1 Mart Jänes 46 Harri Moora 2 Johann Voldemar Jannsen 47 Gustav Teichmüller Hea jalutaja 3 Juhan Simm 48 Betti Alver Sinu käes on esimene väike teejuht, mille Kruusamäe tn 4 Gottlob Benjamin Jäsche 49 Friedrich Reinhold Kreutzwald abil teha tutvust Eesti aja- ja kultuurilooga seda kandnud suurkujude viimses puhke- 5 Georg Friedrich Karl von Bidder 50 David Otto Wirkhaus 66 paigas Raadil. Nagu iga valik, on ka siinne 6 Johann Karl Simon Morgenstern 51 Johannes Pääsuke 67 vaid üks võimalikest, mis püüab pakkuda 7 Carl Julius Lesta 52 Adalbert Hugo Willigerode läbilõiget Eesti, aga mõnigi kord ka maa- ilma kunsti, teaduse, poliitika, majanduse ja 8 Johann Wilhelm Krause 53 Juhan Luiga sõjanduse arengut oluliselt mõjutanud isiku- 9 Georg Friedrich Schlater 54 Herbert Tampere test. Kaardil märgitud hauaplatside kõrvale 10 55 ja vahele jääb rohkelt samaväärseid, kes 92 61 63 Julie Wilhelmine Hagen-Schwartz Matthias Johann Eisen 62 ehk leiavad tee tulevastesse ja suuremat 64 11 Johann Philipp Gustav von Ewers 56 Harald Tammur mahtu võimaldavatesse digitaalsetesse 65 12 Otto Ludwig Moritz von Engelhardt 57 Voldemar Vaga kalmistujuhtidesse. Aasa tn Aasa 91 13 August Daniel Wiera 58 Liidia Poska-Teiss 14 Henrik Koppel 59 Kaarel Parts Nagu suurkujude haudadest näha, ei ole surmajärgne saatus neile ühtviisi armuline 15 Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot 60 Johannes Voldemar Veski olnud. Kel pole olnud õnne otseste järeltulija- 16 Friedrich Robert Faehlmann 61 Jaan Port tega, kel vaimsete pärijatega. Seega, märga- tes ebatäiuslikku, mõtle, kas saaksid ise 60 17 62 Heinrich Roman Riikoja 90 midagi ära teha selleks, et rohtumata 59 58 18 Peeter Tulviste 63 Jaan Eilart rahvarajad tulevikus ei viiks unustusse 55 56 19 Hans-Voldemar Trass 64 Alfred Koort jäetud, vaid ikka igavesti väärikalt meeles 89 57 20 Karl August Senff 65 Alma Aline Tomingas peetud monumentideni. 21 Aleksander von Bunge 66 85 Fjodor Klement 22 Juhan Peegel 67 Arthur Robert Hone 87 86 84 23 68 Karl Menning 24 83 Mihkel Kampmaa 69 Ludwig Puusepp 88 25 Kaarel Ird 70 Anatoli Podtšekajev 26 Richard Ritsing 71 Mihhail Rostovtsev 27 Eduard Rüga 72 August Weizenberg nekropol 28 73 Pent Nurmekund Vladimir Riives Raadi kalmistu on Tartu ja Eesti kultuuri- 81 80 82 29 Oskar Loorits 74 Hermann Rossländer looliselt rikkaim surnuaed. Siin puhkavad 53 30 Ernst Raudam 75 Jakob Hurt rahus kõrvuti tuntud ja tundmatumad inimesed Eestimaa kogu vaheldusrikast ja 54 31 Eerik Kumari 76 Viktor Puskar 52 keerulist ajalugu peegeldavas rahvuslikus,

32 Peet Vallak 77 Karl Eduard Sööt seisuslikus, usulises ja ametialases mitme- Nurme tn Nurme 79 33 78 Rudolf Gottfried Kallas kesisuses. 78 34 Ernst Reinhold von Hofmann 79 51 Aleksander Vardi Need hauad jutustavad lugusid aadli 77 35 Fred Kudu 80 Elmar Kits vägevusest, ülikoolilinna akadeemilisest 76 36 Gregor von Helmersen 81 Julius Kuperjanov õitsengust, sõjalistest kangelastegudest 50 au ja vabaduse nimel, aga ka kannatustest 37 Hermann Guido 82 Miina Härma ja hävingust, mis rahvastele ja Tartu linnale 46 49 von Samson-Himmelstjerna 83 47 48 Artur Linkberg kalmistu ligi 250-aastase ajaloo jooksul 38 Indrikis Zīle 84 Johannes Piiper osaks on saanud. 39 38 40 Karl Saral 85 August Kitzberg Arhitektuuriväärtuslike kabelite kõrval on 40 3 37 Juri Lotman 86 Hans Johannes Kruus Raadi kalmistu ka rikkalik skulptuuripark, 75 33 S20 36 41 Paul Ariste kus alates August Weizenbergist on end 32 87 Minni Kurs-Olesk 42 loominguliselt jäädvustanud kümned Viktor Masing 88 Ado Reinvald mainekad eesti skulptorid. Kõrghaljastatud 35 43 43 41 42 44 45 Harald Keres 89 Arnold Matteus kultuurmaastikuna on Raadi kalmistul ainu- 34 39 31 44 Carl Ernst Claus 90 Anna Haava laadne mitmekesine puu- ja linnuliikide 26 30 kooslus. 45 Aino Järvesoo 91 Jaan Tõnisson 7 92 Eliise Käer-Kingissepp 27 28 29 6 24 25 74 73 20 21 22 23 Raadi kalmistu Raadi kalmistu

17 kabelid Raadi kalmistud said alguse 1773. aastal, 19 kui keisrinna Katariina II ukaasiga keelati 72 1 Idamaises stiilis kabel-kellatorn 15 16 surnute matmine linna piires kirikutesse (ehitatud oletatavasti XX saj alguses) 18 ja kirikuaedadesse. Esimesena mõõdeti Raadil välja maa Jaani ja Uspenski kiriku 13 2 Uspenski kabel-kellatorn 14 kogudustele. Hiljem on kalmistu ala kor- 71 (ehitatud 1899. a). Historistlikus stiilis duvalt laiendatud ning see hõlmab nüüd 3 11 kabelis asub krahvinna Sologubi haud. 68 12 Peetri, Maarja ja Ülikooli kalmistu ning 4 3 Karl Arraku kabel (ehitatud 1903. a) Sõjaväekalmistu. Varem kalmistu koos- 7 Surnuaia tn seisu kuulunud väikesed juudi ja islami- usuliste kalmistud on tänaseks hävinud. 8 9 4 Kalmistu leinamaja 70 4 (ehitusaeg teadmata) Halbadel aegadel on vägivallas oluliselt 69 kannatada saanud ka kalmistu Vana-Jaani 5 Raehärra J. F. Telleri perekonna kabel osa, kuhu juurdematmine tänapäeval on 2 5 5 (ehitatud 1794. a). Projekti autor on piirangutega.

