PAASTU I KAUBA PANK Üldtelefon 1-83 Ja 9 TARTUS, OMAS MAJAS, SUURTURG 12
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
PAASTU i KAUBA PANK Üldtelefon 1-83 ja 9 TARTUS, OMAS MAJAS, SUURTURG 12. juhatuse telefon 2-09 Avatud äripäevadel kl. 9—2. Kauba Pank (end. Tartu Vastastikused Krediit-Ühisused) on asutatud 1905 a. ja on vanemaid rahaasutisi Eestis. //////// OMA KAPITALID ÜLE KR. 485.000.- ANNAB LAENE heade kindlustuse vastu. Laenajailt liikmemaksu ega lisavastutust ei võeta. VÕTAB RAHA HOIULE makstes ajakohast protsenti. SAADAB RAHA igasse kodumaa linna ja alevisse. GARANTIID riigihangete, töölepete ja avansside kindlustuseks. TOIMETAB SISSENÖUDMISI vekslite ja muude dokument, järele. / / Ostab ja müüb välisvaluutat I I TOIMETAB KÕIKI PANGAOPERATSIOONE Kindlustuse A.-S. EESTI LLOYD Tartu Peaesindus •• £)05tuncl)c •• raaniatuliaaplufcs TARTUS, SUURTURG NR. 16 TELEFON 2-50 võetakse tellimisi vastu INGLISE VENE SAKSA RAAMATUTE JA AJAKIRJADE PEALE 20. aastapäeva puhul RAHVASTE HEITLUS, PÄRAST MAAILMASÕJALE JÄRGNE• VAT NÄILIST RAHUNEMIST, ON VÕTMAS ÜHA OHTLIKUMAT ILMET. PILVED KOGUNEVAD RAHVASTE PEADE KOHAL. EESTLUS JÕUAB OMA ELUÕIGUST SÄILITADA JA ARENDADA RAHVASTE HEITLUSES ÜKSNES SIIS, KUI TA ON SEESMISELT ÜHTLANE JA KÕIK TA JÕUD ON ÕIGELT KUJUN• DATUD JA RAKENDATUD. IGA EKSISAMM SELLES SUHTES VÕIB TUUA VALGUSE JA VABADUSE KAOTAMIST PÄIKESE ALL NING HUKKUMIST. PRAEGUSEL KULTUURIASTMEL ON IGA RAHVA JUURES VASTUTAVA TÄHTSUSEGA TA HARITLASKOND. HARITLAS• KOND EESKÄTT VIIB RAHVAID TÕUSULE NING VABADU• SELE, ORJUSELE NING KADULE. NEIL OLUDEL KOGU EESTI HARITLASKOND PEAB OLEMA TEADLIK, ET TEMALE ON EESTI RAHVALIK TERVIK• LUS PALJU ANNUD NING USALDANUD JA TEMALT SEE TER• VIKLUS KA VASTAVALT PALJU ON ÕIGUSTATUD NÕUDMA EESTLUSE ELUÕIGUSE JA VABADUSE NIMEL. SELLE ÜHISE JA ÜLEVA ÜLESANDE SELGITAMISELE NING TÄITMISELE AIDAKU KAASA KA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIDU KAHEKÜMNENDA AASTAPÄEVA PÜHITSEMINE. (Ji^^U fU/^ p " 110 (ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35. EKL'i lisand meie sotsiaalsele kultuurile Sageli on nii, et võõras silm kergemini näeb eesti üldkultuuri arendamises ikka veel kipu• ja tabavamalt võib kirjeldada mõnda meie rah• takse hindama peamiselt selle järele, kui palju vuslikku omapärasust, mida meie ise asja sees nad omalt poolt kaasa aitasid juba ammu üle• olles ise vaevalt märkame. tatud ennesõjaaegse kultuuriproofili loomises. Iseseisvuse algaastail andis üks noor Soome Paraku on see nii ja üliõpilasorganisatsioone teadlane, praegu tuntud teadusemees eesti kul• tahetakse ikka veel väärtuse järele reastada selle tuuri kohta väga tabava iseloomustuse. Tol kor• järgi kui palju nad on korraldanud omavahelisi ral seda iseloomustust oli minul isiklikult kau• referaatkoosolekuid, palju nad on välja andnud nis raske alla neelata, ja arvan et praegu kus populaarseid või teaduslikke teoseid, mil mää• moes on rahvuslikule enesetundele alust otsi- ral nende liikmed võtavad osa karskusliikumi• tada peamiselt sellest, mis meil juba korda saa• sest või E. Kirjanduse Seltsi tööst jne. detud, see mõnevõrra raskeltseeditav on ka teis• Need kõik on positiivsed üritused, kuid ärgu tele. Aga olgu peale; sellest ajast peale, kus see unustatagu, et need üritused ei ole