DOCSLIB.ORG

Raadi Kalmistu. Jalutaja Teejuht

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Raadi Kalmistu. Jalutaja Teejuht 1 Mart Jänes 46 Harri Moora 2 Johann Voldemar Jannsen 47 Gustav Teichmüller Hea jalutaja 3 Juhan Simm 48 Betti Alver Sinu käes on esimene väike teejuht, mille Kruusamäe tn 4 Gottlob Benjamin Jäsche 49 Friedrich Reinhold Kreutzwald abil teha tutvust Eesti aja- ja kultuurilooga seda kandnud suurkujude viimses puhke- 5 Georg Friedrich Karl von Bidder 50 David Otto Wirkhaus 66 paigas Raadil. Nagu iga valik, on ka siinne 6 Johann Karl Simon Morgenstern 51 Johannes Pääsuke 67 vaid üks võimalikest, mis püüab pakkuda 7 Carl Julius Lesta 52 Adalbert Hugo Willigerode läbilõiget Eesti, aga mõnigi kord ka maa- ilma kunsti, teaduse, poliitika, majanduse ja 8 Johann Wilhelm Krause 53 Juhan Luiga sõjanduse arengut oluliselt mõjutanud isiku- 9 Georg Friedrich Schlater 54 Herbert Tampere test. Kaardil märgitud hauaplatside kõrvale 10 55 ja vahele jääb rohkelt samaväärseid, kes 92 61 63 Julie Wilhelmine Hagen-Schwartz Matthias Johann Eisen 62 ehk leiavad tee tulevastesse ja suuremat 64 11 Johann Philipp Gustav von Ewers 56 Harald Tammur mahtu võimaldavatesse digitaalsetesse 65 12 Otto Ludwig Moritz von Engelhardt 57 Voldemar Vaga kalmistujuhtidesse. Aasa tn Aasa 91 13 August Daniel Wiera 58 Liidia Poska-Teiss 14 Henrik Koppel 59 Kaarel Parts Nagu suurkujude haudadest näha, ei ole surmajärgne saatus neile ühtviisi armuline 15 Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot 60 Johannes Voldemar Veski olnud. Kel pole olnud õnne otseste järeltulija- 16 Friedrich Robert Faehlmann 61 Jaan Port tega, kel vaimsete pärijatega. Seega, märga- tes ebatäiuslikku, mõtle, kas saaksid ise 60 17 Uku Masing 62 Heinrich Roman Riikoja 90 midagi ära teha selleks, et rohtumata 59 58 18 Peeter Tulviste 63 Jaan Eilart rahvarajad tulevikus ei viiks unustusse 55 56 19 Hans-Voldemar Trass 64 Alfred Koort jäetud, vaid ikka igavesti väärikalt meeles 89 57 20 Karl August Senff 65 Alma Aline Tomingas peetud monumentideni. 21 Aleksander von Bunge 66 85 Fjodor Klement 22 Juhan Peegel 67 Arthur Robert Hone 87 86 84 23 Otto Wilhelm Masing 68 Karl Menning 24 83 Mihkel Kampmaa 69 Ludwig Puusepp 88 25 Kaarel Ird 70 Anatoli Podtšekajev 26 Richard Ritsing 71 Mihhail Rostovtsev 27 Eduard Rüga 72 August Weizenberg Tartu nekropol 28 73 Pent Nurmekund Vladimir Riives Raadi kalmistu on Tartu ja Eesti kultuuri- 81 80 82 29 Oskar Loorits 74 Hermann Rossländer looliselt rikkaim surnuaed. Siin puhkavad 53 30 Ernst Raudam 75 Jakob Hurt rahus kõrvuti tuntud ja tundmatumad inimesed Eestimaa kogu vaheldusrikast ja 54 31 Eerik Kumari 76 Viktor Puskar 52 keerulist ajalugu peegeldavas rahvuslikus, 32 Peet Vallak 77 Karl Eduard Sööt seisuslikus, usulises ja ametialases mitme- Nurme tn Nurme 79 33 Karl Ernst von Baer 78 Rudolf Gottfried Kallas kesisuses. 78 34 Ernst Reinhold von Hofmann 79 51 Aleksander Vardi Need hauad jutustavad lugusid aadli 77 35 Fred Kudu 80 Elmar Kits vägevusest, ülikoolilinna akadeemilisest 76 36 Gregor von Helmersen 81 Julius Kuperjanov õitsengust, sõjalistest kangelastegudest 50 au ja vabaduse nimel, aga ka kannatustest 37 Hermann Guido 82 Miina Härma ja hävingust, mis rahvastele ja Tartu linnale 46 49 von Samson-Himmelstjerna 83 47 48 Artur Linkberg kalmistu ligi 250-aastase ajaloo jooksul 38 Indrikis Zīle 84 Johannes Piiper osaks on saanud. 