DOCSLIB.ORG

Talvekuul Sisukam Päevaleht

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Talvekuul Sisukam Päevaleht TALVEKUUL SISUKAM PÄEVALEHT (ASUTATUD 1857. A.) Tellige, lugege ja levltage! Öma> thükikoda> koitzko.&a< t&Lnk0*Q>vaajQiGv llllllll :::i nimmi LOIlllhüii lHUII "'III'"! ..lj ta» ] Liiii2ib.il iiiiiiiiiiiiiiiiiiiii iIunil TARTUS, ÜLIKOOLI 21-23, TELEF. 80 ja 14-6S „Üliõpilaslehf Toimetus ja talitus Üliõpilasmajas III korral on avatud • LÕHNAÕLID teisipäeval ja laupäeval kella 15—16 • KÖLNIVESI Aadr.: Üliõpilasmajas.Tartu; tel. 2-91 • KREEMID l • PUUDER Aasta tellim. — kr. 3. — ja /2 a. — kr. 1.50 Välismaale: aastas kr. 5. — ja x\i a. — kr. 2.50 on tuntud oma kõrge kvaliteedi kaudu Saadaval 1914, 1915, 1916, 1920-35 aas• takäigud ja üksiknumbrid. Varemaid aastakäike müüakse kuni 300/o hinnaalandusega ÜLIÕPILASLEHT EESTI ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA XX AASTAKÄIK jiootoC^aitC &kadee,(ni&Csz6t .kaastääst MõJtüi&aicL v.aa£cpuHjzte> ja* &i&JbjaöJwL ölk& CtidŽ&iS, kand. QJL. & juh.. Meie päevil kõneldakse palju sellest, et vähe• silmas pidada mitte üksi tsentraal-üliÕpilasorga- mad riigid peaksid koos töötama ning võimalust nisatsioone, vaid ka spetsiaal-ühinguid, seltse, mööda ühiselt välja astuma, kui tahetakse säili• mis mahutaksid endasse pÕhja-balti huviosalisi tada omapära ning mõju nii kultuurilises, öko• üliõpilasi, kelle ülesandeks oleks süvendada in• noomilises kui ka poliitilises maailmas. Sama tiimsemat vahekorda teispool Baltimerd asuvate maksab ka põhjamaade ning Balti riikide kohta. sõpradega- Niisuguseid seltse leidub praegu Kui koostöö Rootsi ja teiste põhjamaa riikide Stokhomis, Riias ja Kaunases. Stokholmis on vahel võrsub igivanadest juurtest, siis Rootsi- olemas Põhjamaa üliõpilasseltsil vastav sekt• Balti ühistööst võib öelda, et ta on veel päris sioon, mis hoolitseb pÕhja-balti koostöö elusta• lapsekingis. mise eest. Ometi on too ala väärt, et talle rohkem tähe• Riias on ühel üliõpilasorganisatsioonil läti- lepanu omistada. Rootsil on olnud juba pagan• rootsi sektsioon ja Kaunases Bai ti ja seltsil sa• luse ajast peale väga elavad sidemed Baltimaa• muti vastav organ. Mõlemad töötavad pÕhja- dega. Mälestused tollest ajast aitavad just ker• balti üliõpilaste koostöö edendamise eesmärgiga. gendada lähemat koostööd. Sidemed Rootsi ja On endastmõistetav, et nende sektsioonide Balti vabariikide vahel pole nii siis mingi uudis, ülesanne omab kaks poolt. Esiteks on see ju sel• vaid pärit kindlalt ajalooliselt aluselt. leks, et omal maal äratada ning süvendada huvi See on eriti kultuurne ala, kus tuleks orga• teiste riikide vastu, teiseks, et neis hiljem levi• niseerida suuremat ühistööd. Siin oleks üliõpi• tada teadmisi oma maast ning võita endale sõpru. lastel väga tähtis osa etendada. Just need huvid, Ma kõnelen siin Stokholmi sektsiooni juhata• mis äratatakse üliõpilasaastail, või need sidemed, jana ja annan ülevaate sellest, kuidas me oleme mis sõlmitakse siis, on mõjuvõimsaimad ning pü• mõelnud oma tegevust organiseerida. sivaimad. See on peamiselt praktiline eesmärk, millele Nüüd tekib küsimus: kuidas tuleks koostööd tahame viidata. Siia kuulub kordkorralt laie• ühelt poolt Rootsi, teiselt poolt Eesti, Läti ning mate ringide tutvustamine Balti oludega. See• Leedu vahel organiseerida, et sooritada igati ra• juures on vajalik algusest peale juba töötada — huldavaid tagajärgi? alata paljude elementaarsete asjaoludega, nagu: Loomulikult on hädavajalik, et selle koostöö Balti riikide rajamine, nende geograafilised ning eestvõitlejad võimaluse leiaksid kinni haarata poliitilised tingimused ja nende koht üldkul• kindlaist akadeemilistest organisatsioonidest