TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI XXXIII TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI XXXIII Tartu Ülikool
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI XXXIII TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI XXXIII Tartu Ülikool TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI XXXIII Tartu 2004 Toimetuskolleegium: Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi nõukogu Toimetaja: Lea Leppik Resümeede tõlge: Mall Tamm Autoriõigus Tartu Ülikool, 2004 ISSN 0206-2798 ISBN 9985-56-987-3 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ut.ee Sisukord S aateks................................................................................................ 7 Rahvusvaheline ülikool, eesti üliõpilased. Timo R u i................. 10 SELLi konverentsid Baltimaade ja Soome üliõpilaste koostöö arendajana. Hain Tankler, Algo Rämmer .................................... 20 Eesti akadeemiline eksport Soome. Tiina M etso ........................ 39 Maakondlikud üliõpilaskogud Tartu ülikoolis 1920. aastail. Terje Lõbu ......................................................................................... 55 Testimonium paupertatis — vaesustunnistus, üliõpilase sotsiaalse päritolu peegel. Sirje Tamul......................................... 84 Farmaatsiaüliõpilased Tartu ülikoolis 1802-1889. Tiina Samm, Virge Seemen, Hain Tankler, Ain Raal.................. 103 Tartu Riiklik Ülikool pärast 1950. aasta märtsipleenumit: julgeolekuorganite sissevaade. Tõnu Tannberg ......................... 115 Olla tudeng stalinismi ajal. Olaf Mertelsmann ........................... 132 Üliõpilasest professoriks: Pjotr Jakovenko Jurjevi ülikoolis. Ljudmila Dubjeva ............................................................................. 148 Noore Villem Emitsa kujunemisest õpinguaastail avaliku elu tegelaseks. Mare Viiralt .................................................................. 166 Georg Rauch — baltisakslane Eesti ülikoolis. Lea L eppik....... 181 Eeva Niinivaara arhiiv Soome Kirjanduse Seltsi Kirjandusarhiivis. Liina Razmus ................................................... 195 Summaries ......................................................................................... 202 SAATEKS Eesti ülikool Tartus on tegutsenud 85 aastat. Tartu ülikool on eksisteerinud (vaheaegadega) juba 372 aastat. Eesti rahvas on maa ilmas üks väiksemaid, kellel on omakeelne kõrgharidus. Tähista maks eestikeelse kõrghariduse 85. aastapäeva, annab Tartu Üli kooli Ajaloo Muuseum välja kogumiku, mis on sedapuhku pühen datud üliõpilastele. Eestikeelse ülikooli rajamise peamine mõte oli kujundada emakeeles mõtlevat intelligentsi. Kuid ülikoolid on alati olnud ka multikultuursed ja nende seinte vahel õppivad eri rahvuste või ühiskonnakihtide esindajad ainult rikastavad üksteist vastastikku. Kogumikku võetud artiklid puudutavad nii üliõpilaskonna sot siaalset päritolu ja seisundit kui ka üliõpilasorganisatsioone ning üksikute Tartu ülikooli kasvandike elukäiku 19. sajandist kuni 1950. aastateni. Avaartiklis “Rahvusvaheline ülikool, eesti üliõpilased” näitab Timo Rui veenvalt 1919. aastal tehtud otsuste positiivset mõju Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolile — soodsate tingimuste loomine välismaistele