ÜLIÕPILASLEHT

VIRONIA XXX AASTAPÄEVA ERINUMBER

Nr. 12 TALVEKUUL 1930 KREDIIT PANK Asut. 1907. a. AKTSIA SELTS Asut-1907 a-

Aktsiakapital Kr. 1.400.000. Tagavara kapitalid Kr. 753.000.

PEAPANK Tallinn, Suur Kaja tänav nr. 20.

OSAKONNAD: ABJAS JÕHVIS TARTUS ANTSLAS NARVAS TÜRIL HAAPSALUS NÕMMEL VILJANDIS KEINAS TAPAL VÕRUS

TARTU OSAKOND -Tartus, Suurturg 11. Tel. 1~62. • Juhatus 5-14.

PANK TOIMETAB KÕIKI PANGA OPERATSIOONE. Iga tudeng nõuab ainult

•L ÕLU EESTI ÕLUT J MÕDU y LIMONAD

Atai

TARTUS.KALDA 5/67EL2-38

>COCXXX>OOOOCOOOCKXXXOCKX^^ 08

Likööri ja napsivabrik 0.-Ü.„EMLO" ASUT.1920. Tallinn, Pikk 17. ASUT. 1920. Börsikelder. Tel. 431-08. Tartu ladu: Riiat. 22 a, tel.13-65; ainult engros müük.

KONJAK: Vieux / Tres vieux I txtra tres vieux. LIKÖÖRID: Curacao / Creme d'Orange I Cherry Brändi jne. NAPSID: Kümmel I Subrovka I Vodka jne.

Saadaval igas veinikaupl. ja restoraanls.

* 1 Tartu Triikpesu vabrik TARTUS, SÖÖGITURG 4. TELEFON 2-22. VALMISTAB: Triiksärkc, nurk- ja doppclt ning poolpehmeid kraesid igasugustes fasongides, manshette, rinnaesiseid j. n. e.

Meie kaup on varustatud müügil kõikides pare• vabriku märgiga ja on mates engros- ja detail kauplustes. r40£ MK Meie kaup on vastupidav ja hea väljatöötuse tõttu üldise tun• nustuse omandanud; võistleb—ja on tunduvalt odavam välja• maa saadustest. Ladus on alati saadaval suures valikus igasuguseid triikpesu artikleid. Tartu Triikpesu Vabrik Tartus, Söögiturg- 4.

. B VÄRSKE JA LÕBUS MEELEOLU tudengite organisatsioonide peoõhtutel ja olengutel on ainult siis, kui nende laual ei puudu ET. K. SÕSTRA-ja ÕUNAVEINID ning maitsvad suupisted': E. T. K. kilud ja E. T. K. sprotid. Oma headuse poolest on need kaubad saanud kõikide üldtunnustuse. Nõudke igalt poolt. * Pealadu: E. T. K. TALLINN, Lai t. 39/41. (Eesti Tarvitajate Keskuhisus) Haruladu Tartus, Maarjamõisa tn. ur. .21. M n võib vaadata see, kelle elu on kindlustatud suuremas ühistegel. kindlustusseltsis.

tJHõpila.s±ele

äKvardab soodsad kindlustus viisid, I odavama algpreemiaga esi­ I kõigevõimuline SUMM, meste kindl.­aastate vältel. I I ?tt I ** | SeltsSeltsi valitsusvalitsus:: TartusTartus», SuurturSuurturgg lO, omas majas.

TARTUS, Wf% ^| fft f%f% TARTUS, Kiiütri tn. 3 |# lil O \J L# Küütri tn. 3 (RUUtli tn. nurgal) B^" ■ ^ 1^^ ■ ■ (Rüütli tn. nurgal) Eeskujulik ja odavam I järgu juuksetööstuseäri. Daamide ja härrade jaoskond.

HINNAD: Daamid Härrad Juukselõik. härradele 35 snt. Habemeajamine 15—20 „a Teie poisipea Teie juuksed Habemeajamise juu­ lõigatakse res kaela puhastam. 5 ,. lõigatakse Moodsa poisipea lõi­ pestakse \ pestakse kamine . . . . . ­ . 35 „ Lokkim. daamid. 35­50 „ vormitakse ja onduleeritakse Manicure ..... 75 „ Kulmude ja ripsmete onduleeritakse. ja aetakse habet. värvimine 50 „

Äris töötavad­ainult esimese järgu valitud parimad tööjõud. Juukseid palutakse lõigata lasta äri päevadel, et hoida ära suurt tungi laupäevadel. / Eeskujulik puhtus. / Hinnad võistlemata. / Jootraha e i võeta. / Jääte/tööga täiesti rahule. / Soovitage ka teistele. / Õn põhjuust t nuriaemisekš—Öelge peremehele MirärtM***'­ Coiffcür R. NÄPP Diplomeeritud juuksetööstuse meister. Külastage. Tartus, Kiiütri tän. 3. Külastage. 'li|tll"l|(il'"'l|ll00OÄÄJ00O0OÜ<3O0OOO0lXlOCXlO0CXX)00CO' O KAUBA PAHK A.-S. Tartus SUURTURG NR. 12, OMAS MAJAS. Asutatud 1905. aastal. Telefonid nr. 9 ja 209. Kinnitusosak. nr. 183. pf Põhikapital Kr. 200.000.— M Eri- ja tagavarakapitalid üle 148.000.— 8 Toimetab kõiki pangaoperatsioone- 0 KINNITUS A.-S. EESTI LLOYDI PEAAGENTUUR. O Juhatus.

iriiiill|,,,llll|,,,,iiii'iiiMllll',,llll,''i!ii'l",lllll"MM(,iiiriiii,ll,lllli,iiii|llllllli,|ll'iiii4ill,,'"Hllli |ll|llll,,l|llll|1',llfl,|llll|,I|l!ll|,',llll|,,lllII^

Imepuhas ja võrratumalt parfümeeritud, on ta päralt elegantses moeilmas parim kuulsus. Ta täiendab naiselikku võluvust oma lõhna õrna luulega, mille peensust ja tagasihoidlikkust hindavad kõik maitsega inimesed. A. FREDERKING / TARTU / : ♦ ♦ Põl I u majand u s I i n e 3Kes k ü h i s u s ♦ I „ESTONIA" ! ^ Tallinn, Jaani 6. Telegr. aadr. „Zentrestonia". + ♦ ♦ ♦ Suurim ühistegeline keskorganisatsioon Eestis. ♦ ♦ Omakapitalid . . . 850.000 krooni. ♦ ♦ Läbimüük 1929. a. 24.897.000 krooni. ♦ ▲ Liikmeid­piimaühinguid: 230 ▲ ♦ ♦ ♦ Ostab liikmetelt ja mitteliikmetelt võid ja piimasaadusi ja maksab ♦ ♦ kõrgeimat hinda ühistegelise põhimõtte järele. ♦ ▲ MÜÜb: piimatööstusmasinaid ja ­tarbeid, pakkimismaterjali, jõusööta. ^ ♦ ♦ ♦ ♦ QOOOCXX300CXJOOID<3t:COOO(XOOOOOO«:COOOOOOOg Ö KOHVIK y 1 H. FEISCNER | O TALLINN, HARJU 45, TELEF. 19­50. O

O Alati saada suures valikus torte, koo­ Q fi ke,küpsist, kollast saia ja mitmesugu­ o U seid Viini saiu. Šokolaadikompvekke. y ö — Mee­ ja siirupikooke. Jäätist. — Q U Võetakse vastu tellimisi kõiksugu Ö ö magusate roogade peale igal ajal. Q

Öci!ii;::iiii!;;;iiii:::iiii;::iiiiD iiiiiiiiiiuiMiiiiiiiimiimmniiiuuiiiiiiiiiHiiiiiMiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiimn^

EESTI KOMMERTSPANK

Peapank: Tallinnas, S. Karja Ns 7.

OSAKONNAD: Haapsalus, Narvas, Pärnus, Petseris, Tartus, ■■*". Valgas, Viljandis. ■'•'

Telegr, aadr.: ,,KOMPA".

Sissemakstud põhikapital Kr. 1.400.000 —

Toimetab kõiki pangaoperatsioone.

iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiniiiiiiiiiniii iiiiiiiiiiiiiimiimiiii t liiimiiii IIIIMIIIIIIIIIMIIIIIIIIIIIII iiiiimiiiimiiiimiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiia T KÕNET J8~03 GHISÖM WIE

MOOR/VAHE TOH NURGAL

Iga kodanik saagu kodumaa riide tarvitajaks1

Puuvillase ja villase riide jaoskonnad

rahuldavad oma suure valikuga iga nais- ja meeskodaniku tarvidused.

Müük väikesel arvul, ■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■! | VAN;EMUINE J __ einelaud. ==—

■ TARTUS, AIA TÄN. NR. 6, telef. 40.

| Maitsevad [lõuna~ ja õhtusöögid, ■ Mugavam koosviibimise koht! ■

­ Rahvustunne kohustab Teid nõudma ja tarvitama AINULT Eesti tubakavabriku,,Sultan­Flor" paberosse:

„CONCORDIA" „OMAR" 20 tk. — 35 snt. 25 tk, — 25 snt. ..ÖKONOOMIA" 100 tk. — 100 snt.

Tubakavabrik ..SULTAN­FLOR" Tartus. Vironia Ma 12 erinumber 22. XI 30 ÜLIÕPILASLEHT

EESTI ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA

ÜHISUS, KINDLUS, AUSUS. Need kolm lihtsat sõna seisavad juba 30 aastat Vironia korpo• ratsiooni lipukirjas. Kolm mõistet, kolm nõuet iseendalt. Ühisus — ühtehoid ja üksmeel teeb tugevaks; ühte hoidma pea• vad just need, kes muidu nõrgad on, keda vähe on. Ühistunde puudumine viis meie rahva saatuse aastasadade eest saatuslikele katsumistele, mis oleks võinud lõppeda rahvuse kadumisega. Eesti uuestisünnil oli sellepärast esimene nõue: ühte hoida. Ühistunnet istutada noortesse südametesse — oli tähtsam ülesanne. Ühtehoid sõprade keskel, ühistunne kogu rahvas — sellele peame ehitama uut kodu, selles on meie jõud, meie lootus. Kuid ainult kindlate meeste ühtehoius on jõud. Meelekindlus igal alal on tegur, mis üle viib kõikidest raskustest. Mitte kohkuda kat- sumispäevil, mitte hellituda saatuse ajutisest päikesepaistest! Kindlalt as• tudes edasi, oma teed rajades jõuame sihile lähemale. Need sihid peavad olema ausad. Ainult ausa sihi poole, ausat teed mööda võideldes, ausate abinõudega — peab astuma mees. Ja kuigi elus kindlast mehest tihti ajutiselt ette jõuavad teised lühemaid opporiu- nistlikke radu mööda, saavutades suurema oma kasu — see ei tohi eksi• tada, ega meelitada järeltegemisele. Sest õiget rahuldust ei anna mehele mitte ajutine saavutus, ühepäevane tagajärg, vaid teadmine, et on astutud õiges suunas, et on mindud õiget teed — olgu see tee ka raskem. Kõiki• des eluraskustes jääme oma lipukirjale truuks. Aastapäeva puhul tervitame kõiki seltsivendi ja ka kaasvõitlejaid teistes organisatsioonides. Vivat, crescat, floreat, Vironia. 266 ÜLIÕPILASLEHT No 12 — XI 30

Vironia saamisest ja elukäigust. J. Roosson. Pea kõik suuremad üliõpilas• laslehes juba toodud materjale tungist ja eelmainitud sihtide taot• organisatsioonid on oma tekki• üldise eesti üliõpilaskonna loo lemisest. Vironia ongi need sihid mise põhjusi, olelemise põhjen• kirjutamiseks. väga suurel määral saavutanud, datust ja omi eriülesandeid käsitle• Vironia loo koostamine on seni sest ka siis, kui tema kõrvale tek• nud avalikkuse ees. Vironia on vägagi söötis olnud; kroonikaid kis teiskujuline eesti üliõpilasor• juba keskikka, on neljandasse on ainult väheste aastate üle pee• ganisatsioon, jäi Vironia kuni lõpu• aastakümnesse jõudmas, kuid on tud ; koosolekuid on protokollitud ni Riia eesti üliõpilaste suure seni keeldunud oma olemust käsit• Riia C ! C ! -1 stiilis, ainult päeva• enamuse rakindiseks ja selles nägi lemast trükis. Seda reservi on kord ja otsused, kuna puuduvad Vironia kinneldust sellele, et tema põhjustanud esijoones avalikkus vaidluste ja vähemusesse jäänud tee oli õige. ise, püüdes tungida isendi kotta ettepanekute märgendid. Riia Polütehnikumi asutamisest ja pealegi vaenuliste tunnetega, Selle siin ülevaate kirjutaja, kui 1862. a. kuni 1890. aastani on taotledes isendi kodust elu mõjus• juhusliselt Vironia murdeaegadel seal õppinud umbes 20 ilmselt tada ja muuta: Loomulikult isendi (1905—1907. a., Moskva aeg ja eestinimelist üliõpilast (eesti kän• iseteadvus pidi eitama säärast Tartusse asumise aeg) temale lähe• nust võrsunud üliõpilasi oli kaht• avalikkuse õigust. Vironia on dal olnu ja ta konvendi elust neil lematult märksa enam), kellest pidanud mõõdukat reservi kõige aegadel üliõpilasena või vilistla• mingi ime läbi minu teäda ainult õigemaks vastuseks avalikkuse sena osavötnu, võttes enesele kaks on säilinud eestlusele. Veel vaenulikkusele, kuigi avalikkuse kohustuse käesoleva ülevaate kir• 1889- aastal on 3 eestlast lasknud suhtumine temasse vaenulikult oli jutamiseks, ei näinud ette, et vahe• end tõmmata vene korporatsiooni. osalt tingitud tema olemuse mitte• peal tema töökoorem sedavõrd Alles .1890. aasta sügisel astus piisavast tundmisest. Vironia on suureneb, et võimatuks teeb kasu• Riia Polütehnikumi esimene eest• alati teostanud enese ja oma liik• tada oleva aja jooksul kogu ole• lane, kel juba oli rahvuslikku selg• mete üle valjut kriitikat, ta on leva materjali põhjaliku läbitööta• roogu, mille ta oli saanud olles alati valmis olnud vaheda noaga mise. Sellepärast on alljärgnevas Tartus 1V2 aastat koos elanud lõikama maha paiseid ja liigliha, mõned puuded paratamatud, mida üliõpilastega, kes 1890. aasta niipea kui osutus nende teisiti vabandada palun. kevadsemestril said Frat. Vilien- ravimine lootusetuks. Seda enese• ^Suuremal osal üliõpilasorgani• sise asutajaiks. See oli Karl Ips• kriitikat ja oma alalist püüdu olla satsioonel, eriti nooremail, kes va• berg, praegune Vironia vanim ühiskonna vääriliseks ja oma jõu nemate kõrvale on asutunud, on vilistlane. Tema ümber hakkas piirides kasulikuks liikmeks on olnud asutamise põhjuseks mingi kogunema eesti üliõpilaste ring. Vironia alati pidanud enesele pii• vanemaist rakindistest erinemis- Järgmisel aastal tuli juurde kaks savaks juhindumisaluseks, tagasi tahe, seega nende sünnitajaks oli eestlast ja 1892. aastal veel kaks. tõrjudes väljastpoolt tulevat Viro• teatav juhtmotiiv, mis kohe vaju• 1892. aastal enne jõulu oli esi• nia juhti mistahet. Alles paaril tas rakindisele teatava templi, mis mene 6-meheline koosviibimine viimasel aastal, kus korporatiivne juba algusest peale mõjustas liik• (neist Eduard Eisenschmidt, Kure• organiseerumisviis suutis arvulise mete juurdekasvu erisuunalist saarest pärit, lõpetas 1894. a. ja jõuga enesele nõuda tarvilist tun• selektsiooni. Vironia aga sündis kadus viroonlaste silmapiirilt), kus nustamist, on avalikkus ja eriti esimesena Riia eesti üliõpilasorga• arutati vajadust eemale hoiduda üliõpilaskond hakanud suhtuma nisatsioonina. Peamiseks sihiks muulaste organisatsioonest, sest korporatiivsesse räkindusvormi as• tema asutamisel oli Riia üliõpi• oli oodata eestlaste arvu kasvu jalikumalt ja rahulikumalt. Säärast laskonnast kõigi eestlaste koon-, ja seega võimalust eestlastel luua suhtumismuudet tervitab Vironia damine ja alalhoidmine eestlusele oma-rahvuslikrakindis. Kuid 1893. ja tahab kaasa mõjuda, et edas• ja alles teisjärguliseks sihiks oli aasta ei annud sellele ootele pidigi üliõpilaskond omavahelis• vastastikune enesekasvatus. Seega, tuge, sest kuigi sel aastal tuli tes suhtumistes juhinduks peami• koondades enesesse võimalikult juurde 2 eestinimelist üliõpilast, selt ühiseist ning ühendavaist kõik selleaegsed eestlust poolda• siis üks neist vajus muulaste kor• ideist, loobudes lahutavate mo• vad Riia üliõpilased, Vironia sai poratsiooni ja ka teine hoidus mentide senisel määral allakriipsu• niisugune, kui seda tingisid Riiga eestlastest eemale. Selle tasuks tamisest. Eelriivatud muutust pöimendunud eesti üliõpilaste ena• aga 1894. aasta andis 4-mehelise tervitab Vironia eriti oma 30-da mus ja kohalikud olud. Oma juurdekasvu, 1895. aasta — aastapäeva puhul ja kasutab sood• teotsemistes ta juhindus olelemis- 2-mehelise, 1896. a. 1-mehelise, samat õhkkonda oma senise elu• 1897. a. 4-mehelise ja veel mõned käigu loo kondikava toomiseks kõhklejad, kes lõpuks ikkagi Vi- „OliõpilaslehesM, mil on niivõrd 1 Loe : Chargierten Convent. Prants, roniast eemale jäid, 1898. a. jäl• tähtsust, et see täiendab Üliõpi- keeles : le charge — koormatu (ka ameti• ga), USaldatu. legi 4-mehelise, 1899. a. juba No 12 XI 30 ÜLIÕPILASLEHT 267

Vironia asutajad 1900. a. V.- paremale ülemine rida: J. Kamar, R. Lilienthal, A. Kurruk, E. Jacobi, J, Lilienkampf, G. Westel, E. Enno, K. Margens, A. Kuusik, A. Iir. Keskmine rida: J. Rifson, R. Maasen, V. Clemenf, O. Uhs, R. Mitt, K. Jürgenson, G. Nurm, O. Amberg, F. Mitt, J. Kõrb, E. Aule, H. Mossa. Alumine rida: R. Behr, A. Zimmermann, A. Nikko, F. Kangro, N. Link, J.Radik, H. Jõudu, A. Uibopuu. All: C. Mauritz, E. Paehn,

6-mehelise ja kinnitusaasta 1900 hakati 1899. a. sügissemestrist oli, kas asutada seltsi või korpo• andis koguni 12-mehelise juurde• alates direktorilt vahetevahel ka ratsiooni. 1897. a. kevadel, enne kasvu. Siin on arvesse võetud koosoleku luba nõutama. Koos• polütehnikumi lõpetamist käis Karl need, kes enne Vironia kinnitust olekuid peeti neis kaasvõitlejate Ipsberg direktori jutul eestlaste liikmeks astusid ja kinnituseni korterites, kus suurem arv kokku- organiseerumise üle direktorit liikmeks jäid. Kuigi eestlaste hoiduvaist koos elasid. Neid nõudamas. Sel ajal oli Riia Polü• ringist 1897. aastal Ipsberg ja kooskäimise kortereid kutsuti tehnikumi juures kahte tüüpi üli• 1898. a. D. Koik ja J. Raudsep uulitsa nime järgi burg'ideks, õpilasorganisatsioone : korporat• lõpetanutena ülikoolist lahkusid, nagu 1897. aastal Nikolaiburg, sioonid, mis pidid kõik kuuluma oli 1898, a. sügiseks kokkuhoi- kus 7 meest koos elas ja 1898/9. 1877. aastal keiserlikult kinnitatud duvate eestlaste ring juba nii ja järgmisel õppeaastal Königs- C1 C! alla, ning omakonnad suur, et oma organisatsiooni lige• burg. Esimeseks üldkulul pee• (3eMJisqeCTBa), mis olelesid di• mas tulevikus loomise võimaluses tavaks kooskäimiskohaks oli rektori loal. Direktor Grönberg enam kahelda ei tulnud. Juba Schwimmburg 1900/1901. aastal. viimast tüüpi organisatsioone ei 1896/7. aastal, mil eestlaste rüh• Neist burgidest on selleaegsel*] pooldanud, kuid ei uskunud ka mas oli 12 kindlamalt kokkuhoi- kõige soojemad mälestused ; koos- eestlasi korporatsioonina läbi löö• duvat üliõpilast, käidi sagedasti käimised olid sagedad, läbisaa• ma suutmaks. koos ja arutati elavalt rakindu- mine oli kõige sõbralikum, kõiki Enamus kokkuhoiduvaid Riia misküsimust. Sel ajal ja hiljemgi elustas tulevase organisatsiooni eesti üliõpilasi juba sel ajal pool• kuni Vironia kinnituseni olid koos• loomise ja legaliseerimise küsi• das korporatiivset organiseerumis- viibimised enamasti salajased, kuid muste arutlustega kaasaskäiv Ioo- vormi, kuigi vaidlused selles küsi• kokkutulijate arvu kasvamisel mingurõõm. Tähtsamaks teemaks muses kuni 1899. aastani edasi 268 ÜLIÕPILASLEHT Ho 12 — XI 50 kestsid. Sel ajal tehti ka esimene poole seni valitsevas ja ülevas hääletab vastu. Vironial ei olnud katse formuleerida põhikiri. Kuigi seisukorras olnud sakslusega, kõik oma värvide suhtes veel mingit põhikirjas organisatsiooni nimeta• see kokku mõjustas lõpuks täiesti traditsiooni, mispärast ei soovi• takse seltsiks, on seal peale muude üksmeelse poolduse korporatsi• tud Vironia kinnitust värvide kü• korporatiivse rakindise tundemär• ooniks rakindumisele. simuse pärast kaalule panna, kuna kide ette nähtud liikmekandi• 29. jaanuaril 1899. a. on ühek• muidu oldi nelja mittesaksa kor• daatide täisliikmeks vastuvõtmise sast kutsutust kaheksakesi pee• poratsiooni pooldusele enam-vä• minimaalooteaeg neli kuud, nagu tud koosolekut, mil valiti esimest hem kindel Sellepärast siis va• Riia korporatsioonideni. Ka oldi korda ametnikud : esimees ja abi• liti Riia senistest värvidest täiesti 1897. a. kevadeks juba kindla• esimees. Selle tõttu sai see ka erinev värvide ühendelu: violett, mini Vironia nime peäle peatuma esimeseks koosolekuks, millest must, valge, mis ühtlasi pidid ka jäädud ja selle üle erateel J. Tõ• on säilinud kirjalik mälem, sest Vironia lipukirja: „Ühisus, Kind• nissonilt järele küsitud, kas nimi selle koosoleku üle, samuti järg• lus, Ausus" vasteks olema. Vi• on vaba, kas ta on keeleliselt miste samal kevadsemestril pee• ronia lipukirja tuleks praegusesse õige ja kas ehk burširingkonnis tud 8 koosoleku üle esimees on eesti keelde tõlgitseda : ühtehoi- nimele ei ole halba kölaomaaeg- lühidalt kirjutanud protokollid ja dumus, meelekindlus, ausus, kuid seist Tartu sündmusist külge jää• peale selle ühe-leheküljelise kok• kuni teadlikuks saadi lipukirja nud. Ergutavas vastuses on võe• kuvõtte 1898. a. sügissemestri keelelise külje puuetest, oldi li• tud kõik kahtlused Vironia nime tegevusest, mis 1899. a. sügisse• pukirjaga juba nii kokku kasva• ümbert, kuid, kui siiski peaks kahel- mestri esimesel koosolekul kõik nud, et pieteeditunne hiljem ei dama, siis soovitatakse alternatiivi• korraga on ette loetud ja kinni• lubanud seda enam muuta. na Rivalensise nime, keeleliselt tatud. Mainitud kokkuvõttest leiab, Veel oleks kinnitusesooviaval- toetudes Leo Meyer'i autoriteedile. et 1898. a. sügissemestril on pee• dusest mainida Vironia otstarbena Kui 1897. aasta detsembris lei• tud üksainus koosolek (daatumit ettetoodu: „autunde arendamine, dis kinnitust läti korporatsioon ei ole leida) ja on otsustatud asu• vastastikune materjaalne ja vaim- Selonia ning selle järele C 1 C ! tada Riia Eesti Üliõpilaste selts line toetamine, mõnus seltsiv sai 7 liikmeline, kelle hulgas oli 4 ,, Vironia". Kuni 5. dets. 1899. a. kooselamine, sõpruse edendamine mittesaksa korporatsiooni, siis räägitakse protokollides ainult selt• ja kombluse kõrgelhoidmine". 1 kasvas veelgi eestlaste julgus ja sist ja seltsi asutamisest, kuid Selles sooviavalduses oli ka hakati ikka enam ja enam pool• sisemist korda loodi nimele vaa• ette nähtud auvilistlaste valimise dama korporatsiooniks rakindu- tamata korporatiivset. Alles 5. kord. Nimelt vastavalt APC (AU- mist. Kui 1899. aastal uuesti detsembril 1899. a. on tehtud vor• gemeiner Polytechniker Comment) käidi direktori pool tema seisu• miline otsus asutada korporatsi• nõuetele kuulusid auvilistlaste ni• kohta kuulamas rakindumistüübi oon ja 23. veebruaril 1900. a on metused C ! C !-lt kinnitusele. Et üle, siis selgus, et ta endisest otsustatud veel kevadsemestril esi• C! C ! sel ajal auvilistlasteks kin• ebalevast seisukohast oli loobu• tada C ! C !-le korporatsioonina nitas ainult endisi Riia üliõpilasi, nud ning kõigiti soovitas korpo• kinnitada saamise sooviavaldus, loobus Vironia edaspidiseks au• ratsiooniks rakindumist, teatades, ikuigi korporatsiooni asutamiseks vilistlaste valimistest üldse ja on et tema poolt kinnituseks takis• lnöuetavast 25 liikmest 5 alles sellest püsivalt kinni pidanud, eri• tusi ei ole, kuna seltsina kinnitust ^puudusid. 29. märtsiks 1900. a. nedes selle poolest muudest kor• ei lubanud enne, kui saab selt• [oli kinnituse sooviavaldus valmis poratsioonidest. Hilisemal ajal side normaalpõhikiri koostatud |ja sellele 25 allkirja kogutud, kus• C !C !-st eemal olles jäigi maksma ja ministeerumi poolt kinnitatud. juures kaks allkirja oli isikute nimetatud kord, leides õigusta• Nii siis ühest küljest soov saada | poolt, kes ei kavatsenudki jääda mist enda liikmeskonna puhtalt kindla distsipliiniga ning ühtehoi- viroonlaseks, vaid ainult ajutiselt säilitamise põhimõttest. dumist edendava organisatsiooni toetasid Vironiat kinnituse taot• Kõige mõjusamaks kaalutluseks ja teisest küljest väline mõju, peale lusel. Selle sooviavalduse teks• korporatsiooni asutamise vastu selle veendumus, et korporatsi• tist oleks mainimisväärt, et Vi• oli Vironia asutajatele alati ol• oonina suudetakse suuremal mää• ronia värvideks olid võetud tu• nud kulude küsimus, kuid 14. ral hoida ära eestlaste valgumist meroheline, must, valge, kuid märtsil 1900. aastal lahendus ka saksa korporatsioonidesse ja üldse veel enne C!C! poolt Vironia see küsimus vilistlase Ipsberga sakslusesse, sest juba eesti kor• kinnituse asjus lõpliku seisukoha kirjaga, kes lubas kinnituseks poratsiooni olelus ja selle tunnus• võtmist loobuti neist värvidest, saata ja saatiski 1000 rubla. Ka tatus ka saksa korporatsioonide sest üks muidu Vironia kinnitust peale kinnitust toetasid vilistlased poolt kahtlemata pidi imponee• toetavaist korporatsioonest andis Vironiat suurte summadega, nii rima muidu saksluse poole kal- erateel teada, et rohelise põhi• saatsid vii! D. Koik, kuni ta elas, duvaile elemendele, lõpuks vaade, värvi juurde jäämise puhul tema ja vii 1 Ipsberg kuni üldise vilist- et eestlaste tunnustamine korpo• lasmaksu läbiviimiseni palju aas• ratsioonina tähendab sammu edasi 1 Sest ajast on säilinud viroonlaste taid järjest 120 rubla toetust. Tei• eestlaste edasijõudmises ühtlaste viis kutsuda üksteist „seltsivendadeks", sed vähemad või ajutisemad toe• õiguste ja üheväärse seisukorra kuna teistes korporatsioonides kutsutakse üksteist .kaasvõitlejaiks*. tused jätan loendamata. Ks 12 — Xl 50 ÜLIÕPILASLEHT 269