tuurilises arengus. Ettekannetega, vestlustega, vastavates eri maades. Kuid siinjuures ei tuleks vaidlustega ja osalt ka filmi kaasabil on moel- 382 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 11 — 19. XI 36. dud pikkamööda anda meie seltsiliikmeile kõi• üliõpilasekskursioonid ellu kutsuda ja et nad giti mitmekülgne Baltikumi tundmine. oleksid paljutõotavad ning võimalikult huvikül- Väga tähtis on, et liikmed leiaksid võimaluse lased. Näitena sellest, missugust tähelepanu tutvuse tegemiseks rootsi ning balti esindaja• omistab sektsioon pÕhja-Balti koostööle Stok• tega —- ühistöö mottekandjatega. Seepärast on holmis just mainitud punktis, olgu nimetatud, vägagi soovitav, et meie kokkutulekuil mitte et on asutatud eriline „Rootsi-Balti akadeemi• üksi rootsi akadeemikud ei esineks ettekanne• line reisiinformatsiooni büroo", mille ainulaad• tega, vaid ka eesti, leedu ning lati omad. seks ülesandeks on muretseda rootsi ja balti üli• õpilastele soodustusi igasugustel reisijuhtudel. Tolle esmajärgulise töö kõrval koosolekuil ja üliÕpilasohtuil tuleks organiseerida ka teine Üliõpilaskülaskäike võib korraldada mitmel — vähem tähtis, mis vastukaaluks tollele vaik• eriviisil. Need võivad sündida lihtsalt ,sissetun- sele toob vÕib-olla hoopis väärtuslikumaid taga• gimise' näol ühelt maalt teise. Just need reisid järgi. sageli äratavad suuremat tähelepanu ning põh• justavad suurejoonelisi pidulikke momente. Ma viitan siin Õpperingidele, kus arutatakse Teine asi on, kas nendega saavutatakse ka pari• eriprobleeme, ja kursustele vähema arvu osa• maid tagajärgi. Keegi ei saa eitada nende täht• võtjatega, kes seda üksikasjalisemalt süveneksid sust huvi äratamisel* ja säilitamisel teise rahvuse käesolevatesse küsimustesse, võttes ise aktiiv• vastu samal määral nagu omagi rahva vastu. selt tööst osa. Sel viisil on mõeldud moodus• tada tuum — tõesti aktiivseist liikmeist ning Sageli Õnnestuvad just vähemad ekskursioo• kindlustada seega tuleviku tegevust. nid väiksema osavõtjate arvuga enam. Siinjuu• res olgu igaühel ülesandeks teha üksikasjalisi On väga tähtis pidada kontakti rootsi ja uurimusi spetsiaal aladel. Meil Rootsis on palju balti üliõpilasajakirjandusega ning varustada näidata välismaalasele, ükskõik mis huvid tal ka seda materjaliga, mis lähedalt puudutab üliõpi• ei oleks. Seepärast peaksid küll sellised stuu- lasi mõlemal pool Baltimerd. Selle tähendus on diumireisid õnnestuma. Mõeldavad oleksid eri- vist igale selge: üliõpilasajakirjanduse kaas• ekskursioonid ajaloolastele, arstidele, muinas- abil toimub propaganda ning äratatakse huvi lä• teadlastele, inseneridele, kunstiajaloolastele, hemaks koostegevuseks Balti riikide vahel, mida majandusteadlastele jne. akadeemiline ühistöö aina edendab. Lõpuks olgu mainitud ka puht-erakülaskäi- Ei tohi ka unustada, et balti üliõpilased ikka gud, mis sageli annaksid parimaid tagajärgi. sagedamini külastavad Rootsit ja et mõned juba See on töökava, mille Põhjamaa Üliõpilas• õpivad meie akadeemilistes Õppeasutistes. Siin seltsi Põhja-Balti Sektsioon koostanud mainitud on võimalus nende (kokkuviimiseks rootsi üliõpi• maade üliõpilaste-vaheliseks koostööks. Ta põ• lastega, juhtida neid meie üliõpilasellu ja anda hiprintsiibid võiksid kaasa aidata sellise sektsi• neile ülevaade rootsi kultuurist ning olukorda• ooni asutamisel ka Baltikumis. Midagi minu dest, et seeläbi isiklikult kõvendada ühtekuulu- arvates ei edenda paremini meie ühissihi saavu• vuse-tunnet Rootsi ja Baltikumi vahel. tamist, kui just kokkulepe ja üksmeel rootsi ning Tulen nüüd vÕib-olla kõige olulisema va• balti üliõpilaste vaher meie ühistöö sihtjoonte hendi juurde, mis aitaks lähendada põhjamaade