Bibliothekskatalog 03/2020
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE. -
Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 11 Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 11
DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 TARTU ÜLIKOOLI TEENISTUJATE SOTSIAALNE MOBIILSUS 1802–1918 LEA LEPPIK Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna nõu- kogu otsusega 21.03.2006. Juhendaja: Professor Aadu Must Oponendid: Prof Dr iur Marju Luts (TÜ), ajalookandidaat Väino Sirk (Ajaloo Instituut) Kaitsmine toimub 21.04.2006 kell 16.15 Tartu Ülikooli Nõukogu saalis ISSN 1406–443X ISBN 9949–11–292–3 (trükis) ISBN 9949–11–293–1 (PDF) Autoriõigus Lea Leppik, 2006 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 199 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 1.1. Ühiskond, teadus ja ülikoolid 19. sajandi Euroopas ja Venemaal .... 8 1.2. Küsimusepüstitus .............................................................................. 13 1.3. Metoodika, struktuur ja mõisted........................................................ 15 2. UURIMISSEIS JA ALLIKAD................................................................. 19 2.1. Uurimisseis ....................................................................................... 19 2.2. Allikad .............................................................................................. 34 3. ÜHISKONNA ÜLDINE KORRALDUS — SEISUSED, TEENISTUSASTMED, MAKSUSTAMINE .............................................. 42 3.1. Seisused Vene impeeriumis ja selle Läänemerekubermangudes ..... 42 3.1.1. Aadel .................................................................................... -
Helsingin Yliopiston Osakuntien Yhteydet Pakolaisvirolaisiin Ylioppilasjärjestöihin 1960- Ja 1970-Luvuilla
View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Trepo - Institutional Repository of Tampere University TAMPEREEN YLIOPISTO Raigo Megerild TAIPUNEET JA TAIPUMATTOMAT? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla __________________________ Historian pro gradu -tutkielma Tampere 2015 Tampereen yliopisto Yhteiskunta- ja kulttuuritieteiden yksikkö MEGERILD, RAIGO: Taipuneet ja taipumattomat? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla Pro gradu -tutkielma, 99 s., 1 liites. Historia Maaliskuu 2015 __________________________________________________________________ Helsingin yliopiston osakunnat solmivat 1920- ja 1930-luvuilla liittolaissopimukset virolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Toisen maailmansodan jälkeen ylioppilasjärjestöjen toiminta Virossa oli kiellettyä, mutta sodan aikana Virosta paenneet henkilöt ylläpitivät järjestöjensä toimintaa länsimaissa. Osakunnat jatkoivatkin yhteydenpitoa pakolaisvirolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Tarkastelen pro gradu -tutkielmassani osakuntien suhteissa tapahtuneita muutoksia 1960- ja 1970-luvuilla sekä muutosten taustalla vaikuttaneita syitä. Rakennan tutkimuksessani osakuntien arkistojen sekä lehtien valossa kontekstin, jossa osakuntien tekemät ratkaisut suhteissaan pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin syntyivät. Historiantutkimus on käsitellyt osakuntien historiaa, mutta se on fokusoitunut yleensä yhteen järjestöön -
Gerd-Helge Vogel CARL AUGUST SENFF (1770–1838)
Gerd-Helge Vogel CARL AUGUST SENFF (1770–1838) IM KONTEXT DER DEUTSCHEN KUNST UND SEIN WIRKEN IN TARTU (DORPAT) Zweifellos gilt Carl August Senff „als einer der bedeutendsten Künstler des 19. Jahrhunderts im Baltikum“1 und mit Fug und Recht kann man ihn sogar als den „Vater der Malerei Estlands“ bezeichnen, denn er legte mit seinem langjährigen Wirken als Lehrer der Zeichenkunst an der Kaiserlichen Universität zu Dorpat den Grundstein für eine akademisch geschulte Künstlerelite, wie es sie so zuvor im Baltikum noch nicht gegeben hatte. Entsprechend groß war seine Strahlkraft bis weit nach Estland2, Livland3, Kurland4 und Russland5 hinein. Er vermittelte seine künstlerischen Erfahrungen, DOI: https://doi.org/10.12697/BJAH.2017.14.03 1 Günter Krüger, „Die Zeichenschule der Universität Dorpat“, Die Zeichenschule der Universität Dorpat 1803–1891, T. I. Unter der Leitung von Karl August Senff von 1803–1838 (Husum: Husum Druck- und Verlagsgesellschaft, 1993), 14. 