Nii siis 1900/01. a. sügissemest• nende kaasrõõmu- väljendavad õn• vahel läbirääkimiseta, tõusis üks ril, kui liikmete arv 12 noorliikme nesoovid. saksa korporatsioonide senioritest läbi oli tugevasti paisunud, oli 1. detsembril peeti sealsamas üles ja avaldas kõigi kolme saksa Vironia igati ette valmistunud jällegi äärmiselt lihtne, väikese- korporatsiooni nimel, et nemad korporatsioonina ülesastumiseks. kululine võõrasteõhtu, kuhu oli leiavad C!C! olema selle otsusega C! C! viivitas kinnitusega, või kutsutud viroonlastele tuntud või kõrvale kaldunud kõrgeimalt kin• õigemini, üldse oma otsusega pea• teatud Riia eesti meesharitlaskond, nitatud põhimäärustest ja sellepä• aegu kuni sügissemestri lõpuni, arvult 16. rast loevad C! C! legaalse olele• soovides tutvuda uue korporatsi• Sellega olid asutamismured ja mise lõppenuks; ning kõik kolm ooni koosseisu, korra ja esinemis- kinnitusrõõmutsemised mööda. Al• saksa korporatsioonide esindajat võimega. Juba mõni päev enne gas legaliseeritud elu. Esimese lahkusid. S! CI (järelejäänud viie• kinnitust hakati valmistuma ava• ülesandenaVironiale oli enesele täit liikmelises koosseisus), tunnistas liku esinemise vastu, kuna oldi lugupidamist kindlustada kõige• saksa korporatsioonid CI CI st väl- nelja mittesaksa korporatsiooni pealt C! C!-s ja Riia üliõpilaskon• jaastunuiks ja otsustas sellele vas• poolthääletamisele kindel, sest nas üldse, samuti ka Riia selts• tavalt nõuda saksa korporatsiooni• kõigis neis oli küllaldaselt tutvust konnas, eriti aga Riia eesti selts• delt värvide kandmisest loobumist. ja sõprust otsitud ja ka leitud, konnas. Et viroonlased ei esine• Esialgul direktor v. Knieriem(Tartu kuna saksa korporatsioonidelt toe• nud teiste vastu väljakutsuvalt, saksa korporatsiooni vilistlane) tust ei oodatudki, mispärast nen• eneste vastu aga ülbet, väljakut• püüdis saksa korporatsioone kaits• dega ainult korrektse vahekorra suvat olekut ka ei sallinud, ning ta, kuid viimaks siiski möönis, pidamisega piirduti. Pühapäeval, mensuuridelgi end nõrgemini ei et saksa korporatsioonide avaldus 26. novembril 1900. aastal saa• esitanud kui vanemad, buršilik- ei olnud põhjendatud ja et neid bus viroonlaste rõõmupäev : C ! C! kust rohkem kui Vironia hindajad tuleb C! C!-st lahkunuteks lugeda esimees käis konvendi korteris ja korporatsioonid, siis Vironia saa• ja seega nad peavad lakkama värve andis teada, et C I C! poolt on vutas varstigi korrektse, tunnustust kandmast. Nüüd hakkas direktor korporatsioon Vironia tunnus• väljendava läbikäimise kõigi kor• nõudma saksa korporatsioonide tust leidnud. Kohe selle järele poratsioonidega. Oma seisukoha- tagasivõttu. C! C! seadis üles nõu• kutsuti Vironia eestseisus Polü• võtmistes Cl C! istungitel oli Viro• de, et selleks saksa korporatsioo• tehnikumi direktori juurde, kes nia alati õigust taotlev ja iseseisev. nid esineksid vastava palvega. See teatas, et ta korporatsioon Viro• Tähtsamaid sündmusi C! C! nõue oli vist väga raske täita, sest nia sel hetkel kinnitab, kuid et elust osavõtmisel oleks mainida alles aprillis 1907. aastal esinesid avalik ülesastumine tuleb lükata järgmised: saksa korporatsioonid sellekohase edasi 28. novembrini, sest enne 1904. aastal tekkis poola korpo• palvega ning võeti uuesti Cl CI peab kinnitusest teada antama ratsioonidel konflikt CI C!-ga, mil liikmeiks. Ainult Vironia hääletas valitsusvõimudele. puhul neid ähvardas sulgemine või vastu, juhtides protokollidiktaadis 28. novembril kell 12 sõitis C! C! st pikemaks ajaks väljaheit• tähelepanu sellele, et sakslaste korporatsioon täies koosseisus Po• mine. Selle konflikti lahendamisel ülesastumine selles asjas näitab, lütehnikumi ette. Eestseisuse liik• astus eriti Vironia poola korpo• et nad ei vääri teiste korporat• med olid direktori juurde kutsu• ratsioonide kaitseks välja, pidades sioonide usaldust. tud. Direktor võttis nende vär• Cl C! rahvusvahelisust selleks fak• Vahepeal, 1907. aasta veebru• vimütsid ja isiklikult vabastas toriks, mis talle Riia CIC! liikmeks aris, CI C! oli tunnustanud teise need musta ülekatte alt. Eest• olemise armsaks tegi. läti korporatsiooni Talavia, kuid seisuse ilmudes trepile konvendi Veel tähtsam moment Riia kor• direktor ei olnud nõus kinnitama liikmed vabastasid oma värvimüt• poratsioonide elus oli 27. oktoob• teda enne, kui saksa korporat• sid ülekatteist ja lihtliikmed ehti• ril 1906 aastal, mil Vironia pre- sioonid tagasi võetakse. Pikemate sid oma mustad teklid korporat• sideerimisel peeti S! C!-i * (esi• läbirääkimiste tulemusena saadi di• siooni lihtliikme-märgiga, milleks meeste koosolekut). Otsustamisel rektorilt lubadus, et ta saksa kor• on hõbe tammeleht korporatsi• oli ühe saksa korporatsiooni ette• poratsioonide tagasivõtu järele ei ooni vääntähega, ja süs algas sõit panek ära keelata korporantidele keeldu Talaviat kinnitamast. Tala• läbi linna viroonlaste endisist bur- üliöpilasmütingutel käimine. Mii• via kinnitust pidas Vironia eriti gidest mööda Schwimmburgini, tingute pidamine ja miitingutel tähtsaks, sest sellega suurenes Riia mida sellest peale hakati konven- käimine oli juba Polütehnikumi CI C!-s mittesaksa korporatsioo• dikorteriks hüüdma. Samal õhtul direktorist üldse keelatud. Sellepä• nide arv ja ühtlasi Talavia kuu• peeti väga ülevas meeleolus sel• rast, nähes ettepanekus ainult üle• lus edumeelsuse ja ajaga ühes- leaegses kitsas ja lihtsas konven- liigset politilist demonstratsiooni, sammumise poolest esirinnas ole• dikorteris ka kuluküljelt lihtne hääletasid poola, läti ja eesti kor• vate korporatsioonide hulka. Sel• asutamiskommerss, mille pidulik• poratsioonid selle ettepaneku vastu lega oli Riia C! CI nüüd nii rah• kust väga aitas suurendada EÜS-i ja seega oli ettepanek, kui ena• vustelt (3 saksa, 2 poola, 2 läti, vilistlaste esindaja Dr. Paldrocka must mitte saanu, tagasi lükatud. 1 vene ja 1 eesti korporatsioon) ja EÜS-i eestseisuse (B. Steinberg, Sellepeale kohe, ilma enne oma kui ka meelsuselt küllalt mitme• L. Olesk ja P. Põld) osavõtt ning 1 Loe: Senioren Convent'i. kesine võimaldamaks edaspidi te- 270 ÜLIÕPILASLEHT Ks 12 — XI 50

ma liikmeile küllalt vaba ja oma• esmajärjekordseks ülesandeks ning seumi ruumides juhtunud tule• pärast arengut, mis ilma suuremate ei sundinud kedagi selleks. Kuid kahju puhul. Ja et viroonlastel vahejuhtumisteta kestis kuni maa• vaatamata sääraste konvendiot- seega ainult ettevõtte hea korda• ilmasõjani. Sõda puhkenud, tek• suste puudumisele viroonlased minek südame peäl oli ja ei mitte kisid varstigi takistused. Esmalt võtsid vastavalt oma sümpaatiale teenete otsimine, näitab see, et 1914. a. novembris, kus vene kor• Riia eesti seltside elust suure ta ka teisi eesti üliõpilaste or• poratsiooni ja vene seltskonna pea• huviga osa. Asutamisaastail oli ganisatsioone kaaskorraldajaiks lekäimisel vene keel saksa keele „Imanta" perekonnaõhtuil viroon• kutsus, kuna pidu läbi viia ka asemele C! C! asjaajamise keeleks lasi alati suuremal arvul. Ajajärgul üksi oleks suutnud. Teenete ot• võeti. Juba 1903. aastal vene kor• peale kinnitust tõmbas Riia Eesti simise asemel Vironia peamiseks poratsioon sondeeris pinda, kuidas Karskuse Selts viroonlasi suure• püüdeks oli esimeses joones oma suhtuksid teised korporatsioonid mal arvul ligi- Kuid peale Riia liikmetes kasvatada sooja suhtu• sellesse, kui nende poolt tehtaks Eesti Hariduse ja Abiandmise mist eesti rahvuslikesse kusimu• ettepanek võtta CI C! asjaajamisel Seltsi asutamist, kus seltsi elust sisse, nii sooja, et see võiks veel saksa keele asemele vene keel. rohkesti Riia eesti intelligentsi aastaid püsida ja katkematu nii• Sel ajal Vironia esindaja teatas, et osa võtmas oli, siirdus ka viroon- diga siduda eestluse külge ka Vironia on asjaajamis-keele muut• laste sümpaatia sinna. Oma poo• neid viroonlasi, kes oma eriala mise vastu. Siin kohal võib ül• lehoidvat ja toetavat suhtumist tõttu olid määratud paratamatule diselt mainida, et Vironia on alati Hariduse Seltsisse väljendas Vi• laialivalgumisele laia Venemaa suuremat ohtu eestlusele näinud ronia muuseas piduõhtuga selle piiridesse. vene mõjust, kuna sakslust Eestis seltsi heaks mängides „Vana Oma sooja tunnet Eesti vastu pidas kahanevaks jõuks. 1914. a. Heidelberki". Tegelasteks olid ilmutas Vironia eriti Vabadussõja venelaste sõjameeleolu ja „Novoje peale Käthe osa mängija ainult ajal. Kui Eesti käskjalad, kaitse• Vremja" ägedate korporatsiooni- viroonlased ; näitejuhiks oli seltsi- väe staabi esindaja ja Tartu üli• vastaste kirjutiste puhul ei julge• vend, kel sünnipärased kunstilised õpilaskonna esindaja Riiga ilmu• nud ükski korporatsioon vene keele kalduvused ja kes hiljem näite• sid teatega, et kodumaa kutsub, vastu hääletada, et mitte oma ole• juhtimise on teinud oma erialaks. oli Vironia viibimata valmis. 30. lust vastu saata kiirele lõpule. Piduõhtu õnnestus igati. novembril 1918. a. korraldati Vi• Venekeelse vastava terminoloogia Mis puutub viroonlaste osavõttu ronia ruumides Riia eesti üliõpi• väljaarenematuse tõttu muutus as• kodumaisest rahva- ja seltsielust laste üldine koosolek, kus lige• jaajamine raskepäraseks ja sellest siis kriipsutan veel korra alla, et maid teateid saadi kodumaa sei• peale hakkas C! C! tegevus soiku politiliste rahvategelaste kasvata• sukorrast ning arutati küsimust, jääma. Lõpliku hoobi sai C!C! mist ei ole Vironia oma Riia ajas• kas tähtsam on minna Tartu üli• 1915. aastal Polütehnikumi üle• tul enesele kunagi ülesandeks sead• õpilaste üleskutsel maale agitee• viimisega Moskvasse, kus C!C! nud, kuigi Vironia oma liikmete rima vabatahtlikku kaitseväkke tegevus täiesti lõpetada tuli. Oma• jäämist kodumaale alati õhutas ja astumist või isiklikult viibimata päi elas Vironia edasi kuni ok• tegelikult neist väga suur prot• astuda kaitseväkke. Nagu koos• toobrirevolutsioonini, kuigi liik• sent siia teotsema jäigi, suurem oleku protokollist näha, on peäle mete sõjaväkke kutsumiste tõttu kui enamusel eesti üliõpilasorga• kodumaa esindajate sõna võtnud järjest vähenedes. nisatsioonel. Vironia nägi oma ainult viroonlased, kuigi koosole• Olles Vironia olemist Riia CI C1 liikmete ülesannet Eestisse jää• kul oli ka kümmekond mittevi- liikmeks ja vahekordi C! C 1-s kä• mise puhuks praktilises töös ja roonlast ning kõik sõnavõtjad sitlenud pikemalt näitamaks, et tegevuses, mispärast ta ei pida• pooldasid viibimatut isiklikku rah- Riia C! C!-s olid olud hoopis tei• nud vajaliseks, et viroonlased end vaväkke astumist. Otsustati nel• sed, kui Tartu Ch I C 1-s \ pöör• juba üliõpilasena politilises tege• japäeval, 4. detsembri õhtul k. 8. dume Vironia ja seltskonna vahe• luses harjutaksid. Kuid, kus ko• olla koos Tallinnas Estonia teat• lise vahekorra arenemise vaatlu• dumaa viroonlaste abi vajas ja rimajas Spordiselts, «Kalevi" ruu• sele. Riia seltskonnas võitis Vi• neid tööle kutsus, ei keeldunud mides, ning teiseks otsustati Vi• ronia peagi täielise lugupidamise viroonlased kunagi kohusetruult ronia ja Riia Eesti Üliõpilaste oma korrektse ja kaine ülalpida• osa võtmast. Kõige säärase väi• Seltsi nimel Polütehnikumi tahv• misega. Igat vääratust sel alal ja kese tegevuse loendamine ei ole lile paigutada sellest teade ja eriti Riia eesti seltskonna ees juh• mul siinkohal võimalik. Nii mõn• kaasakutse kõigile eesti üliõpilas• tunuid Vironia alati karistas väga dagi on ka võõraste kirjutistes tele. Vironia sisemiste asjade valjult, nii et ka ennast kergesti viroonlaste osavõtust juba loen• korraldamiseks peeti' 2. detsemb• unustama kalduvad karakterid sun• datud. Olgu näitena sellest, kui• ril esmalt lahtine ja hiljem kin• niti kainele ülalpidamisele. Selts• das kodumaa mured leidsid vi• nine konvent, kus lahtise kon• kondlikku tegevust ja Riia selt• roonlaste südameis sooja vastu• vendi otsusega uuesti kinnitati, side elust osavõtmist korporatsi• kõla mainitud viroonlaste, algatu• et viroonlasil in cörpore tuleb oon üldsusena ei pidanud oma sel ja peamiselt viroonlaste osa• astuda eesti rahvaväkke. Samal võtul Eesti Rahva Muuseumi heaks koosolekul võeti aktidesse 27 vi• 1) Tartu Chargierten Convent lühen• dab oma nime Ch ! C!, Riia oma ajya C! Cl Moskvas korraldatud pidu muu• listlase allkirjaga Tallinnast saa- No 19 — XI 30 ÜLIÕPILASLEHT 271

Viroonlased Vabadussõjas soomusrongidel. bunud üleskutse „in corpore või• hoidmiseks laiali paigutati üks roonlast. Haavata sai 1. Jala• malikult ruttu astuda loodavasse kantseleisse, kaks masinaruumi ja väes oli 9 viroonlast. Surma sai eesti sõjaväkke". Sellele üles• teised suurtükkidele. Kui hobu• Mihkel Mattin ja haavata sai 1. kutsele oleksid viroonlased kaht• sed Tallinna jõudsid, oli neid Peipsi laevastikus oli 2 viroon• lemata jälginud ka siis, kui ko• ikkagi vähe. Sellepärast tuli vi- last, lennuväes 1 viroonlane, kait• dumaa saadikuid ei oleks ilmu• roonlastel laiali valguda mitmesse seliidus 1 vilistlane, staabis 4 vi• nud. Siiski ei saa mainimata jätta, väeossa. Enne lahinguväljale mi• listlast ja sõjaväeametnikkudeks et selleaegses umbes 40-liikmeli- nekut maeti Tallinnas soomus• 3 vilistlast. ses tegevliikmete peres leidus rongil surmasaanu vilistlane Alek• Vabadusriste vahvuse eest üks, kes samal 2. detsembril esi• sander Kahro. omandasid viroonlased ratsaväes tas Vironiast lahkumise palve, Ratsaväes, oma vilistlase Jon- 7, soomusrongidel 3, suurtükiväes kuid see oli ka ainus. soni all võitles 18 viroonlast. 1, jalaväes 1, mereväes 1 ja tee• Eeltoodust on näha, et Vironia Algul oli viroonlasi ratsaväes um• nete eest ratsaväes 1, soomus• oli valmis. Ta justkui ootas seda bes poole rohkem, kuid soomus• rongidel 3, suurtükiväes 3, jala• momenti, kunas kodumaa teda rongide meeskondamise aegu väes 1 ja staabis 2. Normaaltalu kutsub. 3. detsembril sõideti viidi ratsaväest sinna üle teiste sai 2, tasuta maa — 13, rahalist ühises omapäralt vagunis Riiast hulgas ka hulk viroonlasi. autasu — 20 kokku Kr. 9900— välja. Tallinnas 4. detsembril Olgu austavalt nimetatud rat• ja priikooli 23. Üldse on saanud tõstis vilistlane G. Jonson uuesti saväes surma saanud Martin Hol- mingit autasu vabadussõjast osa• küsimuse üles, kes tahab tege• berg, Aleksander Raav ja Alek• võtmise eest 40 viroonlast, neist vasse väkke minna ja kes agitaa• sander Balin. Haavata sai 3 vi• paljud mitmekordset. Eelpool on toriks. Leiti, et tarvilikum ja roonlast. On näha, et oma mehe arvesse võetud ainult neid, kes va• kasulikum on minna tegevasse all ei otsitud varjulisemat kohta, badussõja algul olid viroonlased1. väkke ja üksmeelselt sooviti as• vaid oldi igal ajal esimesena tuda ratsaväkke. Et aga hobuste platsis. 1 Toodud andmed võivad olla tõelik• saamine viibis, läksid 8 meest Soomusrongil võitles 23 viroon• kusest vähemad. Osavõtu üle üldse on admiral Pitka soovitusel mere- last. Surma sai Aleksander Kahro kasutatud sõjaaegse Vironia lühidat kroo-" M nikat (25. aastapäeva puhul koostatud) väkke sõjalaev „Lembitule , kus ja Artur Hendrikson. Haavata ja autasude üle Kaitseministeeriumist^ mehed enamlise elemendi vaol- sai 2. Suurtükiväes oli 11 vi• saadud andmeid. 272 ÜLIÕPILASLEHT M> 1Ž — XI 50

PlÄEMEMORIÄE..

■ MCMXwm­WICWlXIlX

AIU&ÄA.NINSR* l^AMR© MÄRTIM. + W© L1EHG ALUXAMME «• §ALälN] AiUi£­XAIHll!BlER + IÄAW ARTUR ♦ fri EN ©RÕKS ©IM ■MttMX*iL + +MATTaiM t $I'CI8 TAS . VII )&(DlMfÄ PUttWRAJ* m® BATR8A M®8OTM MS .ITL0RC ižJVKMTWTOS VUU»£IR!IBU£<&y£ ASTOANI® ftAfttir MIA MSmiRIEttl ©EMS (?®Sf8KA mm (LACIFII3MÄS ffflUMS TO"

wMmmmmmmmmmmmmk,m*^mm Vabadussõjas langenute mälestustahvel.

Siinkohal ei ole liigne ära mär­ ja vist kõigile pealtvaatajaile väga tervitati teda kaunis otsekoheselt kida, et viroonlaste vahvat ohvri­ silma torkas. ka ajakirjanduses. Vironia 10. valmist vaimu tunnustasid peale Et käesolevas ülevaates viroon­ aastapäeva puhul Vironia tegevuse soja lõppu Tartu Ülikooli astujad laste vabadussõja­aegist teotse­ esimese lühida ülevaate kirjutaja sõjaväelased seega, et 1920. ja mist pikemalt käsitleda võimalik on tarviliseks pidanud lisandada 1921. aastail Vironiasse oli eriti ei ole, lõpetan mainimisega, et eelmisele niitamisele lauset: „Isegi suur endiste vabadussõjalaste ja Vironia mälestust neist ohvritest, „Postimees" tervitab teda". Kuigi eriti vabadussõja ohvitseride tung, mis tal Eesti heaks vabadussõjas niitama peab, et eesti ajakirjandus kuigi Vironia väikesena Tartus ustavalt tuua tuli, pühaks peab kaunis üldiselt on viroonlastesse oma tegevust asus jätkama. Peale ja seda enesele 1924. aastal ala­ vaenuliselt ja pahatahtlikult suh­ oma vabadusristimeeste oli ka tiseks silmi ette seadis langenud tunud, näitab eelmine osund, et juurdetulijate hulgas suur protsent kaasvõitlejate auks mälestustahvli vähemalt 1910. aasta paigu on vabadusristini ehi, nii et kui 1922. ülesseadmisega konvendikorteri Vironia lugenud oma kõige äge­ aasta 24. veebruaril Tartus oli saali seinale. damaks pealetungijaks posti­ vabadusristide kätteandmine, siis Olles lühidalt käsitlenud Viro­ meest" ja tema ringkondi, s. o. kõigist vabadusristi saajaist üli­ niasuhtumisteesti rahvuslikkudesse EÜS­i ringkondi1. Tallinna sel­ õpilasmütsikandjaist moodustasid küsimustesse nii sõjaeelmisel ajas­ leaegseilt radikaalseilt ringkonnilt viroonlased üksi suure enamuse, tul kui ka vabadussõja aegu, ei ei võinud Vironia juba oma kor­ ja seekordsete vabadusristisaajate ole liigne siinkohal ära märkida üldarvustki moodustasid välja­ 1 Sellega ei ole öelda tahetud, et, ka eesti avalikkuse suhtumist Viro­ praegu samal määral võiks samastada paistvalt suure rühma, mis mulle niasse. Vironia asutamise päevil EÜS­i ja „Postimehe" ringkondi. KQ 12 — XI 30 ÜLIÕPILASLEHT 273

poratiivse vormi tõttu oodata kä- sest viroonlased ei taotlenud min• võrd tähtsaks seda, kes palli kodu• telkandmist. Kuid EÜS-i ringkon• git mõjuvõimu politilisel rahva- maal korraldab, vaid et seda dade poolt vastolu avaldused Vi- juhtimisel, ja kutsealaliselt võisid üldse korraldataks. Vironia soo• roniale, mis hakkasid nähtavale tu• Vironia ja EÜS teineteist ainult vis demonstreerida, et eestlasil on lema juba aasta paari järele peale täiendada Lõpuks olgu mainitud, juba küllaldaselt intelligentset kinnitust, tekitasid alati erilist võõ• et Vironia on alati otsinud head seltskonda. Oli teada selle selts• rastust viroonlastes ja sellepärast vahekorda EÜS-iga ja on alati konna suure osa kalduvus muu• tundus see vastolu viroonlastele va• püüdnud kõigest hoiduda, mis laste enam hiilgava seltskonna hest ehk suuremana, kui ta tõepoo• oleks võinud vahekorra parane• poole ja Vironia tahtis oma pal• lest oligi. Vironia on alati vaada• misele takistuseks saada, sest va• lidega sellele teatavat tõkei teha nud EÜS-ile kui oma vanemale hekorra halvaks kippumisele ei seltskonnavõimsa eestluse arvu• vennale. Nende mõlemate tekki• leidnud Vironia mingit olulist kuse esiletoomisega ja selle selts• mise protsessis on paljugi ühiseid põhjendust, ümberpöördult, Viro• konna omavahelise ligindamisega. jooni. Vahe on peamiselt selles, et nia leidis, et eesti elu edendamine Et mõlemad Vironia pallid 10. I tehnilistele aladele eesti üliõpilasi kategooriliselt nõudis EÜS-i ja 1909. ja 7. I 1912. a. Tartus hästi hakkas suuremal arvul siirduma Vironia, eriti nende vilistlaskon• korda läksid, on kinnelduseks umbes 20—30 aastat hiljem kui dade ühist ühemeelelist tööd, sest sellele, et ajakirjanduse pealekäi• ülikooli, mistõttu nende kogune- kuni lai Venemaa lahti oli, võis mistele ja vaenuavaldustele vaa• misprotsess Riias umbes 25 aas• Eesti majandusliku elu edendajaid tamata Vironial oli ka kodumaises tat hiljem algas; ja veel selles, Piiteri ja Moskva tehnilisilt üli• eesti seltskonnas küllaldaselt hea et välised olud ei võimaldanud koolelt vähe oodata. Kuidas Vi• nimi. Seda oli saavutanud üli- EÜS-i l muutuda korporatsiooniks, ronia omalt poolt püüdis vältida öpilasviroonlaste valju distsiplii- kuna 9 aastat hiljem Riia välised igat vähegi mõeldavat põhjust nitatus ja vilistlasviroonlaste vaik• olud just tõukasid Vironiat saama vahekorra halvenemiseks, sellest ne, suure-kella löömiseta, kuid korporatsiooniks. Ühiseid jooni mõned näited: 28. novembril väärtuslik ja tarvilik töö eesti aga võib palju rohkem loendada: 1907. aastal tegi Frat. Estica Vi- asja edendamisel nii Tallinna kui Mõlema organisatsiooni liikmes• roniale ettepaneku astuda oma• Tartu seltskonnas. kond põlvneb ühesuguseist sotsi• vahel kartelli. Et väliskartellide Vaatleme veel lühidalt Vironia aaloludest; nende organisatsioo• sõlmimise soove sel ajal oli ka ja muu organiseeritud eesti üli• nide liikmeskonna meelsuses min• sakslasil ja lätlased enesele sää• õpilaskonna vahekordade arengut. git tunduvat vahet leida, vähemalt rase õiguse juba olid usurpeeri• Eelpool tuli juba riivata raskusi Vironia oleluse esimese aastaküm• nud, siis Riia C! C! 1908. a. sõbraliku või vähemalt heanaaber- ne vältel, oleks kaunis raske, sest jaanuaris andis korporatsioonidele liku vahekorra taotlemisel EÜS iga. kodanline meelsus, võiks koguni vabaduse väliskartellide loomiseks. Kõige kergemaks loomulikult öelda, eduerakonna seisukohad Selle järele Vironia konvent an• osutus organiseerumisvormi poo• olid liikmeskonna suure enamuse dis kartelli küsimuse komisjoni lest sarnaseimate, s. o. korporat• seisukohad nii siin kui seal. Üht• lahendada. Enamuses Vironia sioonide koondamine liiduks. lust sotsiaalpolitilisis vaateis ei buršilisemaist liikmeist koosneva Kuigi Vironia alati pooldas eesti nõutud oma liikmeskonnalt ei siin kartellikomisjoni esimeseks tööks üliõpilaste vahekorra loomist nii ega seal. Ka Vironias on alati oli teha konvendile ettepanek laial alusel, kui see vähegi prak• eluvõimalust ja väljendumist luba• pakkuda Vironia poolt kartelli ka tiliselt läbiviidav oleks, nõudis tud nii radikaalseile kui ka sotsi• EÜS-ile. Ja sellele vaatamata, et selleaegne olukord eesti korpo• alistlikele liikmeile. Alles hiljem, vahekorda EÜS-iga ei võidud sel ratsioonidelt paratamatult oma• kui Riiga Vironia kõrvale asutati ajal enam kuidagi heaks nimetada, vahelist liitumist, sest peale• käremeelsem eesti üliõpilaste ring tegi Vironia ikkagi vastava pak• tung korporatiivsele organisee• „Laine", mis paari aastase kinni- kumuse EÜS-ile, millest küll mi• rumisvormile oli sel ajal äärmi• tamatult teotsemise järele legali- dagi välja ei tulnud. Aasta hil• selt tugev ja vihane. Oli vaja seeriti Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi jem, kavatsedes Tartus palli pi• üksteisi vähemalt moraalselt toe• nime all, hakkasid radikaalsemad dada, Vironia esialgul kutsus kaas- tada, võimaluse piirides ka mõ• elemendid sinna kogunema ; kuid korraldajaks Estica, kuid mõne justada üksteise teotsemist ja sotsialistliku ilmavaatega liikmeid liikme protesti tõttu, kes tooni• üksteise vahelisi kokkupuuteid on Vironial ka hiljem olnud. Ka tasid seda, et kartelliläbirääkimi- korrastada, sest üksikute vead selle radikaalsema „Laine" ringiga sed EÜS-iga ei ole veel lõpetatud, tõmmati kohe suure-kella külge on Vironia otsinud leplikku läbi• ja et pallil korporatsioonidel koos• ja tembeldati kõigi korporatsi• saamist kuni ühiste kõneõhtuteni esinemine võiks läbirääkimistele oonide veaks. Eriti paha oli ja ühise Riia Eesti Üliõpilaste pahasti mõjuda, loobuti ühise Vironiale kõrvalt näha, kuidas Karskuse Seltsini, kus üksvahe palli korraldamisest ja, et Estica need, kes kõige rohkem üliõpi• viroonlasi ligi kord sama palju oli üksi oma vastutusele palli korral• lasorganisatsioonest pidid ühte kui lainelasi. Vironia ja EÜS-i damist ei soovinud võtta, pani kuuluma, olid kõige ägedamas vahekorda ei võinud tumestada palli toime Vironia üksi oma ni• omavahelises tülis kõrvaltvaatajale ka mingi kadedus maie jagamisel, mel. Vironia ei pidanud seda• tühiseina näivail põhjusil. Üli- £74 ÜLIÕPILASLEHT -Ne 12 — XI 50

