TALVEKUUL SISUKAM PÄEVALEHT

(ASUTATUD 1857. A.) Tellige, lugege ja levltage! Öma> thükikoda> koitzko.&a< t&Lnk0*Q>vaajQiGv

llllllll :::i nimmi LOIlllhüii lHUII "'III'"! ..lj ta» ] Liiii2ib.il iiiiiiiiiiiiiiiiiiiii iIunil TARTUS, ÜLIKOOLI 21-23, TELEF. 80 ja 14-6S

„Üliõpilaslehf

Toimetus ja talitus Üliõpilasmajas III korral on avatud • LÕHNAÕLID teisipäeval ja laupäeval kella 15—16 • KÖLNIVESI Aadr.: Üliõpilasmajas.; tel. 2-91 • KREEMID l • PUUDER Aasta tellim. — kr. 3. — ja /2 a. — kr. 1.50 Välismaale: aastas kr. 5. — ja x\i a. — kr. 2.50 on tuntud oma kõrge kvaliteedi kaudu Saadaval 1914, 1915, 1916, 1920-35 aas• takäigud ja üksiknumbrid.

Varemaid aastakäike müüakse kuni 300/o hinnaalandusega ÜLIÕPILASLEHT EESTI ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA XX AASTAKÄIK jiootoC^aitC &kadee,(ni&Csz6t .kaastääst MõJtüi&aicL v.aa£cpuHjzte> ja* &i&JbjaöJwL ölk& CtidŽ&iS, kand. QJL. & juh.. Meie päevil kõneldakse palju sellest, et vähe• silmas pidada mitte üksi tsentraal-üliÕpilasorga- mad riigid peaksid koos töötama ning võimalust nisatsioone, vaid ka spetsiaal-ühinguid, seltse, mööda ühiselt välja astuma, kui tahetakse säili• mis mahutaksid endasse pÕhja-balti huviosalisi tada omapära ning mõju nii kultuurilises, öko• üliõpilasi, kelle ülesandeks oleks süvendada in• noomilises kui ka poliitilises maailmas. Sama tiimsemat vahekorda teispool Baltimerd asuvate maksab ka põhjamaade ning Balti riikide kohta. sõpradega- Niisuguseid seltse leidub praegu Kui koostöö Rootsi ja teiste põhjamaa riikide Stokhomis, Riias ja Kaunases. Stokholmis on vahel võrsub igivanadest juurtest, siis Rootsi- olemas Põhjamaa üliõpilasseltsil vastav sekt• Balti ühistööst võib öelda, et ta on veel päris sioon, mis hoolitseb pÕhja-balti koostöö elusta• lapsekingis. mise eest. Ometi on too ala väärt, et talle rohkem tähe• Riias on ühel üliõpilasorganisatsioonil läti- lepanu omistada. Rootsil on olnud juba pagan• rootsi sektsioon ja Kaunases Bai ti ja seltsil sa• luse ajast peale väga elavad sidemed Baltimaa• muti vastav organ. Mõlemad töötavad pÕhja- dega. Mälestused tollest ajast aitavad just ker• balti üliõpilaste koostöö edendamise eesmärgiga. gendada lähemat koostööd. Sidemed Rootsi ja On endastmõistetav, et nende sektsioonide Balti vabariikide vahel pole nii siis mingi uudis, ülesanne omab kaks poolt. Esiteks on see ju sel• vaid pärit kindlalt ajalooliselt aluselt. leks, et omal maal äratada ning süvendada huvi See on eriti kultuurne ala, kus tuleks orga• teiste riikide vastu, teiseks, et neis hiljem levi• niseerida suuremat ühistööd. Siin oleks üliõpi• tada teadmisi oma maast ning võita endale sõpru. lastel väga tähtis osa etendada. Just need huvid, Ma kõnelen siin Stokholmi sektsiooni juhata• mis äratatakse üliõpilasaastail, või need sidemed, jana ja annan ülevaate sellest, kuidas me oleme mis sõlmitakse siis, on mõjuvõimsaimad ning pü• mõelnud oma tegevust organiseerida. sivaimad. See on peamiselt praktiline eesmärk, millele Nüüd tekib küsimus: kuidas tuleks koostööd tahame viidata. Siia kuulub kordkorralt laie• ühelt poolt Rootsi, teiselt poolt Eesti, Läti ning mate ringide tutvustamine Balti oludega. See• Leedu vahel organiseerida, et sooritada igati ra• juures on vajalik algusest peale juba töötada — huldavaid tagajärgi? alata paljude elementaarsete asjaoludega, nagu: Loomulikult on hädavajalik, et selle koostöö Balti riikide rajamine, nende geograafilised ning eestvõitlejad võimaluse leiaksid kinni haarata poliitilised tingimused ja nende koht üldkul• kindlaist akadeemilistest organisatsioonidest tuurilises arengus. Ettekannetega, vestlustega, vastavates eri maades. Kuid siinjuures ei tuleks vaidlustega ja osalt ka filmi kaasabil on moel- 382 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 11 — 19. XI 36.

dud pikkamööda anda meie seltsiliikmeile kõi• üliõpilasekskursioonid ellu kutsuda ja et nad giti mitmekülgne Baltikumi tundmine. oleksid paljutõotavad ning võimalikult huvikül- Väga tähtis on, et liikmed leiaksid võimaluse lased. Näitena sellest, missugust tähelepanu tutvuse tegemiseks rootsi ning balti esindaja• omistab sektsioon pÕhja-Balti koostööle Stok• tega —- ühistöö mottekandjatega. Seepärast on holmis just mainitud punktis, olgu nimetatud, vägagi soovitav, et meie kokkutulekuil mitte et on asutatud eriline „Rootsi-Balti akadeemi• üksi rootsi akadeemikud ei esineks ettekanne• line reisiinformatsiooni büroo", mille ainulaad• tega, vaid ka eesti, leedu ning lati omad. seks ülesandeks on muretseda rootsi ja balti üli• õpilastele soodustusi igasugustel reisijuhtudel. Tolle esmajärgulise töö kõrval koosolekuil ja üliÕpilasohtuil tuleks organiseerida ka teine Üliõpilaskülaskäike võib korraldada mitmel — vähem tähtis, mis vastukaaluks tollele vaik• eriviisil. Need võivad sündida lihtsalt ,sissetun- sele toob vÕib-olla hoopis väärtuslikumaid taga• gimise' näol ühelt maalt teise. Just need reisid järgi. sageli äratavad suuremat tähelepanu ning põh• justavad suurejoonelisi pidulikke momente. Ma viitan siin Õpperingidele, kus arutatakse Teine asi on, kas nendega saavutatakse ka pari• eriprobleeme, ja kursustele vähema arvu osa• maid tagajärgi. Keegi ei saa eitada nende täht• võtjatega, kes seda üksikasjalisemalt süveneksid sust huvi äratamisel* ja säilitamisel teise rahvuse käesolevatesse küsimustesse, võttes ise aktiiv• vastu samal määral nagu omagi rahva vastu. selt tööst osa. Sel viisil on mõeldud moodus• tada tuum — tõesti aktiivseist liikmeist ning Sageli Õnnestuvad just vähemad ekskursioo• kindlustada seega tuleviku tegevust. nid väiksema osavõtjate arvuga enam. Siinjuu• res olgu igaühel ülesandeks teha üksikasjalisi On väga tähtis pidada kontakti rootsi ja uurimusi spetsiaal aladel. Meil Rootsis on palju balti üliõpilasajakirjandusega ning varustada näidata välismaalasele, ükskõik mis huvid tal ka seda materjaliga, mis lähedalt puudutab üliõpi• ei oleks. Seepärast peaksid küll sellised stuu- lasi mõlemal pool Baltimerd. Selle tähendus on diumireisid õnnestuma. Mõeldavad oleksid eri- vist igale selge: üliõpilasajakirjanduse kaas• ekskursioonid ajaloolastele, arstidele, muinas- abil toimub propaganda ning äratatakse huvi lä• teadlastele, inseneridele, kunstiajaloolastele, hemaks koostegevuseks Balti riikide vahel, mida majandusteadlastele jne. akadeemiline ühistöö aina edendab. Lõpuks olgu mainitud ka puht-erakülaskäi- Ei tohi ka unustada, et balti üliõpilased ikka gud, mis sageli annaksid parimaid tagajärgi. sagedamini külastavad Rootsit ja et mõned juba See on töökava, mille Põhjamaa Üliõpilas• õpivad meie akadeemilistes Õppeasutistes. Siin seltsi Põhja-Balti Sektsioon koostanud mainitud on võimalus nende (kokkuviimiseks rootsi üliõpi• maade üliõpilaste-vaheliseks koostööks. Ta põ• lastega, juhtida neid meie üliõpilasellu ja anda hiprintsiibid võiksid kaasa aidata sellise sektsi• neile ülevaade rootsi kultuurist ning olukorda• ooni asutamisel ka Baltikumis. Midagi minu dest, et seeläbi isiklikult kõvendada ühtekuulu- arvates ei edenda paremini meie ühissihi saavu• vuse-tunnet Rootsi ja Baltikumi vahel. tamist, kui just kokkulepe ja üksmeel rootsi ning Tulen nüüd vÕib-olla kõige olulisema va• balti üliõpilaste vaher meie ühistöö sihtjoonte hendi juurde, mis aitaks lähendada põhjamaade määramisel. On hädavajalik, et tegutsemine üliõpilasi Balti omadele. Mõtlen siin vastastikke sünniks käsi-käes sõprade vahel, mitte aga, ekskursioone ning matku neis erimaades- Siin• et iga maa astuks vaid oma rada. Läbikäimist juures tuleb täita meil suur praktiline ülesanne nende erimaade üliõpilaste vahel tuleb elus• ja nimelt, et koigi käepärast olevate abinõudega tada, üks olgu teadlik teise töödest hing saavu- suurendada reisirÕÕmu, kergendada korraldata• tistest. vaid sõite, levitada teateid erilistest soodustus• Eel kõike aga tuleb isiklik ühtekuuluvus e- test, mida üliõpilastel võimalus kasustada nii tunne jalule,aidata.See ori nVeie...kava. nurgakivi: Rootsis kui ka Baltikumis, koostada sõiduplaane ainult isikliku ühtekuuluvusega saab luua ning ja muretseda ekskursioonijuhte, ühe sõnaga: elustada kestvat ja tagajärjekat koostööd põhja•

teha meie parim selleks, et esiteks niisugused ja__bajtimere._maade, üliõpilaste yahel:v : v^ .^; Nr. 11 — 19. XI 36. ÜLIÕPILASLEHT 383 Organiseeritud ja organiseerimata üliõpi• laste osa Üliõpilaskonnas Kui kõnet on üliõpilaskonnas väljakujunenud Mis puutub vähemusrahvustesse, saksa, vene mõnedest organiseerimisvormidest, nende osa• ja juudi üliõpilasorganisatsioonidesse, siis tuleb tähtsuse seisukohalt üliõpilaskonnas, arvestades märkida, et neisse on koondunud vähemusrah• ainult üliÕpilasliiikmeid, siis tavaliselt antakse vustest üliõpilased peaaegu terves kogumikus; otsused nii avalikkuses, kuid tihti ka - üliõpilas• organiseerimatuid on äärmiselt vähe. Arvuli• konna organites tundmuste järgi. Sama oletus- selt saksa vähemusest üliõpilas• lik meeleavaldus on maksev eriti aga üliõpilas• organisatsioonides, korporatsioonides konna nn. organiseerimatute osa kohta. Mitte , Livonia, Neobaltia, Fraternitas Acade- harva seesuguste ekslikkude hinnangute tõttu mia, Baltonia, Fraternitas Normannia ja Balti- organiseerimatud ise pretendeerivad üliõpilas• Saksa naisüliõpilaste seltsis — on üliõpilasi 181. konna elus niisuguselt suure osatähendusega Vene vähemuse üliõpilasorgani• paigale, milleks ei ole mingisuguseid reaalseid ••>'; satsioonides — Vene Üliõpilaste Seltsis aluseid. Palju põhjendatum ei ole ka ühele või il ja korporatsioonides Ftaternitas Slavia, Frater• teisele organiseerumisvormile suurema või vä• nitas Aetefria ja Sororitas Oriens — 144. Juudi hema osatähtsuse andmine, sest avalikkuseni on v äh emu se üliõpilasorganisatsi• harva puutunud objektiivsed kokkuvõtted meie oonides — korporatsioon Limuvia, US Haz- üliõpilaskonna organiseerinud, kui ka organi• firo, Akadeemilises Juudi Seltsis ja US Hasmo- seerimata osa kohta. nea — kökku-71 üliõpilast. Tihti on kasustatud umbkaudse pildi saami- • Nõnda näeme, et loetletud 38 intiimor- sekski üliõpilaskonnas mänglevate „jõudude" ganisatsiponi on organiseeritud suuruse kohta "Üliõpilaskonna Edustuste esinda-.;; kokku 2619 üliõpilast. Ülikooli andme• jäte arvu või paremal juhtumisel Edustuse -vali- - tel oli 1. aprillil 1936. aastal ülikoolis üliõpilasi miste arvude järgi.- Saabud pilt annab organi• "3237. Tähendab organiseerimatuid üli• seeritud üliõpilaskonna tfsäs küll ligilähedase/ õpilasi oli sel ajal üliõpilaskon• vahekorra, kuid organiseerimatute üliõpilaste nas ainult 618. osas mitte sinnapoolegi. Seepärast tuleb objek• Siin võib nimetada, et tavaliselt on arvatud tiivsema pildi saamiseks kasustada teisi and• organiseerimatute osa üliõpilaskonnas umbes meid. kolmandikule. Nagu arvud näitavad, on aga Alljärgnevalt püütakse anda pilt Eesti Vaba• organiseerimatute osa Tartu üliõpilaskonnas riigi Tartu Ülikooli üliõpilaste organiseerumi• isegi vähem kui viiendik kogu üliõpilaste sest ülikoolile esitatud 1936. aasta I semestri arvust. nimekirjade järgi ja ülikoolile esitatud 1. aprilli Et pilti saada selle kohta, kuidas Tartu üli• aruannete põhjal. Kuna nii ühedes kui teistes õpilaskonnas organiseerimata üliõpilaste arv andmetes mõnel korral on esinenud ka Õpingu pidevalt langust näitab ning organisatsioonide katkestanud üliõpilasi, siis on püütud neid tähtsus üliõpilaskonna seisukohalt vastavalt sel• antud andmeid võimalikult „puhastada" ja välja lele tõuseb, toome vastavad andmed ka 1930. aas• tuua pilti ainult üliõpilaste kohta. tal 1. aprilli aruannete alusel. Möödunud semestri kohta saame organiseeri• Pilt on märgatavalt teissugune. KÕige pealt tud üliõpilaskonna, s. o. 38-sse intiimorganisat• tegutses 1930. aastal tublisti enam organisatsi• siooni /kuuluvate üliõpilaste kohta järgmisi arve: oone kui praegu. Sel ajal eksisteerinud 6 maa• Üliõpilasseltsides, nimelt Eesti kondlikku kogu, 4 korporatsiooni ja 1 üliÕpi- Üliõpilaste Seltsis, EÜS Ühenduses, US Liivi• lasteselts on vahepeal likvideerunud. Rühmiti kas, EÜS Põhjalas, Eesti Naisüliõpilaste Selt• kokkuvõtted vastavalt eelpooltoodud kokkuvõte• sis, ENÜS Ilmataris, EÜS Veljestos, US Raim- tele on 1930. aasta andmetel järgmised: Üli• las ja US Concordias on kokku 998 üliõpilast. õpilasseltsides oli liikmeid üliõpilasi Meeskorporatsioonides — Viro• kokku 862, meeskorporatsioonides, nia, , Sakala, Ugala, , kaasa arvatud akadeemiline kogu Kaleva, korpo• , Revelia, Tehnola, Har- ratsioonid Raj ala, Vicinia ja Fraternitas Dorpa- jola, Fraternitas Tartuensis — on kokku üliõpi• tensis, oli 692 üliõpilast. Neljas eesti nais- lasi, tegev-ja noorliikmeid, 915. korporatS'ioonis oli liikmeid üliõpilasi Nai sko rporatsioonides — Filiae 207. Kuues saksa vähemuse üliõpi• Patriae, India, Lembela ja Amicitia — on üli• lasorganisatsioonis oli üliõpilasi 163. õpilasi kokku 310. Neljas vene vähemuse üliõpilasor- 384 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 11 — 19. XI 36. Eesti Naisüliõpilaste Selts 25-aastane 14. ja 15. nov. 1936. a. pühitses Eesti Nais• dega. Olid ju tol ajal, kui ENuS alguse sai, üli• üliõpilaste Selts oma 25. aastapäeva. On kooli uksed naistele suletud. Seltsi rajajaiks said siis ka Seltsi perel enam põhjust kui kunagi varem eesti soost naisüliõpilased prof. Jassinski ja prof. jääda vähekese kauemaks peatuma ja sügava• Rostovtsevi kõrgematest naiskursustest. Kümme• maltki vaadata võitlust, tööd ja arengut, mida kond oli neid naisüliõpilasi, kes võtsid omale raske

EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTSI JUUBELISEMESTRI JUHATUS. Istuvad (pahemalt): Lydia Hellat (kirjatoimetaja), Helga Valgerist-Sitska (juhataja), Hilda Kartau (abijuhataja). Seisavad: Erika Luud (abikirjatoimetaja), Evi Tammet (laekur).

kaasa toonud esimese eesti naisüliõpilasorganisat- ülesande, rajada esimest naisüliõpilasorganisatsi- siooni elus veerandsada aastat. ooni olukorras, mil pidi alalises hirmus olema po• Kuna Eesti Naisüliõpilaste Seltsi alged ulatu• litsei eest, kuna Vene riigivalitsus oma venesta• vad tagasi Vene aega, siis on tema tekkelugugi mispoliitika tõttu oli vastu igasugustele sellistele omapärane ja võitlusrohke, võrreldes Eesti iseseis• eesti rahvuslikele üritusile. Ka puudusid traditsi• vuse ajal tekkinud naisüliõpilasorganisatsiooni- oonid ja kogemused, puudus oskuski organiseeru-

ganisatsioonis 144 ja kolmes juudi Viiks pikale andmeid tooma hakata veel vara• vähemusorganisatsioonis 80. Maa- sematest aastatest, kuid võib arvata, et 1936. aas• kondliste kogudena tegutsesid 1930. aastal tal, mil üliõpilaste arv Tartu ülikoolis oli kõrg• Pärnu üliopilaskogu, üliopilaskogu Valvila, Võ• seisul — 4651, võis olla organiseerimatute üli• rumaa üliopilaskogu, Virumaa üliopilaskogu ja õpilaste osatähtsus veelgi suurem. Lääne-Saare üliopilaskogu 219 üliõpilasega. Käesoleva aja kohta on aga enam kui kunagi Nõnda antud andmeil oli 1930. aastal orga• varem Õigustatud väide, et Tartu üliõpi• niseeritud üliõpilasi Tartus 2366. laskonna aluseks on üliõpilas• Üliõpilaste arv oli samal ajal Üliõpilaskonna organisatsioonid, sest neisse on koon• Edustuse valijate ja hääleõiguslikkude üliõpi• dunud valdavalt suur enamus üliõpilaskonnast, laste nimekirja alusel 3882. Seega organi• kuna nn. organiseerimatuid üliõpilasi on võrdle• seerimatute üliõpilaste arv 1496. misi tähtsuseta osa arvuliselt, kõnelemata aga Siin on organiseerimatute üliõpilaste osatähtsus üliõpilaskondliku töö seisukohalt. olnud, võrreldes käesoleva aja omaga, võrratult suurem. V. Pärtelpoeg. Nr. 11 — 19. ,XI 36. ÜLIÕPILASLEHT 385

ENÜS. 1906. aastal. miseks ja kõige selle juures tuli arvestada ka hari• ENÜS-i ka väljaspool akadeemilisi ringe EÜS tud eesti seltskonda, kaasa arvatud ka meesüliõpi-. Ühendus. Teised üliõpilasorganisatsioonid tunnus• lasorganisatsioonid, kes peale mõne üksiku haritud tavad ENÜS-i väljaspool kui fiktiivset organisat• perekonna, suhtus eitavalt naisüliõpilasesse üldse siooni. ja ka tema organiseerumiskavatsustesse. Kui 1915. a. peale muutus akuutseks Tartu Kõigist raskustest hoolimata käidi üksikute Ülikooli evakueerimise küsimus ja äsja Tartu Üli• kaasvõitlejate korterites koos ja mõlgutati mõtteid, kooli üliõpilasteks saanud prof. Jassinski kursuste kuidas saada organisatsioonile kinnitust valitsus• naiskuulajate edasiõppimisvõimalused sattunud võimude poolt. Kõik sellesuunalised katsed lõppe• hädaohtu, võtab ka ENÜS osa neist üliõpilaskond• sid tulemusteta — vastus oli eitav. Tuli edasi likest koosolekuist ja algatustest, mille põneva• tegutseda illegaalselt — käia koos salaja ja mõt• maks arutlusobjektiks on ülikooli evakueerimise teid vahetada õige pessimistlikus meeleolus, kuna küsimus. riigivõimu esindajate suhtumine oli võtnud igasu• Koosolek suhtub eitavalt evakueerimisse ja guse lootuse kinnitust saada Eesti Naisüliõpilaste tunnistab Tartu Ülikooli eesti rahva omanduseks. Seltsile. Kindlamaks ja lootusrikkamaks muutub aga 1917. a. revolutsioon oma laialdaste vabadus• olukord, kui „Noor-Eesti" heatahtliku suhtumise ja tega annab ka ENÜS-ile ühesugused õigused teiste vastutulelikkuse tõttu võimaldab astuda oma fik- üliõpilasorganisatsioonidega. Nüüd algab Seltsil tiivseiks liikmeiks ja sealseis ruumes koos käia elavam tegevus, kasvab liikmete arv, kuna naistele „Noor-Eesti naisrühma" nime all. Nüüd tegutse• on antud ka võimalused ülikooli astumiseks. takse juba Õige aktiivselt. Rööbiti sisulise tööga Järgnev okupatsiooni aeg viib aga illegaalse käib võitlus organisatsioonile kinnituse saamiseks, ENÜS-i uuesti põranda alla. See kõik ei takista milline.on ika suuremaks mureks kogu Seltsi vene• veel tegutsemist suunas, nagu see rahvuslikult aegse tegevusjärgu kestel. Olenes ju kinnituse saa• mõtlevale üliõpilasele pidi olema tookord ülimaks misest organisatsioonile naisüliõpilase olemasolu loosungiks. Otsustati nimelt boikoteerida saksa küsimus üldse. Selle küsimuse kõrval on tarvis ülikooli. leida Seltsile ka olemasolevatelt üliõpilasorgani• Algav Vabadussõda toob kaasa ka naisüliõpi• satsioonidelt tunnustamist. See on aga visa tulema. lasele suuri ja üllaid kohustusi. Osa neist töötab Leitakse, et see ei ole enne võimalik, kui Selts on arstidena ja halastajaõdedena haiglates haavatute saanud ametliku kinnituse; Esimesena tunnustab ravimisel, üksikud on frondil. Teisel osal tuleb 386 ÜLIÕPILASLEHT Nr. II _ ig. XI' 36. täita meeste sõtta minnes ametnike ja õpetajate meiks ja kasulikeks riigikodanikeks. Teiselt poolt kohti. on aga Seltsi sihiks arendada oma üksikliikmeis Eesti iseseisvusaegse ENÜS­i uuesti organisee­ haritud inimesele vajalikke sisemisi väärtusi: ava­ rimiseks moodustati komisjon, selle ülesandeks­oli meelsust, ikodanlist julgust, teineteise vastastikust koondada endised liikmed, leida Seltsile ruumid.ja ■> hindamist ka vaadete erinemisel, solidaarsust ja esitada ka põhikiri kinnitamiseks Tartu Ülikooli'., iga üksiku individuaalse omapära säilitamist. Valitsusele. 14. nov. 1919 kinnitataksegi Seltsi ' Nende põhimõtete rakendamiseks käib Seltsi põhikiri Ülikooli Valitsuse poolt. tegevus pidevalt kahes suunas: Seltsis ja üliõpi­ Nüüd võis alata rahulik ja hoogus Seltsi üles­ . laskonnas. Seltsis rajatakse vastav toimkond, kelle ehitamistöö, kus aktuaalsemaks küsimuseks kuju­ sihiks on korraldada liikmeid vaimselt arendavaid neb uute Seltsi liikmete kasvatus, milles maksvu­ mitmekesiseid referaat­ ja ettekandeõhtuid. Ühis­ sele pääses nii noor­ kui tegevliikmete .üheväärsuse kondlik­poliitilise mõtlemise arendamisel tuleb ni­ ja üheõiguslikkuse põhimõte, v. a. hääleõigus, mis * metada­ Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liidu noortel puudus. Teiseks vaidlusiohkeks, küsimu­, poolt peetud.kõneõhtuid. Ka .kujunevad elavaks ja seks tol ajal oli alkoholiküsimus, mis'lõppes otsu­ '­hoogsaks vaidlused ühiskondlike küsimuste üle sega: keelata Seltsi ruumes ning,Seltsi ettevõtteis ,. vähemates kaasvõitlejate rühmades, eriti veel siis, ja väljaspool Seltsi alkoholi tarvitamine. • kui­ otsest^pöhjust; selleks annavad ühiskonnas esi­ Pea tulevad Seltsile jälle raskused korteriküsi­ l hevad­ poiiitiJiseol.ümberkujunemised.;. muses. Seekord tuleb lahkesti appi kunstikool ;.::­, Seltsi muusikaliste huvide taotlemisel tegutseb ,,Pallas", võimaldades Seltsile ajutiseks kasusta­• • kahekordne kvartett, milline korduvalt esineb Seltsi miseks kunstikooli suure ateljee, mida kašusta­ ■;■;. omavahelistel õhtutel kui ka väljaspool üliõpilas­ takse üldkoosolekuteks ja laupäevasteks omavahe­ kondlikeLettevõtteil., Spordihuvilised on koondu­ listeks koosviibimisteks. ' nud .võimlemis­ •javõrkpallitundidest osavõturüh­ Välistegevuses võetakse Üliõpilaskonna Ase­ madesse. Kodumaaga tutvumise, omavahelise kon­ mikkude Kogu tegevuse kaudu osa üliõpilaskonna takti loomise ja meelelahutuse otstarbel korralda­ põhikirja väljatöötamisest ja töötatakse kaasa takse suvi­ja talipäevi. ,,Üliõpilaslehe" uuesti ellukutsumiseks. Võeti osa Seltsile oma kodu soetamise ja selle kaudu ka Kodu­uurimistoimkonna töödest, samuti ka esime­ avaramate tegutsemisvõimaluste loomise mõttest sest rahvaloendusest Eestis. Eelneva kõrval on ka aetuna, pandi 1930. a. koos Vilistlaskoguga alus tähtsaks küsimuseks üliõpilasorganisatsioonide­ majafondile, mida järjekindlalt suurendatakse. vahelises läbikäimises tihedama sideme loomine. Seltsi oma liikmete aineliseks toetamiseks on raja­ Selleks korraldab ENÜS 30. apr. 1921 Üliõpilas­ tud laenufond protsendita laenu saamiseks. majas organisatsioonide vahelise külalisõhtu pro­ Peaülesandeks ENÜS­i välistegevuses viimase pageerides esmakordselt nüüd traditsiooniks saa­ kümne aasta jooksul on olnud osavõtt Üliõpilas­ nud vastastikuseid külaskäike rnaiööl. Toonita­ konna juhatuse ja toimkondade tööst ja jõukohane takse ka üldiselt lähemate koondumis­ ja kokku­ kaasatöötamine neile ülesandeile, millest olenenud puutevõimaluste vajadust kõigi naisüliõpilaste va­ üliõpilaskonna majanduslik heaolu kui ka vaimne hel ühiste sihtide taotlemisel. Selleks korraldatakse ilme. Seltsi poolt vastuvõtuõhtuid teistele naisüliõpilas­ Üldüliõpilaskondlike ja rahvuskultuuriliste üri­ organisatsioonidele. tuste edukaks teostamiseks on ENÜS alati rõhuta­ Kõrvuti välistegevusega käib siseelu korralda­ nud üliõpilasseltside koostöö vajadust, millistel mine aina täiendamise ja tegevuse tihendamise põhimõtetel toimunud ka senine koostöö. Üliõpilas­ tähe all. Täiendatakse kodukorda, lugemislauda ja konna Edustuses. 1926. a. rajatud Üliõpilasseltside raamatukogu. Noorte kasvatamiseks peetakse va­ Liidust viisid ENÜS­i paar aastat hiljem eemale jalikuks noorteõhtud ja lauluharjutused. peamiselt põhimõttelised lahkhelid, et osa Liidu 1923. a. pannakse alus Lilli Suburgi nimelisele liikmete poolt ei respekteeritud kõigi Liidu liikmete abirahale koos ENÜS Ilmatariga. Samal aastal üheõiguslikkuse põhimõtet. algab ametlikult tegevust ka Seltsi Vilistlaskogu, Tervikliku üliõpilaskonna tarvilikkust hinnates, kellel Seltsi edaspidises vaimses kui ka majandus­ on ENÜS püüdnud alles hoida head vahekorda likus arenemises on suur tähtsus. kõigi üliõpilasorganisatsioonidega ja eriti veel too­ Kui ajavahemik Seltsi elus Seltsi loomispäevilt nitada naisüliõpilasorganisatsioonide vahelist sõb­ kuni meie omariikluse algaastateni oli kantud ja ralikku läbikäimist ja koostööd. Selleks viiakse ka mõjustatud ka tookordseist terve meie rahva elus 1931. a. laiemale alusele Lilli Suburgi Abiraha tähtsaist sündmusist ja oli täis otsinguid ja püüd­ andmise korraldus, mille kohaselt Abiraha liik­ lusi Seltsi väljakujundamiseks, siis viimased küm­ meiks võivad olla kõik eesti naisüliõpilasorgani­ me aastat Seltsi tegevuses on omandanud juba satsioonid. kindla ilme ja suuna põhimõtteil kasvatada oma Peale eelnimetatu on ENÜS elavat huvi tund­ liikmeid teadlikeks, iseseisvaiks ühiskonnaliik­ nud mitmesuguste üldiste naisküsimuste ja naiste Nr. 11 — 19. XI 36. ÜLIÕPILASLEHT 387