Narva maantee Narva ehitusmeister J. H. B. Walter, Tartu rae- 2 N koja ehitaja Raadi kalmistu tervikuna on tunnistatud 1 kultuurimälestiseks, samuti on üksikute 10 6 6 Rauch-Seydlitzi kabel (ehitatud 1895. a) mälestistena kaitse all kümned hauad ja 1 monumendid. Raadi kalmistut haldab Tartu S 7 Carl Kleini kabel linna asutus Kalmistu. Kalmistu tn 1 Mart Jänes 15 Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot 30 Ernst Raudam 46 Harri Moora 61 Jaan Port 76 Viktor Puskar 91 Jaan Tõnisson 23. II 1869 (Iigaste) – 23. X 1933 (Tartu) 14. X 1791 (Karlsruhe, Saksamaa) – 15. I 1841 (Tartu) 21. IV 1915 (Einmanni) – 11. VIII 1992 (Tartu) 2. III 1900 (Kuremaa) – 2. V 1968 () 9. II 1891 (Holstre) – 24. I 1950 (Tartu) 7. V 1889 (Viljandi) – 12. IV 1943 (Tartu) 22. XII 1868 (Tänassilma) - ? 1941 (Tallinn?) Suurkaupmees ja majandustegelane. Äritegevuse Meditsiiniteadlane ja füüsik. TÜ füsioloogia- ja patoloo- Neuroloog ja neurokirurg, meditsiinidoktor. TÜ neuroloogia- Ajaloolane ja arheoloog. TÜ arheoloogiaprofessor ja teaduste Botaanik, aiandustegelane ja pedagoog. Tartu Õpetajate Sõjaväelane. Osales lahinguohvitserina I maailmasõjas, 22 Rahvajuht, ajakirjanik, ettevõtja, riigitegelane ja õigus- alustamise järel sai temast kiiresti Baltimaade, giaprofessor, füüsikaprofessor. Alpinistina tegi uurimis- professor, arstiteaduskonna dekaan. Ludvig Puusepa akadeemia akadeemik. Võttis osa Vabadussõjast, Vabadusristi Seminari direktor, TÜ botaanikaaia ülemaednik. Pani aluse lahingus. Eesti rahvusväeosade üks asutajaid, Vabadus- teadlane. TÜ ühistegevuse professor, Postimehe kaua- Soome ja Poola suurima riideäri omanik. Aktiivse reise mägedesse, tegi geofüüsikalisi vaatlusi ja mõõtmisi. õpilane ja töö jätkaja, ENSV teeneline arst ja peaneuroloog, II liigi 3. järgu kavaler. ENSV teeneline teadlane, Õpetatud Eesti Eesti iluaiandusele ja kooliaedade rajamisele. Euroopaliku sõjas kolonel ja diviisiülem. Vabadusristi I liigi 1. järgu au- aegne juht ja väljaandja, rahvusliku seltsiliikumise juht, ühiskonnategelasena osales paljude eesti seltside Määras igilume piiri Püreneedes ja Alpides. Uuris Maa gravi- viljakas publitsist. Eesti esimese hingamis- ja reanimatsiooni- Seltsi esimees. Oma uurimustega rajas ta eestlaste etno- kalmistukultuuri propageerija, publitsist, looduslooõpikute, märgi ja Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavaler. Sõja järel edu- poliitilise rahvusliku ideoloogia ja esimese poliitilise ja ettevõtete juhtimises (kaubandustööstuskoda, tatsiooni ja magnetismi, orograafiat, mäestike geoloogilist keskuse rajaja, võttis kasutusele lastehalvatusevastase geneesi teooria, mis andis eestlastele „loomismüüdi“ eestlaste aianduse ja mesinduse käsiraamatute autor ning tõlkija. kas suurtalunik koos oma äia Peeter Munaga Ülenurme mõisas. erakonna rajaja. Paljude teenetemärkide kavaler, Postimees, jt). Avaldas populaarseid ehitust, kliimat, taimkatte kõrgusvööndeid. elusvaktsiini. elamise kohta Läänemere kallastel üle 5000 aasta. Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler. Vabadussõjalaste liikumise ühe juhina saanud vanglakaristuse. Eesti riigivanem, peaminister, riigikogu esimees ja kalendreid, mille tiraaž küündis 125 tuhandeni. Haua- diplomaat. Arreteeriti 1940, täpne surmaaeg ja koht monumendi autor Ernst Jõesaar. 16 Friedrich Robert Faehlmann 31 Eerik Kumari 47 Gustav Teichmüller 62 Heinrich Roman Riikoja 77 Karl Eduard Sööt teadmata. Perekonna mälestuskivi kalmistul, monument 31. XII 1798 (Ao) – 22. IV 1850 (Tartu) 7. III 1912 (Kirbla) – 8. I 1984 (Tartu) 19. XI 1832 (Braunschweig, Saksamaa) – 22. V 1888 (Tartu) 8. III 1891 (Rakke) – 31. X 1988 (Tartu) 26. XII 1862 (Lohkva) – 1. IX 1950 (Tartu) Gildi tänaval (Mati Karmin ja Tiit Trummal), tänav Tartus. 2 Johann Voldemar Jannsen Arst, valgustaja ja kirjamees, esimene TÜs väitekirja Ornitoloog ja looduskaitsetegelane, bioloogiadoktor. Eesti Filosoof ja filosoofiaajaloolane, TÜ filosoofiaprofessor. Rajas Zooloog ja hüdrobioloog. TÜ zooloogiaprofessor, dekaan Luuletaja ja kirjastaja, trükikoja ja raamatukaupluse omanik, 16. V 1819 (Vändra) – 13. VII 1890 (Tartu) (kardioloogia) kaitsnud eestlane. Arstina võitles aktiivselt looduskaitsealade rajamise ja liigikaitse alusepanijaid, NSVLi oma filosoofilise süsteemi, mille keskne mõiste on „olemus“. ja rektor. ENSV teeneline teadlane, looduseuurijate seltsi hiljem kutseline kirjanik. Enam kui 30 põllumajanduse, 92 Eliise Käer-Kingissepp Ajakirjanik ja rahvusliku liikumise juht. Püsiva eestikeelse epideemiatega, Õpetatud Eesti Seltsi üks asutajaid. Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni liige, Eesti See levis ja mõjutas eeskätt Venemaa filosoofe (Jurjevi kool- esimees ja auliige. Eesti hüdrobioloogia rajaja ja koolkonna panganduse, hariduse ja kultuuriala rahvusliku seltsi ja ühendu- 3. X 1901 (Laiuse) – 10. II 1989 (Tartu) ajakirjanduse asutaja (Postimees), Vanemuise ja Eesti Eesti rahvuseepose mõtte algataja, eesti pseudomütoloo- Looduseuurijate Seltsi president, ENSV teeneline teadlane, kond). Loomingulise kõrgperioodi jooksul Tartus avaldas looja. Juhtis Eesti siseveekogude uurimistööd, koostas se juhtiv liige, ajakirjanik ja linnanõunik. Avaldanud luulekogusid Farmakoloog ja füsioloog, meditsiinidoktor (1934), Põllumeeste Seltsi asutaja, I üld-laulupeo organisee- gia looja ja propageerija kirjasõnas. TÜ eesti keele lektor ja viljakas publitsist ja looduskaitse propageerija. Aastast 1989 darvinismi filosoofilist kriitikat, aga ka antiikfilosoofia käsitlusi Eesti järvede nimestiku ja arendas eestikeelset zooloogia 1890–1946, sh lasteluulet. Üle 100 luuletuse on viisistatud. TÜ farmakoloogiakateedri juhataja ja professor. rija ja üldjuht, Eesti hümni sõnade autor. Rahvavalgus- keeleuurija. Hauamonument (1928) ja monument Toomemäel annab keskkonnaministeerium välja temanimelist loodus- (Platon ja eelsokraatikud). terminoloogiat. Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu asutaja (1926). taja, rahvus-tunde ja rahvusmõtte ärataja, kes võttis (1930), mõlemad Voldemar Melliku looming. kaitsepreemiat. Eksperimentaalfüsioloogia suuna alusepanija Eestis, kasutusele määratluse „eesti rahvas“ maarahva asemel. 48 Betti Alver 63 Jaan Eilart 78 Rudolf Gottfried Kallas esimesi ravimuda uurijaid. Abikaasa Georg oli samuti 17 Uku Masing 32 Peet Vallak 23. XI 1906 (Jõgeva) – 19. VI 1989 (Tartu) 24. VI 1933 (Pala) – 18. V 2006 (Tartu) 22. V 1851 (Kaarma) – 22. IV 1913 (Peterburi) farmakoloog, TÜ professor ja erialaseltside juht. 3 Juhan Simm 11. VIII 1909 (Raikküla) – 25. IV 1985 (Tartu) 23. VI 1893 (Voltveti) – 17. III 1959 (Tartu) Kirjanik ja tõlkija, Arbujate rühmituse liige, ENSV teene- Biogeograaf, ökoloog ja kultuuriloolane. Eesti moodsa Rahvusliku liikumise tegelane, vaimulik ja koolikirjanik. Töötas 12. VIII 1885 (Kivilõppe) – 20. XII 1959 (Tartu) Kirjanik, filosoof, usuteadlane ja polüglott. EELK usuteaduse Kirjanik. Võttis osa Vabadussõjast, tegutses ajakirjaniku, maalija, line ja rahvakirjanik, eesti luule suurkuju. Avaldanud luule- loodus- ja keskkonnakaitse rajajaid, Valgetähe III klassi pastorina Valgas, Rõuges ja Peterburis. Esimeste eestikeelsete Helilooja, koorijuht ja dirigent. Muusikateooria ja instituudi õppejõud ja teadussekretär. Uurinud semi ja soome- joonistaja ja karikaturistina. Kirjandusliku loomingu põhiosa kogude kõrval romaane, poeeme. Tõlkinud J. W. von Goethet, teenetemärgi kavaler. NSVLi esimese, Lahemaa rahvuspargi matemaatikaõpikute autor ja õpetusmetoodika looja. Aval- dirigeerimise õpetaja, mitme meeskoori rajaja, ugri rahvaste usundit ning rahvakultuuri, tõlkinud 20 keelest, moodustavad novellid (üle 10 kogu), oli selle žanri põhi- M. Gorkit, A. Puškinit. Tema nime kannab parima luule- ja rajamise juht. Viljakas teaduspublitsist ja keskkonnakaitse danud rohkelt vaimulikku kirjandust ja esimese eestlasena töö VIII–XIII üldlaulupeo üldjuht. Loonud valdavalt idamaade ja antiikkirjandust, usutekste. Avaldanud 7 luulekogu, uuendajaid Eestis. Tõlkinud ilukirjandust mitmest keelest. proosadebüüdi kirjandusauhind. Tema abikaasad olid luule- propageerija, looduskaitseühenduste ning kodu-uurimise psühholoogiateaduse alal. Mälu-uurija ja folkloorikoguja. Oli koorimuusikat (sh üldtuntud „Ma teretan“ ja „Mulgi- romaani, esseekogusid ja uurimusi. Mälestustahvel Hermanni tn (Stanislav Netšvolodov), hauakivi taja Heiti Talvik (hukkus Siberi laagrites) ja kirjandusteadlane ühingute asutaja ja juht. Algatas Eesti looduskaitsepäeva Eesti esimese sinimustvalge lipu õnnistaja Otepääl. maale“), aga ka sümfoonilist ja kammermuusikat. Teene- autor Anton Starkopf. Mart Lepik. tähistamise (1957). line dirigent ja ENSV rahvakunstnik, Eesti Punase Risti 18 Peeter Tulviste 79 Aleksander Vardi III klassi teenetemärgi kavaler. Endel Taniloo loodud 28. X 1945 (Tallinn) – 11. III 2017 (Tartu) 33 Karl Ernst von Baer 49 Friedrich Reinhold Kreutzwald 64 Alfred Koort 4. IX 1901 (Tartu) – 18. VI 1983 (Tartu) hauamonument, büst Vanemuise teatrimajas, mälestus- Psühholoog ja poliitik. TÜ psühholoogiaprofessor ja 28. II 1792 (Piibe) – 28. XI 1876 (Tartu) 26. XII 1803 (Jõepere) – 25. VIII 1882 (Tartu) 29. V 1901 (Viljandi) – 28. IX 1956 (Tartu) Kunstnik ja kunstiõppejõud Tartus ja Tallinnas, hiljem tahvel kodumajal Riia tn. rektor, Eesti