DOCSLIB.ORG

Vironia Xxx Aastapäeva Erinumber

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vironia Xxx Aastapäeva Erinumber ÜLIÕPILASLEHT VIRONIA XXX AASTAPÄEVA ERINUMBER Nr. 12 TALVEKUUL 1930 KREDIIT PANK Asut. 1907. a. AKTSIA SELTS Asut-1907 a- Aktsiakapital Kr. 1.400.000. Tagavara kapitalid Kr. 753.000. PEAPANK Tallinn, Suur Kaja tänav nr. 20. OSAKONNAD: ABJAS JÕHVIS TARTUS ANTSLAS NARVAS TÜRIL HAAPSALUS NÕMMEL VILJANDIS KEINAS TAPAL VÕRUS TARTU OSAKOND -Tartus, Suurturg 11. Tel. 1~62. • Juhatus 5-14. PANK TOIMETAB KÕIKI PANGA OPERATSIOONE. Iga tudeng nõuab ainult •L ÕLU EESTI ÕLUT J MÕDU y LIMONAD Atai TARTUS.KALDA 5/67EL2-38 >COCXXX>OOOOCOOOCKXXXOCKX^^ 08 Likööri ja napsivabrik 0.-Ü.„EMLO" ASUT.1920. Tallinn, Pikk 17. ASUT. 1920. Börsikelder. Tel. 431-08. Tartu ladu: Riiat. 22 a, tel.13-65; ainult engros müük. KONJAK: Vieux / Tres vieux I txtra tres vieux. LIKÖÖRID: Curacao / Creme d'Orange I Cherry Brändi jne. NAPSID: Kümmel I Subrovka I Vodka jne. Saadaval igas veinikaupl. ja restoraanls. * 1 Tartu Triikpesu vabrik TARTUS, SÖÖGITURG 4. TELEFON 2-22. VALMISTAB: Triiksärkc, nurk- ja doppclt ning poolpehmeid kraesid igasugustes fasongides, manshette, rinnaesiseid j. n. e. Meie kaup on varustatud müügil kõikides pare• vabriku märgiga ja on mates engros- ja detail kauplustes. r40£ MK Meie kaup on vastupidav ja hea väljatöötuse tõttu üldise tun• nustuse omandanud; võistleb—ja on tunduvalt odavam välja• maa saadustest. Ladus on alati saadaval suures valikus igasuguseid triikpesu artikleid. Tartu Triikpesu Vabrik Tartus, Söögiturg- 4. B VÄRSKE JA LÕBUS MEELEOLU tudengite organisatsioonide peoõhtutel ja olengutel on ainult siis, kui nende laual ei puudu ET. K. SÕSTRA-ja ÕUNAVEINID ning maitsvad suupisted': E. T. K. kilud ja E. T. K. sprotid. Oma headuse poolest on need kaubad saanud kõikide üldtunnustuse. Nõudke igalt poolt. * Pealadu: E. T. K. TALLINN, Lai t. 39/41. (Eesti Tarvitajate Keskuhisus) Haruladu Tartus, Maarjamõisa tn. ur. .21. M n võib vaadata see, kelle elu on kindlustatud suuremas ühistegel. kindlustusseltsis. tJHõpila.s±ele soodsad kindlustus viisid, äKvardab I odavama algpreemiaga esi­ I kõigevõimuline SUMM, meste kindl.­aastate vältel. I I ?tt ** I | SeltsSeltsi valitsusvalitsus:: TartusTartus», SuurturSuurturgg lO, omas majas. TARTUS, Wf% ^| fft f%f% TARTUS, Kiiütri tn. 3 |# lil O \J L# Küütri tn. 3 (RUUtli tn. nurgal) B^" ■ ^ 1^^ ■ ■ (Rüütli tn. nurgal) Eeskujulik ja odavam I järgu juuksetööstuseäri. Daamide ja härrade jaoskond. HINNAD: Daamid Härrad Juukselõik. härradele 35 snt. Habemeajamine 15—20 „a Teie poisipea Teie juuksed Habemeajamise juu­ lõigatakse lõigatakse res kaela puhastam. 5 ,. Moodsa poisipea lõi­ pestakse \ pestakse kamine . ­ . 35 „ Lokkim. daamid. 35­50 „ vormitakse ja onduleeritakse Manicure ..... 75 „ Kulmude ja ripsmete onduleeritakse. ja aetakse habet. värvimine 50 „ Äris töötavad­ainult esimese järgu valitud parimad tööjõud. Juukseid palutakse lõigata lasta äri päevadel, et hoida ära suurt tungi laupäevadel. / Eeskujulik puhtus. / Hinnad võistlemata. / Jootraha e i võeta. / Jääte/tööga täiesti rahule. / Soovitage ka teistele. / Õn põhjuust t nuriaemisekš—Öelge peremehele MirärtM***'­ Coiffcür R. NÄPP Diplomeeritud juuksetööstuse meister. Külastage. Tartus, Kiiütri tän. 3. Külastage. 