Väljaandja: Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 74, 758

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine

Vastu võetud 17.12.2004 nr 12

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 2003, 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõikele 1 ja § 22 lõike 1 punktile 364ning jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 59 lõikele 1 Haaslava Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu Haaslava valla jäätmekava aastateks 2005–2007 (lisatud). 2.Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel. 3.Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a.

4.Määruse peale võib esitada vaide Haaslava Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud sellest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest.

Volikogu esimees Avo SAMARÜÜTEL

Kinnitatud Haaslava Vallavolikogu 17. detsembri 2004. a määrusega nr 12

HAASLAVA VALLA JÄÄTMEKAVA 2005–2009 Sissejuhatus Haaslava valla jäätmekava on koostatud lähtudes 28. jaanuaril 2004. a vastu võetud jäätmeseaduses esitatud nõuetest ning järgitud on töö lähteülesannet. Jäätmekava üldise eesmärk on Haaslava valla jäätmehoolduse korraldamine nii, et see toimuks keskkonnaohutult ja oleks majanduslikult põhjendatud. Eesti keskkonnastrateegias määratletud jäätmemajanduse põhieesmärgid on: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutuse laiendamine; • keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Jäätmekava haarab jäätmete tekke, kogumise, sortimise, transpordi, taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise. Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena jäätmeseaduse mõistes. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt jäätmeseaduse reguleerimisalasse: • välisõhku suunatavad saasteained; • reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed (välja arvatud reoveesete); • radioaktiivsed jäätmed; • lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; • loomakorjused osas, mis on reguleeritud muude õigusaktidega; • mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed; • maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega. Kuigi sõnnik, mida kasutatakse põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks, ning loomakorjused (mille käitlemist reguleerivad veterinaarkorralduse seadus ja loomatauditõrje seadus) ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse, on neid käesolevas töös siiski põgusalt käsitletud.

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 1 / 39 Haaslava valla jäätmekava koostamisel on arvestatud valla arengukavaga, üleriigilise jäätmekavaga ning Tartumaa jäätmekavas esitatud seisukohtadega. Käesolev jäätmekava on eraldiseisev dokument, mis on omavalitsuse arengukava üheks osaks. Käesolev jäätmekava koostati aastateks 2005–2009. Antud ajavahemiku puhul on tegemist üleminekuperioodiga, mille käigus toimub piirkonna jäätmekäitlussüsteemi oluline muutmine – suletakse seni kasutatud prügilad ning tööd alustab keskkonnanõuetele vastav Kagu-Eesti Jäätmekeskus. Kuna aga jäätmekava koostamise ajal ei oldud saavutatud lahendusi Kagu-Eesti jäätmekeskuse arenguprobleemidele, mis seisnevad kohtuvaidlustes jäätmekeskuse asukoha ja lähipiirkonna kinnistuvaldajatele kompensatsiooni maksmise korras ja suuruses, siis polnud ka võimalik kõiki jäätmekäitlusega seonduvaid aspekte prognoosida ning lõpplike lahendusi välja pakkuda. Kava realiseerimine sõltub lisaks Haaslava piirkonnas toimuvatele arengutele ka laiemast üle-eestilisest jäätmekäitluse arengust ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat kava vaadelda dünaamilise dokumendina, mida tuleb perioodiliselt üle vaadata ja korrigeerida. Jäätmekava on koostatud Haaslava Vallavalitsuse töötajate koostöös. Ettepanekuid ja nõu koostamisel on andnud Tartu- ja Põlvamaa Keskkonnateenistuste töötajad, jäätmekäitlusettevõtete AS Cleanaway Tartu ja AS RagnSells spetsialistid ja vallakodanikud. Samuti on koostamisel eeskujuks võetud teiste omavalitsuste poolt vastuvõetud jäätmekavasid. 1. Haaslava valda iseloomustavad näitajad 1.1. Asukoht Haaslava vald asub Tartumaa lõunaosas Tartust kagus. Territoorium piirneb põhjas Luunja, kirdes Mäksa, idas Võnnu, kagus Põlvamaa Vastse-Kuuste, lõunas ja edelas Kambja ning läänes Ülenurme vallaga. Haaslava valla pindala on 110 km2, mis moodustab 3,6% Tartumaast. Valla halduskeskus asub Kurepalus. Valla keskusest Tartu linna piirini on maanteed mööda 7 km. Muud lähimad linnad on Elva (linnulennult 27 km), Põlva (32), Kallaste (42), Räpina (44), Jõgeva (54). Tallinn asub 200 km kaugusel. Vald paikneb Tartu–Luhamaa ja Tartu–Räpina maantee ning Tartu–Petseri raudtee vahelisel alal. Looduslikeks piirideks on Emajõgi, Mõra jõgi ja Savijõgi. Haaslava valla vooluveekogude valgala on üle 25 km2: Emajõgi (3,3 km pikkuselt), Mõra jõgi (ka Mõraoja) (8,5 km),Villemi oja (pikkus 5,0 km), Koke peakraav (4,0 km).

1.2. Administratiivne jaotus

Leht 2 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Kuni 13.12.1997 kehtinud administratiiv-territoriaalse jaotuse järgi oli vallas 15 asulat (, Haaslava, Tõõraste, Lange, , Mõra, , Metsanurga, Koke, Kitseküla, , , Uniküla, küla ja alevik). Alates 1. jaanuarist 1998. a on taastatud endised , Alaküla, Kõivuküla, Paluküla ja Päkste külanimed. 1.3. Elanikkond Vaatamata linnast kaugemale jäävate piirkondade elanike arvu vähenemisele viimaste aastate jooksul on valla elanikkond, tänu kinnisvaraarenduse hoogustumisele linnalähispiirkondades, mõnevõrra suurenenud. Valla asumine Tartu linna vahetus läheduses toob lähitulevikus kaasa elanikkonna pideva kasvu, seda eelkõige eramute ehitamise kasvuga ning inimeste asumisega linnalähedastesse maapiirkondadesse. Tabel 1. Vallaelanike arv viimasetel aastatel ja prognoos Aasta 1999 2000 2001 2004 2007 2010 2015 Elanike arv 1733 1751 1762 1786 1865 2000 2150

1.4. Sotsiaalsfäär Roiu alevikus asub Roiu Päevakeskus, mis pakub tegevust ja sotsiaalteenuseid eakatele inimestele. Päevakeskuses asuvad veel perearsti ja hambaarsti kabinetid, apteek ja raamatukogu. Sotsiaalküsimustes võetakse vallakodanikke vastu igal tööpäeval vallamajas ning kaks korda nädalas päevakeskuses. Lisaks riiklikele toetustele on vallas välja töötatud sotsiaaltoetuste süsteem raskes majanduslikus olukorras olevatele inimestele. Õhtuti on päevakeskus avatud noorte jaoks, kes saavad seal mängida lauamänge, kuulata muusikat ja vaadata telesaateid või videot. Lisaks toimuvad päevakeskuses mitmesugused peamiselt noortele suunatud üritused. Haaslava vallas on võimalik noortel omandada alus-, alg- ja põhiharidus. Vallas on Sillaotsa Põhikool ja lasteaed Kukupai. Keskharidust omandavad valla lapsed peamiselt Ülenurme Gümnaasiumis, Luunja Keskkoolis, Tartu linna keskkoolides ja gümnaasiumites. Laia huviringide valikuga on põhikool, mis annab lastele huviharidust õppetöö väliselt eri huviringide (näiteks näite-, käsitöö-, spordiring jne) kaudu. Haaslava valla lapsed ja noored saavad tasemega huvialahariduse Tartu linna ning Ülenurme valla muusika- ja kunstikoolidest ning spordikoolidest. Haaslava valla elanikkonna kultuuritegevus on koondunud peamiselt Sillaotsa Põhikooli ja Priiuse Seltsimaja juurde. 1.5. Ettevõtlus Tartu vahetus läheduses asumine on toonud kaasa olulise ettevõtluse koondumise valda. Viis suuremat valla territooriumil tegutsevat ettevõtet on OÜ Männiku Piim, AS E-Truck, AS Baltoil, AS Saint-Gobain ja AS Isover Eesti. Vallas tegutsevad eri tegevusvaldkondades opereerivad ettevõtted, kelle majandusolukord on valla käsutuses oleva informatsiooni kohaselt vähemalt rahuldav. Lähtudes sellest ei ole vallas lähiaastatel oodata ka olulisi ettevõtluse vähenemisest tingitud elanikkonna majandusolukorda halvendavaid arenguid. Tabel 1. Haaslava valla suuremad ettevõtted Nimi Põhitegevusala Aardla Piimaühistu tõuloomakasvatus, piima tootmine, põllumajandussaaduste töötlemine ja müük Arujõe OÜ kütuse, määrdeainete ja õlide jaemüük; autohooldusvahendite ja varuosade müük; veoteenused Eesti piires Baltoil AS määrdeõlide jt kemikaalide töötlemine, pakendamine ja müük E-Truck OÜ veoautolammutus, varuosade müük, veoautode remont, hooldus ja müük Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talu taime- ja loomakasvatussaaduste tootmine, töötlemine ja müük. Metsakasvatus, metsa töötlemine ja müük Männiku Piim OÜ taime- ja loomakasvatussaaduste tootmine ja töötlemine; teenustööd ja konsultatsioon: põllumajandusmasinate hooldus ja remont, agrokeemilised tööd, taimekasvatustööd Priit Ojamaa Treiali talu põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja müük. Transpordi ja põllum. teenused Sahkar TT OÜ teede hooldus, remont ja ehitus; põllumajandussaaduste kasvatamine, töötlemine ja müük; transporditeenused Eesti piires

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 3 / 39 Sepasell OÜ sepistööd, metalli (v.a väärismetallid) töötlemine; tööstuskaupade jae- ja hulgimüük Tartu TK TÜ Roiu kauplus toidu- ja tööstuskaupade, alkoholi ja tubakatoodete jaemüük Tõnu Oksa Marjamaa talu põllumajandus- ja aiasaaduste tootmine ja müük, turism. Riina Kalda kalamajand Carpio kalakasvatus ja -saaduste töötlemine, taluturism, kalakasvatusalased konsultatsioonid

Ettevõtluse areng loob eeldused elanikkonna püsimiseks ning edaspidiseks juurdekasvuks.

1.6. Kohalik omavalitsus Haaslava valla 2003. aasta eelarve maht oli 9,9 miljonit krooni, suurima tuluallika moodustab kohaliku omavalitsuse eelarves füüsiliste isikute tulumaksu laekumine 4,9 miljonit krooni, s.o ca 40 protsenti kogu eelarve mahust, maamaks moodustab ca 4 protsenti kogu eelarve mahust. Riigieelarve toetused kohalikule omavalitsusele moodustavad ca 48 protsenti omavalitsuse eelarve mahtust, olles maakonna keskmine. Tabel 2. Haaslava valla eelarve tulude dünaamika 2002 2003 2004 Tulumaks füüsilistelt 2,9 4,0 4,9 isikutelt Osatähtsus eelarvetuludes 29 36 40 % Maamaks 0,4 0,4 0,4 Osatähtsus eelarvetuludes 4 4 4 % Tulu varadelt 0,7 0,1 0,2 Osatähtsus eelarvetuludes 7 1 1 % Laekumine 0,6 0,5 0,55 majandustegevusest Osatähtsus eelarvetuludes 6 4 4 % Eraldised valla- ja 5,2 5,6 6,0 linnaeelarvetele kokku Osatähtsus eelarvetuludes 54 51 48 % Laenud 0,5 Osatähtsus eelarves % 4 Muud – eelm aastast 0,35 ületulevad Osatähtsus eelarves % 3 Kokku eelarve 9,8 11,1 12,4

1.7. Keskkonna iseloomustus Haaslava vald hõlmab osa Suur-Emajõe ürgorust koos lisaorgudega, Vooremäe moreenmõhnastiku ja Emajõe parempoolsete lisajõgede Savijõe ja Mõra jõe vesikond. Maastikurajooni järgi asub Haaslava vald Kagu-Eesti lavamaa kaguosas. Suurem osa vallast on pinnamoelt tasane, 40–70 m üle merepinna Kõrgem punkt on 120 m üle merepinna ulatuv Vooremägi. Valla lõunapoolne osa on mõhnastikuline. 1.8. Geoloogia ja hüdrogeoloogia Haaslava vald paikneb Kagu-Eesti lavamaal, kus aluspõhja moodustavad savist ja aleuriidist vahekihtidega liivakivid. Pinnakatte moodustavad kerge saviliivmoreen liivakiviga ja savimuldadega. Pinnakatte paksus on keskmiselt 2–5 m ja minimaalne 1 m. Sellistes tingimustes on väga tähtsaks keskkonnakaitseliseks probleemiks vete kaitse, sest suhteliselt õhukesest pinnakattest tingituna on põhjavete reostuskaitse võrdlemisi nõrk. Valla territooriumil asuvad puurkaevud kuuluvad Tartu veekompleksi, millest võetakse ligikaudu 73% maakonna valdade veest. Prognoositud ekspluatatsiooniline varu on 42,9 tuhat m3/d. Veekompleks on ülalt kaetud 5–30 m paksuste kvaternaarisetetega. Kaevude tootlikkus on 0,4–10 l/s, kusjuures suurema tootlikkuse juures kaasneb kaevude liivaandvus. Vesi on mõõdukalt kare kuni kare. 1.9. Pinnaveekogud

Leht 4 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Haaslava valla vooluveekogude valgala on üle 25 km2: Emajõgi (3,3 km pikkuselt), Mõra jõgi (ka Mõraoja) (8,5 km), Villemi oja (pikkus 5,0 km), Koke peakraav (4,0 km). Järved ja veehoidlad pindalaga üle 5 ha: Aardla järv, Kriimani järv, Roiu veehoidla (Mõra jõel) 5,9 ha, Kurepalu paisjärv (Mõra jõel) 12,4 ha. 1.10. Kliima Haaslava vald kuulub klimaatiliselt Lõuna-Eesti regiooni, mille kohta kehtivad järgmised karakteristikud: a) ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 0°C 25.–28. märtsil, üle 5 °C 21.–23. aprillil ja üle 10 °C 14.– 16. juunil; b) ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla 10°C 21.–24. septembril, alla 5 °C 23.–24. oktoobril ja alla 0 °C 26.–27. novembril. Üldine taimekasvu kestus, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 5 °C, vältab 181–185 päeva ning sellel ajavahemikul on sademete summa 410–470 mm. Lumikatte kestuseks on ca 100 päeva. Aasta keskmine sademete summa jääb selles regioonis 600–650 mm vahele. Keskmised temperatuurid on võrreldavad Eesti keskmiste näitajatega: aasta keskmine ca 5 °C, jaanuari keskmine pisut alla –6 °C ja juulikuu keskmine ca 17 °C. 1.11. Kaitsealade piirangud Riikliku kaitse alla on võetud Kalevipoja künnivagu pindalaga 6,5 ha. Arheoloogiamälestised: Asulakoht Roiu alevikus Mõra jõe põhjakaldal 200 x 80 m suurusel alal, Külakalmistu Roiu alevikus Roiu teeristist 400–450 m idakirdes künkal. 1.12. Tehniline infrastruktuur

Haaslava valla hooldada on 151 km teid ja keskasulate tänavaid, millest 6 km on asfalt- ja 120 km kruuskattega ning 25 km pinnasteid. Valla teede ja tänavate olukord on väga erinev ja vajab järjepidevat hooldust. Valla territoriumil olev ühisveevärk ja -kanalisatsioon arendati välja peamiselt aastatel 1960–1990. Enamus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni trassidest, pumplatest ja puhastitest kuulub vallale ja neid haldab vallaasutus Majaabi. Enamik valla territooriumil paiknevatest joogivee ja kanalistastsiooni trassidest on amortiseerunud, rekonstrueerimist vajavad kõik reoveepuhastid, joogiveehaaretele on tarvis paigaldada peamiselt raua ärastamiseks puhastusseadmed. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on valla elanikest osaliselt või terviklikult liidetud ligikaudu 600 inimest, mis on ligikaudu 35% valla elanikkonnast. Valla alevikus ja suuremates külades on varasemalt kaugkütte võrgu kaudu köetavad majad üle läinud lokaalsete gaasikatlamajade või elektriga küttele. Paljud vanemad korruselamud on juba algselt ehitatud ahjuküttele. 2. Jäätmekäitlusalane seadusandlus 2.1. Üleriigiline jäätmekäitlusalane seadusandlus Eesti Vabariik rakendab jäätmemajanduse planeerimisel ja korraldamisel säästava arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonna-alases seadusloomes Euroopa Liidu direktiivide soovitustega. 28. jaanuaril 2004. aastal võttis Riigikogu vastu jäätmeseaduse(RTI, 26.02.2004, 9, 52), mis lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist – Euroopa Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta(EÜT L 194, 25.07.1975), muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 (EÜT L 78, 26.03.1991) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta(EÜT L 377, 31.12.1991).

Jäätmeseadusegamääratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks koostatakse üleriigiline, maakonna ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 4. detsembril 2002 heaks Üleriigilise jäätmekava, mis toob välja Eesti jäätmemajanduse probleemid ja püstitab jäätmemajanduse üldised eesmärgid. Samuti valmis 2002. a Tartumaa jäätmekava.

Jäätmemajanduse planeerimisel on oluline koht ka pakendiseadusel(vastu võetud 21.04.2004), mis esitab pakendile ja pakendi kasutamisele üldised nõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest.

Saastetasu seadus(10.02.1999) sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra.

Keskkonnajärelevalve seadus(07.07.2001) kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused.

Jäätmeseaduseja pakendiseadusealusel on välja antud hulk määrusi ja korraldusi, mis täpsustavad nii jäätmekäitlust korraldavate ja kontrollivate instantside tööd kui ka jäätmeliikide käitluse tingimusi. Üheks olulisemaks on keskkonnaministri määrus «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded»(29.04.2004), mis käsitleb prügilate kaudu kogu jäätmekäituse süsteemi tervikuna, alates jäätmete tekkest kuni lõppkäitluseni.