-K&hp. Tltäa&Lcu kõwwa LÖ^Ö, õwustcunise, punud Tartu hulgalistest eesti üliõpilasorganisatsiooni• aastast tegutses viies korteris;, algul Riia, siis Alek• dest on ühe käe sõrmedel loetavad need, kes ajajook• sandri, siis Kitsal, Narva ja jälle Riia tänaval. Alles sul on suutnud vilistlaskogude kaudu muretseda oma siis võidi asuda oma majja. kodud — üliõpilasmajad. Praegu on seesuguseid pä• Korporatsioonile maja soetamise küsimus kerkis riskodusid Eesti Üliõpilaste Seltsil, korporatsiooni• päevakorrale juba 1883 aastal. 12 endist korporatsioon dest Vironial, Frat. Estical, Sakalal ja Rotalial. Vii• Estonia liiget — vilistlast ja teisi, panid kokku 9500 mane nimetatu omandas ostuteel maja Tähe tän. nr. 29 hõberubla ja moodustasid sihtasutise „Tartu üliõpilas-. möödunud kevadel. Ühel ajal 23. aastapäeva pidus• organisatsioon Estonia konvendihoone". tustega toimub maja õnnistamine omavahelisel aktu• Sihtasutise põhikirjas oli märgitud, et annetatud sel 15. novembri keskpäeval. summa tuleb tarvitada ülikoolilinnas Tartus üliõpilas• Korporatsioon Rotalia eelmainitud konvendimaja organisatsioon Estonia poolt kasutatava hoone (kon• on üliõpilaselu seisukohalt oma ajalooga mitmeti huvi• vendihoone) püstitamiseks, andes seega Tartu Ülikooli pakkuv. Rotalia üliõpilasmaja võis nimelt mõne kuu õppiva noorsoo nimetatud üliõpilasorganisatsiooni kuu• eest vaadata tagasi 50-aastasele kestvusele. Välja ar• luvale osale ühes ainelise seisukorra kergendamisega vatud sõjakeerise ajad ja veel aastaid hiljem, on ol• ka kestva asupaiga ja tarviliku ruumi nimetatud üli• nud see maja tõsiselt üliõpilastele koduks, nagu ta seda õpilasorganisatsiooni vaimsete ja majanduslikkude ees• oma otstarbelt püstitatud. Hoone ehitati korporatsi• märkide ja tarviduste jaoks, eriti ka selleks, et muret• oon Estoniale, Tartu ülikooli juures asutatud vanu• seda kestvalt ruume tähendatud organisatsiooni poolt selt teisele korporatsioonile. Teatavasti asutati esi• ülevalpeetava raamatukogu mahutamiseks ning anda mesena korp. Curonia aastal 1808 ja teisena Estonia korterit mõnele sama organisatsiooni liikmele. 1821. Esimene neist kolis Riiga 1920 a., kuna teine te• Huvitav ja nimetamisväärne on ka sihtasutise põ• gutseb ka praegu Tartus. hikirja par. 2., milles öeldakse: Kuna käesoleva siht• Möödub asutamisest kaua aega enne kui need asutise eesmärgiks ei ole edendada luksuse võimalikku vanad organisatsioonid muretsevad ise omale majad. tekkimist, peetakse endastmõistetavaks, et nii hästi Esimene neist sel alal oligi kõnesolev korp. Esto• konvendihoone ehitamisel ja ülevalpidamisel kui ka. nia, kes saab vastava sihtasutise poolt ehitatud majja selle sisustamisel peetakse kinni üliÕpilaskorporatiiv- asuda 1886 aastal. sele vaimule vastavast lihtsusest (R. T. lisa 15. Alalised korporatsioonide korterid tekivad tun• 1936 a.). duvalt varem, alates 1850. aastast. Siiski tuli neid mit• Ehitusplats konvendimaja jaoks ostetakse Karlova mesugustel põhjustel tihti vahetada, näib palju sage• mõisa maaalalt. Uue konvendihoone plaani valmistas damini kui seda teevad praegusaja üliõpilasorganisat• tuntud arhitekt Ernst Gulecke. sioonid. Nõnda on teäda, et korp. Estonia alates 1861 Olgu nimetatud, et Reinhold Ludvig Ernst Gulecke,

poolt algatatud ürituste vastu ning naiste üldiste 1911. a. Seltsi asutamiskoosolekust võttis osa Õiguste kaitseks ettevõetud taotlustega alati kaasa 14 isikut.. 1916. a. Seltsi liikmeid 19, 1921. a. ~— läinud. 65, 1926. a. — 111, 1931. a. — 135, 1936. a. — 1925. a. algatati ENÜS-i poolt Kodukaitse 174. naisüliõpilaste jaoskonna loomise mõte, mille tege• Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Vilistlaskogus: vusest osa võttis rida ksv. ksv. ja vii. vii. 1934. a. 1926. ä, liikmeid 29, 1931. a.— 74, 1936. a. —156. tegi Seltsi üldkoosolek, arvestades Kodukaitse Nende hulka kuulub ka esimene naisdoktor vii. riiklikku ja ühiskondlikku tähtsust, kõigile Seltsi Johanna Rebane-Sild, kes promoveerus Bernis liikmeile kohustuslikuks Naiskodukaitsesse astu• 1911.a. mise. Eesti Naisüliõpilaste Selts, seistes rahvuslikul Hinnates üliõpilaskondliku Soome-Eesti vahe• alusel juba oma algpäevist peale ja kandes rahvus• lise hõimutöö tähtsust ja nähes kahe sugurahva likke ideid, millised kindlaks kujunenud juba võõr• tiheda koostöö suurema eeldusena sõbralikke side• valitsusele alluval perioodil toimunud võitlustes, on meid ja koostööd mõlema maa üliõpilasnoorsoo püüdnud nii oma sise- kui ka välistegevuses kind• vahel, sõlmis ENÜS koos vilistlaskoguga 1930. a. laks jääda demokraatlikele põhimõtteile, neile kõr- oktoobris sõpruslepingu Helsingi ülikooli Etelä- geile põhimõtteile, millised püstitatud ka meie oma• suomalainen Osakunta'ga selle 25. aastapäeval riikluse rajamisel. Helsingis. Juubeli-aastapäeva puhul ilmus Eesti'Naisüli• Olgu lõppeks toodud mõned arvulised andmed õpilaste Seltsi album pikemate ülevaadetega Seltsi Seltsi liikmete arvu kohta viieaastaste vaheaegade saamisloost ja tegevusest. järele: Eili Änilane. 383 Nr. li — 19. XI 36.

