PAASTU i KAUBA PANK Üldtelefon 1-83 ja 9 TARTUS, OMAS MAJAS, SUURTURG 12. juhatuse telefon 2-09 Avatud äripäevadel kl. 9—2. Kauba Pank (end. Tartu Vastastikused Krediit-Ühisused) on asutatud 1905 a. ja on vanemaid rahaasutisi Eestis. //////// OMA KAPITALID ÜLE KR. 485.000.-
ANNAB LAENE heade kindlustuse vastu. Laenajailt liikmemaksu ega lisavastutust ei võeta. VÕTAB RAHA HOIULE makstes ajakohast protsenti. SAADAB RAHA igasse kodumaa linna ja alevisse. GARANTIID riigihangete, töölepete ja avansside kindlustuseks. TOIMETAB SISSENÖUDMISI vekslite ja muude dokument, järele. / / Ostab ja müüb välisvaluutat I I
TOIMETAB KÕIKI PANGAOPERATSIOONE
Kindlustuse A.-S. EESTI LLOYD Tartu Peaesindus
•• £)05tuncl)c ••
raaniatuliaaplufcs TARTUS, SUURTURG NR. 16 TELEFON 2-50
võetakse tellimisi vastu INGLISE VENE
SAKSA RAAMATUTE JA AJAKIRJADE PEALE 20. aastapäeva puhul RAHVASTE HEITLUS, PÄRAST MAAILMASÕJALE JÄRGNE• VAT NÄILIST RAHUNEMIST, ON VÕTMAS ÜHA OHTLIKUMAT ILMET. PILVED KOGUNEVAD RAHVASTE PEADE KOHAL. EESTLUS JÕUAB OMA ELUÕIGUST SÄILITADA JA ARENDADA RAHVASTE HEITLUSES ÜKSNES SIIS, KUI TA ON SEESMISELT ÜHTLANE JA KÕIK TA JÕUD ON ÕIGELT KUJUN• DATUD JA RAKENDATUD. IGA EKSISAMM SELLES SUHTES VÕIB TUUA VALGUSE JA VABADUSE KAOTAMIST PÄIKESE ALL NING HUKKUMIST. PRAEGUSEL KULTUURIASTMEL ON IGA RAHVA JUURES VASTUTAVA TÄHTSUSEGA TA HARITLASKOND. HARITLAS• KOND EESKÄTT VIIB RAHVAID TÕUSULE NING VABADU• SELE, ORJUSELE NING KADULE. NEIL OLUDEL KOGU EESTI HARITLASKOND PEAB OLEMA TEADLIK, ET TEMALE ON EESTI RAHVALIK TERVIK• LUS PALJU ANNUD NING USALDANUD JA TEMALT SEE TER• VIKLUS KA VASTAVALT PALJU ON ÕIGUSTATUD NÕUDMA EESTLUSE ELUÕIGUSE JA VABADUSE NIMEL. SELLE ÜHISE JA ÜLEVA ÜLESANDE SELGITAMISELE NING TÄITMISELE AIDAKU KAASA KA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIDU KAHEKÜMNENDA AASTAPÄEVA PÜHITSEMINE.
(Ji^^U fU/^ p " 110 (ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35.
EKL'i lisand meie sotsiaalsele kultuurile
Sageli on nii, et võõras silm kergemini näeb eesti üldkultuuri arendamises ikka veel kipu• ja tabavamalt võib kirjeldada mõnda meie rah• takse hindama peamiselt selle järele, kui palju vuslikku omapärasust, mida meie ise asja sees nad omalt poolt kaasa aitasid juba ammu üle• olles ise vaevalt märkame. tatud ennesõjaaegse kultuuriproofili loomises. Iseseisvuse algaastail andis üks noor Soome Paraku on see nii ja üliõpilasorganisatsioone teadlane, praegu tuntud teadusemees eesti kul• tahetakse ikka veel väärtuse järele reastada selle tuuri kohta väga tabava iseloomustuse. Tol kor• järgi kui palju nad on korraldanud omavahelisi ral seda iseloomustust oli minul isiklikult kau• referaatkoosolekuid, palju nad on välja andnud nis raske alla neelata, ja arvan et praegu kus populaarseid või teaduslikke teoseid, mil mää• moes on rahvuslikule enesetundele alust otsi- ral nende liikmed võtavad osa karskusliikumi• tada peamiselt sellest, mis meil juba korda saa• sest või E. Kirjanduse Seltsi tööst jne. detud, see mõnevõrra raskeltseeditav on ka teis• Need kõik on positiivsed üritused, kuid ärgu tele. Aga olgu peale; sellest ajast peale, kus see unustatagu, et need üritused ei ole ainukesed, iseloomustus aset leidis, on kulunud mitmeid ega tohigi ainukeseks jääda. Need ringkonnad, aastaid, soomlase poolt iseloomustatav olukord kes teisi üliõpilasorganisatsioone peavad teise• ise mitmetigi paremuse poole muutunud. järguliseks sellepärast, et nad ise end rohkem Iseloomustus ise oli sõnastatud kaunis krõbe• pühendavad kirjandusliku kallakuga kultuuri dalt. Umbes nii: Hää küll, aga teie kultuur on arendamisele, kujutletagu kord ometigi kui või• kõigist hoolimata siiski veel väga roheline. Eks matuks muutuks olukord sel puhul, kui terve see ole primitiivsusest parajasti väljarabelevate üliõpilaskond jätaks oma senised taotlused ning rahvaste tunnuseks, et nad küll surt rõhku pane• in corpore asuks viljeldama kirjandust koos rah• vad kirjandusele, maailmavaatelistele küsimus• vuslikkude humanitaarteadustega. tele, filosoofiale, esteetikale ja muudele magusa• tele asjadele, kuid teevad seda hoopis proosalise• EKL on oma kahekümneaastase olemasolu mate, kuid kultuurrahva eluks sama vältimatute ajal andnud nii mõnegi väljapaistva kirjandus- alade kultiveerimise kulul, nagu jättes teenima• lik-teadusliku ala edustaja. Kuid ta ei taha, ega tult tahaplaanile majandusliku, poliitilise, sot• pole kunagi tahtnud, et tema eluõigust põhjen• siaalse jne. alade kultiveerimise. dataks ja mõõdetaks ainult nende saavutistega. Muidugi on see iseloomustus liiga drastiline EKL-i kuuluvate korporatsioonide tekke- ja ja karrikatuurne. Kuid teatud määral peab pai• kujunemaisaeg langes üldiselt ajajärku, mille ka ka praegugi, olgugi et me kirjanduseilmeli- piirideks oli ühelt poolt 1905. a. revolutsoon, sest kultuurist juba tubli sammu oleme edasi teiselt poolt maailmasõda, ajastusse kus eesti jõudnud. Eks seisa ju veel praegu häbiväärselt rahva erikaal ja ühes sellega ka ta iseteadvus oli puudulikult organiseerituna me ülikooli majan• määratult suurenenud võrreldes endisega. Sel dusteaduskond samal ajal kui summasid leidub ajal ei olnud enam tarvet, et arvuliselt kiirelt välismaalastele võimaldada omal kulul kunsti• kasvav eesti üliõpilaskond tervikuna rakenduks ajaloolisi kaevamisi. Või kus meil välismaalas• kirjanduslik, rahvuskultuurilisesse töösse. Küll tele, jumal tänatud küll on võimalik anda neile aga pretendeeris üha rohkem ainuvalitsusele loetavas keeles ülevaateid eesti etnograafiast ja seda nõudev üliõpilasideaal. Lõhe eesti üli• arkeoloogiast, kuid kus meeldegi pole tulnud õpilaskonnas sai paratamatuks. neile kättesaadavaks teha kõige olulisemat: üle• Üks teise järele Riias, Tartus ja Peterburis vaadet Eesti saabumisest ja vabadussõjast. Seda tekkinud Eesti korporatsioonid teatavate in• nad loevad nüüd kirjeldustest, kus keskne osa dividuaalsete erijoonte kõrval olid kantud ühi• on antud Balti bataljonile. sest vaimust. Pealiskaudne otsustaja võib selle Aga see kõik on kõrvaline asi. Meie kultuur ühisvaimu kirjutada värvitekli ja komaanide ar• on viimasel aastakümnel palju juurde võitnud vele. Tegelikult olid eeskätt eesti rahvuse aren• oma tüseduselt, harimise alla on võetud uusi gust tingitud moodsamad ajanÕuded, need mis alasid ja töö ise on ekstensiivsest muutunud in• ära määrasid korporatsioonide üldilme. tensiivsemaks. Eesti kultuuriproofil on ammugi Käesolev kirjutis tahab neist paljudest eri• kaotanud oma ennesõjaaegse primitiivsuse. joontest, millest koostub EKL-i liitunud korpo• Niisugustes oludes tundub anakronismina, ratsioonide ühisilme, välja tõsta ainult mõnda. kui meil üksikute üliõpilasorganisatsioonide osa Korporatsioonid võtsid oma eriliseks ülesandeks Nr. 4 — 23. III 35. ÜLIÕPILASLEHT 111
Meil on palju veel võidelda selle eest, ei ühistunnet oma riiklikus ja rahvuslikus üles* ehiiamislöös väärilisele kõrgusele aidata. Väikeste rahvaste jõud on nende kindlas kokkuhoius. Meie lootus, üliõpilaskond, ärgu unustagu hetkekski, et ellu astudes neil on tarvis koos ehitada, koos oma rahva huvide eest võidelda ja ka sagedasti koos kannatada.
Korp! Frat. Estica auvilistlane.
oma liikmetest kasvatada eesti rahvuse teenis• rahva hulgas väga palju tingitud ka sellest, et tusse oma erikutsetel teotsevat intelligentsi. Sel meil seda momenti ikkagi veel täiel määral ei ajastul oli eesti rahva areng niikaugele jõud• hinnata? nud, et tema rahvuskultuuri ekstensiivse viljel- On inimlikuks nõrkuseks vahest mõne välis- damise asemele pidi astuma intensiivne — juba joone järele teha ettetõttavaid üldistusi ka asja ennesõjaaegsete olude ja nõuete taga hakkas sisu kohta. Ja nii on korpides toimuvat ühis• ärkusa ja järgne universaalrahvamehi tüüp tun• kondlikku kasvatustöö asemel tahetud näha ai• duma tegelinskina, ning sellise kultuurtüübi nult seltskondlikkude kommete sissetreneeri- kasvatamine on korporatsioonidele alati olnud mist — välist vormikultust. Dr. Juhan Luiga vÕÕras. kaasaegsena tõmbaski kord ühele liistule kor• Oma liikmete ühiskondlik kasvatus aumõiste poratiivse osa eesti üliõpilaskonnast „Noor- üheõigusluse ja teiseltpoolt jälle valju vanuse- Eesti" liikumisega, kui ma ei eksi sel kombel, et distsipliini risttules, see oli korpide peamiseks ühed tema meelest unustavad sisu läikivate kin• ülesandeks. Sellega loodeti anda ja antigi tu• gade taha, teised jälle kirjandusliku stiili ja po• handele eesti intelligentsi liikmele nende eri• seerimise varju. Ühele liistule tõmbamine, mu alalises teotsemises tarvilik sotsiaalne alus• isikliku arvamise järele on tõesti õige. Kuid kes põhi. EKL on praegugi veel veendumuses, et söandab meie päevil eitada Noor-Eesti suurt sel teel üliõpilane saab kaasa vastupidavama kultuurilist osa meie rahva arengus. Korporat• aluse, kui teiste kasvatusmeetodite abil, mis sioonid samuti nagu viimane kandsid oma algu• taotlevad peamiselt oma liikmete maailmavaate päevil teatavat protestijoont valitsema pääsenud arendamist. Viimasele on korpid rõhku pan• ja sama kivinema kippuva rahvusideaali vastu, nud ainult tingimusi, silmas pidades eeskätt, et mis koos värvitekliga mitterahvuslikuks pidas nende liikmete teod igaüks üksikult kujuneks terve rea kultuuriväärtusi. Kultuuriväärtusi, oma rahva kasuks ja oleksid ühtlasi ausad, mitte mida eestlased sel ajal märgatavalt ei omanud, nii suurt tähtsust asetades sellele, missugune kuid sakslased küll ja mida seepärast ei tahetud maailmavaade neid tegusid dikteerib. tunnistada üldinimlikuks. Kas pole kahetsemisväärilised lõhed meie Ei ole saladuseks, et 1915. aastal eesti korpo- 112 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35.
Sõpruses ning ühises töös kodumaa kasuks püüame kasvatada häid seltskonna liikmeid ning truid riigikodanikke, kes oleksid vääri• kateks järeltulijateks varematele põlvedele ning edasikandjaiks aade• tele, mis kannavad Eesti riiki ja rahvast. G. Jonson Korp ! Vironia vilistlaskogu esimees
VALMIVA INTELLIGENTSI KAKS MISSIOONI
Iga kultuurrahva vaimseks õisikuks on selle lootustega laetud vaimu ega tundeelu hullemat üliopilasnoorsugu. Üliõpilasnoorsugu on aed kohta passiivse seljapöördega, antipaatse flatu- täis heliotroope, kuhu alatihti kinnistub rahvus- lentsiga. Alma Materi Õisikule ollakse siis tänu• teadlike kodanike uhkustundest ja lootusest tii- lik ja rõõmuga jälgitakse ta sirgumist sihvakaks nestatud pilk. See, kuis võrsub rahva õilsaim noorviljapuude kõrgmetsaks. kasvustik ning milliseks ta kujuneb teaduste Üliõpilasnoorsugu on tuli, — õitsituli, mis taimelaval, on väga paljude otsene südameasi. läkitab ja peab läkitama soojendavaid kiiri oma Seepärast ongi eriliselt hää, kui üliõpilasnoored ümbrusse ning leeke oma rahva hämarasse tardu• täie tõsidusega püüavad täita oma rahva ülla• musse. Teeb ta seda, ollakse talle tänulik kahe• maid soove, kui nad ei „verista" selle tuleviku- kordselt. Siis rahvaski hakkab imetaoliselt kiir• gama ja kumenduma nagu flint — tulekivi. Alljärgnevas vaatleme lähimalt noid ülesan• ratsioonid EKL-iks liitusid enda kaitseks välise deid, mis lasuvad meie valmiva intelligentsi surve vastu. Nüüd on üliõpilaskondlikud vahe• Õlul. Neid on päämiselt kaks: individualistlik korrad muutunud märksa leplikumaks, üliopilas- ja kollektivistlik missioon. Mõlemad aga vääri• organisatsioonidki omalt ilmelt ühtlasemaks vad ühtvÕrdset käsilevõttu. muutunud. Korporatsioonid on arenedes en• dasse võtnud ühte-teist teiste organisatsioonide kogemusi, suur osa sellest mille pärast vaenli• On vastuvaidlematu tõik: üliõpilane, eriti kult suhtuti korporatsioonidesse on saanud eesti kui ta on väikerahva liige, ei või endale lubada üliõpilaskonna ja intelligentsi üldiseks omandu• eluideaaliks sääda ainult puhtteaduslikku tööd. seks. Vahetu ja pidev tegevus spetsiaalalal võib sihile Praegune aeg on liiga lähedane, et täiel mää• viia küll varakult, kuid miinustega: ollakse mit• ral suuta hinnata selle lisandi tähtsust, mis EKL meti elukauge, reaalühiskonnast välja lülitatud. on toonud eesti sotsiaalsele kultuurile. Kuid Samuti ei sobi tal ehitada suuri illusioone, kuju- see on olnud suur ja on eesti rahvuse kultuuri• telme aetuna „pehme pesa" maaniast ja egois• profiili mõjukalt paremuse poole kujundanud. mist. Sest tõeliselt intelligentne inimene peab Sellise töö vajaduse kohta on nüüd ikka laiemalt küllaldasel määral tugev olema seks, et võida jõutud veendumisele. Tahame aga ka loota, et majanduslikult rahuldada ka piskuga, tarbekor• selle töö vili väga kauaks ei jää tulema. ral ainult elatismiinimumiga. Pole Õige, et mam- Juh. Vasar. mona-türannias peituks ainus ja vääramatu tee Nr. 4 — 23. III 35. ÜLIÕPILASLEHT 113
EKL käib tõusvat rada ja on oma sihtide saavutamisel võit• matu, kui ta on omas meelsuses teadlik ja ohvrikandmisel tugev.
A. Kapp Korp! Fraternitas Estica vilistlaskogu esimees.
Õnnele, endahääolule. Sest õnn on ennekõike vaatluste kaudu ta peab siis otsusele jõudma kü• ikkagi teatav psüühiline seisund, mis indiviidile simuses: kes ma olen, mis on ja mis mul puu• võib pidevalt tajutatavaks kujuneda vaid impul• dub? Kindel: nähakse eeskätt palju hüvelisust, siivsest, emotsionaalsest elutundest ja elutunne• palju vaimseid ja füüsilisi väärtusi, nähakse — tusest. Suur intensiivne elutunne ja elutunne• jumalust. Seda koike on meis ja seda hoomata tus, — inimliku hingeelu kõrgemaid jõususe- ja on hää: see sisendab meisse julgust ja elutahet. tahteakte, — võib aga sugeneda, võimsaks kihis- Kuid ometi peab endas nägema ka pahelisust, tuda ainult sääl, kus ruumi on valgusele, tõear• närusust, väiklust, alatust, ebaõilsust, ebaesteeti- mastusele ning eetilisele kultuurile. Seda ei si• lisust. Ka seda on meis kõigis — teinekord isegi salda endas aga materialism, ei, vähemalt mitte tugevamas kvantumis. Avastanud ka enda var- puhtal kujul. Vaimuvalgus ja kõrgemad eetili• jupooled, toonud selle, mis ebainimlik, nähta• sed elamused leiavad kergemini tee idealistlikku vaks, ja paljastanud karmilt kogu ,,saatana soo• maailma. Ja ainult idealismist läbiimmutatud siku", ollakse endadetektiivina jõutud etappi, atmosfääris võib kujuneda, vormuda suurejoo• kust alata võib isiksuse spetsiifiline ülesehitus, neline, intellektuaalselt ja psüühiliselt tugev ta iseloomukujundus, ühesõnaga — suur võidu• isend, s. o. karakter ja vankumatuil filosoofilisil käik uue inimese poole. veendeil rajanev maailmavaade. Mis omakord Sääraseks endavaatluseks, endaleiuks ja sisi• ongi eeltingimuseks õnnekuse ning elurõõmu maks vormimistööks läheb tarvis vaid pidevat vahetu tajumuse tekkimisel. See on eeltingimu• ning jõuküllast tahtmust. Peab otse Marie Un- seks Õnnele rõõmust ja rõõmule õnnest, et oled deri kombel põlema valust saada hääks. Siis ka inimene, et võid elada oma elu ja kasulik olla saab. Ja seda teha ning tahta pole kunagi hilja. rahvale ning üldinimsusele selle Õilsamais pür- Sest iga uus päev on ärkamiseks uuele täiusliku• gimusis. Mis aga pääasi: selline elu on tuhat male elule ja elutunnetusele. Iga uus, tund ning korda väärtuslikum kui too päevast päeva mõnu• hetk ajas ümbersünniks, lahtiirdumiseks sellest, lemine tõusikliku suurkodanlase „mugandatud mis oled olnud. pesas". Viimane peaks lihtsalt antipaatiat suge• Mislaadne ja milline siis oleks see inimide- reerima vaimudemokraadile. — aal, kuhu püüda, milliseks kujuneda tahta? — Ent kõnelgem nüüd sellest, mida peaks siis Suur loodusfilosoof ja inimsuse reformaator üliÕpilasnooruk harrastama oma otsese spetsiali• Rousseau 1 piiritleb ülimat kasvatusideaali ainsa teedi kõrval. Kaudne vihje sellele on antud juba terminiga: inimene. Kõrgeim olend, kes on tota- eelnevas. Tähendab — ra peab end vaatlema! liteet omaette, lihtis ning ülioriginaalne. Kõr• Ta peab valvakalt pidama silmas suunda, mida geim olend, kes elab vahetus harmoonias endaga, mööda ta liigub, kuid ühtlasi ka vigilantne olema oma sisimate alateadlike ning teadlike 1 vt. Paul Sakmatm. Jean-Jacques Rousseau. instinktide suhtes. Nende sissepoole pöördud Meiner, Leipzig, 1923. 114 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35.
EKL!-i 20 a. juubeli puhul. „Kui sina noor oled, siis ..."
EKL! on noor. Tema paneb ise enesele vöö vööle ja läheb, kuhu tema ise tahab. Tema kuulab oma teel küll nõuandjaid, aga tema ei lase end kellegist talutada, vaid otsustab ja astub oma sammud iseseisvalt. Tema on täis elujõudu ja indu ja noorustuld. Tema päralt on lootusrikas ja paljutõotav tulevik, täis arenemise võimalusi lõpma• tuseni. Tema paneb eluvõitluses ühes teistega leplikus meeles oma jõu ja teadmised kalli kodumaa ja rahva teenistuses ja rakendab Eesti rahvusriiklust ja loob Eesti rahvast seesmiselt lõhes- tamatu terviku, kaitstes seda sisemiste ja väliste vaenlaste vastu kindlas teadmises ja veendumuses, et surra võitluses on õilis — on kangelase surm. Oma kõrgete ülesannete täitmisel elus armastab tema vabadust ja tõtt üle kõige ja ei karda nende ülevate tähiste poole sam• mudes ühtegi takistust, vaid süütab võimsalt vaimlised tulekeeled kodumaa küngastele põlema, mis ajamärkidena tõtt ja õiglust taga nõuavad. Tema teab, et tuul, torm ja vihmasadu ei kustuta seda tuld, sest see leiab vastukaja rahva südames ja põleb sääl igavesti ja säält helisevadki EKL !-i 20. a. sünni• päevaks võimsalt vastu meie suure lauliku sõnad: „Käi kindlalt, Nõua õigust! Aeg annab arutust." Oskar Rütli Korp ! Sakala Vii! Kogu auesimees
kes põleb armastusest kõige oleva vastu, olles das maad anda uutele tõdedele, tõelisele kultuu• aare iseendas. Olgem inimlikud, olgem algupä• rile. Tuleb äratada endas ellu süüme, pieteet, rased! Nii kõlab geniaalse apostli hüüd sajan• sisemine valvur. Aga kõigele lisaks peab olema dite hämarusest. Elagem, et elada! Sest ei ole ka tugev tahtes ning teos ä la Romain Rolland, teist õnne kui elada — lihtsalt, loomulikult, Upton Sinclair, Giordano Bruno jt. Alles siis inimväärselt. Õnn jääb püsivaks, kui tahtmused on tee lahti progressile, vaimukangelusele, hero• ja võimised on tasakaalustatud, kuid rahuldu- ismile . .. takse sellega, mis võimalik on saavutada elukor- Nii siis kõike eelnevat kokku võttes rõhuta• rastusiks. Õnnelik on see, kes evib küllaldaselt gem: süüvides innukalt spetsiaalsusse, on üli- psüühilisi ja füüsilisi jõude, et leppida antud õpilasnoorsugu enda ja teiste pärast kohustatud seisundiga. Ent kuna inimene on veel ka oma sama intensiteedi ning analüüsimistahtega tung• soo liige, siis peab pool tema egoismist muutuma lema ka oma sisemaailma, et vabastuda ja puhas• altruismiks, et leida teed ligimeste juurde. Peab tuda võida kõigest väärinimlikkusest — sirgjoo• elama ja end tundma teises: ta rÕÕmes, valus neliseks mehistumiseks ja naisestumiseks. Tea• ning südamepiinus. Selline on Õnneliku ja inim• dagi: kulub palju aega ja vaeva seks endavii- liku inimese kõrgem tüüp. See on eetilisem ning mistluseks-õilistuseks, enne kui sel on nentimis- täiuslikum inimideaal, kuhu püüda. väärseid tulemusi. Ta on raskem teaduslikust Prof. Fr. Foerster, nüüdisaja suurimaid tööst. Ent misjagu raskem, seejagu tähtsam: psühhopedagooge ja patsifiste, püstitab inim• viimane ehitub esimesele. Ja ärgem kartkem isiku kohta kategoorilise imperatiivina eetilise ränkusi, mis tasutakse plussidega. Selles — ning pretensiooni: ta olgu aus, Õiglane, kohusetruu. ainult selles — seisab me noore vaimse eliidi Et seks saada, tuleb eelkõige vihata perversiteeti esmajärguliseni ja elulisem missioon. ning tsivilisatsiooni näilist hiilgust, tuleb vaba• On vaimusangar, kes elu lähtekohaks valib neda massipsühhoosist ja valju kriitika ning enda isiksuse, ja kes läheb maailma vallutama skepsisega suhtuma kehtivaisse üldprintsiipi• iseenda kaudu, desse, doktriinidesse, aksioomidesse. Tuleb en• Teise ülitähtsa ülesande dikteerib üliõpilas- Nr. 4 — 23. III 35, ÜLIÕPILASLEHT 115
20 aasta jooksul Eesti Korporatsioonide Liit, koondades enese ümber eesti korporatsioone, on kasvatanud oma liikmeskonda tead likeks kodanikeks, missugusel tööl eriti suur väärtus on meie riigi iseseisvuse ajajärgul. Seda tööd tuleb aina süvendada, milleks EKL'le soovin rauge mata jõudu aastasadadeks. Hugo Treial Korp ! Ugala Vii ! Kogu esimees
noorsoole meie iseriikliku rahvuskultuurse ja milliste üldsünteesis sisalduks rohkeid elulisi, sotsiaalelu süvendamis ning korrastusvajadus. reaalseid, aga ometi kõrgeid ideede-komplekse. Siin peab akadeemiline noorpõlv näitama, et ta Nii elulisi ja sugestiivseid, et need aadendid on veri oma rahva verest ja vaim tema vaimust. noori vaimuinimesi mitte üksnes hetkeliselt ei See tähendab — ta peab olema ja jääma elavaks vaimustaks, vaid neid pidevalt hoiaks elevil, ■— osaks, organiks oma rahva üldkehas. Ta peab olgu minu pärast kas või religiooniks, usundela avara osavõtliku südamega laskuma ka nn. massi muste taoliseks kujuneva potentsi ja pingega. juurde: selle murede hallusse ning pühapäeva Aga millised võiksid olla sellised reaalidea rÕÕmude valda. Sinna viima ja säält võtma. TÕsi, listlikke konkreetseid sihitaotlusi innustavad ja on ju väga ränk leida hingelist kontakti intelli üliõpilasnoori sisemise ekstaasini viivad aaden gentsi ja lihtrahva vahel, ent noorusele tohiks did? Mistaoline noid kõrgsünteese kandvate see siiski olla saavutatav kergemini, kuna ta ju ideede olemuslikum koostis, tuum? Ning kust evib palju hääsoovlikku tolerantsi, südamesoo leida neid suuraadendeid? — just ning idealismi, mis võimeline sillatama 10 Mis inimest võiksid viia sügavaima sisemise hendikke. Siin aitab suuresti nii öelda nooruse ekstaasini, on joovastuslikud, puhtad elamused. eufooniline ja humaanne põhinatuur. — Hinge Ja neid on teatavasti viis: kõikeohverdava ar line kontakt kaasinimestega, ühiskonnaga on mastuse, Õilsuse ja ilu joovastus, siis patriotismi aga igal juhul hädavajalik juba ainuüksi seepä või üldinimsuse teenimise ja tõe otsingu ning rast, et ta kasvatab orgaanilist ühtekuuluvustun selle leiu suured elamused. Ja nentigem: ena net ja süvendab terviklustaju rahva üksteisest mik nüüdisajastu domineerivaist aadendeist bas muide nii teravasti erinevais seltskondlikes ki seeruvadki just nüüdmainitud elementidel ja te histusis, vältides seega võimalikke sisepoliitilisi gureil, olles selliste elamuste kandjad. Demo ja sotsiaalseid katastroofe. On fakt, et kunagi ei kraatia, hõimu, karskus või rahvusaadend, ■— saa jääda püsima ühiskond, rahvas (ega ka natsio need kõik ja mitmed teised on suutelised inim naliteet!), kui selle siseelu karistavad vahedad vaimu ja südant virgastama tuliseks. Kui ainult dissonantsid; ta elutunne ning jõud degeneree tahetakse süttida. rub, variseb kokku, tasandades teed paratama Aga süttima ju peab akadeemiline nooruk. tule kultuuriliseetilisele hukule kui ka. majan Suur, süstemaatsust ja sihiteadlikkust nõu duslikule hävingule. Nii nagu see ka Eestigagi dev töö seisab näit. ees meie omakultuuri loome on ähvardunud juhtuda — selle rabeluste ja väljul (ehkki sellest on nii palju kõneldud ja vastuolude traagilisil ajul. kirjutatud!). Omapärane, ainuline, puhteestiline Kuid selleks, et siiralt, avara südame ja sise pale on Eestile Õieti alles loomata, välja kujun mise innustava tulega minna oma rahva sekka, damata. Valdavas osas meie kirjandus, kunst peab olema suuri teolevirgutavaid aadendeid, ning teaduslikudki üritused on tänini püüdnud 116 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35.