määramisel. On hädavajalik, et tegutsemine üliõpilasi Balti omadele. Mõtlen siin vastastikke sünniks käsi-käes sõprade vahel, mitte aga, ekskursioone ning matku neis erimaades- Siin• et iga maa astuks vaid oma rada. Läbikäimist juures tuleb täita meil suur praktiline ülesanne nende erimaade üliõpilaste vahel tuleb elus• ja nimelt, et koigi käepärast olevate abinõudega tada, üks olgu teadlik teise töödest hing saavu- suurendada reisirÕÕmu, kergendada korraldata• tistest. vaid sõite, levitada teateid erilistest soodustus• Eel kõike aga tuleb isiklik ühtekuuluvus e- test, mida üliõpilastel võimalus kasustada nii tunne jalule,aidata.See ori nVeie...kava. nurgakivi: Rootsis kui ka Baltikumis, koostada sõiduplaane ainult isikliku ühtekuuluvusega saab luua ning ja muretseda ekskursioonijuhte, ühe sõnaga: elustada kestvat ja tagajärjekat koostööd põhja• teha meie parim selleks, et esiteks niisugused ja__bajtimere._maade, üliõpilaste yahel:v : v^ .^; Nr. 11 — 19. XI 36. ÜLIÕPILASLEHT 383 Organiseeritud ja organiseerimata üliõpi• laste osa Üliõpilaskonnas Kui kõnet on üliõpilaskonnas väljakujunenud Mis puutub vähemusrahvustesse, saksa, vene mõnedest organiseerimisvormidest, nende osa• ja juudi üliõpilasorganisatsioonidesse, siis tuleb tähtsuse seisukohalt üliõpilaskonnas, arvestades märkida, et neisse on koondunud vähemusrah• ainult üliÕpilasliiikmeid, siis tavaliselt antakse vustest üliõpilased peaaegu terves kogumikus; otsused nii avalikkuses, kuid tihti ka - üliõpilas• organiseerimatuid on äärmiselt vähe. Arvuli• konna organites tundmuste järgi. Sama oletus- selt saksa vähemusest üliõpilas• lik meeleavaldus on maksev eriti aga üliõpilas• organisatsioonides, korporatsioonides konna nn. organiseerimatute osa kohta. Mitte Estonia, Livonia, Neobaltia, Fraternitas Acade- harva seesuguste ekslikkude hinnangute tõttu mia, Baltonia, Fraternitas Normannia ja Balti- organiseerimatud ise pretendeerivad üliõpilas• Saksa naisüliõpilaste seltsis — on üliõpilasi 181. konna elus niisuguselt suure osatähendusega Vene vähemuse üliõpilasorgani• paigale, milleks ei ole mingisuguseid reaalseid ••>'; satsioonides — Vene Üliõpilaste Seltsis aluseid. Palju põhjendatum ei ole ka ühele või il ja korporatsioonides Ftaternitas Slavia, Frater• teisele organiseerumisvormile suurema või vä• nitas Aetefria ja Sororitas Oriens — 144. Juudi hema osatähtsuse andmine, sest avalikkuseni on v äh emu se üliõpilasorganisatsi• harva puutunud objektiivsed
Load more

Recommended publications
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Helsingin Yliopiston Osakuntien Yhteydet Pakolaisvirolaisiin Ylioppilasjärjestöihin 1960- Ja 1970-Luvuilla
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Trepo - Institutional Repository of Tampere University TAMPEREEN YLIOPISTO Raigo Megerild TAIPUNEET JA TAIPUMATTOMAT? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla __________________________ Historian pro gradu -tutkielma Tampere 2015 Tampereen yliopisto Yhteiskunta- ja kulttuuritieteiden yksikkö MEGERILD, RAIGO: Taipuneet ja taipumattomat? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla Pro gradu -tutkielma, 99 s., 1 liites. Historia Maaliskuu 2015 __________________________________________________________________ Helsingin yliopiston osakunnat solmivat 1920- ja 1930-luvuilla liittolaissopimukset virolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Toisen maailmansodan jälkeen ylioppilasjärjestöjen toiminta Virossa oli kiellettyä, mutta sodan aikana Virosta paenneet henkilöt ylläpitivät järjestöjensä toimintaa länsimaissa. Osakunnat jatkoivatkin yhteydenpitoa pakolaisvirolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Tarkastelen pro gradu -tutkielmassani osakuntien suhteissa tapahtuneita muutoksia 1960- ja 1970-luvuilla sekä muutosten taustalla vaikuttaneita syitä. Rakennan tutkimuksessani osakuntien arkistojen sekä lehtien valossa kontekstin, jossa osakuntien tekemät ratkaisut suhteissaan pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin syntyivät. Historiantutkimus on käsitellyt osakuntien historiaa, mutta se on fokusoitunut yleensä yhteen järjestöön