Teaduste Akadeemia ja mitme välisakadeemia Arsti- ja loodusteadlane, võrdleva embrüoloogia rajaja, imeta- Rahvuseepose „Kalevipoeg“ autor, arst, kirjanik ja valgustaja, Filosoof ja kasvatusteadlane, TÜ pedagoogika, loogika ja vabakutseline. ENSV teeneline kunstnik (1977). Täiendas akadeemik, Voroneži ülikooli audoktor. Tartu linnavolikogu esi- jate munaraku avastaja. Peterburi ja Preisi teaduste akadeemia eestlaste Lauluisa. Linnaarst Võrus, eesti uue kirjakeele üks psühholoogia professor, Eesti Punase Risti teenetemärgi end Pariisis, kus omandas ka prantsuse impressionismist 4 Gottlob Benjamin Jäsche mees, riigikogu X ja XI koosseisu liige. Uurinud kultuuri- ja arengu- akadeemik, paljude teadusseltside au- ja korrespondentliige, rajajaid, viljakas ajakirjanik, arstiteadusliku oskussõnavara ja IV klassi kavaler (1939), teaduste akadeemia akadeemik, lähtuva maalilaadi (natüürmort, portree, figuurmaal), jäädvus- 15. VII 1762 (Wartenberg, Sileesia) – 3. IX 1842 (Tartu) psühholoogiat, mõtlemise muutumist ajaloos. Koostanud Püha Anna ordeni I järgu ja Püha Stanislavi ordeni II järgu kavaler. üldkeele mõistete (rahvus, voorus, ametnik jpt) looja. Rahva- TÜ rektor (1944–51), NSVLi Ülemnõukogu saadik. Esimene tanud rohkelt Tartu motiive. Tema nime kannab tänav Ihastes, Filosoof ja teoloog, Immanuel Kanti õpilane. TÜ anekdoodikogumikke, tõlkinud saksa keelest. Riigivapi IV Venemaa ökoloogiliste uuringute alusepanija. Talle on rajatud laulude ja -pärimuse koguja ja publitseerija, Püha Anna eesti soost kutseline filosoof, filosoofilise sõnavara kujundaja ja haual Anton Starkopfi reljeef „Mure“. esimene teoreetilise ja praktilise filosoofia professor, klassi teenetemärgi kavaler. monument Toomemäel (1886), tema portree oli Eesti 2-krooni- ordeni kavaler, Eesti Kirjameeste Seltsi aupresident. Monument pedagoogika ja filosoofia valdkonna raamatute autor. filosoofiateaduskonna dekaan, esimene psühholoogia- sel rahatähel, majamuuseum tema nime kandval tänaval Tartus. Emajõe-äärses pargis (autorid J. Hirv, M. Saks, H. Karro, 80 Elmar Kits ja loogikakursuste lugeja TÜs. Ülikooli ja laiemalt 19 Hans-Voldemar Trass A. Mellik, M. Port), tema nime kannab tänav Tähtveres (1932). 65 Alma Aline Tomingas 27. IV 1913 (Tartu) – 24. III 1972 (Tartu) Eesti- ja Liivimaa hariduselu korraldamise üks juhte, 2. V 1928 (Tallinn) – 14. II 2017 (Tartu) 34 Ernst Reinhold von Hofmann 15. IX 1900 (Rakvere) – 29. I 1963 (Tartu) Maalikunstnik ja kunstipedagoog, Ado Vabbe õpilane Pallase sh TÜ õpetajate instituudi direktor. Botaanik ja ökoloog. TÜ taimesüstemaatika ja geo- 20. I 1801 (Paistu) – 4. V 1871 (Tartu) 50 David Otto Wirkhaus Farmatseut ja meditsiiniteadlane, TÜ õppejõud, esimene kunstikoolis, ENSV rahvakunstnik ja teeneline kultuuritegelane. botaanika professor. Eesti Looduseuurijate Seltsi president ja Arstiteadlane ja geoloog, TÜ mineraloogiakaineti juhataja, 1. X 1837 (Vasula) – 29. VII 1912 (Sootaga) naisprofessor (1940), arstiteaduskonna dekaan ja teaduste Loomingus hulgaliselt maale (maastikud, portreed), ka seina- 5 Georg Friedrich Karl von Bidder auliige. NSVLi „Austuse märgi“ ordeni ja Valgetähe III klassi hiljem professor Kiievis ja Peterburis. Võttis osa Otto von Muusikategelane ja orkestrijuht, Eesti puhkpilliorkestrite „isa“, akadeemia akadeemik, teeneline teadlane. Uuris ravimtaimi ja laemaale (näiteks teatris), rohkesti töid Tartu linna 9. XI 1810 (Treppenhof, Liivimaa) – 22. VIII 1894 (Tartu) teenetemärgi kavaler. Maailma taimkatteteaduse ajaloo Kotzebue ümbermaailmareisist, osales ekspeditsioonidel eraelus eesrindlik põllumees, esimese drenaaži rajaja ja kunst- ja drooge, alusepanija farmakognoosia keemilisele suunale motiividel. Abikaasa Linda oli samuti maalikunstnik. Tema nime Anatoom ja füsioloog. TÜ füsioloogia, patoloogia ja esimese täieliku ülevaate koostaja, põlismetsade seisundi Uurali mägedes ja Ida-Siberis (arvatavalt esimene Sajaanide väetiste kasutuselevõtja. II–VII üldlaulupeo puhkpilliorkestrite ja ravimtaimede kasutamisele Eestis. Endel Taniloo loodud kannab tänav Ihastes. semiootika professor, TÜ rektor. Peterburi teaduste määramise metoodika looja. Avaldanud publitsistikat, uurija), avastades hulgaliselt kulla leiukohti. Vene armee mäe- üldjuht, tema abil ja õhutusel asutati Eestis üle 100 puhkpilli- hauamonument. akadeemia, Kaasani ja Kiievi ülikooli ning Inglise kun- memuaariraamatu ja ka luuletusi. inseneride korpuse kindralleitnant. orkestri. Poeg Adalbert ja pojapoeg Taavo on jätkanud tema 81 Julius Kuperjanov ingliku seltsi auliige. Püha Anna, Stanislavi ja Vladimiri tööd professionaalsete muusikajuhtidena. 66 Fjodor Klement 11. X 1894 (Duhnovo, Pihkvamaa) – 2. II 1919 (Tartu) ordenite kavaler. 77 doktoritöö juhendaja, „Bidderi sõlme“ 20 35 Fred Kudu 3. V 1903 (Peterburi) – 28. VI 1973 (Tartu) Sõjaväelane ja -kangelane. Osales I maailmasõjas ja võttis osa avastaja. Avastas seose toiduga ärritamise ja maonõre 12. III 1770 (Kreypau, Preisimaa) – 14. I 1838 (Tartu) 4. I 1917 (Pärnu) – 29. IX 1988 (Tartu) 51 Johannes Pääsuke Füüsik, teaduste akadeemia akadeemik, kõige pikaajalisem rahvuslike väeosade asutamisest 1917. Juhtis 1918 põranda- eritumise vahel (tingitud reflekside õpetuse algidee). Kunstnik, TÜ joonistuskooli rajaja ja õpetaja, erakorraline Spordipedagoog ja kergejõustikutreener, TÜ kehakultuuri- 18. III 1892 (Tartu) – 8. I 1918 (Orša, Valgevene) TÜ rektor (1951–70), professor, tahkiste spektroskoopia ja alust omakaitset, Vabadussõja alguses lõi partisanisalga. professor. Hakkas esimesena Baltimaades tegelema teaduskonna looja, käivitaja ja dekaan. NSVLi mitmevõistlejate Fotograaf ja filmikunstnik. Esimene eestlasest filmilooja luminestsentsi uurija. ENSV teeneline teadlane ja NSVL Püha Anna, Stanislavi ja Vladimiri ordenite ning Georgi 6 Johann Karl Simon Morgenstern joonistamise metoodikaga, koostanud õpikuid ja illust- koondise ja olümpiakoondise vanemtreener, mitme NSVLi nii dokumentaal- kui ka kunstilises filmis (Utotškini lend Ülemnõukogu saadik, mitme nõukogude ordeni kavaler. risti, samuti kolme Vabadusristi kavaler. Sai surmavalt haavata 28. VIII 1770 (Magdeburg, Saksamaa) – 3. IX 1852 (Tartu) reerinud teadusväljaandeid. Kunstnikuna viljeles peamiselt ordeni ja medali kavaler. Tema õpilased on saavutanud kõrgeid Tartu kohal ja „Karujaht Pärnumaal“). Eesti Rahva Muuseumi Avastas sublimaatfosfoorid, Tartus luminestsentsilabori rajaja. Paju lahingus. Jaan Koorti hauamonument, tema nime Klassikaline filoloog, TÜ professor, õpetas lisaks mitmes tehnikas graafikat, vähem pastelli ja akvarelli. kohti ja rekordilisi tulemusi maailmaareenil (Heino Lipp, Rein esimene fotograaf. Loomingus 30 lühifilmi Eesti eluolust S. Netšvolodovi kujundatud loodud hauamonument. kannab tänav Vaksali linnaosas. Raadi kalmistu keeltele esteetikat, kõnekunsti ja kunstiajalugu. Tema koduaed Tiigi tänaval oli seltskondlik kultuuri- Aun, Valter Külvet jt). ja sündmustest ning üle 1000 foto. Mobiliseeriti I maailmasõtta TÜ raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja. Tema keskus, mille juurde ta rajas Tiigi ja Vallikraavi tänavat ja hukkus rongiõnnetuses. 67 Arthur Robert Hone 82 Miina Härma info 36 Gregor von Helmersen 18. II 1915 (London) – 9. VI 1972 (Tartu) 9. II 1864 (Raadi) – 16. XI 1941 (Tartu) tegevuse tulemusel ehitati ülikooli põhihooned ühendavad trepid, mis praeguseni kannavad tema nime. just Toomemäele ning ta oli Toomemäe haljastuse 11. X 1803 (Kammeri) – 15. II 1885 (Peterburi) 52 Adalbert Hugo Willigerode Kirjandusteadlane ja keeleõpetaja. Inglise päritolu Helilooja, dirigent ja koorijuht. TÜ esimene naissoost Raadi kujundaja. Peterburi teaduste akadeemia auliige. Kuns- 21 Aleksander von Bunge Geoloog ja mäeinsener. Peterburi Teaduste Akadeemia 14. II 1816 (Tallinn) – 7. IX 1893 (Tartu) keelepedagoog, kes okupatsioonikümnenditel (vasak- audoktor, Kotkaristi III klassi ja Eesti Punase Risti II klassi Kalmistu 22, 50303 Tartu ti propageerija ja kunstikriitik. Monumendi Toomemäel 6. X 1803 (Kiiev) – 18. VII 1890 (Assi, Virumaa) akadeemik, Aleksandr Nevski ordeni kavaler, Venemaa Kiriku- ja muusikategelane, kirjanik, TÜ usuteaduse vaadete tõttu NSVLi jäänuna) aitas elus hoida võõr- teenetemärgi kavaler. Loonud valdavalt koorimuusikat (üle 200 Telefon: 736 1525 rajas ülikool talle veel tema eluajal (kujundanud K. Tool). Arst, botaanik ja loodusuurija. TÜ botaanikaprofessor, au- keiserliku geoloogiakomitee juht, Venemaa Euroopa-osa audoktor. Karula ja Tartu Maarja koguduse õpetaja ja Võru keelte, eeskätt inglise keele õpetamise traditsiooni ja laulu), sh rahvalaulutöötlusi, mille hulgas üldrahvalikult pop- liige ja audoktor, ülikooli botaanikaaia direktor. Peterburi esimese geoloogilise kaardi looja. Ekspeditsioonidel Venemaal praost, konsistooriuminõunik. I üldlaulupeo (1869) üld- pedagoogide ettevalmistust TÜs, kus töötas võõrkeelte ulaarsed laulupeolaulud („Ei saa mitte vaiki olla“, „Tuljak“ jpt). Kontor avatud: E–R 9–16 Carl Julius Lesta teaduste akadeemia korrespondent- ja Londoni Royal Society ja Siberis uuris kivisöe, rauamaagi- ja naftamaardlaid. Eesti ja II üldlaulupeo (1879) pasunakooride juht, ajalehe ja väliskirjanduse õppejõuna. Mälestuskivi on loonud Ants Hauamonumendi autor Aleksander Eller. Tema nime kannab kalmistu. 