Concept Competition for the Raadi Area
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing. -
224 Volli Kalm
VOLLI KALM (10.02.1953–23.12.2017) In memoriam Rector Professor Volli Kalm Volli Kalm was born at Aluste near Vändra on 10 February 1953. He graduated from the Vändra Secondary School in 1971 and from the Geology speciality of the University of Tartu in 1976. He was a doctoral student of the Institute of Geology of the Estonian Academy of Sciences in 1980–1984 and had his post-doctoral studies at the Alberta University in Canada in 1988–1989. He was a lecturer of the University of Tartu since 1986, then a docent and Head of the Institute of Geology and Dean of the Faculty of Biology and Geography. Volli Kalm was elected as professor in 1992 and was the Vice- Rector for Academic Affairs in 1998–2003 and Rector from 2012. On 1 July 2017, Professor Volli Kalm was re-elected for his second term of office as the head of the University of Tartu and remained the rector until his death. His main research orientations were paleoclimate, paleogeography and chronology of continental glaciations, sedimentology, i.e. research into rock weathering and formation of sedimentary rock, geoarcheology. In 2005 he was awarded the Order of Merit of the White Star – 4th Class. Volli Kalm regarded international cooperation and visibility of the university as very important. In 2016 the University of Tartu became a member of the network of research- intensive universities, The Guild, and Volli Kalm was also elected as a member of its board in 2017. In November 2017, Volli Kalm was elected as the Honorary Doctor of the Tbilisi State University. -
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP -
Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006
Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006 Auditor General’s summary of observations made during the year NAO’s report to the Parliament, Tallinn, 2007 Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006 Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006 Auditor General’s summary of observations made during the year Foreword by the Auditor General This overview summarises a part of the work of the National Audit Office (“NAO”) in auditing the state assets in 2006 and 2007. The overview presents a selection of problems associated with state assets and their management, which in the opinion of the NAO require special attention of the Parliament and the public. Specific information on the implementation of the 2006 budget, government accounting procedures and reporting can be obtained from the consolidated annual report of the state and the evaluation of this report by the NAO. The examples provided in the Overview are presented to illustrate the problems. The report of the NAO includes only a small part of the observations made during the audits and the ministries should not use this as a comparison base in managing state assets. The audit reports underlying this overview are available in full on our web site www.riigikontroll.ee. The aim of the NAO is to help the state to be a good manager. The independent information provided by the NAO helps the Parliament to enhance the efficiency of the parliamentary control. The need for parliamentary control has been also emphasised by the Parliament through the formation of a separate committee for cooperation with the NAO and the Government of the Republic. -
Downloads/Newsletters/SIEF-Spring-2020.Pdf?Utm Source=Newsletter&Utm Medium=Sendy&Utm Newsletter=SIEF Autumn2019, Last Accessed on 21.09.2020
