ÜLIÕPILASLEHT VIRONIA XXX AASTAPÄEVA ERINUMBER Nr. 12 TALVEKUUL 1930 KREDIIT PANK Asut. 1907. a. AKTSIA SELTS Asut-1907 a- Aktsiakapital Kr. 1.400.000. Tagavara kapitalid Kr. 753.000. PEAPANK Tallinn, Suur Kaja tänav nr. 20. OSAKONNAD: ABJAS JÕHVIS TARTUS ANTSLAS NARVAS TÜRIL HAAPSALUS NÕMMEL VILJANDIS KEINAS TAPAL VÕRUS TARTU OSAKOND -Tartus, Suurturg 11. Tel. 1~62. • Juhatus 5-14. PANK TOIMETAB KÕIKI PANGA OPERATSIOONE. Iga tudeng nõuab ainult •L ÕLU EESTI ÕLUT J MÕDU y LIMONAD Atai TARTUS.KALDA 5/67EL2-38 >COCXXX>OOOOCOOOCKXXXOCKX^^ 08 Likööri ja napsivabrik 0.-Ü.„EMLO" ASUT.1920. Tallinn, Pikk 17. ASUT. 1920. Börsikelder. Tel. 431-08. Tartu ladu: Riiat. 22 a, tel.13-65; ainult engros müük. KONJAK: Vieux / Tres vieux I txtra tres vieux. LIKÖÖRID: Curacao / Creme d'Orange I Cherry Brändi jne. NAPSID: Kümmel I Subrovka I Vodka jne. Saadaval igas veinikaupl. ja restoraanls. * 1 Tartu Triikpesu vabrik TARTUS, SÖÖGITURG 4. TELEFON 2-22. VALMISTAB: Triiksärkc, nurk- ja doppclt ning poolpehmeid kraesid igasugustes fasongides, manshette, rinnaesiseid j. n. e. Meie kaup on varustatud müügil kõikides pare• vabriku märgiga ja on mates engros- ja detail kauplustes. r40£ MK Meie kaup on vastupidav ja hea väljatöötuse tõttu üldise tun• nustuse omandanud; võistleb—ja on tunduvalt odavam välja• maa saadustest. Ladus on alati saadaval suures valikus igasuguseid triikpesu artikleid. Tartu Triikpesu Vabrik Tartus, Söögiturg- 4. B VÄRSKE JA LÕBUS MEELEOLU tudengite organisatsioonide peoõhtutel ja olengutel on ainult siis, kui nende laual ei puudu ET. K. SÕSTRA-ja ÕUNAVEINID ning maitsvad suupisted': E. T. K. kilud ja E. T. K. sprotid. Oma headuse poolest on need kaubad saanud kõikide üldtunnustuse. Nõudke igalt poolt. * Pealadu: E. T. K. TALLINN, Lai t. 39/41. (Eesti Tarvitajate Keskuhisus) Haruladu Tartus, Maarjamõisa tn. ur. .21. M n võib vaadata see, kelle elu on kindlustatud suuremas ühistegel. kindlustusseltsis. tJHõpila.s±ele soodsad kindlustus viisid, äKvardab I odavama algpreemiaga esi­ I kõigevõimuline SUMM, meste kindl.­aastate vältel. I I ?tt ** I | SeltsSeltsi valitsusvalitsus:: TartusTartus», SuurturSuurturgg lO, omas majas. TARTUS, Wf% ^| fft f%f% TARTUS, Kiiütri tn. 3 |# lil O \J L# Küütri tn. 3 (RUUtli tn. nurgal) B^" ■ ^ 1^^ ■ ■ (Rüütli tn. nurgal) Eeskujulik ja odavam I järgu juuksetööstuseäri. Daamide ja härrade jaoskond. HINNAD: Daamid Härrad Juukselõik. härradele 35 snt. Habemeajamine 15—20 „a Teie poisipea Teie juuksed Habemeajamise juu­ lõigatakse lõigatakse res kaela puhastam. 5 ,. Moodsa poisipea lõi­ pestakse \ pestakse kamine . ­ . 35 „ Lokkim. daamid. 35­50 „ vormitakse ja onduleeritakse Manicure ..... 75 „ Kulmude ja ripsmete onduleeritakse. ja aetakse habet. värvimine 50 „ Äris töötavad­ainult esimese järgu valitud parimad tööjõud. Juukseid palutakse lõigata lasta äri päevadel, et hoida ära suurt tungi laupäevadel. / Eeskujulik puhtus. / Hinnad võistlemata. / Jootraha e i võeta. / Jääte/tööga täiesti rahule. / Soovitage ka teistele. / Õn põhjuust t nuriaemisekš—Öelge peremehele MirärtM***'­ Coiffcür R. NÄPP Diplomeeritud juuksetööstuse meister. Külastage. Tartus, Kiiütri tän. 3. Külastage. 'li|tll"l|(il'"'l|ll00OÄÄJ00O0OÜ<3O0OOO0lXlOCXlO0CXX)00CO' O KAUBA PAHK A.