'li|tll"l|(il'"'l|ll00OÄÄJ00O0OÜ<3O0OOO0lXlOCXlO0CXX)00CO' O KAUBA PAHK A.-S. Tartus SUURTURG NR. 12, OMAS MAJAS. Asutatud 1905. aastal. Telefonid nr. 9 ja 209. Kinnitusosak. nr. 183. pf Põhikapital Kr. 200.000.— M Eri- ja tagavarakapitalid üle 148.000.— 8 Toimetab kõiki pangaoperatsioone- 0 KINNITUS A.-S. EESTI LLOYDI PEAAGENTUUR. O Juhatus. iriiiill|,,,llll,,|,,iiii'iiiMllll',,llll,''i!ii'l",lllll"MM(,iiiriiii,ll,lllli,iiii|llllllli,|ll'iiii4ill,,'"Hllli |ll|llll,,l|llll|1',llfl,|llll|,I|l!ll|,',llll|,,lllII^ Imepuhas ja võrratumalt parfümeeritud, on ta päralt elegantses moeilmas parim kuulsus. Ta täiendab naiselikku võluvust oma lõhna õrna luulega, mille peensust ja tagasihoidlikkust hindavad kõik maitsega inimesed. A. FREDERKING / TARTU / : ♦ ♦ Põl I u majand u s I i n e 3Kes k ü h i s u s ♦ I „ESTONIA" ! ^ Tallinn, Jaani 6. Telegr. aadr. „Zentrestonia". + ♦ ♦ ♦ Suurim ühistegeline keskorganisatsioon Eestis. ♦ ♦ Omakapitalid . 850.000 krooni. ♦ ♦ Läbimüük 1929. a. 24.897.000 krooni. ♦ ▲ Liikmeid­piimaühinguid: 230 ▲ ♦ ♦ ♦ Ostab liikmetelt ja mitteliikmetelt võid ja piimasaadusi ja maksab ♦ ♦ kõrgeimat hinda ühistegelise põhimõtte järele. ♦ ▲ MÜÜb: piimatööstusmasinaid ja ­tarbeid, pakkimismaterjali, jõusööta. ^ ♦ ♦ ♦ ♦ QOOOCXX300CXJOOID<3t:COOO(XOOOOOO«:COOOOOOOg Ö KOHVIK y 1 H. FEISCNER | O TALLINN, HARJU 45, TELEF. 19­50. O O Alati saada suures valikus torte, koo­ Q fi ke,küpsist, kollast saia ja mitmesugu­ o U seid Viini saiu. Šokolaadikompvekke. y ö — Mee­ ja siirupikooke. Jäätist. — Q U Võetakse vastu tellimisi kõiksugu Ö ö magusate roogade peale igal ajal. Q Öci!ii;::iiii!;;;iiii:::iiii;::iiiiD iiiiiiiiiiuiMiiiiiiiimiimmniiiuuiiiiiiiiiHiiiiiMiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiimn^ EESTI KOMMERTSPANK Peapank: Tallinnas, S. Karja Ns 7. OSAKONNAD: Haapsalus, Narvas, Pärnus, Petseris, Tartus, ■■*". Valgas, Viljandis. ■'•' Telegr, aadr.: ,,KOMPA". Sissemakstud põhikapital Kr. 1.400.000 — Toimetab kõiki pangaoperatsioone. iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiniiiiiiiiiniii iiiiiiiiiiiiiimiimiiii t liiimiiii IIIIMIIIIIIIIIMIIIIIIIIIIIII iiiiimiiiimiiiimiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiia T KÕNET J8~03 GHISÖM WIE MOOR/VAHE TOH NURGAL Iga kodanik saagu kodumaa riide tarvitajaks1 Puuvillase ja villase riide jaoskonnad rahuldavad oma suure valikuga iga nais- ja meeskodaniku tarvidused. Müük väikesel arvul, ■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■! | VAN;EMUINE J __ einelaud. ==— ■ TARTUS, AIA TÄN. NR. 6, telef. 40. | Maitsevad [lõuna~ ja õhtusöögid, ■ Mugavam koosviibimise koht! ■ <sr JOOVASTAVAD JOOGID & E KABAREE / MUUSIKA/TANTS ■ AVATUD KELLA 1­ni ÖÖSEL. ■ Suurima lugupidamisega KONST. JUGAR H Vanemuise ökonoom. ­ Rahvustunne kohustab Teid nõudma ja tarvitama AINULT Eesti tubakavabriku,,Sultan­Flor" paberosse: „CONCORDIA" „OMAR" 20 tk. — 35 snt. 25 tk, — 25 snt. ..