Saatuse määramisel korp! Rotalia
Tekkis idasse, sattus siis läände ning alles hiljem jäi püsima Tartusse. Ta olemise mõtteks nii idas kui läänes oli seista eestluse vahipostil. Olgu talle osaks jõudu mööda kaasa aidata eestluse seesmisele ühendamisele, mitte lõhestamisele. Rahu kosutab, vaen kaotab. Mitte vales ja vägivallas, vaid tões ja õiguses saab eestlus tõusta. J. Uluots Korp! Rotalia Vii! Kogu esimees.
taotella ikka euroopalikke ja, võiksime lisan• must, joobumusest, olles hall, päikeseta. Hülja• dada, isegi planetaarseid eesmärke! Meie vaim• takse inimlikkuse ülim oreool, tiaara, endakvali- ne looming on nii mõnigi kord läinud meist en• teet... Akadeemiline noorpõlv peab siin viljas• dist mööda — tühjusse. Kodumaa on sageli tavat ja äratavat eeskuju andma. Nende elu peab unustatud orvakeseks. Säherdune ülimoodne puhta leegina valgustama teistegi teed. Aga olla-tahtev kultuurilooming on evidentselt isiklikku positiivset eeskuju ja hooandmist lä• mõeldud muidugi eksperimendina eeskätt Eu• heb tarvis ka teisil tegevusalul ning aatlemisis. roopa kallal, või Õigem — silmategemiseks Eu• Pole üldse puudus tööst — puudus on tegijaist. roopale. Kahjuks aga nende a posteiiori saadud Pole puudus kõrgeist aadendeist ega paleusist, resultaadid osutavad ses suhtes negatiivi. Järe• vaid nende kandjaist. Pole puudus üllaist emot• likult: siin peab sündima põhiline murrang. sioonest, elamusist — puudus on suur nende lä- „Euroopale pakkuda Euroopa kultuuri on bielamuste ihalejaist ning otsijaist. Inimene ei mõttetu, sest Euroopa on omagi kultuuriga suu• taha inimene olla. res hädas ja ei tea nähtavasti, kuhu teda panna, Ülalriivatud probleemest, ideist, rohkeist kuhu mahutada," kirjutab Õigusega üks meie tööolust peaks nähtuma, kui avar on maailm, mis omakultuuri kandvamaid jõude — A. H. Tamm• 2 ootab ^teotahtelisi loominguinimesi me omas ko• saare . „Vähem Euroopat ja rohkem meid en• dus. Kuid — ega siirdumine mistahes tegevus- did!" (sõrendus minu; H. V.). Nii: et tunnus• põllule või kusttahes poolt polegi nii lihtis. See tust leida kodus kui ka väljas, seks läheb meil nõudleb üliõpilasnoorilt vaimset elastsust, tihe• tarvis puhtamat, s. o. niisugust kultuuri, mis te• dakoelist hingelist ja filosoofilist kultuuri, töö- ravalt ja selgekontuurselt erineks kõigi teiste sümpaatiat, ent ühtlasi ka suurt julgust ning omist. Peame seega looma esijoones endile ja suuri isiksusi. Veel enam: on alu, mis viljele- endast, oma rahvale ja alles omakultuuri ning jailt eeldavad ka talenti, vastavat virtuoositeeti, rahvusliku omapära kaudu tunglema Euroopa, endasalgust ja vilgasust. Aga kes siis üliõpila• — kas lõppeks see pole absoluutne, viimne tõde? sist ei tahaks olla nende sulniste põhivooruste Mis aga tõde on, see tuleb nobedasti ellu viia. kehastisi ?! Palju virgutus- ja kasvatustööd on teha ka al• Kõik. koholismi vastu võitlemiseks, seda eriti me üldi• Kuid et seks saada ja seda ka olla, on tarvis, ses rahvanoorsoos. Sest ei näi kõigile veel kül• et täidaksime vääramatult omi inimkohustisi lalt selge olevat, mis tähendab olla noor, olla eeskätt elureformi alal nii enda suhtes kui ka pi• vaba inimene. Mürgiuimas, endapillangus, lode- devas seoses ühiskonna koigi paremusele pürgi• vus-aktides on veel paljude elumõte ja siht. Pal• vate ringkondadega. Siin meie valmiva intelli• jude elu läheb kaugelt mööda tervest elurõõ• gentsi teine tähtis ja kollektiivne missioon. 2 vt. „Vaba Maa" nr. 36 — 1935. * Nr. 4 — 23. III 35. (ÜLIÕPILASLEHT 117
Usku enesesse ja oma võimetesse, armastust kodumaa vastu, lootust tulevikku ja innukat töötahet sihtide saavutamiseks. Kõik jõud rakendada kodumaa väärikaks arenguks ja E. K. L. kasvami• seks ning edenemiseks ülesseatud sihtide taotlemiseks. A. Imelik Korp ! Fraternitas Liviensise Vü ! Kogu esimees
Mu keskusteludel üliõpilastega ning muil tõestab seda üha uuesti. Ikka ja jälle. — Üld- vaatlusil saadud tähelepanekute üldkokkuvote saavutiste ning töö edukuse tõstmiseks on, mõis• on: meie üliõpilasnoorsugu on positiivne, ide• tagi, väga tervitatav, isegi hädavajalik, et aka• alistlik, on tulvil täis optimismi. Muidugi see deemilised noored senisest veelgi suuremal mää• väide teisalt on õige, et on ka üksikuid alla• ral tähelepanu omistaksid endakasvatusele, käivaid, isegi juba degenereerunuid tudeng- kõlbla julguse süvendamisele, elureformile ja tüüpe, kuid egas need sugugi tohiks tu• uue suursugusema elustiili otsingule ning kul• mestada seda muide nii eredat ning loo- tuurtööle laiemas ulatuses. Sest siirdudes pääle tustsisendavat üldpilti. Kus lõppeks säher• stuudiumi lõpetamist tegelikku ellu, läheb tin• dusi „andekaid parasiite" ei oleks? Paremusele gimata tarvis, et oldaks igakülgselt küps, täius• pürgiva elu dünaamika ja vitaliteet on aga alati likkuseni küündivalt väljakujunenud vaimuini• võimas niivõrt, et varem või hiljem pühib nad mene, kes suuteline mõjustama ümbrust, oma omalt arenguteelt. Kuid kahjuks need endapil- miljööd, Õhustikku, andes igal sammul ja paigas lajad on siiski nood, kes lihtinimesele kergemini kaasinimesile viljastavat eeskuju enda imposant• puutuvad silma. Nende järgi ta tavaliselt siis se isiksusega. Ja mis eriti oluline: põleda tah• teebki oma hindava otsuse, milline aga peaaegu test olla le moins mauvais. alati on väär, ühekülgne, rääkimata üksiknähiste Me teame taideajaloost, kuis Raafael, maail• taustal tehtud vildakaist üldistusist. Tean näi• makuulus Itaalia renessaansiaja maalikunstnik, teks ühte „kÕrgestisündinud" vanaprouat, kooli• võitles omaenda varjuga. Töö ülikülluse tõttu õpetaja maalt, kes arvas, et korporandil on pint- tuli tal sageli maalida pilte ka öösi. Kuid üks• sakuhõlmad lahti ainult seepärast, et kuraasikalt kõik kuhu ta ka lambi või küünla poleks aseta• uhkustada oma värvipadaga. Et aga teised ka nud, ikka langes tema enda vari neile kujutisile käivad pintsakuhõlmad valla (isegi ta oma pildil, milliseid ta parajasti lõi. Ning need inim• poeg!), see ei tulnud „asjatundlikule pedagoo• kujutised saabusid ebamäärased, segasejooneli- gile" üldse pähe. Ta nägi ainult kirevat siid- selt ähmased. Kurb oma hoole ja andumusega linti, mis kuidagi vahedalt haavas tema endaar• tehtud töö ebaõnnestumisist leiutas vanameister mastust, — vÕib-olla sellepärast, et ta oma poeg Raafael lõppeks geniaalse idee: ta sidus tule polnud korporant. Ja niisugused on Õigupoo• oma otsaesise külge. Ja ennäe — vari oli kadu• lest küll enamik arvustajaist, hindajaist. nud. Inimkujud lõuendil tulid selged ning loo• Ent asjata. Maha virilad eelarvused ja väär• mutruud, seletatuina mingist sisemisest puhtu• hinnangud! Meie valmiva intelligentsi rõhuv sest, hingekristallist. enamik täidab kahtlemata rahvalt talle asetatud Üliõpilasnoored! 'Sidugem ka teie Raafaeli ülesanded ja lootused. Täidab kuhjaga. See ei kombel tuleleek oma lauba külge, et te oma vari ole hüpotees, vaid konkreetne reaaltÕde. Seda ealgi ei tumestaks teie töö ega loomingu vilju! on me üliõpilasrahvas mitmeti tõestanud. Aga ta Hugo Viires. us ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35.
Ühised aated ja sihid viisid kord Eesti Korporatsioonid ühine• misele Liiduks, ühised aated ja sihid on juhtinud Liitu kogu tema tegevuse vältel, osutudes Õigeiks, väärtuslikeks ja jõulisiks, ühised aated ja sihid püsigu ka edaspidi, tähistades kindlalt ja vankumatult kõigi ürituste ning jätkuva tegevuse arenguteed. Dr. med. H. Normann, eradotsent, Korp ! Revelia vilistlaskogu esimees
TERVIKULINE VILISTLASKOND
Ilmub vaidluskorras. ga suuri rahvuslikke teeneid, nad seltskonnas. Mis on selle põhju• Toimetus. on liiga tugevasti mõjustanud seks? Tahtmatult tekib küsimus: meie seltskonna ilmet, et võiksid kas haritlaskonna killustus on Viimasel ajal sagenevad hää• tulla kõnesse kiirelt valminud ka• tõesti lahutamatult seotud erine• led, mis kinnitavad üliõpilaskon• vad nende ümberkorraldusest. Iga vate üliõpilaskoondiste oleluga, na ühtlustamise vajadust. Orga• organisatsiooni sisemine kord või on võimalik säilitada koon• nisatsioones, olgu need seltsid või peab jääma puutumata, või kui ta diste erinevused ja siiski saavu• 'korporatsioonid, tuntakse, et üli• muudetakse, siis olgu see iga or• tada haritlaskonna ühtlust? Pea• õpilaspere killustunud olek nõr• ganisatsiooni sisemine asi. me vastama, et see on võimalik, ja gestab ka haritlaskonda ja on tõ• Võib väita põhjendatult, et or• nimelt sel teel, et rahvuslike üli• siseks ohuks kogu rahvale. Otsi• ganisatsioonide lahkuminekud ei õpilaskoondiste vilistlaskogud lii• takse lõhestuse tõelisi põhjuseid ähvarda tõsiselt üliõpilaskonna detakse ühiseks rahvuslikuks vi• ja nende kõrvaldamise võimalusi. ühtlust. Rahvuslik üliõpilane, ol• listlaskoguks. Sel juhul akadee• Mõni julgem rahulolematuist gu ta mis koondises tahes, on ees• miline kodanik oleks erikoondise unistab ehk koguni põhjalikust kätt oma rahva võsu: ta on julge, liikmeks vaid õpingute lõpuni, ümberkorraldusest, organisatsioo• tõttarmastav ja riiklikult mõtlev; mil ta astuks ühisesse vilistlas• nide sisemise korra ühtlustusest, ta teab, et Eesti maa ta jalge all kokku. Võib arvata õigustatult, võibolla koguni organisatsioonide seob teda teiste kaasvõitlejatega. kui tahame püüelda tervikulise ühtesulamisest. Niikaugele ei tar• Isiku tuum on kõikjal sarnane, haritlaskonna poole, siis on seda vitse meil aga minna; veel roh• olenematult organisatsiooni ise• kergem saavutada ühtlase vilist- kem — see on võimatu. Kes vä• loomust. See tuum on niivõrd pü• laspere kaudu, kui üliõpilaskoon• hegi tunneb Tartu üliõpilaste siv, et seda ei suuda muuta üksi• diste liitumise teel, seda enam, et koondisi, see teab, kui kalliks seal kute organisatsioonide omapära: üliõpilaste ühtlane organisatsioon peetakse oma siseelu, teab ka se• ülikooli lõpetajad, tulgu nad kor• on praktiliselt teostamatu. da, et suures, ühises koondises poratsioonist või seltsist, on oma Praeguse olukorra juures kil• distsipliini küsimus osutuks la• hingelaadilt väga sarnased ja lustavad iseseisvad vilistlaskogud hendamatuks. Ühine koondis ei leiavad kergesti ühist keelt. seltskonda palju enam kui näiteks oleks intiimorganisatsioon. Ja Meie näeme aga, et vastuolud üliõpilaskoondiste sise-elu lahku• Tartu intiimorganisatsioonid pea• üliõpilaskonnas siiski põhjusta• minekud, kuigi viimased leiavad vad säilima: neil on seljataga lii• vad kahtlematult lahkhelisid ka rohkem vastuseisjaid. Iseseisvate Nr. 4 — 23. III 35. ÜLIÕPILASLEHT 119
EKL-i KUULUVATE KORPORATSIOONIDE EESTSEISUSED.
1. rida — esimehed: A. Luud (Vironia), A. Meil (Frat. Estica), F. Lepik (Sakala), J. Luik (Ugala), V. Toone• kurg (Rotalia), L. Koppel (Frat. Liviensis), A. Truu (Revelia). 2. rida — abiesimehed: K. Pärl, H: Kippar, A. Krudenbrunn, 0. Zupsmann, E. Viival (laekur), E. LeitenJ E. Elman, M. Lorid. 3. rida — kirjatoimetajad: H. Soone, F. Tamm, K. Pikk, A. Meksi, A. Mitnits, E. Redel, J. Kuldkepp.
vilistlaskogude olelu lõhestab ni• ganisatsiooni valikust peetakse võimsaks kultuuriliseks teguriks. melt akadeemilist peret jäädavalt sõltuvaks oma edaspidine mate• Ta oleks küllalt rohkearvuline, et ja mitte ainult ülikooli lõpetami• riaalne edukus, oma karjäär. asutada osakondi mitmes, riigi seni; ta põhjustab edaspidises Need väärnähted kaoksid, kui osas, näiteks klubide näol, kus kutseelus vastuolusid igal tööalal üksikute vilistlaskogude asemele harrastatakse üliõpilaste tradit• ja loob tolle materiaalse huvimo- astuks ühine rahvuslik vilistlas• sioone ning ollakse pidevas kon• mendi, mis nii inetul kombel ri• kogu; neid nähteid ei suuda aga taktis noorema põlvega. Nii säi• kub üliõpilaselu kooskõla. Igaüks kaotada praegused vilistlaskogu• liks tegevas haritlaste peres elav teab, et paljudel juhtudel organi• de liidud. arusaamine noorte isiklikest püü• satsiooni valiku juures ei etenda Ühine vilistlaskogu etendaks deist ja nende taotlusist rahvusli• otsustavat osa koondise aateline rahva elus tähtsat osa ka selle• ku aate alal. pale, vaid vilistlaste mõjusus. Or• poolest, et ta koondaks haritlasi A. Klejnot. 1Ž0 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35. E K L!
1918 sõideti erarongis Tallinna võitlusesse kodumaa eest. 1920. aastal Vironia asub Tar• tu, jäädes endiste põhimõtete juurde. Vironia ei katkestanud sidemeid endiste Riia C. C. kor• pidega, olles tihedas läbikäimi• ses läti korp !-ide Silonja ja Talavja'ga ja ka sõbralikus va• hekorras Fr. Arctica'ga. Ei ole ka katkenud side poola korp!- ide Velecja ja Arconja'ga, mil• liste asukoht on nüüd Varssa• vis. Viimastel aastatel läbikäi• mine nendega on eriti tihene• nud. 1930. a. alul sõlmiti sõp• veelgi palju varem, Frat. Esticat Korp! Vironia rusleping Helsingi ülikooli tuleb täie õigusega lugeda 1890. Karjala Osakonnaga. Olles võr• a. 22. veebr, asutatud korp! Fra• Korporatsioon Vironia. Asu• sunud Riias oli Vironia tradit• ternitas Viliensise ning selle tatud 26. nov. 1900. Riias. Viro• sioonides, uusustes ja kasvatus- eelkäijate otseseks järglaseks. nia, olles eelpostiks lääne piiril, põhimõtteis palju lahkuminevat Korp! Frat. Estica tema lõpu• püüdis päästa eestlusele neid, Tartu korporatsioonidest, eriti likul kujul asutati, nagu juba keda ähvardas hädaoht ühineda hoolsalt on püütud teostada kas• varem märgitud 9. apr. 1907. a., teiste rahvastega ja nendega vatuslikke ülesandeid. mil ta tookord Tartus ainsa ja ühte sulada. Korporatsiooni esimese Eesti korporatsioo• Austades igat akadeemilist algaastail tuli võidelda suurte nina sai tegevusloa tolleaegselt kodanikku, kes ei ole autu, la• raskustega, kuid liikmeskonna haridusministrilt von Kauf• hendab Vironia liikmeskond tugevnemisel ja suureneva vi• mannalt. Korpü asutajaiks oli kõigi nendega tülisid aukohtu listlaskogu toetusel suudeti või• 16 eesti meest theol. Arnold teel. ta vanemate korporatsioonide Laur'iga eesotsas. Korporat• seas kindel seisukoht. 1905. a. Vironia liikmeskonda kuulu• siooni värvideks valiti sinine- rahutused tõid teatud seisaku vad 1935. a. I sem. 160 vilistlast, roheline-valge, milliseid korporatsiooni tegevuses, kuid 90 pärisliiget, 65 üliopilasvilist- esmakordselt avalikkusele tut• juba järgmisel aastal elu käis last ja 20 lihtliiget. vustati 26. apr. 1907 selleaegse loomulikku rada. Järgnevad Korp! Vironia eestseisuse ülikooli rektori P a s s e k'i juu• aastad pühendatakse siseelu kuuluvad esimees Aleksander resolekul. korraldamisele, tihendatakse si• Luud, abiesimees — Karl Pärl, Sellest ajast peale on Frat. demeid Riia eesti seltskonnaga. kirjatoimetaja Herman Soone. Estica arenenud oma praeguse 1915. aastal Vironia ettepanekul Vanamees — Valdeko Kangro. kuju ja koosseisuni. ja algatusel luuakse viiest kor- p üst koosnev Eesti Korporatsi• Mis puutub vahekorda välis• oonide Liit. Samal aastal Poli- Korp! Frat Estica riikide üliõpilasorganisatsiooni• tehnikum evakueeriti Moskva, dega, siis on Fr. Estica juba Kuigi korp! Fraternitas Es• kuhu siirdus ka korp!, jäädes oma sünnimomendist alates seis• tica ametlikuks asutamispäevaks sinna kolmeks aastaks. 1918. a. nud õige lähedases sõpruses läti loetakse 26. aprilli (9. maid) sügisel Politehnikumi tagasivii• korporatsioon Lettonia'ga, mil• 1907. a. ometi ulatuvad ta juu• misega Riiga, asus ka korp! oma liseid suhteid ametlikult kinni• red palju kaugemasse minevik• endisesse asukohta. Kuid oli tati 1929. a. sõpruslepingu sõl• ku, sest korrapärased protokol• algamas vabadussõda. Otsustati mimise ja lippude vahetamisega. litud koosolekud algavad juba astuda in corpore vabatahtlikult Samasugused lähedad sidemed 12. okt. 1904. Tegelikult on aga Eesti kaitseväkke, ning 4. dets. on Fr. Estical loodud ka soonie korp! Fr. Estica asutamise mõte üliõpilaskonna Savo osakonna- Nr. 4 — 23. III 35. ÜLIÕPILASLEHT 121 korporatsioonid
järele „üks kõige eest, kõik ühe eest". Aastate jooksul on korp !i pe• re võimsalt kasvanud ja ulatub tänapäeval ühes vilistlastega kokku üle 300. Vilistlaste ja kaasvõitlejate suure arvu juures läbikäimise hõlbustuseks on loo• dud iseseisvad koondised Tal• linnas, Viljandis ja Pärnus, kes töötavad oma poolt valitud ju• hatuste kaudu ja on tihedas kontaktis korpüga Tartus. Korp !il on oma maja, mis stiilselt ehitatud 1911. a. ja on Korp! Ugala vilistlaste omandus. Korp! Ugala asutajateks olid Korp! Sakala Korp! Sakala on oma liik• 12 korp! Frat. Esticast 25. IV. Korporatsioon Sakala asu• meskonna kaudu osa võtnud kõi• 1912 eradunud liiget. Need peale tati 14. novembril 1909. a. Tar• gist üliõpilaskonna- ja selts• pikema kaalumise seadsid uue tus 7 vilistlase ja 22 kaasvõitleja kondlikest üritusist, andes Üli• korporatsiooni põhimõteteks: 1) algatusel, kes tekkinud lahkhe• õpilaskonna Edustusse ja juha• rahvuslus ja omakultuur; 2) kõi• lide tõttu Eesti Üliõpilaste Selt• tusse palju juhtivaid kaasvõit• kumata ausus; 3) aja kasutamine sist välja astusid. lejaid. hoolsaks tööks, südame ja vaimu Uuesti avatud korp !i värvi• Kaitseliidu asutamisest pääle harimiseks; 4) sõprus ja venna- deks valiti pääle pikemaid läbi• on korp ! Sakala osa võtnud kait• likkus; 5) kõlblas ja kaine elu• rääkimisi sini-violett-valge ja seliidu tegevusest ja korp !il on viis. Korp !i välismärkideks põhimõtteks seati rahvuslus, iseseisev kompani. võeti tekkel ja värvilint eesti rahvameelsus, keha karastus ja Kaks aastat tagasi astus korp! rahvuslise trikoloori muudetud endaharimine, käies lipukirja 20 kaasvõitlejaga Tartu Vaba• järjestuses: must-sinine-valge, tahtliku Tuletõrje pritside jaos• mis sümboliseerib lipukirja: konna liikmeks, saades kasutada isamaa — sõprus — ausus. iseseisva pritsi. Korp !i nimi on võetud Läti ga, kellega sõprusleping kirju- Välistegevuses on korp !il ol• Hendriku kroonikast. Korporat• jutati alla 1930. a. 28. veebr, ja nud suuremad sidemed juba sioon oma siseelus pidi olema poola korporatsiooni Poloniaga 1905. a. saadik Soome üliõpilas• karske ja nii kestis konvendi Vilnos. konnaga, mille tõttu sõlmiti korteris alkoholi keeld kuni 1921. a. lõpuni. EKL'i loomisel on korp! Frat. 1929. a. sõprusleping Hämäläis Estica näidanud üles kindlat ta• Osakuntaga. Kaasvõitlejad on Korp !i asutamine kinnitati 30. het ja arendanud püsivat võit• korduvalt käinud Soomes, eriti okt. 1913. a, millisest tähtajast lust korporatiivse kasvatuse hulgaliselt on osa voetud iga loetakse korp !i asutamist amet• mõtte eest. aastastest suvipidustustest. Ala• likult. Esimeste aastate tege• Oma jõu kohaselt on korp! lise sideme korpü ja osakonna vusest on nimetamisväärt taga• Frat. Estica töötanud kaasa ka vahel loob stipendiaatide vahe• järjekas osavõtt E. R. Muuse• Tartu kaitsemaleva IV malev• tus. umi tööst ja muist seltskondlik• konna koosseisus, saavutades sel Möödunud aastal pidas korp! kudest üritustest. 1915. a. on alal isegi nimetamisväärseid tu• oma 25 a. juubelit, mille puhul korp! Ugala E. K. L-i asutajate lemusi. Nii võitis Frat. Estica sai suurte kingituste ja arvuri• liikmete seas. Saksa okupatsioo• jäädavalt alles hiljuti korralda• kaste Õnnesoovide osaliseks. ni päevil otsustatakse boikotee• tud laskevõistlustel kaks ränd- Konvendi tegevust juhib käes• rida Saksa ülikooli. Vabadussõ• karikat. oleval semestril ksv! Fr. Lepik. jast vabatahtlik osavõtt tehakse ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35.
