DOCSLIB.ORG

MARI NÕMMELA Stiiliajaloolise Ja Marksistliku Käsitluse Konflikt Voldemar Vaga Kunstiajalookirjutuses 20. Sajandi II Poolel

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
MARI NÕMMELA Stiiliajaloolise Ja Marksistliku Käsitluse Konflikt Voldemar Vaga Kunstiajalookirjutuses 20. Sajandi II Poolel DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 31 MARI NÕMMELA Stiiliajaloolise ja marksistliku käsitluse konflikt Voldemar Vaga kunstiajalookirjutuses 20. sajandi II poolel Tartu 2013 ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–32–356–2 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 31 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 31 MARI NÕMMELA Stiiliajaloolise ja marksistliku käsitluse konflikt Voldemar Vaga kunstiajalookirjutuses 20. sajandi II poolel Tartu ülikool, Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja arheaoloogia instituut, Tartu, Eesti. Kaitsmisele lubatud Ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu 28. juuni 2013 otsusega. Juhendaja: Prof. Jaak Kangilaski, Tartu ülikool, Eesti Oponent: Dots. Pertti Grönholm, Turu ülikool, Soome Kaitsmine: 12. septembril 2013 TÜ Senati saalis, Ülikooli 18, kell 16.15 ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–32–356–2 (trükis) ISBN 978–9949–32–357–9 (PDF) Autoriõigus: Mari Nõmmela, 2013 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................... 7 Uurimiseesmärk ja probleemi asetus ...................................................... 7 Historiograafia ja allikad ........................................................................ 9 Uurimismeetodi tutvustus ja käsitlusaspektid ........................................ 22 Töö ülesehitus ........................................................................................ 25 1. EELLUGU: NÕUKOGUDE OKUPATSIOON VERSUS EESTI KUNSTIAJALOOLANE .......................................................................... 27 1.1. Konflikti tagamaad .......................................................................... 27 1.2. Voldemar Vaga vaated ja uurimisorientatsioon enne 1940. aastat .................................................................................... 32 1.3. Arutelu ............................................................................................. 37 2. KOHANEMINE NÕUKOGUDE KUNSTIKÄSITUSEGA: VOLDEMAR VAGA PUBLIKATSIOONIDE IDEELINE VERBALISM (1941–1952) ....................................................................... 42 2.1. Marksistliku ajalookäsituse algus .................................................... 44 2.2. Voldemar Vaga ajaleheartiklid (1945–1952) .................................. 50 2.3. Kirjutised kunstiajaloost .................................................................. 56 2.4. 1947.–1949. aasta konflikt .............................................................. 58 2.5. Arutelu ............................................................................................. 65 3. KOHANEMINE NÕUKOGUDE AJALOOTEADUSEGA: UURIMISOBJEKTI OTSINGUIL 1947–1950. IDEED JA SEISUKOHAD .......................................................................................... 71 3.1. Uusklassitsismist baltisaksa kunstini .............................................. 72 3.2. 19. sajandi baltisaksa kunst ja Vene kunsti ajaloolised mõjud ....... 79 3.3. Eesti-Vene kunstikontaktid ............................................................. 80 3.4. Voldemar Vaga „vead“ uurimisobjekti valikul ............................... 83 3.5. Arutelu ............................................................................................. 85 4. KOHANDUMINE NÕUKOGUDE AJALOOTEADUSEGA: UURIMISMETOODIKA OTSINGUIL 1950–1964 ............................... 90 4.1. Teemavahetus ja diskussioonid teadustöö metodoloogia küsimuses ....................................................................................... 