KÜÜNLAKUUL ÜHISPANK Laenu- Ia Hoiu Ühisus Esimene Eesti Ko O Peratii Vpank Asutatud 1902

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

KÜÜNLAKUUL ÜHISPANK Laenu- Ia Hoiu Ühisus Esimene Eesti Ko O Peratii Vpank Asutatud 1902 •• •• KÜÜNLAKUUL ÜHISPANK Laenu- ia Hoiu Ühisus Esimene Eesti ko o peratii vpank Asutatud 1902. a. Tartus, Suurturg- 14 (omas majas). Telefonid 177, 700 Koik pangaoperatsioonid Annab laene mitmesugustel kindlustustel. Võtab raha hoiule jooksval ja tähtajal, arvel. Ostab ja müüb mitmesuguseid väärtpabereid. Inkassooperatsioonid. Moodne varakamber väärtasjade ja doku• mentide hoidmiseks. Hoiukarbid koduseks rahakogumiseks. Korrespondendid kodumaal ja välismaal. Kindlustusselts „EESTI" agentuur. KAERAHELBED ZeStC p&ehwC on eriti soovitatavad kõigile vaim• liselt töötavaile isikuile. EkspoJitii&isus J. PUHK & POJAD. Nr. 2. ywy zi. II «». ÜLIÕPILASLEHT EESTI ÜLIÕPILASKONNA HÄÄLEKANDJA XX AASTAKÄIK ZZZ 1535 ŽJsamaa-laul SEISKEM EESTLASED ÜHISEL MEELEL ISESEISVUNEND KODUMAA EEST: TÕOTUS PÜSIGU HINGES KUI KEELEL — MITTE KALDUDA EESTLUSE TEEST. AMMU KANDNUD ON KANGELASSUGU MEIE VEREGA KASTETUD MAA, NÄITAB SAATUS JA AJALUGU: SIIT MEID TÕRJUDA KEEGI EI SAA. MEIE, EESTLASED, MEIE EI HÄVI — KAS VÕI PÕLEGU IDA JA LÄÄS! — ISESEISVUS ON UUS ELU LÄVI. EESTI ÜKSMEELES ON MEIE PÄÄS. Vilmar Adams 30 ÜLIÕPILASLEHT Nr. 2 — 21. II 36. Jtüüiianema kõne Läinud pühapäeval oli Tallinnas, res peatuda, vaid puudutan neid küsimusi, mis „Estonia" kontsertsaalis korralda• tud Eesti Üliõpilasseltside Vilist• meil praegumaksva põhiseaduse puuduste pa• laskogude Tallinna Klubi ja Eesti randamise juures tuleks silmas pidada. Korporatsioonide Vilistlaskogude LiiduTallinna.Koondise poolt kont- Põhiseaduse parandamise võimalus on maks• sertaktus, kus esines akadeemi• vas põhiseaduses ette nähtud rahvahääletamise lisele perele Riigivanem K. Päts kaudu. Rahvahääletusele võib põhiseadus minna kõnega eelolevast rahvahääletusest. kahel teel — kas riigikogu ise võtab ühe põhisea- „Nädala pärast peab meie rahvas otsustama duse-paranduse ettepaneku vastu või tehakse praegu ja voib-olla ka kauge tuleviku kohta seda rahvaalgatusel. Oleksid ka veel teised teed väga tähtsa küsimuse meie rahva ja meie riigi võimalikud, see tähendab, maksva põhiseaduse elus. Ta peab oma hääletusega näitama, kas ta juures võib riigivanema dekreediga kokku kut• soovib, et praegust põhiseadust läbi vaatama suda laiemalt valitud kogu, kes võiks põhisea• tuleks kokku rahvuskogu neil alustel, mis riigi• duse läbi vaadata ja selle parandamiseks kava vanema otsusega temale otsustamiseks ette on valmistada. Neljas võimalus on see, et rahvas pandud. Täna on üle maa tuhanded ja kümned- ise oma hääletamisega volitab riigivanemat and• tuhanded inimesed koos, et viimastel koosoleku• ma dekreeti, millega teatavatel alustel põhisea• tel, mis veel enne hääletamist võimalik.pidada duse parandamine rahvuskogu poolt ette võe• on, selgusele jõuda, kas sellel hääletusel poolt takse. olla või vastu. Kui meie nüüd ütleksime, et see viimane Mina selle lühikese aja jooksul, mis mul või• moodus ei ole hea, ja et selle vastu tuleks hää• malik on mõttevahetuseks täna ära kasutada, ta• letada, siis jääks meil kolm teissugust võima• haksin puudutada ainult paari küsimust, mille lust — rahvaalgatuse, riigikogu