7 E-post: [email protected] 7. V 1857 (Tartu) - 5. V 1930 (Tartu) auliige. Taimesüstemaatik ja floristide koolkonna rajaja. Osales looduskaitse üks rajajaid. Eestis uurinud kvaternaari setteid, Tallorahwa Postimees toimetaja (1857–58), avaldanud laulu- Mölder ja Ike Volkov (1982). gümnaasium Tartus, selle ees (J. Tõnissoni tn) on talle püsti- Kiviraidur, Tartu kalmistute paljude hauamonumentide ekspeditsioonidel Siberis, Hiinas ja Kesk-Aasias. Tema nime Peipsi järve liustikusetteid ja rändrahne. kogumikke. tatud mälestussammas (autor Juta Eskel). 68 Karl Menning ja piirdeaedade valmistaja (sh Jakob Hurda haua- kannab jõgi Taimõri poolsaarel. Tartu kalmistute koduleht: kalmistu Raadi monument), tegi koostööd skulptor August 37 Hermann Guido von Samson-Himmelstjerna 53 Juhan Luiga 11. V 1873 (Tartu) – 5. III 1941 (Tartu) 83 Artur Linkberg Jalutaja 22 Juhan Peegel 30. I 1809 (Kooraste) – 30. I 1868 (Tartu) 31. III 1873 (Ropka) – 19. X 1927 (Tallinn) Teatrijuht, lavastaja ja diplomaat. Eesti esimese kutselise 16. IV 1899 (Väätsa) – 10. II 1970 (Tartu) www.tartu.ee/et/kalmistud Weizenbergiga, kes tänutäheks valmistas talle haua- skulptuuri „Rahuingel" (paikneb tegelikult perekond 19. V 1919 (Uuemõisa, Saaremaa) – 6. XI 2007 (Tartu) Arstiteadlane. TÜ arstiteaduse professor ja teaduskonna Psühhiaater, esseist ja kirjanik. Meditsiinidoktor, tegutses teatri Vanemuine rajaja, professionaalsele näitlemis- Kirurg ja arstiteadlane. TÜ haavakliiniku, kirurgiakateedri ja Jugari haual). Ajakirjandus- ja keeleteadlane. TÜ professor ja ajakirjan- dekaan, TÜ rektor. Eeternarkoosi esmakasutaja Tartus, kohtu- linna- ja sõjaväearstina, esimesi eesti rahvusest kunstile alusepanija. Mitme ajalehe väljaandja ja toimetaja ning arstiteaduskonna juht, Tartu peakirurg, ENSV teeneline arst ja duse õpetamise rajaja ja „isa“. ENSV teeneline teadlane, Eesti meditsiini praktikumide sisseseadja ja sotsiaalmeditsiini psühhiaatreid. Osales Vabadussõjas, riigikogu I koosseisu kultuurikriitik, Eesti Vabariigi esindaja Põhjamaades, saadik teeneline teadlane, Tartu vereteenistuse rajaja. Eesti esimese Tartu kalmistute kaardirakendus: 8 Johann Wilhelm Krause Teaduste Akadeemia akadeemik ja Riigivapi IV klassi teene- teerajajajaid. Tegi esimese katse koguda Venemaal liige. Uuris vaimuhaiguste levikut ja laadi eestlaste seas. Saksamaal, Austrias ja Lätis. Vabadusristi II liigi 2. järgu aumärgi tehissöögitoru, veresoonesiirde, kopsuoperatsiooni ja neeru- teejuht www.tartu.ee/et/kalmistud#Tartu- 19. VI 1757 (Dittmansdorf, Alam-Sileesia) – temärgi kavaler. Uurinud eesti kirjanduslugu ja ajakirjan- statistilisi andmeid silmahaiguste kohta, kui organiseeris Ajakirja Eesti Arst ja Eesti tervishoiumuuseumi rajajaid. ja Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavaler. siirde tegija. TÜ kliinikumis Puusepa 8 asub Artur Linkbergi duse ajalugu, samuti eesti rahvaluulet, avaldanud romaani ja Liivimaa maaelanike silmade läbivaatuse. Püha Stanislavi, Viljaks publitsist rahvuskultuuri ja -poliitika teemal. auditoorium. -kalmistute-kaardirakendus 10. VIII 1828 (Tartu) 69 Ludwig Puusepp Arhitekt ja kunstnik. TÜ arhitekt ja tsiviilehituskunsti lühiproosat. Anna ja Vladimiri ordeni kavaler. professor. Taasrajatud TÜ ehituskomitee juht ja 54 Herbert Tampere 3. XII 1875 (Kiiev) – 19. X 1942 (Tartu) 84 Johannes Piiper 23 Otto Wilhelm Masing 38 Indrikis Zīle 1. II 1909 (Uniküla) – 19. I 1975 (Rannu) Arstiteadlane ja sõjaväemeedik. Maailma esimese neuro- 12. IV 1882 (Tallinn) – 5. X 1973 (Tartu) Tartu Raadi kalmistu trükise väljaandja: hoonetekompleksi projekteerija (peahoone, vana anatoomikum, tähetorn, kliinik ja raamatukogu 8. XI 1763 (Lohusuu) – 15. III 1832 (Äksi) 19. V 1841 (Aloja, Liivimaa) – 15. VII 1919 (Tartu) Folklorist ja muusikateadlane. Eesti Rahvaluule Arhiivi kirurgia haigla rajajaid (Peterburis), TÜ närvihaiguste professor Zooloog. TÜ zooloogiaprofessor ja ja zooloogiamuuseumi Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond Toomkirikus), samuti Toomemäe planeerija. Kunstis Keelemees, valgustaja ja kirikuõpetaja. Töötas patorina Läti rahvusliku liikumise tegelane, helilooja ja muusikajuht. rahvaluule osakonna uurija ja juht, etnomusikoloogia suuna ja kliiniku juhataja, teaduste akadeemia akadeemik. Mitme riigi juhataja, Eesti ornitoloogia koolkonna rajaja. Loodusteaduste peamiselt seepia- ja tušijoonistused, raamatu- mitmes Eesti kihelkonnas, koostas ja avaldas õpikuid Valga Cimze seminari kasvandik, lätlaste I, II ja III üldlaulupeo arendaja, professor Tallinna Konservatooriumis. Uurinud, enam kui 20 ordeni kavaler, esimene ENSV teeneline tead- ja loodushoiu populariseerija ja publitsist, õpikute autor, illustratsioonid. Püha Vladimiri ordeni kavaler. ja lugemikke, tõlkis seadusi ja tarbetekste, andis välja üldjuht. kogunud ja talletanud eesti rahvalaule (u 2000 viisistust ja 4000 lane. Tegi esimese ajukasvajaoperatsiooni Eestis, lõi uudseid eestikeelse bioloogiaterminoloogia arendaja. Eesti Looduse- Tekstid: Kaarel Tarand esimest eestikeelset järjepidevat ajalehte Marahva salvestust), samuti kombeid ja usundit ning avaldanud neist operatsiooni- ja diagnoosimeetodeid (mis kannavad tema uurijate Seltsi esimene eestlasest president, ajakirja Loodus 39 Karl Saral Koostajad: Indrek Mustimets, Enn Veenpere 9 Georg Friedrich Schlater Näddala-Leht. Aktiivne eesti kirjakeele uurija ja arendaja, tõi kogumikke ja antoloogiaid. nime). Tema nime kannab tänav Maarjamõisas, kus on ka tema peatoimetaja. ENSV teeneline teadlane. 13. V 1804 (Tilsit, Preisimaa) – 26. IV 1870 (Tartu) sellesse rahvapärasust, lõi oskussõnu, võttis kasutusele õ-tähe. 6. II 1880 (Kuigatsi) – 16. II 1942 (Krivošeino) monument (Endel Taniloo ja Allan Murdmaa). Litograaf, maalija ja fotograaf. Kunstiõpetaja ja Loomaarst ja esimene eesti soost veterinaariateadlane. TÜ 55 Matthias Johann Eisen 85 August Kitzberg 24 Mihkel Kampmaa professor, loomaarstiteaduskonna dekaan ja kliiniku juht. 26. IX 1857 (Vigala) – 6. VIII 1934 (Tartu) 70 Anatoli Podtšekajev 29. XII 1855 (Laatre) – 10. X 1927 (Tartu) Kujundus: LooLoo trükkal, Eesti esimese litograafiatrükikoja rajaja, hiljem vabakunstnik ja fotograaf. Võttis esimesena 28. III 1867 (Papsaare) – 30. IX 1943 (Tartu) Vabadusristi I liigi 3. järgu aumärgi kavaler. Paljude erialaste ja Rahvaluuleteadlane ja vaimulik. Kooli- ja kirikuõpetaja, 26. I 1879 (Opotška, Pihkvamaa) – 7. V 1938 (Tartu) Kirjanik ja ühiskonnategelane. Pidas kirjutaja ja raamatu- Eestis kasutusele fotopaberi (soolapaber). Loonud seeria Koolikirjanik, pedagoog ja kirjandusloolane. Kooliõpetaja põllumajanduslike seltside juhtiv liige, Tartusse näituseväljaku TÜ rahvaluule professor Tartu ja Helsingi ülikooli au- Arhitekt ja kollektsionäär Pihkvas, aastast 1922 Tartu pidaja ameteid omavalitsustes ja eesti ettevõtetes, sh Tartu õpetlaste portreesid (pastell ja lito), avalda- Tartus ja Tartu õpetajate seminaris. Koostanud arvukalt loomise algataja. Lõi täkkude püstiasendis kastreerimise mee- doktor. Jakob Hurda järel suurim rahvapärimuse koguja linnaarhitekti abi. Tema projekti järgi on ehitatud hooldekodu Postimehes ja hüpoteegipangas, osales rahvuslike seltside nud Tartu linna ja ümbruse ning Tallinna graafilisi koolilugemikke, mis olid kasutusel kõigis Eesti koolides todi. Küüditatud 1941, ümber maetud 2009. (kokku 90 tuhat lehekülge) ning selle uurija ja publitseerija. (Liiva 32), koolimaja (Lina 2), elamu (Kuperjanovi 38) ja hulk era- juhatuste töös. Eesti draamakirjanduse üks rajajaid seeriaid. läbi kolme kümnendi. Lisaks koostas keele-, ajaloo-, Eesti produktiivseim kirjamees (250 raamatut). Uuris rahva- muid Tammelinnas, hooneid Pihkvas ja Petseris ning Tapa kirik. („Tuulte pöörises", „Libahunt“, „Kauka jumal“). Tema nime geograafia- ja usuõpetuse õpikuid ning metoodika- 40 Juri Lotman usundit ja kalendrikombeid, tõlkis eesti keelde „Kalevala“. Paljude kannab tänav Karlovas, Anton Starkopfi hauamonument (1959). 2019 28. II 1922 (Petrograd) – 28. X 1993 (Tartu) 71 Mihhail Rostovtsev 10 Julie Wilhelmine Hagen-Schwartz raamatuid. Tema „Eesti kirjanduse peajooned“ on esimene rahvuslike seltside juhtiv liige. 7. X 1842 (Väike-Prangli) – 20. X 1902 (Tartu) süstemaatiline ülevaade eesti kirjanduse arenguloost. Semiootik, kulturoloog ja kirjandusteadlane. TÜ professor, Eesti, 16. XI 1865 (Jelets, Venemaa) – 6. V 1952 (Tartu) 86 Hans Johannes Kruus Briti ja Norra Teaduste Akadeemia liige. Pani aluse kultuuri- 56 Harald Tammur Kirurg, meditsiiniteadlane ja haridustegelane. TÜ kirurgia- 22. X 1891 (Tartu) – 30. VI 1976 (Tallinn) Maalikunstnik, 19. sajandi viljakaim Tartus tegutsenud Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavaler. portretist ja figuurimaalija (kokku üle 700 portree). semiootika uurimisele maailmas, Tartu-Moskva semiootika- 5. I 1917 (Varnja) – 12. V 2001 (Tartu) professor ja sõjaväearst, võttis osa Balkani sõdadest ja Ajaloolane ja poliitik. ENSV ja NSVL Teaduste Akadeemia 25 Kaarel Ird koolkonna rajaja, maailma esimese semiootika-ajakirja Kirikutegelane ja vabadusvõitleja, Tartumaa praost. Riigivapi I maailmasõjast. Võttis kasutusele lihtsustatud respiraatori akadeemik, TÜ Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor, prorektor Peterburi Kunstide Akadeemia esimene Eestist