ge läänepoolsema vana ladina• keelse nimetuse „Rotalia" juur• de, et sümboolselt demonstree• rida vastuolu Idaga. Värvideks valiti: sinine-must-roheline. Korporatsiooni tegevus sam• mus tõusuteed, kuni Maailma• sõjani, mil suur hulk liikmeid astus väeteenistusse, kuid sellest hoolimata töötas korporatsioon küllalt edukalt edasi, alles enam• lik riigipööre paiskas lõpli• kult segi Rotalia koondise Pe• terburis. Laialipaisatud liik• metest koondus suurem hulk saksa okupatsiooni aegu Tallin• Korp! Reialia na. Vabadussõja algusega pea• haridusega eesti soost meesko• aegu kõik korporatsiooni liik• danikud, eriti ülikoolis õppijad. On asutatud 10. nov. 1913. a. med asusid väeteenistusse. So• AsutamismÕte aga ulatub ta• Peterburis kitsama ringkonna ja lõppedes siirdusid enamikus gasi 1912. aastasse, millal esma• Eesti üliõpilaste poolt, peaaegu konvendi liikmed jätkama oma kordselt katsuti tegutsemisluba kõigist Peterburi kõrgemaist õpinguid Berliini tehnika üli• saada. Tookordsed katsed nur• Õppeasutistest. Nime valikus koolidesse, sest kodumaal puu• jusid aga võimsa võõra võimu ja jäädi peatuma Eesti mandri kõi- dus vastav õppeasutis. Loomuli• liiga äärmuslikult suunduva aja• kult viidi konvent Berliini üle, vaimu ees. Alles 1917. a. kui et kaitsta seal õppivate eestlaste puhusid vabamad tuuled, teos• rahvuslikke huvisid. Kui ena• tus ammuigatsetu — võidi sea• korporatsiooni liikmetele sun- mik rotallasi oli omad Õpingud duslikult tegutseda. Berliinis lõpetanud, lõpetati tuslikuks tuleliinil, ning Ainult üks semester kestis te• konvendi tegevus Berliinis 1. konvendi 57 liikmelisest koossei• gevus. Saksa okupatsioon oma juunil 1924. a. ja toodi üle Tar• sust võitleb frondil 95%, kellest Tartu saksa ülikooliga ei suut• tusse. Rotalia on sündinud ajal, langevad 2: ksvü Karl Kurvits nud köita tuliseid eesti üliõpi• kui veel polnud Eesti omariik• ja Hans Ostrat. Mõlema eelpool• lasi, vaid asuti kindlasse oposit• lust. Rotalia oli Eesti rahvuse mainitud otsuse langetamiesel siooni, kirjutades alla solidaar- vahipostina loodud idas. Saa• oli korp! Ugala Tartu üliõpilas- suslepingule. Soikus tegevus — tuse tahtel on ta sama üles• org-ide peres ajaliselt esimeste põledes salaja, oodates paremaid annete täitnud läänes, ja 24. ceas. aegu. veebr. 1933. a. pääle täidab ta Pärast vabadussõda korpü si• seda ka lõunas, sest siis asutati Vabadussõja puhkedes lõi ka seelu konsolideerub, liikmete Rotalia osakond Varssavi üli• äsjatekkinud org! sellele täiel arv kasvab ning seoses kasva• kooli juurde, et liita ka ühiseks määral kaasa ja praegu ehib mit• tusliku küljega eriline tähelepa• pereks sääl õppivaid eestlasi. me mehe rinda Vabadusrist kui nu pöördub intensiivsele ning On EKL asutaja liige. Sõprus• mälestus möödunud ajust. mitmekülgsele akadeemilisele lepingus Helsingi ülikooli Var- Kuigi ajaloo sündmuste sun• tööle ühes osavõtuga seltskond• sinais Suomalainen Osakuntaga. nil oldi eemal konvü tegevusest, likest tööaladest. Omakaitse Liikmeid: 168 tegevliiget kasutati kõiki vabu momente, et organisatsiooni — kaitseliidu — (neist 36 rebast), 126 vilistlast. tulla kokku, arutada seisukorda, tööst osavõtt on konvendi liik• ja kaaluda võimalusi. Tähtsaim metele sunduslik. Korp! Ugala oli korp !i registreerimine Tartu välissuhteid tähistavad sõprus• Korp! Ffai. Liviensis Ülikooli juures 5. dets. 1919. leping Turu soome üliõpilas• aastal. konnaga 1930. aastast ja kartell- 15. jaan. 1918. a. (v. st.) algas Tegelikult saadi tegevust leping Riia korp! Tervetia'ga oma tegevust . avamisaktusega alustada alles pääle Vabadus• 1934. aastast. Nagu asutamis• korp! Fraternitas Liviensis. Põ- sõja. 5. sept. 1920. a. tuldi kok• aegadel, nii tänapäevgi kannab himõtteiks: vendlus, ausus, hool• ku, — oma kodu uuesti looma ja Ugalat tõsine rahvuslik vaim: sus, — sihiks: koondada üheks siit pääle algabki rahu- ja töö- ausas sõpruses isamaa kasuks. pereks kõik pharmaceutiliso eri• ajajärk, jätkudes tänaseni. Nr. 4 — 23. III 35. ÜLIÕPILASLEHT 123
Selle aja kestel on edasikan• salt kasvama, missugune ten• tud ülesseatud põhimõtteid ja dents tänini on püsinud. 1925. sihte, avardatud ja mitmekesis• a. alul asus tegevusse juriidilise tatud tegevusvälja ning arenda• isikuna korp! Revelia vilistlas• tud sõprussidemeid k?. väljas• kogu, hakati ühiselt tegutsema, pool konv! siseelu. Selleks muj- osavõttes aeg-ajalt seltskondli• deti korp !i põhikiri, mis algui.es kest kui ka ühiskondlikest elu- erialalist ilmet kandis üldiseks, avaldusist. Olles kindel, et sa• s. t. võimaldati orgist osavõtmi• malaadiliste org-ide koostöö elu ne kõigil eesti soost meesüliõpi- ülesehitaval põllul on enam kui lasil; sõlmiti lähemate sõprussi• tarvilik, otsustas korp! Revelia demete loomiseks kartellleping vahekordi luua EKL-iga, kuhu E. K. L. 4. mail 1925. a. ja astuti senini kuulusid ainult viimase hiljem E. K. L-i 28. nov. 1930. a. asutajad, s. o. 5 vanemat korpo• Kavas on sõprussidemete loomi• ratsiooni. 1928. a. algul voeti ne naaberriikide üliÕpilasorg Ii• väljaspool Liitu esimesena vastu dega, eeskätt Soomega. korp! Revelia EKL-i täieõigus• Korp! on kasvanud 11 mehe• liselt korp! Sakalast lahkusid, liku liikmena. Siit peale algab lisest koosseisust 200-ni, neist organiseerima uut üliõpilas• Revelial üldiselt enam-vähem vilistlasi 68. koondist — korp! Reveliat, mil• ühine töö EKL-i kuuluvate le põhimõtteiks oli võimaldada korp-idega. ajale vastavaid vabamaid tradit• Mis puutub korp! Revelia sioone, isiku individuaalset are• isiklikku koosseisu, siis võib ni• Korp! Revelia nemist, sisendades tugevat ko• metada, et siia liikmeskonda daniku riiklustunnet ning aren• Kuna seniste võõraste mõjude kuulub vii!! ja ksvü üle riigi. dades püsivat töötahet. ajal ellukutsutud Eesti üliõpi• Päritolu järele on siiski enamus lasorganisatsioonid ei vastanud Korp! Revelia ametlikuks Põhja-Eestist, suurem osa neist sisuliselt enam täiel määral uue• asutamise päevaks on 3. detsem• Tallinnast. Teaduskondade jä• le algavale Eesti eluolule, tek• ber 1920. a., esinedes sama kuu rele on esikohal õigus- ja majan• kis paratamatult tarvidus uute 8. päeval esmakordselt roheline- dusteadlased, järgnevad arstid, org-ide järele, tarvidus ka seni• must-valge valistunnustega ava• agronoomid, teoloogid jne. seid järk-järguliselt ümberku- likkuse ees. Korp! Revelia on senini kõrgel jundada. Esimesed aastad kulusid kon• hoidnud oma ülesseatud põhi• Selles teadmises asus grupp vendil enese korraldamisele. aluseid ja teeb ka seda tulevikus üliõpilasi, kelledest suurem osa Võiks nimetada, et 1923. a. ala• koos töötades EKL-iga ühiste juba 1920. a. kevadel põhimõtte• tes hakkas liikmete arv hoog• aadete ning püüete suunas.
mispäevilt, ei selgu algsel vaatlusel erinevusi. Uue üliÕpilasmajesteedi valimiskampaania Ometi on aga üldpolitiline olustik viimase aasta sooritub endise temperamendiküllusega. Möö• jooksul suurel määral kangastund teiseilmeli- dub vaid väheseid päevi, ning on keerunud uus sena. Endine ühiskondlik ülikillunemine on üliõpilaskondliku omahalduse kõrgeima organi ametlikult tõkestatud ning asutud rajama tõhu• koostis — arvult juba neljateistkümnes. Ja pea• sat vundamenti rahvustervikule, kus on sotsiaal• gi on möödund organite loomisvaludki ning sed ultrateravused nivelleerumas minimaalsu- vastne Edustus võib asuda tegelikku tohe — seni. See riigipoliitiline mentaliteet jäljestab edustamaÜliõpilaskonda ja lahendama neid üles- igat ühiskondlikku kihistust, kahtlemata ka üli• annetekogumeid, milliseid kuhjub tänapäevses õpilaskonda. Viimast eriti selle tõttu, et akadee• keerukas õhustikus tohutult palju akadeemili• miline noorus on ju valmistumas suurele elu• sele perelegi. tööle kogu riigi ja rahva hüvanguks, tõusmas Kõrvutades ajamomente praeguteotseva ja väärikaks juhtkonnaks, kes suudaks võtta oma veel valimisstaadiumis viibiva Edustuste sündi- Õlule praeguse generatsiooni ülesannetesarjad 124 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35. ning neid lahendada positiivsest elutahtest hin• seerimine suurte ja ühiskondlikult relevantsete gestatud töökaadrina. ülesannete täitmiseks. Eeltoodust järeldub, et üksi mitte üliõpi• Selle vaimust peab värvuma uue üliõpilasma- laskonnas tervikuna, vaid ka kõigist ta organeist jesteedi üldilming. peab hõnguma vaimu, mis kannaks eripitsatit Kindlasti vaid sellest. võrreldes möödunud ajastuga. See pole niivõrt tähtis riigipoliitiliselt, kuivÕrt päämiselt akadee• II milise atmosfääri terviklikkuse huves. Pole ju Möödub valimisvõitlus. Algab tudengielu üliõpilaskond oma parlamenti loonud sugugi isetegevuses järgmine faas — üliõpilas• selleks, et siin imiteerida ülidemokratisrnist tii- kondlik organite sünnitusagoo- nestatud rahvaesindust ega kopeerida kõiki niate ajastu. Seni on see sageli küündind säälseid harrastisi. Üliõpilaskonna akadeemi• oma tippsaavutisis isegi pärisparlamentaarse line väärikus juba ise dikteerib teissuunalise tee. kÕrglainetuseni. Eriti iseloomulikuna ja mäl- See uus tee peab selgete tähistena olema lusööbinuna meelestub lähemast minevikust märgitud eriti nüüd. Nii valimisvõitluslippu möödunud aastane jõududemäng, kui prevaleeri• tõstes, üliõpilaskondlikku eksekutsiooni luues sid vähemusrahvused omakaalukeel^pendlil ning kui ka tegeliku töölasti vähendamisele asudes. peaaegu tõeliste seisukorraperemeestena diktee• Üliõpilaskond peaks suutma avalikkusele risid oma tahet nii vasakule kui ka paremale. tõestada, et ta üle kõige hindab koostöö• Tänavu on siingi kujunemas pilt teiselaadse- vaimu kõigis üliÕpi1asringides maks. Vähemusrahvustel on XIII Edustuses ela• ning tõeselt ja täie innuga asub realiseerima ju• nud läbi raskeid kallaletunge ning näiliselt kau• ba aastaid valimisprogrammes fikseeritud fraasi tand tublimad oma positsioonest. Isegi nende — tervikliku üliõpilaskonna — õi• kauaaegne ja üliõpilaskondlikus käitamisraken- get mõtet. On ilmnend ikka nagu mingi paroo• dis nii tunnustatud liider on pidanud vähemalt diana, et tervik üliõpilaskond valimisloosungina mõneks ajaks loobuma oma mandaadist. on eksisteerinud iga rühmitise töökavas esikohal, See ometi aga ei keela mängimast neil endist kuid samal ajal vist väheseid on piisand tahet osa oma jõuvahekorralt. Pidurdavalt võib siin labastada selle sõnapaari Õiget sisu, veel vähem mõjuda vaid see teadmus, et eestluse tõeline tee on pillatud energiat selle mõiste konkreetseks peab kandma sirgseljalisi mehi-naisi, kes suute• teostumiseks. Omahuvi on ikka prevaleerind lised eelkõige tugima iseendale. Lubamiste ja ning selliseni suutnud minetada üldhuvi. Üli• meelitamiste ajastu peaks olema möödund veel õpilasorganisatsioonid sageli — kahjuks liiga eriti selle tõttu, et vaevalt julgeks ükski suure• sageli on avaldund oma tegevuses pigemini maist rühmitisist pöörata sellesuunaliste pakku• omamoodi šovinistlike pesadena, kes eelkõige on mistega nende poole, kellelt lähetatuina nad pi• kummardund oma pere kultust, sääljuures nii did nii mõnelgi korral kuulma ägedaid sõnu. mitmelgi korral ja paljudel alul hoidund enam kui viisakat distantsi terviküliõpilaskondlikust Ometi pole täieliselt mõeldav ühe osa Edus• põhimõttest. tuse väljalülitamine üliõpilaskondlikust üld• tööst. Koostöö on vajalik ja soovitav. Kuid Selles mentaliteedis peab kindlasti muutuma selle pakkumise ja palumise viisides tuleb teos• kurss. Ja märgatavalt. Mida varem, seda ter• tada reform. Senine dikteerimisvorm peab vitatavam. Demagoogia, mõeldamatu pisivaen- asenduma uuega lojaalse koostöö tahtega. likkus ja muud sellega kaasuvad asjaolud pea• Tõuseb esirinda see, siis nivelleeruvad senised vad alustama tempoküllast värvimuutust ana• teravad hõõrumised ja pannakse alus tugevaks kronismeks. Ja kui XIV Edustuse valimistel ülesehitamistööks. suudetakse nii äärmiselt vajalikus koostöövai• Vähemusrahvuste osatähtsuse vähendamise mus läheneda lõppsihile kas või kukesammulise kõrval näib ikka enam tegeliku elu enese läbi vahemaa võrra, siis on seegi võit märkimisväär• karastuvat nõue, et üliõpilaskondlikku meha- ne saavutis. nismi käitatakse vaid siis ratsionaalseimalt ja Kuid see koostöotarve peab absorbeeruma edukus saavutisis on vaid siis hoopis tõhusam, igasse üliõpilasrühmitisse ning olema kantud kui organid komeplekteeritakse mitte poliitiliste üllast sihist. Selleks koonduda, et mobiliseerida juhtide, küll aga isikuvõimeteprintsii- jõude rünnaku plaanitsemiseks ükskõik milli• b i s t lähtudes. Seegi loosung on ikka leidnud sesse suunda, on mõeldamatu ja ebaväärne eesti mitmepalgelist rõhutamist igas valimiskampaa• üliõpilaskonnale. Ühistöötahte lõppsiht pole nias, kuid asudes valitsemisele ja jagamisele on tasalülitamine, pigemini kõikide loovjõudude, ta ikka unustatud silmapaari vahele. Aeg ja töö noorusenergiast pulbitsevate jõuallikate organi• ise nõuavad senise suuna revideeringut. Nr. 4 — 23. III 35. ÜLIÕPILASLEHT 125
III lisse Kooperatiivi, mis teotseb ärilisil põhimõt• teil ning sellisena ei suuda küllalt otstarbekalt Asudes tegelikku tohe on uuel Edustusel rahuldada akadeemilise pere vajadusi. Kirjas• lahendada rida esmatähtsusega ülesandeid. tatud raamatud on hinnalt kättesaamatud, kir• Jooksvate pisiküsimuste kõrval peaks uued or• jastustegevus lünklik ning tulevikusihita. Üli• ganid arutama ka põhimõttelisi probleeme, ra• õpilaskonna juhatus on nii mõnelgi korral ase• jama uusi suundi nii mitmelgi alal. tatud sündinud fakti ette ja pidand aktseptee• 1. Üliõpilaskonna rakingu viimistlemistöös rima Äkad. Kooperatiivi ettepanekuid lihtsalt tuleb XIV Edustusel lõplikult töötleda ja kehas• sel põhjusel, et vastav teos oli juba kirjastatud, tada iga organi kodukorrad, millistega määritle- varustatud isegi Üliõpilaskonna toimetiste ni• takse nende pädevused, jagustatakse ülesanded mega ja lastud juba müügile. ja pannakse töötama üliõpilaskondlik mehanism takitusteta. Töö siin peab aga olema kauge- Säärase dikteerimispoliitika järsk kaotamine, maleküündivamgi selles mõttes, et need üksik- kogu kirjastustegevuse tsentraliseerimine ja korrad tulevad kõik viia ühisesse süsteemi. süsteemimine, külmanud summade vabastamine ja uute hankimine peab tõusma uue Edustuse Kindla sõna peab Edustus ütlema ka üliõpi• tähtsamate ülesannete sarja. laskondliku majandamisaparatuuri ja arvetlus- süsteemi korrastuses. Senine rahaliste operat• 4. Põhjalikule reorganiseerimisele peab allu• sioonide killustus mitme alaorgani vahel takis• tatama ka tööbüroo. See asutis oma senise tab organiseerimast tööd ratsionaalselt ja üle• konstruktsiooni juures on kujunend vaid töö• vaatlikult. Kõige selle juures on tõik, et puudub otsijate registreerimisbürooks, kaugeltki mitte ülevaade üliõpilaskonna summade kasustamisest täites töövahendluse otstarbeid. Ometi pole Üli• ning järelikult võimatu selle alusel taotella ka õpilaskonnal vaja ülaldada kõlavanimelist bü• ülevaatlikku majandamispilti igast tegevus- rood, vaid hävinglootuses tulevikku. Küll vaid faasist. tuleks haarata probleeme kinni otse sarvist, ar• vestada seniseid kogemusi (kas või sellega, et Ja lõppeks: kas ei tuleks korrastuse kontrolli• tööbüroo on kulutand viimasel ajal oma reklaa• mise ja täpsustamise juures võtta hoolikale vaa• miks rohkem kui võinud maksta tema kaudu gimisele Üliõpilaskonna rakingutervik üldse. On töödsaanuile) ja reorganiseerida asutis põhjali• kehtiv süsteem siin ainuõige ja otstarbekas? kult, andes talle vahendlusbüroo ülesan• Hääled selle reorganiseerimiseks üha tihenevad. ded, mis hõlmaks kõiki seni laialipillatuina ek- Ilmneb aga veel tänavugi Edustuses „parlamen- sisteeruvaid alu (töövõimaluste hankimine, üli- tarismiõisi", siis peaks tõsiselt tõusetuma se• Õpilaskorterite vahendlus jne.). niste suundade revideerimisnÕue. 2. Uuel Edustusel tuleb tahestahtmatult fik• 5. Põhjalikule kaalumisele tulevad võtta seerida üliõpilaskondlike konfliktide lahenda- kõik Ülõpilaskonna välissuunitlused. Siin on mismoodus. Seni pole loodud vastavat korda avardund uusi perpektiive, tehtud uusi ette• tülijuhtumite lahendamiseks ei üliõpilaskonna panekuid uute soprusvahekordade sõlmimiseks korrastuses endas, rääkimata piiritletud üld- ja seniste tihendamiseks. See ala on seni — vä• korda, mis hõlmaks kõiki üliõpilasorganisat• hemalt viimastel aastatel — pidand leppima sioone. Viimane intsident üliõpilaskondlike or• vaid orvuosaga. Majanduslikel kaalutlusil on ganite vahel ühes kõige sääljuures poleemikaga eitavalt vastatud peaaegu igale kutsele ja sÕp- peaks eriti põhjustama küsimuse kiiret arutuse- rusavaldusvÕimalusele. Suhtlemist on arendand levõttu. vaid Üliõpilaskonna käsipalli esindusmees• Samuti oh täiesti määritlemata üldüliÕpilas- konnad ja teised üliopilassportlased oma välis- kondlik leinakord — ja see vähemalt kaasvõitle• turneedel. Ometi on aga pikemata ilmne, et jate ja ülikooli õppejõudude leina puhul. Se• võistlusmatkuril vaevalt piisab aega diplomaati- nine virrvarr sellegi alal on kogu küsimuse tei• listeks ülesanneteks. nud niivÕrt komplitseerituks, et puudub üldse 6. On veel rida muidki alu, kus 14. Edustus selgusetus vastavaist leinakordade labürindist. peab ütlema oma kindla sõna. Ülaltoodu on vaid 3. Tõhusama ja palju jõukulu nõudva üles• nende ülesannete loetelu, mis vajavad lahenda• andena peab 14. Edustus tingimata korraldama mist esijoones. Kahtlematult pole aga seegi üliõpilaskondliku kirjastuse ala. Senine vasta- taksatsioon lõplik, küll vaid silmapaistvamate vasuunaline tegevus on keskendatud Akadeemi• puuete ridastus. A. Vaigo. 126 'ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35.
õned teed üliõpilaskondlikule terviklusele iiliõpilaskorra loomise kaudu. Meie aeg armastab lööksõnu. Kahjuks kao• mõisteid, ja nimelt peab see Tartu üliõpilaskond tavad aga mõned abstraktset laadi mõisted liiga vastama eestlase iseloomule ja haritlase rahvus• ohtra tarvitamise tagajärjel oma sügavama likkudele ülesannetele. mõtte. Ka „t e r v i k 1 u s e" mõiste on saanud Millist laadi on need üliõpilase aumõisted ja kõige viimasel ajal üliõpilaskonnaski nii sage• korralikkuse algnõuded? dase ja nii mitmekesise rakenduse osaliseks, et Nii kurb, kui see ka ei ole, praeguses Tartu tihtilugu muutub vaid ilukõneliseks epitee• Üliõpilaskonnas need mõisted on lähemalt selgi• diks. Ometi tähendas „terviklus", — ja peaks tamata. Vististi ei lähe seisukohad tegelikult veel praegugi tähendama, — ühte Õige selge• mitte nii väga lahku, kui neid vähegi võetaks ilmelist suunda üliÕpilasideoloogias. selgitada, — kuid sellist katsetki ei ole seni teh• Üliõpilaskondliku tervikluse mõtteks on si• tud. Nii peab praegu iga rühm omi mõisteid duda kõiki kaasvõitlejaid ühiste arusaamiste, ainuõigeks, ainu- „euroopalikeks", ega suuda ühiste majanduslikkude huvide rahuldamise siis teise ringkonna liikmega hoopiski mitte ning ühiste vaimsete ja seltskondlikkude üri• kokku kõnelda, kui ühismÕisteid oleks hädasti tustega seks, et solidariteeditunde omandanud vaja tülide ja lahkarvamiste lahendamiseks. Selle noorus pärast teadusliku valmistamise lõpeta• tagajärjel jääb kahetsetavalt palju üliõpilaste mist oleks kohane täitma haritlase rahvuslikke ja organisatsioonidevahelisi tülisid lahendamata. kohuseid rahva juhina. Organisatsioonid pöörduvad mõne mürgeldava Säärases mõttes on üliõpilaskonna tervik• kaasvõitleja asjus politsei poole ja isegi käes• lust paraku taotlenud ainult üksikud. Eriti olev Üliõpilaskonna Edustus ei leidnud teist tuleb see mõttesuund Eesti Üliõpilaskonna põh• teed oma enda liikmega (!) vahekordade õien• jendajalt ja esimeselt esimehelt — Joosep Tein- damiseks, kui pöördus ülemuslikku — ülikooli mannilt. Praegugi oleks aeg sõnakõlksutamiste — kohtusse... asemel püstitada selgeid ja teostatavaid sihte Nende ridade kirjutaja veende järele on nii• üliõpilaskonna tervikluse saavutamiseks. Järg• sugused juhtumid väärnähted. Mitte selle• nevas katsutakse ligemalt käsitada üht selle• pärast ei pea üliõpilastülid saama omavahel la• suunalist teedest, nimelt tervikliku üliõpilas• hendatud ,et see on vana traditsioon, vaid selle konna taotlemise võimalusi ühise üliõpi• traditsiooni taga on rida väga tõsiseid kaalut• las k o r r a varal. On ju tervikliku üliõpilas• lusi. Isiklikkude vahekordade omal jõul jalule konna eelnõudeks, et kõigil kaasvõitlejatel olek• seadmine kasvatab kõigepealt mehist enese• sid ühised põhilised arusaamised tunnet, mis iga asja pärast mitte kohe ei lähe au ja korra küsimustes. välist abi tooma, teiseks hoiab see aga ka ära, et Ses mõttes oleme praegu veel väga kaugel tüliküsimuste lahendamise juures ei tekiks au• terviklikust üliõpilaskonnast. Kuna osa kaas• tuid pealekaebajaid, denuntsiante. Üli• võitlejaid asub traditsioonilisel seisukohal, et õpilane peab õppima täiest südamest põlgama üliõpilaste omavahelised tüliküsimused kuulu• isiklikus asjas kaasvõitleja denuntseerimist üle• vad ainult isekeskis lahendamisele, peab muse ees, sest ülemusliku kohtu tarvitamiskeeld teatav osa siiski paremaks käia tavalisi kodanlik• käib muidugi just isiklikkude asjade koh• ke teid. Veelgi enam leidub neid, kes üliõpilas• ta. Sellejuures avardatakse aga isiklik sfäär Õige likke käitumisviise küll tunnustavad oma kitsa• tugevasti seks, et üliõpilane tulevase haritlasena mas või laiemas ringkonnas, kuid väljaspool ole• harjuks elavalt osa võtma ühiskondlikust elust. vatele kaasvõitlejatele vaatavad nagu tavalistele Nii on põhiliselt ebaüliopilaslik üksikute asjade kodanikkudele, kellega tuleb käia ülemuslikus lahendamine näit. akadeemilise kohtu teel selle• kohtus. pärast, nagu oleks asjad olnud mõnevõrra „amet- Tervikliku üliõpilaskonna saavutamiseks pea• likud". Üliõpilase enesetunne peab olema palju vad endastmõistetavalt kaduma niisugused vahe- tundlikum, kui ükski ametlikkus; ei saa lep• tegemised. Kaasvõitleja on kaasvõitleja, vaata• pida enam-vähem formaalsele ametliku kohtu ot• mata tema organisatsioonile, soole ja rahvusele. susele lootmisega, vaid lahendama teda puudu• Ja igalt kaasvõitlejalt tuleb ühevõrra nõuda tavad küsimused selle põhjalikkuse ja teravu• teatavat korralikkuse miinimumi ja ühiseid au• sega, mida nõuab üliõpilase aumõiste. Nr. 4 — 23. UI 35. 'ÜLIÕPILASLEHT' 127
Siin võidaks kergitada küsimust, kas on üldse deliste haritlaste asemel mingeid „süütuid ing• ajakohane teha vahet üliõpilas• leid". Kuigi nende ridade kirjutaja ei oska pi• maailma ja kodanliku elu vahel ajal, dada eriti toredaks seda „tudengi-rõõmu", mis kus suur osa üliõpilasi ennast juba peavad ela• võib küündida metsikuseni, — siis ometi kuulub tama amettööga? üliõpilaslik üleaisa-löömine (kui ei sisalda au- Sellele küsimusele tuleb tingimata vastata vastaseid tegusid) nende nähete sekka, kus ei jaatavalt sellepärast, et just välisolude kiuste on tohiks tarvitada liiga karmi mõõdupuud. Ni• tarvis tõsta vastutustunnet isikus, kes teadus• melt oleks selle tagajärjeks, kui üliõpilase poolt liku Õppimise varal valmistub juhtivate kohuste vabatahtlikult omandatavatesse üliÕpilasmõiste- täitmiseks ühiskonnas. Kõigist hiljutise ja prae• tesse poetatakse ebaelulisi nõudeid, — et kogu gugi veel kaasamõjuva kriisiaja nähetest hooli• muugi üliõpilase aumõiste kaotab oma sise• mata on selge, et vähemalt tulevikus peab saama miselt kohustava mõju, niipea kui noo• paremini ettevalmistatud tööjõud juhiks ruslik loomus kord purustanud võimatuks osu• meie ühiskonnas. Nende tulevaste juh• tunud piirid. tide kõrgema moraali vajalikkuse seisukohalt Sellepärast peab üliõpilaskord sisaldama ai• on praeguselgi ajal tarvis teostada haritlase nult seda, mis kattub kaasvõitleja sü• valmimisajal, üliõpilaselus, säärased pedagoogi• dametunnistuse ja sisemise veen• lised nõuded, mis on eriti kohased vastutus- dega, ning mille vastu eksimine tekitab tõesti tundeliste aumeeste kasvatamiseks. sisemise süütunde. Väljaspool tingimata ko- Haritlaselt nõuetava eriti sügava vastutus- ja hustatavaid mõisteid peab jääma vaba ruumi, autunde kultiveerimiseks on vajalik, et üliõpi• kus noor üliõpilane võib ilma sisemistesse kon• laselus maksaksid valjemad ja sisuli• fliktidesse sattumata oma „sarved ära jooksta", semad au- ja korralikkuse mõisted, kui amet• oma nooruslikku ülepinget ära- likus seaduseraamatus. Eriti sÕnapidamise,, selt• reageerida. Kui mõne kaasvõitleja vara• simeheliku solidariteedi, vastutustunde ja enese• selt küpsenud sisimine veene või kodttne tra• tunde karastamiseks peavad vastavad üliõpilas- ditsioon väldib nooruslikke rumalusi, süs on see mÕisted olema palju karmimad, kui vastavad ko• muidugi kõige parem. Üldmaksvaks ja kohusta• danlikud nõuded, sest üliõpilaselu läbi peab kas• vaks jäägu aga see liin, mis lubab küll võrdle• vatatama haritlast vastutavaks juhiks. misi avaralt au- ja vastutustunde piiridesse jää• vaid noorusrÕÕme, kuid takistab siiski täielikku Eelöeldust on igalühel selge, et nende ridade enesekaotamist selles ,,tormi ja tungi", ajastus. kirjutaja ei taha üliõpilaskorra süvendamisega tagasi minna saksa-balti härrasüliõpilase tradit• Veelkord olgu rõhutatud, et üliõpilas• sioonide teele, vaid just selle vastu rõhutab kord ei tohi muutuda pedantseks, sotsiaalse vastutustundega rah• kuhu meil ametlikul pinnal tihti libisetakse. vusliku üliõpilastüübi arendamise va• Noor inimene, kellel veel veidi üliõpilaslikku jadust süvendatud kasvatusvahendite varal. See meelsust, ei saa lugeda ajalehest ilma lõbusa erinev siht nõuab muidugi mõningate seni ees• muigeta märkust, kuidas olevat kuulutatud tigi organisatsioonides maksnud au- ja korra• välja novellivÕistlus „k õ 1 b 1 a üliõpilaselu p o - mõiste ümberhindamist. Formaalne aumõiste sitiivsele käsitlusele. . .'" olgu määratud surmale, ning selle eest süvenda• Ei tohi viljelda paberlise mõtlemise vilis- tagu sisulisi tõekspidamisi! Sellega ühenduses terlikkust, milline on otsem tee variseerlikku- tuleb revideerida väga formaalseks kujunenud sele, kõige kõlbla kõige sügavamale vastandile. aukohtu kord ning see asendada asja tõesti sisu• Variseerlikkuse asemel tuleb lasta vabal, otseko• liselt harutava vahekohtuga. — hesel ja nooruslikul üliõpilaslikkusel areneda Enne kui minna edasi teede vaatlemisele, mis raamides, mida piiravad ainult süvendatud au- viiksid üliõpilaskondliku tervikluse süvendamise ja vastutustunde raamid. Nii ei tooda meie küll suunas, olgu toodud veel mõni sisuline märkus vÕib-olla ingleid, kuid ka mitte variseere, vaid üliõpilaskorra laadi kohta. Kui märgit• kasvatame ilma igasuguse moraliseerimiseta sesime, et üliõpilaskord peab esitama valje- lustlikkudest üliõpilastest kõlblalt-kindlad ha• ma i d nõudeid tavalisest seaduseraamatust, siis ritlased. mõtlesime selle juures nendele aladele, kus Kui asuda vaatlema teid niisuguse üliõpi• tõesti a u kaalul, kus tuleb esile isiku sisemise laskorra maksma panemiseks, siis mina iseloom. Nendes asjades peab üliõpilas• tuleb siin muidugi kohata mitmesuguseid tege• kord vääramatu valjusega nõudma kõige laitma• likke raskusi. Et neist võimalikult kergesti üle tumat eeskujulikkust. Teiseltpoolt ei tohi suure saada, seks tuleb hakata üliõpilaskorda järkjär• tuhinaga tahta kasvatada heade ja vastutustun- gult orgaaniliselt arendanja,. 126 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35.