96 4.2. Voldemar Vaga 1960. aastate artiklite retseptsioonist .................... 102 4.3. Kahe ajalookäsitluse konflikt .......................................................... 108 4.3.1. 1957. aasta dissertatsioon ..................................................... 109 4.3.2. 1964. aasta dissertatsioon ..................................................... 112 4.3.3. Oponentide arvamused 1964. aastal ..................................... 114 4.4. Arutelu ............................................................................................. 116 5. STIILILOOLISE JA MARKSISTLIKU KÄSITLUSE KOMPROMISS: 1964–1980 .................................................................... 127 5.1. Voldemar Vaga diskussioonid arhitektuuriajaloost ........................ 129 5.1.1. Ideed ja seisukohad (1957–1964) ......................................... 129 5 5.1.2. Poleemika Villem Raamiga .................................................. 132 5.1.3. Dissertatsioonijärgsed artiklid .............................................. 134 5.1.4. Retsensioonid ja raamatud .................................................... 138 5.2. Tagasi klassitsismiajastu juurde ...................................................... 145 5.2.1. 19. sajandi kunsti raamatute retseptsioon ............................. 147 5.3. Arutelu ............................................................................................. 151 KOKKUVÕTE .......................................................................................... 158 ALLIKAD JA KIRJANDUS .................................................................... 164 SUMMARY ................................................................................................ 187 ELULOOKIRJELDUS ............................................................................. 210 6 SISSEJUHATUS Üks tuntumaid 20. sajandi eesti kunstiajaloolasi Voldemar Vaga oli enam kui pool sajandit seotud Tartu ülikooliga. Tema uurimistöö algas 1920. aastail, seis- kus II maailmasõja päevil ja jätkus Tartus pärast sõda. Kunstiajaloolane jäi pä- rast sõda kodumaale,1 kus rahvusliku kultuurielu arengut hakkas pärssima Nõu- kogude okupatsioonirežiim. Sovetiseerimisprotsessis hariduse ja kultuuri küsi- musi määranud kommunistlik partei rakendas ideoloogia teenistusse ka ajaloo- teaduse, mille raames sai eesti kunstiteaduse eesmärgiks esmajoones poliitiliste ja sotsiaalsete ülesannete täitmine. Kunstiajalookirjutuses tuli rahvusliku kunsti- ajaloo uurimisele eelistada marksistlikku ajalootõlgendust. Uurimiseesmärk ja probleemi asetus Eesti poliitilisest taasiseseisvumisest peale 1990. aastatel on kunstiteaduse pea- tähelepanu püsinud tagasivaatavalt Eesti Vabariigi poliitilise iseseisvuse ja selle kaotamise järgsel ajajärgul. Nõukogude doktriini ümberhindamise aspekti on arvestatud ka käesoleva uurimisülesande püstitusel, mis keskendub eesti kunsti- ajaloo kirjutamisele pärast II maailmasõda. 1940.–1990. aastatel tegeles politiseeritud ajalooteadus Eesti NSV ajaloo kaugeleulatuva väljaarendamise programmiga ajaloolise tõe mahavaikimise suunal. Ideoloogiliselt normeeritud uurimistegevuse eesmärgiks oli eesti ajaloo põhjendamine marksismi-leninismi vaimus, kooskõlas partei seisukohtadega. Et okupatsioonidoktriin omistas kunstile klassiiseloomu, asuti juurutama leninlik- ku õpetust kahest kultuurist, kunsti parteilisusest ja rahvalikkusest. Kunsti rah- valikkust seoti realismiga ja sotsialistlikku realismi mõisteti tegelikkuse kunsti- liselt tõepärase peegeldamisena kommunistliku ideaali seisukohast. Eesti kunstiteaduse uurimisülesandeks sai sisult sotsialistliku ja vormilt realistliku nõukogude kunsti ning viimase arenguga seotud sotsiaalsete nähtuste käsit- lemine. Nõukogude perioodil tuli eesti kunstiajaloolastel esmalt tundma õppida sotsialistliku realismi