•• •• KÜÜNLAKUUL ÜHISPANK Laenu- ia Hoiu Ühisus Esimene Eesti ko o peratii vpank Asutatud 1902. a. Tartus, Suurturg- 14 (omas majas). Telefonid 177, 700

Koik pangaoperatsioonid Annab laene mitmesugustel kindlustustel. Võtab raha hoiule jooksval ja tähtajal, arvel. Ostab ja müüb mitmesuguseid väärtpabereid. Inkassooperatsioonid. Moodne varakamber väärtasjade ja doku• mentide hoidmiseks. Hoiukarbid koduseks rahakogumiseks. Korrespondendid kodumaal ja välismaal. Kindlustusselts „EESTI" agentuur.

KAERAHELBED ZeStC p&ehwC on eriti soovitatavad kõigile vaim• liselt töötavaile isikuile. EkspoJitii&isus J. PUHK & POJAD. Nr. 2. ywy zi. II «». ÜLIÕPILASLEHT EESTI ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA XX AASTAKÄIK ZZZ

1535

ŽJsamaa-laul

SEISKEM EESTLASED ÜHISEL MEELEL ISESEISVUNEND KODUMAA EEST: TÕOTUS PÜSIGU HINGES KUI KEELEL — MITTE KALDUDA EESTLUSE TEEST.

AMMU KANDNUD ON KANGELASSUGU MEIE VEREGA KASTETUD MAA, NÄITAB SAATUS JA AJALUGU: SIIT MEID TÕRJUDA KEEGI EI SAA.

MEIE, EESTLASED, MEIE EI HÄVI — KAS VÕI PÕLEGU IDA JA LÄÄS! — ISESEISVUS ON UUS ELU LÄVI. EESTI ÜKSMEELES ON MEIE PÄÄS.

Vilmar Adams 30 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 2 — 21. II 36. Jtüüiianema kõne Läinud pühapäeval oli Tallinnas, res peatuda, vaid puudutan neid küsimusi, mis „Estonia" kontsertsaalis korralda• tud Eesti Üliõpilasseltside Vilist• meil praegumaksva põhiseaduse puuduste pa• laskogude Tallinna Klubi ja Eesti randamise juures tuleks silmas pidada. Korporatsioonide Vilistlaskogude LiiduTallinna.Koondise poolt kont- Põhiseaduse parandamise võimalus on maks• sertaktus, kus esines akadeemi• vas põhiseaduses ette nähtud rahvahääletamise lisele perele Riigivanem K. Päts kaudu. Rahvahääletusele võib põhiseadus minna kõnega eelolevast rahvahääletusest. kahel teel — kas riigikogu ise võtab ühe põhisea- „Nädala pärast peab meie rahvas otsustama duse-paranduse ettepaneku vastu või tehakse praegu ja voib-olla ka kauge tuleviku kohta seda rahvaalgatusel. Oleksid ka veel teised teed väga tähtsa küsimuse meie rahva ja meie riigi võimalikud, see tähendab, maksva põhiseaduse elus. Ta peab oma hääletusega näitama, kas ta juures võib riigivanema dekreediga kokku kut• soovib, et praegust põhiseadust läbi vaatama suda laiemalt valitud kogu, kes võiks põhisea• tuleks kokku rahvuskogu neil alustel, mis riigi• duse läbi vaadata ja selle parandamiseks kava vanema otsusega temale otsustamiseks ette on valmistada. Neljas võimalus on see, et rahvas pandud. Täna on üle maa tuhanded ja kümned- ise oma hääletamisega volitab riigivanemat and• tuhanded inimesed koos, et viimastel koosoleku• ma dekreeti, millega teatavatel alustel põhisea• tel, mis veel enne hääletamist võimalik.pidada duse parandamine rahvuskogu poolt ette võe• on, selgusele jõuda, kas sellel hääletusel poolt takse. olla või vastu. Kui meie nüüd ütleksime, et see viimane Mina selle lühikese aja jooksul, mis mul või• moodus ei ole hea, ja et selle vastu tuleks hää• malik on mõttevahetuseks täna ära kasutada, ta• letada, siis jääks meil kolm teissugust võima• haksin puudutada ainult paari küsimust, mille lust — rahvaalgatuse, riigikogu ja ka riigiva• kohta ma kuulnud olen, et kahtlused mitmel nema dekreedi kaudu, s. t. ettevalmistava kogu pool olemas on. Ma tean, et ka haritud ringkon• kaudu. dades inimesi on, kes sugugi ei salga seda, et Kas need kolm võimalust on paremad, et nad rahvahääletusel panevad „ vastu". Neile just nüüd soovitatud võimaluse vastu hääletada? ma tahaksin paar mõtet avaldada, mis neid sun• Meie oleme läbi elanud rahvahääletuse, kus põ• niks oma otsust veel revideerima. Ma võin hiseadus on väljaspool välja töötatud ja rah• kindlasti konstateerida seda, et praegu ei kuule vale eelnõuna ette pandud. Meie viimane, mak• kusagilt niisuguseid hääli, kes oleks suutnud ja sev põhiseadus on sel viisil sündinud, ja meie võinud tunnistada, et meie praegune põhiseadus peame tunnistama, et ta puudulik on ja nimelt niisugune on, et selle juures mitte midagi tar• sellepärast, et ta ettevalmistamine, kavade väl• vis parandada ei oleks. Isegi need, kes tema jatoomine, on puudulikult sündinud. Inimesed kokkuseadjad olid, nii kuidas ta rahvahääletu• on kokku tulnud, on midagi kokku seadnud ja sele läks, on avalikult tunnistust andnud, kui seda rahvale siis ette pannud. Kuna aga rahva• nad sisse andsid paranduse projekti, mis pidi hääletamisel ei ole võimalik parandada puudusi, rahvahääletusele tulema, et see põhiseadus ka siis tuli see kava ka kõigi puudustega vastu nende arvates puudulik on. võtta. Kontrolli põhiseaduse kava kohta ei ol• Nüüd, kui see rahvahääletus teiselt poolt ette nud mingisugust, sest eraviisil kokkuseatud pandud on, ei ole ka nemad suutnud ega taht• kava ei olnud enne teada, kui ta rahvahääletu• nudki tõendada, et nad tunnistaksid oma põhi• sele läks. Niisugune väikese ringkonna poolt seadusest, et see võiks meie riigijuhtimisel kaue• valmistatud põhiseadus võib tuua hädaohtu, kuid maks ajaks maksma jääda. Mina ei taha mitte tema käiku ei saadud takistada. öelda, et see põhiseadus oleks niisugune, et tema Teine võimalus, et riigikogu põhiseaduse riigi otsekohe hukatusse viiks, sest seaduste muutmise algatab, on juba suurema avalikkuse täitmine ripub inimestest. Meie oleme viimase ees ja suurema kontrolli all. Aga meie teame, kahe aasta erakorralistel oludel suutnud ära et riigikogusse ei valita riigikogu liikmed mitte elada ja meie ei ole tagurpidi läinud, vaid meie ainult neid, kes kõik riigiõiguse tundjad olek• riigis on nii mõndagi paremaks muutunud. See sid, vaid neid valitakse palju laiemate ülesan• ei ole aga veel põhjus, mis sunniks meid ütlema, nete jaoks. Nad tulevad sinna, et seadusand• et see põhiseadus ka rahulikkudeks aegadeks ja lust teostada taies ulatuses ja sagedasti on kauemaks ajaks võiks püsima jääda. Mina ei nende hulgas väga vähe neid, kes põhiseaduslik• taha praegumaksva põhiseaduse puuduste juu• kude küsimustega lähemalt tuttavad oleksid. Ur. 2 - 21. II 3«. ÜLIÕPILASLEHT 31

Nii et riigikogu ei anna ka seda, et seal oleksid niisugused inimesed, kes põhiseaduse koostami• sel kompetentsed oleksid ja ka kogemusi juurde tuua võiksid. Kui praegusel korral tahame põhi• seadust parandada, siis oleks riigikogu kaudu kaks võimalust. Praegune riigikogu, valitud en• dise põhiseaduse järele, olgugi et ta ei tööta, võidakse kokku kutsuda. Aga ma ei usu, et praegune riigikogu oleks niisugune, et ta käest võiks nõuda kõige täielikumal kujul väljatööta• tud põhiseadust. Selle paari aasta jooksul, kui riigikogu ei tööta, on ta seljatagune jäänud hõ• redaks ja küsitav on, kas ta tarviliku autoritee• diga võiks tegutseda, kui ta kokku tuleks ja kui palju ta töö kui riigikogu töö tunnustust leiaks. Teine võimalus on, et meie võiksime riigi• kogu kokku kutsuda, valides praegumaksva põ• hiseaduse järgi. Aga meie teame, et ka selle põhiseaduse järgi riigikogu liikmete valimine on proportsionaalsuse alusel. Ja meie võiksime saada jälle riigikogu, kus. uuel jõul lööks lok• kama parteiline, fraktsiooni võitlus, kuhu vähe inimesi pääseks, kes põhiseaduse parandamise juures autoriteetsed võiksid olla, ja karta on, et siis niisuguse. riigikogu töö resultaat põhisea• duse parandamise alal võiks puudulik olla. Jääks kolmas abinõu: riigivanema dekree• diga nõuandev asutus kokku kutsuda. Siin on riigivanemal täis võimalus oma äranägemise jä• rele valimisseadust luua. Dekreediga kokku- kutsutav kogu ei oleks seadusandlik asutus, vaid w Riigivanem K. PÄTS. nõuandev asutus teatava küsimuse kohta. Ja siin oleks riigivanemal vabadus dekreediga nii juures ei saa üles kerkida parteilisest mõttevii• korraldada, kuidas see tema ja valitsuse arva• sist tingitud, lahkhelid päevakorral olevate kü• tes kasulik oleks. Mina aga tähendaksin selle simuste kohta. Seal saavad inimesed tööd teha peale, et riigivanema dekreediga kokkukutsutud nii ütelda akadeemilises Õhkkonnas. kogu, nimetame teda ka rahvuskoguks, ei oman• Seal niisuguseid küsimusi lahendada ei - tule, daks seda autoriteeti, kui sarnane, mis rahva mis arsuaamatusi võiksid tekitada poliitiliste ja enese vabal tahtel valitud on. parteiliste seisukohtade poolest. Seal võivad Sellepärast kõiki neid võimalusi võrreldes mitmesuguse poliitilise vaatega inimesed põhi• praegu ettepandud võimalusega, mis rahvale ot• seaduse -parandamise juures üksmeelsel arvami• sustada antakse, peame meie tunnistama, et sel olla ja ühte parteisse kuuluvad inimesed sel• kõige paremal kujul, kõige täieli• les küsimuses lahkuminevatel kohtadel asuda. kuma kontrolli all töötaks rahva Igatahes jäävad seal kõik poliitilised võitlused vaba hääletamise teel kokkutul• kõrvale ja meie saaksime luua õhkkonna, kus nud rahvuskogu, nagu seda prae• tõsiselt on võimalik töötada ja kus kõik põhisea• gune rahvahääletus ette näeb. Kui duse osad tõsiselt läbi kaalutakse, mis siiamaani aga arvatakse, et selle poolt praegu olla ei saaks, puudulikud leitud olevat, ja mida oleks tarvilik siis peab leppima juba palju puudulikuma moo• parandada. dusega, siis peab valima ühe neist kolmest vii• See rahvuskogu ei koosneks mitte üksi neist sist, ja on karta, nagu ma tähendasin, et töö siis liikmeist, kes otsekohe rahva.poolt valitud, vaid mitte täiuslik ei saaks. paralleelselt saaks töötama veel teine kogu, kes ei Rahvuskogul, mis rahvahääleta• ole valitud rahva poolt, vaid kus esindatudmeie mise tagajärjel-kokku tuleb, oleks kõrgemad riigiasutised, meie kõrgemad kohtu- ainult üks ü 1 e san n e, " n i m e 11 põhi• asutused, ülikool, omavalitsused, kaitseliit, kiri• se a du s e parandamine. Teist seadus• kud, meie vanemad sõjaväelased; .peäle nende andlikku tood tema' käest ei nõuta. Selle töö terve kogu mitmesuguste kutsete .esindajaid,, kes 32 ÜLIftFILASLEHT_ ___ Ni.jž- —21.J.I 36:

seal ei esinda mingeid parteisid ega poliitilisi eluavaldusi ja alasid suudaksid esindada. Nii ilmavaateid, vaid kes oma kutselt organisatsioo• et meie saaksime lühikeseks ajaks — rahvus• nide poolt leitakse tarvilikud olevat põhisea• kogu tööaeg on kuue kuu peale ette määratud duse väljatöötamise ja parandamise töödest osa — kokku kutsuda rahvaesinduse, mille peale võtma ja põhiseadusega ühenduses olevaid kü• meie kindlad võime olla, et tema kõik annab, simusi selgitama. mis meie rahvale põhiseaduse alal anda pare• Meie saaksime sel viisil kogu, mida mat oleks. meie senini oma avalikus elus Sellepärast ma arvan, et need, kes praegu veel tundnud ei ole. Siin on kaks kogu ehk veel veendunud on, et oleks võimalik ja koos töötamas, üksteist kõrvuti täiendades, üks• põhjus vastu hääletada sellele ettepanekule, et teisele nõu andes ja vÕib-olla mõnikord ka lahku nad peaksid ise, kui nad teistele ei saa avalikult minnes, ja kes. siiski koos annavad meie uue ja soovitada, mis rahvuskogu asemele tuleks, ene• elule vastava põhiseaduse. Kui säärane kogu sele ette kujutama, missugune viis parandada annab meile põhiseaduse, siis võime öelda, et seda põhiseadust, mille puudulikkust tunnista• oleme oma oludes kõige täielikuma kuju andnud me, parem oleks. Kui kellelgi paremat ei ole, asutustele, kes meile võib põhiseaduse välja töö• siis arvan, et iga kodaniku kohus on hääletada tada või seda täiendada. selle poolt, mis rohkem vastab sellele, mis annab Rahvuskogu, nagu rahvahääletus teda ette tagatise, et põhiseadus saab rahvatahtele roh• näeb, ei saaks töötada ilma igasuguste piirideta, kem vastav, kui see või mõni teine viis, mis põ• vaid rahvahääletuses on ette nähtud nurgakivid, hiseaduse revideerimiseks tarvitusele võetakse. millele meie põhiseadus tuleks rajada. Ta peaks Ja seepärast arvan mina ja olen kindel, et meie olema niisugune, et rahvavõim jääb maksma rahva enamus, tõsiselt järele kaaludes ja tundes, oma vabariigis» et rahvas jääb, nagu see senini et aeg on tulnud astuda samme, mis meid viiks oli, kõrgemaks võimukandjaks ja kõrgemaks jälle normaalaegade juurde tagasi, hääletab rah• võimuallikaks. Meie peaksime oma põhiseadu• vuskogu kokkukutsumiseks võimaluse andmise ses jälle ellu kutsuma riigivanema või presi• poolt. Selleks nähakse võimalus valitsusele dendi instituudi, küll aga võivad olla teised kõiki eeltöid tegema hakata selleks, et meie või• võimu vahekorrad kui praegu. Meil peab ole• malikult kiirelt suudaksime tagasi tulla olu• ma riigijuht, kes kõiki asutusi suudaks tasakaa• korra juurde, kus meie seaduseandlus jälle tege• lus hoida ja neid juhtida. Rahvaesinduse" kahe• vusse võiks astuda, kus valitsuse ja seaduseand- kojaline kogu peaks niisugune olema, kus mõ• luse vahel normaal vahekorrad valitseksid. lemad kojad üksteist tasakaalus täiendavad, Need kaks aastat, kus oleme nüüd ainult poo• millest peale rahva poolt valitute osa võtavad ka leldi maksva põhiseaduse abil pidanud elama, ei teised esindajad, samuti nagu nad rahvuskogust ole kerged olnud. Siin on tulnud pingutada osa võtavad. Missugustes piirides see sünnib, kõigil riigivõimudel. Ja kui meil nüüd siiski see jääb rahvuskogu määrata. Ette on ainult peale neid katseid, mida oleme pidanud läbi ela• nähtud, et seadusandlik kogu peaks olema kahe• ma, on võimalik rahulikult otsustada, siis tuleb kojaline. Rahvaesindus jääks vabaks ja kõrge• seda meie rahva rahulikkuse ja tasakaalukuse maks asutuseks riigis ja mitte enam sarnaseks, arvele panna. nagu ta oli kõige esimese põhiseaduse järele, kus ta oli ainuvalitsejaks ja täidesaatev võim Üks välismaalane, välisriigi esindaja ütles pidi ainult tema näpunäidete järele töötama. kord, et teie rahvas on nii rahulik ja tasakaalu• Mõlemad võimud, nii seadusandlik, kui ka täi• kas, et kui ta näeb ainult kordnikku uulitsa nur• desaatev, peavad ühevääriliseks jääma ja riigi gal, siis võib teil kõik kadunud olla, valitsus ja president või riigivanem peab selle järele valva• rahvuskogu, ta käib ikka rahulikult, kui ainult ma, et kumbki neist võimudest üle piiri ei lä• kordnik on väljas. Ja see on tõesti meie õnn, heks. Rahvas oma kogus jääks kõrgemaks või• et meie kui põhjamaine rahvas kõigi nende kat• muks ja kohtumõistjaks ning kui presidendil on sete peale vaatamata, mis meie läbi oleme pida• tarvis rahva poole pöörduda, peaks ta võima nud elama, — mina ei taha siin nende kohta seda põhiseaduse järele teha. kõva sõna öelda — mis meie kohta siiski väga ülekohtused on, ja mis väljastpoolt meie vastu Nii meie näeme, et suuri muudatusi peale sihitud on olnud, ning mis meie iseseisvuse ja kahekojalise rahvaesinduse rahvahääletusele et• meie seisukorra oleks võinud pahurpidi pöörata, tepandavas kavas ei ole. Kui see rahva taht• kui need korda oleks läinud, et meie nende kat• mine on, et rahvahääletusel see kava vastu võe• sete peale vaatamata, siiski niisuguses seisukor• takse siis loodan ma, et suudame üle maa mõle• ras oleme, et meie maa ja rahvas rahulikult võib masse kogusse leida küllalt inimesi, kel tead• rahvahääletusele asuda. Meie võime selle peale, misi, kogemusi ja autoriteeti on ja kes kõiki meie uhked olla, sest see on tunnistus, et meie rahvas Nr. 2 — 21. II 36. ÜLIÕPILASLEHT 33 poliitilises elus riigi loomiseks ja kaitseks küps kõike seda jõudu avaldada, mis vajalik. Keegi on. ei või ette näha, missugused tormid võivad po• Ma tahaksin nüüd veel Õige lühidalt selle liitikaelus tulla. Suunda ja aega ei tea keegi peale tähendada, et meie mitte ainult ei pea sel• ette öelda. Need rahvad on (hädaohu vastu kind• lega leppima, et meie parandame üht seadust, lustatud, kes on sisemiselt organiseeritud ja seame selle paragrahvid ümber ja oleme siis ra• kelle juhid on suutnud distsipliini kogu rahva hul, kui meie suudame ainult seaduses koike silm• organisatsioonides läbi viia. Meie haritud jõu• nähtavalt heas korras hoida. Meie peame tun• dudel seisab siin määratu tööhulk ees. nistama, et m e i e oma riigi ülesehita• Meie tahame poliitikategevust näha ainult mises ei ole kõiki abinõusid ära kõrgemates tippudes. Meil arvatakse, et kui kasutanud, mida meie oleksime pi• meil ministeeriumi või kõrgemaks riigijuhiks danud tegema. On olnud suuri ja vanu saadakse, et see on ainus poliitikatöö. Poliiti- riike, kes oma iseseisvuse on kaotanud ja kelle katöö on ka igapäevane hall töö. Kõik teevad rahvad on pidanud pikki aastakümneid teiste poliitikat, kes organiseerivad meie seltskonda, riikide käskude all elama. Ja see on sellepärast kes sihikindlalt seda teevad ja kasutavad sel• tulnud, et need rahvad ei ole suutnud oma riiki• leks meie majanduslikku ja kultuurijõudu. Need dele küllalt kindlat alust sisemise distsipliini ja juhid, kes sealt välja kasvanud, on tegelikult organisatsiooni võrguga luua. Tähtis ei ole riigijuhid ja hädakorral oskavad rahvast välja üksi see, et riigi kõrgemad ja alluvad asutused viia ettetulnud raskusist. Suurte sõnade tegi• töötaksid korralikult, rahulikult ja tasakaalu• jad ei ole need, kes rahvast ja riiki hädaohust kalt, vaid palju tähtsam on see, kas rahvas ise välja viivad, vaid riigijuhid on need, keda küll on organiseeritud selleks, et teatud riigikorda ei ole kaugele nähtud, kes aga äkki kerkivad ülal pidada, seda täiendada ja kaitsta ning iga• esile ja oskavad kõige väiksemate abinõudega sugu pealetungimised tagasi lüüa. luua kõige suuremaid kultuuriväärtusi ja kor• Meie organisatsioonid, kui nii ütelda tohik• raldada riigielu nii, et rahvas jõuaks tormidele sime, on meie enese nahast kedratud lõngadest vastu panna. koetud. Meie ei ole saanud abi teiste käest. See, Meie ei oleks suutnud mitte nii kergesti oma mida loime, on meie vaesusest ja raskusest, need talude võlgasid ümber laenustada, kui ei oleks on meie iseseisvuseta ajajärgust väljapigistatud hulka inimesi, kes aastakümnete jooksul on loo• organisatsioonid. Et need seeparast täielikud nud võrdlemisi suure tähtsusega ühistegeliste oleksid, et nendes kindel süsteem läbi viidud pankade võrgu. Ainult nende abil on riigil või• oleks, et neis oleks rakendatud kõik jõud, seda malik olnud kergesti meie talusid võlgade ras• ei või meie öelda. Meie seltskonna kusest päästa ja rahulikule elule käiku anda. uuesti organiseerimine peab nüüd Kui meie ei oleks suutnud seda teha, ei oleks algama. Meil oldi arvamises, et see on tõsine meie maal seda rahu ja julgeolekut valitsenud, poliitika, kui mindi rahva juurde enne valimisi sest suur hulk meie loovaid jõudusid oleksid ja riigi kulul lubati, mida aga keegi suutis. ärevil olnud oma varanduse pärast. Mitte selles ei seisa poliitikaaluste loomine, kui ainult mõne aja järele käiakse rahvast ele- Sellepärast peame meie, kui ta• vusse ajamas. Poliitika alus põhjeneb kahel hame riiki üles ehitada, hakkama aluskivil: see on kultuurtöö, mis koondab ja suure lugupidamisega sellest iga• kasvatab majanduslikke jõudusid ja neid mõle• päevasest väikesest tööst kinni, maid pooli saab koos hoida ja edasi viia ainult peame oma jõudusid koondama ja sisemise distsipliini ja korra juures. See sise• oma noori kasvatama selleks, et mine distsipliin ja kord on meil väga puudulik järk-järgult ülespoole tõusta ja ja asutuste võrk on juhuslik ja mitte küllalt ta• siis rahva juhtimisele jõuda. sakaalus ja koostööks sageli konarlik. Ei ole mitte võimalik meistriks saada ilma Kui meie hakkasime korraldama oma selts• eeltööta. Kes meistriks tahab saada, see peab konda kodade alusel, siis nägime, kui vähe on end enne harjutama tööga. Ei ole mitte Õige, meil organiseeritud seltskonda ja kui palju tu• nagu öeldakse, et tarvis ainult enne valimisi leb veel seltskonna organiseerimise tööd teha, mööda maad ringi käia ja poliitiline juht on val• et meil oleksid kindlad organiseeritud ringkon• mis. Meie peame rahva jõudusid kasvatama nad, mis käiksid ühe tsentrumi alla ja riigi jõu hakkama ja valima nende seast riigijuhtideks, korraldamisel üksteisest kinni hoiaksid ja häda• riigitüüri juurde neid; kes oskavad ka igapäe• korral kogu rahva jõu liikuma võiksid panna. vaste väikeste tööde juures jääda juhi köhale. Üksi parteiliste organisatsioonide peale toetu• Juhtide väljavalik on meil kõige raskem ja va• des ei suuda meie väikearvuline rahvas mitte lusam küsimus. Et see valik õieti saaks sün- 34 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 2 — 21. II 36. dida, seda peab meile võimaldama sellekohane mised ja lahkuminekud vaadetes riigikord. See uus kord, mille nüüd loome, an• kõrvale heita ja ühes meeles koos nab meile võimaluse organiseerida riigikorda meie riigi ülesehitamisele asuda. uutel alustel, et mitte poliitilised parteid ei Mingid lahkuminekud ega kõrva• saaks jõudude killustamiseks tööd teha, vaid et lehoidmised ei tohiks meid segada meie saaksime töötada oma elukogemuste ja pa• selle suure, rahvariigi ülesehita• rema oskuse järgi selleks, et oma riiki kindlale mise töö juures. alusele seada. See uus põhiseadus peab meile Kõigile nähtavaks alguseks selle ülesehitava need võimalused andma. Olen kindel, et töö juures olgu meie üksmeelne poolt-hääleta- meie suudame üksikud lahkarva- mine järgneval rahvahääletusel."