IX HOIJDSEST I ANKEET
^;g. (LÕPP) Prof. 3. Mark, prof. P. Haliste,
kõik potentsiaalsed võimed üksi ei kandidaadi vanus. Nüüd on õnneks aita ilma küllaldase ettevalmistuseta. juba läbi löönud mõte, et ka noori Mõnegi ala jaoks ei saa end „tehni- jõude võib ja tuleb soodustada. Ent lisil põhjusil" vajalikult instrueerida. see põhimõte püsib aina ,,rääkimiste" Neis suhteis on olukord meiega võr• staadiumis; tuleks ometi ka tegeli• reldes ideaalne Soomes ja eriti Skan• kult üles astuda noorte teadlaste dinaavias. Soome ülikooli silmapaist• kasuks. vam lõpetaja võib näit. saada enesele Säärase pessimistliku olude hin• Professor Julius Mark, soo- 8000 krooni stipendiumi aastas mõ• damise kõrval muidugi ei saa tun• me-ugri keeleteadlane: neks ajaks, et tal oleks võimalik an• nustamata jätta tähtsaid kultuurisaa- Sellegi ankeedi puhul lubatagu duda takistamatult uurimistööle. vutisi, milleni oleme jõudnud ise• tähendada, et rääkida armastatakse Tartu ülikooli juures aga annab end seisvusajal. Ent tänasest on tarvis meil üldse palju — aga teotseda piisavate ressursside puudus alati püüda edasi. Ma ei näe ette, et üldi• vähe. Oma ala seisukohalt märgik• tunda. Ka hääde tagajärgedega lõ• sed olud meil eriti muutuksid — aga sin: meil leidub inimesi, kes suudak• petamine ei vii meil kaugele. Meie andekad üksikisikud saadavad ala.ti sid korda saata mõndagi — ent olud oludes võib muide perekonna soeta• midagi korda ka olude kiuste, nagu seda ei võimalda rahuldaval määral. mine, mis iseenesest on ideaalne asi, see sünnib kõikjal. Hariduse muretsemiseks meie noor• ära raisata inimese arenemisaja. Üldsuse suhtumine kultuuriellu tele teaduslikkudele jõududele ei ole Eesti ülikoolis oli omal ajal õp• jätab Eestis igatahes veel soovida. käepärast küllalt kapitali; andekus, pekohtade täitmisel tähtis peamiselt Meie ajalehed ei tunne soome leh-
Kõigepealt oleks vajalik Üliõpilaskonna devaheline komisjon, kes kodifitseeriks ü 1 i - Edustuse poolt välja töötada ja Ülikooli kinni• õpilaskorra põhimõisted. See on tusega sunduslikult maksma panna üldine muidugi väga pikaajaline töö, sest ei tohi ju ko• vahekohtu-k ord, mille järele peavad käima hustavalt panna kehtima esialgseid visandeid, tüliküsimuste lahendamisel kõik üliõpilasorga• mis loovad uue olukorra üliõpilaskonnas. Alles nisatsioonid ja eriorganisatsioonide liikmed. siis, kui mitmesugused ringkonnad põhimõiste• See vahekohtu-kord ei tohi vägistada ühegi ring• tes kokku leppinud, võib maksmapanemisele ha• konna õigustatud sisulisi veendeid, vaid olema kata mõtlema. Seni võib minna aastaid, etteval- ühiseks sillaks, mille kaudu teiste üliÕpilasring- mistamistööga aga võiks kohe teha algust. Loo• kondadega kaasvõitlejalikult arvestatakse. Nii• detavasti kergendab seda praegu kõikide ring• suguse vahekohtu-korra väljatöötamiseks ja kondade poolt vaimustusega korratud tervik• maksma panemiseks on vaja ainult alga• luse" mõiste. Kahtlemata on aga ühise üliÕpi- tust ja head tahet: tõsiseid raskusi ei näi laskorra kujundamine üks suurima tegeliku seks kusagilt olevat. Ometi hoiaks niisugune tähtsusega samme tervikliku üliõpilaskonna suu• kord ära väga palju korratusi, vahekordade pin- nas. gulolekuid ja ülemusliku kohtu poole pöördu• Siinkohal ei ole küll mõtet kavandada hilise• misi, ning võimaldaks kõikidel kaasvõitlejatel maid samme üliõpilaskorra sanktsioneerimiseks, omavahelisi tülisid akadeemilises sest see võiks eksitada pilku esmajooneliselt korras likvideerida. vajalikkudelt otsekohe teostatavatelt ülesanne• Teiseks tuleks ellu kutsuda organisatsiooni• telt. Ometi ei saa jätta lisamata, et juba enne Nr. 4 — 23. III 35. ÜLIÕPILASLEHT 129
Km.TfUURXCHtrWSlC;»*
dr. Ä. Koori, dr. O. Loorits, D. Palgi, O. Urgarl, R. Paris, V. Adams.
tede kommet alati a.nda ruumi oma Et aga meil leidub võõrast vaimu keele oskus muidugi avab juurde• teaduste, kunstide ja kirjanduse edu veel rohkesti, siis võib rahvusliku pääsu paljudele kultuurivaradele. jälgimiseks kodu- ja välismail. Eesti meeleolu tegemine ja propaganda Mitte vähese tähtsusega pole ka asi- ajakirjandus — oma praeguse amet• olla omajagu kasulik. Näeme ju iga olu, et siin õppinud ungarlased oma liku informatsiooniga — ei nimeta• arsti ja advokaadi laual aina „Woche- kodumaal loomulikult tutvustavad nud Vabariigi aastapäeval Helsingis sid" või ka mõne määrdunud „Kodu"; laiemalt Eestit. Võib märkida juhtu, peetud pidulikest ettekandeist mi• puuduvad isegi eesti ajalehed. Mitte kus üks sääraseid meie külalisi on dagi pääle diplomaatide kõnede, kuna vähem ei näe eesti kirjandust mõne pareerinud ungari tasuta kursustel soome lehed kirjeldasid lähemalt muulase ooteruumis! õppivate balti sakslaste eestivaen- just aktuse kultuurilist külge, tuues Üks meie kultuurielu külgedest likku informatsiooni. Siin edeneb näiteks kõigi ette kantud eesti heli• on kontakti arendamine hõimu- kõik üksikute isikute ja nende oma• tööde ja nende komponistide nimed, rahvastega; neilt võime õppida vaheliste kokkupuudete kaudu. Meie jne. Nii on meil üldse ka teadus ja ka endi üritusile toetust leida. üliõpilasel 1—2 semestrit Soomes vaeselapse seisukorras. Isiklikult olen teotsenud Eesti-Un- õppida tähendab hoopis enamat kui Praegu päevakajalises rahvusküsi• gari vahekordade süvendusel. Kee• selle rahvaga ainult pateetiliste pidu- muses on mul raske teoretiseerida, leteaduse alal on meil Ungariga pi• kõnede kaudu tuttav olla. Praegused kuna olen end alati tundnud eestla• dev õppijate vahetus vastastikuste soome noored, kes tutvuvad meiega, sena. Kes pole küllalt eestlased, riiklikkude stipendiumide alusel asuvad kord juhtivaile kohtadele. neile vahest on see kõneaine tähtsam. (veel tihedamalt Soomega). Ungari Meie oma keelekultuuriga
üliõpilaskorra lõplikku valmimist tuleb luua ometi üliõpilaskond peaks jõudma sõnana pal- Edustuse juures üliõpilaskohus, mis alul jutarvitatud „terviklusest" vähemalt kõige lahendaks eeskätt organisatsioonide väärnähteid tähtsamate küsimuste asjaliku ja akadeemi• ja Edustuse liikmete väärtegusid. lise lahendamise korrani. Neid on eesti üliõpilaskonna ajal olnud üksi Ses mõttes on üliõpilaskohtu ellukut• üldiselt silmapaistnud juhtumeid tervelt küm• sumine vältimatu, sest vahekohtu kord mekond ja neist ükski kord ei ole Üli• suudab küll lahendada kahe isiku või organisat• õpilaskonna Edustus suutnud vas• siooni vahel olevat pinevust, ei sobi aga üldise tava korralduse puudumisel vää• korra järele valvajaks ning otsustajaks. rikalt lahendada olukorda. Edus• Teiseltpoolt ei saa aga üliõpilaskohus laie• tuse koosolekul on üksteist inetult sõimatud ja malt tegutseda praeguses olukorras, kus veel ei ometi on asjad jäänud lahendamata aukohtu ole kujunenud üldkehtivat üliÕpilaskorda. väljakutsete tagasilükkamise tagajärjel. Orga• Nii tuleb esialgu paratamatult leppida üld• nisatsioonide veriste kakluste karistused on ot• korraldusena vahekohtu korra loomisega, ning sustatud enne Ülikooli poolt, kui Edustus veel ainult suure tähtsusega erandjuhtumite lahen• on saanud võtta seisukohtagi. Oma enda liik• damiseks ja Ülikooli Kohtule edasi antava sei• mete peale on Edustus kaebanud Ülikooli Koh• sukoha võtmiseks luua Edustuse juures üliõpi• tusse ilma ise asja põhjalikult ja kohtukorra jä• laskohus. Muidugi võib üliõpilaskohus orgaa• rele läbi arutamata. Üheainsa morsiklaasi (!) niliselt arenedes omandada palju laiema tege• pärast on Edustuse liikmed käinud ligi aasta ko• vusala siis, kui üliõpilaskord on juba välja töö• hut. .. Koik see on nii pentsik ja kurb, et kord tatud. Ilmar Tõnisson' 130 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. rrr 35.
võib juba rahule jääda; filoloogia keegi väitekirja kaitseb alal, kus tei• kud ja riiklikud probleemid on läbi alal ei tee raskusi väljenduda tea• sed esindajad puuduvad (näit. arkeo- põimitud ühiskondlikkude duslikult. Palju oleneb siin mui• loogia ja etnograafia); ülikooli ak- probleemidega, siis tuleb märkida dugi kirjutajast enesest. Teoreeti• tade jaoks ei saa meie inimeste töid siin eriti, et need küsimused on ol• list tööd tehak.se keelearenduses — mõnesse suuremasse kultuurkeelde nud mitte vähemal määral aktuaalsed näiteks oskussõnade soetamisel — tõlkida, sest puudub rahaline abi; antiikajal. Sääl saavutatud lahendus• vahest enamgi kui oleks tarvis. Kõi• jne. Meie teaduslikud seltsid, õpe• viisid on mõjustanud hilisemat Eu• ge kompetentsemad komisjonid, ei tatud Eesti Selts ja Looduseuurijate roopat kuni nüüdisajani. suuda igakord määrata oskussõnu, Selts, ei saa oma äärmiselt väikse Meil kui ka mujal ilmneb nüü• mis püsima jääksid. Ka mujal muu• eelarvega nimetamisväärselt teos• disajal, et riike juhtivad insta.ntsid tub terminoloogia alatasa, kuigi tada teaduslikku uurimist. Need ajavad kavakindlat kultuurpoliitikat, mitte sääraste hüpetega nagu meil. asuvad ka mõlemad meie oludele ise• taotlevad kultuuri alal konkreetseid Eriti üldkeeles näeme hiigla edu, kui loomustavalt keldri korral; välismaa• sihte. See riikluse ja kultuuri vahe• võrdleme ajalehti aastast 1917 prae• last on näit. Õpetatud Eesti Seltsi kordade põnev probleemistik on sa• gustega. Tänapäeval on meil tarve ruumidesse piinlik sisse viia. Enne muti kui muud ühiskondliku elu kü• kirjasõna järgi ja selle ülesanded kui kõik need asjad ja paljud muud simused väga ela.valt päevakorras palju pingelisemad kui omal ajal. korras pole, ei maksa akadeemiast seisnud antiikmaailmas ja sääl ka Ka ülikoolis peetavad loengud aren• rääkida. davad keelt tähelepandaval määral. lahendust leidnud. Ühelt poolt on Tööd jääb siin teha muidugi palju — Teaduslikku elu võiksime organi• ju õige, et riiklus ja eriti vaimne on ju õpetajailgi veel tarvis õppida seerida ka teisiti — mõne kitsama kultuur moodustavad teatava anti• oma emakeelt korralikumalt tarvi• komisjoniga, ilma välise hiilguseta ja noomia, nagu seda on fikseerinud tama. lisakuludeta. Tegevad isikud on ju prof. Jaeger, üks tänapäeva kultuur• igal juhul samad. probleemide ja antiikaja paremaid Mis puutub äsja kõne alla võetud Meie teadusel tuleb esineda so• tundjaid. Kultuur pole seotud min• Eesti Teaduste Akadee- liidselt ja tagasihoidlikult. Uut riiki gisuguste piiridega ja tendeerib m i a asutamisse, siis see on minu pannakse väljastpoolt kritiseerivalt universalismile, kuna riik meelest enneaegne. Esiteks on tähele; sääl ei hinnata dekoratiiv• püüab teda mahutada oma piiridesse Akadeemia toetuseks oodatavad sum• sust ega poseerimist. Tagasihoid• ja rakendada oma ülesannete teenis• mad liiga väikesed. 10.000 krooniga, likkus isiku kui ka riigi ja kultuuri mis hääl juhul oleks võimalik kasu• tusse ja seega tundub sunnitud ole• elus on väga positiivne omadus. tada saada, ei tehta palju ära suure vat mõnikord ka pidurdavalt vahele toetustvajajate hulga juures — eriti segama. See antinoomia on, võib kui arvestada, et kantseleikulud ja Pärtel Haliste, klassilise öelda, pidevalt olemas juba Kreeka, kavatsetud honorarid istangute eest filoloogia professor: eriti Ateena ajaloos VI—IV s. e. Kr. neelaksid ära poole sellest summast. „Praegu räägitakse meil palju ning need lahenduskatsed, mida seal on taoteldud, eriti Perikles'e-aegses Teiseks peab tõdema, et ka meie rahvusliku kultuuri ülesandeist. Sel• Ateenas ja siis IV s. filosoofilises vaimsed eeldused ei vasta veel sää• lejuures peame järele mõtlema ka teoorias, osutavad vististi otse tüü• rase asutise pretensioonidele. Kust oma vahekordade üle väliskultuuri- pilisel kujul sääraste küsimuste la• võtaksime 30—40 isikut akadeemia dega; nende -seas tuleb antiik• hendamisel arvesse tulevatele või• liikmeiks? Enamus liikmeist oleks maailm arvesse kui kogu Lääne- malustele üldse. säärase arvu juures ikkagi sellised, Euroopa kultuuri baas. kes küsimusse ei võiks tulla. Istan- Tõsi ju on, et uue Euroopa kul• Oleviku probleemide lahendus- gud suure koguga, raiskaksid vaid tuuriarengus on juurde tulnud üks püüetes ei tohiks me end lasta kaasa aega — seda just paremail inimesil, moment, mida antiikaeg «el kujul kiskuda liiga modernseist ja selle• kui nad ei moodusta enamust. pole tundnud, — nimelt rahvuslus. pärast küsitava väärtusega voolu• Kolmandaks peetagu meeles, et Kuid ka siin tuleb tähendada, et dest. Tuleb alati silmas pidada aja• enne kui meie ülikool pole valmis, ei Lääne-Euroopa juhtivate natsioonide loolist perspektiivi ja ajaloolise tarvitse ehitama hakata uut teadus• rahvuslik omapära on tunduval mää• arenguga antud võimalusi. Seda va• likku asutist. See 'kahjustaks üli• ral välja kujunenud just selle järgi, jadust peab eriti rõhutama sellepä• kooli niikuinii kitsaid võimalusi. kuidas need natsioonid antiikaja, kul• rast, et meie lähema mineviku areng Praegugi näiteks ei ole võimalik tuurilist pärandit on üle võtnud ja on olnud küllalt hüppeline ja lünklik. väljast kompetentseid isikuid Tartu seda edasi arendanud. Ei ole vististi saladuseks, et iseseis• kutsuda ja nendele tasu maksta, kui Kui viimaks tänapäeva rahvusli• va elu võimalused meie omariikluse Nr. 4 — 23. UI 35. •ÜLIõPILASLEHT 131
ajal on kahjuks endaga kaasa toonud viliku aluspõhjana. Kuid oleks põh• tava sünteesi suunas teeb meid „nä- ka seda, et naudime sageli säärast, jatult ekslik järeldada, nagu poleks gijaks", avastab „võimalusi" ja käib mis on ebakindel ja ebapüsiv. Meie olemas üldinimlikku ja nagu oleks nii õilsat avastaja teed. elu vajab kindlasti tasakaalustamist, kõrgem humanistlik vaimsus vale. Meie noorsoo mentaliteedis on tä• eeskätt üldkultuuri ja. riikluse alal. Iga rahvuslik liikumine peab nä• napäeval ilmselt esikohal realistlik Selles mõttes on tähtis, et meie gema ja arvestama kultuuri ja hu• eluligiduse joon. Noorsugu on täis eneste ja Euroopa arengu tõsiasjad maansuse ideaalseid, üle-individuaal- energiaküllust. Ta huvid on pöördu• meile selged oleksid, kõigepäält selle seid eeldusi. Nii on ju võõraste kul• nud tutvumisele tehnika saavutis- arengu alused ja baas, mis kuuluvad tuuride tundmaõppimine üheks meie tega ja ta sportleb meelsasti. Ta on antiikaega. iseolemise vaimse rikastamise häda• kehaliselt tugev ja loomult julge. Brošüüris, mis ilmus mõne aja tarvilikuks vahendiks. Ükski rah• Need on voorused, mida peab oskama eest, olen püüdnud selgitada meie vuslus tänapäeval ei saa olla ebakul• hinnata. See noorsugu näib tundu• vahekordi antiikkultuuriga ja klassi• tuuriline ja ebahumanistlik. Lääne- valt erinevat „noorsooliikumise" lise vaimsusega. Siin ei tarvitseks Euroopas esile kerkind rahvusluse ajastu noorsoost. Viimane oli tul• korrata säälöeldut, kuid neil eeldu• liikumise mentaliteet pole kuigi üht• vil „probleeme" ja probleemides ra• sil, mis sääl on esitatud, tohiks selge lane. Neil mail, kas ta hülgab tea• hutu. Me teame kuidas mitte ainult olla, et just oma kultuurielu arenda• dust ja kõrgemat vaimsust, on ta meil, vaid ka mujal, tekkisid rasku• misel tuleks meil silmas pidada siin sattunud lubamatusse äärmusse. sed selle noorsoo mehe-ikka siirdu• puudutatud küsimuste kompleksi Tahaksin loota, et uus rahvuslik misel. Sagedasti ei suudetud luua arengut minevikus, eriti ka antiikajal. liikumine tugevndaks rahva ja iga kontakti tegeliku eluga. Praegu Peame küsima, kas oleme küllalt üksiku rahvaliikme vitaalset baasi. näib tekkivat vastupidine kartus. edasi jõudnud antiikajaga kui Eu• Võiks öelda, et alles see, kes kind• Vastukaaluks ja täienduseks kujuneb roopa kultuuri baasiga tutvunemisel, lalt on juurdunud oma ligemasse kasvatuse ülesandeks ikka enam ära• kas oleme küllalt hoolt kandnud, et ümbrusse, eluruumi, võib ja suudab tada vaimseid huvisid. Vanema põl• siin käsiteldud kultuuriliste tarvete täiel määral osa võtta kõrgemast ve ülesandeks on luua eeldusi nende rahuldamine oleks võimalik. Võib vaimsest elust. Kõrgem vaimsus, huvide toitmiseks kirjanduse, kunsti eeldada, et läbiviidud koolireform kui teda ei kanna tugevad elemen• ja filosoofia alal. Vaba-aja hulga aitab parandada klassilise hariduse taarsed voorused ja eluvormid, võib suurenemine nõuab tõsist tähelepanu seisundit. Kuid näib, et klassilise ühel hääl päeval armetult kokku va• pöörmist vaba aja vaimsustamisele, hariduse peaaegu täielik laostumine, riseda. Ükski kui tahes kõrgelennu• eriti koolist lahkunute juures. Sel• mis sündis eesti omariikluse algaas• line teooria ja vaimsus ei tohi seda les mõttes on vabaharidustööl Eestis tate murrangus, ei ole vist tasa teh• elementaarset alust jätta silmapaari suured kohustused ja pole kaugel tud ka pz-aegus koolireformiga. Loo• vahele. Oma argipäevse elu hinges• aeg, mil ka ülikoolist läbikäinud ha• detavasti meie elu stabiliseerumisel tamine, tungide ja käitumiste vassi• ritlaskond sellesse töösse rakenduma osutub tulevikus võimalikuks sel mine, tervehingelik perekondliku elu peab, hoopis suuremal määral kui see alal seisukorda veelgi parandada ja kujundamine — need on iseendast• seni on sündinud. Haritlaskonna antiikaja kultuuri ning klassilise ha• mõistetavad voorused, kuid sagedasti „rahva sekka minemise" nõue on lige• riduse propageerimiseks midagi ära minnakse neist mööda. mas tulevikus palju põletavam kui teha. Ses .suhtes võiks lootusi panna Need, kes maailma mitte ainult kunagi enne. Rahva sekka minemine lähemal ajal tegevust alustavale Aka• täniku silmadega ei näe, võivad tõ• aitab vahest ületada ka meil täitsa deemilisele Klassilise Kultuuri Ühin• deda, et „vaimsuse" ja „eluligiduse" põhjendamatult tekkinud vahetege• gule, kelle tegevuskavas on muuseas vastuolud pole mitte teoreetilise mise ,,haritlaskonna" ja „harimata" ette nähtud ka antiikkirjanduse tä- mõistuse sünnitised. Minu arvates massi vahel ja aitab luua uue aru• histeoste tõlkimine eesti keelde." on nende hüüdsõnadega märgistatud saama „haridusest". inimliku elu enda põhivastuolusid. Dr. Alfred Koort, filosoof: Iga ajastu peab need vastuolud ori• Lääne-Euroopa ajaloos esineb ginaalselt sünteesi viima. Oskar Loorits, folklorist. korduvalt ajastuid, mil humanismi Teatavasti Eesti avalikkuses need Olen kord juba parandamatult sel• liikumised satuvad teravasse vastu• vastuolud kerkisid täies ulatuses levõrra iseseisev mees, et käsu pääle ollu ühelt poolt rahvuslusega ja tei• .esile, kirjanduskriitikas. Küllap vist ma veel kedagi autoriteeti austama ei selt poolt kristlusega. Rahvuslus, kirjanduses kajastusid need elulised hakka ega olude mõjul ühegi suunaga kui ta pole mitte ainult romantiline, vastuolud kõige teravamini. :öei~agu kaasa ei lähe, vaid tahan hinnata kõi• on ikka pidanud toonitama elemen• siis veel, et kirjanikkudel puudub ki tegude ja sisu järgi, suhtudes sama taarseid, rahvalikke voorusi (töö• terav eluline vaist! Arvan, et ka häätahtluse, kuid ka sama nõudlikku• indu, hoolsust, kokkuhoidu, enda• siin pole kirjandus olnud ainult ko• sega niihästi sõbrasse kui vastasesse. abistamist jne.) — kõrge aristo• peerija ja kajastaja, vaid ta on avas• Sellise suhtumise tulemusena on kraatse humanistliku vaimsuse tar- tanud tõdesid. Ja küllap ta ka vaja- mind kord nn. «sõbrad" maha sala- 132 ÜLIÕPILASLEHT Mr. 4 — 23. III 35. nud, kord ideoloogilised vastased nn. Jah, mis me seda enda eest enam selliste kultuurivarade väärikaks „omaks meheks" tunnistanud ja nii• varjame: nagu riigielus sisekriis on hindamiseks ja rakendamiseks vaja viisi ühed kui teised oma egoismi olnud paratamatu just meie seniste natuke paremat taipu ja ennekõike ning kultuuripuudust paljastanud. juhtide tõttu (isegi „Kaja" on haka• ikka jälle seda nn. „uut vaimu"? Kas aga siis tõesti nn. „Kultur der nud seda juba korduvalt rõhutama!), Nõnda see on juba põline nähe: Kulturlosen' peab jääma selleks nii on möödapääsematu ka kultuuri• ühed hädaldavad võimaluste-puuduse baasiks, millele tahetakse rajada elu kriis seniste juhtide tõttu. Ego• üle, et varjata oma võimetepuudust meie omavahelisi suhteid ja suure- istlik rahahimu ja orjalik klikevaim, ja õigustada kohvikus-konutamist, ulatuslikumat koostööd nii poliitili• need tunnukse mulle mõlema kriisi teised aga näitavad just krediitide ses kui ka kultuurilises loomingus? ligemal jälgimisel hoopis olulisemad ja kohvikute kiuste, mida nad siiski Või on kõigepäält vaja avaramat sal• tegurid, kui varemalt seda isegi oma ka luua suudavad. livust ka teisitimõtlejate ja üldse ligemaist aatekaaslastest oletada os• Kõrvaltvaatajana mul kasvab opositsiooni vastu, kui tõega tahe• kasin. Ärgem lootkem aga eesti aina lugupidamine selle määratu takse enam realiseerida meie rah• omariiklusele ja omakultuurile tuge töö vastu ,mida vaikses hooles tee• vuslikku, riiklikku ja kultuurilist nri. meestest või koguni nn. „ideoloogi- vad näit. nii paljud õigus- ja eriti ..terviklust"? dest", kelle sõnad ja seisukohad ei loodusteadlased, agronoomid jt. tule julgelt ega vabalt südamest, See on meie tulevase sisearengu kuigi ka nende hulgas leidub vahest vaid on raha eest ostetavad ja kel ei õnnestumiseks tõsiseni raskus, kui selliseidki, kes enam välist au või jätku mehisust kas või üksinda või• vahest ehk patenteeritud .tegela• maiseid hüvesid taotlevad. Ma jäl• delda oma veendumuste järgi, vaid sed" seda ise aimata oskavad: gin imetlusega seda rahvuspedagoo- kes orjavad omameeste kliket ja so• kuidas võidakse ometi minult või giliselt otse murrangulist ümberhin• kutavad endale päämiselt soodustusi kellelt tahes muult „massi-inimeselt" nangut, mida sooritavad meie ajaloo- ja mõnusid, kuigi suurte sõnade ja nõuda, et me peaksime tingimusteta dotsendid ja -doktorandid meie mi• aadete varjul! Isikuist ja nende alati ja ikka kõike seda „järjekind- neviku ja omakultuuri uurimisel ja väärtusest sõltub muidugi ka rahvus• lasti" kiitma või laitma, mida meile tahan ka ise perspektiivide avarda• terviku väärtus, juhtide kalduvused poliitilised või kultuurilised õpetajad miseks kõige innuga kaasa töötada. ja vaimsus annavad suuna meie aren• ja liidrid ette leierdavad?! Mina või Kuid mind paneb pääd vangutama guteele. Ja mida te nüüd siis enda• kes tahes muu massi-inimene, kes me ajaloo-professorite suhtumine rahva• misi arvate — kas vana vaim õitseb teiste juhtimisele üldse ei preten• kultuuri (vt. näit. ..