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 5 / 39 2.2. EL direktiivid Euroopa Liidu keskkonnapoliitika koosneb mitmesajast seadusandlikust aktist, jäätmehoolduse seisukohalt on olulisemad järgmised direktiivid:

• Nõukogu direktiiv 75/442/EEÜ 15. juulist 1975. a jäätmete kohta(EÜT L 194, 25.7.1975). Täiendatud direktiiviga 91/156/EMÜ 18. märtsist 1991. a (EÜT L 078, 26.03.1991)

• Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ 12. detsembrist 1991. a ohtlike jäätmete kohta(EÜT L 377 31.12.1991). Täiendatud direktiiviga 94/31/EÜ 27. juunist 1994. a (EÜT L 168, 2.7.1994) Eespool toodud baasdirektiividel põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid, millistest tähtsamad on: • Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 16. juunist 1975. a jääkõlide kõrvaldamise kohta(EÜT L 194, 25.07.1975). Täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist 1986. a (EÜT L 042, 12.02.1987) • Nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ 18. märtsist 1991. a teatud ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akumulaatorite kohta(EÜT L 078, 26.03.1991) • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994. a pakendi ja pakendijäätmete kohta(EÜT L 365, 31.12.1994) • Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ 16. septembrist 1996. a polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide(PCB/PCT) kohta (EÜT L 243, 24.09.1996) • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ 18. septembrist 2000. a romusõidukite kohta(EÜT L 269, 21.10.2000) • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003. a piirangute kohta teatud ohtlike ainete kasutamise osas elektri- ja elektroonikaseadmetes(EÜT L 037, 13.02.2003) • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ 27. jaanuarist 2003. a elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta(EÜT L 037, 13.02.2003) Jäätmekäitluse protsessil valitsevate tehniliste tingimuste kohta, mis peavad tagama jäätmekäitlusprotsessi ohutuse, on välja töötatud järgmised olulisemad direktiivid:

• Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 12. juunist 1986. a keskkonna ja eriti pinnase kaitse kohta reoveesette kasutamisel põllumajanduses(EÜT L 181 04.07.1986) • Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ 26. aprillist 1999. a prügilate kohta(EÜT L 182, 16.07.1999) • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ 27. novembrist 2000. a laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates(EÜT L 332, 28.12.2000) • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ 4. detsembrist 2000. a jäätmete põletamise kohta(EÜT L 332, 28.12.2000)

Oluline eri keskkonnavaldkondi, sealhulgas ka jäätmekäitlust reguleeriv raamdirektiiv on Reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv(96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise integreeritud komplekslubade väljaandmist. 2.3. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel

Eesti jäätmehooldust tervikuna reguleerib jäätmeseadus(RTI 26.02.2004, 9, 52), mis jõustus 1. mail 2004. a. Jäätmeseaduson kooskõlas Euroopa Liidu jäätmealase seadusandlusega. Vastavalt jäätmeseaduseleon jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Jäätmeseadusegaon kohalikele omavalitsustele kehtestatud järgmised õigused ja kohustused: 1. Jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lõige 2); 2. Jäätmete liigitikogumise ja sortimise edendamine, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31); 3. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamine ja vajaliku teabe andmine maakonna ja üleriigilise kava koostamiseks (§ 39 lõige 1); 4. Koostöö tegemine teiste kohalike omavalitsustega jäätmeseadusenõuete täitmiseks. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. (§ 42 lõige 1); 5. Jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe säilitamine seaduses sätestatud korras (§ 44 lõige 5); 6. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava avalikustamine, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine (§- d 56–58); 7. Jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemuste avaldamine kohalikus ajalehes (§ 58); 8. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava ajakohastamine, kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad KOV üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lõiked 3 ja 4); 9. Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. (§ 44 lõige 4); 10. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine, v.a probleemtoodete puhul tootja vastutuse rakendumisel (§ 65 lõige 2); 11. Korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine oma haldusterritooriumil, mis hõlmab olmejäätmete veo ja kogumise korraldamist. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. (§ 66 lõige 2);

Leht 6 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine 12. Korraldatud jäätmeveo tingimuste kehtestamine (korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide määramine, korraldatud olmejäätmeveo piirkondade määramine, vedamise sageduse ja aja määramine, jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine) (§ 66 lõige 4); 13. Korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamine iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsustega konkurentsiseaduse(RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) alusel kehtestatud korras. (§ 67 lõiked 1 ja 2); 14. Jäätmevaldajate registri asutamine ja registripidamise korra kehtestamine (§ 69 lõige 3); 15. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamine. Kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist (§ 70); 16. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (§ 71); 17. Arvamuse avaldamine jäätmeloa taotlustele (§ 79); 18. Jäätmeseaduserikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine (§ 127 lõike 2 punkt 3); 19. Jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimine, kui saastatud kinnisasja omanik ei täida seadusejärgset kohustust, saastatud kinnisasja omaniku kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras (§ 128 lõige 5); 20. Kui KOV organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole KOV organ (§ 128 lõige 6).

Eesti Vagariigis kehtiva keskkonnajärelvalve seaduse(RT I 2001, 56, 337) järgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelevalve teostajatest (§ 3 lõige 1). Kohalik omavalitsuseüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse, maa-arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3).

Pakendiseadusekohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2).

Vastavalt jäätmeseaduse§-dele 39 ja 42 peab kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisaldama järgmist informatsiooni: 1. jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; 2. jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; 3. jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4. kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; 5. eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus; 6. kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 7. jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 8. jäätmehoolduse rahastamist. 2.4. Omavalitsuse jäätmekäitlusalane õigus Kohaliku omavalitsuse õigusaktid täpsustavad üleriigilist seadusandlust. Jäätmekäitluse korraldamise aspektist on olulisemad jäätmehoolduseeskiri ja heakorraeeskiri. Haaslava valla jäätmehoolduseeskiri on kehtestatud vallavolikogu 19. juuli 1997. a määrusega nr 11. Jäätmehoolduseeskiri määrab vallavalitsuse, territooriumi valdaja ja jäätmevaldaja kohustused jäätmehoolduse korraldamisel. Eeskiri sätestab nõuded eriliigiliste jäätmete kogumiseks, hoidmiseks, veoks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Jäätmevaldajatel on kohustus kasutada kõiki abinõusid jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamiseks. Jäätmevaldajal tuleb sõlmida leping jäätmevedajaga, toimetada jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutada need vastavalt jäätmeseadusenõuetele. Kinnistul või krundil tekkinud jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda vastavatesse mahutitesse, taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi. Jäätmehoolduseeskirjas on kehtestatud nõuded jäätmemahutitele ja nende paigutamisele. Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse.

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 7 / 39 Seoses uue jäätmeseadusevastuvõtmisega (28.01.04) ja Haaslava valla jäätmekava valmimisega tuleb jäätmehoolduse eeskirja kas muuta või koostada uus jäätmehoolduse eeskiri.

Haaslava valla heakorraeeskiri on kehtestatud vallavolikogu 29. mai 2003. a määrusega nr 12. Heakorraeeskirjaga on reguleeritud nii avalike territooriumide kui kruntide heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused, mis on osaliselt seotud ka jäätmemajanduse korraldamisega. 2.5. Jäätmekava seos üleriigilise jäätmekava ja Tartumaa jäätmekavaga

Üleriigiline jäätmekavaon kiidetud heaks Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsusega. Üleriigiline jäätmekavaanalüüsib jäätmehoolduse olukorda ja seab vastavalt keskkonnastrateegias püstitatud suundadele jäätmekäitluse eesmärgid Eestis. Üleriigilisel jäätmekaval(RT I 2002, 23.12.2002, 104, 609) on samad eesmärgid, mis Euroopa Liidu keskkonnaalastel tegevuskavadel ja ühtsel jäätmekäitlusstrateegial: 1) tootmises ja jäätmekäitluses jäätmetekke ennetamine, jäätmete koguse vähendamine, parima tehnika kasutamine; 2) jäätmetes sisalduva materjali taaskasutamise eelistamine jäätmetest energia tootmisele; 3) jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogia ja keskkonnakaitse poolest sobivas jäätmekäitluskohas.

Üleriigiline jäätmekavatoob välja rajatavate prügilate asukohad ja teeninduspiirkonnad. Vastavalt jäätmekavale ladestatakse tulevikus nii Tartu- kui ka Võru-, Põlva- ja Valgamaalt pärinevad jäätmed Kagu-Eesti regionaalprügilas. Kuni prügila valmimiseni ladestatakse Tartumaa jäätmed valdavalt Aardlapalu prügilas (nn tugiprügila). Üleriigilise jäätmekavakohaselt on Kagu-Eesti regionaalprügila valmides vaja rajada jäätmete kogumis- ja sortimiskeskused (jäätmejaamad). Haaslava vallale lähim jäätmejaam kavandatakse Tartusse. Tabel 3. Rajatav prügila, tugiprügilad ja jäätmejaamad (allikas: Üleriigiline jäätmekava, 2002) Prügila, I järk Teeninduspiirkond Tugiprügilad Jäätmejaamad Kagu-Eesti prügila Tartumaa Aardlapalu Tartu Põlvamaa Adiste Põlva Võrumaa Räpo Võru Valgamaa Valga Valga

Maakonda käsitleb täpsemalt Tartumaa jäätmekava, kus on toodud ülesanded ja meetmed jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks ning üleriigilises jäätmekavasseatud eesmärkide täitmiseks. Tartumaa uus jäätmekava on praegu koostamise staadiumis. Seetõttu on käesoleva jäätmekava koostamisel arvestatud kehtiva Tartumaa jäätmekava(2002. a seisukohti), mis ei ole vastavuolus 2004. a kehtima hakanud jäätme- ja pakendiseadusega.

Tartumaa jäätmekavasette nähtud tegevusskeemis on Haaslava valla jäätmemajanduse planeerimisel oluline arvestada järgmisi printsiipe: 1. maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine; 2. orgaaniliste jäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas; 3. ehitus- ja lammutusjäätmete eraldamine olmejäätmetest ning kohapealne sortimine ja osaline töötlemine; materjali taasväärtustamine; 4. võimalikult suure arvu jäätmetekitajate kaasamine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi; 5. jäätmekogumisjaamade ja -punktide rajamine tiheasustuspiirkondadesse; 6. ohtlike jäätmete kogumiseks kodumajapidamistest ohtlike jäätmete konteinerite paigaldamine. Olmelise päritoluga ohtlike jäätmete kogumise süsteemi edasiarendamine bensiinijaamade baasil; 7. ohtlike jäätmete kogumise konteinerite paigaldamine ettevõtetes. Maakondlik jäätmekava juhib tähelepanu vajadusele pideva selgitustöö läbiviimiseks elanikkonna hulgas. Liigiti kogumise ja jäätmete koguse vähendamiseks peab elanikkonda motiveerima, näiteks jäätmekäitluse hinna ja keskkonnateadlikkuse tõstmise kaudu. Tartu maakonnas tekkivaid segaolmejäätmeid võib ladestada Aardlapalu prügilasse, uueks ladestuskohaks saab Kagu-Eesti regionaalprügila. Maakondlik jäätmekava näeb ette võimaluse, et omavalitsused võivad osa oma kohustusi jäätmekäitluse korraldamisel delegeerida piirkondlikule jäätmekeskusele. Jäätmekeskus võiks kuuluda omavalitsuste omandisse. Asutatud on AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus, kuid selle rajamine on seiskunud ajani, millal saavutatakse kokkulepped vaidlustanud pooltega asukoha ja kompensatsioonide osas. 3. Haaslava valla jäätmehoolduse iseloomustus Omavalitsuste tasandil reguleerivad jäätmekäitlust lisaks üleriigilisele seadusandlusele järgmised dokumendid: • omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjad; • jäätmeload. Haaslava vallal on kehtivad omavalitsuse määrusega kinnitatud jäätmehoolduseeskirjad (vt punkt 2.4). Seisuga 31.11.2004. a Haaslava vallas ei ole ettevõtteid, kes peaks omama jäätmeluba jäätmete tekitamiseks ja kohapealseks käitlemiseks. Jäätmeluba omab kolm ettevõtet, kes tegelevad teiste tekitatud jäätmete käitlemisega.

Leht 8 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Käesoleva jäätmekava koostamisel on peamiste algandmetena kasutatud piirkonna jäätmetekitajate ja - käitlejate poolt Tartumaa Keskkonnateenistusele esitatud 2001. ja 2002. aasta jäätmekäitluse statistilist aruandlust. Töö koostamisel praktiliselt ei kasutatud varasemate aastate aruandlust, kuna alates 2001. aastast toimub jäätmearuandlus eelneva ajaga võrreldes uuel õiguslikul alusel põhineva uue vormi kohaselt. Uuel aruandlussüsteemil on eelnevaga võrreldes mitmeid eeliseid (põhimõtteliselt on võimalik vältida aruannete töötlemisel erinevate jäätmete «topeltarvestust», eristada jäätmete vaheladustamist, registreerida ettevõtete poolt kogutud jäätmete kogust ka eri omavalitsustes). Tabel 4. Haaslava vallas tegutsevad jäätmeluba omavad ettevõtted Ettevõte Tegevusala Jäätmekäitluskoht (asukoht) Cleanaway Tartu AS Tavajäätmete kogumine ja vedu Tartumaa (Tartu) Ragn-Sells Eesti AS Tavajäätmete kogumine ja vedu Tartumaa (Tallinn) Epler&Lorenz AS Ohtlike jäätmete kogumine ja vedu Tartumaa (Tartu)

Algandmete töötlemisel on suureks probleemiks jäätmearuandluse täitmine väheste ettevõtete poolt. Vastavalt jäätmeseaduselepeavad jäätmearuandluse esitama kõik jäätmeluba omavad isikud; samuti isikud, kes jäätmeid kõrvaldavad, taaskasutavad, koguvad ja veavad ohtlikke jäätmeid, koguvad ja veavad teiste tekitatud metallijäätmeid ning veavad tavajäätmeid teenustööna (kuid ei oma jäätmeluba); isikud, kes korraldavad jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel (vahendajad) ning ohtlike jäätmete tekitajad (välja arvatud kodumajapidamised). 2001. ja 2002. aastal Haaslava vallas tegutsevad ettevõtted jäätmearuandeid ei esitatud. Suureks probleemiks on ka teiste maakonna OV ettevõtete poolt esitatud aruannete ebakorrektne täitmine. Jäätmekäitlejad ei kasuta korrektselt jäätmete identifitseerimiskoode, jäätmed deklareeritakse valdavalt segaolmejäätmetena. Ka on kasutatud eri aastatel eeldatavalt sarnaste jäätmete deklareerimisel erinevaid koode. Esineb olukordi, kus jäätmetekitajate koostatud jäätmearuandluses märgitud jäätmete kogus ei vasta käitleja poolt antud ettevõttelt vastu võetud jäätmete kogusele. Oluliseks probleemiks on ka eri metoodikad, mida kasutatakse jäätmete mahu teisendamisel massiühikutesse. Lähtudes eeltoodud puudustest on jäätmekava koostamiseks kasutatavad algandmed vägagi puudulikud, mistõttu on raske hinnata ka praegusel ajal tekkivaid jäätmete koguseid ning anda korralikke jäätmekoguste tulevikuprognoose. Haaslava vallas on jäätmete äraveoks sõlmitud 75 lepingut. Nendest 18 on ettevõtetega, 11 korteriühistutega (33% kortermajade arvust) ja 47 üksikmajapidamistega. Kui valla korruselamute elanikud on elanike arvult suuremas osas seotud jäätmeveo lepingutega, siis eramute puhul jäätmeveo leping enamusel puudub (leping on olemas üksnes 11% eramutest). Peamiseks jäätmeveo lepingu puudumise põhjuseks on jäätmete omaveo korraldamine. Jäätmete korraldatud sorteerimist ei toimu. Eramajapidamistes enamuses sorteeritakse jäätmetest välja kompostimaterjal, vähemal määral klaasi, paberit, puitu, metalli. Ohtlike jäätmete olemusest ollakse hästi teadlik, kuid lähima kogumispunkti asukohta teatakse ligikaudu pooltel juhtudel. 3.1. Tekkivad jäätmete kogused ja nende käitlemine Haaslava valla ettevõtluse struktuuri arvesse võttes saab tekkivaid jäätmeid jagada järgmiselt: • kõigis inimtegevuse valdkondades tekkivad jäätmed; o kodumajapidamistes tekkivad olmejäätmed; o ettevõtetes, asutustes jm tekkivad olmejäätmetega sarnased jäätmed; o pakendijäätmed; o ehitus- ja lammutusjäätmed; • põllumajandusjäätmed; • metsa- ja puidutööstuse jäätmed; • muud jäätmed, mis sõltuvad ettevõtte profiilist. Ohtlikke jäätmeid tekib nii tootmises kui kogumajapidamistes. Põhilisteks ohtlike jäätmete liikideks on akud, elavhõbedalambid, kasutatud õlid, värvide-lakkide jäägid, tervishoiuasutuste spetsiifilised jäätmed jmt. Tähelepanu tuleb pöörata ka vanasõidukitele ning elektroonikajäätmetele, mis võivad sisaldada ohtlikke aineid. 3.1.1. Segaolmejäätmed Jäätmestatistika järgi tekkis (koguti) Haaslava vallas 2001. aastal kokku 172 t olmejäätmeid, 2002. aastal tekkis olmejäätmeid 10% rohkem – 189 t (tabel 5). Tabelis toodud olmejäätmetest peamise osa moodustavad segaolmejäätmed (jäätmekoodiga 20 03 01), eraldi kogutud ja vastavalt klassifitseeritud olmejäätmeid koguti minimaalselt. Tabel 5. Käitlejate poolt kogutud segaolmejäätmed (jäätmed koodiga 20 .. .., ettevõtete jäätmearuandlus) Omavalitsus 2001 2002

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 9 / 39 Segaolme- Sh pakend Segaolme- Sh Sh kodu- Sh pakend Teke tonni jäätmed (t) jäätmed ettevõtetelt maja- (t) elaniku (t) (t) (t)* pidamised kohta (t) Haaslava 172 6 189 85 98 6 0,104 vald

* Ettevõtetelt kogutud segaolmejäätmete koguses sisalduvad osaliselt ka otse elanikkonnalt kogutavad jäätmed (nt korteriühistud). Tabelis 5 toodud koguste leidmisel on jäetud arvestusest välja puhastusseadmetesse suunatavad septikusetted ning ettevõtluses tekkinud pakendijäätmed (koodidega 15 .. ..). Samuti on arvestusest välja jäetud metallijäätmed, mida kogutakse peamiselt ettevõtetest, kuid registreeriti 2002. aastal olmejäätmetena (2001. aastal registreeriti metallikokkuostus kogutud metallijäätmed ehitus- ja lammutusjäätmetena). Jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete jäätmearuandlustes on toodud lisaks määratud asukohaga jäätmetekitajatele ka määratlemata väikeettevõtted ning kodumajapidamised, kellelt kogutud jäätmekoguseid ei ole võimalik siduda konkreetse omavalitsusega. Tulevikus, kui jäätmete päritolukoha omavalitsused peaksid saama 75% saastetasust olmejäätmete keskkonda viimise eest, võib taoline määratlematus tekitada segaseid olukordi. Üleriigilise jäätmekava kohaselt koguti Tartumaal olmejäätmeid 332 kg elaniku kohta aastas (lähtudes 2001. aasta andmetest), Tartumaa jäätmekava kohaselt tekkis (eeldatavasti on mõeldud kogutud jäätmete hulka) maakonnas segaolmejäätmeid 300....332 kg elaniku kohta aastas. Nimetatud jäätmemajanduse arengudokumentides ei ole leitud reaalselt tekkivate olmejäätmete koguseid. Seepärast võib arvestustes võtta aluseks valla tiheasustuse piirkonna puhul 0,300 tonni inimese kohta aastas ning muul juhul 0,200 tonni inimese kohta aastas. Antud arvestuse kohaselt tekib Haaslava vallas ca 405 tonni olmejäätmeid aastas (tabel 6). Tabel 6. Olmejäätmete arvutuslik teke vallas Omavalitsus Asula Rahvaarv Tekkiv olmejäätmete kogus (t/a) Haaslava Roiu alevik 478 143,4 vald Aadami 33 6,6 Aardla 147 29,4 Aardlapalu 50 10,0 Alaküla 6 1,2 Haaslava 85 17,0 Igevere 74 14,8 Ignase 147 29,4 Kitseküla 38 7,6 Koke 80 16,0 Kriimani 91 18,2 Kurepalu 127 25,4 Kõivuküla 22 4,4 Lange 73 14,6 Metsanurga 41 8,2 Mõra 44 8,8 Paluküla 11 2,2 Päkste 68 13,6 Tõõraste 63 12,6 Uniküla 108 21,6 Kokku 405,0

Haaslava vallas on olmejäätmete tekke jaotumine ebaühtlane. Roiul ja selle lähiümbruses tekib ca 40% kogu Haaslava valla olmejäätmetest. Üldjuhul peaks olema jäätmekäitlusettevõtete poolt käideldavate jäätmete kogus väiksem kui piirkonnas vastavaid jäätmeid reaalselt tekib. See tuleneb asjaolust, et osa jäätmeid taaskasutatakse ja kõrvaldatakse kohapeal, teatav osa käideldakse ka illegaalselt. Erinevus Haaslava vallas arvutuslikult tekkivate ning ettevõtjate poolt kogutavate jäätmete koguste vahel on ligikaudu kaks korda. Kirjeldatud olukord on tingitud eelkõige hajaasustusest tulenevatest raskustest olmejäätmete kogumises – elanikkonna tihedus on väike, mistõttu oleksid jäätmete veoks tehtavad kulutused liialt suured. Märkimisväärne erinevus tuleneb ka olmejäätmete kohapealsetest taaskasutus- ja kõrvaldamisvõimalustest – võimalusest näiteks jäätmeid põletada või komposteerida. • Segaolmejäätmete koostis