ÖKONOOMIA" 100 tk. — 100 snt. Tubakavabrik ..SULTAN­FLOR" Tartus. Vironia Ma 12 erinumber 22. XI 30 ÜLIÕPILASLEHT EESTI ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA ÜHISUS, KINDLUS, AUSUS. Need kolm lihtsat sõna seisavad juba 30 aastat Vironia korpo• ratsiooni lipukirjas. Kolm mõistet, kolm nõuet iseendalt. Ühisus — ühtehoid ja üksmeel teeb tugevaks; ühte hoidma pea• vad just need, kes muidu nõrgad on, keda vähe on. Ühistunde puudumine viis meie rahva saatuse aastasadade eest saatuslikele katsumistele, mis oleks võinud lõppeda rahvuse kadumisega. Eesti uuestisünnil oli sellepärast esimene nõue: ühte hoida. Ühistunnet istutada noortesse südametesse — oli tähtsam ülesanne. Ühtehoid sõprade keskel, ühistunne kogu rahvas — sellele peame ehitama uut kodu, selles on meie jõud, meie lootus. Kuid ainult kindlate meeste ühtehoius on jõud. Meelekindlus igal alal on tegur, mis üle viib kõikidest raskustest. Mitte kohkuda kat- sumispäevil, mitte hellituda saatuse ajutisest päikesepaistest! Kindlalt as• tudes edasi, oma teed rajades jõuame sihile lähemale. Need sihid peavad olema ausad. Ainult ausa sihi poole, ausat teed mööda võideldes, ausate abinõudega — peab astuma mees. Ja kuigi elus kindlast mehest tihti ajutiselt ette jõuavad teised lühemaid opporiu- nistlikke radu mööda, saavutades suurema oma kasu — see ei tohi eksi• tada, ega meelitada järeltegemisele. Sest õiget rahuldust ei anna mehele mitte ajutine saavutus, ühepäevane tagajärg, vaid teadmine, et on astutud õiges suunas, et on mindud õiget teed — olgu see tee ka raskem. Kõiki• des eluraskustes jääme oma lipukirjale truuks. Aastapäeva puhul tervitame kõiki seltsivendi ja ka kaasvõitlejaid teistes organisatsioonides. Vivat, crescat, floreat, Vironia. 266 ÜLIÕPILASLEHT No 12 — XI 30 Vironia saamisest ja elukäigust. J. Roosson. Pea kõik suuremad üliõpilas• laslehes juba toodud materjale tungist ja eelmainitud sihtide taot• organisatsioonid on oma tekki• üldise eesti üliõpilaskonna loo lemisest. Vironia ongi need sihid mise põhjusi, olelemise põhjen• kirjutamiseks. väga suurel määral saavutanud, datust ja omi eriülesandeid käsitle• Vironia loo koostamine on seni sest ka siis, kui tema kõrvale tek• nud avalikkuse ees. Vironia on vägagi söötis olnud; kroonikaid kis teiskujuline eesti üliõpilasor• juba keskikka, on neljandasse on ainult väheste aastate üle pee• ganisatsioon, jäi Vironia kuni lõpu• aastakümnesse jõudmas, kuid on tud ; koosolekuid on protokollitud ni Riia eesti üliõpilaste suure seni keeldunud oma olemust käsit• Riia C ! C ! -1 stiilis, ainult päeva• enamuse rakindiseks ja selles nägi lemast trükis. Seda reservi on kord ja otsused, kuna puuduvad Vironia kinneldust sellele, et tema põhjustanud esijoones avalikkus vaidluste ja vähemusesse jäänud tee oli õige. ise, püüdes tungida isendi kotta ettepanekute märgendid. Riia Polütehnikumi asutamisest ja pealegi vaenuliste tunnetega, Selle siin ülevaate kirjutaja, kui 1862. a. kuni 1890. aastani on taotledes isendi kodust elu mõjus• juhusliselt Vironia murdeaegadel seal õppinud umbes 20 ilmselt tada ja muuta: Loomulikult isendi (1905—1907. a., Moskva aeg ja eestinimelist üliõpilast (eesti kän• iseteadvus pidi eitama säärast Tartusse asumise aeg) temale lähe• nust võrsunud üliõpilasi oli kaht• avalikkuse õigust. Vironia on dal olnu ja ta konvendi elust neil lematult märksa enam), kellest pidanud mõõdukat reservi kõige aegadel üliõpilasena või vilistla• mingi ime läbi minu teäda ainult õigemaks vastuseks avalikkuse sena osavötnu, võttes enesele kaks on säilinud eestlusele. Veel vaenulikkusele, kuigi avalikkuse kohustuse käesoleva ülevaate kir• 1889- aastal on 3 eestlast lasknud suhtumine temasse vaenulikult