meetodit, ideelis-kasvatuslikku funktsiooni ja tegelda kunsti populariseerimise küsimustega. Tähtsa koha omandas realismi eest peeta- va võitluse jälgimine koos formalistliku kunsti väljaselgitamisega. Sõjajärgseil aastail Tartu Riiklikus Ülikoolis2 töötamine tähendas õppejõule marksismi-leninismi tõdede omaksvõtmist ja kaasaminekut Stalini isikukultuse aastate sotsiaalsete ümberkorraldustega. Ajaloo-keeleteaduskonna ajaloo osa- konna ideoloogiliseks ülesandeks sai koolitada nõukogude ajaloolasi, kelle maa- ilmakäsitus pidi kattuma uue ühiskonna väärtussüsteemiga. Kunstiajaloolasel Voldemar Vagal (1899–1999) tuli ülikoolitöö jätkamiseks asuda esmalt tead- vustama kunstiajaloo küsimusi okupatsioonidoktriini valguses, seejärel teha uurimistöös valik stiiliajaloolise ja marksistliku ajalookäsitluse vahel. 1 Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (1940/1944–1991), edaspidi Eesti NSV. 2 Tartu ülikool kandis 1941 ja 1944–1989 nime Tartu Riiklik Ülikool. 7 Tartu ülikooli kunstiajaloo professori ametikohta täitma asunud Voldemar Vagalt ilmus nõukogude perioodil enam kui poolsada publikatsiooni, mis moo- dustavad ligi poole tema kunstiloolisest pärandist. Professori muutunud kirju- tusviis pärast 1940.–1941. aastat peegeldab eesti kunstiajalookirjutuse muutusi. Voldemar Vaga elukäik kuulub eesti rahva selle osa hulka, kelle saatuseks kuju- nes II maailmasõja ajal kodumaale jääda ja sõjajärgse elukeskkonnaga koha- neda. Käesoleva uurimuse eesmärk on käsitleda eesti kunstiajalookirjutust ja kirjutamise probleeme ajajärgul, kui side eesti kunstiajaloo arengujoonega ja sajandi esimese poole üldise kunstiajaloopildiga oli katkenud, kunstinähtusi käsitleti revolutsioonide ajaloo taustal ja teemavalikuid kujundas reaalpoliitika. Uurimuses vastatakse küsimusele, miks tekkis eesti kunstiajalookirjutuses stiili- ajaloolise ja marksistliku käsitlusviisi konflikt ja kuidas lahendas ajalookirju- tamise probleemi professor Voldemar Vaga. Tegemist on totalitaarses ühis- konnas oma erialal edukalt töötanud inimesega, kelle uurimistööd sattusid metodoloogiliste ja sotsiaalsete tegurite toimel konfrontatsiooni ühiskonna väär- tushinnangutega. Kunstiajaloo kirjutamisel tekkinud konfliktide kontekstuaalne
Load more

Recommended publications
  • Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 11 Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 11
    DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 TARTU ÜLIKOOLI TEENISTUJATE SOTSIAALNE MOBIILSUS 1802–1918 LEA LEPPIK Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna nõu- kogu otsusega 21.03.2006. Juhendaja: Professor Aadu Must Oponendid: Prof Dr iur Marju Luts (TÜ), ajalookandidaat Väino Sirk (Ajaloo Instituut) Kaitsmine toimub 21.04.2006 kell 16.15 Tartu Ülikooli Nõukogu saalis ISSN 1406–443X ISBN 9949–11–292–3 (trükis) ISBN 9949–11–293–1 (PDF) Autoriõigus Lea Leppik, 2006 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 199 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 1.1. Ühiskond, teadus ja ülikoolid 19. sajandi Euroopas ja Venemaal .... 8 1.2. Küsimusepüstitus .............................................................................. 13 1.3. Metoodika, struktuur ja mõisted........................................................ 15 2. UURIMISSEIS JA ALLIKAD................................................................. 19 2.1. Uurimisseis ....................................................................................... 19 2.2. Allikad .............................................................................................. 34 3. ÜHISKONNA ÜLDINE KORRALDUS — SEISUSED, TEENISTUSASTMED, MAKSUSTAMINE .............................................. 42 3.1. Seisused Vene impeeriumis ja selle Läänemerekubermangudes ..... 42 3.1.1. Aadel ....................................................................................