õpilasseltside ringidest heidetakse gelikult sündinud olude sunnil. Vironia konvent saadiku saatmise ette, miks on EKL üldse loodud, Üheks tõukeks oli ka „Üliõpilaste tingimata vajaliseks. Saatmist on kuna ju loomisel oli üldine eesti Lehe" tekkimine, mille asutamist sel puhul põhjendatud järgmiselt: üliõpilasorganisatsioonide vahe• Vironia toetas ja mida ei lakanud „jääme muidu kodumaast liiga kord. Selle kohta oleks öelda, toetamast edaspidigi vaatamata isoleerituks, ei oska temaga enam et kui 1911. a. sügisel üldise va• lehe poolt Vironiale kui korpo• kaasa elada." hekorra kava küsimus Tartus üles ratsioonile tekitatud kibedustun- Sel puhul võiks mööda minnes tõsteti, siis sellekohaseist arutlu• dele, sest alaliseks muutusid lehe ära märkida Vironiat karakteri• sist võttis osa ka üks Vironia vilist• teismõtteliste kaasosanikkude seerivana, et mida raskemaks olud lane. Olles sellelt saanud neist poolt korporatsioonide kohta hal• läksid, mida vähem eestiline oli EÜS i, Estica ja Sakala vahelisist vakspanu avaldamised lehes. Need ümbritsev õhkkond, seda energi• labirääkimisist vastava esitise, ^Üliõpilaste Lehe" pealekäimised lisemalt asuti kaasvõitlejate kes• Vironia konvent avaldas kohe oma kiirustasid EKL-i loomist. kel eestilise vaimu õhutamisele. pooldust nii läbirääkimistest osa• Kui EKL-i läbi korporatsioonide Nii Moskva oludes, ligema kon• võtule kui ka eesti korporatsioo• omavaheline läbikäimine enam• takti loomiseks eesti seltskonnaga nide ja seltside vahelise vahe• vähem joonde sai, siis asus Viro• üüriti kooskäimisteks tuba Moskva korra loomisele üldse. Kuid Tar• nia ka EÜS-i ja Sakala vahelise Eesti Seltsilt. Moskvas 1916. a. tus olid organisatsioonid ja nende tüliseisukorra lahendamisele. Selle kevadsemestril otsustas Vironia liikmed nii okkalised, et vahekorra tüliasja lahendamisel Vironia ei konvent igati toetada „Üliõpilaste loomisest ei tulnud midagi välja, olnud mitte ainult lahendamise Lehe" poolt algatatud suvise• vaid vastastikune leppimatus ja vajaduse küsimuse ülestõstjaks, mestri mõtet, pidades oma liik• sallimatus aina kasvas : mitte ai• vaid valiti ka EÜS-i poolt va• metele kokkutulekut Tartusse su- nult üksikud üliõpilased ei sattu• hekohtunikuks. Selles valikus nägi visemestriks väga tarvilikuks, ja nud muuorganisatsioonilastega Vironia enesele ja oma korrektsu• avaldas soovi, et suvisemestri tülli, vaid organisatsioonide eneste sele erilist tunnustust, sest oli ju eeskavasse võetaks ka spordihar• vahel tekkis leppimatu tülivahe- EÜS eelnevail aastail arenenud jutused spetsialisti juhatusel. Ja kord; isegi Tartu eesti korporat• täiesti korporatsioonide vastaseks. kui suvisemestri toimkond otsus• sioonid olid omavahel tülis ja Üldise eesti üliõpilasorganisat• tas suvisemestri korraldamise edasi vaenus. 1914. aastaks oli Tartu sioonide vahelise vahekorra loo• lükata, avaldas Vironia kahetsust. eesti üliõpilaskonna vahekord muu• mise küsimus kerkis Vironia ees Moskvas Vironia võttis oma saa• tunud täiesti väljakannatamatuks üles uuesti 1917. aasta kevadse• diku läbi osa Lednitzky algatatud ja kõige rohkem etteheiteid lan• mestril EÜS-i poolt saadetud va• Rahvuste-büroo tegevusest. Mosk• ges avalikkuse poolt korporatsi- hekorra eelnõu puhul. Seda kü• vas Vironia algatusel pandi toime oonidele,misVironiale väga valus oli simust, kui täiesti uut kavas väl• pidu Eesti Rahva Muuseumi heaks. pealt näha ning ära kuulata. 1911. jendatud ulatuse poolest, arutati Ja Moskvas 1917. a. kevadel, kus aastast saadik oli vahekordade põhjalikult esmalt komisjonis, siis viroonlaste arv oli sõjaväkke kut• korraldamise initsiatiiv EÜS-i käes, konvendis ning Vironia otsustas sete läbi juba hõredaks jäämas, kuid et sellest midagi välja ei tul• vahekorda astumise jaatavalt, kuid ajal, kus kõikide mõtted olid kiin• nud, ümberpöördult, EÜS ise ühtlasi leidis tarviliseks selle üle dunud politilisisse suursündmu- Sakalaga ägedasse tülivahekorda teistele EKL-i liikmeile saata sisse, algatati Vironias uuesti sun• oli sattunud, leidis Vironia oma pikem seletuskiri. Selle kohta duslikud kõneõhtud, mis vahepeal kohuseks eesti üliõpilaselule hä- tuli ühelt EKL-i liikmelt protest olid soiku jäänud, korraldati kon• bistavaiks kippuvaid vahekordi nõudega, et see küsimus saaks vendi kulul kõigile sunduslikud lahendama asuda. Et üldise va• ühiselt EKL-is otsustatud. EKL-i eesti keele kursused, ka asuti eesti hekorra loomisele enam mõteldagi koosolekul selgus, et ka teised ehitusteadusliku sõnastiku koos• ei olnud, siis seadis Vironia ene• korporatsioonid peale protestee• tamisele, mis küll ainult mõne• sele vähema ülesande, ta asus eesti rija olid küsimuse otsustanud ise• kümne sõna läbiarutamisega piir• korporatsioonide vahelise vahe• seisvalt ja jaatavalt. dus, sest 1917. aasta sügissemest• korra lahendamisele (konvendi 1915. a. sügisest peale asus ril oli viroonlaste pere juba nii otsus 16. II 1915. a. — saata Vironia ühes Riia polütehniku• väikeseks jäänud, et tema seda kõigile korporatsioonidele vastav miga Moskvas. Järelikult tuli algatust enam kanda ei suutnud. ringkiril, mille viljana tekkis 1915. eelmainitud EKL-i koosolekule Samuti Riias 1918. a. sügisel, aasta kevadel EKL. Kuigi nii Tartusse saadik saata Moskvast, mil Vironia end uuesti kogus 8- ühelaadiliste ja teistest väliselt mis oli suurte kuludega seotud. liikmelise konvendiga ja väga ar• erinevate organisatsioonide vahel, EKL-i koosoleku pärast üksi oleks vuka lihtliikmete perega, kus li• nagu korporatsioonid, ligem liitu• seda vaevalt tehtud, sest hääle• gemas tulevikus sakslusesse up• mine enesest mõistetav on ja va• tada võis ka kirjalikult. Aga sa• pumine eestlasile paratamatuks rem või hiljem ikkagi oleks pida• maks ajaks, 25.-27. märtsiks hakkas paistma, oli konvendi pea• nud teostuma, on EKL-i idee te- 1917. a. oli Tartusse kokku kut• miseks mureks hoolitseda noor• sutud eesti üliõpilaste kongress. liikmete huvi eest eesti asja vastu, 1 saadetud 21 veebruaril 1915. Ja selle kongressi puhul leiab mispärast otsustati konvendi liik- N° ;i2 — XI.- 30 ÜLIÕPILASLEHT 275

Viroonia 25. a. juubeli aktus Vanemuises.

meks võtmise tingimuseks teha see ka ei oleks, ikkagi tekiks vastuvõtt piirati esimesel aastal eksamite sooritamine selleks vali• mingi ühekülgne liikmete põi• 12-ga, mis sisseastuda soovijate tud komisjoni ees eesti keeles, mendus, mis lõpuks kergesti arvuga võrreldes oli väga väike eesti kirjandusloos ja eesti ajaloos. võiks osutuda eitavalt mõjuvaks arv. Et pidevus Riia Vironia ja Veidi riivame veel Vironia asu• Vironia tegevliikmete vaimule. Tartu oma vahel suurem saaks, siis mist Tartusse. 1920. aasta sü• Teiseks leiti, et Riia rahvusvahe• kolm-neli Tartu vilistlast võtsid gisel Vironia Vilistlaskogu haru• line C1 C! tehnilise ülikooli ala• esimese paari aasta kestel alali• tas seda küsimust. Mitmed olid list pingutavat tööd nõudvas õhk• selt osa Vironia konventidest. Vironia tegevkonvendi Tartusse konnas oli hoopis teise vaimu Kõigele vaatamata tekkis Viro• asumise vastu, ja eelistasid selle kandjaks kui ennesõjaaegne Tartu niasse Tartus umbes kolmandaks- jäädavalt lõpetamist, eeldades, Ch! C!. Igatahes Tartu eesti neljandaks aastaks liialdatud bur- et Tartu oludes Vironia tegev• korporatsioonide asutamise aeg ja šilisuse ja kõrge-elu toon, mis vi• konvendi vaim saab kohalikkude nende omavahelised sageli liigagi listlaskogu mõjustusel viimasel ajal olude mõjul hoopis teine, kui see ekstsessilised tülitsemised sundisid on vaibunud. Vironia esimesed oli Riias. Riia oludes Vironia arvama, et seal midagi väära too• kümme aastat Tartus näitavad, et võttis oma liikmekandidaatideks ni andmas on, ja kardeti, et Tartu kuigi Tartus selle kesktee pida• kõiki, kes soovisid. Selle läbi olude mõju kõvem saab, kui Vi• mine, mida Riias harrastati, ras• tekkis küllaldane tasakaal üksi• ronia Riia-aegseist liikmeist koos• kem on, siiski Vironia Tartusse kute voolude vahel ja Vironia neva väiksearvulise konvendi ja asumise otsus on küllaldaselt õi• suutis alati ka äärmusele kaldu• eemalseisva vilistlaskonna mõju. gustust leidnud, sest Vironia ta• mised hoida teataval keskteel. Neile kahtlusile vaatamata, vastu hab ja suudab ka Tartus oma Sellest keskteest püsivalt kinni• tulles Tartu Ülikooli kogunenud nime hoida vähemalt sama kõr• hoidmine ja viroonlaste tugev viroonlaste soovile ja pidades oma gel kui Riias seda suudeti. ühtehoid, mis võimaldas seda kohuseks jätkata noorte kasvata- Esimeseks tähtsamaks ülesan• keskteel püsimist, moodustasid mistööd, vilistlaskonvent enamu• deks Tartus oli oma maja muret• selle miski, mis Vironiast lugu• sega kiitis heaks Vironia konvendi semine. Juba Riias 10. aasta• pidamise tingis ka mittekorpora- avamise Tartus. Esimene kon• päeva puhul hakati plaanitsema tiivsetes ringides. Tartu oludes vendi koosolek peeti 4. oktoob• oma maja ostu ja otsiti selleks aga ei olnud mõteldagi sellele, ril 1920. aastal ja 1920. aasta paslikku, kuigi Vironial oli 1901. et kõiki sisseastuda soovijaid 13. oktoobrist alates on Vironia aastast saadik küllalt nõuetele oleks võidud võtta liikmekandi• Tartu Ülikooli juures registreeri• vastav konvendikorter Tartu ja daatideks ehk rebasteks. Tuli tud. Endiseid konvendi liikmeid oli Rüütli uulitsa nurgal, kuhu Viro• tingimata leida mingi sisseastu• Tartus studeerimas 8 ja peale selle nia jäigi kuni lõpuni. Ka raskeil jate arvu piiramisviis. Ja milline endiseid lihtliikmeid. Uute liikmete ja segaseil sõja-aastail, kus Vi- Ö76 ÜLIÕPILASLEHT No 12 — Xl 30

Vironia 25. a. juubeli piduüsi.

ronia aastate kaupa Riiast lahu• seina äärde suruda. Mindi üks• ettepanekuga. Ka seekord ei tul• tatud oli, hoidis majaomanik Vi• vahe koguni nii kaugele, et taheti nud sellest midagi välja ja alles ronia mööbli korralikult alles, üldmütsi kandmist kõigile sundus• 1928. aastal leiti kokkulepe, mis kuni Vironia Tartus oma majja likuks teha. 1920. aastal osutus 25. aprillil 1928. aastal Vironia kolida võis. Algul Tartus peeti EKL Vironiaga koos ainult kolme• konvendi poolt vastu võeti. koosolekuid vilistlase ruumes, kuni liikmeliseks, sest Rotalia oli alles Mainida oleks veel vahekorra- sobiv maja leiti, sest ei tahetud Tartus avamata ja Ugala oli Iepingu sõlmimine Riia endise mitu korda kolida, kuna oma maja Esticaga leppimatus tülis. Tuli C 1 C! liikmetega ja Tartu Ch! ostuküsimus oli kindlasti otsusta• Vironia konvendi vähearvulisusele C l ga, mis taotlevad rusikaõiguse tud. Maja ost sundis osalt vilist• vaatamata kaalule heita teiste poolt vältimist, ja sõpruslepingu sõlmi• laste poolt selleks kingitud ja Vironiaga arvestamine ja osutati mine Helsingi Ülikooli Karjala osalt nende poolt laenuks antud Vironia EKL-ist lahkumise võima• osakonnaga, mis taotleb hõimu- summadega. Kurioosumina võib lusele, kui Ugala ja Estica oma• tunnete edendamist meelde tuletada, et veel paari vahel kokku ei lepi. Vahetalita• Eelolevas kirjutises olen võima• aasta eest, mil maja ostuvõlad ja jana osutati ka õiglast teed lep• likult hoidunud nimedest, sest remontide kulud kingituste teel pimiseks, mis ka lõpuks toime üksikute isikute mõju kirjeldamine peaaegu täielt juba kustutatud tuli. Sellega pandi alus EKL-i ja hindamine oleks viinud Vironia olid, hakati üliõpilaste ja eriti edenemisele, mis pragu on 6 kor• senise elukäigu käesoleva lühida abiturientide keskel levitama juttu, poratsiooni liit üle 500 tegevliikme ülevaate raamidest välja. Kuigi nagu oleks Vironia maja võlgade ja üle 600 vilistlasega ja Vironia igal ajal oli üksikuid, kes oma pärast oksjoni haamri alla sattu• loodab, et EKL korporatsioonide püüdu Vironia heaks rohkem on mas. elu korrastajana ja määrastajana ohverdanud kui teised, ja oli ka Teise tungiva ülesandena peale suudab paljugi veel edendada. neid, kel erilisi teeneid Vironia Tartusse asumist tuli EKL i tege• Järgmisena Vironia jätkas lepin- ees, kuid, nagu Vironia on alati vuse elustamisele asuda, sest selt• guvahekorra taotlemist EÜS-iga, tegu ennast taotlenud, loobudes sidesse rakindunud üliõpilaskonna otsustades 19. 2. 1923. aastal loorberite püüdmisest, usun, et ka poolt taheti korporatsioone täiesti uuesti esineda EÜS-ile vastava üksikud viroonlased samuti on No 12 — XI 30 ÜLIÕPILASLEHT 277

teotsenud ja oigeks peavad, kui suuremal määral kui seni toetama ja viroonlaste vaimuks, ja et need olen nende püüete tulemused ette tegevkonventi ja abivajavaid te- sõnad, mis üle kolmekümne aasta toonud isikute mainimiseta. gevliikmeid. Tegevliikmete üles• eest teerajajad seadsid omale silmi Viimase kümne aasta jooksul on andeks on ja jääb hästi kasutada ette : ,,Ühisus, Kindlus, Ausus", vilistlaskonvendi peamiseks mu• antud võimalusi, hoolitsedes, et et need ei tumeneks, vaid jääksid reks olnud maja ostu ja ümber• see tõsine töö ja isamaalsuse vaim, alati Vironia ja viroonlaste tunnu• ehituste kulude katmine. Edas• mille meile pärandanud Vironia seks. pidi võib ja saab vilistlaskonvent asutajad, oleks alaliselt Vironia

Korporatiivse kasvatuse põhimõtted ja eesti korporatsioonid. L. Sepp. Korporatismi all mõistetakse kalduvust nimetaksin mina sel• hedal kokkupuutumisel kandva• ikka veel päris laialdaselt balti• leks »korporantlikkuseks«, mida mate kaasvõitlejetega ja juba saksa värvimütse kandva kild• välispoolsed ringkonnad korpo• tegelikku ellu läinud vanade liik• konna oletatavat püüet «oma• ratiivsuseks peavad, missuguse metega autoriteedi ja vahelise kokkuhoiu teel ja teis• nähtuse vastu aga just kõik tõ• enesedistsipliini tar• tega vastollu asetumise kaudu sisemad korporatsioonid ise viduse tunne, mis on eeltin• saavutada tugevust ja oma ven- kõige kindlamalt võitlevad. gimus tarviliseks tolerantsiks nastumissümboolikaga identifit• Korporatiivse kasvatuse üles• pärastistel võistlustel avalikus seerida kõiki omi liikmeid — anne seisab peaasjalikult ise• elus. Lähidate sõprade ring kas või nende liikmete intelli• loomu väljaarendamises ja nõuab sellejuures kõikidelt täie• gentsi — tihti kõrgeväärtusliku kasvatamises, suunas, mida vajab likku avameelsust ja ot• — atrofeerimise teel » Piinlikuks ja nõuab seltskond oma tule• sekohesust, ning hindab minevat vaid seisukord, kui jõu• vastelt liikmetelt. Korporatsiooni sellejuures kõige rohkem jul• ta vat põhiküsimusteni, püüe on kujundada väikest selts• gust olla otsekohene ka siis, kus «tuleb välja, et korporant konna algrakukest, ühendades kui see kas või vastuseisu te• seal mõtleb täpselt nagu selt• kõigepealt enam-vähem ühtlaste kitab. Püütakse piinlikult kulti• side ideoloog» (Ilmar Tõnis• iseloomu printsiipide• veerida niihästi isiklikku kui ka son — «Kriitilisi pilke» ja «Üli• ga noori, neid köita tihedate kollektiivset autunnet, nõudes õpilasleht»). sõpruse ja vendluse sidemetega vastutuse kandmist niihästi oma Esimene eksitus selles mõtle• terveks eluks ning liites eluko- kui ka sõprade sammude ja te• misviisis on abstraktse korpo• genenuid vanu kõige noorema• gude eest. Süstemaatiliselt püü• ratiivse kasvatuse põhimõtete tega, luua sidet ja alal hoida suu• takse kasvatada kohuse• asemel konkreetsete korporat• remat kontinuiteeti generatsioo• tunnet ja korralikkust sioonide välisesemete esiletõst• nide vahel. Kuna lähidate sõp• ning arendada arusaamist, et mine, alates värvimütsist. See rade arv aga mitte liiga suur üldsuse tarvidused seisavad kõr• eksitus on täiesti arusaadav ei saa olla, sellest on tingitud gemal üksikisiku mõnudest ning väljaspool korporatiivseid orga• korporatsioonide tung hoiduda huvidest. nisatsioone seisvate ringkon• liigse laienemise eest. Lähidate Korporatiivsete kasvatuspõhi- dade poolt — kuna sama eksi• sõprade ringi astudes peab noor mõtetele täielise vastandina tu• mine vahel ka ette tuleb koguni liige esimest korda kokku puu• leb pidada voolu, mis eitab ge• nooremate korporatsioonide liik• tuma seltskonna nõuete ja ar• neratsioonide lähidat sidet ja mete juures. Ei saada alati aru, vustusega. Nooruri endateadvus sellest tekkivat liiga aeglast evo• et need välisesemed on ainult peab Õppima selle juures alla lutsiooni, pidades kahjulikuks kasvatus-metoodilised abinõud neelama niihästi oma sõprade ilmavaadete kiirele arengule iga• peasihtide saavutamisel, mis on lõbusa naeru, kui ka arvustuse suguse autoriteedi olemasolu. kujunenud valis est traditsiooni• eksisammude ja noorusele nii Kui seda ideoloogiat abstrakt• dest ja omaaegsetest oludest omase pealiskaudse »dekadenr- selt edasi arendada, ilma ühegi ning kaalutlemistest. Arvatakse, si« puhul. Ta saab esimese konkreetse näite peale mõtle• et »korporaliivsus« seisab pea• kerge tuleproovi, mis teda sun• mata, peaks selle voolu ideaal• asjalikult ainult värvimütsis, ra• nib muutuma põhjalikumaks ja sed üliõpilasorganisatsioonid piiris ja teistes esemetes, ja õpetab kaitsma omi tõekspida• olema võimalikult vabad selts• nende kaudu võimaldatud ning misi, mis temale kallid. Kuid ka konna, eriti vanemate generat• soodustatud välisrepresentafsi- erinemiste juures ja vaatamata sioonide kontrollist ja mõjust. oonis ning pompis. Sellele vil• n. n. «rebaste» ja «noorte ma• Pearõhku tuleb panna ilma- dakale ja pinnapealsele arusaa• jade» vahel ettetulevatele hal- vaa te arendamisele, eriti filo• misele põhjendatud voolu või pustele, tekib siiski noortes ti- soofilisel ja polirilisel alal. Min- 278 ÜLIÕPILASLEHT K2 12 — XI 50 gisugused «eelarvamised» ei arendatud radikaal-anarhistlik- sisuliseks lahkuminekuks tohi takistada individuaalse il• kude ilmavaadete juures jäi neil on, et ühtlaste ülesannete komp• mavaate kujunemist, mis on kõr• kaks teed : suurem hulk unusta• leksis ühed üht ja teised teist gem siht ja ülesanne. Isiklik sid kõige lähema] ajal kõik omad osa oma peamiseks sihiks eraelu on sellejuures püha puu• «ilmavaated» ja muutusid ilme• üles seavad. Kuna korporatsi• tumatus, mis teisi liikmeid ei tuteks pärivett ujujateks cinov- oonid kõige suuremat rõhku tohi huvitada, side liikmete ja nikuteks, vähemal arvul jäid nad panevad oma liikmete iseloo- organisatsiooni vahel võimali• eluvõõrasteks ja tegujõuetuteks m u kasvatamisele, näevad selt• kult vaba, mis kergesti võimal• resoneerijateks ning filosofeeri• sid oma peaülesanne! tihti liik• daks niihästi uutele juurdeliitu- jateks. Ja sellepärast ei suut• mete ilmavaate väljaarendami• mist, kui ka vanadele liikmetele nud vene intelligents olla idee ses. Korporatiivsete ringkon• eemalejäämist. kandjaks ei vanale vene selts• dade arvamine on, et meie kool, Sääraste üliõpilasorganisat• konnale, ega praegusele uuele samuti ülikool midagi ei tee sioonide tüüpe nägime venelaste Venemaale, kus teatavasti jälle õpilase iseloomu kasvatuseks, juures enne ilmasõda. Tingi• autoriteedile, distsipliinile ja ük• kuna see näit. Inglismaal on tud oli see vene mentaliteedist, sikisiku ühiskonnale alistumisele kooli otsekoheseim üles• mis täiesti omapäraselt arenes. rigoroossemalt üles ehitatakse, anne. Iseloomu arendamine ja Näituseks Saksamaal arendab kui seda ajalugu kunagi enne kasvatamine on seepärast just end koguni radikaalne vool näinud on. Niihästi vana kui ka meil erilise tähtsusega, olles Hegeli FeuerbachU Engelsi, Mar• uus vene seltskond on enne• pealegi erapooletu ala, mis või• xi ja Bebeli kaudu distsip• sõjaaegsest ideoloogiast tekki• maldab ka lahkuminevate ilma• lineerituks ja tugeva au> nud intelligentsi kui kõlbmata vaadetega üliõpilastel kuuluda torireetse keskkohaga sot• ballasti heitnud üle parda. ühte intiimorganisatsiooni. Kui siaaldemokraatiaks, mis tugevat Ka meie eesti üliõpilasorga• kitsas ringkond välja arendab riiklikku-, kuigi sotsialist- nisatsioonides oli enne iseseis• oma liikmete «ilmavaated», siis lik-riiklikku ideed kannab, vuse aastaid Vene mõju mär• tekib harilikult üks ilmavaade ning seltskonna, resp. gata. Kuna selle pankrotti läi• mis kõigile liikmetele suurema ühiskonna survet üksikisiku nud ideoloogia mõjustus ka vä• ehk vähema tagajärjega külge peäle õigustab, seega põ• listel põhjustel lõppenud, siis poogitakse, kusjuures «lahkar• himõtteid üles seab ja teostab, on meie iseseisvuseaegne üli• vamused» armastatud pole.»Uued mis paralleelsed ja osalt sama• õpilaskond sellest võrdlemisi juurdetulejad toovad sugukonda sugused üldistele korporatiiv• vähe puudutatud. (30 liiget L. S.) võõrast verd, setele printsiipidele. Aga Venes Kõikidest eesti üliõpilasorga• uusi vaateid ja lahkarvamisi. kujunes hoopis vastupidine nisatsioonide ideoloogiast käib Ühtluse säilitamiseks tuleb fik• areng, mõjule pääses Hegeli ra• sellepärast punase niidina läbi seerida liigete vastuvõtu kord dikaalsete järeltulijate, Stirneri palju terveid korporatiivse kasva• kindlamalt, kuni ainsa liikme j. t. ideoloogia, tekkisid Baku• tusmeetodi põhimõtteid: «Noo• veto-õiguse sanktsioneerimise- nin, Krapotkin, Tolstoi, jne., kes ruri õige kasvatamise printsiip ni» («Üliõpilasleht», Veljesto eri• küll väga vastupidistel motiivi• on tema mitmekesine, vaba number). Ühtlaste iseloomu del ja sihtidel, kõik siiski iga• mõjutamine, jne., seks üli• printsiipidega kodanlane ja sot• suguse riigi ja seltskonna õpilaskasvatuses koondiste ja sialist võivad olla sellepärast autoriteedi hävitamist organisatsioonide traditsioonid ennem ühe korporatsiooni liik• nõudsid, üksikisikut üldsusest ja kasvatusmeetodid. «Organi• med, kui ühe intiim-seltsi liikmed, kõrgemale tõstsid, humaniteedi satsioonid olgu teadlikud vas• kes eeskätt «noorurite o m a (?) idees ja igasugustes kõlblussea- tutusest, millise nad võtnud en• ilmavaate vabat (?) kujunda• dustes vaba isiku lubama• dale oma liikmete kõlblise üles• mist» taotleb. Erandina võiks tut olenevust ja siduvust nägid. pidamise eest» («Üliõpilasleht», olla siin ainult EÜS, kes praegu Vene akadeemiline noorus oli EÜS-i erinumber). «Seltsi liik• enam ja seni veel intiimorga• selle individualistliku ja ideelise mete arv on juba 50. See asja• nisatsioon ei ole, vaid intiim- anarhismi ideoloogiale vastu• olu sunnib ettevaatusele. Seltsi org-ide ülesandeid oma üksi• võtlik taimelava, sellest siis ka asutades loodeti, et uus koon• kute sektsioonide kaudu teostab. nende organisatsioonid, mis ku• dis pidi saama võrdlemisi üht• Vaatamata aga sellele sisu• junesid täielisteks antipoodideks lase ilmega, mis võimaldaks lisele lahkuminekule oma igasugustele korporatiivsetele seltsis küllaldast intiim• peamises ülesandes on siiski organisatsioonidele. sust ja avameelsust.» selge, et põhiküsimustes korporant mõtleb täpselt, nagu Missuguseks vene intelligents («Üliõpilasleht», EÜS. Veljesto erinumber) jne. seltside ideoloog. Ning mõtlevad säärase ideoloogia mõjustusel mõlemad teadlikult. Suu• kujunes, on teäda. Elluastujatel Mitte üldistes põhimõtetes ei remad lakkuminekud, mille üm• puudus arusaamine ja ettekuju• ole sellepärast praegu lahkumi• ber ka seni tõelised mõteteaval- tus tõelisest elust. Nende välja- nekuid korporatsioonide ja selt• dused on keerlenud, on — kor~ arendamata iseloomude ja tili- side vahel, vaid ainukeseks Me pisarail rahu soovime Veel venna vaikse hauasse l

Asutajad liikmed: vii! David Koik „ „ vii! Paul Tekkel „ „ vii! Julius Radik „ „ vii! Arthur Uibopuu „ „ vii! Aleksander Zimmermann „ „ vii! Jaak Lilienkampf „ „ sv! Eduard Jakobi coetus 1901/2 vii! Karl Teetsov 1902/3 vii! Erich Einberg ,, vii! Alfred Ertel 1903/4 vii! Karl Mäggi „ sv! Aleksander Birkenthal „ 1906/7 sv! Kari Schumann „ vill Peeter Laas „ vii! Nikolai Narusk „ vii! Ferdinand Sagi „ 1907/8 sv! Friedrich Ertel 1909/10 sv! Elmar Sild „ sv! Voldemar Kurg „ 1911/12 sv! Johannes Lippur „ sv! Aleksander Kahro sv! Robert Kull „ vii! Georg Gross „ 1912/13 sv! Eduard Simtmann „ 1915/16 sv! Aleksander Balin „ 1917/18 sv! Valter Gengelbach „ 1918/19 sv! Arthur Hendrikson sv! Mihkel Mattin sv! Martin Holberg sv! Aleksander Raav sv! Martin Tiitso 1920/21 sv! Richard Lippus 1921/22 sv! Ernst Virro sv! Gabriel Schiffer vii! Valter Viirmann . „ 1923/24 sv! Ants Ruubel sv! Elmar Loorits „ 1924/25 sv! Elmar Rõivas „ 1927/28 sv! August Ostrat 1928/29 sv! Ilmar Klaassen 280 ÜLIÕPILASLEHT M> 12 — XI 50 poratsioonide värvimüts ja sel• püstitab uue. Inglismaal ei nuta ning vaatamata hiiglase rusika- lega ühenduses olev n. n. balti• ega kaeba aga keegi tagant• õigusele nimetas end koguni saksa haputaigen. Sellega ühen• järele, et nende maad kaua aega maa viimane riigipea — vene duses kardetakse, et korporat• valitsenud roomlased, taanlased keiser — nii personaaluniooni sioonid rahvuslikku leigust aren• ja normannid. Mälestusesemed traditsioone meeldetuletavalt — davad, meie omapärase rahvus• kõikidest ajajärkudest seisavad Eestimaa ja Liivimaa liku kultuuri tekkimist ignoree• alal üheväärsetena. Ning kel• vürstiks. Teiselt poolt oli, rides ning takistades. lelegi ei tule seal mõttessegi, õnneks, maad tegelikult valit• Nendest etteheidetest võib aru et nende kohtunikkude keskajast seva vähemusrahvuse emamaa saada, samuti kui näit. kõrgesti päritolevate ja võõrsilt laenatud — Saksamaa — geograafiliselt hinnata tuleb tahet — anda parukatega kaetud pead moder• nii kaugel, et vaatamata saksa rahvale omapärast usku, pühkida nist sotsiaalõigusest aru ei saa kodanlise klassi suurele immi• ära kõik, mis pole eestipärane. või ajakõrgusel ei seisa. gratsioonile pärisrahvaste üm• On teinud ehk sellepärast ka Ka eestlased sarnanevad oma berrahvustamine võimalik ei liiga avalik arvamine — ironi• mentaliteediga inglastele. Peale olnud. Selle hädaohuga tuli seerides Taara usu loojaid, ta• selle, kui ajaloo karm käsi aga arvestada. Peaaegu kuni kistades vappide mahavõtmist heaks teinud ajaloolised ülekoh• läinud aastasaja lõpuni oli eesti kirikus, hukka mõistes «vene» tud, kaob orja viha. Asemele haritlaskonna omavaheline keel kabelite tõrvamist jne. Sest astub peremehe suurmeel ja ta — saksa keel ning haritlase ja ajalugu õpetab, et ärkav nat• ulatab rahulikuks kooskõlaks sakslase mõiste identne. Selle• sionalism tõepoolest vabat, ilma käe oma ajaloolisele vaenlasele, pärast on arusaadav tolleaegse välismõjustuseta usku nõuab: võimaldades neile kultuurilise eesti edumeelse haritlaskonna kas ei olnud ka Lutheri-Evan- autonoomia ulatuses, millist veel hirm saksastumise eest, missu• geliumi usu tekkimine ja le- keegi teine rahvas po• gune mentaliteet üksikutel — ving seletatav just Saksa le söandanud järele tihti asjatu irritatsioonina — rahvusluse tarvidusega teha. Mäletades veel hilises tänaseni ulatub. oma usu järele, mis Rooma minevikus kannatatud vähemus• Käesoleva aastasaja generat• mõjuvõimu kaotas ? Kas ei rahvaste õigusetuse traagili• sioon aga, venestamise ajajärgu löönud niihästi vanad kristlased, sust, vaatab eestlane murega, kasvandikud, nägid korraga kui hiljem luterlased puruks kuidas valitseva rahva natsiona• pakse pilve just seljatagant üles kõigeväärtuslikumad kunstiese• listlik imperialism plahvatusai- kerkivat. Suure Vene rahva ja med niihästi paganausu, kui ka- neid koondab, Itaalias — Tirooli selle vaimliste keskkohtade lä- tolikuusu templites? ning Dalmatsiasse, Poolas — hidus, anderikka ja tundelise, Kuid ometi meie Taara usk Ukrainasse ja korridori jne. kuid karakteritu ja distsiplinee• ei levi ei rahvas, ei haritlas• ning hindab kogu instinktiga rimatu vene intelligentsi otseko• konnas, vaid püsib edasi meil Saksamaad ähvardava Hitleri- hese kokkupuutumise mõju meie «saksa» ja «vene» usk. Nimede- tondi hädaohtlikkust. noorusele, ning lisaks hiilgavate eestindamine ei edene — kuna Ning olles ühe osa Lääne- isiklikkude karjääride võimalus keegi tõelise «nimega» isik oma meremaa peremehed, tuleb pa• laialdasel Venemaal ähvardasid «

Vironia Vilistlaskogu Eestseisus. V.-paremale: E. Aule, N. Viitak, K. Ipsberg, O. Amberg.

Seades sammud pikal teekonnal hoolsalt taevatähtedele jõuab rändaja ikka sihile, nagu merimeeski laenetaval merel, põhjanaelu silmas pidades eksimata ümber maakera purjetab. Olgu Vironiale püsivaks teetähiseks, säravaks põhjanaelaks ta lipukiri «ühisus, kindlus, ausus», ja hoidku ta mehiselt kõrgel oma lippu.

/.