Leht 10 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Koostiselt on olmejäätmed heterogeensed, nende koostis sõltub nii tekkekohast kui ka ajast. Olmejäätmete koostis sõltub tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest kohapeal jäätmeid sorteerida ja käidelda. Olulisel määral erineb suuremates linnades ja maapiirkondades tekkivate olmejäätmete koostis (väiksemates asulates ja maapiirkondades on võimalused biolagunevate jäätmete eraldamiseks ja kompostimiseks ning põletamiseks). Olmejäätmete koostis sõltub ka aastaajast, näiteks sügiseti on olmejäätmetes biolagunevate jäätmete osakaal suurem. Olmejäätmete koostise teadmine on oluline mitmest aspektist. Oluline on arvestada keskkonnaministri 26. juuli 2001. a määruses nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» toodud prügilasse ladustatavate biolagunevate jäätmete piirmääradega (maksimaalne biolagunevate jäätmete osakaal ladestatavates olmejäätmetes). Teisalt annab olmejäätmete koostise teadmine ülevaate piirkonnas tekkivate olmejäätmete taaskasutuspotentsiaalist. Haaslava vallas ei ole läbi viidud olmejäätmete koostise uuringuid. Jäätmekava koostamise juhendi kohaselt koosnevad olmejäätmed maapiirkondades suuremas osas (47...52%) orgaanilistest jäätmetest, 17....21% on paberit ja pappi, 6...7% plastikut, 7...10% klaasi, 3% metalli, 2...3% tekstiili, 2% kummi, 1...2% ohtlikke jäätmeid ja 11% muid jäätmeid. AS Vaania poolt 2000. a läbiviidud uurimuse «Olmejäätmete koostise valikuline uurimine Eestimaa erinevates piirkondades» kohaselt moodustavad pakendijäätmed ligikaudu poole paberi- ja papijäätmetest, 80% metalli-, plastiku- ja klaasijäätmetest. Pakendijäätmete kogus olmejäätmete üldmassis on hinnanguliselt 30% (Üleriigiline jäätmekava, 2002). Tabel 7. Võimalik olmejäätmete koostis, arvutuslikud fraktsioonide kogused ja pakendijäätmed Haaslava vallas Fraktsioon Osatähtsus, massi %-des Teke tonnides Sellest pakendijäätmed (t) Orgaanilised jäätmed 48 194,4 Paber ja kartong 19 77 ~38,5 Klaas 7 28,4 ~22,7 Metall 3 12,1 ~9,7 Plastik 7 28,4 ~22,7 Kumm 2 8,1 Tekstiil 2 8,1 Ohtlikud jäätmed 1 4,0 Muud (sh tuhk) 11 44,5 KOKKU 405,0 93,6

• Olmejäätmete prognoos Olmejäätmete tekke vähenemist ei ole ette näha, ka teistes riikides ei ole õnnestunud olmejäätmete teket vähendada. Tekkivate olmejäätmete koguse suurenemist põhjustab eelkõige tarbimise suurenemine ning elanikkonna ostujõu taseme tõus, nõuded pakendamisele. Aktiviseeruv jäätmete (peamiselt pakendijäätmete) taaskasutusse suunamine kombineerituna algselt sorteeritud olmejäätmete veohinna diferentseerimisega võib kokkuvõttes vähendada lõppladustamisele suunatavate jäätmete kogust. Ladestatavate olmejäätmete kogust vähendab ka paranev järelevalve jäätmekäitluse üle (keskkonnaministri 26. juuli 2001. a määrus nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» kehtestab prügilatele kohustuse rakendada ranget kontrolli ladestatavate jäätmete üle), mille tulemusel peaks paranema jäätmestatistika kvaliteet ning olema välistatud olukord, kus olmejäätmetena ladestatakse muid jäätmeliike. Kirjeldatud olmejäätmete koguse vähenemine on võimalik üksnes muude jäätmeliikide koguste suurenemise arvelt. Nii Eestis tervikuna kui Tartumaal on prognoositav olmejäätmete tekke kasv, mis tuleneb eelkõige pakendijäätmete arvelt. Üleriigilises jäätmekavas on prognoositud näiteks tekkivate paberijäätmete koguse suurenemist 3–5% aastas, olmejäätmete teiste fraktsioonide osas on hinnatud andmed täpsema prognoosi andmiseks ebapiisavaks. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleks olmejäätmete koguse kasv stabiliseerida aastateks 2005...2006, aastaks 2006 tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv. Pakendijäätmete koguse kasvu peatamise eeltingimuseks on pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi rakendamine, nimetatud süsteem tuleb üleriigilise jäätmekava alusel rakendada 2004. aastaks. Olulise tõuke annab pakendi ning pakendijäätmete taaskasutamise intensiivistamiseks vastuvõetud uus pakendiseadus. Kirjeldatud olmejäätmete koguse muutused tulenevad eelkõige muutustest tarbimisstruktuuris, vähemal määral ka teistest asjaoludest. Piirkonna jäätmekäitluse arendamise seisukohalt võib lugeda olulisemaks olmejäätmete käitlussüsteemist väljas olevate kodumajapidamiste liitumisest süsteemiga tulenevast käideldavate jäätmete koguste kasvu. Võib oletada, et kui valdav enamus vallaelanikest on haaratud prügiveoga ning jäätmeteke suureneb ainult tarbimise kasvu arvelt ehk 3% aastas, siis on aastal 2006 oodata ca 430 tonni segaolmejäätmeid.

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 11 / 39 Praeguste andmete kohaselt koguti Haaslava vallas inimese kohta 103 kg/a segaolmejäätmeid (maakonna jäätmekava kohaselt võinuks tekkida 200 kg/in/a), mis on ligi kaks korda vähem. Kui praegu kogutakse olmejäätmetmeid eeskätt suuremates külades ja suvilakooperatiivides, kus elab ligi 50% valla elanikkonnast, siis ei ole kuidagi seletatavad olmejäätmete tagasihoidlikud kogused, kuna võib eeldada, et suuremates asulates on segaolmejäätmete teke võrreldav linna omaga. Väiksema asustustihedusega külades võib eeldada biolagunevate jäätmete suuremat taaskasutamist kodumajapidamises, mis eeldab veelgi madalamat kogutud segaolmejäätmete kogust ühe elaniku kohta. Siiski on põhjust arvata, et käesolevad andmed on ebausaldusväärsed ning võib eeldada, et segaolmejäätmeid võib tekkida kuni 210 kg/in/a, mis teeks u 385 t/a. Selle põhjal võib prognoosida Haaslava vallas tekkivate segaolmejäätmete maksimaalseks koguseks 430 t/a. Tõenäoliselt maksimaalset kogust ei saavutata ning segaolmejäätmete kogus stabiliseerub 385 tonni peale aasta kohta.

3.1.2. Pakendijäätmed Pakendid ja nende kasutamisel tekkinud jäätmed on üheks olulisemaks aspektiks, millele on viimasel kümnendil jäätmehoolduse korraldamisel tähelepanu pööratud. Suurem osa pakendijäätmetest on ühekorrapakendid, mille taaskasutamise süsteem ei ole veel välja kujunenud. Lähtudes üleriigilisest jäätmekavast, moodustavad olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest üle 50% paber- ja papp-pakend, klaasijäätmetest ligi 100% on klaaspakend, metalli- ja plastijäätmetest ligikaudu 80% moodustavad vastavad pakendijäätmed. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tekib Eestis ühe inimese kohta ligikaudu 100 kg pakendijäätmeid aastas ning tekkivad pakendijäätmed jagunevad: paber ja papp – 34%, klaas – 24%, plast – 20%, metall – 9%, komposiit (ka kartongil põhinevad joogipakendid) – 12% ja puit – 1%. Pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist on ca 30%, mahult on pakendijäätmeid olmejäätmetest ca 60%. Haaslava vallas tekkivate olmepakendijäätmete orienteeruvad kogused on toodud tabelis 7, tegelikkuses võivad pakendijäätmete kogused toodust erineda (näiteks klaaspakendi puhul). Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem toimib peamiselt aktsiisimaksuga koormatud pakendite osas (peamiselt alkoholi ja karastusjookide ühekorra- ja ringluspakend), mis sorteeritakse elanike poolt välja ning kogutakse (ostetakse kokku) nn taarapunktides. Teiseks pakendijäätmete kogumissüsteemiks on nende sorteeritud kogumine valiksorteerimiskonteinerite kaudu. Haaslava vallas senini jäätmete valiksorteerimiskonteinereid elumajade juurde paigaldatud ei ole. Mingil määral toimub valiksorteerimine ettevõtetes, samuti üksikmajapidamistes, kus on kompostimise võimalused. 3.1.3. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on orgaanilised jäätmed, mis lagunevad bakterite, mikroorganismide ja seente toimel – toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, reoveesete jmt. Olemasoleva jäätmestatistika järgi ei ole võimalik hinnata tekkivate biolagunevate jäätmete kogust. Jäätmekava koostamise juhendi põhjal moodustavad olmejäätmetest kompostitavad orgaanilised jäätmed 47...52% (riikliku jäätmekava alusel 60...70%) ning selle põhjal tekib Haaslava vallas kompostitavaid olmejäätmeid 194,4 t/a. Biolagunevatele olmejäätmetele lisanduvad ka teised biolagunevate jäätmete liigid – reoveesete, puidujäätmed, loomsete ja taimsete kudede jäätmed jt. Üldkasutatavatel haljasaladel, parkides ja kalmistutel tekkivad jäätmed on valdavalt orgaanilised jäätmed, mis sisaldavad teataval määral ka muid jäätmeid – metall, klaas, keraamika jm. Haljastusjäätmeid kogutakse peamiselt üldkasutatavatelt aladelt. Peamiseks käitlusviisiks on nende kompostimine tekkekoha läheduses, väike osa ladestatakse prügilas, osaliselt ladestatakse neid ka põllumajandusettevõtete sõnnikuhoidlates. 3.1.4. Tööstusjäätmed Tööstusjäätmetena võib Haaslava vallas tuua välja eelkõige puidutöötlemisjäätmed ning põllumajandussaaduste tootmisel ja töötlemisel tekkivad jäätmed. Teised tootmisharud on piirkonnas vähem olulised ning neis tekib spetsiifilisi tootmisjäätmeid väheses koguses. • Puidujäätmed Puidujäätmed on nii Tartumaa kui Haaslava valla seisukohalt suurimas koguses tekkivad tööstusjäätmed. Ehkki nende kogus on suhteliselt suur, on nende käitlemine võrdlemisi hästi korraldatud, tekkivad puidujäätmed taaskasutatakse eelkõige kütusena. Kuna piirkonna puidutöötlemisega seonduvad ettevõtted ei ole jäätmearuandeid esitanud, pole võimalik öelda, kui palju puidujäätmeid tekib puiduettevõtetes. Sellele kogusele lisanduks veel metsa ülestöötamisel kohapeal tekkivad puidujäätmed (oksad, risupuit jm), mida üldjuhul jäätmetena ei käsitleta ning mis ei kuulu jäätmeseadusereguleerimisalasse. Haaslava valla puiduettevõtetes õli või kemikaalidega töödeldud puidujäätmeid ei teki, mida tuleks käsitleda ohtlike jäätmetena. Lisaks puidujäätmete taaskasutamisele kohapeal kütusena kasutavad puidujäätmeid ka kohalikud põllumajandustootjad, kes kasutavad neid loomakasvatuses näiteks allapanuna. • Põllumajandusjäätmed

Leht 12 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Põllumajandusjäätmete teke on iseloomulik Haaslava vallale, kus neid tekib nii spetsialiseerunud põllumajanduslikes ettevõtetes kui ka kodumajapidamistes. Siinkohal keskendutakse põllumajanduslikule tootmisele iseloomulikele jäätmetele – sõnnik (läga), loomasööda jäägid, lõpnud loomad, samuti tekib põllumajanduslikus tootmises olmejäätmeid, vanarehve ning nn tavapäraseid ohtlikke jäätmeid (vanaõlid, pliiakud). Põllumajandusjäätmete põhiosa moodustab sõnnik. Sõnnikut saab jäätmetena käsitleda üksnes tinglikult, jäätmeseadusereguleerimisalasse ei kuulu mullaviljakuse parandamiseks või mujal taaskasutatud sõnnik. Veeseadusekohaselt on väetis selline aine või valmistis, mille kasutamise eesmärk on kasvatavate taimede varustamine toitainetega, väetiseks loetakse ka sõnnikut ja silomahla. Seega on keerukas tõmmata piiri, mille järgi otsustada, millal on tegemist jäätmete ja millal väetisega. Sõnniku ja muude loomaväljaheidete kogumisel ning taaskasutusel on peamiseks aspektiks veekaitsenõuete järgimine, seda nii hoidlate rajamisel ja kasutamisel kui ka sõnniku laotamisel.

Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad veterinaarkorralduse seadusja loomatauditõrje seadusning põllumajandusministri määrus «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord». Loomsed jäätmed põhiliselt maetakse, käesoleval ajal on piirkonnas üks tunnustatud loomsete jäätmete kõrvaldamiskoht – OÜ Männiku Piimale kuuluv matmispaik, kus maetakse ka teiste ümbruskonna põllumajandustootjate tegevuses tekkinud loomseid jäätmeid. Põllumajanduses tekkivad väetiste, pestitsiidide ja tõrjevahendite kogused on väikesed. Suuremaid ohtlike ainete koguste jääke on andnud käitlemiseks vanade ja mahajäetud mürgiladude likvideerimised. • Energeetikajäätmed Energeetikajäätmete teke on Haaslava vallas koguseliselt väike. See tuleneb eelkõige asjaolust, et peamised piirkonda varustavad katlamajad on gaasiküttel. Samas kasutatakse kütusena ka puitu ja puidujäätmeid, mille põletamisel tekib jäätmetena puidutuhk. Samuti on väikesed põlevkivi või kivisöe väikekatlamajades tekkivad tuhakogused. • Muud tööstusjäätmed Haaslava vallas tegutseb mitu metallitöötlemisega seonduvat ettevõtet, kuid antud ettevõtted ei ole jäätmearuandlust esitanud. Tekkivate metallijäätmete kogumisega tegeleb Tartu linnas AS EMEX. Nimetatud käitleja kogutud metallijäätmeid ei saa käsitleda tööstusjäätmetena, kuna jäätmestatistikasse kajastuvad need olmejäätmetena või ehitus- ja lammutusjäätmetena. Tõenäoliselt osa ettevõtteid transpordib tekkivad metallijäätmed ka otse edasisele käitlejale. Kuna metall on kallis ning lihtsasti taaskasutusse suunatav materjal, on metallijäätmete käitlusskeem eeldatavasti üsna hästi korraldatud. • Prognoos Tartumaa jäätmekavas ei ole nähtud ette puidujäätmete koguse suurenemist, arvestades puidufirmade võimaliku ühinemisega ja puidutöötlemise tehnoloogia täiustamisega. Seoses puidutöötlejate poolt prognoositava võimaliku tooraine nappusega võib tekkivate puidujäätmete kogus teataval määral isegi väheneda. Puit on biolagunev jääde ning selle ladestamist prügilatesse tuleb piirata. Peamine osa tekkivatest puidujäätmetest taaskasutatakse, seda praktikat tuleb jätkata, sealjuures tuleks tagada, et tekkivate puidujäätmete omadused vaheladustamise käigus oluliselt ei halveneks, mis võib osutuda takistuseks nende taaskasutamisele (näiteks niiskumine avatud hoidlates). Metall on kallis ning lihtsasti taaskasutatav materjal ning metallijäätmete osatähtsus on üldjoontes vähenenud. Metallijäätmete teket ei ole täielikult võimalik vältida, tekkivad metallijäätmete kogused sõltuvad suuresti ettevõtluse arengust, eelkõige tootmisettevõtete vananenud seadmestiku väljavahetamisest. Tekkivate metallijäätmete koguste suurenemist võib tingida kiiresti vananeva autopargi väljavahetamisest tulenev jäätmekogus. Praeguseks ajaks suhteliselt kõrgele tõusnud metalli ja metallijäätmete kokkuostuhinnad stimuleerivad metallijäätmete tekitajaid korduvkasutuseks kõlbmatuid metallijäätmeid üle andma kogumispunktidesse (EMEX AS). Põllumajandusettevõtete tootmismahtusid võib oluliselt muuta Eesti liitumine Euroopa Liiduga, piirkonna arengudokumentide alusel prognoositakse põllumajandusliku tootmise arengut, mistõttu suureneb põllumajandusliku tootmisega seonduv jäätmeteke. Kuigi üldjuhul on oodata tööstusjäätmete mahu mõningast kasvu, jääb eeldatavasti tööstusjäätmete osakaal üldises jäätmetekkes samaks. Tööstusettevõtete arenemisega kaasnevat jäätmeteket kompenseerib keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate (parima võimaliku tehnoloogia) rakendamine, mille abil väheneb ladustamisele suunatavate jäätmete hulk ning suureneb võimalus jäätmeid suunata taaskasutusele. Tootmisettevõtete keskkonnalubade väljaandmisel on oluline võrrelda tekkivate jäätmete hulka toodanguühiku kohta ning võrrelda seda tehnika käsiraamatutes esitatud juhtarvudega. Omavalitsusel ning keskkonnateenistusel on järelevalveorganina ning vastavate lubade väljaandjatena oluline roll keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamisel.

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 13 / 39 3.1.5. Ehitus- ja lammutusjäätmed Igasugune ehitus- ja lammutustegevus toob kaasa jäätmete tekke. Tegelikkuses tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete koguste kohta puudub ülevaade kuna piirkonnas ehitusega tegelevad ettevõtteid ei ole. Statistilistes arvutustes eeldatakse, et iga vallaelaniku kohta tekib 100 kg ehitusjäätmeid aastas. Antud suurused on kahtlemata ligikaudsed ja võivad tegelikkusest olulisel määral erineda. Ehitusjäätmed tekivad põhiliselt olemasolevate hoonete rekonstrueerimiste või lammutamiste käigus. Kogu tekkivat ehitus- ja lammutusjäätmete kogus ei suunata kindlasti prügilasse, märkimisväärne osa neist taaskasutatakse või käideldakse muudel viisidel (näiteks kasutatakse kohapeal täitena, puitu kasutatakse kütusena, metall ning ohtlikud jäätmed antakse üle käitlejatele). Ehitustöödel tekkinud pinnast kasutatakse ehituspiirkonna läheduses olevate pinnaebatasasuste täitmiseks. • Prognoos

Ehitus- ja lammutusjäätmete kogus sõltub suuresti investeeringutest ja ehitusmahtudest. Lähtudes eeldatavatest ehitusmahtude kasvust ning ehitus- ja lammutusjäätmete enamkorraldatud käitlemisest on oodata tekkivate ning vastavalt käideldud (sh statistikas kajastuvate) ehitus- ja lammutusjäätmete koguse mõningast suurenemist. Teisalt ehitus- ja lammutusjäätmete korrektse käitlemise tulemusena ladestatavate jäätmete kogus võib väheneda. Ehitusjäätmete tekke vähendamise ja taaskasutusse suunamise edukus sõltub suuresti tööde organiseerimisest – ehitusprahi ja purunenud materjalide koguse vähendamine, materjalide ladustamise tingimused, jäätmete kohtsorteerimine, ohtlike jäätmete eraldamine jne. Lammutusjäätmete taaskasutuse eelduseks on samuti tööde hea organiseerimine, pidades silmas saadud materjalide taaskasutamise võimalusi. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise suunamisel on oluline roll ka kohalikul omavalitsusel, kohalik omavalitsus saab antud jäätmete käitlust suunata näiteks ehitus-lammutustööde projekteerimistingimustes vastavate nõuete esitamisega ning suuremates projektides ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse kajastamise nõudmisega. 3.1.6. Reoveesetted ja fekaalid