    [Show full text]
  • Bibliothekskatalog 03/2020
    Bücherverzeichnis DBGG-Archiv in Darmstadt (Stand 05.03.2020) Autor/Herausgeber Ort/Datum Titel Szl. Bestand Zustand Signatur Aarma, Liivi Tallinn 2007 Pastoren des Konsistorialbezirks Estland 1525-1885 (Kurzbiographien). 338 ja gebunden II 4, 156 2. raamat [Pohja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885] [Herdaminne för Estland stift: kortbiografi 1525-1885 / Pastors of North Estonia: short biographies 1525-1885] (estnisch) Aarma, Liivi Tartu 1998 Lehrerschaft und Geistlichkeit im Estländischen Stift zu Beginn der 30 ja Broschur VIII 3, 20 Schwedenzeit. In: Festschrift für Vello Helk zum 75. Geburtstag, S. 199- 228. Aarma, Liivi Tartu 1993 Deutsch-baltische Institutionen in Estland zu Beginn des 19. 10 ja geheftet VIII 3, 69 Jahrhunderts [Baltic-German benevolent and cultural institutions in Estonia at the beginning of the 19th century] Humanities and social sciences (Humanitaar-ja sotsiaalteadused) 42/1993 (englisch) Aarma, Liivi Tartu 1993 Estnische ABC-Bücher; 300 Jahre alt / Kolme sajandi vanused eesti 18 ja geheftet VIII 3, 70 aabitsad. Humanitaar-ja sotsiaalteadused (Humanities and social sciences) 42/1993 (estnisch mit deutscher Zusammenfassung) Aarma, Liivi Tallinn 2005 Kirchen, Gemeinden und Pastoren des Konsistorialbezirks Nord- 200 ja Broschur VIII 3, 123 Estland 1525-1885, 1. raamat. Mit Namenregister der Pastoren. [Pohja- eesti kirikud, kogudused ja vaimulikud matriklid 1525-1885] [Herdaminne för Norden-Estlands stift / Churches, Parishes and Pastors of North Estonia] (estnisch) Aarma, Liivi Tallinn 1998 Pfarrer im Estländischen Stift - seit der Reformation bis Ende der 24 ja Loseblatt VIII 4, 28 schwedischen Zeit (1561-1710). Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae VII. Reihe Kirche und Schrifttum oder Ostseeländer im 17. Jahrhundert. Adelheim, Georg Dorpat 1932 Jungfern-Schule in Reval.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • Otsustati Asutada TTÜ Kuressaare Kolledzh 3.-7
    Otsustati asutada TTÜ Kuressaare kolledzh 3.-7. mai! 30. aprillil kirjutasid Tallinna TTÜ omalt poolt näeb Kuressaare viibis Rootsis Mälardalenis TTÜ dele­ Tehnikaülikooli rektor professor kolledzhi tegevust juba nimetatud gatsioon eesotas rektori Olav Olav Aarna ja Saare maakonna Saarte Instituudi arengu kaudu, Aarnaga. Visiidi eesmärk oli täiustada esindajad eesotsas maavanema kuhu lisandub ülikooli koordineeri­ kahe ülikooli vahelisi töösuhteid. Üht­ lasi oli tegu vastukülaskäiguga - Jüri Saarega Pädaste mõisas alla tav õppetegevus. sügisel käis Mälardaleni ülikooli dele­ Kuressaare kolledzhi asutamis­ gatsioon visiidil meil. lepingule. Projekti üheks kandvaks osa­ pooleks on ka Kuressaare Ameti­ Uues kolledzhis on kavas õpetada kool, mille rahvuvahelisel tasemel 4.-6. mail turismi- ja toitlustuskorraldust. Hil­ õppebaasi kolledzhi tudengid kasu­ osales keskkonnatehnika instituudi jem on oodata teiste erilalade lisan­ tama hakkavad. Kuna tegemist on professor Heino Mölder Münchenis dumist. tsükliõppega, toimub osa prak­ jäätmekäitlusmessil IFAT 99, samuti tikume ka Tehnikaülikooli õppe­ Euroopa reovee ja heitmete sümpoosi- umil ning Euroopa Veekaitseassotsiat- TTÜ asutuste hulka kuulub karuumides Tallinnas. Ühiselamuna siooni (EWPCA) nõukogu koosolekul. praegu edukalt Saaremaal töötav saavad soovijad kasutada Kures­ Saarte Instituut. saare Ametikooli ühiselamut. 5.-6. maii Saaremaa kolledzhi kasuks räägib, Tallinna Tehnikaülikooli ja Saare osales materjalitehnika instituudi delegat­ et arenenud ja suures maakonnas maakonna suhete raamleping