Euroopas. Ning kui tuli Suur mevärviga mütsi olemasolule sest ja kaaluvad omaltpoolt selle Heitlus iseseisvuse pärast, siis tekib tõepoolest suur küsimus• teostamise võimalusi. Kuid kui oli just lääneorientatsiooniga märk. Korporatiivsed üliõpilas- määratakse valge müts üliõpi• ringkondadel kõige selgem: ringkonnad, kes välisrepresen- laskonna üldmütsiks, siis ei loo• nüüd või mitte kunagi. tatsioonile rõhku panevad, on bu mitte üksi korporatsioonid Ja siis tuleb aeg, kus eestlane ise huvitatud Eesti Üliõpilas• selle tarvitusele võtmisest, vaid peremees on omas kodus. Koi- konna esindusmärgi ühtlustami• ka teiste seas on üldist leigust 282 ÜLIÕPILASLEHT JVs 12 — XI 30

tunda. Nii kirjutab meeleolurik- Kas on mõlemil poolel, Vastastikune üksteisest aru• kalt »Üliõpilasleht« JSTs 1,1929. a. valgemütsil ja värvimütsil nii• saamise püüe ja ühistunne aga »Ja nii see on kujunenud. Me palju tolerantsi, et tulevikus üht• järkjärgult süveneb — milleks üliõpilaskonna välismärki — lustamisele jõutakse, ilma et suuresti kaasa aitab ühine töö üldmütsi kantakse vähe. Ning korporatsioonid oma erinevust Üliõpilaskonna Edustuses. Kuigi kui kantakse, siis mingil sunnil täiesti kaotada pruugivad. Sest mõni üksik hääl veel hüüab ja sageli kui mingit hirmutist, korporatiivse kasvatusmeetodi «võitlusele kahe leeri vahel«, midagi ligikaudu-taolist.« juures on mingisugune nähtav suureneb siiski arusaamine, et Miks on see nii ? Samul põh• erimärk tarvilik. Mitte kildkond• mitte võitlus, vaid kõikide nende jusil, miks meil Taara usk ei likuks uhkustamiseks ja ilutse• rohkearvuliste mitrneilmeliste levi. Ei saa odava välislae• miseks, vaid erikohustuste kan• üliõpilasorganisatsioonide oma• nuga luua rahvuslikku omapära. da võtmiseks. vaheline võistlus vaimli- Ei saa hingeliselt veenda üli• Üksikult üliõpilaselt ei või sel ja kõlblise] alal õpilaskonda, et see on kuritegu nõuda vastutust kõikide peab olema tõukejõuks noortele rahvusliku omakultuuri vastu, suure üliõpilaspere liikmete te• akadeemilistele kodanikkudele, kui ta ei kanna Soome kaudu guviiside ja kõlblise ülalpi• mis neid sunnib suurimaile pin• laenatud Rootsi üliõpilase suvi- damise eest, kuid ta võib ja gutusile enesearendamiseks ja mütsi, eriti talvel, ja kui veel peab seda tegema oma lähi• iseloomu kasvatamiseks. Lõp• tihti võib silmata, kuidas muu• mate sõprade eest, kellega kan• likult on üliõpilasorganisatsioo• lastest Tartu üliõpilased üld• nab ühtlast välismärki. Erinev nid ainult selle järele hinnatavad, mütsi vahel suurema innuga kan• välismärk annab seega iga ük• kuivõrd nad on suutnud ühis• navad kui meie — siis teed siku üliõpilase seltskonna ava• konnale anda korralikke ja ko• tahtmata lõppjärelduse: üldmüts liku kontrolli alla, tuletab husetruid töömehi milgi alal. pole muutunud Eesti Üliõpilas• alaliselt tema kandjale meelde, Sest, kordan veel kord, elu ei konna esindusmärgiks, vaid see et iga sammu järel kaa• tee vahet, ega ei tohi teha vahet, on — seaduslik Tartu Üliõpilas• luda tuleb. Kui sellest põhi-, kas keegi astub ellu värvimüt• konna välismärk. Kuid seda on mõttest ka väljaspool heataht• siga, või töölise sonimütsiga, veel suurema Õigusega — vana likult aru saada tahetakse, siis vaid kõiki hinnatakse vaid selle põline Tartu kolmevärviline üli• lahendub ehk ka kord esindus- järele, mida keegi oma kohal õpilasmüts. märgi küsimus. ära teha suudab.

Eesti Üliõpilaskonna välissuunad. H. Paalmann.

Kui võib öelda, et akadeemi• dava kasupüüde peale, siis vä• mise tarviduse, et luua hea lä• line noorus tegutseb suurel mää• hemalt selleks, et nimi ja tead• bisaamise ja koostöö õhkkonna, ral ka tuleviku ülesannetega, mine tema olemasolust oleksid mis võimaldaks hõlpsamat aru• siis on see - maksev ühe meie esindatud kõigis tähtsamates vä• saamist teineteise püüetest te• üliõpilaskonna eelarves kehaka lismaa keskustes ja rahvusvahe• gelikku ellu astumise ajal. osa kulusid neelava ala kohta listes ühendustes. Kuigi väik• Mina ei soovi täna peatuda — välistegevus. searvulise esindusega, kuid esi• Rahvusvahelise liõpilasliidu Oleme väike riik, kelle täht• nedes lojaalse korrektsusega, „CIE" Eestile osakslangenud töö samaks ülesandeks enda ise• võime sel moel ainult sümpaa• juures, kuivõrd just kitsamate seisvuse säilitamine ja sõbrali• tiat võita, mis meie vahekorda• liitude ja sõbralikkude üliõpi• kud suhted kõigi teiste rahvas• de peaeesmärgiks. laskondade juures. Rahvusva• tega. Väikeriikide saatus on Eesti üliõpilaskonna üheks helisse üliõpilasliitu kuulumine sageli olenev tema välispolitili- põhikirjaliseks ülesandeks on ka on loomulik ja teostus kohe üli• sest orientatsioonist, mille järgi tema esindamine välismail. — õpilaskonna algaastail, et ühiselt hinnataksegi tema kultuursuse Üliõpilased, tulnud Vabadussõja hankida soodustusi üliõpilastele astet. Paratamatult tuleb meil, karastavast tulest eestlusele või• välismail olles ja leida kohta .võrreldes mõne suurrahvaga, detud Alma Materisse, nägid enda nime propageerimiseks teha oma jõudude juures enam akadeemilise noorsoo ülesan• ning teiste üliõpilaskondadega väljaminekuid, kui mitte keeru• deks ilmtingimata ka teiste rii• kokkupuutumiseks. Tema sa• lise diplomaatliku ennastlaien- kide üliõpilaskondadega läbikäi• dasid üliõpilasi igal aastal koon- Jsfo 12 — XI 30 ÜLIÕPILASLEHT 285 davale kongressile ei suuda meie misis ja pikemais järelkaalutlu- ted temaga on nagu kauged, enam saata kui ühe esitaja. Kir• sis kristalliseeruvad Eesti üli• kuid lähem minevik märgib ära javahetus tema keskasutistega õpilaskonna seisukohad enda paranemist. Tahaks pidada loo• täidab suurema osa meie töö• lähemate maade üliõpilaskon• mulikuks tugevalt lojaalset va• kavast liidu suhtes. dade kohta. Kui veel "algus• hekorda nendega, et Balti rii• aastail SELL-liidus taheti tervi• kide terviku mõte täies ulatu• Palju lähemad püüded juhiti kuna näha kaunis laialdast ringi, ses täitmist leiaks. Sealt on pä• aga üliõpilaskonna algaastail ka Poolat ja Skandinaavia maid, rit aga ka peatakistus Balti koos• kõigepealt neisse maadesse, kel• siis jätan need mõtted tegeliku tööle diplomaatliku vahekorra lega üliopilas-organisatsioonid koostöö mooduse leidmise la• puudumise pärast Poolaga ja juba varem kokku puutunud ja hendada ja analüseeriksin pige• paljuvaieldud Vilno küsimus. kartell-lepingute või sõbraliku mini kujunenud vaatekohti hoo• SELL-liidu peavaidlüsaine moo• otsekohesuse alusel teatud va• pis teiselt jagamise aluselt, kui dustabki Leedu vastuseis SELL- hekorras olnud. Need olid põh• seda on liit, ja nimelt suhete liidu laiendamisele Poolale. Siia• ja ja lõunanaabrid. — Kerkis läheduse astmestiku järgi. Ta• maani pidid sellekohased otsu• ülesse endastmõistetavalt Bal• haksin jaotuse lähtepunktina sed tehtama ühel häälel. Ke• ti Üliõpilasliidu asutamise mõte, näha kolme alust meie rahvus• vadel peetud kongressil Hel• teenäitajana Balti riikide liidule. likus suhtumises: geograafiline, singis, mis kestis kolme päeva Oma asupaiga tõttu soome ven• kultuuriline ja tõuline. i , asemel kuus, otsustati muuta nasrahva ja germaani-slaavi tou• nimetatud printsiip ja lubada riste Latvija ja Leedu vahel ku• Geograafiline alus — seotud otsustamist häälteenamusega, junes Eesti nagu normaalseks meie iseseisvuse säilitamistar- asudes kohe selle korra teosta• ja ühendavaks keskkohaks bega juhib tihedale koostööle misele. Oleneb nüüd Leedu nende maade suhtes, aidates nende lähedate rahvastega, kel• üliõpilaskonnast, kas ta ratifi• laiendada ametlikust heanaaber• lega meil ühine ajalugu ja sa• tseerib selles osas kongressi likkusest mitte kaugemale mi• maaegsed vabadüsvoistlused protokollid ja annab võimaluse neva põhjanaabri kaasakutsu• ning loomiseaastad. Siit järg• ära kiskuda Balti riikidele lasuma misega Balti riikide leidmise neb sõbralikkusest kaugemale kippuvat Balkani kuulsust, kel• mõtet kõigi nelja seas. Eesti minev põhjaliku üksteisetund- lel oma vahekorrad kümneid ettepanekul astus kokku 1923. mise tarve, et mõista üksteise aastaid reguleerimata, või jää• aastal Tartus esimene konve• olusid ja eraldada nende seas dakse seal püsima objektiivsele rents, luues SELL-liidu (Suo- ühist töövilja. Need üliõpilas• vaatlejale kitsarinnalisena tun• mi-Eesti-Latvija-Lietuva) nende konnad on Latvija, Leedu ja duvale igasuguse vähemagi maade üliõpilaskondade vahel, Poola. koostöö võimaluse eitamisele esimese selle ulatusliku. SELL- • Latvija, Eesti liiduriik ja sel• Leedu ajaloolist linna — Vilnot liidu keskbüroo asupaigaks mää• lena ainuke juriidiline algus omandanud naabriga. Juba ava• rati Tartu ja siia tulevad kokku Balti liidu mõttele. Meie suh• likkuses tulevad sealgi kuulda• kaks-kolm korda aastas üliõpi• ted temaga on heanaaberlikud vale hääled vahekordade lahen• laskondade esindajad nõupida• ja. olude tundmine võrdlemisi damise vajadusest, ent avalda• mistele üliõpilaste kokkupuu• arenenud hõlpsa läbikäimisvoi- tuna valitsuse vastasrinna poolt. dete lähendamise alal. Liidu maluse kaudu. SELL-liidu koos• Igatahes peaks juba olema aeg liikmed on võrdõiguslised ja töös tundub teinekord väikest vastastikuse jäfelandmisega või• tema igaastased kongressid ning rivaliteeti mõlemi maa,hästiare• ta see tüliküsimus, mis äärmi• spordiolümpiaadid peetakse va• nenud üliõpilaskondade vahel, selt kahjulik Balti riikide täie• heldamisi järjekorras nii, et iga kusjuures vaidlusaluseks SELL- liku koostöötamise mõttele. Ei kahe aasta tagant on samal keskbüroo üleviimine Riiga. paneks Leedu motiveeritud vas• maal üks kongress ja üks spor- Sealtpoolt on kuuldunud ka kor• tuseisu deklareerimist pahaks, diolümpiaad. Seitsme aastajook- duvaid mõtteid lähema ühenduse kui sealjuures ei takistata vähe• sul on arenenud kokkupuutu• loomisest Skandinaavia üliõpi• malt teisi koos töötamast suure mine endastmõistetavuseni ja laskondadega ja teadaanded lõunanaabri üliõpilaskonnaga. sellena saavutanud kontinuiteedi Saksa soovidest läheneda oma Baltimaade akadeemilise noor• idanaabreile. Läbikäimine on Poola — kelle riigipea juures soo tulevikus lähendamise kü• ametlikust heast vahekorrast käinud külas meie riigivanem simuses. kaugemale ulatavam, sisaldu• ja vastupidi ning.kellega ajaloo• des mitmete suuremate üliõpi- lised ühise minevikuga ning eel• Meie otsekohene ülesanne las-organisatsioonide kartell-le- mainitud ühise ülesande side• nimetatud liidus on tema asu• pinguid Riia suurematega. med. Suurriigina Läänemere• tamisest alganud mõtete edasi• maade peres soovib tema lojaal• viimine. Kuid ka selle liidu Leedu — kelle üliõpilaskond set vahekorda kõigi Baltimaa• juures ei soovi ma üksikasjali• pühitseb neil päevil oma viien• dega. Üliõpilaskonna sidemed selt peatuda, vaid tema osade dat aastapäeva ja kelle ülikool ' on kauguse pärast väiksemad, juures. Lähemais kokkupuutu- asutatud iseseisvuse ajal; Suh• piirdudes üksikute viišakusak- 284 ÜLIÕPILASLEHT No 12 — XI 30 ridega ja sõbralikkuse, tunnus• raga ülejõu käiv kõigi suhete eelarvamise tunde võidab aga tamisega, nagu Eesti Üliõpilas• süvendamine ja ta teeb seda üliõpilaspõlves loodud soe isik• lehe erinumber Poola üle, ke• eeskätt nendega, kes temale lä• lik vahekord. vadine ametlik külaskäik ja eel• hemal seisavad. Kultuurilise seisev Edustuse liikmete amet• sümpaatia poolehoid nende üli- Veel mõnda üksikasja maini• lik sinnasõit. Ka vanemail üli• õilaskondade vastu püsib endi• des peatuksin SELL üliõpilas• õpilasorganisatsioonel siin ja seal selt meie peres ja vastavate lä• kondade tervikulise koostöö on kartell-lepingu sidemeid. henevate sammude ilmnedes juures rahvusvahelisel esinemi• Seda enam on aga läbikäimist võivad tõusta päevakorrale juba sel, Kui näiteks esindaja saat• CIE kokkusaamistel, eriti vii• tegelikumad küsimused. mine igalepoole võimatu, siis mastel aastatel. Eesti üliõpi• võib teine SELL üliõpilaskond laskonna alaliseks sooviks on Kolmas liik suhteid on meie esindada teist viimase volitusel. Poola vastuvõtt SELL liitu. tõelised hõimusuhted kõigi va• Nii suurt usaldust võib tagada Ühel häälel otsustamise pärast hekordade esirinnas sammuva ainult tihe koostöö, nagu see on küsimust takistanud Leedu Soome üliõpilaskonnaga. Üli- sündinud viimaseil aastail. Ja ja jäänud erapooletuks Latvija. Õpilasnoorsugu mõlemail maal kuna üks üliõpilaskond tähen• Viimasel Helsingi konverentsil nimetab omaks täiesti ühtlase dab vähe kusagil rahvusvahe• aga leiti uus tee. Kuigi täis• väljavaate tulevikku, niihästi lises liidus, siis on SELL kaudu õiguslikuks liikmeks vastuvõt• hõimurahva lähenemise alal, saavutatud palju enam. CIE mine otsustati eelmainitu vas- kui ka valis küsi musis. Siin on kongressel tuleb selle neljahää- tuhääletamisel eitavalt, tehti loodud palju tihedamaid side• lilise blokiga igalühel tõsiselt kokkuleppel Latvija nimel ette• meid tegeliku läbikäimise suu• arvestada, mis pealegi kujunes panek võtta Poola koostöötajaks nas kui seda ükski kirjutatud viimasel kongressil tänavu Brüs• liikmeks, milline sai ka häälte• liit nõuab. Teineteise keele selis ainukeses sisemises üks• enamuse ja ootab nüüd ratifit• õppimine, suvine üliõpilasvahe• meelega ühikuks, kelle juures seerimist. Selle teostudes on tus, sõpruslepingud kõiki suu• ei ole esirinnas ainult oma maa astutud määratu samm edasi, remate üliõpilasorganisatsioo• prestiiži küsimus, nagu palju• et vähemalt akadeemilised noo• nide vahel, stipendiaadid, hõi- del teiste], vaid Balti riikide red võiksid üksteise olusid muküsimuste käsitlemine ajakir• kui niisuguste olemasolu alla• tundma Õppida ja hilisemas jades, need kõik kinnitavad va• kriipsutamine ja temaga arves• koostöös kaugelenäge varnana hekorra ainul aadilisust, mis tama sundimine. Prestiiži alal vahekordi normaalseks regu• mõeldav üksi vennasrahvaste ei saagi lahkhelisid olla, kuna leerida. vahel. igal maal SELL-liidus on jär• jekorras võrdne võimalus oma Teise suhte liigina mainisin Neid suhete aluseid silmas osa täita rahvusvahelise ulatu• kultuurilisi sidemeid, õigemini pidades teame ka, kui kaugele sega töös. Huvitavalt kujunes rahva sümpaatiat kõrgel kul• või lähedale tegelikkude side• just rühmituste vahekord vii• tuuril seisva Skandinaavia maa• mete sõlmimisel läheme ja mil• masel kongressil, kus n. n. de üliõpilaskondade vastu. Neis line on nende eesmärk. On prantsuse ja inglise blokid olid on nähtud Eestis ja kord SELL endastmõistetav, et nii lähedat häältelt ühearvulised ja iga kü• konverentsil Riias rootslasi ja vahekorda, kui valitseb Soome- simuse otsustamine olenes pea taanlasi, kuna Norra üliõpilas• Eesti üliõpilaspere vahel ei saa täiesti SELL üliõpilaskondade kond võrdlemisi pahempoolse käsitlusele võtta teistele põhjus• hääletusest. liikmeskonnaga ei võta osa rah• tele tugenevates liitudes, kui vusvahelisest läbikäimisest ja ka seda on hõimusrahvaste vahe• Omapärasema olukorra loob CIE-st juba aastaid lahkunud on. line. Tunduks liialdusena ja meie organisatsiooni kuju, Eesti üliõpilaskond tunneb aja• ebanormaalsena. mis lähendab organisatsioonide looliselt õigustatud lugupida• kaudu vilistlasperet üliõpilas• mist Rootsi ja Taani vastu. Lä• Küll aga peab süvenema tei• konnale kuni selle tegelikkude hema koostöö faktidena on ni• neteise tundmaõpimine ja tihe küsimuste vastu huvi tundmi• metada mõned osavõtud seal- koostöö nende üliõpilaskonda• seni. See kindlustabki Eestile seist pidnstusist, quasi-kong- dega, keda seovad meiega ühtlase meele suhtumistes kõigi resse ja külaskäike sealtpoolt nende kõrgem eeskuju või ühi• välismaadega ja on olnud algu• Baltimaile. Arvatakse, et lo• sed välised huvid. Need kü• sest peale meie suundumise ala• jaalne respekt vabest on tingi• simused nõuavad väga ettevaat• lise kindluse määrajaks. nud tagasihoidlikkuse neis kü• likku käsitlemist ja ei ole asjata simusis, kuna Eest" üliõpilas• öeldud, kui üliõpilaspõlve välis• Igatahes on üliõpilasperel oma konna ustavam liitlane — Soome tegevuses omandatakse heakooli vastutusrikas ja tulevikku et• — oma suhtumises sinnapoole tulevasele tööle, mis seda hõlp• tevalmistav ülesanne täita enda on teisel alusel. Tahaksin seda sam, mida selgem omale teise väliste suhtumiste alal, rais probleemi aga teisiti seletada. olukord ja mõlemi ühine ees• nõuab selget vahetegemist vä- Ühele üliõpilaskonnale on kor• märk. Alaliselt esilekerkiva lissuuna iseloomus, K° 12 - XI 30 ÜLIÕPILASLEHT 285

Üliõpilaste osa Soome-Eesti suhete lähendamises. Erinumbrile kirjutanud sõpruslepinglase Karjala osakonna vilistlane Soome saadik Eestis A. Vuorimaa.

Iga maa ärksam noorsugu on kahtle• näitavaid helgeid tähiseid. Ühised üliõpi• mata koondunud Alma materi altari ümber. laspäevad loovad mõlema maa õppiva Seal valmib mitmekülgseim noorte ilma• noorsoo keskel sidemeid, millised tulevi• vaade, seal arendatakse vaimlisi kalduvusi kus kindlasti esinevad mõjuvate teguritena. sügavamateks ja avaramateks, ja sõprade Eri üliõpilasorganisatsioonide vahelised ringis koolitatakse ja kasvatatakse üksteist sõpruslepingud kinnitavad tugevamalt ja rahvuslikus isamaalses vaimus ülesannete väiksemates ringides sölmituina noid otse• jaoks, mis kellelegi neist tulevikus osaks koheseid suhteid, mis on omased isiklik• saab. Sealt tuleb tähelepanuväärt arvul kudele sõprussuhetele. Ja kuna noor• ka mehi, kellede ülesandena hiljem saab põlves sõlmitud sõprus- ja seltsimees- olema isamaa saatuse juhtimine ehk selle suhted mõjuvad täieealistena nõnda, et mõjustamine. isiklik tutvus nooruse päivilt hõlpsamini Sellepärast on suur tähendus, isegi loob ühise arusaamise ja usalduse ka väga suur tähendus kokkupuutumistel, mis hiljem, siis ei võigi enam rohkem nõuda. noorsool üliõpilasaastail on. Need ju Isegi raskemad küsimused lahenduvad siis omalt osalt mõjustavad ka tuleviku tege• kergesti. vust, loovad sellele ehk siis veel ebatead• Selles mõttes tervitan Soome ja Eesti likke suundjooni, millised alles hiljem õppiva noorsoo ühisharrastusi ja sõprus- omandavad selgema ilme. liite, soovides neile jätkuvat edu ja side• Kui meie nendest vaatepunktidest vaat• mete laienemist ja kindlat kasvamist. Ja leme seda ühistööd, mis viimaste aastate eriti soovin seda endise Karjala osakunna jooksul on arenenud Soome ja Eesti vahel, liikmena nendele suhetele, mis on sõlmitud võime rõõmuga konstateerida tulevikku Korp! Vironia ja Karjala osakonna vahel. 286 ÜILÕPILASLEHT 12 — XI 30

Karjala osakonna arengust ja tegevusest. erinumbrile kirjutanud sõpruslepinglase Karjala osakonna poolt I. P.

Ftagu teada, erineb Soome osa• poolest, kui oma maakonna lõuna• milgil tingimusel. Kolmteistküm• kondade korraldus ülikooli juures poolsele elanikkonnale. Aastal 1905 mend esimest eluaastat elas osakond tunduoalt £esti, eriti Tartu korpo• niidi läbi DÜmane jagamine, eral• riiklikkü-pimeduse ja rõhumise aega. ratsioonide ja üliõpilasseltside ehi• dusid Saoo ja Karjala osakonnad. See mõjustas küll osalt ja ajutiselt tusest, muuseas ka nende aluste Peapõhjusena selleks oli just tin• osakonna toiminguoiise ja elu, kuid poolest, millede põhjal organisat• gimata Saoo-Karjala osakonna suu• samal ajal karastas ja oaimustas siooni astutakse. Soome osakonna reks kasoqnud liikmete aro ja ikka naari sellele eneseohoerdamisele ja instituut põhjeneb maakondade jao• enam ja enam esiletungio taroe kindlameelsusele, mida eriti oaja tusele ja iga ülikooli nimekirjas eralduda puht maakondliku üksu• oli aastal 1918. Ka Karjala osa• seiseo üliõpilane peab olema min• sena, muidugi ei jätnud mõju aoal- kond loouutas isamaale oma rida• gisuguse osakonna liige. Sellest damata ka tol ajal oalitseo riiklik dest oalusaid ohoreid, elujõulisi üldisest maakondadele oastaoast olukord oma erakondlikkude lahk- noori, kelle nimed säilioad osa• osakondade reeglist on Karjala osa• aroamistega. konna saali seinal raiutuna mar• kond , üheks erandiks. Cesti hõi- Ulitmelt poolt on eriti oiimasel morisse tuleoastele sngupõloedele muoelji kuuleme sageli imestaoat, ajal üäidetud, et osakondade ai• austamiseks. «Jäägrite liikumine" miks eksisteerioad niihästi Karjala nukeseks aateliseks ülesandeks jääb näitis tugena poolehoiu osakonna kui ka Viipuri osakond, kuna ometi kodumaakonna hariduspüüete toe• liikmete hulgas ja paljud tähtsa• Karjala maakonnana ulatub Soome- tamine, rahoaharidustöä ja kodu• mad jäägrid ja selle liikumise juh- lahe idarannikuni ja üiipuri on uurimine, — sest pakuoad ju oaga tinamad mehed on just Karjala Karjala pealinnaks. Oleme tõesti paljud n. n. oabad üliõpilasühen- osakonnast oõrsunud. Coomulikult küll samad karjalased kui YJiipuri dused täielikku tegeousala igakülg• on osakond DÖtnud osa kõigist üli• osakonna liikmed, meil on muuseas sele üliõpilaste eneseoäljendusele. õpilaskonna ellu puutuoaist harras- ühine maakonnalaul, ühised tõu- Kuid siiski ei ole lugu nii — oä- tusist, etteoõtteist ja oõitlusist. omadused, ühine ajalugu ja sama hemalt allakirjutanu aroates. Kuig ITleeleaüaldused ja ühisüritused nagu .isamaaline ülesannegi; meie maa; tõeline ja i tõelik üliõpilaspolitikä , „Piltidetülr tsaari piltide puhul idaraja piirkonna kultuurilise ja niisama kui paljud indioiduaalsed, ülikoolis, «Üliõpilaslehe" n/n „sun- ja riikliku küpsuse Ülalpidamine : harrastused' jääoad üälja osakonna : nitellimine"; ülikooli soomendamis- ja tõstmine i ning hoiatamine alati .ametlikust,programmist ja koos• liikumine sügisel 1929.a j. m, on '3'hbardäo'a idatiädaohu oastu. Sel• olekutel käsltletaoad küsimused puu• osakonna kõige elaoama osanõru guse mõttes olekski oahest koha• dutajad > haroa midagi üldisemat osalised olnud; Õige mitmes on ta sem nimetada mainitud osakondi oäljapqol kitsapiiriliste maakond• mõtte ülesoõtjana ja algatajana toi• Põhja- ja JCÕuna-Karjala ' osakon• likkude ja jooksoate asjade ala, minud, näiteks laiaulatuslikus osa- dadeks, €t aga asjade seisukord ometi iga osakonna elust osaoötteo kondadeoahelises inoaliidide kor• nii ei ale, see ripub nende osakon• ja aoasilmi liikuo ciois tunneb möö• janduses 1927. Osakonnal on koht dade ajaloolisest arengust ja sün- dapääsematult, kuidas üaimliselt Üliõpilaskonna edustuses ja osa- nisuhetest. ftlgul Turu ja hiljem oikjas ümbrus, protokollidest kar• kondlasi on tegutsenud ja tegutseb Helsinki ülikoolis moodustasid kõik uale ja bäljapoole mineoad oaid- nüüdki Üliõpilaslehe toimetuses. Jda-Soome, —Säoo ja Karjala üli• lused, osakonna saatuse ja asjade ITluudest harrastustest mainitagu õpilased ühe teroikulise „rahous- jälgimine ja miks mitte ka toim• r iti sporti, mis oiimaseil aastail konna," keda tunti 1700. a. ämber M kondade kool," igaüks omalt osalt, nooremate liikmete hulgas märga- nime all „\7iburgienses k arendaoad tema sotsiaalseid ins• tauaid saaoutusi on andnud. 1833. aastaks oli Viipuri osa• tinkte ja rikastaoad tema koge• Karjalasi peetakse üldiselt mu• kond paisunud nii suureks, et tuli muste hulka, oõi teisiti öeldes, on sikaalseimaks Soome hõimudest, ka ette oõtfa saatuslik jagamine. Siit osa sellest „elu Õppimisest"-— mis Karjala osakonna lauluharrastus löhestus ühine Saoo-Karjala osa• nii pahatihti hooletusse jääb tegeliku pidustustel ja muil koosoiibimistel kond, mille liikmete hulka nii mit-< ülikoolitöö juures, mis aga siiski on üldiselt naga tuntud. ITleie DÕrd- medki meie maa suurmehed on kuu• iga akadeemilise kodaniku tuleoiku lemisi oähearoulisest liikmeeskon- lunud ja millel oli ka kandeo osa seisukohalt on möödapääsemata ua- nast oleneb see, et oleme sageli maa politiliste ja rahöuslikkude jalik. ühendanud oma teotsemise muu• tüliküsimuste näitelaoal. Sel ajal Heites pilgu Karjala osakonna sika alal hõimlaste saoolastega. jäi PÕhja-Karjala üliõpilaskontin- mistahes tegeousalale oõi saaou- Rii ilmus 1928. a. „Saoo-Karja- gent oeel seitsmeks aastakümneks tusele, märkame, et need üldiselt laisten laulukirja", mis esialgu ai• ühendatuks saoolastega, kellele ta oöttes teatud määral kõik osutaoad nus eraldi osakonna poolt uälja oli oahest lähemalseisnam, nii kee- suhet maakonnaga, aga ainuüksi antud cantusraamat, kui mitte ar_ lemurdeliselt kui ka temperamendi sellega ei piirdu osakonna tähtsus õesse uõtta „Polyteikkarien laulu- Ne 12 — XI 50 ÜLIÕPILASLEHT 287 kirja". Samal aastal pandi alus korraldajatena, mitmeid aastaid toimub peamiselt ainult neis ka ühisele Sana-Karjala orkestrile, kestnud töö, mida osak. liikmed niies. mis on tegutsenud oaga elaoalt, innuga ja andumusega tegid, oli Silmas pidades seda oähest koo• toime pannud ringreise ja esinenud Kontionieme kopsuhaigete sana• lide arou saab arusaadanaks ka, üldiselt tunnustatud eduga. tooriumi asutamine. Rastal 1929 miks Karjala osak. üõisfleb liik• Siin DÕiks mainida, et Karjala sai osakond doktor Valter Paroiaise mete arou poolest üiimase koha osak. inspektoriteks on olnud oaga testamendi põhjal Smk. 800 000 pärast, olles nüüd teine oäiksuse tähelepanuoäärilisi teadusemehi, suuruse kingi, selle summa prot• poolest. Osakond alates oma kes ühtlasi ka oma arusoona ja sente on taroitatud Kiihtelysnaara tegeouse 1905. a. alla saja liik• taktiga suhtumisega osakonnasse kihelkonna raamatukogule olusepa- mega — on pidenalf kasoanud on tõstnud tema tähtsust ja innus• nemiseks, nii nagu see testamendi omades praegusel momendil 275 tanud liikmeid edukale töötamisele tingimusis ette nähtud. Osakond üliõpilast. Criti soodne on säärane laialistel aladel. Rimetada naid on üaremini ja toetab majandusli• bäheldane koosseis ühtluse ja isikuid kui prof. Verner Söderhjelm, kult ka praegust rahousteaduslikku seltsioendlikkuse arenemise seisu• U. C. Cehtonen |, U. T. Sirelius f stipendiaatide uurimusrefki oma kohalt naadates, aga teisest kül• ja nüüdne inspektor Onni Okkonen. maakonda. On asutud ka lahetaguste jest on sellel omad tugeoad majan• ITleie kodumaakonna geograafi• hõimuoeljede organisatsioonide oi- duslikud oarjuküljed. mis puutub lisest asendist oleneb, et Karjala listlaskogude eeskujul looma lähe• koosolekutest osanõtusse ja osa• küsimus, eriti Runuse-retk ja sel• mat sidet maakonnas asuoate osa• konna elutemposse, siis peab tä• lele järgneoad ajad, said osakon• konna endiste ja nüüdsete liikmete hendama, et siingi ilmneb kõiki• nale üäga läheisteks. Osakond oahel. dele Soome üliõpilasühendustele tegutses algatajana ja ettepane• Karjala osakonna maa-ala haa• omane joon : usaldusametife koor• kute tegijana Kirjala pagulaste eest rab niisiis Põhja- ja n. n. Raja- ma kuhjumine ikka ühedele ja sa• hoolekandoate -asutiste loomisel,, Karjalat, ulatudes lõunas umbes madele isikutele. Kogemus on kogus raha ja muud abi Karjala Jaakkimaani. See ümbrus on oõrd- meil alati näidanud, et teotseoate asja heaks ning oli tihedas kon• lemisi hõredalt asustatud, karm ja isikute art) ei ripu sugugi osakonna taktis mainitud asja korraldaoate oaene, aga looduseilu poolest DÕr- suurusest, sama maksab täiel mää• asutistega. Hiljem, kui Karjala asi reldes muu Soomega eriilmline ja ral ka Karjala osak. kohta, mille sai eeskätt kultuurilise iseloomu ja oaheldusrikas. Karjala on eeskätt „aktioisfide" aro ei ole sugugi unistus Suur-Saomest jäi esialgu kaunite maastikkude maa: Pielis- oähem mõne palju suurema osa• tagaplaanile, on Karjala küsimust Karjala uljad metsmäed ja oeed, konna omast. käsitledes alati pöördutud osakonna laadoga merimuljed, saarestikud ja Osakannaelu otsekohene oälis- poole. Rii oõttis osak. intensiib- mahajäetud rannakaljud. Puutu- külje ilmestumine ja korraldus, nagu selt osa möödunud suoel toime pan• matude laahede rahu ja suure oai- koosolekud, huoiõhtud, ametnikkude dud oenepäraste nimede soamen- kuse Õilist oõlu oõib leida neel koosseis, komisjonid, peod, nälis- damisest Raja-Karjalas. Samuti Ida-Karjala käimatutel radadel. märgid jne. on Karjala osakonnas juba Deneoalifsusaegsele uenesta- Koli, Toloajäroi ja Caadoga — need umbes samalaadi kui muudeski mislainele töötas osakond jõudu• kolm otsekui kehastanud meie maa• soome osakondades. Rende lähem mööda oastu, luues soomekeelseid konna ilu eri faase — ja on saa• kirjeldus oiiks nahest liiga kaugele. algkoole ja toetades neid rahaliselt, nud turistide poolt ärateenitud Pidustustest siiski tahaksin mainida ka on katsutud hoolitseda palju• tähelepanu osaliseks. mainisin oktoobri kuu lõpus saoolastega kannatanud idapiirimaa eest, kor• juba, et meie, põhjakarjalased, nii üheskoos peetanat oana ja lõbusat raldades seal kõneringreise ja keele kui ka temperamendi poolest „Talakku-juhla" (nimi tuleb erili• asutades aoalikke raamatukogusid. seisame lähedal naabritele —saoo- sest rahousfoidust), kuna see on Siirdudes muile osak. rahnaha- lastele. Sama mängleo jooiaalsus, pärit oeel Sano-Karjala osakonna ridustöö aladele nõib mainida, et sama laiaks aoadiftongiliseks are• ühisaegadest, omapärane 1da Soome juba Saao-Karjala osak. programmi nenud keel. Rga juba oeidi lõu• üliõpilaspidu. Siis süüakse pikka• kuulus kansanopisto — rahoaüli- napool, näiteks Sortaoalas ja rää• delt laudadelt meie rahoustoite, koolide asutamine. Juba siis sai kimata Raja-Karjalas, on rahous- nüüd nahest oeel talkkunat, haput alguse osak. majanduslikkude ja natuuri koloriit palju hergam ja tu• piima ja karjala pirukaid, lauldakse isiklikkude toetuste abil PÖhja- letab juba meelde teiselpool piiri ühisest cantusraamatust ja peetakse Karjala kansanopisto Riitylahdel asuna õnnetu saatuse osalist nie- kõikjal, isegi tantsude juureski oanu ja Ida-Karjala rahoaülikooli asuta- nakarjalast. „pühi" maakonna traditsioone. Pro• misidee elas juba siis. ITluidugi Karjala maa-alal on oaid kaks gramm on oaga nahelduo ja oleneb oli Karjala osakond selle kapa linna, Joensuu ja Sortaoala, kum• muidugi suuresti nastaoa toimkonna jätkaja omal maa-alal ja 1906. ä. maski umbes 5000 elanikku. Reis leidlikkusest. Siia kuulunad kiriku- asutätigi Ida-Karjala rahoaülikool tegutseb kokku 4 ülikoolile ette- teenistust oäljendao algusprotse- jmpilahdele. Hiljemini, 1919. a. oalmistaDat Õppeasutist ja peäle duur õpetaja ja köstri vastastikku alganud oabakooli liikumise pro• selle on oeel Rurmekse aleois üks lauludega ja jutlustega, mis moo• pageerimisel tegutsesid osakonna — nii et Karjala osakonda juurde• dustab BTalakkuna-juhla" peasisu liikmed referentidena ja kõneõhtuid tulevate uute liikmete etteoülmistus ja teroe rida „spexe", mis osalt 288 ÜLIÕPILASLEHT Kg 12 - XI 50 improüiseeritakse alles ettekandes \7eel mõnda osakonna lipust. tapäeoa puhul sõlmitud sõprusle• ja mis käsitaoad päeüasiindmusi, Sellena on peetud seni au sees pinguga korp J \7ironiaga — on kas politilisi üõi muu laadilist, mai• toda algutähist, mis loodi 1905. a. nahest seni ainus meie ..oälispo- nitud „Talakkuna-juhladest" teaoad Saoo-Karjala osak. lahkuminekul, litiline" samm. €eldan, et maini• kroonikad jutustada paljugi lõbu• fiüüd on siiski otsustatud uue lipu tud sündmuste käik on üldiselt said asju. Vene nalitsuse rõhu- küsimus jaataoalt ja hiljuti kiidetigi tuntud ning ei hakka teda enam misaegadel oõis samade „spexide" heaks Soome kuulsaima kunstniku puudutama. esitamine muutuda kaunis häda- — osakonna auliikme prof. flksel tootes, et olen käesoleoas lühi• ohtlikukski, kord kanti ette muu• öallen-Kallela poolt loodud kaoand. keses kirjutises siiski teataoal mää• seas ka Juhani Hhu „£aastude" lipu asja ümber on keeiienud naid- ral suutnud selgitada Karjala osa• järele „£uupainaja\ mis oli sihitud lused tükk aega, kuna oana lipu- konna sünni, arengu ja tegeouse, otsekohe selleaegse Soome rõhuja kuju — Karjala oapp pärjaga pu• lõpetan selles kindlas usus, et korp ! kindralkuberner Bobrikoffi oastu. nasel tagapõhjal (Däroi põhjustasid Vironia ja Karjala osakonna oahe- €nne eesriide tõusmist tuli äärmise osalt ka tolleaegsed ajaloolised line sõprus ei kunagi kioine pal• hoolega sulgeda uksed ja aknad, sündmused, nagu suurstreik 1905. jaks sunnitud ametlikkuseks ning ja sellepeale uaatamata ei oõinud jne.) on soonitud muuta. Uue lipu ei osutu ka kunagi ainult moelt alla kindel, et asi ei ulatu wõimude põhja moodustab punane n. n. ettekirjutatuks pinnaliseks sidemeks kõrou. Samuti 1914. a. juba enam maltarist mustal foonil. (suhtumiseks), oaid jätkub ja are• julgemalt kanti ette esietendusena See laiaulatuslik etteoõte ja hõi- neb nende tõsiste sümpaatia ja hiljem kuulsaks saanud „£aulu maa• muasja harrastamise suundumine hõimuhinge tähiste all, milles ta ilmasõjast" — satüüri uenelaste ka lõunapoole Soome lahte — alganudki. kohta. mis sai alguse meie osak. 25. aas-