Vene ülikoolis 1899—1902, samuti 1905 aastal kuni Maailmasõjani. Uues konvendihoones elamise esime• sesse aastakümnesse langeb ka Tartu Saksa Burschen- staati lõppemine, mille üheks alussambaks oli ka kor• poratsioon Estonia. Maailmasõda surub enda pitseri loomulikult ka Estonia üliõpilaste majale. Sõjavõimud rekvireerivad hoone. Kogu aja ka okupatsiooniajale järgneval Va• badussõja ajal annab üliõpilasmaja ulualust sõduritele. Kui Tartu 21. dets. 1918. a. enamlaste kätte langes, pai• gutati majja enamlaste väeosad. Tartu taasvabasta- mise järele 15. jaanuaril 1919. a. asuvad hoonesse meie rahvuslikud väeosad. Viimasteks sõduriteks on ma• jas korteris Läti vabatahtlikkude pataljon. Kui pärast sõjaaegade lõppemist linnavalitsuse poolt vabastatakse maja rekvisitsioonist, saab hoone üürnikuks eeslinnade korraldamise selts Karlova, hil• jem Majaomanikkude Selts. Sõjaastad läbi teinud vajab Korp. Rotalia konvendihoone Tähe tän. 29. tublisti kannatanud hoone põhjalikku remonti. Suurt tööd nõudis saalidegi puhastamine, kuna need olid täis kes valmistas konvendimaja plaani oli Tartu ülikooli ehitatud mitmekordselt puunarisid jne. arhitektiks aastal 1881—1906. Tema plaanide järgi on Omandatud hoones asetses korporatsioon Rotalia Tartus püstitatud palju ehitusi; muuseas ka üli• juba 1932 a. alates. Kuna endised konvendi ruumid kooli silmakliiniku hoone 1885. a., 1887—1888 a. uue Lille tänaval (praegune dr. Bernakoffi maja, end. Fra- anatoomikumi hoone, 1902—1904 a. praeguse Riikli• ternitas Rigensise konvendi korter) pere kasvades olid ku Keskarhiivi hoone, endine Riigikohtu hoone jne. kitsaks jäänud, siis tuli leida uued ruumid. Jäädi pea• Korporatsiooni majale nurgakivi panek sündis 13. tuma vahepeal raskeid aegu läbiteinud Estonia maja aprillil 1885. a. Sündmuse märgib ära ka „01evik", juurde. Uuesti tuli muuks otstarbeks kasustatud üli• „Kirjad ja sõnumed Tartust" all (nr. 17. 4 ak. 1885), õpilaste maja üliõpilastele elamiskõlbuliseks tegemi• kus kirjutatakse: „Mineval laupäeval, 13. jürikuul, pü• seks teostada vajalikke töid. 23. augustil 1932. a. saa• hitses Tartu üliõpilaste ühendus Estonia oma konven• dakse ruumid kätte ja 15. septembril samal aastal algab dimaja nurgakivi panemist. See maja on esimene oma• neis ruumides uuesti pidev üliõpilaselu. sugune Tartus. Ühelgi ühendusel ei ole siia maani oma Varsti hakkab ikka laiemalt liikuma mõte, et hoone maja olnud." Pikemalt kirjutavad nurgakivi pane• tuleb omandada konvendile koduks. Möödunud aasta kust Tartu saksa leht „Neue Dörptsche Zeitung" (nr. teisel semestril asutaksegi peale pikemaid kaalumisi 86, 1885) samuti „Revaler Beobachter" (nr. 87, 1885). konkreetsete sammude juurde, ostkapitali kogumine „Nurgakivi panek oli pidulik. Pealelõunat kell viiakse «kiiresti läbi ja 13. märtsil s. a. võidakse maja 6 kogunevad pidulikus korras Estonia liikmed ehitus• kinnistada juba korporatsioon Rotalia vilistlaskogu platsile. Esimesena võtab sõna maja annetaja sihtasu- nimele. tise nõukogu esindaja, kes selgitab alustatava ehituse tähtsust ja sihti. Kõne järele lauldakse organisatsiooni värvidelaulu. Pärast seda kui sihtasutise asjaajaja on sissejuhatavate sõnadega vastavasse ümbrikku aseta• nud maja nurgakivisse määratud dokumendid ja ette lugenud sihtasutise kujundanud ning annetajate nime• kirja, avaldavad tänu „Chargierten" — üliõpilased Vogt, v. Vrangel ja Thomson oma kaaslaste nimel. Siis hüütakse „hoch" arhitekt Güleckele, kes vastab lühikese energilise kõnega ja müürib siis organisatsi• ooni värvidega ilustatud müürissepa põlles nurgakivi. Sellega lõpeb tseremoonia ja pidulised siirduvad tolle• aegsesse konvendi korterisse." Hoone ehitustööd kestavad ligi poolteist aastat. 20. augustil 1886 pühitsetakse avamispidu. Sama aasta septembrikuul võib Estonia oma 65 aasta juubelit pü• hitseda kommersiga juba uues hoones. Korporatsioon Estoniasse kuuluvate üliõpilaste elu areneb nüüd uues kodus tavalist rada koos kõigi üliõpilasrõõmude ja muredega läbi tormilised ajad Rotallased kodu ilustamas — istutustöödel aias. Nr. 11 — 19. XI 36. ÜLIÕPILASLEHT 389 tUUõfiiaSeiu koXKaiduseSt teistes maades (JJbacJLLa> ja> p&GMJbsuitnaa) II Jätkates toimetuse soovil ülevaadete andmist Ei tule siis imestada, kui üliõpilaskonna korral­ teiste maade üliõpilaskonna korralduse kohta, tuleb duse ajalugu ei tea jutustada teissuguse korralduse ole­ käesolevas numbris vaatluse alla Itaalia üliõpilaselu. masolust endistel aegadel. Ka minevikus kujundati Nimetatud ülesande sooritamine osutus tänuväärselt üliõpilasühinguid eeskätt rahvuspoliitilistel alusteL hõlpsaks seetõttu, et hiljuti Tartusse saabunud uus Võideldi itaallaste killunemise nähte vastu, ja nõuti; itaalia keele lektor oli lahkelt nõus andma täiendavaid tervikulist riiki. Taktika nimetatud eesmärgi saavuta­^ seletusi kõigi viimastel aegadel teostunud' uuenduste misel sotsialistliku üliõpilasühingu liikme ja endise­ üle oma kodumaa üliõpilaselus. Nii avanes võimalus liberalisti vahel muidugi erines tunduvalt, kuid ei hä­ täiendada olemasolevaid andmeid ülevaatega sellest, vitanud ühtlase joone olemasolu. Kuna Itaalia põlise kuidas ühes totaalriigis on kujundatud vahekord era­ katoliku maana omistab suuremat tähtsust kiriklikule konna ja üliõpilaste vahel ning milline osatähtsus omis­ kui seltskondlikule kasvatusele, siis ei saanud Itaalias tatakse akadeemilisele noorpõlvele seal. kujuneda ka meietaolised intiimorganisatsioonid, sest Itaalia üliõpilase seisukorra praeguses riigis mää­ siinne kasvatav moment leidis seal lahenduse. ' teisel rab ära rõhutatud iseteadvus enda osast kaasaegse rii­ teel. üliõpilaskonna ajalugu seepärast üldse ei tunne gikorra kujundamisel. Seda, mis eesti üliõpilasele tä­ meietaolisi organiseerimisvorme. Seltskondliku, läbi­ hendas osavõtt Vabadussõjast ja riigi loomisest üldse, käimise mõttes erineb aga lõunamaine temperament: tähendab itaallasele osavõtt revolutsioonist ja kuulu­ üldse põhjamaisest ja meil harrastatav tihedam koos­, mine „Gruppi Universitari Fascisti'sse". Akadeemi­ elu tundub nagu võõrana. line noorpõlv on uhke, et sai jätkata „risorgimento" Üliõpilaskonna organisatsiooniline ehitus siiski' traditsiooni, millise sõnaga määritletakse Itaalias tea­ ühtub mujal tuntud eeskujudega. Iga ülikooli juures tavasti kõike, mis seoses võitlustega Itaalia ühenda­ õn oma üliõpilaskond. Varem moodustasid selle pölii­; mise ümber. Läinud sajandi keskel toimunud esimese tilised ja muud ühingud, 'valides enda keskelt juhatuse. suure ühendamise mõte leidis tollal kõige tulihingelise­ Fašismi võimulepääsu esimestel aastatel aga liideti maid pooldajaid üliõpilasperes ja 1922 a. revolutsiooni üliõpilaskond GUF'idega ja GUF asus tegelikult . ise õnnestumine olenes jällegi üliõpilaste kaastegevusest. üliõpilaskonna ülesandeid täitma. Kuna Itaalias juhr Eelnimetatud sündmused said aluseks üliõpilas­ tiva töö tegijaid kõikjal nimetatakse sekretärideks, siis konna organisatsiooni väljakujunemisele Itaalias. Mitte on ka GUF'i eesotsas üks sekretär, kes valitakse puht­administratiivne üliõpilaste liitmine ametlikuks üliõpilaste poolt. Tema abilised, s. o. abisekretär, ke­ tervikuks ega arvukate organisatsioonide koostöö ei halise kasvatuse juht ja teised juhatuse liikmed ei loonud üliõpilaskonna, vaid määravaks kujunes era­ pääse kohale enam valimise, vaid sekretäri enda kaudu kondlik alus. Esimeste tähtede järgi lühidalt kõikjal nimetamise teel. Liikmeksolek GTJF'ides on põhi­ GUF'iks nimetatud Itaalia üliõpilaskoondised on kut­ mõttelikult vabatahtlik, kuid üliõpilased kõik kuuluvad sealaline osa korporatiivses riigis selle suure vahega, sinna enda soovil ilma surveavaldus­e ja propaganda; et selle otseseks ülesandeks on mitte kutseõiguste vahemõjuta, nagu kinnitavad sealsed üliõpilaskonna kaitsmine, vaid tulevaste rahvajuhtide kasvatamine. tegelased. Kohustused seevastu on üsna suured ja iga Viimane on eesmärk, mis leiab erilist rõhutamist kõik­ liige haaratakse tegevusse. Esikohal'seisab muidugi, jal ja lisab teadusliku töö ülesandele juurde riikliku sport. Moodne lennuharrastus köidab mitte vähem momendi. huvi. Samas aga leiab ,,raamatu ja mõõga" põhimõte täitmist sellega, et iga GUF on omaette mustasärkla.ste. Sellise osatähtsuse omistamine üliõpilaskonnale on leegioni üksus. Relvastatud harjutuste arv on suhteli­ ilmselt seoses „risorgimento" traditsiooniga. Itaalia ; selt väike, kuna ülikooli töö kõrvalt ei soovita juhti­ üliõpilane oli ja on võitleja. Võitleja mõiste tõstetakse valt poolt liiga palju aega ära võtta. _ ■. esile tagasivaadetes ajaloole, revolutsioonile ja hilju­ tisele koloniaalrünnakule. Näib nagu poleks Itaalia Korporatiivsele riigile iseloomustava tegevusayal­i akadeemilisel noorpõlvel õieti kunagi teadusliku töö dusena toimub tegus osavõtt kohaliku kutsete esinduse kõrval teisi ülesandeid olnud. Ka viimaste aastate tööst. Talitatakse põhimõtte järgi, .et üliõpilane, peab kestel ettevõetud uuenduskorraldused kinnitavad, et õppima töötama kõrvuti töölisega sündikaatides; Sek? seda iseloomustavat joont.soovitakse jätkata. Üle kogu retär aga kuulub juba provintsi ,,f ederäzione : f aseis* üliõpilaselu lehvib ju kuulus parool — „Libro e Mo­ ta'sse" ja võtab seega osa kogu provintsi parteielu juh/ schetto — fascistä perfetto", millega Mussolini.­ on tinüsest. Siinkohal on põhjust alla kriipsutada Jtaalia seadnud üliõpilasele ideaaliks meilgi tuntud hüüdlause korporatsioonide absoluutset erinevust rheie kodade* „Relv ja raamat käsikäes", kuid selle lisandusega, et süsteemist, sest meil õn kojad kutsealade järgi ja töö* täiuslik fasist ainult "neil eeldustel võib kõrgustele ustel on omaette kojad, Itaalias seevastu on" JgQfpQrajt­ jõuda.....: , :'.'....".'■" .•.....'...'.. ,'; ■ , . ' ,...... ■sioonL olemasolu psaeeldusskš tööandjata.ja ^öpxstr 390 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 11 — 19. XI 3'6. jäte võrdarvuline esindus sündikaatides, kus mõlemad mõistetavalt haarab välispoliitika ja koloniaalküsimus tingimata töötavad koos. kõige enam vaidlushimulist kuulajaskonda. * Asumaade küsimus ongi teine tähtsam tegevusala Üleriikliku ühenduse mõttes kuulub kõigi GUF'ide Itaalia üliõpilasnoorte seas. Valitsus on juhtinud asu• juhatus erakonna sekretäri alla, kes on seega ühtlasi maade mõtte populariseerimise töid otse haruldase kõigi GUF'ide peasekretär. Nii on ühendus erakonna ettenägelikkusega. Suured maailmariigid: Inglismaa ja üliõpilaskonna vahel kõige tihedam. ja Prantsusmaa jäävad täiesti varju oma selletaoliste Poliitiliste ülesannete täitmine ja ettevalmistus üritustega Itaalia kõrval. Palju aastaid enne Abes- selleks toimub puhtautomaatselt GUF-i kui teatud siinia vallutamist anti juba teemadeks koloniaalprob- parteiüksuse kaudu. Teatavasti „Opera Nazionale leeme. Iga lõputöö pidi midagi sel alal sisaldama. Balilla" järgmise vanuseastmena on erakonna juures „Cum laude" lõpetamise auhinnaks oli ikka mõni reis ettenähtud „Avanguardisti" seisus, kuhu kuuluvad noor• asumaadele või paremal juhtumil hiiglasummaline sti• mehed ja seega ka kõik üliõpilased.. Oma musta särgi, pendium, millega seoses ülesanne koostada uurimus värvilise kaelarätiku ja igale ülikoolile erineva pea• selle ja selle maa-ala kasustatavuse kohta. „Litto- kattega paistavad nad kõikjal silma. Iga üliõpilane on riaal'ide" loomisega tõusid need probleemid veel suu• „avariguardist" ja kannab pea alati sellist rõivastust. remas ulatuses esile. Teaduslik film tegi oma töö. Ometi ei toimu parteipoliitiline väljaõpe otseselt Kogu ettevalmistustöö tagajärjeks oli, et vabatahtlike GUF-i juures, vaid selleks korraldatakse erikursusi, üliõpilas-sõdurite arv hiljutisel vallutusretkel tõusis millest osavõtt vabatahtlik. Kursused ei ole määra• üsna suureks. Kui meenutada veel psühholoogilist tud ainuüksi üliõpilastele, vaid kogu provintsi üksuse momenti, mis loodi sellega, et rindele ei saadetud vanu noorematele tegelastele, kes soovivad saada etteval• mehi, vaid peamiselt 20—25 a. vanuses olevaid noori, mistust partei j ühtimise alal. siis alles selgub, kui ettenägelikult istutati asumaade- vaimustust kõikjal, sest selleealine noorus osutab täis• üliõpilaste tegevus väljendub peale eelpool loet• mehe ikka jõudmisel kahtlemata kaasaegsest põlvest letud enam-vähem tavaliste üliõpilasharrastuste veel suuremat huvi koloniidesse asumise vastu ja .Itaalia suurejooneliste võistluste näol. Sõnaga „Littoriali" rahvuslik „ruumiküsimus" leiab soodsa lahenduse. registreeritakse Itaalias teatavasti kõiki suurkogumisi võistlustega ja need ei piirdu kaugeltki mitte spordiga. Igatahes pakub Itaalia üliõpilaselu väga oma• „Littoriali dello Sporto" kõrval tuntakse veel suuri pärast pilti, erinedes tunduvalt oma suurte naabrite kutseoskusega tööliste töövõistlusi ja kolm aastat eeskujudest. Ajalooline ebaõnn Itaalia ühendamise tagasi kutsuti ellu „Littoriali della Cultura", mis pee• pärast peetud pika võitluse kaudu on tulnud õnneks takse kord aastas suurte pidustustena Roomas. üliõpilaskonnale ja loonud teda tervikulisemaks kui Kõigi- üliõpilaste jaoks kuulutatakse „Littoriali kusagil mujal. della Cultura" juhatuse poolt üleriiklikus ulatuses Järgmise suurriigina tuleb vaatluse alla Prantsus• välja auhinnatööde teemad võimalikult laiadelt tea- maa. Vaimukultuuri alal juhtiva rahvusena esinevalt dusealadelt, enamasti aga puhtpolütilistelt, sotsiaal- ja maalt tuleb sellise harrastuse algeid otsida juba noor• majanduspoliitilistelt aladelt. Esimene sõelumine toi• soo juurest ja siin ei tee prantsuse üliõpilased häbi mub kohaliku ülikooli juures, kus toimuvad juba avali• oma rahva nimele. Akadeemiline kodanik Prantsus• kud vaidlused kirjutatud tööde üle. Parimate tööde maal tunneb elavat huvi kõige vastu, mis parajasti autorid kutsutakse seepeale Rooma ja seal võetakse päevakorral. Ta võtab suurima innuga osa mõttevahe- kõik tööd osavõtjate vahel uuesti sõelumisele. Korral• tusist, armastab pidada hoogsaid kõnesid, otsib lahen• dus toimub selliselt, et auhinnatööd jagatakse paljun• dusi üleskerkinud küsimusile ja teeb seda kõike prants• datud kujul kõigile vastava teaduseala laureaatidele. lasele omase arutlusviisiga, mis ei lepi antud silma• $0—60 üliõpilasest-laureaadist ja professoreist koos• pilgu olukorra hindamisega, vaid lisab tingimata juurde neva auditooriumi ees avatakse vaidlus iga üksiku töö küsimuse, mis saab tulevikus. Arutlus on alati elav, üle, kuid mitte rohkem kui 15 minuti kestvusega. Vaid• juba väline vaatleja võib sellest tunda naudingut ja lustest võtavad osa kaaslaureaadid ise. Mõttevahetuse haaratakse kaasa kui ta keelt küllaldaselt valdab. Sõda vabadus on täiesti kindlustatud ja mitte harva ei kuule ja rahu, kirjandus ja kunst, ühiskondlikud küsimused, seal elavat arutlust kommunistliku või mõne muu üldi• igal i elualal avaldab prantsuse noorsugu oma seisu• ; selt keelatud maailmavaate alusel. Sellised suured kohta. . . ;.• . ,( . \,.\ akadeemilise noorpõlve vaimupidustused köidavad Nii suur huviküllus vajab aga kaasvaidlejaid, kuu4 temperamentseid itaalia noori väga ja huvi ,,Littoriali" lajaskonda ja siin jõuame Prantsusmaa üliõpilaselule vastu on igal aastal erakordselt suur. Kuna ta on kõige iseloomustavama nähte juurde, mis avaldab rüh• vaidluste abil elavaks tehtud, siis on nimetatud üritu• mituste arvurikkuses, mitteprantslase hindamise järgi sega antud täiesti uus suund mõttevahetuste viisile, —* killunemises. Üliõpilaskoondised Prantsusmaal on süstematiseerides seda kaunis otstarbekohaselt. Rii• küll' kõige mitmekesisemad oma ilmelt, miš maailmas gile on aga „LittoriaÜ" taustal üleskerkivad küsimused üldse leida võib. Parem-, ja pahempoolsed ühingud, usu• teretulnud võimalus noorpõlve vaadete teadasaamiseks ühingud, jne. ei esine omavahel sarnastena, väid r iga kaasaja elulisemal» päevaprobleemide üle. Endast• üksiku grupi liige rõhutab eranditult oma rühmituse Nr. 11 —19. XI 36. ÜLIÕPILASLEHT 391 täit erinevust teisest. Päris raske on välismaalase juures rõhuvat enamust moodustav osa on aga vaba­ ülesanne, kes püüab tuua ülevaatlikku selgust üliõpi­ riiklik osa koos pahempoolsetega, mis peab Prantsus­ laselu avaldusist.nimetatud . alal. Jämedates joontes maa ainuõigeks eesmärgiks tugevat koostööd rahvus­ võiks siiski katset teha liigitamiseks poliitiliste tiibade vahelisel alal, truudust rahvasteliidu vastu ja eel kõige alusel. rahu, koos selle tõhusate kindlustusvahenditega. Võtame kõigepealt väljaspool ajakirjanduse sõnu­ On aga täiesti ekslik arvata, nagu kuuluksid kõik mite kaudu tuttavaks saanud parempoolsed äärmus­ prantsuse üliõpilased sellistesse poliitilistesse koondis­ laste ühingud. Nende tegevus on alati hoogus, hästi tesse. Vastupidi, rõhuv enamus ei kuulu kusagile ja kaalutletud ja eesmärgid selged. Olgu siinkohal näi­ nende poliitiline huvi avaldub hoopis kitsamas ringis. tena nimetatud kuningriiklaste „Action Frangaise" Prantsuse üliõpilane meie arusaamise järgi pole üldse üliõpilasnoored, kes võitlevad autokraatsema korra organiseeritud intiimorganisatsioonide mõttes. Võib sisseseadmise, kuninga tagasikutsumise eest. Nendega julgesti väita, et pooled kõigist üliõpilasist loevad oma ühte tiiba võiksid kuuluda .Jeunesses patriotes" liik­ lähemaks sõpruskonnaks ainult kohviku­, söögimaja­ med, milline 1926. a. asutatud autonoomse organisatsi­ või pansionikaaslasi ja arendavad seal mõttevahetust. oonina võitleb riigi sisemise rahu kasuks, teiste sõna­ Poliitiline rühmitus neid ei huvita ja muid organisatsi­ dega: kommunistide ja nende agentide, vastu. Need oone, peale vabatahtliku ja enam­vähem alles viimasel kaks ja veel hulk teisi ühinguid alistuvad kuulekalt ajal väljakujuneva kutseesindusliku üliõpilaskonna ei juhi korraldusile ja esinevad üldse kompaktseima ole. blokina. Osalise pildi saamiseks üliõpilaste meelsuse üle, Sama tugev organisatsioon on teisel äärmuste gru­ võtkem vaatluse alla Pariisi üliõpilaskonna tänavune pil — pahempoolseil.,,,Jeunesses. Socialistes", „Etu­ jagunemine. Meelsusele vajutab oma pitseri teadus­ diants Socialistes", „Jeunesses Communistes" koolita­ kondlik kuuluvus. Õigus­ ja arstiteaduskondades õpi­ vad järelkasvu oma erakonna juhtidele. Sotsialisti­ vad enamasti rikaste lapsed, filosoofiateaduskonnas dena ei piira nad oma tegevusala üliõpilasnoortega, vaesemad kihid. Kahes esimeses avaldub ka poliitiline vaid akadeemilistesse ringidesse kutsutakse kaasa või aktiivsus tugevamini, õigusteadlasist näiteks kuulub võetakse osa laiemate noortehulkade esindusist. Mark­ 15% parempoolse äärmuse rühmitusisse ja umbes 5% sism Amsterdami ja Moskva tõekspidamiste järgi ku­ pahempoolsete kilda. Ülejäänud osa on rõhutatult pa­ jundab nende programmi ja praegu valitsustüürll. olev rempoolsete sümpaatiatega, mis näiteks avaldus 'keva­ „front populaire" koalitsioon on. tugevamini liitnud distel meeleavaldustel prof. Jeze'i vastu, kes julges nende omavahelist läbikäimist. esineda Abessiinia keiserriigi nõunikuna Genfis ja tegi etteheiteid Itaaliale. Filosoofiateaduskonnas ja Nende.kahe maailmavaate — autokraatse ja revo­ mujal on poliitiline õhkkond vähe rahulikum. Kuigi lutsionaarse — vahel otse kubiseb igasuguseist rühmi­ seal tundub olevat ülekaal pahempoolsete käes, on rõ­ tusist, millede ühist joont õigupoolest vaid sellest tu­ huv enamus üliõpilasist siiski poliitiliselt ükskõikse­ leb otsida, et nad kõik astuvad välja maksva põhisea­ mad. Kui võiks üldpildi saamise aluseks võtta valimisi duse kaitseks. Üldnimetusega võiks neid kutsuda vaba­ üliõpilaste. distsiplinaarnõukokku, siis on kokkuvõttes riiklikeks. . ^ ikkagi parempoolsetel enamus või vähemalt nad on ak­ Vabariiklikke ühinguid on sadasid. Suurematest tiivsemad. Võrreldes kogu maa poliitilise (Imega, ei tuleks nimetada „Association Catholique de la JeuV kajastu vahekorrad üliõpilaskonnas sugugi võrdselt nesse Frangaise" või jälle „Federation des Jeunesses maale. Monarhiste, kellede üle pigemini naerdakse, Laiques et Republicaines". Milles nad õieti erinevad? leidub üle maa õige vähe, üliõpilaskonnale aga vajuta­ On raske ülesanne vastata sellisele küsimusele, vaid vad nad osaliselt oma pitseri. õigem oleks jagada neid katolitsismi, protestantismi, juudaismi, ja teistel usulistel alustel ühelt poolt ning Ühest küljest ei lase prantsuse üliõpilane, olgu ta ühiskbnnareformi suundade alustel teiselt poolt. Esi­ meelsus milline tahes, endalt võtta kriitika vabadust ja mesena nimetatud ühing näiteks, .soovitab kasustada igale katsele seda vähendada, reageeritakse alati silma­ katolitsismi ühisalust liberalismi ja sotsialismi lepitar pilkselt ja väga hoogsalt. Teisalt pole aga võimalik jana. Teine edendab vabariiklikku tõekspidamist veidi leida, ühiseid aluseid üliõpilaste meelsuse liigitamise antikatolitsistliku kalduvusega. Ühiskönnareformi kohta, sest nagu sageli prantslased ise tähendavad on alusel tegütsevaist võiks nimetada „Ligue d'action üliõpilaste keskel „meelsusi samapalju kui isikuid — universitaire republicaine et socialiste", mis .tahab võib­olla isegi enam."' kaitsta sotsiaalse reformi püüdeid parempoolsete äär­ L Ometi ei puudu positiivne tähtsus üliõpilaskondli­ muslaste kallaletungide vastu. , ..; . ■..­»... kul korraldusel, sest kutsehuvide kaitsmine on poliitika Kui võtta aluseks välispoliitilist seisukohta» siis kõrval ikkagi ala, mis haarab ,kõige laiemaid hulki ja patempoolsed äärmuslased võitlevad õigupoolest sise­ siinkohal prantsuse üliõpilane ei soovi, et segatakse miselt tugeva, hästirelvastatudr Prantsusmaa kasuks, tema poliitilisi harrastusi puhtüliõpilasliku kutseesin­ kwsjüures riik.aende arvates peaks Jhoiduma: rahvus­ dusega. ,,Association Generale" uime all tuntakse sel­ vahelise koostöö liialdusist..jä»keeldunia. osutamast liiga list; koondist igas ülikoolilinnas.ija nende ajalugu^yiib suuri vastutulekuid teistele riikidele. :, Teine ja seal­ Ugi viiskümmend aastat tagasi. Kuigi, juhatuse, <.,vfü­ 392 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 11 — 19. XI 36. miste ümber käib heitlus poliitiliste rühmituste tege• uuendus toob endaga ühtlasi kaasa läbikäimise tihen• laste vahel, tuleb prantslaste auks kinnitada, et nad ai• damise ja sammub osaliselt seda rada, mis saavutatud nult erandjuhtumeil lasevad üliõpilaskonnas poliitikal põhjamaadel arvukate intiimorganisatsioonide kaudu. kutsehuvide kaitsmisest üle kasvada. Kõige viimastel aastatel on Prantsusmaa akadee• Prantsusmaa teatavasti on riik, kus kõrgema hari• miline noorpõlv, eriti aga tema iga-aastahe juurdekasv duse omandamine tehakse tingimata võimalikuks ka seatud uue raskema küsimuse ette: mis teha ülikooli vaesematele kihtidele. Kolm aastat tagasi näiteks teos• lõpetamisel. Haritlaste üleproduktsioon on suur, nii tati reform, mille järgi riiklik ja kogukondlik kesk- suur, et tekitas isegi rahutusi, kui tuletada meelde kooliõpetus on maksuta kõigile. Ei hiljutisi meeleavaldusi arstiteaduskonna üliõpilaste keelata seepärast summasid üliõpilaskonnale, kes loob poolt, kes protesteerisid välismaise päritoluga arstide laiemaid soodustusi kogu ülikoolis õppivale noorsoole. töötamisõiguse vastu Prantsusmaal. Valitsus hakkas Omaabi ettevõtted näiteks on Prantsuse üliõpilaskon• juba enne seda tõsisemat huvi tundma üleprodukt• nas väga tugevalt arenenud ja saavutused sel alal pä- siooni küsimuse vastu ja 1933. a. moodustatud ankeet- rast-sõja aastaist võivad olla julgesti eeskujuks palju• komisjon ilmutas hoiatavaid tulemusi. Ühekorraga sai dele riikidele. prantslasile selgeks, et „mis saab meie poegadest ja tütardest", kujuneb tõsisemaks küsimuseks vaimselt Siinkohal olgu esijoones nimetatud „Cites uni- nii kõrgel tasemel olevale rahvale. Kõik ajalehed hak• versitaires" nimeliste üliõpilaslinnaosade loomine pea kasid äkki korraldama ringküsitlusi prantsuse noorsoo igasse ülikooli linna (arvult 16). Kõige ees sammub üle ja küsimus püsib päevakorral tänapäevani ning muidugi Pariis, kus „Cite universitaire" ehitus kestis aastakümne ümber ja avati pidulikult tänavu kevadel. ripub ähvardava mõõgana siserahu kohal, sest töötu Rockefeller juniori hiiglasummaline annetus tegi või• haritlane pigemini häirib siserahu kui et kindlustada malikuks üliõpilaslinnaosa loomise, mis pakub kõiki seda. mugavusi, alates avarate tubade, koosviibimise ruu• Üliõpilaskonnad ja nende liit osutasid sedapuhku mide, spordivõimaluste, heade toitluskorralduste, jälle suurimat valmisolekut kutsehuvide kaitsmisel ja täiuslikkude raamatukogudega jne. Rahvusvahelise asutasid valitsusvõimude kaasabil statistika-büroo, mis sõpruse edendamiseks on omaette „Maison Internatio• peab pidevalt jälgima üleproduktsiooni ulatust. Sama nale", kus kindel arv prantslasi elab hulga välisrahvu- büroo ülesandeks on ühtlasi kutsevaliku nõuanne, and• sest kaasvõitlejatega koos. Peale selle omab kümme• mete kogumine eriharidusega isikute paigutusvõima- kond riiki seal maju oma üliõpilaste tarvis. Kuid ka luste üle, töökohtade vahendus ja eel kõige — koostöö teised linnad ei jää maha ja üliõpilaskondade eesmär• valitsusvõimuga selleks, et võidelda ühiselt üleprodukt• giks on püstitada selliseid linnaosi niivõrd, et iga üli• siooni hädaohu vastu. (Järgneb.) õpilane saaks asuda „Cite universitaire's". Nimetatud H. Paalmann. tlustKia, MCõftöctikojiuuk, AefoAmUt Lisaks ülevaateile teiste Euroopa riikide üliõpilas• torid, viimaseile omakorda alluvad asjaajajad (Sach- kondade organisatsioonist poleks ülearune peatuda lühi• bearbeiter), kelle ülesandeks on üksikute alade korral• dalt ka Austria üliõpilaskonna kqrraldusel. Ka Aust• damine kõrgemalt poolt tulevail instruktsioonel. (Meie ria üliõpilaskond on möödunud aastal teinud läbi meta• oludes vastaksid viimaseile toimkonna juhatajad). Üli• morfoosi. Nagu mujalgi tuli see ümberkujunemine õpilaskonna tegevus piiritletakse järgmiselt: järeldusena riiklikule ümberkujunemisele mitme era• 1) „Schulungswesen der Hochschülerschaft öster- konna demokraatiast ühe erakonna „demokraatiaks". reichs" vastab meie kultuurtoimkonnale. Selle laie• Endine autonoomne ülikool ja endine ennastmäärav maks eesmärgiks on arendada „terviklikku teaduslikku üliõpilaskond, mille esindus kujundati enam-vähem maailmavaadet, mis haaraks kõik üksikalad". See ma• sarnaselt meie endisele Edustusele (selle erinevusega, hutab endasse kunstideharrastusi, samuti kõikide et valimistel esinesid teiste hulgas poliitilised rühmi• kultuuriliste riigikodanlike ning riigimajanduslike kü• tused), lülitus nüüd osana riiklikku organisatsiooni. simuste arutlusi. Eriharrastusiks on moodustatud vas• Selle metamorfoosi korralduslik tulemus avaldus kõige tavad osakonnad, mille korraldusel peetakse referaat- esmalt uue üliõpilaskonna juhi ehk ülemkuraatori ame• õhtuid, vaidluskoosolekuid ning puhtrahvuslike üri- tisse seadmises, kelle kompetents üliõpilaskonda puu• tusina rahvalaulu- ja tantsuõhtuid. tuvais asjus on üldulatüslik. ülemkuraatori ülesan• 2) „Auslandsdienst d. H. ö." omab meie SELL-bü- deks on üliõpilaskonnas kõigi rahvuslike, kultuuriliste, roole ja välistoimkonnale vastavaid funktsioone. Siia sotsiaalsete, majanduslike ning mitmesuguste eriala• kuulub Üliõpilaskonna välissuhete korraldus. Tege• liste ürituste juhtimine. Ülemkuraatorile on alluta• vus seisab peamiselt maadevaheliste üliõpilaskongres• tud eeskätt üksikute ülikoolide juures teotsevad kuraa- side, ekskursioonide korralduses, Väliskülaliste vastu* Nr, 11 — 19. XI 36. ÜLIÕPILASLEHT 393

võtus ja viimasel ajal ka nn. vahetusteenistuse (Aus- õpilaskonnas: nagu avaldub kolmest vastavast insti• tauschdienst) reguleerimises (vta allp.). Välistoim- tuudist*): 1) Maailmavaatelis- ja riigipoliitilised ko• konna kaudu kuulub Austria üliõpk. rahvusvahelis• hustuslikud loengud (häid tagajärgi andnud). 2) Üli- tesse üliõpilasliitudesse (CIE, ISS. jne.). koolilaagrid sõjaväeliste ja pedagoogiliste juhtide ju• 3) „Arbeitsdienst d. H. Ö.", ./Tööteenistus", on hatusel, distsipliini arendamise eesmärgiga. 3) Sõja• uudne ala, loodud saksa „Arbeitsfront" eeskujul. Kuna väeteenistuse eelharjutused, mis suunatud kavatseta• töölaagreid üliõpilastele eraldi ei peeta (kasvatuslikel vale üliõpilasmiilitsa (Hochschulmiliz) asutamisele. kaalutlusil), vahendab see üliõpilaskonna organ üliõpi• Nagu eeltoodud piirjoontest näha, on Austria üli• laste osavõttu üldisist töölaagreist ning koos välis- õpilaskonna organisatsioon võrdlemisi selgejooneline. toimkonnaga ka välismaade üliõpilaslaagreist. (Vii• On ilmne, et sellise organisatsiooni sihiks on üli• masel ajal eriti Ungari omast). Osavõtt tööteenistu• õpilaskonna riigipoliitiline aktiviseerimine, tema kaa• sest on üliõpilasile sunduslik. sahaaramine Austria ainsasse rahvusriiklikku erakonda, 4) „Körperliche Ertüchtigung d. H. Ö.". Mitme• ainsasse legaalsesse poliitilisse organisatsiooni Aust• suguste spordiürituste kõrval kuulub siia ka üliõpilaste rias n. n. Isamaa Rindesse (D. Vaterländische Front). kaitseväeline kasvatus. Riigipoliitilise momendi iseloomustamiseks Aust• 5) „Presse u. Werbewesen d. H. Ö." on üliõpilas• ria üliõpilaskonna korralduses olgu siinkohal esitatud konna kirjastusettevõte ja propagandatalitus. Toim• paar väljavõtet käesoleval aastal ilmunud brošüürist: kond annab välja 2 korda kuus ilmuvat „Öster- „Das Bundesgesetz über die Vaterländische Front", reichische Hochschulzeitung" ning kirjastab üliõpilas- mille autoriks dr. Robert Hecht: käsiraamatuid ja brošüüre. „Die Vaterländische Front ist schlechthin der po- 6) „Verbändewesen"-nimeline organisatsiooni- litische Verband öffentlichen Rechtes und der einzige toimkond kontrollib ja registreerib akadeemilisi ühin• Träger der politischen Willensbildung im Staate".- guid. Selle vahetalitusasutise eesmärgiks on leida .. .. Mandate in den öffentlichen Vertretungskör- „ühine keel" üksikute organisatsioonide ja üliõpilas• pern u. Selbstverwaltungskörpern können nur von Mit- konna keskkorralduse vahel. gliedern der Vaterländischen Front bekleidet werden". 7) „Wirtschafts u. Fürsorgewesen". Hoolekande- Nagu sellest nähtub, sulgub igasugune avalik tege• osakonna tegevus on laiapiirdeline, ühendades meie vus „riigi keskvalitsuse poolt juhitava" isamaalise majandustoimkonna, haigekassa ja tööbüroo ülesanded. frondi tegevusse. (Põhjaliku ümberkorralduse tõttu ei funktsioneerinud Igal süsteemil on oma head ja vead ning eeltoodud käesolevail andmeil veel täies ulatuses). organisatsiooni kriitikaks pole siin sobiv koht. Toimkondade liikmed määratakse ametisse toim• Lõplikku hinnangut oodata ongi liiga vara, kuna re• kondade juhatajate poolt. formi tulemused pole — ega saagi veel olla — selgu• Üksik üliõpilane lülitub üldorganisatsiooni eriala• nud.- liste üksuste (Fachschaften) kaudu, mis alluvad otse• Näib siiski, et soovitud mõtteühtlust „riigi üles• selt iga ülikooli juures teotsevale kuraatorile. Kuu• ehitavaks tööks" pole esialgu saavutatud. „Die Vater• lumine neisse erialalisisse üksusisse on sunduslik. ländische Front" ei ole laiemates rahvahulkades saa• Peale selle on küll üliõpilasil veel võimalus liituda vutanud kuigi sooja poolehoidu. Vastavad üliõpilas- mitmesugustesse ühinguisse, huviringidesse^ klubidesse konnareformid on kutsunud esile vastudemonstratsi- jne., mis muidugi võib toimuda vaid vastavais seadu• oone. Üliõpilaskonna meeleolu, võimalik, et seoses ses ettenähtud piirides ja suunas ning mis kontrolli• rahva üldise meeleoluga, ei ole soodus rahulikule aka• takse vastava asutise („Verbändewesen")" poolt. deemilisele tööle. Eriti taotleb reform kasvatuslikke eesmärke üli• H. Gross. Vahetatud üliõpilasena Poolas Reisitakse meelsasti, ning, seda peetakse kõigiti Poola üliõpilaskond kasustab eriti suurejooneliselt arendavaks ja eriti noorele inimesele. Võõraste maa• üliõpiiaspraktikantide vahetust. Ei saa mainimata dega tutvumiseks peab olema vaba aega ja raha. Tu• jätta Poola riiklikkude ja ka eraasutuste ning ette• dengil teatavasti on aega ja eriti suvel, kuid puudub võtete vastutulekut ja toetust. Välismaine praktikant raha reisimiseks. Viimase faktori vältimiseks on lei• ei oma ju selliseid töötamisvõimeid kui kodumaine. tud tänulik tee praktikantide vahetuse näol. Keel ja kohapealsete olude mittetundmine on takis• Tavaline tudeng vastavalt oma . erialale viibib tuseks. niikuinii praktikal kodumaal. Siin on leidnud, õnne• Praktikandid võetakse 1^—2 kuuks. Makstakse liku lahenduse praktikantide vahetus. Nimelt loovu- tatakse koht mõnele välismaalasele ja saadakse selle . *) Vt. sellesisuline artikkel H. Drimmel'ilt praktikakoht vastutasuks, ; ,österr. Hochschulzeitung" 1. Juli, 1936. . 'r.\.,V. 394 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 11 — 19. XI 36.