39 38 40 Karl Saral 85 August Kitzberg Arhitektuuriväärtuslike kabelite kõrval on 40 3 37 Juri Lotman 86 Hans Johannes Kruus Raadi kalmistu ka rikkalik skulptuuripark, 75 33 S20 36 41 Paul Ariste kus alates August Weizenbergist on end 32 87 Minni Kurs-Olesk 42 loominguliselt jäädvustanud kümned Viktor Masing 88 Ado Reinvald mainekad eesti skulptorid. Kõrghaljastatud 35 43 43 41 42 44 45 Harald Keres 89 Arnold Matteus kultuurmaastikuna on Raadi kalmistul ainu- 34 39 31 44 Carl Ernst Claus 90 Anna Haava laadne mitmekesine puu- ja linnuliikide 26 30 kooslus. 45 Aino Järvesoo 91 Jaan Tõnisson 7 92 Eliise Käer-Kingissepp 27 28 29 6 24 25 74 73 20 21 22 23 Raadi kalmistu Raadi kalmistu 17 kabelid Raadi kalmistud said alguse 1773. aastal, 19 kui keisrinna Katariina II ukaasiga keelati 72 1 Idamaises stiilis kabel-kellatorn 15 16 surnute matmine linna piires kirikutesse (ehitatud oletatavasti XX saj alguses) 18 ja kirikuaedadesse. Esimesena mõõdeti Raadil välja maa Jaani ja Uspenski kiriku 13 2 Uspenski kabel-kellatorn 14 kogudustele. Hiljem on kalmistu ala kor- 71 (ehitatud 1899. a). Historistlikus stiilis duvalt laiendatud ning see hõlmab nüüd 3 11 kabelis asub krahvinna Sologubi haud. 68 12 Peetri, Maarja ja Ülikooli kalmistu ning 4 3 Karl Arraku kabel (ehitatud 1903. a) Sõjaväekalmistu. Varem kalmistu koos- 7 Surnuaia tn seisu kuulunud väikesed juudi ja islami- usuliste kalmistud on tänaseks hävinud. 8 9 4 Kalmistu leinamaja 70 4 (ehitusaeg teadmata) Halbadel aegadel on vägivallas oluliselt 69 kannatada saanud ka kalmistu Vana-Jaani 5 Raehärra J. F. Telleri perekonna kabel osa, kuhu juurdematmine tänapäeval on 2 5 5 (ehitatud 1794. a). Projekti autor on piirangutega. Narva maantee Narva ehitusmeister J. H. B. Walter, Tartu rae- 2 N koja ehitaja Raadi kalmistu tervikuna on tunnistatud 1 kultuurimälestiseks, samuti on üksikute 10 6 6 Rauch-Seydlitzi kabel (ehitatud 1895. a) mälestistena kaitse all kümned hauad ja 1 monumendid. Raadi kalmistut haldab Tartu S 7 Carl Kleini kabel linna asutus Kalmistu. Kalmistu tn 1 Mart Jänes 15 Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot 30 Ernst Raudam 46 Harri Moora 61 Jaan Port 76 Viktor Puskar 91 Jaan Tõnisson 23. II 1869 (Iigaste) – 23. X 1933 (Tartu) 14. X 1791 (Karlsruhe, Saksamaa) – 15. I 1841 (Tartu) 21. IV 1915 (Einmanni) – 11. VIII 1992 (Tartu) 2. III 1900 (Kuremaa) – 2. V 1968 (Tallinn) 9. II 1891 (Holstre) – 24. I 1950 (Tartu) 7. V 1889 (Viljandi) – 12. IV 1943 (Tartu) 22. XII 1868 (Tänassilma) - ? 1941 (Tallinn?) Suurkaupmees ja majandustegelane. Äritegevuse Meditsiiniteadlane ja füüsik. TÜ füsioloogia- ja patoloo- Neuroloog ja neurokirurg, meditsiinidoktor. TÜ neuroloogia- Ajaloolane ja arheoloog. TÜ arheoloogiaprofessor ja teaduste Botaanik, aiandustegelane ja pedagoog. Tartu Õpetajate Sõjaväelane. Osales lahinguohvitserina I maailmasõjas, 22 Rahvajuht, ajakirjanik, ettevõtja, riigitegelane ja õigus- alustamise järel sai temast kiiresti Baltimaade, giaprofessor, füüsikaprofessor. Alpinistina tegi uurimis- professor, arstiteaduskonna dekaan. Ludvig Puusepa akadeemia akadeemik. Võttis osa Vabadussõjast, Vabadusristi Seminari direktor, TÜ botaanikaaia ülemaednik. Pani