pärit akadeemik ja esimesi Eesti naiskunstnikke. 27. VIII 1909 (Riia) – 25. XII 1986 (Viljandi) looja. Avaldanud ka õpikuid. Stanislav Netšvolodovi haua- teenetemärgi II klassi kavaler ja Eesti Üliõpilaste Seltsi au- mürkgaaside vastu, arendas välioperatsioonide varustust ja ja rektor. Poliitikas aktiivne iseseisvuse sünni ajal (Asutava Kogu Võttis osa paljudest näitustest Euroopas ja Vene- Näitleja ja teatrijuht, ka parteitegelane. Tartu Töölisteatri sammas, monument Vanemuise tänaval (Mati Karmin, vilistlane. Oli üks esimese sinimustvalge lipu peitjatest ja meetodeid. Asutas Tartus eraülikooli, uurimused kõhuõõne- ja ja I Riigikogu liige), esimese professionaalse eesti ajaloolase- maal, astronoomist abikaasaga osales ekspeditsiooni- kunstiline juht, sõja järel Vanemuise peanäitejuht ja ENSV Andres Lunge, Erik Haavistu). peidupaiga teadjatest. Sõja ajal ja järel represseerituna Saksa- välikirurgia alalt. na uurija ja üldajaloo koguteoste juhtiv toimetaja. Sõja järel