    [Show full text]
  • Gerd-Helge Vogel CARL AUGUST SENFF (1770–1838)
    Gerd-Helge Vogel CARL AUGUST SENFF (1770–1838) IM KONTEXT DER DEUTSCHEN KUNST UND SEIN WIRKEN IN TARTU (DORPAT) Zweifellos gilt Carl August Senff „als einer der bedeutendsten Künstler des 19. Jahrhunderts im Baltikum“1 und mit Fug und Recht kann man ihn sogar als den „Vater der Malerei Estlands“ bezeichnen, denn er legte mit seinem langjährigen Wirken als Lehrer der Zeichenkunst an der Kaiserlichen Universität zu Dorpat den Grundstein für eine akademisch geschulte Künstlerelite, wie es sie so zuvor im Baltikum noch nicht gegeben hatte. Entsprechend groß war seine Strahlkraft bis weit nach Estland2, Livland3, Kurland4 und Russland5 hinein. Er vermittelte seine künstlerischen Erfahrungen, DOI: https://doi.org/10.12697/BJAH.2017.14.03 1 Günter Krüger, „Die Zeichenschule der Universität Dorpat“, Die Zeichenschule der Universität Dorpat 1803–1891, T. I. Unter der Leitung von Karl August Senff von 1803–1838 (Husum: Husum Druck- und Verlagsgesellschaft, 1993), 14. 2 Ibidem, 49–50, 54–56, 64–66, 69–74. 3 Ibidem, 33–36, 40–42, 51–53; Gerd-Helge Vogel, „Die Anfänge der Zeichenausbildung an der Universität Dorpat und ihre Bedeutung für die Herausbildung der bildenden Kunst in Riga in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts“, Riga im Prozeß der Modernisierung. Studien zum Wandel einer Ostseemetropole im 19. und frühen 20. Jahrhundert, hrsg. von Eduard Mühle, Norbert Angermann (Marburg: Herder-Institut, 2004), 78–104. 4 Krüger, „Die Zeichenschule der Universität Dorpat“, 37–39, 57–58, 62–63. 5 Ibidem, 43–48, 59–60, 67–68. 54 GERD -HELGE VOGEL CARL
    [Show full text]
  • Bibliothekskatalog 03/2020
    Bücherverzeichnis DBGG-Archiv in Darmstadt (Stand 05.03.2020) Autor/Herausgeber Ort/Datum Titel Szl. Bestand Zustand Signatur Aarma, Liivi Tallinn 2007 Pastoren des Konsistorialbezirks Estland 1525-1885 (Kurzbiographien). 338 ja gebunden II 4, 156 2. raamat [Pohja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885] [Herdaminne för Estland stift: kortbiografi 1525-1885 / Pastors of North Estonia: short biographies 1525-1885] (estnisch) Aarma, Liivi Tartu 1998 Lehrerschaft und Geistlichkeit im Estländischen Stift zu Beginn der 30 ja Broschur VIII 3, 20 Schwedenzeit. In: Festschrift für Vello Helk zum 75. Geburtstag, S. 199- 228. Aarma, Liivi Tartu 1993 Deutsch-baltische Institutionen in Estland zu Beginn des 19. 10 ja geheftet VIII 3, 69 Jahrhunderts [Baltic-German benevolent and cultural institutions in Estonia at the beginning of the 19th century] Humanities and social sciences (Humanitaar-ja sotsiaalteadused) 42/1993 (englisch) Aarma, Liivi Tartu 1993 Estnische ABC-Bücher; 300 Jahre alt / Kolme sajandi vanused eesti 18 ja geheftet VIII 3, 70 aabitsad. Humanitaar-ja sotsiaalteadused (Humanities and social sciences) 42/1993 (estnisch mit deutscher Zusammenfassung) Aarma, Liivi Tallinn 2005 Kirchen, Gemeinden und Pastoren des Konsistorialbezirks Nord- 200 ja Broschur VIII 3, 123 Estland 1525-1885, 1. raamat. Mit Namenregister der Pastoren. [Pohja- eesti kirikud, kogudused ja vaimulikud matriklid 1525-1885] [Herdaminne för Norden-Estlands stift / Churches, Parishes and Pastors of North Estonia] (estnisch) Aarma, Liivi Tallinn 1998 Pfarrer im Estländischen Stift - seit der Reformation bis Ende der 24 ja Loseblatt VIII 4, 28 schwedischen Zeit (1561-1710). Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae VII. Reihe Kirche und Schrifttum oder Ostseeländer im 17. Jahrhundert. Adelheim, Georg Dorpat 1932 Jungfern-Schule in Reval.