Üliõpilasleht" nr. vanades juhtides edasi või on nad deeri, ennast igatahes pimesi kah 2 s. a.), mis osutab jälle üleliigne järsku ümber sündinud uude vaimu? juhtida ei lase, vaid me nõuame ea kord sellele, kui kitsas on meil nn. Eriti siin Tartu kohvikute kandis? dale kindlasti mõtte- ja valikuvaba• asjatundjategi orienteerumine kul- dust. Mis on selles ebajärjekindlat ja Ma kardan küll, et äritsemise ja tuuri-ajaloo ja eriti veel rahvusliku ebausaldatavat, kui me kindla selg• kliketamise järele on just aa.tevõlts kultuuriloo erakordselt suures ja rooga ja kindlate veendumustega ise• ja kultuuri poseeriv simuleerimine aastatuhandeid haaravas probleemis• seisvate mõtlejatena ühes küsimuses kolmandaks põhiteguriks, mis on tikus, hoopis kõnelemata siis veel täiesti pooldame, teises aga sugugi kummutanud meid vaimse kriisini. rahvusliku kultuuriloo praktilis-ra- mitte kord näit. Tõnissoni, kord Ah, kuidas seda eriti siin Tartus nii kendusliku.st tähtsusest ja ülesan• Pätsi, kord Tammerit, kord Laama- halenaljakas on jälgida: näiliselt nii deist (vt. näit. minu artiklit „Mulgi- nit, kord Suitsu, kord Annit, kord kõrge ja tõeliselt nii madala kont• maa ohvrikohad" koguteoses „Kale- Saarestet, kord Aavikut, kord Raha- rasti, ääretult suurte pretensioonide viste mailt"). Veel enam hakkab mäge, kord Tennmanni jne.? Me ja armetult väikeste võimete kont• mul hale neist tõlkekultuurlastest, oleme küll igale tänulikud selle eest, rasti, himude ja isude, algatuste ja kes lapseliku andumusega joobuvad mida keegi pakkuda suudab, kuid me kavatsuste skandaalset kontrasti tu• küll igasuguseist võõrmõjudest ja nõuame endale õigust austades omaks lemuste ja saavutistega. Kuidas on peavad oma ülimaks vooruseks tut• võtta ainult seda, mida, me paremaks ulutud kogu aja ja ulutakse edasi vustada ja koguni ennastsalgavalt peame, ja kedagi kartmata arvusta• näit. krediidipuuduse üle ega mõis• reklameerida muud maailma meile, des tagasi lükata kõike seda, mis on teta märgata, et tõesti tublid tööme• kuna selleks neil ei jätku jõudu, et halb ja meile sobimatu. Kas siis hed ja tõesti võimelised loojad ka kord ometi juba ka meid endid mujal tõesti söandatakse sellist arvustust krediidipuudusest hoolimata siiski maailmas tutvustada, maksma panna nn. ..mahategevaks" või meie riiklu• on suutnud pakkuda kultuurivarasid, ja rahvusvahelises kultuuriloomingus sele ja kultuurile koguni nn. "„kahju- mida tunnustatakse ja hinnatakse, päris vajaliseks teguriks sisse lüli• likuks" tembeldada ning hakatakse jah, otse vajatakse alatasa koguni tada. Ometi on see riiklikult ja sellele kunstlikke suukorve ette top• rahvusvaheliselt ja mida seepärast vaimselt iseseisvaks-jääda-tahtva rah• pima? Või oleks ometi parem aina Eesti sisemiseks kui ka väliseks ene• va minimaalne kohustus: me ei tohi energilisemalt selle ette hoolitseda, sekindlustuseks hoolsamini ja aruka• olla ainult saajad, vaid peame olema et arvustamiseks põhjusi ei oleks? malt rakendatagu. Aga eks ole ka ka. andjad. Eesti teadus, kirjandus, Nr. 4 — 23. III 35. ÜLIÕPILASLEHT 133
kunst peavad võtma aktiivselt osa „Meie kirjanduse iseseisvuse-aeg- realismi ühesolu täiesti loomulik rahvusvahelisest kultuuriloomingust set arengut hindan optimistlikult. nähe. ja võitma endale kindlaid positsioo• Kuigi kobamisi, kuid ometi liigutakse Väliskirjandusist sõltumine ja ne ka väljaspool kodu kitsaid piire. edasi sisemistest ajedest juhituna ja enese mõõtmine nendega jääb meil Ärgem olgem ainult võõrastele kul• mitte enam eeskätt väliseil tõukeil. järjest vähesemaks; tekib rohkem tuuriliseks provintsiks, vaid tungi- Selle arengu silmapaistvamat suunda eneseusaldust, kuna nähakse, et gem ka ise endale kultuuriprovintse on nimetatud eluläheduseks. omame juba mõndagi üsna väärtus• vallutama kas ligemast Baltikumi Tuleb tõdeda, et meil kui ka mujal likku. See tunne hakkab meie kir• ümbrusest või kaugemalt, kuidas igasse uude ideesõnastusse suhtu• janduselus vilja kandma ja seda teed seks kellelgi loomingupotentsi jät• takse vastaste ja samuti ükskõiksete edeneb positsioonide võitmine teiste kub! Aga kas siis tõega suudavad hulgas tühja-aj avalt ning naeruvää• rahvaste silmis. rahvusvaheliselt hinnatavat teaduste ristavalt. Pääle kõige lähedasemate Kõige viimasel ajal üles kerkinud akadeemiat asutada sellised tea• asjaosaliste pole meil keegi katsunud huvi ajaloolise romaani vastu on loo• dusemehed, kes 15 aasta jooksul mõista seda nii, kuidas „eluläheduse" mulik nähe: seni õieti kasutamata üsna soodsais töötingimusis pole eestvõitlejad oma asja mõistavad. alad on võetud käsitlusele. Siin lei• suutnud kirjutada valmis isegi veel Igatahes tuli eluläheduse idee, ta pro• duks veel paljugi kirjanduslikult hu• väitekirja mitte? pageerimine ja võitlus meie kirjan• vitavaid aineid. Kahjuks annab end Ka see on lõpuks kultuurikriisi dusellu parajal, küpsel ajal. Sisu• neil aladel tunda eeluurimuste puu• ületamiseks paratamatu nõue : suum liselt tabasid uuendusmõtted ajanõu- dus. Seda põhjalikumalt peaksid, cuique ! On täiesti arusaadav ja deid märki. Eluläheduse päämõtted oma ainet uurima kirjanikud ise; nad austatavgi, et ülikooli õpilased ja on kirjanduses teostunud õige kii• vajaksid hädapärast tööstipen- lõpetanud populariseerivad teadust, resti; kaugete mõtte- ja tundeparal- diume suuremate ülesannete kallale kuid kas me pole õigustatud pro- leelide romantiline vrd. individua• asumiseks. fessoreilt enamat nõudma kui popu- listlik otsimine on jäänud ära. õieti Ka oleviku kujutavas kirjanduses on kogu meie elu liikunud elulähe• lariseeringut, tõlkeid ja entsüklo- ei puudu need raskused. Meie auto• duse vaatepinnale. Praegusel mo• peedia-artikleid või uurimusi, mida rid on enamasti linlased, ja pole iga• mendil võib kirjanduslikku elulähe- pole vaja kohe ümber kohendama kord tuttavad kihtidega, mida nad dust pidada assimileerunuks ellu, nii hakata ? On täiesti loomulik ja ter• kujutavad; töölisigi kirjeldatakse et võitlusprobleemi siin enam pole, vitatav, et intelligents üldiselt võtab vahest ainult kaugete mälestuste võiks olla ainult puhastavat selgitust. osa seltkondlikust tegevusest, kuid järgi. Praeguse taluelu asjus on pal• kas ikka veel ei tohi juba kindlaks jud kirjanikud võhikud. Kui käsi• Eesti kirjanduse nüüdses üldaren- eetiliseks normiks tõsta nõuet, et tellakse maaelu, siis osatakse kasu• gus paista.b silma, et analüütili• õpetlase tegevus ei tohi siiski piir• tada ainult kodukohta. Peaks roh• sest ajajärgust oleme siirdunud duda politiseerimise, äriasjade, ko• kem arvestatama, maastiku ja rahvas• sünteetilisse ajastusse. Lahka• misjonide ja üldseltside juhatustes tiku erilaadsusis peituvaid võima• mise, kirjeldamise, puurimise asemel ajaraiskamisega? On kuidagi mõis• lusi. On ju isegi Põhja- ja Lõuna- püütakse näidata teed, kuidas saada tetav teatud rutiin ja ebaproduk• Tartumaa kaks eri maailma. Saare- üle eluprobleemidest ja jõuda posi• tiivne kantseleilikkus kroonuasutis- maa-novellide huvitavus peitub nen• tiivsele, inimest ja ühiskonda, rahul• tes, kuid kas ei vii otse loomingu de ainestiku omapäras. Kõigesse davale lahendusele. Seni on mõned suretamisele juhatajate ja direkto• säärasesse ainestikku süvenemine rite tompus, kes upuvad kantselei• „eluläheduslased" küll vahest liiga peaks olema mitmekesisem ning in• likkusse isegi teaduslikes asutisis ja ühekülgselt rõhutanud ühiskonda. tensiivsem. Kui selle võimaldami• muuseumides ega suuda muud pro• Tähtsaimaks aineks kirjanduses on seks saaks raamatuaastal hankida au• dutseerida kui ainult „bumaagasid" ikkagi inimene, ta eluküsimused ja toreile stipendiume, siis oleks asja kirjutada ? Ja kui praegune „vaikiv -raskused, võitlused ja võit. Peame parandatud. kujutama isiku võitu oma ja ühis• seisukord" on kord juha tõsiasi, Meie kirjanduse üldise olukorra konna elu raskuste üle. Ses suunas millega peame kõik arvestama, kas parandamist peaks alustama laste- loodetavasti annab meie kirjandus maksab siis selle üle kodus ja koh• kirj andusest. Meie senine tulevikus seniseist paremaid taga• vikus teab mida kõike pihku sosis• lastekirjandus ei kasvata kodanikku järgi.. Pelk analüüs viib aga kari• tada või oleks nüüd just sobiv aeg •ega raamatulugejat — ta jä• dele, vaatamata oma sagedasele hu• igal mehel näidata, mida siis keegi tab odava ajaviite, paremal juhul vitavusele. ka oma töö ja loominguga eesti fantaasiamängu mulje. Just laste• kultuuri rikastamiseks suudab õige Mis puutub romantismi „ülesvir- raamat peab äratama enese vastu au• püsivat ja monumentaalset pakkuda ? gumisse", siis seda meil arvatavasti kartust — ta ei tohi olla, odav sisult ei tule. Tugev sünteetiline elukäsit• ega välimuselt. Mag. phil. Daniel Palgi, kir• lus sisaldab ju iseenesest romantilisi Minu arust hakkab kirjandus ük• jandusteadlane: elemente; lõppeks on romantika ja siku inimese elus ja ühiskonnas jär- 134 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35.
jest suuremat osa etendama: omaette vuse-aegsesse kultuuriarengusse, siis Arvustaja peab oskama läheneda individualism taganeb sünteesi ja võib öelda, et edu siin on olnud kolos• teosele, olgu see kirjutatud mis laa• eluliselt tähtsa lahenduse taotlus saalne. Juba trükitoodete arvustik dis tahes. Ent seejuures peab ta kri• teeb kirjandust ennastki elus tähtsa• näitab seda. Praegu on meil olemas tiseerimisel lähtuma oma suuna sei• maks ning see võidab uusi posit• omakeelne kirjandus sääraste eritea• sukohalt, enda kindlapiirilisest ja sioone ja uusi lugejaid. duste alal, mis enne iseseisvust olid väljakujunenud isiksusest. Kes läh• Kümme aastat raamatu elus on absoluutselt esindamata. Sama võib tub ainult kirjanduslikust teosest väike aeg — aga selle kestel võib lä• öelda näiteks kunstikirjanduse kohta. (nagu soovib Roht „Punase liblika" hemas tulevikus taset palju tõsta." Lõppeks, kõik meie rahvuslikud tea• järelsõnas) ja mõõdab vaid vahe• dused tervikuna on leidnud käsitlust maad ta tegeliku kuju ja tema eri• Oskar Urgart, arvustaja: alles iseseisvusajal. laadis võimaliku täiuse vahel, see „Ühe idee sündi, arengut ja hää• Ilukirjanduses on meil kaotab enda isiksuse — ja järelikult bumist võib võrrelda bioloogilise suundutud tulemusterikkale ja kõi• ka maailmavaatelise usaldatavuse. arenguga, kas või inimese eluga. Kui giti soovitavale teele: tõsielu käsit• Väljakujunenud arvustajale võib an• sellelt seisukohalt vaadelda rah• lusele realistliku meetodiga. Kõige destada ka juhuslikku ülekohtutege- vusideed, siis näib, et viimane viimasel ajal hakatakse küll tagasi mist mõnele kirjanikule. võib olla viljakas teatud arengu jär• kiskuma romantikasse. Selle tunnu• Iga teose suhtes peaks olema sa• gus. Mis puutub eriti eesti rahvasse seks on ka ajaloolised romaanid; mapalju seisukohti, kuipalju on ar• ja rahvuslikku mõttesse, siis minu neid ma isiklikult ei poolda. Ajaloo• vustajaid; Rohu vaatekoha järgi arvates on rahvuslik idee meil oma lise romaani kirjutamisel on ju au• muidugi on võimalik ainult üks õige ülesande suurtes joontes juba täit• tor asetatud peaaegu võitmatute ras• arvustus. Arvustamisel tuleb välja nud. Rahvusliku idee kulminatsioon kuste ette. Metsanurgal kui ka Mäl• selgitada autori ja tema teose elu• tulemuste suhtes oli iseseisvuse saa• gul on ajaloolise olustiku elusta• tunne ning maailmavaade, ja seda vutamine. Sellest pääle algab rah• mises küllalt häirivaid /aux-pas'sid. hinnata oma elutunde ning maailma• vusliku idee vanaduse-ajajärk; täna• Siin olustiku tundmaõppimisele kulu• vaate najal. päeval ta enam erilist pakkuda ei tatud energia oleks tänapäevast saa• Oma laiemaid ülesandeid publiku suuda. Loomulikult tuleb olla rah• nud kujundada palju paremad teosed. vastu näeb iga arvustaja muidugi vuslik ka praegu — ent see on en• Kirjanduse ja publiku vahe• oma maailmavaate aluselt." dastmõistetavus, mida pole eriti tar• kord pole meil praegu sugugi nii; vis rõhutada. Eestlaste saavutised halb, nagu vahest on arvatud. Publik RudolfParis, kunstikirjanik: iseseisvuse kõigil aladel on niivõrd on viimasel ajal näidanud tõusvat „Vahe Eesti kunsti praeguse ta• tugevad, et rahvus tulevikus kaduda huvi kirjanduse vastu; takistuseks on seme ja iseseisvuse algusaja vahel enam ei saa. Ka massid on viidud olnud vaid vähene ostujõud. Raama• on eklatantselt suur. „Pallase" al• rahvuslikule teadvusele. Veel täht• tute väljalaenamine kogudes on iga• gusaastail ei saadud näitusi kokku samaks tuleb pidada seda, et rahvus• tahes väga elav. lihtsalt tööde puudusel; otsiti abi al- lus on sa.anud praktilise, elu- Kirjanduse ja publiku vahendaja gavailt õpilasilt ja esitati maalidega korraldusliku mõtte. — arvustus — on meil üldiselt kõrvuti käsitöid. Praegu võib öelda, Praegu ei tohiks meile enam olla hää, välja arvatud juhulised asjatund• et näitustel kannatatakse isegi juba kõrgeimaks tulevikuideeks rahvus• matud kirjutised ajalehtede joone• materjali rohkuse all. Edu kvalitee• riik. Kuidas praktiliselt nüüdsest aluses. Kirjanduslikkudes eriajakir• dis on veelgi silmapaistvam. 17 aasta vormist järgmise astmeni jõuda, jades näitab arvustus päris kõrget eest hindasime tervet rida kunst• selleks on mitmesuguseid teid. Ol• taset. Tase on pidevalt tõusnud; nikke, kelle kogutoodangu ületab lakse ju meilgi tuttav Pan-Euroopa etteheitjail on vahest õigus ainult praegune kunstikooli lõpetaja. Omal mõttega, ja võib leida ka teisi lahen• ses mõttes, et arvustuse kvaliteedi ajal puudusid paljudel tehnilised või• dusi. tõus pole olnud sama kiire kui mõne med ja eeldused. Majanduslikult ja poliitiliselt on ilukirjandusliku žanri edenemine. Meie kunsti paljukäsiteldud Rah• eesti rahva käekäik vähem kindel kui Võrreldes meie endisaegse arvustu• vusliku omapära" küsimusis sõltub rahvusliku teadlikkuse ja kultuuri sega paistab kõigepäält silma, et kõik suuna-andmisest. Rahvuslik küljelt. Meil võib tulla raskeid aegu praegu ollakse asjalikum. Kuna kaasa toon eesti kunstis on praegu see, et Saksa, Vene ja teiste maade poliiti• mõjub ka kriitikuil tarvitada oleva ülesandeid võetakse puht-maaliliselt, liste ja majanduslikkude huvide rist• trükiruumi nappus, siis nüüdsed ar- resp. puht-skulptuurselt. Venelased luses. Seepärast on Eesti ja teiste vustised vahest on igavamad lugeda leiavad meie maalis omapärast põh• väikerahvaste huvides püüda suurte kui omaaegsed, mis tulid kirjanik• jamaist üldkoloriiti; kaugemalt vaa• liitude poole. Miks mitte „Euroopa kude sulest, Praegu kasutatakse krii• tekohalt vastab see kahtlemata tõele. Ühendriigid"! tikas võrdl. vähe puht-ilukirjandus- Rahvuslikke kompositsioone meil Mis puutub meie iseseisvuse kul• Hkke võtteid — ent tabatakse palju muidugi palju ei kohta. Kui arva• tuurilisse sisust amisse, iseseis- paremini olulisemat teosest. takse, et eesti kunst peaks rohkem Nr. 4 — 23. III 35. ÜLIÕPILASLEHT 135
kujutama rahvuslikku ainestikku tiil- ja nahatöö; nende toorai• Mag. phil. Vilmar Adams, (kohalist või ka ajaloolist), siis ned on meil saadaval omalt maalt. kirjandusteadlane. peaks kunstnikkudele muretsema Tehniliselt on neil kolmel alal teh• Kultuurilt oleme omamoodi „uus- konkreetseid ülesandeid. Viima• tud võrratuid edusamme, seda jusi rikkad" ja sotsiaalse tõusu seaduste seid pole aga peaaegu olnudki, eriti viimasel ajal. Tekstiilkunstis valit• kohaselt on meie kultuuril omased mis puutub suuremaisse ja tasuva- seb küll kavandite põud. Tarvis kõik kiire tõusu tunnused. Algeli• maisse toisse. Niipea kui sel ala.I on massilisemalt organiseerida ka• sele pinnasele on istutatud väga rakendaksime oma paremaid jõude, vandite hanget hailt kunstnikelt; kõrge intellekt, aga sellega ei ole oleksime kunsti rahvuslikkuseski seda teed peaksid käima kõik tarbe• veel järele jõudnud isiksuse teiste teiste kultuurmaade tasemel. kunstid. omaduste areng. Südamekultuur pü• Vaevalt võib meie omast rahvus• Omal ajal anti meil näiteks lava• sib alles primitiivsel astmel. Selle• likumaks pidada soome kunsti — dekoratsioonide valmistamist välja pärast meie euroopalikul tasemel kuigi sääl on paremaid, prantsuse ka mitte-elukutselisile dekoraato- seisva värsikunsti eluline väär• põhjaga traditsioone. Ekspressio• reile; praegu seda enam ei näe. Eri• tus eesti haritlase elukujunduses nistlik laad on Soomes aga ilmsesti list tagasiminekut võib märgata hõ• on minimaalne. Kuna ta ei ole inspireeritud Saksast. Nagu Soomes be- ja metalltööde alal: läinud sajan• mõistetav vaid-ratsionaalselt, siis te• seni, nii meilgi tulevikus kestvam dil valmistati vähegi tähtsamaid maga lihtsalt ei saada seesmist kon• kohapäälne töö toob vastastikuse (kirikute, organisatsioonide jne.) tel• takti, teda ei vajata teel, nagu ei va• viljastuse erilaadide vahel. Ses suh• limusi erijooniste järgi, kuna praegu jata filosoof iatki. tes on õpetlikud välisnäitused: nad ollakse rahul massiartiklitega, sest Huvi luule vastu on meil rohkem juhivad tähelepanu ühtlasele toonile need on odavad. kombelist ja ametlikku laadi (juu- ja karakterile oma kunstis. Ühtlus ja Kõik tarbekunstid trükitööst kuni beldamised, aastakokkuvõtted). Hea traditsioon tekib alles pikema tööta- luule äratundmise vaist puudub üldi• misaja jooksul. On kuuldud arva• keraamikani peaksid suutma rohkem kulutada oma kunstilise külje tõst• selt. Optimistlik Barbarus kõneles must, et meie kunstnikud muudavad hiljuti „Päevalehes" paarist sajast oma käsitluslaadi liiga sagedasti. Tu• miseks. Praegu on näiteks kirjastu• sed oma väljaminekuid esteetiliste eesti luuleharrastajast (vist lähtudes leb aga arvestada, et meie praegune luulekogude tiraažist), kuid tegeli• kunstnikkude-generatsioon on veel nõuete alal niivõrd vähendanud, et pole enam võimalik tootagi korra• kult on luule lugemisvõimeliste arv võrdlemisi noor, kuigi küps oma ta• Eestis märksa vähem, usun et kümne semelt, ja et ta töötab Õige raskeis likku. Töö kvaliteeti ei osata meil hinnata isegi majade ehitami• ümber. Kõikide vanade kultuurrah• tingimusis. Siin ootavad lahendust vaste man leiduv pärimuslik luule• paljud praktilised küsimused. Meie sel: seda antakse välja vähempakku• mise teel nagu vana aida lammuta• kultuur puudub meil alles täieli• kultuurpoliitika tuleb kunsti alal kult. Selle tekkimist ja kasvamist mist. suunata suuremate ülesannete hanki• annab oodata., sest lisaks kultuuritõu- Arhitektuuris on meil esitatud misele ja andekamate jõudude tõhu• siklusele tuleb ebasoodne aja,vaim. häid kavu — aga teostusel harilikult samale toetamisele. Näiteks Viiralti Praegu nagu ei teatagi, et ehtis luu- võrratu and jääb meie endi keskel majanduslikud kaalutlused „võida- letis nõuab mõistmiseks enese kogu• varju — meie olude tõttu. Iseene• vad" ja kulud kunstilisele küljele mist, seesmist saamist, vaimset näge• sest pole meie kunst oma jõududelt tõmmatakse maha; ei usaldata ühe mist. Luuletist tuleb hingava hin• nõrgem teiste kultuurrahvaste omast. isiku kätte kogu ehituse läbiviimist. gega endasse võtta, tõlgendada nagu Arhitektide asemel teotsevad ena• Viimasel ajal on meil tugevasti piiblisalmi, ütleme: üks rida tunnis masti ehitusmeistrid. Vastusõdimine edenema hakanud rakendus• — siis alles algaja hakkab neid on siin siiski hakanud mõjuma: Tal• kunstid. Võib öelda, et RAKU mõistma. Aga ikka arenev lahtihin- linnas kasutatakse arhitekte juba ela• debüüt-esinemine oli meil üks pare• gestumine viib sinna, et kaasaegsel vamalt. On ju meie arhitektid saa• mini korraldatud näitusi — kuigi askeldajal ei ole enam üdi, ta ei ela nud auhindu välismailtki, ja värske väljapanekuid oli pääle keraamika ja enam n. ö. keskpaigast, vaid kaotab ..Arhitektide Almanak" näitab juba tekstiili vähevõitu. Siiski võis kons• end alatasa väljapoolseisse automa• häid teostusi. Meie ehituskunsti tateerida, et ka filigraan- ja naha• tismidesse — seepärast tal pole või• tööd olid laitmatud. Taska naha• omapära kujuneb ajajooksul prakti• met mõista, ja isegi aimata luuletist, tööde tase on väga kõrge võrreldes liste ja, esteetiliste tarvete lähenemi• aga euroopluse päikese alla ülekulti- kas või Helsingis nähtuga. Neid on sest teineteisele. veeritud ratio (või ütleme fiifem tähelepanuväärsustena ostetud isegi Ehitusmäärustikud peaksid meil „nupp") reldib talle, et „sääl ei ole Pariisist. Kahju vaid, et sel alal ei igatahes olema karmimad. Eriti midagi". Nii jooksevad nad ringi kujune iseseisvaid, meistriga sama• Tartu on lastud liiga näotult laiali värsipimedatena ja langevad kergesti väärseid õpilasi. kasvada; pole suudetud luua plaani mõne kirjandusliku hädaabiõpetuse Eestis on loomulikku pinda eriti ega ettekujutust linna, pildist. Pole saagiks, olgu see siis luule pähe pa• sääraseil võimalusterikkail tarbe• arvestatud, et igasugusel ehitamisel kutav riimitud reportaaž ja žurna- kunstidel nagu k e r .a a m i k a, t e k s- tasub end kokkuhoid halvasti." listika vasakult või aga end rahvus- 136 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35.