Kunstide Valitsuse juhataja. ENSV ja NSVLi rahvakunstnik, maa ja Venemaa koonduslaagrites. Nõukogude riigitegelane, ENSV välisminister ja teaduste del Siberis akvarellisti ja joonistajana. Tema isa Paul Ariste August Weizenberg oli TÜ joonistuskooli õpetaja. Lenini ordeni kavaler. Lavastanud rohkelt Eesti algu- 41 72 akadeemia president kuni kodanlikuks natsionalistiks kuuluta-

pärandeid, kujundanud riiklikku teatripoliitikat, kirjutanud 3. II 1905 (Torma) – 2. II 1990 (Tartu) 57 Voldemar Vaga 6. IV 1837 (Erastvere) – 22. XI 1921 (Tallinn) miseni. Vabadusristi II liigi 3. järgu aumärgi. koolwa 11 Johann Philipp Gustav von Ewers teatriteoreetilisi artiklieid. Tema ajal tunti Vanemuise teatrit Keeleteadlane, TÜ soome-ugri keelte professor. Eesti, Soome, 29. VI 1899 (Tallinn) – 22. II 1999 (Tartu) Kunstnik, eesti professionaalse skulptuuri rajaja. Elas ja lõi Ungari ja San Marino Teaduste Akadeemia liige, mitme ülikooli Kunsti- ja arhitektuuriloolane, pedagoog. Õpetaja kunsti- peamiselt Euroopas ja Venemaal, sh esinedes maailma- 87 Minni Kurs-Olesk