    [Show full text]
  • JAANIKA ANDERSON Reception of Ancient
    DISSERTATIONES JAANIKA ANDERSON JAANIKA STUDIORUM GRAECORUM ET LATINORUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum of Ancient Art: of Tartu the Cast Collections of University Reception JAANIKA ANDERSON Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918) Tartu 2015 ISSN 1406-8192 ISBN 978-9949-32-768-3 DISSERTATIONES STUDIORUM GRAECORUM ET LATINORUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 DISSERTATIONES STUDIORUM GRAECORUM ET LATINORUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 JAANIKA ANDERSON Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918) Faculty of Philosophy, University of Tartu This dissertation was accepted for the commencement of the decree of Doctor of Philosophy (Classical Philology) on January 30, 2015 by the Committee of the College of Foreign Languages and Cultures of the University of Tartu. Supervisors: Kristi Viiding, Professor of Classical Philology, Department of Classical Philology, University of Tartu Epi Tohvri, Associate Professor, Department of Technology, Tartu College of Tallinn University of Technology Opponents: Prof. Dr. Lorenz Winkler-Horaček, curator, Institut für Klassische Archäologie der Freien Universität Berlin und Abguss-Sammlung Antiker Plastik, Berlin Dr. Aira Võsa, researcher, Tartu University Library Commencement: on March 20, 2015 at 12.15, in the Senate room of the Uni- versity of Tartu (Ülikooli 18). ISSN 1406-8192 ISBN 978-9949-32-768-3 (print) ISBN 978-9949-32-769-0 (pdf) Copyright: Jaanika Anderson, 2015 University of Tartu Press www.tyk.ee ACKNOWLEDGEMENTS I am very grateful to the people who have directly or indirectly contributed to the completion of this dissertation.
    [Show full text]
  • Aus Dorpat (Tartu) Nach Italien Und Zurück
    Ingrid Sahk AUS DORPAT (TARTU) NACH ITALIEN UND ZURÜCK. ÜBER DIE BILDUNGSREISE WOLDEMAR FRIEDRICH KRÜGERS VERMITTELT DURCH DIE AN KARL EDUARD VON LIPHART VON 1832 BIS 1834 GESANDTEN BRIEFE Woldemar Friedrich Krügers (1808–1894) Briefe an Karl Eduard von Liphart (1808–1891) aus den Jahren 1832 bis 1834 bieten uns einen kur- zen, doch bedeutungsvollen Zeitausschnitt aus der Kunstgeschichte des 19. Jahrhunderts. Den Künstler Krüger sowie den Kunstsammler und Kunsthistoriker von Liphart verband eine lange Freundschaft, womit auch eine finanzielle Unterstützung für Krügers Ausbildung und Schaffen einherging. Beide, sowohl der Verfasser als auch der Empfänger der Briefe, waren damals junge Männer, somit handelte es sich vor allem um eine Periode der Bildung und der Selbstfindung. Die in den Schreiben aufzufindenden Stichworte, Namen und Daten ergän- zen Krügers Münchener Jahre und bieten einen spannenden und tiefen Einblick in den Werdegang des Künstlers. Die als Quellenpublikation veröffentlichten Briefe stammen aus dem in der Dokumentensammlung des Marburger Herder-Instituts aufbewahrten Familienarchiv der von Lipharts1, mit dem uns zuvor Dorothee M. Goeze bekannt gemacht hat und das auch wichtige Quellenmaterialien zur Erforschung der DOI: http://dx.doi.org/10.12697/BJAH.2016.12.05 Übersetzung aus dem Estnischen von Marju und Olaf Mertelsmann. 1 Dokumentensammlung des Herder-Instituts Marburg (DSHI), 110 Liphart II, 1–9. 74 Ingrid Sahk Aus Dorpat (Tartu) nach Italien und zurück 75 Kunstsammlung von Karl Eduard von Liphart enthält.2 Das Ziel des folgenden, knappen Einleitungstextes besteht vor allem darin, die Briefe im Zusammenhang von Krügers Lebenslauf zu verorten. Ebenso werden einige Themenbereiche eröffnet und verallgemeinert, die der Kommentatorin als bedeutungsvoll erschienen.
