Otsustati Asutada TTÜ Kuressaare Kolledzh 3.-7

Otsustati asutada TTÜ Kuressaare kolledzh 3.-7. mai! 30. aprillil kirjutasid Tallinna TTÜ omalt poolt näeb Kuressaare viibis Rootsis Mälardalenis TTÜ dele Tehnikaülikooli rektor professor kolledzhi tegevust juba nimetatud gatsioon eesotas rektori Olav Olav Aarna ja Saare maakonna Saarte Instituudi arengu kaudu, Aarnaga. Visiidi eesmärk oli täiustada esindajad eesotsas maavanema kuhu lisandub ülikooli koordineeri kahe ülikooli vahelisi töösuhteid. Üht lasi oli tegu vastukülaskäiguga - Jüri Saarega Pädaste mõisas alla tav õppetegevus. sügisel käis Mälardaleni ülikooli dele Kuressaare kolledzhi asutamis gatsioon visiidil meil. lepingule. Projekti üheks kandvaks osa pooleks on ka Kuressaare Ameti Uues kolledzhis on kavas õpetada kool, mille rahvuvahelisel tasemel 4.-6. mail turismi- ja toitlustuskorraldust. Hil õppebaasi kolledzhi tudengid kasu osales keskkonnatehnika instituudi jem on oodata teiste erilalade lisan tama hakkavad. Kuna tegemist on professor Heino Mölder Münchenis dumist. tsükliõppega, toimub osa prak jäätmekäitlusmessil IFAT 99, samuti tikume ka Tehnikaülikooli õppe Euroopa reovee ja heitmete sümpoosi- umil ning Euroopa Veekaitseassotsiat- TTÜ asutuste hulka kuulub karuumides Tallinnas. Ühiselamuna siooni (EWPCA) nõukogu koosolekul. praegu edukalt Saaremaal töötav saavad soovijad kasutada Kures Saarte Instituut. saare Ametikooli ühiselamut. 5.-6. maii Saaremaa kolledzhi kasuks räägib, Tallinna Tehnikaülikooli ja Saare osales materjalitehnika instituudi delegat et arenenud ja suures maakonnas maakonna suhete raamleping sioon (koosseisus prof Jakob napib noorte õppimisvõimalusi. Nii sõlmiti 1996. aastal. Juba sellest Kübarsepp, prof Priit Kulu, vanem Saare omavalitsus kui ka Tallinna ajast saadik on kahte osapoolt teadur Aleksei Tümanok,teadurid Mart Tehnikaülikool soovivad vastloodud sidunud mitmesugustes vormides Viljus ja Valdek Mikli) Põhjamaade pul- kolledzhiga pakkuda Saaremaa koostöö. bertehnoloogia konverentsil Oslos. noortele võimalust jääda kodukohta ja soodustada selle regionaalset ar Väljaspool Tallinna on TTÜ-i seni ti 6.-7. mail engut. Kuna maakonna ühekshedam koostöö veel Virumaa osalesid ehitiste projekteerimise insti arengu prioriteediks on turism, aitab Kõrgkooliga. Nüüd lisandub Tehni tuudi teadlased Kuressaare kuurhoones kolledzh kaasa professionaalse kaülikooli halduses olevale Kõrge rahvusvahelisel konverentsil “Saaremaa kaadri koolitamisele. male Majanduskoolile eraldi püsiühendus - hetkeseis ja perspek õppeasutusena ka väljaspool Tal tiivid”. Kohal käisid emeriitprofessor Val Kolledzhi õppekavade väljatöö linna asuv Kuressaare Kolledzh. dek Kulbach, aseprofessor Ilmar tamiseks on kulunud kaks aastat. Pihlak, dotsendid Vello Otsmaa ja Siim Praeguse kava kohaselt saab diplo 18. mail otsustab TTÜ nõukogu Idnurm. Ettekandega esinesid V. Kul miõppes nelja aasta jooksul raken kolledzhi lõpliku nime. Praegu on bach “Püsiühenduse tehniliste lahen dusliku suunitlusega turismi- jakasutusel lepingujärgne Kuresduste uuringu tulemused ja I. Pihlak saare Kolledzh, saarlaste ette “Suure väina ületamise uuring ja liikius- toitlustuskorralduse hariduse. prognoos". panek on Saarte Kolledzh Kolledzhi asutamise rahaiine tugi Kuressaares. on olnud eelkõige maakonna- 7. mail poolne, aidanud on ka Haridusmi käisid TTÜs paarkümmend õppenõus- nisteerium. TTÜ pressitalitus tajat Põhja-Soomest Oulust, tutvu maks meie ülikooli ja erialadega. Sihtasutus Tallinna Ülikoolid asutatud

10. mail kirjutasid Tallinna linnapea Peeter Lepp, TalTallinna Tehnikaülikooli rektor Olav Aarna sõnas, et siht linna viie avalik-õigusliku kõrgkooli rektorid ning Eesti asutus Tallinna Ülikoolid pole siiski kunagi väljapakutud Tööstuse ning Tööandjate Keskliidu juhid alla sihtasu idee Tallinna Ülikoolist. Aama sõnul on aga sihtasutus tuse Tallinna Ülikoolid asutamisdokumentide^ - asu- samm selles suunas, et ühistegevus teadusi edendades tuge tamiselepingule ning põhikirjale. vamatele jalgadele tõuseks. Pedagoogikaülikooli rektor M art Arvisto ütles allakirjuta- Sihtasutuse tööd hakkab juhtima tegevdirektor, kes lähiajal mistseremoonial, et väljareklaamitud üliõpilaslinnak on ka tööle võetakse. sihtasutuse vaid üks valdkondi. Ettevõtmisi, mida Tallinna kõrgkoolid saaksid ühiselt teha, on aga palju, näiteks ühine raamatukogu, ühine kirjastus jne. Raepress Avalik-õiguslike ülikoolide seminar

29. aprillil toimus Tallinna Tehni 1) kus paiknevad Eesti akadeemili Seminari eesmärk ponud mitte niivõrd kaülikoolis avalik-õiguslike üli koolide sed kraadid teiste Euroopa riikide kindlate standardite kehtestamine, vaid seminar teemal "Millist akadeemiliste akadeemiliste kraadide süsteemis? kõrgkoolide ühtsete põhimõtete väl õppekavade süsteemi vajab Eesti”. jaselgitamine. 2) milliseid nõudeid esitatakse Eesti Seminaril olid esindatud kõik kuus akadeemiliste kraadide taotlejatele? Avalik-õiguslike ülikoolide vaheline avalik-õiguslikku ülikooli (lisaks koostöö toimib pidevalt. Seekordse üri 3) missugused peaksid vastavalt nen TTÜle veel TÜ, PÜ, EKA, EMA ja tuse eestvedajaks on Tallinna Tehni dele nõuetele olema õppekavade EPÜ). Seminarist võtsid osa veel Sok- kaülikool. kestused? ratese Eesti Büroo ja Haridusminis teeriumi esindajad. Arutelu aluseks oli 1995. aastal vastu võetud ja seni viis korda täiendatud TTÜ pressitalitus Arutleti järgmiste küsimuste üle: ülikooliseadus. Rotalia Fondi stipendiumid