palka, mis katab elamisekulud.. Erandiks on arstitea. See-mtilje Poolast on jäänudki', kuid tsentrum on duskonna üliõpilased, kes saavad ainult prii -ülalpida• kandunud lõunasse, Krakowi ja selle ümbruse maa• mise. Siia lisandub veel prii sõit Poola raudteel, pii• kondadesse. rist praktikakohani ja tagasi. Raskuspunkti lõunasse kannab inimene ja tema Varemail aastail võimaldati prii sõit Poola raud• looming, mis lõunas maastikupildis oluliselt hakkab teedel kogu praktika kestusel, missugust soodustust kaasa rääkima. Inimene ja tema looming —r see kul• käesoleval suvel nautisid vaid raudteedel praktikal vii• tuuri oluline tunnus. Krakowis alles tunned, et oled bijad, said kaks priipiletit kuus. Poola raudtee on kal• jõudnud teise miljöösse, et oled Poolas. lis ja distantsid õige suured, edaspidi peaks meie üli• Warssawi on ju Poola Vabariigi pealinn, kuid tun• õpilaskond läbirääkimistesse astuma, et võimaldataks dub tavalise kosmopoliitlinnana kõige oma kontrastide jälle prii Sõit raudteedel, või siis vähemalt paar pile• ja räpasusega. Warssawi vaatamisväärsused,, nagu tit praktikaaja kohta. Poola üliõpilaskonnale ei teeks Lazienki, Sigismudlll sammas ja omaaegne kuninglik see mingisuguseid erilisi raskusi. loss, milles praegu resideerib president, on itaalia Käesoleval suvel tõusis välismaalaste praktikan• meistrite töö. tide arv Poolas vähemalt 300-ni. Rumeenlasi oli kõige Poola lääne osas on rängalt tunda saksa mõju. Nii enam — midagi 100 ümber. Jugoslaavlasi umbes sama• on Poznanist kadunud Poolale omane vaesus ja räpa- palju. Siis mõningad saksa agronoomid ja metsa• sus. Tänavapildis puuduvad juudid. Ärid on puhta• mehed. Lätlasi oli 25—30. Soomlasi 10 ümber. Gdy- mad ning kindlate hindadega. nias oli üks tudeng koguni Islandist. Kahtlemata oli Kuid Krakowis on kehastunud Poola. Siin on ka sääl veel teisigi rahvusi. see ümbruskond ja vaim, mis on kandnud ja sünnitanud Eestlasi oli üle 20 inimese. Tartu üliõpilaskonna uue Poola. - kaudu sõitis 10 tudengit. Kõigepealt Krakow on keskaegse Poola pealinn ja Poola-Eesti ühingu kaudu olid 10—12 inimest Tal• kuningate residents. Siia asutati juba 1364. a. ülikool, linnast. mis püsinud kogu aja poolakeelsena ja kujunenud Allakirjutanu viibis majandusteadlasena lähemale poola teadusilma keskuseks. kaks kuud poola suuremas riigipanga osakonnas Kato- Peale Poola lõpulikku jagamist maitses Krakow wices; Tasu maksti umbes EKr. 120.—• kuus. Poola lahedamaid eneseavaldamise võimalusi kui teised Poo• olude kohta ja eriti industrialiseeritud Ülem-Sileesias la osad Saksa või Vene valitsuse all. Poola keel ei ole see sugugi palju, kuna pool sellest summast ku• püsis. Ainult asjaajamine keskasutustega toimus saksa lus juba söögiks. keeles. Nii alustati Waweli, kui endiste Poola kunin• Esimene kuu rakendati korralikult tohe ja tutvus• gate residentsi restaureerimist juba 1905. a., kusjuures tati' üksikute osakondade ja operatsioonidega pangas. keiser andis eelarve korras kindla summa, lisaks kor• Alles teisel kuul jäeti rohkem vabadust, mida ka põh• janduste teel saadule. jalikult kasustasin, sõites Poola risti ja põigiti läbi. Siit lähtus T. Kosziuski õnnetusse võitlusesse Katowice ise on noor tööstuslinn ja saanud linna• peäle Poola jagamist. õigused alles 70 aastat tagasi, kuid elanike arvult üle• Siin kogus Pilsudski oma esimesed leegionärid ja tab juba Tallinna. Linn ilma aguliteta, täis nõge ja lõi aluse poola sõjaväele, millele hiljem rajati riik. tahma. Nelja-viie-kordsed majad lõpevad ja algavad" See ei ole juhus, et poola eneseavaldused on läh• kohe põllud. Linna kasv on nii kiire, et aguleid ei ole tunud Krakowist, vaid selle ümbrus ning inimeste kan• veel tekkinud. Linn on ümbritsetud korstnaist ja elu dev vaim on loonud selleks sobiva õhkkonna ja see• on seal tahma tõttu vilets. Kauemat aega seal viibida pärast tunneb turist alles siin, et ta on jõudnud Poo• ei tahaks. Eriti suvel ja kui on tuldud just mereran• lasse. nast. * Reisimine: kas see ei ole ilu tagaajamine? Sõi• Krakowist paari tunni kaugusel on Kõrg-Tatra ja detakse paigast paika ja otsitakse kaunidust looduses Pieniny mäestikud. ja inimese loomingus. Praegusaja euroopalik tsivili• Kõrg-Tatra Zakopanega on üldiselt tuntud. Siin• satsioon on*sedavõrd levinud, et peab kusagil eksooti• kohal märgiksin, et Tatrasse sõites ei piirdutaks üksi listesse maadesse sõitma, ennem kui märkad midagi Zakopane linnaga, mis ei paku midagi. Pruugib vaid märgitsemiseväärset inimestes enestes ning nende paar vanemaid jalanõusid naelutada ja võtta seljakott eluavaldustes. Seepärast Poolas reisides ei tundunud ning võib asuda mäestikku. Naelutatud jalanõud on midagi uudist ega erakorralist vaatamisväärset.. Mäes- vältimatud, sest nendega saavutatakse kindlus ohtlikel tikku-tõusmine, maa-alused kaevandused, suurtööstused mägiteedel. või muuseumid ei pakkunud palju uudseid elamusi. See Zakopanest lähtuvad markeeritud teed, kus võib kõik oli kuidagiviisi omane ja tuttav — kas raamatuist rahulikult liikuda ilma juhita. Kõlab uskumatuna, või kinost? Suure vaheldusena tundus kusagil kaunis kuid mäed on tihedasti asustatud. Aegajalt on mägi- paigas ennast mugavalt sisse seada, nautida looduse ilu onnid ja teedel kohtab alalõpmata turiste — ikk,a ja viibida paar päeva mõnusas mittemidagi-tegemises. seljakotid ja naelutatud saapad. Võis näha koguni Kujutlesin Poolat suure tasandikuna, mida Wisia perekondi väikeste lastega. Järgides markeeritud teid jõgi läbib ning mille keskuseks on pealinn Warssaw. pole karta mingit ohtu. * Nr. 11 _ 19. XI 36. ÜLIÕPILASLEHT 395

Eriti meeleolurikkad on mägionnid. õhtuks kogu• tandina omab pehme kliima idülliliselt meeleolurikka nevad sinna kokku kõik ümberhulkuvad santlaagrid. maastikuga. Seljakottidest otsitakse välja priimused ning toidu• Kuulsuse Pieninydele annab laskumine parvedel moon. Süüakse ja veedetakse õhtu mõnusalt onnis jõel Dunajec, mis endale tee mäestikust läbi murd• ühise perena selleks sisseseatud suuremas ruumis. nud. Kaugus läbimurde algusest lõpuni on vaevalt Vaene või jõukas — inimesed siin on üheväärsed, sest 3 km, jõejooks aga umbes 10 km ja laskumine kestab peale posti pole mingisuguseid kulutamisvõimalusi. üle kärestikkude 4—5 tundi. Teel teeb jõgi järske pöö• Mägionnes on ruum ratsionaalselt kasustatud. ranguid kõrgete liivakivi kaljude vahel. All on köök ja ruum, kus võib oma priimusega sussi- Kauguses Tatra harjad, nii asutakse parvedele, tada ning ülevalmainitud söögi- või seltskonnatuba. mis moodustatud neljast ühest puutüvest õõnestatud Ülejäänud ruum on kõik magamiseks. Meeste ja naiste venest. Sellist parve, mis kuuseokstega kaunistatud, vahel seal suurt vahet ei tehta. Kõik magavad sega• juhivad maalilistes rahvusrõivais kohalikud talupojad. mini, kuis juhtub, olgugi et oleks ruumi eraldamiseks. Algul tundus see tsipa võõrastavana, kuid hiljemini Raske on midagi kaunimat ja idüllilisemat kujut• tuli harjuda sellega. Akna all vulisev mägestikuoja leda kui elu Pieninydes. Samad kodused turistide ning ümberringi sünged graniit-tipud, nii möödub öö onnid kui Tatras, kuid meeleolu on kergem, just maas• Tatras. tiku ja looduse sarmi tõttu. Tahes-tahtmata medes- tuvad A. Daudet novellid Lõuna-Prantsusmaast. Hommikul valgenedes hakkab kogu see pere lii• kuma ja päeval on onn tühi. Otsitakse ümbruses mõni Pieninyde külastamine ja Dunajeci sõit tasub end tipp, tõustakse kuni 2500 meetrit jumalale lähemale, veel teisel põhjusel. Nimelt sinna sõites läbistatakse et siis järgmist ööd veeta juba naaberorus. omnibusel tüüpilistest poola küladest. Tänavkülad. Tatra Poola osa on eriti mõnus ja kodune, kuna Maantee ääres värvimata tahutud palkidest majad sealne olemine on täiesti primitiivne, ilma igasuguse ilustatud puunikerdustega. Seal külades on kujune• komfordita. Sellevastu kahjuks Tšehhoslovakkias on nud ja püsinud poolaline talupojakultuur, kõigi oma elu piltlikult öeldes rafineeritud. Mägionnides on ehitiste ja rahvusrõivastega. ooberid smokingis! Mägiteed on kruusaga kaetud, Vastandina eestlasile on mehed seal rahvusrõi- kas või sõida jalgrattaga kuni kõrgemate tippudeni. vaste kandjad. Talumeestel villased kintspüksid, tiki• Kahju on sellisest looduse profaneerimisest. tud vestiga, nii nad käivad tööl ja kirikus. Hoopis teiseilmeline on Pieniny mäestik Zakopa- Krakow ja selle ümbruse maakonnad on omapärase nest umbes 40 km kirdes. kultuuri loonud ja seal alles õpitakse Poolat tundma ja Kui Kõrg-Tatra on tuntud oma sünge ja metsiku mõistma. maastiku ning karmi looduse tõttu, siis Pieniny vas- R. Koort.

Prof. G. Suits'u lahkel loal avaldame vanast teada on; olgu siis veel tuttav eluotstarve — tema arhiivist alljärgneva seni-ilmu• surm. Siin metsas see vana muidugi ükskord hinge mata Jaan Ok-s'a novelli, mis kir• välja kobib. Ta võib seda, sest temal on ju... pojad. jutatud 1906. a. Need kaks kõhna noormeest, kes saevad ja ikka jälle saevad, siis lõhkuma hakkavad ja isa pinusse hal- gugi paigutada avitavad. See on ju vana isa loomu• sunni eksitus, kus ta teadmata-tahtmata edasi peab elama... igavesti, kui veel ei pea lõppema see räbal Isa ja pojad vaevaelu, — igav, tühine mõistatus ... Talvad, sügav lumi, mahalangenud puud, saag, * tulease, vana kasukapintsak, beeringapütt, kõlbmata kirvevars, jäljed, kelm töömeest ehk... inimesed. Külm on tänavune talv ja sügavalumeline. Jala- Eh — hee — inimesed 1 Kes neid siis inimesteks närtsudega õhuseisu mõõtes leiame, et hilistel hom• peab?! mikutel kolmed nartsud ümber jalgade peavad olema. See vanamees seal, umbes kui mõni lõhki pekstud Ühtlasi läheb ka lume paksus ja säärsaapa kõrgus kiilu teisend — päris kõlbmata vai ise! Ka temale on kohati kokku, ainult hanged on hoopis paksemad. üldine jõud niipalju hoope juba peale sadada lasknud, Olgugi et isa ja kaks poega sugulased on — teine- et ta rögiseb-köhib, sügavasti hingeldab ja sagedasti asi: kas nemad seda olla saavad — et nad töö eneste puhata tahab — vähe kasepakul istuda — torkivate keskel õiglaselt ära jagavad, sealjuures — pange tä• pistete pärast rinnus, külje sees, nagu igas kehaosas. hele — ei vedele, siiski nad üle 35 kopika päevas ei. Ta sülgab, nuuskab ja köhib... nagu inimene; lõhub teeni — meie teame: ei teeni, kui keegi neist ka päeva• puid, hakkab saepidemest kinni eluaegse puulõikaja palga üle kõneldes uhkustada tahaks: „umbes poole kombel. Eluaegne — kena sõna! xTa ei tohi siis veel rubla ümber." Ei, vennad... pool rubla on juba raba, täna kiiluga ühes mahaheidetud olla —peab aga Õhtul raha aga — vabadusrt Imelik: need kolm töömeest veel korteri — peab minema... võib olla ka surema. tahavad vabamad olla kui lõhkumise nui... tahavad Vana kulunud isakest nüüd teab: kas temal pas• mõistlikumad olla:*.*-* baturiidast —, tugevamad kui si gi on — ei tea, kas omal elulugugi?! Inimesel, kes kirves... Lõhkumisenui agn puhkab sagedamini; pike• sündimisest surmani ainult teiste^ tarvis elab, pole ju malt, haluriit langeb alla ... tasakaalukadumisel, kir• midagi oma: siis võiks ju kirves varre ka omaks nime• ves on surmarust, niisama pime, kui kõik kaudsed tada. Isa-ema ja...too, see on Mõik, mida metsa- surmamisviisid valgustamata segaduses .*. ' „ 396. ÜLIÕPILASLEHT Nr, 11 — 19, XI 36, Tartu haritlaste protest ­ telegramm 1Q0Ö. a. .1905. a. revolutsioonipäevil nõuti esmakord­ nähted. Maa oli täielikult karistussalkade või­ selt meie rahvale kõiki kodaniku põhiõigusi ja muses. Eesti maa­alal teotsesid väga kurikuul­ demokraatlikku korda, kuid see liikumine suruti sad karistussalkade ülemad: tuntud kindral­ma­ veriselt maha. 1905. ä. detsembrikuu lõpul saa­ jor Bezobrazovi juhatusel, L.­Eestis rittmeister deti maale karistussalgad, kes armuheitmatult ja Karl von Sievers (1874—1935). Eriti massilisi veriselt karistasid igaühte, kes kuidagi oli kaasa mahalaskmisi toimetas K. v. Sievers, nii lasti tundnud või kaasa aidanud vabadusliikumisele. tema käsul Viljandis maha 9. jaan. 40 inimest ja Veel enne karistussalkade tulekut 10. det­ 11. jaan, 13 inimest. 13. jaan. lahkus K. v. Sie­ sembril kuulutati välja Tallinnas ja Harjumaal vers oma salgaga Viljandist ja liikus Tartu suu­ sõjaseadus. Sellega algas tolleaegsete avalikuelu nas. Hirmu­ ja õudsusetunded ja ­jutud Tartus tegelaste tagakiusamine ja vangistamine. Oma aina kasvasid. Kas pidi Tartus ja Tartumaal elule ei võinud olla julge keegi, kes oli kuidagi tulema samane veresaun kui seda oli Viljandis? avaldanud rahulolematust tollal kehtiva Vene Ei olnud enam juttugi 17. okt. manifestis luba­. monarhistliku . režiimi vastu. Sõjaseaduse tud isikupuutumatusest, südametunnistuse­, väljakuulutamise järele olid paljud tegelased sõna­, koosolekute­ jt. lubatud vabadustest. sunnitud end varjama ning siis hiljem põgenesid Reaktsioon võimutses — tule ja veriste vitsa­ välismaale, et päästa oma elu. Neil päevil põge­ dega rahustati maad. Rahval ei olnud enda nesid­ maapakku J. Teemant, K. P ä t s, M. kaitseks mingit võimalust, protesteerijaid oota­ P u n g, M. Martna jt. —• paljudel neist tuli sid vanglad ja püssikuulid. olla aastaid maapaos. Teised Tallinna haritla­ ' Ainukesed, kes tollel kurb­süngel reaktsiooni sed,, keda tabati, vangistati, nagu: linnanõunik ajal meelt ei heitnud ja kes otsustasid valjult V. Lend er, J. Poska, dr. .Lüüs, dr. Ma­ protesteerida reaktsionääride ja karistussalkade s i n g, dr. K ö 1 e r, direktor Sa k k, linna looma­ tegevuse vastu, olid Tartu eesti haritlased, ees­ arst Rab is s o n jt. otsas akadeemiliste haritlastega. Jaan Tõnis­ Detsembri lõpul alanud karistussalkade „töö" soni algatusel peeti nõu ja arutleti küsimusi, jaanuari algul aina süvenes, mahalaskmised, kuidas protesteerida kõikide nende hirmutegude peksmised ja vangistamised olid igapäevased vastu ja kuidas nõuda reaktsionääride ja karis­

Vuhib poeg.ja toksib isa küll kirvega, saega, lumekänkidest vabastatud. Idatuul raputab koormatud nuiaga — vastu talva kukuvad jämedad löögid, nii et põõsaid ja nende kõveraks­kooldunud oksad tõstavad narmad lendavad. Laiaks laguneb läbipeksetud kulu­ otsad ülespoole, sirguvad, murtud kohad paistavad... pea, lõssi vajub terve ta eduline kuju, see ettepoole * tungiv vorm — siis agä ... lendab tüdinend kiil viimast jõudu kokkuvõttes kõrgele... Õhku ja langeb elutult Tuli põleb, põletab — puuoksad auravad. Lahe, maha... umbes nagu kangekaelne, väsinud loom siis, ümmargune, kuhjalavataoline tulease. „Need oksa­ kui ta enam edasi ei suuda minna, kui... koorem üle­ närud tulevad ära põletada" — oli käsk ja vanamees liigne on! veab tihti uusi kuuseharukesi leekidesse. Tuli sööb Halusüllad, need on suuremoõdulised mõisa ühek­ tuttavalt ainult... paremad osad ära — närud, oksake­ sajalalised süllad! Nii metsakohased on need puurii­ sed jäävad ümberringi vinguma, ümmargust ladet dad: mõlemad kõrged, tugevad, veata — küllus ja kül­ järele jättes. Ikka need paremad jupikesed peavad lus iga mõõdu järgi. Võib­olla on nende omanik, pere­ kõige ennem aurama hakkama ... oksad, mis hiljuti mees ka umbes niisugune — kes teda teab? alles nii elujõudsalt kasvasid, suureks sirguda tahtsid, Aga 'need inetud inimeseloomad keset toredat põlevad nüüd praksudes. Umbes kui elusalt kiunuvad metsa segavad ehk kõike seda looduse suurepärasust, visamad... seda ääreta küllust igal pool?! Maha tarvis lüüa, ara­ „Neist saaks häid... tugiteibaid," mõtleb vana­ hävitadä — aga ei... need surevad juba isegi: näed mees mõõdukalt kõverasse paindunud jämematest kuu­ nende kõhne kujusid! Aga kui nad ei sure, kui üks seoksadest. Pisemaid raokaid pindadega ei pane ta neist kolmestki äkki... mõtlema hakkaks ja oma elu tähele — pole ju kaugeltki seda väärt: neist ei saa ju rohkem tundma, kui halud pinus, kui kirves kännu kõr­ teistele tugesid, kuivavad ikkagi niisama kasuta ära, val... kui? Kui nemad kõik surra ei tahaks, vähemalt kukuvad teadmata alla ja mädanevad. Siin juba lesk­ mitte nii; nagu nad elanud on ja sündisid... Kui nad naisi neid üles korjamas ka ei ole! loomulikult surra ei tahaks, — need inimesed —, kes Tulepahl keerab vana kohkssÕrmede vahel ja pais­ vägivaldselt sündisid?...— " kas äärtelt korjatud raided kesk tuletava. Siis plahva­ Tuul on vaheajal "teisale pööranud, valjemalt tab tulukene sööta leides kord suuremaks, üksikud lee­ puhuma hakanud. Uued hood toovad uut lund. ja seš gid tõusevad kõrgemale õhku ja kaovad*.:••• .Ei­ need tungib mööda maad ■—alumistes õhukihtides edasi. leegid suuda kõige oma soojusega seda tootest ja Murtud ja väsinud põõsaM} kes kaua suurte puude kulina õhukihti veel soojefidada ­r­ ainult kadumiseks otsast kukkunud lumekoorma all ägama pidid, saavad. tungivad tulisemad;.tulejoM ülespqol& ja ülespoole ­tst Nr. ii — 19. XI 36. ÜLIÕPILASLEHT 397 tussalkade tegevuse lõpetamist. Otsustati saata Välja kujunesivad kaks erakonda: parajuslased püüd­ ühine Tartu haritlaste protest­telegramm ex­ sivad uuenduste läbiviimist konstitutsiooni teel ja haridusliste abinõude varal, aga tahtis ka hariduslist Vene pealinna ajalehtedele­ Telegramm koos­ võitlemist saksa eesõigustega klassi vastu; käremeel­ tati „Postimehe" toimetuses ja selle lõpulikuks sed, kes üleüldise revolutsioni liikumise mõju all vii­ redigeerijaiks olid peäle Jaan Tõnissoni vene­ bisivad, püüdsivad neidsamu uuendusi omavoliliste abi­ keele oskajatena K. Konik ja Lui Olesk1. nõudega, mille poole iseäranis veike osa linna proleta­ riatist ja maata külaelanikkudest hoidsivad. Käre­ Telegrammile kutsuti alla kirjutama kõiki meelsete sihti hõlbustas üldine valitsusasutuste tege­ Tartu eesti haritlasi ja alla kirjutama ilmus 25 vuseta olek, 17. oktobrist algades. Terves riigis oli haritlast, ainult üks kutsutu ei olevat ilmu­ meeleärevus raudteede ja posti­telegrahvi streigi mõ­ nud2). Allakirjutamine lõplikult toimus jul suurenenud, ja sellega ühenduses hakkasivad vähe­ sed käremeelsed elemendid kohati endiste vallavalit­ 18. jaan. 1906. a. ja samal päeval saadeti tele­ suste asemele uusi isikuid ilma vägivallata üleüldise gramm ka Peterburi vene ajalehtedele. Selle healeandmise põhjal seadma. Vägivalla teud, mis telegrammi koostamine ja allakirjutamine oli mõisate lõhkumises ilmusivad, algasivad peale valju tollal sõjaseisukorra ajal äärmiselt julge ja sõjaseaduse maksmapanemist Tallinnas ja Tallinna tegelaste vangivõtmist. Korraldamata Tallinna prole­ eneseohverduslik samm. Tuli arvestada vangis­ tariati salgad, kellele kaabakad juurde seltsivad, "läksi­ tamist ja sõjakohtu alla andmist — kuid siiski vad maale, et mõisate lõhkumisega mõisnikkudele kätte Tartu haritlastes ei puudunud julgust ja üks­ maksta, keda nad sõjaseaduse valjus tarvitamises meelt. süüdlaseks pidasivad; salkadega ühinesivad enamasti maata inimesed, osalt hirmutamise mõjul. Kuna seda telegrammi pole keegi kaasaegseid Liikumine kannab üleüldse maaasjahduslist oma mälestustes avaldanud, kuid sellel on väga (agrar) laadi. Eesmärgiks oli mõisnikkude majandus­ suur ajalooline tähtsus, siis toome selle doku­ list rõhumist kõrvale saata. Kui valitsuse võimud ei mendi siin tervena ära (esitatud tolleaegses kir­ oleks hoopis ilma tegevuseta olnud, siis oleks parajus­ javiisis). meelsed oma jöuuga vägivalla sõpradest jagu saanud. Näituseks asutasivad Pärnu maakonna talupojad mii­ Telegrammi tekst oli järgmine: litsaväe Tallinna salkade tagasitõrjumiseks; detsembri „Palume järgmist avaldada. Eesti rahva süüdis­ teisel poolel tulnud sõjaväed ei leidnud kusagil vastu­ tamine, nagu püüaks ta keisririigist lahku lüüa, on hoo­ panemist ja talitasivad siisgi, nagu õleks avalise sõja­ pis põhjuseta. Ärev meeleolu, mis 18. oktobril alga­ riistus mässuga tegemist. Kuna igakord lõhkumise nud, ilmus koolide, maakorralduse ja kohalise omava­ otsekoheseid alustajaid kätte saada ei olnud, püüdsi­ litsuse uuenduste püüdmises, viimast üleüldise heale­ vad sõjaväed Saksa ohvitseride — nagu midshipman õiguse põhjal, et Saksa sugust mõisnikkude vähemuse von Steini, rootmeister von Sievers'!, sõjaprokuror von rõhuva majanduslise ja politilise ülevõimu alt peaseda. Kotzebue ja teiste — juhatusel enamasti mõisnikkude­ sakslaste ülesandmise peale isikuid, kes peale 17. ök­ 1) H. Kruus, Punased aastad I, lk. 111. tobrit lubatud mitingutel kõnelejatena välja astunud, kes omavoliliselt küttimas käinud või mõisnikuga isik­ 2) A. Jürgenstein, Minu mälestused II, lk. 18. päikesele ligemale... Suits, aur jääb järele metsiku lega — pärast ilmale halb kuulda... Aga kellest ma Õhuga kokkuliitmist otsides. Eranditult liigub ta jõue­ enam hooli, kes minust teab . .. suren ... kuidas? — tult, lõdvalt tuule järele edasi. oma asi! Suremisel nüüd maailma moodist, viiside Metsavana ei räägi palju — ja kellega siis? Kö­ tasakaalust, teiste ligimeste loridest hoolida! ... Aga hima peab ta sügavalt kuni väsimuseni, kui hoog peale pojad! Nendel on halb pärast olla, elada, töötada, tuleb. Ja töötama vaheajal täie kiirusega peavad ikka võib­olla ka surra, kui isa loomulikult surnud ei ole* ja alati töömehed. Jutuajamine lõbustaks, pehmendaks Pärast niisuguseid mõtteid, kui vanamees jällegi vähe töökäigu edasijõudmist — seda aga ei tohi lubada, vaevaga haluriita üles ladus', mahalangevaid puulõhmu­ kui raha teenida tahetakse —■ neetud raha! sid uuesti ja nii ühetasaselt virna ladus, sai ta aru ja mõistis, et teda, vana haiget inimest ikkagi veel poega­ Ainult harva, väga harva tuleb mõni „kurat" üle dele tarvis on. Ladumise lõpul vaatas ta üleslaotud vana inimese kolletanud mokkade — need, võib ju olla, ladet, mõõtis seda süllapuuga, tagus väljaküündivad on elus... suudelnudgi armu­suuandmiste kordadel! halud tagapoole, teades, et kõik ikka ühetasaselt ja sar­ Nüüd aga peab tuim süda võimetumas vihas ainult naselt riidas peavad lamama... Kui poisid vana isa „kuradisi" hauduma — ta elu nõuab seda: see juhtub ju kukkuva puu alt eemale sundisid minema, siis sai isake enamisti siis, kui raske halg jala peale kukub, pastal aru, et need kaastööloomaks saanud inimesed... tema põrub ja jalg haigeks laeb — kui ettemõõdetud kirve­ oma pojad olid. See teadmine nagu tegi rinna kerge­ hoop hästi ei trehvanud. Ja hoop ei taba hästi siis, kui maks, tõi vanadesse kätesse uue jõu ladumiseks, lõhku­ vanake vahest kõrvale peaks mõtlema — mõtlema pool­ miseks, oksade kandmiseks tuleasemele. Isa nagu tun­ hapude viiekopikälisteheeringate peäle, mis sellel ost­ dis kohust poegadele abiks olla — nad ju kinnitasid mise korral iseäranis suured, muidugi võrdlemisi — tema vankuvat elualalhoidmise­jõudu. Poegade pä­ näisid olevat, meelimõlgutama külmetanud hapuleiva rast!... järele, mida nii ootamata palju söögivõtmisel sisse Kuna vanamees vaheie­vahel sülde ladus, tuld mahub. Läbikurnatud kere on ju nii tühi alati, ära­ tegi ja köhis, — saagisid kaks poega vahetpidamata uhtunud jõud tahab karastuseks materjali. väledasti: teatud osa tööd peab ju õhtuks või lõunaks Kui jällegi uus puu­jala peält maha lastakse ja tehtud olema — muidu ei saa päevapalka. Kerged rii­ pojad isa paole rõkkavad, et viimane ennast ometigi ded töötajatel seljas, õhk arutu külm, aga higine on alt ära hoiaks, siis, jah, siis saab vana inimene jälle pea palgega, higiveest auravad ka vestiseljatagused. mõtlemiseks materjali ja asju arutamiseks, imetlemi­ Puud on pahklised, sitked, oksUsed—: vaiguollus teeb seks: miks teda puu alla ei lastud jääda.y. ja mee~ tööriistad halvaksv Väsinud käed aga liiguvad masirt­ 398 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 11 — 19. XI 36.