4. VII 1779 (Amelunxen, Saksamaa) – 8. XI 1830 (Tartu) „Irdi teatrina“. Ajaloolane, jurist ja publitsist. TÜ Venemaa ja üld- audoktor, ENSV teeneline teadlane. Algatas teiste soome- koolides, TÜ kunstiajaloo professor. Esimese eestikeelse näitustel. Arvukalt teoseid eesti mütoloogia ja rahvakultuuri 13. III 1879 (Tartu) – 20. X 1940 (Tartu) ajaloo, geograafia ja statistika professor, ülikooli 26 Richard Ritsing ugri rahvaste koolitamise TÜs, aktiivse fennougristina algatas üldise kunstiajaloo koguteose autor, "Eesti entsüklopeedia" ja ainetel, loonud üle 100 portreebüsti Eesti kultuuri- ja poliitika- Naisliikumise ja poliitikategelane. Asutava Kogu liige,

25. III 1903 (Räpina) – 8. VII 1994 (Tartu) ja korraldas soome-ugri rahvaste rahvusvahelist uurimist ja arhitektuuriajaloo kaasautor. Tegutses ka maalija, akvarellisti ja tegelastest (sh J. V. Jannseni büst Raadi kalmistul). Oma haua- naiste võrdsete õiguste eestkõneleja. Algatas rohkesti kohtu esimees, prorektor ja rektor. Algatas sandan paljude kateedrite ja instituutide rajamise ülikoolis, Helilooja, dirigent ja koorijuht. Muusikaõpetaja TÜs ja esindamist. Eesti foneetikateaduse rajaja. Mitme NSVLi ordeni joonistajana. Valgetähe III klassi kavaler. skulptuuri „Kaitseingel“ modelleeris ta oma ema järgi. naiste ühinguid ja oli Eesti naisliikumise ideoloogiline juht.

tema juhtimisel tõusis TÜ maailma tippülikoolide hulka. muusikakoolides. Juhatanud kokku 37 laulukoori ja 13 kavaler. Koos Lui Oleskiga esimene avalikult kiriklikust abielust

orkestrit. Üldlaulupidude üldjuht ja aujuht. Üliõpilaste 58 Liidia Poska-Teiss 73 Vladimir Riives keelduja Eestis. Punase Risti teenetemärgi kahekordne Peterburi teaduste akadeemia auliige, Püha Anna ja 42 Viktor Masing 6. IV 1888 (Kuressaare) – 14. V 1956 (Tartu) 28. X 1916 (Tartu) – 23. V 1978 (Tartu)

Stanislavi ordenite kavaler. laulupeo Gaudeamus algataja. ENSV teeneline kunsti- kavaler. Abikaasa Lui Olesk oli advokaat, poliitik ja mitmekordne - tegelane ja rahvakunstnik. Aktiivne muusikaelu korraldaja. 11. IV 1925 (Tartu) – 18. III 2001 (Tartu) Zooloog ja histoloog. TÜ tsütoloogia ja geneetika professor Astronoom. TÜ teoreetilise füüsika ja üldfüüsika professor, Eesti valitsuse minister. Is kes 12 Otto Ludwig Moritz von Engelhardt Loonud üle 500 koorilaulu, avaldanud õpperaamatuid koori- Botaanik, biogeograaf ja looduskaitsja. TÜ botaanikaprofessor, ja üldbioloogia labori juhataja. Esimene eesti soost naine, komeetide ja väikeplaneetide fotomeetria uurija ja

uurimusi ka linnaökoloogia, maastiku- ja sooteaduse alalt. kes kaitses doktoritöö (1939). Uuris limuseid, kahepaikseid astronoomia õpetamise metoodika looja. Üks Tõravere 88 Ado Reinvald 8. XII 1779 (Viisu) – 10. II 1842 (Tartu) juhtidele. Geoloog ja mineraloog. TÜ professor, mineraloogia- Entsüklopeediate ja leksikonide koostaja, taimeraamatute ja sugurakke, avastas Eestis rohekärnkonna olemasolu. observatooriumi rajajaid. Lõi komeetide matemaatilise 3. XII 1847 (Uusna) – 8. II 1922 (Elva)

kabineti juht. Liivimaa teadusliku kompleksse uuri- 27 Eduard Rüga autor, botaanika teadusterminoloogia arendaja, loodushoiu in- Lõi kudede uurimise uue tehnika matseratsiooni. mudeli ja jõudis järeldusele, et komeetide tuum koosneb Kirjanik ja talupidaja, koolihariduseta iseõppija ja koolnu, mise algataja. Esimesi Eesti geoloogilise ehituse 16. VIII 1903 (Sangaste) – nukas propageerija. Tema initsiatiivil algatati 30 Eesti soomassiivi põhiliselt jäätükkidest. boheemlane, kes kujundas oma talust Viljandimaal kultuuri- 28. X 1997 (Elmwood Park, New Jersey, USA) kaitse alla võtmine. Riigivapi III klassi teenetemärgi kavaler. 59 Kaarel Parts keskuse (pankrotini 1894). Rahvusliku ärkamise aktivist ja

uurijaid, tegi kindlaks Eesti aluspõhja üldise kivimi- 5. VI 1873 (Arula) – 5. XII 1940 (Tartu) 74 Hermann Rossländer koostise. Lõi oma geoloogiakoolkonna Tartus, Püha Graafik ja maalikunstnik, Jaan Vahtra ja Nikolai Triigi õpilane isamaaline luuletaja, avaldanud luulekogud „Viljandi laulik“ Pallase kunstikoolis. Emigreerus 1944, paguluses aktiivne Eesti 43 Harald Keres Õigusteadlane ja riigitegelane. Kohtunik ja advokaat, 10. XII 1886 (Härjanurme) – 2. XII. 1924 (Tallinn) I–IV, nalja- ja jahimehejutte ning näidendi „Bagdadi kaliif“,