Load more

Recommended publications
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Helsingin Yliopiston Osakuntien Yhteydet Pakolaisvirolaisiin Ylioppilasjärjestöihin 1960- Ja 1970-Luvuilla
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Trepo - Institutional Repository of Tampere University TAMPEREEN YLIOPISTO Raigo Megerild TAIPUNEET JA TAIPUMATTOMAT? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla __________________________ Historian pro gradu -tutkielma Tampere 2015 Tampereen yliopisto Yhteiskunta- ja kulttuuritieteiden yksikkö MEGERILD, RAIGO: Taipuneet ja taipumattomat? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla Pro gradu -tutkielma, 99 s., 1 liites. Historia Maaliskuu 2015 __________________________________________________________________ Helsingin yliopiston osakunnat solmivat 1920- ja 1930-luvuilla liittolaissopimukset virolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Toisen maailmansodan jälkeen ylioppilasjärjestöjen toiminta Virossa oli kiellettyä, mutta sodan aikana Virosta paenneet henkilöt ylläpitivät järjestöjensä toimintaa länsimaissa. Osakunnat jatkoivatkin yhteydenpitoa pakolaisvirolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Tarkastelen pro gradu -tutkielmassani osakuntien suhteissa tapahtuneita muutoksia 1960- ja 1970-luvuilla sekä muutosten taustalla vaikuttaneita syitä. Rakennan tutkimuksessani osakuntien arkistojen sekä lehtien valossa kontekstin, jossa osakuntien tekemät ratkaisut suhteissaan pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin syntyivät. Historiantutkimus on käsitellyt osakuntien historiaa, mutta se on fokusoitunut yleensä yhteen järjestöön
    [Show full text]
  • Bibliothekskatalog 03/2020
    Bücherverzeichnis DBGG-Archiv in Darmstadt (Stand 05.03.2020) Autor/Herausgeber Ort/Datum Titel Szl. Bestand Zustand Signatur Aarma, Liivi Tallinn 2007 Pastoren des Konsistorialbezirks Estland 1525-1885 (Kurzbiographien). 338 ja gebunden II 4, 156 2. raamat [Pohja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885] [Herdaminne för Estland stift: kortbiografi 1525-1885 / Pastors of North Estonia: short biographies 1525-1885] (estnisch) Aarma, Liivi Tartu 1998 Lehrerschaft und Geistlichkeit im Estländischen Stift zu Beginn der 30 ja Broschur VIII 3, 20 Schwedenzeit. In: Festschrift für Vello Helk zum 75. Geburtstag, S. 199- 228. Aarma, Liivi Tartu 1993 Deutsch-baltische Institutionen in Estland zu Beginn des 19. 10 ja geheftet VIII 3, 69 Jahrhunderts [Baltic-German benevolent and cultural institutions in Estonia at the beginning of the 19th century] Humanities and social sciences (Humanitaar-ja sotsiaalteadused) 42/1993 (englisch) Aarma, Liivi Tartu 1993 Estnische ABC-Bücher; 300 Jahre alt / Kolme sajandi vanused eesti 18 ja geheftet VIII 3, 70 aabitsad. Humanitaar-ja sotsiaalteadused (Humanities and social sciences) 42/1993 (estnisch mit deutscher Zusammenfassung) Aarma, Liivi Tallinn 2005 Kirchen, Gemeinden und Pastoren des Konsistorialbezirks Nord- 200 ja Broschur VIII 3, 123 Estland 1525-1885, 1. raamat. Mit Namenregister der Pastoren. [Pohja- eesti kirikud, kogudused ja vaimulikud matriklid 1525-1885] [Herdaminne för Norden-Estlands stift / Churches, Parishes and Pastors of North Estonia] (estnisch) Aarma, Liivi Tallinn 1998 Pfarrer im Estländischen Stift - seit der Reformation bis Ende der 24 ja Loseblatt VIII 4, 28 schwedischen Zeit (1561-1710). Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae VII. Reihe Kirche und Schrifttum oder Ostseeländer im 17. Jahrhundert. Adelheim, Georg Dorpat 1932 Jungfern-Schule in Reval.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • Otsustati Asutada TTÜ Kuressaare Kolledzh 3.-7
    Otsustati asutada TTÜ Kuressaare kolledzh 3.-7. mai! 30. aprillil kirjutasid Tallinna TTÜ omalt poolt näeb Kuressaare viibis Rootsis Mälardalenis TTÜ dele­ Tehnikaülikooli rektor professor kolledzhi tegevust juba nimetatud gatsioon eesotas rektori Olav Olav Aarna ja Saare maakonna Saarte Instituudi arengu kaudu, Aarnaga. Visiidi eesmärk oli täiustada esindajad eesotsas maavanema kuhu lisandub ülikooli koordineeri­ kahe ülikooli vahelisi töösuhteid. Üht­ lasi oli tegu vastukülaskäiguga - Jüri Saarega Pädaste mõisas alla tav õppetegevus. sügisel käis Mälardaleni ülikooli dele­ Kuressaare kolledzhi asutamis­ gatsioon visiidil meil. lepingule. Projekti üheks kandvaks osa­ pooleks on ka Kuressaare Ameti­ Uues kolledzhis on kavas õpetada kool, mille rahvuvahelisel tasemel 4.-6. mail turismi- ja toitlustuskorraldust. Hil­ õppebaasi kolledzhi tudengid kasu­ osales keskkonnatehnika instituudi jem on oodata teiste erilalade lisan­ tama hakkavad. Kuna tegemist on professor Heino Mölder Münchenis dumist. tsükliõppega, toimub osa prak­ jäätmekäitlusmessil IFAT 99, samuti tikume ka Tehnikaülikooli õppe­ Euroopa reovee ja heitmete sümpoosi- umil ning Euroopa Veekaitseassotsiat- TTÜ asutuste hulka kuulub karuumides Tallinnas. Ühiselamuna siooni (EWPCA) nõukogu koosolekul. praegu edukalt Saaremaal töötav saavad soovijad kasutada Kures­ Saarte Instituut. saare Ametikooli ühiselamut. 5.-6. maii Saaremaa kolledzhi kasuks räägib, Tallinna Tehnikaülikooli ja Saare osales materjalitehnika instituudi delegat­ et arenenud ja suures maakonnas maakonna suhete raamleping
    [Show full text]
  • Üliõpilasleht
    ÜLIÕPILASLEHT NR.1 * LEHEKUU * 1940 ÜLI®PILASLEHT EESTI ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA . I 16. MAIL 1940 XXIV AASTAKÄIK ,;ÜLIÕPILASLEHE" REORGANISEERIMISEST Kui ,,üliõpilasleht" saadetakse praegusel kujul igale üliõpilasele tasuta, siis tähistab see asjaolu uut ajajärku selle eaka ajakirja arengu• loos. Kas ettevõetud reorganiseerimise põhjendused on küllalt kaaluvad ja kas tehtud kavad aitavad täiel määral kaasa „ÜliÕpilaslehe" taotlus• tele, seda on veel vara otsustada. On ju kogu reorganiseerimine veel pooleli. Puudub konkreetne ,,Üliõpilaslehe" toimkonna uus kodukord ja isegi aineliste võimaluste piiritlus. Esimese kohta on olemas üld- jooned, teist küsimust peavad aitama lahendada kindlad lubadused vastavailt ametasutustelt. Kõigi juures on aga üks kindel: senisel kujul ei võidud ega tohitud jätkata „Üliõpilaslehe" väljaandmist. Nii laialthaaravat üliõpilaskondlikku isetegevuse väljendust, nagu