Pühitseme täna endi riigi sünni järjekordset võitlust pidanud. Kuid võime siiski uhked ja õnne• mälestuspäeva. likud olla, sest oleme võitnud. Tänane päev on meile kõigile selleks tähiseks, Meie kauged esivanemad valisid eesti rahva kus oma äripäevalikkudest kohustustest ning mu• asukohaks ja kodumaaks tõmbetuulte ja tormide redest tagasi tõmbume, et seisatada, pilku heita maa — Läänemere ranniku. Oleme siin karmides minevikku — ja uusi, avaramaid väljavaateid leida põhjamaisetes oludes kasvanud ja tugevateks sir• tuleviku jaoks. gunud. Meid võiks võrrelda tuhandeaastase põlise Iseenesest võttes ei ole ju aastapäevadel kui tammega, kes kõrgel kaljusel merekaldal kasvades niisugustel ühtegi tähtsust, sest \ reaalne väärtus oma pika eluea jooksul lugematul arvul tormiiile ei ole mitte aastapäeval, vaid 'sellel sündmusel ja pikselööke pidanud vastu võtma. Aga ta ei ole enesel, milline jäädavalt ajalukku veerenud. Eriti seni mitte murdunud. kui see sündmus niivõrt loomulik ja enesest mõis• Kannatuste ja saatuslikkude hoopide vastu tetav, nagu seda on ühe elujõulise rahva vabaduse kaitset otsides on ta oma juured sügavale kalju• saavutamine ja lõplik maksmapanek. lõhedesse sirutanud ja oma tüve paindumatuks Iseseisvus ei ole kellegi kingitus ega armuand, kasvatanud! vaid iga rahva võõrandamatu ja loomulik õigus! Koltunud ajaloo leheküljed teavad jutustada Sellepärast- ei oleks meil põhjust ka tänasel aasta• nendest kannatustest, pisaratest ja valust, mida päeval eriti juubeldada, vaid võiksime pigemini meie esivanemad võõra võimu all tunda saanud. enda südametes suurt seesmist rahulolu tunda Meie üle on valitsenud mitu võõrast peremeest. selle töö ja nende tagajärgede pärast, mida teinud Tule ja mõõgaga on nad oma peremeheõigused ja saavutanud oleme. maksma pannud. — Kuid eesti rahva hinges pei• Iseseisvus iseenesest ei ole mingi väärtus. Aga tuvat vabadusesädet, seda ei ole nad mitte läm• ta saab väga suureks väärtuseks, kui teda tarvi• matada suutnud. tatakse — ja õieti tarvitatakse! Ta on kui raha, ilma milleta praeguse ühiskondliku korra juures Saatuse vägeval tahtel oli meie põlve käes ot• raske ära elada, kuid mida siiski nõnda ja teisiti — sustada ja hoida seda aastasadade varandust, kui• hästi ja halvasti — tarvitada võidakse. Iseseisvus vatada aastasadade pisarad, need, mis olid lan• on võimalus omapäraselt areneda, edeneda, tööd genud armsaks saanud pinnale, sügavasse musta teha ja oma rahvapärast vaimset kultuuri soetada mulda, sinna, kus neid keegi ei näinud. — ning kõrgemale viia. Iseseisvuse õige hindamine Nüüd oli käes see silmapilk, mis võib-olla ku• algab vaimsete väärtuste hindamisega. Rahval, nagi kordunud ei oleks. kellel ei ole vaimseid huvisid, sellele- ei ole ka ise• Eesti Vabadusevõitlus on üheks kõige ilusa• seisvus paratamatult vajaline. —- Ja meie, eest• maks ja helgemaks ajajärguks meie rahva aja• laste, iseseisvus on meie omapärase kultuuri võit! loos. Ja võime tõsiselt uhked olla, et saatuse poolt Eesti rahva sisemine tugevus ja vaimujõu rau• meie põlve õlgadel kõik need raskused veereta• gemata edasitung valguse ja vabaduse poole on tud. — Kuid oleme siiski liiga ligidal möödunud meid aastasadadest läbi välja toonud meie prae• sündmustele,, et neid õieti ja täielikult ajaloo taga• guse omariikluse juurde. Oleme pikka ja rasket põhjal hinnata suudaksime. tfr. 2 — 21. II 36. ÜLIÕPILASLEHT 35

Üliõpilaskond Vabariigi 10. aastapäeva paraadil.

Meil leidus juhte, kes ka kõige raskemal ja vus on meile kallid. Ja kui lugupeetud Kaitse• meeleheitlikumal silmapilgul meelekindlust ei kao• vägede Ülemjuhataja ütles: tanud, kes olid otsustanud võita või langeda. — „Mina olen uhke, et ma väikese, kuid sisemi• Ja kas leidub meie keskel täna neid, kes tänu- selt tugeva riigi kodanik võin_ olla!", siis arvan, tundel meelde ei tuletaks nende tööd, kes ööd ja selles väljendub iga tõsise eestlase ja isamaalase päevad valvel olid rahva saatuse juhtimisel?! sisemine veene. Oleme kallist hinda maksnud oma iseseisvuse Pika ja vaevarikka otsimise järele näeme vii• eest — väga palju kallist verd oleme kaotanud ja maks leidnud olevat selle sideme, mis meid kõiki kõik haavad ei ole veelgi kinni kasvanud —, aga tugevasti köidab ja lepitab. Nähku ka kõik teised kui vaatame tagasi iseseisvuseaja tööle ning tule• rahvad, et on armastatud seda väikest vaest maad mustele, siis võime südame põhjast kinnitada: ühes soode ja rabadega, ühes lume ja tormidega, pori ja vihmadega! Ka tormides on ta meile armas „See oli seda väärt!" — Ja oleme valmis, kui olnud!! meilt nõutakse, kõiki neid ohvreid uuesti kandma. Sest öeldud on: Ärgem otsigem tänasel aastapäeval üksi neid sidemeid, mis seovad oma rahvast kodumaa külge „See ainult väärib vabadust ja elu, kes neid tööstuse, tasu ja saagiga, rikkuse ja kullaga. Need iga päev uuesti võidab!. .." sööb aeg läbi... need võime ise läbi lõigata sama Kuid loodame, et meilt ei nõuta eneseohverda• kergelt kui nad köidetud... mist vaenuväljadel; ent et jõuda täiuslikkuse Ei ole inimesed oma kodumaad kunagi siis nii poole, ei pääse meie mööda enda ohverdamisest palavalt armastanud, kui neil oli laud raskelt kae• riiklikul ülesehitustööl. Ja kui vanad roomlased tud, kannud ääreni jooki täis. Kui nad teda ar• ütlesid oma poegadele: „Ilus ja aus on isamaa mastasid — siis — kui ligines hädaoht, leib laualt eest surra!", siis ütleme meie oma lastele: „Ilus otsa lõppes! ja aus on isamaale elada!" ... Aga otsigem sidemeid, mitu korda õrne• On olnud iseseisvuse aja kestel mitmeid ras• maid, kuid siiski tuhat korda tugevamaid, neid, keid katsumisi. Piiritaguse vaenlase ootamatu mis viivad südamest südame juurde. kallaletung pimeduse katte all on meie iseseisvust Üks side aga ei tohi tänasel .päeval meie mee• ähvardanud, kuid ka meie endi keskel on leidunud lest kustuda, mis meid kõiki just kui kokku kut• vendi ja kaasvõitlejaid, kellede kergemeelsus on sub, palub tulla üheskoos, ja milline kutse on püüdnud rahva hinge lahkhelisid ning vaenu kül• meile kõikidele suur ja püha... Nende haud, kes vata. Kuid oleme siiski õnnelikult neist katsumis• oma elu kalliks ei pidariud, vaid andsid selle käest tast välja tulnud, sest iseseisvus ja sisemine tuge• ja surid, et meile, jääks vabadus ja elu. 36 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 2 — 21. XI 36.

Langenud kangelaste hauad on Vabadusepäe­ ... Ja kõigi maade ja rahvaste hulgas on meil val nõnda surmtõsised, et ükski ei suudaks kül­ vaid üksainsani isamaa, üksainus Eesti! malt mööduda. Peatub mõtteski ja huuled sosis­ Meil ei ole suuremat ega tähtsamat päeva, kui tavad tänusõnu valu ja surma eest. meie iseseisvuse mälestamisepäev. Kõik, mida veel Üks kord igal aastal, tänasel päeval, tõusevad tulevikus võime loota, on rajatud sellele alusele. meie pühad vabadusetoojad omast külmast kal­ Väärtust, mida see päev meile kätte on andnud, on must, tulevad ja on meiega. Ka praegu on nende nõnda suur, et meie seda veel sada korda rohkem kahvatud kujud meie keskel.. . Meie ei näe neid, pühitsema peaksime. Meile võiks siin eeskujuks aga nemad meid küll, oma vaimusilmaga... olla üks väga vana kultuurrahvas, kes oma iseole­ Nad näevad ja nad on õnnelikud, et nende elu­ mise algul kõigi oma rahva liikmete kohta järg­ ohver asjata ei ole olnud. Nad teavad, et surmaga mise käsu maksma pani: algas alles nende tõeline elu meie südametes. „Teie peate seda pidama enestele ja oma tule­ Kui meie kauge esivanem ja rahvuskangelane vastele põlvedele igavesti seatud viisiks. Lembit, rohkem kui seitsesada aastat tagasi, Kui teie lapsed teilt, kunagi küsivad: ,,Mis tee­ raudrüütlitega võideldes Paala väljadel langes, nistus see teil on?" •—siis peate vastama: ,,See siis surmasid sakslased küll suure eestlase, kuid on see päev!..." ­—■■■;■ selle mehe rinnus peituvat vaimu, vaprust ja va­ badusepüüet ei suutnud nad mitte hävitada. Lem­ bitu vaim on aastasadadele vastu pidanud ning uue ja väärika väljenduse leidnud meie vabaduse­ Vigu, puudusi ja muresid on meil olnud küllalt võitluses. seni ja küllalt vaatab neid ka tulevikust vastu. Meie kõikide suur ning püha ülesanne on nende Aga kas on olnud ühtegi ema, kes oma lapsi kas­ ohvritega võidetud vabadust vääriliselt hinnata! vatanud pisarateta? Kas ei ole ta neid sageli Kuid kas oleme seda siiski alati teinud? põllenurgaga salaja pühkinud? Nii mõnigi kord kuuleme üht kui teist ütlevat: Ja kas tunneb ajalugu rahvaid, kes tõusnud „Mis on mulle iseseisvusest kasu olnud," ehk: kannatusteta? „Mida on Vabariik minule andnud!?" — millega Aga oleme siiski rõõmsad tänasel päeval. Mitte tahetakse põhjendada oma külmust ja osavõt­ sellepärast, et täiuslikkuse kätte oleme saanud, matust. vaid seepärast, et meile on antud vaba võimalus Veel suurema õigusega võiks küsida: selle poole püüdmiseks. „Mida on elu mulle andnud? Mida olžn ma Keegi suur vaimuinimene ütles: ,,Kui Looja ilmale sündimisest kasu saanud?" — seisaks meie ees, hoides oma paremas käes kõigiti Aga kes heidab seepärast oma emale ette, täiuslikku riigikorda ja vasakus püsimatut püüd­ miks oled sa mulle elu andnud ja mind üleskasva­ mist täiuslikkuse poole, ning ütleks meile: — „Va­ tanud? f— Kes ei peaks elu äravõtmist, surma­ lige, kummast käest soovite!" — siis haaraksime karistusega karistamist kõige suuremaks ja ras­ tema vasaku käe järele ja kostaksime: „KÕige­ kemaks karistuseks!? vägevam, täiuslikkus on vaid Sinu jaoks üksinda; Ema sünnipäeva hommikul ei astu lapsed te­ Meile aga, nõrkadele inimestele, anna püsimatut male vastu mitte nõudmistega — mida ta neile püüdmist täiuslikkuse poole.. ." andma peaks, või võlakirjadega, mida ta neile Inimese .suurimaks õnneks on vaba ja takista­ andmata on jätnud — vaid tänutundega meelde mata lähenemine oma ideele. Ühiskonna ja rahva tuletades seda, mida ta neile andnud on... ülimaks hüveks on vabadus enesemääramiseks, ... Ja ka kõige väiksemad, kel ei ole tuua kal­ iseseisvus enese valitsemiseks. leid kingitusi, tahavad oma armastatud emale näi­ data poolehoidu nähtavate märkide abil. Olgu see Täna võime öelda, et meie õigus elab! kas või väikene peotäiski kannikesi, millede too­ See eneseohverdus — mis kõrgemal iseendast, miseks hommikul varakult voodist tõustud ja juba mis näeb kaugemale, mis tunneb enda rahva aas­ kastega metsa rutatud. tasadade muresid, pisaraid ja õnne — see viib Ka endi väikest kodumaad armastame nagu eesti rahva ka tulevikus edasi. See süda, mis tuk­ oma ema, kõigi ta vigade ja puuduste peale vaa­ sus kaheksateistkümmend aastat tagasi, tuksub ka tamata. täna, ja meile tundub, kui kaoksid tumedad pilved Kuigi meie emal on kortsud palgeil, käed tööst ning nähtuks tee kevadele ja päikesepaistele. karedad ja ehted kehvad, ja kuigi laias maailmas on väga .palju ilusamaid naisi... . Andku meile kõigevägevam saatus ja Jumal, ... Kuid kagu maailmas, sadade miljonite selleks õnne — ja jõudu! naiste hulgas, on meil vaid üksainus ema... .Heino Sein. Hr. 2 ,­ 21. II 36. ÜLIÕPILASLEHT S? üliõpilane ja kodukaitse Üliõpilaste osa kaitseliidus Üliõpilased on oma algatusega ja üldtarvilik­ niikaugele, et uues olukorras enesekorralduse kude ettevõtetele kaasaaitamisega jätnud kõikjale ' kaudu jõutaks asju ajada eestlastele vastavas suu­ määrava tähendusega töötagajärgi. Ei ole vist nas. Mida sellel alal ja ajal teeb üliõpilaskond, ühtegi suuremat algatust ega üritust, kus üliõpi­ näeme allpool. lased ei oleks osa mänginud. Eesti üliõpilaste ÜliÕpiJasmülits. osa oma rahva eluavalduste juures on eriti silma­ paistev. Juba niikaugele, kui ulatub organiseeri­ 3. märtsil 1917. a. tulevad kokku vene rahvu­ tud Eesti üliõpilaste tegevus, on ta seoses olnud sest üliõpilased, peamiselt need, kes oma maailma­ rahva huvi ettevõtetega. See on silmapaistev ja vaate^ poolest ühtlased, ja otsustavad asutada mii­ erandlik osa, mis eesti üliõpilast kõikidest teistest litsa, kes võtaks üle ametiasutised ja viiks Tartus rahvastest erinevaks teeb. Nii jõuliselt kui seda revolutsiooni kiiremalt läbi. Nende poolt valitakse eestlased, ei ole ühegi teise rahvuse üliõpilane oma miilitsapealikuks üliõpilane Strauss („Postimees" rahvuse üritustele kaasa löönud. nr. 53— 1917. a.). Loodud üliõpilasmiilitsaga Mida suuremaks kasvab eesti soost,üliõpilaste liitub ka üliõpilasselts „Ühendus". Teised eesti arv, seda intensiivsemaks läheb üliõpilaste osavõtt üliõpilasorganisatsioonid nõuavad üliõpilasmiilitsa Eesti eluavaldusest. Seepärast ei ole eesti üliõpi­ asutamist, kus kõik üliõpilased saaksid osa võtta laskonnale tema minevikutöös midagi ette heita, ja kus keskkorraldus valitakse osavõtjate organi­ seda enam, et suurtel murranguaegadel on üliõpi­ satsioonide poolt. See ei leia vastukõla ja seepä­ laskond, eriti Tartus, osutanud suurt algatusvõi­ rast algab üliõpilasorganisatsioonides omaette met ja püsivust. Üliõpilaste osa meie avalikus elus miilitsa organiseerimine. 4. märtsil on enamik eesti on veel hindamata. Seepärast ei saa ka anda täit üliõpilasorganisatsioone juba omad nimekirjad ülevaadet kõikidest nende eluavaldusist, mis üli­ esitanud ja linnas korrapidamise enda peale võt­ õpilane kaastegevana osa on võtnud. Siinkohal nud. („Post." nr. 56 — 1917.) ■tahaksin puudutada peamiselt seda, mis käsitleb Samal päeval (4. III 17.) on ka Põhja­Balti •üliõpilase osa omakaitses. Üliõpilaste osa vaba­ keskkomitee koosolek, kus arutatakse linnaomava­ dusvõitluses on mitmekesist käsitust leidnud „Üli­ litsuse­ ja miilitsaväe asutamise küsimust. Kum­ õpilaslehe" veergudel. Seepärast jätan selle puu­ magi ala jaoks valiti 15­liikmelised komiteed dutamata ja piirdun omakaitse või kaitseliidu („Postim." nr. 53). osaga. Sellel alal on üliõpilastel suured teened, 5. märtsil on eesti üliõpilaste ühine koosolek, mis üliõpilaskonnale Tartu teiste kodanikkude hul­ kus arutatakse miilitsaväe asutamist („Post." gas annab täieliku tunnustuse, kui jõust, mida nr. 54 — 1917). See ei ole mitte muuks, kui sel­ kerge on liikuma panna ja kes oma ülesandeid leks, et juba 4. märtsil asutatud üliõpilasrniilitsale täidab täie tõsidusega. anda terve eesti üliõpilaskonna miilitsa ulatust ja leida tuge eesti seltskonnalt, kuna paralleelselt, Vene revolutsiooni esimesed päevad Tartus. nagu eelpool nägime, töötasid vene üliõpilased. Teated, mis Vene 1917. a. revolutsioonist 6. märtsil saab Põhja­Balti Keskkomitee esi­ Tartu jõudsid, vaimustasid küll kodanikke, kuid mees J. Tõnisson kubernerilt ettekirjutuse wiibi­ rahvas hoidis alal külma rahu ja korra. Kuigi revo­ mata ellu kutsuda rahvamiilits seltskondliku rahu lutsiooni esimestest päevadest päevi möödus, toi­ ja korra alalhoidmiseks." metati ja talitati Tartus endiselt, nagu poleks mi­ Nüüd on eesti seltskond üliõpilaste näol saa­ dagi juhtunud, välja arvatud mõned rongkäigud, nud õigusliku aluse ennast miilitsaväeks organi­ mis sooritati ilma korrarikkumata. seerida. Miilitsavägi koosneb üliõpilastest. Üli­ Ajakirjandus ja eesti seltskonna juhtivad tege­ õpilased võtavad üle ametiasutisi, peavad valvet lased manitsesid kodanikke rahule ja oma igapäe­ asutiste juures, areteeritakse endiseid võimumehi vaste ülesannete täitmisele, lubades seltskonnale ja hoitakse tänavatel ning rahvakogumiskohtadel anda vastavat informatsiooni. Samal ajal algas korda. Mõnikord on üliõpilased valveteenistuses seltskonna organiseerimine selleks, et ära hoida ööd­päevad. rahurikkumisi ja elukäiku juhtida radades, mis Miilitsa tegevus suureneb ja tarvilik on luua ajaloo suurtel silmapilkudel ette määratud. Oli suuremat miilitsaväge, tuues ka teisi kodanikke arusaadav, et Tartu pidi oma korraldustes ja selts­ oma kohusetäitmisele. Sellepärast avaldab Põhja­ kondlikus eneseorganiseerimises rutuliselt jõudma Balti Keskkomitee esimees üleskutse rahvale, kut­ 38 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 2 — 21. II 36.

KAITSELIITLASED ÜLIÕPILASSELTSIDEST KAITSELIIDU PARAADIL 1925. A. sudes 300—400 kodanikku rahvamiilitsasse. Üles• siiski alles hoidsid organisatsiooni ja paljud ka kutses öeldakse muuseas: Üliõpilased on juba relvad. Seltskondlikud organisatsioonid aitavad suuri kohustusi kandnud ning väsinud. Nad peak• ellu kutsuda n. n. reserv-miilitsa. See oli organi• sid ka õppida saama. Sellepärast kõik, kellel öö• satsioon puht siserahu alalhoidmiseks ja loodud päeva kestel paar tundi aega, astugu rahvamiilit• vastukaaluks enamlusele. Sinna kuulusid kõik, kes sasse. („Post." nr. 57 — 1917). olid vastu enamlusele. Üliõpilased seisid jälle esi• rinnas. Eriti agaralt võttis üliõpilaskond osa suu• Rahvamülits. lisest selgitustööst tagavarapataljonis, kus enam• Nagu pärastisest sündmuste käigust näha, ei lased kihutustööd tegid. Et meeleolu hoida enam• ole rahva hulgas palju neid, kes endid tahaksid laste vastasena, peeti loenguid ja kavatseti ellu siduda miilitsa tööga. Ka rahvamiilitsa ajal jäävad kutsuda „Eesti soldatite ülikool". Loodud reserv- kandvaks osaks üliõpilased. Isegi miilitsa jaos• miilitsast võtsid esijoones osa üliõpilased, kuid kondade kujundamisel näeme neid juhtivate jõu• seal oli kodanikke kõikidest seisustest ja ameti• dudena, kõnelemata teistest ülesannetest. aladest. Ka rahvusele ei pandud rõhku. Üliõpi• Kui miilitsa jaoskonnad organiseeritud ja mii• lased kujundasid endist „lööksalku", keda saadeti lits linnavalitsuse korraldusse läheb, hakates seega igale poole, kus tarvis oli midagi valvata või sel• täitma puht politseilisi ülesandeid, tõmbub üliõpi• gitada. Reserv-miilits jäi tööle seni kui enamla• laskond tagasi, sest tema ülesanne oli täidetud. sed selle laiali saatsid. Enne aga, ja nimelt 1. detsembril 1917 töötas üliõpilaste asemikkude Reserv-miilits. kogust loodud täidesaatev kogu koos 12. armee 1917. a. sügissuvel muutub Tartus olukord pi• eesti komiteega välja kava, mille järele eesti üli• nevaks, sest enamlased tungivad oma kihutus• õpilased pidid vabatahtlikult astuma eesti väeosa• tööga kõikjale. Rahulikku elu ähvardab kõiki hä• desse, et seal seda tagajärjerikkamalt teha selgi• vitada püüdev enamlus. Meeled on ärevile köetud tustööd (^Üliõpilaskonna ajalugu" — F. Puksov). ja pinge paisub eriti kaitseväelaste ridades, kes Eesti ohvitseride nõuandel jäi see kava teostamata, kuuluvad nii Läti kui Eesti tagavarapolkudesse, küll aga jätkati tööd teisel viisil ja teiste abinõu• mis asuvad Tartus. Kõigil oli selge, et seisukord dega. Ka siis, kui enamlased likvideerisid reserv- võib halvaks muutuda, kui mürgile ei leita vastu• miilitsa. mürki. Seepärast astubki tolleaegne Tartu linna• pea J. Kriisa ühendusse seltskondlikkude organi• Okupatsiooni aeg. satsioonidega, et luua omakaitse organisatsiooni, Kohe peale enamlaste lahkumist restaureeri- kellest kaugel oleksid enamlised vaated. Samal ' takse Tartu omakaitse. Üliõpilased võtavad sel• ajal ollakse jälle tihedas ühenduses üliõpilastega, lest endises koosseisus osa. Nüüd on töö märksa kes kevadel küll uuesti õppetööle siirdusid, kuid raskem, sest tuleb valvata, et põgenevad Vene Nr. 2 — 21. II 36. ÜLIÕPILASLEHT 39

RÜHM KORPORANTE KAITSELIIDU PARAADIL 1925. A. väed ei laastaks linna. Tartu omakaitse likvidee• saab, saab üliõpilaskond kaitseliitlasena juba sõ• ritakse 24. veebr, sakslaste poolt. Kuid see jääb jalisi ülesandeid. 13. nov. 1918 saabub asemik.- põranda all töötama väikeste salkadena, pidades kogule allpool toodud kiri. Kiri ise on kirjutatud sidet eesti ohvitseridega. Üliõpilased, kes lähevad hariliku pliiatsiga taskubloki väikesele lehele: maale, võtavad oma peale ülesande, kindlaid mehi „Eesti üliõp. organisatsioonide Asemikkude koguda ka maal. Nii tekivad ka valdades kolmi• Kogule. Siin. kud, kes peavad usaldusmeeste kaudu tihedat sidet. Palume homme teatada: 1. Palju omakaitse- väelasi on Teil korraldatud, 2) palju on võimalik Juunis käis kindral E. Põdder Tartu kaitseliidu sõjariistu saada. Ühtlasi teeme Teile ettepaneku organiseerimist kontrollimas ja tõi kohale ka kait• viibimata korraldus luua, et omakaitse võiks järg• seliidu põhikirja, mis üldjoontes uhtus Tartus väl• misel päeval tegevusse astuda. Korraldust palume jatöötatud kaitseliidu alustega. Töö kestis terve meile homme kl. 12 teatada „Vibuane" ruumes." suve ja sügisel oldi kibedasti ametis kaitseliidu organiseerimisega juba avalikult, kuigi okupatsi• Tartus, 13. XI 18. K. Einbund. oonivõimude silmade all. 11. nov. 1918 taheti J. Kuperjanov. sakslastelt üle võtta ametiasutisi. Üliõpilaskond Omakaitse organiseerimine areneb jõudsalt ja organiseerib nüüd kaitseliidu ridu. 11. nov. on üliõpilased jõuavad ka vabatahtliku mobilisatsi• koos EÜS-i erakorraline koosolek, kus otsusta• ooni korral ametlikkudest käikudest ette. 27. nov. takse kaitseliidust osavõtt teha kõikidele kaasvõit• nr. 28 all on Tartu linna Eesti kaitseliidu ülem lejatele kohustuslikuks. Ühtlasi otsustatakse nõu• saatnud järgmise kirja: da, et kaitseliit kujundatakse nii, „et-seal maksaks täielik sõjaväeline distsipliin ja kord, vähemalt „Tartu E. Ü. Õ. organisatsiooni juhatajale. akadeemilise pere kohta". Peale selle tehakse Tartu maakonna E. K. L. ülema käsul peab täna kaasvõitlejatele kohustuslikuks viibimata kontakti õhtuks kl. 10 60 meest üliõpilasi valmis olema astuda oma kodukohtadega, et sealt kaasa tõm• 2-päevase toidumoonaga väljasõitmiseks Peipsi mata kodukaitsjaid. 12. nov. teatab EÜS oma ranna kaitseks. Väljasõitmine saab olema maa• otsustest ka teistele üliõpilasorganisatsioonidele. konna E. K. L. ülema iseäralise käsu järele. Samal päeval ühineb ka korp! Ugala selle otsu• Gnadenteich." sega („Üliõpilasleht" nr. 5 — 1935. a.). Asemik• Et need otsused mitte kuhugile ei jäänud, vaid kude kogu juurde loodud komisjon hakkab orga• vastuvaidlemata organiseeritud üliõpilaste poolt niseerima üliõpilaste kaitseliitu. 12. nov. otsustab täideti, ei tule kahelda. Sest olid ju üliõpilaste ajutine valitsus välja kuulutada vabatahtlikkude väikesed salgakesed peaaegu esimesed, kes Peipsi mobilisatsiooni. See viibib. Ja enne kui sellest asja ja Pihkva poolt lähenevale vaenlasele vastu tõtta- 4ö ÜLIÕPILASLEHT Nr. 2 — ŽL 11 36.

!jsm^m%m?pi!smw?