lišelt "tülis. Ilma asja ­uurimata ja kohtuta, omavolili­ hirmus. Oli juhtumisi, et inimesed hirmu mõjul hul­ selt, lasti vangivõetuid surnuks või anti neile valjult luks läinud ja enese tapnud. ihunuhtlust kuni 200 hoobini, sagedasti üheainsa ohvit­ Rahvas on ohvitseride ülemeelse omavoli üle väga seri käsu peale, kes ka eraasjus kahtlaseid isikuid, pahane, õigusetundmust hävitatakse ilma mingi põh­ arvatavaid vargaid jne. karistasivad. Kahtlusealuste juseta toorusega. Saksa mõisnikkude tagaässitamistes varandus­põletati ka maha. üksinda Viljandi maa­ nähakse püüet, endist orjuseaega riigivõimu varal ja­ konnas, kus mõisate lõhkumisi ei olnud, on üle 70 ini­ lale seada. Niisugust arvamist kinnitab asjalugu, et mese maha lastud. Tähendame siia mõne silmatorka­ rootmeister von Sievers manitses rahvast, nad mingu vama loo: Eesti Aleksandri linnakooli inspektor, põl­ mõisnikkudelt head nõu küsima, kuidas elada, ja võtku lutöö ministeriumi stipendiat agronom Raamot mää­ nendega kokku saades mütsid maha. rati ilma ülekuulamiseta mahalaskmisele ja üksinda Tulevikuks on ette näha: salajase kättemaksmise naise palve peale anti ta sõjakohtu alla. Viljandi linna­ janu,' vaenulise oleku suurenemine sakslaste vastu ja koolis peksivad soldatid kolme õpilast selle eest, et igasuguse usalduse kautamihe valitsuse vastu; prae­ nad kooliülemusele palvekirja ära andsivad. Lüganu­ gune omavoli, ülemäärased karmused ja ülekohus on sel, Rakvere maakonnas, on madruste kuulidega üks sündsateks abinõudeks seaduse tundmust ja auustamist naisterahvas ja neli last, kes hirmu pärast majasse* seaduse vastu ära kautada, Läänemeremaade tuleviku luku taha varjule pugenud, surmatud ja haavatud. peale kahjulikult mõjudes. Kohaline põline Eesti rah­ Rootmeister vön Siever'i lendava salga — kes nähta­ vas, visa töökas element, ei ole sugugi riigivalitsuse vasti ülisuurte volitustega kindral Besobrasovi juhatu­ poolt, rõhumist Saksa vähemuse meeleheaks ära teeni­ sel töötab—> omavoli on nüüd ka Tartu maakonda nud. Vägivalla vastu, mis rahvast hävitab, protestee­ jõudnud, kus mingid vägivalla tegusi ei olnud, kui ai­ ridesi arvab Eesti haritlaste ringkond, et "kohtu või­ nult omavoliline metsaraiumine Laeva mõisas ja sõja­ must korrarikkumises, vägivalla ja omavoli tegudes riistade väljanõudmine Sangaste mõisniku käest. 14., süüdlaste vastutamisele võtmisest küllalt on. Eesti 15. ja 16,. januaril algas rootmeister von Sievers Rannu rahvas, kes alati oma kohust riigi vastu täitnud, ootab kihelkonnas nuhtlemist, kohalise rännu mõisniku von praeguse vägivalla lõpetamist ja õigete ja seadusliste Bergi kättejuhatamise järele. Ilma mingi põhjuseta abinõude tarvitamist. määrati ihunuhtlust vallakirjutaja Jänesele, kes sellest Tartus, 17. januaril 1906. ainult koigi kohaliste elanikkude ühemeelse palve peale peasis. Von Sievers sundis endist vallavanemat . Tõnisson, ajalehe toimetaja, õigusteaduse kandi­ Oldti, kes kohalise küla enamharitud isik ja parajus­ dat; Aule, kaubanduseteaduse kandidat; Virkhäus, sek­ meelsete liigist, üht peksetavat talupoega jalust kinni retär; Hünersön, ajakirjanik; Kallas; mõtteteaduse hoidma. Jänes pidi, ohvitseri käsu peale, soldatite saa­ doktor; Kivastik, linnavolinik; Konik, arstiteaduse tel iseenda j auks vitsasi "tooma, Elanikud on suures doktorand; Koppel, lahutusteadlane; Kõpp, usutead­

Ukult, ammututtavad liigutused korduvad ka siin osa­ puu alla jääks, oleks teistel kahju — mitte üksi selle­ valt, kui tõukejõud madalamale langeb. pärast, et siis kolmas tööpaarimees puudub ... On Poisid on juba kolmteistkümmend aastat isa avi­ ühel viina, saab ka teine maitseda — searäsva kõrveta­ tanud. Kui nad kuueteistkümne­aastaseks said, juba takse alati ühise panni peal. siis, sundis isa kaksikupaari külmetama, saagima, pikka metsateed sügavas, teeta lumes sõtkuma, higistama, Teised ligimesed on metsaelanikkudel võõrad! raba teenima ülespidamise muretsemiseks. Poisid ei Neid põlatakse... ei tulda iialgi suitsusauna vaatama, mõistnud midagi teha — nagu ahel köitis isa tahtmise kus nad korteris on. Nad lapivad laupäevaõhtutel vanu võim neid selle raske loomatöö külge. Pärastpoole saapaid, paikavad puudeokste kulles lõhkirebenenud harjusid nad juba nii ära, nägid ainult sarnases töös pintsakuid, kampsuneid. Pühapäeval ju tarvis küla­mo­ omale :ütespidamise võimalust, ei nad ka iialgi enam nopoli juurde minna ... kella kahe ajal tuleb viinatooja muud elukutset lahedamate tingimistega soovida ei tagasi kolme pudeliga. Tarvis juua, tugevasti sisse mõistnud. Nad nägid seda umbvaeva nüüd nagu ... tõmmata — selles seisab palju, kõik! Siis saab isa isa pärast. Nii kaua kui tema veel elab — ei pääse sel­ aru, et need kaks noormeest ta poega on, siis mõista­ lest! vad pojad, et vana nende eluandja on,., tükikeseks ajaks unub tõsine eluviha vaevaelu. .. Kokkuköidetud paarid: kirves ja mees, saag ja kaks töölist — valus on lahkuda! Ämarus ümberringi, Arusaamatu metsaelu liigub aga kindlate saaduste ei leia pääseteed lahedamate päevade peale! Kui käe­ järele edasi. Tuul puistab külmetanud oksi, ehk­ säält. luud valutavad, tuisanud hangede sees edasi ronimine küll enam midagi saada ei ole, Pragisedes kukuvad väsitab, saapanahk jalga valusti hõõrub, korteriõhk toredad puud risti­rästi teineteise paale — endised jät­ südant pööritama paneb — siis vahest mõtlevad poi­ vad alla, uued langevad nüüd üle'... Lagastatud metsa sid ka mujale minna. See aga ainult sedakord — ei asemel seisavad värsked hai usul lad. Noored tugevad jaks ata enam! puud kangenesrd, täienesid seni, kui neid halgudeks Nende tööloomade pärast elavad kusagil ka kaks kisti. Viimane jõud avaldab ennast auruna, kus liiku­ inimest, kes nendest aru saaksid, õieti mõistaksid, mine, soojus sünnib ... siis kaob ka. unistaksid, loodaksid — võib ju olla! Need vahest nuiaksid kaastundmuse pärast, kui näeksid neid väsi­ Mis see inimene siin teeb, on arusaamatu. Meie nud eluta silmi, haiglast kehakogu. Üleliigne, raske tunneme, et need töölised, puulõikajad on ja rohkem vaev on neid juba esimestel aastatel tõbiseks teinud! ei tahagi teada! NTeed vaevatud liikmed, sooned, tööga mürgitatud keha >. Tuli aga leegib tuldaval ja hävitab kõik, mis ette ei või enam seisma jääda — kogu ihus oleks siis umb­ tuleb. Leegivalu ees sulab lumi, külm jää langeb kokku valti, hagu igal tapetud töölisel .puhkeaegadel. Need veeks. Veeaur ja tulesUits tõusevad ühtlasi ülesse poisid ~ nad peavad ka ... eluaeg terves ta pikkuses õhku, lagunevad ikka laiemale, laiemale, vehivadkör­ nõnda töötades mööda saatma. See on ju vanematest gemale nagu võideldes selle jääkülma õhuga päritud patt, sunnitöö... Ei see tuli jõua veel tervet ilma kõige ta metsa* Isal pojad', nad tunnevad üksteist, mõistavad Vas­ eluga soojendada. Aga tk leegitseb, sööb — lähem tastikku hädast ja vaevast Irzgu pidada, Kui keegi neist ümbrus saab ikka soojemaks, keevemaks.­' ■ ~~i­>* Nr. ii — 19, XI 36. ÜLIÕPILASLEHT 399 lane; Lenbaum, linnavolinik; Luiga, arstiteaduse dok­ kuulmatu akt, ta sisaldavat Vene sõjaväe auhaa­ tor; Luht, provisor; Olesk, ajalehe toimetaja, vannu­ tatud advokati abi; Paldrok, eradotsent; Põld, ajakir­ vamist ja selle eest võivat ta anda süüdlasi so j a­ janik; Rütli, vannutatud advokati abi; Sarral, looma­ kohtu alla. Kuid ta ei sooviks seisukorra nii tohter, Simm, ajakirjanik; Tõnisson, aednik; Uibopuu, teravaks minemist ja nõuab seepärast,, et tele­ kaubanduse kandidat; Sprenk­Läte, vaba kunstnik; grammis toodud auhaavavad faktid tagasi voe­ Hanko, ajakirjanik, õigusteaduse kandidat; Jürgen­ stein, kirjanik; Eller, linnavolinik. takse. Selle peale seletas J. Tõnisson Bezobra­ Telegramm ilmus 19. jaanuaril „Novaje Wremjas" zovile, et telegrammiga ei olevat tahetud mitte (nr. 10, 722), „Nowostis" (nr, 18) ja 20. jaan. järgmis­ vene sõjaväe au haavata, vaid vastupidi, seda tes vene lehtedes: „Russ'is" (nr. 4), ,,Slovas" (nr. 339), just kaitsta, sest karistussalkade teod ei olevat „Nasha Shisnis" (nr. 348) ja „Birsh. Wed.." (nr. 20) mitte Vene sõjaväele auks ja need peaksid lõp­ ning kohalikus saksa lehes „Nordlivländische Zei­ tungas" (nr. 17. 21. I 1906) ja hiljem veel ,päeva­ pema. lehes". Sellega olid pealinna ringkonnad korraga Bezobrazov seletas siis edasi, et meie oleme teadlikud meie maal valitsevatest karistussalkade hir­ katsunud telegrammis toodud andmeid kontrol­ mutegudest. lida ja leiame, et need faktid mitte tõele ei (vasta Samal ajal tegutses kindral B ezobrazov oma ja need on rasked süüdistused kõikide ohvitse­ karistussalgaga Läänemaal. 16. jaan. lasti tema. ride vastu. Läbirääkimistel läksid ägedaks ka poolt maha Vigalas 3 meest (teiste seas B. Laip­ juuresolevad ohvitserid ja seletasid, kõik tele­ man) ja samal päeval sõitis Bezobrazov Märja­ grammis toodud faktid olevat valed ja ainult maale. Sinna oli aga saabunud kutse Bezobra­ 3 tühised jutud. Nende tühiste juttude pärast zovile — soita Peterburi ). Karistussalk jäi pidanud nemad 120 versta läbi öö maha ratsu­; Märjamaale ja Bezobrazov alustas 16. jaan. sõitu tarna. See ohvitseride ülbus vihastas J. Tõnis­ Peterburi, kuhu talle järgneval päeval järele sõi­ soni ja ta pöördus Bezobrazovi poole teraval tis Paeküla mõisnik O. G. Rennenkampff­ Para­ toonil: jasti Bezobrazovi Peterburis oleku ajal ilmus Tartu haritlaste telegramm. Nüüd komandeeriti „Härra kindral, nia palun mind 'kaitsta Teie Bezobrazov otsekohe Tartu ja 20. jaan. teatätak­ ohvitseride vastu." See mõjus ja Bezobrazov segi 4), et kõrgeauline ekstsellents kindral B. on ütles:. ■ jõudnud Tartu. „Härrad ohvitserid, ma palun käituda lugu­ Tartu meeleolu muutis veel ärevamaks asja­ pidavalt." olu, et 18. jaan. õhtul marssisid linna võõrad Vaidlused ei andnud siiski mingeid tulemusi. sõjaväeosad kahe kahuriga ja neile tuli veel J. Tõnisson ei nõustunud telegrammi tagasi 19. jaan. uut jalaväge lisaks 5). Ei teatud, kust võtma. Siis ähvardas Bezobrazov vihaselt, et need sõjaväeosad tulid ja milleks nüüd siis kõik allakirjutajad antakse sqjäkohtu alla. Sel­ Tartu marsiti. lele vaidles vastu J. Tõnisson; tema on tele­ Kindral Bezobrazovi Tartu ilmumine tekitas grammi autor ja koostanud selle oma algatusel ärevust isegi Tartu sõjaväe­ ja politseiülemate ja on kutsunud intelligentsi ainult toetuseks seas. Reedel, 20. jaanuari hommikul politsei­ alla kirjutama, ning teised allakirjutajad ei ole meister Sabelin ilmus isiklikult Jaan Tõnissoni milleski süüdi, sest need usaldasid,Tõnissoni, et juurde, olles juba väliselt nähtavalt ärevas mee­ kõik andmed on Õiged. Ta nõudis kindlalt, kui leolus. Politseimeister seletas erutatult, et sei­ kedagi tahetakse vastutusele võtta, siis võetagu sukord olevat väga tõsine, kindral Bezobrazov ainult teda kui telegrammi koostajat­ Nii kestis ilmunud Tartu ja olevat väga vihane. Politsei­ vaidlus kogu päeva kuni Õhtuni. Tõnisson ei meister teatas, et kindral nõuab J. Tõnissoni nõustunud järele andma ja Bezobrazov mitte kui protest­telegrammile esimest allakirjutajat ainult J. Tõnissoni vastutusele võtmisega. Lõ­ viibimata enda juurde sõjaväe korpuse ohvitse­ puks jäeti Tõnisson üksinda, anti talle järele­ ride kasiino ruumesse. mõtlemiseks aega. Koik oli tulemusteta, kokku­ 7 Kella 10 ajal J. Tõnisson läks ohvitseride ka­ lepet siiski ei saavutatud ). siinosse. Seal ootas teda juba Bezobrazov,. koha­ Õhtuks olid kokku käsutatud kasiirioruu­ lik sõjaväeline ülemus kindral Klotšenko, olid messe kõik allakirjutajad. Ilmunud olid kõik kohal ka rittmeister K­ v. Sievers, parun Dra­ kakskümmend viis. Kindral Klotšenko seletas chenfels jt. Uksel pidas valvet politseimeister kokkukäsutatuile/ et kõik faktid ei vastavat Sabelin. tõele, nii näiteks Virumaal ema ja alaealiste Bezobrazov võttis J. Tõnissoni tõsiselt, kuid; laste mahalaskmine. Sõjavägi avanud sauna ometi viisakalt vastu6. Kindral seletas,, see peäle seepärast tule, et sealt nende pihta lastud, Tartu .haritlaste protest­telegramm olevat enrie­ nii saanud need Õnnetult surma. Klotšenko too­ nud ka veel ette teisi fakte, mis ei( olevat tele­ • 3> Vt. E. Kirjandus nr. 12/193,5; lk. 564. grammis päris täpsed. 4) Vt. Beilage zur Nordi. Zeitung nr. 17, 1906. ( Lõppeks märkas Klotšenko teiste. se.a$ dr, H. 5) Postimees nr. 15, 19. II9O64­5 ^jv (■*■ Koppelit ja küsis, miks ta siia on tulnud, kttnjt» 6) Teade J. Tõnissonilt;.; ; .iyii'^'"jFt f " 400 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 11 — 19. XI 36. tema nime „Novoje Vremjas" ei seisvat. Tõe­ dus. Siinkohal toome tõlke „Nordliv. Zeitungi" poolest oli küll dr. H. Koppel telegrammile alla (nr. 18, 1906) järgi: kirjutanud, kuid tema nime ei seisnud ajalehes. „Meie, allakirjutanud, peame endale kohuseks Vististi oli kas telegrammi edasiandja või trüki­ Tartu linnast, päälkirja all .Juhuslik telegramm" sisal­ dab teateid, nagu oleks sõjavägi valesti talitanud, põh­ laduja kahe Koppeli nime asemel jätnud ühe. jenedes erateadetel... Dr. Koppel tõendas, et tema on olnud allakirju­ Peale selle peame, vaadates sealjuures tekkinud tajate seas ja palus endaga ümber käia nagu teis­ vigadele, tarvilikuks sellele tähelepanu juhtida, et üle­ tega. Klotšenko aga ei nõustunud sellega, sest val nimetatud telegrammi tendentsil ei olnud põhjust temal olevat tähtis, kelle nimed seisavad aja­ mitte milgi tingimusel sõjaväe au haavata." lehes. Dr. Koppel vaidles vastu ja ütles: „Mina Järgnes kuupäev, 20. jaan. ja allkirjad. olen allakirjutanud ja ma vastutan alati selle Telegramm oli siiski küllalt läbipaistev, et eest, mida ma olen teinud­" Klotšenko andis dr. see oli tehtud püssitikkude all. Varsti ilmunud Koppelile sõduri kaasa, kes saatis ta majast Tartu isegi Peterburi lehtede erikirjasaatjad asja välja8). Soldatid seisid ustel vahipostil, kedagi lähemalt järele uurima. Telegrammi kohta aval­ välja ei lastud ja väljas piiras sõjaväesalk maja. dasidki pikemalt mõtteid mitmed vene ajalehed, Klotšenko andis ühe tunni nõupidamiseks. nagu: „Nasha Shisn" (nr. 351, 24 I), „Novosti" Arutati omavahel küsimust. Nooremad ja käre­ (nr. 24, 21. I) pealkirja all „Halvad laulud", meelsemad eesotsas L. Oleskiga ei nõustunud „Novoje Wremja" (25. I), „Pravo" (nr. 3, 22. I) mingisuguste järeleandmistega. Kaaluti küsi­ jt. Hiljem tekkis eesti ja kohaliku balti­saksa must ja leiti, et kõikide vangistus viiks paljude ajakirjanduses selle küsimuse üle pikk teistlus, perekonnad raskusesse ja teiseks Tartu eesti poleemika. haritlaskond jääks ilma juhtideta, pealegi kui Lõppkokkuvõttes tuleb küsida — milline oli seisid ees linnavalimised ja ägedad võitlused selle telegrammi mõju? J. Tõnisson tähendab sakslastega. Otsustati siis osalist õiendust saata. selle kohta: „See mõjus õtse kui lõhkev pomm Koostati Õiendus, milles oli öeldud, et kõik tele­ Vene avalikkuses. Selle mõju oli üllatav ka va­ grammis toodud faktid ei ole täpselt õiged, mida litsuse ringkondades ja keisri lähemas ümbru­ tõendavad karistussalkade ohvitserid. See re­ ses, sest ega muidu poleks saadetud otsekohe daktsioon lükati kohe tagasi, sest see oli liiga kiirrongil Tartu Nikolai II isiklikult lähedal läbipaistev, et see õiendus sündinud ohvitseride seisev kindral Bezobrazov." Sellega oli juhitud survel. Ka teist ja kolmat redaktsiooni ei võe­ Vene valitsusvõimude tähelepanu Baltimail tud vastu. Kell aga näitas juba kesköötundi ja valitsevale sõjaväe hirmuvalitsusele ja ühtlasi eestlased ütlesid, et nemad enam neljandat re­ näidatud karistussalga juhtidele, et siiski nad daktsiooni ei tee, s ünd igu edasi mis ta­ ei ole Eestis täielikud peremehed, vaid on veel he s. Ei hoolitud sellest, et politseimeistri kaudu haritlasi, kes ei karda vanglat ega sÕjakohut, vaid oli saadud teada, et vanglas on tehtud 24 mehele julgevad protesteerida nende tegevuse vastu­ kongid juba tühjaks. Tõnisson käis pidamas Mõningad protestile allakirjutajad (K. Ko­ Bezobrazoviga nõu, vaieldi järeleandmiseta. nik, A. Hanko) on arvanud oma mälestustes, et Eestlaste poolt olid eriti kindlad nõudjad K. karistussalkade tegevus jäi selle järele absoluut­ Konik, L. Olesk, dr. O. Kallas jm. teised, et ei selt seisma, ei vasta ajaloolistele tõsioludele. Nii tohi teha mingit järeleandmist, sest tõde ei Bezobrazov sõitis Tartust otsekohe Märjamaale tohtivat ometi maha salata. oma sÕjaväesalga juurde, kus 25. jaan. lasti tema 9 Lõpuks pika vaidluse ja nõupidamise järele poolt 3 meest maha ) ning edasi soiltfs Bezobra­ nõustusid sõjaväelased selle kolmanda redakt­ zov Harjumaale ja lahkus Eestimaalt alles siooniga, mis pidi saadetama kõikidele vene aja­ 4. veebruaril. Muidugi tänapäeval on tagant­ lehtedele. Nüüd võeti vahipostid ustelt ja ha­ järele raske öelda, kuipalju inimesi päästis see ritlased lasti vabaks­ Vaidlused olid kestnud protest karistussalkade käest, kuid suur mõju ligi poole päeva, J. Tõnisson aga üksinda oli sellel kahtlemata oli. kaitsnud oma seisukohti 15 tundi. Kogu tele­ Sellega ei lõppenud veel protesti mõju, vaid grammi saatmine ja hilisem vaidluste käik ja see* kandus veel kaugemale, nagu kirjutab prof. oma seisukohtade kaitsmine näitab Tartu tolle­ K. Konik !0): „Mõne päeva pärast teatas mu aegse haritlaskonna suurt julgust ja äärmist šeff prof. Zoege v. Manteufel, et koostöö mi­ üksmeelt. nuga, \kes alla kirjutanud mõisnikkudevastasele 22. jaan. ilmus kõikides neis vene ajalehte­ telegrammile, on enam vaevalt võimalik. Vasta­ des, kus telegramm oli ilmunud, järgmine Õien­ sin Zoegele, et minu arusaamise järgi temal õigust ei ole mulle ette kirjutada poliitilist 7) Teated kogu läbirääkimiste käigu kohta J. Tõ­ meelsust. Et aga mitte tema soovi vastu assis­ nissonilt. 8) Teade H. Koppelilt; A. Jürgenstein, op. eit, 9) Vt. E. Kirjandus nr. 12, 1935, lk, 563; lk, 15. . '•"■ ' . 10) H. Kruus, op. eit., lk, 1J2 j. Nr. 11 — 19. XI 36. ÜLIÕPILASLEHT 401

Sõnavõtud üliõpilaskonna üle õpilaskonna põhimäärus ja põ• nenud ja kogenud pikemaajalise ise• jätkuvad ajakirjanduse veergu• hikiri kui ka nende alusel üli• tegevusega, ei oleks revolutsiooni ajal asunud kodumaal selgitustööd del üliõpilaskonna reformi tähe õpilaskonna esituse ja juhatuse tegema eesti vaimu ja jõu kooshoid• all. Seisukohad on mitmekesis• moodustamine ja tegevusseastu- miseks; kui nad vene võimu minekul tunud selles mõttes, et nüüd mine ei või kaua viibida." Edasi ei oleks raudselt sõdinud Tartu üli• hakkab üliõpilaskonnale osaks leiab ta, et „S e n i s e üliõpi• kooli ja kõigi vastavate asutuste evakueerimise vastu: kui nad Vaba• saama ka tunnustavaid sõnu laskonna korralduse dussõja tulekul ei oleks esimestena seni püsinud ainult-arvustamise ja tegevuse täieliku läinud vabatahtlikult vastu sissetun• ja puuduste-väärnähete ettetoo• eitamise teel ei saaks givale vaenlasele, — siis oleks mõ• mise kõrval. edaspidine lahendus nigi asi kahtlematult võinud kuju• neda teisiti, Eesti üldise asja kah• Tähelepandavalt tunnustavalt kujuneda hõlpsaks ja juks. Isamaaliselt ja rahvuslikult suhtub üliõpilaskonna tege• töö senisest eduka• teadlikul üliõpilasperel oli meie maks. Et eesmärki saa• oludes siis vaidlematult võrdlemisi vusse „Uus Eesti" juhtkirjanik suur erikaal, kuna jõudusid oli siis H. K. (Hugo Kukke, omaaegne vutada, peab senist olukorda ja tööd käsi• ju üsna vähepoole. 2. Edustuse esimees) 31. okt. tama rahulikult ja ob• kirjutises „ÜliÕpilaskonna re• Vabadussõjast tulles asus meie jektiivsel t." (Meie sÕr.) üliõpilaspere täie tõsidusega oma form". Tunnustavalt tuletab juhtkir• õppetöö juure. On aga arusaadav, et H. K. märgib kõigepealt, et: tarvidus üliõpilaskondliku korral• janik meelde: duse järgi ei olnud kadunud iseseis• „üliÕpilaskonna laialdase tege• „Kui eesti üliõpilased, kantuna vuse tulekuga, vaid nüüd alles said vuse tõttu tuleb arvata, et üli• suurest patriotismist, mis oli kõve• võimalikuks tema otsesed ülesanded. tendiks jääda, palusin teda minu ametist vallan• ega püssitääke, vaid astusid kindlalt välja oma damisele anda seaduslik käik ühes vallandamise rahva vabaduse kaitseks, rõhuva, võimutseva ise• põhjusega. Mitte just kõige paremas meeleolus valitsuse reaktsiooni vastu. Samal Tartu harit- sammusin Toomimäelt alla H. Koppeli poole ja laspõlvel on korduvalt, ka hiljem (näit. okupat• rääkisin temale oma ametialalisest äpardusest. siooni ajal), tulnud astuda välja rahva vabaduse Koppel, kes tol ajal oli prof. Dehio assistent kaitseks ja nad on selgapainutamatult tulnud polikliinikus, tähendas, et antud korral ei ole välja võitjatena. tegemist isiku, vaid rahvuse küsimusega. Ilma Tollal ei vaikinud isegi naised, vaid protest- minuga rääkimata oli Koppel läinud Dehio telegrammi järel laulab Anna Haava „Postime- juurde ja nõudnud ka enese vallandamist, sest hes" (nr. 20, 25. I 1906) : et telegrammi asjus on minuga solidaarne. Paar ^Tormides ja surmaohus päeva hiljem sain Zoege käest kirja palvega valmivad kangelased... tulla tema juurde lõunale. Nüüd oli seisukord Nad seisavad tõe ja õiguse eest... muutunud. Zoege seletas, et tema sugugi ei Ei lehvi nende lipul tuli ja veri, tahtvat mõjustada minu poliitilist meelsust ja et vaid tõe ja valguse leekiv sõna ... töö-vahekorras ei ole ette tulnud mingisugust lahkheli, palus mind ametisse edasi jääda ja Ärge ohkage, naesed, vahejuhtumit lõpetatuks lugeda. Pärastpoole Ärge nutke, lapsed, kuuldus, et saksa soost professoritel oli olnud Teie raugad, £rge tummalt kaebage, kõnesolevas küsimuses omavaheline nõupida• vaid tõstke silmi: , mine, kus peetud soovimatuks oleval äreval ajal Tormides ja surmaohus eestlaste hulgalist lahkumist ülikooli teenistu• valmivad kangelased!" sest." * Eeltooduga on esitatud vaid põgusa jooneline Käesoleva ülevaate jaoks on kasustatud allika• tena: suulisi teateid prof. J. Tõnissonilt ja prof. H. ülevaade ühest esimesest Tartu akadeemiliste Koppelilt. Arhiivmaterjalist on kasustatud: „Nord- haritlaste protestist, väljaastumisest võimutseva lievlandische Zeitung 1906. ak.; Päevaleht 1906. ak.; Vene ainuvalitsuse vastu. See oli protest Postimees 1906. ak.;. kirjandusest H. Kruus, Punased valitsuse vastu, kui see tahtis lämmatada rahva aastad I, A. Jürgenstein, Minu mälestused II jt. vä• hemtähtsaid allikaid. Mõningad üksikasjad, faktid ja vabadust, jälge alla tallata primaarsemaid koda• seisukohad allakirjutanul ei ühtu toodud mälestuste niku õigusi. Tulid akadeemikud, teadusemehed, autoritega, kuid arhiivteated kõnelevad siiski allakir* haritlased töö juurest, ei kartnud nad oma koh• jutanu kasuks. tade ega karjääri pärast, ei kartnud nad vanglaid Al. Looringi "' 402 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 11 — 19, XI 36;