Haaslava valla ühiskanalisatsioonist tulevat reovett puhastatakse neljas puhastis: Roiul, Ignasel, Aardlas ja Päkstes. Reoveesetteid praktiliselt ei töödelda, sest puuduvad selleks vajalikud mudaväljakud. Puhastist eemaldatud liigmuda viivad aetakse enamuses biotiikide läheduses pinnasele laiali. Keskkonnaministri määruse «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded»kohaselt on nõuetele vastava töötlemata reoveesette kasutamine lubatud haljastuses ja rekultiveerimisel, aga põllumajanduses seda kasutada ei tohi. Maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi, on sette kasutamine täiesti keelatud. Hetkel puudub ülevaade Haaslava vallas asuvatest reoveepuhastitest ära viidud setete edasise saatuse üle. Samuti ei võeta setteproove selliselt, mis võimaldavad määrata töötlemata sette sobivust kasutamiseks haljastuses ja rekultiveerimisel. 3.1.7. Tervishoiuasutuste jäätmed Tervishoiuasutuste jäätmed võib jagada nelja põhilisse rühma – riskijäätmed (risk nakkusohu tõttu), bioloogilised jäätmed inimestelt ja loomadelt, ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed ning tavalised olmejäätmed ja muud jäätmed. Tervishoiul tekkivaid riskijäätmeid võib defineerida kui jäätmeid, mille vahetu kontakti puhul on käitlemisel teatud risk – teravad-torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed ning üldjuhul ka bioloogilised jäätmed (Riiklik juhendmaterjal. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus. DANCEE, 2001). Tervishoiuasutustes tekkivad ohtlikud jäätmed jagunevad – ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed (viimaste hulka kuuluvad näiteks mitmesuguste kemikaalide jäägid, kasutatud ilmutid, kinnitid, filmid, elavhõbedalambid, patareid jne). Peamise osa tervishoiuasutustes tekkivatest jäätmetest moodustavad olmejäätmed. Peamiseks tervishoiuga tegelevateks asutusteks Haaslava vallas on Roiu Päevakeskuse ruumides asuvad perearsti ja hambaravi kabinetid ning apteek. Vastavalt sotsiaalministri 17. märtsi 1997. a määrusele nr 9 «Käibelt kõrvaldatud ravimite käitlemise kord»toimub ravimijäätmete kõrvaldamine järgmistel võimalustel – üleandmine litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlusettevõttele, tagastamine varustajale või tootjale või hävitamine tekkekohal (kanalisatsiooni valamine või vigastatud ravimiannuste kõrvaldamine koos tahkete olmejäätmetega). Kõrvaldusviisi määrab eraldi iga avalduse alusel Riigi Ravimiamet. 3.1.8. Transpordiga seotud jäätmed Transpordiga seotud jäätmete all käsitletakse antud töös mootorsõidukite kasutamise ja hooldusega seonduvaid jäätmeid. Antud jäätmete puhul on valdavalt tegemist probleemsete jäätmetega, sh ohtlike jäätmetega. Peamisteks antud valdkonnas tekkivateks jäätmeteks on vanaõlid ning muud õlidega seotud jäätmed, kasutatud akud, muud ohtlikud jäätmed, vanarehvid, romusõidukid ning neist eemaldatud metallid, plastid jmt. Peamised transpordijäätmete tekkekohad on autolammutused, autohooldustöökojad ning transpordiettevõtted. Hoolimata asjaolust, et toimub teiste isikute tekitatud ohtlike jäätmete käitlemine, on üldjuhul kahe esimesena nimetatud ettevõtete grupi jäätmekäitlus halvasti kontrollitud, mistõttu ülevaade neis toimuvast jäätmekäitlusest valdavalt puudub. • Vanasõidukid

Leht 14 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Vanasõidukid on praegu ja ka pikemas perspektiivis probleeme tekitavateks kompleksjäätmeteks. Jäätmeseadusekohaselt kuuluvad mootorsõidukid probleemtoodete hulka, millest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kohustus pannakse selle tootjale.

Jäätmestatistika kohaselt tekib piirkonnas 4...5 t vanasõidukeid aastas, varasematel ajal kogunenust tulenevalt on neid edasisele käitlejale antud mõnevõrra rohkem. Antud juhul on tegemist ühe autolammutustöökoja andmetega, tegelikud andmed olemasolevate ja aastas tekkivate vanasõidukite kohta puuduvad. Valdavalt, eriti maapiirkondades, ei anta neid pärast kasutuselt kõrvaldamist üle edasisele käitlemisele. Hoolimata kasutatavate sõidukite pidevast uuenemisest on valdav enamus kasutusel olevatest sõidukitest vanemad kui 10 aastat. Seega on prognoositav kasutuselt kõrvaldatavate vanasõidukite arvu oluline suurenemine. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid loetakse ohtlikeks jäätmeteks, kui neist ei ole kõrvaldatud keskkonnaohtlikke osi – õlid, akud jmt. Seega muutuvad ka lammutuskojad ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kohuslastusteks. Eelnimetatud kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiiviga seatakse autolammutuskodadele üsnagi karmid keskkonnanõuded (näiteks peab olema lahendatud potentsiaalset reostust kandvate vete kogumine ning puhastamine, erinevate sõidukitelt eraldatud vedelike ja teiste ohtlike osade kogumismahutid). Tulenevalt muutuvast seadusandlusest ning karmistuvatest keskkonnanõuetest tingitud investeerimisvajadustest prognoositakse üldiselt väiksemate autolammutustöökodade tegevuse peatumist. • Vanarehvid Riikliku jäätmekava alusel tekib Eestis ca 15 000 t vanarehve aastas. Lisaks reaalsele tekkele on vanarehve varasematel aegadel ladustatud ettevõtetes, veetud prügilatesse ja tühermaale. Millistes kogustes on ladustatud varasemal ajal tekkinud vanarehve, ei ole teada.

3.1.9. Ohtlikud jäätmed Ohtlikke jäätmeid tekitavaid tööstusettevõtteid Haaslava vallas ei ole. Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed sarnanevad majapidamistes tekkivatega: vanaõlid ning muud õlidega seonduvad jäätmed, vanad akud ning patareid ja elavhõbedalambid. Lisaks tekivad kodumajapidamistes ravimite ja kodukeemia jäägid ning värvijäätmed. Majapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed Majapidamises ja ettevõtetes tekkivate ohtlikke jäätmete vastuvõtukoht vallas puudub. Ohtlikke jäätmeid saab üle anda nende edasiseks käitlemiseks Tartu linnas asuvatesse ohtlikke jäätmete vastuvõtu kohtadesse. Kord aastas korraldatakse vallas ohtlike jäätmete kogumisringe, mille käigus kogutakse elanikelt tasuta mitmesuguseid ohtlikke jäätmeid, näiteks õli- ja värvijäätmeid, vanu ravimeid, patareisid ja akusid, pestitsiide, kodukeemiat, luminestsentslampe ja elavhõbedajäätmeid. Tasu eest on kogumisringide käigus olnud võimalik ära anda vanu rehve. Ohtlike jäätmete kogumisringe korraldab vallavalitsus ja toetab maakonna keskkonnateenistus. Aktsioone korraldab AS Epler&Lorenz. Kogumisringe on siiani korraldatud viiel aastal. 2003. aastal oli osavõtjaid 30 ja 2004. aastal 13 inimest. Kogumisaktsioonide käigus elanikelt saadud jäätmehulgad kahel viimasel aastal on toodud tabelis 8. Kogumispunktide kaudu kogutud jäätmekoguseid eraldi esitatud ei ole. Tabel 8. Haaslava vallas kogumisaktsioonide käigus kogutud jäätmete hulgad Jäätmete liik 2003 2004 kg tk kg tk akud 671 336 patareid 3 0,6 värvijäätmed 170 54 ohtlikke aineid 80 16 sisaldav pakend vanaõli 14 5 õlifiltrid ravimid 3 4 luminestsentslambid 10 elavhõbe olmekeemia pestitsiidid 62 elektroonikaseadmed 9 8 külmikud 18 10 vanarehvid 1363

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 15 / 39 Kokku, kg 1999,0 934,6

Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed Ettevõtjatel on kohustus koguda ettevõttes tekkinud ohtlikke jäätmeid ja anda need üle jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete käitlemise teenust Haaslava vallas pakub AS Epler&Lorenz. 2003. aastal koguti riikliku jäätmestatistika alusel Haaslava valla ettevõtetest 5 t ohtlikke jäätmeid. Ohtlike jäätmeid tekib põhiliselt AS BaltOil ja AS E-Truck ettevõtetes, kes omavad ohtlike jäätmete käitlemise lepinguid teenust osutava käitlejaga AS Epler&Lorenz. Jääkreostus

Ohtlike jäätmete hulka võib liigitada ka ohtlike ainetega saastunud pinnase. Haaslava vallas on jääkreostus seotud eelkõige vanade kütusemahutite ning põllumajanduslike väetise- ja mürkkemikaaliladudega. Need kujutavad endast ohtu pinna- ja põhjaveele. Reostus võib jõuda nii kaevudesse kui veekogudesse, sealhulgas Emajõkke ning Mõra jõkke. Jääkreostusobjektide puhul komplitseerib olukorda ebamäärane vastutus tekkinud keskkonnareostuse eest ning reostunud pinnase koguse hindamise keerukus. 3.1.10. Muud jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmed Elektri- ja elektroonikaseadmed võivad sisaldada ohtlikke jäätmeid, näiteks raskemetalle, halogeenitud ühendeid ja asbesti. Vanades külmikutes on osoonikihti lõhkuvad freoonid.

Jäätmestatistika andmeil kogus AS Epler&Lorenz 2003. aastal Haaslava vallas eraisikutelt 1,5 t ja ettevõtetelt 0,06 t kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid. Elanikud saavad vanu elektroonikaseadmeid ja kodumasinaid ära anda igaaastaste kogumisringide käigus koos ohtlike jäätmetega. Kogumisringe korraldab Haaslava Vallavalitsus ja viib läbi AS Epler&Lorenz. Rahastamist toetab Tartumaa keskkonnateenistus.

Vanarehvid Vanarehvid on sellised jäätmed, mis takistavad prügilas jäätmete kokkusurumist. Seepärast ei tohi tükeldamata kasutatud rehve jäätmeseadusealusel prügilasse vastu võtta ja alates 16. juulist 2006. a ei tohi rehve üldse prügilasse ladestada. Praegu saavad elanikud vanarehve tasu eest üle anda igaaastaste ohtlike jäätmete kogumisringide käigus. 2004. aastal vanarehve ära ei antud. Ettevõtetes tekkinud ja jäätmekäitlejatele üle antud vanarehvi koguste kohta andmed puuduvad. Tõenäoliselt ettevõtted rehvide käitlemisega tegelenud ei ole, need kogutakse lihtsalt hunnikusse. Halvemal juhul põletavad nii eraisikud kui ettevõtted rehve. Vana mööbel Vana mööbli üleandmiseks vallas hetkel võimalused puuduvad. Selle äravedu tuleb jäätmekäitlejalt eraldi tellida või mööbel ise prügilasse vedada. Kulude vältimiseks viiakse vanad mööbliesemed lihtsalt korrusmajade prügikonteineri kõrvale. Korterelamute jäätmekäitluse korraldaja ei suuda jäätmete omanikku kindlaks teha ja kellelegi mööbli äraveo eest arvet esitada ei saa. Lahendusena on vanamööblit ka ära põletatud, kuid samas võib vanadel mööbliesemetel olla põletamiseks mittesobivaid osi ja seda ei saa lugeda sobivaks lahenduseks. Kalmistujäätmed Vallas on üks kalmistu – Tuigo, mida haldab Tartu linn. Kalmistutele on linn paigaldanud jäätmekonteineri, mida regulaarselt tühjendatakse. Kalmistutel tekivad kahte liiki jäätmed. Üks osa neist on biolagunevad ja teine mitte (kilekotid, kunstlilled, küünlalaused jne). Hetkel kogutakse need kõik kokku ühte konteinerisse. Kalmistul on jäätmete kogumiseks jäätmemahuti asetatud kalmistu sissepääsu lähedusse, et inimesed saaksid mööda minnes hauaplatsidelt kogutud jäätmed sinna visata. 3.2. Haaslava vallas tegutsevad jäätmekäitlejad Haaslava vallas tegutseb kaks segaolmejäätmete käitlusettevõtet – Ragn-Sells Eesti AS ning Cleanaway Tartu AS (tabel 9). Peamiseks segaolmejäätmete kogujaks on Cleanaway Tartu AS, kes korraldab suuremas osas piirkonnas tekkinud segaolmejäätmete kogumise ja kõrvaldamise ettevõtte poolt hallatavas Aardlapalu prügilas. Tabel 9. Haaslava vallas tegutsevad segaolmejäätmete kogujad Ettevõte Osakaal piirkonnas* Tegutsemispiirkond Kliendistruktuur Cleanaway Tartu AS ~93% vald Ettevõtted+majapidamised Ragn-Sells Eesti AS ~7 % vald Ettevõtted

* Osakaal piirkonnas 2004. aastal GCanaway Tartu AS tegeleb piirkonna ettevõtete ning valla kodumajapidamiste teenindamisega.

Leht 16 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Tagasihoidlikuks segaolmejäätmete käitlejaks on piirkonnas AS Ragn-Sells, kes kogub lisaks väikese osa Haaslava valla ettevõtete jäätmetest. Ohtlike jäätmete käitlusettevõtetest tegutseb piirkonnas peamiselt AS Epler&Lorenz, kes korraldab nii elanikkonna kui ettevõtluse ohtlike jäätmete käitluse. Jäätmekäitluse sisukohalt on oluline ka AS EMEXsil, kes tegeleb metallijäätmete kokkuostuga. 3.3. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine 3.3.1. Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduvad materjalid võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel.

Kõige ulatuslikumalt taaskasutatakse Haaslava vallas puidujäätmeid ja sõnnikut, aga nende tekke ja kasutamise kohta on andmed puudulikud. Biolagunevad jäätmed on avalikel haljasaladel tekkinud ja seejärel kompostitud haljastusjäätmed. Nii reoveesette kui biolagunevate jäätmete taaskasutamise viiside ja kohtade üle on ülevaade puudulik. Lisaks eespool nimetatutele leiavad suures osas taaskasutust ka ehitus- ja metallijäätmed. Ehitusjäätmetest sorteeritakse välja osa taaskasutatavaid materjale (puit, metall jt), ülejäänut kasutatakse pinnasetäitena. Jäätmete taaskasutamisel on eelduseks nende eraldi kogumine. Olmejäätmetes sisalduvate materjalide eraldi kogumiseks Haaslava vallas praegu tingimused puuduvad. Sorteerimisvõimaluste võimaldamiseks tuleks Haaslava valla korruselamute piirkondades või korruselamute juures rajada eraldi koht jäätmete sorteeritud kogumiseks (paber-papp, plastik, klaas, väikesemõõdulised metalljäätmed), mida saaksid kasutada ka piirkonna teised majapidamised. 3.3.2. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda. Haaslava vallas kõrvaldatakse jäätmeid peamiselt prügilasse ladestamise teel, lisaks toimub ka jäätmete põletamine või muul viisil kõrvaldamine (ebaseaduslikud meetodid). Loomsete jäätmete kõrvalduskohana toimib Haaslava vallas OÜ Männiku Piim halduses olev loomsete jäätmete matmispaik, mis on Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud. Kõik Haaslava vallas millalgi asunud prügilad on praeguseks suletud. 3.4. Jäätmekäitluse finantseerimine Jäätmekäitluse finantseerimine toimub Haaslava vallas järgmiselt: 1. Ettevõtted maksavad ise kõikide ettevõttes tekkinud jäätmete käitlemise eest, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed. 2. Elanikud maksavad olmejäätmete käitlemise eest jäätmeveo teenustasu otse jäätmekäitlusettevõttele või kommunaalteenuseid pakkuva ettevõtte kaudu. 3. Valla eelarvest finantseeritakse: • kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist; • kogumiskampaaniate korraldamist; • avalikesse kohtadesse ja tänavatele paigutatud prügikastide hooldamist; • teisi jäätmehoolduse arendamisega seotud tegevusi. 4. Tartumaa keskkonnateenistus finantseerib KIKi abiga jääkreostuse likvideerimist ja osaliselt kogumiskampaaniate korraldamist. 2003. aastal oli Haaslava valla eelarves vastuvõtmisel jäätmehooldusele määratud summa 40 000 krooni, kulutati 49 578 krooni (lisaeelarvega suurendati jäätmehooldusele kuluvat summat, seda just ulatusliku ja elanikele tasuta korraldatud jäätmeveo aktsiooniga tehtud kulutuste ulatuses); 2004. aastal oli eelarves ette nähtud 45 000 krooni, eelarve täitmine prognoositakse 44 300 krooni ulatuses. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu piirmäär, mis peab olema piisav, et katta kõik jäätmete käitlemisega seotud kulud (peab katma jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud).

Pakendijäätmete ning probleemtoodete kogumist hakkavad jäätmeseadusekohaselt korraldama tootjad ning see toimub tootja finantseerimisel. Tarbijale peab pakendijäätmete ja probleemtoodete üleandmine olema tasuta. Jäätmeseaduse § 72 alusel toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Alates 2005. aasta 1. jaanuarist on saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 30,0 krooni tonni kohta. Olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Seega

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 17 / 39 peaks Haaslava vallast kogutud jäätmete ladestamisel prügilasse laekuma iga tonni pealt 22,5 krooni valla eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks. 3.5. Jäätmemajanduse probleemid Haaaslava vallas Nõuetele mittevastav olmejäätmete käitlus Paljud jäätmevaldajad Haaslava vallas ei ole liitunud jäätmeveosüsteemiga. eramajaomanikest vaid 11%. Takistuseks saab enamasti vana harjumus jäätmete eest mitte maksta ja jäätmekäitlusteenust peetakse tihti liigseks kuluks. Tekkivatest jäätmetest püütakse lahti saada muul viisil. Nii viiakse tekkinud jäätmed näiteks metsa alla või teeäärtesse, rikkudes niiviisi valla välisilmet. Vallal tuleb igal aastal teha lisakulutusi niisuguste omaalgatuslike prügilate likvideerimiseks.

Paljud jäätmeveo teenuse tellinud elanikud kurdavad selle üle, et võõrad inimesed kasutavad oma jäätmetest lahti saamiseks nende konteinereid ja nemad on sunnitud selle eest maksma. Sama juhtub ka avalike prügikastidega, mille teenindamise eest hoolitseb vald. Tänavatel, vallaasutuste ja puhkekohtade juures kipuvad prügikastid tihti kiiresti täis saama ja üle ajama just sinna poetatud olmejäätmete tõttu. Teine osa probleemist on jäätmete põletamine ja matmine. Levinud on kõigi materjalide põletamine, mis tuld võtavad. Sealhulgas põletatakse näiteks plastik-, kilepakendeid ja plastpudeleid, samuti vanu rehve ja ohtlikke aineid sisaldavad jäätmeid. Samuti põletatakse tõenäoliselt põllumajanduses tekkivad kilejäätmed suures osas, kuigi tegemist on taaskasutatava materjaliga. Ehitusjäätmete ebaseaduslik ladestamine Sarnaselt olmejäätmetega ei taheta ka ehitusjäätmete käitlemise eest maksta. Ehitusjäätmete vedu tuleb jäätmekäitlejalt eraldi tellida või jäätmed ise prügilasse viia. Selle asemel kallatakse ehitus- ja lammutusjäätmete koormad tihti vanadesse karjääridesse, teeäärtesse või muudesse selleks mitte ette nähtud kohtadesse. Ehitusjäätmete kasutamine pinnasetäitena on aktsepteeritav, kui need ei sisalda ohtlikke jäätmeid, aga seejuures ei tohiks see tegevus rikkuda valla välisilmet. Praeguses olukorras riivavad sorteerimata ehitusprahi hunnikud silma mitmel pool vallas. Vanad puidutööstuse jäätmed Haaslava valla suurimaid tööstusharusid on puidutööstus, kus tekib suures koguses erinevaid puidujäätmeid. Suurem osa neist on taaskasutatavad ja omavad arvestatavat turuväärtust, seepärast tekib puidujäätmeid vähe. Probleem on vanade saepuruhunnikutega, mis ei oma enam sellist kasutusväärtust, kuna puidujäätmed on niiskunud. Selliseid puidujäätmete hunnikuid võib näha enamiku puidutöötlemisega tegelevate ettevõtete juures. Liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimaluste puudumine Liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalused Haaslava vallas puuduvad. Ohtlikke jäätmeid saab üle anda kord aastas toimuvate kogumisringide käigus. Samuti kogutakse kogumisaktsioonide ajal kodumasinaid ja elektroonikajäätmeid. Lisaks pakendi ja paberijäätmete üleandmisvõimaluste puudumisele tuntakse puudust püsivast võimalusest ohtlike jäätmete ja elektroonikajäätmete ning kodumasinate üleandmiseks. Seni on vähe osatud ette võtta vana mööbliga, lehtklaasiga, metallijäätmetega ning põllumajanduses tekkivate kilejäätmetega. Madal keskkonnateadlikkus ja informatsiooni vähesus Haaslava vallas on probleemiks madal keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlust puudutava informatsiooni vähesus. Elanikepoolne väärade jäätmekäitlusmeetodite kasutamine on tihti tingitud lihtsalt teadmatusest. Inimestel puudub arusaam selle kohta, milliseid keskkonna- ja terviseriske toob endaga kaasa jäätmete põletamine ja matmine. Tihti pannakse ohtlikud ja komposteeritavad jäätmed kokku segaolmejäätmetega ühte konteinerisse. Vallas ei ole siiani elanike teavitamisele ja keskkonnateadlikkuse tõstmisele eriti tähelepanu pööratud. Järelevalve puudulikkus Keskkonnajärelevalve seadusega on kohalikul omavalitsusel kohustus teostada keskkonnajärelevalvet. Tegelikkuses on Haaslava valla poolt teostatav järelevalve olnud puudulik. Kuigi valla jäätmehoolduseeskiri kohustab liituma jäätmeveo teenusega, pole suur osa elanikest seda teinud. Vallal puudub ülevaade jäätmeveoga mitteliitunutest ja nende jäätmekäitlusharjumustest. Reoveesette käitlemine Haaslava valla puhastusseadmetes tekkiva reoveesette käitlemisega ei tegeleta. Puhastitest tuleva sette töötlemiseks puuduvad hetkel sobivad tingimused. Sete tõstetakse puhastist välja tahenema ja sellega kogu settekäitlus ka piirdub. Tahenenud sette viivad osaliselt ära talunikud, seejuures puudub ülevaade, kellele ja millistes kogustes see läheb. Samuti pole teada, mida äraviidud reoveesettega edasi tehakse.