ja ka riigiva• kohta ma kuulnud olen, et kahtlused mitmel nema dekreedi kaudu, s. t. ettevalmistava kogu pool olemas on. Ma tean, et ka haritud ringkon• kaudu. dades inimesi on, kes sugugi ei salga seda, et Kas need kolm võimalust on paremad, et nad rahvahääletusel panevad „ vastu". Neile just nüüd soovitatud võimaluse vastu hääletada? ma tahaksin paar mõtet avaldada, mis neid sun• Meie oleme läbi elanud rahvahääletuse, kus põ• niks oma otsust veel revideerima. Ma võin hiseadus on väljaspool välja töötatud ja rah• kindlasti konstateerida seda, et praegu ei kuule vale eelnõuna ette pandud. Meie viimane, mak• kusagilt niisuguseid hääli, kes oleks suutnud ja sev põhiseadus on sel viisil sündinud, ja meie võinud tunnistada, et meie praegune põhiseadus peame tunnistama, et ta puudulik on ja nimelt niisugune on, et selle juures mitte midagi tar• sellepärast, et ta ettevalmistamine, kavade väl• vis parandada ei oleks. Isegi need, kes tema jatoomine, on puudulikult sündinud. Inimesed kokkuseadjad olid, nii kuidas ta rahvahääletu• on kokku tulnud, on midagi kokku seadnud ja sele läks, on avalikult tunnistust andnud, kui seda rahvale siis ette pannud. Kuna aga rahva• nad sisse andsid paranduse projekti, mis pidi hääletamisel ei ole võimalik parandada puudusi, rahvahääletusele tulema, et see põhiseadus ka siis tuli see kava ka kõigi puudustega vastu nende arvates puudulik on. võtta. Kontrolli põhiseaduse kava kohta ei ol• Nüüd, kui see rahvahääletus teiselt poolt ette nud mingisugust, sest eraviisil kokkuseatud pandud on, ei ole ka nemad suutnud ega taht• kava ei olnud enne teada, kui ta rahvahääletu• nudki tõendada, et nad tunnistaksid oma põhi• sele läks. Niisugune väikese ringkonna poolt seadusest, et see võiks meie riigijuhtimisel kaue• valmistatud põhiseadus võib tuua hädaohtu, kuid maks ajaks maksma jääda. Mina ei taha mitte tema käiku ei saadud takistada. öelda, et see põhiseadus oleks niisugune, et tema Teine võimalus, et riigikogu põhiseaduse riigi otsekohe hukatusse viiks, sest seaduste muutmise algatab, on juba suurema avalikkuse täitmine ripub inimestest. Meie oleme viimase ees ja suurema kontrolli all. Aga meie teame, kahe aasta erakorralistel oludel suutnud ära et riigikogusse ei valita riigikogu liikmed mitte elada ja meie ei ole tagurpidi läinud, vaid meie ainult neid, kes kõik riigiõiguse tundjad olek• riigis on nii mõndagi paremaks muutunud. See sid, vaid neid valitakse palju laiemate ülesan• ei ole aga veel põhjus, mis sunniks meid ütlema, nete jaoks. Nad tulevad sinna, et seadusand• et see põhiseadus ka rahulikkudeks aegadeks ja lust teostada taies ulatuses ja sagedasti on kauemaks ajaks võiks püsima jääda. Mina ei nende hulgas väga vähe neid, kes põhiseaduslik• taha praegumaksva põhiseaduse puuduste juu• kude küsimustega lähemalt tuttavad oleksid. Ur. 2 - 21. II 3«. ÜLIÕPILASLEHT 31 Nii et riigikogu ei anna ka seda, et seal oleksid niisugused inimesed, kes põhiseaduse koostami• sel kompetentsed oleksid ja ka kogemusi juurde tuua võiksid. Kui praegusel korral tahame põhi• seadust parandada, siis oleks riigikogu kaudu kaks võimalust. Praegune riigikogu, valitud en• dise põhiseaduse järele, olgugi et ta ei tööta, võidakse kokku kutsuda. Aga ma ei usu, et praegune riigikogu oleks niisugune, et ta käest võiks