Pargiterminite Seletussõnaraamat Sulev Nurme, Nele Nutt
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
4 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
4 buss sõiduplaan & liini kaart 4 Paide bussijaam - Pikaküla - Purdi - Ardu Vaata Veebilehe Režiimis 4 buss liinil (Paide bussijaam - Pikaküla - Purdi - Ardu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Ardu Kauplus: 15:25 (2) Paide Bussijaam: 16:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 4 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 4 buss saabub. Suund: Ardu Kauplus 4 buss sõiduplaan 23 peatust Ardu Kauplus marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:25 teisipäev 15:25 Paide Bussijaam Vaksali, Paide kolmapäev 15:25 Kultuurikeskus neljapäev 15:25 18 Pärnu, Paide reede 15:25 Paide Kutsekool laupäev Ei sõida 43 Tallinna Tänav, Paide pühapäev Ei sõida Sillaotsa 1 Mäo Tee, Estonia Vet.Labor 4 buss info Mäo 1 (Tallinna Suund) Suund: Ardu Kauplus Peatust: 23 Tarbja Osakond Reisi kestus: 56 min Liini kokkuvõte: Paide Bussijaam, Kultuurikeskus, Tarbja Paide Kutsekool, Sillaotsa, Vet.Labor, Mäo 1 (Tallinna 10 Kooli tee, Estonia Suund), Tarbja Osakond, Tarbja, Eivere, Laane, Pikaküla, Eivere Tee, Purdi, Anna Keskus, Sõmeru, Eivere Liivamäe, Ussisoo, Matsimäe, Mustla, Mustla- Nõmme, Nõmmeküla, Ardu, Ardu Kauplus Laane Mäo — Tarbja — Eivere — Korba, Estonia Pikaküla Eivere Tee Purdi Anna Keskus 2 Sõnajala Tee, Estonia Sõmeru Liivamäe Ussisoo Matsimäe Mustla Mustla-Nõmme Nõmmeküla Ardu 2 Tallinna Maantee, Estonia Ardu Kauplus 1 Pala Tee, Estonia Suund: Paide Bussijaam 4 buss sõiduplaan 21 peatust Paide Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:35 teisipäev 16:35 Ardu Kauplus 1 Pala Tee, Estonia -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing. -
Mõisakoole Külastavad Kummitused
MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate maatikaõpetaja Hiie Purju vagura kui suur majakarp või kombinaat- dest. -
Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006
Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006 Auditor General’s summary of observations made during the year NAO’s report to the Parliament, Tallinn, 2007 Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006 Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006 Auditor General’s summary of observations made during the year Foreword by the Auditor General This overview summarises a part of the work of the National Audit Office (“NAO”) in auditing the state assets in 2006 and 2007. The overview presents a selection of problems associated with state assets and their management, which in the opinion of the NAO require special attention of the Parliament and the public. Specific information on the implementation of the 2006 budget, government accounting procedures and reporting can be obtained from the consolidated annual report of the state and the evaluation of this report by the NAO. The examples provided in the Overview are presented to illustrate the problems. The report of the NAO includes only a small part of the observations made during the audits and the ministries should not use this as a comparison base in managing state assets. The audit reports underlying this overview are available in full on our web site www.riigikontroll.ee. The aim of the NAO is to help the state to be a good manager. The independent information provided by the NAO helps the Parliament to enhance the efficiency of the parliamentary control. The need for parliamentary control has been also emphasised by the Parliament through the formation of a separate committee for cooperation with the NAO and the Government of the Republic. -
Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik .................................................................................................. -
Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03. -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise -
Concept Competition for the Raadi Area
Concept competition for the Raadi area Terms of the competition Tartu City Government Department of Architecture and Building 2020 Table of contents 1. Objective, competition area and contact area of the concept competition .......................................................... 3 2. History .................................................................................................................................................................... 5 3. Detailed plans and architectural plans in effect for the area ................................................................................. 7 4. Streets of the competition area ........................................................................................................................... 11 5. Environment and landscaping .............................................................................................................................. 12 6. Competition task by properties ........................................................................................................................... 13 7. Organisation of the competition .......................................................................................................................... 17 7.1 Organiser of the competition ........................................................................................................................ 17 7.2 Competition format ...................................................................................................................................... -