-S. Tartus SUURTURG NR. 12, OMAS MAJAS. Asutatud 1905. aastal. Telefonid nr. 9 ja 209. Kinnitusosak. nr. 183. pf Põhikapital Kr. 200.000.— M Eri- ja tagavarakapitalid üle 148.000.— 8 Toimetab kõiki pangaoperatsioone- 0 KINNITUS A.-S. EESTI LLOYDI PEAAGENTUUR. O Juhatus. iriiiill|,,,llll,,|,,iiii'iiiMllll',,llll,''i!ii'l",lllll"MM(,iiiriiii,ll,lllli,iiii|llllllli,|ll'iiii4ill,,'"Hllli |ll|llll,,l|llll|1',llfl,|llll|,I|l!ll|,',llll|,,lllII^ Imepuhas ja võrratumalt parfümeeritud, on ta päralt elegantses moeilmas parim kuulsus. Ta täiendab naiselikku võluvust oma lõhna õrna luulega, mille peensust ja tagasihoidlikkust hindavad kõik maitsega inimesed. A. FREDERKING / TARTU / : ♦ ♦ Põl I u majand u s I i n e 3Kes k ü h i s u s ♦ I „ESTONIA" ! ^ Tallinn, Jaani 6. Telegr. aadr. „Zentrestonia". + ♦ ♦ ♦ Suurim ühistegeline keskorganisatsioon Eestis. ♦ ♦ Omakapitalid . 850.000 krooni. ♦ ♦ Läbimüük 1929. a. 24.897.000 krooni. ♦ ▲ Liikmeid­piimaühinguid: 230 ▲ ♦ ♦ ♦ Ostab liikmetelt ja mitteliikmetelt võid ja piimasaadusi ja maksab ♦ ♦ kõrgeimat hinda ühistegelise põhimõtte järele. ♦ ▲ MÜÜb: piimatööstusmasinaid ja ­tarbeid, pakkimismaterjali, jõusööta. ^ ♦ ♦ ♦ ♦ QOOOCXX300CXJOOID<3t:COOO(XOOOOOO«:COOOOOOOg Ö KOHVIK y 1 H. FEISCNER | O TALLINN, HARJU 45, TELEF. 19­50. O O Alati saada suures valikus torte, koo­ Q fi ke,küpsist, kollast saia ja mitmesugu­ o U seid Viini saiu. Šokolaadikompvekke. y ö — Mee­ ja siirupikooke. Jäätist. — Q U Võetakse vastu tellimisi kõiksugu Ö ö magusate roogade peale igal ajal. Q Öci!ii;::iiii!;;;iiii:::iiii;::iiiiD iiiiiiiiiiuiMiiiiiiiimiimmniiiuuiiiiiiiiiHiiiiiMiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiimn^ EESTI KOMMERTSPANK Peapank: Tallinnas, S. Karja Ns 7. OSAKONNAD: Haapsalus, Narvas, Pärnus, Petseris, Tartus, ■■*". Valgas, Viljandis. ■'•' Telegr, aadr.: ,,KOMPA". Sissemakstud põhikapital Kr. 1.400.000 — Toimetab kõiki pangaoperatsioone. iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiniiiiiiiiiniii iiiiiiiiiiiiiimiimiiii t liiimiiii IIIIMIIIIIIIIIMIIIIIIIIIIIII iiiiimiiiimiiiimiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiia T KÕNET J8~03 GHISÖM WIE MOOR/VAHE TOH NURGAL Iga kodanik saagu kodumaa riide tarvitajaks1 Puuvillase ja villase riide jaoskonnad rahuldavad oma suure valikuga iga nais- ja meeskodaniku tarvidused. Müük väikesel arvul, ■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■! | VAN;EMUINE J __ einelaud. ==— ■ TARTUS, AIA TÄN. NR. 6, telef. 40. | Maitsevad [lõuna~ ja õhtusöögid, ■ Mugavam koosviibimise koht! ■ <sr JOOVASTAVAD JOOGID & E KABAREE / MUUSIKA/TANTS ■ AVATUD KELLA 1­ni ÖÖSEL. ■ Suurima lugupidamisega KONST. JUGAR H Vanemuise ökonoom. ­ Rahvustunne kohustab Teid nõudma ja tarvitama AINULT Eesti tubakavabriku,,Sultan­Flor" paberosse: „CONCORDIA" „OMAR" 20 tk. — 35 snt. 25 tk, — 25 snt. ..