    [Show full text]
  • Üliõpilasleht
    ÜLIÕPILASLEHT NR.1 * LEHEKUU * 1940 ÜLI®PILASLEHT EESTI ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA . I 16. MAIL 1940 XXIV AASTAKÄIK ,;ÜLIÕPILASLEHE" REORGANISEERIMISEST Kui ,,üliõpilasleht" saadetakse praegusel kujul igale üliõpilasele tasuta, siis tähistab see asjaolu uut ajajärku selle eaka ajakirja arengu• loos. Kas ettevõetud reorganiseerimise põhjendused on küllalt kaaluvad ja kas tehtud kavad aitavad täiel määral kaasa „ÜliÕpilaslehe" taotlus• tele, seda on veel vara otsustada. On ju kogu reorganiseerimine veel pooleli. Puudub konkreetne ,,Üliõpilaslehe" toimkonna uus kodukord ja isegi aineliste võimaluste piiritlus. Esimese kohta on olemas üld- jooned, teist küsimust peavad aitama lahendada kindlad lubadused vastavailt ametasutustelt. Kõigi juures on aga üks kindel: senisel kujul ei võidud ega tohitud jätkata „Üliõpilaslehe" väljaandmist. Nii laialthaaravat üliõpilaskondlikku isetegevuse väljendust, nagu seda on oma häälekandja väljaandmine, ei saa veeretada ühele osale üliõpilas• konnast. See oli ülekohus „Üliõpilaslehe", ja teisest küljest selle kulu• tusi kinnimaksvate üliõpilaste vastu. Kaastöölisist kahanenud selja• tagusega ajakirjalt-häälekandjalt ei võidud nõuda oma ülesannete kava• kohast täitmist. Sellisel ajakirjal aga kadus omakorda õigus nõuda enda toetamist. Pealegi vaid osa üliõpilaskonna poolt, kes on sunnitud küll võtma vastutuse endale kogu üliõpilaskondliku tegevuse eest, kuid kellel on siiski võimata peegeldada kogu üliõpilaskonna vaimset palet avalikkuse ees ajakirja veergudel. Ajakirja üldilme määramisel tõstatati küsimus,
    [Show full text]
  • Made in Estonia
    Made in Estonia Marek Tiits, Rainer Kattel, Tarmo Kalvet Esikaanel Walter Zappi legendaarne Minox kaamera. Walter Zapp sündis 4. septembril 1905 Riias. 1920ndatel aastatel, juba Eestis elades, paelus teda idee väikesest täppiskaamerast, mis ei jääks fotode kvaliteedilt märksa suurematele kaameratele kuidagi alla. Kümmekond aastat hiljem, 1936. aastal valmiski Minox kaamera esimene prototüüp. Kahjuks ei leidunud sellele kodumaal tootjat ja nii alustati seeriatootmist Riias. Hiljem on Walter ZappMinox sünnilugu meenutades kirjutanud: "Ei ole kaugeltki piisav, kui on olemas idee, sest selle teoks tegemiseks on tarvis tervet hulka soodsaid keskkonna- ja kaasaegsete loodud tingimusi. Sellise õnneliku olukorra eest võlgnen tänu just Eestimaale." Made in Estonia Marek Tiits, Rainer Kattel, Tarmo Kalvet Balti Uuringute Instituut Tartu 2005 Autoritest: Marek Tiits on Balti Uuringute Instituudi juhatuse esimees Rainer Kattel on TTÜ professor ja Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS vanemanalüütik Tarmo Kalvet on Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS innovatsiooniprogrammi juht Balti Uuringute Instituut on valitsusväline arendusasutus, mille eesmärk on aidata heal tasemel sotsiaal-majandusliku analüüsiga kaasa avaliku poliitika kujundamisele Läänemere regioonis. PRAXIS on sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus (think tank), mille eesmärk on parem halduspoliitika ja ühiskonna kaasatuse suurendamine poliitika arutellu. Teeme seda läbi halduspoliitika probleemide tuvastamise, tuginedes innovatiivsele ja kvaliteetsele analüüsile, uuringutele ning osalusdemokraatia