aluse lahingus. Eesti rahvusväeosade üks asutajaid, Vabadus- teadlane. TÜ ühistegevuse professor, Postimehe kaua- Soome ja Poola suurima riideäri omanik. Aktiivse reise mägedesse, tegi geofüüsikalisi vaatlusi ja mõõtmisi. õpilane ja töö jätkaja, ENSV teeneline arst ja peaneuroloog, II liigi 3. järgu kavaler. ENSV teeneline teadlane, Õpetatud Eesti Eesti iluaiandusele ja kooliaedade rajamisele. Euroopaliku sõjas kolonel ja diviisiülem. Vabadusristi I liigi 1. järgu au- aegne juht ja väljaandja, rahvusliku seltsiliikumise juht, ühiskonnategelasena osales paljude eesti seltside Määras igilume piiri Püreneedes ja Alpides. Uuris Maa gravi- viljakas publitsist. Eesti esimese hingamis- ja reanimatsiooni- Seltsi esimees. Oma uurimustega rajas ta eestlaste etno- kalmistukultuuri propageerija, publitsist, looduslooõpikute, märgi ja Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavaler. Sõja järel edu- poliitilise rahvusliku ideoloogia ja esimese poliitilise ja ettevõtete juhtimises (kaubandustööstuskoda, tatsiooni ja magnetismi, orograafiat, mäestike geoloogilist keskuse rajaja, võttis kasutusele lastehalvatusevastase geneesi teooria, mis andis eestlastele „loomismüüdi“ eestlaste aianduse ja mesinduse käsiraamatute autor ning tõlkija. kas suurtalunik koos oma äia Peeter Munaga Ülenurme mõisas. erakonna rajaja. Paljude teenetemärkide kavaler, Postimees, Vanemuine jt). Avaldas populaarseid ehitust, kliimat, taimkatte kõrgusvööndeid. elusvaktsiini. elamise kohta Läänemere kallastel üle 5000 aasta. Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler. Vabadussõjalaste liikumise ühe juhina saanud vanglakaristuse. Eesti riigivanem, peaminister, riigikogu esimees ja kalendreid, mille tiraaž küündis 125 tuhandeni. Haua- diplomaat. Arreteeriti 1940, täpne surmaaeg ja koht monumendi autor Ernst Jõesaar. 16 Friedrich Robert Faehlmann 31 Eerik Kumari 47 Gustav Teichmüller 62 Heinrich Roman Riikoja 77 Karl Eduard Sööt teadmata. Perekonna mälestuskivi kalmistul, monument 31. XII 1798 (Ao) – 22. IV 1850 (Tartu) 7. III 1912 (Kirbla) – 8. I 1984 (Tartu) 19. XI 1832 (Braunschweig, Saksamaa) – 22. V 1888 (Tartu) 8. III 1891 (Rakke) – 31. X 1988 (Tartu) 26. XII 1862 (Lohkva) – 1. IX 1950 (Tartu) Gildi tänaval (Mati Karmin ja Tiit Trummal), tänav Tartus. 2 Johann Voldemar Jannsen Arst, valgustaja ja kirjamees, esimene TÜs väitekirja Ornitoloog ja looduskaitsetegelane, bioloogiadoktor. Eesti Filosoof ja filosoofiaajaloolane, TÜ filosoofiaprofessor. Rajas Zooloog ja hüdrobioloog. TÜ zooloogiaprofessor, dekaan Luuletaja ja kirjastaja, trükikoja ja raamatukaupluse omanik, 16. V 1819 (Vändra) – 13. VII 1890 (Tartu) (kardioloogia) kaitsnud eestlane. Arstina võitles aktiivselt looduskaitsealade rajamise ja liigikaitse alusepanijaid, NSVLi oma filosoofilise süsteemi, mille keskne mõiste on „olemus“. ja rektor. ENSV teeneline teadlane, looduseuurijate seltsi hiljem kutseline kirjanik. Enam kui 30 põllumajanduse, 92 Eliise Käer-Kingissepp Ajakirjanik ja rahvusliku liikumise juht. Püsiva eestikeelse epideemiatega, Õpetatud Eesti Seltsi üks asutajaid. Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni liige, Eesti See levis ja mõjutas eeskätt Venemaa filosoofe (Jurjevi kool- esimees ja auliige. Eesti hüdrobioloogia rajaja
Load more

Recommended publications