^i

KORRALDUS E. Ü. O. ASEMIKKUDE KOGULE 1918. A. sid." (J. Albrecht — ^Üliõpilasleht" nr. 3 Enamik üliõpilasorganisatsioone on kaitseliidu 1921. a.) kohustuse oma liikmete suhtes jõus hoidnud tä• Kuidas üliõpilaskond vabadusvõitluse läbi tegi, nini. Üliõpilased on Tartu maleva juures praegu see ei kuulu nende ridade ülesandesse. Kuid üli• kahe malevkonnaga: 3. malevkond (üliõpilasselt• õpilaste osa vabadusvõitluses ei olnud väike, nagu sid) ja 4. malevkond (Eesti korporatsioonid). väike ei ole ka nende arv, kelle nimed seisavad Üliõpilaste arv Tartu malevas on silmatorkav. marmortahvlitel. Nad moodustavad tervest malevast üle 30 prot• sendi. Eelnimetatud malevkondade juures asuvad Kaitseliit uuendatud kujul naiskodukaitse jaoskonnad. 3. malevkonna juurde on kujundatud jaoskond naisüliõpilasseltsidest ja Kommunistide kihutustöö 1924. aastal viis 4. malevkonna juurde — naiskorporatsioonidest. seltskonna niikaugele, et selle vastu hakati abi Peale nimetatud malevkondade on üliõpilasi kõiki• otsima uuesti kaitseliidu kaudu. Kaitseliidu mõte des teistes malevkondades ja iseseisvates üksustes, sai alguse Tartust ja seda hakati salaja organisee• peamiselt juhtivatel kohtadel. rima. 23. okt. 1924. a. oli linnapea kabinetis seltskondlikkude organisatsioonide koosolek. Sel• Malevas hinnatakse üliõpilaste osavõttu kaitse• lest võttis osa ka üliõpilaskonna esindaja. Kaitse• liidu tööst kõrgelt, sest üliõpilased on alati valmis. liidu kodukord saadeti kinnitamisele ja 23. nov., Nad on kergelt kättesaadavad oma organisatsioo• s. o. kuu aega hiljem saatsid üliõpilasorganisatsi• nide kaudu ja tunnevad üksteist, mis võimaldab oonid juba oma liikmete nimekirjad, kes soovisid hädaohu korral kiiret ja julget tegutsemist. Ka on kaitseliidu tööst osa võtta, vaatamata sellele, et nende koondamine häire puhul kerge, sest oma• põhikiri ei olnud veel kinnitust leidnud. Üliõpilas• vahel väljaarendatud häirevõrk annab nendele kii• tel oli seisukord selge ja organiseerimini oleks läi• rema kogunemise kui teistele, nagu seda on tõen• nud oma rada edasi, kuid 1. detsember kiirendas danud häired, mis korraldati kaitseliidu alg• seda sammu ja kaitseliit sai kõigile paratamatuks. aastatel. 1. detsembril tegid mitmed üliõpilasorganisat• Kokkuvõte. sioonid oma liikmetele kaitseliidust osavõtu kohus• Ülaltoodud andmed tõendavad kirjutise algul tuslikuks, õhtul oli enamik organiseeritud üliõpi• ettetoodud lauseid. Siit näeme, kuidas üliõpilas• laskonnast juba relvastatud ja asus valveteenis- kond kõikidel aegadel, eriti siis, kui kodumaale ori tusse asutiste juurde. Esialgselt kujundatakse tarvis olnud vapraid mehi, end esimesena rahva kaitseliidu juurde üliõpilastest o s akõnn a d. Ka teenistusse on andnud. Tartu ülikooli organisee• organiseerumatud üliõpilased astusid kaitseliitu. ritud üliõpilaskond on end varem tööle saanud Nr. 2 — 21. II 36. ÜLIÕPILASLEHT 41

S a r. t­u "•E.Ü.Q,­ Ör^a^^aM t|­' ■''''■■ :,.■■:■:.. J uh a ta ja ^;,s^r­:ll

: ;­IS^i££­»­,.».­ '­'f arti^Äa^cBma *E*KlL»,V u4#m* käeul p^äip: täna õhtuks k. lu, %Ö/meest üliupil&si waijfils : ole&a Z päevase ioMumoenaga wilja söitmlgmk^­^ Peipsi ranna kaiisek s♦ ' ..^^§i6^^ä^^liiSt::'­f:..:■ ■'■':. • v­lj ife&S.... Wal|a­,BC.;J^LMI& 'gaas'öletea maakonna *£«$fc,t Ii." ülema, iseäralise, käsu jfcrele. ■ ''■;'■■ : .//;

TARTU LINNA KAITSELIIDU ÜLEMA KIRI. rakendada kui ükski teine osa seltskonnast: nad oleks võimeline olnud kaitsma ka kõige raskemaid olid. esimesed, kes astusid miilitsasse, esimestena positsioone. Üliõpilastele kuulub ka see au, et nad asusid nad salajast kaitseliitu organiseerima oku­ 12. märtsil, ööl, kui teistel kodanikkudel aimugi ei patsiooni ajal ja olid esimesed, kes kaitseliitlas­ olnud sündmuste käigust, sõjariistus seisid ja tena astusid sissetungiva vaenlase vastu. Esime­ käsklusi ootasid. sed olid nad ka 1. detsembril väljas, kui jõud, kes A. Peel.

WLärhmeid rahvusltise propagandmt Nii nagu igat inimest tabab halva kohtlemise oma lastel õnne tooma, eesti põlve uueks looma!" puhul iseteadvuse langus ja usu vähenemine oma Tol ajal võtsid paraadidest osa seltskondlikud or­ võimetesse, on lugu ka rahvaga. Normaalses olu­ ganisatsioonid ja keskkoolid kogu koosseisus. korras selle vastu paneme tähele, eriti laste juu­ Nood paraadid olid iseseisvuse algaastail rahvus­ res, et inimene pigemini kipub oma võimeid ülegi luse propaganda suurkoosolekud. Peab nentima, hindama, teda tuleb koguni kasvatada enda pii­ et algul nad ansid õige palju vaimustust. Õige pea ramisele. Usk endasse on olukorra paranedes ja aga muutusid sellised kõnedega paraadid šabloo­ julgustavalt mõjutades jälle tagasisaadav. nilisteks, kuuldud lööklausete korrutamiseks, Meil kestab juba 17 aastat vaba propaganda muutusid propagandavõtetena lahjaks. olude sunnil, vähese rahvustunde tõstmiseks. Võt­ Tõusu teed käiv erakondade elu paelus rahva ted selleks on lahkuminevad ajajärgus kuni 1934. tähelepanu. Iga partei töötas omal viisil „eesti aastani sellest meetodist, mis on rakendatav vii­ rahva kasuks". Sõna „rahvas" ei olnud popu­ masel ajal. Esimest ajavahemikku iseloomustab laarne, nii võideldi „rahva" huvide eest. Juba esi­ propagandakeskuse puudumine ja täielik kava­ mestel iseseisvuse aastatel oli parteipoliitiliselt kindlusetus, viimast aega kindel organisatsioon. mitteaktivistile selge, et rahvaküsimuse alal läheb Iseseisvuse algaastail oli meil suurem rahvusluse eesti elu viltu. Mitte ühegi partei juhtkond ei propaganda tegija kaitseväe juhtkond. Nii sõja tundnud rahva mentaliteeti. Kui oleks püsinud päevil kui ka järgneval kõrge idealismi ajastul lei­ parteide vaheline võitlus soliidsuse piirides, oleks dus vaevalt sõjaväe paraadi, kus ei oleks lõpeta­ püsinud raamides, mis on eestlase hingele veel tud kõne lausega: „Küli siis Kafev koju jõuab ära kannatatav, ega siis eestluse mõte ja riigi stä­ 42 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 2 — 21. II 36.

biilsus ei olekski parteilise süsteemi all tarvitsenud 12. märts 1934. Praegu on meilgi aru saadud, et kannatada. Kuna erakondade juhtkond õige ük• rahvuslik propaganda on riigi elus möödapääse• sikute eranditega ei seisnud oma ülesande kõrgu• mata vajalik ja et selle korraldamine on riigi asi. sel, võisime nentida, et viimane kui üks erakond Seni ei ole ainult veel saavutatud propaganda alal tegi Eestis kuni märtsikuuni 1934 rahvuslikult eesti inimese omapärale ja elutundele täiesti vas• negatiivset propagandat. Selle asemel, et jätkata tavat meetodit. Küll on suur edu olemas võrrel• Vabadussõja päevil lõkkele löönud rahvustunde des sellega, mis olid omaaegsed ohvitseride kõned süvendamist ja sellele rahvuslikule kooskõlale ja või parteitegelaste väljaastumised. Meil on veel ühistundele toetada omi erakondlikke erihuve palju teha, et propaganda oleks hulki haarav, vai• oleviku ja tuleviku kavatsuste populariseerimise mustav, veenmapanev. Me vajame õieti oma rah• teel, ruttasid parteide agitaatorid suures taipama• vusluse propaganda instituuti. Ülikooligi juures tuses eestlaste ühistunnet lammutama, et rahva• vajame kõneoskuse laiendamist, milleks hää algus kihtide vahelisest põlgusest lüüa profiiti erakon• on juba tehtud. Eesti rahva massipsühholoogia nale. Et kasu oleks hästi kiire, haarati kõikjal tundmine ja ära kasustamine nõuab hulga tööd, kõige odavama ja inetuma propaganda võtte, vas• vajab eriuurimusi enne kui

ülesehituse poolest.) Väikesest rahvast ja ta 700 saavutis. 20. sajand on tänapäevani eesti ajaloos aastast kõnelemise asemel on meil hädavajalik suur võidukäik, ilma ühegi kaotuseta. viia hulkade tähelepanu rahva töö ja püüete saa- Üks suur puudus me rahvuslikul propagandal vutistele, siduda tänapäeva saavutised muistse on olnud tuleviku jaoks rahvusliku töökava puu• iseseisvuse ajaga. Ei ole sugugi vaja kalduda teise dumine. Kuni 12. märtsini lõppesid patriootilised äärmusse muistse „Suur-Eesti" hiilguse esile ma• kõned harilikult Vabadussõja ülistamisega (mis namisega, piisab tõsiolude jalule seadmisest. On muide on pisut varajane, sest inimesele ei tundu kerge näidata, muistse kaotatud Vabadussõja päe• see suure vägiteona, mis ta ise on äsja teinud) ja vil oli eestlaste elujärg majanduslikult mitmeti pa• päälesõja-aegsete saavutiste nentimisega. Kui rem võitjate omast, et eestlaste poliitiline kord oli ühele õhutamise kõnele ei ole juurele lisatud, mis sama hää tol ajal kui kõigil naaberrahvail, et eest• on vaja teha täna ja homme, siis selline propa• laste iseteadvus ja sõjaline jõud oli palju tugevam ganda mõjub uinutavalt. See meelitab kuulajaid kui naabritel lätlaste] jne. Ei tee raskusi tõendada, loorberitele puhkama. Ei saa salata, et me vanema et muistse iseseisvuse kaitsmisel näitas eesti rahvas põlve juhtide hingel lasubki süüd, et nael on jää• üles arenenud rahvale väärilist üksmeelt mitte- nud ise puhkama Vabadussõja kaunile mälestu• sugugi vähem kui viimase Vabadussõja ajal, kui sele. Elurõõmu ja elujulgust annab rahvale eeskätt mitte rohkemgi. Teame ajaloost, et me rahvas ei lootus ja usk tulevikku. Mineviku teod on ainult ole sellise pääta oleku ajal kannatanud kunagi kui kindlustunde pandiks alalise Võitluse teel. Tule• mõni naaberrahvas. Ma ei saa olla päri Vilmar vikku ei saa manada esile aga ilma oleviku üles• Adamsiga, et teadlik eesti ajalugu algab 20. sajan• andeid näitamata. Inimese hing januneb aktiiv• dil või alles 1927. aastal. See teadlik ajalugu suse järele. Me rahvusluse propaganda lähtekoht algab tõendatult hiljemalt 12. sajandil. 13. sa• on olnud passiivne. Mis kasu on noorel tulvil elu• jandi algult on meil olemas hiilgavaid tõendusi, jõudu ja rakendamata tarmu inimesel kuulata kõ• kus eesti rahvas teeb ise oma ajalugu. 700 aastat nesid isade vägitegudest, kui ta ise on tõdenud, lihtsalt maha kustutada kah ei saa. Teised, kes et tänapäeva ühiskond ei vaja ta teeneid, kui teda tahavad meid lasta paista orirahvana, ei lase seda e; lasta nende ülesannete juurde, kus ta oma veende unustada. Aga seda 700 aastat tuleb vaadelda järele saaks olla vägagi produktiivne? (Miljööst, muistse ja viimase Vabadussõja vaimu valguses. mitte temast sõltuvad takistused: mitmekohapida- See 700 aasta mälestusega seotud alaväärsuse- mine, teenistusse võtmine ilma avaliku võistluseta kompleks tuleb purustada, näidates missuguste ainult pimeda juhuse teel.) Ega noor, täis ülekee• üliloomulikkude pingutuste tagajärjel see võis vat tööjõudu inimene ei saa end üle kanda isa ja alata. Pealegi on praegu juba nii palju selge me vanaisa ajajärku, kus näis olevat vaja töömehi. varasemast ajaloost, et see 700 aastat polnudki nii Millistel aladel tulevad sooritada tänapäeva vaga pime. Tol ajajärgul valitses eesti oma kul• sangariteod, sellest tahab kuulda noor eesti mees tuur, ühiskondlik kord ja majapidamise süsteem ja naine. Sellele peab vastama rahvusluse propa• veel mitu sajandit edasi, võitjad tegid sellele ai• ganda. Et sellist programmi saada, et sellega nult pääleehitise ega toonud muistsele eesti tsivili• õhutada rahvast üha suuremale aktiivsusele (kas• satsioonile mitme sajandi kestel nimetamisväärt vab ju ühismeel ja eneseusaldus ühistöös, mitte lisa. Toogem lisa näitena 13. sajandil isetead• tegevusetuses), seks on vaja me vanemal põlvel, liku eesti rahva olemasolust kas või asjaolu, et setu kelle pärast on eesti olevik, saada kaineks seniste suguharu, kes 400 aastat sugurahvastest täiesti saavutiste võlust, või kui see pole võimalik, siis eraldatud väikese killuna, säilitas vene meres oma• nõutada eesti elukorralduse kava nooremalt põl• pära täielikult, ega sulanud vene rahvusse mitte, velt. Mõjuv rahvusluse propaganda eeldab hulka• kuigi kirik oli venekeelne. Nõrk ja arenematu rah• dele määratud suurte oleviku ja tuleviku ülesanne- vas ei «aa sellises olukorras jääda püsima. Palju nete kättenäitamist. See nõuab omakord suurt ja heledaid tähti on eesti ajaloost tuua näitena enne põhjalikku eeltööd, mis praegu on alles väga 20. sajandit. Olgu mainitud kas või talude välja• auklik. ostmine 19. sajandi lõpul. See on lausa sangarlik Loomet Laja. 44 ÜLIÕPILASLEHT NT. 2 — 21. II 36. tUlÕjptžan^ jja, jpoMUha, Viimasel ajal on meil tekkinud elav mõtte• kindla poliitilise maailmavaate, oleks mitte üksi vahetus üliõpilaskonna „politiseerimise" üle. ebaõiglane, vaid ka hädaohtlik. Kergesti võiks Ühed vastavad küsimusele jaatavalt ja teevad saada mõõduandvaks kas mõni juhuslik tutvus, selles mõttes etteheiteid meie üliõpilaskonnale, juhuslikult kätte trehvanud teos või ühekülgne et see on püsinud kogu Vabariigi kestvuse aja sümpaatia. Stuudiumi iseäralduseks on aga väljaspool poliitilisi päevaküsimusi, kuigi üksi• nõue, et noorel teadusejüngril ei saa ega to• kud üliõpilased, väljaspool ülikooli ja oma or• higi olla kõikumata veendumusi, enne kui ta ganisatsiooni on tegelikult osa võtnud rahva po- ei ole suutnud süveneda mõnesse teda huvita• liitilsest elust, mõnigi kord väga aktiivselt ja vasse probleemi, õigusega toonitavad ühe ka väljapaistvalt. meil väga häsi tuntud rahvusvahelise noorte vä• Teised õigustavad meie ülikooli ja üliõpilas• lismail õppimise toetamise kapitali esindajad, et organisatsioonide senist tendentsi hoida eemale nemad ei anna stipendiume sääraste maade jooksvatest poliitilistest sündmustest ja nende noortele, kes ei ole õigustatud oma stuudiumi puhul mõeldavatest meeleavaldustest, välja ar• järeldusena muutma koolis (ka ülikoolis) kätte• vatud säärased üldrahvuslikud küsimused, nagu õpitud seisukohti. rahvuslikud seletuskõnelennud Vabariigi aasta• Inimese ja ka õpetlase teaduslik ja polii• päeva puhul. tiline veendumus oleneb ideede ja faaside hul• Mitmelt poolt on küsitud, kuidas vaatan gast, mis on tema käsituses loogiliste järelduste mina vanima Õppejõuna ja küllalt aktiivse polii• tõmbamiseks. Seega oleks liiga noorelt abso• tikuna mainitud küsimusele. luutsete tõdedena omandatud poliitlised seisu• Tähendan kohe, et oma üliõpilaspäevil olen kohad takistuseks üliõpilaskonna tõeliseks po• näinud politiseerijaid üliõpilasi (Peterburis) liitiliseks arenguks. kui ka apoliitilist üliõpilaskonda (ennesõjaaeg• Õnneks puuduvad meil need stiimulid, mis ses Berliini ülikoolis). Samuti on mul juhus ol• sundisid endise Vene tsaaririigi õppivat noor• nud tundma Õppida üliõpilaskonde ja nende sugu astuma juba keskkooli pingil poliitikasse, suhtumist poliitikasse hiljem mitmel maal, eriti ning seda lugema endastmõistetavaks asjaks anglo-saksi ja romaanimail. Edasi, olen pida• kõrgemas õppeasutuses: poliitika oli seal kee• nud mõnigi kord vaatlema asja ka meie oma latud asi kodanikule, tema eest mõtles ja kor• olude kohaselt, vähemalt teoreetiliselt. raldas asju kõikvõimsas rutiinikas üha büro• Kõigi mainitu alusel olen jõudnud kindlale kraatia, kelle ülimaks tipuks oli ilmeksimatu ja veendumusele, et meie ülikool ja üli• kõikvõimas isake-tsaar. Ainult ülikool oli tol õpilaskond on päris õigel teel, kui ajal see, haljendav oaas, kus võidi arutada prob• stuudiumi ajal ja oma organisatsioonides katsu• leeme võrdlemisi suure vabadusega, mõnikord takse vältida n. n. aktiivset ehk parteipoliitikat. isegi ilma vähema politseilise kontrollita. Vas• See tähendab — mina pooldan täieli• tavalt sellele oli ka ülikool kokkuvõttes ainu• kult status quo säilitamist ja kene progressiivse mõtlemise häll, mis peäle peaksin üliõpilaskonna politisee• pani igale akadeemilisele kodanikule kohustuse rimist otse rahvuslikuks Õnnetu• viia valgust rahvasse: vaja oli minna „kannata- seks. * jate vendade juurde, nälgiva rahva juurde," et võidelda tsaari prassiva türanniaga. Selleks veenvad mind üldjoontes järgmised kaalutlused: Meie rahvariigis ei ole, Õnneks, kõike seda Ülikooli tulles on noored inimesed täiesti vi• vaja. Riigis valitsemine on meil kõikide täis• lumata suurte küsimuste olude analüüsis, nagu kasvanute kodanikkude asi, mida teostatakse ül• see vajane poliitikas kindla seisukoha võtmi• diste valimiste kaudu. Üliõpilase eneseohver• seks. Stuudiumi ajal noor kodanik astub oma dust ei ole enam vaja, seni, kui ta pole lõpeta• elus esimesi samme iseseisvalt, ilma pideva juha• nud oma vaimset ettevalmistust ja jätnud Alma taja (Õpetaja) kontrollita. Temas valitseb suu• Mater'i ja tema akadeemilise õhkkonna selja rel määral vaid emotsionaalne element, osalt jä• taha. relaimamine ja instinkt. Alles ülikoolis viibi• Samuti on meie üliõpilaskonna organiseeri• mise kestel ta tutvuneb nende ajalooliste ja keh• mise süsteem säärane, mis oma iseloomu poolest tivate teguritega, millest koosneb poliitiline aru• ei tähenda teatud mõttevoolu pooldajate koon• saamine ja Õige hinnang. damist, vaid esmajoones paneb rõhku isiku NÕnda, et säärastel puudulikkudel eeltingi• arenemisele. Igas meie organisatsioonis on po• mustel noor üliõpilane peaks omandama mõne liitiliselt väga erinevaid liikmeid, nii üliõpilaste *fr. 2 — 21. II 361 ÜLIÕPILASLEHT3 45 kui ka vilistlaste osas, kes vähemalt seal tunne­ põhjaliku ja üksikasjalise poliitilise hariduse, vad, et nad on kõik ühe terviku, oma pealegi selle kõrgemas tasapinnas. Selles rahva ühesugused liikmed. Partei­ mõttes on kogu õigusteaduskond, suurel määral line kannatlikkus meie organisatsioonides on ka majandusteaduskond ja filosoofiateaduskond suur rahvuskasvatuslik tegur, mida ei tohi ker­ — poliitilised. Riigi igivanad ja tänapäeva prob­ gel käel heita kõrvale. leemid leiavad seal põhjalikku käsitlemist — Jooksvate poliitiliste sündmuste puhuj mani­ kuid sine ira et studio, ikka teatud perspektii­ festeerimine võib ju vahel olla soodus võimul­ vis, millest on elimineeritud valitsejate vastu oleva valitsuse silmapilgu huvile. Nii üks Balti personaalne element. Tulevane rahvajuht peab riikide ülikoolidest, vist mitte ilma oma valit­ õppima hoidma sotsiaalset organismi, tema elu ja suse Õhutuseta, rakendas sagedasti üliõpilas­ arenemisi, eeldusi ja tingimusi sama hoolega ja konda ka meeleavalduste toimepanemiseks isegi erapooletusega, kui arst Õpib tundma terve ini­ välissaatkondade vastu. Kuid tempora m u­ mese organismi ja selles ilmsiks tulevaid haiguse­ tantur — ja ühel ilusal päeval seesama üliõpi­ nähteid ühes nende parandamise võimalikkude laskond, kes oli omandanud meeleavaldamise vahenditega, või agronoom kogub teadmisi mulla, kombe, pani säärase toime juba oma valitsuse ilmastiku, taime elu, nende eest hoolitsemise jne. vastu, kui selle mõni samm ei meeldinud üliõpi­ tingimusi, ilma et ta pruugiks olla samal ajal laskonnale. Tondid olid välja kutsutud, ja tegelik põllumees, kes vahel äärmiselt närveeri­ suurte raskustega ja murranguga kogu ülikooli tud sellest, kas eksportpreemiat tõstetakse või elus saadi kuidagi ülikooli elu asetada normaal­ mitte. setesse radadesse. Veel rohkem: on täiesti mõeldav, et jooks­ Selles mõttes on üliõpilaskonna, mis oma vate poliitiliste probleemide käsitlemisele üli­ loomult on ja peabki olema, nagu noored kunagi, kool ja üliõpilasorganisatsioonid annavad märk­ kergesti süttiv ja ekspansiivne, politiseerimine sa rohkem tähelepanu kui senini, aga ikka eel­ otse riiklikult hädaohtlik. Ja ma olen mitmel dusel, et see sünnib kõik „akadeemiliselt", tea­ puhul täie veendumusega rõhutanud, et meie tud perspektiivi ja distantsi alal hoides. Oxfor­ rahvuslik Õnn on see, et meie üli­ di üliõpilased debateerivad ka poliitilisi päeva­ kool ja üliõpilaskond on suutnud küsimusi, täiesti kopeerides oma parlamenti hoiduda jooksvast poliitikast, selle speakeriga, valitsusega, valitsusrühmadega teiste sõnadega, et ta pole politi­ ja opositsiooniga, tarbekorral lavastades de­ seeritud. monstratsioone ja obstruktsioone. („Oxford Muidugi ei tähenda säärane apoliitiline üli­ Union"). Kuid kõik seda tehakse vaid õppi­ kooli ja üliõpilaskonna suund kaugeltki seda, et mise ja kogemuste saamise sihiga, ilma et siin riiklikud, rahvuslikud ja poliitilised küsimused kaasa kõneleksid passioonid. Poliitika on siin oleks neile võõrad. Just ümberpöördult: stuu­ samane sport kui traditsiooniline paadisõit. dium haarab kõiki neid küsimusi, tema peab and­ Oxfordi traditsioone ja terve mõistuse valitse­ ma igale akadeemilisele kodanikule, kelles iga­ mist soovitaksime ka meile.. Stuudiumiaeg on ühes peitub tulevane rahva juht, võimalikult õppimiseks, aga mitte politiseerimiseks. . , . ■ . A. Piip. Muljeid inglise üliõpilaste suhtumisest poliitikasse. „;Üliõpilaslehe" toimetuse ettepanekul panen raste kodanike valmistamist parematelt keskkooli­ kirja mõned read oma tähelepanekuist inglise üli­ delt ja ülikoolidelt. Oxford ja Cambridge kui ing­ õpilaskonna tegeluse kohta poliitikaga. Minu ko­ lise akadeemilise kultuuri vanimad ja kindlamad gemused piirduvad kahjuks päämiselt Oxfordi kantsid peavad sääljuures loomulikult etendama ülikooliga, ega olnud minul Õige pingutet väite­ kõige silmapaistvamat osa. Juba keskkoolides kirjatöö kõrval võimalik sellesse üliõpilaselu külge püütakse õpilastes arendada iseseisvat otsustus­ süveneda kuigi tõhusalt, kuid mõningaid muljeid võimet. Nad peavad endid juba sääl tundma minule siiski on jäänud, päälegi õige elavaid. ühiskonna liikmeina. Sinnapoole sihib sport, Nagu teada, on kogu inglise kasvatuse üheks milles rekordspordil on mängida hoopis väikeseni päämiseks eesmärgiks toota kõigiti oma kodaniku­ osa kui mujal maailmas, asendudes päämiselt ülesandele vastavaid isikuid. Inglise demokraat­ ühismängudega, kus ei võistle mitte üksikisikud, lik vaim nõuab seisukohavõtuvõimelisi, aktiivseid vaid rühmad. Sellega pannakse indiviid alistuma riigikodanikke, kes ka tegelikus poliitilises elus rühmkondlikule solidaarsusele ning asetama esi­ ei osutuks pimedaks ega isegi ainult passiivselt kohale ­üldhuvid, selle asemel et püüda hiilata ees­ arukaks, vaid kes tarbekorral ise suudaksid asuda kätt oma isiklike Võimetega. Teiseltpoolt on koo­ osa võtma riigi juhtimisest. Eriti .oodatakse sää­ lides väga levind ka vaidlusklubid, kus mingi või­ 46 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 2 — 21. II 35. malikult aktuaalse teemi kohta kõneldakse poolt vas ühe šoti kindrali kohta käivaid mälestusmärke ja vastu, sageli improviseerides, ilma paberilt ja ürikuid. Asquith, lord Birkenhead, minu teada maha lugemata. Nii sunnitakse loomult tagasi• ka Ramsay MacDonaldi poeg Malcolm MacDo- hoidlikud anglosaksid võitu saama oma si se tõ• nald, lord Grey, lord Curzon vanemast ajast Gla- ketest. dstone ning väga pikk rida teisi Briti ministreid See koolitraditsioon on eelastmeks Oxfordis ja ja pääministreid on olnud Oxfordi Unioni presi• Cambridge'is ning vähemal määral ka teistes üli• dentideks. koolides harrastetavale avalike vaidluste kultu• Unioni kord vastab õige täpsalt inglise alam• sele. Oxfordis on vaidlusühinguid iga kolledži koja omale, isegi kuni väikeste formaalsusteni. juures (mida sääl on kahekümne viie ümber), Kõnelemiskord on järgmine: igakord on käsitlusel ning väga sageli, koguni enamasti on vaidlustee- mingi resolutsioon, mille koosolijad (ainult Unioni mideks poliitilised küsimused, kusjuures lubatakse liikmed) võivad hääletuse teel hääks kiita või hül• väljenduda väga avameelselt, sagedasti isegi õige jata. Kõneleb —- enamasti ettevalmistatult, mõni- ülemeelikult, kuigi terve huumori piirides. Midagi gikord ka paberilt — rida liikmeid poolt ja vastu, ei sallita niisugustel puhkudel vähem kui isiklik• kusjuures kumbagi vaatekohta esitab võrdne arv kust ja pahatahtlikkust, kuid tõsine, siiras arva• kõnelejaid, ning pääle kõnede lõppu liikmeskond mus võib saada käeplaksutuste osaliseks isegi läheb läbi kahepoolse ukse, mille üks tiib oh mää• ägedaima vastase poolt. Samal määral on hin• ra! resolutsiooni hääkskiitjaile ning teine selle nas teravmeelsus, kusjuures Briti kabineti juht tauriijaile. Väga sagedasti palutakse pääkõnele- võib kergesti saada rünnakute ohvriks. Ainult ku• jaiks tähtsaid vastava ala esindajaid, eriti sage• ningat ei lubata häälmeelel puudutada. Pääle dasti parlamendi liikmeid kuni ministriteni välja. nende üldiste vaidlusklubide on ülikoolis ka rida Mäletan näiteks m. s. lord Eustace Percy, Amery, parteipoliitilisi organisatsioone, mis ei tohi tegelda lord Birkenheadi ja peagu kommunistliku James kihutustööga massidele, aga kus püütakse põh• Maxtoni esinemisi. Resolutsioonid võivad olla jalikult analüüsida oma erakonna tegevust ja akadeemilist, humoristlikku või ka õige aktuaal• sihte ning kuhu sageli kutsutakse kõnelema polii• selt poliitilist laadi. Ei ole imeks panna, et noorte tilisi suurusi. Nii olen Oxfordi ülikooli liberaalse seas lokkab sääljuures radikaalsus, millest hiljem klubi külalisena kuulnud Lloyd George'i kõnele• siiski enamasti näib loobutavat. Suurt tähelepanu vat inglise maareformist. Kuna see juhtus just äratas äsja, kui Oxfordi Unionis hääletusel sai liberaalide erakonna lõhenemise aegu, mil Lloyd enamuse patsifistlik resolutsioon, mis oli sõnastet George ei olnud teatavates liberaalide ringkonda• umbes nii, et „käesolev koda tulevase sõja puhul des enam kuigi populaarne, siis järgnevates vaid• ei kavatse haarata kuninga kaitseks relvi." On lustes astuti vanale riigimehele väga teravalt arusaadav, et seda sündmust Londoni ajakirjan• vastu — peab ütlema, et suure oskusega, aseta• duses kommenteeriti väga ärevalt, sest on üldiselt des sõrme endise pääministri Kelladele kohtadele, teada, et ülikoolide unionid on alamkoja kõige nii et kuulsal hallpääl ei olnud kuigi mõjuvaid järjekindlamaid varustajaid värske inimmaterja• argumente vastu tuua. Tal ei jäänd üle muud, kui liga. Kuid nii kaugele minev mässumeelsus on oma kõige osavamale vastasele öelda komplimente erandlik. Harilikult ollakse hoopis taltsa'mad. ning loota, et ta varsti satuks alamkotta. Kas see Liiatigi mõjub teatavatel puhkudel tugeva pidu• lootus on teostund, seda ma praegu ei tea öelda. rina vanem liikmeskond — n. ö. vilistlased —, Olid olemas ka Labour Barty ning vanameelsete kellele tõsisemalt mõeld resolutsioonide puhul on organisatsioonid, kuid, eriti populaarsed olid jäet mõnevõrra võimalust vahele segada. Nii süt• tollal Oxfordis liberaalid ja tööerakondlased. tis Oxfordi Unionil niinu sääloleku ajal sõda üli• Kõrgeimaks Oxfordi üliõpilaste poliitilise kõ• kooli asekantsleriga (= rektoriga), kes üliõpilaste nekunsti foorumiks oli ja on praegugi The Oxford arvates oli suhtunud ülekohtuselt paari väga va- Union — kõigile üliõpilastele avat kõneühing, kus sempoolsesse üliõpilasse. Unioni erakordne üld• esinesid päämiselt need, kes oma erakondlikes koosolek avaldas sel puhul asekantslerile laitust, ühinguis juba olid läbi teinud esialgse treeningu. kuid põhikirjas ette näht arvu liikmete poolt esi• Selles ühingus võis käsitella kõike pääle seksu• tati selle otsuse vastu protest, mis pandi Unioni aalsete ja usuliste probleemide, kuigi ka need tõk• eeskojas paariks nädalaks välja, millise aja kestel ked näivad inglise lehtede teatel olevat langend. liht- ning eluaegseil liikmeil oli Õigus sellele anda 'Oxfordi ja Cambridge'i Union'eid peetakse üsna oma allkiri. Endisi oxfordlasi voolas sedakorda üldiselt inglise parlamendi eelkoolideks, ning kogu maalt nii palju kokku, et resolutsioon lükati nende asutiste presidendiks pääsmise prestiiž. on tagasi. nõnda suur, et nende eksperimentidele on tuge• Piirdun nende mälestustega. Neist ilmneb, et vasti kergendet pärastine poliitiline võistlus koha üliõpilaskond tegeleb väga intensiivselt poliitiliste pärast Westrninsteri parlamendis. Nii valiti minu küsimustega, kuigi esiotsa veel ainult akadeemi• Oxfordis oleku ajal Unioni presidendiks praegune liste ringkondade piirides, ning et ülikoolid väga umbes kolmekümneaastane parlamendiliige Len- olulisel" määral aitavad ette valmistada pärastisi nox-Boyd, kes äsja külastas Eestit, uurides Nar• riigimehi. Ants Oras. Nr. 2 — 21. II 35. ÜLIÕPILASLEHT 47 Raamatuaasta saavutusist. Nüüd, Raamatuaasta lõpul, oleks publikul saavutusi. Paistab muide silma, et Tartu linn kindlasti suur huvi saada ülevaadet kogu „raa- on oma annetuse määranud teaduslikule raama• matuabistamise" kampaania tulemusist. Haarab tule. Lõppeks, 1500 kr. jääks raamatu illustree• ju see propaganda, mida aasta vältel tehti eesti rimise ja trükitehnika auhindamiseks. On ette raamatu hääks, oma eesmärgiks Õieti kogu meie nähtud, et kui mõnel alal ei leidu teost auhinda• kultuurielu hoogsustamise. Väga lai ala ja suu• miseks, siis antakse stipendiume, et saada vasta• red ülesanded, nagu näeb. Ja kuna see meie vat teost. kultuuri-„üksaastak" ei rajatud mitte just täp- Siinkohal ei ole võimalik teha oletusi tule• sale ega kindlasti kinnipeetavale kavale, ei vaste auhindamiste kompetentsuse ja õigluse taotelnud mitte otse kultuurimajanduse ülesehi• üle. Peab küll aga rõhutama, et eesti raamatu tust, siis ta konkreetsed tulemused on paratama• vastu oleks ühiskond siis Õiglane, kui kõiki ülal• tult rohkem üldist ja mõnevõrra juhuslikkugi mainitud auhinnamäärasid saaks välja jagada laadi. Neid ei saa mõõta mingite normidega. igal aastal! Tähtsaim RA saavutus kogu rahva seisuko• Üks liik Raamatuaastal tekkinud ühekordseid halt on kahtlemata raamatu sanktsio- auhindu igatahes vääriks kirjanduse seisuko• neerimine. Kõige laiemadki hulgad on saa• nud aimu, et kui eesti raamatu tähtsuse üle pee• halt õige käredat arvustust. Need on summad, takse kõnesid igas vallas, ja kui riigi kõrgemad mida eri kutsekihid ja organisatsioonid, nagu võimukandjad patroneerivad kogu seda kihutus• kirik, üliõpilaskond ja naisühingud on määra• tööd, siis peab asjas peituma midagi tõsist. nud oma liikmeskonda positiivselt kujutavate Eesti raamat, olgu ta kasvõi jutt ajaviiteks, teoste eest. Säärane „auhindamine" näeb ena• peab siis väärima tõsisegi inimese tähelepanu; masti välja nagu otsene töötellimine, isegi mitte lugemine vahest ei olegi paljas ajaraiskamine, nagu sotsiaalne tellimus. Mis arvata kirjani• jne. Eks näiteks kooli-raamatuharidus ole ka kust, kes tõepoolest sihib oma teose mõne sellise aidanud inimesi edasi. Ja sellepärast — vahest „tsunfti" ülistamisele, s. t. ta auhinnale? Iga• ei ole ka kirjanikkude-kunstnikkude ning raa• tahes puudub tal lugupidamine oma kutsest. matukogude riiklik toetamine mitte just võrdne Nähtavasti aga jääbki suur osa neid positiivsuse- rahvavaranduse lagastamisega... auhindu välja andmata; meelitused ei ole küllalt suutnud mõjuda. Kuigi riik omalt poolt ei ole kultuuritoetust RA puhul eriti suurendanud ega viinud laiemale Ajakirjanduses on viimaste aastate kirjan- alusele, siis ometi riigivõimu eestkoste ja soo• duseauhindamiste ja ka RA puhul küllaltki sõe• vituse" abil on saadud hankida summasid (või lutud seda üldist eetilise ja rahvusliku positiiv• väljavaateid summadele) eesti ilukirjandusliku suse s. t. ,,pedagoogilise" programmi nõuet, mil• kui ka teadusliku raamatu pidevaks auhindami• lega just kirjandusekaugeist ringidest, püü• seks. Meie oludes ei ole nende suuremalt osalt takse mõjustada meie kirjanduslikku loomin• perioodiliselt kavatsetud auhindade summa — gut. Suurem osa silmapaistvamaid sõnavõt• 18.500 kr. — mitte just väike, ega mõjuta. An• jaid on hoiatanud kirjanduse liigse natsio• netajate hulgas on annetuste suuruselt esikohal naliseerimise" eest; kirjandus, mis annab käest Eesti Pank, Kaubandus-tööstuskoda, suuremad enese juhtimise võime ja õiguse, ei suuda tööstuslikud ettevõtted; järgnevad suuremad enam juhtida täisealist rahvast, s. t. rahva linnad Tallinna ja Tartu, kuna mõned provintsi• seda osa, kes mõistab raamatut. Ja mil• linnad moodustavad „alamastme". Kogu kapi• leks muuks peaks teda kõigepealt vajatama? tali suurimaks üksuseks siiski jääb Riigivanema Muide eksitakse, kui arvatakse, et just praegu iga-aastane auhind — 3.500 kr. Eriauhindade on rahvas hakanud vajama ja igatsema „tervet" määramine selle kapitali ulatuses, kuuldavasti ning „julgustavat" kirjandust. Sääraseid lihtsa• tahetakse koondada ühte keskusse (kuigi mitte meelseid nõudeid on kostnud juba ammu — ja ühte komisjoni). Seejuures on summad jaota• ikka nende poolt, kes ei ole õieti suutnud ajaga tud üheksale erialale, igale mitu auhinda. Suu• kaasas käia ega ta vaimu tabada. Ka tänapäeva rima toetuse saaks ilukirjandus — 11.000 kr., kohta maksab suurelt osalt see küsimus, mille millest romaanile ja novellile määrataks 4.000 1918. aastal asetas, uuemast eesti lüürikast rää• kr., muudele aladele, nende seas ka noorsoo- ja kides, Fr. Tuglas: „Millest oleneb see imelik lastekirjandus, igaühele vähem. Teaduse osa tõsiasi, et ainult kolblusvastased, jõuetud ja oleks 6000 krooni, millest 1750 krooni lan• ebarahvuslikud kirjanikud viimasel ajal on mele geks kirjandusteadusele. See auhind kirjandust edasi viinud, kuna kõlblised, jõulised oleks igatahes üks praktilisimaid raamatuaasta ja rahvuslikud ollused end ei avalda?" Kauge- 4& tfLIÖPZLÄgLEJTf Nr. i — 2i. n $tf. mai kõige uue arvustajate vastu: „Kirjanduslik võrreldes mõne aasta eest valitsenud kriisiga; edu läheb üle teie kaebuse ja klatši... Selle• raamatu majanduslikud elu- ja edenemistingi• pärast ei vajata teie vastu muud relva kui seda, mused paranevad. Omajagu on raamatu levi• mille annab aeg." kule kahtlemata mõju avaldanud üldine RA Kuid peab hoiduma ka selle eest, et äsja tek• propaganda. Kui peaks laiemalt läbi lööma kinud rahvuslikuma ja „mehisema" kirjanduse mood teha kingitusi väärtuslikes raamatuis, siis vastu ei võetaks vaenlikku seisukohta mingi see üksi tagaks paljude murede ärajäämist meie eelarvuse sunnil. On ju praegu raske Öelda, kui• kultuurimajanduses. Tähtis on ka see, et meie võrd viivad meie kirjandust edasi moodiläinud parema kirjanduselu peatugi, ajakiri „Looming", ajaloolised romaanid. ..Metoodiliselt" ja voolu- on saadud äsja viia kindlamale majand, alusele liselt küll vist õige vähe. Kuid oma elamusli• ja ka populaarsusele raamatukogude ärakasusta- kult sisult ja kunstiliselt väärtuseltki ei kuulu mise, hinnaalanduse ja sama kihutustööga. nad igatahes üleliigse kirjanduse hulka. A. Mälk saavutas „Surnud majades" paremat ja Otseselt RA puhul välja antud raamatuist kujutustihedamat, kui oma varasemais suure• seisab oma tähtsuselt esikohal küll „Kalevipoja" mais töis; Mait Metsanurk üllatas „Ümera jões" illustreeritud uustrükk. See meil ennenäge• ka omamoodi avardunud maailmavaatega ning matu luksusega ilustatud raamat on levinud en• elutundega; K. A. Hindrey „Urmas ja Merike" nenägematul hulgal — ja on võidud turule lasta näitab kuuldavasti Õige värvikalt meie kauget haruldaselt „odava" hinnaga — küll mitte minevikku, mis kõigile peale eriteadlaste on ilma riikliku toetuseta. Raamatuaasta ideoloo• tundmatu ja udune kaugus. Ja J. Schütz-Sü- giat" põhjendab oma enam-vähem teaduslikkude tiste poeem „Noored partisanid", luulekas pil- vaatlustega teine Eesti Kirjanduse Seltsi välja• tide-rida Vabadussõjast, on oma ainehaarde värs• anne — koguteos „Raamatu osa Eesti arengus". kuselt ja lüürilise õnnestumise tõttu üks huvita• Siin on avaldatud mitmed esmakordsed ja asja• vamaid meie värsikirjanduse uudiseid. likud uurimused, muide ka eesti vanema ilukir• jandusliku raamatu leviku kohta. Ilmumas on Kui eelnenud aastavahemikul ilmunud kir• R. Antikult täielik statistilis-ajalooline ülevaade janduslikku loomingut pidada kasvõi ebamäära• „Eesti raamat". selt ja meeleoluliselt seotuks Raamatuaasta üld• rahvusliku aktsiooniga, siis igatahes võib öelda, Kuid mitte kuivades statistika- ega isegi et meie kirjanduselu on tugevasti saanud hoogu mahlakais toetuste-numbreis ei peitu „eesti raa• juurde. Kunagi varemini ei ole meil ilmunud nii matu" edu saladused ja võimalused. Need pei• palju algupäraseid ega väärtuslikke tõlketeo• tuvad autori kui ka lugeja päris isiklikes sise- seid. Kirjastused näitavad suurt optimismi, väärtusis. H. P.