    [Show full text]
  • Nüüdsest Veelgi Suurem Kristus. Uued Altarimaalid Eesti Luteri Kirikutes 19
    Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskond Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut Liisa-Helena Lumberg Nüüdsest veelgi suurem Kristus. Uued altarimaalid Eesti luteri kirikutes 19. sajandi teisel poolel Magistritöö Juhendaja prof dr Krista Kodres Tallinn 2017 Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskonna Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi magistritöö kaitsmisnõukogule ___ . ___ . 2017 AUTORIDEKLARATSIOON Käesolevaga deklareerin, et magistritöö „Nüüdsest veelgi suurem Kristus. Uued altarimaalid Eesti luteri kirikutes 19. sajandil”, mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud Eesti Kunstiakadeemiale magistrikraadi taotlemiseks ja seda ei ole kellegi teise poolt varem kaitsmisele esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Luban Eesti Kunstiakadeemial magistritöö PDF-faili avaldada EKA lõputööde repositooriumis. Liisa-Helena Lumberg allkiri 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................. 4 1. Uute altarimaalide tellimine ................................................................................................ 10 1.1. Maalide rahastamine ja maalikoopiad ................................................................................. 13 1.2. Uute altarimaalide retseptsioon Eesti ajakirjanduses .......................................................... 18 2. Luteri kiriku taotlused kirikuehituse ja -kunsti vallas
    [Show full text]
  • Anu Ormisson-Lahe, Kristiina Tiideberg CARL JULIUS
    231 Anu Ormisson-Lahe, Kristiina Tiideberg CARL JULIUS SENFF (1804–1832) ALS ARCHITEKT UND GRAFIKER. ERGÄNZUNGEN ZUR BAUGESCHICHTE DER UNIVERSITÄT ZU TARTU (DORPAT) Über Carl Julius Senff (1804–1832), den Sohn des Zeichenlehrers der Kaiserlichen Universität zu Dorpat (est. Tartu) Carl August Senff (1770–1838), hat bis jetzt der deutsche Kunstwissenschaftler Gerd-Helge Vogel den gründlichsten Überblick geliefert.1 Vogel konzentriert sich in seinen Aufsätzen auf Senffs späteres Werk, während gleichzeitig über die Entwicklungsjahre des jungen, begabten Künstlers, von dem erhofft wurde, der Nachfolger des Universitätsarchitekten Johann Wilhelm Krause zu werden, in der Dorpater Zeit und seine Aktivitäten an der Universität bis jetzt wenig bekannt ist. Das Ziel des vorliegenden Beitrags besteht darin, diese Lücke zu füllen und vor allem die Arbeiten seiner frühen Dorpater Zeit zu markieren. Einen wichtigen Anstoß zum Verfassen dieses Aufsatzes lieferten aber zwei kürzlich aufgefundene architektonische DOI: https://doi.org/10.12697/BJAH.2019.18.07 Übersetzung aus dem Estnischen von Marju und Olaf Mertelsmann. 1 Gerd-Helge Vogel, „Carl Julius Senff – üks lühike kunstnikuelu“, Eesti Kunsti Ajalugu, 3: 1770–1840, hrsg. von Juhan Maiste (Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia 2017), 222–225; Gerd- Helge Vogel, „Carl Julius Senff (1804–1832) – ein Kurzes Künstlerleben als Architekt, Zeichner und Grafiker“, Baltic Journal of Art History, 14 (2017), 95–114. 232 ANU ORMISSON-LAHE, K RISTIINA TIIDEBERG CARL JULIUS SENFF (1804–1832) ALS ARCHITEKT UND GRAFIKER 233 Zeichnungen, die der jungen Carl Julius Senff für das Ensemble der Universität zu Dorpat entwarf. Carl Julius Senff (Abb. 1) ist als einer der begabtesten Schüler seines Vaters bezeichnet worden, über den wir wegen seines frühen Todes und der kurzen Zeit seines Schaffens leider nur wenig wissen.