  • Soolapaberfotod – Tehnika Ja Tulevik
    Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Kursusetöö Soolapaberfotod – tehnika ja tulevik Kadi Sikka II kursus Juhendaja: Merilis Sähka Eesti Ajaloomuuseum Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus ..........................................................................................................................3 2. Ajalugu .................................................................................................................................4 3. Soolapaberfoto menetlus ......................................................................................................7 3.1. Valmistamine .........................................................................................................7 3.2. Iseloomulikud tunnused ......................................................................................11 4. Kahjustused ........................................................................................................................14 5. Eesti Ajaloomuuseumi soolapaberfotode kogu ..................................................................19 5.1. Kogu tutvustus .....................................................................................................19 5.2. Fotograafid ..........................................................................................................21 6. Fotode kirjeldamine ja digiteerimine .................................................................................23 7. Soovitused säilitamiseks ja käsitsemiseks .........................................................................28
    [Show full text]
  • Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 11 Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 11
    DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 TARTU ÜLIKOOLI TEENISTUJATE SOTSIAALNE MOBIILSUS 1802–1918 LEA LEPPIK Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna nõu- kogu otsusega 21.03.2006. Juhendaja: Professor Aadu Must Oponendid: Prof Dr iur Marju Luts (TÜ), ajalookandidaat Väino Sirk (Ajaloo Instituut) Kaitsmine toimub 21.04.2006 kell 16.15 Tartu Ülikooli Nõukogu saalis ISSN 1406–443X ISBN 9949–11–292–3 (trükis) ISBN 9949–11–293–1 (PDF) Autoriõigus Lea Leppik, 2006 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 199 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 1.1. Ühiskond, teadus ja ülikoolid 19. sajandi Euroopas ja Venemaal .... 8 1.2. Küsimusepüstitus .............................................................................. 13 1.3. Metoodika, struktuur ja mõisted........................................................ 15 2. UURIMISSEIS JA ALLIKAD................................................................. 19 2.1. Uurimisseis ....................................................................................... 19 2.2. Allikad .............................................................................................. 34 3. ÜHISKONNA ÜLDINE KORRALDUS — SEISUSED, TEENISTUSASTMED, MAKSUSTAMINE .............................................. 42 3.1. Seisused Vene impeeriumis ja selle Läänemerekubermangudes ..... 42 3.1.1. Aadel ....................................................................................