be hakkavat kasvama igal inimesel re huviga, sest keegi polnud seda va• õigel ajal, ühel küll aasta varem, tei• rem kuulnud, isegi kõik 3245 Tartu sel pisut hiljem. Ilma habemeta po• ülikooli üliõpilast ja mitu korda roh• ehk kuidas tudengid istuvad jõhvika" levat jäänud keegi. kem vilistlasi ning burshvilistlasi puu all ja söövad samovari. Hoopis raskem olevat aga see, et jahmatasid selle peale. Ka nemad kui habe on juba olemas, siis võtvat polnud sellest midagi kuulnud. tiks muidu üsna kena mees oli tudeng selle .otsapidi pihku ja hakka• Seda reisikirjeldust tuleb pidada käinud kord Tartus, võtnud siin vat otsima, et leiaks rasva, kuhu rneie raamatuaasta toodangu kõige omad kõvad napsid ja avastanud siis saaks habeme, sisse pista. See ole• suuremaks kirjandussaavutiseks ja kenakese asja: Tartu tudengil ole• vat juba märksa raskem ülesanne. temale loodetavasti langeb ka kõrge vat siis kõige parem olla kui ta saa• Habeme rasva sisse panemine ole• auhind igasuguste eripreemiatega vat pista oma pika habeme rasva potti vatki tudengi kõige suurem eluüles• ning isegi Noheli auhind on talle ja hoida seda seal igavesest ajast iga• anne. Kui ta aga kord on saanud ha• enam kui kindel. Nii siis, tuleval hin• vesti. Kui naor tudeng astuvat üli• beme rasva sisse, siis on tal peaaegu damisel saab Eesti kindlasti kord kooli, süs olevat tal esimeseks mu• niisama hea elu nagu keisril, kes Nobeli laureaadi omanikuks. reks habeme kasvatamine. Mõnel sööb ainult sula rasva ja magab alati Kahju on ainult sellest, et sihuke noorel inimesel ei tahtvat see kuidagi kahe kasuka vahel. reisikirjeldus pole just päris esimene võrsuda, määri seda seest või väl• Sihuke on selle mehe reisikirjel• maailmas, aga noh, päris head ja ori• jast ükskõik millise väetisega — sti• dus Tartust. ginaalset reisikirja on sama raske muleeri teda ise või lase teda sti• „Kes palju käind, see palju näind kirjutada, nagu luua mõnd uut ja muleerida tütarlastel. ja võib sest palju rääki", ütleb üks head värssi. Kõik head värsid on See olevat siiski ainult nooruse vanasõna, või mis asi ta sihuke küll keegi juba ära luuletanud. kärsitus ja ajast ette ruttamine. Ha• on. Ja seda juttu kuulasid kõik suu• Seda liiki reisikirjelduse oli kif- Nr. Z — 21. IT S€. ÜLIÕPILASLEHT 49 Loomingu psühholoogilisi märkmeid Tsivilisatsiooni­sajand. vee talutatud telefoni kaableile, raudteile kui mand­ Kui olin veel laps — ma mõlemi nende sõ­ rite verisoonile, telegraafile, raadiole ning — tan­ nade — tsivilisatsioon ja kultuur — poole vaata­ kidele ja kahureile, tääkidele ja miinidele. Ühesõ­ sin üles vaimses aukartuses. Alles aegamisi ma naga — kõigele sellele kolassaalsele n. ö. inimese õppisin tundma esimese — tsivilisatsiooni — õõn­ kätetööst ja mõttest kasvanud maailmale looduse sat tühjust, tungi laiuda, aga viimase — kultuuri taustal, — maailmale, mida näivad juhtivat oma — loovaid jõude sügavuse poole. Ma ei tea mis seadused, oma jõud, oma korraldus ning mis ajast pääle algas see intuitiivne eritelu. Ning ma grandioosselt loob, kuid sama grandioosselt — ei tea, et seda eritelu oleksid otseselt põhjustanud hävitab. mingid õpetussõnad, vahetud käsud, veel vähem Siin ongi vaenuliste jõudude lähtekoht, kuhu harjumused, või sõnastatud elutarkus. Ning sama tahtsin jõuda. Sest teie võite mulle öelda, et kõik, vähe, kui selle tunnetuse omandamine oli seoses mida nimetasin ja nimetamata jätsin inimlikust sõnalise vastuvõtuga, sama raske mulle tundub sõ­ mõtte­ ja kätetööst, on sama hästi kultuur kui tsi­ nades piiritleda nende kahe mõiste — ütleksin vilisatsioon. Milles on siis oodatav erinevus? Siin, palju rohkem — maailmasuhtumise erinevust. Kuid nagu iga tõe varjule, on peidetud selle Raheteraga siiski olgu sellele — üksteise mõistmise pärast — mõõk. püütud vihjatagi. Kindlasti, kõik see, mida nimetasin inimliku Esmalt mida mõtleme, nimetades sõna tsivili­ loomingu ilmutusest, oleks võinud olla sügav satsioon? kultuuriilmutis, kui selle loominguga harmooni­ Kindlasti esmajärjes kõigele sellele, mida on liselt kaasa oleks kasvanud inimese vaim ja loonud inimene sellele alguses tühipaljale planee­ hing. Kui inimene sellele masinale, millele ta ise dile, kus ta oma'kehagi oli alasti, nähtavat ja kom­ andis sünni, ei oleks saanud robotiks. Kui oleks batavat. Mõtleme planeedi maailmalinnadele, ko­ inimene jäänud valitsema masinat ja mitte masin lossaalseile arhitekuurisaavutisile, üle maa ja läbi inimest. Ning kui inimene oma loovas kätetöös jutanud kunagi keegi prantslane oma dengkonnas on kodurahu. Vanasti vad teda veel järele, ja ajajooksul reisist Venemaale. Kirjeldades pil­ oli nii, et kõik tudengiorganisatsioo­ vaibub seegi. Kõik on unustanud dikesi Venemaa võluvustest, olnud nid kaklesid üksteisega. Nüüd on omavahelise tülitsemise ja tudeng­ teiste seas ka üks niisugune, kuidas siis asjad arenenud niikaugele, et tu­ kond elab rahus nagu inglid B etlema venelased heameelega kogunevat dengkonna parlament ja juhatus on väljal. kokku kljukva (jõhvika) alla ja söö­ asunud seda igavest riidu ning tüli Muidu tudengkonnal oli kenaks vat seal samovari (teemasinat), mis lahendama ja on sattunud selle moe­ traditsiooniks korraldada igal Vaba­ olevat nende rahvustoit. ga ise tülli. riigi aastapäeval kõnelende, kus tu­ Too jutt kljukva all istumisest ja Tulevikus tahetaksegi asja nii dengid rändasid mööda maad laiali samovari söömisest ei meeldinud korraldada, et kõik tülid sihitakse kõnelema. Tänavu taheti asja ■ teha mitte ainult prantslastele, vaid veel tudengkonna juhatuse vastu ja nii­ mitmekordselt. Moodustati 10 kõne­ rohkem venelastele endile. Viima­ viisi siis kaoksid kõik omavahelised toimkonda igaüks isemoodi nimega sel ajal olevat valmistatud sest ju­ privaattülid. Kui niiviisi 100 prot­ ja kõik asusid hoolega tööle, sest tust isegi tore helifilm. Oleks aga senti tülidest on koondatud ühte ühenduses on jõud ja kümne toim­ to mees kirjutanud, et vaat venela­ keskusse, siis see keskus ühel ilusal konna jõud on vähemalt kümme kor­ sed istuvad vahest suvel sooja ajaga päeval ütleb, et vaadake armsad tu­ da suurem kui ühe toimkonna jõud kodus aias lepa või tamme all ja joo­ dengid poisid ja plikad — meie siin Ja et iga toimkond tahtis teist üle vad samovarist teed — keegi poleks oleme kõige kurja juur, meie oleme trumbata, kuid et keegi ei tahtnud hakanud sellest jutust filmi valmis­ kõik aeg tülitsenud ja kakelnud teie­ jääda teisest viletsamaks, siis asi tama. ga, nüüd meie tund on tulnud, meie kippus minema üpris keeruliseks ehk Loodame, et ka tudengeid habet­ oleme kasvanud juba täismeesteks tüsiliseks, nagu ütleb seda pidi rasvapotis võime varsti näha oleme leidnud igaüks omale rasva­ meie ametlik keel. kinolinal ja see oleks tõesti alles esi­ poti, kuhu sisse võime pista oma ha­ mene löökfilm Eesti tõsielust, mis bemed ja meil pole enam aega teiega Siiski pika otsimise peale leiti ajaks kinopidajad püsti rikkaks. tülitseda. lahendus ja saadi asjast õnnelikult Habeme ja rasva kõrval teiseks Nii sünnibki. üle. tähtsamaks suursaavutiseks meie tu­ Tudengiorganisatsioonid sajata­ : . . . Civ&tta. 50 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 2 — 21. II 36. oleks jäänud loova kõiksuse harmooniliseks osaks, Vaim on vaid aine mingi kausaalne modifikat• ohjeldades ja surmates vägivallainstinkti endas. sioon. Ning kuna pole olemas vaimu omas eri• Inimene aga — meie osa ei ole mõista, kas vii• nevuses, on üks inimene teise šabloon. Kas üks mati siiski õnnetuseks või eksitee lõpuni käiduna või tuhat, või miljon! Ning on mõeldav, et selles õnneks — läks teist rada. Inimene unustas, et karjas iga olend elab üksteise kõrval — funktsio• kogu tema loominguline kätetöö baseerub siiski neerib ja toitub, sigineb ja sureb ilma mingi vaimse planeedile, mis on talle antud juba valmina. Unus• suhtumuseta — sest vaimsust pole ju olemas. tas, et kõik need seadused, mis valitsevad tema Võiks olla vaid üks suur animaalne hääolu ja rahu, loodud maailma, ei ole tema enda loodud, eelinimlik aeg. Kuigi see rahu oleks inimese vaid see on kingitus, mida tema on õppinud vaid elav surm. kasustama. Oma kätetööga ta muudab Minu kohus ei ole küsida, kuidas sellelt vaate• vaid maailma palet ja ei ole võimeline looma ei kohalt selle maailmavaate prohvetid seletavad e l a- ainustki aatomit. Kuna ta on ise Elava Kõiksuse, v a t inimest. Mina seda üldse ei suudaks. Aga Esimese Oleva elava kätetöö. Inimene lõikas katki ma tean vaid, et selle õpetuse prohvetite kätte saa• sidemed selle Elava Kõiksusega, öeldes: Minu tus on andnud sadu miljoneid elavaid inimesi vene päralt on meelevald! rahvana. Ning sina, maailm, oota selle katsetuse Täna me teame, kuhu see om viinud ja kuhu tulemusi! see on viimas. Inimene on muutunud tagasi loo• Aga üht võib aimata elav inimene: Kui palju maks, suursuguseimaks loomaks —'kuid samalajal märtreid ka ei lange hauda selle katsetamise ohv• kohutavaimaks. riks, jääb siiski igavesti püsima tõde: P o 1 e h a u- Loeme ajalehist, et igal aastal õnnestunud lõi• da, kuhu oleks maetud inimese hing. kuse järele Ühendriides põletatakse nisutagavara- Sel .sajandil on oma tõed elus ja kunstis. Elus sid, et kunstlikult tõsta hindu. Ning seda tulileeki need kõlavad umbes nõnda: ümbritseb sama ilmariigi miljonite töötute nälja- Elu on vilets, tühipaljas juhus ilma sügavama kisa. Võib olla viib kord see uus maailm ka r a a- mõtteta. Loom õgib looma, inimene — inimest. matu turuhinna tõstmiseks esimesena tuleriidale. Ainult üks siht on kõigil: lõbu ja võimu, leiba ja Kuna produktsiooni on liiga palju. Kuigi maailm tsirkust! Pole midagi, mille nimel oleks väärt kan• nälgib sõna järele. Ning mõlemal juhul üks ja natada. Kõike võib meisterdada — ilu ja juma• seesama on nälgivate hulk tuleriida ümber. Siin laid. On olemas elul vaid üks pool: väline pool — on näide, kuis inimese loov kätetöö ja püüd, mis kooruke, millel puudub sisu. Seda koorukest aga pidi saama kultuuri grandioosseks ilmutiseks, võib kohendada, (kas või huulepulgaga!). Sest kannab tsivilisatsiooni veretöö kainimärki. kõike võib inimene. Ja ei ükski tegu pole õilsam Elu aga läheb edasi. Ning seesama inimene, kui teine. Ela ainult ja maitse! Funktsioneeri, kes täna tappis oma venna, homme algab looma — aga ära mõtle, otsi, aima! kiidulaulu endale oma teo eest. Sest nagu ta võib Selline on tüüpilise tsivilisatsioo• keerata raadioaparaadi kondensaatorit, kuni ilmub ni i n i m e s e (mitte k u 11 u u r i n i m s e) elu• valjuhääldajasse soovitav saatejaam, otse nõnda• vaade. Aga elule baseerub kunst. Ja teenib ja il• samuti ta võib valitseda keelt ja grammatikat, või mutab ellusuhtumust. See on kunst, mille teater värve, või toone. Keski, teda temas ei kase ega on kino, mille kirjandus on journalism, mille maal keski ei keela. Kuid ajaviiteks võib ju koike! Võib on ajalehe fotoreportaaž. vaadata, kuidas poksimeister viimsel roundil pu• Ning, paraku, sellist kunsti on olnud ka m e i 1. rustab oma vastase lõualuud, aga — võib ka lu• Maailma saatust jälgides raske on olla kohtu• geda kirjandust ja kuulata muusikat! Ning õnneks mõistja. Kuna saatuses on midagi, mis küü• on teisi, kes täidavad kõik selle publiku soovid: nib üle inimlikkuse ning mille käiku inimene ei korraldavad härjavõitlusi ja kirjutavad raamatuid. määra. Kui oleviku sajandi maailmasuhtumuse Ükskõik kui vastuolulised ka ei ole selle publiku materialiseerumises kedagi võib süüdistada, siis sa• nõuded. Sest inimene võib kõik — ja kirjanik võib mapalju jumalat kui inimest. Inimkonna saatus ei täita kõik tellimised!! vali rahvaid, kelle juures käia lõpuni. Aga häda Seni esitatud mõtted olid vaid selleks, et ase• sellele rahvale, kes oma kõrgema tahte kaudu ise tada alasti üksteise vastu kaks ilmasuhtumist: toetab vaimset maailmasuhtumist salgavate jõu• vaimsus ja materialism. dude kultust! Võib-olla on ka meie rahval sel alal On tegu kahe kontrastse inimliku ellusuhtumi• midagi kahetseda tulevaste põlvede ees. sega. Erinevad on nende lähtekohad, erinevad on Öelduga ei ole sugugi mõeldud, nagu oleks ka tulemused ja sihid. Vaimsusest sünnib kultuur, meie kunst, esmajärjes sõnakunst seni alati seis• materialismist — tsivilisatsioon. nud vaid materialistliku maailmavaate tendentsi- Materialistlik maailmakujutelm basee• ohjes. Seda mitte! Kuna meil on olnud loojaid, rub mateeriale. Viimane on .esmajärgu suurus. kes on käinud oma vaimse kutsumuse jälgedes koi- Nr. 2 — 21. II 36. ÜLIÕPILASLEHT 51