Mõnda Vironia konvendi korteri minevikust. K. Mauritz. Vilistlaskogu maja, milles asub seade ja kanalisatsiooni olemas• suutnud sinna mahutada. Lap• korporatsioon Vironia konvendi oluga, võib varanduse väärtust sed olla hoidjate ja kodukooli- korter, osteti 1921. aastal endi• praegu Tartus maksetavate hin• õpetajate poolt Vana-Kuustes kas• selt Raadimõisa omanikult v. Lip- dade juures arvata enam kui vatatud, kuhu nad varsti peale hartilt. Küll ei vasta hoone ruu• 100.000 kroonile. Praegu teis• sündimist üks teise järele saade• mide suurus ja jaotus ideaalselt teks otstarveteks kasutatavate tud. Kui v. Liphart, vaimustatud korporatsiooni nõuetele, kuid hea ning osalt tühjalt seisvate ruu• Tartu Ülikooli asutamisest, Vana- asend (Tartu, Lai t. 30), kena vä• mide ümberehitamise kaudu Kuuste mõisa terve elava ja eluta liskuju, siseruumide meeldivad võib maja palju suuremaperelise inventaariga" oli kinkinud Tartu kaunistused, puude- ja varjurikka ühingu koduks muuta. Pöö• Ülikooli põllumajanduse osakon• aia ning laheda hoovi olemas• ningu väljaehitamise teel elu• nale katsejaamaks, siis toodud olu teevad selle puuduse kergesti ruumiks, võib paarkümend kult• lapsed „in das Cavalier Haus an väljakannatatavaks. Revolutsiooni uuriliste mõnusustega üksiktuba der hölzernen Brücke". ^Kahtle• ja sõjaaegade tõttu oli maja si• üliõpilaste korteriks luua. Järje• mata kuulus see maja oma ehi• semus tublisti kannatanud. Pa• likult on majas olemas laialda• tuse ajal ning sellele järgnevatel randused ja uuendused nõudsid sed võimalused üliõpilaste elu• aastakümnetel Tartu paremate tunduvat kulu, kuid vilistlas• nõuete rahuldamiseks. elumajade hulka. Tema omaniku konna huvi oma varanduse vastu Maja minevikust on teäda, et rikkusest ja mõjust Tartu selts• ning rõõm selle üle, et nende ta v. Lipharfi vana-vanaisa poolt konnas, kui ka sidemetest õue- vana unistus — korporatsioonile 18. sajandi teisel pool ehitati. ringkonnaga Peterburis olid tin• oma kodu saada — oli leidnud Esialgu on ta olnud ühekordne, gitud nähtused, et kõik Vene teostuse, aitasid üle kõikidest ras• keldri ja pööninguga. Nii nagu kroonikandjad ja nende pere- kustest, nii et käesoleva aasta tema naabergi, praegu Ülikoolile konna-liikmed, kes kunagi Tar• kevadisel vilistlaskogu koosole• kuuluv endine Knorringite maja, tut külastasid, alati peatusid v. kul laekahoidja võis rahuldusega on hoone Raadimõisa külaliste Lipharti majas Puusilla lähedal. teatada, et maja peal enam ei ole vastuvõtmiseks ja mahutamiseks Nõnda nimetatud keiserlikke sentigi ostu- ega remondivõlga. olnud määratud. Raadimõisa här• voodisid ja tekke on selles ma• Arvestades hoonete 13.000 kant- rastemaja, praegune Eesti Rahva jas nagu pühadusi hoitud, revo• meetrilise ruumi-sisaldavuse ning Muuseumi hoone, on 18. sajandi lutsiooni ajal olla need kallid as• krundi 4.000 ruutmeetrilise suu• lõpul olnud väga väike; nii kit• jad kaduma läinud. Samasse ma• rusega, veevarustuse, elektri-sisse- sas, et peremees oma 18 last ei jasse paigutatud v. Lipharti kuns- Ho 12 — XI 30 ÜLIÕPILASLEHT Ž89

Korp! Vironia maja esikülg.

titeoste kogus on olnud palju hariduse saanud ennerevolutsi- pärija, käis isa jälgedes. Vahe• esemeid, mida kõrged külalised oonilisel Prantsusmaal. Liivi tades loodusteaduse ja anatoomia lahkele majaperemehele tänutä• maamarshalina olnud temal õppimise Tartu Ülikoolis keelte heks sooja vastuvõtu eest jätnud ümbruskonnas suur mõju, kuid ja kunstiajaloo stuudiumi vastu või saatnud. Erilise vaimustu• eriline tõmbejõud peitunud tema Berliinis, kaldus tema huvi eri• sega kirjeldatakse vana Tartu suursuguses ja sõbralikus ise• liselt kunstile, mis teda pike• tegelaste memuaarides keiser loomus ning kirgiises kalduvuses maks ajaks Itaaliasse viis. Sü• Aleksander I vastuvõttu v. Lip- mitmekesistele kunstihuvidele, venedes seal tulise vaimustusega harti majas, kui ta 1804.a. oma eriti muusika alal. Suurt poole• vanade itaalia meistrite töödesse, noort hoolealust, Tartu ülikooli hoidu ja hinnangut leidnud need omandas C. E. v. Liphart laial• ja selle rektorit, oma südame- koosviibimised teadusmeeste ja dase kunstitundja kuulsuse. Ko• sõpra F. Parrofi külastas. kunstnikkude poolt, keda noor dumaale tulles tõi ta kaasa suure Ülikooli asutamise kaasaegset ülikool oli sidunud Tartuga. kogu gravüüre ja muid kunsti• majoraat-härrat v. Lipharti kirjel• Tema noorim poeg Carl Edu• esemeid ja asus oma majja Puu- datakse kui laialdase haridusega ard v. Liphart (sünd. 1808. a.), silla ligidale elama. Kuna maja inimest, kes oma kasvatuse ja pärastine Raadimöisa ja majade ka teistele perekonnaliikmetele 290 ÜLIÕPILASLEHT M 12 — XI 50 pidi andma ulualust, siis tuli tööruumina, mille väiksusesse ta bada laskuda mureta mõnutlemi­ teda ümber ehitada ja laiendada. vahete­vahel põgenes, kui elu­ sele teaduse, kunsti ja kirjanduse Tekkis majale teine kord ja kõrge maja täitus külalistest. Hiljem, valda, nagu seda meie maja en­ pööninguruum, kuhu viis prae­ kui Raadimõisa härrastehoone distel omanikkudel oli võimalik. guse seminari poolses otsas osalt otsa kuulus kuppel Peterburi Endiste vaiksete elanikkude ase­ puust, osalt kivist ehitatud trepp. Ermitage ümberehitaja arhitekt mele on kõrgetesse ja laheda­ Itaaliast toodud muljete mõjul Klentze projekti järele tehti ja tesse ruumidesse asunud noor kujunes maja väline stiil; saadi raamatukogu sinna üle viidi, jäi pere, kes end tuleviku eluvõit­ lõunamaa ehitustele iseloomuline kodukirik tühjaks. Kuid mitte luse vastu tõsiselt peab ette val­ laia­räästaline katus, valiti tuba­ kauaks : Tartu katoliku kogudus mistama. Aidaku koosviibimised dele gipsist ja värvilisi ilustusi, hakkas teda kirikuna kasutama, nendes ruumides pärast kibedat marmorist aknalauad, kaminad mis kestis uue kiriku valmimi­ tööd kodus ja ülikoolis kaasa jne. Lõunamaalt kaasatoodud seni käesoleva sajandi algul, noorte iseloomu arendamisele katolikuusu abikaasa usuliste Tähtvere mõisa piiril. vabas, iseseisvas ja suursuguses nõuete rahuldamiseks ehitati aeda Ajad on muutunud. vaimus, mis kord selles majas kodune kirik, mida pärast tarvi­ Vaevalt võib veel keegi nüüd­ lehvis. tati raamatukoguna ja peremehe setes kitsastes oludes endale lu­

Eesti intelligentsi ülesannetest. E. Ehrlich. Eesti intelligents peab andmai asjad korras ja normaalselt are­ usulis­kõlblisest ilmavaatest mi­ oma rahvale ühiseid sihte, nemas! dagi ei tea ja teejuhatajaks ai* ühiseid aateid, ja peab teda õpe­ Milliste tagajärgedeni olemei nuit «mõistust" peavad. Ja see tama tundma voorusi, mis jõudnud? ütleb juba, et tuleb hoolitseda elule ja tööle mõtte ja sisu an­ 1. Rahva surevus on suurem ainult keha eest. Keha peab navad. Leiva ja kehakatte huvide: kui juurdekasv. Sellega ähvar­ ilus, hästi kaetud ja hästi toide­ kõrval peab rahvas tundma ja dab meie väikest rahvast välja­ tud olema. Töö ja sünnitamine hindama väärtusi, mida „koi jai suremine päris loomulikul teel. kurnab inimest ja sellest tuleb ja rooste" ei riku ja mis jäävadI See on häbiks meile. Saime allesi võimalikult hoiduda. Lõbu ja püsima kui teenäitajad ka suurte; vabaduse ja iseseisvuse, aga ei ajaviite eest peab hoolt kandma. eluraskuste ja võitluste keerises. aita midagi: rauga ja degenerandii Ühe sõnaga — elu peab olema Ilma ühiste sihtideta — ilmai tundemärgid on ilmsed. Ei elu­ mõnus ja «kultuuriline". ideoloogiata — ei saa rahvas; tahet, ega elu jaatamist 1 Säärastele inimestele on lapsed elada. Haritlaskond peab andmai Peale majanduslikkude raskustei ja lastekasvatus raskuseks ja koor­ rahvale need sihid ja juhtnööridl peab olema rahva juurdekasvui maks. tööks ja võitluseks riigi ja rahvaL takistajaks veel teisi põhjusi, misi Meil ei teata, et noore ja töö­ tuleviku huvide kohaselt. Ta peab) palju kaaluvamad. Sammub jui võimelise kodaniku esimene ko­ andma rahvale oma püüdmistegai jõukas ja arenenud Mulgimaa vä­■ hus on hulga terveid lapsi sünni­ ja tööga elutahet ja moraalsett hese sündivuse arvu poolest esi­■ tada ja oma perekonda oma tööga jõudu. Inteligents peab andmai rinnas ja vaesel Petserimaal oni toita, Ükskõik missugusel ühis­ rahvale kindla usu tulevikku. sündivus jällegi suur. kondlikul astmel ta seisab. Meie senised sihid ja aated­— Meil puudub kindel tahe elada. Nähtavasti ei armasta ka eesti rahva vabaduse ja iseseisya are­■ Meil ei ole usku tulevikku. Meies naine enam lapsi, ta tahab nemise loomine — on teostunud, ei ela, vaid saadame päevi surmai „moodne" olla ja hoidub laste meie unistus ja palavam soovJ poole. Oleme materjalis­ sünnitamisest ja kasvatusest, on täide läinud. Vabaduse aate­ mist vallutatud — raskusi jai 2. Omas väikeses riigis ei suuda ilmast astusime tegelikku ellu. kohustusi ei taheta kanda, vaid1 meie õiget demokraatlist korda Nüüd peame sisu ja k u j uI hästi elada ja elu maitsta. maksma panna. Oleme sinna­ andma sellele, millest unistasime. Materjalistlik eluvaade levib) maani jõudnud, et igamees nuri­ Kümme aastat elame vaba jai meil seda rohkem, mida kiire­ seb ja ainult käega lööb. Tüdi­ iseseisva rahvana, rajame riiki jai mini kasvab poolharitud intelli­ mus ja ükskõiksus on üldine ehitame oma kodu. Oleme niii gentide arv. Meie kool produt­ nähtus. Sügavat austamist oma mõndagi korda saatnud, aga Ül­ seerib sääraseid inimesi küllal­ riigikorra ja riigitegelaste vastu dised tagajärjed ei ole rahuldavad. daselt. Kui veel arvesse võtta, ei ole olemaski. Meie võime Ei taha olla pessimist, kes elu1 et suur osa meie kooliõpetaja­­ oma .tegelastest hirmu ja Õudsuse ainult musta prilli läbi vaatleb,, test on sotsialistliku ilmavaategai jutte ajada, neid kelmideks pi­ aga ärgem loogem ka illusioone2 (nagu ajakirjandus teatab), siiss dada ja järgmisel korral neid jäl­ ega pettepilt e, nagu .oleksid kõiki ei ole ime,, et noored inimesed1 legi ministriteks seada. K2T12 — XI 30 ÜLIÕPILASLEHT 291

Vironia eestseisus II seni. 1950. E. Ilp, H. Paalmann, A. Knibis.

Iseseisvuse algul oli meil palju Vastutustunde ja kõlbliše põhi• dele E. E.) igaühele oma palu• head tahet, tahtsime oma riigi ja mõtte puudus riigivalitsemises ja kese lõugade vahele visanud, siis rahva elu paremini korraldada ühiskonna elu juhtimises on sil• on ta nagu Noa oma laevas: selle kui see meile mujal paistis ole• matorkav. trupiga juba korralikku sõitu ei vat. Lõime riigi põhiseaduse Meie korda iseloomustavad tee, vaid katsu aina, et nad sind mitte teiste riikide kogemuste paar väljavõtet ajakirjandusest. ennast vette ei rüsele ja oota põhjal, vaid oma mõttelennu jä• „Omariikluse noorusea kange- kuhu Ararati otsa sind Jumala rele. Samuti teostus ka valimis• lasmeeleolu on kiiresti ära aura• ilm ajab." (Vaba Maa, L.) seadus ilusa teooria järele., nud. Järele on jäänud väike rah- «Praegu ollakse jumala abiga Nüüd on tegelik elu näidanud, vameelitus sisemise teguvõime- juba nõnda kaugel, et rahvas on et oleme eksinud. Riigikogul on tusega ja tahtepuudusega. Iga usalduse kaotanud kõige ja kõigi absoluutne võim, aga selle juu• tulevikuvaade ähvardab ära sum• vastu. Meie avalikud tegelased res on ta teguvõimetu. Valitsus buda pisikeste koTvalkaalutluste on kõik üksteise alla ära mus• on mängukannikeseks politiliste võrku". (Postimees, J. Tõnisson.) tatud, maha tallatud ja selleks rühmade käes. Rühmad hoolit• „Mida 'nõrgem'meil politikas on nad ise kõik jõudumööda sevad ainult oma erihuvide eest avalik arvamine, seda suurem kaasa aidanud. Ühes sellega on ja püüavad neid igasuguste sõria erihuvidel. Kui valitsuse langenud rahva liimis ka nende -kombinatsioonide" abil läbi viia. moodustaja neile (s. o. rühma• meeste taga 'seisvad- : erakonnad. Ž9Ž ÜLIÕPILASLEHT M> 12 — XI SO

Konvendi saal.

Rahvas näeb igalpool vaid oma• lismaalt ja Pariisist, suvitus mere• Et riigil palju väljaminekuid, kasu, sihilike isiklike huvide ta• rannal—moodsas kuurordis, laual siis peab ta kõrgeid makse võtma. gaajamist kuni suure ja väikese kristall ja hõbe, toit ja jook kõige Harilikult makstakse makse ette• altkäemaksuni. Ühegi meie juh• parem ja kallim. — Riik peab võtte puhtast kasust või ülejää• tiva ja avaliku tegelase sammu kõigile palka maksma ja tööd gist. Meil tuleb aga sagedasti ei võeta ausana, riikliku tarbena, õige vähe nõudma. Töötatöölisi maksusid katta varanduse müügi vaid neis kõigis nähakse mingit peab riik toitma ja katma. Keegi või uue võla arvel. tagamõtet. Rahva muidu terve ei pea eriese kohuseks tööd Meie rahvuslik kapital on väike instinkt näeb igal pool vaid ku• otsida ja tööd teha, vaid kõik ja meie peame abinõusid otsima, ritegevust, paha tahet Kes on nõuavad riigilt, ja kui pakutud kuidas seda suurendada ja pro• selles süüdi? Kõige enam vis• töö ei meeldi, siis ollakse jälle duktsiooni tõsta. Aga sealjuures tisti avalikud tegelased ise ja töötatööline ja nõutakse ühiskon• oleme selle kapitali vastu sage• riigivõimu kõrgemad kandjad, nalt abi. Töölt lahkutakse ka dasti vaenulised ja püüame ta- kes ei suuda või ei taha oma tuju ja laiskuse pärast; sääras> kistada*kapitali ülesehitavat tööd. samme astuda nii, et nad avalik• tele tuleb selgesti öelda, et kui kusele põhjendatud ja tarvilikud inimene ennast lohakuses pikali 4. Vaimuharidus on meil ma• tunduksid". (Päevaleht L. K.) viskab, siis on rumalus teda sel• dal. Meie kultuur on pinnapealne, 3. Majanduslikult oleme vae• jas kanda. Töötatööliste linna• välispidine. desse kuhjumist tuleb takistada: sed. Teiste suur-rähvastega võr• Väiklust ja Õelust on palju meie reldes oleme sõna tõsises mõttes inimesed, kel töö ja ülalpida• mise võimalus linnas puudub, ei sees. Kadedus, kahjurõõm ja popsirahvas. See ei oleks küll teise au määrimine — seda ei kellegi häbi, sest „vaene ja aus" ole Õigustatud oma senisest tee• nistuskohast maalt lahkuma ja panda palju pahakski, liiga hari• inimene on kõigiti lugupeetav, lik nähtus meie elus. kui ta sealjuures töökas on. Aga ühiskonnalt abi nõudma. Tihti halvaks teeb asja see, et tahame ei juhita meil majandust majan• Hingelist rahu ja^sisemist"rip- elada kui jõukad härrasmehed. duslikkude, vaid politiliste kalku• pumatust on meile tarvis. "Va• Meil peavad kõik asjad nii sea• latsioonide järele: iga erakond jame suuri isikuid, kelle hinge• tud olema, nagu rikaste juures: asutab omad paralleelsed ette• line aupaistus vöiks meid soo• mööbel mahagoonist, riided Ing• võtted ja riik peab kõiki aitama. jendada. NQ 12 — XI 50 ÜLIÕPILASLEHT 293

Väikefsaal,

Varemalt oli inimeste elumõt• võtta, mitmed väärtused ümber seda viimast mõtet omaks ei teks vabaduse aade, Euroopa hinnata. Meie vaim peaks saama võta ja selle järele ei talita, ei kultuuri austamine ja püüd saada aktiivseks, ta peaks otsima loo meie õiglast ja kindlat korda eurooplaseks; ka sügav usuline „tõde ja Õigust". riigis. tunne ja teiselt poolt sotsialistlik Teiseks suuremaks ülesandeks Kui meil on kodanlise ilma• õpetus kui ühiskonna aade and• on Õige demokraatlise korra maks• vaatega inimesed enamuses, siis sid paljudele vaimlist jõudu. mapanek meie vabariigis. ütleme kohe alguses, et meie si• Need hingelised väärtused on Elule tuleb anda sisu, hiks on vabariigis demokraatlise nüüd tugevasti oma tõdedes van• mis vabaduse vääriline. korra sisseseadmine kodanlise kuma pandud ja mõju kaotanud. Rahvas nõuab tõsist ülesehitavat ilmavaate alusel. Seda tööd ta• Vabadus on meil käes, aga meie tööd ühiskonna elu juhtimises hame sihikindlalt läbi viia ja ei ei oska elule sisu anda, mis va• ja riigi valitsemises. lase ennast lööklausetega ega baduse vääriline. Sellega ei ole Meil on mitmel korral avali• muu viisiga eksitada. Meie püüa• ka vabadus enam vabadus. kult praeguse põhiseaduse kait• me seda korda sääraselt teostada, Usk Euroopa kultuuriväärtusse seks argumendiga esinetud, et et rahva enamus sügava austu• on samuti kaduma läinud, sest kui meil riiklik elu lonkab, siis sega seda korda pooldab ja suure Euroopa kultuuri-rahvad nähta• ei ole selles süüdi meie seadu• vaimustusega kaitseb. Meie ta• vasti ei oska ise endid aidata ja sed (põhiseadus ja valimisseadus), hame omas töös ja tegevuses vaid inimesed, sest põhiseaduse nende kõlbliste põhilausete järele elumõtet tabada. raamidesse võib mahutada väga käia, mis korralikkude ja ausate Ka religioon ja sotsialism ei mitmesugust sisu. öeldakse „mis inimeste kohta maksvad. suuda rahuldada rahvast sel mää• aitavad seadused, kui meil ini• Meie peame oskama hüvet hin• ral kui varem. mesi ei ole"! nata ja pahet põlata. Kui aga Nüüd küsime, mis peaks meie Säärastele mõtteavaldustele hüve ja pahe täiesti segi ae• intelligents tegema ja mis väär• peame kindlasti vastu astuma ja takse, siis tõuseb sellest ainult tusi võiks ta rahvale anda ? seletama, et mida puuduli• häda riigile. Intelligents peaks ise e 1 u j a a- kumad on inimesed,seda Demokraatia nõrgaks küljeks t avalt elama. Oma eluvaade täielikumad peavad ole• ongi asjaolu, et rahva juhid sa• ja eluviis tuleksid revideerimisele ma seadused. Seni, kui meie gedasti ei loe enesele kohuseks 294 ÜLIÕPILASLEHT .Ne 12 — XI 30 neid voorusi, mis rahvale oma danikkudele, kes teda ametisse elu ja noorsoo kasvatus, usk jne. riigi rajamiseks ja ühiskondliku valivad, teiste kodanikkude ku• Nendel põhjustel ei ole sotsia- elu arendamiseks tarvis on, sel• lul midagi anda lubab. Ükskõik listikel kodanlise korra ülesehi• gitada ja Õpetada, ega loe ka missugustele eelarvamistele ta tamine sugugi südame lähedal. paheks, kui nad oma igapäeva• omad tõotused rajab, olgu see Nende ülesanne on klassihuvide ses töös ja toimetustes just vas• klassiteadvus, või klassiviha, või eest hoolitsemine ja klassiviha tupidiselt talitavad. Nad aitavad usulised eelarvamused. Inimene, õhutamine. Mida nõrgem ja puu• säärase teguviisiga ühiskonna kes säärastest asjadest räägib, on dulikum kodanline kord, seda kõlblist tasapinda veel madala• ikka omakasu peal väljas. De• parem nendele. Arusaadavalt ei male kiskuda. mokraatlises ühiskonnas ei tohi meeldi nendele ka meie püüd Suur süü ja suur patt ühis• korralik kodanik mitte inimest oma riigikorda parandada ja täi• konna ja riigi vastu on, kui löök• ametisse valida, kes temale mi• endada. Tullakse kohe lööksõ• lausetega \a demagoogiliste võ• dagi anda lubab, mille peäle tal nadega, et tahetakse rahva vaba• tetega rahvakihte üksteise vastu Õigust ei ole . . . Aususe põhi• dusi ja õigusi kitsendada, et ta• vihale aetakse ja loodetakse sel mõtted, mis eraelus maksvad, on gurlus tõstab pead jne. teel enesele või oma erakonnale ka avalikus elus ja riigi asjus Ja nii mõnigi meie seast lööb hääli juurde saada. Nõrk ja liiva maksvad." kohkuma, iseäranis veel, kui par- peale ehitatud on see ühiskond, On suur vahe olemas sotsia• teipolitilised kaalutlused arvesse kus säärased võtted lubatud. listliku ja kodanlise ilmavaate va• võetakse. Ka oma rahva juhtide kohta hel. Neid kahte kooskõlastada Aga sel teel meie kaugele ei võime öelda, et nad seda pattu on peaaegu võimata. Mis ühele saa. Meie riigikord vajab paran• on teinud ja veelgi teevad. valge, see teisele must. dust ja seda peame läbi viima. End. Ameerika president Th. Kodanlise ilmavaatega inimes• Meie rahvas ja ühiskond on Roosewelt ütleb: „Ühe inimese tel on oma moraal ja voorused, poütiliselt arenemata ja nõik. eest tuleb igas vabariigis iseära• milledest ei loobuta ja ei saagi Lööklausetega ja igasuguste lu• nis hoida, see on inimese eest, loötrüdä, kui ei soovita Ühiskond• badustega võib meie inimesi täi• kes selle hüüdega omale sõpru likku korralagedust. Näiteks au• esti segadusse ajada. Meil ei ole korjab, et ta teatud osa vabariigi suse ja omanduse mõisted, töö• seltskonda ega seltskonna arva• rahva vastane on, et ta neile ko- kus ja isiklik edasipüüdmine, abi- mist, rääkimata veel seltskonna

Insenerist ja tema kutsest. E. Maltenek.