2 Ibidem, 49–50, 54–56, 64–66, 69–74. 3 Ibidem, 33–36, 40–42, 51–53; Gerd-Helge Vogel, „Die Anfänge der Zeichenausbildung an der Universität Dorpat und ihre Bedeutung für die Herausbildung der bildenden Kunst in Riga in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts“, Riga im Prozeß der Modernisierung. Studien zum Wandel einer Ostseemetropole im 19. und frühen 20. Jahrhundert, hrsg. von Eduard Mühle, Norbert Angermann (Marburg: Herder-Institut, 2004), 78–104. 4 Krüger, „Die Zeichenschule der Universität Dorpat“, 37–39, 57–58, 62–63. 5 Ibidem, 43–48, 59–60, 67–68. 54 GERD -HELGE VOGEL CARL -
MARI NÕMMELA Stiiliajaloolise Ja Marksistliku Käsitluse Konflikt Voldemar Vaga Kunstiajalookirjutuses 20. Sajandi II Poolel
DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 31 MARI NÕMMELA Stiiliajaloolise ja marksistliku käsitluse konflikt Voldemar Vaga kunstiajalookirjutuses 20. sajandi II poolel Tartu 2013 ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–32–356–2 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 31 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 31 MARI NÕMMELA Stiiliajaloolise ja marksistliku käsitluse konflikt Voldemar Vaga kunstiajalookirjutuses 20. sajandi II poolel Tartu ülikool, Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja arheaoloogia instituut, Tartu, Eesti. Kaitsmisele lubatud Ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu 28. juuni 2013 otsusega. Juhendaja: Prof. Jaak Kangilaski, Tartu ülikool, Eesti Oponent: Dots. Pertti Grönholm, Turu ülikool, Soome Kaitsmine: 12. septembril 2013 TÜ Senati saalis, Ülikooli 18, kell 16.15 ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–32–356–2 (trükis) ISBN 978–9949–32–357–9 (PDF) Autoriõigus: Mari Nõmmela, 2013 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................... 7 Uurimiseesmärk ja probleemi asetus ...................................................... 7 Historiograafia ja allikad ........................................................................ 9 Uurimismeetodi tutvustus ja käsitlusaspektid ........................................ 22 Töö ülesehitus ........................................................................................ 25 1. EELLUGU: NÕUKOGUDE OKUPATSIOON VERSUS EESTI KUNSTIAJALOOLANE ......................................................................... -
As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a. -
Otsustati Asutada TTÜ Kuressaare Kolledzh 3.-7
Otsustati asutada TTÜ Kuressaare kolledzh 3.-7. mai! 30. aprillil kirjutasid Tallinna TTÜ omalt poolt näeb Kuressaare viibis Rootsis Mälardalenis TTÜ dele Tehnikaülikooli rektor professor kolledzhi tegevust juba nimetatud gatsioon eesotas rektori Olav Olav Aarna ja Saare maakonna Saarte Instituudi arengu kaudu, Aarnaga. Visiidi eesmärk oli täiustada esindajad eesotsas maavanema kuhu lisandub ülikooli koordineeri kahe ülikooli vahelisi töösuhteid. Üht lasi oli tegu vastukülaskäiguga - Jüri Saarega Pädaste mõisas alla tav õppetegevus. sügisel käis Mälardaleni ülikooli dele Kuressaare kolledzhi asutamis gatsioon visiidil meil. lepingule. Projekti üheks kandvaks osa pooleks on ka Kuressaare Ameti Uues kolledzhis on kavas õpetada kool, mille rahvuvahelisel tasemel 4.-6. mail turismi- ja toitlustuskorraldust. Hil õppebaasi kolledzhi tudengid kasu osales keskkonnatehnika instituudi jem on oodata teiste erilalade lisan tama hakkavad. Kuna tegemist on professor Heino Mölder Münchenis dumist. tsükliõppega, toimub osa prak jäätmekäitlusmessil IFAT 99, samuti tikume ka Tehnikaülikooli õppe Euroopa reovee ja heitmete sümpoosi- umil ning Euroopa Veekaitseassotsiat- TTÜ asutuste hulka kuulub karuumides Tallinnas. Ühiselamuna siooni (EWPCA) nõukogu koosolekul. praegu edukalt Saaremaal töötav saavad soovijad kasutada Kures Saarte Instituut. saare Ametikooli ühiselamut. 5.-6. maii Saaremaa kolledzhi kasuks räägib, Tallinna Tehnikaülikooli ja Saare osales materjalitehnika instituudi delegat et arenenud ja suures maakonnas maakonna suhete raamleping -