gil aegadel. Meenutatagu meie „Noor-Eesti" ajastu ja mitte elamus looja lihast ja verest. Ning selle saavutisi. See andis autoreid nii luule kui proosa grammatilis-abstraktse sõna annuse ümber ja üle alal, kelle töid, mäletan juba vaevu põlvepikkusest võib asetada samade objektiivsete mõistete paksu väljakasvanuna, mõistsin peast kaanest kaaneni. sõba. Kuni sünnib kõrgeks kiidetud lääne-euroo- Ja ei olnud mina ainukene oma generatsioonist, kes palik tsivilisatsioonisaavutis — objektiivne arvus• nende autorite töid kandis endaga kui talismane. tus. Sest objektiivne on sajandi sümbool — ma• Aga paraku meil on ka töid, mida lugenuna ma sin. Ning masin olgu ka h i m g. pole suutnud panna käest ilma inimliku häbitun• Kuid, olgu tänatud taevas! ikka jälle tõuseb deta nende looja pärast. värskest mullast elav inimene ja aimab, et kunst on mõõt, on vorm, on rütm, ja on siiski soo• Kunsti mission. tuks midagi muud, — on jõud e 1 a v j a pu• Olen vilets ajaloolane, kuid suur uskuja ini• hastav. messe. Ning usun seepärast, et oli kord aeg — kuid sellest üksi on vähe — et tuleb kord taas aeg, Võitlus vaimsuse nimel. mil inimesed elavad oma saatust. Aeg, mil On suurim õnn autu inimesele see, et ta hing inimene aimab, et maailm on vaimsus, mitte ainult pole neetud ühegi aja külge. Et ta tee on arengu• kausaliteet ja kaos. tee sünnist 'kuni surmani. Ning seda niihästi üksiku Siia lükib üks mälestus mu noorusest. Ajast, kui ka kogu inimsoo suhtes. Ning sellel arengu mil esmakorda kuulsin Darvinistja tema õpe• teel ta äkki imeselgena leiab end ja näeb oma tusest. Inimene põlveneb loomast, ta ütles. Ütles eksikäike ja veel rohkem aimab uusi teid ja uusi seda sügavast armastusest looma vastu, ning ai• tõdesid, mille järele rändab. Neil murranguil toi• mates sidet elu ja elu vahel. Milline tunnistus võiks mub otsekui ilmutus maailma südames. Võib-olla olla vaimsem ja ilusam ja haaravam! Kuid ometi juhatab loodus ise inimest. See kõiksus, kust ta toetus hiljem sellele õpetusele materialism oma tuli. Ning annab võrdluse sügava ja haarava. vaimu salgamise kultusega. Sest otsekui aatom materiaalses maailmas kehas• Hiljem veel, kui õppisin aimama, et inimene ei tab endas määratusuure potentsiaalse energia ter• vikliku osana kogu maailma energiast, nõnda on põlvene ainult loomast, vaid looma kaudu põlve• inimese hing miniatüür suurest maailma vaimust. neb elutust ainest: mullast, maast, tähtedest kuni Ning see vaimne aatom on võimeline looma, tagasi Esimesse Kõiksusse — ma tundsin pettu• •kuna temas otsib endale avaldust kõiksuse vaim. must, et selle tunnetuse ajal võis kasvada inimene tagasi loomaks, kes kõige elajalikumalt tapsid Nõnda on vaid indiviid inimliku teineteist ja hävitasid oma kätetöö anno 1914—19. loomingu loovaks lätteks, kes kõik• Ja kes veel tänapäeval võib karjuda otsekui kiskja suse südames ammendab oma jõu. moonutatud näoga: „Dank iür Wehr und Rüs- Ning ainult sügavale vaimsusele — tung!" ja ei mitte pinnalisele ni a t e r i a 1 i s - Aga inimesele on antud imeline võime keset or- mile — võib baseeruda selle loo• gilist joovastust saada teadlikuks endast. Ning mingu sünd. tõsta silmad ja igatseda taas inimese järele. * Iagtseda üht uut inimest elus ja kunstis. Ning Kaks meelsust on tõusnud teineteise vastu korraga aimame, nagu oleks inimese saatuseks mitte ainult meil, vaid kogu maailmas. Aga ka teadvusetust õnnest kannatamise kaudu jõuda meil. Ja mitte ainult kunstis, vaid ka elus. Ja teadliku õnneni. — Siin esmakorda mõtted riiva• võib-olla teravamalt kui kunagi varem. Vaim• vad tänast teemasäädet otseselt: sus materialismi vastu, kultuur tsi• Koik sünnib kannatades — inime- vilisatsiooni vastu — need on võitlevate n e j a mõtted. Kunstontraagika. Ning poolte seesmised suhtumised. Puht väliselt looja olla kunstis ei ole kuts e, vaid kutsu• võiksime öelda: rahvuslus internatsio• mus — saatus. nalismi vastu. Inimeseks loob inimese lõhe ta südames. Viimane väide oma sisult kõlab rusuvalt. Sest Sinna südame sügavasse nägematusse elamusele peaks ju kõik vaimne olema internatsionaalne, rah• läheb vastu sõna või heli, või v ä r v i i 1 m u~ vusvaheline, kogumaailmlik. Kuid ometi on ini- t i s. Ning kui ta taas tuleb, siis on sõna võtnud ternatsionalism kui maailmasuhtumus valinud en• kaasa elamuse jõu ja saanud lihaks. Ja on too• dale baasiks kõige vaimse salgamise. Ja on see• nud lunastuse. Ainult nii sünnib kunst, millele tõttu juba sündides kaevanud endale haua. Sest elav inimene võib elada kaasa kogu oma armas• teadkem veelkord: pole hauda, tk uhu oleks tuse ja kirega. Koolitatud arvustajal on selle pu• maetud inimese hing! hul muidugi vähem öelda. Sest temale on kunst Inimene kasvab tõusva lainena õõtsudes äär• vaid loogika — üks objektiivne-abstraktne mõiste musest äärmusse. Ning on seepärast oht, et ka 52 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 2" —21. II 3fff. rahvuslus äärmusõõtses hakkab kaevama hauda Hoopis midagi sügavamat o,n rahvuse ole• inimesele ja kunstile. Sest ikka veel rahvas kiris• muses kui selle väline ilming. tab rahvale hambaid ning kunstil on oht saada Rahvuse sünd ei ole inimlik tah- rusikajõuks. teavaldis, vaid on transtsedentse Kunst aga on suur omas tõelikkuses ni.ng tal päritoluga, ja on sellisena inimliku on püüd olla vaba. Ta ei teeni ühtki programmi. ühiskonna olemuse sügavam il• Tal on vaid üks kutsumus: vaimsus, trans- mutis. tsedentne tõde. ilu. Ta on suunatud i n i- Rahvus on kultuuri .kandja, hoidja. mese, mitte r a a s s i poole. Rahvuse tarbe- Rahvuse kaudu teenib minevik tulevikku, üksik teenistuses olev kunst aga on vaid löögijõud pu• koguilma — mitte ainult ainelises, vaid ka vaim• nase või valge rahvusdiktatuuri rindel. ses mõttes. Rahvuslikkus pole see, mis me tahame olla, Siin esitatav mõttekäik on talutunud vastuollu vaid see, mis me tõeliselt oleme. kunsti- ja rahvusideaali vahel. Kuid see vastuolu Rahvas elab tervikuna seda, mida elab üksik om vaid näiv. Ja püsib vaid seni kaua, kuni pole omas isikus. Keel on rahva sünnitis, -kunsti sukeldutud rahvuse mõiste sügavama psühholoo• loob üksik. Kuid loob seda rahva ninge kaudu. gilise tõlgitsemiseni. Sest nii on kord tahtnud loodus, et ta on paiguta• Käesoleva sajandi meelsusel on oht näha rah• nud inimesi merede ja kõrvete taha ja on kasva• vuse olulise endena vaid selle välist ilmutist: riiki. tanud tõuge. Ning verest ja mullast tõusis kul• Ning öeldakse: riik organiseerib omale kaitseväe tuur. Nüüd, mil inimese mõistus on võitnud ja organiseerib — kunsti. Kuulipilduja sõduri kaugused merede taha, peaks suutma võita kau• kätte ja sõna kirjaniku suhu! gusi ka inimese h i n g. Ning peaks saabuma aeg, Ei ole vist ime, et sellise tänapäeva euroopa mil inimene sirutab käed ühe lääne ja teise itta rahvaste ^positiivse" kirjanduse kohale sügavam ning haarab Maa ja surub ta oma armastavale ja vaimsem tunne inimeses tõstab Demoklese südamele. mõõga. Roopi Hallimäe. Veel Tartu üliõpilaste erikeelest Käesoleva sõnavõtu põhjuseks on ,,Üliõpilas• tänapäeval. Sest on ju ilmsesti selge, et orga• leht" nr. 12, 1935 ilmunud Paula Palmeos'e artik• nisatsioonid, kus pole saksa burš- kel „Tartu üliõpilaste erikeelest". sidelt päritud õlle- ja rapiiri tra• Näib, et selles artiklis, arvatavasti mittetahtlikult, ditsioone, ei vaja ka vastavat ter• on tehtud pisut kergekäelisi üldistusi, mis vajaksid minoloogiat. Nimetatud artiklis on aga korrigeerimist eriti põhimõttelikus osas. vahetegemine ses suhtes üsna udune ja mittekom- petentsele lugejale jääb mulje, et olukord ongi Artikli algul on mainitud, et selle koostamisel tõepoolest selline, nagu leiab seda autor. Puht- on „kasustatud Eesti Keele Arhiivi ringkirjalisele saksiklikku ja ger mani sm est tulvil üleskutsele saadud vastuseid 4—5 organisatsioo• keelt aga ei saa ju ometi teha kõigi nilt ja ühelt org-matult", ning et autori „isiklik üliõpilaste pärisomanduseks. Edasi kogu piirdub ainult ühe org-i sõnavaraga". Kuna näib autor unustavat, et mitte kõik üliõpilased pole 4—5 organisatsiooni andmed pluss autori isiklik organiseerunud. Vaevalt küll tohiks us• kogu teevad ainult ühe viiendiku olemasolevate kuda, et võrdlemisi suur organiseerima• eesti üliõpilasorganisatsioonide kohta, siis ütleb tute hulk tunneks vajadust teatud autor ka ettevaatlikult: „kahjuks ei saa see artik• organisatsioonitüübi põhistruk• kel olla kuigi tühjendav, sest puudub ülevaade tuurile omase saksa sõnavara järgi. kõigi organisatsioonide erikeelelisest sõnavarast." See oleks lubamatu. See oleks tagasihoidlik algus, ent tulemused artikli lõpul on palju julgemad kui seda Vahemärkeks olgu öeldud, et Eesti Keele Ar• lubaks oletada' kasustatud kasin hiivi materjalidekogust nähtub, et alkoholitarvita- andmestik. vais organisatsioones on saksapäraste argoosö- nade protsent üle 9, kuna organisatsioones, kus Kunagi võis ju pidada paika väide, et „meie alkoholi ei tarvitata, on see ainult 5. üliõpilased on peaaegu igas suhtes jälginud saksa Mis puutub argoode kiiresse muutuvusse, siis eeskuju, nii traditsioonides kui ka sõnavaras", ent on see väide kehtiv ainult ositi. Nimelt on iseküsimus on, kuivõrt paikapidav on see väide ül i õpilaste argoos vä g a gi pu s i y,a d Nr. 2 — 21. II 36. ÜLIÕPILASLEHT 53 terminid, mis on seoses traditsioo• sõnade etümologiseerimises. Sõnade: famm nidega. (prantsuse femme), tuti-fruti (itaalia Huvitav oleks olnud ka, kui autor oleks püüd• t u 11 i - f r u 11 i, s. t. magustoit paljudest frukti• nud uurida lähemalt üliõpilasargoos liitunud eri- dest), semu (vene3eMJijiK), jne. oleks ehk nii argoode elemente. Nii on näiteks jäänud maini• mõnelegi lugejale pakkunud huvi. mata n. n. „kraadede" argoo, mis on andnud oma Kõike kokku võttes pakub aga artikkel siiski tubli annuse üliõpilasargoole ja igatahes mitte õige palju huvitavat materjalikoguna ja jääb ai• saksa päritolulisi sõnu ja mõisteid (,,-pätt", nina nult kahetseda, et Eesti Keele Arhiivile pole saa• vastu lina, jne.). Palju rahvapärast ning mahlakat detud rohkem andmeid, mis oleks võimaldanud on lisandanud ka sõdurite argoo (peamiselt küll üliõpilaste argoo kohta objektiivse ning organisat• seksuaalelu terminoloogiasse). sioonide eritüüpe iseloomustava üldpildi saamist. Ka oleks Võinud autor olla järjekindlam argoo- Valter Niilus. „Kõrvakiiluti" Hra L(aaman) hõimuliikumist revideerimas Viimastel aegadel on mõned päris suurekaalu- „Yrjö Vuorjoki kirjutab seal (nr. 10, 4. 10, lised ajakirjanikud Tallinnas hakanud omapära• 35.; Ihk. 379) soome üliõpilase paindumatust- selt tõlgitsema meie üliõpilaskonna küsimusi, valjust võistlusasendist soome vapside — IKL-i hõimuliikumist jne. Kõigis neis nähtub olevat programmi põhjal, et see olevat „andnud oma hääd tahet tutvuda meie üliõpilaseluga, hõimu- värvingu ka Eesti poole suunatud koostööle,. asjadega jne., kuigi mõnel juhul ei ole raatsitud nagu eesti üliõpilased on seda ikka uuesti saanud ära oodata vajaliku materjaliga täielist tutvu• kogeda". mist, mispärast vastavad kirjutised näivad põh• Sel olevat oma põhjendus: „Just seetõttu, et jenevat rohkem ,,selgeltnägemise" kunstil. see on olnud kahe vennasrahva ühise ja tugeva „ÜliÕpilasleht" on hõimuküsimuste kohta tuleviku seisukohalt positiivne asend, on väga palju sõna võtnud, nii et tavalistel meie lu• see olnud positiivne ka siis, kui kahe sõprusle- gejatel on see asi üsna selge. „Vaba Maas" nr. 37, pinglase vahel on kõneldud otsekoheseid ja ehk 14. II 36. võtab hra L(aaman) hõimuliikumi• kibedaidki tõesõnu. Olen veendunud selles, et se ..revideerimisele" ja teeb mõningaid „geniaal- kui nüüd varsti meie vahel kõneldakse soomelis- seid" avastusi, mis meil päris Õpetlik on siin kä• otseseid sõnu, sünnib see vennalikult, tuleviku sile võtta. Sissejuhatuseks olgu märgitse• kõrged nõuded silme ees ja selles kindlas usus, tud, et hra L. hiljuti samas kohas väga innukalt et kord eestigi üliõpilasel tuleb nõudis meie üliõpilaste politiseerimist ja kõi• anda oma rahvale suur rahvuslik ja isa• giti paremat kasvatust jne., tuues eeskujuks just maaline program m". soome üliõpilasi ja teisi, on nüüd täitsa iseloo• See peab siis kõigepäält tõendama seda „kül- mulik L.'i järjekindlus, mis ei lase teda uskuda, lakutsujate teatavat julgustust"?! Kõik Soo• „et Soome ülikooli kodanikud, kui fanatiseeri- mest tulnud pahandus ja kuri (vahest isegi hoi- tud nad olgu, siiski nii barbaarsed oleksid, et mugranaadid) olevat siin selgesti ette kuuluta• võõrsile kutsutud, seal pererahvale korduvalt hä• tud. Ja siin olevat ka selge sõnaga öeldud, et bematusi näkku ütlevad või end demonstratiiv• meil ei olevat üldse mingit rahvuslikku ega isa• selt väljakutsuvalt ülal peavad." Hra L. ei tea, maalist eeskava ja meie üliõpilane olevat nii et meie tõesti oleme Õppinud mõningaid kultuur• lage kõigest sellest — ja siis, vaat siin oleme inimese kombeid, olgu siis baltlasilt või mujalt, meie saanud soomlasilt kõrvakiilu ja jätnud ja tema eestlaslik alaväärsusekompleks ei lase baltlaste barbaarsel kombel selle tagasi and• tal näha, et eestlasil, eriti üliõpilasil, oleks ka mata ! Ja võtab siis ise vapselt laenatud võltsi- midagi kiitvat (või vähemalt olgu siis erapoole- mis- ja tõlgitsemiseoskuse kokku ning kirjutab: tugi ja peetagu tõest lugu). Hra L. tuleb rabava „Ja meie ..Üliõpilasleht" trükib selle alandli• uudisega, soomlased olevat „mÕnelt küllakutsu- kult ära ega ilmuta kuskil mujal, et tal midagi jalt teatavat julgustust saanud."?!!! On lõpli• selle puhul oleks ütelda, e n nemini ehk kult selge, et hra L. ei tunne tõesti „soome" kom• koguni ümberpöördult (m. sÕr.)" (?). beid, ammugi mitte meie omi. Enda väite tões• Siin on tegu koguni mõtetelugemisoskusega, tuseks ta tsiteerib meie hoimunumbris olevat kuigi alles võrdlemisi algelisel kujul ja seepä• Yrjö Vuorjoki kirjutist järgmiselt, tarvilikke rast ka valede tulemustega. Igale akadee• kohti ise harvendaefes: milisele kodanikule ja tõeselt kirjaoskavale 54 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 2 — 21. II 36. inimesele (ja neile just ..Üliõpilasleht" pää- mitte keegi protestind ja meie ei ole ka kuskil miselt kirjutabki) on kohe selge, mida mõtleb seda seisukohta seni muutnud, küll aga kordu• soomlane selle „suure rahvusliku ja valt uuesti väljendand. Kes aga tahab ligemalt isamaaliku programmi" all. See on ju tutvuda meie seisukohtadega hõimusuhetes, siis seesama soome vapslik programm, mida hra L. soovitame meie lehe aastakäike tähelepanelikult teenekalt on seni alati materdanud ja just seda sirvida ja vastavaid kirjutisi lugeda. programmi meil tõesti ei ole, ega ole Meie üliõpilane, kõigi kangekaelsete arva• olnudki, see on tõsi, millele meil ei ole muste kiuste, eriti tänu orgide tõhusale tööle, midagi juurde lisada. Oleks aga meie hakanud on poliitiliselt mitmekülgselt arenend ja täiesti sellele soomlaste tõele vastu rääkima, siis oleks kaine otsusvõimega, seepärast on ka meil vaada• küll h-ra L. ise esimene, kes oleks meid süüdis- tud IKL programmile ikka kui teatavale kurioo• tand soome vapside programmi omaksvõtus ja sumile, seesugused „hutsitajad" kui neid on kes teab veel milles. vahel olnud, on lihtsalt ,,välja aasitud". Seesu• guse kihunduse vastu on meie üliõpilaskond Oleme tunnustavalt hinnanud h-ra L. viljakat täiesti immuunne, sellest oleme meie ammu üle ajakirjanduslikku tegevust, eriti seda osa mis saanud. Juba nende neetud, L.-i arvates, balti puudutab just vapsismivastast võitlust, kuid see• kommete kohaselt Õnneks ei tegele meie üliõpi• kord kahjuks ei saa kuidagi andestada seda. laskond mingi poliitilise aktivistide grupina, nii sihilikkust ja asjatundmatust, millega see lugu- ka hõimuliikumises, see on meie üliõpilaskonna peet. ajakirjanik asub materdama meie üliõpilas• kuldne traditsioon. Eesti üliõpilased on alati konda. Kui h-ra L. oleks tahtnud olla erapoo• kogenud mõningate soomlaste poliitilist naiiv• letu, siis oleks ta võinud siit võtta tõenduse, e t sust ja kasvatamatustki, mida soomlased isegi meie üliõpilaskond on poliitili• paljudel juhtudel on pidanud tunnistama ja ko• selt tõesti väga arenend ja puhas, guni hukka mõistma. Ei saa juttugi olla min- kuid see tõde käib ju tema sihtide vastu ja see• pärast on tarvis tõde ümber pöörata. Muide on see üks neid kombeid, mida meie üliõpilaskond baltlastelt laenanud ei ole. Küll aga oleme meie nii baltlasilt kui ka teisilt kultuurinimesilt Õp• Jltnua:

Helsingi Polütehnikumi Koori külastuskiontsert Tartus.

Pühapäeval, 9. veebruaril kü• mine on olnud nähtavasti sekun• Koorijuht Ossi Elokas lastas Tartut Helsingi Polü• daarse tähtsusega. Eriti ebasobi• avaldas end vilunud ja kont- tehnikumi üliõpilas• vana tundus bocca chiusa laul• sentratsioonivõimelise interpre- konna meeskoor, andes misviis, kus häälejoa juhtimisele taatorina. kontserdi ülikooli aulas. Kooris anti selline suund, mis põhjus• Solistina esines kontserdil laulis kaasa üle kolmekümne tas lameda kõlamündi. Hääleli- Bertel Saarnio, kes evib

HELSINGI POLÜTEHNIKUMI MEESKOOR. akadeemilise kodaniku, kelledest selt oli koor hää mezzofortes üsna sümpaatse baritonihääle. enamik evib tähelepandavat hää• eriti sääl, kus esimese tenori Tõsisemate ülesannete täitmi• lematerjali, mis oligi koori pea• kantileen liikus parajas kõrgu• seks vajab aga see noor laulja miseks vooruseks. Kuigi ettekan• ses (kõrgemad toonid aga kõla• veel tublit häälekooli. ded toimusid soravalt ja hoog• sid esimesel tenoril teravalt ja Lühikese kava (kestis umbes salt, ometi ei võinud märgata pigistatult). tund aega) jätkuks anti lisapala• helindite interpretatsioonis oote- Kontserdi kava sisaldas võrd• dena rida kergemasisulisi koori• pärast häälte ühtlast sulavust ja lemisi hää valiku soome koori• laule, nagu Törnuddi „Kitkat- kompaktsust. Kahtlemata on laulude paremikust. Esitatud katkat", K. Collani „ Vaasa kooritöös suurt tähelepanu osu• olid Sibelius, Madetoja, Kle- marss" jne. tatud akordipuhtusele ja rütmi• metti, Pohjanmies, Genetz, Tör- Väikesearvuline publik suhtus kale, kuna aga koori häälelise nudd, Kuula, Elokas ja eesti he• ettekannetesse väga soojalt. külje ühtlustamine ja kultiveeri- liloojaist Karafin-Karindl. R. Heliste.

gist soomlaste „pimesi kummardamisest" jne., kusega ega ole tarvitand „soome kombeid". Sel• just vastupidi — kokkupuuted soomlastega on les asjas peavad soomlased meilt Õppima ja mõ• alati näidanud meie teatavat üleolekut, mispä• nikord ongi juba tunda, et Õpitakse — eks näe. rast olemegi võinud neile mõnikord andes• Eesti üliõpilaskond on andnud igatahes hõimu• tada ... Meie oleme oma seisukohad soomlas• liikumisele teissuguse suuna ja praegu ollakse tele alati selgelt ja julgelt väljendanud, nii ka siirdunud eriti liivi hõimu küsimuste selgitami• viimastel üliõpilaspäevil. Oleme reageerind sele ning liivi rahvamaja ehitamisele kaasaaita• nende sihilikkustele kaine akadeemilise vääri• misele. J. 56 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 2 - 21. II 36.