Terviklik üliõpilaskond üliõpilaste tegevust järelevalve nale on olnud viisiks teha vaid oli otseseks eesmärgiks. korras, vaid et järelvalve sihiks õpetusi ja etteheiteid. Temagi Ja objektiivselt võttes ei ole meie üliõpilaskond olgu ikkagi heatahtlik nõu ja peab nüüd, kus endine üliõpilas­ sellest eesmärgist kogu kaasabi andmine." Kirjutaja ar­ kondlik­ rakendus, lõpetatud on, sen isetegevuse ja püüete vab, et: tunnistama, kuigi teatud iroo­ jooksul mitte kaugemale ,rSee annab õigustust loota, et niaga, et „üliÕpilaselus endas nihkunud, vaid sammsam­ üliõpilaskonna põhimääruse välja­ mult i k k a lähemale j Su d ­ pole katki palju midagi. Need töötamine võetakse ette koos­ väikesed hõõrumised, sekeldu­ nud. (Meie sõr. ToimO Üliõpilas­ töös ülikooliga ja ka üli­ konna tegelikus töös on mitmestki õpilaskonnaga, kuigi seaduses sed ja kaklused, mis üliõpilas­ erinevusest väga ilusasti üle saa­ seda kahjuks ei ole üteldud. organisatsioonide vahel aegajalt dud." Üliõpilaskonna osas tundub, et ette tulevad ei pööra ju Tartut ­ H. K. näitab edasi, missugus­ ajutine juhatus vististi küll vaevalt pahupidi". tel kaalutlustel 1920. a. alates ot­ suudaks üliõpilaskonna arvamisi ja simised üliõpilaskonna keskor­ seisukohti küllaldase põhjalikkusega L. tunnistab nüüd avameel­ gani kujundamisviisi ümber pi­ esile tuua. Ei paista olevat tõsist vajadust selleks, et üliõpilaskonna selt: did jätma kõrvale teaduskond­ põhikorraldust peaks välja töötama „On Õieti tähendatud, et kurja liku, maakondliku ja üksikorga­ ilma üliõpilaskonna kaastööta. Ei juureks polegi üliõpilasorganisatsi­ nisatsioonidele rajatud viisid, ole veel tulnud aeg, kus me võiksime oonid ise, vaid nendega seotud vi­ nõnda et üliõpilaste referendu­ ütelda, et meie seltskondliku, rah­ listlasorganisatsioonid. Just need vusliku ja kultuurilise töö jaoks on mil 1924. a. veebruaris otsustati on, kes moodustavad eesti haritlas­ jõudusid ja alust juba küllalt, et üli­ konna vaimu ja kannavad sinna sisse sUure enamusega jääda otseselt õpilaspere osatähtsus on siin hoopis kildkondluse, mille pärast juba äh­ üldorgani juurde, .milline sel väikeseks muutunud ja et üliõpilasel vardatakse kõiki üliõpilasorganisat­ põhimõttel töötas juba 1920: pole enam muud vaja, kui teha oma sioone juurteni välja raiuda." otsest õppimistööd, nagu tavaliselt aastast. kooliõpilased. Akadeemilisi­ noori Viidates valjumale riigitee­ „Üliko oli kaudu esitati neil alu­ on ka nüüd mitmelgi alal tarvis juba nistuse seaduse vajalikkusele, seil loodud üliõpilaskonna korraldus enne tegelikku ellu astumist. Sellele mis annaks objektiivsemad alu­ vastuvõtmiseks ülikooli seadusesse. • ja kogu­ edaspidisele on üliõpilas­ sed haritlaste ametisse võtmisel Üliõpilaskonna soovidest jäi ülikooli konna õigel isetegevusel ning oma­ seaduses siiski välja kaks ­olulist valitsuslikul korraldusel suur täht­ ja avansseerimisel, leiab juhtkir­ osa, nimelt et üliõpilaskonna edus­ sus ja mõju. janik edasi, et tuse toost peaksid võima osa võtta Sellepärast oleks väga. kasulik,' «Loomulikult ei saa nii sügavale ka ülikooli õppejõud ja teiseks, et kui üliõpilaskonna uue põhikorral­ meie haritlaskonna ellu ulatavaid üliõpilaskonna edustuse vastavas duse väljatöötamisest' kutsutaks osa organisatsioone, nagu seda on üli­ korras tehtud otsused oleksid sun­ võtma ka kogu üliõpilaskonna esi­ õpilasorganisatsioonid, kirvega maha duslikud ka üksikorganisatsiooni­ tus, mis selleks tuleks moodustada raiuda, — seda pole isegi Hitler dele. mingil laiemal alusel. Akadeemili­ • söandanud. Usk administratiiv­me­ Nii ei saa mitte ütelda, et üliõpi­ sel vabadusel (mille hulka kuulub ka haaniliste vahendite kõikvõimsusse laskonna keskorgani otsene valimis­ õigus kaasa töötada oma põhikorral­ on meil mõnel pool suurem kui ko­ duse kujundamisel) on ilus ja tarvi­ gemus seda õigustab. viis oleks esiplaanile tõstnud üksi­ lik sisu. Ta on hästi mahtunud meie kute üliõpilasringkondade erihuvi­, riiklikku raami, ja loodame, et ma­ Niisama endastmõistetav on, et sid, tekitanud .•lahkarvamisi­ ja ka hub kindlasti ka tulevikuski. Vahete­ üliõpilasreformi juures vajalik on vastuolusid üliõpilasorganisatsioo­ vahel ilmsiks tulnud üksikud teist­ üliõpilasorganisatsioonide kaastöö. nide vahel. Nägu tähendatud, on sugused nähted ei oma. seda Kord, mis tahab olla eluline, peab otsene möodustamisalus senise töö kaalu, et paratamatult vaja oleks arvestama elukogemustega. kestel just p ehmead ah ud akadeemilist isetegevust ebasoovita­ Siiski ei tohi unustada, et üliõpi­ vastuolusid ja­lahkarva­ vaks lugeda. laskonna reformi tähtsus ulatub kau­ misi ära hoidnud. Ses suh­ gelt^ laiemale kui üliõpilaskond ise. tes on Tartu üliõpilaskonnale soovi­ Üliõpilaskonna tegevuspüüete peatuum on seni olnud rahuldav, mis õiguse pärast peaks see ulatuma tud isegi õnne koguni teiste maade .kuni meie haritlaskonna reformini." üliõpilaskondade poolt. õigustab tema osavõttu ­ka edas­ pidise korra kujundamisest. Sam­ järjekindel oleks'siit edasi minna mud üliõpilaskonna suhtes on küll Lõpuks saab oma osa haritlas­ ja kõrvaldada neid kaugemaid astutud. Esialgu ei ole aga veel sel­ kond üldse. põhjusi, mis tetViHiku. üliõpilas­ gust selle poolest, kuidas teädus­ „üldises läbilõikes näeb meie konna kiiremat kujunemist on pidur­ kondlikul alusel loodud : üliõpilas­ danud. Need asjaolud aga; ei olene ajalukku vajunud „esimene vaba­ kondlik keskkorraldus saab ter­ riik" niisugusena välja, nagu teda üksi üliõpilaskonnast." vikliku üliõpilaskonna kujunda­ ­t v* , . ■­ ,' ■'■.'• :: •' • ,■• ' '• ■ •■•.­ ­ peamiselt meie haritud ringkonnad j Lõpuks peatub H. K. üliõpi­ miseks tõhusamalt kaasa aidata kui' õn suutnud teha. „Esimese vaba­ .otsesel üldisel, alusel põhjenev kesk­ laskonna uue põhimääruse teh­ riigi" ummikusse jooksmine tähen­ korraldus 1* Seda enam on siis p õh­ • das väga suurel mõõdul ka mele ha* nilise väljatöötamise võimaluste just üliõpilaskonna kaasatõmbami­ Titlaskonna ummikusse jooksmist. juures, teryitades. haridüsrni­ , seks uüe põhikorralduse väljatoöta­ :; See ongi pea j õh j us, miks meie ."ha­ nistri seletust, et „ei ole fcavat­. .misel." ,' ' ' ', ritlaskonna vaimu uuendamisel on nii suur tähtsus. \ sust piirata ü 1 i õ p ilas ITO&H :*" SÕnä võtab ka". 3. novembri ! nä i s e t eg e vu š t ja o ni a ­•' • Loomulikult peab. ­haritlaskond ­ ,;Vabä Maa** juhtkirjanik L., <■. ise ennast revideerima: ja; uuendama. algat..ujs| fga ka kitsendada Kellel" 'tavaliselt .ülippiläskon­. Nr. li — 19. XI 36. ÜLIÕPILASLEHT 403

jätta ka haritlasnoorpõlve juure­ oma tee kirjutises „ÜliÕpilas­ Märkinud niisuguseid koon­ kasvu, seda vaimu, mida sinna istu­ tatakse. See on üks vaatekoht, mis konna reformist ja üliõpilas­ damisi riiklikult seisukohalt üliõpilaskonna reformi juures para­ organisatsioonide liitudest". R. mittelubatavaks arvab lõpuks tamatult peab kaasa mõjuma." arvab, et: „ei oleks tarvis likvi­ R., et: deerida praegusi üliõpilasorga­ „Seepärast peaksid vastavad lii­ Üliõpilaskonna omavalitsuse nisatsioone ega vilistlaskogusid dud ise siit tegema peatselt õiged ümberkorraldamisega ühendu­ endid, vaid viga peitub nende järeldused, mis tasandaksid teed ses tekkinud vaidluse raamides eesti haritlaskonna paremale tulevi­ organisatsioonide ja vilistlasko­ kule. Igatahes oleks nende liitude puudutab 28. okt. postimehes" gude liitudes".. likvideerimine sammuks, vähemalt toimetaja J. K. pealkirja all mille . astumine on paratamatu, kui „Kliked ja „metsikud" üht nä­ „Üliõpilasorganisatsioonid ja nen­ tahetakse üldse teostada mingit re­ het, kirjutades: de vilistlaskogud, peamiselt muidugi formi üliõpilaskondlikus elus." vanemad, omavad suuri teeneid Üliõpilaste arvamisi reformi­ «Süüdistused, et soodustatakse Eesti rahvusliku ja riikliku iseole­ tud üliõpilaskonna esitusest ja „oma mehi", võivad viia olukorrani, mise ettevalmistamises, kättevõitmi­ et ei julgeta ametikohtadele pääsu ses ja kaitsmises, millega nad on juhatusest tahab tabada samas võimaldada oma akadeemilisse ring­ õigustanud oma olemasolu j a ­ püsi­ „Päevalehes" tartlane, kirjuti­ konda kuuluvale inimesele ka siis, mise ka edaspidiseks. Seda ei või ses ,,MÕttemõlgutusi Tartust". kui ta oleks tööks', kõigiti kohane. aga ütelda samade organisatsioonide Nimelt leitavat, et: , . Nii võib n. n. „metsik", kes ei kuulu liitude kohta (Üliõpilasseltside Liit, ühtegi akadeemilisse organisatsiooni „Sel juhul, kui uus edustus kom­ üliõpilasseltside Vilistlaskogude plekteeritakse, teaduskondade viisi, ega selle vilistlaskonda, kujuneda Liit, Eesti Korporatsioonide Liit ja ees Õigustatuks, kellele ainsana on ei saaks siin mööda minna pro­ Eesti Korporatsioonide Vilistlas­ portsionaalsuse põhimõt­ kõik teed avatud, kuna tema ame­ kogude Liit). Nende tekkimise on tisse määramisel ei saa otsustajat test, vaid üliõpilaste arvult suure­ põhjustanud vaid soov liita sama­ matele teaduskondadele tuleks anda kahtlustada onupojalikkuses. tüübilisi organisatsioone­ distsipliini­ üliõpilaskonna organites ka rohkem Teame, et nende „metsikute" seas kindlaiks koondusiks, et saavutada esindajaid. Näiteks ei ole kuidagi on väga tublisid inimesi, kes võivad suuremat löögijõudu ja osatähtsust ettekujutatav, et usuteaduskond üldsusele olla kasulikud kõigil ala­ ühiskondlikus elus. Kui enne nende saaks uues edustuses niisama palju del. Niihästi teadusliku töö.juures liitude sündinust nii seltside kui ka esindajaid kui temast mitu korda kui ka riigiametites on meil suurte korporatsioonide „klassivahe" oli suurem õigusteaduskond. Ka arva­ teenetega ülikooliharidusega isikuid, vaevalt märgatav ja organisatsioo­ vad üliõpilased seda, et esindajate kes ei kuulu ühegi akadeemilise or­ nid vaatamata nende kuuluvusele valik peab jääma iga teaduskonna ganisatsiooni vilistlaskonda. Oleme ühte. või teise tüüpi omavahel seisid kõigi üliõpilaste kompetentsi. Sa­ kaugel sellest, et lugeda paheks, kui ikkagi läbikäimises ja nii oli tege­ mal ajal mõlgutatakse ka sääraseidki ,',metsikute" hulgast leitakse ka mist vaid väikeste pragudega aka­ mõtteid, et ega see uus reform väga edaspidi ■— nagu teistegi haritlaste deemilise noorsoo üksikute rühmi­ palju senist korda muuta ei saa, seast — kohaseid isikuid üldsuse hu­ tuste vahel, siis liitude loomisega kuna ka teaduskonna esindajad en­ videga seotud ametikohtadele. Tei­ need praod, mis meie avalikus elus dastkimõista kuuluvad mitmesse üli­ selt poolt ei tohiks aga kellelegi lu­ peagu mingit osa ei suutnud män­ õpilasorganisatsiooni ja seetõttu on geda puuduseks tema kuulumist aka­ gida, asendusid sügava lõhega, mis ka uues üliõpilaskonna esinduses deemilisse organisatsiooni, kui ta on meie haritlaskonna nii noorema kui maailmavaatelised ja organisatsioo­ väärtuslik isik ja võimeline tööks. vanema põlve aegamööda lahutas nidevahelised erinevused paratama­ kaheks võitlevaks parteiks. tud. Selles aga iseenesest mingisu­ Akadeemilised organisatsioonid gust suurt kolli ei nähta ega jagata on sageli rõhutanud, mida neisse Sarnastel liitudel aga, mille üles­ kaugeltki vaateid, et üliõpilaskonna kuulumine annab üliõpilasele üld­ andeks ei ole muud kui tähtsuseta killunemisel oleksid ainult süüdi üli­ suse huvides — seltskondlikku kas­ vahede arendamine hädaohtlikeks õpilaste praegused organisatsioonid. vatust, distsipliini, silmaringi laien­ lõhedeks ja kus oma veendumusi Organiseeritud tudengid on ise päris damist, huvi äratamist seltskondliku maha surutakse palja solidariteedi optimistlikus meeleolus ja arvavad, töö vastu jne. Kui nad ei taha, et pärast, ei peaks olema paika meie et: üliõpilasorganisatsioonid võivad kõik need voorused laiemate hulkade haritlaskonna elus. Neile tuleb vaa­ ka tulevikus, edasi eksisteerida ja et silmis muutuvad vähekaaluvaiks data kui negatiivseile nähtustele, nende surmatund . pole, veel tulnucL Ji,klikelisuse" pärast, peavad organi­ kui kunstlikule pealeehitusele, mille Kuigi üliõpilasorganisatsioonidele satsioonid ja nende ümber koondu­ eluõigust nad ei ole seni suutnud võib teha­mõnes suhtes päris õigus­ nud haritläsrühmitused välja juu­ tõendada. tatud etteheiteid, ei saa siiski salata Irimä „klikö"­vaimu. kä nende suurt tähtsust meie ühis­ Nendel kaalutlustel tohiks olla. kondliku elu arengus "ja kultuurloos. 1 i|>ee ei ole mitte ainult üldsuse,^ arusaadav, et meie haritlaskonna Ka ei nähta selles surmapattu; kui fvai| akadeemiliste organisatsioonide? killustumise peapõhjus ei seisa mitte ühe organisatsiooni inimesed soovi­ ienäste huvides." " "'"■ üksikutes organisatsioonides} mille tavad oma mehi kohtadele, sest tava­ arv on suur ja osatähtsus väike, vaid liselt püütakse ikka' soovitus anda Teatud ^'kpkkuvõtle teinud süü peitub samade organisatsioonide paremaile meestele. Tudengite arva­ !),Postimene"? „Vaba "Maä" ja liitudes, mille õtse varjamata üles­ tes on p oi i i t i 1 i n e õn u p a e, g ­ |,ERK" «$eisuk0htadest häritlas­ andeks on meie haritlaskonna kahe 1 u s akadeemilisest ühtehoidmises^ suure grupi lahinguvõime "ja: löögi­ palju pahem —­ ja jSeirest mea,ei'ble fkonna killustumise probleemis,, jõu tõstmine, seega selle „veretu suutnud ' ; vabäWdä Veel tänapäew piõtteavalduse koeras 30. okti kodusõja" pidamiseks paremate eel­ valg*."" ^' ..:;:■' :';■ — . ' ■,•■ ­.;tij| |,Päevalehes" • ke^gi R., leiab! duste loomine." ' ' '■::'£ J ■.'.«»,

Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu . . ■■. . 10 a, juubeli puhul 1926. aastal asutati Tartus 1929. a. saadik on võimaldatud tunne, et tegevuse suund ühingus Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vilist­ E. A. N. Ühingule esindust Koh­ on õige ja võib loota, et aega­ laste algatusel Eesti Akadeemi­ tuministeeriumi perekonna­õiguse mööda kujuneb ■ £.• A. ­N. Ühing liste Naiste Ühing, veidi hiljem komisjonis. kõikide eesti akadeemiliste naiste asutati ka Tallinnas E, A. N. Ühenduses tööga perekonna­ keskkoondiseks, sest just praegu­ Ühingu osakond. Praegu on õiguse reformi alal on ühingu sel ajastul on see solidaarsus koondunud ühingu ümber ülikooli kirjastusel ilmunud 1930. a. suure tähtsusega: nii mõnelgi lõpetanud naisi pea igast linnast, Olinde Ilus'a ja V. Poska­Grün­ maal võib just nüüd tähele pan­ esitatud on ikõik teaduskonnad ja thal'i toimetusel „ Soome ja Rootsi na vastutöötamist naise vaim­ pea kõik naisüliõpilaste organi­ abieluseadused" eesti keeles. sele arenemisele, nagu näiteks satsioonid. Selles mitmekesidu­ 1935. a. on ühingu poolt auhin­ Saksamaal, kus naisüliõpilaste ses peitub ühingu omapärasus.ja natud perekonnaseaduse eel­ arv on piiratud 10%­ga kogu üli­ elulisus. nõu", mis samal aastal esitatud õpilaskonna arvust, või Itaalias, On teada, et alles Eesti iseseis­ Kohtuministeeriumia ühes põh­ kus ka ülikooli haridusega.nais­ vuse tulekul avanesid naistele jendustega. tel on keelatud mõne aine õpeta­ soodsad võimalused ülikooliha­ mine, nagu ajalugu, sest naised Ühingu juurde on asutatud ei tee seda küllalt sõjakas vaimus. riduse saamiseks, Viimaste sta­ 1935. a. ka naisarstide toimkond, tistiliste andmete põhjal on prae­ on kavatsusel ellu kutsuda ka E. A. N. Ühing on asutamisest gu Eestis akadeemilise haridu­ teistel kutsealadel töötavate aka­ saadik Rahvusvahelise Äkad. sega naisi 1500 ümber. Oma eri­ deemiliste naiste toimkondi. Naiste Liidu liige, koostöö liiduga alal töötamisel tuli naistel või­ on kogu aeg olnud pidev ja hu­ delda mitmesuguste raskustega, Töökavas seisab praegu päe­ vakorras naiste üldhariduse ja vitav. samuti osutus väheste väljavaa­ Ühingu sünnipäeva puhul jääb detega teaduslikul tööpõllul eda­ kutsehariduse küsimus, mis ker­ kis ühenduses koolireformiga. ainult soovida, et see sõpruse­ ja sitöötamine. ühistumise­vaim, mis on seni ol­ Üldiselt peab tähendama, et Võib väita, et akadeemilise ha­ nud ühingu töö aluseks, aitaks ridusega naiste olukord töövõi­ teoreetiliste arutluste kõrval on kaasa ka tulevikus ta ülesannete maluste suhtes kujunes umbes ühingu tegevuses suurt osa eten­ täitmisel. samasuguseks kui iga haritud danud praktiliste ülesannete la­ V. P.­G. eestlase olukord paarikümne aas­ hendamine. ta eest — sakslased takistasid Nii on ühingu algatusel Tartus eestlaste kutsetegevust vaba kut­ asutatud naisüliõpilaste organi­ se alal —• nagu advokatuuris ja satsioonide ja naisorganisatsoo­ arstiteaduse alal, samal ajal oli nide ühine lugemislaud, mis asub r—■■—-i riigi, omavalitsuste ja kohtu te­ praegu Üliõpilasmajas ja pandud gevus venelaste poolt okupeeri­ alus käsiikogule naisliikumise tud. E.A. N. Ühing seadis endale alalt. ülesandeks kaasa aidata oma 1935. a. korraldati ühingu al­ liikmetele nende kutsetegevuses ja gatusel Tallinnas ja Tartus näi­ teadusliku töö tegemises. Nende tus „Raamat ja naine", mis an­ ülesannete kõrval kerkis rida teisi dis läbilõike naise tegevusest mitmesugustel äiadel. " vaimsel alal Eestis. Tähtsamaks aktsiooniks peaks Ühing on jõudu mööda kirjas­ nimetama süstemaatilist ja jär­ tanud oma liikmete töid, nagu, jekindlat tööd perekõhna­õiguse Olga Madissoni raamatu:,„Lapse reformide alal. Alates 1928. a.', tervishoid", ja oma auliikme Ma­ millal asutati ühingujuures nais­ rje Underi luuletuste­kogu .vene­ juristide toimkond,. pn perekonna­ keelses tõlkes'. õigus ühingus päevakorral. See Kümme aastat on lühike aeg töö on tunnustust leidnud ja organisatsiooni elus, siiski on Mr. li ­ 19. XI ž«. ÜLIÕPILASLEHT 405 Segakooriga Helsingis hõimupäeval Meie tunneme oma ülelahe Soome poolt oli sooloettekan­ lasi lootust, et seal viibivate Eesti naabrit ja oma lähimat hõimu Soo­ deid. Seal tšellist Unto K u n n a s üliõpilastegi seast tuleks tublisid met liiga palju kirjanduse kaudu. esitas Sibeliuse, Kuula ja Palmgreni parlamendiliikmeid Eestile. Meil loetakse, võib olla, liiga palju helitöid ning ooperilaulja Väino Paljud meie preilid kaotasid sel­ soome kirjandust ja unustatakse Sola esitas hulga eesti­ ja soome­ lele prouale omad südamed. selle kõrval sageli tegelik tänapäeva keelseid soololaule. Soome. Seepärast siis sageli tul­ Hõimupäevad ei piirdunud mui­ Järgnes kohv parlamendi vasta­ lakse sealt tagasi üsna kibedate dugi ainult aktusega. Otsekohe vas puhvetiruumis, kus vesteldi ja pettumustega, nagu seda nii mõnigi peale aktust kutsuti kooriliikmed peeti tervituskõnesidki. kord oleme kuulnud mitmetes ette­ polütehnikumi üliõpilaskonna peole, Koosolekusaalis seletati, kus is­ kannetes. Kirjanduse kaudu kuju­ mis kestis hilisööni. Järgmisel tuvad iga erakonna rahvasaadikud ja tatakse Soomet ette ühtmoodi — õhtul oli koosviibimine Hämäläis näidati automaathääletamisseadel­ tegelik elu, tegelikult olemasolevad osakonna ruumides, kust võttis osa dist. soomlased on aga hoopis teissugu­ ka mitmete teiste osakondade koori­ sed kui nad on kirjanduses ■— Ju­ Seal pole parlamendiliiktneil liikmeid. Sealgi esitasid nii meie hani Aho ja teiste teostes. Seepä­ vaja hääletamiseks kätt tõsta ega kui ka Soome koorid mitmeid laule. rast oma silm on kuningas, oma ko­ häälelugejail neid lugeda. See. kõik gemused kohal määravad kõige pa­ sünnib automaatselt: Iga rahvasaa­ remini iga isiku suhted teise maa VASTUVÕTT PARLAMENDIS. diku laual on kaks nuppu — üks „poolt" ja teine „vastu". Kui vaju­ ja rahvaga. Soome parlamendihoone on suu­ tad mõlemaid, siis tuleb erapooletu. remaid ja toredamaid hooneid Hel­ Kui ei vajuta kumbagi, siis regist­ HÕIMUPIDUSTUSED. singis ja vist üldse kõige toredam reerivad automaadid sind puudu­ parlamendihoone terves Euroopas. Üliõpilassegakoori reis Soome jana. oli kavatsetud juba möödunud aas­ Selle hiigelehitise ehitamise puhul tal. Siis jäi see katki ja teostus olevat tehtud palju etteheiteid, nagu Et asi oleks kõigile selge, pandi alles nüüd, 17. ja 18. oktoobril, Suo­ oleks seks liiga palju kulutatud, hääletamismehhanism käima ja lasti malaisuuden Liitto poolt korralda­ nagu oleks Soome ehitanud end sel­ meidki hääletada. tud hõimupäevadel. lega vaeseks. See on läinud maksma „Kas kõik on hääletanud?" Nende hõimupäevade pidulikuks umbes 80 miljonit Eesti krooni. Keegi ei tõsta häält, et tema keskuseks kujunes kontsertaktus Kuid soomlased ütlevad: „Aga seda pole hääletanud. Kõik on hääleta­ laup., 17. okt. õhtul Helsingi kon­ hoonet oli meil vaja. Endine sei­ nud. servatooriumi peosaalis, kus esines suste hoone oli juba pisike. Sinna me ei mahtunud. Võib­olla 50—60 ka meie üliÕpilassegakoor Enn Nii pannakse siis käima häälte­ aasta pärast tehakse meilegi ette­ Võrgu juhatusel. lugemise masin. heiteid, et hoone on pisike ja öel­ Aktusesaal oli kaunistatud hõi­ dakse, et ta oleks võidud ehitada LAULUKOORI KÕIKVÕIMAS muriikide Soome, Eesti ja Ungari suurem ja otstarbekohasem. Praegu OTSUS SOOME PARLAMENDIS. lippudega ning nende vahel ka ta aga rahuldab meie nõudeid täiel teiste hõimurahvaste Karjala, Ingeri määral ja me oleme temaga rahul." Kui sõitsime Tallinnast Helsin­ ja Liivi lipud. gisse, siis päris tormi just ei olnud, Selles suures demokraatia palees Saal oli täis pidukülalisi ja ruu­ aga ega hea polnud olla ka. Suurem võttis parlamendi esimehe nimel mikail rodüdelgi oli rohkesti ini­ osa ikka käis pardal „kalu söötmas". meie üliõpilassegakoori vastu parla­ mesi. Aktusekülaliste seas oli palju Just käis. Nii suurt tormi ei olnud, mendiliige pr. Aino L e h t o k o s k i. Soome praeguse ja endiste valit­ et laevalael ei oleks saanud käia, Väga sümpaatne inimene ja osav suste liikmeid, Helsingi ülikooli nagu see on korraliku maruga. Aga kõneleja. Lühikeses tervituskõnes rektor K. R. Brotherus ja Eesti ega see siiski kerge polnud. Kui tegi ta selgeks terve Soome parla­ ning Ungari saadikud. maa oli jälle jalge all, siis oli kor­ mentarismi ajaloo palju reljeefse­ raga jälle nagu hea olla. See oli Ettekannetena meie üliÕpilas­ malt, kui seda sageli on suutnud laupäeval 17. okt. segakoor esitas Enn Võrgu „Tervi­ teha ajalooeriteadlased pikkades tuslaulu" ja „Mure", A. Topmani ettekannetes või kirjutistes. Ei Meie eluasemeks ja ööbimispai­ „Meil aia äärne tänavas", Mart jätnud muidugi seletamata ka seda, gaks Helsingiski jäi meile kurik Saare „Lõppeks", A. Lätte pilve­ et Sööme oli esimesi maid, kus „Suomi". Olemine seal oli päris dele", ungari rahvalaulu ja A. Järne­ naised on saanud parlamendivali­ kodune. Tule koju, millal tahad ja felfi „Ajan aaÜot". . mistel hääleõiguse ja avaldas üht­ mine välja, millal tahad. ; 406 ÜLroPILASLEHT Nr. 11 — 19. XI 36.