USAs Seattle’is asuv Rotalia Fond an poratsioonid, seltsid, punane rist, lau Laantee, esimees; õigusajaloolane vii! nab 1999/2000. õppeaastaks EV lukoor, orkester, näitering, püha- päe Peeter Järvelaid; TTÜ mehaanika kõrgkoolides (TÜ, TTÜ, TPÜ, TKÜ, vakooli õpetaja, organist), teaduskonna prodekaan prof dr Rein EMA, EPMÜ) õppivatele väljapaist 8) teenistus EV kaitsejõududes, Laaneots; TÜ kantselei juhataja Sirje vatele üliõpilastele ja magistrantidele Mark; vii! Indrek Pajumaa ja EV Ha 9) perspektiiv, kuidas taotleja kavatseb 32 tuhandedollarilist stipendiumi. ridusministeeriumi nõunik Tiia oma õpinguid kasutada ka Eesti rahva Raudma. Informatsioon Tartu tel 486 Rotalia Fond ei kasuta formulare ega ja riigi hüvanguks, kutsu stipendiumide taotlejaid isiklikeks 637. 10) milliseid stipendiume ja toetusi on usutlusteks, seepärast peaksid kir Stipendiumitaotlustele vastatakse 1. sep taotleja varem saanud või kuidas ta on jalikud taotlused sisaldama järgmist in tembriks ning stipendiaatidele antakse seni oma õpinguid finantseerinud. formatsiooni: stipendiumitšekk üle 13. novembril. Valiku tegemisel avrestatakse ka taot 1) isiklikud andmed ja foto, Rotalia Fondi põhikapitaliks on luse esitamise korrektsust. Stipendiumi 2) elulugu, vilistlase Gerhard Treubergi päran antakse üks kord õpingute vältel Eestis dus, mille investeerimisest laekunud 3) hariduskäik, õppimiseks, õppeaasta lõpul oleksime summadest on antud toetusi eesti aka tänulikud teabe eest Teie edusam 4) dekanaadis kinnitatud väljavõte õpin deemilisele noorusele 12 aastat. Fon mudest. guraamatust või hinnete kaardist, väl dile on lisandunud Helge ja Bruno javõte magistriõppesse vastuvõtu kohta, Stipendiumitaotlused saata hiljemalt Laane nimelised kaks stipendiumi TTÜ 5) vähemalt ühe korralise õppejõu ar 30. juuniks aadressil: üliõpilastele. gumenteeritud soovitus, Rotalia Fondi Stipendiumide Komitee 6) töökogemused, e/o Karl Laantee Rotalia Fondi Stipendiumide 7) vabatahtlik tegevus rahvuslikes, Postkast 343 K o m it e e noorte- ja kultuuri-, heategevuslikes ja 50090 Tartu kristlikes organisatsioonides (kaitseliit, Rotalia Fondi Stipendiumide Komi naiskodukaitse, noorkotkad, ko Teadmiseks: 1998/99. õ-a sai TTÜ teesse kuuluvad Eestis vii! mag Karl dutütred, skautlus, üliõpilaskond, kor kokku 7 stipendiumi. MENTE ET MANU

7. mail algas spordihoone juures ülevabariigiline Olav Karikase üheksas mälestusjooks. Jooksid nii lapsed, noored, lihtsalt huvilised kui ka 8 km auhinnajooksjad. 10. mail jätkus TTÜ mälumänguturniir seits menda vooruga.

11. mail alustas Eesti Ehitusinseneride Liit koostöös TTÜga loenguid ehitusin seneridele teemal “Madalvunda- mentide arvutus EPN-ENV 7.1 järgi". Lektor on ehitiste projekteeri mise instituudi dotsent Valdo Jaaniso. 27. aprillil nõukogu istungil märgiti järjekordsete juubilaride head tööd ja sisukat elu ülikooli medaliga “Mente et manu”. Eelmistes lehtedes oleme kirjutanud 12.-16. mail pikemalt dots Jaan Võrgust(pildil vasakul) ja emeriitprofessor Hugo Tiis- külastasid Tehnikaülikooli prof musest (paremal) vastavalt 60. ja 75. sünnipäeva puhul. Keskel on aga daamid, Norbert Niedbal ja pr Valerie kes said 50aastaseks: raamatukogu direktori asetäitja Gerda Koidla (vasakul) ja Noetzel-Gray Bielefeldi Fach- ohutustehnika peaspetsialist Inna Pärn. hochshulest. Tihedamad sidemed on meie kõrgkoolidel masinaehi tuse ning elektriajamite ja jõuelekt roonika instituutidega. Sügisest võivad kaks mehaanikaüliõpilast Heakorrapäev oma õpinguid jätkata Bielefeldis.

13. mail korraldasid ehitustootluse ja ehitiste projekteerimise instituudid AS E-Betoonelement Rakvere te hases Lääne-Virumaa betoonitoot- jate infopäeva kaubabetooni ja raudbetooni sertifitseerimisest.

14. mail toimus aulas VI rahvusvaheline tele- kommunikatsioonipäevale pühenda tud konverents “Ringhääling 99". Konverentsi avas teede- ja sideminis ter Toivo Jürgenson, sõnavõtjaid oli Eesti Raadiost, Eesti Ringhäälingu saatekeskusest, ETVst, Sideametist, Kultuuriministeeriumist ning Teede ja Sideministeeriumist, Tehnikaülikoo- list, Tartu Ülikoolist jm. 29. aprillil kogunesid eriti tublid inimesed ülikooli peahoone ümbrusse, et seda kevadiselt korda sättida. Aeti laiali mullahunnik ja istutati muru sellele teele, mida mööda tudengid ar Korraldava komitee esimees oli mastasid talvel lumega jalutada. Isegi praegu, pärast muruplatsi kordategemist, on näha professor Eduard Schults. jälgi, mis kuuluvad neile hoolimatutele, kes teiste tööd ja ilu enda ümber millekski ei pea. Tuleb meelde nõukogudeaegne loosung “Ainult eesel läheb otse!”, aga mis see enam aitab. 14.-17. mail (English for Spe- Igatahes ökoknoomikaosakonna esindus oli korraloomisel võimsalt esindatud eesotsas toimus ESPELL cific Purposes - Estonia, Latvia, pearaamatupidajaSvetlana Kostiviga(pildil vasakul). Vägesid juhatas komandant Senta Lithuania) projekti seminar Reeder (keskel). Aktsioonis on ka Piret Kõuts, Marje Terkja Linda Viitmaa. Otepääl. Osalesid TTÜ keeltekes kuse inglise keele lektoraadi õppe Fotod Meida Jalast jõud Mari Uibo, Kärt Rummel, Monika Sepp ja Katrin Sune. Vilistlaskogu juhatuse esimees on Aare Kitsing

Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlas Selline teema valik tulenes prof Leo “Mured on meil ühised. Sellepärast, sõl kogul oli 27. apriilil üldkoosolek. Mõtuse sõnul tõdemusest, et Eesti Intumata kohast, kus me oleme, Vilistlaskogu juhatuse esimees seneride Liit ja TTÜ Vilistlaskogu on hakakem optimaalselt ja koostööd te Toomas Sõmera esitas koosolekule üsna sarnased organisatsioonid. Mõle hes edasi minema! vilistlaskogu 1998. majandusaasta mad konkureerivad ühele ja samale USA-st saadud kogemused näitavad, aruande, mille koosolek kinnitas. inimgrupile. Organisatsiooni elu ja edu et vilistlase kasvatamine algab immat- Sulev Luiga esitas revisjonikomis kus sõltub aga liikmete arvust, ning rikulatsiooniaktusest peale. Tehkem joni esimehena revisjonikomisjoni probleemid on meil ka sarnased. seda meiegi! aruande. “Tehnikaülikooli vilistlased ei oska Tehkem ühine teatmik tehnikaülikooli kokku hoida ega ühiste huvide eest lõpetajate tarvis! Uuus juhatus seista, võrreldes näiteks Tartu Ülikooli Pidagem arvet tudengite edukuse ja Vilistlaskogu valis uue juhatuse järgnevilistlastega, kes on hästi koordineeri tud ja sõjakad — heas mõttes. Minu lugu lõpetajate karjääri üle (kus elavad, kui vas koosseisus: Olav Aarna hästi elavad). (ametikoha tõttu), Aarne Eipre, Kaido pidamise on nad ära teeninud sellega, kui Hääl, Aadu Kana, Aare Kitsing, Elmar hästi nad oskavad oma ülikooli meeles Pidev täiendõpe on praegu moesõna Kruusma, Sulev Luiga, Andres Sarri, pidada ja tema ellujäämise ning heaolu ja lähitulevikus peab sellest saama ka Ago Siim, Toomas Sõmera, Toomas eest võidelda, erinevalt tehnikaülikooli moetegevus!” tõdes prof Leo Mõtus Tuul. lõpetajatest, kes on suhteliselt omaette kokkuvõtteks. seltskond - kenad inimesed, hea ha Koosoleku lõppedes siirdusid seekord Revisjonikomisjon... ridusega, paljud ka head spetsialistid, kohale tulnud 80 vilistlast juhatuse poolt väga head ärimehed, aga midagi jääb Andres Aruvald, Marje Kull, Indrek korraldatud vastuvõtule. puudu TÜ lõpetajatega võrreldes,” rääkis Tiidemann. Mare Aru prof Leo Mõtus. tekst ja fotod ...ja teised funktsionärid Hilisem juhatuse koosolek valis oma esimeheks Aare Kitsingu ja ase esimeheks Andres Sarri. Revisjonikomisjoni esimeheks valiti Andres Aruvald. Tegevjuhina töötab edasi Mare Aru. Koosolekul kõneldi Aastakoosolekut ilmestasid et tekanded TTÜ rektorilt prof Olav Aarnalt ja Eesti Inseneride Liidu presi dendilt Leo Mõtuselt. Olav Aarna tervitas aima materisse kogunenud vilistlasi ja tegi oma et tekande teemal “Tänane Tallinna Teh nikaülikool”. Esinemise lõpetuseks Vilistlaskogu liikmed Marika Ritso Arendi ja Aadu Kana enne koosolekut. lausus rektor: “Igal juhul on mul hea meel, et kuus aastat tagasi, 1993. aastal asutatud vilistlaskogu on elus ja näib, et üsna terve, nii nagu ülikooli sisemuse poolt vaadates tundub. Heameelega tahaks näha kahte arengut - üks see, et vilistlaskogu, kes ühendab aktiivse maid vilistlasi, oleks arvukam, sest usun, et hingelt aktiivsete vilistlaste arv on tunduvalt suurem kui see napp 300 nime, kes vilistlaskogu liikmeskonnas figureerivad. Teine soov oleks, et vilistlaskogu vanuseline struktuur ka nooremas otsas tõsist täiendust leiaks." Prof Leo Mõtuse ettekande teema oli “Eesti Inseneride Liitja Tallinna Tehni kaülikooli Vilistlaskogu”. Vasakult Toomas Sõmera, Peeter Vähi, Kaido Hääl, Aare Kitsing (juhatuse uus esimees) ja Roman Mugur. Mõtted TTÜ arengukava koostamise puhul

“Kui keegi püüab muuta institutsioone inimloomust Raimund Ubar muutmata, siis muutmatu loomus taastab varsti vanad institutsioonid” (Voltaire)

Koostamisel olev Tehnikaülikooli arengukava "TTÜ 2005" on järjekordseks verstapostiks meie aima mater'i reformimisel pärast Eesti iseseis vumist. See on sündmus, kus kindlasti peaks läbi viima analüüsi, saamaks vastuseid küsimustele: ♦ Millised olid meie eelmiste reformide võtmemuutused? ♦ Millistel eesmärkidel neid tehti? ♦ Mis on plaanitud eesmärkidest täitmata jäänud? Ja kui, siis miks? ♦ Kas osa muutusi ei õigustanud end? Ja kui, siis miks? Vastustest peaksid selguma probleemid ja teed nende lahendamiseks. Siit peaks selguma, mis minevikupärandist on end õigustanud ja mis majandusest. Siit me saaksimegi abi "aukude peaks jätkuma endistviisi. Eesmärgiks peakspaikamiseks" täiuslike õppekavade kujundamisel. olema mitte struktuuri analüüs, vaid kindlaks teha Kuid kuidas motiveerida külalislektorite raken funktsioonid, rnis ei toimi nii hästi kui vaja. Nagu damist? Ei hakkaks ju instituudid iseenesest oma arvutitegi soetamisel peab alustama tarkvarast ja palgafondi sinna kulutama. mitte riistvarast. Ja kui halvasti toimivad funktsioonid on fikseeritud, alles siis tuleks vaa Veel kord õppemaksust data, milline struktuur aitaks asja parandada, mil lised peaksid olema juhtimine ja kvalitee Oleme riiklikul tasemel väga pikalt arutanud õp disüsteem. pemaksu küsimust ja justkui leidnudki lahenduse - tudengite jagamisega "riigieelarvelisteks" ja Ülikooli primaarfunktsiooniks on kõrghariduse "mitte riigieelarvelisteks". Lähenemisviis oli pel taastootm ine riigis. Samas tähendab aga kõrgha galt must-valge - kas jaa või ei. Samas võiks aga ridus teaduse ja õppimise sünergilist kombinat hoopis teisiti asja vaadata: jagada mitte üliõpilasi, siooni. vaid õppekava - osa maksuvabaks, osa maksu liseks. Näiteks külalislektorite kursused võiksid Meie põhifunktsioon - õpetamine maksulised olla. Need kursused võiksid ka valik Õppetegevuse korralduslikuks aluseks on õpainete hulka kuuluda, nii et iga tudeng saaks vas pekavad. Aga kuidas sünnivad õppekavad ja kestavalt rahakoti paksusele endale planeerida so vastutab nende kvaliteedi ning kaasaegsuse eest? biva "marsruudi" läbi ülikooli poolt pakutava Kas on need valdkonna-ja suunanõukogud või on õppekursuste repertuaari. need instituudid ja teaduskonnad? Kui instituu did, siis on kerge tulema kiusatus seada õppeka Teadusasutused vad selle järgi, mida õppejõud oskavad. Aga Endiste Teaduste Akadeemia instituutide tulek tegelikult tuleks seada selle järgi, mida oleks vaja ülikooli tähendas ühtaegu nii võimalust (kompe õpetada. tentsuse kasvu ülikoolis) kui ka selle rakendamise On ebatõenäoline, et üks väike riik suudakskohustust ülikooli funktsioonide täitmisel. On ju omaenda asjatundjate kompetentsusega katta loomulik, et asudes TTÜ koosseisu on teadusasu kogu riigile vajaliku tehnikahariduse valdkonna. tused saanud uue identiteedi ja missiooni, mis Liiga kiiresti muutuvad vajadused ja liiga aeglaselt väljendubki integratsioonis teaduskondadega ja lisandub kompetentsus tänases dünaamilises maailmas. Väljapääsuks oleks nii külalisprofes sorite kasutamine kui ka väljapaistvate spetsia listide rakendamine meie enda tööstusest ja Mõtted TTÜ arengukava koostamise puhul