Viimased odavad ettetellimised raamatuaastal 1 EttGtti&iiifttiSGdi kahele seeriale ia kahele raamatute, Algupäraste uudisteoste seeria. E. Pressense: URSULA. Tõlkinud A. PoskcL 10 TEOST — 10 AUTORILT. L. Tolstoi: ANNA KARENINA Tõlkinud l."L. Anvelt: ELUHIRM. Romaan. S. Holberg. 2. J. Jaik: TONDIJUTUD. E. Järve illustratsi• J. V erne: DRAAMA LIIVIMAAL. Romaan. oonidega. Prantsuse keelest, tõlkinud ja illustreerinud 3. Jakob L nv: MÄLESTUSED. J. Vahtra. 4. O. Luts: SÜGIS. Illustreeritud. E. Wirza: TAEVAREDEL. Läti keelest tõl• 5. A.Mälk: RANNAJUTUD. E. Järve illustratsi- kinud M. Pukits. oonidega. Lajos. Zilahy: KAKS VANGI. Romaan. 6. M. Raud: ÕHTUSED KAJAD. Novellid. I koide. 7. R. Roht: VERIOJA MÕIS. Romaan. Lajos Zilahy: KAKS VANGI. Romaan. 8. G. Suits: NOOR KREUTZWALD. Hulga II köide. piltidega. Ungari keelest tõlkinud F. Oinas. 9. Fr. Tugla.s: KULDNE RÕNGAS. H. Mu- gasto illustratsioonidega. Seeria hind ettetellimisel 22 kr. ühes saatekuludega. 10. P. Vallak: EPP PILLAPARDI PUNJABA Jaan Kooril monograafia. POTITEHAS. 2. trükk. Kunstnik A. Laigo il• lustratsioonid. Toimetanud R. Paris. Raamat ilmub suures formaadis ja heal paberil, rik• Seeria hind ettetellimisel 17 kr. ühes saatekuludega. kalikkude reproduktsioonidega J. Koorti töödest kriit- Täielik Eesti-Saksa sõnaraamat. — ja trükipaberil. Raamat annab täieliku ülevaate Koostanud E. Sell. Redigeerinud mag. P. A r i s t e. J. Koorfi elust ja tööst. Raamat ilmub vihkude kaupa, iga vihk vähemalt Ettetellimise hind 3 kr. ühes saatekuludega. 3 trükipoognat. Üldse ilmub 7 vihku. Ettetellijaile saadetakse vihud ilmumise järjekorras postikuludeta Seadustatud hindadega ettetellimised 1*em~ kätte. tavad I. ajpvillini m. au Ettetellimise hind,4 krooni.ühes saatekuludega. Enamik raamatuid ilmub tänavu kevadel.

Üksikmüügile lähevad raamatud kuni 6O°/0 Euroopa valitud kirjanduse tõlkeseerla. kallimalt. 10 TEOST — 8 AUTORILT. .. I. Kianto: RÄBALARANNA JOOSEP. Ro• Tellimishinna tasumine on võimaldatud ka osade kaupa. maan. Tõlkinud S. Holbeg. !. Selma Lagerlöf: GÖSTA BERLING. Ro• maan. Tõlkinud M. Pedajas. OÜ. „N00R-EESTI KIRJASTUS" . E. Ludvig: NAPOLEON. I köide. NAPOLEON. II köide. Tartus, Gustav-Adolfi tän. 8, telefon 2-66. Tõlkinud O. Olesk. Raamatukauplus Tartus, Rüütli tän. 11.

DÄÄM, RAAMAT JÄ AUTOR Tulin aktuselt — raamatu-ak- kuulama neid hingevärinaid? maailmas. Kuid ei köitnud ka tuselt. Oli laupäeva õhtu, sellep. Aga muusikat ma ju armas• nood värsistet följetonid ja es• helisesid kirikukellad — kõlavalt, tasin. Või olin ma sellest luu• seed, mis haarasidki enesest kau• melanhoolselt, tuule rabistades lest üle kasvanud? Pisut võib gemale: lugesin seda pigemini märgades latvades ja karge tae• olla. Ei huvitanud poeedi laulud ajalehe joonealt, kus ei seganud va sinades. Publik sõelus täna• poeedist, arvepidamised muusa• nim. Kui ma oleksin saanud mi• vail rõõmsalt ja mina tulin oma ga, huvitasid samavõrra kui dagi lihtsat, ehtsat, poognat, mis mõtte umbsõlmega. Koputati mõned tuletõrjeteated. Ei vai• vältimatult oleks hakanud tõm• südamele, püüdsin nüüd enese mustanud ka nende eneseeralda- bama hinge keeli — õrnalt, met• ees oma käsi pesta, veidi võib• mine ja „massile" peenelt näpuga sikult, valusalt, ilusalt, nii nagu olla ka tõele näkku vaadata. näitamine: mulle ei meeldinud tundsin seda kuulates muusikat! Mispärast ei lugenud ma luu• lasta enesele näpuga näidata. Niisuguse raamatuga oleksin siis let? Puudus mul selleks aeg, Samuti oli igav nende luuletajate tahtnud minna üksindusse, vilja- raha? Puudus küll huvi. Mui liigne eneses, oma isiku tunde- väljade vahele, sügisparki ja lu• polnud tarvet, lugeda luulet.Kuid kesis rippumine, nagu õleks'enese geda, iga rida, sõna kuuldes he• mispärast? Olin ma liiga tuim vilets poosikene tähtsaim asi lisevat kui häält kusagilt taga- Nr. 2 — ži. Il 36. ÜLIÕPILASLEHT 57

maalt, igavikust, mis kannab ku• napäeval ikka täismehe mõõtu Kioskis oli paberit. Müüja- hugi, kuhu harilik tegu ega mõte välja anna. On mööda ajad, mil• tütarlaps pani raamatu, mida lu• ei küüni. Käia nii nagu kirikus. lal poeedile kui jumalasaadikule ges, kõrvale. Saadetav võpatus: — Siiski — niisuguseid luulelisi suitsutati viirukit ja punuti loor-, — Minu raamat! Samas astus oli, olin neid lugenud. Viga seisis bereid. Poeet on Parnassi kõr• uhke daam kioski ette: kalleis ikka vist minus. Olin end liiga gusest langenud ja niisama vi• rõivais, külma mannekeeninäoga. asjalikult, praktiliselt väljja ela• letsasti kui iga kroonitud pää. Libises kinnas, mu sõber täitis nud ja inimese elupingest ei jätku Võib-olla ei käiks ta käsi nii pa• aukartuses ning alaväärsuses ka- igasuguseks elamissuunaks, vär• hasti, kui ta ei püüaks säilitada valeriosa. Ta sai kõrgi, peaaegu viks. Nii oli vist mu ümbruskon- oma saalitraditsioone. Prole• vastumeelt, vaevaltmärgatava ni- nagagi. Ja vist ei ole inimli• taarlane ei Võta enese hulka eks- ihutuse tänukohustusena. Ilustet kus võimuses, muuta ajajärgu keisrit. Ega tarvitsegi taga nut• huuled küsisid seeria — seeria suunda. ta noid kuldseid aegu, kui ainult „Kuldsest mülkast" või taolisest, Tehti propagandat raamatule, meister, ametnik, direktor tunnus• naeratasid taas võluvalt oma la- oleks võidud propageerida ka au• taks samaväärseks elukutse ,,luu• kit ohvitserele. torit, nii nagu kaitseliitu, inva• letaja". Praegu on sellise veidra Patsutasin sõbrale õlale: — liide. Sest kõige rohkem kanna• töö harrastaja midagi päeva• Pää püsti! Sinus on siiski seda, tas see olulisim tegur raamatu varga, kehkenpüksi, halvemal ju• mida temas ei ole. Ja kuski se.da, man. Küllap temal oli häda, ega hul päästpõrunu taolist.. . näe, vajatakse. ta muidu fanaatiku visadusega Ma arutasin nii, ja seal ta tuli Ta läks, ikka küürus, hale, kõige kiuste ei kirjutanud, üks• — autor. Ma ei tea, kuivõrt on hajameelne. Mina mõtlesin: kõik, kas loetakse või ei, kas saab tüüpilised või vajalised need tun• käime teineteisest mööda. Nüüd senti või ei. Võttes aluseks mõne nused sellele elukutsele, kuid sel ta läheb oma ärklituppa ja luule• Carnera rusikapinge tasu ainsalt mehel olid nad igatahes olemas: tab kõrgetundeliselt kukkunud löömingult oleks küllaltki taga• katusekamber, lühikesed kuue- kindast. See läheb jälle ja kat• sihoidlik mõelda hää luuletiskogu käised, askeedinägu. sub matta oma igavust ning tüh• honoraariks pool miljonit senti. just kõdi ja sensatsiooni petlikku Ta tuli küürus, vilets ning hale, erutusse. Kas ei võiks see paljas• Muidugi mitte sellise, millise iga kuid näol õnnelik helk kui vii• mees Võib vorpida, ja nagu vor- jalgne olla praegu elegantne ning biks praegugi kuski oma para• vaimukas partner sellele, samuti bitaksegi, vaid sellise, mida iga• diisis. Ja see oligi nii. Ta oli lõ• mees ei või, ükski teine enam ei asjalikule ja inimlikule, naisele? petanud oma igavikudraama või Elu elu sees, juur mullas. Katsu• või, mille iga rida on sama raske mõne veel kõrgema sfääri pea• kui mäejutluse pärlid. Kuid sel• da rohkem välja oma auahnest tüki ja otsis nüüd paberit. Töö• enesest, olla inimlikum, püüda lise summa mainiminegi paneb hoos polnud ta hoolinud, et ärid muigama. Ja süü pole kirjastusel, natukegi tulu ootamata valmis• suleti, nüüd oli ta poole linnajao tada teisele rõõmu, vahest siis sest mis Võib tema, kui rahvas vürtsipoed läbi ajanud. viimase veeringu viib võistlusele. puhkeb luule, mis iseenesest süti• Ning süü pole võib-olla ka rahvas, Võisin meest veidi niipalju ai• tab, vahest siis kasvab tarve lu• sest kes tõendab, et kõlaline sõ- data, et saatsin teda igaks ju• geda, saada midagi ilusat sama• nadekeerutamine ei ole siiski tõe• huks suurema ajalehekioskini. suureks kui huvi oma küünte ja poolest ajast ja arust läinud lap• Ta käis hajameelselt ja kohme• kulmude vastu. semäng murdva rusika, kõrval? tult, näis siiski, et ta imes kui Ent kas ei olnud minugi ma- taevalikku õndsust vastutulevaid nitsev mõte üleolek? Läksin ja Ainelise kurblooluse kõrval lõhnavaid tualette, värskeid pilke, tõotasin otsejoones homme osta ning sees seisab autori teine, mo• kuid ikka nii, nagu hulgus säten• sõbra teosed, teisigi, ja süvene• raalne halenali. Ega luuletaja tä• davaid veine vaateakna taga. misega lugeda läbi. A. S.

A/S JJ REGINA" Eau de Cologne Lõhnaõli J.L. Puuder • Kreemid Küünelakk A-S. on kõrge kvaliteediga! Prov. J, LILL TARTU 58 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 2 — 21. II 36.

Kaks toimetajat üliõpilaskonna politiseerimisest. — Habe rasoasse! — Ühekülgsest hõimutööst jne.

Ühenduses üliõpilaskonna ju• poliitikast mõhkugi ei tea kuulda nende juures, keda „V. M." hatuse lepitusaktsiooni alustami• (m. sõrend. „Üpl." toim.) ja igale Tartu tudengeile eeskujuks seab. vennastajale on valmis hurraa karju• Parteipoliititsemisest on sega, et saavutada teatud üliõpi• ma. Teiseltpoolt aga väljautsitatud üliõpilasorganisatsioonides eemale hoi• lasorganisatsioonide vahel katke• agitaatorid, kes väga hästi teavad, tud kui tulest. Selles seisabki nende nud vahekordade jaluleseadmist mida tahavad ja kuhu tüürivad. El tugev külg. Seal mahuvad ühe ka• normaalseteks suheteks, tekkis sarnase vennastamise tulemuseks õieti tuse alla inimesed äärmusest äärmu• on — vallutamine, see on enesest• seni, kõige parempoolsemast pahem• Tallinna kahes lehes terav polee• mõistetav. poolsemani. On ühes organisatsioonis mika üliõpilaskonna politiseeri• Missuguse poliitilise pagasiga lah• koos elanud sotsiaalrevolutsionäärid mise või üliõpilaste poliitikast kub meie tavaline üliõpilane ülikoo• maaliitlastega, rahvaerakondlased töö- osavõtu kohta. list? Vana Balti traditsiooni järele ei erakondlastega, kristlased sotsialisti• tohi meie üliõpilasorganisatsioonidel dega. On selle juures vägagi po• „Vaba Maa" juhtkirjanik L., poliitikaga üldse midagi pistmist liitilisi küsimusi arutatud ja ikka kes tihti Tartu üliõpilaskonna kü• olla... üheks pereks jäädud. Ja pärastises Meie baltlased on sellest vanast elus on neist häid poliitikamehi saa• simusi püüdnud käsitleda, omas Balti traditsioonist juba ise lahkunud nud. Võetagu näiteid kust ringkon• kirjutises 1. veebr. s. a. lehes ning oma üliõpilaste politiseerimisele nast tahes, kas või praegusest „Tartu rahu", „Veel üks soov üli• üle läinud... juhtivast koosseisust." õpilastele", kõigepealt leiab, et Tulemuseks on mele haritlaskonna täieline apoliitlikkus, tema täielik kait• Mnd. leiab ühtlasi — „Nüüd asutatakse Tartus üliõpi• setus rahvusvahelise poliitikaelu ma• „Aga kui kellelgi soov on tekkinud laskonna keskuses omapärane Genfi rutaudide ja nakkushaiguste vastu... tribunaal või rahvasteliit, kes kõiki üliõpilasorganisatsioone teatud par• Seal peab mingi parandus tulema ja teipoliitiliste ürituste etteotsa üliõpilasorganisatsioonide omavahelisi see peab algama üliõpilaskonnast. tülisid hakkab arutama ja lahendama. rakendada, kus noored üliõpilased Meie haritud eliit ei saa enam koos• peaksid oma Soome kaasvõitlejate Mõneltpoolt kardetakse juba, >et seega neda poliitilistest „spiesseritest"." jälle kaotsi läheb üks tubli tükk,vana eeskujul väljautsitatud agitaatoritena üliõpilaselu romantikast. Kus peab Tartu olusid hästi tundja toi• põlevi silmi ja punetavi nägu rusikaid meieaja noorus veel õppima heroilist metaja Mnd. vastab sellele artik• võngutama parteistaapide juhtnööride ellusuhtumist, kui ta isegi teiste üli• järele, siis oleks see noorurite viimine lile 4. veebr. „Päevalehes" ja libedale teele. Sedaviisi saaksime õpilasorganisatsioonidega ei saa enam õiendab arusaamatust, mille ohv• sõda pidada? Tartust varsti karjade kaupa poliiti• riks langenud L. selle tagajärjel, Loodetavasti pole lugu siiski mitte lisi fanaatikuid, kes on kõlvulised ai• nii traagiline ja üliõpilaskond leiab et ta Tartu üliõpilasorganisatsi• nult riigipöörete tegemiseks või siis sama pääsetee, mis Genfiski leitud, et oonide elu ei tunne, või seda tun• vangimajas istumiseks. tribunaalis arutatakse pikalt ja laialt neb hoopis vähe. Ja üliõpilasorganisatsioonid ise tülisid, kohtadel aga lüüakse hoogsalt muutuksid siis parteide filiaalideks, edasi ning püstitatakse „sündinud tõ• Kirjutaja kinnitab, et muutuksid parteiagitaatorite taimela• siasju", mida siis tribunaali juristidel vadeks. Mida suurem partei, seda roh• „P o 1 i i t i k a o n T a r t u üli• kem niisuguseid taimelavasid... ja diplomaatidel tuleb tahes või taht• õpilasorganisatsiooni• mata tagantjärele aktsepteerida." dele vägagi lähedane asi. Nõnda oleks küll kõigiti kindlam, Eranditult kõigis organisatsioones te• kui lubaksime üliõpilasorganisatsioo• Ühtlasi soovitab L.: geletakse sellega. Ei leidu vist ühtki nidel jääda vana traditsiooni juure, et „Kui rahu sõbrad selle uue Tartu üliõpilasorganisatsiooni Tartus, kus parteipoliitika seisku neist kaugel. rahu üle rõõmustavad, ei saa meele poleks vaieldud pikki tunde ja õhtuid. Poliitikaga kui niisugusega tegele• tuletamata jätta, et praegune aeg tõs• Nõnda nagu semestrist semestrisse, takse aga seal nii-kui-nii juba para- tab üles veel ühe teise soovi meie üli• kord intensiivsemalt, kord tagasihoid• j a 1 määral." õpilaskonna suhtes. Nimelt, et meie likumalt. Nii et jutt „lihtsameelseist Teiskordses sõnavõtus 6, veebr. üliõpilast kas või natuke• ja kohtlasist noorureist, kes poliiti• gi politiseeritaks." (M. sÕ- kast mõhkugi ei tea" põhjeneb sellel, „Vaba Maas" pealkirja all — rend. „Üpl." toim.) et ei tunta mõhkugi tudengiorganisat• „Üliõpilane ja poliitika". „Habe sioonide siseelu. rasvas ja marutaudid", leiab L. Eeskujuks toonud Soome üli• Aga suur õigus on „V. Maal" koguni Tartus poliitika asemel õpilasi leiab autor edasi — selles tükis, et „väljautsitatud agitaa• üliõpilaste seas, tsiteerinud ka „Kui meie üliõpilaste hõimlemisi toreid" Tartus küll ei produtseerita. lähemalt vaadata, siis tekib vahel Seesugust vaimu seal ei paista ole• „Üliõpilaslehte", ühe Tartu vilist• mulje nagu 1917. a. kuulsast vennas- vat, mis kohe kohut pistaks mõist• lase drastilise väljenduse: tamisest Vene ja Saksa sõjavägede ma, kui mõni kaasvõitleja oma arva• — Poliitika? Mis pagana poliitikal vahel. Ühelpool lihtsameelsed mist ja oma veendeid julgeb avaldada, Minult küsitakse ainult: Kas saab jakohtlased noorurid, kes nagu sellest alles neil päevil võisime „h a b e rasvass e"? Nr, Ž — 21. tl 36. ÜLIÕPILASLEHT 59

Äraseletatult tähendavat see vastu kaitsetud. Mis erandit sai Kirjutises edasi naelutatakse küll esmakordselt kuuldud lisand siis oodata ühest üliõpilasorganisatsi• kinni I.K.L. ringkondade lubama• tudengite argoos — „saada üli• oonist." * tut suhtumist ja ülesastumist kooli tulles soe koht" ja olevat meie vapside liikumise sulgemise veel peäle selle Tartu oskus• „Uus Eesti" 5. veebr, numbris järele n. n. Eesti Vabadussõja sõna?! käsitleb „Endine hõimutegelane" mälestusõhtu aktusel. Lõppjäreldustes märgib L. hõimutöö küsimust pealkirja all „Üldiselt Soome huvi Eesti vastu „Ühe poolega hõimutöö", leides pole kaugeltki seda, kui meie huvi „See tähendab ainult, et meie kõi• soomlaste suhtes. ge enam politiseeritud organisatsioo• et Harilik eestlane ei suuda enesele nidest poliitiliste nakkushaiguste suh• _„Eestlane on alati soomlast enda ette kujutada, kui vähe harilik soom• tes vahel üsna kaitsetu ollakse. parimaks sõbraks pidanud, kuid kui lane on huvitatud Eestist ja kui vähe Enne maailmasõda oli Tartuski lähemalt hõimutsemise sisusse tungi• ta meist üldse teab. Meil ei saaks see mõnda alget seks, et üliõpilaskonna da, siis võib seal näha vägagi mõtle• üldse juhtuda, et mõni eestlane ei politiseerimist teha organisatsioonide mapanevaid olukordi. Meie peame teaks, kus asub ja mis on Soome. vaheliseks, üldrahvuslikuks asjaks — soomlast oma sugulaseks ja naabriks, Kuid mina oma lühikese Soomes vii• nii nagu see on Inglismaal, kus teda kes tugedes veresugulusele, peaksid bimise ajaga veendusin isiklikult, et kogu Euroopast kõige tervemaks tu• sammuma paljudes küsimustes ühist leidub soomlasi, kes ei tea Eestist leb lugeda. teed. Meie sugulust soomlane ise just mitte kui midagi. Uuem areng kipub seda jälle sul• maha ei salga, kuid... Kui meie üliõpilastele antakse gema iga organisatsiooni enda teo- Kogu poliitiline ja kultuuriline Soomes stipendiume, siis nendele karpi. See eraldumine ja kinnikapsel- orientatsioon on Soomel esijoones joostakse otse tormi. Samal ajal aga dumine soodustab politiseerimist just suunatud Skandinaaviasse ja Saksas• Helsingi üliõpilaskonna välistoimkond halvemas mõttes — mitte isegi era• se, mis ei ole jätnud avaldamata näeb vaeva, et leida inimest, kes oleks konna-, vaid otsekohe — klike-poliiti- mõju. nõus võtma vastu Tartu üliõpilaste kat. Mõne konvendikorteri muutumine Tõtt konstateerides peab mainima, poolt pakutavat stipendiumi. komploti-staabiks on sellele ärakap- et soomlaste hulgas on häid ja otse• Meie õppiv noorsugu on vaimus• seldumisele loogiliseks tulemuseks." koheseid ihõimusõpru, kes suhtuvad tatud, et saaks suveks paariks näda• 8. veebruari „Päevalehes" vas• laks õpilasvahetuse korras minna eestlasisse kui samaväärseisse, kuid Soome. Soomest tuleb ka üksikuid tab veel Mnd., et enamik soomlasi siiski vaatab meile siia, kuid sajad lähevad Saksasse. „Mis „keegi vilistlane" kunagi ülevalt alla. Mõned ei pea eestlasi Eesti üliõpilased lähevad suvel Soo• kuskil kellelegi kuidagi rääkinud, kes üldse selle vääriliseks, et meiega teha me eranditult õppima soome keelt, seda teab, aga nende ridade kirjutajal tegemist. Teised jälle hõimutöö sildi Soome üliõpilasi tuleb Eestise vähem oli õnn Tartu elu kaugelt üle kümne all püüavad meid mõjutada oma pilli ja nendestki vähemalt 90% Õppima aasta kaasa elada ja ta ei saa kui• järele tantsima, peavad endid meie s aksa keelt !" dagi ühineda arvamisega, et seal a i- hooldajateks. Meil kahjuks sageli suh• n u 11 „habe rasvasse" tähe all oleks tutakse sellisele hooldamisele heataht• „Imelugusid Soomest" võivat elatud. Aga et teenistuskohtade mu• likult ja liigutatult. jutustada seal olnud põllumajan• red suured on, kes seda salgab. Ha• Üheks valulapseks hõimutöös on duse praktikandid. Eelmise aasta ritlaste üleproduktsiooni probleem on Ingeri küsimus. Meil suhtutakse rii• ju arenenud üliõpilaste arvu piirami• praktikantide „reklaami" tõttu ei givõimude poolt Ingeri küsimusse -ole 1935. a. suvel enam ükski põl• seni. äärmiselt ettevaatlikult ja erapoole• Tudeng pole võtnud seisukohta tult, kuid soomlased tahavad, et in• lumajanduse praktikant Soome põhiseaduse üle, kui talle seda tut• gerlased seataks Eestis eesõigustatud läinud. vustatud; tudengid ei löövat kaasa olukorda. Tahavad, et ingerlasi sun• Ka Soome ajakirjandus, jättes põhiseaduse kõnelendudes, kurdab L. nitaks õppima soomekeelsetes koo• Aga mis aitavad üliõpilasorganisatsi• lides. Ja kui ingerlased seda ise ei kõrvale I.K.L. ajakirjanduse ei oonide seisukohavõtud või kuidas nad taha ja vähemalt osa neist tahtis õp• suhtuvat igakord Eestisse küllalt passivad kõnelendudesse, kui organi• pida eesti- või venekeelsetes koolides, objektiivselt, leiab kirjutise autor satsioonide tegev-liikmeskonnad nüüd ning kui nende soovile vastu tulles ning väidab, et koosnevad enamalt jaolt a 1 a e a 1 i s- seda lubati, tõusis teinepool lahte ki• t e s t, kel pole veel hääleõigus t- sa, et eestlased tahtvat ingerlasi üm• „Nii ei ole sugugi ime, et endisest ki! Mis „poliitikamehed" need siis ber rahvustada! Kui üks Ingeri õpe• hõimutegelasest ja Soome-sõbrast oleksid. Siis on nende kriitikavõime ju taja eesti vaenulise kihutustöö pärast saab hiljem pettunu, seda peaks hästi arenenud, kui nad könelennu or- kohalt ümber paigutati, siis oli jällegi saama igast õigest ja rahvustundega ganiseerijaile L'i andmeil on vasta• Soomes häda lahti. Asi läks isegi nii eestlasest, kui ta näeb, millisena nud: „Kuidas me sellest saaksime osa kaugele, et Ingeri küsimus pidi paar- soomlased hindavad meie rahvast ja võtta — meie ei saa ju tegeleda polii• kolm aastat tagasi ajama lõhki Eesti- riiki. tikaga!" Soome üliõpilaspäevad Tartus. Eest• Kurdetakse, et hõimutöö viimasel Vapslus tunginud mõnesse or• lased omas alandlikkuses andsid jä• ajal on läinud tagasi. Ja miks see ei ganisatsiooni samumina igast praost rele ja tõotasid igakülgselt ingerlaste peaks minema tagasi, sest ükskord ja pilust, ka kõige enam politiseeritud olukorda uurida ja nende heaolu eest meiegi silmad lähevad lahti ja mär• organisatsioonid olnud poliitilise nak• hoolitseda. Ning Tartu Akadeemiline kame, et ei saa teha hõimutööd ühe kushaiguse vastu kaitsetud, leiab L. HÕimuklubi saatis kiiresti oma esin• poolega, kui teine pool samal ajal Mis seal imestada võiks olla! daja stipendiaadina uurima ingerlaste teeb silmi hoopis mujale. 416.000 hääleõiguslikku Eesti koda• olukorda. Samal ajal tuhanded eestla• Hõimutöö päästmiseks ja ainuke• nikku, kaasa arvatud kõige politisee- sed mujal lastakse rahulikult ümber seks abinõuks on, et ka soomlased ritumad ringkonnad, eesotsas oma rahvustuda, ilma et meie üliõpilas• suuremal hulgal hakkaksid enam huvi suurest poliitilisest koolist läbi käinud kond nende heaks ja olukorra uuri• tundma meie maa ja rahva vastu, juhtidega, olid selle nakkushaiguse miseks kõrtki liigutaks." respekteeriksid meie riiki ja valitsust 60 ÜLIÕPILASLEHT ■Nr. 2 — 21. II 36.