lida õpetatakse Hiflerinoortele meist la meie sakslastest _———— Oli hiljuti võimalus ligemalt tutvuda ühe sel. Kuna rüütelkond olevat läbi viinud talu• Hitler-Jugend'i väljaandega, kus on pikem ar• poegade vabastamise ja muud õigused 1850. a. ja tikkel Eestist1). terve koolipoliitikaga põhja pannud elujõulisele Artikkel algab meie geopoliitilise olukorra eesti talupoeglusele, seetõttu olevat maal olnud ja ajaloolise arenemise kirjeldamisega alates rah• juba talupoeg ja saksa ülemkiht üsna liginemas, vaste rändamisega ja lõpetades läinud aasta kuna aga just siis tulnud idast uus hädaoht ve• sündmustega. Artiklile annab erilist huvi• nestamise näol, kus oli ära kasustatud eestlaste tavust asjaolu, et see on koostatud riigi• ja sakslaste sotsiaalset vahet ja neid teineteise sakslaste, mitte aga meie sakslaste poolt vastu seatud, kuni viimaks radikaalse nooreesti ning selle tõttu on antud teatud mõttes liikumise juht demokraatliku rahvusriigi poliiti• erapooletum ülevaade ja hukkamõistva ar• liseks ideaaliks seadnud, saanud sotsiaalsest kü• vustusega hinnatud ka meie sakslaste poliitikat. simusest rahvuslik küsimus. Mõned katsed eest• Üksikuid suuremaid vääratusi on märgata just lasi nende poliitiliste ringide järele maavalitse- vanema ajaloo käsitsemisel. Siin ei ole saadud misse kaasa tõmmata olevat hiljund, päälegi ta• jätta õilistamata orduaega, mainides, et uued kistanuvat Vene valitsuse süstemaatselt igat re- valitsejad (Ordo ja Taani) jätsid talupoegadele formikatest. Erilise päälkirja all kirjeldatakse endised õigused alles, mistõttu jääb 1343. a. mäs- kuidas sakslased rajasid meie vabariigi, kuidas supÕhjus selguseta, Saksa ülemkihi ja eesti talu• sakslased välja ajasid punased panded, ning siis poegade isoleerimine olevat saand ordule saa• pidi saama hertsogriik Saksa ülemvalitsuse all, tuslikuks, sest puudunud saksa talupoeg, kes kuid eesti juhid olevat end sidunud liitlastega ja oleks võinud olla vahelüliks, saksa talupoegi aga rajanuvat omad lootused Saksamaa kaotusele, pole saadud tuua siia vastava maatee puudumi- selgub, et eestlased on väga tänutundetu rahvas, on vÕÕrandand isegi kahjutud suurmaapidamised x) Schulungsbrief: Estland. Herausgeber: Bereich ja kaotand seisused, sellega saksluse alused Ostsee der Hitler-Jugend. täielikult hävitades. Selle küsimuse radikaal-
liku maniski taha peitev kolklus pa• teisi mõjustavat. Hea poeedi mõju luule pähe välja saata „Loomingu" remalt . Tõeline luule on võimalik avaldub kõigepäält teistes värsi- jooksval paelal riimistet ridu valit• ainult hinge ning elu sügavusest ja meistrites („konkurentsis"), kes igat seva aguliläheduse vaimus. Kelle süda see, mida hiljuti reklameeriti „elu- pärandust ranna saagina üle võtavad aga januneb intensiivsema elu järgi läheduse" moodsa, sildi all, on oma — ja nii sigib ühest „raskest" alg- ja kes siiski ei taha ringi kõndida äärmustes samuti parajasti pinnale luuletisest populaarsemad „värsi- tulevikumuuseumi esemena, sel jääb tekkinud vaht, nagu kultuurkapitali- fordid" (kuna mudel mineeritakse vaid — otsida omale teine kutse, sest luulega esietenduv toslemsus. Mõle• või paremal juhul lastakse muu• iga tõsine väärtustelooja tahab ka maid üritusi sarnastab hingeliselt ka seumi). tõsist, adekvaatset kohta... elus, taktiline rühmastumine, kuna tõeline Nõudlikul lüürikal on ka mujal mitte muuseumis. Nii siis on truu• lüürika sünnib kõige loova ürgraku- hoopis väiksemad kogudused, kui dus luulele see, mis meie praegustes keses — süvendet minas, kust see näiteks populaarsel helikunstil. Kus oludes teeb luulejooksikuks. kiirgab ühiskondlikkusse. aga resonants väheneb nullini, sääl Mida arvan meie üldisest kultuu• Lüürika on immanentselt seot kuivab ka luule allikas, sest ükski riehitusest? Ma ei tea praegu veel kujuga ja ainult võhikud võivad poeet ei saa elada eluaeg vaimse Ro• midagi öelda — lõpulikkude andmete kõnelda „paljast vormist". Hea luule binsonina hilismõistmise päästelaeva puudusel. Kuna aga ka tänapäeva on alati korraga vorm ning vormel ootel. Kuna meil isegi maitsekohtu• politika osalt töötab luule vahendi• — nagu uuendus lennuki konstrukt• nike kogud ei suuda eristada kvali- tega (Itaalia, Saksa), mis siis imet, sioonis ta alati peab parandama mi• teet-lüürikat kiiremast ja odavamast et kultuuritahteliseimaks kohaks vii• dagi senises kujundusviisis. Muidu luuletmatkivast seeriaproduktsioo- masel ajal näib meil kujunevat sise• tal on ainult reahonorari väärtus. nist, siis poeedil on meil raske jääda ministeerium, kust on välja läinud Väärtuslikus luuletises on ikka mi• poeediks. Kõigepäält igal värsiosa- pea kõik see, mis praegu on päeva• dagi parandusmisjõulist, nakatavat, val tekib kiusatus kokku klopsida ja korras meie kultuuriehituses. Nr. 4 — 23. III 35. 1ÜLIÕPILASLEHT 137 seks lahendamiseks olnud ^kokkupõrge" eest• on rajatud liberalistlikkudele vaadetele. Kogu laste ja saksa baltitrupi vahel Eesti lõunapiiril. võimuga katsutavat eemaldada viimaseid saksa Selles kokkupõrkes olevat eestlaste rahvuslik kultuuri mõjustusi. Eriti mainitakse võitlust viha kõvasti lõkkele löönud, kui nad näinud saksa keele vastu esimese võõrkeelena koolides. oma riiklust endise ülemkihi poolt hädaohus Kõigest sellest tehakse järeldus: „N ii kas• olevat. vatatakse eesti noorus praegu 19. PärasÕjaaega käsitelles peatutakse pike• sajandi vaadetes ja kujutlustes, malt liberaalse parlamentismi materdamiseks ja mille hariduse eesmärgiks on oma märgitsetakse 1933. a. oktoobrist valitsema ha• paremaid jõude ülikooli kaudu kanud valitsuse poliitilise elu tervendamiskat- linna juhtid a". Riik soodustavat seesu• seid ja parlamentarismi murdmist. gust hariduse tungi ebaloomulikult hulga iga• Meie riigikorda kirjeldades mainitakse Rii• suguste kõrgemate koolide ülalpidamisega, kuna givanema suurt võimu, mis võimaldab parla• aga kutsealalist haridust korraldavat eraalgatus. menti täielikult välja lülida. Andmed meie rah• Kirikuelu käsitlemise puhul öeldakse, et vaarvu kohta on toodud viimase rahvaloenduse saksa koguduste elu eestlaste juhtimisel seetõttu järele. Kas teadlikult või ekslikult on maini• raskendatud, et eestlased kasustavat kirikut tud sakslasi 0,2% rohkem ja samavõrra eestlasi ema rahvuspoliitiliste ülesannete teenimiseks, vähem. Rahva tõulise koostise kohta maini• näitena tuuakse mõnede kirikute võõrandamist. takse : „tänu maa kirevale ajaloole on see tub• Pahandatakse ka selle üle, et sakslastel ole• listi mõjustatud põhja tõust. Rahva karakter vat tehtud võimatuks ohvitserikarjäär, olgugi et on talupojalik ja seetõttu konservatiivne, eest• paljud sakslased olevat vabatahtlikult osa võt• lane on töökas ja reaalse pilguga ellu". Et lää- nud Vabadussõjast. Meie kaitseorganisatsioo• nelised ideed nii kõvasti rahvasse teed on leid• nide kohta on toodud üsna põhjalikke andmeid. nud, seletuvat sellega, et eesti rahvuslik ärkus Muidugi ei lepita suurmaapidamiste võõran• alganud liberalismi õitsengul. Järgnevalt kä- damisega ja seepärast katsutakse Õige mitmel litellakse kõiki meie vähemusrahvusi, tuues and• kohal, eriti aga meie põllumajanduslikkude olu• meid rahvuse juurdekasvu jne. kohta. Juutide de kirjeldamisel tõendada, kui otstarbetu ja õn• puhul mainitakse, et nad majanduselus mängi• netu see on olnud, olevat loodud liiga väikesed vad suurt rolli ja viimasel ajal ettetulevad kor- ja elujõuetud kohad, jne. ruptsiooni-protsessid aegajalt rahva silmi ava• Meie välispoliitilise olukorra kirjeldusel jõu• vad. takse veendele, et õige liitlane meile oleks Sak• Meie sisepoliitilise elu kirjeldamisel vaa• samaa. Mõlema maa majanduslikke kui ka kul• deldakse üksikasjalikult kõiki meie poliitilisi tuurilisi suhteid takistavat eestlaste kartus uue parteisid. Pikemalt peatutakse nn. Rahvaliiku• Saksamaa arvatavast hädaohust ja sissekasvata- mise" juures, mainitakse, et nad kommunaälvali- tud kartus Saksa „Drang nach Osten" pärast. mistel on saanud suurimais linnus absoluutse Balti liidu suhtes ollakse pessimist, ligem koos• enamuse, oma põhimõtetes näitavad nad natsio• töö olevat ainult Eesti ja Läti vahel, kui kä siin naalsotsialistlikkude tendentside kõrval ka fa- hulk majanduslikke tüliküsimusi tegevat ras• šistlikke, puuduseks loetakse, et nende juhti• kusi. mine ei olevat veel täielikult vaba demokraatli• See väga pikk ja täielik artikkel lõpeb Eesti kest mõttekäikudest. Rahvastamis-poliitika pu• sakslasi käsitleva peatükiga. Siin öeldakse: hul tähendatakse, et maaproletariaat on ainult „E esti sakslus on revolutsiooni näiliselt likvideeritud ja maareform pole and• tõttu kaotanud oma juhtiva täht• nud oodatud tulemusi, kuna ainult väike osa asu- suse ja seisab praegu ilma Õigete nikke olevat oma kohale juurdunud, isegi va• ülesanneteta, ainult oma olelu eest või• nade talupoegade ideaaliks olevat linn saanud. deldes. Vana generatsioon, kes veel Eluvõõra hariduspoliitika tõttu valitsevat praegugi juhtiv, juurdub ennesÕ- praegu üldine maapõlgus. Eestlaste väike juur• jaaegses olustikus ja ei leia enam dekasv olevat eriti seetõttu hädaohtlik, et vene• seetÕttuÕiget teed rahvustuute1e lased liiga jõudsasti sigivat ja seetõttu nende ülesannetele juhtimiseks. Suh• asumisalad olevat tugevasti üle rahvastatud, tumine eestlastesse kannab sa• maata venelased tungivat hulgaliselt eestlaste muti ennesõjaaegse mentaliteedi asustusaladele, kus nad oma vähese nõudlikkuse ilmet, kuigi riiki tunnustatakse, tõttu kergesti kinnituvad ning väärtusliku eesti siiski hoidutakse krampliku iso• elemendi aegajalt eemale tõrjuvat. leeringuga igasugustest kokku• Meie kultuur- ja koolipoliitikat käsitledes puudetest eesti rahva ga. Ka saksluse mainitakse, et see, nagu meie kogu riiklik elugi, seesmises elus valitsevad ennesõjaaegsed vaated, 138 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35.
üldisesse tunnustatud „seltskonda" kuuluvad ai• küllastamine. Saksa-Balti Partei juhti• nult ringid, kes moodustasid endise ülemkihi. mine toimuvat veel praegu vana generatsiooni N n. „v ä i k e mees" kuulub ai nui t va• vaimus, siiski olevat märgata eriti noorsoo opo• Ilselt sakslusse ja on suures eest- sitsiooni, kes võitlevat seesmise uuenduse eest lussesiirdumise hädaohus, nii saksa rahvusgrupis ja nende võimete kohaseks et tänapäeva ees ti saksluse kihis- koostööks kodumaa hääoluks, millest nad praegu tuson võrreldav kindralite armee- eemaldunud olevat. Öeldakse koguni: „K a ga ilma sõduritet a." peab sealjuures suhe eesti rah• Edasi taunitakse sakslaste linnaselamist ja vusse täielikult uueks saama. See• praktiliste kutsete põlgust, maasakslust olevat sugust koostööd ei või sõlmida ainult üksikutes mõisajäänustes ning väiksed eesti vanema generatsiooniga, kes põllumeeste koloniid Heimtalis ja Visus, käsi• omab väga nõrka šovinismi, vaid töölisi olevat aga hoopis vähe. Eriti tegevat mu• noorsooga, kes samuti otsib oma ret paljude saksa noorte väljarändamine Saksa• rahvale uusi eesmärke ja tei d." maale, mis ühenduses vähese sündivusega ning Eesti kohta ilmunud kirjandust soovitatakse segaabieludega vähendavat iga aasta sakslaste võtta kriitiliselt, oma poolt antakse lõpuks ka arvu 200 isiku võrra. Igal võimalikul juhul kat• soovitava kirjanduse nimistu. Nagu sellest lü• sutakse rünnata ülikooli ja üldharidust ja näib, hikesest refereeringust nähtub, on praegune Sak• et Hitler oleks kahel käel päri numerus samaa meist väga huvitatud ning suhtub mõneti claususe sisseseadmisega ja see võiks rii- hoopis hindavamalt ja tunnustavamalt eesti rah• gisakslust koguni rÕõmustadagi, kuna väi• vasse, kuigi veel üsna ühekülgselt ja tendents• detakse, et veel praegu olevat eesti saksa likult käsitellakse meie ajalugu, ometi väärib noorsool ainsaks ideaaliks stuudium Tartu hindamist meie sakslaste ebakohase suhtumise Ülikoolis. Siiski aegajalt võtvat teadmine maad, hukkamõistmine. Kahtlemata annab seesugune et olevat tarvis sotsiaalset ümberkihistamist, e t hinnang meile selgust ja julgust meie sakslas• talupoeg 1 usj al1egi eesti saksluse tesse suhtumisse, kui ka meie noorsoo rahvus• kandepunktiks saaks ja et tuleks likkude ülesannete taotlemiseks. lõpetada linnaliste kutsete üle- J. Ots.
ehk kolme kondiga konjakut on jõud• karrosed ja soppased jässemed van- nud välja lunnastadaa — no sa mo nade ridenarrakate vahhelt väljas ja Pättist meie, kus siis alles piddo hakkab! konnijup iggemete vahhel, otsekui Üks kassolik vahheluggeminne iggale Kutsob siis keik omma sõbrad ja luto äbbariko vassika su-nurkas. norele ja varmale. suggulased kokko, kes parramad pole Vadake: sedda teie mõtlesite om• kui ta issi, ja jovad ja prassivad siis mas lapselikkos tobbedusses, — sest Tänna tahhan teile pissot paia- ellaja kombel, nenda et ühhel risti- vadake, mis mees on pät nüüd: uh• tada ühhest mehhest, kedda te senni innemissel südda läilaks lähhäb sed• ked rided selgas, kirjokarvalinne ollete alvaks piddanud, agga tänno da vadates ja roppo laulojorro küla• müts peas, pantstok käesangas, sure taevale, on vimasel aial ued tuled tes. Ja siis on nende silmad punna- koli harridus näggo mõnnel parronil. puhhoma akkanud, kes temma auu sed j.a. räppased, et süddame aiab Teie ehk küssite, kuida ta nenda jälle õige järje peäle kergitavad. kele peäle, kui nisugguselle otsa va- ruttosti enda ärra monotas. Odake, Selle mehhe nimmi on pät. tad, kui sulle vasto kooberdab — odake kül ma paiatan teile sellest Eks teie olle harjonud jo lapsest värsi pitkemalt. peäle jälledaks piddama sedda nimme, Eks olle keik mutlik siin pääva- otsekui liblikas jällestab üht rojase terra al. Sest kirjotud on: Essimes- haisoga raibet, egga lähhe mitte tem• sed savad vimasteks ja vimased es- mast met immema. Nendaks teiegi simesteks. Monnestki sõimonimmest mõtlesite ja arro piddasite: mis on on sanud auunimmi. Ja se sanna pät üks pät? Pät on üks räppane kabba- isse on tulletatud saunast pädde• jantsikas, kellel muud parramad tehha vus, nenda on igga pät üleüldse se polle kui armsa Jummala päevi var- keikse suremba päddevuse ellik kom- rastada ja ärra mõrvata. Ei holi petentiusega mimenne. Varmal temma auusa innimesse kombel tö- aial sõimanud spaanlased Vlandria- teggemissest, vaid põnotab omma in• ma rahvast koosideks, mis on ärra• telligentsi peäl padi all ja vahhib selletud kerjus ehk sant. Aga vata, omma suri varbaid, mis saapaloggo- ned vlaamlassed ollid üks tubli rah• dest välja vahhivad otsekui karrosed vas ja nemmad akkasid isse end kut• põrssad omma paiihanurkast. Töd suma koosideks ja selle nimme al tenima kül ei viitsi tehha agga sedda akkasid mässama ja äiasid öölad spa- rohkem on tal vina järrele hammas nia-ma mehhed koggoni välja omma verres. Kui ta siis jo nõnda paljo maalt. — Ehk: Eks sõimatud van- on jõudnud ausa innemiste käast nasti Viljandi-ma mehhi mulkideks. kokko santida, et puddeli tinnakat Pät ellik päddevus. Agga vata, mis ned mulgid teggid; Nr. 4 — 23. III 35. ÜLIÕPILASLEHT 139
Soome üliõpilaste aktsioonist ülikooli soomestamiseks Oma emakeelele Soomes vää• hiljem Soome ärkamisaegsete Enne streigi ja teiste voitlus- rilist seisukohta anda on olnud ideoloogidena ikka ning ikka võtete vaatlemist, mida soome rahvuslikult mõtleva haritlas• emakeeie tähtsust hindasid ja ka kaasvõitlejad oma eesmärkide konna üheks peapüüdeks. Võit• selle kasuks hindamatute taga• saavutamiseks tarvitasid k. o. lus selle kasuks on seega täiesti järgedega võitlesid. Ja et keele- semestri algul, heidame põgusa ajalooline ja soome keelevõit- vöitiuse rindel ikka üliõpilased pilgu keeleküsimusele üldse, luse objektiivsel hindamisel tu• Soomes on olnud eestajateks, siinkohal esitame seega and• leb ikka püsida ajaloolise sünd• tunnistab seegi, et Pohjaiaste ja meid praeguse olukorra kohta, mustiku taustal ning sellelt asja Savo-Karjalaste osakondades aluseks võttes suhtelise vahe• vaadelda. tunnistati soome keel pool sa• korra Soome soomlaste ja Üliõpilaslehe raamistik ei lu• jandit varemini ametlikuks kee• Soome rootslaste rahvastiku va• ba keelevõitluse ajaloolise aren• leks kui Soomes üldiselt. A. hel. gu vaatlemist pikalt esitada. Ni• 1848 pidas Fredrik Cygnaeus Valitsuse ja Eduskunna ena• metame vaid niisuguseid soome Üliõpilaskonna ja oma osakonna miku ülikooli „soomestamise" mehi, nagu Johan Wilhelm peol soomekeelse kõne ja sama• kava kohaselt, mille vastu just Snellman'i ja tema suurt seltsi• del pidustustel kanti esimest peamiselt oligi suunatud see• list Yrjo Sagari Yrjo Koskineni, korda ette soomekeelseid rahva• kordne üliõpilaste rünnak, oleks kes juba üliõpilasena ja muidugi laule. siis tulnud iga 100.000 soome-
Ostsid keikide teiste ninna alt tal- päteiolemitte mõnni ebakentleeman, kodda. Ja sa mu meie, kuida siis lou arra," läitsid pusti rikkaks, ostsid mis on üks hopis ärrateotavvam k:eik kännamad tutrekud suud vessis- linnas majjasia ja aKKasid Imna- sanna. Agga minne sa, topi neile tansid kui morn unke pät nende su• peaKSKi. ja nuüu assotavad mulgi pulgaga tarkust pähha, kes rumma- ina ette jontoDi Ja Koianaistel ja Kluobisid ehk koskaimisse kohti ja laks on lodud! Tühhi tö keik. meestel oileKs jäiic niosat tenistust aiavad vel rinna ette, et vata mis sa Agga on jo ikka nenda olnud, et keigi nende paude perrast ärrakad- tuhni ka. õlled „jouau sul korradii prohvet poile kulus ommal mai. Agga donud suddamekeste uiieskorjamisse- vast on agga ranna sul korradii kül ehk tedda ennast kül koera kombel ga ja leiupuroosse vimissega. Kes ei õlle!" Agga iggai rahval on omma tagga kiusatakse, temma mõtted jä- mõistab kelke sedda head ulles ar• messias ehk peastja: koosidel olli vad ikka järrele naggo pahha pluht vata, missuggust kasso sadaks päti- Ullenspiegel ehk o-kul, mulkidel olli haisoellaja piggistamissel. Sest eks asjandusse arrendaminne. Et assi Buddha ja prantsosse rahval olli õlle temmal õigus, et pätide arv näi• öiete kossoks ja eddeneks, selleks Danton. Nenda on pättidel ka omma tab ühhe rahva kultuufalikko tassa- peaks ollema üks tubli vüürer ja lug- vüürer, kes on veel tuggevam ja pinda . Sest kus on murjanitel ja in- gejal on jubba ennesest selge, kes väggevam mees kui olli se Danton, nimesseõggijatel pätid? Vata ja selle pätisumpti kilbi peale uppita- sest temma kirjotab omma nimme uri, agga ükski jeokrahv egga made- misseks kõige sobbivam mees õlleks. kõvvemate pookstavidegga. Ja tem• urija poile meile teätannud, et Ahv- Ja asjaga tulleks ruttosti allus- ma olli se mees, kes aias omma rika ja Indiia-ma metsaliste seas tada, sest meie olleme jubba aiast puggo ette, et pätide auu jallole õlleks ühhe pattiga rinnotsi vasta tahha janud. Nääte: issegi venne- seada. johtonud. Ent vata kuidas Juroopa lased teggid ommale pätiletka, mis Se juhtos nenda, et temma olli ööl- mades ja surtes linades on arrotum- tähhendab, et nemmad tahtsid vie nud monnede teggelintskide kohta.: mad hulgad pätte, otsekui liva merre ajastajaga terve Venne rahva päti- pättid. Agga ned rummalad pannid äres. deks tehha; agga se ep õnnestannud sedda sõimuks, sest nemmad tobbe- Nenda olgo nüüd iggamehhe uue• nendel veel mitte pärriselt. Ja aria- dakessed ei ossanud veel vaatada maks püdeks kas auusal kombel või lastest ehk saksa meestest ei maksa sellele sõnnale arialikust vatepunk- kavvalušse teedel ennast pättiks up- räkidagi: Nemmad onvad omma pä• tist (sest ärialaste seas on se pätti pitada ja ärgo kartko kegi, et ta tiletka jobba täielikult täide vinud, seisus se keikse üllem seisus ja en- hiljaks on janud. Sest parram hilja kuigi nemmad sellest mitte vallis- nam jaggo rahvast on nende hulgas kui ei kunnagi. Ja kui meile siis piddi suurt karra pole teinud. Agga keik üllemast seisussest). Ja nenda ikoggoks jubba tubli jõuk neid mehhi, eks vaggune assi olegi võrus. nad andsid selle kõvva pokstaviga kes auuga kannavad pätti nimme, Lodame, et nemmad meidki, al- Dantoni