seda on oma häälekandja väljaandmine, ei saa veeretada ühele osale üliõpilas• konnast. See oli ülekohus „Üliõpilaslehe", ja teisest küljest selle kulu• tusi kinnimaksvate üliõpilaste vastu. Kaastöölisist kahanenud selja• tagusega ajakirjalt-häälekandjalt ei võidud nõuda oma ülesannete kava• kohast täitmist. Sellisel ajakirjal aga kadus omakorda õigus nõuda enda toetamist. Pealegi vaid osa üliõpilaskonna poolt, kes on sunnitud küll võtma vastutuse endale kogu üliõpilaskondliku tegevuse eest, kuid kellel on siiski võimata peegeldada kogu üliõpilaskonna vaimset palet avalikkuse ees ajakirja veergudel. Ajakirja üldilme määramisel tõstatati küsimus,
    [Show full text]
  • Made in Estonia
    Made in Estonia Marek Tiits, Rainer Kattel, Tarmo Kalvet Esikaanel Walter Zappi legendaarne Minox kaamera. Walter Zapp sündis 4. septembril 1905 Riias. 1920ndatel aastatel, juba Eestis elades, paelus teda idee väikesest täppiskaamerast, mis ei jääks fotode kvaliteedilt märksa suurematele kaameratele kuidagi alla. Kümmekond aastat hiljem, 1936. aastal valmiski Minox kaamera esimene prototüüp. Kahjuks ei leidunud sellele kodumaal tootjat ja nii alustati seeriatootmist Riias. Hiljem on Walter ZappMinox sünnilugu meenutades kirjutanud: "Ei ole kaugeltki piisav, kui on olemas idee, sest selle teoks tegemiseks on tarvis tervet hulka soodsaid keskkonna- ja kaasaegsete loodud tingimusi. Sellise õnneliku olukorra eest võlgnen tänu just Eestimaale." Made in Estonia Marek Tiits, Rainer Kattel, Tarmo Kalvet Balti Uuringute Instituut Tartu 2005 Autoritest: Marek Tiits on Balti Uuringute Instituudi juhatuse esimees Rainer Kattel on TTÜ professor ja Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS vanemanalüütik Tarmo Kalvet on Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS innovatsiooniprogrammi juht Balti Uuringute Instituut on valitsusväline arendusasutus, mille eesmärk on aidata heal tasemel sotsiaal-majandusliku analüüsiga kaasa avaliku poliitika kujundamisele Läänemere regioonis. PRAXIS on sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus (think tank), mille eesmärk on parem halduspoliitika ja ühiskonna kaasatuse suurendamine poliitika arutellu. Teeme seda läbi halduspoliitika probleemide tuvastamise, tuginedes innovatiivsele ja kvaliteetsele analüüsile, uuringutele ning osalusdemokraatia
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2005 1 Jaanuar - January 2005jaan.p65 1 03.05.06, 9:58 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Kättesaadav ka / Available also http://erb.nlib.ee Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2005 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70 krooni Price 70 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2005jaan.p65 2 03.05.06, 9:58 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias
    [Show full text]
  • HALLISTE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Vviljandiiljandi Mmuuseumiuuseumi Direktordirektor