Kaugest lapsepõlvest on jäänud mä• praegugi tõmbab niipalju noori inseneri selle asemele vastutus-lunnet ja visa• lestus : kutse poole. dust, — kaks omadust, ilma milleta ükski Veskipais oli kõdunenud, vesi ähvar• Möödub huvirikas üliõpilasaeg. Tu• insener ei saa töötada. Kui piiratud ka ei das läbi murda. Isa parandas ja paikas, leb kõige järsum pööre inseneri elus: ole noore inseneri tööväli sellel kitsal kuid käis murelikult ringi. Seal tõi ves- hüpe üliõpilase vabadusest vabriku hal• väljal, nõutakse temalt ometi äärmist kiomanik — mõisnik mehe, kellelt küsiti lide müüride vahele: 10—12 tundi ras• hoolsust ja püsivust. nõu. Oli teine pikk ja kõhn, ei rääki• ket tööd; pimedas lähed vabrikusse, Väikesem kui lohakus võib kutsuda nud ega naeratanud — aina mõõtis ja pimedas tuled tagasi, — ei päikeseval• esile õnnetuse, hajameelsus ja loidus kirjutas taskuraamatusse. Lõpuks sele• gust näegi enam ! Ja nii töötad aastate võivad tuua ettevõttele suure kahju. Vab• tas, kust toetada ja kuidas kinnitada kaupa, ilma puhkeajata, tihti ilma püha- riku prooviruumist käivad iga päev läbi ning mil kombel ehitada uus pais. Meie, päevatagi. õnn veel, kui on võimalust kümned masinad; enne käimalaskmist lapsed vaatasime pealt; ei saanud kui- töötada alal, kus töö mitmekesine. Vä• peab prooviruumi insener kontrollima, duagi aru, kust teadis tema, võõras, mis hemalt esimese] aastal leidub ikka veel kas masin on õieti üles seatud. Üksai• teha. Isa oli ise meistrimees — ei te• midagi uudist, — sellega nagu unustad nus tähelepanemata jäänud eksitus, ja magi harilikult hätta jäänud, — kuid harjumata töö raskuse: tulevad .hai• kogu masin võib esimesel käimalaskmi- nüüd tuleb võõras ja hakkab õpetama ? ged" masinad, mis ei taha töötada, ot• sel rikkeda, võib. kujuneda hädaohuks Pärast isa seletas, see olla insener, sid nende viga, teed .diagnoose"; rõõ• inimestele. Neid masinaid aga tuleb ta oskavat välja arvestada, kui tugev mustad, kui" .rohi" aitas jne. Kuid pika üksteise järele — tuhandeid. See aeg peab olema üks või teine koht selleks, peale hakkab kõik korduma. Iseseisva on järgmiseks „kooliks" peale ülikooli, et vesi ei jõuaks läbi murda. töö võimalus onväärmiselt piiratud ja kui ta on sama tarvilik kui viimanegi. Selle Seekord kuulsin esimest korda inse• algajal ei õnnestu pääseda vastutusrik• „kooli" absolveerimine on aga kahtle• nerist. See vaikne tõsine mees jäi lap- kamale kohale, siis nii mõnigi kord sur• mata raskem kui kõigi eelmiste oma. seunistustesse. Küll nendest unistustest mab rohke puht-mehhäaniline töö kogu Õnnestub inseneril lõpuks vabamale, kasvaski lõpuks välja soov, ka ise kord selle romantika, mis noormehe meelitas iseseisvamale tööle asuda, siis alles al• saada inseneriks. inseneri kutsele. Siit kaldub nii mõnegi gab see võitlus, millest ta ehk unistas Hiljem, koolipoisina ja üliõpilasena elutee „inseneri — ametniku* karjäärile; nooruses. Ehitagu ta hooneid või sildu, võttis inseneri ideaal kainema, reaalsema nii mõnigi valib endale lõpuks sootumalt asutagu või juhtigu vabrikut, jõujaama, ilme; kuid ikkagi jäi kõige külgetõmba• uue tegevusala. raudteid, ikka on ta võitluses loodusjõu• vamaks see võitlus loodusjõududega, Kuid seegi raske periood on insene• dudega ; järjest kerkib uusi takistusi, m'da tuleb pidada igal inseneril. Küll rile tarvilikuks, kooliks. Kuigi ta koo• tihtipeale sealt, kust neid kõigevähem selle võitluse romantika ongi see, mis rib ära üleliigsie romantika, ta kasvatab oodati£sest loodusjõud armastavad til- n 12 XI 50 ÜLIÕPILASLEHT 295 reageerimisest. See oleneb mõ• kes sugugi vabalt tegutseda ei panna, selleks on tarvis kodan- nest sule- või kõnemehest ja on saa. lise intelligentsi ühtmeelt ja so- täna nii, homme teisiti. Kaduma peavad ka n. n. «kom• lidariteeti. Meie riigivalitsemise kord peab binatsioonid" — rühmade telgi- Aus ja kõrge ülesanne on eesti niisugune^ olema, et juhuliselt tagused ja salajased kokkulepped. kodanlisel intelligentsil täita. Ta tekkinud meeleolud, mis mõne Seal telgitaga ei aeta mitte riigi on kohustatud seda tegema. inimese osavuse ja tuju järele asju ja ei kaitsta rahva huvisid, Head riigikorda vajame just loodud, kavakindlat riiklikku ja vaid isiklikke ja erakondlikke. Seal praegusel ajal, kus majanduslik ühiskondlikku tööd takistada ei valitakse direktoreid ja ministreid kitsikus peale surub ja kus kogu suudaks, et lööklausete mehed ja toimitakse teisi kokkuleppeid, Euroopa käärimas ja suurte ras• mõjule ei pääseks. milledest inimestel ka tulu on. kustega võitlemas. . Seal maksab põhimõte: käsi pe• Mida halvem ja puudulikum Meie politiliste rühmade võim seb kätt. meie kord, seda kergemini jääme peab vähenema ja valitsuse oma teiste lükata ja tallata. suurenema. Meil peab võim Kui meil „onupoja" politikast olema, kel õigus on riigikogu mõnel puhul juttu tehakse, siis Hea riigikord ja politika loob laiali saata ja uusi valimisi välja peab ütlema, et riigikogu telgi• võimalusi ka majanduslikuks kuulutada, kui riigikogu riiklist taga sünnivad need kõige suure• arenguks. Meil enestel on siis tööd takistab. Selle võimu käes mad «onupojad" ja seal võib töötahet, usku tulevikku ja kolb- on ka valitsuse kujundamise õi• seda kultuuri iga võhik veel õp• list jõudu. Ühes sellega võidame gus. pida ! ka välismaade usalduse ja poole• Kuidas meie riigikorda paran• hoiu. Ka valimisseadust tuleb muuta. dada, sellest ei hakka ma üksik• Eesti intelligents peaks jätma Meie peame valima isikuid, asju ette tooma. Tahtsin ainult tänapäeva väikluse ja kitsarinna• aga mitte politilisi erakondi või selle hädavajalikkust põhjendada. lised huvid, mis teda lahutavad nende valmistehtuid nimekirju. Kui meil kindel tahe ja ühine ja asuma suurt ülesannet teos• Praegu ei ole meil rahvasaadi• siht on, siis saadakse üksik• tama, mis rahvale õnnistuseks kuid, vaid on erakondade dele• asjus ikka kokku leppida. ja ajaloos positiivse tööna püsima gaadid, kes seisavad täielikult Et meie suudaks omas riigis jääb. politiliste rühmade surve all ja õige demokraatlise korra maksma

latada! Nüüd nõutakse insenerilt kül- korralikult, kas iga müüritud kivi paigal. soetamisest, vaid tihtigi nad tõusevad ka maverd, loogilist kaalutlemist, leidlikkust. Kui aga juhtub, et niisuguse halva naela pitali kulude järsu tõusu tõttu. Nii mõ• Nii mõnigi kord võivad olud kujuneda või nõrgalt müüritud kivi tõttu telling nigi meie ettevõtetest on varisenud kokku õige täbaraks, kui juhtiv insener ei suuda langeb maha ja tööline saab surma, siis liiga kalli, — kuigi ökonoomse sisseseade otsekohe anda tarvilikke korraldusi. insener on vastutav ja langeb karistuse pärast. Tihtigi pole aega järel mõtlemiseks, veel alla. vähem kelleltki nõuküsimiseks, vaid ot• Nii siis, seadus sunnib inseneri äär• sustada ja tegutseda tuleb viibimata. misele ettevaatusele. Tegelik elu ja Vääratada ta oma otsuses aga ei tohi, võistlus aga sunnib teda riskee• Eesti insener töötab eriti ras• sest harilikult oleneb temast suurte va• rima. Ei ole kunst ehitada nii kind• kes olukorras. Kui palju oleks meil randuste saatus ja paljude inimeste elu. lalt, et õnnetust üldse ei võiks tekkida. produktiivset, loovat tööd inseneri jaoks 1 Ebamääraselt suur on juhtiva inse• Kui iga kandev osa ehitatakse mitukorda Kuid igal sammul, igal katsel põrkub ta neri vastutus. Õieti nõuavad meie tugevam kui tarvis, siis kahtlemata ülla• sama takistuse vastu, — kapitali puu-, seadused insenerilt rohkem kui inimeselt tusi ei tule. Kuid siis mahutaksime: ka dus, kapitali kallidus! Kui tutvuneda üldse võib nõuda. Inimene võib ek• mitukorda suurema varanduse oma ehi• näiteks meie kesktööstusega, siis peab sida, — ka kõige suuremate kogemuste tustesse ja seda ei luba tegelik elu. ainult imestama, kui vananenud seade• ja põhjalikumate teadmistega. Inse• Insener peab minimaalsete abinõu• tega seal „läbi aetakse" : Töötab igivana ner aga ei tohi eksida! Väike• dega saavutama maksimaalse effekti, ai• aurumasin, veel vanem katel, köetakse semal kui eksitusel võivad olla ettenä• nult siis on ta töövõimeline. Niisugusel aga kalli kivisöega ! Teed kalkulatsiooni gemata suured tagajärjed, mis viivad korral on aga teatav riisiko alati olemas, ja leiad, et ajakohase seadega kuluks inseneri ehk vanglasse, hävitavad ehk juba sellepärast, et materjal ja töötingi• mitte ainult poolevõrra vähem, et võiks kogu tema elu. mused pole iialgi täiesti ühesugused. kütta põlevkiviga, et kokkuhoid tasuks Peaks aga:selle riisiko tõttu midagi äpar• uue seade kulud paari aasta jooksul. Kui arst on eksinud diagnoosis ja Kõige selle peale aga on harilikult ikka haige sureb, siis keegi ei mõtlegi teda duma, siis süüdistatakse inseneri oskama• tuses, olgugi et tõeline põhjus peitub sama vastus: „praegu pole raha" ! Ja vastutusele võtta: öeldakse harilikult, raisatakse edasi kallist ktitteainet — mil• haigus olla võtnud teise pöörde. Kui ehk selles äärmises kokkuhoius, milleks sunnib teda võistlus. jonite eest iga aasta ühes ainsas töös• aga insener mingi ootamata hädaohu tusettevõttes. puhul eksib selle hädaohu põhjustes ja Inseneri tegevus on tihedalt seotud annab ehk ebakohase korralduse, siis majanduslikkude küsimus• Meie suurtööstus kiratseb või seisab katastroofi puhul mõistetakse ta vangi, — tega. Tema peab valmistama: odavaid sootumalt. Palgad on meil madalamad hävitatakse kogu tema edaspidine töö- produkte, peab selleks organisee• kui välismail, ka tooresainet on meil nii võimalus. rima tööjõudu, peab otsima odavat mõnelegi tööstusele. Siiski ei suudeta Tööd juhtiv insener on vastutav iga energiat, peab leidma ökonoomselt töö• võistelda välismaaga. Suuremalt osalt töölise tegevuse eest, olgu neid töölisi tavaid masinaid. Kuid tai tuleb arves• cn põhjuseks vananenud masinad ja sea• sajad või tuhanded. Teadagi ei suuda tada mitte ainult produtseerimise, vaid ded. Telliksime aga sajade miljonite üks inimene järjest kontrollida iga töö• ka ettevõttesse investeeritud kapitali; ku• eest uue seade, — siis oleks tihtigi lise tööd; ka. kümnik ei suuda järele ludega. Mitte alati ei olene ettevõtte pankrott kindel, sest tööstus ei jõua ta• vaadata, kas iga nael on löödud §isse üldkulud uute ökonoomsete masinate suda meie kapitali kõrgeid protsente. 296 ÜLIÕPILASLEHT No 12 — XI 50

Eesti seadusandliku töö ülevaade. K. Selter.

Kui oled noor Õigusteaduse üliõpi• manifest 1918. a. 24. veebruarist. See pärasemate eesti seadustega. Möödu• lane, siis vaevavad aind kaks tõsist akt läheb paljudest praegustest sotsi- nud 10 rahuaasta jooksul on selle küsimust: esiteks — milleks on sul aalseadustest lahku sellega, et ta ei ülesande teostamisel tubli samm edasi tarvis nii peenelt teada Rooma õiguse sisalda lõpul kriminaalkaristuse ähvar• jõutud. ajaLugu, ja teiseks — kui palju aega dusi tema eeskirjade rikkujate aadres• Vene seaduste kogu 16 köitest peab jurist kulutama selleks, et kätte sil, vaid usaldab oma eeskirjade täit• (missugune arv nii mõnegi noore üli• õppida kõik need kümned tuhanded mise järelvalve Jumalale. Manifest õpilase araks teeb) on meil juba maks• paragrahvid, mis sisalduvad Vene sea- lõpeb salmiga: Su üle Jumal valvaku! vuse kaotanud või pole kohaldatavad: dustekogu 16 (!) köites, sõjaseaduste Sellega oli alla kriipsutatud niihästi 1. köide — suuremas osas, välja arva• 24 (!) raamatus, ja Vene seaduste- ning manifesti pühalik iseloom, kui ka asja• tud 2. osa 5. raamat; korralduste koguja Riigi Teataja aasta• olu, et loodud riigi elluviimine ei olene 2. köide — suuremas osas ; käikudes ? niivõrd riigi loojate võimust, kui Jumala 3. köide — täielikult; Esimesele küsimusele ei leia sa abist. See abi ei jäänud tulemata ja 4. köide — suuremas osas, välja arva• vastust iialgi, kui sinust saab prakti• juba 8 kuud hiljem võis Ajutine Valit• tud Kogukondlikkude koor• line jurist. sus toetudes reaalsematele jõududele matiste seaduse osad; Teine küsimus laheneb, niipea kui kuulutada, et Eestis on maksvad kõik 5. koide suuremas osas; ametnikuna oled lahendanud esimesi Vene võimude poolt Eesti maaalal enne 6. köide — suuremas osas, 'välja arva• juriidilisi küsimusi või advokaadina 24. oktoobrit 1917. a. maksma pandud tud Piirivalve seaduse osad; kirjutanud esimesed palvekirjad. seadused kui ka Saksa okupatsiooni• 7. köide — täielikult; Vastus on lihtne: tegelik jurist ei võimude korraldused. 8. köide — suures osas; tarvitsegi teada kõiki neid paragrahve: Muidugi ei vastanud need teistelt 9. köide — peaaegu täielikult, välja kunst seisab eeskätt õige paragrahvi riikidelt pärit seadused Eesti politilis• arvatud mõned välismaa• leidmises ja tema õiges mõistmises. tale ja sotsiaalsetele oludele ega eesti lastesse puutuvad para• Seda tuusti õpib jurist esiteks üli• rahva õigustundele, kuid nende maks• grahvid ; koolis, siis — elukoolis. Ent see õppi• mapanek oli ajutiselt hädavajalik, sest 10. köide — suuremas osas ; mine kannaks vähe vilja, kui valitsus parem maksku puudulikud seadused 11. köide — samuti; ise ei hoolitseks seaduste maksmapa• kui seaduste täielik puudumine. Nõu• 12. köide — samuti; nemisel nende mõtte selguse eest ja kogude Vene võimud, kes oma dekla• 13. köide — suuremas osas, välja arva• ei korraldaks ega süstematiseeriks ega ratsioonidega kaotasid kõik endised tud mõned par. par. Rahva koguks maksvaid seadusi nii, et nad seadused ja asendasid need revolutsi• toitluse seadusest ja mõned oleksid hõlpsalt leitavad ja kättesaa• oonilise õigustundega, pidid ometegi Arstiseaduse jaod; davad. Nende ülesannete jaoks pee• kohaldama paljusid tsarismi aja õigus• 14. köide — suuremas osas, vaja arva• takse igas riigis erilist aparaati. Meil norme, sest revolutsioonilisest õigus• tud mõned Heakorra sea• leidub seesugune asutis Kohtu- ja Sise• tundest ei leia kõige leidlikumgi koh• duse par. par. ja Vangis- ministeeriumis kodifikatsiooniosakonna tunik vastuseid paljudele õiguslikku• tusseadus. nimetuse all. dele küsimustele. Teistest vene ajast pärit seadustest Eesti Vabariik astus ellu Vene sea• Nagu märgitud, oli võõraste sea• on ümber töötatud või töötatakse üm• dustega. Esimesi eestikeelseid valit• duste maksmapanek ajutine hädaabi• ber lähemal ajal ja esitatakse Riigi• susvõimu akte, mis sisaldas ka mõne• nõu ja noore vabariigi tähtsamaks mu• kogule : suguseid valitsemise korraldusi, oli reks oli võõravaimuliste ja võõrakeel• 1., 2.. 5., 6, 7., 8., 9., 10., 11., 12. Eesti Maapäeva vanemate nõukogu sete seaduste asendamine uute algu• ja 14. köite puuduvad osad ja peale

Ja kuigi ta mõnel juhul ka jõuaks seda, — suurte uute ettevõtete puhul, ainult see• suured, et neis leiduks tööd kümnetele ei leidu lihtsalt kapitali. Mõne aasta suguse püsiva visa tööga võime terven• eriteadlastele. Harilikult peab 1—2 in• eest kavatseti osalt ümber ehitada üht dada oma tööstust, tõsta meie jõukust. seneri toime saama kõigega. Neile ei meie suuremat vabrikut. Kalkulatsioo• Näib, et paljudele ei ole see selge. ole see küll üleliigne bagaas, kui nende nid näitasid, et iga-aastane kokkuhoid Aegajalt ilmub ajakirjanduses etteheiteid teadmised ulatavad kaugemale omast oleks ulatanud paarteise miljoni sendini, meie inseneridele, leitakse et nad ei kitsast erialast! Meie tehnika ei ole kuna uuendamine oleks maksnud saja oska jalule upitada meie tööstust, et neil niivõrd mehhaniseerunud, et inseneri eri• miljoni ümber. Koguni sel soodsal ju• pole üldse küllalt oskust ja kogemusi. ala võiks olla sama kitsas kui välismaa• hul aga ei leitud tarvilikku kapitali — Kord jõudis keegi koguni otsusele, et del. Meil nõuab elu insenerilt laiemat vabrik jäi seisma 1 kõigi kurja juur peituvat selles, et meie silmapiiri, laialisemat haridust. Ei taha Meil on Narva kosk. Praegu ta lööb vanematel inseneridel on endiste Vene sellega öelda, et meile üldse pole tarvis jällegi laineid. Igale insenerile huvitav tehniliste ülikoolide haridus, mis olevat eriteadlasi; neid o n meil olemas, kuid ülesanne 1 Kui aga koorida temalt ära liiga laialdane ja eluvõõras. Nähtavasti nende spetsialiseerumine sündis peale igasugu meeleolu-loomine ja fantaasia, on siin tegemist endiste Vene tehniliste ülikooli, — esimestel aastatel. Ekslik siis jääme kaine tõe ette: Meie kapi• õppeasutiste mittetundmisega, sellepä• on arvamine, et välismail tulevad üli• tal on selle ettevõtte jaoks liiga kallis! rast ei saa seesuguseid etteheiteid võtta koolist ainult kitsapiirilised eriteadlased ; Kas ja millal tuleb odav väliskapital, see tõsiselt; — meie insenerid läksidki kõi• ka seal on õppeasutisi, mis annavad oleneb nii paljudest teistest teguritest, gest sellest mööda palja muigamisega. väga laialdase tehnilise hariduse. et selle peale vastata on praegu võimatu. Kuid sellega ühenduses tõuseb teine Eesti insener teeb visa tööd, — ilma Viimase 10 aasta jooksul ei ole ta kah• küsimus: Kas on meie oludes soovi• suurema kärata. Töövili pole ehk sil• juks tulnud. — tav inseneri spetsialiseerumine Ülikoolis matorkav, kuid selles ei ole süüdi tema, Eesti insener peab igal sammul ar• äärmiselt kitsale erialale teiste alade vaid meie piiratud olud. Vilja aga kan• vestama meie kitsaste oludega; ta peab kulul, nagu see sünnib mõningates vä• nab ka see töö. Kes tahab seda näha, eeskätt leppima väiksemate ülesannetega: lismaa õppeasutistes, kus valmistatakse see oskab teda ka hinnata. Eesti inse• parandada ja ehitada, nlilvõrd kui seda eriteadlasi paari aastase kursusega? ner sarnaneb sellele vaiksele, tõsisele lubab meie majanduslik jõud. Kuid ka Meil on insener sunnitud töötama ko• mehele, kes õpetas, kuidas võita vee siin on tal tänurikas tööväli. Kuigi re• hal, kus tal tegemist õige mitme erialaga. jõudu ja siis ise kadus — nimegi jät• sultaadid ei ole nii silmatorkavad kui Meie tööstused ja ettevõtted pole nii mata. Kuid pais seisab veel tänapäev! N° 12 — XI 50 ÜLIÕPILASLEHT 297 selle: Kriminaalseadustik, mis on isegi asendamisega. Uued sotsiaalsed olu­ ja selle naiivse eneseusalduse ja lihtsa juba Riigikogus vastu võetud ja ootab korrad nõudsid hoopis uusi korraldusi; maailmakäsitluse tõttu, mis on omane ainult elluviimist, Kriminaalkohtupida­ uued tehnilised saavutused on toonud ainult noortele algajatele valitsejatele. mise seadus, Tsiviilseadus, Tsiviilkoh­ põhjalikke muutusi isikute vahekorda­ Muidugi, tehti vigu. Neid tehti palju; tupidamise seadas, Veksliseadus, Van­ des, mis nõuavad nende vahekordade tagantjärele neid arvustada on hõlpus, gistusseadus ja Kohtukorralduse sea­ uut normeerimist. samuti nagu täiskasvanul naerda oma dus. Sellest nähtub, et täitsa käsile Kapitaalsema osa meie seaduseand­ noorust, kuid arvan lugeja on minuga võtmata on ainult üksikud Vene sea­ lusest moodustavad just need seadused, ühel arvamusel, kui ütlen": veel 10 aasta dused ja võib öelda, et järgmise 5—10 mis ei piirdu end Vene seaduste palja pärast loeme 1918—1922. a. puudulikke aasta möödumisel maksavad Eestis ai­ asendamisega, vaid viskavad need sea­ seadusi ning korraldusi uhkusega, kuna nult Eesti seadused. dused ühes nendele rajatud õiguskor­ 1940. aasta korrektselt redigeeritud Mõnele paistab see aeg olevat liiga raga üle parda Siia kuuluvad: Maa­ seadused jätavad meid külmaks. Tahan pikk, sest arvatakse, mis seal ikka reformiseadus, Põhiseadus, Valimissea­ sellega öelda, et noore rahva iseseisva pikalt mõelda — tarvis ainult Vene dus, tööseaduseandlus, Seisuste kaota­ riigi algaastate seadusi ei saa mõõta seadusi tõlkida ja tõlge maksma panna. mise seadus j. t. niivõrd grammatika ja kodifikatsiooni Siin peab kõigepealt tähendama, et Teisest küljest on uuem aeg sun­ eeskirjade mõõdupuuga, kui selle vai­ ühegi riigi seadust ei saa teise riigi dinud riigivõimu normeerima seesugu­ muga, mida need seadused kannavad. jaoks tõlkida. Kui kõik ühe riigi sea­ seid küsimusi, mis end. Vene liigis Sellest on üldiselt aru saadud ja meie dused teisele niivõrd sobivad, et neid tähtsust ei omanud või mille normee­ seaduste kritiseerimisel on alati vaiki­ võib viimase jaoks lihtsalt tõlkida, siis rimisega arvati olevat aega Näiteks : des mööda mindud varemate aastate kuuluvad need kaks maad ühte ja lennu­ ja raadioasj andus, kõlvatu võist­ aktidest. nende eraldamine kaheks riigiks on luse vastu võitlemine, tšekid, hoole­ Arvustus on pöördunud peaasjali­ eksimus. Teiseks tuleb meeles pidada, kanne ja teised alad. kult viimaste aastate seaduste vastu. et paljud Vene seadused, mis oma ise­ Juba neist üldjoontest peaks sel­ Nähtavasti leitakse, et meie seadus­ loomult on enam­vähem internatsionaal­ guma, missuguse hiiglatöö meie valit­ andja ja kodifikaatori õppeaastad on sed, näiteks kaubandusseadused, on semise ja seaduseandlik aparaat, mis mööda, ja oodatakse neilt meistritööd. niivõrd vanad, et nende maksmapanek on seisnud koos enamikus vilumusteta Kui kaua seda tööd peab õppima, sel­ tõlgetena osutuks tänaste toimetuste algajatest, on pidanud teostama lühi­ les võivad vaated lahku minna, kuid homse^varna viskamiseks kese, ajaga. mõningate kogemuste varal, mis nende Eesti seaduseandlus pole aga kau­ See oli võimalik ainult selle hoo ridade kirjutajal sel alal on, võiks geltki piirdunud end Vene seaduste tõttu, mis riigi loomisel kõiki haaras öelda, et meie õppeaeg veel kaua kes­