Pargiterminite Seletussõnaraamat Sulev Nurme, Nele Nutt
park (< it parco, pr parc park, tarandik) suur iseseisev või ansambli koosseisu kuuluv haljas- ala, millele on iseloomulikud eesmärgipäraselt kujundatud maastik (mitmekesine taimestik, veekogud, muru, arhitektuursed väikevormid, paviljonid, purskkaevud) ja kunstiteosed (skulptuurid jne). Ajalooliselt oli park harilikult lossi- vm esindusliku ansambli osa. Parkide eelkäijateks olid jahimetsad, templite juures asunud hiiesalud ning suuremad aiad, mida on teada juba Babülooniast, Pärsiast, Vana-Kreekast ja Roomast. Pärast keskaega kuni 17. sajandini nimetati pargiks jahiparki (hirvepark). Pargi mõiste tuli kasutusele barokis ja tähendas siis iluaiast suuremat esteetilistel ees- märkidel rajatud haljasala (nt Versailles’ eeskujust lähtuvad pargiosad: grand parc – perifeerne aedu ümbritsev kõrghaljastusega pargiosa või metsapark, petit parc – pargi rikkalikult kujundatud keskosa). Kuni 18. sajandi teise pooleni kuulusid pargid ja aiad valdavalt kõrgklassi resident- side juurde. Avaliku pargi eelkäijad tekkisid 18.sajandi lõpul ühelt poolt Inglise pargi- stiili (eelkõige selle vormikeele) arenguga ning teisalt Volkspark’i (rahvapark) ideede levikuga. Nüüdisajal mõistetakse pargina üldiselt suuremat polüfunktsionaalset linna- haljasala. Mõne haljasala pargiks nimetamine on ajalooliselt kujunenud (nt Tähtvere park Tartus). Pargi mõistega seostuvad metsapark ja parkmets – pargilaadsed suured haljas- alad, mis on erinevate hooldus- ja kujundusviisidega loodud tavaliselt looduslikust (metsa)alast. Looduspark on maastikukaitseala tüüp, kaitse- ja -
Impeeriumi Viimane Autovõistlus
THE LAST MOTOR RACE OF THE EMPIRE The Third Baltic Automobile and Aero Club Competition for the Grand Duchess Victoria Feodorovna Prize Tallinn 2014 Text and design: Rene Levoll ISBN 978-9949-38-060-2 Copyright © 2014 Rene Levoll Estonian Old Technics Museum Foundation CONTENTS CONTENTS .......................................................................... 3 FOREWORD ......................................................................... 5 The Baltic Automobile and Aero Club ................................... 7 Rules of the race ...................................................................... 11 Day 1: 11/24 July ................................................................... 13 The evening of the previous day, July 10/23 ................................. 26 The Morning of the first day of the Victoria Race 27 ..................... 27 Day 2: 12/25 July 28 .............................................................. 28 On the same day ...................................................................... 33 Day 3: 13/26 July ................................................................... 34 On the same day ...................................................................... 41 Day 4: 14/27 July ................................................................... 41 On the same day ...................................................................... 49 Day 5: 15/28 July ................................................................... 50 On the same day ..................................................................... -
Artur Vassar
Artur Vassar NURMSI KIVIKALME EESTIS JA TARANDKALMETE ARENG Tartu 1943 Digiteeritud tekst pärineb A. Vassara Tartu Ülikoolis 1944.a kaitstud käsikirjalisest doktoritööst: A. Vassar. Nurmsi kivikalme Eestis ja tarandakalmete areng. Tartu 1943. 443 lk. (Tartu Ülikooli raamatukogu). Teksti digiteerisid Kristin Ilves ja Marge Konsa Toimetaja kommentaarid lisas Valter Lang. Tartu Ülikooli arheoloogia ja ajaloo instituut, 2011. 2 SISUKORD 1. Üldandmed Nurmsi kalme ja kaevamiskäigu kohta 2. Nurmsi kalme ehitus 3. Luude ja leidude esinemine Nurmsi kalmes. Matmisviisist tarandkalmetesse 4. Nurmsi kalme leidude nimestik A. Paide Muuseumis asuvad leiud (1906. ja 1907. a.) B. AI 2432 (Tallgren 1921) C. AI 2481 (Tallgren 1922) D. AI 2486 (Moora 1922) E. AI 2533 (Moora 1923) F. AI 3325 (Vassar 1934–1935) 5. Leidude analüüs A. Sõled a. Silmiksõled b. Peakilpsõled c. Liigendsõled kolmnurkse jalaga d. Kärbissõled e. Ketassõled f. Ambsõled g. Hoburaudsõled ja selguseta sõlekatkendid B. Nõelad, ketid ja ketiripatsid C. Kaelaehted Kaelavõrud Ripatsid, spiraaltorukesed ja helmed D. Käevõrud E. Sõrmused Kinnised sõrmused Spiraalsõrmused F. Naastud ja vööosad Pandlad G. Pintsetid ja kõvernoad H. Noad I. Mitmesugused raudesemed K. Tulelöömisvahendid, luisud ja šlakk L. Kivimunakud M. Keraamika 6. Nurmsi kivikalme ehituslugu 7. Tarandkalmete areng Tarandkalmete ehituslugu Tarandkalmete uurimislugu Üksiktarandi päritolu ja areng Tarandkalmete hilisem areng ja kadumine 8. Surnutekultus ja sotsiaalmajanduslik areng kui tegurid tarandkalmete arengus Piirkehade tähendus Surnumaja Koldetulega seotud kombed Elamute areng Sotsiaalmajanduslik areng 9. Asustus- ja kultuurilooline taust 10. Rooma rauaaegsete leidude nimestik Eestis 11. Kirjandus 12. Muuseumid ja arhiivid 3 PLAANID, JOONISED JA KAARDID Plaan 1. Nurmsi kivikalme kivide ja leidude üldplaan. Plaan 2. Nurmsi kivikalme kaevamised ja leiud.