    [Show full text]
  • 224 Volli Kalm
    VOLLI KALM (10.02.1953–23.12.2017) In memoriam Rector Professor Volli Kalm Volli Kalm was born at Aluste near Vändra on 10 February 1953. He graduated from the Vändra Secondary School in 1971 and from the Geology speciality of the University of Tartu in 1976. He was a doctoral student of the Institute of Geology of the Estonian Academy of Sciences in 1980–1984 and had his post-doctoral studies at the Alberta University in Canada in 1988–1989. He was a lecturer of the University of Tartu since 1986, then a docent and Head of the Institute of Geology and Dean of the Faculty of Biology and Geography. Volli Kalm was elected as professor in 1992 and was the Vice- Rector for Academic Affairs in 1998–2003 and Rector from 2012. On 1 July 2017, Professor Volli Kalm was re-elected for his second term of office as the head of the University of Tartu and remained the rector until his death. His main research orientations were paleoclimate, paleogeography and chronology of continental glaciations, sedimentology, i.e. research into rock weathering and formation of sedimentary rock, geoarcheology. In 2005 he was awarded the Order of Merit of the White Star – 4th Class. Volli Kalm regarded international cooperation and visibility of the university as very important. In 2016 the University of Tartu became a member of the network of research- intensive universities, The Guild, and Volli Kalm was also elected as a member of its board in 2017. In November 2017, Volli Kalm was elected as the Honorary Doctor of the Tbilisi State University.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
    [Show full text]
  • Concept Competition for the Raadi Area
    Concept competition for the Raadi area Terms of the competition Tartu City Government Department of Architecture and Building 2020 Table of contents 1. Objective, competition area and contact area of the concept competition .......................................................... 3 2. History .................................................................................................................................................................... 5 3. Detailed plans and architectural plans in effect for the area ................................................................................. 7 4. Streets of the competition area ........................................................................................................................... 11 5. Environment and landscaping .............................................................................................................................. 12 6. Competition task by properties ........................................................................................................................... 13 7. Organisation of the competition .......................................................................................................................... 17 7.1 Organiser of the competition ........................................................................................................................ 17 7.2 Competition format ......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Downloads/Newsletters/SIEF-Spring-2020.Pdf?Utm Source=Newsletter&Utm Medium=Sendy&Utm Newsletter=SIEF Autumn2019, Last Accessed on 21.09.2020
    THE YEARBOOK OF BALKAN AND BALTIC STUDIES VOLUME 3 INTERNATIONAL SOCIETY OF BALKAN AND BALTIC STUDIES THE YEARBOOK OF BALKAN AND BALTIC STUDIES VOLUME 3 TRACKING THE RITUAL YEAR ON THE MOVE IN DIFFERENT CULTURAL SETTINGS AND SYSTEMS OF VALUES editor-in-chief EKATERINA ANASTASOVA guest editors IRINA SEDAKOVA LAURENT SÉBASTIEN FOURNIER ELM SCHOLARLY PRESS VILNIUS-TARTU-SOFIA-RIGA 2020 Editor-in-chief: Ekaterina Anastasova Guest editors: Irina Sedakova, Institute of Slavic Studies, Moscow & Laurent Sébastien Fournier, Aix-Marseille-University, France Editors: Mare Kõiva, Inese Runce, Žilvytis Šaknys Cover: Lina Gergova Layout: Diana Kahre Editorial board: Nevena Škrbić Alempijević (Croatia), Jurji Fikfak (Slovenia), Evangelos Karamanes (Greece), Zoja Karanović (Serbia), Solveiga Krumina-Konkova (Latvia), Andres