Muusikalavastusest. Aforisme. Lavastaja ülesandeks on : ümber On nimelt lavastajaid, kes jäta­ Paisutada usutavus haaravuseks, istutada mõni lavateos, olgu sõna­ vad mängu näitleja hooleks; ent kihutada meeleolu tegudeks on dramaatiline, olgu muusikadramaa­ iga näitleja iga kord pole endale,, näitejuhi peamiseks hooleks, tiline, poeesia ideaalsest ruumist liiati teistele juhiks. Ning oni Lavastaja — see on etenduse lava reaalsesse ruumi, kujuteldava näitejuhte, kes jätavad ümbruses staatik, näitejuht ta dünaamik. piiramatusest meelil tajutava pii­ dekoraatori hooleks; ent iga de­ Mõnikord peaks nad toimima ratusse. koraator pole lavastaja. kõrvuti. Alati aga on parem, kui Lavastaja ei või kujutella ide­ Muidugi, näitleja ning mäng need kaks on üks. aalseid näitlejaid ega ideaalset olgu esikohal — kes veider vaid­ * lava; luuletise abstraktsete kujude leks selle vastu? Ent kui näite­ Muusika on kui maastik: ilmad kehastajaid ta peab valima just juht on hoolimatu ümbrusele, kui ■ muutuvad, kliima püsib. Ilmad — nende näitlejate hulgast, ümb­ toonitab, et dekoratsioonile ei päikesepaiste ja äike, vaikus ja ruskonna konkretiseerimiseks ta pane rõhku, kui väidab, see olla torm — on aga igas kliimas ise­ peab arvestama just selle lava tähtsusetu, siis ta küll vahest [ sugused. piiridega. Seepärast sama teose meelitab näitlejat, kuid pole talle \ Kes tahab mõne ooperi muut­ lavastus sama näitejuhi poolt, kuid sõber: millal meelitus olekski sõp­ likke ilmu tuua esile usutavalt, teiste näitlejatega ja teisel laval ruse avaldus? arendagu neid selle partituuri klii­ paratamatult peab tulema teine. Kohatu riietus laval on ohtlikum mast. kui elus: igal juhul tekitab piin­ Siit järgneb: Sest: likkust, isegi naeruvääristab kand­ Lavastaja ei saa kopeerida — Dünaamilised võimalused mingi jat ning sel puhul muidugi halvab ei ennast, liiati veel teisi. Teeb süsteemi piirides olenevad selle näitleja mängu. Samuti kohatu, ta seda, on ohus teos, selle mõju \ süsteemi staatilisest kandevõimest. vale dekoratsioon teeb võltsiks etenduse kaudu, ta ise etenduse Liigsused purustavad süsteemi, ehtsemagi teose, parimagi mangu, kogumõju eest vastutajana. \ hävitavad terviku. kahandab etenduse mõju, süven­ * Ning: duse asemel hajutab. Ilm ongi dünaamiline, kliima — Lavastaja loob ümbruse, näite­ Parem ei mingit dekoratsiooni', staatiline, maastikus kui muusikas. juht valvab mängu. Enamasti nad kui võlts ja vale. * on^üks. Fundeerida usutavus, luua mee­ Mõnikord oleks parem, kui neid leolu vastava ümbruse varal onI Dünaamilist muusikas ilmuta­ on kaks. lavastaja esimeseks mureks. vad: meetrum, rütm, tempo, du­ 298 ÜLIÕPILASLEHT Xs 12 — XI 50 tab. Seadusandlik ja kodifikatsiooni teks komisjonis, siis läheb eelnõu üld• siks ? Kas ei ähvarda meid vene sea• töö nõuab tema tegijalt erilist etteval• koosolekule lugemisele. Arutamine ko• duste kadumisel uus hädaoht — eesti mistust, teadmist ja analüseerimise ja misjonis on hoopis midagi muud kui seaduste kättesaamatus ? tuleviku etteaimamise võimeid. Selle lugemine üldkoosolekul. Komisjonis Selle pahe kõrvaldamiseks on meil töö arvustamine on eriti hõlpus. Kui arutatakse eelnõud eelnõu enese pärast, kodifikatsiooniosakond ja mõned minis• vanasõna ütleb kellegi kohta: suuga üldkoosolekul loetakse eelnõud selleks, teeriumid kui ka eraisikud välja annud teeb suure linna, käega — ei käope- et tema puhul kõnelda asjust, millel üksikute õigusalade järgi seaduste ja sagi, siis mõtles ta seejuures kõige• võib-olla on vähe ühist eelnõuga, kuid määruste kogusid, kuhu koondatud kõik pealt seaduste arvustajaid. mida soovitakse avalikkuse ees selgi• sellesse alasse puutuvad eeskirjad. Nende ridade eesmärgiks ei ole aga tada. Sellepärast on töö laad üldkoos• Seesugune seaduste süstematiseerimine kaitsta meie seaduste head nime, vaid olekul sootu teine, kui komisjonis. Üld• on soovitav ja — kuna meil kavatsust selgitada, kuidas sünnib meil seaduste koosolekul valitseb enam-vähem tea• ei ole ametlikult koondada seadusi mõtteselguse eest hoolitsemine ja sea• traalne ja lahinguline meeleolu, nagu köidetesse, nagu seda end. Vene riigis duste korraldamine ning süstematisee• sobib hoolsatele saadikutele, keda nende tehti, — hädavajaline abinõu seaduste rimine. saatjad jälgivad. Komisjonis — asja• käsitlemise hõlbustamiseks. See süste• Eeldades, et lugeja teab, kes võib lik ja sõbralik töö Näib isegi, et usk matiseerimine tu'eb aga kindlalt kor• meil seaduseelnõusid algatada, märgin parlamenti tõuseks vana aja kõrguseni raldada ja võtta valitsuse kätte kindla ainult, et väljatöötatud eelnõud lähe• ja parlamendi kriis kaotaks oma tera• ülesandena. Senised väljaanded on vad kodifikatsiooni osakonna kaudu vuse, kui rahvas näeks, kuidas tema enam-vähem juhulised. Ka hinna poo• valitsusse ja sealt riigikokku. Vahe• saadikud töötavad komisjonis, kuid lest ei ole nad kõigile kättesaadavad, peal küsitakse eelnõude kohta arvamust tingimusel — et saadikud ise ei mär• kuna nad on välja antud ikka teatud asjast huvitatud ringkondadelt. Kodi• kaks, et rahvas neid näeb. majandusliku tasuvuse kalkulatsiooniga. fikatsiooni osakond revideerib eelnõud Valminud seadus ilmub Riigi Tea• Asja nii korraldades ja jätkates mitte ainult juriidilisest ja konstruk• tajas. Aastas on keskmiselt kaugelt vene seaduste eestindamist jõuaksime tiivsest küljest, vaid ta on sunnitud üle 100 Riigi Teataja numbri. 10 aasta mõne aasta jooksul nii kaugele, et sea• tegema seda ka sisult, sest paraku pole jooksul teeb see üle "1000 numbri. Igas dused oleksid kõigile kättesaadavad ja meie ametiasutistes küllalt ametnikke, numbris mitu seadust või määrust. et põhimõte: seadust peab iga koda• kes suudaksid iseseisvalt hoolitseda eel• Mida on tehtud selleks, et kodanik, nik teadma — oleks rajatud ka tege• nõude sisulise väärtuse eest. eriti aga praktiline jurist selles .sea• likkudele võimalustele. Riigikogus arutatakse eelnõud esi- duste rägastikus lootusetult ära ei ek- naamika — kitsamas muusikalises line väljendus liginegu lava staa• sikalises maastikus, selle kliimas nomenklatuuris, s. o. helitugevuse tilisile elemendele: liikumine saagu säärased ilmad on võimatud. eriliigid ja astmed. asendiks, vastastikune aktsioon Luuletise staatika on kohustav Staatilist märgivad helitõug, rühmituseks, tegevus pildiks. Sest lavastajale nii sõna- kui muusika• harmonisatsioon, instrumentatsi• need meeleolu-momendid eelda• draamas. oon, vorm, stiil. vad publikus anduvat kuulajat- # Meloodia — huik ning kaja — vaatlejat, mitte haardehimulist jäl• Dünaamiline tuletub staatilisest. see on väljendatav ise, see ime• gijat. Liikumine iga hinna eest Näib, nagu võiks ka vastupi• taoline, ainukordne, idee, vaim. siin on vägivald, promenaadid — dist väita. Maastiku staatiline, # maitsetus. ta kliima, tõepoolest on vaid abst• Dünaamiline moondub ettekan• Meeleolu — see on kui lille• raktsioon ; realiteet aga ta dünaa• des motooriliseks. Kõik lavaline kimp vaasis. Kui seda raputame, miline, muutlikkude ilmade lõp• liikumine tuletub siit. Eriti rütm puistame küll lilled laiali, kuid matu rodu. Maastikus me elame dikteerib liikumise vormi. tuule käes õõtsuvat lilleniitu sest üle vaid ilmu ja neist konstruee• Ometi kõiki rütme pole vaja ei saa. Selle eest aga kimp on rime kliima. Siin tõesti staati• realiseerida kehalises liikumises hävinud, aroomid haihtunud, mee• line tuletub dünaamilisest — meie ega tarvitse neid väljendada akt• leolu pagenud. vahetuma isikliku elamuse vaate• siooniga. * kohalt. Kuigi muusika on alalises lii• Teose kliima, stiil, kogu ta staa• Ent ei tohi unustada, et loodus kumises, viivitab ta vahel, seisab tika on muutmatu kui saatus. sünnib alatasa uuesti, poeetiline paigal. Selle kallal ei või näppida, sõr• teos aga, kord sündinud, on alati• Seda püsi ei tohi ära tallata. mitseda, siia-sinna painutleda. seks valmis. Kas autor lähtus Aaria või ansambl-pala — mõne Kõveraks koolutatuna, viltu vaju• dünaamilisist elemendest ning ta• püsiva-vältava meeleolu lüüriline nuna iga süsteem on kandevõi• sakaalustas neid oma teose staa• väljendus — ei nõua oma rütmi• metu; iga ilme ta piires moon• tilises süsteemis või, vastupidi, lise elemendi teostust kehalises dub irveks, iga väljendus veider• arendas staatilise konstruktsiooni liikumises — lauldava muusika• duseks. piirides selle dünaamiliste võima• draama raamis. Tantsus see on Näiteks: Hamlet frakis floretiga luste mängu, on ükskõik teose teisiti, sest ainsaks väljendusva• vööl, Aimaviva tennisdressis gi- realiseerijale laval: see võib läh• hendiks siin ongi liikumine. tarriga kaenlas. tuda ainuüksi teose staatikast stii• On väidetud, ideaalse ooperinäit- Või „LakmeM Nõukogude- list, kliimast ja siit tuletada dü• leja"saaksime täiusliku laulja ning Moskva lavastuses: romantiline naamika, detailid, ilmad. täiusliku tantsja liitumisel ühes eksootika täis mahedat viisikül- # isikus. See on eksitus, sest ooper lusi-inglisvastasena propaganda• Siin hargnevad sõnalavastaja pole lauldud tantspantomiim. filmina verise mässuga püssipära ning muusikalavastaja teed. Esi• Muusika püsi momendel lava- politika vastu . . , „Lakmew muu* mene loob meetrumi, fütiö% Ke 12 — XI *0 ÜLIÕPILASLEHT 299

Karjala osakonna ja korpt Vironia vastastikkudest külaskäikudest. J. H. Soome-Eesti Üliõpilaspäevade tule• kuraatori Lasse Nissisega, hiljem ka tidele hilised öötunnid jäeti reisuväsi- musena on vahekord meie ja Soome Savo osakonna kuraator Erkki Saari- musest väljapuhkamiseks. Kommersi üliõpilaskonna vahel, eriti' viimastel nen. Sadamas olid külalisi vastu võt• avas ja tervitas külalisi vii! kogu esi• aastatel, muutunud väga sõbralikuks, mas Tartust vastusõitnud ja Tallinnas mees Ipsberg Tervitusele vastas Kar• ja mõlema maa üliõpilas-organisatsioo- elutsevad sv ! sv!. Sama Õhtuse kiir• jala osakonna kuraator Nissinen täna• nide vahel on sõlmitud terve rida sõp• rongiga saabusid külalised Tartu Jaa• des vastuvõtu eest, kriipsutades alla ruslepinguid. mas vastu võtmas pea kõik korp ! liik• seda südamlikkust ja vennalikku suh• Sõpruslepingu sõlmimise mõte Kar• med. Külalised paigutati kahe- ja kol• tumist, mis meid un liitnud ühiseks jala osakonna ja korp ! Vironia vahel mekaupa vii! vii! ja sv ! sv ! perekon• pereks. Vaatamata reieule ja pidus• kerkis üles möödunud semestri algul dadesse. Järgmine päev kulus küla• tuste väsimusJe kestis sõbralik koos• IV Soome-Eesti Üliõpilaspäevade ajal. listel linnaga ja ülikooliga tulvunemi- viibimine hommikuni. Sõprusleping kirjutati alla Helsingis seks. Vaadati kõike, mis meil Tartus 25 mai hommikul korraldati ühine Savo- ja Karjala osakondade ühistel tähelepanuväärset näidata, külastati väljasõit mootorpaatidel Emajõele. 25. aastapäeva'pidustustel Kalevala päe• teisi üliõpilas-organisatsioone ja tutvu- Lõunaks koguti jaama külaliste val 28 veebruaril 1930. a. Juubeli pi• neti Tartu kohvikutega. Kõik need pi• saatnrseks. Lühiajaline kooselu oli dustustest osa võtnud, sv! sv ! said Soo• kemad ja lühemad käigud algasid ja meid niivõrd liitnud külalistega, et lah• mes erilise tähelepanu ja poolehoiu lõppesid konvendi korteris, kus külali• kumise silmapilk tundus kõigile liiga osaliseks ja sõprusliitlased oma usal• sed end algusest peale tundsid kodu• ruttu saabununa. dava vastutulelikkusega vallutasid selt. Tallinnas korraldasid vii! vii! küla• nende südamed kaunile Soome pealin HÕimuvelled ja -õed olid meie üli• listele vastuvõtu. Õhtu veedeti pere• nale ja kogu Soome maale ja rahvale. koolilinnast vaimustatud ja seda õigu• kondades. 26-al väljasõidud Piritale ja Juba siis pandi mõte liikuma, et Kar• sega, sest Tartu oli end jõudnud ehtida Rannamõisa ning õhtul .Seltskondlikus jala osakonna liikmed meid külastaksid kauni kevadise rüüga Taevataat ja• majas" vii! vii! perekonna-õhtu. Kü• suuremal hulgal kevadel mai-kommer- gas päikest ja soojust säärases küllu• lalised lahkusid aurikul Tallinnast 26-da sil ja meie vastuküllasõit oleks juuli• ses, et pidime külalised mitugi korda keskpäeval. kuus Karjala osakonna suvipidustustele juhtima meie linna võrdlemisi nägu• Tartust lahkudes sõpruslepingiased Sortavalas. sasse ujulasse. avaldasid lootust, et jällenägemine oleks Esimese Soome sõidu kaasateinud Vaba aega C! Q! mööda saates suvel kaugel Karjalas n. n. kesäjuhlal — sv ! sv! andsid üle teistele külaskäigult avaldasid külalised suurt huvi meie karjalaste rahvuslikul suvepeol. Hiljem kaasatoodud mälestused ja muljed, mis sisemise elu ja kommete, tundmaõppi• saabus ametlik kutse, õhutasid elevuse ja suure huvi järgne• misel. Mõtete vahetamiseks tarvitati 25. juuli keskpäeval alustasime Tal• vate küllasõitude vastu. n. n. „ühis soome-eesti keelt" ja kui linnast reisu aurik .Expressil*. Külla- Traditsiooniline ühepäevane mai- jutulõng hoopis sassi kippus minema, sõitjaid - 15 korp ! Vironi liiget, ees• kommers kujunes käesoleval aastal siis võeti abiks saksa keei. Nii mõnig otsas vii! Jürise ja sv ! Hugo Paalman• pikemaajaliseks pidustuseks 23.—2ö. mõttevahetus pidi lõppema naeratlevalt niga. Sadamasse oli ilmunud saatma maini ja oli korraldatud ühenduses kahtleva ,ju, juga". suuremal arvul Tallinnas elutsevaid sv ! meie sõprusliitlaste Karjala osakonna õhtul oli konvendi ruumides korral• sv ! ja vii! vii!. Mõnetunniline sõit liikmete küllasõiduga Tartu ja Tallinna. datud aiapidu. Rõdu ja aed laternatega üle võrdlemisi vagusa mere ja juba 22 mail saabusid Tallinna 18 Kar• ja rohelisega kaunistatud. Kevadine jõuamegi Helsingi sadamasse. Vastas jala osakonna liiget — 10 mee*- ja 8 hurmav öö ja õitsev loodus lõid ro• kaunike kogu suvel Helsingis elutse• nais-ksv!! eesotsas Karjala osakonna mantilise meeleolu. Puude rohelises vaid Karjala osakonna liikmeid eesot• üksikud laudkonnad lustlikus vestlemi• sas osakonna uue kuraatori Tuuno Hä- ses ja rõdul orkestri viiside saatel hel• mäläisega. Vastastikused südamlikud juvad tantsupaarid. Kaugele kevad- käepigistused vahetatud, sõidetakse iili- tempo, dünaamika, teine toob öhe kandusid rõõmsad üliõpilaslaulud. õpilasmajja, kuhu jäävad meie reisu- nad partituurist. Lõbus koosviibimine kestis koiduni. pakid kuni edasisõiduni Karjalasse. Sõnanäitleja lausub „omal vii• 24, mail hommikul kell 10 oli auto• Istume autodesse ja sõidame tut- del pikem väljasõit Pühajärvele ja sv! vunema linnaga, silma eest mööduvad sil", muusikanäitleja laulab autori Knibise tallu, et külalisi lähemalt tut• uus monumentaalne veel ehitatav edus- meloodiaid. vustada meie looduse ja maaeluga. kunna maja, mõjurikas Esplanaadi Yaja — Otepää vaheldusrikas nmastik särades plats, kaunis raudtee-jaam, ülikooli Ühel puhul puurivat tungi, tei• kevadpäikese kullas pakkus kaasasõit- hoone, presidendi loss, pargid, ausam• jatele suurepärast vaatepilti. ,Sahkre" bad j. n. e. Juba hämardub, kui läbis• sel puhul embavat andumust. talus olid perenaise ja peremehe hoo• tame Kaivopuisto ja meie tähelepanu Tulemus ? litsevad käed meie vastuvõtmiseks kat• juhitakse Eesti saatkonna majale. Draama haarab m nades het• nud rikkaliku lõunalaua. Peale keha• Oleme jõudnud sadamasse Väikesel kinnitust välguti laiali eeskujulikult mootorpaadil jätkub reis Helsingi jaht• keks esile elu, ooper joovastab, korda seatud talu vaatlemisele, tehti klubi .Merenkäivijät* kasiinosse, Suo- sisendades lõpmatumat võlu. ülesvõtteid, supeldi veski tammi all menlinna endise kindluse üksikul kal• Ühe vooruseks — virgutav jões ja vesteldi majarahvaga, talu aias jusaarel. Graniiti rajatud võlvialusesse mehisus, teise veetluseks — hel• istuti murul suures ringis ja lasti maits• viib kitsas pime käik, millest läbimi• val koduõllel ringi käia. Metsad ja nekuks on tarvis sportlase saledust ja litay naisus. mäed rõkkasid lustlikkudest üliõpilas• orienteerumisoskust.|^Kit&as käik lõpeb Üks on sõber, teine armuke. lauludest. Varajasel ehav algel jõudsi• avaramas ruumis, mis vägagi sarna• Sõpruseta elada ei saa, ning me Jinna tagasi. neb keskaegse piraadi elamule. Ruu• armuta ei taha. Harva n$d on Olles reisuiolmu maha pesnud, al• mis lihtsad toolid ja lauad, seinu kau• gas konvendi korteris kommersi amet• nistavad kalavõrgud, riidenagideks me- üks. Ent siis saab osaks meile lik; osa Külalistest rqees-ksv ! olid pa• remärgid ja ruumi valgustavad lauda üjip§i,õnn, , n^imo Kompvts lutud kommersist osa võtma, kuna nei- del raudlüfetrites põlevad küünlad ja 500 ÜLIÕPILASLEHT No 12 - XI 50

Karjalarjosakondlased Vironia külalistena mais 1930, a. kummaline üliõpilane. Edg. Saks. Oftiba oli ifa feflega targotaõa oli fartnuo. 3öalitu& ala ei ol- ^elguritefd, föitid OTtartinit ftalju tafttnub, fad fcibi fee olema £ilge, nubfi teaõud, toatõ oli efdlemine enam, fui igafugune inimrjinge fui ta ^ürjitfetub ridtimife roee foanabe fäftfirjaõe rägadtifud ja fügaroudte ja ulatufe ning iga- juured laufud föna CHlarttn, roõi bogmabe labürinbid. £eibed fa roefe toe taotlemine. oli ta tõesti nit fuur luterlane, oma nimed miõagi müdtiliffu ja OTlartin DTtarttni £oeg Ottarti- et geniaalfe ufurooitleja £utf)e- cujmaft, ta fiirbud teabuferoatba, nift fai jurift, fed fafutad öigufe riufe mäledtufefd nimetad oma mid otfib ilma IÕ£u, alguft, mid ülboftetufe effamifd folm forõa ainfama ^>o]a DItartinifd. otfib to&e. Oli roaimudtatum nii fcalju materjali fui frrofedfor ©eöa ei teatub, funa tfa furi mõtteroababufe aftodtel. ÖH ipro- oli fooroitanuö. CHooma õigufe toarafult. ilmale jäi effidteerima fedfori armadtatumaib õftilafi ja õ^imifefd fõitid 3taaliadfe ning forralifu fcäranbudtombu omani- ©JMnoja roeenöunum jünger. (št rarjroudroarjelife liiflemife feerb- funa inimene — nimega Dttartin ta aga (Keroate iöeaalibe jarjil fäifube tunömaõft£imifefd elad OTlartini fcoeg OTtartin. £a fad- unudtad ümbrufe, unudtad forra, ftealtfuulajana faafa mitme aadta road mefjefd. Cftägu uf)fe ja öilid, ftääfed ta ürjel foodoleful peetub fedtel fõif (guroofra manbri fong- otfaefine roõtroitult fumer, futõ ju roaimudtaroa mõtte- ja muiõ roa- redfib. noorena roagubed nagu mõnel babufi ülidtaroa föne eeft, mid fat- (St te&a rjuroitad fäedolero afi, fuurel raufmötlejal, ©ilmid aga öud funi anarhiani roaerou roang- fee oli ülbtuntub to öe, fad ta fül- roirroen&amad umbuffliffufe füfi- laft. lalbafelt oma ainet teabid, felle märf. ^ütfafc ta ^entfifuft ni- <5ee fummaline foffufrõrge fü- üle roõibi juba eitaroaiö ja jao- meft feegi tuli, forjud ju tafjtmata titad CTRartinid otfingu füfimufele, taroaib mõtteib roafyetaba. (£nt nfi fcalju pilget temale. mid on ftaragraljro, mid õigud. fuure žeeüQQ ja omafc>ärafeft in- ülifooli ealifefd faabed ta lei- ^aragraf)roi mitmefralgelifud — nuft tungiba füfimufe tuumale — bid oma folmeforbfed OTtartintö forb mudtana, foro roalgena. — et tunnetaba teaõufe fügaroamat ennudtufe, mid fädfid tal adtuõa Söõimfate fõfcraõe toetufel fuju- olemuft, ta otfudtad elaba faafa neile fõtfutuõ rababele, mid roii- neb ta fulte õnnidtufefd — roaen- fa felTe tegelifub roarjufüljeb. toaö inimedteft nii pa\\u orfitub ladte fäed finu Tjufatufefd. ©ee £unbid fiudleroat F>uroi iga uue 3umala juurbe. JMfai ufuteab- £aragrafjtrri 3aanud£ea, mid on üllatama furiteo aroamifeft, jal- lafefd. 5*uib Ieiõid £eagi, miõa orjadtanub inimfoo, muutnub ta gibed ^>rotfedfi fäife ning ftaffad Ks 12 — XI 30 ÜLIÕPILASLEHT 301 laest allarippuvad laternad. Selles eris• tab meelde meie Peipsi laevastikku. ja soovib pidustustele head kordamine• kummalises ruumis ootab meid rikka• Sortavala on aga veel laialt tuntud kut. Sv! Paalmann tänab lahke vas• likult kaetud pidulaud. kui suvituskoht ja lähtekoht, kust pää• tuvõtu eest, märkides ära, et meie kõik Hilisõhtul lahkume Helsingist. Ron• seb kuulsale Valamo kloostrisaarele. tunneme endid siin oma parimate sõp• gis on meile aegsasti reserveeritud ma- Meie esimene käik on linna suurde rade ringis. Järgneb veel rida päeva- gamisplatsid ja uni nõuab peagi oma looduslikku parki, kus asub kõrge kohaseid kõnesid ja sõnavõtmisi, üteldi osa. Ärkame rongi peatudes Viipuri vaatetorn, millest on näha Karjala tervitussõnu külalistele, ülistati kau• jaamas. Lühiajalist peatust kasutati maastikule mitmekümne kilomeetri nist Karjalat ja lasti üksteist elada. "linna vaatamiseks. Viipurist väljudes ulatuses, meie vaatele avanevad Laa- Kõned vaheldusid muusikaliste ette• olemegi Karjala metsarikkal mägisel dogat piiravad Karjala metsarikkad, kannetega. Meie sõprusliitlased on maal. Kõigist jaamadest lisandub su- kaljurüngastegavahelduvadkõrbmaadja teiste Soome hõimude keskel üldiselt vipidustustele sõitvaid karj alasi. laia Laadoga veevälja eelne kaljusaa- tuntud oma musikaalsuse ja kunsti• Päikesepaistelisel südapäeval jõuame restik. Ainult harva paistab mõni küla, harrastusega. Lõbusas koosviibimises Sortavalla — suvipidustuste keskkohta. kus veel nüüd elavad Kalevala luule kadus aeg ja tähelepanemata lähenes Jaamas meid vastu võtmas suurem ja vana Soome laulu jäänused. Vaade kesköö. Koosviibimise lõppedes kogu• kogu juba varem saabunud ja koha• Laadoga kaljustele kallastele loob pildi neti sadamasillale ja rõõmsate laulude likke Karjala osakonna liikmeid. Vas• tüsedast jõust, mis mõjub vaatajale saatel sõideti mootoritel piduliste ala• tuvõtt algusest peale väga südamlik. masendavalt. lisse peatuskohta ksv! Holsti ruumi• Astume lähedal olevasse turistide ho• Üldises kohvilauas linna pargi nä• kasse suvilasse, mis asub metsaga telli, et korraldada riietust esimeseks gusas kohvikus tutvuneme juurdetul• kaetud mäeseljandikul, poole tunni tee käiguks linna tutvumiseks. Sortavala nud pidukülalistega. Puhkuseks ei linnast. on idapoolsemaid Soome keskkohti jäänud aega, sest kell 18,30 algas kava Külalistele pakuti kohvi ja maits• ning kaugesse minevikku ulatuva aja• järele akadeemiline lõunasöök turistide vaid Karjala pirakaid, isegi Soome saun looga linn. Mitmed tulekahjud on hä• hotellis ja suvipidustuste ametlik ava• oli köetud, mida ei jäetud kasutamata. vitanud linna esialgse kuju. Kesk• mine. Hotelli nägus rõdu kipub kit• Tantsides ja mängides kestis koos• linnas on uhke kivimajade raioon ja saks jääma rohkele külaliste perele. viibimine varahommikuni. nägusalt väljaehitatud' puumajad "ja Siit avaneb suurepärane vaatepilt lin• Sellisel kooselul on vennasrahvaste eeskujulikult sillutatud platsid ja tä• nale ja Iinnaeelsele saarestikule. Istu• lähendamise ja hõimutunde süvendus- navad jätavad meeldiva mulje. Linn takse rikkalikult kaetud laua juurde, töös eriline tähtsus, sest siin loodud asub poolkaares kahel pool lahte. mis on kaunistatud Karjala osakonna isiklikud sõprussuhted viivad meid jär• Linna elanikkude arv ulatub 5000-ni ja korp ! Vironia miniatuursete lippu• jest lähemasse kokkupuutumisesse üks• ja nende peamiseks ülalpidamise alli• dega. Pidustused avab ja tervitab teisega ka hilisemas meheeas. kaks on metsaga kauplemine. Linnal kokkutulnud külalisi nii Eestist kui Järgmise päeva ennelõunane aeg on oma sadam ja laevastik, mis tule- Soomest endine kuraator L. Nissinen kulus ringsõitudeks Laadoga rohkel tegutfema ttmnema furfufc üli- rit eemal on metfas folm inimefr — ei fuutnub enam foolifroifilifult õfrilafena mingi abroofaabina joobub — muibugi fõitis frolitfei õftftiba iibe frooleaasta furfufe. tuaatele lesfebele ja eeftfoftjana juurblema, — fiis loeti alufeta Xo oli üllatus OTtartini tutrous- igafugu alam elemenõile. 3Bõitis teabete leroitajafs OTtartini. &ui ringile. üllatus talle enbalegi ja möningaö ftrotfesfibfi, fäänates fügisööl lõigati läbi ulafate ftoolt roifjafünnitaja. Xa oli juba folm tõbe ja malet, fuiõ mitte tafu fabamas fcmulotjabefinnttus-föie b forba läbi fuffunub, ja üfs forb mõtted roaib aetub fefleft roeio- ja lobjab frerirooolu ujuöes fat- felTifel naeruroäärfel fcör)jufel, et raft F)uroift, mis oli naeruta äärne tufib otfa teistele ftaatibele ning ei teabnub Qlbesfinia fuurimat teistele. <5öoro oli elaba faafa fünbis fuur fegabus — fiis roäi- jõge... oma uurimisaine igafugu roõi- beti — OWartin lärjeb oma nal- ©ee ftäero pole füTf falenoris malustega ja tulemufefs, et oman- jabega liiale. tärjistatub erilifelt, ent to oli taime bas fõlaroa fuulfufe linna pööblid johtub aga mingeib tõenbufi £afaste ^äeroabe £erioobis, fui fui nenõe heategija ja aoroofaat. — OUartin oli gentleman, rifas !3ttartin, DTtartini £oeg Ottartin Xa rarjutu, efslero maim üli- ja alati oobatub feltsfonna ini• fabus filmafriirilt. ÕftilaSeluSfi roätjenbus aina efftra- mene — fuisroõibigl teba tababa, 2lHes järgnema fefffuroe leitfa- roagantfufis. QOÖarjeft fiis alles il• eeluurimife afl finnifcibamifefs. fus, fui inimroaim on mõtlemis- mestus Martini leiõlü frea, fui &ogu elu näis liifuroat rongina loib ja fer)a töötamifefs energiata, oli roaja tuua ära nägematult ettemääratub rööfcmis, nii 'Max- leroifib jutub, ftere£oeg DItartin mõne teife forfcoratfiooni Itpfc, roõi tingi afus lõpetama oma ftuubi- elawat fobus ning uuriroat prob• mõnel muul teel aiõata fattuöa umi ja roananes temagi, fogubes leemi falTal, fuis faafs üliõpilane roastafeib ebamugaroasfe olufor- näole enbistele lifafs uufi roagu- enne effami mingi ofultiftlifu mee- 6a — muiöu ta oli finnine, alati fib ja fortfe, igaüfs neift olnub tobi abil fätte falabufe, milline mõtteis ja fõnaafter. elamus, furb roõi lõbus. pilet langeb temale loofiga. ©at juba taroalifufefs, fus iial CHtartini fobuforja ümbrufes miõagi eraforralift fünõis - p\b\ ©iis aga ferfis laubfilebale, aga teroifib jutub, et noorhärra olema mängus DTlartini fäfi roõi ettemääratub teerajale fomistus- on afunub jätte tallu elama. mõte &ui oli õöfel tasfituö ^>otit- fitoi, füngas, mis DTtartinile fai OTtälestati fabunub aastaib, fei roarjitoa ette rtmrjifs elufuurune faatufefs. imetleti ta muutunub fuju ja nuff lasferoalmis relroaga, fiis Xa ei fuutnub fooritaba oma fombeib, miffifeb arroamufeb aga naerõi enb fangefs — feft finb- lõfcmeffamt, fui fummaline fee fa peaax fujunefib tõfcfcotfufefs, et lasti oli fee Oltartini uufimaiö ei olnub. £ema - inimene, fes noorrjätra on iffa roeibi frõrunub. roemfte... fui teroifib fuulbufeb, tunbis £oole ilma, oti peaaegu Äes teab? &as ta mitte pole et linnaft £aarfümmenb filomeet- füfcs abroofaabifs, erabeteftiiroifs igawene üliõpilane.. 302 ÜLIÕPILASLEHT No 12 — XI 30 kaljusaarestikul. Õhtupoolikul oli ühine vanud oma rahvaga ja võtab soojalt on vaja oma silmaga näha ja oma käik Soome Vabadussõjas langenud osa tema eluavaldustest. Pidu lõppes kõrvaga kuulda. Veel lühikesed pea• karjalaste hauale, /kuhu asetati pärg. tavalise jalakeerutusega. tused Viipuris ja Helsingis ja olemegi Sügav-tõsine silmapilk samba juures Külaskäigu tulipunkt langes 27. juu• laeval, mis meid, asjaloodud Soome-sil• mõjus ühendava lülina juuresolijaile lile, mil oli väljasõit kuulsa Valamo la ehitustöölisi, kallile kodumaale ta• soome ja eesti ksv!-jaile. kloostri saarele. gasi kannab. Õhtul oli linna raekojas korralda• Õhtu hilisema osa veetsime oma Arusaadavalt niisugused lühiajali• tud rahvapidu, mis kaasa tõmbas kogu alalises asupaigas Holstide poolt kor• sed külaskäigud täielikku ülevaadet Sortav&la seltskonna. Peo korraldajad raldatud kohvilauas. Hommiku saabu• meie rahvaste elust ja harrastustest Karjala osakonna ksv ! ksv ! ja vii! vii! des sõitsime jaama, et alustada taga- ei anna, aga kahtlemata on nendega Ettekannetes oli tunda karjalaste loo• sisõitu. Veel viimased vastastikused tehtud suur samm edasi lähema sõp• mupärast kunstniku andi, mis väljendus tänusõuad, tugevad käepigistused ja ruse arendamiseks ja üksteise tundma nii laulus, kõnedes ja ettekannetes. rong viis meid eemale nii armsaks saa• õppimiseks. Meil kõigil on hinges see Külalisi tervitas endine kuraator Lasse nud karjalaste kodulinnast. segamata tunne, et külastasime oma Nissinen. Kogu pidu omandas tugeva Tagasisõidul endastmõistetavalt te• kindlaid sõpru ja sõpruslepinglaste ko• rahvusliku värvingu, sest Soome aka• gime retke Imatrale Seda turistide dumaal veedetud päevad jätsid meisse deemiline pere on tihedasti kokku kas• poolt jumaldatud Soome matkamispaika sügavad mälestused. Puhas tolmust!