tribbonali ehk sure kohto küllap nemmad siis varsti astuvad lamat jaggo ma-rahvast ei unnosta kätte, kes olli nisamma pimmedus- kokku ja tevad monned prisked olle- ja meile veelgi läkkitavvad mõnne sega lodud ja viskas tedda. terveks missed „Sinimandrias". Ja kül• essipäti, kes avvitaks meie kultuura ajastaiaks surest kolist välja, ehk lap nemmad assutaksid siis ommale uuesti jallole nendakui seitsmesaia temma kül vägga selgeks teggi, et koia otsekuid vabrikandid ja rohho- ajastaja eest. pättiks nimmetaminne ei õlle kellegi kaubapiddajad ning korstnapühkijad. Ön kaasa! sõim, vaid üks hopis auulik assi, sest Ja se kodda saks se keikse üllem Teie issalik nõuandja ja sannumetoja King-Kong. 140 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35. keelse asuka kohta 3,9 professo• tusele võtta, kuna kehtiv olu• Nüüd, kus ülikooli soomesta- rit, kuna sama arvu rootsikeel• kord küllalt tubli olevat. (Ni• mis-küsimus võimude osalisel sete Soome elanike kohta oleks metame siin, et Patkuli nimetus või täielikul vastuseimisel tulnud 15,7 professorit! Samal on Soomes maksev nüüd kõigi meeled ajanud ärevile, on mõis• ajal Rootsis on iga 100.000 ela• kohta, kes ei ühine üliõpilaste tetav selle ürituse laiapiirilisus niku kohta 3,9 professorit. poolt algatatud ülikooli soomes- ja suurejoonelisus, millega soo• Seega siis Soome rootslased tamise-aktsiooniga). me üliõpilased asja läbi viisid oleksid riigi rootslastest siin Kui vaadelda näit. Soome rii• ning viivad. Ei usu, et ükski mitu korda paremas olukorras gi kulutusi haridusele aastas, koosolek suudaks enam suurema olnud 15,7—3,9 = 11,8!). Ja siis andmed siingi aina toetavad innu ja huviga köita kõiki koos- edasi: kui Helsingi ülikool täie• seda, et rootsikeelt kõnelev Soo• viibijaid, kui seda kahtlematult likult soomestataks ja ülikooli me kodanik palju eelistatumas oli Helsingi üliõpilaste suur palgaliste koosseis püsiks, tuleks seisukorras on kui soomekeelne ühiskoosolek. Need hästi ette• veelgi iga 100.000 soomekeelse asukas. Nii on möödunud aastal valmistatud ja veel paremini et• elaniku kohta 4,4 professorit, Soomes kulutatud hariduse pea• tekantud sõnavõtud nimetatud sama arvu rootsikeelsete ko• le iga soomlase kohta 32 Smk., koosolekul omasid seda suure• danikkude kohta aga 7,3 profes• rootslasele aga 78 Smk. ma mõju ning tingisid seda suu• sorit! Nii et selgi.puhul rootsi• Nagu mainitud, on soome üli• rema aplausi koosviibijailt, et keelsed asukad oleksid silmnäh• õpilased ülikooli soomestamise- iga kõneleja esitas vaid neid tavalt paremas seisukorras, kui küsimuses täiesti üksmeelsed. ühise tahte ja arusaamise tÕeks- soomekeelsed elanikud (7,3 — Vahest ainsa erandi — ja veidi pidesid üha selgemalt ja nÕud- — 4,4 = 2,9) ja veel enam soo• väiksemad on nn. sotsialistlikud les suure julgusega radikaalsete dustatud kui rootslased omal üliõpilased. Nende arv on väike. sammude tarvitusele-võttu. Seal emamaal (7,3 — 3,9 = 3,4). Seda tõendab kujukalt see, et ilmestus akadeemiliste inimeste Loengute ja õppetöö korral• Helsingi Üliõpilaskonna Edus• haruldane vaimustus oma maa damisel on praegu Helsingi üli• tuses, kus on 60 liiget, on sotsia• ja rahva omakultuuri kõrgele- koolis 25% kogu ülikooli tööst listliku mentaliteediga üliõpi• tõstmise kaitseks ja seal avaldus rootsikeeles. lastel ainult üks esindaja. Huvi• soomeline süda, nagu see tuksub Sel küsimusel on aga laiemgi tav on seejuures märkida, et üli• igas soomlases, eriti aga noor• tagamõte. On tõsi, et keelega on kooli soomestamise-aktsiooni soo pioneeridel! ikka ühenduses ka meelsus ja eesotsas seisavad Üliõpilaskonna Seda hinnatavam on soome kultuuriline orientatsioon. Ja tegelased ja juhatuse liikmed. üliõpilaste aktsiooni läbiviimi• Soome rootsikeelsete professo• Neil on täielik võim ja ka täie• ne, et see ikkagi püsis akadee• rite suhtes maksvat see enrte lik usaldus ning autoriteet asja milisele kodanikule väärilisel koike. Kuna sarnane olukord on juhtimisel. tasapinnal. Tarvitseb ainult kestnud juba aastakümneid, ja Jaanuarikuu lõpul ja veebru• meelde tuletada seda teravmeel• enamgi, siis pole vist alusetu ari algul olid siis need pea- ja set nalja, mis avaldus papist soome oma kaasvõitlejate väide, otsustava iseloomuga sammud lehmapõletamisega Eduskunna et Soomes on rootsiline kõrgem Helsingis ja üle kogu Soome, maja ees. Selle ilusa nalja üle kultuur neli korda tuge• mida soome kaasvõitlejad ette oli rÕÕmus iga soomlane ja üli• vamini esitatud kui soomeli• võtsid oma sihtide saavutamisel. õpilased tõstsid oma lugupida• ne. Ja ülaltoodud andmeil on Neist tähtsamad olid: 1. suur mist ning võitsid rahva poole• rootsiline akadeemilisest hari• üliõpilaste ühiskoosolek, 2. hoidu vast 10 korda enam, kui dusest võrsunud kultuur Soo• streigi väljakuulutamine, 3. üli• oleks korraldatud selle asemel mes neli korda enam esi• õpilaste koosolekud üle maa ja 4. 100-ndeid koosolekuid üle maa. tatud kui Rootsis eneses! rahvaesindajate koosolek. Kuna Tõsi küll, hiljem vaatlusel ol• Siia lisandub seegi, et Rootsis nende kohta on Eestiski ja eriti nud koosoleku otsusel korralda• on neli rootsilist riigiülikooli, eesti ajakirjanduses ilmunud lü• ti ligikaudu 1000 koosolekut Soomes aga pole ühtegi puht- hi- kui ka pikemaid kirjutisi, ei umbes 700 soome üliõpilase soomelist kõrgemat Õppeasutist. ole enam tarvilik siinkohal pea• poolt, r- Pole siis inie, kui soome kaas• tuda pikalt sündmuste käigu Koosolekutest maal jäid võitlejad on hakanud nimetama vaatlemisel. Pole aga vahest siis• soomlastele enestele kõige pare• Eduskunna sotsialistlikke ja ki üleliigne veidi peatuda neil mad muljed. Kõikjal olnud rah- rootsi rahvasaadikuid Patkul'i- muljeil, mis sündmuste pealt• vaosavÕtt elav ja otsused tehtud teks, kellede arusaamise koha• vaatajale nimetatud vennasrah• üksmeelselt. Missuguse elavuse• selt olevat ülikooli-küsimus va kaasvõitlejate pürgimused ga rahvas küsimusse suhtus, Üldse üleliigne Eduskunnas aru• jätnud. tõendab seegi, et igasse osakon- Nr. 4 — 23. III 35. ÜLIÕPILASLEHT 141 Üliõpilaskonna rahvuslik — . ==^=== kõnelend vabaduspäeval 1935 Üliõpilaskonna järjekorraline esmemiseks, eriti kõnega esine• ülesehituse juures eriti käsita- Vabaduspäeva rahvuslik kõne• miseks maal, pole tarvis ennast muste juures massipsühholoogia lend on möödas. On üldiseks eriliselt ette valmistada. Kõne• ning propagandakÕne eritingi- kombeks pääle suuremate üles• oskust peetakse väärilt mingiks des kÕnealgust ja kõnelÕppu annete sooritamise anda ülevaa• sünnipäraseks ja valmis või• arvestamist. Kõnekursuste teo• de sellest kuidas see ülesanne meks, „vÕtmeks käsitada mängu• reetilise osaga liitus ettevalmis• sooritati. Nende ülevaadete riista klaviatuuri ja laia hääles- tatavate kÕnekavandite retoori• tähtsus peitub selles, et nad esi• tikku ilma erilise Õppimiseta ja line analüüs. Instrueerimis- teks, peavad tõstma ülesannete- harjutamiseta, lootusega seejuu• koosolekutel kõnelesid prorek• täitjail usku oma võimetesse ja res ometi kuuldavale tuua puh• tor prof. H. Kruus teemal „Rah- ja oma töö väärtuslikusesse takõlalisi akorde 1). Selle väär• vuse ja omariikluse väärtusest" ning, teiseks, peavad näitama vi• arvamise viljaks on ka see, et ning advokaat M. Nurk teemal: gadele, mis oma ülesannetetäit- mõned kaasvõitlejad varematel „Omariiklus ja majandus". Nii misel on tehtud, et neis vigades kÕnelendudel ettevalmistamatult konekursustest kui ka instruee- oldaks teadlik ja püütaks neid esinedes oma ülesande halvasti rimiskoosolekutest võtsid kaas• tulevikus vältida. täitsid. Käesoleval aastal, kul- võitlejad osa väga rohkel arvul. Üliõpilaskonna rahvusliku kÕ- tuurtoimkond konelendu korral• Minu kirjutises „ÜliÕpilas- nelennu üheks tähtsamaks üles• dades, pani eriti rõhku kõnele• konna rahvuslikust kõnelen- andeks on üliõpilaskonna ja rah• jate ettevalmistamisele. Selleks, nust" (Üliõpilasleht nr. 2 — va lähendamine. Selle ülesande et omalt poolt kaasvoitlejaile- 1935) märgitud põhjustel loo• täidab kõnelend ainult siis, kui kÕnelejaile kõnede valmistamis- buti eelmistel aastatel praktisee• pooled üksteist vääriliselt hin• tööd kergendada, korraldas kul- ritud üleskutsete saatmisest ko- davad. Iga kõneleja, kes tahab, tuurtoimkond neile konekursu- hapäälseile organisatsioonidele et kuulajaskond temast ja tema sed ning, varemate aastate ees• ja avaldati ajalehtedes ainult mõtetest lugu peaks, peab eel• kujul instrueerimiskoosolekud. üleskutse, et Vabaduspäeva ak- kõige lugu pidama oma kuulajas• Könekursustele oli palutud lek• tusi-pidusid korraldavad orga• konnast. Kõneleja respekt kuu• toriks härra mag. Vilmar nisatsioonid, kellel on tarvis kõ• lajaskonna vastu ilmneb kõige Adams, kes oma seitsmetunni- nelejaid, jutlustajaid ja soliste, päält selles, kui hästi kõneleja lises kiirkursuses andis ülevaate teataksid sellest Üliõpilaskonna ennast esinemiseks on etteval- retoorika põhinõuetest, kõne Kultuurtoimkonnale ning pa• mistarid. Meil on väga laialt le- luksid vastaval alal esinejaid väl• vind väärarvamine, et kõnega *) J. Rummo „Kõneoskus". ja saata. Samasisuline ringkiri da saabus paljudest maakonna kule Helsingisse ja koguti raha Iise kõrgema kooli täielikku osadest, kus koosolekuid ei ettevõtte mitmekülgsete kulude soomestamist. peetud, eri tervitusi rahva katteks. 2. Keeleseaduse muutmist nii, omal algatusel. Allakirjutanu Ülikooli soomestamise-aktsi- et ainukese ametliku keelena näit. nägi ühte osakonda saabu• ooni triumfipäevadeks osutusid (ka kõikides ametasutistes) vat Soome pÕhja-piiri lähedase veebruari 2., 3. ja 4. päev, kus oleks tunnustatud soome keel, „pitäjaa" (kogudus) soomekeel• toimus rahvaesindajate koosolek välja arvatud kohad, kus enamu• sete asukate tervituskirja, mil• vana üliõpilasmaja ja Heimola ses on rootsikeelseid asukaid. lele oli kaugelt üle 200 allkirja saalides. Mõlemad saalid olid 3. Rootsikeelsetele õppekoo• kogutud. Sääraseid aga saabu• tungil täis inimesi, rahvaesinda- lidele suhteliselt suurema toetu• nud kõikidesse osakondadesse. jaidki, kes kandsid rinnas suurt se andmise lõpetamist. ÜliÕpilasi-konelejaid voetud märki — ligikaudu 1000 meest. 4. Rootsi keele sundusliku paljudes kohtades vastu laulu- Sisuliselt nõuti sel koosole• Õpetamise lõpetamist soomekeel• ja muusikakooridega, lilledega kul (mis esitati ka Soome pre• setes koolides. ning tervituskõnedega. Samadel sidendile, peaministrile ja 5. Arvestamist soome keelt koosolekutel valiti esindajad ül• Edüskunna juhatajale) : kõneleva rahva üksmeelse tahte• disele rahvaesindajate koosole- 1. Helsingi ülikooli ja Tehni- ga. E. Suurväli. 142 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35.
saadeti ka kõikidele Vabariigi kõnelennust osa ainult Filiae oleva aasta kõnelend suurem kui aastapäeva pühitsemist korral- Patriae ja Eesti Naisüliõpilaste ükski varematest. Eriti palju davaile maakonna- ja linnatoim- Selts. Ma olen kindel, et ka kõi• nõuti sel korral jutlustajaid, nii kondadele. Nõudmisi esinejate kides teistes naisorganisatsioo• et neid pidi välja saatma ligi saatmiseks tuli 155 organisatsi• nides leidub kõnelejaid või so• kolm korda rohkem kui eelmis• oonilt. Kõik nõuded kõnelejate liste, kes oleksid võimelised kõ• te kÕnelendude ajal. ja jutlustajate saatmiseks suu• nelennust osa võtma. Ka iga Väga paljud maategelased on deti rahuldada. Solistide kohti naiskaasvõitleja ülesandeks on avaldand soovi, et üliõpilased jäi täitmata 6, neist 4 sel põhju• pääle Õpingute ja „konvendi- tulevikuski tuleksid maale kõ• sel, et kohapääl puudus klaver. elu" silmas pidada kõiki üliõpi• nelema. Seda soovi peaksid Üldse sõitis välja 175 esinejat, laskondlikke üritusi ning neist arvestama kõik kaasvõitlejad neist kõnelejaid 128, jutlusta• võimalust mööda osa võtta. ning kui kultuurtoimkonnal ku• jaid 36 ja soliste 11. Mõnedel Nagu esinejate poolt antud nagi, voib-olla isegi õige varsti, kõnelejaist tuli esineda kahes aruannetest selgub võib kõne- vaja läheb kõnelejaid maale kohas. Kaugemaist kohtadest, lendu kõigiti kordaläinuks pi• saatmiseks, siis ma loodan, et kuhu esinejail tuli sõita võiks dada. Suur osa kõnelejaist tu• kaasvõitlejad nõus on taas maale nimetada: Muhu saart, Kures- lid oma ülesandega hästi toime, sõitma. saart, Ingerit ja Aluksnet. In~ kuna kogemused esinemiseks Olles toime tulnud neljanda gerisse, Kallivere külla, saadeti varem olemas olid. Vähese ette• rahvusliku kõnelennuga, on üli• varemate aastate eeskujul kõne• valmistusega esinesid sel aastal õpilaskond järjekorraliselt ti- leja koos suurema grupi solisti• ainult üksikud kaasvõitlejad ja hendand oma sidet rahvaga. See dega. Aluksnesse, Lätimaale, ma kardan, et neil see kõnelend sideme tihendamine on kasuks säälse Eesti Seltsi poolt Vaba• viimaseks jääb, sest järgmistest mõlemale poolele. Ta aitab üli• riigi aastapäeva puhul korralda• ei lasta neid enam osa võtta. õpilasi, meie kasvavat haritlas- tud aktusele saadeti Üliõpilas• Aastapäeva pidustustest on osa• põlve, jääda lähedaseks oma konnast kõneleja ja 2 solisti. võtt olnud igal pool väga rohke• rahvale, aitab vältida meil min• Enamik esinejaist kuulusid arvuline, vaatamata sellele, et gisuguste „härrasharitlaste" tek• seltsidesse, eririnnas Eesti Üli• teeolud olid maal sel aastapäe• kimise, kellele oma rahva rõõ• õpilaste Seltsiga, kes andis 22 val ebatavaliselt halvad. Nende mud ja mured väga kauged on. esinejat ning EÜS Veljestoga, halbade teeolude tõttu oli ka Ta aitab tõsta rahva silmis ka kes andis 14 esinejat korporat• esinejail kohale saamisega ras• üliõpilase väärtust, kuna näitab sioonidest oli kõige enam esine• kusi. Eriti kahetsemisväärse et see ainult lõbusat „tudengi- jaid Fr. Esticast — 11 ja Filiae seigana tuleb märkida seda, et elu" ei ela, vaid kogu aeg kaasa Patriaest — 7. Kahetsusega pean kolmes-neljas kohas kõnelejale mõtleb, mis meie riigi ja rahva märkima seda, et rahvuslikust üldse halva tee tõttu vastu ei elus on vajalik ette võtta, ning kÕnelennust ei võtnud osa mitte tuldud ning jäeti ta jaama oota• nendele ettevõtetele ka jõudu ja kõik naisorganisatsioonid. Meie ma ja külmetama. võimalust mööda kaasa aitab. naisorganisatsioonidest võtsid Nagu arvud näitavad oli käes• H. Pello. Eötvös kolleegium Budapestis1 Eestit huvitab Eötvös kollee• sest muil niinimetatud kolleegi• gi, nii et igast rühmast osa võ• gium mitmes suhtes: esiteks umel pole selliseid traditsioone, tab ainult 4—5, harukorril 7—8 seepärast, et iga eesti stipendi• minevikku ega ühiselu, vaid üliõpilast, misottu võimaldub aat — kui see on meessoost —- need on enam internaadi laadi. iga üksiku osavõtja põhjalik leiab endale ses mugava kodu Eötvös kolleegium asutati aas• teaduslik ettevalmistus. hääde töövõimalustega, ja tei• tal 1895 sihiga, et see kasvataks Kolleegiumis ei tehta teadus• seks ka selle poolest, et nende häid õpetajaid Ungari keskkoo• likku tood mitte loengute kau• ridade kirjutaja on nüüd juba lide jaoks. Seepärast võetakse du, vaid iga üliõpilane peab igal teine, kes nimetatud õppeasuti• sinna täninigi vastu ainult filo• nädalal mingi väiksema tööga sest viibib Eestis riigistipendi- soofiateaduskonna üliõpilasi. esinema. Tööd ja teemad aruta• aadina ning kolmandaks vahest Kolleegiumi liikmed saavad siin takse professoritega ühiselt lä• ka seepärast, et Eestis pole sel• ülikooli loengute kõrval Õpetust bi. Iga osavõtja võib oma mõt• list kolleegiumi. See on Unga• eri rühmades vastavailt spetsia• teid vabalt avaldada, nii et selli• ris õieti ainuke sellelaadiline, listidelt alade ja semestrite jär• ne kolleegiumitund teatud mõt- 1) Loe: etvöš. Nr. 4 —- 23. III 35. ÜLIÕPILASLEHT 143
tes sarnaneb siinsele seminari• tööle, selle vahega, et siin iga osavõtja harilikult ainult ühe tööga esineb, kuna seal peaaegu igaks tunniks mingi tööke tuleb esitada. Vastu voetakse ainult vasta• vate katsetega. Kandideerida võivad, ainult need, kes on kesk• kooli cum laude lõpetanud ja fi• losoofiateaduskonnas kavatse• vad õppima hakata. Kuna soo• vijaid viimasel ajal on palju ja aastas vastu võetakse ainult 12 inimest kogu riigi kohta, siis nõutakse kandidaatidelt 1930. a. alates ka sisseastumiseksamit Sissekäik Etvös kolleegiumi. üldhariduslikes ja eriaineis vas• tavate Õppejõudude juures. Kol• Kolleegium saab igal aastal kus muuseas on hulk eestigi kir• leegiumi ühiselu tervikluse mõt• riigilt suuri toetusi, et võida jandust. Raamatukogusid kasu• tes võetakse vastu ainult kesk• raamatukogu tarvilisel määral tavad üliõpilased vabalt. koolilõpetajaid, ja vanemaid üli• täiendada. Prantsuse valitsus Söömine toimub ühises söögi• õpilasi ainult harukorril ning ai• saadab aastas 100 raamatut ta• saalis, kus 5 moodustab ühe nult siis, kui nende töö ülikoolis suta. Raamatud on kõik nägu• laudkonna, kusjuures laua otsas on seni olnud eriti silmapaistev. sas köites. istub harilikult õpetaja. Kolleegiumis Õppimine võimal• Esimesel aastal maksavad üli• Kolleegiumil on ka oma võim• datakse 5 aastaks, s. t. kogu õp• õpilased kolleegiumile 60 pengöt la, aed ja tennisplats. Mis puu• peajaks sel juhul, kui oma Õpin• kuus ja hiljemini, kui nad on tub meelelahutusse, siis on kol• guid sooritatakse korralikult. vaesed ning hästi Õpivad, siis leegiumil viisiks aastas korral• Kolleegiumil on harilikult 50 ainult 30 pengöt. Kümnele üli• dada kolm suuremat olengut. —6 liiget, pääle selle umbes 10 õpilasele on võimaldatud täiesti Aasta alul nn. kureeksam, (kurg välismaalast. Eespoolöeldust tasuta õppimine. Seda ja veel esimese aasta üliõpilane), kuhu paistab, et koosseis on niisiis muid soodustusi arvestades, on kutsutakse ka professorid. Siin võrdlemisi homogeenne ja sa• elu kolleegiumis võrreldes oma• kantakse ette mingi aktuaalse mas hoones elamine, ühine söö• ette elamisega väga odav, sest sisuga näidend, mille kollegistid mine, tunnid ja ühine elu teeb sellist mugavust ei saa linnas seks puhuks ise kirjutavad. Pää• kõik isekeskis lähedaiks sõpra• alla 100 pengöt. le selle lauldakse, esitatakse pa• deks. Ühtekuuluvus ei katke Kolleegium asub Gellerti mäe roodiaid ja ei jäeta puudutama• pärast ülikooli lopetamistki,vaid jalal, vaikses linnaosas, ja mitte ta professoreidki, kelledele mõ• sidemeid hoiab alal nn. vanade kaugel linna keskpunktist. Igal nikord päris tugevasti sisse Eötvös kollegistide ühing (vi• nelja üliõpilase kohta on kollee• käiakse; kombeks on aga see, et listlaskogu). Kolleegium on se• giumis kaks tuba — üks maga- keelatud on pahandada, olgu ni välja lasknud väga palju sil• mis-, teine töötuba, mis kokku pilge kuitahes terav. See oleng mapaistvaid riigitegelasi, selts- moodustab ühe nn. perekonna, on omavaheline, daame pole. 6. konnainimesi ja palju teadus- kus semestrite poolest vanim on detsembril on nn. Mikulašpäev, mehi ning kunstnikke ja kirja• perekonnaisaks, kes ühtlasi umbes sama, mis Eestis mardi• nikke. Neist tähtsamaist mainin esindab perekonda. Pääleselle päev. Siin on pääle muu lõbu järgmisi: Gombocz, Z. soorae- on veel ühine jutlemistuba, ku• veel tantsing. 1. juunil, Õppe• ugri keeleteadlane, Nemeth, J. hu ajalehed käivad ja kus hari• aasta lõpul, korraldatakse nn. — suurim türgikeelte tundja, likult vaieldakse, kaarti mängi• Gardenpartii, millest osa võtma kutsutakse ka daame. Zsirai, M. — soome-ugri keele• takse ja lauldakse. teadlane. Kunstnikest mainin Kolleegiumil on umbes 40.000 Kolleegiumi organisatsioon on Kodäly, Z. (muusikamees), kir• köiteline raamatukogu, mis ala• väga lihtne. Igaks aastaks vali• janikest Szabo, D. ja luuleta• de järgi on paigutatud 8 ruumi. takse nn. president, kes ajab jaist Kepes, G., kes praegu tõl• Neist kuulub üks ruum ungari kolleegiumi asju algatuskorras, gib Suits'u ja Under'i luuletisi. ja soome-ugri keeleteadusele, s. t. nn., „rahvakoosolekuil" või 144 'ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35.