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2005 1 Jaanuar - January 2005jaan.p65 1 03.05.06, 9:58 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Kättesaadav ka / Available also http://erb.nlib.ee Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2005 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70 krooni Price 70 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2005jaan.p65 2 03.05.06, 9:58 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias
    [Show full text]
  • HALLISTE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Vviljandiiljandi Mmuuseumiuuseumi Direktordirektor
    HALLISTE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, ViljandiViljandi MuuseumiMuuseumi direktordirektor Käesolev kirjutis on seitsmes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani ja Suure-Jaani kihelkonnaga seotud ristivenda- dest (VMA 1998–2003). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuu teid Halliste kihelkonnaga. Eksiarvamuste vältimiseks olgu märgitud, et enamik Pärnumaa koosseisu kuulunud Halliste kihelkonnast liideti praeguse Viljandi maakonna eelkäija Viljandi rajooniga alles Nõukogude ajal. Ka Karksi kihelkond lahutati Pärnumaast alles 1939. aasta kevadel ja sai siis Viljandimaa osaks. Artikli koostamisel on seda ka arvestatud ning and- med on esitatud antud hetkel kehtinud haldusjaotuse järgi. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste tee- nete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviil teenete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest antud 1924. aasta 1. detsembri mässu maha- surumisel silma paistnud 10 mehele. Aastatel 1919–1925 määrati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenete- märki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos sel- le teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austus- avalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 isikut pärines aja- looliselt Viljandimaalt.
    [Show full text]
  • TAMPEREEN YLIOPISTO Raigo Megerild TAIPUNEET JA TAIPUMATTOMAT? Helsingin Yliopiston Osakuntien Yhteydet Pakolaisvirolaisiin Ylio
    TAMPEREEN YLIOPISTO Raigo Megerild TAIPUNEET JA TAIPUMATTOMAT? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla __________________________ Historian pro gradu -tutkielma Tampere 2015 Tampereen yliopisto Yhteiskunta- ja kulttuuritieteiden yksikkö MEGERILD, RAIGO: Taipuneet ja taipumattomat? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla Pro gradu -tutkielma, 99 s., 1 liites. Historia Maaliskuu 2015 __________________________________________________________________ Helsingin yliopiston osakunnat solmivat 1920- ja 1930-luvuilla liittolaissopimukset virolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Toisen maailmansodan jälkeen ylioppilasjärjestöjen toiminta Virossa oli kiellettyä, mutta sodan aikana Virosta paenneet henkilöt ylläpitivät järjestöjensä toimintaa länsimaissa. Osakunnat jatkoivatkin yhteydenpitoa pakolaisvirolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Tarkastelen pro gradu -tutkielmassani osakuntien suhteissa tapahtuneita muutoksia 1960- ja 1970-luvuilla sekä muutosten taustalla vaikuttaneita syitä. Rakennan tutkimuksessani osakuntien arkistojen sekä lehtien valossa kontekstin, jossa osakuntien tekemät ratkaisut suhteissaan pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin syntyivät. Historiantutkimus on käsitellyt osakuntien historiaa, mutta se on fokusoitunut yleensä yhteen järjestöön kerrallaan. Oma lähestymiseni on temaattinen, ja vertailen kymmenen Helsingin yliopiston osakunnan ratkaisuja suhteessa pakolaisvirolaisiin. Olen
    [Show full text]
  • Eesti Kultuuriseltside Ühendus