Tehnika on kaua abinõusid otsinud tubaka hügieeniliseks puhastamiseks. Lõpuks on see ka korda läinud. Suitsetajate rõõmuks on meie vabrik ainukesena Eestis end selle uue saavutusega varustanud.

See grandioosne pneumaatiline tolmupuhastamise sisseseade vabastab kõik, s. t. nii kallid kni odavad meie vabriku poolt ümbertöötatavad tubakad igasugustest kahjulikkudest lisandustest ja tolmust, mis teel istandusest vabrikuni tubaka hulka võisid sattuda. Selle tõtta on koigi meie saaduste kvaliteet võistlemata. A.~S. ^Laferme €4

red Truu — taimebioloogia katse• berg, Boris Lindquist, Juta Rebane ja Akadeemilisi teateid. jaama noorema assistendi k. t., stud. Hilda Roos, usuteadus k.: Oskar Ülikooli lõpetas A. N u r k 1 i k ja A. Ohu — mele' Puhm, kehakasvatuse osa• Alide Palgi-Eisenberg arsti astmega. oroloogia sünoptiku k. t. konnast: M. Lang. Ülikooli valitsus kinnitas: Tallinna linna stipendiaalideks sfud. med. vet. Evald Peebsen — nimetati filosoofiateadus• Organisatsioonide aastapäevi: anatoomia ja histoloogia Öppeüles- konnast: Linda Hammerman, andetäitja ajutiseks abijõuks, dr. med. Leida Karu, Therese Leidorf, L. Re" 2. dets. — EÜS. Põhjala (aasta• vet. Gabriel Tehver— väikelooma bane, H. Teder ja Alide Vendt, m a t. päeva peetakse 50. nov.). kliiniku assistendiks, stud. agr. Alf• loodusteadus k.: Vold. Kuus• 5. dets. — Korp 1 Revelia.

Korpi Vironia pooli erinumbrit toimetanud: E. Ehrlich, F. Jürine, L, Sepp ja H. Paalmann.

Vastutav toimetaja Erich Siil. Tegevtoimetaja: Bertram Karro. Liikmed Peeter Järve, Jaan Ots. f, Väljaandja: Tartu üliõpilaskonna Edustus. Trükikoda Ed. Bergmann, Tartus. ■IIIIIIBIIIIIIIIIIIIIIIIIJIIIIIIIIIIIhllllllllllllllllllllllllllllllllllB

#%«M9B A. Le Coqi

London — Tartu

õllevabriku saadused s

õlu, 3 porter, | keedetud mõdu, { limonad, 3 sooda, s selters — I

on üldiselt S kõise pnremoRs tunnustatud. 1 uiuuiiuuiiiiinima wnimiHniniiuiHiu IHMMIIIIINMW ♦ ♦ ♦ ♦ Teil on kasulik ♦ ♦ kinnitada oma ♦ ♦ ♦ ♦ t varandusi ja elu ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ Eesti Lloydis! ♦ ♦

i Osaühlsns & Schultz Eestis*

TALLINNAS, ¥ÄDÄDÜSPLÄTS 1, Telef. (20)8»23. Teleör. aadi,: ..CONTRACTOH"

Rövidbe±oonRonstruK±siooni

rmrmm Ö::;IC::IIIC;ICIC:IC::I<:M \J UNION'1 jalanõud on moodsad ja vastupidavad,

TH. V. GRÜNVALDT* UNION töillöLriöLlnlr^ on veetihe ja tugev.

Mutil* Igas paremas äris Eestis.

VabriH: Tallinnas, Telefonid: Juhatus 308-97 Maa&ri tan. 19/21. Jalanõude osak. 308-44 . NahaosaKond 9-05

öiDiiciioiiCöoc»

Väljasõidu koht Parimad pabe• „R AN NA" rossid Eestis Hea köök. Kodus väljamaa napsid, liköörid & veinid. Mugavad, soojad kabinetid. Raadio-nn u usi ka. Telef. 3-74. Telef. 3-74. AINO 20 tk. — 35 snt. A. PÜGI Tartu, Rüütli 3. Tel. 6-44. mmiiNiiiiiimiiiiiiiiiimiimiiiiiiiiimiimiiimiiiiiiiiiiiiiiiimmiiiiiiii Kodu- ja väljamaa r»- A/S. ..ASTOMA". veinid, napsid, liköörid, konservid, maiustused ja kõiksugu koloniaal• kaubad suures valikus. KUI TEIE SÕIDATE TALLINNA, ■ =­■•' "" ­====! siis külastage meie mööbliiadu tehase juures! ­ ■ •« SOOVITAME: MAGAMIS­, SÖÖGITOA­ JA KABINETI MÖÖBLEID. SUURES VALIKUS. A.­S. „MASSOPRODUKT". " "■­<"" •-■ ■" Tallinnas, Suur Tartu maantee 61­a, telefon 308­96. ­.—...'■­­ = .■■•—

r =E| Koik ettevõtted Üldine kuulutavad E „ Üliõpilaslehes", P. Johannson Tartus, Rüütli t. 11. sest Asut. 1926. a. „Üliõpilaslehie" loeb kogu akadeemiline pere. Soovitab suures valikus alati kõige Kuulutuse hinnad: värskemat Kaaneküljed, tekstile eelnev lehekülg ja kodu ja välismaa ajakirjandust. teksti sees ä kr. 60. — lehekülg. Esimene kuulutuse külg ja tekstile järgnev lehe­ külg ä kr. 50.— Teised kuulutuse küljed TELLIMISTE ja KUULUTUSTE ä kr. 40.— Korduvad kuulutused hinnaalandusega •• vastuvõtmine kodu­ ja välismaa aja­

2 korda — 10° 0, 3 k — 15%,. 4­5 k. ­ lehtedele ja ajakirjadele. 20 %, 6 ja enamkordsed ~ 25 %. ^Üliõpilaslehe" toimetus asub Tartus, Üliõpilas­ Tellimiste täitmine täpne, majas III kord. Kõnetunnid teisip. ja laup. kl. 15­16. kiire ja korralik.

^ i# □aaaapoDan annan nnnnnnaaaanaannananDnDDnnaünaannnanannana D " wmmmmmm Dg n D □ □ n □ n EESTI LAEllU­&nOIU­ÜHISUS TARTUS. O a a □ ASUTATUD 1902. A. ESIMENE EESTI ÜHISPANK ASUTATUD 1902. A. a D □ a a D Võtab raha hoiule ja annab laenusid. a D D Ostab ja müüb välisraha, □ D § Cekid Soome, Läti, Rootsi, Inglise, Saksa, Prant­ D □ D :: snse, Ameerika ja Helveetsia valuutas. :: D D Kodumaal ühendused kõigis kohtades teiste kre­ □ a □ a diitasutistega. □ a a a Koik pangaoperatsioonid. a o a D Uuemate nõuete järele kindel varakammer. Koduseks rahahoidmiseks ilusad hoiukarbid. D D D Tähtsamate arvete seis 1. novembril 1930. a. a Omakapitalid Kr. 424.000.— D a Hoiusummad . . Kr. 3.195.000.— D D Laenud Kr. 3.272.000.— D D Liikmete lisavastutus Kr. 837.000.— D a Bilanss Kr. 5.043.700.— D D D a A rranfmivSil • Kindlustusselts „EESTI". G D /IgCULUUrUl. Esimene Eesti Kinnituse Selts „ EEKS' D D O D a D D D .. _._. _. .. D.. DDDDDDDDDDD D □ D □ DDDDaDDDDnDDDDDDGanDaDDaDDDnDD■■ D DDDDDDDDDD

lm AHTOH UILLBERq Kondiitriäri ja kohvik

PEAKONTOR. Tallinnas, Estonia puiestee 13, telefon (2)18­51. G. HEINMANN OSAKONNAD: Rakveres — Paides — Pärnus — Viljandis Tallinn, S.­Karja 4. telef. 1­04 telef. 1­09 telef. 1­04 telef. 2­30 Jõhvis — Jõgeval — Valgas Tel. 20­47. telef. 4 telef. 68 telef. 1­61 Soovitab suures valikus Telegrammi aadress: „ANVILLBERG" Tallinn. torte, kooke, küpsiseid, schokolaadi tahvlites, Soovitab oma ladudest kõiksugu schokolaadi kompvekke liht­ ja ilukarpides väga mitme­ põllutööriistu, suguse hinnaga. Tellimiste vas­ tuvõtmine mitmet seltsi vahu­ koore ja suhkrujäätise ning ma­ Nagu: Sahku, atru, äkkeid, kultivaatoreid, reas­ külvimasinaid, niidumasinaid ühes aparaatidega, gusroogade peäle. Tellimised loorehasid, viljalõikajaid, rehepeksumasinaid, vilja­ täidetakse korralikult ja esimese sorteerijaid, tuulamismasinaid, mootoreid, veskisid, järgu ainetest. koorelahutajaid, jalgrattaid jne jne. Äri on avatud kella 8—19 igapäev. Hinnad odavad. Järelmaks võimalik. ■iMiiiiiiiiiisiiiiiiiHiiiiiiiiiiiieiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiuiiiB ] Aktsiaselts „EESTI MARMOR" ( S Marmor — Dolomit — Lubjakivi — Murrud & Laevandus. S

S JUHATUS: Tallinnas, Kinga 6/8, telef. 431­20, postkast 318. 3 ■J MURRUD: Jaagurahul, Saaremaal, telefon Kihelkonna 20. gg| M Telegr. aadress: .EESTIMARMOR" ■■ LAEVASTIK: Merepukser „Marmor 1" — 680 ind. H. J. Aurulaev „Marmor 2" — 360 tonsi d. w. Merepraam „Marmor 3" — 680 tonsi d. w, „ „Marmor 4" — 680 „ „ „ „ „Marmor 5" — 680 „ „ „ „ „Marmor 6" — 680 „ „ „

Oma sadamasild Jaagurahul, jäävaba sadamas, avatud kõikidele sise­ ja välislaevadele. Tänavu aasta väljaveo toodang umb. 50.000 tonsi lubjakivi välis­ maale tselluloose­ ja suhkruvabrikute, lubja­ ning rauavalamise ahjude jaoks.

■IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIM I r I I I I Tallinn, Lai 39 41. I Tel. (2) 25­68 ja Eteka 17 ja 32. E. Ü. L. kirjastuslaos on saadaval arve­ TARTUS, Suurturg 18, telef. 141. pidamise raamatud, vormid, plan­ Sissekäik: Kompani fcän. 1, (Eesti Panga vastu). ketid, põhikirjad, käsiraamatud, Asutatud 1921. a. ühistegeline näitekirjandus jne. E. Ü. L. ühistrükikojas — soodsatel tin­ gimustel kõiksugu trükitööd. Eri­ I ala arvepidamise raamatute, aru­ annete trükkimine ja ACME kar­ Annab laenusid ™*™**s^^^ I toteek kaardid. ] k rs ma]d E. Ü. L. väljaandel ilmuvad : Võtab raha hoiule ;roZ^. * ' I „Ühistegelised Uudised" — rah­ vuslik nädalleht Maksab 1 kr. a. Võtab sissenõudmiseks j^S Ä „Ühistegevusleht" — kuukiri ühin­ ^flflHflh r^hfl 'g3336 kodumaa linna ja alevisse gute tegelastele. Tellimishind OddUdU Ial Id j toim kõiki panga operatsioone a kr. 2.50 aastas. Panga juures asub kinnitussetsi Ilmus trükist „EESTI UNION" peaagentuur. Ühistegevuse kalender 1931 ja ilusa välimusega I JUHATUS. taskukalender. 33BS5J3R ««•il*■»

Il n,

COIFFFUR TARTUL, KUUMI 3. ­ Alandatud tööhinnad ­ Habemeajamine ...... 20 s. Juukselõikamine ...... 40 „ Lokkimine 50 „ KÕIK Manicure 75 „ Kulmude ja ripsmete värvimine 50 „ 'TEADLIKUD TÄR^ jne. jne. Äris töötavad ainult täiesti vilunud diplomee­ "WITAJAD KANNAWAD MElE ritud tööjõud. Eeskujuline puhtus. Ootamist ei ole. Sukki, Pitse, Kõige austusega J. LUKSEP. Lastesukki, Paelu, Laudlinu, Sokke, Spordi ■a Trikood, ülikondi

Siidi, poolsiidi ja villaseid KLEIDI­, PESU­ ja VOODRIRIIDEID Serge, Crepe sä­ Crepeline, tin, Rips, Dekoratsi­ Taft, ooni riie, Schoti taft, Mööbli riie, Crepe de Velantini, chine, Milanaisejne.

KAUBAD VARUSTATUD VABRIKU MÄRGIGA JA SAADAVAL ÜLE MAA. Valmistab moodsaid meeste­ ja naisterahva OSKAR KILGA? rätsepatöid oma kui ka toodud riidest. ÄKIDü-ftPE&I&f

.== TARTUS ==' Kaubahoov 2 Promenadi 2 Telef. 4-81 Telef. 13-54 Villaseid koetud jakke, veste, spordi- ja laste- kostüüme, bulloverid, salle, rätte, sukki, sokke, mütse, kindaid ja kõiksugu talvehooaja kaupu rikkalikus valikus. Kalossid, botikud ja toakingad.

Hinnad võistluseta. / Üliõpilastele hinnaalandus. Tallinna Eesli Kirjastusühisuse väljaandel Ilmuvad: «PÄEVALEHT» kui rahvuslik, vabameelne, kodanlik, politiliselt era• pooletu ja igapäev ilmuv ajaleht. Kõige suurem, loetavam ja mõjuvam ajaleht Eestis. „PÄEVA- LEHTE" võib tellida kõigis kodumaa postiasutistes ja esindajailt linnades ja maal. «LASTE RÕÕM»

on ainuke iseseisev lasteajakiri Eestis.

Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse QRÄÄFIKÄTÖÖSTUS Tallinnas, Pikk tänav 2, omas majas, telefon 11-08. Valmistab kõige kiiremalt, odavamalt ja maitserikkamalt igasuguseid aktsidents-, raa• matu-, kivi-, offset- ja rotatsioontrükitöid, klischeid ja raamatuköitmistöid. Kõige soodsam tellimiskoht trü• kitööde tarvitajatele. Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse Raamatu* ja Kirjutusmaterjalil adu Suur Karja, tänav nr. 23 ja Pikk tänav nr. 2 on kõige suurem, täielisem ja valikurikkam Eestis. Ostutingimused alati kõige kasulikumad ja hinnad kõige soodsamad. Teenimine kiire ja korralik.

Telefonid: „Pvl." ja .Laste RÕÕmu" talitused 433-11 ja 433-54. Raamatukauplused 15-13 ja 434-94. TALLINNA AKTSIA PANK

AUTOMAAT TELEFON: Nr. 425­31 — kella 9—17. Nr. 425­32 — kella 17—9.

TOIMETAB KÕIKI PANGAOPE RATSIOONE.

■lllllllllllllll1llllllllll1IIIIIIII>l>tllllflllEIIIIIIIIIllIIIIIllIIilIIIIIIIIIIIIIIIIIIllllllllllIlll IllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllUlllIIIIlllIIIIIIIIIItltllltlllllllIllil 11111111111111!■

S5SW** Tallinn, Kotsebue 13. Kõnetraat 9~82. Shoti heeringaid Soola. * Rust Petrooleum, nafta, bensiin ja kõik määrdeõlid Alati saadaval oma ladudest suuremal ja väiksemal arvul.

Müük soodsatel tingimustel. Müük soodsatel tingimustel.

HIIIIWIIHIIUIIimmirllMUIIIIIIIIHMHIIIHIHIilltimHIlOlllimiWIIIIIlH r Tartu Eesti Majanduse Ühisus TARTUS, Holmi tän. nr. 12-18. Tclcf. 10, 2-61 ja 10-70. OSAKONNAD: Tartus, Võru tän. 4, tel. 10-50 ja Räpinas, tel. 33.

Suurem ühistegeline ostu-müügi ühisus Eestis.

Kauba läbimüük aastas Kr. 2.725.000 — Omakapital , 270.000.— Laos: põllumajanduslikud-, raua-, naha- ja koloniaalkaubad. i 1 0OO0CUCX30C)O0aXK)0O0OCUXX)O0CX3CX10OOlXXXX>

SAKU ÕLLETEHAS Als

Asutatud 1876. a.

PÕHIKAPITAL Kr. 1.500.000.-

Juhatus — Tallinnas. Pealadu: Tallinnas, S.-Kloostri tän. 1012. Telef. 17-48 ja 32-86.

.d0CXX3000000CXX3000CO300CX)0GO000000Cl00C38 EiraSHHHHBEJQHBHElällEQBEIGHElHEiaHBHHEIHElElBEIBElEl EI El H Kõiksugu seemne_AAWfcw%iridJ EEl El Puukoolide saadused El El Aiandus­ ja mesindustarbed El El Seemnekartulid El El Taimekaitsevahendid El E Põllumajanduslik kirjandus j* n. e. E] t£j alati saadaval lil | Cesti Seemnewilin Ühisus | = TARTU OSAKOND: Promenadi tän. 1, telef. 1­58. m [■j Ladud ja puhastusjaam Riia tän. 115/119, telef. 3­85. pn Qj Põllumehed! Kuidas seeme, nõnda lõikus. E] E] Külige ainult puhast ja kõrgeväärtuslist El Q seemet, siis on Teie lõikus kindlustatud. El [■1 Meie sortimise ja puhastuse jaam sai käesoleval aastal kõige uuemate maši­ EÜ •—I näte ja sisseseadetega täiendatud, mis võimaldab teha kõige paremat tööd. JH Q Alaliseks nähtuseks on kevadel enne külvi olnud pikad puhastuse järje­ |J| korda ootajate sabad, sellepärast kasutage seemnepuhastuseks talvist ~~ Tm\ vaba aega. 0 El __ Q

Aktsiaselts isiburo■ ■ ■ ■ ■ o

Peakontor: Tallinn, Pikk 6, tel. 433­20 & 433­21. Osakond: Tartu, Suurturg 7, tel. 3­72. Pärnu, Rüütli tän, Endla majas, telef. 113. Telegrammide aadress: „ERBO", Tallinn, resp. Tartu, Pärnu. Raudteepiletite eelmüük: a) Kodumaal kõikidesse jaamadesse. b) Välismaale kõikidesse suurematesse linnadesse. Esitused ja agentuur kõikidelt suure­ I Laevasõidupiletid kõikidele kodumaa ja matelt Euroopa reisibüroodelt. Baltimere liinidele. Ringreisupitetid turistidele. Ulgumerede piletid Inglise, Saksa, JPrant ­ suse, Rootsi ja Ameerika liinidele. Rahavahetus ja valuuta müük reisi Kanadasse piletid Canadian Pacific Rail­ jatele. way Co. liini peale. Välismaa passide ja viisumite muretse OhusÕidupiletid „Aero" ja „Deruluft'i" mine. liinidele. Tartus, Suurturg 8. Juhatuse telefon 11-13. üldtelefon 99.

Aktiva. Ariscis 1. oktoobril 1930. a. Passiva. Kassa ja jooksvad arved teistes Osamaksud Kr. 205.845.97 pankades Kr. 155.243.75 Tagavarakapitalid 55.170.51 Väärtpaberid 16.262.40 Hoiusummad „ 2 046.720.01 Laenud „ 2.874.156.20 Riikliste laenude kontokorrent 195.599.52 Korrespondendid „Loro" „ 72 221.45 Kotokorrent ja vekslite rediskont „ 456.505.11 „ .Nostro" „ 1 606.35 Korrespondendid ,Loro" „ 126.89 Vallasvara , 15.454.50 „ „Noströ" „ 45.928 59 Garantiid 179.840.95 Garantiid 179 840.95 Makstud prots. ja komisjon „ 157.744.98 Saadud protsendid ja komisjon 258 72001 Muud aktivad „ 51.254 50 Muud passivad 45.711.50 » 5.461.76466 - 5461.764.66

ühisus võtab raha hoiule, annab laenusid ja toimetab kõiki panga operatsioone, ühisusel on 1111 liiget vastastikkuse vastutussummaga Kr. 1.029.219.85. JUHATUS.

• R. Uõsu • P. Laursoni l Suurturg 20, Tartu Panga majas, tel. 7-25. Pesumaja ja keemiline riiete puhastustööstus Veinid, napsid, liköörid 1.Estonia " kõige suuremas valikus. il l/nniol/irl . Cangoc, Cognac *** Tartus, Gildi tän. 7 ja Tähe tän. 70. lAUllJdMU . Edmond Dupuy ja kõiksugu Võetakse vastu keemiliseks pu• I hastamiseks kõiksugu siidi- ja : Luscher & Matieseni veinid villaseid riideid. Igasugu läike- suurel ja väiksel arvul. ja lihtpesu pesemine ilma pesu- lõhkuvate aineteta (kloorita). i Üliõpilasorganisatsioonidele Kardinate pesemine ja raamimine. ja üliõpilastele %%>• Rikkalikum valik maiustus- ja ko- Töö ja hinnad väljaspool võistlust. i loniaal-kaupadest. SKF KUULILAAGRITE SKF v/IVl ainuesitus Eestis Vw/M m.M

Kaubamaja Vennad Uibopuu Tallinn, Suur Karja 23.

ainuesifus Eestis SKP KUULILAAGRITE SKF

Dl AKTSIA-SELTS | TALLINNA LAEVAÜHISUS * Laevaomanikud ja laevaagendid.

PEAKONTOR: Tallinn, Suur Karja tän. 18. Kõnetraadid: (20)2-66, (20)9-52 ja (2)10-93.

OSAKONNAD : Pärnus, Narvas ja Paldiskis. Telegr. aadr. peakontoril ja osak.: ,,LAEVANDUS".

LAEVA AGENTUURID : LAEVATARBEAINETE KAUPLUS JA LADU: Stott Line Ltd., Liverpool — Tallinn. Sadama tän. 5, kõnetraat (20)5-39. Meritoimi 0. Y., Tallinn—Helsingi liin. Canadian Pacific Line. LAEVA PARANDUSTÖÖKOJAD : C|e_ des Messageries Maritimes. Suur Patarei tän. 18, kõnetr. (2) 10-80. SÜTELADU: Auru- ning sepasöed ja koks laos ja T0LLI0SAK0ND „J0H PITKA & POJAD": sadamas mõõdukate hindadega. — Kaupade tollimine ja transporteeri- Kõnetraadid: (20)5-39 ja (2)33-81 mine. - Kõnetr. (20)2-66 ja (2)22-55. PIIRITUSEPUHASTAMISE VABRIKUTE 0.­0. I (Rosen & Ko.) I «TALLINNA VIINAVABRIK"j ühes parfümeeria ja kosmeetika osakonnaga. ■ Creme de Mandarine, Kümmel, Pomerants, Vene vodka, i Kuldauraha Pariisi I ERIALA: näitus. 1924, Grand Brändi V. S. O., ***, **, Standart Extra jne. i Prix Tallinnas 1925. II ERIALA: Eau de Cologne — triple, double, aux fleurs, hambapasta i iiiiiiiimimiimiimiim „Sanadont", puuder jne. TALLINN, i MEREPUIESTEE 15. Kõiksugu napsid, liköörid ja nalivkad on saadaval kõikides suure­ i I KÕNETRAAT 304 26. mates kauplustes, restoraanides ja suuremal arvul vabriku laos. i

ühistegeline Keskpank EESTI RAHVAPANK Asulat. 1920. a. Tallinn, S.­Karja 19, omas majas, teleff. 202, 24­13, 28­28. Võtab hoiule raha kõigilt summa suurusele vaatamata ja maksab ■■ :: :: kõrget protsenti : ■■ Toimetab raha saatmist, sissenõudmist ja kõiki muid pangaoperatsioone. Korrespondendid igas linnas, alevis ja kõigis rahvarikka­ mates kohtades iile Eesti. Omakapitalid 1. oktoobril 1930. a. Kr. 321.950. Liikmete vastutus 1. okt. 1930. a. Kr. 489.400. Üldine vastutussumma . . Kr. 811.350.

BWWWffffl

JCJL* J v^/v3dVL/ JL Rätse paari Asutatud 1895. a. TARTUS, KÜÜNI TÄNAV 4 A. Muršak Tartus, Uueturu 9. PIDU­, TÄNAVA (Akadeemil. Kooperatiivi rätsep) JA SELTSKONNA Võtab vastu kõiksugu tellimisi meesterahva Uliriiete peale. Tööd tehakse kõige viimaste JALANÕUD Viini moodide järele. tuntud headuses. Üliõpilastele hinnaalandus. m mum ii::;iiciiii::::iic;i!ii::i»i;:;;iiij

! ! Ostke ainult kodumaal valmistatud kaupu I! A.-S. ..RAUANIIT" Tallinnas ummmmiTmHiiiiiii^^ VALMISTAB: Korporatsioon ipaelu, Meester. trikoo-pesu, Võrksärke, Spordisärke, Kaelasidemeid Sokke jne. jne.

Nõudke igal pool meie kaupu, sest nad on valmistatud kõrgeväärtuslikust materjalist ning hinna poolest odavad. Tellige meilt korporatsioonlpaelu. SAADA ÜLE EESTI. SAADA ÜLE EESTI. oooooD:x)oocooorx)cxxx)C]o:x30000ooot)ODCJO

ELEKTRI lae- ja laualampe, t ri! kr aud u,- tolmuimejaid, keedu aparaate soodsatel maksuiingim. saada. ELEKTRI SELTS Müük suurel ja väiksel arvul. | A. E. G. |

TALLINN, Raekojaplats 4, tel. 15-90, 27-51. -4 ► ► ► < 0-0. Meltsi Ulila- io nideuaruimise tööstus ► ► < Tartus, Pikk t. 12. Telefon 8-88. ► ► Spetsiaaltööstus: < ► Kõiksugu kangaste värvimiseks, vanutamiseks, pressimiseks ja kää• < rimiseks. Lõngade värvimine kõikides võimalikkudes värvides. ► Vabrik valmistab: ► 4 Suurel ja väiksel arvul igasugustes värvides vaiba lõnga Persia vaipade kudumiseks, samuti kampsoni-, soki-, kariga- ]a teisi lõngasortisid. ► ► Meie kaup on vastupidavam ja odavam kui väljamaa oma. ► Müük vabrikuladust suurel ja väiksel arvul. ► ► O-Ü. Meltsi Villa- ja riidevärvimise tööstus Tartus, Pikk t. 12. t 4 t

Parimad kodumaa TAIME VÕIDI iHuiiiiiiuiiiiHMiluiuiuinHiiiniuiiiHiiiiiuiiiinuiiiiuuHnniiniHniiiuniuiuniuiiHiiiinuiiiMnMiiiiuililiilillinililiillliilkllil BONA, ALFA M Jr IVJLJLI M./V

Müük igalpool. TAIMEVÕI TEHAS A.­S. EXTRAKTOR ■II1IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIB S . S I Sügise ja talvehooajaks (

S leiate kõige uuemat ja modsamat kodumaa» 2 B inglise ja teiste paremate väljamaa vabrikute S I pa.it»­, nJZ"; püüdeid. I

Naisterahvastele moodsaid Pliiüsh­, Siid­, Fantasii mantli ja kostüümiriideid ja eht Lindeneri Chiffon kleidisammetit.

Karakul­, eht skunks­, krottkotik­ ja teisi moodsaid krae nähku.

Voodrisiidi, vateliini, villast ja puuvillast vatti.

Kõik kaubad esimestest allikatest. Üliõpilastele kõige kasulikum ostukoht. Hinnad väga mõõdukad. ( :: M. Jänes, Tartus :: ] S Kaubahoov nr. 10­11­12, kõnetr. 5­91. S S . S Iiwiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii Uudis! Uudis! ÜLLATAV VÕIME kiidab juba ise vastuvõtja väärtust! Kogu Euroopa valjuhääldajas! Seda võimaldab ilma suurema vaevata meie uus 3-Iamb. võrkvastuvõtja tt ** NADIR 3W See on moodsamaist moodsam 3-lambiline võrkvastuvõtja, mille konstrueerimisel on peetud silmas kõiki neid uuendusi ja peensusi, mida pakub tänapäeval moodne raadiotehnika ! Ta on täielik võrkaparaat. Sisaldab endas parimaid üksikosi, lampideks varivõrelamp, jõuaudion ja võimas jõukõvendaja. Moodne välimus, kerge käsitlus. Lugege „NADIR 3W kohta lähemalt ..Raadiolehes" nr. 38 ja 44, 1930. TÄHELEPANU: Oleme algava hooaja puhul tunduvalt alandanud kõikide aparaatide hindu- Hind ainult Kr. 165.- Meie aparaadid on kroonitud 7-me esimese auhinnaga. Soodsad ostutingimused. III Järelmaks 1 aastani. A.-S. TARTU TELEFONI VABRIK TARTUS, PUIESTEE TÄN, 9/11. TELEFON Nr. 2-34. Müük Tartus: K.~m. Vennad Prüüs, Kaubahoov 20121,

Akadeemilise kodaniku parim seltsiline on KOHVER- GRANMOFON HOMOCORDf i Sama vabrikff u grammofoni plaatidest alaliselt laos uuemad löökpalad ja šlaagerld. Peaesindaja ; <&^ . SAAR & Ko ' ^- TALLINNAS, ESTONIA PUIESTEE 27. :—8 TELEF. (2) 26-69. OSAKONNAD: Tartus, Raekoja 2, tel. 6-94 ja Rakveres, Tallinna t. 13. Peale selle müügil igas parimas muusikaäris üle maa.

Maailma kuulsamad õmblusmasinad ..NAUMANN" ..PFAFF" ja ..VESTA" on oma tarvitajaskonnas suurt poolehoidu leidnud. ! .ffdeal Parimad kirjutusmasinad ..IDEAL" ja ..ERIKA tt „Seidel ja Naumann»4* vabrikust alati suures valikus saadaval. KR. SAAR & Ko juures TALLINNAS. — Osakonnad: Tartus ja Rakveres.

mm m SUITSETAJAD! teadKe, e± Eeslis on ,»mMm,. IINDÄ 25 tk. — 25 s. {kollase kestaga)

»f NORA 25 tk. — 25 s. (valge kestaga) ainukesed paberossid, mis varustatud erilise leiutisega — kalli kollase filtervatig­a , ANTINI KOTIIN", mille tagajärjel nikotiinmü rk f*?\ puudub täielikult. f tJ f Saadaval igalpool 1 Eriti meeldiv ja / ^\ T pehme maitse. Nõudkõudke ja proovige! ^Z^-mS *

\ ■ ■■■■■■■■&■■■■(■ MMM MMMM MMMMMM M M M M MM ■ H ■■■■■ n H m ü M M ■■■■■■■■■ MMMMM■■■■■■ Napsi­ ja likööri­ vabrik ja Naturaal­veini tehas

Tartus,' Puu tän. 2 Telefon 113 Saadused müügil igas likööri­ ja veinikaup­ luses ja paremas restoranis.

Hind 60 inL BÜSTI "» rRAHVUSRAAMATUKOG U u.—­AR < )