nõuda kõige täielikumal kujul väljatööta• tud põhiseadust. Selle paari aasta jooksul, kui riigikogu ei tööta, on ta seljatagune jäänud hõ• redaks ja küsitav on, kas ta tarviliku autoritee• diga võiks tegutseda, kui ta kokku tuleks ja kui palju ta töö kui riigikogu töö tunnustust leiaks. Teine võimalus on, et meie võiksime riigi• kogu kokku kutsuda, valides praegumaksva põ• hiseaduse järgi. Aga meie teame, et ka selle põhiseaduse järgi riigikogu liikmete valimine on proportsionaalsuse alusel. Ja meie võiksime saada jälle riigikogu, kus. uuel jõul lööks lok• kama parteiline, fraktsiooni võitlus, kuhu vähe inimesi pääseks, kes põhiseaduse parandamise juures autoriteetsed võiksid olla, ja karta on, et siis niisuguse. riigikogu töö resultaat põhisea• duse parandamise alal võiks puudulik olla. Jääks kolmas abinõu: riigivanema dekree• diga nõuandev asutus kokku kutsuda. Siin on riigivanemal täis võimalus oma äranägemise jä• rele valimisseadust luua. Dekreediga kokku- kutsutav kogu ei oleks seadusandlik asutus, vaid w Riigivanem K. PÄTS. nõuandev asutus teatava küsimuse kohta. Ja siin oleks riigivanemal vabadus dekreediga nii juures ei saa üles kerkida parteilisest mõttevii• korraldada, kuidas see tema ja valitsuse arva• sist tingitud, lahkhelid päevakorral olevate kü• tes kasulik oleks. Mina aga tähendaksin selle simuste kohta. Seal saavad inimesed tööd teha peale, et riigivanema dekreediga kokkukutsutud nii ütelda akadeemilises Õhkkonnas. kogu, nimetame teda ka rahvuskoguks, ei oman• Seal niisuguseid küsimusi lahendada ei - tule, daks seda autoriteeti, kui sarnane, mis rahva mis arsuaamatusi võiksid tekitada poliitiliste ja enese vabal tahtel valitud on. parteiliste seisukohtade poolest. Seal võivad Sellepärast kõiki neid võimalusi võrreldes mitmesuguse poliitilise vaatega inimesed põhi• praegu ettepandud võimalusega, mis rahvale ot• seaduse -parandamise juures üksmeelsel arvami• sustada antakse, peame meie tunnistama, et sel olla ja ühte parteisse kuuluvad inimesed sel• kõige paremal kujul, kõige täieli• les küsimuses lahkuminevatel kohtadel asuda. kuma kontrolli all töötaks rahva Igatahes jäävad seal kõik poliitilised võitlused vaba hääletamise teel kokkutul• kõrvale ja meie saaksime luua õhkkonna, kus nud rahvuskogu, nagu seda prae• tõsiselt on võimalik töötada ja kus kõik põhisea• gune rahvahääletus ette näeb. Kui duse osad tõsiselt läbi kaalutakse, mis siiamaani aga arvatakse, et selle poolt praegu olla ei saaks, puudulikud leitud olevat, ja mida oleks tarvilik siis peab leppima juba palju puudulikuma moo• parandada. dusega, siis peab valima ühe neist kolmest vii• See rahvuskogu ei koosneks mitte üksi neist sist, ja on karta, nagu ma tähendasin, et töö siis liikmeist, kes otsekohe rahva.poolt valitud, vaid mitte täiuslik ei saaks. paralleelselt saaks töötama veel teine kogu, kes ei Rahvuskogul, mis rahvahääleta• ole valitud rahva poolt, vaid kus esindatudmeie mise tagajärjel-kokku tuleb, oleks kõrgemad riigiasutised, meie kõrgemad kohtu- ainult üks ü 1 e san n e, " n i m e 11 põhi• asutused, ülikool, omavalitsused, kaitseliit, kiri• se a du s e parandamine. Teist seadus• kud, meie vanemad sõjaväelased; .peäle nende andlikku tood tema' käest ei nõuta. Selle töö terve kogu mitmesuguste kutsete .esindajaid,,
Recommended publications