Keskkonnaministri määruse «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded»kohaselt on töötlemata (sh kompostimine) reoveesette kasutamine põllumajanduses keelatud ja ka haljastuses ning rekultiveerimisel kasutatav sete peab vastama määruses ette antud normidele. Sette sobivuse määramiseks tuleb võtta setteproove. Ka seda ei ole vallas olemasolevate andmete kohaselt tehtud. Vana mööbli käitlemine

Leht 18 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Vana mööbli üleandmiseks vallas hetkel võimalused puuduvad, selle äravedu tuleb jäätmekäitlejalt eraldi tellida ja loomulikult tuleb teenuse eest ka tasuda. Suur osa elanikest isegi ei tea, mida tuleks vana mööbliga ette võtta või siis välditakse nende prügilasse vedamisest tulenevaid kulutusi. Vanad mööbliesemed viiakse tavaliselt jäätmekonteineri kõrvale, aga hiljem ei tunnista neid keegi omaks ja nii ei saa kellelegi ka arvet esitada. Lahendusena on kogunenud vanamööblit koos haljastusjäätmetega ka ära põletatud. Samas võib vanadel mööbliesemetel olla põletamiseks mittesobivaid osi ja seda ei saa lugeda sobivaks lahenduseks. 4. Jäätmehoolduse arengusuunad Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta: 1. jäätmetekke vältimine; 2. tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. jäätmete taaskasutamise laiendamine; 4. jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Arvestades Haaslava valla jäätmemajanduse olukorda ja jäätmemajandusega seotud probleeme on jäätmehoolduse üldised eesmärgid vallas: • jäätmetekke stabiliseerimine Eeldused eesmärgi täitmiseks: 1. elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasv; 2. tarbimisharjumuste muutus. • illegaalse jäätmekäitluse minimiseerimine

Eeldused eesmärgi täitmiseks: 1. võimalikult suure hulga jäätmevaldajate haaratus jäätmekäitlussüsteemi; 2. kontroll jäätmekäitluse üle. • jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise suurendamine Eeldused eesmärgi täitmiseks: 1. elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasv; 2. sorteerimis- ja lahuskogumisvõimaluste olemasolu. Ettevõtluse puhul on eesmärkideks: • võtete kasutamine; • kõikide ettevõtete jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus Olmesfääris on eesmärkideks: • elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; • keskkonnasõbralike harjumuste juurutamine. Olulisemateks tegevusteks jäätmemajanduse arendamisel Haaslava vallas on: 1. korraldatud jäätmeveo organiseerimine; 2. prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. jäätmekäitlusalase järelevalve tõhustamine; 4. elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine; 5. koostöö teiste omavalitsustega; 6. sorteeritud jäätmekogumise sisseviimine tiheasustuspiirkonnas. 4.1. Korraldatud jäätmeveo organiseerimine

Vastavalt jäätmeseaduseleon kohalikul omavalitsusel kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu. Jäätmeseadusejärgi on korraldatud jäätmeveo rakendamise tähtaeg 1. jaanuar 2005. a. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta(desse) kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel suureneb oluliselt omavalitsuse roll jäätmekäitluse suunamisel ja korraldamisel. Uue süsteemi eelis on jäätmete optimeeritud ning logistiliselt otstarbekas vedu ning kõikide kinnistute haaramine jäätmeveo süsteemi. Korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmisel on väga tähtis informeerida elanikke, et nad mõistaksid ja aktsepteeriksid uut süsteemi. Korraldatud jäätmeveo tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega. Määruses peab olema toodud korraldatud jäätmeveo osas vähemalt järgmine info: 1. jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; 2. veopiirkonnad;

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 19 / 39 3. vedamise sagedus ja aeg; 4. jäätmeveo teenustasu piirmäär; 5. jäätmekäitluskohad; 6. kasutatavad konteinerite tüübid. Jäätmevaldajate register

Enne korraldatud olmejäätmeveo sisseviimist luuakse jäätmeseadusekohaselt jäätmevaldajate register ja kehtestatakse registri pidamise kord. See võimaldab täpsustada tekkivaid jäätmekoguseid ja jäätmevaldajaid erinevates piirkondades. Korraldatud olmejäätmeveo käivitumisel võimaldab jäätmeregister jälgida jäätmeteket linnas ja saada täpsemaid andmeid jäätmekoguste kohta. Jäätmevaldajate registri koostamiseks on soovitatav kasutada olemasolevat hooneregistrit/kinnisturegistrit, kombineerides andmeid rahvastikuregistri andmetega ning vallavalitsusel ja jäätmekäitlejatel oleva informatsiooniga. Korraldatud jäätmeveo konkursil eri- või ainuõiguse saanud jäätmevedaja esitab registrisse andmeid vallast kogutud jäätmete kohta. Kui on korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajaid, kes korraldavad oma jäätmekäitlust ise, on ka neil kohustus esitada andmeid jäätmevaldajate registrisse sarnaselt jäätmevedajaga. Jäätmeveo piirkond

Jäätmeseadusekohaselt kehtestab omavalitsus jäätmeveo piirkonnad, millesse kuulub üldjuhul kuni 10 000 elanikku. Haaslava vallas elab 2004. aasta alguse seisuga 1786 inimest. Vald moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, mis on tegelikult väike, mistõttu oleks mõtekas luua ühine veopiirkond mõne naaberomavalitsusega. Tabelis 10 on toodud hinnangulised segaolmejäätmete kogused Haaslava valla asulates. Tabel 10. Hinnangulised segaolmejäätmete kogused Haaslava valla asulates Asula Elanikke Hinnanguline Jäätmeid, Maht, PrügikoormaidPrügikoormaid jäätmekogus t/a m3(prügiautos aastas kuus elaniku kohta, 3 (20 m3auto) (20 m3auto) kg/a 0,22 kg/m ) Roiu 478 300 143,4 651,8 32,6 2,7 Aadami 33 200 6,6 30,0 1,5 0,1 Aardla 147 200 29,4 133,6 6,7 0,6 Aardlapalu 50 200 10,0 45,5 2,3 0,2 Alaküla 6 200 1,2 5,4 0,3 Haaslava 85 200 17,0 77,3 3,9 0,3 Igevere 74 200 14,8 67,2 3,4 0,3 Ignase 147 200 29,4 133,6 6,7 0,6 Kitseküla 38 200 7,6 34,5 1,7 0,1 Koke 80 200 16,0 72,7 3,6 0,3 Kriimani 91 200 18,2 82,7 4,1 0,3 Kurepalu 127 200 25,4 115,5 5,8 0,5 Kõivuküla 22 200 4,4 20,0 1,0 0,1 Lange 73 200 14,6 66,4 3,3 0,3 Metsanurga 41 200 8,2 37,2 1,9 0,2 Mõra 44 200 8,8 40,0 2,0 0,2 Paluküla 11 200 2,2 10,0 0,5 Päkste 68 200 13,6 61,9 3,1 0,3 Tõõraste 63 200 12,6 57,3 2,9 0,2 Uniküla 108 200 21,6 98,2 4,9 0,4 KOKKU 405,0 1840,9 92,2 7,9

Konkurss Jäätmeveopiirkonda jäätmevedaja leidmiseks peab korraldama avaliku konkursi konkurentsiseadusegakehtestatud korras. Konkursi võitnud ettevõttel on antud veopiirkonnas määratud jäätmeliikude osas eri- või ainuõigus kuni 3 aastat. Esimesel konkursil võib määrata lühema eri- või ainuõiguse kestuse, et paremini hajutada ebamäärasusest tulenevaid riske, kuid samas võib lühem kestus suurendada majanduslikku kulu. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused: 1. veopiirkond; 2. veetavad jäätmeliigid; 3. eeldatavad jäätmekogused; 4. jäätmekäitluskohad; 5. eri- või ainuõiguse kestus; 6. veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused;

Leht 20 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine 7. jäätmeveo teenustasu piirmäär. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatavad jäätmevaldajad Kõik olmejäätmeid tekitavad jäätmevaldajad on kohustatud korraldatud olmejäätmeveoga liituma. Jäätmeseadusemõistes peavad korraldatud jäätmeveoga liituma ka olmejäätmeid või nendega sarnaseid jäätmeid tekitavad ettevõtted ja asutused (kaubandus, teenindus, koolid, lasteaiad). Korraldatud jäätmeveo tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse määrusega. Jäätmevaldajad loetakse liitunud korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanikku. Jäätmevaldajate mitteliitumist korraldatud jäätmeveoga tuleb lubada üksnes erandkorras. Ettevõtete jäätmeveo korraldamine sõltub suuresti iga ettevõtte spetsiifikast ja vajadustest. Korraldatud jäätmeveoga tuleb haarata avalikud asutused, nagu kool, lasteaed ja seltsimaja ning olmejäätmeid või nendega sarnaseid jäätmeid tekitavad ettevõtted. Kuna olmejäätmeid või nendega sarnaseid jäätmeid tekib suuremal või vähemal määral kõigis töötavates ettevõtetes, siis võib jäätme-eeskirjaga kohustada korraldatud jäätmeveoga liituma Haaslava vallas kõiki ettevõtteid võrdsetel alustel eramajapidamistega. Kui vallavalitsus peab seda põhjendatuks, võivad erandina korraldatud jäätmeveost välja jääda ettevõtted, kelle olmejäätmete vedu saab paremini organiseerida väljaspool korraldatud jäätmeveo süsteemi, kuna neil tekib valdavalt muid jäätmeid ja vähem segaolmejäätmeid (nt. tööstus- ja tootmisettevõtted, põllumajandusettevõtted ning tervishoiuasutused). Ettevõtted, kes on põhjendatud olmejäätmete veo eraldiseisvana korraldama, tuleb välja selgitada enne korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamist.

Jäätmeseadusekohaselt võib korraldatud jäätmeveo jätta organiseerimata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitse vajadus.

Jäätmeseadusejärgi loetakse iga jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga tema elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Seadus ei nõua eraldi jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel osapoolte kohustusi ja õigusi sätestava lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimine on vajalik jäätmevaldaja vastutuse tagamiseks juhul, kui jäätmevaldaja rendib jäätmekäitlejalt konteinerit. Lepingut on vaja ka siis, kui jäätmevaldaja leiab, et talle miinimumpaketist ei piisa. Probleemiks võib kujuneda võlglaste teke, võlga on lihtsam sisse nõuda lepingu olemasolul. Seepärast on soovitatav, et konkreetses piirkonnas jäätmeveo konkursi võitnud jäätmevedaja sõlmiks piirkonna jäätmevaldajatega lepingud. Korraldatud jäätmeveoga haaratavad jäätmeliigid Jäätmeseadusekohaselt võib korraldatud jäätmevedu hõlmata ka muid jäätmeid peale olmejäätmeteveo, kui seda tingib oluline avalik huvi. Hetkel on mõistlik lisaks olmejäätmetele korraldatud jäätmeveo raames koguda eraldi vanapaberit ja -pappi kohtades, kui jäätmevaldajatel tekib neid suuremas koguses. Teiste jäätmeliikide haaramine korraldatud jäätmeveoga eeldab vastavate kogumis- ja käitlussüsteemide eelnevat ellurakendumist. Haaslava vallas hõlmatakse korraldatud jäätmeveoga: • segaolmejäätmete kogumine ja vedu; • vanapaberi kogumine ja vedu keskküttega korterelamutes (kui korterelamus on vähemalt 6 korterit). Jäätmeveo teenustasu piirmäär Vallavolikogu kehtestab jäätmeveo teenustasu piirmäärad. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Selleks, et soodustada jäätmete liigiti kogumist, tuleb piirhindade määramisel jälgida, et taaskasutatavate jäätmete eraldi kogumisel ei tuleks hind jäätmetekitajale kõrgem kui ainult segaolmejäätmete kogumisel. Jäätmeveo sagedus

Jäätmeseadusejärgselt peab tiheasustusaladel olema prügikonteinerite tühjendamissagedus vähemalt kord kuus. Hajaasustusaladel on soovitatav minimaalne tühjendamissagedus vähemalt kord kvartalis. Kui olmejäätmete hulka pannakse toidujäätmeid, siis on nii jäätmevaldajale kui jäätmevedajale ebameeldiva lõhna vältimiseks mugavam tihedam konteineri tühjendamine. Jäätmekavas toodud soovitatavad minimaalsed jäätmeveosagedused on määratud, arvestades jäätmeseadusega määratud nõudeid, elanikke arvu ja asustustihedust, lähedust teistele asulatele ning ligipääsetavust jäätmeveokitele. Jäätmeveosagedused määratakse valla jäätmehoolduseeskirjaga. Jäätmete vedu on regulaarne ja selle sagedust saab jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete piires muuta kokkuleppel jäätmevedajaga. Olmejäätmeid tuleb jäätmeseadusekohaselt tiheasustusega aladel vedada vähemalt kord kuus. Haaslava vallas tiheasustusega aladeks on Roiu alevik, Kurepalu, Ignase ja Aardla külad. Korterelamute minimaalne soovitatav jäätmeveo sagedus on kord kahe nädala tagant. Hõredamalt asustatud aladel võib liigsete kulude ja juurdepääsuteede lõhkumise vältimiseks vedada olmejäätmeid kord kvartalis. Sellisel juhul ei tohi olmejäätmete konteinerisse panna biolagunevaid jäätmeid. Soovitatavad jäätmeveosagedused asulate kaupa on toodud tabelis 12. Suvilate ja aiamajade juurest tuleks jäätmeid vedada samuti vähemalt kord kvartalis.

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 21 / 39 Hõreda asustusega väikese elanike arvuga küladesse võib paigutada ühiskonteinerid, kuhu saavad jäätmeid tuua kõik külaelanikud. Jäätmekonteinerite arv ja asukoht peaksid olema valitud nii, et maksimaalne kaugus konteinerist ei ületaks ühegi majapidamise jaoks üldjuhul 2 km. Konteinerid peaksid asuma kohtades, kuhu külaelanikel on jäätmeid mugav tuua ja kuhu jäätmeveokiga on hea juurdepääs. Tabelist 11 on näha, millistes külades võiks kasutada ühiskonteinereid. Konteiner tuleb valida piisavalt suur, et see mahutaks tekkiva jäätmehulga. Jäätmeveole tehtavad kulutused jagatakse kõigi külas asuvate majapidamiste vahel. Tabel 11. Soovitatavad jäätmeveo sagedused ja konteinerite kasutamine asulate kaupa küla elanike arv eramud korter- suvilaühistud jäätmeveo jäätmekonteinerid majad min. sagedus arv majade arv Aadami 33 21 kord kuus iga maja juures Aardla 147 27 4 kord kuus iga maja juures Aardlapalu 50 15 1 18 kord kuus iga maja juures/sü juures ühine Alaküla 6 6 kord kuus iga maja juures Haaslava 85 31 1 1 22 kord kv iga maja juures/sü juures ühine Igevere 74 28 kord kv iga maja juures Ignase 147 29 6 kord kv iga maja juures Kitseküla 38 15 1 8 kord kv iga maja juures/sü juures ühine Koke 80 33 kord kv iga maja juures Kriimani 91 38 1 3 58 kord kv iga maja juures/sü juures ühine Kurepalu 127 42 2 39 kord kv iga maja juures/sü juures ühine Kõivuküla 22 13 kord kv iga maja juures Lange 73 19 1 kord kv iga maja juures Metsanurga 41 13 kord kv iga maja juures Mõra 44 23 2 27 kord kv iga maja juures/sü juures ühine Paluküla 11 13 kord kv iga maja juures Päkste 68 38 kord kv iga maja juures Roiu 478 7 16 kord kv iga maja juures Tõõraste 63 19 kord kv iga maja juures Uniküla 108 38 1 2 25 kord kv iga maja juures/sü juures ühine KOKKU 1786 468 30 12 197

Konteinerid Jäätmeveokitega saab tühjendada ainult standardmõõdus konteinereid. Praegu on elanikud endale soetanud ka standarditele mittevastavaid konteinereid. Mittestandartsete konteinerite tühjendamine on raskendatud ja võib muuta teenuse kallimaks. Mõistlik oleks konteineripark ühtlustada. See on kergem, kui jäätmetekitajad on

Leht 22 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine võtnud konteinerid rendile. Olukorras, kus jäätmetekitaja on mittesobiva konteineri omanik, tuleb saavutada omavalitsuse, konteineri omaniku ning jäätmeveo teenuse pakkuja vahel kokkulepe. Üheks teeks on määrata omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga täpselt, milliseid konteinereid tohib kasutada ning sedasi sundida konteineriomanikke neid välja vahetama. Võimalik on samuti väikeste abitöödega majapidamises olemasolev konteiner ümber ehitada mehaaniliselt tühjendamise võimalusele. Korraldatud jäätmeveo tarbeks peaks iga majapidamine endale rentima või ostma standardile vastava prügikonteineri, mille suuruse saab valida vastavalt vajadustele. Väikseima sobiva konteineri maht on 80 l. Suvila- ja aiamaade komplekside juurde võib paigaldada ühe ühise konteineri. Kui jäätmeteke majapidamises on tõesti väga väike (sorteeritakse taaskasutatavaid jäätmeid ja kompostitakse biolagunevaid jäätmeid), võib mitme majapidamise peale kasutada üht konteinerit. Jäätmete kõrvaldamine Lähtuvalt jäätmeseaduse§ 32 sätestatud läheduse põhimõttest jäätmekäitluses tuleb jäätmed taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Üleriigilise jäätmekavakohaselt on kuni Kagu- Eesti regionaalprügila valmimiseni Tartumaal määratud tugiprügilaks Aardlapalu prügila. Seega peab läheduse põhimõtet järgides kuni Kagu-Eesti prügila valmimiseni kõrvaldama Haaslava vallast kogutavaid segaolmejäätmeid Aardlapalu prügilasse. Eesmärgid korraldatud jäätmeveo organiseerimisel: • kõigi jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveo süsteemiga; • maksimaalselt kõigi tekitatud jäätmete kokkukogumine jäätmeveosüsteemi raames; • korraldatud jäätmeveo rakendamine alates 01.01.2005. Vajalikud tegevused: • uue jäätmehoolduseeskirja koostamine ja vastuvõtmine 2005. aasta I kv jooksul; • korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine 2005. aasta I kv jooksul; • jäätmevaldajate registri asutamine ja andmebaasi loomine 2005. aasta I kv jooksul; • korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine 2005. aasta II kvartali jooksul; • konkursi võitja poolt jäätmeveoga alustamine 2005. aasta II pooles; • elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seotud küsimustest. 4.2. Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamiseks on vaja suurendada taaskasutatavate jäätmete hulka. Jäätmete taaskasutamiseks on nad vaja eelnevalt sorteerida ja lahus koguda. Efektiivseim on jäätmete sorteerimine nende tekkekohas, et vältida jäätmete segunemist ja tagada saadavale materjalile parim kvaliteet.