õppetöös osalemise Kohustuses. Selle probleemi õppesuundade vagadusega tähendaks ka suuremat lahendamine on otseselt rektori pädevuses, kes kooperatsiooni instituutide vahel, interdistsiplinaar vastutab nii TTÜ tervikliku ühiskondliku panuse ja suse kasvu õppetegevuses, multipartnerlust teadus taseme eest kui ka allasutuste maksimaalse ja opprojektides ja lõppkokkuvõttes ka puuduva timaalse mobiliseerimise eest ülikooli missiooni rauakooli vaimu ülesleidmist. täitmisel. Teadusasutuste kompetentsuse raken Kas praegune teaduskondade struktuur (nende damine õppetöös oleks täiendav võimalus õparv) soodustab kooperatsiooni ülikoolis ja õp pekavade kvaliteedi tõstmisel. pekavade kvaliteeti? Tuleb silmas pidada, et see struktuur on qjaloolise arengu tulemus. Teadus Uued kolledzhid konnad on kujunenud otsides oma identiteeti. Kas oleks õige hakata looma TTÜ-s Tallinna Tehni- Just identiteedi otsimine oli ilmselt põhjuseks hil kakõrgkooli matkivat (dubleerivat) kolledzhit? jutisel ühe suurema koosluse pooldumisel info-ja Mõned aastad tagasi üritasime rajada kooperat süsteemitehnika teaduskondadeks. Kahtlemata siooni TTÜ ja TTK vahel. Katse kukkus läbi, kuna toodi siin aga ühtaegu ka ohver - barjääride tek koopereerima taheti panna konkurendid. Peak kimine interdistsiplinaarseks koostööks. sime kogemusest õppima ja mitte proovima ehi Teaduskonade struktuuri muutmine on väga de tada TTÜs üles TTK-ga sarnanevat eraldiseisvat likaatne probleem, initsiatiiv selleks peaks tulema süsteemi konkureerimaks praeguste instituualtpoolt. Interdistsiplinaarse koostöö mehhanisme tidega (dubleerimaks neid ja raha raiskamaks). aga võiks otsida ka virtuaalsuse paradigmast. Diplomiõppe peaks ehitama bakalaureusõppe sisse, nii et mõlemal oleks ühisosa ja ühisbaas. Interdistsiplinaarsus ja multipartnerlus Kui rajame kolledzhid, kas hakkame ka nendele on olnud Euroopa teadusprogrammide üks põ siis asutama eri arvutiklasse? Peaksime õppima hinõudeid. Mis soodustaks Tehnikaülikoolis multi Prantsusmaa ülikoolidest, kus on praktiliselt partnerlust ja interdistsiplinaarsust teadustege lineaarne teaduslaborite struktuur, aga sellesse vuses? Keskuste roll pole päriselt selge... Kui seal struktuuri kuuluvaid õppejõude rakendatakse on õppetoolid, siis mille poolest erineb keskus väga mitmekesise õppekavade süsteemi reali instituudist? Kui see on aga teaduskeskus, siis seerimiseks. Igat sellist õppekava võiks nimetada miks kuulub ta teaduskondade juurde, mis on õp kas kooliks, kolledzhiks või milleks iganes, mille pele orienteeritud, aga mitte teadusasutuste juurde? lõpetamise järel ka vastavat tüüpi diplom an takse, aga mis ei tähenda, et erinevate õppekaLääne ülikoolide näitel võiks kompetentsuskes- vadega ka eri struktuuriüksused kaasneksid. kusel olla kaks funktsiooni, mis mõlemad on suu natud interdistsiplinaarse koostöö ja multipart- Akadeemiliste ja mitteakadeemiliste õppekavade nerluse tekkele projektitegevuses: 1) väga kalli võimalikult suur ühitamine tähendaks väikese laboratoorse keskkonna (riist-ja tarkvara) koon riigi jaoks äärmiselt olulist ressursside optimeeri mist. Pealegi oleks ka akadeemilise suuna õppidamine, ning 2) virtuaalse uurijate koosseisu jatele kasulik saada ühiskursustel koos moodustamine - kompetentsuse (aguvara) koon mitteakadeemikutega praktilise inseneri- damiseks interdistsiplinaarseks koostööks, niisu mõtlemise kogemust, millele edasi rajada juba guseid eesmärke taotles ajavahemikul abstraktsem stuudium. 1993-1996 elektroonika kompetentsuskeskus. Meed eesmärgid aga ei sobinud TTÜ keskuste kontseptsiooni - selles keskuses pidid tingimata Kooperatsioonist ülikoolis olema ka õppetoolid. Mõnikord on vihjatud ülikooli liikmeskonna mitte eriti tugevale ühtekuuluvustundele. Selle üheks Dokioriõppekeskused põhjuseks võib olla õppesuundade õppekavades sisalduv dubleerimine ja sotsiaalsusesse Aegajalt on olnud päevakorral doktori õppe kes kapseldumine. Tuleks luua juhtimismehhanism kuste loomise küsimus. Tõepoolest, doktoriõpe õppekavade ja kursuste maatrikssüsteemi baasil,eeldab eriti suurt kooperatsiooni ja mitte ainult motiveerimaks ühte kursust kasutama võimalikult ülikooli, vaid kogu Eesti ja vahest ka rahvusva mitme suuna õppekavas. Kursusele laiema kasuhelisel tasandil (näiteks koos Soome ja Rootsi tuse leidmine tähendaks ühtlasi sellele kursusele ülikoolidega). Õppekavade eest vastutavad küll laiema haridusliku tähenduse andmist, mis peaks instituudid, aga doktoriõppe kursused võiksid ki olema õppekavade ja kursuste loomise eesmär instituudi tasemest laiemat levikut omada. Vahel giks. Kursuste sobitamine erinevate peetaksegi seminare, talve- või suvekoole laiemail tasandil. Neid organiseerivad aktiivsemad professorid. Info aga levib internetis. Organiseeri arvatud) on olnud kesine. Nüüd peakski esitama misel võiks siin abiks olla täiendõppekeskus. küsimuse: miks oli kesine? J a tuleks arutada, mil Aga on tõepoolest üks funktsioon, mida peaks liseid vahendeid (võibolla ka struktuurimuutusi) koordineerima kõrgemal tasemel kui instituut, peaks rakendama olukorra parandamiseks. see on külalisprofessorite kutsumine ja finant Seni on õieti puudunud vahend, mis oleks stimu seerimine. Loomulik oleks, et niisugune aktsioon leerinud üritamist osaleda europrojektides. Pigem areneks "alt üles" põhimõttel. Kui on tekkinudvastupidi, on olnud "mehhanism", mis pidevalt juba teatavad mõõtmed ja regulaarsus, eks siis vastu tõõtas. Kui näiteks COPERNICUS-e program tule hakata mõtlema ka organisatsiooni peale. mis oli finantside saamise tõenäosus vaid 5% (sta Aga alustada "ülalt alla" põhimõttel - uuest struktistika järgi vaid üks 20-st projektitaotlusest läks tuurist (keskusest) poleks majanduslikult otstar läbi), siis Eesti Teadusfondi grandi saamise bekas. Parem see raha juba doktorantidele tõenäosus on 75%. Arvestades üsna suurt tõõd ja stipendiumideks jätta. Kui, siis ehk alustada nõuvaeva eurotaotluste ettevalmistamise juures, ongi kogust doktorantuuri osakonna juures. sellest "tühja tõõ tegemisest" loobutud ning suurem aur pühendatud "kergemini tulevate" Konkurentsivõimelisus eesti rahade saamisele. Poolas, Slovakkias, Un garis kasutatakse nn kaasfinantseerimise print Tehnikaülikooli missiooniks on olla rahvusva siipi, mis tähendab, et eurograndi saanut heliseks konkurentsivõimeliseks teaduskes toetatakse veel lisaks (loe: "autasuna") ka oma kuseks. Kas me oleme seda? Ja milliseid vahen ülikooli, teadusasutuse või rahvusfondi poolt. deid on seni kasutatud selle missiooni täitmiseks? Näiteks, kas on stimuleeritud andekaid noori - meie professuuri järelkasvu? Praegu on nii, et Ülikooli liikmeskond ponnistused saada konkurentsivõimeliseks on vii Kui palju peaks Tehnikaülikoolis olema õp nud vaid "noorte ajude" äravoolule, sest rahvus pejõude? Kas tuleks nende arvu suurendada või vahelise taseme saavutamine