THE YEARBOOK OF BALKAN AND BALTIC STUDIES VOLUME 3 INTERNATIONAL SOCIETY OF BALKAN AND BALTIC STUDIES THE YEARBOOK OF BALKAN AND BALTIC STUDIES VOLUME 3 TRACKING THE RITUAL YEAR ON THE MOVE IN DIFFERENT CULTURAL SETTINGS AND SYSTEMS OF VALUES editor-in-chief EKATERINA ANASTASOVA guest editors IRINA SEDAKOVA LAURENT SÉBASTIEN FOURNIER ELM SCHOLARLY PRESS VILNIUS-TARTU-SOFIA-RIGA 2020 Editor-in-chief: Ekaterina Anastasova Guest editors: Irina Sedakova, Institute of Slavic Studies, Moscow & Laurent Sébastien Fournier, Aix-Marseille-University, France Editors: Mare Kõiva, Inese Runce, Žilvytis Šaknys Cover: Lina Gergova Layout: Diana Kahre Editorial board: Nevena Škrbić Alempijević (Croatia), Jurji Fikfak (Slovenia), Evangelos Karamanes (Greece), Zoja Karanović (Serbia), Solveiga Krumina-Konkova (Latvia), Andres Kuperjanov (Estonia), Thede Kahl (Germany), Ermis Lafazanovski (North Macedonia), Tatiana Minniyakhmetova (Austria), Alexander Novik (Russia), Rasa Paukštytė-Šaknienė (Lithuania), Irina Sedakova (Russia), Irina Stahl (Romania), Svetoslava Toncheva (Bulgaria), Piret Voolaid (Estonia) Supported by Bulgarian, Lithuanian, Estonian and Latvian Academies of Sciences, Centre of Excellence in Estonian Studies; Institute of Ethnology and Folklore Studies with Ethnographic Museum, Estonian Literary Museum, Lithuanian Institute of History, Institute of Philosophy and Sociology, University of Latvia © 2020 by the authors © International Society of Balkan and Baltic Studies © Estonian Literary Museum ISSN 2613-7844 (printed) ISSN 2613-7852 (pdf) -
Impeeriumi Viimane Autovõistlus
THE LAST MOTOR RACE OF THE EMPIRE The Third Baltic Automobile and Aero Club Competition for the Grand Duchess Victoria Feodorovna Prize Tallinn 2014 Text and design: Rene Levoll ISBN 978-9949-38-060-2 Copyright © 2014 Rene Levoll Estonian Old Technics Museum Foundation CONTENTS CONTENTS .......................................................................... 3 FOREWORD ......................................................................... 5 The Baltic Automobile and Aero Club ................................... 7 Rules of the race ...................................................................... 11 Day 1: 11/24 July ................................................................... 13 The evening of the previous day, July 10/23 ................................. 26 The Morning of the first day of the Victoria Race 27 ..................... 27 Day 2: 12/25 July 28 .............................................................. 28 On the same day ...................................................................... 33 Day 3: 13/26 July ................................................................... 34 On the same day ...................................................................... 41 Day 4: 14/27 July ................................................................... 41 On the same day ...................................................................... 49 Day 5: 15/28 July ................................................................... 50 On the same day ..................................................................... -
Download Download
12 ERMi aastaraamat 52, lk 12–29 Matthias Johann Eisen kui Eesti Rahva Muuseumi juhatuse esimees Piret Õunapuu Matthias Johann Eisen on olnud üks omanäolisemaid ja markantsemaid tegelasi meie kultuuriloos. Oma pika elu (1857–1934) jooksul jõudis ta tegeleda paljude as- jadega, kirjutada hulga raamatuid ja olla aktiivne avaliku elu tegelane ning suure- pärane kõnemees. 18. mail 1926 valiti M. J. Eisen Eesti Rahva Muuseumi direktori Ilmari Mannineni ettepanekul ühel häälel muuseumi auliikmeks tema teenete eest rahvateaduse alal. Seni on käsitletud Eiseni ja Eesti Rahva Muuseumi vahekorda vähe ja vigadega. Kõige põhjalikum on Helmi Kurriku suhteliselt lühike artikkel 1938. aastal ilmu- nud raamatus M. J. Eiseni elu ja töö. Põgusalt käsitleb ERMi osa Eiseni elus ka Karl Eduard Sööt oma artiklis „M. J. Eiseni elust ja tegevusest“ Eiseni 70. sünnipäeva juubelialbumis (1927). Alljärgnevalt püüan anda ülevaate Eiseni tegevusest seoses Eesti Rahva Muu- seumi ja sealsete inimestega, kasutades eelkõige arhiivimaterjale ja Eesti Kirjandus- muuseumis hoitavaid Eiseni