Jäätmeseadusegaon kohalikele omavalitsustele pandud kohustus jäätmete sortimise korraldamiseks. Alates 2008. a. 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud töötlemata jäätmete ladestamine. Muu hulgas käsitletakse töötlemisena (sorteerimisena) tekkekohas liigiti kogumist. Kohtsorteerimise edendamine on prioriteet ka Üleriigilises jäätmekavas. Jäätmeseadusnõuab liigiti kogutud jäätmetele vajadusel järelsortimise läbiviimist, kui see on tehniliselt teostatav ja pole ülemäära kulukas. Tartumaa jäätmekava eesmärk lähiaastateks on taaskasutada 30% segaolmejäätmetest. Kohtsorteerimist tuleks rakendada järgnevatele jäätmeliikidele: • paberi- ja papijäätmed; • pakendijäätmed; • probleemtooted; • ohtlikud jäätmed; • suuremõõtmelised jäätmed; • biolagunevad jäätmed; • metallijäätmed; • ehitus- ja lammutusjäätmed. Eesmärk: Juurutada jäätmete kohtsorteerimine ettevõtetes ja majapidamistes aastateks 2006–2007 Jäätmete eraldikogumise sihtarvud Haaslava vallas aastaks 2009 võrreldes 2004. aastaga on järgmised: • vähendada ladestatavate pakendijäätmete kogust 50%; • vähendada ladestatavate paberi- ja papijäätmete kogust 50%; • taaskasutada asulate haljasaladel tekkivaid haljasjäätmed 80% ulatuses; • taaskasutada ühepereelamutes tekkinud biolagunevaid jäätmeid 50% ulatuses; • taaskasutada korterelamutes tekkinud biolagunevaid jäätmeid 15% ulatuses. Vajalikud tegevused seatud eesmärkide saavutamiseks on esitatud jäätmekava järgnevates alapeatükkides.

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 23 / 39 4.2.1. Segaolmejäätmed 2003. aastal koguti Haaslava valla majapidamistest ligikaudu 103 kg olmejäätmeid elaniku kohta. Tegelik jäätmeteke oli tõenäoliselt hulga suurem. Paljud jäätmevaldajad ei ole liitunud jäätmeveo teenusega ja suur osa kogumata jäänud jäätmetest käideldakse illegaalselt. Olmejäätmete ebaseadusliku käitluse vähendamiseks tuleb jäätmekäitlussüsteemi haarata kõik jäätmevaldajad. Haaslava vallas, nagu ka kogu Eestis, on prognoositav olmejäätmete tekke kasv, seda eelkõige pakendijäätmete arvel. Enne kui saab rääkida jäätmekoguste vähendamisest, tuleb jäätmete teke stabiliseerida. Prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamisel on oluline roll jäätmete sorteerimisel, lahuskogumisel ja taaskasutamisel. Jäätmetekke vähendamiseks ja sorteerimise suurendamiseks saab elanikke suunata majanduslike meetmete abil. Selleks peab iga jäätmetekitaja ise maksma oma jäätmete käitlemise eest ja liigiti kogutud jäätmete käitlemine peab olema odavam, kui segajäätmete käitlemine. See motiveerib elanikke kulude vähendamiseks jälgima jäätmete teket ja neid rohkem sorteerima. Hetkel on võimalik korteriühistutel ja ühepereelamutel tellida tasuta AS Cleanaway Tartu jäätmete sorteeritud kogumiseks konteinereid (0,6 m3konteinerid paberi-papi, klaas+plastik pakendid). Nende konteinerite tühjendamine toimub samuti tasuta, iga kahe nädala tagant eeldusel, et sorteeritud jäätmed ei sisalda sorteerimata jäätmeid. Suuremate konteinerite tellimisel tuleb tasuda konteinerite renditasu. Eesmärgid segaolmejäätmete kogumisel: • Elaniku kohta tekkiva olmejäätmete hulga stabiliseerimine aastateks 2006–2007. • Kohtsorteerimise juurutamine. Vajalikud tegevused: • Teavituskampaaniate korraldamine elanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja keskkonnasõbralike harjumuste juurutamiseks. • Majanduslike mõjutajate kasutamine vähendamaks jäätmete teket ja suurendamaks korduvkasutatavate pakendite ja materjalide osakaalu. 4.2.2. Pakendijäätmed

Seoses tarbimise kasvu ja kõrgenenud nõuetega kauba pakendamisele on tekkivate pakendijäätmete hulk kasvanud ja kasvab ilmselt veel. Jäätmetekke stabiliseerimise ja prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamise juures tuleb pakendijäätmetele pöörata suurt tähelepanu. Pakenditeemat ja pakendijäätmete kogumissüsteemi käsitleb 21. aprillil 2004. aastal Riigikogus vastu võetud pakendiseadus. Seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Prioriteediks on seatud pakendijäätmete vältimine, tekkivate jäätmekoguste ning nende ohtlikkuse vähendamine, pakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus, sh nende süsteemne kogumine. Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulga vähendamiseks tuleb tagada pakendite ja pakendijäätmete kokkukogumine ning korduv- ja taaskasutus. Pakendiseaduseson määratud pakendijäätmete korduv- ja taaskasutamise sihtarvud. Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete korduv- ja taaskasutamise järgmises ulatuses: • pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 protsenti aastas, • pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 protsenti aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 protsenti aastas. Motiveerimaks inimesi pakendeid ja pakendijäätmeid eraldi koguma ning pakendiettevõtjale tagastama, näeb pakendiseadusette tagatisraha ehk pandi kehtestamist. Tagatisraha on kehtestatud õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendile (klaas- ja plastpakendile) ning õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi ühekorrapakendile (klaas-, plast- ja metallpakendile). Tarbijad on kohustatud pakendid ja pakendijäätmed eraldi koguma ja vastavates kogumispunktides üle andma. Pakendiettevõtja on lisaks eelloetletule kohustatud: • tagama turustatud pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ning korduv- ja taaskasutamise vastavalt kehtestatud sihtarvudele, sh katma tegevustest tulenevad kulud; • vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega; • tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144; 51, 352; 75, 499; 88, 591) ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. Tagatisrahaga koormatud pakendeid tuleb tagasi võtta müügikohas või selle vahetus läheduses. Teiste pakendite tagasivõtmiskohustuse võivad pakendiettevõtjad delegeerida keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile (pakendiorganisatsioonile).

Leht 24 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Vastavalt pakendite ja pakendijäätmete kogumis- ja korraldamiskohustusele saab kohalik omavalitsusorgan delegeerida pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse organiseerimise pakendiettevõtjatele ja eelnimetatud organisatsioonile, kes peab katma pakendite ja pakendijäätmete kogumisega seotud kulud. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle selleks ettenähtud kohtades. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad. Vajadusel tuleb pakendid enne üleandmist pesta (näiteks piimatoodete pakendid, ketšupipudelid). Pakendeid, millele ei ole kehtestatud tagatisraha ning mida ei saa vallas tegutsevatesse müügi ja kokkuostukohtadesse tagastada, kogutakse pakendijäätmete kogumiskohtades. Kogumiskohad peaks olema Roiu alevikus ja suuremates külades. Kogumispunktide asukohad võivad olla kaupluse, vallamaja juures. Peale Roiu aleviku peaks pakendijäätmete üleandmisvõimalused olema Kurepalus, Aardlas ja Ignases. Neid kogumispunkte saaksid kasutada ka hajaasustuses elavad inimesed. Ohtlike ainetega saastunud pakendid ja pakendijäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumiskeskuses ja kogumispunktides. Eesmärgid pakendijäätmete kogumisel: • pakendi ja pakendijäätmete tagastussüsteemide välja arendamine; • pakendi ja pakendijäätmete eraldikogumine tekkekohas alates 2006. a; • pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt 50% ulatuses. Vajalikud tegevused: • koostöös pakendiorganisatsiooniga pakendi ja pakendjäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine; • pakendijäätmete kogumissüsteemi juurutamine 2006. aasta I pooles. Pakendijäätmete kogumiskonteinerite paigutamine Roiule kaupluse juurde, Kurepallu vallamaja juurde, Aardlasse ja Ignasesse; • elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist. 4.2.3. Biolagunevad jäätmed

Jäätmeseadusemõistes on biolagunevad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Neid jäätmeid on prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas praegu kuni 70%. Jäätmeseadusnäeb ette prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamist. Selleks on seatud piirangud biolagunevate jäätmete sisaldusele prügilasse ladestavate olmejäätmetes hulgas järgmiselt: 1) mitte üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist, 2) mitte üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist, 3) mitte üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. Prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamiseks on tarvis biojäätmeid teistest olmejäätmetest eraldi koguda. Eraldi tuleb koguda vanapaberit ja -pappi, mida saab materjalina taaskasutada. Hiljemalt 2010. aastaks tuleb ilmselt seaduses ettenähtud nõuete täitmiseks eraldi koguda ka teised biolagunevad jäätmed ja tagada nende bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine). Vanapaber ja -papp Tekkivatest vanapaberi ja -papi kogustest moodustavad suure hulga pakendijäätmed, samuti vanad ajalehed, ajakirjad ning kontorijäätmed. Hinnanguliselt moodustavad segaolmejäätmetes pakendijäätmed vanapaberist ja -papist ligikaudu 50 protsenti. Vanapaberi ja -papi ladestamist prügilasse tuleb Euroopa Liidu prügiladirektiivi(1999/31/EC) alusel piirata. Vanapaberi ja -papi kogumisel on oluline elanike teavitamine, millist vanapaberit võib kogumispunkti viia ja millist mitte. Ümbertöötamiseks ei sobi kiletatud või määrdunud paber ja papp. Vanapaberi hulka visatud olmejäätmed võivad rikkuda kogu konteineri sisu. Määrdunud paberi võib panna kompostitava materjali hulka, kui seda ei ole liiga palju. Kiletatud paber kompostimiseks ei sobi. Üldiselt ei ole otstarbekas paberit kompostida, kuna paber laguneb aeglaselt ja on eraldi kogutuna väärtuslikum materjal teisese toormena. Hinnanguliselt on segaolmejäätmetes paberi osakaal ligikaudu 1/4 jäätmete massist, seega moodustab vanapaberi eraldi kogumine olulise osa kogu jäätmete taaskasutussüsteemi arendamisest. Praegu Haaslava vallas olevad vanapaberi üleandmisvõimalused puuduvad. Jäätmete eraldi kogumise edendamiseks tuleb luua vanapaberi kogumispunktid Haaslava valla suuremates asulates nii, et neid saaksid kasutada ka piirkonna üksikmajapidamised. Vanapaberi üleandmiseks luuakse võimalus vallamaja juures Kurepalus, kaupluse juures Roiul, Aardla ja Ignase külades. Seega vanapaberi konteinerid paigutatakse paralleelselt pakendijäätmete konteineritega. Lisaks kodumajapidamistes tekkivatele paberi- ja papijäätmetele on oluline suunata taaskasutusse ettevõtetes tekkiv vanapaber. Ettevõtete puhul raskendab tavaliste vanapaberikonteinerite paigaldamist vanade dokumentide taaskasutusse suunamisel võimaliku konfidentsiaalse info levik, seetõttu on tähtis tagada konteinerite suletus ja võimalike dokumendipaberite purustamine kas tekkekohas või vastava paberi kogumisega tegeleva ettevõtte poolt. Vanapaberi eraldikogumine peaks olema kohustuslik ettevõtetes, kus tekib vanapaberit üle 50 kg nädalas.

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 25 / 39 Kaubanduses tekivad paberi- ja papijäätmed peamised pakenditest. Pakendimaterjalis leiduva vanapaberi ja papi eraldikogumine kaubandusettevõtetes peab olema ettevõtetele kohustuslik. Eesmärgid vanapaberi kogumisel: • juurutada vanapaberi ja -papi eraldikogumine kodumajapidamistes, asutustesja ettevõtetes; • aastaks 2009 taaskasutada 50% tekkivast vanapaberist ja -papist. Vajalikud tegevused: • vanapaberi eraldi kogumine korraldatud jäätmeveo raames; • paberijäätmete eraldi kogumine ettevõtetest, kui ettevõttes tekib vanapaberit üle 50 kg nädalas alates 2006. aastast; • valla asutustes (kool, lasteaed-raamatukogu jt.) vanapaberi eraldi kogumine alates 2006. aastast; • vanapaberikonteinerite paigutamine asulatesse.

Kompostitavad jäätmed Kodumajapidamistes tekkivate toidu- ja aiajäätmete kompostimine toimub Haaslava vallas juba suhteliselt suures ulatuses. Eramajapidamistes tekkivad kompostitavad jäätmed tuleb eraldi koguda ja kompostida oma kinnistul, seda eriti juhul, kui prügiveo sagedus on väiksem kui kord kuus. Korruselamutes biolagunevate jäätmete kompostimist koha peal korraldada ei saa. Tulevikus võib osutuda vajalikuks biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ka korruselamutes ja ettevõtetes, et vähendada biolagunevate jäätmete sisaldust prügilasse ladestatavates olmejäätmetes. Asulate avalikel haljasaladel tekkinud haljastusjäätmed tuleb võimalikult suures ulatuses kompostida tekkekohal või selle läheduses. Aeg-ajalt on haljastusjäätmeid ka põletatud. Kui tulevikus rajatakse kompostimisväljakud reoveepuhastite juurde, tuleks haljastusjäätmed suunata kompostimisele koos reoveesettega. Alternatiiviks on suunata Kagu-Eesti regionaalprügila valmimise järgselt tekkivad biolagunevad jäätmed kompostimiseks regionaalprügilasse, kuivõrd prügila juurde on kavandatud ka kompostimine.

Eesmärgid kompostitavate jäätmete käitlemisel: • laiendada biolagunevate jäätmete kompostimist eramajapidamistes, taaskasutada eramajapidamistes biolagunevaid jäätmeid 50% ulatuses aastaks 2009; • laiendada haljasaladel tekkivate haljastusjäätmete kompostimist, 2008. aastaks kompostida 80% tekkivatest haljastusjäätmetest; • alustada biolagunevate jäätmete eraldikogumist korrusmajades ja ettevõtetes, aastaks 2009 kompostida 20% tekkivatest biolagunevatest jäätmetest. Vajalikud tegevused: • teavitustöö eramajadele biolagunevate jäätmete kompostimise edendamiseks 2005-2006; • reoveepuhastite sette kompostimisväljaku rajamisel arvestada sealsel kompostimisväljakul ka biolagunevate jäätmete kompostimisega; • haljasaladel tekkivate haljastusjäätmete kompostimisse suunamine alates 2006. aastast; • ettevõtetes biolagunevate jäätmete eraldikogumise juurutamine alates 2008. aastast; • korrusmajadest biolagunevate jäätmete eraldikogumise juurutamine alates 2008. aastast. Reoveesetted Reoveesette kasutamine tuleb viia kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Reoveesette kasutamisel põllumajanduses tuleb lähtuda keskkonnaministri määrusest «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded».Määrus keelab töötlemata sette kasutamise põllumajanduses. Selle tagamiseks on vaja saada ülevaade reoveesette kasutamise kohta. Tulevikus on plaanis Haaslava valla reoveepuhastite rekonstrueerimine ja sette komposteerimiseks kompostimisväljaku rajamine. Reoveesette kompostimine suurendab selle kasutusvõimalusi ja võimaldab komposti ka müüa. Reoveemuda kompostimisel on tulemus parem, kui sellele lisada muud orgaanilist ainet. Kompostimisprotsessi edendamiseks võib kasutada vallas tekkivaid haljastusjäätmeid ja vajadusel lisaks puidujäätmeid (nt puukoor). Eesmärgid reoveesette käitlemisel: • viia reoveesette käitlemine ja kasutamine kooskõlla kehtivate õigusaktidega 2006 aasta jooksul; • saavutada kontroll reoveesette kasutamise üle; • alustada reoveesette kompostimist aastal 2007. Vajalikud tegevused: • päeviku sisseviimine reoveesette töötlemise ja kasutusse andmise kohta; • regulaarsete setteproovide võtmine vastavalt kehtivatelele nõuetele; • reoveesette ja haljastusjäätmete kompostimisväljaku rajamine 2006–2007; • reoveesette ning haljastus- ja kalmistujäätmete suunamine kompostimiseks rajatavale kompostimisväljakule ja nende kompostimine. 4.2.3. Ohtlikud jäätmed

Leht 26 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Ohtlike jäätmete eraldamine muudest jäätmetest on oluline keskkonda viidavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks. Seetõttu on oluline jätkata ohtlikke jäätmete eraldi kogumist. Kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed Kodumajapidamistest tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ja toimetada kogumispunktidesse, jäätmejaama või anda üle kogumisaktsioonide käigus. Elanikele peaks ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta, et tagada võimalikult kõrge ohtlike jäätmete sorteerimise määr. Ohtlike jäätmete sorteerimise soodustamiseks peab elanikele tagama võimalused nende üleandmiseks. Selleks tuleb luua vanade akude ja patareide kogumispunkt bensiinijaama juurde. Samuti tuleks jätkata igaaastaseid ohtlike jäätmete kogumisringe vallas, et tagada ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused ka väljaspool Roiu alevikku. Alustatud on läbirääkimisi Tartu linnaga võimaluste leidmiseks Haaslava valla elanikele aastaringseks tasuta ohtlike jäätmete üleandmiseks Tähe tn keskkonnajaamas. Üleantud koguste käitlemiskulud tasutakse sel juhul valla poolt. Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb ettevõttel koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtetel, kellel tekib suuremas koguses ohtlikke jäätmeid, peaks olema nn. ettevõttesisene ohtlikke jäätmete kogumispunkt, kuhu kogutakse kõik ettevõttes tekkivad ohtlikud jäätmed eraldi mahutitesse, mis on nõuetekohaselt tähistatud. Selline kogumispaik võimaldab paremini jälgida ning kontrollida ettevõtte jäätmete liikumist ja organiseerida jäätmete kogumist ja vedu.

Probleemtooted

Jäätmeseadustoob jäätmemajanduse korraldusse sisse probleemtoodete mõiste. Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonna-häiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

Jäätmeseaduspaneb probleemtoodeteks nimetatud ohtlike jäätmete kogumise ja keskkonnaohutu käitlemise eest vastutuse tootjale. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Mootorsõidukite osade hulka kuuluvad ka vanarehvid. Seega peavad tootjad (seaduse mõistes ka maaletoojad ja müüjad) korraldama nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise. Kohalik omavalitsus saab probleemtoodete eraldikogumist soodustada ja tootjatega koostööd tehes ja elanikke teavitades. Seni on probleemtoodeteks nimetatud ohtlike jäätmete kogumine olnud Haaslava vallas üsna edukas ja elanikele harjumuspärase süsteemi võiks säilitada ning veelgi täiendada. Probleemtoodete kogumine peab toimuma koos teiste ohtlike jäätmete kogumisega omavalitsuse ja eelpool nimetatud tootjate koostöös. Probleemtoodete kogumiseks tehtavad kulutused katavad tootjad. Probleemtooteid tuleks koguda igaaastastel ohtlike jäätmete kogumisringidel. Tootja vastutuse rakendumisel on otstarbekas jätkata akude kogumist senises süsteemis, kogumisvõrgustiku ülalpidamiskulusid hakkavad edaspidi katma tootjad (tootjaorganisatsioon). Akude kogumine võiks toimuda bensiinijaama kogumispunktis koos vanaõlide kogumisega. Patareikastid tuleks paigutada käidavatesse ja hästi nähtavatesse kohtadesse. Patareikastid võiksid olla paigutatud kauplusse, vallavalitsuse hoonesse jäätmete kogumispunkti juurde ja võimaluse korral ka kooli. Mootorsõidukid ja nende osad Alates 16. juulist 2003 võetakse prügilasse kasutatud rehve vastu ainult tükeldatult. Alates 16. juulist 2006 ei võeta prügilasse enam vastu ka tükeldatud kasutatud rehve. Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja vastutuse põhimõttel ellu rakendama tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Kui tootjad on valmis finantseerima, võib kaaluda vanarehvide vastuvõtmist jäätmejaamas. Omavalitsuse peamised tegevused selles valdkonnas saavad olla teavitustöö ja järelevalve. Valla territooriumil tegutsevatelt autode lammutus- ja remonditöökodadelt tuleb nõuda tegutsemis- ja kauplemislube välja andes tootja vastutuse põhimõtte täitmist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta peab hiljemalt 1. jaanuariks 2006 kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite aastane korduv- ja taaskasutamine hõlmama vähemalt 85 protsenti sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80 protsenti sõiduki keskmisest massist.