Ööl vastu pühapäeva tõusis me­ tuid 2. Puuduvad parlamendikoos­ tise Kulutusosuuskuntien Keskus­ ■ rel kõva torm. Helsingi Lõuna­ olekult 128 liiget. liitto külaline, kes hoolitses selle sadamas, kus seisis meie aurik, torm Kõik hingavad kergendatult, kõi­ eest, et laulurahval poleks kõhumu­ paiskas laineid kõrgele üle kallaste. kide näole ilmub rõõmusära, nagu resid. Pereemandaks oli toimetaja Meie aurik kiikus jällegi nagu ulgu­ oleks tõepoolest saavutatud midagi pr. Lyyli T a k k i ja pereisaks toi­ merel. Hommikul ärkasid mitmed suurt.. Hädad muudavad inimese metaja Pekka Lönngren. Nende merehaigetena. Siin aga saadi sel­ fatalistiks. lahkel kutsel külastati ka suuremaid lest kiiresti üle: kes tundis, et lae­ ühistegevuslikkude ettevõtete kesk­ vas olemine pole tema tervisele Ja järgmisel päeval oligi ilus asutisi äsjavalminud 8­kordses pil­ jõudu mööda, see kadus laevast. Ja ilm. Või kuhu ta pääseski. Parla­ velõhkujas. Tugev ja laialdane on merehaigusel on see hea omadus, et ment on kõikvõimas. Mis sellestki. ühistegevusliikumine Soomes. niipea kui kindel maa jalge all, on et seal hääletas laulukoor. haigus nagu peoga pühitud. ELANTO. Torm oli nii tugev, et vähemad Need olid ilusad päevad meie laevad ei sõitnud väljagi. Kes on olnud paar päeva Hel­ hõimurahva kaunis pealinnas. Need singis, see juba teab, mis on Elan­ Täna seisame trossidega kinnita­ jäävad kauaks mälestusse. Hõimu­ t o. See on suur ühistegevuslik tult sadamasilla ääres ja oleme me­ päevade korraldajad, eriti suure keskettevõte, mis on asutatud 15. rehaiged. Mis saab homme merel vaeva nägija pr. L. Vesterinen, olid okt. 1905. a. Praegu Soomes kõik sõites. See küsimus vaevas kõiki — teinud kõik ettevalmistustööd suure kohad on täis Elanto kauplusi, teha­ keda rohkem, keda vähem. Tihedat hoolega, nii et kuski ei juhtunud ta­ sügisvihma tuli nagu kahest valamis­ seid, söögimaju jne. kistusi, arusaamatusi ega tühje kannust korraga. Meie segakoorgi oli Helsingis kohti. kõik aeg ühistegevusliku keskasu­ A. T­aa. Praegusel silmapilgul parlamendi võluvustes see mure oli siiski pea­ aegu nagu ununenud. Seks olid aidanud kaasa pr. Lehtokoski vai­ mustavad kõned, maitsev kohv par­ lamendi kohviruumes ja nüüd askel­ damine hääletamisnuppudega. „Aga kui hääletada, siis peab ka olema mida hääletada. Niisama ei tehta parlamendis midagi. Aga mida siis meie hääletame, milleks kasutame oma hääletamistulemusi. Parlament otsustab alati ainult tähtsaid ja tarvilikke asju. Kõik on mures homse ilma eest. Olgu meil siis hääletusel ka homse ilma ^Pallase" lõpetajale tööde näitus küsimus: kes on ilusa ilma poolt, . 4. oktoobril toimus Kunstikool Enamikus töis kaldub V. realist­ kes vastu, kes erapooletud," seletas „Pallase" ruumes järjekordne lõpe­ likule teemakäsitlusele. Oleks õi­ tajate tööde näituse avamine. gem öelda isegi, et see suund talle minister E. Vesterinen. Lõpetajaid on sedapuhku viis, varem omasem tundus, kuna ta sel­ See nagu pühkis korraga minema neist kaks naist. Nende viie lõpe­ lel näitusel haarab esmakordselt kõik­ parlamendihoone mugavused. taja hulgas leidub varematel kunsti­ uude suunda — seda nii kompositsi­ ooniliselt kui ka maalitehniliselt Koigil oli silme ees jälle külm, tuu­ näitustel üsna tunnustust leidnud ni­ mesid, nagu J. Võerahansu, R. Sak­ (näit. „Pieta", „Aias", „Matuse­ line, mässav meri ja sealne vaeva­ rits ja osalt K. Pärsimägi. Esitatud rong" jne.). Kindlas realistlikus rikas „kalädesöötmine". See on oli üldse 138 tööd. põhitoonis on läbi viidud portreed nüüd kaalul. Kas tõesti peaks ole­ Kandvamaks jõuks seekordses — foon pea eranditult tume, tõstes lõpetajate peres osutub Joh. Võe­ seega tugevalt esile portreteeritava. ma palju neid, kes hääletasid vastu Parimana neist tundub ema portree ilusale ilmale. Suur parlamendi­ rahansu. Oma väljapanekutega ta küll midagi uut ei lisa seninähtud (105), viimane mõjub kuidagi väga saal jääb korraga vaikseks. Selgelt töödele ja tahaks kaheldagi esitatud südamlikult oma ilmekusega. Sa­ kuulduvad häältelugemismasina mo­ valiku otstarbekohasuses V. tööde muti väärib märkimist selles port­ paremiku seisukohalt. Võerahansu rees võerahansulik pehme roosa­ notoonsed „südamelöögid". See vai­ halljas värving. Peenelt koloreeri­ kus kipub venima igavikuks. esitas üsna arvuka kogu oma töö­ dest —­■ tervelt 34 numbrit. Enamiku tult mõjub ka „Akt". Korraga valgenduvad hääletamis­ neist moodustasid maastikud ja Maastikest V. esitab varemnäh­ tagajärgede tahvlid: portreed. Märkimisväärt on vähesed tud metsamaastikke. Neis tehnili­ kompositsioonid. Huviala ulatuse selt kahtlematult laitmatuis maalin­ Homne hea ilm ön saanud poolt poolest annab näitus seega päris ra­ guis just ilmneb V­le omane terav 46 häält, vastu 20 häält, erapoole^ huldava pildi kunstnikust. ja kiire pintslilöök. Nr. ii — 19. Xl se. ÜLIÕPILASLEHT 407 2X i^Öatta Sauga *Jahobf on f In memoriam

Sängitasime mulda armsa Kes on ta? Miks on tal nii Marta Sauga-Jakobsoni. Jäi kurvad silmad? —- on enam kui maha sügisesse õhtuhämarusse ükskord kõlanud küsimus Marta lilledega -kaetud kalmuküngas. Sauga-Jakobsoni kohta. Halises kurbi tundeid ja mäles• Kes oli ta? — Ta oli inimene, tusi ... kel jätkus imetlust ja vaimus• Marta Sauga-Jakobson oli tust kõige ilusa ja hea jaoks. neid inimesi, kes mõtlevad ja Ta oli inimene, kelle samme juh• küsivad. Temale ei olnud elu tis südamesoojus ja suur inim• vaid argipäev ega karm võitlus. likkus. Temale oli elu väärtus, mille ees maksis seisatuda antud päevade Armas Marta, leinatunnetega reas. pöördume tagasi Sinu kalmult Maksis peatuda küsimuseks: eluteedele, viies kaasa mälestus• miks nii? milleks? Ei saanud kilde ja kaugeid tervitusi. teisiti, kui pidi küsima eneselt- Jumalagajätuks kõlab vaik• ki: kuidas pean toimima, et anda selt: Sünd. 28. VII 1904; surn. 12. XI parimat endast inimestele ja 1936. Omandas gümnaasiumi hari• „Muru kasvab mulla peale, maailmale? duse E. N. K. S. Tütarlaste güm• naasiumis Tartus. Lõpetas Tartu aruheina haua peale. — Elu omas mitmepalgsuses Ülikooli arstiteaduskonna. Töötas assistendina Tartu Ülikoolis. Kuu• ei ole alati kerge sellistele inim- lus Eesti Naisüliõpilaste Seltsi loomustele. Elu ei taha igakord perre. paitada neid, kes peatuvad, taht• Sinililled silmadele, mata libiseda edasi alati päri- ges kerkib mõtteid ja valmib kü• Kullerkupud kulmudele." voolu. Kuid mis võib inimene, simusi? Tema saatuseks on Leida Kalling-Kant. kui lapsepõlvest alates tema hin- käia oma rada otsijana.

Teiseks tugevamaks esinejaks põhitoone kõrvuti ja saavutab ka värviskaalas". S. väljapanekute näitusel on Richard S a k r i t s. Es• efekti. hulgas leiame veel terve valiku ak• majoones hakkab tema juures silma Maalide alal Sakrits on välja varelle. Ongi õieti küsitav, milles S. haruldaselt elav ja rõõmus värvi- pannud suuremalt jaolt maastikke, tugevam on — kas maalis või akva• skaala. Võib julgelt öelda, et Sak- vähemal määral portreesid ja kom• rellis. Kui mitte siin viimase ka• rits on käesoleva (kas mitte mõne positsioone. suks otsustada,siis tuleb küll kunst• eelmisegi aasta) lõpetajate seas vär• nikku võrdselt hinnata mõlemis. virikkuselt esireas, kuigi värvide lä• Sakritsa juures torkab sikna ot• Oma ilmekuselt on S. akvarellid es• bituntud koosmõju veel sammu ei sing, rahutus — nii värvis . kui ka maklassilised, elavad, lopsakad — pea värvimeister K. Liimaniga, kelle vormis. Ilmneb nii mõneski töös nagu see üldse S. käsitlusele omane. mõju Sakritsale oletada tahaks. tubli annus romantikat, isegi herois• Muide leiab kunstniku poolt rohket mi (Rändurid). Rõõmsalt mõjub he• käsitlust motiivid hobustega, seda Käesoleval näitusel esinevad ledas päikesesillerduses „ Veski". Sa• nii maalis kui akvarellis. õieti kaks otsisklejat-lahendajat vär• muti kompositsioonitihedana võiks Üsna silmapaistvaid tulemusi on viprobleemide vallas. Nimelt Sak- märkida „Rannal", mis läbiimbunud saavutatud joonistes, millised oma rits ja Pärsimägi, mõlemate vahen• sinikas-lillas koloriidis toob ära rea joonte mängu ja dünaamilise ele• did, vastavalt siis ka tulemused, osu• kalurimaju rannal vastu helendavat mendi rohkuselt täit tunnustust tuvad diametraalselt lahkuminevaks. fooni — merd. . pälvivad. Seal kus ühte ähvardab oht värvide Tähelepanu köidavad teiste hul• Nagu mainitud, on näitusel esine• ülirohkuselt langeda dekoratsiooni gas ka Sakritsa (Hobused j. t.), jaist kaks naiskunstnikku — Ellinor tasemele, asetab teine lihtsameelselt kuigi nad m ö. «jooksevad terves Aiki ja Lydia Nirk. 408 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 11 — 19. XI 36.

Ellinor A i k i esines maali alal Kuigi P. esineb hulga töödega, võrra soodsaid maalikunstilise tule­ peaasjalikult portreedega. A. kohta mis ka igasuguselt seisukohalt lähtu­ musi selline lähtekoht pakub ja kui­ ei ole üldse palju öelda, veel vähem des langeksid allapoole arvustust, võrra P. võimeline on siin lahendust saaks siin midagi kiitvat lausuda. leidub tema tööde hulgas päris kena tooma. Selles mõttes jääbki selgu­ Enamvähem korrektselt edasi antud, kogu väärtuslikku materjali. Port­ setuks kas meil P. puhul on tegu kohati isegi fotolist täpsust jälgi­ reede _ alal vääriksid esiletõstmist endaleidmisega primitivistlikus tun­ tud — see oleks kõik, kui mitte kõne „Daam mustas." ja „Daam rohelises". netuslaadis või lihtsusega lihtsusest. Mõlemad portreed on läbi viidud alla võtta portreede üliküllastunud Tutvunenud meie kunstikooli jär­ oliivrohelist ja küpspunast koloriiti. suurejoonelise lihtsusega ega jäta oma ilmekuselt soovida. jekordse lõpetajate­lennu väljapane­ Portreedest paremaks võiks märkida kutega, jääb mulje, et erisuunaline nr. 4. Aiki tugevamaks küljeks on Eriti P. kahedimensioonilised meesesinejate trio (neist eriti J. monotüüpiad — arvult seitse. Nende tööd meenutavad algkooliõpilase Võerahansu) lubaduse annab ka hulgas . leidub päris sümpaatseid katsetusi odavate värvidega. Seda efekti näibki P. teadlikult saavutada edaspidi Eesti maalikunstilisis aval­ töid. Maastikud kivitrükis on vähe­ dusis kaasarääkimiseks. ütlevad, motiivilt kulunud ja tehni­ tahtvat. P. senist loomingut ar­ kalt saamatud. vestades jääb aga küsitavaks, 'kui­ H. Valgerist­Sitska. Teine naiskunstnik — Lydia N i rk tundub üldiselt eelmisest vas­ tuvõetavamana. Tema tööde ena­ miku moodustavad lilled ja natüür­ mordid. Lilledest parim on „Päeva­ lilled" 207 oma värvierksa käsitlu­ sega. Esile võiks tõsta veel natüür­ morti kaladega, milles kalade ja kor­ vi materjal hästi edasi antud. Üldi­ selt tahaks möönda koloriidi süm­ paatsust. Puht kodukaunistamise otstarvet teenides oleks neist kind­ lasti enamik sobiv ja küllaltki deko­ ratiivne ning selles mõttes eelista­ tum näiteks mõnest Pärsimäe otsin­ Läti naiskorporandid võistlesid Tartus gust. „Pallase" sellesügisese lõpetajate Võitsid korvpallis, kuid kaotasid võrkpallis hulgas on omapärasust taotlevai­ maks Karl Pärsimägi. Tema Reedel, 6. novembril saabus Läti retked võiksid kesta traditsioonilis­ tunnetuslaadiks osutub „lapselik" naiskorporatsioonide naiskond vas­ tena igal semestril. Nende külaskäi­ primitivism nii värvis kui vormis. tukülaskäigule korp. Indiale ja kude sihiks ei ole mitte niivõrd Eriti aga värviprobleemi lahendami­ korp. Filiae Patriaele. Tea­ sportlike sihtide saavutamine, kui sega on ta tegelnud küll juba pool­ tavasti viibis meie naiskorporatsioo­ just sõbralik koostöö naabermaa teist aastakümmet. Näituse välja­ nide naiskond möödunud kevadel naiskorporatsioonidega, ütles vii! panekute hulgas kuulub Parsimäele Riias, kus toimus rida võistlusi E. Soosaar, andes kimbu lilli läti 3'2 numbrit. Esitatud ainult õlimaal, võrk­ ja korvpallis. Seekordne võist­ naiskonna kaptenile. kuid see leiab rakendust väga mit­ lusretk on mõeldud vastukülaskäi­ Esimesena toimus võistlus võrk­ mekesiselt (portreed, aktid, natüür­ guna, kusjuures selliseid külastus­ pallis läti ja eesti naiskorporatsioo­ mordid, interjöörid). retki kavatsetakse jätkata traditsi­ nide koondiste vahel. ooniliselt igal semestril. Pääle puht­ Pärsimägi lähtub oma ainekäsit­ Mänguks rivistusid naiskonnad sportlike sihtide taotlemise on kü­ järgmiselt: luselt kõige algelisemast, lahastades lastusretke eesmärgiks süvendada ja üksikud eelnähted algelementideks tihendada sõprussidemeid läti ja Läti: Martinson s, Otläns, ja püüdes kanda neid siis suurimas eesti naiskorporatsioonide vahel. Spudinga, Jansons, Stei­ lihtsuses lõuendile. Ta maalib õieti Läti külalised, arvult üksteist, pai­ cersja Eltermanis. mõisteid. Sealjuures ei huvita teda gutati kortereisse meie naiskorpo­ Eesti; Soosaar, Mälivere, asjade väline kuju tõelisuses. Vorm ratsioonide kaasvõitlejate juurde. Tomingas, Veckram — kõik köidab teda ainult niipalju, kuivõrra korp. Indiast ja Israel, Prii­ see on seoses värviga, — ja viimane LAUPÄEVAL demann — korp. Filiae Patriaest. just tingibki vormi. Kuid ka värvi­ Esimene geim möödub täiesti käsitlus on painutatud tema päämi­ oli korraldatud külalistele lõuna eestlaste eduga. Lätlaste mäng on sele algnpudele — lihtsus. Meie Üliõpilasmajas korp. India poolt, täiesti surnud punktil. Algusel saa­ ei leia P. juures kunagi ühe värvi­ õhtul toimusid esimesed võistlused vutatud juhuslik punkt jääbki ain­ tooni tarvitamisel peent nüansirik­ Ülikooli võimlas. saks sel geimil. Meie naiskond, kust. Ikka asetab ta laialt ja sel­ Kell 20.15 rivistusid mänguvälja­ tänu eriti ksv!! Israeli ja Soosaare gelt varjunditeta põhivärvi põhivärvi ilusatele surumistele, võtab punkt­ kõrvale, kuigi nad sobimatuselt \a kule mõlemad naiskonnad, kus esi­ mesena tervitusi ütles läti naiskor­ punkti haaval edasi ja võidab kind­ üleminekute puudumisel lausa kriis­ lalt — 15:1! kavalt mõjuvad. Tundub nagu ei poratsioonide esindaja, andes üle huvitakski teha värviprobleemi la­, meie naiskonnale kingituse. Tervi­ Teine geim pakub üllatust. Lät­ h en d u s, vaid ainult 1 ah enda ­ tustele vastas meie naiskorporatsi­ lased asuvad alul juhtima — 3:0, mihe kui niisugune. oonide esindajana vii! E. Soosaar Meie naiskond viigistab, möödub —­ (korp. India), kes pikemas kõnes 7:5. Lätlased viigistavad uuesti — Pärsimäe tööd langevad oma ise­ rõhutas vajadust sõprussidemete 7:7. Siis jätkub vaheldusrikas mäng lo omult kahte rühma ­­­ ühed pl a­ tihendamiseks läti ja' eesti naiskor­ lätlaste paremusega— 8:10; 10:10/ katiliselt .pinnaliselt*,.; £eise4 süga?; poratsioonide vahel. Kõnele j a, loo­ 11:11, 14:11 ja 15:12, mis feaW vait ruumilised, a^.y­1,. t­.ihsJ .*.­?■ :­4iA tis» /et, sellised sõbralikud külastus* mängu resultaadiks. J­ ^ ; r ; ? Nr. 11 — 19. XI 36. ÜLIÕPILASLEHT 409