Anna ordeni kavaler. Tema nime kannab järv Taimõri 15. XI 1912 (Pärnu) – 26. VI 2010 (Tartu) Maapäeva ja Asutava Kogu liige kuni riigikohtu moodustami- Sõjaväelane. Võttis osa I maailmasõjast (peamiselt sõjavangis poolsaarel. kultuurielu organiseerija. Valdavalt viljeles puugravüüri ja -lõiget, menulaulu „Kuldrannake“ autor. ne hiljem monotüüpiat ja linoollõiget, 1960ndatest peamiselt Matemaatik ja füüsikateoreetik. ENSV teeneline teadlane, seni. Riigikohtu esimees, Valgetähe I ja Kotkaristi I klassi Saksamaal) ja Eesti Vabadussõjast. Kolonelleitnant ja

Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik ja Riigivapi teenete- teenetemärgi kavaler. Riigikohtu ja Eesti kohtusüsteemi üles- Vabadusristi III liigi 3. järgu aumärgi kavaler (postuumselt). 89 Arnold Matteus 13 August Daniel Wiera abstraktset kujutusviisi. Mitmevärvilise graafika rajajaid Eestis. 28. III 1853 (Jaama mõis) – 26. III 1919 (Tartu) märgi III klassi kavaler. TÜ professor ja teadusprorektor. Pani ehitaja, suure panusega eestikeelse seadusandluse loomisel. Sõjakooli õppejõud ja sõjaväe kehalise kasvatuse juht. Langes 13. XII 1897 (Kärgula) – 2. XI 1986 (Tartu) Teatri- ja muusikajuht, seltskonnategelane. Vanemuise 28 Pent Nurmekund Eestis aluse üldrelatiivsusteooria uurimistööle, esitas üldistatud Paljude rahvuslike seltside ja majandusühingute aktiivne liige. 1. XII 1924 riigipöördekatse ajal Balti jaama tagasivallutamisel Arhitekt, linnaplaneerija ja pedagoog kunstikoolides, Tartu

laulukoori, orkestri ja näitetrupi juht (1878), teatri 16. XII 1906 (Kilingi-Nõmme) – 28. XII 1996 (Tartu) inertsiaalsüsteemide matemaatilise teooria. Büstskulptuur riigikohtu hoones (Mati Karmin). mässuliste käest. linna- ja peaarhitekt, kunstiühingu Pallas juht, ENSV teene- omma direktor kuni 1903. Tema poolkutseline trupp andis kokku Keeleteadlane ja polüglott. TÜ romaani ja germaani keelte line arhitekt. Tema planeeritud on Tähtvere, Ropka ja Raadi

õppejõud, II maailmasõjas Saksamaa sõjaväes teeninuna 44 Carl Ernst Claus 60 Johannes Voldemar Veski 75 Jakob Hurt linnaosad, sõjajärgse linna keskosa haljastus ja Emajõe-äärne üle 1600 etenduse. Oli muusikateatri rajaja Eestis, kui 22. I 1796 (Tartu) – 24. III 1864 (Tartu) 27. VI 1873 (Kudina) – 28. III 1968 (Tartu) 22. VII 1839 (Himmaste) – 13. I 1907 (Peterburi) lavastas esimese eestikeelse ooperi (1883). Tõi lavale ei saanud professori tiitlit. Taastas TÜs idamaade keelte park. Paljude Tartusse projekteeritud hoonete seas on õpetamise, rajas orientalistikakabineti. Valdas umbes 70 Keemik, botaanik ja farmatseut, filosoofiadoktor, Peterburi ja Keeleteadlane, TÜ eesti keele professor ja teaduste Rahvusliku liikumise juht, rahvaluule- ja keeleteadlane, Eesti Panga maja (Munga 18), korporatsioon Ugala hoone hulga eesti algupärandeid, pärast Vanemuise muutumist Berliini Teaduste Akadeemia korrespondentliige, Kaasani ja akadeemia akadeemik. Eesti kirjakeele keelekorraldusliku kirikutegelane. I üldlaulupeo peakõneleja, Eesti Aleksandri- Õnsa kutseliseks teatriks (1903) jäi teatrielust kõrvale. (mõnedel andmetel isegi 90–100) võõrkeelt, millest paljusid (Kuperjanovi 16), koolimaja (Salme 1A). Näituse ja Taara pst ka uuris ja mille kohta õppematerjale-teatmikke koostas. Tartu ülikooli professor. Osales ekspeditsioonidel Venemaal, suuna rajaja, kirjakeele ühtlustaja, paljude valdkondade kooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi juht. Eesti üldrahvaliku ristmikul asub 2017. aastast Matteuse skväär. Mati Karmini ku- 14 Henrik Koppel plaatinamaagi töötlemisjääke uurides avastas uue keemilise oskussõnavara looja. Õigekeelsus- ja oskussõnaraamatute rahvaluule kogumise ja selle teadusliku uurimise ja jundatud hauamonument. 29. XII 1863 (Uusna) – 14. XII 1944 (Tallinn) 29 Oskar Loorits elemendi ruteeniumi (1844). Hauamonument aastast 1977. koostaja ja toimetaja. Valgetähe III klassi teenetemärgi publitseerimise algataja. Tema kogud olid otsene ajend Eesti Arstiteadlane ja ühiskonnategelane. Tartu, Uppsala ja Läti 9. XI 1900 (Suure-Kõpu) – 12. XII 1961 (Uppsala, Rootsi) kavaler. Portreeskulptuur (Ülo Õun) TÜ peahoones tema- Rahva Muuseumi asutamisele. Tema nime kannab tänav 90 Anna Haava (Haavakivi) Rahvaluuleteadlane ja eestluse ideoloog. Eesti Rahvaluule 45 Aino Järvesoo nimelises auditooriumis, Anton Starkopfi hauamonument. Tähtveres. Monument Vanemuise tn pargis (autor Jaak Soans), 15. X 1864 (Pala) – 13. III 1957 (Tartu) ülikooli audoktor, eestikeelse TÜ esimene rektor, sise- 23. XI 1910 (Tallinn) – 2. II 2003 (Tartu) haiguste professor. Kõrva-, nina- ja kurguhaiguste Arhiivi asutaja ja juhataja, TÜ dotsent, Eesti Teaduste Aka- portree Eesti 10-kroonisel, büst ERMi fuajees. Kirjanik ja tõlkija, aastast 1906 kutseline kirjanik, varem kodu- deemia liige, paguluses arhivaar Rootsis. Oli liivlaste uurija ja Etnoloog, kunsti- ja pedagoogikateadlane, filantroop. Pagu- õpetaja ja halastajaõde. Kotkaristi III klassi teenetemärgi ja Eesti õpetamise rajaja ülikoolis. Osales rahvuslike alga- luses eestluse arendaja, Massachusettsi ülikooli kunsti- tuste ja organisatsioonide juhtimises (laulupidudest nende õiguste eest võitleja Lätis, tõi Soomest tagasi Jakob Punase Risti mälestusmärgi II järgu kavaler. Alates aastast 1887 Hurda vanavarakogu. Viljakas publitsist, folkloristika kõrval pedagoogika professor. TÜ auliige, Tartu Tähe ja Eesti Punase on viisistatud üle 200 tema luuletuse, sh „Ei saa mitte vaiki olla“, ja pankadest ERMi ja arstide liiduni). Eesti, Soome, Risti teenetemärgi II klassi kavaler. Alates 1992 kuni surmani Venemaa ja Prantsusmaa ordenite kavaler, aktiivne arvukalt käsitlusi rahvusliku omakultuuri arenguvõimalustest ja „Lenda, lenda, lepalind“ jt. 1954. aastast kannab tema nime -teedest. Ümber maetud Raadile 2000. aastal. paljude heategevusprojektide algataja Eestis, sh rahvastiku endine Tööstuse tänav Tartus. looduskaitsja. („Igale lapsele 1000 krooni“) ja rahvatervise alal.