on võtnud noortelt vähendada? Olen arvamisel, et õppejõu kvaliteedi ka motivatsiooni edasi ülikooli palgale jääda. Me kriteeriumiks ei peaks olema mitte vanus, vaid pole õppinud hoidma oma "pärle". Ja kuni me kompetentsus ja efektiivsus. "Noorenduskuurid" seda ei õpi (ei leia vajalikku mehhanismi), jääb ka per s e ei sobiks haridustemplile, sest just konkurentsivõimelisus unistuseks.. vanusega kaasnev elukogemus tagab hariduse Konkurentsivõime näitajaid on kolm: andmisel ainulaadse sügavuse. Me elame tõe poolest väga dünaamilises ajas, kus teadmised ♦ välisprojektide toomine ülikooli, vananevad mõne aastaga. Aga teadmised ja ha ♦ kutsed meie professoritele loengute ridus pole üks ja see sama. Noortel õppejõududel pidamiseks teistesse ülikoolidesse on om aja vanematel oma roll. Iga viie aasta järel aga võisteldakse. ♦ välistudengite ilmumine meie majja. Probleem on mujal. Võibolla tekivad meil Kuidas kõike seda tagada? Rohkem oleks v^ja raskused hoopis õppejõudude "täpsel kokku pühendada tähelep>anu õppekavadele, teaduselugemisel". Sest ilmselt tuleks osa õppejõudude sidumisviisidele õppetööga, asutuste integreeri-tõõd asendada: misviisidele ülikooliga, oleks vaja luua interdistsi plinaarsuse tekitamise mehhanisme, läbi mõelda 1) doktorantide tõõga (assistentidena), laboribaaside ja arvutivõrgu arendamiskontsept- 2) "kutsutud" välisprofessorite tegevusega, sioon, oleks vaja teha õpp>etõõ atraktiivseks välis 3) TTÜ asutuste asjatundjate peatse tudengitele (inglisekeelsed kursused, kaasaegne kaasalöömisega, ning laboribaas, professorite kõrge tase). Aktsioonid aga maksavad. Seega tuleks mõelda stimuleeri 4) kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide misele, motiveerimisele ja tulemusjuhtimisele. kaasamisega tööstusest ja majandusest prakti kale orienteeritud erikursuste läbiviimiseks. Euroopa teadusprogrammid Probleem on selleski, et Tehnikaülikool asub ke Suurte lootustega vaatame praegu Euroopa Liidu set turumajandust. Kui vajame head asjatundjat, 5. Raamprogrammi poole. Kuid osalemine selles kel on paremaid pakkumisi kui TTÜ oma programmis sõltub kõigepealt meie edukusestkonkurentsivõimetu palgaga, siis me teda endale projektiturul. Konkurents on siin aga suurem ja vist ei saa. On kaks võimalust, kas latt alla lasta nõutav tase kõrgem sellest, mis need olid se niste europrogrammide puhul, kus meil samuti oli võimalus osaleda Teatavasti TTÜ roll nendes programmides (PII ARE ja TEMPUS muidugi vä^ja Mõtted TTÜ arengukava koostamise puhul või vajalik spetsialist "üle maksta". Tegelikult on musele", näiteks) tuginedes ebatäpsus nende ka kolmas võimalus, mis paneks lati justkui aegandmetega manipuleerimisel vaid kasvab. laselt üles-alla võnkuma - rakendada külalislek"Peade" arvu muutudes ei muutu kulutused torite institutsiooni ja tasuliste loengute mehha lineaarselt, "peale" pole mõtet määrata ka staati nismi. list maksumust tänases dünaamilises ajas. Professorite "sisseostmine" pole just optimaalne Koolitustellimust viieks aastaks ette ei oskaks tegevus. See tähendaks hilinenud vigadeparan- tänases majandusruumis teha ka jumal. Lahen dust väga kalli hinnaga - kaadri planeerimine on dus seisneks võibolla kõrghariduse orienteeri- tegemata jäänud (oleks ju võinud aegsasti mõne mises laiapinnalisele haritusele ja sellele järgneva noore magistri Läände vajalikku eriala õppima erialase spetsialiseerumise lühendamises 1-3 aas saata), niiviisi sihtaspirantuuri kaudu arendati tani. nii näiteks toimib Prantsusmaa insenerikooli ülikooli ka vanal nõukogude ajal. tuse süsteem. Lõpetanute protsenti kriteeriumina kasutada - see viiks aga sedamaid kohanemisele Pühendumus ja vastutus protsentide sisu arvel ehk "lati" langetamisele. Kas oleme unustanud juba, et endises HL-is olid Millised om adused peaksid olema ühel ülikooli kõrgeima lõpetamisprotsendiga Kesk-Aasia õppejõul? Kindlasti - vastutustunne ja töökus. Te liiduvabariigid. gelikult aga peaks rääkima hoopis pühendu musest ülikoolile - hariduse templile. Kuid oleks Ülikoolide tööd võib ja tulebki analüüsida arvude asjatu, isegi ebaeetiline nõuda pühendumust abil. Aga arvud saavad olla üksnes abiks eksper praeguse hariduse ja teaduse finantseerimista- tidele poliitiliste otsuste kujundamisel. Mitte seme juures. Seetõttu tundub altpoolt vaadatuna, mingil juhul ei tohi arvud saada lähteandmeteks et me praegustes tingimustes peame rohkem lep valemites, mis rahasummasid arvutavad. Ülikool pima kui nõudma. Ja kui nõuda, siis peavad nõudei ole tootmisettevõte, ta on ühiskonna poolt toe mised realistlikud olema ja nõudmiste täitmiseks tatav haridustempel. Oleks vaja paušaaiselt hin ka motivatsioon olema. nata ülikoolide kulutusi, arvestades nii traditsioone kui ka uusi tendentse ning suundu Kõige olulisem on aga ülikoolis - struktuuriüksuse misi elus ja ühiskonnas (näiteks innovatsiooni juhi vastutus. Just juht peaks vastutama niisu tähenduse kasvu humanitaaria kõrval), ja selle guse kollektiivi loomise eest, kes oleks kompe põhjal teha poliitilisi otsuseid (koos vastutuse ot tentne ja motiveeritud. Selleks on juhile antud sese langemisega ministrile) ühiskonna toetuse ülikoolis suured õigused ja suur võim, aga tal suuruse kohta. Vastasel korral juhivad Eesti riiki peaks olema ka aukartus oma võimu ees, mis numbrid, aga mitte inimesed. Ja siis pole ka muid tähendab seda, et ta on teadlik oma vastutusest. vastutajaid kui mingi anonüümse komisjoni poolt paika pandud valemid. Avalikkussuhete korraldamine Tehnikaülikool peaks tugevama häälega hakkama Tuleks mõelda meie tegevuste ja tulemuste laie kaasa rääkima kõrghariduse juhtimisel Eestis. male huvitavale ja ilmekale publitseerimisele, tehnika ja teaduse populariseerimisele ja ka poetiseerimisele (!). Seda ülesannet peaks osali selt kandma meie ajaleht, aga vahest hoopis Lõpetuseks enam üks kaunilt kujundatud värviline (näiteks Oma esimest reformi 90. aastate algul alustasime kvartaalne) tehnikaülikooli populaarne ajakiri. kandva ideega, et ülikooli alustaladeks on profes Seda peaks levitama kõikides Eesti koolides, andsorid. Olime veendumusel, et just professuur ku maks ülevaadet rahvalikus vormis kaasaegsetest jundab aima materi näo. Kui me oma tehnika ja teaduse suundumistest ning selle taus arengukavas ei fikseeri selgelt,kes on ülikooli tal tutvustades TTÜ tegijaid ja nende tulemusi. kandetalad - "põhitegijad" ja põhivastutajad, siis jääb kogu ehitus ebakindlaks ja kõikuvaks... Kõrghariduse juhtimine Eestis Riikliku koolitustellimuse ja "peade arvu" aluseks Professor Raimund Ubar võtmine ülikoolide finantseerimisel ei tähenda muud kui haridusjuhtide põgenemist personaal sest vastutusest ja otsustamise delegeerimist im personaalsetele numbritele. Inseneridena teame ju, et ebatäpsetele andmetele ("peade maksu Grenoble, 20. aprill 1999 Rahvusvaheline õppejõudude sooduskaart ITIC