Pääle selle on noortele üliõpi• lastele kahtlemata suureks abiks see, et nad maalt Budapesti tul• les ei leia end ülikooli keerdkäi- kudes üksinda, vaid vanemad üliõpilased neid vajalisel mää• ral instrueerivad ja juhivad. Hiljemgi on kasulik vanemate kaasvõitlejatega ühes elada, et millal tahes neilt saada selgitust ühes ja teises asjas. Kolleegistid ei kanna mingit välismärki ja nad võivad astuda ka muisse üliõpilasorganisat• sioonidesse, millist Õigust aga enamasti ei kasutada, sest piisab „Kurepeksjad" enne tööleasumist. juba küllalt kolleegiumi sõprus• elust. Ka annab kolleegiumi töö vähe mahti väliselule mõtelda. Mahukas raamatukogu, ühine sisemisi asju nn. perekonna• mata magavad, toast tuppa käi• söömine, aed jm. teevad võima• isade koosolekul". Sõnaõigus vad, süüdistuskõnesid peavad ja likuks ka selle, et inimene mil• on kõigil pääle kurgede. kurgi peksavad. Hoope antakse jonilinna südames võib elada Eriliseks traditsiooniks on süü suuruse järgi. Lõpuks peab vaikset erakuelu nagu kellelegi kurgede kasvatamine. Kuna kurg tänama ja viisaka kummar• meeldib. keskkoolist tulnud noored hari• duse tegema. Kui ei täna, siis Kolleegium moodustab oma• likult liiga uhked ja suured här• peksetakse uuesti. Sellist üldist ette, kinnise terviku omapärase rad on, siis on kasvatuse seisu• peksmist toimetatakse 3—4 kor• õhkonnaga, sõprade ringiga ja kohalt väga tähtis nn. kurgede da aastas. Ka muidu peksetak• traditsioonidega. Ja ma usun, peksmine, mis selles seisab, et se kurgi: nii näiteks siis, kui et mitte ainult ungarlased, vaid vanemad üliõpilased öösi mas• kurg juhtub laua otsa istuma välismaalasedki, sellest lahku• keeritult, kui kured paha aima- jne. vad armsate mälestustega. Bela Kalman, POOLA OHTU Eesti ja Poola vaheliste sõprus• sest sõjaliselt on Balti riikide täht• dame tagasi poola kultuuriga, ja sidemete tihendamiseks korraldas sus küllalt suur. Balti meri evib paremini, sest poolakatel pole seda EÜS Põhjala laupäeval, 9. märtsil erilise tähtsa sõjalise seisukoha. halba mõju. seltsi ruumes omavahelise Poola Kuid Balti riikide sõjalised jõud on õhtu. Külalistena viibisid õhtul rek• siiski nii nõrgad, et nad ei muutu Teemal „Poola iseseisvuse ideo• tor prof. J. Kõpp, prorektor prof. hädaohtlikuks mõnele suurriigile, loogia 19. sajandil" kõneles dr. phil. H. K r u us, prof. A. Piip, prof. neutraliseerides siiski suurriikide J. Kaplinski, Öeldes kokkuvõe• J. Uluots, kohalik Poola konsul huve ja isusid. tult järgmist: adv. J. Sepp j. t. Poola õhtu Vii! A. Hellat kõneledes tee• Mis oli selleks suureks jõuks, kavas oli ettekandeid Põhjala vilist- mal „Milleks vajame tutvunemist mis sajandipikkuselt jõudis säilitada lastelt välisministri abi H. Lare• poola kultuuriga" ütles kokkuvõe• poola rahva üksmeele, hoolimata teia, riigikohtunik A. Hellatilt j,ä tult järgmist : killustatud olekust. See oli — dr. jur. N. Kaasikult. Pikemu Laskem mõjustada end poola armastus, au ja vahvus. Need kolm kõnega esines poola keele lektor dr. kultuurist, sest poola kultuuri kaudu sõna lõid Poola. Meie esivanemad phil. J. Kaplinski. tutvume slaavi rahvaste kultuuriga pidid Poola vabaduse eest palju Vii! H. Laretei kõneles tee• palju paremini kui vene kultuuri võitlema, kuid vabaduse ideoloogias mal „Balti riigid ja Poola". Refe• kaudu, millega oli seoses vägivald oli vahvuse kõrval luulevõim üks rent ütles, et Poola on tõsiselt hu• meie maal. See mida kaotame vene tähtsamaid mõjutegureid. Vaba• vitatud Balti riikide sõltumatusest,' kultuuri kõrvaldamisega meilt, või- dusele ei otsinud me teed poliiti- Nr, 4 — 23. III 35. ÜLIÕPILASLEHT 145
liste mahhinatsioonide kaudu ega lootnud imet. Tegime seda jõuga, nagu õpe tasid meie kirjanikud. Tegime seda idealistlikust pildist rüütellikust vahvusest. Poola ajaloos on midagi sümboolset. Kõik kannab — „ar mastuse, au ja vahvuse" pitsatit. Poola oli nagu sümboolselt surnud, kui ta tõusis purunesid ahelad ka mujal. Ajalugu on tõestanud, et need kirjanike ja luuletajate ideeli sed mõtted olid tõeliseks aluseks Poola uuestisünnile. Kõneledes Eesti ja Poola, sõp rusest, võib öelda, et see võrsub Poola õhtust osavõtjaid juba 19. sajandist. Aeg on loonud siin ilusaima sümboli — meie ja teie vabaduse eest. töötada samadel alustel teistega. Õhtu muusikalises osas esitas Lõppsõna ütles vii! N. Kaa Tänane õhtu on vaid üheks lüliks, ksv ! N. JansonAlumäe kla sik, kes nentis, et meil on tõsine mis meid viib lähemale Poolale. veril Chopini — Poloneesi, Kuna tarvidus leida sõpru teiste riikide Loodan, et see õhtu ei jääks vii ksv! H. Laul ettekandel võisime seast. Otsime neid mõistusega Ja maseks Eesti üliõpilaskonnas, et kuulata viiulil Vieniavsky — Kuja ka südamega. Meie pakume Poolale see side, mis on Eesti rahval viaki. Deklamatsiooniga poola oma sõprust, tahame temaga kaasa Poolaga, tiheneks üha enam. kirjandusest esines kv! H. H a g a r. Käsinalli esivõistlused lõppemas Üliõpilaskonna käsipalli esivõistlu lust. A kl. võrkpallis võitis US L i i Lätti. Meeste B kl. korvpallis oli kaks sed jätkusid käesoleva semestri alul, vi k a korp! Frat. Esticat — 2:1 (gei mängu. Korp! Frat. Aeterna või 2. veebruaril toimunud võistlusõhtuga. mid 11:15, 15:11 ja 15:8), kuna B tis ülekaalukalt US Liivikat — 33:16 B kl. võrkpallis võitis US. Liivi klassis EÜS võitis korp! Frat. Aeter (poolaeg 16:6) ning korp! Slavia ka korp! Frat. Aeternat — 2:0 (gei nat samuti 2:1 (geimid 15:17, 15:3 ja korp! Sakalat sama tugevasti — 40:21 mid 15:9 ja 15:9). A kl. võrkpallis 15:3). Korvpalli A klassis korp! Ro (poolaeg 13:11). võitis korp! Rotalia — korp! Frat. talia võitis EÜS Põhjalat tagajär „Chicago Tribun mesena kohtusid B kl. võrkpallis korp! võistlus korp! Sakala ja korp! Frat. Võidab Liivika üle noatera 15:13. India ja korp! Filiae Patriae naiskon• Aeterna vahel, mille võitis kindla üle• Kolmandas ja otsustavas geimis aga nad. Võidab kergesti korp! India kaaluga korp! Sakala meeskund — Raimlal mäng enam ei klapi. Ta püüab — 2:0 (geimid 15:1 ja 15:4). Meeste 2:0 (geimid 15:7 ja 17:7). Põnevai• seisukorda päästa sagedaste „time- B kl. võrkpallis võitis EÜS Põhja• maks mänguks osutub kohtumine ÜS oufidega", ent peab siiski leppima la kindlalt korp! Frat. Aeterna taga• Liivika ja korp! Rotalia vahel meeste Liivika suure võiduga — 15:4. Lõpp• järjega — 2:0 (geimid 15:11 ja A kl. korvpallis. Jõulise kiiretempolise tagajärg—2:1 (geimid 9:15, 15:13 ja 15:10). mängu võitis ÜS Liivika tagajär• 15:4) ÜS Liivika kasuks. Seega on Õhtu põnevamaks mänguks kujunes jega — 33:26 (poolaeg 18:14). B kl. tulnud Ü S Liivika üliõpilas• meeste A kl. korvpallis korp! Viro- korvpallis võitis korp! Frat. Esti- konna meistriks ka A kl. nia ja korp! Rotalia vahel. Poolaja ca kergelt korp! Slaviat — 32:20 v õ r k p a 1 1 i s. Märkima peab eriti võidab Vironia 13:10. Teisel poolajal (poolaeg 22:10). Frat. Esiica silma• ksv! ksv! Y 11 ö ja I o o n a s e tuge• on Vironia edu ilmne, võites mängu —- paistvamaks mängijaks oli ksv! vaid surumisi. 31:23. Rotalia kaotuse pääpõhjuseks A s p e. Viimase mänguna laupäeva õhtul oli neil hääde reservide puudumine. Käsipalli esivõistluste sarjas toimu• toimus kohtumine B kl. korppal- Parimate punktiküttidena võiks nime• sid mängud palvepäeval, 13. märtsil. lis korp! Sakala ja ÜS Liivika vahel. tada ksv! R e i n o k i t (Vironia) 13 p. Esimestena kohtusid EÜS Põhjala ja Kiiretempolises mängus võidab korp! ja ksv! Pal si (Rotalia). B kl. korv• ÜS Liivika B kl. võrkpallis. Sakala, — 35:24 (poolaeg 17:10). pallis võitis korp! SI a v i a ÜS Liivi• Võitis EÜS P õ h j a 1 a — 2:1 (gei• Pühapäeval jätkusid võistlused. Esi• kat tagajärjega — 29:21 (poolaeg mid 6:15, 15:9 ja 15:11). mesena kohtusid meeste B kl. võrk• 14:3). Järgmisena kohtusid A kl. korv• pallis korp! Sakala ja EÜS-i mees• Järgmisel võistlusõhtul laupäeval, pallis ÜS Liivika ja korp! Frat. Li- konnad. Mängu võidab korp! Sa• 9. märtsil kohtusid esimestena naiste viensis. Kuna Liivikal on juba kaks kala õige kergelt, tagajärjega — 2:0 B kl. võrkpallis korp! India ja E. Nais• võidupunkti, siis võites Frat. Livien- (geimid 15:6 ja 15:5), tulles seega üliõpilaste Selts. Neist viimane võtab sist kindlustab ta omale meistritiitli. üliõpilaskonna meistriks esmakordselt osa üliõpilaskonna esi- Seisul 32:30 kõlab lõppvile. Seega B. kl. võrkpallis. võistlustest. Esimene geim on kaunis on tulnud ÜS Liivika Üliõpi• tasavägine . Võidab India 15:13. Tei• laskonna meistriks A kl. õhtu suurvõistluseks kujuneb koh• ne geim on aga juba täiesti India üle• korvpallis. tumine Ä kl. korvpallis EÜS Põhjala kaaluga. Tagajärg — 2:0 (geimid B kl. korvpallis toimus kohtumine ja korp! Vironia vahel. Paari õnnes• 15:13 ja 15:5) korp! India kasuks. korp! Frat. Aeterna ja korp! Sakala tunud viskega korp! Vironia pääseb Meeste A klassi võrkpallis toimus koh• vahel. Korp! Frat. Aeterna või• juhtima — 4:0, ent peagi Põhjala ta• tumine korp! Rotalia ja ÜS Raimla dab mängu ilmse ülekaaluga tagajär• sakaalustab seisu 5:5, 7:7 ja 9:9. Esi• vahel. Pinevalt tasavägise mängu või• jega — 49:15 (poolaeg 18:8). mene poolaeg lõpeb peaaegu viigilise dab korp! Rotalia — 2:0 (geimid Esivõistlused jätkusid 16. ja 17. seisuga — 12:11. Teine poolaeg al• 15:13 ja 15:12), Huvipakkuvaks ku• märtsil ülikooli võimlas. Kuna män• gab Põhjala kiire pealetungiga. Saa• junes ka kohtumine A kl. korvpallis gud lähenevad lõpule, oli pealtvaata• vutatakse mõned punktid. Vironia korp! Frat. Liviensise ja korp! Viro• jaid rohkesti. viigistab seisu ja pääseb juhtima ka• nia vahel. Mäng lõppes tänu Frat. Esimesena kohtusid võrkpalli sõp- he punktiga. Siis langeb nelja veaga Liviensise õnnestunud viskeile taga• rusvõistluses E. NaisüliÕpilaste-Seltsi välja ksv! Reinok (Vironia). Põhjala järjega — 55:33 (poolaeg 32:16) ja korp! India naiskonnad. Eelmisel saavutab jälle mõnepunktilise edu, korp! Frat. Liviensise kasuks. korral võitis korp! India naiskond, mida Vironia enam ei suuda tasakaa• Frat. Liviensisel saavutas ksv! Püü• nüüd aga ENÜS meeleheitlike pingu• lustada. Mäng lõpeb tagajärjega — mann 22 punkti. B kl. korvpallis tustega suudab tulla võitjaks — 2:1 27:24 (poolaeg 12:11) EÜS Põhja- toimus võistlus korp! Frat. Aeter- (geimid 15:12, 9:15 ja 18:16). B klas• 1 a kasuks. Punkte saavutasid Põh• n a ja ÜS Liivika vahel. Võitis esi• si võrkpallis kohtusid EÜS Põhjala ja jalas peaaegu kõik mängijad võrdselt. mene kiiretempolises mängus tagajär• EÜS-i meeskonnad. Võitjaks tuli EÜS Vihmasena toimus võistlus B kl. jega — 34:19 (poolaeg 21:5). Põhjala, tagajärjega — 2:0 (gei• korvpallis. Vähepakkuvas mängus tuli Võistlused jätkusid pühapäeval. mid 15:7 ja 15:5). võitjaks EÜS, sundides ÜS Liivikal Meeste B kl. võrkpallis kohtusid Õhtu tõmbenumbriks on ÜS Liivi• võtma vastu paaripunktilise kaotuse. EÜS Põhjala ja korp! Vironia. ka ja ÜS Raimla kohtumine A kl. Tagajärg — 39:32 (poolaeg 20:15) Esimese geimi võidab Vironia ta• võrkpallis. Karta on, et möödunud EÜS-i kasuks. gajärjega — 15:8. Järgmised gei• aasta võrkpalli meister Liivika saab * mid on juba täiesti Põhjala pä• lüüa endise eriklassi meeskonna Raim• ralt, kelle tugevad surumised on la käest. Alul kohe pääseb Liivika Esivõistlused on lõppemas. On sel• sageli vastuvõtmatud. Lõpptagajärg juhtima 2:0 ja 5:2. Siis aga Raimla gunud juba enamik meistreid. — 2:1 (geimid 8:15, 15:8 ja 15:3) mehed võtavad end kokku ja tugeva Meeste A kl. korvpallis tuli konku• EÜS Põhjala kasuks. Samal õh• survega võidavad geimi — 15:9. Tei• rentsitult meistriks ÜS Liivika tul teisena B kl. võrkpallis toimus ne geim on äärmiselt tasavägine. meeskond ilma ühegi kaotuseta. Meis- Nr. 4 — 23. III 35. /ÜLIÕPILASLEHT 147 termeeskonnas mängisid kaasa: Joo• Liivika. Korp. Frat. Livien- 9. Anda ksv. B. Tantoni süüasi nas, Nugis, Li n s i, V i i d i n g, s i s loobus. tema väljenduste a,sjas 2. veebr. s. a. Tiit ja Y 11 ö. Teist ja kolmandat Meeste B kl. võrkpallis tuli meist• Üliõpilasmajas otsustamiseks Aka• deemilisele Kohtule. kohta jagavad EÜS Põhjala ja riks korp! Sakala meeskond järg• korp! Frat. Liviensis, kuna vii• mises koosseisus: Ta riste, Lee• Selles küsimuses tekib rida sõ• navõtte: ksv. B. Tanton palub selgi• mase koha ja B klassi langemise pä• sik, Hindrikson, Petsi ja. tada neid põhjusi, millepärast ta on rast võistlevad omavahel korp! Vi• T i k k. Teisele kohale tuli EÜS Põh• antud kohtu alla ja miks on avalik• ronia ja korp! Rotalia meeskon• jala meeskond. Kolmandaks — korp! kust informeeritud nii varajaselt as• nad. V i r o n i a, 4) ja 5) koha pärast toi• jast, milles valitseb selgusetus. Ta peab juhatuse teguviisi ebakorrekt• Meeste A kl. võrkpallis suutis oma mub veel võistlus E Ü S - i ja US L i i- seks. läinud aasta meistritiitlit kaitsta US v i k a vahel. 6) — korp! Frat. Ae- Ksv. Pommer soovib küsimust si• Liivika, võites kõik mängud. Meis• terna. US. Raimla loobus. suliselt mitte arutada, kuna ak. ko• termeeskonna koosseis: Y 11 ö, Joo• Naiste A kl. võrkpallis võistlevad hus selgitab niikuinii kogu sündmus• nas, Nugis, Tiit, Kukk ja Ki• esikoha pärast korp! F i 11 a Pat- tiku. viselg. 2) koht — korp! R o t ia - riae ja korp! India. Mõlemil on Ksv. Meil vastab: ksv. Tanton 1 i a, 3) — US R a i m 1 a, 4) -- korp! võrdselt võidupunkte. Järgmine koh• kaevati kohtusse oma ebasobivate väljenduste pärast Edustuse aadres• Frat. Estica. Korp! Frat. L i- tumine toob ka siin selguse. sil. Vastav informatsioon ajakirjan• v i e n s i s loobus. Naiste B kl. võrkpallis tuli kerge dusele anti juhatuse otsusel. Juha• Meeste B kl. korvpallis võistlevad vaevaga meistriks korp! India nais• tus informeerib alati avalikkust oma esikoha pärast korp! Frat. A e t e r- kond, võites korp! Filiae Pat- tegevusest, ja tegi seda ka vaidlus• n a ja korp! Frat. Estica. Mõle• aluses küsimuses, et asi poleks kan• riaet ja E. Naisüliõpilaste tud sinna hoopis teises valguses, mil on viis võitu ja üks kaotus. Kol• Seltsi. Meisternaiskonna koosseis: nagu see tulemas oli. mandat ja neljandat kohta jagavad Kapp, Eiche, Oavrilov, Ka• Ksv. Ott küsib ksv. Tantonilt, korp! Slavia ja korp! Sakala na, Morgen ja R u s s m a n n. kas ta on tarvitanud Edustuse kohta ning 5) ja 6) kohta — E Ü S ja US Hg. lubamatuid väljendusi, millele ksv. Tanton vastab, et ta ütles seda nen• de kolme ksv. ksv. kohta, kes koosta• sid tülipõhjustava märgukirja. Juhatuse otsus kinnitatakse 20 Eduttute koosolek häälega poolt, 5 vastuseismisel. 5. III 35. Koos 25 liiget. Juhatab esimees üliõpilaskonna tahteavaldust ei saa III. ksv. A. Meil, protokollib ksv. A. võtta. Haigekassa põhikirja II lugemi• Vaigo. II. sele asudes esimees tutvustab neid Päevakorras: 1. Protokoll. 2. Ju• parandusi, mis tehtud eelnõu I ja II hatuse otsuste kinnitamine. 3. Hai• Kinnitatakse juhatuse otsuseid: lugemise vahemikul. Sõnavõtmata gekassa põhikiri II lugemisel. 4. 1-. Anda Ak. Hõimuklubile toetu• koosolek kinnitab põhikirja — 22 XIV Edustuse valimiste väljakuulu• seks kr. 100.— häälega poolt, 1 erapooletu. tamine. 5. Edustuse valimistoim- 2. Võtta osa Riigikohtule kingi• konna valimine. 6. Täiendavaid va• tuse annetamisest ja määrata selleks IV. limisi. 7. Läbirääkimisi. kr. 20.— XIII Edustuse valimised kuulu• 3. Saata Riiga SELL taliolüm- tatakse välja 30. ja 31. märtsiks ja I. piaadile jäähokimeeskond, 3 suusa• 1. aprilliks 1935. a. tajat, iluuisutaja, kiiruisutaja ja koh- 1. veebruari koosoleku protokoll, V. millele lisatakse mõningaid paran• tunik-esindaja üliõpilaskonnast. Esin• dusi, kinnitatakse ühel häälel. dajaks määratakse ksv. A. Pals. Edustuse valimistoimkonda vali• 4. SELL olümpiaadist osavõtuku- takse ksv. ksv. A. Vaigo, V. Hanson, Enne järgmist päevakorrapunkti ludeks meeskonnale ja esindajale V. Kiršfelt, A. Kaigas ja H. Laos. ksv. B. Tanton saab sõna alljärgne• vaks erakorraliseks teadaandeks: määratakse kr. 150.— 6. Pooldada põhimõtteliselt käsi- VI. XIII Üliõpilaskonna Edustuse pallimeeskonna võistlusreisi Riiga- saksa, vene ja juudi üliõpilaste rühm, Haigekassa toimkonnas vabane• kaalunud olukorda, mis tekkinud Vilno-Varssavi ja -naiskonna sõitu nud kohale valitakse ksv. H. Laos, peale Edustuse koosolekut 1. II. s. a., Riiga. üldtoimkonda A. Vaigo ja A. Jaik kus tema õigustatud ettepanekud ei 7. Paluda ksv. E. Jakobsoni edasi ning välistoimkonda Ilmar Lill. töötama 13. Edustuse kestvusel hai- leidnud vastuvõttu, otsustas, et Üli• VII. õpilaskonna kui terviku lõhenemist gekassatoimkonna juhatajana, vaata• mitte tekitada, Edustuse tööst mitte mata sellele, et ta on lõpetanud va- Läbirääkimistel ksv. J. Pommer loobuda, pealegi kuna hääletamise hepääl ülikooli. üliõpilasseltside rühma nimel tõu- tagajärjed on näidanud, et Edustuse 8. Avaldada „Üliõpilaste kalen- setab kõneoskuse õppetooli asuta• otsus Üliõpilask. juhatuse ning der-käsiraamatu" kohta, ajalehis ava• mise küsimuse Tartu Ülikooli juu• saksa, vene ja juudi üliõpilaste rüh• lik seletus, et Üliõpilaskond ega Üli• res ja soovib, et juhatus pöörduks ma märgukirjade kohta sai vähem kui õpilask. juhatus pole seda kirjasta• selles Ülikooli poole võimaluste pool Edustuse liikmete hääli, mis nud ega kellelegi ülesandeks teinud leidmiseks. Sooviavaldis aktseptee• kujukalt näitab, et seda otsust kui seda kirjastada. ritakse vaidlusteta. 148 [ÜLIÕPILASLEHT Nr. 4 — 23. III 35. Ilmar Pomme rRaudma, kes ütles kokkuvõetult järgmist: I^HP^^ Vastastikuste suhete arendamisele tuleb panna, suuremat rõhku. Selleks erilist liitu pole vaja asutada. Kü laskäike saab teostada ka ilma lii 4S :üv SJJÄBMMP IV» ■■MB ."<?i^^^**v lil" 5 duta. M^ Seltsid peaksid astuma rohkemal määral kontakti rahvaga, korralda EKL'i JUUBEL des näiteks avalikke ettekandeõhtuid võitlejate ühine koosolek, kus võeti muusikalise osaga, kuhu oleks palu 23. ja 24. märtsil s. a. pühitseb vastu terve rida uusi resolutsioone tud ülikooli õppejõude ja teisi tege EKL oma 20. aastapäeva. eelolevaks tegevusaastaks. Õhtul lasi akadeemilisest ja seltskondli Laupäeval, 23. märtsil kell 19.00 leidis aset omavaheline koosviibi kust elust. Õhtu teises osas võis jälgida ette korraldatakse pidulik jumalateenis mine Seltsis Vilistlaskogu korraldu kandeid US Liivika ja US Raimla tus Peetri kirikus. Liturgilist juma sel. ühendatud sümfooniaorkestrilt, E. lateenistust peavad EKL!i kuulu Astapäevaks oli kokku tulnud Naisüliõpilaste Seltsi kahekordselt vad õpetajad. Osa võtavad eestsei suurel arvul ka väljaspool Tartut kvartetilt, EÜS Ühenduse kÕnekoo elavaid vii!! ja ksvü. Samuti oli rilt ning ENÜS Ilmatari ja EÜS sused lippudega, vilistlased ja. kaas Veljesto kaasvõitlejailt laulus ja võitlejad. Jumalateenistuse ajal saabunud hulk õnnesoove nii kodu deklamatsioonis. sünnib K. L. korporatsioonide ma kui välismaal viibivailt liikmeilt, levkonda vastastunud kaitseliitlaste samuti ka teistelt üliõpilasorgani Ü. S. LIIVIKA TEGEVUSEST vannutamine. satsioonelt. 27. veebruaril kõneles ksv. A. Seltsi perre kuulub käesoleval Taioste teemal „Eestluse ülesandeid Pärast jumalateenistust EKL! tänapäeval", milles lühidalt käsitles asetab ühise pärja vabadussambale hetkel 120 vilu ja ksvü. Vilistlas viimaste aastate riigipolntilist kuju langenute mälestuseks. kogu Eestseisusse kuuluvad Eugen nemist praeguseks. Ühtlasi käsitles kõneleja lähemalt neid ülesandeid, Pühapäeval, 24. märtsil kell 11.00 Maddisson, E. Ilsen, Ed. Vendelin, E. Gutmann ja Dr. Fr. Paas. Si mille täitmise kaudu riigis on taga ■korraldatakse «Vanemuises" pidulik tud nii sisemine kui ka väline tu aktus alljärgneva kavaga: esimeheks on ksv! Leo Roots. gevus. 28. veebruaril refereeris ksv! L. 1. Koraal ja palve. ÜVL'i ÜLIÕPILASÕHTU 2. Avasõna EKL!i esimehelt A. Yllö (Ingerist). Esitusele Ingeri Teisipäeva õhtul, 12. märtsil Üli geograafilisest asendist, rahvast ja Luud'ilt. õpilasseltside Vilistlaskogude Liidu ajaloost liitus lühike ülevaade inger 3. Ajalooline ülevaade EKL!i referaatõhtute sarjas toimunud üli laste kultuurist, selle osatähtsusest abiesimehelt K. Pärlilt. õpilasõhtu kujunes EÜS Põhjala (Kalevalas), ingerlaste elust ja prae üldkorraldusel osavõturikkamaks 4. Aktuse kõne vii! prof. J. Ulu gusist raskusist. Pikemalt peatus koosviibimiseks ÜVLi ajaloos. Osa referent Eesti Ingerit puudutavate otsalt. võtjaid oli ligemale kolmsada. Kõik küsimuste juures ja kriipsutas alla 5. Tervitused. seltsid olid esindatud arvukalt. Eesti Ingeri suurt tähtsust piirita Aktuse kavas on veel ettenähtud Õhtu avas ksv! Mart Haavisto guse SuurIngeri ja üldse kogu solistide ja koori muusikalisi ette (Põhjala). Järgnevalt kõneles EÜS SuurSoome suhtes. Põhjala esimees ksv! August Vai Veelkordselt puudutati meie sugu kandeid. g o teemal ./Üliõpilasseltside ideo Külalistena pidustustele on kut rahvaste küsimust ksv! J. Puusfi loogiast Üliõpilaskonna Edustuses". poolt, kes kõneles „Hõimudest Ida sutud rektor, prorektorid ja dekaa Referent ütles, .et kui aasta tagasi Venes". Kõneleja valgustas Ida nid, kaitseväeliste ringkondade ja meie riigijuhtimise korda muudeti Venes asuvate hõimurahvaste aja vajadusest riikliku tervikluse põhi lugu ja eluolu pikemalt, käsitles Tartu seltskonna esindajad, õhtul mõtte järele, siis seda terviklust on kell 20.00 peetakse „V.anemuises" nende kultuurprobleeme, püüdlusi ja vaja ka üliõpilaskonnas. Ka üliõpi visa võitlust vene surv.e vastu. EKLJi kinnine kommerz. laskond peaks alati teotsema tervik luse idee huvides. Seda nõuet on Lõppkokkuvõttes kõneleja väitis, Ü. S. CONCORDIA 12AASTANE alati enne valimisi serveeritud prok et meie hõimud on IdaVenes viima 9. ja 10. märtsil pühitses Üli lamatsioones, kuid tänavu peaksid seil aastail jõudsalt edenenud, kuid poliitiliselt ja majanduslikult tuleb õpilaste Selts Concordia oma 12da.t sellele andma sisu eesti üliõpilas seltsid. See ei tohiks kujuneda min neil kaasa sammuda kogu SSSRi aastapäeva. Pidustused algasid giks rusika moodustamiseks mõne vä saatusega. laup., 9. märtsil koosviibimisega hemuse vasta, vaid peaks süvendama Lõppeks võiks nimetada veel 14. Üliõpilasmajas. Pühapäeval kell 12 koostööd üliõpilaskonna tervikus. märtsil ksv! E. Sikka poolt peetud Teemal „Eesti üliõpilasorganisat referaati «Looduslikke ja ajaloolisi toimus Seltsi ruumes pidulik aktus, sioonide, eriti seltside tuleviku üles vaatamisväärsusi Eestis turismi sei millele järgnes vilistlaste ja kaas andeist" kõneles EÜSsi senior ksv! sukohalt lähtudes". Ilmub 13 korda aastas. Tellimishind 3 krooni aastas, V/2 krooni semestris. Vastutav ja peatoimetaja: Karl Pärl. Tegevtoimetaja: Jaan Ots. Toimetuse liikmed: V. Hanson, H. Pello. Väljaandja: Tartu Üliõpilaskonna Edustus. Toimetuse aadress: Üliõpilasmaja, Tartu. E' K-~Ü- ,,P osti mehe" trükk, Tartus, 1935, ^ — £EST| "\ RAHVUSRAAMATUKOGU '.VA* ••:# •#" ^;::. tk.:. •■:# . ;# _ a ^ fe* ^ KROONI 1kÄNDJA ÕLLEDE! PERES Olu teeb koosviibimise mugavaks. Le Coq i olu annab õiget tuju! JL/1. JL Xc toa Kogu meie haritlaskond loeb PÄFVAIEHTE sest „PÄEVALEHT" on üleriiklikult levinuim, igapäev ilmuv ajaleht. „PÄEVALEHTE" võib tellida kõigis kodumaa posti asutistes ja „Päevalehe" esindajailt linnades ja maal Meie kirjastusel ilmub LASTE ROOM kodumaa populaarseim lasteajakiri T.E.K.U. GRAAFIKATÖÖSTUS ontäielisimtööstusselalalEestis Trükikoda * Köitekoda * Tsinkograafia Litograafia * Offsetttrükk Hinnad soodsad ning tellimiste täitmine kiire Suurimad ning täielisimad raamatu ja kirjutusmaterjali kauplused, kirjanduse ja paberilaoa SUURKARJA NR. 23 ja PIKK NR. 2, TALLINNAS tel. 44611 tel. 42783 Tallinna Eesti KirjastusÜhisus Tallinnas, P i k k nr. 2, oma telefoni keskjaam 42.883 Hind 35 senti ( '" 8KE8TI ~- \ «AHVU.9WVÄMÄTÜ.KOOKJ V—; AW ..." J ,ä*fc«. M^iuL. ■: yMJtSi