päevikuid. Käsitlen teda pigem inimesena ja ametni- kuna, ERMi juhatuse esimehena, mitte aga teadlasena seotuna üksikute ERMi all- üksustega. Algusaastad M. J. Eisen on olnud seotud Eesti Rahva Muuseumiga selle asutamisplaanidest saa- dik. Eesti muuseumi asutamise otseseks ajendiks oli dr Jakob Hurda surm 1906. aasta viimasel päeval. See oli tõeline ehmatus eesti rahvale ja kurb sündmus suutis koondada tolle aja ärksamad mehed ühise idee nimel. Hurda matusepäeval, 4. jaa- nuaril (17. jaanuar ukj) kell 7 õhtul kogunes Vanemuise väiksesse saali Eesti vai- mueliit. Koosolekut juhtinud Jaan Tõnissoni sõnul tekkinud tal matuserongis mõte „Dr. Hurti mälestust… jäädawamalt auustada“ ja seetõttu kutsus ta kokku need, keda õnnestus kätte saada. -
Prima Vista May 8Th–13Th 2017 Narva Maantee
Tartu Literature Festival Prima Vista May 8th–13th 2017 Narva maantee Narva maantee 16 5 6 7 Kroonuaia Magasini Lai 2 Rüütli Kompanii Turu 9 Riia Raekoja plats Poe Rüütli 11 10 Lai 1 Küüni Aleksandri 8 Ülikooli 15 14 Ülikooli Kalevi Jakobi 12 Lossi 13 12 Vallikraavi x Baeri 4 3 Riia Tähe Tiigi Võru Vanemuise Pepleri Kuperjanovi Veski 17 Kastani x University of Tartu Library 8 University of Tartu Vanemuise 42 Riia W. Struve 1 Kastani main building Ülikooli 18 More: Filosoofi 1 Town Hall Square 9 Park Library Tartu Sotsiaalkapitali keskus 2 Public Library 10 Shopping centre Jaama 143b Kompanii 3/5 11 Finnish Institute Ülikooli 11 Tammelinna raamatukogu 3 Literature House and 12 H. Eller MusicTiigi College Suur kaar 56 club Arhiiv and Utoopia book- Lossi 15 Karlova-Ropka shop Vanemuise 19 13 Observatory raamatukogu Tehase 16 4 University of Tartu Museum Kastani 14 UT Faculty of Philosophy Annelinna Gymnasium 5 UT Botanical Gardens Lai 38 Jakobi 2 Kaunase pst 68 6 Elektriteater ja 15 Toy Museum Lutsu 2 Raadi Cemetery Kalmistu 22 Tartu Uus Teater Lai 37 16 Sisevete saatkond 7 Genialistide klubi Magasini 5 17 Estonian Literary Museum Narva maantee Narva maantee Behind Seven Lands and Seas... Thus, in a definite and yet indefinite manner some fairy tales start. Maybe that phrase simply means “far away”. The soul and the spirit need distances in order not to get stuck in the corner of one’s small room and in fixed atti- Kroonuaia Magasini tudes. We live striving for borders. Every one of us can in one’s own way Lai reach behind those seas and see what there is to be found this time. -
Pargiterminite Seletussõnaraamat Sulev Nurme, Nele Nutt
park (< it parco, pr parc park, tarandik) suur iseseisev või ansambli koosseisu kuuluv haljas- ala, millele on iseloomulikud eesmärgipäraselt kujundatud maastik (mitmekesine taimestik, veekogud, muru, arhitektuursed väikevormid, paviljonid, purskkaevud) ja kunstiteosed (skulptuurid jne). Ajalooliselt oli park harilikult lossi- vm esindusliku ansambli osa. Parkide eelkäijateks olid jahimetsad, templite juures asunud hiiesalud ning suuremad aiad, mida on teada juba Babülooniast, Pärsiast, Vana-Kreekast ja Roomast. Pärast keskaega kuni 17. sajandini nimetati pargiks jahiparki (hirvepark). Pargi mõiste tuli kasutusele barokis ja tähendas siis iluaiast suuremat esteetilistel ees- märkidel rajatud haljasala (nt Versailles’ eeskujust lähtuvad pargiosad: grand parc – perifeerne aedu ümbritsev kõrghaljastusega pargiosa või metsapark, petit parc – pargi rikkalikult kujundatud keskosa). Kuni 18. sajandi teise pooleni kuulusid pargid ja aiad valdavalt kõrgklassi resident- side juurde. Avaliku pargi eelkäijad tekkisid 18.sajandi lõpul ühelt poolt Inglise pargi- stiili (eelkõige selle vormikeele) arenguga ning teisalt Volkspark’i (rahvapark) ideede levikuga. Nüüdisajal mõistetakse pargina üldiselt suuremat polüfunktsionaalset linna- haljasala. Mõne haljasala pargiks nimetamine on ajalooliselt kujunenud (nt Tähtvere park Tartus). Pargi mõistega seostuvad metsapark ja parkmets – pargilaadsed suured haljas- alad, mis on erinevate hooldus- ja kujundusviisidega loodud tavaliselt looduslikust (metsa)alast. Looduspark on maastikukaitseala tüüp, kaitse- ja -