ainukesed, iseloomustus aset leidis, on kulunud mitmeid ega tohigi ainukeseks jääda. Need ringkonnad, aastaid, soomlase poolt iseloomustatav olukord kes teisi üliõpilasorganisatsioone peavad teise• ise mitmetigi paremuse poole muutunud. järguliseks sellepärast, et nad ise end rohkem Iseloomustus ise oli sõnastatud kaunis krõbe• pühendavad kirjandusliku kallakuga kultuuri dalt. Umbes nii: Hää küll, aga teie kultuur on arendamisele, kujutletagu kord ometigi kui või• kõigist hoolimata siiski veel väga roheline. Eks matuks muutuks olukord sel puhul, kui terve see ole primitiivsusest parajasti väljarabelevate üliõpilaskond jätaks oma senised taotlused ning rahvaste tunnuseks, et nad küll surt rõhku pane• in corpore asuks viljeldama kirjandust koos rah• vad kirjandusele, maailmavaatelistele küsimus• vuslikkude humanitaarteadustega. tele, filosoofiale, esteetikale ja muudele magusa• tele asjadele, kuid teevad seda hoopis proosalise• EKL on oma kahekümneaastase olemasolu mate, kuid kultuurrahva eluks sama vältimatute ajal andnud nii mõnegi väljapaistva kirjandus- alade kultiveerimise kulul, nagu jättes teenima• lik-teadusliku ala edustaja. Kuid ta ei taha, ega tult tahaplaanile majandusliku, poliitilise, sot• pole kunagi tahtnud, et tema eluõigust põhjen• siaalse jne. alade kultiveerimise. dataks ja mõõdetaks ainult nende saavutistega. Muidugi on see iseloomustus liiga drastiline EKL-i kuuluvate korporatsioonide tekke- ja ja karrikatuurne. Kuid teatud määral peab pai• kujunemaisaeg langes üldiselt ajajärku, mille ka ka praegugi, olgugi et me kirjanduseilmeli- piirideks oli ühelt poolt 1905. a. revolutsoon, sest kultuurist juba tubli sammu oleme edasi teiselt poolt maailmasõda, ajastusse kus eesti jõudnud. Eks seisa ju veel praegu häbiväärselt rahva erikaal ja ühes sellega ka ta iseteadvus oli puudulikult organiseerituna me ülikooli majan• määratult suurenenud võrreldes endisega. Sel dusteaduskond samal ajal kui summasid leidub ajal ei olnud enam tarvet, et arvuliselt kiirelt välismaalastele võimaldada omal kulul kunsti• kasvav eesti üliõpilaskond tervikuna rakenduks ajaloolisi kaevamisi. Või kus meil välismaalas• kirjanduslik, rahvuskultuurilisesse töösse. Küll tele, jumal tänatud küll on võimalik anda neile aga pretendeeris üha rohkem ainuvalitsusele loetavas keeles ülevaateid eesti etnograafiast ja seda nõudev üliõpilasideaal. Lõhe eesti üli• arkeoloogiast, kuid kus meeldegi pole tulnud õpilaskonnas sai paratamatuks. neile kättesaadavaks teha kõige olulisemat: üle• Üks teise järele Riias, Tartus ja Peterburis vaadet Eesti saabumisest ja vabadussõjast. Seda tekkinud Eesti korporatsioonid teatavate in• nad loevad nüüd kirjeldustest, kus keskne osa dividuaalsete erijoonte kõrval olid kantud ühi• on antud Balti bataljonile. sest vaimust. Pealiskaudne otsustaja võib selle Aga see kõik on kõrvaline asi. Meie kultuur ühisvaimu kirjutada värvitekli ja komaanide ar• on viimasel aastakümnel palju juurde võitnud vele. Tegelikult olid eeskätt eesti rahvuse aren• oma tüseduselt, harimise alla on võetud uusi gust tingitud moodsamad ajanÕuded, need mis alasid ja töö ise on ekstensiivsest muutunud in• ära määrasid korporatsioonide üldilme. tensiivsemaks. Eesti kultuuriproofil on ammugi Käesolev kirjutis tahab neist paljudest eri• kaotanud