    [Show full text]
  • Raadi Kalmistu. Jalutaja Teejuht
    1 Mart Jänes 46 Harri Moora 2 Johann Voldemar Jannsen 47 Gustav Teichmüller Hea jalutaja 3 Juhan Simm 48 Betti Alver Sinu käes on esimene väike teejuht, mille Kruusamäe tn 4 Gottlob Benjamin Jäsche 49 Friedrich Reinhold Kreutzwald abil teha tutvust Eesti aja- ja kultuurilooga seda kandnud suurkujude viimses puhke- 5 Georg Friedrich Karl von Bidder 50 David Otto Wirkhaus 66 paigas Raadil. Nagu iga valik, on ka siinne 6 Johann Karl Simon Morgenstern 51 Johannes Pääsuke 67 vaid üks võimalikest, mis püüab pakkuda 7 Carl Julius Lesta 52 Adalbert Hugo Willigerode läbilõiget Eesti, aga mõnigi kord ka maa- ilma kunsti, teaduse, poliitika, majanduse ja 8 Johann Wilhelm Krause 53 Juhan Luiga sõjanduse arengut oluliselt mõjutanud isiku- 9 Georg Friedrich Schlater 54 Herbert Tampere test. Kaardil märgitud hauaplatside kõrvale 10 55 ja vahele jääb rohkelt samaväärseid, kes 92 61 63 Julie Wilhelmine Hagen-Schwartz Matthias Johann Eisen 62 ehk leiavad tee tulevastesse ja suuremat 64 11 Johann Philipp Gustav von Ewers 56 Harald Tammur mahtu võimaldavatesse digitaalsetesse 65 12 Otto Ludwig Moritz von Engelhardt 57 Voldemar Vaga kalmistujuhtidesse. Aasa tn Aasa 91 13 August Daniel Wiera 58 Liidia Poska-Teiss 14 Henrik Koppel 59 Kaarel Parts Nagu suurkujude haudadest näha, ei ole surmajärgne saatus neile ühtviisi armuline 15 Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot 60 Johannes Voldemar Veski olnud. Kel pole olnud õnne otseste järeltulija- 16 Friedrich Robert Faehlmann 61 Jaan Port tega, kel vaimsete pärijatega. Seega, märga- tes ebatäiuslikku, mõtle, kas saaksid ise 60 17 Uku Masing 62 Heinrich Roman Riikoja 90 midagi ära teha selleks, et rohtumata 59 58 18 Peeter Tulviste 63 Jaan Eilart rahvarajad tulevikus ei viiks unustusse 55 56 19 Hans-Voldemar Trass 64 Alfred Koort jäetud, vaid ikka igavesti väärikalt meeles 89 57 20 Karl August Senff 65 Alma Aline Tomingas peetud monumentideni.