ÖKONOOMIA" 100 tk. — 100 snt. Tubakavabrik ..SULTAN­FLOR" Tartus. Vironia Ma 12 erinumber 22. XI 30 ÜLIÕPILASLEHT EESTI ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA ÜHISUS, KINDLUS, AUSUS. Need kolm lihtsat sõna seisavad juba 30 aastat Vironia korpo• ratsiooni lipukirjas. Kolm mõistet, kolm nõuet iseendalt. Ühisus — ühtehoid ja üksmeel teeb tugevaks; ühte hoidma pea• vad just need, kes muidu nõrgad on, keda vähe on. Ühistunde puudumine viis meie rahva saatuse aastasadade eest saatuslikele katsumistele, mis oleks võinud lõppeda rahvuse kadumisega. Eesti uuestisünnil oli sellepärast esimene nõue: ühte hoida. Ühistunnet istutada noortesse südametesse — oli tähtsam ülesanne. Ühtehoid sõprade keskel, ühistunne kogu rahvas — sellele peame ehitama uut kodu, selles on meie jõud, meie lootus. Kuid ainult kindlate meeste ühtehoius on jõud. Meelekindlus igal alal on tegur, mis üle viib kõikidest raskustest. Mitte kohkuda kat- sumispäevil, mitte hellituda saatuse ajutisest päikesepaistest! Kindlalt as• tudes edasi, oma teed rajades jõuame sihile lähemale. Need sihid peavad olema ausad. Ainult ausa sihi poole, ausat teed mööda võideldes, ausate abinõudega — peab astuma mees. Ja kuigi elus kindlast mehest tihti ajutiselt ette jõuavad teised lühemaid opporiu- nistlikke radu mööda, saavutades suurema oma kasu — see ei tohi eksi• tada, ega meelitada järeltegemisele. Sest õiget rahuldust ei anna mehele mitte ajutine saavutus, ühepäevane tagajärg, vaid teadmine, et on astutud õiges suunas, et on mindud õiget teed — olgu see tee ka raskem. Kõiki• des eluraskustes jääme oma lipukirjale truuks. Aastapäeva puhul tervitame kõiki seltsivendi ja ka kaasvõitlejaid teistes organisatsioonides. Vivat, crescat, floreat, Vironia. 266 ÜLIÕPILASLEHT No 12 — XI 30 Vironia saamisest ja elukäigust. J. Roosson. Pea kõik suuremad üliõpilas• laslehes juba toodud materjale tungist ja eelmainitud sihtide taot• organisatsioonid on oma tekki• üldise eesti üliõpilaskonna loo lemisest. Vironia ongi need sihid mise põhjusi, olelemise põhjen• kirjutamiseks. väga suurel määral saavutanud, datust ja omi eriülesandeid käsitle• Vironia loo koostamine on seni sest ka siis, kui tema kõrvale tek• nud avalikkuse ees. Vironia on vägagi söötis olnud; kroonikaid kis teiskujuline eesti üliõpilasor• juba keskikka, on neljandasse on ainult väheste aastate üle pee• ganisatsioon, jäi Vironia kuni lõpu• aastakümnesse jõudmas, kuid on tud ; koosolekuid on protokollitud ni Riia eesti üliõpilaste suure seni keeldunud oma olemust käsit• Riia C ! C ! -1 stiilis, ainult päeva• enamuse rakindiseks ja selles nägi lemast trükis. Seda reservi on kord ja otsused, kuna puuduvad Vironia kinneldust sellele, et tema põhjustanud esijoones avalikkus vaidluste ja vähemusesse jäänud tee oli õige. ise, püüdes tungida isendi kotta ettepanekute märgendid. Riia Polütehnikumi asutamisest ja pealegi vaenuliste tunnetega, Selle siin ülevaate kirjutaja, kui 1862. a. kuni 1890. aastani on taotledes isendi kodust elu mõjus• juhusliselt Vironia murdeaegadel seal õppinud umbes 20 ilmselt tada ja muuta: Loomulikult isendi (1905—1907. a., Moskva aeg ja eestinimelist üliõpilast (eesti kän• iseteadvus pidi eitama säärast Tartusse asumise aeg) temale lähe• nust võrsunud üliõpilasi oli kaht• avalikkuse õigust. Vironia on dal olnu ja ta konvendi elust neil lematult märksa enam), kellest pidanud mõõdukat reservi kõige aegadel üliõpilasena või vilistla• mingi ime läbi minu teäda ainult õigemaks vastuseks avalikkuse sena osavötnu, võttes enesele kaks on säilinud eestlusele. Veel vaenulikkusele, kuigi avalikkuse kohustuse käesoleva ülevaate kir• 1889- aastal on 3 eestlast lasknud suhtumine temasse vaenulikult