ega segaks meie sisemistesse asja­ mingi vandenõu Soome valitsuse sel naha üle kõrvade tõmmata, on ka desse. vastu ja arenenud niisuguste tege­ peenike tundmus". Ning lisatagu Jääks ainult soovida, et hõimutöö likkude sammudeni, siis peame seda Juhanist poisi targutusi ideaalidest, ükskord läheks normaalsetesse roo­ kategooriliselt eitama. Ei, meil Ees­ mis tänapäeval leiavad me avalikku­ bastesse, et hinnataks üksteist vää­ tis poleks see olnud mõeldav. Mis­ ses tõestust igal sammul: „oh ini­ rikalt. _ pärast aga seal? Peab olema mi­ mene peab kõigega hakkama saama, Hõimutöö küsimust käsitleb dagi erinevat Soome suhtumises kui seda nõuavad ideaalid." Egas ka ka 14. veebr. „Postimees". Juht­ Eestisse ja ümberpöördult, et on viimasel kohal pole lootusetult kor­ võinud tekkida nii erinev hingeelu duv looduse mehhaanika, mis liht­ kirjas „H6imutöö loomulikku­ siin­ ja sealpool." sustab inimvahekordi atmosfääri­ dele alustele" kirjutab D. muu­ ..Hõimutööst ei või meie kah­ liste surutiste kaudu. Kujudki on seas. Soomlaste osa 8. detsembri toredad. See popsiga sissisõda pi­ sündmuste käigus meelde tule­ juks mitte kõigis selle avaldustes väita, et see oleks arenenud selle dav Jaak Jooram, vahva Emsi — tades märgib autor tõsiasja, et keskkooliplikast karjatüdruk, — lin­ „Soome ametlikud ringkonnad ja vastastikkuse väärikuse tunnusta­ mise alusel, nagu see oleks pidanud na vurled, üks liblikalennuline ise­ laiemad rahvahulgad mõistavad huk­ olema normaalne. Meie teame, et enesest kena, kuid sisuta tütarlaps, ka oma tormitsevate kaasmaalaste meil Soomes on siiraid sõpru, kes Adam Seliohv — päeval veider vana­ teguviisi. Meil jääb aga siiski piin­ poiss, öösel Romeo, palve­ ja poisi­ meile suhtuvad ilma eelarvamusteta hull vanatüdruk — kõik need oma­ lik tunne, et midagi on korrast ära ja puhta südamega." Soome­Eesti vastastikuses suhtlemi­ ette vaatamisväärsused. Üks paberist „Eesti rahval on mehisust ja kai­ ses, et midagi kahe rahva vahekorra kuju on küll ka nende keskel ja tä­ nust küllalt, et oma sisepolitiliste hendusrikkalt, nagu mõneski endises korraldamisel on viltu läinud algu­ raskustega toime tulla ise. Kuidas eesti näidendis on see Eesti uuest­ ses ja selle vilja saame nüüd nii ta seda teeb, ka see on tema enda sünni ja muud rahvuslikku kraami drastiliselt maitsta. Kui me endilt otsustada. Oma ajaloolist ülesannet kuulutav mitte siinsest elust koge­ näiteks küsiksime, kas on mõeldav, kaitsta enda iseolemist, tahab ta nud mees, vaid välismail vintsutet et meil Eestis oleks võinud tekkida täita täie tõsiduse ja väärikusega." Aafrikas ja Ameerikas läbi põlend Jaagu poeg Enn, golfipükstes ideede ja ideaalide väljapakkuja, eksport­ äris kindlal ja vastutusrikkal kohal teeniv noormees. Ideaalid vist ar­ mastavad ikka häädel kohtadel ole­ vaid prohveteid! Tema tulekuga näi­ dendisse algab näidendis „lõpp telli­ mise" peale, mis just kõige enam la­ hutab endist „Mikumärdit" uuest. Muidugi on see positiivne lõpp ja positiivsusega antakse vaatajaskon­ nale otse vastu vahtimist. On nimelt rahvuspüha ja vana Jooram tahab endiste harjumuste kohaselt tõm­ mata üles rohelise põllumehe lipu. Jooram ei ole mitte mehi, kes kasu­ «Vanemuise» kevadise teafri­ likkuse põhimõttel end kohe maoli viskavad, nagu see juhtund tõsielus nii mõnegi me kirjanikuga. Ei, temas hooaia esimesi etendusi* on algeid meheks, kes ise asju kaa­ Esimesena näeme sel aastal „Va­ „Aga nüüd kurat, kaklen edasi. Kui lub ja oma, mitte sundajudega mõt­ nemuise" laval Draamastuudios omal parlamendis ei lasta rassida, siis ras­ leb. On isegi kahtlane, kas ta riigi­ ajal lööktükiks kujunenud komöö­ sin kõrtsis. Ja kui kõrtsid pannakse usku läheb, ta allavandumine on roh­ diat — Hugo Raudsepa „M i~ kinni, siis tulen koju ja teen ning kem moe pärast. Ta jääb skeptili­ k u m ä r d i t". Kuid see Mikumärdi lõhun kõik pihuks ja põrmuks." Ent seks, kuna ta näeb, et „nüüd kõik pole enam täpselt samasugune kui selle juures on Mikumärdi ainuke 'ots e trügivad rahvuslippe kergi­ siis, vaid ta on muudet, võiks öelda koht, kus veel tohivad inimesed kõ­ tama". Ja säärasele jutlustab Enn: moodse terminiga ­— tasalülitet. vasti kõnelda, mida nad mõtlevad, „Suur maruhoog on sündinud maa­ Löögijõud on igatahes uuel „Miku­ kuna mujal on „vaikiv olukord''. 1hingeelus . Kõikjal tehakse tööd. märdil" vanast just selle tasalülita­ Uus päevakajaline on endisest Kõikjal luuakse. Aeg on sest lipust mise tõttu märksa väiksem. Kõik tunduvalt nõrgem ja väljendet hoopis iül e kasvand. Pole enam küllalt, et see, mis varem oli ärritand naeru­ reserveeritumalt, tagasihoidlikumalt. iüksiku d kihid omaette on vaprad, närve, taband vaataja enese pilgata Sellele aktuaalsuse momendi kadu­ 1nüü d on aeg neid kangeid kihte laskmise tarvet, nagu ka müksud po­ misele vaatamata on Mikumärdi vaa­ lkokk u liita. .. ühiseks rahvuseks ja litikale, usuasj andus el, pappidele ja tamisvaärne näidend, tas on üdi ja ]riigiks . See ongi rahvuspüha mõte." mitmedki muud kenad seletused jää­ selgroogu, on hästi konstrueerit, lõt­ 1Nin g eht­hitlerivaimus jutlustab vad nüüd uues puudu ehk on tolaeg­ vuseta ja liiglihata. Hääd on kõige­ imoodsal e plikale uut naisideaali: set aktuaalsust ilmates lükat tähe­ pealt toredalt ant, otse rahva sekka '1kõigepeal t madonna soeng. Ja kui lepanu tahaplaanile. Kõik see aga, läind öeldistega fikseerit üksikud imeesterahva s su peale vaatab, siis la­ millega vana Mikumärdi peremees eestlase iseloomu jooned. Mõelgem sse d laud kenasti langeda. Kõige lõ­ oli vanas redaktsioonis seot ajaliselt näiteks kas või sulasepoisile Ant­ 1pu s kostab raadiost „Kaunistagem näidendi olevikuga, on nüüd kant sule, kel on „nii hale süda, et ta ei

Hoopis teine küsimus on aga, kas heinatuusti vahel: minna simmanile sel jagusasti. Autor kutsuti välja. kirjanikuna oli Raudsepal selleks õi• või halleluujatsema rahakoti manu. Lilled. gust. Kas Hugo Raudsepp pidi mi• Muidu oli kohutavalt palju rohelist Suflööri proua Armilde Põd- nema säärasele odavale ja libedale mängu säärase toreda osa man, et r a 25-aastase juubelipäeva puhul lömitamise teele? Hugo Raudsepp päris patt vaadata. Randviir, mängiti läind sajandi naljamängude on igatahes meie näitekirjanduses Suvorova, osalt ka Lindau — meistrit L. Anzengruberi — nimi, mis kohustab, seda nime ei olid õieti ainsad komöödia kandjad „S ü d a m e u s s". Näidendi reper- tohiks tõmmata mingisugustele pro• jõud. Teised rohkem liikusid ja tuaarivõttu põhjustas nähtavasti grammi liistudele. Las vähemad vai• täitsid osi, üksnes üksikuil hetkeil eeskätt just juubilar, sest pr. Põder mud olla õuekirjanikud, programmi- tõusid needki eelmainitute tasemeni. tegeles suflöörina esmakordselt kirjanikud. Hugo Raudsepal on öel• Nii näiteks pr. Tannebaum aga• just selle tüki man. Iseenesest on da oma mõtteid ja vaateid, tunneme ras tööle pragamises ja energilises see täiesti kunstivääritu ning labane tad kui vägagi tarka ja taibukat perenaislemises, hra Kull Seliohvi- jant, kus vaid üks tüüp — variserlik mõtlejat. Tal on mida öelda ja ta

küsimuste kohta ning skamander- tuid ning vaidluskoosolekuid, millised Teiseks kohtuvad B kl. võrkpal• laste ükskõiksuse asemele nende kü• kõigile avatud on, seega kõigis selts• lis ÜS Liivika ja EÜS Põhjala. Esi• simuste lahendamist, asutasid uusi konnakihtides tutvustades Poola kul• mene geim läheb tasavägiselt Lii• kirjanduslikke ühinguid. Nõnda oii tuurivarasid. Noored mitte ainult ei vikale •— 15:11, teine geim osutab 1928./29. a. kõige elavam tegevus hinda klubi tegevust, vaid löövad aga Liivika kindlat paremust — 15:4. „Kwadriga" „Meteori" ja „Kadra' vaimustatult kaasa. Seega Liivika võit — 2:0, (gei• nimelistes kirjanduslikkudes koondis• mid — 15:11 ja 15:4). Märkimis- tes. Anti välja oma ajakirja, mille Varssavi ülikool suureneb. väärt oli, et Liivikal esines parerna- ümber oli koondatud paremaid klassilise mängijana ksv! L. Y 11 ö, jõude. Jaanuarikuu keskel võeti Varssa• vis Josef Pilsudski nimelises ülikoo• kelle surumisi ei suutnud Põhjal Senistest organiseerwmisalustest lis kasustamisele uus suur hoone, meeskond sageli pareerida. erinevalt asutati samuti noorema milline on mõeldud peamiselt kasusta- Õhtu haripunktiks oli A. klassi kunstnikkonna generatsiooni poolt miseks ülikooli õigusteaduskonnale. korvpallivõistlus korp! Er. Aeterna uus ühing —> kõnesoleva kunstnik• Uues ülikooli ehitises on neli hiigla• ja korp! Fr. Liviensise meeskondade kude klubi „S" (poolakeelse kunsti suurt loengusaali, millesse mahub vahel. Mängu algul on Er. Livien- nimetuse „sztuka" algustäht). Eel• kokku oma 5000 üliõpilast. Iga loen- sis ülekaalus, näitas poolaja — 13:8. mistel kogemuste! hoiduti ideelise gusaal võib vastu võtta 1500 kuu• Teisel poolajal mäng muutub tasa• programmi püstitamisest. lajat. vägisemaks. Fr. Liviensis püsib aga Kunstiklubi „S" omandas võrdle• siiski juhtival kohal võistluse lõpul Fr. Aeterna meeskond kiiretem- misi lühikese ajaga populaarsuse. Läti üliõpilased Poolas külas. Klubi ümber koondus palju noori kir• polises mängus viigistab seisu ja janikke ja mõnedki vanemad kuulu• Jaanuari alul viibis Poolas külas vahekohtuniku eksitusest antud ka- vad tänapäeval klubi liikmeskonda. suurem Läti üliõpilaste rühm. Külas• ristusviskest saavutab ühepunktilise Klubi korralduses on uueks jooneks tajad viibisid kolm päeva Varssavis, võidu — 26. :25, (poolaeg — 13:8). see, et liikmeteks ei võeta vastu mitte kust sõideti ajaloolisesse Krakovi Viimane mäng B kl. korvpallis ainult kirjanikke, vaid ka muusikuid, ning sealt Zakopanesse nädalaajali• J. Ü. Ü. Hasmonea ja korp! Ugala maalijaid, kujuraidujaid j. t. kunsti• sele suusatamiskursusele. vahel kujunes õhtu huumoriküllase• aladel töötajaid. Klubi liikmed on Läti üliõpilaste külaskäigu Poola maks võistluseks Väikekasvuline suures enamuses Varssavi üliõpilas• organiseeris Riias Poola-Läti ühing. Hasmonea meeskond kindlustas kondade liikmed. Arvuliselt ülekaa• Läti üliõpilasi võttis vastu „Liga" — omale tubli esinemisega ülekaaluka lus on muidugi üliõpilased Josef Pil- Poola akadeemiline ühing rahvusva• võidu — 53:33. sudski nimelise ülikooli filosoofiatea• heliseks lähinemiseks. — Pühapäeval jätkusid mängud. duskonnast. Kuid paljud üliõpilased Esimesena kohtusid B kl. võrk• on klubis samuti Varssavi kunstiaka• „Liga" välisüliõpilaste pallis korp! Filiae Patriae ja korp! deemiast ja konservatooriumist. teenistuses. Amicitia naiskonnad. Klubi elav tegevus on tähelepanu Korp! Amicitia debüteeriv nais• äratanud ka kunstnikkonna vanemas Meile tuntud Poola akadeemiline kond esines päris edukalt. Kaotades generatsioonis. Klubi ruumides võib ühing rahvusvaheliseks lähinemiseks esimese geimi — 9:15, suudab Ami• seetõttu kohata tihti Poola kunsti ja — „Liga" — on oma eriliseks hoo• citia teises ja kolmandas geimis või• kirjanduse silmapaistvaid esindajaid. leks võtnud Poolas õppivate üliõpi• ta kogemusrikkamat Filiae Patriae laste välismaalaste eest hoolitsemise, naiskonda. Tagajärg — 2:1, (geimid ,,S" klubi kirjanikud kuuluvad üjhing organiseerib välisüliõpilastele n. n. Poola eelväeluuletajate hulka. — 9:15, 15:9 ja 15:7) Amicitia poola keele kursusi. Iga nädal on kasuks. Ringi nimekamad ja andekamad luu• välisüliõpilaste klubis seltskondlikud letajad seisavad tugevalt suurima eel- õhtud. Ühing on muretsenud1 välis• B kl. võrkpallis kohtusid järgmi• väeluule kirjaniku ja parema nende üliõpilastele ka soodustusi teatrites, seks korp! Vironia ja SÜS Veljesto teoreetiku T. Peipersi mõju all. meeskonnad. Mängu võitsid Viro• kinodes, revüüdele ja muudeks meele• nia — 2:1, (geimid — 15:10, 12:15 Klubi korraldab kirjanikkude õh- lahutusteks. ja 15:13). Suuremat huvi pakkus korp! Ro- talia ja korp! Sakala kohtumine A klassi võrkpallis. R o t a 1 i a mees• kond tuleb ülekaalukalt võitjaks ta• gajärjega — 2:0, (geimid — 15":8 ja 15:9). Viimase mänguna lavastus kohtu• mine B kl. korvpalli ÜS Liivika ja S. ü. S.-i meeskondade vahel. Lii• vika arendades kombinatsioonikat mängu, võidab kindlalt — 47:30. — Laupäeval 8. veebruaril jätku• KÄSIPALLIVÕISTLUSED du haruldane naiste mängude juures. sid mängud vähese publiku ees. LÄHENEVAD LÕPULE. Esimese geimi võidab ülekaalukalt Esimesena kohtusid B kl. võrk• Üliõpilaskonna käsipalli esivõist- India naiskond — 15:7, teine geim pallis ÜS Liivika ja korp! Ugala histe tsüklis toimusid esimesed män• algab aga E. N. ü. S-i eduga. India meeskonnad. Mäng on väga nõrga- gud pääle semestrivaheaega. viigistab mitmel korral mängu, ei tasemeline ja loid. Esimese geimi pääse aga enam juhtima. Geim lä• võidab Liivika konkurentsitult — — laupäeval ja pühapäeval, 1. ja heb teenitult E. N. Ü. S-ile — 15:9. 15:4. Teisel geimil Ugala on tub• .2. veebruaril Kolmanda geimi võidab India listi kosunud, ähvardades võita. Lii• Esimestena läksid tulle korp! kindlalt — 15:7 ja seega mängu — vika suudab aga siiski tulla võit• India ja E. N. Ü. S-i naiskond. Võist• 2:1, (geimid — 15:7; 9:15 ja 15:7). jaks — 15:13. Lõpptagajärg — 2:0, lus, mis toimus B kl võrkpallis oli Silmapaistvamat surumist näitas ksv! (geimid— 15:4 ja 15:13) Lii vi• kohani väga elav ja hoogne, mis mui- A, Obst (India). ik a kasuks, Nr. 2 — 21. II 36. ÜLIÕPILASLEHT 63

Järgmiseks kohtusid A kl. korv• platsimänguga kindlustas omale või• kujunes — seis 11:6 Fr. Li- pallis korp! Rotalia ja SÜS Põhjala du — 15:5 ja 15:3. viensise kasuks. Teisel poolajal mäng meeskonnad. Mäng kujunes õhtu põ• Viimaseks kohtusid B kl. korv• muutus eriti tuliseks. Põhjala asub nevamaks. Esimene poolaeg möödub pallis EÜS ja korp! Sakala. EÜS tuli juhtima. Seisul 21:20 Põhjala ka• tasavägiselt. Rotalia asub juhtima, võitjaks tagajärjega — 52:15, (pool• suks on 2 min. mängu aega. Fr. Li• Põhjala viigistab, Põhjala juhib 8:2," aeg — 27:11). viensis saavutab karistusviskest viigi 12:6, Rotalia viigistab. Poolaja vi• — 21:21. Põhjalal „timeout". Män- leks seis — 18:16 Rotalia kasuks. — Pühapäeval 16. veebruaril toi• gulõpuni on aega ainult paar minu• Teisel poolajal Rotalia uue mängu- munud võistlused kujunesid senipee- tit. Kuid ühel ajal lõpuvilega saavu• taktikaga ja õnnestunud visetega tu• tuist põnevaimaiks. Võistlusi oli tab Põhjala ksv! H. Välgu vis• leb võitjaks. Tagajärg — 40:22, jälgima tulnud arvukas kogu pealt• kest 23 :21 ja seega võidu. Põhjala pa• Opoolaeg — 18:16) Rotalia ka• vaatajaid, kelledest hilisemad pidid leppima seisukohaga. rim oli kahtlematult ksv! H. Välk. suks. Rotalia parimad olid kahtle• Ka ksv! E. J õnas s e oli silmapais• mata vennad Hinrikused, kes Esimesena kohtuvad naiste A kl. tev. Märkima peab, et Fr. Livien- saavutasid ka kõige enam punkte. võrkpallis korp! India ja korp! Fi- sisel suur osa pääleviskeid ebaõnnes• Põhjala silmapaistvaim oli ksv. E. liae Patriae naiskonnad. Mäng ku• tus. J o n a s s e. junes oodatult pinevaks ja huvikül• Viimases mängus B kl. korvpallis Viimase mänguna lavastus kohtu• laseks. Võitjaks tuli kindlama pal- korp! Vironia võitis US Raimlat mine korp! Fr. Estica ja korp! Sa• likäsituse ja parema koosmänguga — 32:13, (poolaeg — 17:8). Seega kala vahel B kl. korvpallis. Füüsi• India naiskond. Indlal paistsid langes Raimla tsüklist välja. Publi• liselt kindlam Fr. Estica meeskond silma tugevate servidega ksv! A. T o- kule pakkus see mäng huumorikül• võidab ülekaalukalt mängu — 31:14, m i n g a s ja hääde surumistega ksv! lase vahepala, tänu Raimla reserv- (poolaeg — 14:9). E. Soosaar. Filiae Patriae pari• mängija ennastsalgavale esinemisele. — Pühapäeval, 9. veerbruaril mad olid — ksv! ksv! A. Laanekõrb Hg. toimus esimene mäng A kl. korvpal• ja H. I s r a ei. PING-PONG. lis korp! Fr. Estica ja US Liivika Jägmiseks mängus EÜS võitis Reedel, 14. veebr, toimus EÜS vahel Möödunud aasta üli• korp! Ugalat B kl. võrkpallis — 2:0, Veljesto kutsel ja nende ruumes õpilaskonna meister US (geimid — 15:6 ja 15:8). Selle kao• ping-pongi võistlus EÜS Põhjalaga. Liivika kaotab esimese tusega Ugala langes tsüklist välja. Mõlemad organisatsioonid esitasid geimi — 2:15 (!) ja seda väga Õhtu närvepingutavamaks võist• kolmeliikmelise meeskonna. Võit• teenitult. Kuid ka Fr. Estica mäng luseks kujunes kohtumine A kl. korv• jaks tuli P õh j ala meeskond, ksv! ei olnud hiilgav. Isegi B klassi män• pallis EÜS Põhjala ja korp! Fr. Li- ksv! Välk, Keerd, Kopper• gud on olnud paremad. — Teine viensise vahel. Esimesel poolajal man, tagajärjega — 6:3. geim areneb tasavägiselt, võidab Fr. Estica — 16:14, seega mängu — 2:0. B kl. võrkpallis kohtusid EÜS Põhjala ja korp! Fr. Aeterna. Tu• gevamate surumistega tuleb võitjaks Põhjala meeskond tagajärjega — 2:0. (Geimid'— 15:11 ja 15:10). õhtu viimasena toimus kohtumine B kl. korvpallis korp! Vironia ja J. ü. Ü. Hasmonea vahel Tasavä• gises mängus võidab Vironia esi• mese poolaja — 12:7 ja ülekaalukalt mängu — 30:17. Hasmonea langes selle kaotusega tsüklist välja. — Käsipallivõistlused lähenevad lõpujärku, muutudes järjest põneva• XIV Edustuse 8. koosolek, maks. Laupäeval 15. . veebruaril võistlused jätkusid rohkearvulise 4. veebruaril kell 20,35. publiku ees. „• Koos 26 edustuse liiget. Juhatab kordade korraldamise küsimus, 3) Esimestena kohtusid B kl. võrk• koosolekut abiesimees ksv. Karl juhatuse otsuste kinnitamine, 4) va• pallis E. N. Ü. S ja korp! Amicitia. Pärl, protokollib abisekretär ksv. limisi, 5) ./Üliõpilaslehe" toimkonna Geim algab tasavägiselt, kuid E. M. Haavisto. kodukord 1. lugemisel, 6) läbirääki• Naisüliõpilaste Seltsi parem palli- Koosoleku juhataja teeb teata• misi. käsitus kindlustas võidu — 15:8. 1. Teisel geimil Amicitia naiskond on vaks muudatused edustuse koossei• täiesti liimist lahti. ENÜS. võidab sus. Nimekirja nr. 1 järgi lahkunud Edustuse 6. ja 7. koosoleku pro• geimi — 15:1 (!) ja mängu — 2:0. ksv. Kaegeleri asemel on edustusse tokollid kinnitatakse. kutsutud ksv. E. Klement; nime• Teiseks kohtusid B kl. võrkpallis 2. EÜS Põhjala ja korp! Vironia. Väga kirja nr. 5 järgi lahkunud ksv. N. tasavägises mängus tuleb võitjaks Grosdovi asemele ksv. V. Konja- Üliõpilaskonna esimees ksv. I. Põhjala — 16:14. Teisel geimil Vi• j ev; nimekirja nr. 8 järgi ksv A. Tõnisson annab küsimuse kohta in• ronia ei osutanud enam tõsist vastu• Vaigo asemele ksv. V. Kopper• formatsiooni edustusele, märkides, panu. P õ h j ala võitis geimi — mana ja nimekirja nr. 10 järgi ksv. et 9. dets. 1. a. juhatus otsustas teha 15:4 ja mängu — 2:0. Vironia lan• H. Pello asemele ksv. U. Mark. ülesandeks üliõpilaskonna esimehele ges selle kaotusega tsüklist välja. Juhatuse täiendusettepanekutega astuda samme tee leidmiseks nor- A kl. võrkpallis toimus järgmi• kinnitatakse päevakord järgmisel maalkorra jaluleseadmiseks; üliõpi• seks mäng US Raimla ja korp! Rota• kujul: 1) Protokolli kinnitamine, lasorganisatsioonide vahel, kellel lia vahel. Raimla suurepärase 2) üliõpilasorganisatsioonide vahe- katkenud läbikäimine. 26. jaan. s. 64 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 2 — 21. II 36. a. läksid üliõpilaskonna esimehe all• konna esindajad , kes otsustavad 28. jaanuarist — Üliõpilasmaja kirjaga kõigile asjaosaliste organi• asju parema arusaamise järele. Esi• ümberehitamiseks täieliku projekti satsioonide juhatajatele kirjad, mil• tab ettepaneku, et Edustus avaldaks ja eelarve valmistamise kohta, üli• les paluti juhatajaid nõupidamisele imestust korp. Filiae Patriae käitu• õpilaskondliku kõnelennu korralda• vahekorra jaluleseadmise asjus. misel temale ühe üliõpilasorganisat• mise kohta Vabaduspäeval, üliõpi• Kirja peale reageerisid: korp. Sa• siooniga katkestatud vahekorra kor• lasorganisatsioonide vahelisele ko• kala, EÜS, US Concordia, Üliõpi• raldamiseks üliõpilaskonnalt tehtud miteele ruumide kasutada andmise lasseltside Liit ja korp. Vironia, ku• ettepaneku puhul. See ettepanek kohta, Helsingi Tehnika ülikooli na korp. Filiae Patriae esimees saa• saab 16 häält poolt, vastu ühtegi — meeskoori küllatuleku puhul välis- tis kirja, milles ära ütles üliõpilas• seega vastu võetud. toimkonnale 75 kr. kasutada and• konna esimehe vahetalitusest. Järg• Küsimuse kohta on veel rida sõ• mise kohta ja nes juhatuse otsus 28. jaan. s. a., navõtte, kuid ettepanekuid ei tehta. 4. veebruari koosolekust — puu- millega avaldati imestust korp. Fi• dustkannatavatele üliõpilastele prii liae Patriae teguviisi kohta ja an• 3. lõunate andmise kohta. takse asi otsustada edustusele. Selle Koosolek katkestatakse 10 minu• otsuse alusel anti ka informatsioon Ühegi sõnavõtuta ja vastuhääl• tiliseks vaheajaks ja algab jälle kell ajalehtedele, milline eirple aga siiski teta kinnitatakse rida juhatuse ot• 22.05. täpselt avaldatud ja sisaldas .suuli• suseid: 4. selt andmise tõttu ebatäpsusi, mil• 4. detsembri koosolekult otsused liseid hiljem õiendati. —• üliõpilaskonna 1. detsembri balli Kultuurtoimkonna juhatajaks va• litakse lahkunud ksv. H. Pello ase• Kirjavahetuse ettelugemise ja ülejäägi Soome-Eesti üliõpilaspäe• vade balli kulude katteks arvamise mele ksv. P. Valgerist ühegi sõnavõttude järele ksv. I. Tõnis• hääle vastuseismata, 16 häälega. soni ning ksv. Eliaseri poolt, teeb kohta, SELL talispordi olümpiaadi Tartus mittepidamise kohta, peami• Toimkonna liikmeks valitakse ksv. viimane ettepaneku: Pöörduda korp. Mark ja kehalise kasvatuse toim• Filiae Patriae poole selgituse saa• nistri a. t. K. Eenpalu Sakalamaa konna liikmeetks ksv. ksv. Mark miseks küsimuses, miks korp. Filiae rahvuspäeva kõne õiendamise ja ja K o p p e r m a n n. Patriae saatis üliõpilaskonna esime• õiendamise kava kohta, lepingu ka• 5. hele ksv. I. Tõnissonile kirja, et ta vandi kohta üliõpilaskonna juhatuse ei saa kasutada üliõpilaskonna esi• ja A. Reisneri vahel üliõpilaskonna ./Üliõpilaslehe" toimkonna kodu• mehe ksv. I. Tõnissoni kaasabi, ja rahalise loterii võlasummade kas• korra juures tehakse esimesel luge• vajaduse korral moodustada komis• seerimiseks; misel mõningaid vähemaid paran• jon, kes asja selgitamisel esitab 9. detsembril koosoleku otsus — dusi. selle edustusele. järelepärimise asjus Läti üliõpilas• 6. Juhatuse otsus 9. jaanuarist s. a. konnalt solidaarsuse kohta Eesti va• Ksv. I. Tõnisson annab ülevaadet kinnitatakse ühel häälel. badusvõitluse väärkäsitluses, 16. juhatuse tegevusest, märkides eriti Juhatuse otsus 28. jaan. s. a. kin• detsembri, koosolekult — Üliõpilas• tervishoiu toimkonna korraldustöid, nitatakse samuti 20 häält poolt ja 1 maja laiendamise võimalusi kaaluva välisasjade ajamist ühenduses CIE vastu. Sõnavõttude järele kinnita• komisjoni seisukoht üliõpilasmaja •kongressi Eestis pidamise kavat• takse selles .küsimuses ka juhatuse laiendamise ja ümberehitamise koh• sustega, mis aga nurjusid, Üliõpilas• otsus 4. veebr. 18 häälega poolt 1 ta, avalduse saatmise kohta ülikooli maja laiendamise küsimuses ja vii• vastuseismisel. Ksv. Eliaseri ette• •Valitsusele poliitilise politsei poolt mases avalikus seletuses peaministri panek saab hääletamisel poolt 1 vahistatud 'üliõpilaste eksmatriku• a. t. kõne puhul Sakalamaa rahvus- hääle, vastu enamuse, seega läbi• leerimise asjus; päeval. kukkunud. Ksv. Laja ettepanek;! 18. jaanuarist —- soovitus Hel• Ksv. Vassiljev peab soovitavaks, Edustus pöördub korp. Filiae Pat• singi üliõpilaskonna stipendiumile et ülikooli Valitsust palutakse teata• riae poole, et ta teataks ülaõpilas- kandideerimiseks ksv. R. Ränkile ja vad määrsummad stipendiumide konna juhatusele kahe nädala jook• S. Sinimetsale; 22. jaanuarist — näol ülekandmiseks üliõpilaste abis• sul, milliseid mooduseid ta soovib kultuurtoimkonna juhataja aj. k. t. tamiseks üliõpilasköögi arvel. kasutada oma vahekorra jalulesead• ksv. Eliaseri määramise kohta; Koosolek lõpeb kell 22.40. misel korp. Vironiaga, saab hääleta• misel poolt 20, vastu 1 hääl — seega vastuvõetud Ksv. Eliaser deklareerib, et juha• tuse otsus, avaldada imestust korp. Filiae Patriae esimehe ksv. E. Ram- muli kirja puhul 28. jaan. s. a. ksv. I. Tõnissonile, Üliõpilaskonna esi• mehele, ei ole põhjendatud. Kuna Edustus on- kinnitanud vastava ju• hatuse otsuse ja ka ei ole arvanud tarvilikuks pöörduda selgituse saa• miseks korp. Filiae Patriae poole, Seisukohti rahvahääletuse puhul. isegi tagasi lükanud ettepaneku ko• Rahvuskogu kokkukutsumise rah• kül otsustati ühineda resolutsioo• misjoni moodustamise kohta käes• vahääletuse küsimuses on Vahepeal niga, mis varem korp. Ugala vilist• oleva olukorra lahendamiseks, siis peale eelmises ./Üliõpilaslehes" ni• laskogu ja konvendi eestseisuse leiab ta edustuse teguviisi ebaõige. metatud üliõpilasorganisatsioonide' poolt avalikult oli teatavaks tehtud. Ühtlasi ksv. Eliašeu lahkus koosole• või nende vilistlaskogude veel terve 27. jaanuaril Tallinnas Eesti kult. rida akadeemilisi organisatsioone Korporatsioonide Vilistlaskogude Ksv. Pärtelpoeg märgib, et nüüd' teatavaks teinud omad seisukohad. Liidu (EKVL) vilistlaskogude Tal• on' esinetud veel demonstratsioo• Korporatsioon Ugala Tallinna linna koondiste juhatuste nõupida• niga. Siin on ju terve üliõpilas• vilistlaste ja kaasvõitlejate koosole- misel tunnustati, et Riigivanema Mv. 2 — 21. ii iii ÜLIÕPILASLEHT 65 algatatud samm, kokku kutsuda rah-^ listlasi, rakendama end kõigi jõudu• vuskogu kokkukutsumise teel Riigi• vuskogu põhiseaduse väljatöötami• dega rahva hulgas vajaliku selgitus• vanema poolt väljakuulutatud alus• seks ja selle läbiviimine on üldrah• töö tegemisele. tel, et, kindlustada Eestis püsivat ja demokraatlikku riigikorda. vuslik üritus, millele EKVL ja iga Neil päevil. teatas „Uus Eesti", tema liige endastmõistetavalt lööb et korporatsioon Vironia vilistlas• Korporatsioon Sakala vilistlas• aktiivselt kaasa. Aktiivse selgitus• kogu, mõistes hukka ka. tema liik• kogu eestseisus ja vanematekogu : töö tegemiseks loodi vilistlaskogude oma ühisel koosolekul on otsusta• mete sekka kuulunud üksikute isikute Tallinna esimeestest aktsioonitoim- nud tunnistades eeloleva rahvahää• riigivastast tegevust, arvab mitte ek• kond selgitustöö tegeliku läbiviimise letuse üldrahvuslikku tähtsust, pöör• sivat avaliku arvamise hinnangus, et juhtimiseks. duda ringkirjaga kogu liikmeskonna üksikute isikute kahetsusväärne tege• 28. jaanuaril oli Tartus korp. poole soovitades hääletada poolt. vus ei saa kuidagi riivata vanades or• Ühtlasi on vilistlaskogu eestseisus ganisatsioonides valitsevaid rahvus• Frat. Liviensises kokku kutsutud likke tõekspidamisi. Vilistlaskogu EKVL'i juhatuse poolt esindus• otsustanud panna kõigile liikmetele südame peale, et nad oma ümbrus• tõrjub kõige kindlusega tagasi avalik• kogu, kus üksmeelselt asuti seisuko• kuses ilmsiks tulnud arvamused, kus hale, et EKVL pere kogu oma jõud konnas võimalikult rohkelt selgitak• sid rahvahääletuse üldrahvuslikku mõne üksiku korporatsioon „Sakala" rakendades peab kaasa aitama rah• liikmeskonda kuuluva isiku tegevust vuskogu kokkukutsumiseks peetava tähtsust ning poolt hääletamise vaja• dust. on peetud küllaldaseks selleks, et rahvahääletuse jaatavaks läbiviimi• katsuda iseloomustada kogu mitme- seks. Seisukoht otsustati kanda Samuti lehtede kaudu sai teata• sajaliikmelist suurt organisatsiooni. ette EKL'i vilistlaste perele ja kut• vaks korp. Sakala vilistlaskogu otsu• suda üles kõiki vilistlasi üle maa sed erakorraliselt peakoosolekult Korporatsioon „Sakala" vilist• sellele rahvuslikule tööle. 2. veebruaril Tartus, kus on võetud laskogu astub kõige kindlamalt välja vastu järgmine otsus: selle eest, et üliõpilasnoorsoos valit• 30. jaanuaril peeti EKL-i Tartu „OHes omale rohkem kui vee- seks tõsine eesti rahvuslik vaim, ja vilistlaste koosolekut, millest osa• randsajaaastase tegevuse jooksul kutsub kõiki üles riiklikule ülesehi• võtjad ära kuulanud rahvahääletuse• üles seadnud kõrgemaks seisukohaks tavale tööle." ga ühendusesolevate küsimuste iga• alati aktiivselt ja positiivses suunas Pea kõigis üliõpilasorganisatsioo• külgse asjaliku selgituse, tunnusta• kaasa töötada seal, kus on kaalul nides on vastu võetud otsusi, olgu sid oma kui akadeemiliste kodanike Eesti riigi ja rahvusterviku huvid, siis rahvahääletusel hääletamise kohustuseks aidata kõigiti kaasa konstateerib korporatsioon „Sakala" kohta või rahvahääletuseks selgitus• selle tähtsa rahvusliicu ürituse võim• vilistlaskogu, et praegune moment töö tegemiseks. Neid otsusi ei ole saks kordaminekuks ja kutsuvad kohustab kõiki aktiivselt kaasa töö• aga vajalikuks peetud avalikkusele kõiki EK VL-i perre kuuluvaid vi• tama põhiseaduse muutmiseks rah• teatavaks teha.