õppejõududele ja laialdased akadeemilised kontaktid lubasid noorel Eesti riigil väga kiiresti üles ehitada tõelise ülikooli, kasutades selleks ulatuslikult teiste maade kogemusi. Et lisaks õppejõududele arendasid laialdasi rahvusvahelisi kon takte ka Eesti ülikooli üliõpilased, ilmneb järgmisest, Hain Tank- leri ja Algo Rämmeri, artiklist, mis pühendatud Eesti-Läti-Leedu- Soome üliõpilaskondade liidu tegevusele. Tiina Metso artikkel Eesti üliõpilastraditsioonide levimisest Soome ja Terje Lõbu artikkel Soome eeskujul rajatud maakondlike üliõpilaskogude kurvavõitu saatusest Eestis võiks sundida mõtle ma, miks maakondlikud kogud ikkagi Eestis ei juurdunud, kui samal ajal korporatsioonide värvikad traditsioonid isegi üle lahe põhja poole levisid. Sirje Tamul näitab, milliseid järeldusi saab teha üliõpilaste sotsiaalse päritolu ja majandusliku olukorra kohta ülikoolile laeku nud vaesustunnistuste alusel. Sedalaadi analüüsi pole Eestis varem 8 Saateks peaaegu üldse tehtud või on see piirdunud väiksemate gruppidega (mõni üksik üliõpilasorganisatsioon). Vähe on seda tehtud ka teistes riikides, ehkki üldise igapäeva-ajaloo tähtsuse tõusu taustal pakuvad uurijatele kogu maailmas järjest rohkem huvi ka ülikoo lide tegevuse sotsiaalmajanduslikud aspektid. Kollektiivne artikkel Tartu ülikoolis õppinud farmatseutide ehk tulevaste apteekrite kohta püüab traditsioonilisemate allikate varal valgustada nii nende sotsiaalset päriolu kui edasist saatust, töö käigus koostatud andmebaas täiendab oluliselt Album cicademi- cum i. Kaks järgmist artiklit käsitlevad Teisele maailmasõjale järgne nud stalinismi-aega, kuid eri allikate põhjal ja sellest tulenevalt ka erinevatest vaatekohtadest. Tõnu Tannbergi julgeolekuorganite sissevaade Tartu Riikliku Ülikooli oludesse maalib rangelt arhiivi dokumentide alusel süngevõitu pildi üldisest spioonivõrgust ja ajastule iseloomulikest absurdsetest süüdistustest. Olaf Mertels- manni artikkel, mis rajaneb tol ajal ülikoolis õppinute kirjapandud mälestustel, toob välja ka elu helgema poole ja lõpeb optimist likumas toonis — stalinismi ajal oli võimalik elada peaaegu nor maalset elu. Kogumiku viimased neli kaastööd on pühendatud üksikutele Tartu ülikooli kasvandikele. Ljudmila Dubjeva näitab detailselt slavisti ja bütsantinisti Pjotr Jakovenko — viimase Tartu/Jurjevi ülikooli nõukogu poolt 1918. aastal ametisse määratud professori — teekonda üliõpilasest professoriks tsaariaja lõpul. Mare Viiralti käsitlus eesti kultuuriloo ühe väga omapärase te gelase Villem Emitsa kohta kuulub ajaliselt samasse perioodi — Jurjevi ülikooli viimasesse aastakümnesse — ja on eelmise artik liga kõrvutatuna heaks näiteks eri rahvakihtide erinevatest huvidest ja eesmärkidest ning Jurjevi ülikooli multikultuursusest. Just Emits oli oma nooruspäevil üks neist, kes julget mõtet eesti ülikoolist välja ütelda julges, tema tegevus üliõpilasaktivistina andis selle teokssaamisse ehk suurema panuse kui me arvata oleme osanud Lea Leppiku Georg v. Rauchile pühendatud artikkel vaatleb ühe konkreetse tudengi õpinguid Tartu ülikoolis 1920. aastate aleul juhib tähelepanu põlvkonna saatusele ja baltisakslaste olukorrale sõdadevahelise Eesti ühiskonnas. Saateks 9 Liina Razmus tutvustab Tartus õppinud ja hiljem Soomes mit mele põlvkonnale eesti keelt õpetanud Eeva