Kuperjanov (Estonia), Thede Kahl (Germany), Ermis Lafazanovski (North Macedonia), Tatiana Minniyakhmetova (Austria), Alexander Novik (Russia), Rasa Paukštytė-Šaknienė (Lithuania), Irina Sedakova (Russia), Irina Stahl (Romania), Svetoslava Toncheva (Bulgaria), Piret Voolaid (Estonia) Supported by Bulgarian, Lithuanian, Estonian and Latvian Academies of Sciences, Centre of Excellence in Estonian Studies; Institute of Ethnology and Folklore Studies with Ethnographic Museum, Estonian Literary Museum, Lithuanian Institute of History, Institute of Philosophy and Sociology, University of Latvia © 2020 by the authors © International Society of Balkan and Baltic Studies © Estonian Literary Museum ISSN 2613-7844 (printed) ISSN 2613-7852 (pdf)
    [Show full text]
  • Gerd-Helge Vogel CARL AUGUST SENFF (1770–1838)
    Gerd-Helge Vogel CARL AUGUST SENFF (1770–1838) IM KONTEXT DER DEUTSCHEN KUNST UND SEIN WIRKEN IN TARTU (DORPAT) Zweifellos gilt Carl August Senff „als einer der bedeutendsten Künstler des 19. Jahrhunderts im Baltikum“1 und mit Fug und Recht kann man ihn sogar als den „Vater der Malerei Estlands“ bezeichnen, denn er legte mit seinem langjährigen Wirken als Lehrer der Zeichenkunst an der Kaiserlichen Universität zu Dorpat den Grundstein für eine akademisch geschulte Künstlerelite, wie es sie so zuvor im Baltikum noch nicht gegeben hatte. Entsprechend groß war seine Strahlkraft bis weit nach Estland2, Livland3, Kurland4 und Russland5 hinein. Er vermittelte seine künstlerischen Erfahrungen, DOI: https://doi.org/10.12697/BJAH.2017.14.03 1 Günter Krüger, „Die Zeichenschule der Universität Dorpat“, Die Zeichenschule der Universität Dorpat 1803–1891, T. I. Unter der Leitung von Karl August Senff von 1803–1838 (Husum: Husum Druck- und Verlagsgesellschaft, 1993), 14. 2 Ibidem, 49–50, 54–56, 64–66, 69–74. 3 Ibidem, 33–36, 40–42, 51–53; Gerd-Helge Vogel, „Die Anfänge der Zeichenausbildung an der Universität Dorpat und ihre Bedeutung für die Herausbildung der bildenden Kunst in Riga in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts“, Riga im Prozeß der Modernisierung. Studien zum Wandel einer Ostseemetropole im 19. und frühen 20. Jahrhundert, hrsg. von Eduard Mühle, Norbert Angermann (Marburg: Herder-Institut, 2004), 78–104. 4 Krüger, „Die Zeichenschule der Universität Dorpat“, 37–39, 57–58, 62–63. 5 Ibidem, 43–48, 59–60, 67–68. 54 GERD -HELGE VOGEL CARL
    [Show full text]
  • MARI NÕMMELA Stiiliajaloolise Ja Marksistliku Käsitluse Konflikt Voldemar Vaga Kunstiajalookirjutuses 20. Sajandi II Poolel
    DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 31 MARI NÕMMELA Stiiliajaloolise ja marksistliku käsitluse konflikt Voldemar Vaga kunstiajalookirjutuses 20. sajandi II poolel Tartu 2013 ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–32–356–2 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 31 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 31 MARI NÕMMELA Stiiliajaloolise ja marksistliku käsitluse konflikt Voldemar Vaga kunstiajalookirjutuses 20. sajandi II poolel Tartu ülikool, Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja arheaoloogia instituut, Tartu, Eesti. Kaitsmisele lubatud Ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu 28. juuni 2013 otsusega. Juhendaja: Prof. Jaak Kangilaski, Tartu ülikool, Eesti Oponent: Dots. Pertti Grönholm, Turu ülikool, Soome Kaitsmine: 12. septembril 2013 TÜ Senati saalis, Ülikooli 18, kell 16.15 ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–32–356–2 (trükis) ISBN 978–9949–32–357–9 (PDF) Autoriõigus: Mari Nõmmela, 2013 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................... 7 Uurimiseesmärk ja probleemi asetus ...................................................... 7 Historiograafia ja allikad ........................................................................ 9 Uurimismeetodi tutvustus ja käsitlusaspektid ........................................ 22 Töö ülesehitus ........................................................................................ 25 1. EELLUGU: NÕUKOGUDE OKUPATSIOON VERSUS EESTI KUNSTIAJALOOLANE .........................................................................