Kui tõ olete reisipisikuga õpetaja, siis rah Kesk- ja Lääne Euroopas, Ameerika mandri • Kultuur: Teater Vanemuine - 30% v.a esi vusvaheline õpetaja sooduskaart (ITIC) an riikides, vähem aga Põhjamaades. etendused; Krisostomus väliskirjastuste raama nab võimaluse märgatavalt teie reisikulusid tu d -5% . EHL-i maakonna- ja linnaliidud sõlmivad soodus- vähendada. UIC kaardi omanikule on taga tuskaartide saamise lepingud Eesti Üliõpilaskon • Toitlustus: Bistroo, Krooks, AS BROM tud kohene tunnustus kui õpetajast-, kasva dade Liidu esindusega. Kaartide saamiseks oma restoran Central, AS Rüütli Bistroo, Otto baar, tajast või instruktorist professionaalile organisatsiooni liikmetele tuleb EHL-i haridusasu Nimeta Pub, Zum Zum, erinevad hinnasoodus kõikjal maailmas. tused toitlustamisel. tuse organisatsiooni usaldusisikul pöörduda oma ITIC kaarti kui soodsat võimalust tutvustati laie maakonna- või linnaoiganisatsiooni poole. Soo• Kaubad: Helitroop, Büroomeedia, Amigo malt aastal 1984, pakkumaks reisivatele õpeta dustuskaardi taotlemiseks on vaja esitada: kaar- Kingaäri, Rapo, Ariol Kpl. Kontoritarbed, Nor- jatele igal pool ühtset dokumenti, mis on ditaotleja ees ja perekonnanimi, sünniaeg, man Optika... erinevad hinnasoodustused. ülemaailmselt tunnustatud kui õpetaja ametit õppeasutuse nimi, foto 3,5x3 cm või ka tavalise • Meditsiin: Kaarsilla Hambaravi, Helgi tõestav dokument. ITIC on ka õppejõu kõige passipildi suurusega foto. Taotlejate andmete Toomsalu erapraksis, FIE-Ilona Järve, AS L- laialdasemalt tunnustatud ametitõend. edastamiseks on vaja eelnevalt esitada ka isikut Kompanii, E-Hambaravi: erinevad soodustused. tõendav dokument (fotoga) ning töökohast tõend ITIC on levinud rohkem kui 40 maa! ja heaks • Muu: Kiivi Autokool, Luisa Tõlkebüroo, Tartu pedagoogide) töötamisest antud asutuses. kiidetud Ühendatud Rahvaste Hariduse, Kaubamaja, Raatuse Kaubamaja, Polaris-Vara, OÜ Hansenid, Krisostomus, Argent-Antiik...: Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) Sooduskaart kehtib üks aasta ning maksab 60 erinevad soodustused. poolt. krooni, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uus kaart. • Transport Tartxjs alates 75 km pilet -20% Teie ITIC kaart pakub just õppejõududele mõeldud eri allahindlusi ja soodustusi, olene Soovitame EHL-i haridusasutuste organisat • Foto: Anu Foto kõik teenused -10% , Tartu Filmari fototeenus -10% jne. mata sellest, kus maailmajaos te parasjagu sioonidel rahaliste vahendite olemasolul tasuda viibite. Kui näete kleebist “ITIC Welcome Here” oma liikmete eest soodustuskaardi maksumus Soodustused ITIC kaardiga või esitate oma ITIC kaardi, võite olla kindlad, et kas täiel määral või osaliselt. teid ootavad ees spetsiaalsed ITIC al Tšehhi Vabariigis Kuna eri riikides on erisuguseid soodustusi, tu lahindlused. • Muuseumid: Rahvusmuuseum 30%. Praha leks enne välisreisi ettevõtmist varakult välja sel Linnamuuseum 50%. gitada soodustuskaardi kasutamise võimalused. Mis on ITIC kaardi eesmärk? Informatsiooni saate EHL-i maakonna- või lin- • Meelelahutus: Club Futurum, Club Lavka ITIC kaardi eesmärgiks on lihtsalt ja mugavalt naliidust, EHL-ist tel 661 25 29 Anu Ignatjevalt 50%. näidata, et kaardiomanik on täiskohaga töötav või E-posti kaudu: [email protected]. internetist • Teater: Rahvusteater 50%. õpetaja, professor, kasvataja, instruktor. Ja et saab infot aadressil http:www.council- just sellele tarbijagrupile loodud soodustused • Autorent: 10%. travel.com/idcards/discount.htm oleksid kiirelt ja mugavalt kättesaadavad. • GTS International bussi- ja rongipileti hin Selleks, et saada infot soodustuskaardi kasu dade spetsiaalsed allahindlused jne. Rahvusvahelisest õpetajatele tusest, toome teile järgnevalt mõningaid näiteid mõeldud soodustuskaardist Eesti, Tšehhi ja Itaalia kohta. Soodustused ITIC kaardiga Vastavalt Eesti Haridustöötajate Liidu program Ita a lia s Soodustused ITIC kaardiga mile on käesoleval aastal EHL-il üks oluline üles • Bologna: hotellid 10% (Albegro Centrale), anne oma liikmetele täiendavate soodustuste ta T a llin n a s toitlustus 10% (Pizzeria La Mamma),Firenze: gamine. Näiteks meie liikmetele-pedagoogidele • Estonian Air-i lendudel soodushind, rei- hotellid 10-20% (Hotel Gtoia, Morandi Hotel), rahvusvahelise soodustuskaardi väljaandmise sikuupäeva muutmise võimalus, ostetud pilettoitlustus: 8-15% (Mc Creek, Pizzeria Tavola korraldamine. Selleks sõlmiti Eesti Ha kehtiv 12 kuud (selle aja jooksul saab teha muu Calda), Milaano: muuseumid 2$ allahindlust ridustöötajate Liidu ja Eesti Üliõpilaskondade datusi), õigus reis tühistada ja pilet tagastada, (Kinomuuseum, Teadusmuuseum), huviväär- Liidu, kes on volitatud Eestis välja andma õpeta kasutamata pileti hinna väärtuses saab uuesused 10% (Al Garibaldi, Pepe Vende), Rooma: jate rahvusvahelist soodustuskaarti, vahel vas pileti või rahalise kompensatsiooni, igakülgne hotellid 10% (Hotel Alex, Hotel Mariano, II Posto tav koostööleping. Vastavalt rahvusvahelisele abi reisibüroode võrgus üle kogu maailma. Accanto, Pizzitalia), Veneetsia: hotellid 10% korrale on soodustuskaardiõigus õppejõududel, • Kultuur: Tallinna Linnateater, Theatrum - (Hotel Bemardi Semenzato), huviväärsused pedagoogidel (õpetajad, kasvatajad ja muud kuus üks või rohkem etendust 20-50% 10% (Al Giardinetto da Erasmo, Al Ponte) jne. Soovime kõikidele EHL-i liikmetele head reisi- pedagoogikaspetsialistid), kes töötavad Ha • Meelelahutus:Tallinna Squashi klubi - ITIC lusti, soodsat ITIC kaardi kasutamist nii Eestis ridusministeeriumi koolitusluba omavates kaardiga sooduskuukaart. õppe-kasvatusasutustes pedagoogidena vähe kui välisriikides. • Foto: AS Fotomax -15% kõigilt fototeenus- malt 18 tundi nädalas ja kes on töötanud vähe H elena Reinhold telt, 10% kõikidelt fotokaupadelt, Anu Foto tee malt ühe õppeaasta. TTÜ Ü liõpilasühendus nused üle Eesti -10% . Rahvusvaheline õpetajate soodustuskaart (In • Kaubad - Eagle Vision, Amigo Kingaäri, Mic- Nüüd on võimalik ITIC kaarti soe ternational Teacher Identity Card - ITIC) või rolink Astrodata AS: erinevad hinnasoodustused tada ka Tallinna Tehnikaülikoolis. maldab nii kodu kui välismaal mitmesuguseid jne. Palume pöörduda TTÜ üliõpilas hinnasoodustusi (transpordi kasutamine, konna Üliõpilasvalitsusse, mis on muuseumide, teatrite, näituste jt kultuuriasuSoodustused ITIC kaardiga Tartus avatud tööpäeviti 9.30 - 16.00 ja tuste külastamine, hinnasoodustus toitlustuset• Meelelahutus:Atlantis, Klubi XS, Ihaste Ho asub 11-127 A. tevõtetes, kauplustes jne). Soodustuskaarti tell, Auditoorium: erinevad hinnasoodustused kasutatakse eriti laiaulatuslikult Baltimaades, Professorikandidaadid Ehitusteaduskond Korporatsioon Vironia Ehitiste projekteerimise instituudi arhitek tuuri õppetooli professori kohale kandideerib tehnikakandidaat Ilmar Pihlak, sünd 1936, spordikroonika kes töötab samas aseprofessori ametikohal, Ehitustootluse instituudi ehitusmaterjalide õppetooli professori kohale kandideerib teh Mõned aastad tagasi otsustati Vironia nikakandidaat Lembi-Merike Raado, eestvedamisel korraldada samalaadne sündinud 1942, kes töötab samas dot turniir ka eesti korporatsioonide vahel. sendina. Turniiri korraldab iga kevade april Energeetika teaduskond likuus korp! Vironia Tallinna konvent. Elektroenergeetika instituudi kõrgepingeteh- nika õppetooli professori kohale kandideerib 10. aprillil toimuski korvpalliturniir tehnikakandidaat Olev Liik, sündinud 1957, kes töötab samas instituudis vanem karikale Eesti korporatsioonide vahel, teadurina. millest võtsid osa Tallinnas resideeru- Humanitaarteaduskond vad korporatsioonid Vironia, Fraten- Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi fi nitas Liviensis, Leola ja Tehnola. losoofia õppetooli professori kohale kan dideerib filosoofiakandidaat Ülo Kaevats, Mängud lõppesid järgmiste tulemus sündinud 1947, kes töötab Eesti Entsük tega: lopeediakirjastuse AS peatoimetaja ja nõu kogu esimehena. Fratennitas Liviensis - Leola 36:39 Majandusteaduskond Vironia - Tehnola 60 : 27 Majandusarvestuse instituudi kuluarvestuse õppetooli professori kohale kandideerib ma III - IV koha mäng Fratennitas Livi jandusteaduste kandidaat Maire Sarap, sündinud 1950, LM Logistika Maja AS juha ensis - Tehnola lõppes seisuga40:38 tuse esimees-tegevjuht. I - II kohale kandideerisid Vironia - Matemaatika-füüsikateaduskond Leola. Tulemus 64: 36. Füüsikainstituudi rakendusfüüsika õppetooli Juba siis, kui ärksameelsete eesti professori kohale kandideerib keemiadoktor üliõpilaste poolt asutatud korporat Lõppjärjestuseks jäi: Peeter-Enn Kukk, sündinud1934, kes töötab samas instituudis professorina sioon Vironia Riia Polütehnikumi 1. Vironia Mehaanikateaduskond juurde aastal 1900 loodi, on korp! 2. Leola Masinaehituse instituudi autotehnika õppe Vironia hästi läbi saanud läti rah tooli professori kohale kandideerivad sama vuslike korporatsioonide Selonia ja 3. Fratennitas Liviensis. õppetooli dotsendid: tehnikadoktor (kaitsnud Talaviaga. Rootsis KTH 1998) Jüri Lavrentjev, 4. Tehnola sündinud 1959, ja tehnikakandidaat Tavi Suhted on säilinud tänapäevani. Neli Nirk, sündinud 1936. aastat tagasi tekkis mõte hakata oma Seega jäi korp! Vironia välja pandud Süsteemitehnika teaduskond vahel mõõtu võtma korvpallis. Turniir rändkarikas koju ja kaunistab hetkel Automaatikainstituudi teoreetilise informaa toimub kordamööda Eestis ja Lätis. konvendi ruumi Toompeal. tika õppetooli professori kohale kandideerib tehnikakandidaat Jaan Penjam, sündinud Eestis korraldab turniiri korp! Vironia 24. aprillil toimus keeglitumiir korp! 1955, kes töötab samas professorina. Tartu või Tallinna konvent, Lätis va Sakala karikale. 30 aprillil ja 1. mail Arvutuskeskuse võrgutarkvara õppetooli pro heldumisi korporatsioonid Selonia ja toimus aastapäevakomerss, samuti fessori kohale kandideerib tehnikadoktor (kraad kaitstud Rootsis) Tanel Tammet, Talavia. Mullu toimus karikavõistlus volbriöö pidustused Tartus. sündinud 1965, kes töötab samal kohal kut Lätis, seekord oli meie kord. 14.- 15. mail peeti korp! Vironia III sutud professorina. • • • 3. aprillil pidaski korp! Vironiamilitaarpäevi. 19.- 23. mail tuleb Balti karikatumiiri nende Läti korporat Rahvaste Kommerss Saksamaal Kandideerijate avalikud loengud toimuvad sioonidega. Kahjuks olime sunnitud Göttingenis. Lähitulevikku jäävad neljapäeval, 20. mail VI-125 vastavalt eelmisel aastal võidetud karika tänavu korp! Vironia suvepäevad, kell 14.00 - Tavi Nirgi avalik loeng teemal üle andma korp! Seloniale. Kohtade kümnevõistlus jt üritused. Aga “Autode sõidu- ja ökoloogilise ohutuse järjestus oli järgmine: nendest edaspidi. probleeme" ja kell 14.45 - Jüri Lavrentjevi avalik loeng teemal “Akustika arengusuunad 1. Selonia ja rakendused autonduses". Sv! Valjo Tooming Maire Sarapi avalik loeng teemal “Logisti 2. Vironia Korp! Vironia liste kogukulude juhtimine konkurentsima- janduse tingimustes" on 27. mail kell 14.00 3. Talavia magister paucandi Kopli 101 auditooriumis A-X-221-. C.1996/ II Nr 10-11 17. mai 1999 11 Ü LI KD DL — ------

Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL) organiseerib üliõpilastele ja teenistujatele tennisevõistlusi

Tallinna üliõpilaste-tennisehar- seti võitis Mardi juba kindlalt 6/2. rastajate võistlused toimusid Spordi Pildil näeme U. Mardit koos K. Kuhiga hoones 12.-23. aprillil. Osalejaid oli enne finaalmängu. Tallinna seitsmest kõrgkoolist. Järgmine tenniseturniir algas 14. mail Naismängijaid oli 7, neist 5 TTÜst. Kaunases, kus peeti Soome, Eesti, Läti, Meesmängijaid kogunes 44, neist 34 Leedu (SELL-i) mängud. TTÜ osales TTÜst. Veel oli mängijaid Concordi- Kaunases 5 mängijaga (3 meest ja 2 ast, Veritasest, Bakalaureusest, Tal naist). Võistlused on individuaal- linna Kõrgemast Tehnikakoolist ja võistkondlikud, mängitakse välja kõik Tallinna Polütehnikumist. kohad, esikoht annab 17 punkti, teine - 15 p, kolmas -14 p jne. Naisüksikmängus jõudsid finaali Triin Saks ja Els Agu (mõl TTÜ). Fi Eesti üliõpilaste 1998/99. õ-a meist naalmäng kestis 2 tundi ja 20 min ning rivõistlused tennises viiakse läbi Tartus esikoha ja võitjakarika sai Triin Saks Toomeoru tenniseväljakutel 22.-23. 5/7, 3/6,7/6. maini. Võistlused algavad 22. mail kell Tennisevõistluste karikad, Tallinn 11.00. Osa võivad võtta päevase ja õh aprill 1999. 44st alustanud meestennisistist jõudsid tuse osakonna üliõpilased, magistran poolfinaalidesse Erkko Kõrgema did ning vilistlased, kes on lõpetanud (TTÜ), Keio Kuhi (Bakalaureuse õppeasutuse 1998. a. Võistlustel või Erakõrgkool), Urmas Mardi (Veritas) vad osaleda ka kõrgkoolide töötajad ja ja Virgo Arge (TTÜ Kõrgem Majan TTÜ mängijad võivad registreerida teenistujad (põhitöökoht kõrgkoolis), duskool). K. Kuhi võitis E. Kõrgema 6/4 Spordiklubis või allakirjutanu juures. kuid nad ei pretendeeri meistri nimele. 6/2 ja U. Mardi võitis V. Arge 6/2 6/2. Registreerimine hiljemalt 20. maiks Finaalmänguks võis eeldada tasavägist Valdur Topaasia EASLis, Jakobi 5, Tartu, tel võistlust. Esimene sett oligi tasavägine treener 27-434-790, fax 27-375-362. ja selle võitis U. Mardi 7/5, kuid teise