    HALLISTE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, ViljandiViljandi MuuseumiMuuseumi direktordirektor Käesolev kirjutis on seitsmes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani ja Suure-Jaani kihelkonnaga seotud ristivenda- dest (VMA 1998–2003). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuu teid Halliste kihelkonnaga. Eksiarvamuste vältimiseks olgu märgitud, et enamik Pärnumaa koosseisu kuulunud Halliste kihelkonnast liideti praeguse Viljandi maakonna eelkäija Viljandi rajooniga alles Nõukogude ajal. Ka Karksi kihelkond lahutati Pärnumaast alles 1939. aasta kevadel ja sai siis Viljandimaa osaks. Artikli koostamisel on seda ka arvestatud ning and- med on esitatud antud hetkel kehtinud haldusjaotuse järgi. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste tee- nete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviil teenete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest antud 1924. aasta 1. detsembri mässu maha- surumisel silma paistnud 10 mehele. Aastatel 1919–1925 määrati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenete- märki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos sel- le teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austus- avalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 isikut pärines aja- looliselt Viljandimaalt.
    [Show full text]
  • TAMPEREEN YLIOPISTO Raigo Megerild TAIPUNEET JA TAIPUMATTOMAT? Helsingin Yliopiston Osakuntien Yhteydet Pakolaisvirolaisiin Ylio
    TAMPEREEN YLIOPISTO Raigo Megerild TAIPUNEET JA TAIPUMATTOMAT? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla __________________________ Historian pro gradu -tutkielma Tampere 2015 Tampereen yliopisto Yhteiskunta- ja kulttuuritieteiden yksikkö MEGERILD, RAIGO: Taipuneet ja taipumattomat? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla Pro gradu -tutkielma, 99 s., 1 liites. Historia Maaliskuu 2015 __________________________________________________________________ Helsingin yliopiston osakunnat solmivat 1920- ja 1930-luvuilla liittolaissopimukset virolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Toisen maailmansodan jälkeen ylioppilasjärjestöjen toiminta Virossa oli kiellettyä, mutta sodan aikana Virosta paenneet henkilöt ylläpitivät järjestöjensä toimintaa länsimaissa. Osakunnat jatkoivatkin yhteydenpitoa pakolaisvirolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Tarkastelen pro gradu -tutkielmassani osakuntien suhteissa tapahtuneita muutoksia 1960- ja 1970-luvuilla sekä muutosten taustalla vaikuttaneita syitä. Rakennan tutkimuksessani osakuntien arkistojen sekä lehtien valossa kontekstin, jossa osakuntien tekemät ratkaisut suhteissaan pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin syntyivät. Historiantutkimus on käsitellyt osakuntien historiaa, mutta se on fokusoitunut yleensä yhteen järjestöön kerrallaan. Oma lähestymiseni on temaattinen, ja vertailen kymmenen Helsingin yliopiston osakunnan ratkaisuja suhteessa pakolaisvirolaisiin. Olen
    [Show full text]
  • Eesti Kultuuriseltside Ühendus