    Eesti Kultuuriseltside Ühendus EESTI KULTUURISELTSID Eesti Kultuuriseltside Ühendus Vanemuise Seltsi Kirjastus Tartu 2018 Koostaja ja toimetaja: Valter Haamer Keeletoimetaja: Reet Vääri Fotode valijad: Liina Miks ja Reet Vääri Küljendaja ja kujundaja: Triinu Sarv Eesti Kultuuriseltside Ühendus tänab Eesti Kultuurkapitali toetuse eest selle raamatu väljaandmisel. ISBN 378-9985-847- - © Eesti Kultuuriseltside Ühendus Trükkinud Sisukord Eessõna...............................................................................................................................................................5 Eesti Kultuuriseltside Ühendus 20. Valter Haamer...........................................................................................7 EKSÜ LIIKMESSELTSID Eestis tegutsevad 1. B. G. Forseliuse Selts. Madis Linnamägi.....................................................................................................11 2. Eesti Interlingvistika Selts. Madis Linnamägi............................................................................................20 3. Eesti Keele Kaitse Ühing. Reet Vääri.........................................................................................................27 4. Eesti Klubi. Andrus Helenurm....................................................................................................................37 5. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts. Sirje Madisson..............................................................................39 6. J. Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts. Külli Ots....................................................................................46
    [Show full text]
  • Kalender. Toronto : Orto, 1952-1965
    Eesti Rahvusraamatukogus puuduvad väliseesti raamatud Kalendrid • Maja Sõber… : kalender. Toronto : Orto, 1952-1965. 1955, 1956, 1957, 1958, 1959, 1964. • Taskukalender 1946. Viiking, 1946. 88 lk. • Tasku-kalender 1948. Geislingen : Kultuur, 1947. 135 lk Ühingud, seltsid, organisatsioonid • Albany-Schenectady Eesti Ühing 25 aastat : aja kaja. ASEÜ, 1980. 30 lk. • Austraalia Eesti Seltside Liit 1952-1986. Adelaide, 1986. • Austraalia Eesti Seltside Liit : ajalooline ülevaade 1952-1986. Täiendused I, 1987. Adelaide, 1988. • Eesti Päevade mälestusalbum. (Toim. E. Sööt) EOLL juhatus III Lääneranniku Eesti Päevade puhul. Portland, 1957. • Eesti Üliõpilaste Selts Paguluses : liikmete nimekirjad aastatest 1956, 1961, 1962, 1964, 1965, 1967, 1969, 1974 • EÜS paguluses : liikmete nimekiri pro 1972. New York, 1972. 72 lk. • EÜS Põhjala liikmete nimestikud aastatest 1960-1990. • Franternitas Tartuensis : üld- ja erikommaanid. (Toim V. Hubel) Toronto, 1965. 46 lk. • Hälsingborgi Eesti Ühing 1947-1952. Hälsingborg, 1952. 12 lk. • Hälsingborgi Eesti Ühing 1947-1957. Hälsingborg, 1957. 23 lk. • Korporatsioon Fraternitas Estica : liikmete nimekiri paguluses 1950,1951, 1952, 1953, 1954, 1955, 1957, 1960, 1961,1963, 1965, 1968, 1970,1977,1981,1984. Stockholm : Korp. Fraternitas Estica. • Korporatsioon Fr Estica : liikmete nimekiri pro 1959. Toronto, 1959. 40 lk. • Korporatsioon Fraternitas Estica : liikmete nimekiri 1968, 1970, 1974, 1977. Toronto. • Korp. Fr. Estica põhikiri paguluses. Stockholm : Korp Fr. Estica, 1949. 24 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimistu 1965-1966. 11 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimistu 1966-1967. 11 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimistu 1967-1968. 11 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimestik 1968-1969, 22 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimestik 1969-1970, 23 lk.
    [Show full text]