Triin Saks, naisüksikmängu võitja ja karikaomanik. Meesüksikmängu finaal: Urmas Mardi ja Keio Kuhi Nr 10-1 1 17. mai 1999 12 ------■--- U L IK D D L Eesti teadlaste bibliograafiline leksikon

Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti juba aastail 1994-1996saatsid Seepärast soovitame ka neil teadlastel, Ühendus ning Entsüklopeediakirjastus Leksikoni j aoks oma eluloolised ma- kelle nimed kuuluvad I köite piiridesse, teatavad, et teadlaste leksikoni I köite terjalid, kontrollida toimetatud elulu- esitatud elulugusid sirvida ning oma elu- elulood (tähed A-Jja Kalgus) on tutvu- gUCje faktkje täpsust ning lisada loo leidmisel seda kontrollida, täpsustada miseks ja täienduste/paranduste te- viimaste aastate elukäigu ja ja täiendada. gemiseks välja pandud teadussaavutuste kohta (uute kraa- c ^ , . , , ,. . 19. maist 6. juunini ^ kutsete, aunimetuste ja pree- P ^ ^ c äutoritel, kes on kiputa nud surnud teadlaste elulugusid, oma toi- Tallinnas Akadeemilises Raamatu- miate saamine, tookohtade vahetu- metatud vari ^ kogus Rävala pst 10 mine, oluliste teadustriikiste dmu- vajaduse ^ koiTektjive ja ja Tartu Ülikooli Teadusraamatukogus mme Jm0 Struve 1. Leksikoni toimetus on teatmeteoste Karl Siilivask _ , ,...... ja muude algallikate abil koostanud professor ^ °n| . ^ geenmi o eegium j,a nenj e teadlaste elulood, kes meile (Info: Viivi Russ, tel 6 20 20 10) palub kõiki teadlasi, eriti aga neid, kes . . v oma CVd seni ei ole saatnud.

Concordia ülikooli ärijuhtimise magistriõppe (MBA) presentatsioon 25. mail kell 17.00 Grand Hotel Mercure konverentsisaalis. 1999. a sügisest on Concordia ülikoolis võimalik asuda õppima: ♦ magistriõppe virtuaalses õppevormis õppetöö interneti vahendusel, õppevormi tutvustab prof Hele-Mai Haav ♦ magistriõppe õhtuses õppevormis õppekava tutvustab dekaan prof Mare Hyman Magistriõppesse astujatelt ei eeldata majandusalast kõrgharidust. Täpsem info: Concordia ülikooli vastuvõtuosakonnas Lühike jalg 7, 10130 Tallinn, tei. (2) 64 64 045 http://www.ciue.edu.ee e-post. [email protected]

TTÜ ajaleht ❖ Perioodiline väljaanne 2 korda kuus esmaspäeviti ❖ Toimetaja Urmi Reinde Sl TTÜ, Ehitajate 5, Vi-211, Tallinn 19086 ® 620 36 15 e-mail: [email protected] ❖ Arvutimakett N. Majevskaja