oma ennesõjaaegse primitiivsuse. joontest, millest koostub EKL-i liitunud korpo• Niisugustes oludes tundub anakronismina, ratsioonide ühisilme, välja tõsta ainult mõnda. kui meil üksikute üliõpilasorganisatsioonide osa Korporatsioonid võtsid oma eriliseks ülesandeks Nr. 4 — 23. III 35. ÜLIÕPILASLEHT 111 Meil on palju veel võidelda selle eest, ei ühistunnet oma riiklikus ja rahvuslikus üles* ehiiamislöös väärilisele kõrgusele aidata. Väikeste rahvaste jõud on nende kindlas kokkuhoius. Meie lootus, üliõpilaskond, ärgu unustagu hetkekski, et ellu astudes neil on tarvis koos ehitada, koos oma rahva huvide eest võidelda ja ka sagedasti koos kannatada. Korp! Frat. Estica auvilistlane. oma liikmetest kasvatada eesti rahvuse teenis• rahva hulgas väga palju tingitud ka sellest, et tusse oma erikutsetel teotsevat intelligentsi. Sel meil seda momenti ikkagi veel täiel määral ei ajastul oli eesti rahva areng niikaugele jõud• hinnata? nud, et tema rahvuskultuuri ekstensiivse viljel- On inimlikuks nõrkuseks vahest mõne välis- damise asemele pidi astuma intensiivne — juba joone järele teha ettetõttavaid üldistusi ka asja ennesõjaaegsete olude ja nõuete taga hakkas sisu kohta. Ja nii on korpides toimuvat ühis• ärkusa ja järgne universaalrahvamehi tüüp tun• kondlikku kasvatustöö asemel tahetud näha ai• duma tegelinskina, ning sellise kultuurtüübi nult seltskondlikkude kommete sissetreneeri- kasvatamine on korporatsioonidele alati olnud mist — välist vormikultust. Dr. Juhan Luiga vÕÕras. kaasaegsena tõmbaski kord ühele liistule kor• Oma liikmete ühiskondlik kasvatus aumõiste poratiivse osa eesti üliõpilaskonnast „Noor- üheõigusluse ja teiseltpoolt jälle valju vanuse- Eesti" liikumisega, kui ma ei eksi sel kombel, et distsipliini risttules, see oli korpide peamiseks ühed tema meelest unustavad sisu läikivate kin• ülesandeks. Sellega loodeti anda ja antigi tu• gade taha, teised jälle kirjandusliku stiili ja po• handele eesti intelligentsi liikmele nende eri• seerimise varju. Ühele liistule tõmbamine, mu alalises teotsemises tarvilik sotsiaalne alus• isikliku arvamise järele on tõesti õige. Kuid kes põhi. EKL on praegugi veel veendumuses, et söandab meie päevil eitada Noor-Eesti suurt sel teel üliõpilane saab kaasa vastupidavama kultuurilist osa meie rahva arengus. Korporat• aluse, kui teiste kasvatusmeetodite abil, mis sioonid samuti nagu viimane kandsid oma algu• taotlevad peamiselt oma liikmete maailmavaate päevil teatavat protestijoont valitsema pääsenud arendamist. Viimasele on korpid rõhku pan• ja sama kivinema kippuva rahvusideaali vastu, nud ainult tingimusi, silmas pidades eeskätt, et mis koos värvitekliga mitterahvuslikuks pidas nende liikmete teod igaüks üksikult kujuneks terve rea kultuuriväärtusi. Kultuuriväärtusi, oma rahva kasuks ja oleksid ühtlasi ausad, mitte mida eestlased sel ajal märgatavalt ei omanud, nii suurt tähtsust asetades sellele, missugune kuid sakslased küll ja mida seepärast ei tahetud maailmavaade neid tegusid dikteerib. tunnistada üldinimlikuks. Kas pole kahetsemisväärilised lõhed meie Ei ole saladuseks, et 1915. aastal eesti korpo- 112 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35. Sõpruses ning ühises töös kodumaa kasuks püüame kasvatada häid seltskonna liikmeid ning truid riigikodanikke,