Kolmas geim sarnleb jälle esi• Priideman — korp! Filiae Pat- konnast saavutas punkte: Soo• mesele. Meie naiskond saavutab riaest. saar — 8, Mälivere ja Prii• järjest kaheksa punkti — seis 8:0, Lätlased näitasid veel kord oma deman — kumbki 4. siis lätlased võtavad pikapääle suurt ülekaalu korvpallis. Esimene Viimase mänguna lavastus korv• juurde paar punkti, lõpptagajärjeks veerand lõpeb Läti eduga — 12:3. pallivõistlus korp! Vironia ja korp! jääb aga Eesti naiskonna võit — Poolajaks on saavutatud juba taga• Sakala vahel B klassis. Võitis esi• 15:3, seega kogu mäng — 2:1. järg — 34:6. Teine poolaeg areneb mene — 31:19, poolaeg 17:10. Järgneb mäng korvpallis Läti samas tempos. Kolmveerandaja re• •Õhtul sõitsid Läti naiskorporan• naiskorporatsioonide koondise ja sultaat on — 48:12. Mäng lõpeb did tagasi Riiga. Sel puhul oli jaama meie Äkad. Spordiklubi naiskonna Läti naiskonna hiigla võiduga — saatma tulnud rohkesti kaasvõitle• vahel. 66:18. jaid korp! Indiast ja korp! Filiae Mäng on täiesti lätlaste päralt. Märkimisväärt on, et lätlasil E. Patriaest. Kuni rongi minekuni Nad teevad, mida tahavad. Esimene Eltermanis saavutas jälle 36 peeti vastastiku kõnesid ja lauldi veerandaeg lõpeb lätlaste kasuks — punkti, Alice Gailitis — 22 tudengilaule. 10:1, poolajavileks oli tulemus — punkti,, teised vähem. Eesti nais- Hg. 25:1. Teine poolaeg ei paku pare• mat pilti. Mäng lõpeb lätlaste suure võiduga — 54:7. Eriti silmapaist• vat mängu .näitas Erna Elter- manis, kelle päälevisked andsid CIE ÜLIOPILÄv'? peaaegu alati, soovitud tulemuse. Lõpptulemuseks oli Eltermanisel 36 punkti. Läti naiskonnas mängisid kaasa veel, pääle Eltermanise, A 1 i c e ja Alma Gailiti s'ed, O 11 ä n s ja Puselis. Õhtu viimane mäng peeti Üliõpi• Poola üliõpilaselust laskonna esivõistluste sarjas. Koh• tusid B kl. korvpallis korp! Fr. Es- Poola küttideliit, millise organi• missuguse kaitseväelise väljaõppe tica ja J. Ü. Ü. Hasmonea. Võitis satsiooni ülesandeks on riigikodan- juba noor kütt omab (kütid nekru- esimene — 28:25, poolaeg 4:15. lik kasvatus ning sõjaväeline ja ke• teeruvad enamikus lipnikkudest ja haline arendamine, koondab umbes tagavaraväkke arvatutest), kütt valib' PÜHAPÄEVAL meie kaitseliidule sarnaselt üle maa mingi eriala, millel ta edasi tahab mitusadatuhat liiget. Teiste seas õppida ning erilise väljaõppe omab. kasutasid külalised aega linnaga tut- haarab liit ka Poola akadeemilist Nõnda arendatakse üliõpilaskütid vunemiseks, nii käidi Ülikoolis, noorsugu, millest on kujundatud kõi• mitmesugustel kursustel välja inst• Eesti Rahva Muuseumis ja teistes ruktoriteks relvakäsitluse alal, vibu• naiskorporatsioonides. Lõuna oli gis Poola ülikoolilinnades, s. o. Varssavis, Krakovis, Lvovis, Vilnos, laskmises, instruktoriteks sõjaliseks korraldatud külalistele korp! Filiae ettevalmistuseks ja kehalise kasva• Patriae poolt restoran „Sinimand- Poznanis, Lodsis ja Lublinis eriosa• konnad. Keskuseks, milline on Vars• tuse alal, kergejõustiku instruktori• rias". Pääle lõunat toimus korp! teks, juhtideks spordimängude alal, India korraldusel nende ruumides savis, on kujundatud nn. ÜliÕpilas- küttide Komitee. gaasi ja õhukallaletungi kaitseks, kella-viie-tee, millest võtsid osa purjespordiks jne. Teoreetilised et• kõik lati võistlejad ja rohkesti küla• Küttideliidu üliõpilaskonnad pi• tevalmistuse kursused lõpevad tava• lisi meie meesorganisatsioonidest. dades endid Joseph Pilsudski asuta• liselt suvelaagritega, millede kestel Ülevas meeleolus viibiti five'il kella tud küttideliidu ideeliseks päranda• osavõtjad teevad ka vajalikud kat• poole kaheksani, et siirduda kohe jaks, on endile sihiks seadnud kas• sed küttideliidu ohvitseri, instruk• võimlasse. vatada liidule juhtivaid jõude ning tori või jaojuhtideks saamiseks. nende ideelist ettevalmistamist, nagu Esimesena toimus võrkpallivõist- Poola küttideliidu üliÕpilasosa- lus Läti naiskorporatsioonide ja märgitakse Poola akadeemilise ühin• gu Liga bülletäänis. kondade iseloomustava joonena mär- Äkad. Spordiklubi naiskondade va• gitsetakse nende algatust uute töö• hel. Üliõpilasküti väljaõpe langeb alade leidmisel. Nõnda on küttide• Mäng on samasuguse iseloomuga kahte ossa: eeskätt algõpetus ning liidu mootorosak. alguse saanud ühe kui laupäevalgi. Läti naiskorporan• selle järel edasiarendamine organi• sarnase asutamisest Varssavi üliõpi- did on sunnitud vastu võtma kao• satsioonis endas. Iga üliõpilane, kes lasküttide osakonnas. Sama on lugu tuse — 2:0. Esimene geim on siiski tahab saada üiiõpilaskütiks, peab lendurosak. asutamisega. Praegu võrdlemisi • tasavägine. Meie nais• läbi tegema kolmekuise kandidaadi- propageeritakse küttideliidu üliõpi- kond pääseb algul juhtima — 12:2, kursuse. Selle kursuse kaudu viiakse lasosaköndades tugevalt lühilaine- siis lätlased suruvad kõvasti edasi, uustulnuk küttide elu atmosfääri saatjate ja vastuvõtjate ehitamist. saavutavad juba — 10:12. Geim lõ• ning organisatsiooni ideeliste ja or• Praegu töötab küttidel juba kolm peb aga siiski ASK võiduga — 15:10. ganisatsiooniliste aluste, samuti sih• lühilainesaatjat, neist kaks Varssa• Teine geim areneb samalaadselt. tide tutvustamisele. Kandidaadikur- vis ja üks Lvovis, kusjuures kolmas ASK juhib 14:6, lätlased saavuta• suse järele tuleb uustulnukal küttide on täielikult Lvovi üliõpilasküttide vad — 14:7, 14:8, kuid peavad kapi- ees sooritada katseid, millede õnnes• hoolel ja kaasabil ehitatud. tuleeruma — 8:15. tumisel tal lastakse anda küttide Kütid spetsialiseeruvad ika sot• Korvpallis oli lätlastel kohtu• vanne. Selle vandega kohustub ta siaalse tööala jaoks. mine korporatsioonide naiskonnaga, kogu oma jõuga teenida Poola riiki Üliõpilasosadele 'küttide liidus kus mängisid kaasa Tomingas, ja organisatsiooni. korraldatakse ühes praktiliste töö• Soosa ar, Ma H v e r e ja Vee k- Küttidevande andmisele järgneb dega sellekohaseid loenguid omava• ra4n —kõik -korp! Indiast, ning edasine küti väljaõpe. Selle järele, litsuse korraldusel (inseneridele, 410 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 11 - 19. XI 36. arstidele ja teistele, kellel kavatsus vaga tahetakse üks akadeemilistest sinud kellegilt soome osakonna sti• on omavalitsuste teenistusse astuda). ühiselumajadest täielikult reorgani• pendiaadina õppivalt riigisaksa üli• Meesosakondade kõrval teotse• seerida ja määrata see ainult esi• õpilaselt, kas viimase õppeaeg mitte vad ka naisosakonnad, kusjuures mese aasta stipendiaatide jaoks. Üli• liiaks ei veni ega lähe kaotsi Soomes nende tööprogrammi meesosakondade õpilased allutatakse selles kodus tea• viibimisega. „Ei", kõlanud vastus, omast palju ei erine. Vahe seisab tud distsipliinile, milline võimaldab „minule on see kasuks." — „Kuidas, selles, et naisosakondades pannakse head ja vaba õppetegevust. Kui sti• kasuks?" — „Vaadake, kui veedan suuremat rõhku riigikodanlisele kas• pendiaat kõik ülesseatud nõuded täi• aasta siin, antakse minule Saksamaal vatusele. Poola küttide liidu üliõpi• dab, kindlustatakse temale Õpivõima- kaitseväeteenistuse sundaja lühen- lasüksuste liikmete arvu on võrdle• lus kogu stuudiumi kestvuseks. dust poole aasta võrra." — Toime• misi raske kindlaks teha, kuna uusi Poola riik on Poola üliõpilaste tus omalt poolt leiab olevat ülearuse liikmeid järjest juurde tuleb ja sa• hakata kirjeldama nimetatud kahe• tervislikule olukorrale erilist tähele• kõnest osavõtnu üllatunud ilmet, mal ajal kaks korda aastas kandi• panu pühendanud. Peale laialdaselt daatide kursustel selektsiooni teos• kuna teade on hämmastuseks ka ja üksikasjalikult organiseeritud ter• neile. Sõrendatud ridades rõhuta• tatakse. Siiski hinnatakse Poola üli- vishoiu 'korralduste ülikoolilinnades õpilasküttide arvu umbes 2500-le. takse veel, et üks saksa üliõpilane on Poolal Zakopanes Euroopa suu• sooritab oma sõnade järgi tegelikult Küttide liidu üliõpilasüksuste täht• rim ja viimaste nõuete järele sisus• sus on iga aastaga suurenenud. Uute sundaja teenistust Soomes, kui ime• tatud raviasutis kopsuhaigete üliõpi• likuna see ka ei tunduks. Seades liikmete arv kasvab, samuti välja- laste jaoks. küsimuse, kas ettetoodu ikka vastab õpetatavate ohvitseride ja instrukto• Poola ja Ungari akadeemilise tõele, arvatakse lõpul, et eestlast rite arv. . . . . noorsoo vahelised suhted näitavad jutustajat ei või mingil moel pidada Varssavis on kavatsus akadee• pidevat arenemist. Käesoleva aasta valetajaks. milise noorsoo abistamise organi• juunis külastasid poola akadeemilise satsiooni parandamiseks ellu kutsuda ühingu „Liga" ja teiste Poola * eriline akadeemiline kodu stipendi• üliõpilasorganisatsioonide esindajad Kevadel ja suve kestel on Soo• aatide jaoks. Ühenduses selle ka- ametlikult Budapesti. met külastanud hulk välismaa üli• õpilasi. SELL teadete jaoks mär• gitseb Soome Üliõpilaskondade Liit tähtsamatena: Läti üliõpilaskoori kontsertkülaskäiku maikuu alul, kes andis üliõpilasmaja peosaalis JF kontserdi ja esines ka kontserdiga i Viiburis. SELL konverentsist osa• võtjaid tuli soomlastel vastu võtta ligi 200 — Eestist, Lätist ja Leedust. Konverentsist osavõtjatele oli kor• ^K0^^SSä raldatud ka väljasõidud Hämenlinna ja Turku. Mai lõpul külastas Helsingit Uus Helsingi üliõpilaskonna esindus hulk Königsbergi üliõpilasi ning juulikuus danziglasi ja elbinglasi. 30. oktoobril toimusid Helsingi valimised kinnitanud ja mõlemad Veel märgitsetakse külalisüliõpi- ülikooli üliõpilaskonna esinduse va• asusid 15. novembrist ametikohuste lastest SELL spordiolümpiaadi ajal limised, kusjuures hääled jagunesid täitmisele. sportlastele lisandunud 20-liikmelist järgmiselt: Akadeemilise Karjala Muid teateid Soome üliõpilaselust. eestlaste ekskursiooni. Soome Üli• Seltsi jt. nimekiri 2609 häält (läinud õpilaskondade Liit on peale selle aastal 2627); parempoolne vastas• Soome üliõpilaskonna välispolii• vastutulekut võimaldanud ja kaasa rind 641 (539); rootsi nimekiri 735 tika on võetud kriitilise vaatluse aidanud Soomes viibinud kümnele (785) ja sotsialistid 88 (92). Koh• alla Akadeemilise Karjala Seltsi üliõpilasele-matkajale Ühendriiki• tade arv jagunes pärast häälteluge• vastasrinna poolt nende äsja dest, Poolast, Saksast ja Ungarist. mist järgmiselt: AKS — 39 (läinud ilmuma hakanud häälekandja „Suo- * aastal 40), vastasrind — 9 (8), roots• malainen Ylioppilas" veergudel. lased — 11 (11), sotsialistid — 1 Sellekohases juhtkirjas kurdetakse ÜLIÕPILASTEATEID LEEDUST. (1). Akadeemiline Karjala Selts vahekordade halvenemise üle Ees• Kaunase Vytautas Suure-nimeli- kaotas seega ühe koha, säilitades tiga, mille põhjus leitakse olevat ses ülikoolis oli pidulik immatriku- aga absoluutse enamuse. Valimis• AKS ringkondade poolehoius meie latsioon 15. septembril, mis puhul tel käis 4073 üliõpilast (läinud aas• vapside liikumise vastu. Ühe näitena ülikooli rektor pöördus noorte üli• tal 4043). vahekordade jahenemisest tuuakse õpilaste poole traditsioonilise kõ• ette eestlaste vähene osavõtt keva• nega. Immatrikulatsioonipidustus- Äsja ilmunud Helsingi ülikooli disest SELL konverentsist maikuus tele olid toodud ka kõigi üliõpilas• isikliku koosseisu järgi on seal üli• Soomes. (Siinkohal tuleks küll mär• organisatsioonide lipud. õpilasi 6833 1935. aasta 6964 vastu. kida, et konverentsi päevade ühte• Vytautas Suure ülikooli võeti Naisüliõpilasi on nende hulgas 2348 langemine eksamite sessiooniga oli vastu noori üliõpilasi umbes 800. (2483). Välismaalasi õpib Helsingis kahtlemata suurim põhjus eestlaste Samalaadselt pühitseti õppetöö 17 üliõpilast. Pärast pidevat juurde• vähesusele). kasvu ilmneb tänavu esmakordselt algust immatrikulatsiooniga ka kõi• vähenemine, kuigi vaid 131 võrra. Arvustades ühtlasi viimasel ajal gis teistes Leedu kõrgemates õppe• järjest tihenevat läbikäimist Saksa• asutustes. Üliõpilaskonna esimeheks valiti maaga ja endiselt jätkuvat halvaks• Suvel korraldas Leedu Akadee• Helsingi ülikooli üliõpilaskonna panu : paremate suhete sõlmimisele miline spordikulbi huvitava suure poolt oktoobrikuus toimunud vali• Skandinaaviaga leidub sama lehe võidusõidu süstadel. Siis valmistu• mistel mag. f il. M. V. Loppi ja poolt „eestlaste vaatevinklile" reser• sid kõik üliõpilaste sportlikud koonr tema abiks cand. med. S. K. El:o« veeritud rubriigis pisiuudis, mis kõ• dised ette suureks sügiseseks spordi• m a A. Ülikooli konsistoorium

ETTEVALMISTUSED 1. DET­ Saar — usuõpetust; Vambola Klau­ Üliõpilaskonna ajutise juha­ SEMBRIKS. ren ja Leida Uustallo — eesti keelt tuse tegevusest Ülikooli aastapäeva puhul kor­ ja kirjandust; Johannes Sillamik — raldatava üliõpilasballi eeltööde te­ eesti keelt ja kirjandust ning peda­ Üliõpilaskonna ajutise juhatuse gemiseks vajaliste toimkondade va­ googikat ühes filosoofiaga;. Nikolai koosolekul 3. novembril kinnitati vä­ limine oli üliõpilasorganisatsioonide Remmel — filosoofiat ühes peda­ listoimkonna juhatajaks ksv! I. googikaga (õpetajaameti kandidaadi esindajate koosolekul 4. novembril. tunnistuse eesti keele ja kirjanduse Laurmann (k. India), „Üliõpilas­ Peotoimkonna juhatajaks on aju­ lehe" toimkonna juhatajaks ksv! V. alal omab juba varem) ; Astra Bür­ tise juhatuse abiesimees Koppermann ger — inglise ja saksa keelt; Ellen Pärtelpoeg (k. Rotalia), majandus­ ja kassatoimkonna juhatajaks abi­ toimkonna juhatajaks ksv! R. Mäe­ Perm ja Linda Taimre — ingl. ja laekur , Suursööt. Peotoimkonnas saksa keelt; Elfr. Kull — inglise kala (US. Raimla), tervishoiu toim­ töötavad kaasa korp. , konna juhatajaks ksv! I. Kiisel (k. keelt, kodaniku­ ja majandusteadust; India, Vironia, Sakala, Revelia, Alide Kursmann — inglise keelt; Fr. Liviensis), lugemislaua ja vahen­ NÜS Ilmatari ja EÜS Põhjala esin­ dusbüroo toimkonna juhatajaks ksv! Harry Sturm — saksa keelt ja peda­ dajad. Kassatoimkonnas töötavad googikat ühes filosoofiaga; Salme O. Vaikma (k. Harjola) ja üldtoim­ US. Concordia, korp. Rotalia, Frat. konna juhatajaks üliõpilaskonna aju­ Ojanson — ajalugu, kodaniku­ ja Estica, Harjola ja Hazmonea esin­ majandusteadust. tise juhatuse esimees eo ipso. dajad. Balli pääsmete hinnaks mää­ Samal koosolekul kinnitati üli­ rati nõupidamisel üliõpilastele kr. 1 MAJANDUST. OSAKONNA SE­ õpilaskonna palgalised ametnikud: ja vilistlastele kr. 1.50. MINARID GILDI TÄNAVALE. asjaajaja ksv! E. Lepik (ENÜS), käsiraamatukogu hoidja B. Vene ÜLIKOOLI LÕPETASID Majandusteaduse­osakonna semi­ (US Liivika) ja usaldusarst vii! dr. narid paigutatakse Gildi tari. 8 asu­ E. Jakobson (EÜS). Samuti kinni­ õigusteaduskonnas Hermann Üksti; vasse linna majja, millest kolm üle­ tati üliõpilasköögi endine personaal. filosoofiateaduskonnas Helmi Üprus mist korda on ülikool nüüd linnalt Üliõpilaskonna esindajaks volitati ja Alfred Sibul üürinud. Seminaride üleviimine ajutise juhatuse poolt rahvuskogu uude asukohta õn alanud. valimiste komiteesse üliõpilaskonna AMETIST VABASTAMISI JA Hoone teisele korrale tuleb käi­ endise esimehe asemele ajutise juha­ KINNITAMISI. tismajandusteaduse seminar ja raa­ tuse abiesimees ksv! V. Kopper­ ; Närvikliiniku vanem assistent matupidamise ja kirjavahetuse semi­ mana eradots. J. Riives sõidab kuueks nar. Kolmandale korrale tulevad majandusõiguse seminar ja arvata­ 1. detsembri pidustuste peotoim­ kuuks välismaale Rockefeller Fonda­ tioni stipendiaadina. Tema äraoleku vasti ka haldusõiguse seminar. Ma­ konda valitakse juhtideks ksv!'Kop­ janduspoliitika seminari ruumid ei permana ja kassatoimkonda ksv! ajal on vanemaks assistendiks drnd. med. F. Raudkepp. Kohtuliku ole veel kindlaks määratud. Kol­ Suursööt. mandale või neljandale majakorrale Akadeemilisele meeskoorile ot­ arstiteaduse instituudi noorem as­ sistent Helene Väär vabastati ame­ asub ka ühistegevuse seminar. sustati määrata toetust 150 krooni. Majandusteaduse­osakonna ka­ üliõpilaskonna ajutine juhatus tist tema omal palvel. Senine vai­ mu­ ja närvihaigustekliiniku noorem sustada oli seni üks ainus seminar­— pooldas, et SELL­i keskbüroo is­ tegelikkude majandusteaduste semi­ tung peetakse 28. ja 29. novembril. assistent H. V i h v e 1 i n kinnitati närvikliiniku nooremaks assisten­ nari nime all, mis asus statistika­ka­ Akadeemilise Kooperatiivi nõu­ binetiga ühes ruumis Lai tän. 36. kokku kinnitati ajutise juhatuse diks. Piimanduse kabineti assistent esindajaks ksv! Mäekala. J. Hindriko vabastati ametist tema omal palvel. Agrikultuurkee­ KAHELE ÜLIÕPILASELE Otsustati välja kuulutada abiva­ mia katsejaama noorema assistendi NOOMITUS. javatele ja edasijõudnud üliõpilas­ kohustetäitjaks kinnitati* V. Adam­ Akadeemiline kohus arutas 11. tele prii lõunasöökide saamise või­ son. malus. nov. üliõpilaste A. Eliaseri ja E. Üliõpilaskonna ajutise juhatuse 15 KESKKOOLI ÕPETAJAT! Tehve kohta üliõpilasprorektori poolt esitatud süüdistuse 16. okt. koosolekul 10. novembril kinnitati Tartu ülikooli on lõpetanud ja lugemislaua toimkond koosseisus peahoones toimunud üliõpilaste ko­ saanud pedagoogilise ettevalmistuse gumisel kõnega esinemise asjus. ksv!! E. Uus ja H. Kokk ning vahen­ ülikooli juures olevas didaktilis­me­ dusbüroo toimkond koosseisus ksv!! Kohus leidis mõlemad üliõpilased topdilišes seminaris ning on õienda­ süüdi olevat ja karistas neid noo­ R. Mäekala ja E. Kalju. nud kutseeksamid kesk­ ja kutse­ Kehalise Kasvatuse Toimkonna mitusega. Otsus lõpuvormis pidi kooliõpetajäte kutsekomis j onis ning. kuulutatama hiljem. juhataja kohale kinnitatakse ksv!! saavad õiguse õpetada gümnaasiu­ Suursööt ja Kultuur toimkonna ju­ mides, kesk­ ja kutsekoolides õpe­ hataja kohale ksv! Salme Puhk. KOMANDEERITI VÄLIS­ tajaameti kandidaadina järgmisi MAALE. Samal koosolekul otsustatakse aineid; ;.­* .­■■,'■'."■■ akadeemilise kohtu istungist üliõpil ­■ Ulrich" Krause ja ­Antonie­ Bach ­ Teaduslik stipendiaat aianduse laskonna esindajatena saata osa — matemaatikat, füüsikat ja kosmo­ alal A. K i v i 1 a a ri komandeeriti võtma ksv!! Suursööt ja Laurmann, graafiat; Julius Juhkentalia Maks aastaks välismaale. 412 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 11 — 19. XI 36.

JAAN POSKA­NIMELISE STI­ Eesti Naisüliõpilaste otsas kuraator Marineriga ja Kau­ PENDIUMI Seltsi 25. aastapäeva pidustused nase korporatsioon Frat. Baltien­ saajaks määras õigusteaduskond V. algasid 14. nov. juubelikoosoleku­ sise kolmeliikmeline esindus. Esi­ ga, kus tunnustati Seltsi auvilist­ mesega on korp! Rotalia sõprusle­ Varamaa. lasteks neli asutajat liiget — Lin­ pinglane, teisega on arenenud sõbra­ 4 STIPENDIUMI INGLISMAAL da Eenpalu, Liidia Män­ likud suhted. ÕPPIMISEKS. nik, Lea Krims ja Alek­ Aastapäeva pidustusi pidas 12. Briti charge d'affaires Eestis mr. sandriine Pedusaar. Samuti aastapäeva puhul veel korp! A m i ­ Gallienne on teatanud, et „British sai auliikmeks Seltsi esimene vilist­ c i t i a kommersiga 14. nov. ja koos­ Councili" poolt on võimaldatud nel­ lane ja doktor Johanna Sild­ viibimisega pühapäeval. jale eesti üliõpilasele, inglise filo­ Rebane. Koosolekule järgnes Korp! Frat Liviensis pidas loogile, edasiõppimine stipendiaa­ koosviibimine. 15. nov. oli „Vane­ sügiskommerssi, mis puhul olid külla dina Ühendatud Kuningriigi kolled­ muises" kell 12 juubeliaktus, mille sõitnud Soomest 6 esindajat sõprus­ shides ühe õppeaasta kestvusel avas Seltsi juhataja H. Valgerist­ lepinglaste esindajatena. 1937./38. a. jooksul. Semestrid, mil­ Sitska. Aktusel esines kõnega tee­ Traditsioonilist sügispidustust pi­ ledeks stipendiumid antakse, alga­ mil „Üliõpilane eesti kirjanduses" dasid 14. ja 15. Tallinnas US. Lii­ vad oktoobris 1937 a. ja jaanuaris vilistlane H. Rajasaare ja ülevaate vika pere balli, vilistlaste ja kaas­ ning aprillis 1938. a. Seltsi arengust ja tegevusest andis võitlejate ühise töökoosoleku ning ksv! E. Änilane. Tervitusi ütlesid koosviibimisega. Stipendiumide suurus on küllal­ haridusministri nimel dir. J. Vasar, dane, et katta sõidukulud Eestist rektor Kõpp, vilistlaskogu nimel S. KORP! UGALA LIIKMEID Inglismaale, registreerimise, õppe­ Pruuden, Tallinna vilistlaste abikaa­ RIIAS. maksu, ülalpidamise ja tunnistuse sade nimel minister K. Eenpalu, lin­ 14. ja 15. nov. viibisid Riias korp! kulusid, kui stipendiaat soovib pä­ napea A. Tõnisson ning paljude üli­ Ugala välistoimkonna liikmed, ees­ rast semestri lõppu saada tunnistust õpilasorganisatsioonide ning asutiste otsas vii! Treialiga ning konvendi oma inglise keele oskuse kohta, ning esindajaid, õhtul oli ..Vanemuises" esimees H. Sein ja vanamees J. ka teisi juhuslikke kulutisi. juubeliball. Klaar. Külaskäik toimus kartell­ lepinglase korp! Tervetia sügiskom­ MÄLESTATI TARTU ÜLIKOOLI mersi puhul. ASUTAJAT. pühitses oma 27. aastapäeva. Pidustuste ka­ APS 16­AASTANE. „Svenska Odlingens Vänner" — vas oli 14. nov. perekonnaõhtu, 15. Rootsi Kultuurisõbrad korraldasid 4. novembril pühitses Akadeemi­ nov. aktus, õhtupoole vastuvõtt vii! line Põllumajanduslik Selts omava­ 6. novembri õhtul Ülikooli kirikus Rütli pool ja õhtul kommerss. kuningas Gustav II Adolfi surma­ helise koosviibimisega 16. aasta­ päeva puhul rootsikeelse mälestus­ Korporatsioon Rotalial oli päeva, millest võttis osa arvukalt jumalateenistuse. Suure kuninga ühes 23. aastapäeva pidustustega agronoome ja põllumajandusteadus­ surmapäeva pühitsevad välisrootsla­ konvendi­maja õnnistamine. 14. konna üliõpilasi, samuti ülikooli õp­ sed igal aastal. nov. peeti perekonnaõhtu, 15. nov. pejõude. Mälestusjumalateenistusel jutlus­ keskpäeval majaõnnistamise aktus ja Olgu nimetatud, et APS viljakat tas usuteaduse üliõpilane Ivar Pohl õhtul kommerss. Pidustustest võtsid tegevust on juhtinud 15 aasta kestel rootsi keeles ja liturgia­teenistuse osa Helsingi ülikooli Varsinais­suo­ praegune juhatuse esimees prof. pidas õpetaja dr. J. Taul eesti kee­ malainen Osokunta 4 esindajat ees­ P. Kõpp. les. Pärast jumalateenistust aseta­ sid osavõtvad üliõpilased vaikselt kiriku juures oleva Tartu Ülikooli asutaja Gustav Adolfi samba jalale TtUMIKA j! INSTITUUT pärja. Pärjal oli kirjaks: „Auto­ noomse ülikooli asutajale kuningas Gustav Adolfile". liSfelliii^si*:■:*.■*'■.;*f ' END. JUHATUS AÜS­il. iil Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi korralisel peakoosolekul valiti TEHNIKAINSTITUUDI JUU­ Frat. Aeterna ja Rotalia, üliõpilas­ endine esimees, juhatuse liikmed ja RES 11 ÜLIÕPILAS­ORGI selts Liivika, Eesti üliõpilaste Selts ja Saksa üliõpilaste Koondis. revisjoni komisjon endises koossei­ Tallinna Tehnikainstituudi juu­ sus tagasi. Praegusesse seltsi juha­ Lisaks nimetatutele registreeriti res alustasid tegevust üliõpilas­ 29. okt. veel korp. Ugandala. tusse kuuluvad esimehena K. Kongo organisatsioonid. Registreerimise ja liikmetena M. Kont, F. Lokk, A. küsimused olid otsustamisel insti­ Nimede järele otsustades on te­ Feldmann ja F. Malm. tuudi valitsuse 15. oktoobri koosole­ gelikult suur osa registreeritud üli­ kul. Esitatud oli 12 registreerimise õpilasorganisatsioonidest Tartu or­ sooviavaldust, milledest rahuldati ganisatsioonide osakondadeks, kuigi Suured pidustused. 10. Kaks sooviavaldust on jäetud nad on asutatud Tallinna Tehnika­ 14. ja 15. november kujunes suu­ vormiliste vigade tõttu otsustamata. instituudi juurde iseseisvatena ja remate üliõpilasorganisatsioonide Sooviavalduste sisseandmise jär­ nõuetav oli, et oleks vähemalt 10 aastapäevade puhul elevaks üliõpi­ jekorras registreeriti järgmised asutajat liiget. laspidustuste keeriseks, mil puhul organisatsioonid: korporatsioonid Kolm korporatsiooni — Leola. Tartu oli kogunenud erakorraliselt Leola, Tehnola, üliõpilasselts Põh­ Tehnola ja Ugandala on endise Teh­ rohkelt akadeemilist perest väljas­ jala, korporatsioon Vironia, üliõpi­ nikumi juures tegutsenud üliõpilas­ poolt. lasselts Raimla, korporatsioonid organisatsioonidest. Ilmub 13 korda aastas. Tellimishind 3 krooni aastas, IV2 krooni semestris. Pea­ ja vastutavtoimetaja: V. Pärtelpoeg. Tegevtoimetaja: Jaan Ots. Väljaandja: Tartu Üliõpilaskonna Edastas. Toimetuse aadress: Tartu, Üliõpilasmaja. „pQ$timebe" trükk. Tartus 1936, inierlokk-frikoopesu, villaseid ja siidist cotion- sukki ning plaleeritud (kahekordseid — pealt siid, stesl floor) sukki «Ilmatar». Vabrik Tallinnas

Soovitab AS. OSKAR KILGAS

££irt(lox>Jnad&, sigade* h (U&a>- saaduste> eksport

€töti Pcchont (Ehsportuljtfuo

TALLINK, PÄRWD MAANTEE 23

TELEFONID: JUHATUS 450-27, KONTOR 463-63 f • Vjfounta&U&ispaHk, €auiii***mvmi}\!h%inMi*m

OMAS MAJAS • TELEFON 2-36

JjOjünotaÄ

E. K.-Ü. postimehe" trükk. Tartus 1936. HIND 35 SENTI.