  • Helsingin Yliopiston Osakuntien Yhteydet Pakolaisvirolaisiin Ylioppilasjärjestöihin 1960- Ja 1970-Luvuilla
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Trepo - Institutional Repository of Tampere University TAMPEREEN YLIOPISTO Raigo Megerild TAIPUNEET JA TAIPUMATTOMAT? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla __________________________ Historian pro gradu -tutkielma Tampere 2015 Tampereen yliopisto Yhteiskunta- ja kulttuuritieteiden yksikkö MEGERILD, RAIGO: Taipuneet ja taipumattomat? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla Pro gradu -tutkielma, 99 s., 1 liites. Historia Maaliskuu 2015 __________________________________________________________________ Helsingin yliopiston osakunnat solmivat 1920- ja 1930-luvuilla liittolaissopimukset virolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Toisen maailmansodan jälkeen ylioppilasjärjestöjen toiminta Virossa oli kiellettyä, mutta sodan aikana Virosta paenneet henkilöt ylläpitivät järjestöjensä toimintaa länsimaissa. Osakunnat jatkoivatkin yhteydenpitoa pakolaisvirolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Tarkastelen pro gradu -tutkielmassani osakuntien suhteissa tapahtuneita muutoksia 1960- ja 1970-luvuilla sekä muutosten taustalla vaikuttaneita syitä. Rakennan tutkimuksessani osakuntien arkistojen sekä lehtien valossa kontekstin, jossa osakuntien tekemät ratkaisut suhteissaan pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin syntyivät. Historiantutkimus on käsitellyt osakuntien historiaa, mutta se on fokusoitunut yleensä yhteen järjestöön
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • Eesti Raamat Välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch Im Ausland 1944–2010
    Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia Estonian Retrospective National Bibliography Estnische retrospektive Nationalbibliographie Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Eesti raamat välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch im Ausland 1944–2010 I Bibliograafia Koostanud Anne Valmas Tallinn 2017 Toimetanud Anne Ainz Pealkirjade registri koostanud Aita Kraut Nimeregistri sidunud numbritega Juta Laasma Nimeregistri elulooandmeid täiendanud Eve Siirman Liigid korrigeerinud Marje Aasmets Küljendanud Tiia Eikholm Ingliskeelse kokkuvõtte tõlkinud Ülle Rebo Saksakeelse kokkuvõtte tõlkinud Helje-Laine Kannik Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi Rahvuskaaslaste programm ja Eesti Kultuurkapital ISBN 978-9985-50-429-1 (kogu teos) ISBN 978-9985-50-430-7 (1. köide) Teaduste Akadeemia Kirjastus Sisukord 1. KÖIDE SAATESÕNA . 11 KASUTATUD LÜHENDID . 13 Eesti raamat välismaal 1944-2010 . 16 Estonian Books Abroad 1944-2010 . 34 Das estnische Buch im Ausland 1944-2010 . 65 TEATMETEOSED . 75 SÕNARAAMATUD . 77 RAAMAT. AJAKIRJANDUS. KIRJASTAMINE . 89 BIBLIOGRAAFIAD. RAAMATUKATALOOGID. SISUKORRAD . 91 ARHIIVID . 102 BALTI RIIGID JA BALTLASED . 104 Kongressid, konverentsid, sümpoosiumid . 117 MAAILMA MAADE AJALUGU. POLIITIKA. MAJANDUS . 123 NSV Liit ja sotsialistlikud riigid . 138 EESTI AJALUGU . 143 EESTI POLIITIKA . 159 EESTI VABARIIK . 176 Eesti Vabariigi sümboolika . 185 Eesti Vabariigi aastapäevad . 187 EESTLASED VÄLISMAAL . 193 Eestlased Ameerika Ühendriikides . 194 Eestlased Austraalias .