Üliõpilasleht
ÜLIÕPILASLEHT NR.1 * LEHEKUU * 1940 ÜLI®PILASLEHT EESTI ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA . I 16. MAIL 1940 XXIV AASTAKÄIK ,;ÜLIÕPILASLEHE" REORGANISEERIMISEST Kui ,,üliõpilasleht" saadetakse praegusel kujul igale üliõpilasele tasuta, siis tähistab see asjaolu uut ajajärku selle eaka ajakirja arengu• loos. Kas ettevõetud reorganiseerimise põhjendused on küllalt kaaluvad ja kas tehtud kavad aitavad täiel määral kaasa „ÜliÕpilaslehe" taotlus• tele, seda on veel vara otsustada. On ju kogu reorganiseerimine veel pooleli. Puudub konkreetne ,,Üliõpilaslehe" toimkonna uus kodukord ja isegi aineliste võimaluste piiritlus. Esimese kohta on olemas üld- jooned, teist küsimust peavad aitama lahendada kindlad lubadused vastavailt ametasutustelt. Kõigi juures on aga üks kindel: senisel kujul ei võidud ega tohitud jätkata „Üliõpilaslehe" väljaandmist. Nii laialthaaravat üliõpilaskondlikku isetegevuse väljendust, nagu seda on oma häälekandja väljaandmine, ei saa veeretada ühele osale üliõpilas• konnast. See oli ülekohus „Üliõpilaslehe", ja teisest küljest selle kulu• tusi kinnimaksvate üliõpilaste vastu. Kaastöölisist kahanenud selja• tagusega ajakirjalt-häälekandjalt ei võidud nõuda oma ülesannete kava• kohast täitmist. Sellisel ajakirjal aga kadus omakorda õigus nõuda enda toetamist. Pealegi vaid osa üliõpilaskonna poolt, kes on sunnitud küll võtma vastutuse endale kogu üliõpilaskondliku tegevuse eest, kuid kellel on siiski võimata peegeldada kogu üliõpilaskonna vaimset palet avalikkuse ees ajakirja veergudel. Ajakirja üldilme määramisel tõstatati küsimus, -
JAANIKA ANDERSON Reception of Ancient
DISSERTATIONES JAANIKA ANDERSON JAANIKA STUDIORUM GRAECORUM ET LATINORUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum of Ancient Art: of Tartu the Cast Collections of University Reception JAANIKA ANDERSON Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918) Tartu 2015 ISSN 1406-8192 ISBN 978-9949-32-768-3 DISSERTATIONES STUDIORUM GRAECORUM ET LATINORUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 DISSERTATIONES STUDIORUM GRAECORUM ET LATINORUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 JAANIKA ANDERSON Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918) Faculty of Philosophy, University of Tartu This dissertation was accepted for the commencement of the decree of Doctor of Philosophy (Classical Philology) on January 30, 2015 by the Committee of the College of Foreign Languages and Cultures of the University of Tartu. Supervisors: Kristi Viiding, Professor of Classical Philology, Department of Classical Philology, University of Tartu Epi Tohvri, Associate Professor, Department of Technology, Tartu College of Tallinn University of Technology Opponents: Prof. Dr. Lorenz Winkler-Horaček, curator, Institut für Klassische Archäologie der Freien Universität Berlin und Abguss-Sammlung Antiker Plastik, Berlin Dr. Aira Võsa, researcher, Tartu University Library Commencement: on March 20, 2015 at 12.15, in the Senate room of the Uni- versity of Tartu (Ülikooli 18). ISSN 1406-8192 ISBN 978-9949-32-768-3 (print) ISBN 978-9949-32-769-0 (pdf) Copyright: Jaanika Anderson, 2015 University of Tartu Press www.tyk.ee ACKNOWLEDGEMENTS I am very grateful to the people who have directly or indirectly contributed to the completion of this dissertation. -
Aus Dorpat (Tartu) Nach Italien Und Zurück