Niinivaara isiku arhiivi, mis hiljuti anti üle Soome Kirjanduse Seltsile. Tema mahu kas kirjavahetus võiks huvi pakkuda laiemale ringile nõukogude eesti ajaloo uurijatele. Üliõpilaskond on 20. sajandi jooksul väga palju muutunud nii sotsiaalse ja rahvusliku koosseisu kui ka hulga ja ettevalmistuse osas. Ühtlasi on muutunud ühiskonna ootused ja lootused oma ülikooli ja üliõpilaste suhtes. Kõigi osapoolte koostööst sõltub, kas võime tähistada ka emakeelse ülikooli 100. või 200. aastapäeva. Koostaja 2 RAHVUSVAHELINE ÜLIKOOL, EESTI ÜLIÕPILASED Timo Rui Matrikliraamatute kohaselt õppis Tartu ülikoolis sõdadevahelisel perioodil 17000 üliõpilast, kellest enam kui 80% olid eestlased. Nende õpingute ja hilisema käekäigu seisukohalt polnud sugugi tähtsusetu, millises ülikoolis nad õppisid. Käesolev artikkel otsib vastust mõnele kesksele küsimusele: kes õpetasid ülikoolis, miks just nemad ja mis sellest tulenes. Ülikooli asutamisperioodil 1919. aastal tehti rida otsuseid, mis oluliselt mõjutasid ülikooli tulevikku. Teistsugused otsused võinuks kaasa tuua väga negatiivseid taga järgi nii üliõpilaskonnale kui ka kogu rahvale. Eesti ülikooli asutamine: eeldused 1919. aasta jooksul, peamiselt kevadel ja suvel, määratleti Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli tegevussuunad kaheks tulevaseks aasta kümneks. Ülikooli rajamisel oli tegev suhteliselt väike hulk inimesi. Võtmeisikuks selles protsessis oli Peeter Põld (1878-1930), rahvus liku liikumise üks liidreid ja noore Eesti Vabariigi esimene haridus minister, enne kui temast sai ülikooli esimene kuraator. Peaminister Konstantin Päts (1874-1956) andis vaid üldise juhise: ülikool tuli kujundada Eesti ülikooliks. Kuraator Põllu ülesanne oli leida teed ja vahendid selle eesmärgini jõudmiseks. Kuna Eesti valitsuse põhi tähelepanu oli suunatud noore sõltumatu riigi administratsiooni üles ehitamisele, jäid kuraatorile suhteliselt vabad käed ülikooli kujun- Lauri Lindström, Toomas Hiio. Statistilisi andmeid kommentaaridega Tartu ülikooli 1919-1944 immatrikuleeritud üliõpilaste kohta “Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944” andmekogu põh al // Tartu ülikooli ajaloo küsimusi. XXIX. Tartu, 1997. Lk 30. Rahvusvaheline ülikool, eesti üliõpilased 11 damiseks. Loomulikult hoidis valitsus ülikooli rajamisel silma peal ja andis lõpliku kinnituse kõigile sellega seoses tehtud otsustele.2 Lähtepunkt kõrgkooli väljaarendamiseks polnud kuigi hea, sest ülikool oli pärinud terve hulga probleeme — teda oli laastanud sõda, lisaks olid varad ja raamatukogud, kliinikute ja laborite sisseseade jm evakueeritud Venemaale, osaliselt juba 1915. aastal. Halvaks endeks võis pidada sedagi, et ülikooli avamine tuli edasi lükata vahepeal alanud Vabadussõja tõttu. Bolševikud, kes vallutasid Tartu 1918. aasta lõpus, aeti uuesti välja 1919. aasta jaanuari keskpaigas. Võidukas iseseisvussõda andis võimaluse arendada ülikooli vabalt ja kooskõlas suurema osa teadlaste ning üliõpilaste soovidega. Lisaks materiaalsetele probleemidele jäi ülikoolil puudu vaimsest kapitalist, administratiivsest ja teaduslikust know-how'sl, mis oli tegevuse käivitamiseks hädavajalik. Ülikoolid moodustavad alati oma seinte vahel tegutsevate inimeste üldsumma. Piisava kogemu sega eesti teadlasi oli 1919. aasta kevadel kindlasti liiga