    [Show full text]
  • Lisainformatsioon
    Tartu Mart Reiniku Kool ÜKS KILOMEETER ISESEISVUMISE EELDUSI Uurimustöö Autorid: Iris Kreinin, 8.a Lisete Nukk, 8.d Juhendaja: Karolina Antons Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Tartu Mart Reinku Kool ...................................................................................................... 6 1.1 Rahvusliku ärkamisaja tegelased Johann Voldmar Jannsen ja Lydia Koidula ........... 9 1.2 Esimene üldlaulupidu ................................................................................................ 11 1.3 Laulu- ja mänguselts Vanemuine ja Eesti kutselise teatri sünd ................................. 12 1.4 Friedrich Reinhold Kreutzwald ................................................................................. 13 1.5 Toomemäe monumendid ja Kuradisild ..................................................................... 16 1.6 Jakob Hurt, Eesti Rahva Muuseum ja Kirjandusmuuseum ....................................... 18 1.7 Miina Härma Gümnaasium ehk Eesti Noorsookasvatuse Seltsi Tütarlastekool ehk esimene eestikeelne keskkool ............................................................................................... 20 1.8 Tartu Ülikool ............................................................................................................. 22 1.9 Eesti Üliõpilaste Selts ehk eestlaste esimene oma üliõpilasorganisatsioon .............. 26 1.10 Eesti lipu sünd ja selle valmistamine
    [Show full text]
  • As of 2013-11-18 Estonian Archives in the US--Book Collection 3.Xlsx
    Estonian Archives in the US -- Book Collection Autor Title Date Dewey # Item # Saar, J 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba- 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII-XIII, 3. Kogud XIV-XIX, dusvõitlejate Abistamis- nd 323 Ees keskus 4. Kogud XX-XXV 1985-1987 Simre, M 1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988-1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888-1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja- 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees Ameerikas 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K 12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 - 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja- 120.a. juubeli laulupeo laulud 1989 780 Ees Ameerikas Loog, Jüri 125 aastat raudteid Eestis 1997 333 Loo Samma, O ed.
    [Show full text]
  • TAMPEREEN YLIOPISTO Raigo Megerild TAIPUNEET JA TAIPUMATTOMAT? Helsingin Yliopiston Osakuntien Yhteydet Pakolaisvirolaisiin Ylio
    TAMPEREEN YLIOPISTO Raigo Megerild TAIPUNEET JA TAIPUMATTOMAT? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla __________________________ Historian pro gradu -tutkielma Tampere 2015 Tampereen yliopisto Yhteiskunta- ja kulttuuritieteiden yksikkö MEGERILD, RAIGO: Taipuneet ja taipumattomat? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla Pro gradu -tutkielma, 99 s., 1 liites. Historia Maaliskuu 2015 __________________________________________________________________ Helsingin yliopiston osakunnat solmivat 1920- ja 1930-luvuilla liittolaissopimukset virolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Toisen maailmansodan jälkeen ylioppilasjärjestöjen toiminta Virossa oli kiellettyä, mutta sodan aikana Virosta paenneet henkilöt ylläpitivät järjestöjensä toimintaa länsimaissa. Osakunnat jatkoivatkin yhteydenpitoa pakolaisvirolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Tarkastelen pro gradu -tutkielmassani osakuntien suhteissa tapahtuneita muutoksia 1960- ja 1970-luvuilla sekä muutosten taustalla vaikuttaneita syitä. Rakennan tutkimuksessani osakuntien arkistojen sekä lehtien valossa kontekstin, jossa osakuntien tekemät ratkaisut suhteissaan pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin syntyivät. Historiantutkimus on käsitellyt osakuntien historiaa, mutta se on fokusoitunut yleensä yhteen järjestöön kerrallaan. Oma lähestymiseni on temaattinen, ja vertailen kymmenen Helsingin yliopiston osakunnan ratkaisuja suhteessa pakolaisvirolaisiin. Olen
    [Show full text]
  • Kalender. Toronto : Orto, 1952-1965
    Eesti Rahvusraamatukogus puuduvad väliseesti raamatud Kalendrid • Maja Sõber… : kalender. Toronto : Orto, 1952-1965. 1955, 1956, 1957, 1958, 1959, 1964. • Taskukalender 1946. Viiking, 1946. 88 lk. • Tasku-kalender 1948. Geislingen : Kultuur, 1947. 135 lk Ühingud, seltsid, organisatsioonid • Albany-Schenectady Eesti Ühing 25 aastat : aja kaja. ASEÜ, 1980. 30 lk. • Austraalia Eesti Seltside Liit 1952-1986. Adelaide, 1986. • Austraalia Eesti Seltside Liit : ajalooline ülevaade 1952-1986. Täiendused I, 1987. Adelaide, 1988. • Eesti Päevade mälestusalbum. (Toim. E. Sööt) EOLL juhatus III Lääneranniku Eesti Päevade puhul. Portland, 1957. • Eesti Üliõpilaste Selts Paguluses : liikmete nimekirjad aastatest 1956, 1961, 1962, 1964, 1965, 1967, 1969, 1974 • EÜS paguluses : liikmete nimekiri pro 1972. New York, 1972. 72 lk. • EÜS Põhjala liikmete nimestikud aastatest 1960-1990. • Franternitas Tartuensis : üld- ja erikommaanid. (Toim V. Hubel) Toronto, 1965. 46 lk. • Hälsingborgi Eesti Ühing 1947-1952. Hälsingborg, 1952. 12 lk. • Hälsingborgi Eesti Ühing 1947-1957. Hälsingborg, 1957. 23 lk. • Korporatsioon Fraternitas Estica : liikmete nimekiri paguluses 1950,1951, 1952, 1953, 1954, 1955, 1957, 1960, 1961,1963, 1965, 1968, 1970,1977,1981,1984. Stockholm : Korp. Fraternitas Estica. • Korporatsioon Fr Estica : liikmete nimekiri pro 1959. Toronto, 1959. 40 lk. • Korporatsioon Fraternitas Estica : liikmete nimekiri 1968, 1970, 1974, 1977. Toronto. • Korp. Fr. Estica põhikiri paguluses. Stockholm : Korp Fr. Estica, 1949. 24 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimistu 1965-1966. 11 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimistu 1966-1967. 11 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimistu 1967-1968. 11 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimestik 1968-1969, 22 lk. • Korp! Filia Patriae Koondis Rootsis liikmete nimestik 1969-1970, 23 lk.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Author Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect 940.19 20. augusti Klubi ja Riigi‐kogu Kantselei Kaks otsustavat päeva Toompeal 19.‐20. august 1991 1996 Kah 3. Eesti Päevade Peakomitee 3. Eesti Päevad 1964 061 Kol A P Meremehe elu ja olu 1902 915 A A/S Näituse Kirjastus Amgam kodukäsitööde valmistamisele 1928 645 AS Estonian top firms 1992‐1996: economic information business A/S Vastus 1997 330 Vas directory Aadli, Marc Samm‐sammult 1988 491 Aad Aadli, Mare comp Eesti kirjanduse radadel 1987 810 Aad Aaloe, A Eesti pangad ja jõed 1969 911.1 Aa Aaloe, Ago Kaali meteoriidi kraaterid 1968 560.1 Aa Aaloe, Ago Ülevaade eesti aluspõhja ja pinnakatte strtigraafiast 1960 560.1 Aal Aaltio, Maija‐Hellikki Finnish for foreigners 3d ed 1967 471 Aal Aarelaid, Aili Ikka kultuurile mõeldes 1998 923 Aar Aarelaid, Aili Kodanikualgatus ja seltsid eesti muutuval kultuuri‐maastikul 1996 335 Aar Aarma, R ed. Redo Randel: vanad vigurid ja vembud 1969 741.5 Aa Aas, Peeter Mineviku Mälestusi; Põlvamaa kodulookogukik 1998 920 Aas Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1974a. Tantsupeoks 1972 793.3 Aa Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1975a. Tantsupeoks 1974 793.3 Aa Aasmaa, Tina Käitumisest 1976 798.1 Aa Aasmäe, Valter Kinnisvaraomaniku ABC 1999 305 Aas Aassalu, Heino Esitantsija 1995 796 Aas Aav, Yrjo Estonian periodicals and books 1970 011Aav Aava, A Laskmine 1972 791.1 Aa Aaver, Eva Lydia Koidula 1843‐1886 nd 921 Koi Aavik, F Entwicicklungsgang der Estnischen Schriftsprache 1948 493 Aav SP Aavik, J Kooli leelo 1947 378 Aav Aavik, J Lauluoeo album, jaanikuu 1928 1928 784.079 Aavik, Joh Leelelised vastuväited 1920 493 Aav Aavik, Johannes 20 Euroopa keelt 1933 400 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik 1944 491 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik kodule ja koolile 2d ed.
    [Show full text]
  • EESTI JA LÄTI AKADEEMILISEST KOOSTÖÖST 1919–1940 Bakalaureusetöö
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja Arheoloogia Instituut Üldajaloo osakond Mihkel Truman EESTI JA LÄTI AKADEEMILISEST KOOSTÖÖST 1919–1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: Sirje Tamul, PhD (ajalugu) Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. EESTI JA LÄTI AJALOOLISTEST, POLIITILISTEST NING KULTUURILISTEST EELDUSTEST AKADEEMILISEKS KOOSTÖÖKS ................8 1.1 Eestlaste ja lätlaste ajaloolis-geograafilised eeldused .............................................9 1.2 Eesti ja Läti kultuurilised eeldused........................................................................12 1.3 Eesti ja Läti lepingulistest suhetest........................................................................15 2. EESTI JA LÄTI AKADEEMILISEST KOOSTÖÖST JA SELLE EESMÄRKIDEST 1919–1940 .......................................................................................................................19 2.1 Tartu ülikooli õppejõudude ja teadusühingute tegevusest.....................................27 2.2 Eesti-Läti sõprusühingute tegevusest ....................................................................34 2.3 Rahvuslike vaimse koostöö komisjonide tegevusest.............................................40 2.4. Vahekokkuvõte.....................................................................................................47
    [Show full text]
  • MARI UUSKÜLA Basic Colour Terms in Finno-Ugric and Slavonic Languages
    DISSERTATIONES LINGUISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 9 DISSERTATIONES LINGUISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 9 MARI UUSKÜLA Basic colour terms in Finno-Ugric and Slavonic languages: Myths and facts University of Tartu, Institute of Estonian and General Linguistics; Institute of the Estonian Language; Doctoral School “Linguistics and Language Technology” Dissertation accepted for the commencement of the degree of Doctor of Philo- sophy on May 6th, 2008 by the Committee of the Institute of Estonian and General Linguistics, Faculty of Philosophy, University of Tartu Supervisor: Prof. Urmas Sutrop, Doctor of Philosophy, University of Tartu, and the Institute of the Estonian Language External PhD faculty opponent: Galina V. Paramei, Doctor of Philosophy, Liverpool Hope University, Great Britain Commencement: June 30th, 2008 at 12.00 in the University’s Council Hall This study has been supported by Estonian Science Foundation grants No. 5040 “Structure of the Estonian Vocabulary” and No. 6744 “Language family tree and some lexico-semantic fields (colours, the human being)”, The base funding was from the Institute of the Estonian Language (“Meaning and usage of perceptual and action vocabulary”) and the Doctoral School “Linguistics and Language Technology”. Printing costs have been covered by the Institute of the Estonian Language and the Doctoral School “Linguistics and Language Technology”. ISSN 1406–5657 ISBN 978–9949–11–891–5 (trükis) ISBN 978–9949–11–892–2 (PDF) Autoriõigus Mari Uusküla, 2008 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 218 ACKNOWLEDGEMENTS Work on the present dissertation was carried out from September 2005 to April 2008 at the Institute of the Estonian Language, Tallinn, Estonia, and from September 2005 also within the framework of the doctoral school “Linguistics and Language Technology”.
    [Show full text]
  • PAASTU I KAUBA PANK Üldtelefon 1-83 Ja 9 TARTUS, OMAS MAJAS, SUURTURG 12