    [Show full text]
  • Friedrich Ludwig Von Maydells Brief Aus Rom Vom Jahr 1823
    Moonika Teemus FRIEDRICH LUDWIG VON MAYDELLS BRIEF AUS ROM VOM JAHR 1823 Es könnte vermutet werden, dass über Friedrich Ludwig von Maydell (1795–1846) – „einen der hervorstehendsten Vertreter der Romantik in den baltischen Ländern”1 – in Hülle und Fülle geschrieben worden ist, angefangen mit den umfangreichen Schriften Wilhelm Neumanns aus der Zeit der Wende vom 19. zum 20. Jahrhundert2 bis hin zu der kürzlich erfolgten, von seinen „Fünfzig Bildern aus der Geschichte der deutschen Ostsee-Provinzen Russlands” angeregten Ausstellung und den entsprechenden Publikationen in den Jahren 2013–2015.3 Dennoch war die Rekonstruktion von Maydells Lebensgeschichte schwierig. Als Hauptquellen verbleiben Neumanns Biografien, doch die von ihm genutz- ten Materialien sind unbekannt. Von Maydells römische Periode erreichte Neumann und uns vor allem dank der Erinnerungen seines Freundes Adrian Ludwig Richters (1803–1884) und von Maydells Name trifft man in den Memoiren und Biografien anderer Deutschrömer (Wilhelm von Kügelgen, Julius Schnorr von Carolsfeld, Richard Rothe u. a.),4 doch diese DOI: http://dx.doi.org/10.12697/BJAH.2016.12.06 Übersetzung aus dem Estnischen von Marju und Olaf Mertelsmann. 1 Voldemar Vaga, „Maydell, Friedrich Ludwig von”, Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon (Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1996), 303–304. 2 Wilhelm Neumann, Friedrich Ludwig v. Maydell. Ein baltischer Maler (Riga: Druck von W. F. Häcker, 1897); Wilhelm Neumann, Ein Künstlerlos. – Aus alter Zeit. Kunst- und kulturgeschichtliche Miszellen aus Livland, Estland und Kurland (Riga: Verlag von G. Löffler, 1913), 109–126 u. a. 3 Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost = Friedrich Ludwig von Maydells Baltische Geschichte in Bildern = Friedrich Ludwig von Maydell‘s Baltic history in image, hrsg.
    [Show full text]
  • Artists and Art Lovers in Estonia and Livonia Ca. 1800
    ZfO JECES 67 ı 2018 ı 2 ı 163-195 163 The Baltic ‘Art Spring’: Artists and Art Lovers in Estonia and Livonia ca. 1800 Kadi Polli ZUSAMMENFASSUNG Baltischer „Kunstfrühling“. Künstler und Kunstliebhaber in Estland und Livland um 1800 Das bildliche Erbe der baltischen Spätaufklärung (ca. 1770-1820) besteht in erster Linie im praktischen und amateurhaften Charakter des Geschaffenen. In Est- und Livland mangelte es an professionellen Schöpfern, vielmehr dominierten die Zeichnungen eingewanderter deutscher Literaten, progressiver Adliger und Pastoren. Topografische und kartografische Aufzeichnungen, visuelle Dokumente heimatkundlichen Interesses und Tagebuch- oder Gedichtvignetten zeigen die Welt der Aufklärungszeit auf der Ebene sowohl der Wis- senschaft als auch der Emotion, umgesetzt durch das explosionsartige Anwachsen der Druckgrafik. Es lohnt sich somit, die Bildkultur der Aufklärungszeit in einem größeren Rahmen zu betrachten und den großen Kreis der Amateurkünstler zu berücksichtigen. Die vorliegende Untersuchung sieht in deren eklektischem Bildschaffen einen Hauptstrang der deutschbal- tischen Kunstkultur. Dank zeitgenössischer Kunstliebhaber schlugen in den 1780er und 1790er Jahren u. a. der Geist der Antike und eine gefühlsbetonte Naturauffassung Wurzeln in der baltischen visuellen Kultur. Diese Impulse wirkten bis in die architektonische Ge- staltung der Universität Dorpat (Tartu), die Herausbildung ihrer Kunstsammlungen und Zeichenschule sowie die deutschbaltische darstellende Kunst des 19. Jahrhunderts hinein. Verständlicherweise
    [Show full text]
  • Aastaaruanne 2017
    TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUM TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUM AASTAARUANNE 2017 Tartu Ülikooli Muuseum 2 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 2 MUUSEUM ARVUDES ....................................................................................................................... 6 2.1 Personal ................................................................................................................................... 6 2.2 Põhifond .................................................................................................................................. 6 2.3 Eelarve (allikas TÜ rahandusosakond) ..................................................................................... 6 2.4 Külastajad ................................................................................................................................ 6 3 MUUSEUMIKÜLASTUSTE STATISTIKA ............................................................................................... 6 4 OMATULU....................................................................................................................................... 10 5 EKSPOSITSIOON JA NÄITUSED ........................................................................................................ 12 5.1 Aastanäitus, sh satelliitnäitused .................................................................................................. 12 5.2 Näituseprojektid .........................................................................................................................
    [Show full text]