    [Show full text]
  • Prima Vista May 8Th–13Th 2017 Narva Maantee
    Tartu Literature Festival Prima Vista May 8th–13th 2017 Narva maantee Narva maantee 16 5 6 7 Kroonuaia Magasini Lai 2 Rüütli Kompanii Turu 9 Riia Raekoja plats Poe Rüütli 11 10 Lai 1 Küüni Aleksandri 8 Ülikooli 15 14 Ülikooli Kalevi Jakobi 12 Lossi 13 12 Vallikraavi x Baeri 4 3 Riia Tähe Tiigi Võru Vanemuise Pepleri Kuperjanovi Veski 17 Kastani x University of Tartu Library 8 University of Tartu Vanemuise 42 Riia W. Struve 1 Kastani main building Ülikooli 18 More: Filosoofi 1 Town Hall Square 9 Park Library Tartu Sotsiaalkapitali keskus 2 Public Library 10 Shopping centre Jaama 143b Kompanii 3/5 11 Finnish Institute Ülikooli 11 Tammelinna raamatukogu 3 Literature House and 12 H. Eller MusicTiigi College Suur kaar 56 club Arhiiv and Utoopia book- Lossi 15 Karlova-Ropka shop Vanemuise 19 13 Observatory raamatukogu Tehase 16 4 University of Tartu Museum Kastani 14 UT Faculty of Philosophy Annelinna Gymnasium 5 UT Botanical Gardens Lai 38 Jakobi 2 Kaunase pst 68 6 Elektriteater ja 15 Toy Museum Lutsu 2 Raadi Cemetery Kalmistu 22 Tartu Uus Teater Lai 37 16 Sisevete saatkond 7 Genialistide klubi Magasini 5 17 Estonian Literary Museum Narva maantee Narva maantee Behind Seven Lands and Seas... Thus, in a definite and yet indefinite manner some fairy tales start. Maybe that phrase simply means “far away”. The soul and the spirit need distances in order not to get stuck in the corner of one’s small room and in fixed atti- Kroonuaia Magasini tudes. We live striving for borders. Every one of us can in one’s own way Lai reach behind those seas and see what there is to be found this time.
    [Show full text]
  • Bibliothekskatalog 03/2020
    Bücherverzeichnis DBGG-Archiv in Darmstadt (Stand 05.03.2020) Autor/Herausgeber Ort/Datum Titel Szl. Bestand Zustand Signatur Aarma, Liivi Tallinn 2007 Pastoren des Konsistorialbezirks Estland 1525-1885 (Kurzbiographien). 338 ja gebunden II 4, 156 2. raamat [Pohja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885] [Herdaminne för Estland stift: kortbiografi 1525-1885 / Pastors of North Estonia: short biographies 1525-1885] (estnisch) Aarma, Liivi Tartu 1998 Lehrerschaft und Geistlichkeit im Estländischen Stift zu Beginn der 30 ja Broschur VIII 3, 20 Schwedenzeit. In: Festschrift für Vello Helk zum 75. Geburtstag, S. 199- 228. Aarma, Liivi Tartu 1993 Deutsch-baltische Institutionen in Estland zu Beginn des 19. 10 ja geheftet VIII 3, 69 Jahrhunderts [Baltic-German benevolent and cultural institutions in Estonia at the beginning of the 19th century] Humanities and social sciences (Humanitaar-ja sotsiaalteadused) 42/1993 (englisch) Aarma, Liivi Tartu 1993 Estnische ABC-Bücher; 300 Jahre alt / Kolme sajandi vanused eesti 18 ja geheftet VIII 3, 70 aabitsad. Humanitaar-ja sotsiaalteadused (Humanities and social sciences) 42/1993 (estnisch mit deutscher Zusammenfassung) Aarma, Liivi Tallinn 2005 Kirchen, Gemeinden und Pastoren des Konsistorialbezirks Nord- 200 ja Broschur VIII 3, 123 Estland 1525-1885, 1. raamat. Mit Namenregister der Pastoren. [Pohja- eesti kirikud, kogudused ja vaimulikud matriklid 1525-1885] [Herdaminne för Norden-Estlands stift / Churches, Parishes and Pastors of North Estonia] (estnisch) Aarma, Liivi Tallinn 1998 Pfarrer im Estländischen Stift - seit der Reformation bis Ende der 24 ja Loseblatt VIII 4, 28 schwedischen Zeit (1561-1710). Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae VII. Reihe Kirche und Schrifttum oder Ostseeländer im 17. Jahrhundert. Adelheim, Georg Dorpat 1932 Jungfern-Schule in Reval.