Ingrid Sahk AUS DORPAT (TARTU) NACH ITALIEN UND ZURÜCK. ÜBER DIE BILDUNGSREISE WOLDEMAR FRIEDRICH KRÜGERS VERMITTELT DURCH DIE AN KARL EDUARD VON LIPHART VON 1832 BIS 1834 GESANDTEN BRIEFE Woldemar Friedrich Krügers (1808–1894) Briefe an Karl Eduard von Liphart (1808–1891) aus den Jahren 1832 bis 1834 bieten uns einen kur- zen, doch bedeutungsvollen Zeitausschnitt aus der Kunstgeschichte des 19. Jahrhunderts. Den Künstler Krüger sowie den Kunstsammler und Kunsthistoriker von Liphart verband eine lange Freundschaft, womit auch eine finanzielle Unterstützung für Krügers Ausbildung und Schaffen einherging. Beide, sowohl der Verfasser als auch der Empfänger der Briefe, waren damals junge Männer, somit handelte es sich vor allem um eine Periode der Bildung und der Selbstfindung. Die in den Schreiben aufzufindenden Stichworte, Namen und Daten ergän- zen Krügers Münchener Jahre und bieten einen spannenden und tiefen Einblick in den Werdegang des Künstlers. Die als Quellenpublikation veröffentlichten Briefe stammen aus dem in der Dokumentensammlung des Marburger Herder-Instituts aufbewahrten Familienarchiv der von Lipharts1, mit dem uns zuvor Dorothee M. Goeze bekannt gemacht hat und das auch wichtige Quellenmaterialien zur Erforschung der DOI: http://dx.doi.org/10.12697/BJAH.2016.12.05 Übersetzung aus dem Estnischen von Marju und Olaf Mertelsmann. 1 Dokumentensammlung des Herder-Instituts Marburg (DSHI), 110 Liphart II, 1–9. 74 Ingrid Sahk Aus Dorpat (Tartu) nach Italien und zurück 75 Kunstsammlung von Karl Eduard von Liphart enthält.2 Das Ziel des folgenden, knappen Einleitungstextes besteht vor allem darin, die Briefe im Zusammenhang von Krügers Lebenslauf zu verorten. Ebenso werden einige Themenbereiche eröffnet und verallgemeinert, die der Kommentatorin als bedeutungsvoll erschienen. -
Made in Estonia
Made in Estonia Marek Tiits, Rainer Kattel, Tarmo Kalvet Esikaanel Walter Zappi legendaarne Minox kaamera. Walter Zapp sündis 4. septembril 1905 Riias. 1920ndatel aastatel, juba Eestis elades, paelus teda idee väikesest täppiskaamerast, mis ei jääks fotode kvaliteedilt märksa suurematele kaameratele kuidagi alla. Kümmekond aastat hiljem, 1936. aastal valmiski Minox kaamera esimene prototüüp. Kahjuks ei leidunud sellele kodumaal tootjat ja nii alustati seeriatootmist Riias. Hiljem on Walter ZappMinox sünnilugu meenutades kirjutanud: "Ei ole kaugeltki piisav, kui on olemas idee, sest selle teoks tegemiseks on tarvis tervet hulka soodsaid keskkonna- ja kaasaegsete loodud tingimusi. Sellise õnneliku olukorra eest võlgnen tänu just Eestimaale." Made in Estonia Marek Tiits, Rainer Kattel, Tarmo Kalvet Balti Uuringute Instituut Tartu 2005 Autoritest: Marek Tiits on Balti Uuringute Instituudi juhatuse esimees Rainer Kattel on TTÜ professor ja Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS vanemanalüütik Tarmo Kalvet on Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS innovatsiooniprogrammi juht Balti Uuringute Instituut on valitsusväline arendusasutus, mille eesmärk on aidata heal tasemel sotsiaal-majandusliku analüüsiga kaasa avaliku poliitika kujundamisele Läänemere regioonis. PRAXIS on sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus (think tank), mille eesmärk on parem halduspoliitika ja ühiskonna kaasatuse suurendamine poliitika arutellu. Teeme seda läbi halduspoliitika probleemide tuvastamise, tuginedes innovatiivsele ja kvaliteetsele analüüsile, uuringutele ning osalusdemokraatia -
Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2005 1 Jaanuar - January 2005jaan.p65 1 03.05.06, 9:58 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Kättesaadav ka / Available also http://erb.nlib.ee Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2005 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70 krooni Price 70 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2005jaan.p65 2 03.05.06, 9:58 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias