DOCSLIB.ORG

TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI XXXIII TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI XXXIII Tartu Ülikool

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI XXXIII TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI XXXIII Tartu Ülikool TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI XXXIII TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI XXXIII Tartu Ülikool TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI XXXIII Tartu 2004 Toimetuskolleegium: Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi nõukogu Toimetaja: Lea Leppik Resümeede tõlge: Mall Tamm Autoriõigus Tartu Ülikool, 2004 ISSN 0206-2798 ISBN 9985-56-987-3 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ut.ee Sisukord S aateks................................................................................................ 7 Rahvusvaheline ülikool, eesti üliõpilased. Timo R u i................. 10 SELLi konverentsid Baltimaade ja Soome üliõpilaste koostöö arendajana. Hain Tankler, Algo Rämmer .................................... 20 Eesti akadeemiline eksport Soome. Tiina M etso ........................ 39 Maakondlikud üliõpilaskogud Tartu ülikoolis 1920. aastail. Terje Lõbu ......................................................................................... 55 Testimonium paupertatis — vaesustunnistus, üliõpilase sotsiaalse päritolu peegel. Sirje Tamul......................................... 84 Farmaatsiaüliõpilased Tartu ülikoolis 1802-1889. Tiina Samm, Virge Seemen, Hain Tankler, Ain Raal.................. 103 Tartu Riiklik Ülikool pärast 1950. aasta märtsipleenumit: julgeolekuorganite sissevaade. Tõnu Tannberg ......................... 115 Olla tudeng stalinismi ajal. Olaf Mertelsmann ........................... 132 Üliõpilasest professoriks: Pjotr Jakovenko Jurjevi ülikoolis. Ljudmila Dubjeva ............................................................................. 148 Noore Villem Emitsa kujunemisest õpinguaastail avaliku elu tegelaseks. Mare Viiralt .................................................................. 166 Georg Rauch — baltisakslane Eesti ülikoolis. Lea L eppik....... 181 Eeva Niinivaara arhiiv Soome Kirjanduse Seltsi Kirjandusarhiivis. Liina Razmus ................................................... 195 Summaries ......................................................................................... 202 SAATEKS Eesti ülikool Tartus on tegutsenud 85 aastat. Tartu ülikool on eksisteerinud (vaheaegadega) juba 372 aastat. Eesti rahvas on maa­ ilmas üks väiksemaid, kellel on omakeelne kõrgharidus. Tähista­ maks eestikeelse kõrghariduse 85. aastapäeva, annab Tartu Üli­ kooli Ajaloo Muuseum välja kogumiku, mis on sedapuhku pühen­ datud üliõpilastele. Eestikeelse ülikooli rajamise peamine mõte oli kujundada emakeeles mõtlevat intelligentsi. Kuid ülikoolid on alati olnud ka multikultuursed ja nende seinte vahel õppivad eri rahvuste või ühiskonnakihtide esindajad ainult rikastavad üksteist vastastikku. Kogumikku võetud artiklid puudutavad nii üliõpilaskonna sot­ siaalset päritolu ja seisundit kui ka üliõpilasorganisatsioone ning üksikute Tartu ülikooli kasvandike elukäiku 19. sajandist kuni 1950. aastateni. Avaartiklis “Rahvusvaheline ülikool, eesti üliõpilased” näitab Timo Rui veenvalt 1919. aastal tehtud otsuste positiivset mõju Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolile — soodsate tingimuste loomine välismaistele õppejõududele ja laialdased akadeemilised kontaktid lubasid noorel Eesti riigil väga kiiresti üles ehitada tõelise ülikooli, kasutades selleks ulatuslikult teiste maade kogemusi. Et lisaks õppejõududele arendasid laialdasi rahvusvahelisi kon­ takte ka Eesti ülikooli üliõpilased, ilmneb järgmisest, Hain Tank- leri ja Algo Rämmeri, artiklist, mis pühendatud Eesti-Läti-Leedu- Soome üliõpilaskondade liidu tegevusele. Tiina Metso artikkel Eesti üliõpilastraditsioonide levimisest Soome ja Terje Lõbu artikkel Soome eeskujul rajatud maakondlike üliõpilaskogude kurvavõitu saatusest Eestis võiks sundida mõtle­ ma, miks maakondlikud kogud ikkagi Eestis ei juurdunud, kui samal ajal korporatsioonide värvikad traditsioonid isegi üle lahe põhja poole levisid. Sirje Tamul näitab, milliseid järeldusi saab teha üliõpilaste sotsiaalse päritolu ja majandusliku olukorra kohta ülikoolile laeku­ nud vaesustunnistuste alusel. Sedalaadi analüüsi pole Eestis varem 8 Saateks peaaegu üldse tehtud või on see piirdunud väiksemate gruppidega (mõni üksik üliõpilasorganisatsioon). Vähe on seda tehtud ka teistes riikides, ehkki üldise igapäeva-ajaloo tähtsuse tõusu taustal pakuvad uurijatele kogu maailmas järjest rohkem huvi ka ülikoo­ lide tegevuse sotsiaalmajanduslikud aspektid. Kollektiivne artikkel Tartu ülikoolis õppinud farmatseutide ehk tulevaste apteekrite kohta püüab traditsioonilisemate allikate varal valgustada nii nende sotsiaalset päriolu kui edasist saatust, töö käigus koostatud andmebaas täiendab oluliselt Album cicademi- cum i. Kaks järgmist artiklit käsitlevad Teisele maailmasõjale järgne­ nud stalinismi-aega, kuid eri allikate põhjal ja sellest tulenevalt ka erinevatest vaatekohtadest. Tõnu Tannbergi julgeolekuorganite sissevaade Tartu Riikliku Ülikooli oludesse maalib rangelt arhiivi­ dokumentide alusel süngevõitu pildi üldisest spioonivõrgust ja ajastule iseloomulikest absurdsetest süüdistustest. Olaf Mertels- manni artikkel, mis rajaneb tol ajal ülikoolis õppinute kirjapandud mälestustel, toob välja ka elu helgema poole ja lõpeb optimist­ likumas toonis — stalinismi ajal oli võimalik elada peaaegu nor­ maalset elu. Kogumiku viimased neli kaastööd on pühendatud üksikutele Tartu ülikooli kasvandikele. Ljudmila Dubjeva näitab detailselt slavisti ja bütsantinisti Pjotr Jakovenko — viimase Tartu/Jurjevi ülikooli nõukogu poolt 1918. aastal ametisse määratud professori — teekonda üliõpilasest professoriks tsaariaja lõpul. Mare Viiralti käsitlus eesti kultuuriloo ühe väga omapärase te­ gelase Villem Emitsa kohta kuulub ajaliselt samasse perioodi — Jurjevi ülikooli viimasesse aastakümnesse — ja on eelmise artik­ liga kõrvutatuna heaks näiteks eri rahvakihtide erinevatest huvidest ja eesmärkidest ning Jurjevi ülikooli multikultuursusest. Just Emits oli oma nooruspäevil üks neist, kes julget mõtet eesti ülikoolist välja ütelda julges, tema tegevus üliõpilasaktivistina andis selle teokssaamisse ehk suurema panuse kui me arvata oleme osanud Lea Leppiku Georg v. Rauchile pühendatud artikkel vaatleb ühe konkreetse tudengi õpinguid Tartu ülikoolis 1920. aastate aleul juhib tähelepanu põlvkonna saatusele ja baltisakslaste olukorrale sõdadevahelise Eesti ühiskonnas. Saateks 9 Liina Razmus tutvustab Tartus õppinud ja hiljem Soomes mit­ mele põlvkonnale eesti keelt õpetanud Eeva Niinivaara isiku­ arhiivi, mis hiljuti anti üle Soome Kirjanduse Seltsile. Tema mahu­ kas kirjavahetus võiks huvi pakkuda laiemale ringile nõukogude eesti ajaloo uurijatele. Üliõpilaskond on 20. sajandi jooksul väga palju muutunud nii sotsiaalse ja rahvusliku koosseisu kui ka hulga ja ettevalmistuse osas. Ühtlasi on muutunud ühiskonna ootused ja lootused oma ülikooli ja üliõpilaste suhtes. Kõigi osapoolte koostööst sõltub, kas võime tähistada ka emakeelse ülikooli 100. või 200. aastapäeva. Koostaja 2 RAHVUSVAHELINE ÜLIKOOL, EESTI ÜLIÕPILASED Timo Rui Matrikliraamatute kohaselt õppis Tartu ülikoolis sõdadevahelisel perioodil 17000 üliõpilast, kellest enam kui 80% olid eestlased. Nende õpingute ja hilisema käekäigu seisukohalt polnud sugugi tähtsusetu, millises ülikoolis nad õppisid. Käesolev artikkel otsib vastust mõnele kesksele küsimusele: kes õpetasid ülikoolis, miks just nemad ja mis sellest tulenes. Ülikooli asutamisperioodil 1919. aastal tehti rida otsuseid, mis oluliselt mõjutasid ülikooli tulevikku. Teistsugused otsused võinuks kaasa tuua väga negatiivseid taga­ järgi nii üliõpilaskonnale kui ka kogu rahvale. Eesti ülikooli asutamine: eeldused 1919. aasta jooksul, peamiselt kevadel ja suvel, määratleti Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli tegevussuunad kaheks tulevaseks aasta­ kümneks. Ülikooli rajamisel oli tegev suhteliselt väike hulk inimesi. Võtmeisikuks selles protsessis oli Peeter Põld (1878-1930), rahvus­ liku liikumise üks liidreid ja noore Eesti Vabariigi esimene haridus­ minister, enne kui temast sai ülikooli esimene kuraator. Peaminister Konstantin Päts (1874-1956) andis vaid üldise juhise: ülikool tuli kujundada Eesti ülikooliks. Kuraator Põllu ülesanne oli leida teed ja vahendid selle eesmärgini jõudmiseks. Kuna Eesti valitsuse põhi­ tähelepanu oli suunatud noore sõltumatu riigi administratsiooni üles­ ehitamisele, jäid kuraatorile suhteliselt vabad käed ülikooli kujun- Lauri Lindström, Toomas Hiio. Statistilisi andmeid kommentaaridega Tartu ülikooli 1919-1944 immatrikuleeritud üliõpilaste kohta “Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944” andmekogu põh al // Tartu ülikooli ajaloo küsimusi. XXIX. Tartu, 1997. Lk 30. Rahvusvaheline ülikool, eesti üliõpilased 11 damiseks. Loomulikult hoidis valitsus ülikooli rajamisel silma peal ja andis lõpliku kinnituse kõigile sellega seoses tehtud otsustele.2 Lähtepunkt kõrgkooli väljaarendamiseks polnud kuigi hea, sest ülikool oli pärinud terve hulga probleeme — teda oli laastanud sõda, lisaks olid varad ja raamatukogud, kliinikute ja laborite sisseseade jm evakueeritud Venemaale, osaliselt juba 1915. aastal. Halvaks endeks võis pidada sedagi, et ülikooli avamine tuli edasi lükata vahepeal alanud Vabadussõja tõttu. Bolševikud, kes vallutasid Tartu 1918. aasta lõpus, aeti uuesti välja 1919. aasta jaanuari keskpaigas. Võidukas iseseisvussõda andis võimaluse arendada ülikooli vabalt ja kooskõlas suurema osa teadlaste ning üliõpilaste soovidega. Lisaks materiaalsetele probleemidele jäi ülikoolil puudu vaimsest kapitalist, administratiivsest ja teaduslikust know-how'sl, mis oli tegevuse käivitamiseks hädavajalik. Ülikoolid moodustavad alati oma seinte vahel tegutsevate inimeste üldsumma. Piisava kogemu­ sega eesti teadlasi oli 1919. aasta kevadel kindlasti liiga
Load more

Recommended publications
  • RMK Pärnu-Viljandi Külastusala Külastusobjektid Paiknevad Valdavalt Riigimetsamaal (Tabel 4)
    RMK Pärnu-Viljandi külastusala Külastuskorralduskava 2020-2029 2. tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 11 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 20 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 20 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 21 3.3. Külastusobjektide seisundi seire .................................................................. 22 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 22 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 25 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 29 6. Loodusteadlikkuse edendamine ja teabe jagamine .................................... 30 7. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................
    [Show full text]
  • Wiiralti Kataloog 0.Pdf
    Eduard Wiiralti galerii Eesti Rahvusraamatukogus The Eduard Wiiralt Gallery in the National Library of Estonia Tallinn 2015 Koostaja / Compile by Mai Levin Teksti autor / Text by Mai Levin Kujundaja / Designed by Tuuli Aule Toimetaja / Edited by Inna Saaret Tõlkija / Translated by Refiner Translations OÜ Endel Kõks. Eduard Wiiralti portree. Foto / Photograph: Teet Malsroos Esikaanel / On the front cover Tagakaanel / On the back cover Kataloogis esitatud teosed on digiteeritud Eesti Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuses. Works published in the Catalogue have been digitized by the National Library of Estonia. ISBN Autoriõigus / Copyright: Eesti Rahvusraamatukogu, 2015 National Library of Estonia, 2015 Eesti Autoriteühing, 2015 Estonian Authors’ Society, 2015 Trükkinud / Printed by Saateks FOREWORd Kristus pidulaua ääres, palvetava naise even started discussing this work as a pre- Mai Levin Mai Levin vari jt.), ent eelkõige haarab stseeni monition of war. Cabaret (initially titled dünaamilisus, ennastunustava naudingu The Dance of Life) was completed in 1931 1996. a. septembris avati Eesti Rahvus- In September 1996, the National Library ja iharuse atmosfäär. in Strasbourg, executed in the same tech- raamatukogus Eduard Wiiralti galerii – of Estonia opened the Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (1898–1954) sündis nique as its twin Inferno. The leading motif suure eesti graafiku teoste alaline ekspo- Gallery in the building – an extensive dis- Peterburi kubermangus Tsarskoje Seloo of Cabaret is sensuousness, triumphing sitsioon. See sai võimalikuks tänu Harry play of the great Estonian graphic artist. kreisis Gubanitsa vallas Robidetsi mõisas over everything intellectual. Here we can Männili ja Henry Radevalli Tallinna linnale This was made possible thanks to dona- mõisateenijate pojana. 1909. a. naases also notice symbolic details (the sleeping tehtud kingitusele, mis sisaldas 62 tions by Harry Männil and Henry Radevall perekond Eestisse, kus kunstniku isa sai Christ at the table, the shadow of a pray- E.
    [Show full text]
  • Estonian Archives in the US -- Book Collection
    Estonian Archives inBy the Author US -- Book Collection Autor Title Date Dewey # Item # 20. augusti Klubi ja Riigi-kogu Kaks otsustavat päeva Toompeal 19.-20. august 1991 1996 941.19 Kak #117 Kantselei 3. Eesti Päevade Peakomitee 3. Eesti Päevad 1964 061 Kol A P Meremehe elu ja olu 1902 915 A A/S Näituse Kirjastus Amgam kodukäsitööde valmistamisele 1928 645 AS Estonian top firms 1992-1996: economic information business A/S Vastus 1997 330 Vas directory Aadli, Marc Samm-sammult 1988 491 Aad Aadli, Mare comp Eesti kirjanduse radadel 1987 810 Aad Aaloe, A Eesti pangad ja jõed 1969 911.1 Aa Aaloe, Ago Kaali meteoriidi kraaterid 1968 560.1 Aa Aaloe, Ago Ülevaade eesti aluspõhja ja pinnakatte strtigraafiast 1960 560.1 Aal Aaltio, Maija-Hellikki Finnish for foreigners 3d ed 1967 471 Aal Aarelaid, Aili Ikka kultuurile mõeldes 1998 923 Aar Aarelaid, Aili Kodanikualgatus ja seltsid eesti muutuval kultuuri-maastikul 1996 335 Aar Reformatsiooni teedel; usku reformeerivad jutlused, artiklid ja Aarik, Johannes 2003 252.081 Aar #1778 kirjad; an article and some letters in English Aarma, R ed. Redo Randel: vanad vigurid ja vembud 1969 741.5 Aa Aas, Peeter Mineviku Mälestusi; Põlvamaa kodulookogukik 1998 920 Aas Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1974a. Tantsupeoks 1972 793.3 Aa Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1975a. Tantsupeoks 1974 793.3 Aa Aasmaa, Ilmar Jalgrattaga vabadusse, mälestusi eluteelt 2009 921 Aas #1735 Aasmaa, Tina Käitumisest 1976 798.1 Aa Aasmäe, Valter Kinnisvaraomaniku ABC 1999 305 Aas Aassalu, Heino Esitantsija 1995 796 Aas Aav, Yrjo Estonian periodicals and books 1970 011Aav Aava, A Laskmine 1972 791.1 Aa Aaver, Eva Lydia Koidula 1843-1886 nd 921 Koi Aavik, F Entwicicklungsgang der Estnischen Schriftsprache 1948 493 Aav Aavik, J Kooli leelo 1947 378 Aav Aavik, J Lauluoeo album, jaanikuu 1928 1928 784.079 Aavik, Joh Leelelised vastuväited 1920 493 Aav Aavik, Johannes 20 Euroopa keelt 1933 400 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik 1944 491 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik kodule ja koolile 2d ed.
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • Helsingin Yliopiston Osakuntien Yhteydet Pakolaisvirolaisiin Ylioppilasjärjestöihin 1960- Ja 1970-Luvuilla
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Trepo - Institutional Repository of Tampere University TAMPEREEN YLIOPISTO Raigo Megerild TAIPUNEET JA TAIPUMATTOMAT? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla __________________________ Historian pro gradu -tutkielma Tampere 2015 Tampereen yliopisto Yhteiskunta- ja kulttuuritieteiden yksikkö MEGERILD, RAIGO: Taipuneet ja taipumattomat? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla Pro gradu -tutkielma, 99 s., 1 liites. Historia Maaliskuu 2015 __________________________________________________________________ Helsingin yliopiston osakunnat solmivat 1920- ja 1930-luvuilla liittolaissopimukset virolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Toisen maailmansodan jälkeen ylioppilasjärjestöjen toiminta Virossa oli kiellettyä, mutta sodan aikana Virosta paenneet henkilöt ylläpitivät järjestöjensä toimintaa länsimaissa. Osakunnat jatkoivatkin yhteydenpitoa pakolaisvirolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Tarkastelen pro gradu -tutkielmassani osakuntien suhteissa tapahtuneita muutoksia 1960- ja 1970-luvuilla sekä muutosten taustalla vaikuttaneita syitä. Rakennan tutkimuksessani osakuntien arkistojen sekä lehtien valossa kontekstin, jossa osakuntien tekemät ratkaisut suhteissaan pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin syntyivät. Historiantutkimus on käsitellyt osakuntien historiaa, mutta se on fokusoitunut yleensä yhteen järjestöön
    [Show full text]
  • SUMMARY of Marten Huldermann, a Member of a Livonian Fam- ESSAY Ily of Clerics and Merchants, Has Been Recorded Only Because of His Property Problems
    SUMMARY of Marten Huldermann, a member of a Livonian fam- ESSAY ily of clerics and merchants, has been recorded only because of his property problems. György Kádár. The lifework of Bartók and Kodály The son of Tallinn merchant Sorgies Huldermann, the in the light of cultural conquests. Examinations in half-brother of the wife of Helmich Fick and the the era of mass culture regarding central- nephew of Tartu bishop Christian Bomhower and Europeanness and related comparative studies. Franciscan Antonius Bomhower, ended up – a minor – One of the most puzzling of the problems of our world, after his father’s death, in the Aizpute Franciscan mon- both from a human and a cultural scholar standpoint, astery. In his complaint to the Tallinn town council we is how humanity, in addition to the results of environ- can read that he was placed in the monastery against mental and air pollution, can cope with the Anglo- his will due to his mother’s and uncle’s influence, and Saxon mass culture which during the last century and his guardians did nothing to prevent this. They also today is attempting to conquer the world, and is as- made no attempt to ensure that Marten would retain piring to supra-national status. the right to a part of his father’s inheritance. What Over many centuries the peoples of Central Europe were the real motives in Marten’s going to, or being have had experiences in attempted cultural conquest. put in the monastery – in this watershed period of late Central Europe is the place where over the centuries Middle Ages piety versus encroaching Reformation battles have been fought, not only with the aid of weap- ideas? How to explain the behavior of his mother, rela- ons, but also with art, culture and cultural policy, over tives and guardians? What internal family relationships mere existence, as well as the unity of people and in- are reflected by this trouble? There are no final an- dividuals.
    [Show full text]
  • Kultuuriüritusteks Kasutatavate Saalide Analüüs Tartus
    Kultuuriüritusteks kasutatavate saalide analüüs Tartus Käesolev analüüs on jätkuteema Tartu südalinna kultuurikeskuse kontseptsiooni analüüsile Tellija: Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond HeiVäl ConsultingTM / HeiVäl OÜ Lai 30, 51005 Tartu Teostaja: HeiVäl OÜ Kollane 8-7, 10147 Tallinn GSM: +372 528 0270 Skype: kaidovaljaots 28. jaanuar 2019 e-mail: [email protected] http://www.heival.ee Sisukord Sissejuhatus Saalid Tartus Saalide suhtarvude analüüs Saalide funktsionaalsuse analüüs Kokkuvõte ja soovitused 2 Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks on kaardistada ja saada teada olemasolevate black box tüüpi saalide ja kultuuriüritusteks kasutatavate saalide arv Tartus ja nende operaatorite kontaktandmed ning peamised kliendid. • Uuringus kajastatakse kõik alates 50 inimest mahutavad saalid, mida renditakse avalike ürituste korraldamiseks, sh muuseumid, Tartu loomemajanduskeskuse saalid, kõrg- ja kutsekoolide aulad ja auditooriumid jne. • Uuringust jäeti üldjuhul välja järgmised objektid: – ööklubid; – pubid; – koolide ja lasteaedade aulad; – muud saalid, mis ei tegele avalikeks üritusteks pinna pakkumisega. 3 Projekti taust • Projekt teostati detsmebris 2018 ja jaanuaris 2019 • Projekti etapid: 1. Tartu saalide esialgse loetelu koostamine 2. Saalide loetelu täiendamine koostöös Tartu LV kultuuriosakonnaga 3. Loetelu täiendamine detsembris ja jaanuaris toimunud avalike kultuuriürituste kalendri alusel 4. Saalide opereerimise eest vastutavate kontaktisikute määratlemine koos kontaktandmetega 5. Aktiivsemate Tartu black box tüüpi teatrisaalide
    [Show full text]
  • Estonian Art Manifesto
    Estonian Art Manifesto the New Art" implies somehow an opposition against the old, which in the light of the shortness of Estonian art history strikes as a somewhat grotesque implication. The memoirs of one of the founding members of the Group, Eduard Ole contain an amount of opposition, where the expressionism, which was popular in Pallas appears in the role of the old. However, it is probably a bare necessity derived from the modernist rhetoric that demands a con­ struction of the enemy. Through the fabric of modernism that with minor or ma­ The stable political situation in Europe and Estonia re­ jor cuts has a century long history in Estonia, there runs a spectively calms the artists down and the manifesto of particular continuous pattern: manifesto! manifesto! man­ the Group remains the only early bird during the pre-war ifesto! Manifesto is not simply a phenomenon that belongs period. After the Second World War, during the period of to the documentalistics of cultural history, but it is also a Stalinist socialist realism, an artists credo or, even more, specific avant garde genre: thesis-based in its format, es­ manifesting the pursuits of an entire group were totally sentially young and idealistic towards the future and ni­ out of the question. So, the next art manifesto dates back hilistic towards the present. "Manifesto is the weapon of to the times of the Khrushchev Thaw, to the year 1960 modernists"1 as Tiit Hennoste, a manifestologist concluded when a group of young artists known as the Tartu Com­ the manifest as a genre, "a programme declaration of a pany (Tartu Sõpruskond) presented their works in a new­ radicals' group"2.
    [Show full text]
  • Interrogating Performance Histories
    Department of Culture and Aesthetics From Local to Global: Interrogating Performance Histories The year 2018 is declared the “European Year of Cultural Heritage”, a gratifying decision for institu- tions and researchers who devote their time to reflecting upon and bringing to life the common traces remaining from European cultures. At the same time, this declaration raises several questions from both overarching and detailed perspectives. Is it reasonable to speak about a common European cul- tural heritage, or is it rather a weaving together of many local and regional cultures? Do patterns exist in the narrative of the ‘European’ dimension, which we recognize also in national histories? Are there some dominant countries, whose cultural heritage has become emblematic of Europe’s history? And finally, in what ways has the view on European history affected the image of global history, and vice versa? There are, of course, no easy and complete answers of these questions, but they cannot be ignored as only rhetorical musings. On the contrary, the research and the historical writing about local, regional, national, European, and global circumstances are closely interrelated. The histories of performing arts, as they are portrayed from different geographical perspectives, make an excellent example of how spatial and time-related phenomena re-appear in overarching narrative patterns as well as in singular turning points. Europe often acts as the primary gauge in these kinds of histories. The coarse periodization of Ancient Times, the Middle Ages and Modern Time, is still ruling how different performance arts become described in history. Antiquity is the embracing concept used in southern Europe, whereas in the north the label ‘pre-history’ is used.
    [Show full text]
  • Poängsättningen Som Finns Som Grund För Fördelningen Av Verksamhetsbidrag Grundar Sig På De Omständigheter Och Dokument Som Räknats Upp I Ansökningsanmälan
    Poängsättningen som finns som grund för fördelningen av verksamhetsbidrag grundar sig på de omständigheter och dokument som räknats upp i ansökningsanmälan. inom ramen för dessa och de dokument som styr ekonomidirektionen har ekonomidirektionen upprättat allmänna linjeringar för fördelningen av verksamhetsbidrag samt linjeringar som i specialfall gäller enskilda föreningar. På beslut av ekonomidirektionen inverkade en låg HUS- medlemsandel enligt följande: HUS- medlemsandel Inverkan i fördelningen av verksamhetsbidrag Under 50 %, men minst 45 % Poängen för medlemsantal halverades Under 45 %, men minst 40 % Poängen för medlemsantal nollställdes Under 40 %, men minst 30 % Poängen för medlemsantal nollställdes, slutligt bidrag halverades Under 30 % Bidrag beviljades inte alls Om föreningen omfattades av beskäringskriterierna för HUS medlemsandel ansåg ekonomidirektionen att stödet kan minska med över 35 %. Bidragsbeloppet för oregistrerade föreningar begränsades till 420 euro i enlighet med Villkor för beviljande och användning av verksamhetsbidrag. Detta hade felaktigt blivit ogjort under tidigare år men ekonomidirektionen beslutade att rätta till situationen i enlighet med linjeringarna. Enligt ekonomidirektionens beslut minskar därför en del föreningars bidrag mer än den vanliga ändringsgränsen 35 %. Om bidragsbeloppet på grund av det minskar med mer än 35 % har det noterats i obs-kolumnen. Nya föreningar och föreningar som behandlas som nya beslutades att beviljas bidragsbeloppet 85 € enligt det första beloppet i fördelningsmodellen. Utöver det har föreningssakkunniga beslutat att bevilja ett behovsprövat stöd á 100 € till nya föreningar. Det behovsprövade stödet ingår ändå inte i verksamhetsbidraget varför det har noterats separat i obs-kolumnen. Föreningar som upptagits inom HUS våren 2020 har noterats allra sist i sin föreningskategori eftersom de beviljats ett förenings-ID först efter att verksamhetsbidragsansökningen börjat.