    [Show full text]
  • Oskar Loorits: Byzantine Cultural Relations and Practical Application of Folklore Archives
    Oskar Loorits: Byzantine Cultural Relations and Practical Application of Folklore Archives Ergo-Hart Västrik∗ Introduction Oskar Loorits played a significant role in Estonian folklore studies during the period before World War II as the initiator and the first director of the Estonian Folklore Archives, as well as the leading scholar in the field of Livonian and Estonian folk beliefs and mythology. Loorits is the author of 36 books and monographs, but also of ca. 200 scholarly articles on folklore, language and cultural history (Tedre 1995: 459). In addition, his bibliography includes 40 book reviews and more than 200 satirical articles and epigrams targeting a variety of shortcomings in public affairs (Luht 1966, Ribenis 2000). All in all, Loorits appeared to be an extremely energetic and prolific scientist whose scholarly work was closely connected to his activities in the field of cultural and social politics. Despite the fact that his most important monograph on Estonian folk belief Grundzüge des estnischen Volksglaubens I–III was published after World War II, when he had left Estonia and was working in Sweden, Loorits should be considered, with Walter Anderson, to be one of the most influential figures in Estonian folklore studies of the 1920s and 1930s. Oskar Loorits was born on November 9th 1900 in the rural Kõpu parish of Viljandi County (South Estonia), where his father worked as community clerk for the municipality. His philological talent was already evident at an early age in various literary experiments, personal diaries and initial endeavours to systematise his written production. In 1914 he entered a Gymnasium in the provincial centre and university town of Tartu, where he lived and worked up to the enforced emigration during World War II.
    [Show full text]
  • Andekuse-Geen Ok Autorile
    baltisaksa ja eesti suguvõsades m a t i l a a n e baltisaksa ja eesti suguvõsades Ì Kujundanud Janika Vesberg Tekst © Mati Laane, 2013 Fotod © Mari ja Mati Laane, 2013 Reproduktsioonid: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum, Kose koguduse arhiiv, autori erakogu ISBN 978–9985–3– Kirjastus Varrak Tallinn, 2013 www.varrak.ee Trükikoda Greif OÜ 4 Sisukord Lugejale ............................................................................................................................................. 8 Eellugu .............................................................................................................................................. 9 Mõisaparkide loojad................................................................................................................... 12 Engelhardt, Oettingen, Sivers, Tigerstedt, Schrenck, Liphart, Bock Baltisaksa kunstnikud................................................................................................................ 29 Üle 60 isiku, sh. 44 aadlikku, 17 mitteaadlikku Baltisakslastest aunimetuse kavalerid .................................................................................. 48 Ungru krahvid .............................................................................................................................. 48 Stael v. Holstein, Wrangell, Orlov, Klinger, Zoege, Pahlen Lievenid .......................................................................................................................................... 60 Kaupo,
    [Show full text]