    Eesti Kultuuriseltside Ühendus EESTI KULTUURISELTSID Eesti Kultuuriseltside Ühendus Vanemuise Seltsi Kirjastus Tartu 2018 Koostaja ja toimetaja: Valter Haamer Keeletoimetaja: Reet Vääri Fotode valijad: Liina Miks ja Reet Vääri Küljendaja ja kujundaja: Triinu Sarv Eesti Kultuuriseltside Ühendus tänab Eesti Kultuurkapitali toetuse eest selle raamatu väljaandmisel. ISBN 378-9985-847- - © Eesti Kultuuriseltside Ühendus Trükkinud Sisukord Eessõna...............................................................................................................................................................5 Eesti Kultuuriseltside Ühendus 20. Valter Haamer...........................................................................................7 EKSÜ LIIKMESSELTSID Eestis tegutsevad 1. B. G. Forseliuse Selts. Madis Linnamägi.....................................................................................................11 2. Eesti Interlingvistika Selts. Madis Linnamägi............................................................................................20 3. Eesti Keele Kaitse Ühing. Reet Vääri.........................................................................................................27 4. Eesti Klubi. Andrus Helenurm....................................................................................................................37 5. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts. Sirje Madisson..............................................................................39 6. J. Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts. Külli Ots....................................................................................46
    [Show full text]
  • Talvekuul Sisukam Päevaleht
    TALVEKUUL SISUKAM PÄEVALEHT (ASUTATUD 1857. A.) Tellige, lugege ja levltage! Öma> thükikoda> koitzko.&a< t&Lnk0*Q>vaajQiGv llllllll :::i nimmi LOIlllhüii lHUII "'III'"! ..lj ta» ] Liiii2ib.il iiiiiiiiiiiiiiiiiiiii iIunil TARTUS, ÜLIKOOLI 21-23, TELEF. 80 ja 14-6S „Üliõpilaslehf Toimetus ja talitus Üliõpilasmajas III korral on avatud • LÕHNAÕLID teisipäeval ja laupäeval kella 15—16 • KÖLNIVESI Aadr.: Üliõpilasmajas.Tartu; tel. 2-91 • KREEMID l • PUUDER Aasta tellim. — kr. 3. — ja /2 a. — kr. 1.50 Välismaale: aastas kr. 5. — ja x\i a. — kr. 2.50 on tuntud oma kõrge kvaliteedi kaudu Saadaval 1914, 1915, 1916, 1920-35 aas• takäigud ja üksiknumbrid. Varemaid aastakäike müüakse kuni 300/o hinnaalandusega ÜLIÕPILASLEHT EESTI ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA XX AASTAKÄIK jiootoC^aitC &kadee,(ni&Csz6t .kaastääst MõJtüi&aicL v.aa£cpuHjzte> ja* &i&JbjaöJwL ölk& CtidŽ&iS, kand. QJL. & juh.. Meie päevil kõneldakse palju sellest, et vähe• silmas pidada mitte üksi tsentraal-üliÕpilasorga- mad riigid peaksid koos töötama ning võimalust nisatsioone, vaid ka spetsiaal-ühinguid, seltse, mööda ühiselt välja astuma, kui tahetakse säili• mis mahutaksid endasse pÕhja-balti huviosalisi tada omapära ning mõju nii kultuurilises, öko• üliõpilasi, kelle ülesandeks oleks süvendada in• noomilises kui ka poliitilises maailmas. Sama tiimsemat vahekorda teispool Baltimerd asuvate maksab ka põhjamaade ning Balti riikide kohta. sõpradega- Niisuguseid seltse leidub praegu Kui koostöö Rootsi ja teiste põhjamaa riikide Stokhomis, Riias ja Kaunases. Stokholmis on vahel võrsub igivanadest juurtest, siis Rootsi- olemas Põhjamaa üliõpilasseltsil vastav sekt• Balti ühistööst võib öelda, et ta on veel päris sioon, mis hoolitseb pÕhja-balti koostöö elusta• lapsekingis. mise eest. Ometi on too ala väärt, et talle rohkem tähe• Riias on ühel üliõpilasorganisatsioonil läti- lepanu omistada.
    [Show full text]