    PAASTU i KAUBA PANK Üldtelefon 1-83 ja 9 TARTUS, OMAS MAJAS, SUURTURG 12. juhatuse telefon 2-09 Avatud äripäevadel kl. 9—2. Kauba Pank (end. Tartu Vastastikused Krediit-Ühisused) on asutatud 1905 a. ja on vanemaid rahaasutisi Eestis. //////// OMA KAPITALID ÜLE KR. 485.000.- ANNAB LAENE heade kindlustuse vastu. Laenajailt liikmemaksu ega lisavastutust ei võeta. VÕTAB RAHA HOIULE makstes ajakohast protsenti. SAADAB RAHA igasse kodumaa linna ja alevisse. GARANTIID riigihangete, töölepete ja avansside kindlustuseks. TOIMETAB SISSENÖUDMISI vekslite ja muude dokument, järele. / / Ostab ja müüb välisvaluutat I I TOIMETAB KÕIKI PANGAOPERATSIOONE Kindlustuse A.-S. EESTI LLOYD Tartu Peaesindus •• £)05tuncl)c •• raaniatuliaaplufcs TARTUS, SUURTURG NR. 16 TELEFON 2-50 võetakse tellimisi vastu INGLISE VENE SAKSA RAAMATUTE JA AJAKIRJADE PEALE 20. aastapäeva puhul RAHVASTE HEITLUS, PÄRAST MAAILMASÕJALE JÄRGNE• VAT NÄILIST RAHUNEMIST, ON VÕTMAS ÜHA OHTLIKUMAT ILMET. PILVED KOGUNEVAD RAHVASTE PEADE KOHAL. EESTLUS JÕUAB OMA ELUÕIGUST SÄILITADA JA ARENDADA RAHVASTE HEITLUSES ÜKSNES SIIS, KUI TA ON SEESMISELT ÜHTLANE JA KÕIK TA JÕUD ON ÕIGELT KUJUN• DATUD JA RAKENDATUD. IGA EKSISAMM SELLES SUHTES VÕIB TUUA VALGUSE JA VABADUSE KAOTAMIST PÄIKESE ALL NING HUKKUMIST. PRAEGUSEL KULTUURIASTMEL ON IGA RAHVA JUURES VASTUTAVA TÄHTSUSEGA TA HARITLASKOND. HARITLAS• KOND EESKÄTT VIIB RAHVAID TÕUSULE NING VABADU• SELE, ORJUSELE NING KADULE. NEIL OLUDEL KOGU EESTI HARITLASKOND PEAB OLEMA TEADLIK, ET TEMALE ON EESTI RAHVALIK TERVIK• LUS PALJU ANNUD NING USALDANUD JA TEMALT SEE TER• VIKLUS KA VASTAVALT PALJU ON ÕIGUSTATUD NÕUDMA EESTLUSE ELUÕIGUSE JA VABADUSE NIMEL. SELLE ÜHISE JA ÜLEVA ÜLESANDE SELGITAMISELE NING TÄITMISELE AIDAKU KAASA KA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIDU KAHEKÜMNENDA AASTAPÄEVA PÜHITSEMINE. (Ji^^U fU/^ p " 110 (ÜLIÕPILASLEHT Nr.
    [Show full text]
  • 72082818X.Pdf
    isukord 1 llJA' ^L-"? 1 Saateks Helmut Piirimäe 7 I Üliõpilasorganisatsioonid keskaegsetes ülikoolides. Toomas Hiio 9 Saksa ülikoolide korporatsioonid 14.—21.sajandini 3 Eesti-, Liivi- ja Kuramaa üliõpilased Saksamaa korporatsioonides Toomas Hiio 51 4 Üliõpilasorganisatsioonid rootsiaegses ülikoolis Helmut Piirimäe 60 5 Üliõpilasorganisatsioonid ja üliõpilaselu Tartus 1802-1918 J"oomas Hiio 69 6 Rahvusülikooli rajamine ja teised eesti kõrgkoolid — Helmut Piirimäe 101 vundament eesti üliõpilasseltsidele ja korporatsioonidele 7 Vähemusrahvuste üliõpilasorganisatsioonid Eesti Vabariigi Toomas Hiio 111 Tartu Ülikooli juures. 1919—1940 8 Läbi kolme okupatsiooni vaba Eestini Helmut Piirimäe 119 9 Eesti akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide kombed ja tähtpäevad Toomas Kukk 126 10 Välismärgid Andres Rekker, Raul Sulbi 143 II Eesti Üliõpilaste Selts Toomas Hiio 147 12 Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Piret Pappel, Jaak Maandi, Evelyn Kaldoja 189 13 Korporatsioon Vironia Ivo Paulus, Mait Ots 199 14 Korporatsioon Fraternitas Estica _ Aivar Lippmaa, Peeter Talvar 211 15 Üliõpilasselts Liivika Meelis Tasur, Andu Rämmer 222 16 Korporatsioon Sakala Martin Eesmäe, Peeter Espak, Tarmo Kulmar, Margus Preimann 243 17 Eesti Naisüliõpilaste Selts Nelli Jung 260 18 Korporatsioon Ugala KaarelAntons 274 19 Korporatsioon Rotalia Martin Hallik, Erko Jakobson 286 20 Korporatsioon Fraternitas Liviensis Ants Tooming 307 21 Eesti Üliõpilaste Selts Veljesto Pekka Erelt, Janika Kronberg 323 22 Korporatsioon Leola Dein-Tom Tönsing 336 23 Korporatsioon Filiae Patriae
    [Show full text]