Stadias in Rolft Culture " "International Festschrift I
Department of Estonian and Comparative Folklore,, ,, Department of Ethnology, ;:> U niversi ty of Tartu Stadias in Rolft Culture Volume III Everyday Life and Cultural Pattern Г1Г5Г" "International Festschrift i Studies in Folk Culture Department of Estonian and Comparative Folklore, Department of Ethnology, University of Tartu Studies in Folk Culture Volume 3 Everyday Life and Cultural Patterns International Festschrift for Elle Vunder Ed. by Ene Kõresaar & Art Leete TARTU UNIVERSITY PRESS Editorial board: Marjorie Mandelstam Balzer (Washington), Anne- Victoire Charrin (Paris), Mihâly Hoppâl (Budapest), Kristin Kuutma (Tartu) Margaret Mackay (Edinburgh), Stefano Montes (Tartu), Kjeil Olsen (Aita), Alexander Panchenko (St. Petersburg), Éva Poes (Budapest), Viktor Semyonov (Syktyvkar), Anna-Leena Siikala (Helsinki), Timothy Tangherlini (Los Angeles), Peeter Torop (Tartu), Ants Viires (Tallinn), Elle Vunder (Tartu) Editors of the series: Art Leete, Ülo Valk Editors of the volume: Ene Kõresaar, Art Leete Language editors: Epp Leete, Gordon Leman. Mall Leman, Olaf Mertelsmann Supported by the Estonian Cultural Endowment, the Development Foundation of the vice-rector of the University of Tartu, Ministry of Education and Research of Estonia (state targeted project "The Discourse of Everyday Life and the Dialogue of Cultures", and the project "Everyday Culture: Aspects of Terminology and Critics of the Sources" of the state program "Estonian Language and National Memory"). Editorial address: University of Tartu Phone: +372 7 375 654 Fax:+ 372 7 375 310 E-mail: [email protected] Copyright Authors, 2004 ISSN 1736-1192 ISBN 9985-56-978-4 Tartu University Press www.tyk.ut.ee Order nr 503 Table of Contents Introduction 9 Part I. Everyday Life of Traditions Bo Lönnqvist The Renaissance of the Baltic German Estates 29 Nils-Arvid Bringéus Schwedische Baudenkmäler und Baupflege. -
Tuna 59 Sisu.Indb
SISUKORD 2/2013 Sisukord E S S E E Märt Läänemets: „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia 2 KÄSITLUSED Peeter Espak: Sumeri vabastaja kuningas Utu-hegal, jumaliku õigluse taastaja 7 Lea Kõiv: „Uue vagaduse” otsinguil. Andreas Sandhagen ja ortodoksne luterlus Tallinnas. 16 Piret Lotman: Heinrich Stahli maine pärand ehk isa võlad 44 Toomas Karjahärm: Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine 57 Anu Raudsepp, Karin Hiiemaa: Vaenlase kuvandi loomine 1920.–1930. aastate NSV Liidu eestikeelses õppekirjanduses 84 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Tiit Noormets: Eesti Ingerimaa 96 Anne Valmas: Eesti NSV TA Teadusliku Raamatukogu erihoiu osakonna arhiivkogu tegevusest 1974–1989 105 Eesti Filmiarhiiv: Jaanipäev ja Eesti suvi 114 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Jaak Sõggel: Teated Halliste kihelkonnast 121 Vello Paatsi: Järelmõtteid: kultuurinähtuste ja asjade tungimine eesti talurahva ellu 19. sajandil 127 ARVUSTUSED Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses 131 VARIA Peep Pillak: Eesti Muinsuskaitse Seltsi 25. aastapäev 139 Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, Randar Tasmuth: Toimus religiooni ajaloole pühendatud teaduskonverents 142 Andres Adamson: Veel veidi „bojaar” Vassili Rosladinist 144 Filip Laurits: Hillar Lehari – fenomenaalse mäluga mees või hoopis mütomaan? 147 Summary 157 Tuna 2/2013 1 E S S E E „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia Märt Läänemets ui toimib suur kulg, siis täidavad taeva all kõik oma kohust. Valitakse välja vää- rikad ja võimekad, jutt on usaldav, läbisaamine sõbralik. Inimesed ei pea lähe- „K daseks ainult enda lähedasi ega lasteks ainult enda lapsi. Vanade eest kantakse hoolt; terved ja tugevad leiavad rakendust; noored kasvatatakse üles; leski, orbe, üksikuid ja haigeid peetakse ülal.