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 27 / 39 Elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad Haaslava vallas võiks elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid koguda kogumisaktsioonide käigus. EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv on püstitanud eesmärgi koguda kodumajapidamistest 31. detsembriks 2006 neli kilogrammi elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. PCB-sid sisaldavad seadmed PCB-sid sisaldavaid tooteid kasutatakse Eestis vähe ja väga spetsiifilistel aladel. PCB-sid sisaldavad peamiselt trafopunktides kasutatavad õlid. Tõenäoliselt ei ole omavalitsusel vaja antud jäätmeliigi osas tootja vastutuse süsteemi sekkuda.

Eesmärgid ohtlike jäätmete kogumisel: • vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilasse; • ohtlike jäätmete üleandmisvõimaluste tagamine vallaelanikele. Vajalikud tegevused: • ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine igal aastal; • ohtlike jäätmete kogumine tanklas; • koostöö tootjatega probleemtoodete kogumissüsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel; • kokkuleppe saavutamine Tartu Linnavalitsusega Haaslava valla elanikelt ohtlike jäätmete linna keskonnajaamas vastuvõtmise ning ohtlike jäätmete koguste arvestuse ja käitluskulude tasumise osas. Jääkreostus

Saastunud pinnase kahjutustamise ja jääkreostuse likvideerimisega tegeldakse konkreetsete objektide kaupa. Esmalt tuleb jääkreostus likvideerida seal, kus see kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ja/või keskkonnale (nt põhjavee saastumise oht). Seejärel asutakse järk-järgult likvideerima jääkreostust paikades, kus otsene oht inimeste tervisele ja keskkonnale puudub. Eesmärk: Elanike ja keskkonna ohutuse tagamine, jääkreostusobjektide likvideerimine aastaks 2009. Vajalikud tegevused: Jääkreostusobjektide järk-järguline likvideerimine. Eelisjärjekorras saastuse likvideerimine objektidelt, kus see kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele. 4.2.5. Tervishoiuasutuste jäätmed

Vastavalt keskkonnaministri määrusele «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded»on eelnevalt töödeldud tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavate jäätmete ladestamine tavaprügilatesse täielikult keelatud alates 31. detsembrist 2004. a. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riikliku juhendmaterjali alusel võib tervishoiujäätmete tekitajad jagada esmatasandi, teise ja kolmanda tasandi tervishoiuasutusteks: 1. Esmatasandi tervishoiuasutused on kohaliku tähtsusega, nt: perearstid, ambulatooriumid ja polikliinikud, mis osutavad esmatasandi meditsiiniabi ja igapäevast ambulatoorset esmaabi; perearstid ja hambakliinikud; hooldekodud ja rehabilitatsiooniasutused eakatele inimestele; koduõed, kes teostavad hooldust kodus; loomakliinikud ja loomaarstid. 2. Teise tasandi tervishoiuasutused on: maakonnahaiglad, mis pakuvad statsionaarset hooldust, kaasa arvatud tavaliselt sisemeditsiin ja üldkirurgia; eriarstid, kes osutavad spetsiifilist meditsiiniabi ja töötavad kas iseseisvate eraarstidena või haiglate või polikliinikute ambulatoorsetes osakondades; sünnitushaiglad ja -majad; meditsiiniuurimisinstituudid ja suuremad laboratooriumid; kohtuekspertiisi asutused; verekeskused. 3. Kolmanda tasandi tervishoiuasutused Kolmanda tasandi tervishoiuasutused on suuremad haiglad, mis praegu asuvad ainult Tallinnas ja Tartus, st ülikooli- ja spetsialiseeritud haiglad, mis on võimelised osutama kõrgeima tasandi meditsiiniteenust. Lisaks neile on Tartu Kliinikum seotud Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnaga kui õppehaigla, Tallinnas on kolmanda tasandi haigla Mustamäe haigla ning veel mitmed väga spetsiifilised haiglad või keskused (onkoloogia, psühhiaatria, suguhaigused jne), mis samuti asuvad Tallinnas.

Leht 28 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riikliku juhendmaterjali kohaselt on Haaslava valla perearstikeskus, hambaravikabinet ja apteek kui esimese tasandi tervishoiuasutus. Seega tuleb Roiu Päevakeskusesse rajada esmatasandi tervishoiuasutuste riskijäätmete kogumispunkt. Tervishoiujäätmed tuleb sorteerida, pakendada ja vastavalt märgistada. Riskijäätmete hoidmiseks peab olema eraldi ruum. Vastavalt pakendatud nakkusohtlikud jäätmed tuleb suunata kahjutustamiseks Tartusse SA TÜ Kliinikumi kahjutustamiskeskusesse. Teravad ja torkivad esemed tuleks kahjutustamiseks valada kipsi. Muud tervishoiuasutustes tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Tervishoiuasutustes tekkivate olmejäätmete vedamiseks tuleb sõlmida leping jäätmevedajaga. Kodu- ja põllumajandusloomade tervishoiul tekkivad riskijäätmed tuleb suunata kahjutustamiseks rajatavasse Väike-Maarja loomsete jäätmete käitluskeskusesse, need enne vastavalt pakendades ja märgistades. Eesmärk tervishoiuasutuste jäätmete kogumisel: • esmatasandi tervishoiuasutuste kaasamine riskijäätmete kogumissüsteemi aastaks 2006. Vajalikud tegevused: • Roiu Päevakeskusesse riskijäätmete kogumispunkti loomine 2006. aastal või, arvestades jäätmete väikesi koguseid, juurutada isevulkaniseeruvate 100 liitriliste kanistrite kasutuselevõtmine; • esmatasandi tervishoiuasutustele teabe jagamine kogumispunkti kohta; • tervishoiu riskijäätmete suunamine SA TÜ Kliinikum kahjutustamiskeskusesse. 4.2.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed Keskkonnakaitse ja ressursikasutuse eesmärkidest lähtudes peab suurendama ehitusjäätmete sorteerimist ja taaskasutamist. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida ja võimalikult suurel määral taaskasutada ehituse käigus. Eraldi tuleb ehitus- ja lammutusjäätmetest sorteerida: • puidujäätmed; • kiletamata paber ja papp; • metallijäätmed; • mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips); • raudbetoon ja betoondetailid; • kiled; • ohtlikud ehitusjäätmed. Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada järgnevalt: • sorteeritud jäätmete taaskasutamine (kas otseses ringluses või andes taaskasutatavat materjali üle jäätmekäitlejatele); • telliste, puidu ja praakdetailide kasutamine uute ehitiste juures; • jäätmete taaskasutamine prügila kattematerjalina ja ajutiste teede ehitamisel; • sorteeritud ja ohtlikke aineid mittesisaldavate puidujäätmete kasutamine kütteks; • kasutamine täitematerjalina ehitistel/rajatistel. Täitematerjalina võib kasutada eelnevalt sorteeritud ehitusjäätmeid, mis ei sisalda ohtlikke jäätmeid, kile- ja paberijäätmeid ning metalli. Ehitusjäätmeid võtab vastu Aardlapalu prügila, kusjuures kivi ja pinnast tasuta. Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ehitusjäätmete käitlemise tingimused peab määrama ehitusloas. Ehitusprojektides (või ehitusloa taotlustes) peaks olema näidatud ehitustööde käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; pinnasetööde mahtude bilanss; selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; jäätmete üleandmine. Ehitusjäätmete eraldi käitlemist tuleks kindlasti nõuda juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle ühe kuupmeetri päevas või üle 10 kuupmeetri kogu ehitusperioodi kestel. Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele. Täpsed tingimused ehitusjäätmete käitlemiseks kinnitatakse jäätmehoolduseeskirja lisaga «Ehitusjäätmete käitlemise kord». Eesmärgid ehitusjäätmete käitlemisel: • saavutada kontroll tekkivate ehitusjäätmete ja nende käitlemise üle; • ehitusjäätmete maksimaalne liigitikogumine (sh ohtlikud ehitusjäätmed); • taaskasutada 2009. aastaks vähemalt 80% tekkivatest ehitusjäätmetest. Vajalikud tegevused: • jäätmehoolduseeskirja ja selle ehitusjäätmete käitlemist puudutava lisa kehtestamine 2005. aasta I kv jooksul;

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 29 / 39 • ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehituslubade taotluste koosseisus alates 2005. aasta II kvartalist; • teavitustöö ehitusjäätmete sorteerimise edendamiseks. 4.2.7. Tootmises tekkivad jäätmed Uute või rekonstrueeritavate ettevõtete puhul on oluline silmas pidada jäätmevaese tehnoloogia rakendamist ja parima võimaliku tehnika rakendamist, vähendamaks jäätmete ohtlikkust ja suurendamaks nende taaskasutust. Jäätmekäitlusega tuleb arvestada juba tootmise kavandamisel. Tööstusettevõtetes, kuid ka teistes ettevõtetes, tekkivate jäätmete taaskasutusse suunamisel on oluline rakendada jäätmete liigiti sortimist ja kohtsortimist. Eesmärgiks tuleb seada kõikide eraldikogutud jäätmete taaskasutusse suunamine, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik.

Eesmärgid: • uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine; • kõikide ettevõtete jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus. Puidujäätmed Kuna Haaslava vallas tegutseb mitmeid puidutööstusettevõtteid, on puidujäätmete küsimus vallas lahendust vajav probleem. Puidujäätmete koguse vähendamine on seotud puidu kui loodusvara säästva kasutamisega. Võimalused selleks on järgmised: • kadude (jäätmehulkade) vähendamine puidu töötlemisel ja parima võimaliku tehnika rakendamine; • puidujäätmete kasutamine teisese toormena. Puidujäätmete koguste vähendamine on võimalik lihtsate võtetega (tuleb vältida puidujäätmete niiskumist, laialikandumist ja saastumist muude ainetega), mis võimaldavad neid suuremas ulatuses taaskasutada ja teisese toormena turustada. Puidujäätmed võib ohtlikuks muuta puidu töötlemine mitmesuguste lisaainetega (liimid, peitsid, värvid, lakid). Tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamisel on peamiseks võimaluseks tootmises kasutatavate ohtlike ainete väljavahetamine vähemohtlike ainete vastu, samuti on oluline ka ohtlike ainetega töödeldud ja töötlemata puidujäätmete segunemise vältimine. Siiski ei ole puidutööstuses enamasti ohtlike puidujäätmete teke oluliseks probleemiks, kuivõrd lisaainetega puidu töötlemine toimub enamasti tööstusprotsessi lõppfaasis, kust enam jäätmeid oluliselt ei teki. Kõik tekkivad puidujäätmed tuleks suunata taaskasutusse, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik ning sellega ei kaasne suurenevat keskkonnamõju. Vajalik on juba ladustatud puidujäätmetele kasutusvõimaluste leidmine. Tekkivate puidujäätmete taaskasutamise võimalused on järgmised (mitte ohtlikud puidujäätmed): • puidujäätmete põletamine energia tootmiseks; • puidujäätmete kompostimine koos teiste biolagunevate jäätmetega; • puidujäätmete (nt puukoore) kasutamine haljastuses, mis on leidnud juba paljudes kohtades rakendust; • saepuru kasutamine loomadele allapanuks. Haaslava vallas on probleemiks puidutööstusettevõtete juures leiduvad puidujäätmete ladestuspaigad (peamiselt saepuru). Varem kogunenud puidujäätmete taaskasutamist raskendab puidu kvaliteedi langus. Peamisteks lahendusteedeks oleks puidujäätmete põletamine või kasutamine kompostimisel. Puidujäätmete taaskasutamisel tuleb lähtuda nii majanduslikest kui keskkonnakaitselistest kaalutlustest. Olemasolevate puidujäätmete ladestamisega kaasnevad keskkonnamõjud on küll olmejäätmete ladestutega võrreldes oluliselt väiksemad. Siiski oleks soovitatav välja selgitada puidujäätmete ladestuskohtade keskkonnaohtlikkus. Vajalik oleks samuti puidutööstustele teha ettekirjutus olemasolevate ladestute likvideerimiseks, seejuures on sobilik teha koostööd näiteks roeveesette kompostimisel puidujäätmete kasutamiseks. Eesmärk puidujäätmete käitlemisel: • olemasolevate puidujäätmete ladestuskohtade likvideerimine; • tekkivate puidujäätmete maksimaalne taaskasutusse suunamine. Vajalikud tegevused: • puidujäätmete ladestuskohtade keskkonnaohtlikkuse väljaselgitamine; • ettevõtetele ettekirjutuste tegemine ladestute likvideerimiseks; • väärtuslike puidujäätmete taaskasutamine materjalina või kütteks; • puidujäätmete kasutamine reoveesette kompostimisel. Põllumajanduses tekkivad jäätmed

Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad veterinaarkorralduse seadusja loomatauditõrje seadusning põllumajandusministri määrus «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord». Seoses loomsete jäätmete töötlustehase rajamisega Väike-Maarjasse tuleb sulgeda olemasolevad loomsete jäätmete matmispaigad. Pärast töötlustehase avamist

Leht 30 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Väike-Maarjas tuleb loomsed jäätmed koguda, vastavalt märgistada ja toimetada kõrvaldamiseks Väike- Maarjasse. Loomaväljaheited, nagu sõnnik on kasutatavad põllumajanduses väetisena ning on sel moel ka laialdast kasutust leidnud. Sõnniku kasutamisel tuleb selle hoidmise ja taaskasutamise korraldamine viia kooskõlla keskkonnanõuetega (veekaitsenõuetele vastavate sõnniku- ja virtsahoidlate kasutamine, laotamisel ruumiliste ja ajaliste piirangute ning laotusnormide järgimine). Kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmete (riknenud viljad, põhk jmt) taaskasutuseks on parimaks võimaluseks nende kompostimine ja hilisem komposti kasutamine. Omaette probleemiks on põllumajandusettevõtetes tekkivad kilejäätmed, mille käitlus pole senini nõuetekohaselt korraldatud. Vajalik on kilejäätmete üleandmiseks võimaluste loomine. Näiteks võiks põllumajandusettevõtjate kulul korraldada vähemalt kord aastas kilejäätmete kogumisringi. Eesmärk põllumajandusjäätmete käitlemisel: • põllumajanduses tekkivate riskijäätmete (loomsete jäätmete) keskkonnaohutu käitlemine; • tekkivate taaskasutamiseks sobivate jäätmete maksimaalne taaskasutamine. Vajalikud tegevused: • loomsete jäätmete matmispaikade likvideerimine 2006; • loomsete jäätmete suunamine Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlustehasesse pärast tehase käivitumist; • põllumajanduses tekkivate kilejäätmete üleandmiseks võimaluste loomine 2006. aasta jooksul. Energeetikajäätmed

Energia tootmisega tegeletakse Haaslava vallas vaid peamiselt soojusenergia saamise tarbeks katlamajades. Roiul ja lähiajal ka Aardlas töötavad korruselamute lokaalkatlamajad gaasiküttel, mistõttu energeetikajäätmeid neis ei teki. Üksikmajapidamistes kasutatakse kütusena peamiselt puitu, kivisütt, mille põletamisel tekib tuhka. Katlamajades tekkivat tuhka võib kasutada põllumajanduses või haljastuses. Selleks tuleb vältida ohtlike materjale ja aineid sisaldava puidu (immutatud, värvitud jne) kasutamist kütteks. Metallijäätmed Kuna metallijäätmeid väärtustatakse, on neid siiani võrreldes teiste jäätmeliikidega rohkem eraldi kogutud. Ettevõtted on metallijäätmeid müünud EMEXile, elanikkonnalt pole neid aga ametlikult keegi kokku ostnud. Ettevõtetel tuleks metallijäätmete kogumist jätkata senisel viisil, kus metallijäätmed kogutakse eraldi ja müüakse vanametalli kokkuostjale. Elanikkonnal metallijäätmete üleandmisega probleemi ei ole. AS EMEXi kokkuostupunkt asub suhteliselt lähedal Tartu linnas ja metalljäätmete kokkuostuhinnad on järjest tõusnud, mis omakorda on stimuleerinud elanikkonda metallijäätmeid üle andma. Eesmärk metallijäätmete kogumisel: • eraldada metallijäätmed maksimaalselt prügilasse ladestatavate jäätmete hulgast. Vajalikud tegevused: • elanike teavitamine metallijäätmete üleandmisvõimalustest lähipiirkonnas. 5.2.8. Muud jäätmed Suuremõõtmelised jäätmed (peamiselt vana mööbel) Suuremõõtmeliste jäätmete lähimaks üleandmiskohaks on Aardlapalu prügila. Esemete prügilasse toimetamiseks võib kasutada oma transporti või tellida see veoettevõttelt. Vastavaid tellimusi võtavad vastu ka kõik jäätmekäitlusteenust pakkuvad ettevõtted. Eesmärk suuremõõtmeliste jäätmete kogumisel: • vältida valla territooriumi risustamist suuremõõtmeliste jäätmetega. Vajalikud tegevused: • elanike teavitamine suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalustest. 4.3. Jäätmekäitlusalase järelevalve tõhustamine Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad. Keskkonnajärelevalve seaduse(RT I 2001, 56, 337) järgi on kohalik omavalitsus keskkonnajärelevalve teostaja. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 31 / 39 kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus Järelevalve tõhustamine on vajalik jäätmekäitlusalaste rikkumiste vähendamiseks. Selleks omakorda on oluline jäätmevaldajatest ülevaate saamine, mille juures aitab korraldatud jäätmeveoga seoses loodav jäätmevaldajate register. Keskkonnajärelevalvega peaks omavalitsuses tegelema kindlad inimesed. Järelevalve tõhustamiseks võib koostööd teha keskkonnainspektsiooni, maakonna keskkonnateenistuse, teiste omavalitsuste ja jäätmevedajatega. Tõhusaks võib osutuda elanike kaasamine jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisel. Eesmärk järelevalve tõhustamisel: jäätmekäitlusalaste rikkumiste viimine miinimumini.

Vajalikud tegevused: • keskkonnajärelevalvega tegelevate isikute määramine; • eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine, vajadusel rikkujate karistamine; • korraldatud jäätmeveo rakendamine. 4.4. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanikkonna kaasamist ja teavitustöö tegemist. Jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning jäätmete sorteerimine tekkekohas sõltub suurel määral elanike teadlikkusest. Elanikkonnale keskkonnateadlikkuse edendamise võib jagada järgnevateks etappideks:

Üldine keskkonnaharidus – jäätmekäitluse üldised põhimõtted ja nõuded, jäätmetest tekkivad keskkonnakahjustused, jäätmed kui keskkonnaprobleem, eri jäätmeliikide iseloomustus, võimalik kasu jäätmete liigiti kogumisest ja jäätmetega korrektsest ümberkäimisest.