    [Show full text]
  • Eesti Vasakharitlased Üle Läve: Nähtus, Uurimisseis, Küsimused
    Eesti vasakharitlased üle läve: nähtus, uurimisseis, küsimused Nähtus Pärast Eesti okupeerimist Moskva poolt võimule pandud Johannes Vares-Barbaruse valitsuse liikmete seas ei olnud vanglas karastatud vanu põrandaaluseid kommuniste. Õieti polnud seal parteipiletiga kommuniste esialgu üldse. Varese valitsust on asjakohaselt nimetatud hoopis „kirjanduslikku” tüüpi või rahva seas ka kirjanike valitsuseks.1 Tõsi, ka „valitsuse“ nimetus on ilmne eksitus, sest see asutus ei valitsenud, vaid vahendas Moskvas tehtud otsuseid. Pärisvõimu silmis oli sel ebavalitsusel nii vähe autoriteeti, et ka liikme staatus ei kaitsnud repressioonide eest. Poolteist aastat peale ministriks nimetamist oli peaaegu viiendik Varese valitsusest - Boris Sepp, Juhan Nihtig-Narma ja Maksim Unt tapetud sellesama võimu poolt, keda nad sarnaselt suurema osa teistegi ministriteks kutsutud ametimeestega juba enne 1940. aasta juunit olid teenida püüdnud. 2 Selle valitsuse üheteistkümnest mittevalitsevast ministrist olid peaminister Johannes Vares- Barbarus ja haridusminister Johannes Semper kirjanikud, välisminister Nigol Andresen luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija, peaministri asetäitja Hans Kruus ajalooprofessor. Tegemist ei olnud kõrvaliste boheemlastega, vaid nad olid olnud selles ühiskonnas, mida nad nüüd hävitama asusid, tuntud ja respekteeritud isikud. Vares-Barbaruse 50 eluaasta täitumise puhul tunnustas Eesti Vabariigi ekspeaminister Kaarel Eenpalu teda artiklis „Johannes Barbarus astub üle läve“, parafraseerides Vares-Barbaruse eelmisel aastal ilmunud luulekogu
    [Show full text]
  • Kadri Asmer LETTERS from the PAST: ARMIN TUULSE's ARCHIVE
    219 Kadri Asmer LETTERS FROM THE PAST: ARMIN TUULSE’S ARCHIVE IN TARTU The creative legacy of Armin Tuulse (1907–1977, Neumann until 1936), the first Estonian art history professor and scholar of art and architecture, is meaningful in the context of Estonia, as well as Western and Northern Europe. He gained international recognition for his works on medieval architecture, in which he focused on the fortresses, castles and churches of the Baltic and Nordic countries. As a professor at the University of Tartu, and later at Stockholm University, he built a bridge between pre-war art history and its future researchers, and more broadly between Estonia and Sweden. Tuulse’s work and teachings became an important guide for his successors, who have continued and supplemented his research work on the Middle Ages. At the University of Tartu, this baton was handed off to Kaur Alttoa, who has been carrying it forward for decades. In 2015, the correspondence of Armin Tuulse, and his wife Liidia Tuulse (1912–2012) arrived at the Estonian Cultural History Archives from Sweden1 and currently needs to be put in order and systematised. Based thereon, it is very difficult to determine the exact size of the archive, but we can speak about hundreds of letters that were sent to Tuulse starting in 1944. A significant part of the archive DOI: https://doi.org/10.12697/BJAH.2017.13.10 Translated by Juta Ristsoo. 1 Estonian Cultural History Archives of the Estonian Literary Museum, Reg. 2015/53. 220 K ADRI ASMER ARMIN TUULSE’S ARCHIVE IN TARTU 221 NOTES ON ARMIN TUULSE AND THE TEACHING OF ART HISTORY IN TARTU In order to understand the importance of Armin Tuulse’s work, and more broadly, the developmental direction of art history as an independent discipline at the University of Tartu, one must go back to the last century, to the 1920s and 1930s.
    [Show full text]