x/AoooAjScdm, KONDIITRIS RI TARTUS ;.<&£& Riia tänav 11 — Telefon 9-46

Ainuke ostukoht ()m& žoJzoJLoodC- üliõpilasorganisatsioonidele 66 üLIOPILASliE-Ifr #r. 2 — ii. ii šš.

ühistegelise käsiraamatu toimkond Akadeemiline Ühistegevuse Selts 14-aastane vastava käsiraamatu koostamisega, Ühistegevusest huvitatud akadee• sitlust terve rida ühistegevusega seo• mis ilmub mag. E. Poom'i toimetusel. miliste kodanikkude keskuse loomise tud küsimusi, peab sidet ühistegeliste Nii on Akadeemiline Ühistegevuse mõte sai hoogu 1921. a. lõpul, mil asutistega, muretseb liikmeile prakti- Selts kujunenud ühistegevusest huvi• lähenes Eesti ühistegevuse 20 aasta seerimiskohti, annab välja ühiste• tatud üliõpilasile keskuseks, mille juubel. Asjast-huvitatute poolt koos• gelist kirjandust ja korraldab õppe• ümber koondudes suudetakse põhja• tatud Akadeemilise ' ühistegevuse reise kodu- ja välismaale. Möödunud likumalt süveneda oma huvialasse ja Seltsi põhikiri kinnitati Ülikooli Va• aasta detsembrikuus teostus ekskur• saavutada enam teadmisi kui üksi• litsuse poolt 21. veebr. 1922. a. sioon Riiga, tutvumiseks sealse ühis• kult. Seoses möödunud aastal loo• Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi tegevusega. Käesoleval aastal ori dud ühistegevuse õppetooliga võib ülesandeks on tutvumine ühistegelise kavatsus korraldada samal otstarbel loota üha suurenevat edu seltsi tege• liikumisega. Eestis ja välismail, ühis• ekskursioon Soome. vuses tema järgnevail tegevusaastail. tegelise aate levitamine ja teadlikku• AÜS-i tegevus on koondunud de ühistegelaste kasvatamine. Nende toimkondadesse. Oskussõnade toim• AÜS evib Tartus parima ühiste• ülesannete teostamiseks AÜS korral• konna poolt koostatud ühistuliste gevust käsitleva raamatukogu, mis on dab uurimus- ja auhinnatöid ja refe- oskussõnade valimik ilmub trükist avatud Üliõpilasmajas teisip. kl. raatkoosolekuid, kus on leidnud kä- lähematel päevadel. Agarasti on tööl 12—13 ja neljap. kl. 13—14.

>**& äiv^>^;v#

ÜLIKOOLI LÕPETASID: labor. van. ass. L. T i g a n i k, sama videerunuks tema otsusel, vähese Arstiteaduskonnas: Arnold Al- labor, abiõppejõud J. Kalviate, liikmete arvu pärast. 1 i k, Anna Kaljas, s. Reimann. füüsika inst. abiassistent G. Mets, abijõud E. A r u j a ja H. Koppel. ÜL-ORGID VABADUSPÄEVA Rohuteaduse osakonnas Andrei PARAADIL. Vertsinski. Loomaarstiteaduskonna anatoo• Matem.-loodusteaduskonnas Leida mia kabineti aj. abijõuks kinnitati Esmaspäeval oli üliõpilasmajas Loo, Anna Muni, Erika Talts loomaarst J. Laurisson; õppe- üliõpilasorganisatsioonide esindajate (cum laude). ja katsemetskonna aj. abijõuks V. koosolek, kus otsustati organisatsi- Usuteaduskonnas Eduard Lind. O b e t ja J. P r e c t; masinate sioonide esinduste osavõtt Vabadus• õigusteaduskonnas: Aleksander konst. ja tehn. joonest, kab. aj. abi• päeval peetavast paraadist. Koos• Kaelas, Vladimir Laid, Kullervo jõuks E. Soonvald. olek võttis vastu otsuse, mille koha• Pedaja, Gustav Puu. Diploomitud edasiõppijaks ole• selt Vabaduspäeva paraadist võtavad Majandusteaduse osakonnas Ants mise aega pikendati V. Poska- üliõpilasorganisatsioonid osa vasta• Kuus, Karl Pikkat. Grüntha 1'ile ja A. Soo m'ile. valt nende esinduskorrale. Paraa• Filosoofiateaduskonnas: Elmar Lastekliiniku noor. ass. k. t. A. dile lähevad selle otsuse kohaselt Anton, Benita Haugas, Frieda Allik kinnitati nooremaks assis• organisatsioonide esindused lippu• Masing, Erika Sepp, Hulda tendiks. dega. Tehnikateaduskonna esitisel ja Sillart. KÕNELEND JÄÄB ÄRA. UUS MAGISTER. Ülikooli Nõukogu otsusel on dr. Usuteaduse magistri astme oman• ing. Egon Leppik valitud eradot• Üliõpilaskonna juhatus, arvesse das cand. theol. Jaan Järve (ma• sendiks hüdrotehnika alal. võttes, et ei ole võimalik saada ka• gistritöö: „Alkoholi küsimus Ees• Tallinna linnavalitsus on Jüri vatsetud kõnelennu korraldamiseks tis"). Mag. se. math. astme oman• Viimsi nimelise stipendiumi saajaks kõnelejatele prii sõitu raudteel, ot• das Alma Ruubel (magistritöö: edasi kinnitanud Paul Vihale m'i. sustas traditsioonilise kõnelennu „J. C. Adams'i meetod harilikkude vabariigi aastapäeva puhul käesole• VABARIIGI AASTAPÄEV ÜLI• val aastal korraldamata jätta. Kõne• diferentsiaalvõrrandite numbrili• KOOLIS. seks integreerimiseks"). lennu ärajätmisest on teatatud orga• Vabariigi aastapäeva puhul kor• nisatsioonidele. KINNITAMISI. raldatakse ülikooli aulas aktus kell Kõnelennuks oli kultuurtoimkon- Edasi kinitati ametisse: II siseh. 6 p. 1. Aktusele kutsutakse kogu üli• nal ka eeltöid tehtud, mis nüüd asja• kliiniku noor. ass. E. P us s, -bakte- kooli pere. Aktusekõne peab mag. tuks osutusid. riol. labor. noor. "ass. E. Karu, jur. A. Mägi. vaimu- ja närvih. kliiniku noor. ass. KRIMINAALÕIGUSE JA PROT• E. Saarsoo, lastekliin. noor. ass. KORP. „METRAINE" LIKVI• SESSI PROFESSUUR VABA. Juta Olesk, oper. kir. kab. noor. DEERITUD. Õigusteaduskonna dekaan tegi ass. M.Jakobson, füsiol. inst. aj. Läti rahvusest üliõpilaste korpo• teatavaks, et õigusteaduskonna otsu• abijõud E. Tootson, anorg. keem. ratsioon „Metraine" tunnustati lik- sel ja ülikooli valitsuse, kinnitusel on Nr. 2 — 21. II So. ÜLIÕPILASLEHT 6?: tunnistatud vabaks ja on määratud PROF. T. LIPPMAA LOENG deemilise rahvaste Iähinemist taotleva täitmisele kriminaalõiguse ja ­prot­ SOOMES. ühingu „Liiga" tegelasi Boldam, kellel sessi professuur. Kandideerijail tu­ Prof. T. Lippmaa viibis Helsingis, oli kokkusaamine ka meie üliõpilas­, leb esineda sooviavaldusega ühes elu­ kus esines ettekandega vegetatsiooni­ konna tegelastega. Tema auks kor­ lookirjelduse ja seni ilmunud teadus­ kaartide koostamisest. Kutse selleks raldati kitsas ringis üliõpilasmajas, likkude töödega, või kui need on esinemiseks tuli ..Societas pro Fauna eine, millest võttis osa peäle meie üldtuntud, siis nende nimestikkudega, et Flora Fennica'lt", mille kirjavahe­ üliõpilaskonna juhatuse liikmete ka õigusteaduskonna dekaanile 3 kuu tajaks liikmeks prof. T. Lippmaa kahe ülikooli poola keele rektor Kaplinski jooksul. aasta eest valiti. abikaasaga. Seega valimised võivad toimuda Poola üliõpilaskonna tegelasega alles selle semestri lõpul. ÜLIÕPILASSEGAKOOR SÕIDAB on kõnelusi olnud suvise üliõpilas­ SOOME. praktikantide vahetamise üle, kuid ÕPINGUT JÄTKAB 612 ÜLIÕPI­ Üliõpilassegakoor valmistub kont­ LAST. samuti tavalise üliõpilasvahetuse sertreisile. ■ Koori peakoosolekul oa kohta. 5. veebruaril oli viimane tähtpäev, otsustatud märtsi lõpul või aprillikuu mil endised üliõpilased rektori erili­ algul ette võtta kontsertmatk Tallinna POOLA AZS KÄSIPALLIMÄNGI­ se! loal võisid veel immatrikuleeruda. ja sealt edasi Helsingi. Kontsert­ JAD TARTUS. Kokku tuli uuesti ülikooliastujaid retke kavas on rida eesti uuemaid Veebruari algul viibis Tartus Tal­ 612 — neist 402 mees­ ja 210 nais­ koorilaule ning mõned laulud Soome linna võistlusretkelt tagasisõidul Poo­ üliõpilast. heliloojatelt. Kooriga sõidab kaasa la Akadeemilise Spordiklubi AZS kä­ Üksikute teaduskondade kaupa ka solist. sipalimees­ ja ­naiskond, millistega jagunevad nad järgmiselt: usutea­ aga. üliõpilaskäsipallimängijatel min­ duskonnas soovivad jätkata katkesta­ Uued võtted õppeaja piiramiseks git kohtamist ei olnud, olgugi et üli­ tud õpinguid 20 meest ja 1 naine; Filosoofiateaduskonna uus/eksamite õpilaskonna käsipallimeeskond läinud Õigusteaduskonnas" 130 m. ja 17 n.; kord. kevadel Poolas võistlusreisil viibides õigusteaduskonna majandusteaduse oli AZS külaliseks. Vististi tuleb osakonnas 84 m. ja 28 n.; arstitea­ Ülikooli filosoofiateaduskond on viga otsida meie kehalise kasvatuse duskonnas 49 m. ja 33 n.; arstitea­ pannud maksma korralduse selle toimkonnast, kes silmas ei pea üli­ duskonna rohuteaduse osakonnas 13 kohta, millise aja kestel peab üliõpi­ õpilassportlikke suhteid, milliseid juba m. ja 25 n.; filosoofiateaduskonnas lane õiendama eksamid ja lõpetama ,on alustatud. 31 m. ja 90 n.; matemaatika­loodus­ oma õpingud. Normaalõppeajaks fi­ losoof iateadusk. loetakse 4 aastat. AZS. korvpallimeeskond on üks teaduskonnas 27 iii. ja 14 n.; tehnika­ paremaid Poolas ja kolm tema män­ teaduskonnas 13 m. ja 1 n.; looma­ Kes aga õpivad kauem, nende gijat kuulub: Poola rahvusmeeskonda.: arstiteaduskonnas 11 m.; põllumajan­ kohta näeb uus kava ette mõningaid dusteaduskonnas 13 m. ja 1 n.; põl­ kitsendusi õppeaja piiramiseks, mida CIE UUS JUHTKOND. lumajandusteaduskonna metsateaduse seni ei olnud: Kui eksamid ja prak­ tikumid on tehtud, ilma et üliõpilane Üliõpilaskonna välistoimkonnale osakonnas 10 meest. Peale selle üks saabus mahukas prantsuskeelne aru­ soovib veel astuda vabakuulajaks ülikooli lõpetaks, siis need aeguvad teatava aja jooksul. Selleks on järg­ anne Rahvusvahelise üliõpilasliidu — usuteaduskonda, ja teine vabakuula­ CIE — nõukogu istangust, mis peeti jaks põHumajandusteäduskonda. mine kord: Lõppeksamid üksikaineis loetakse 27. detsembrist 1. a. kuni 2. jaanua­ E. Ü. S­i ESINDAJAD .SÕPRUS­ aegunuks ja tulevad uuendada pärast rini k. a. Aruanne on välja antud ÜITIASE AASTAPÄEVAL. 8 aasta möödumist nende õiendamise liidu peasekretariaadi poolt, milline Soomes viibisid Pohjois­Pohjo­ tähtajast arvates. koht on Belgia üliõpilaskonnal. lainen osakonna aastapäevapidustus­ Üksikute stuudiumiainete eel­ ja Aruandest selgub ka CIE juht­ tel, mis toimusid 5. veebr., sõprusliit­ osaeksamid arvatakse aegunuks sama kond 1936. aastaks, nõukogu istangul lase E. Ü. S. esindajatena E. Ü. S. aja möödumisel, kui aines, millesse olnud valimiste tulemusel. liikmed O. Ränk ja A. Liblik. Aasta­ nad kuuluvad, pole õiendatud lõpp­ Rahvusvahelise üliõpilasliidu päevast võttis . kolmanda esindajana eksami; on viimane õiendatud, kao­ uueks presidendiks on Roberts Plu­ osa veel Helsingis stipendiaadina vii­ tavad nad maksvuse alles vastava me (Läti), abipresident Pierre Niel­ biv E. Ü. S* liige V. Krigul. lõppeksami aegumisega. sen (Prantsuse), abipresident­Iaekur Ühtlasi on «Helsingis peetud ühi­ Üldised eeleksamid ladina keeles F. Lincoln Rälphs (Inglise), abi­ selt E. Ü. S., Pohjois­ ja Etelä­Poh­ ja ühes uues keeles loetakse aegu­ president­kongressi organiseerija jolainen osakonna esindajate vahel nuks pärast 10 aasta möödumist Petko Petkoff (Bulgaaria), peasek­ nõu hõimutöö korraldamise üle tule­ nende õiendamise tähtajast­ arvates. retär John Gilissen (Belgia). Mis vikus. Ka on arutatud ühise kogu­ Praktikumid, prosemlnarid, semi­ puutub CIE üksikute komisjonide teose väljaandmise küsimust sõprus­ narid jne. loetakse aegunuks samal juhtimisse, siis on need jaotatud liidu 10­ndaks aastapäevaks. Kõnes­ alusel, nagu eel­ ja osaeksamid 8 järgmiselt: 2. komisjon — Wladimir olevate organisatsioonide sõprusliidu aasta möödumisel tolle semestri lõ­ Posmurny (Tshehhoslov.), 3. komis­ sõlmimisest möödub 10 aastat. 1938. pust arvates, mille kestel nad on jon — M. Berbath (Helveetsia), 5. aastal. Õiendatud. komisjon — Lajos Krälik (Ungari) ja 6. komisjon on arvatud kas Soome INS. V. PAAVELI ESILOENG. See kord filosoofiateaduskonnas hakkab maksma 1. jaanuarist 1937. a. või Eesti esindaja juhtida. Veemajanduse ja vesiehitiste pro­ fessor V. Paavel pidas oma esiloengu POOLA ÜLIÕPILASTEGELANE EKSITAV TRÜKIVIGA. teemal ..Inseneri tegevus" 1. veebru­ TARTUS. Lk. 41 on II sveerul ­6. rida alt aril kell 12 matemaatika­instituudi Tartus viibis eraviisiliselt Vilno trükitud „rahvaküsimuse" — peab auditooriumis. üliõpilaskonna esimees ja Poola aka­ Olema rahvusküsimuse. Ilmub 13 korda aastas* Tellimishind 3 krooni aastas, IV2 krooni semestris. Pea­ ja vastuta vt oimeta ja : V. Pärtelpoeg. Tegevtoimetaja: ]Jaan Ots. Toimetuse liikmed,: A. Eliaser, H. Tõnisson. Väljaandja: Tartu Üliõpilaskonna Edustus. Toimetuse aadress : Üliõpilasmaja, Tartu. E. K.-Ü. ..Postimehe" trükk, Tartus 1936, ESIETENDUSKINO

LAHEMAID ESIETENDUSI

Hooaja uusim kunstiväärtuslik suurteos • Agnes Güntheri tuntud sarhanimel. romaani järele 1 PÜHAK JA TEMA NARR Peaosades: HANSI KNOTECK, HANS STJVE, JÕUA CHLUD FRIEDRICH ULMER Suurfilm dramaatilise põnevusega, ületamata näitlejate kujutusvõimes, sügava tundeilma ja tugeva elamusterohke sündmustikuga. Lavastus: Hans Deppe. Muusika: Franz R. Friedl.

■Fantastiline ja põnevate ootuste suurfilm. 2. DONACOO TONKA

Peaosades: ANN Y O N D R A, VIKTOR SAAL, A. WÄSCHER, R. PLATTE.

Maailma suurim löökfilm! # ADOLF WOHLBRÜ CK oma parimas suurfilmis 5 M I H AIL STROGOV (TSAARI KULLER). Film, milles sangarlikkus, heroiline armastus, vahvus ja surmapõl­ gus kisub teid kaasa elama kuni traagilise lõppakordini,

ED< UUSEN Promenaadi t. 4. Telefon 11­70. Tartus

| Toimetus ja talitus Üliõpilasmajas III korral on avatud teisipäeval ja laupäeval kella 15—16 [SIHMHPH£MÜÜ I^^L^L^P^ Aadr.: Üliõpilasmajas,Tartu; tel. 2­91 91 H Aasta tellim. — kr. 3. — ja Va a. — kr. 1.50. Välismaale: aastas kr. 5. — ja 'l/i a. — kr. 2.50

Saadaval 1914, 1915, 1916, 1920­35 aas­ takäigud ja üksiknumbrid.

Varemaid aastakäike müüakse 300/o hinnaalandusega. Valmistan rfiivastustÖid daamidele ja härradele EKSPORT- PILSEN PILSENI ÖLU

ning suures valikus karastavaid jooke tuntud hääduses

Ants Silvere õlletehas '*LI VON l/\!

vÄ&itkauvck/ J

Rahva ühisettevõtte ETK tooted

ETK KOHV RAHVASUUS AHTO PABEROSSITUBAK KOTKAS v a lm istavad rõõmu igas Eesti kodus. ASUTATUD 186 8. AAJ S TAL AKTSIAKAPITAL KR. 1.000.000.— PEAPANK TALLINN, KINGA TN. 1

OSAKOND TARTU, SUURTURG 20

JjOJUneJbah

VÄÄRTUSTE VALITSEMINE

PAKKIDE HOIU KAMBER TERASLAEKAD

PANGA ÜHENDUS LONDONIS:

THE BRITISH OVER5EAS BANK LTD.

. .. .': " . ii——* m^p^—i ii■ .„._„ ^ Kind 40 Senti. J V \ E. K.­Ü. „»«pmehe" trükk, Tartu» 1936

L ■*-AR