Konkreetne jäätmekäitlusinfo – jäätmete sorteerimispõhimõtted, jäätmete üleandmisvõimalused, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtukohad, lahtioleku ajad, jäätmete kogumiskampaaniate toimumisajad, korraldatud jäätmeveo olemus ja vajalikkus, jäätmeveo maksumus jne. Haaslava vallas tuleb tegeleda mõlema poolega. Üldine keskkonnaharidus on vajalik eelkõige keskkonnasõbralike tarbimisharjumuste juurutamiseks, jäätmete liigiti kogumise edendamiseks ja keskkonda kahjustavate jäätmekäitlusmeetodite vältimiseks. Konkreetset jäätmekäitlusinfot tuleks Haaslava vallas kindlasti jagada järgmiste teemade kohta: • Korraldatud jäätmevedu puudutavad küsimused. Elanikele on vaja selgitada, milleks on sellist jäätmekäitluse korraldust vaja ja mida see endaga kaasa toob. Elanikud peavad olema teadlikud oma õigustest ja kohustustest. • Pakendijäätmete kogumist puudutavad küsimused. Koos pakendijäätmete kogumissüsteemi loomisega tuleb inimesed õpetada ka seda kasutama. • Jäätmete sorteerimispõhimõtted ja liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimalused. Elanikke tuleb teavitada jäätmete kogumispunktide asukohtadest ja kogumisringide toimumisest. • Biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalused eramajades. • Ohtlikke jäätmeid puudutav info ja nende üleandmisvõimalused. Teavitustöö peamised põhimõtted: • tutvustada jäätmetega ümberkäimist kui keskkonnasõbralikkuse kriteeriumit; • teadvustada inimesele enda rolli jäätmete tekkes; • teavitustöö peab käima käsikäes jäätmetega korrektselt ümberkäimiseks loodud võimalustega. Kui selgitatakse jäätmete liigiti kogumise vajadust, siis peavad olema loodud ka võimalused jäätmeid liigiti üle anda; • teavitustöö raames on kasulik selgitada, millist kasu jäätmetega korrektsest ümberkäimisest elanikud ise saavad (liigiti kogumine majanduslikult kasulikum vmt.); • tähtis on praktiliste näidete tutvustamine ja kogemuste omandamise põhjal elanike teadlikkuse kasvatamine, seda eriti jäätmete kohtsorteerimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas; • elanike jäätmeteadlikkuse arendamine on pikaajaline protsess, mis ei saa piirduda üksikute teavituskampaaniatega, vaid peab olema järjepidev; • teavitustööd on vaja teha kõigi sihtgruppide seas, kelleks on kinnistute omanikud, kortermajade elanikud, hajaasustuse elanikud, koolilapsed ja ettevõtjad. Selgitustöös tuleb arvestada, et elanikkonda ei koormataks jagatava infoga üle, laialt jagatav info peab olema lihtsalt arusaadav ja samas peab olema kättesaadav spetsiifilisem teave. Info jagamiseks võib kasutada erinevaid kanaleid, sõltuvalt sihtgrupist ja olemasolevatest võimalustest. Info jagamiseks võib kasutada näiteks kohalikku infolehte Teataja, infovoldikuid, plakateid, Internetti ja infopäevi. Laste ja noortega tegelemisel on hea kasutada erinevaid keskkonnateemalisi võistlusi ja mänge. Eesmärgid keskkonnateadlikkuse edendamisel: • elanikele konkreetse jäätmekäitlusinfo jagamine;

Leht 32 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine • jäätmetega korrektse ümberkäimise juurutamine elanikkonna hulgas (ebaõigete jäätmekäitlustoimingute minimiseerimine); • sorteerimis- ja eraldikogumisharjumuste juurutamine elanikkonna hulgas. Vajalikud tegevused: • teavitusprojektide kava väljatöötamine; • iga-aastaste teavitusprojektide elluviimine aastatel 2005–2009. Ulatuslikuma teavitustöö tegemiseks tuleb ilmselt rahalist abi otsida ka väljastpoolt valda (nt keskkonnateadlikkuse projektide taotlemine keskkonnafondidest), võimalik on kaasata ka kohalikke ettevõtjaid. Võimalikud tegevused info jagamiseks lähiaastail: • jäätmekäitlusalased artiklid kohalikus ajalehes; • infovoldikud pakendijäätmete kogumise kohta; • infovoldikud jäätmekäitlusnõuete, arengusuundade ja jäätmete üleandmiskohtade osas; • infovoldiku koostamine eri jäätmeliikide, nende käitlemise ja üleandmisvõimaluste kohta (nt biolagunevate jäätmete kompostimine koduaias ja komposti kasutamisvõimalused, pakendijäätmete liigiti kogumine, ohtlike jäätmete eraldi kogumine jne); • infotahvlid jäätmete kogumispunktide juures, mis selgitavad eri jäätmeliikide eraldikogumist; • aktiivne teavitustöö jäätmekogumiskampaaniate toimumise ajal. • lastele ja noortele suunatud sellekohased mängud ja võistlused. 4.5. Koostöö teiste omavalitsustega Teiste omavalitsustega teeb Haaslava vald koostööd eelkõige AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus raames, mis tegeleb Kagu-Eesti regionaalprügila rajamise ja tulevikus ka haldamisega. Koostöös naaberomavalitsustega võib osutuda kasulikus ka näiteks pakendijäätmete kogumissüsteemi väljatöötamisel ning muudes valdkondades jäätmehoolduse arendamisel. Koostöös Tartu linnaga on võimalik kokku leppida võimaluste ja tingimuste osas ohtlike jäätmete üleandmise kohta valla elanike poolt linna kogumispunktides või keskkonnajaamas. 4.6. Jäätmejaama rajamine Jäätmejaam on sorteeritud jäätmete kogumiskeskus, kus elanikud saavad üle anda eraldi kogutud taaskasutatavaid ja ohtlikke jäätmeid. Haaslava vallas selline koht puudub. Arvestades valla väikest suurust, elanikkonna hajutatud paiknemist ja linnalähedust, pole vallas jäätmemaja rajamine majanduslikult põhjendatud. Kuna lehtklaasi hetkel Eestis kokku ei osteta, pole lehtklaasikonteineri paigaldamisel mõtet. Tootja vastutuse alla kuuluvate jäätmeliikide kogumisel tuleb teha koostööd tootjate või nende poolt volitatud organisatsiooniga. Tagatisrahaga pakendijäätmed, nagu metallist ja plastist joogitaara, satub kogumiskonteinerisse ilmselt vähe. Kui arvestada, et tekkivatest pakendijäätmetest jõuab jäätmejaama 5%, siis oleks aastane kogus umbes 21m3. Tegelik pakendijäämete kogus sõltub teiste kogumispunktide olemasolust ja elanikkonna valmidusest pakendijäätmete eraldi kogumiseks. Kõigi jäätmekonteinerite tühjendamise sagedus peaks olema piisav, et vältida nende ületäitumist. Ohtlike jäätmete konteinereid tuleks tühjendada vähemalt kord aastas. 5. Jäätmekäitluse keskkonnamõju

Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, mõju keskkonnale võib olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui kaudne (prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu). Jäätmekäitluse negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Kõrvaldatavate jäätmete koguste vähendamine on võimalik jäätmete kohapealse sorteerimisega, mis loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid kordus- ja taaskasutusse. Jäätmete kohtsorteerimist piiravad puuduvad sorteerimisharjumused ning lahuskogumise võimalused. Samuti eraldikogutud jäätmete iseseisvate käitlusvõimaluste puudumine, mistõttu võidakse käidelda ka eraldikogutud jäätmed koos segajäätmetega. Jäätmekogumisel avaldab keskkonnamõju eelkõige toiduainete jääkide ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket. Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete lahenduste kasutamisel mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Kodumajapidamistes (eriti hajaasustuses) toimub paratamatult teatav kogutavate jäätmete kohapealne

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 33 / 39 kõrvaldamine – kompostimine, põletamine. Korrektse käitumise korral ei oma teatavate jäätmeliikide kohapealne taaskasutamine või kõrvaldamine olulist negatiivset mõju. Jäätmeveo keskkonnamõju on üldjuhul tagasihoidlik ning on sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga – müra, transpordivahendite heitgaasid jmt. Jäätmeveo puhul tuleb kasutada selleks sobivaid vahendeid, et oleks välditud jäätmete mahapudenemine nii laadimistööde kui veo käigus. Haaslava vallas moodustavad peamise osa tekkivatest jäätmetest mitmesuguse päritoluga orgaanilised jäätmed – sõnnik ja reostunud allapanu, reoveesete, puidujäätmed. Orgaanilised jäätmed valdavalt taaskasutatakse, mis on säästva arengu printsiipe järgides vägagi soositud lahendus. Orgaaniliste jäätmete taaskasutamisel tuleb järgida, et sellise tegevusega ei kaasneks negatiivseid keskkonnamõjusid. Sõnniku käitlusel tuleb tagada sõnnikuhoidlate vastavus kehtestatud nõuetele, sõnniku laotamisel tuleb järgida selleks kehtestatud piiranguid (nii ajalised kui ruumilised piirangud, mulda viidavate toitainekoguste piirväärtused) Sõnnikukäitlus, kui eiratakse nimetatud nõudeid, võib olulisel määral mõjutada piirkonna põhjavee ning veekogude kvaliteeti. Reoveesette ebaõigel taaskasutamisel võib samuti avalduda negatiivne mõju, kusjuures mõju allikaks võivad olla nii settes olevad toitained kui ka raskmetallid. • Aardlapalu prügila keskkonnamõju Peamiseks prügilatest lähtuvaks keskkonnamõjuks on põhja- ja pinnavee reostumine. Mõju olulisus põhja- ja pinnaveele sõltub nii ladestatavate jäätmete omadustest ning ladestustehnoloogiast kui piirkonna looduslikest oludest. Mõju veekeskkonnale on olulisem prügilates, kus toimub orgaaniliste jäätmete anaeroobne lagunemine, millega kaasneb kõrgema reostatusega nõrgvee teke. Orgaaniliste jäätmete anaeroobse lagunemise tulemusel eraldub ka enam prügilagaasi (peamiselt metaani), mis lisaks kasvuhooneefekti põhjustamisele on ka haisureostuse allikaks. Lisaks otsesele keskkonnamõjule kaasnevad prügila kasutamisega mitmed häiringud (hais, lenduv prügi, kahjurid, mitmesuguste lindude (eriti kajakate) kogunemine, asotsiaalsed inimesed) ning mõju sotsiaalsele keskkonnale. Haaslava valla peamiseks jäätmete lõppkäitluse viisiks on ladestamine Aardlapalu prügilas, mis on Kagu-Eesti piirkonna tugiprügila. Aardlapalu prügila paikneb Roiu alevikust ca 7 km kaugusel, Ülenurme-Roiu maanteest ca 4 km kaugusel Aardla poldri alal, selle idaservas. Pinnasevee tase on madalamates kohtades üsna maapinna lähedal, kõrgemates kohtades aga kuni paari meetri sügavusel. Reljeefist lähtudes toimub pinnasevete liikumine eelkõige lääne-loodesuunas ning segunevad soost lähtuvate vetega, vähemal määral võivad veed liikuda ka edelasuunas. Prügila ümbrust veestab Porijõgi (kaugus prügilast ca 800 m) ja tema tema parempoolne harujõgi, Savijõgi. Prügilast 2,7 km kaugusele jääb Aardla järv. Prügila piirkond on avatud, ümbritsev haljastus hõre ja suhteliselt madal, mistõttu avatud tuultele- lõhnade edasikandjale. Valdavateks tuulteks Tartu piirkonnas on edela-lääne ja loodetuuled (Eesti NSV kliimaatlas, 1969) – seega Haaslava valla territooriumisuunalised. Lähim talumajapidamine asub prügilast ca 600 m kaugusel kirdesuunas. Korraldatud jäätmeveo rakendamisega saab ära hoida omavoliliste prügilate tekitamist ja ka ebakorrektset jäätmetega ümberkäimist. Kõige suuremaks probleemiks on praegu metsaalused, kuhu on tekkinud ebaseaduslikud prügi mahapanemise kohad. Samuti on probleemne põletamiseks mitte sobivate jäätmete põletamine. Eelkõige on see põhjustatud inimeste teadmatusest, millist kahju jäätmed tekitavad loodusele ning järelevalve puudumisest jäätmekäitluse üle. Kompostimisväljaku ja jäätmete kogumispunktide rajamisel tuleb juba projekteerimise käigus arvestada ka tulevikus tekkivate keskkonnamõjudega ja neid võimaluste piires vältida või minimeerida. Kokkuvõte Jäätmekäitluse negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimiseks on vaja rakendada käesolevas jäätmekavas loetletud tegevusi, mis aitavad korrastada jäätmekäitlust, suurendada jäätmete sortimist ja taaskasutust, vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid ning seega ka ohtlike jäätmete sattumist keskkonda. Eesmärk on suurendada taaskasutatava materjali ringlust ning vältida selle ladestumist looduskeskkonnas. 6. Jäätmekäitluses vajamineva loodusvara mahu hinnang Haaslava vallas asunud kunagised väikeprügilad on nüüdseks kõik suletud. Nende juures olulist loodusvarade vajadust enam ei ole. Vähesel määral võivad erinevad loodusvarad leida kasutust jääkreostuste likvideerimisel, ebaseaduslike prügi mahapanekukohtade katmisel ja planeeritava jäätmejaama ning kompostimisväljaku rajamisel. Vaja minevat loodusvarade mahtu ei saa praegu täpselt hinnata ning see selgub juba konkreetsete tegevuste kavandamise ning projekteerimise käigus. Tegevuskava ja investeeringute vajadus Tegevused 2004 2005(tuhat kr)2006 2007 2008 2009 Kokku Rahastamis- (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) allikad Korraldatud 10 0 0 10 0 20 jäätmeveo organiseerimine

Leht 34 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Jäätmekava * koostamine ja kinnitamine VE Uue * VE jäätmehoolduseeskirja koostamine ja kinnitamine Korraldatud * VE jäätmeveo määruse kehtestamine Jäätmevaldajate 2 2 VE registri asutamine ja andmebaasi loomine Jäätmevaldajate * * * * * registri haldamine Korraldatud 3 5 8 VE jäätmeveo konkursi läbiviimine Korraldatud 5 * * 5 * 10 VE jäätmeveo rakendamine Pakendijäätmete eraldikogumine Pakendijäätmete * ET kogumissüsteemi loomine Pakendijäätmete * * * * * ET kogumissüsteemi haldamine Vanapaberi 21 22 11 12 66 ja -papi eraldikogumine Vanapaberikonteinerite 12 12 24 JVT, VE paigutamine Roiu, Kurepalu, Aardla ja Ignase asulatesse Paberijäätmete * * * * * ET, JVT eraldikogumine ettevõtetest Paberijäätmete 9 10 11 12 42 VE eraldikogumine valla asutustest Kompostitavate 5 5 6 6 6 28 jäätmete eraldikogumine ja käitlus Haljasaladel 5 5 6 6 6 28 VE tekkivate jäätmete

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 35 / 39 kompostimisse suunamine Ettevõtetes * * ET, JVT biolagunevate jäätmete eraldikogumise juurutamine Korruselamutes * * JVT biolagunevate jäätmete eraldikogumise juurutamine Reoveesette 28 267 28 28 351 käitlus Reoveesette * * * * * käitlemise ja kasutamise päeviku sisseviimine ning pidamine Regulaarsete 3 2 3 3 11 ET setteproovide võtmine Reoveesette 25 250 275 F, VE, ET ja haljastusjäätmete kompostimisväljaku rajamine Reoveesette 15 25 25 65 VE, ET ning haljastusjäätmete suunamine kompostimisväljakule ning kompostimine Ohtlike 18 15 16 116 166 331 jäätmete käitlus Ohtlike 12 10 10 10 10 52 F, VE jäätmete kogumisaktsioonide korraldamine Tankla 6 5 6 6 6 29 F, VE kogumispunkti haldamine Probleemtoodete * ET, F kogumissüsteemi väljatöötamine koostöös ettevõtjatega Probleemtoodete * * * * * ET kogumissüsteemi haldamine Jääkreostuse 100 150 250 F, VE, ET likvideerimine Tervishoiuasutuste 2 2 2 2 2 10 jäätmete kogumise korraldamine Jäätmehoolduseeskirja * tervishoiuasutuste jäätmete käitlemist puudutava lisa kehtestamine

Leht 36 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Esmatasandi * * tervishoiuastustele kogumispunkti kohta info jagamine Tervishoiuasutuste 2 2 2 2 2 10 ET riskijäätmete suunamine kogumispunkti ja edasisele käitlusele TÜ Kliinikumi Ehitusjäätmete käitluse korraldamine Jäätmehoolduseeskirja * ehitusjäätmete käitlemist puudutava lisa kehtestamine Ehitus- ja * * * * * lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehitusloa taotluse koosseisus

Puidujäätmete 35 40 75 likvideerimine Puidujäätmete * ladestuskohtade keskkonnaohtlikkuse selgitamine Vanade 35 40 75 ET puidujäätmete ladestuskohtade likvideerimine Puidujäätmete * * * * * taaskasutamine materjalina või kütteks Puidujäätmete * * * * kasutamine reoveesetete kompostimisel Põllumajandusjäätmete ´4 34 5 6 7 56 käitluse korraldamine Loomsete 30 30 ET jäätmete matmispaikade likvideerimine Loomsete (*) * * * * jäätmete suunamine Väike- Maarja käitlustehasesse Põllumajanduses 4 4 5 6 7 26 VE, ET, tekkivate JVT

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 37 / 39 kilejäätmete üleandmisvõimaluste loomine Metallijäätmete kogumise korraldamine Metallijäätmete * * * * * ET iga-aastase kogumsiringi korraldamine Keskkonnajärelevalve tõhustamine Keskkonnajärelevalvega* tegelevate isikute määramine Eraisikute * * * * * ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine Jäätmekäitlusinfo 5 15 5 5 5 35 jagamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine Teavitusprojektide * kava väljatöötamine Iga-aastaste 5 10 5 5 5 35 F, VE, ET teavitusprojektide läbiviimine:

Võimalikud rahastamisallikad Haaslava valla jäätmemajanduse korraldamisel on suurimaid investeeringuid lähiaastatel vaja: • uute jäätmekäitluskohtade rajamiseks (kompostimisväljakud, riskijäätmete kogumispunkt); • jäätmete liigiti kogumise juurutamiseks.

Kogu maailmas on keskkonnapoliitikas üldtunnustatud põhimõtete saastaja maksabja tootja vastutusrakendamine. Ka Eesti Vabariigi jäätmekäitlusalane seadusandlus järgib samu põhimõtteid. Jäätmeseaduseson sätestatud, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja (jäätmetekitaja). Samuti sätestab jäätmeseadus, et korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja on kohustatud tasuma jäätmeveo teenustasu, seejuures peab teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskohtade rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Alates 1. maist 2004 laekub omavalitsuste eelarvesse 75% olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Vastavalt jäätmeseaduseletuleb see summa kulutada sihtotstarbeliselt jäätmehoolduse arendamiseks. Osa toodetest tekkivate jäätmete käitlemine on tootjate korraldada. Nii peavad pakendiettevõtjad pakendiseadusekohaselt korraldama pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise etteantud taaskasutuse sihtarvude täitmiseks. Probleemtoodete kogumise ja käitlemise eest vastutavad samuti ettevõtjad või edasimüüjad. Sisuliselt maksab nende jäätmete kogumise ja käitlemise kinni lõpptarbija juba kaupa ostes. Seega on jäätmekäitlusega seotud kulutuste katmine õigusaktidega pandud jäätmetekitajale. Suuremaid investeeringuid ei jõua tarbijad siiski üksi kinni maksta ja neid tuleb rahastada riigi ja omavalitsuse vahenditest või fondide kaudu. Jäätmekäitluse finantseerimiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke allikaid: • jäätmetekitajad (nende poolt makstav jäätmeveo teenustasu), • tootja vastutus, • kohaliku omavalitsuse eelarve, • riiklikud vahendid (RIP – riiklike investeeringute programm), • Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, • abirahad (EL struktuurfondid). Kokkuvõte Haaslava valla jäätmekava 2005–2009 koostamisel koostati ülevaade ja analüüsiti jäätmemajanduse hetkseisu Haaslava vallas. Sellest lähtuvalt toodi välja valla jäätmemajanduses olevad probleemid, püstitati eesmärgid

Leht 38 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine jäätmemajanduse arendamiseks 2009. aastani ja koostati tegevuskava püstitatud eesmärkide täitmiseks. Lisaks toodi jäätmekavas ära eesmärkide täitmiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused. Haaslava valla jäätmekava 2005–2009 koostamisel on arvestatud kehtivatest õigusaktidest tulenevate nõuete ja kohustustega. Arvestatud on jäätmeseadusestja pakendiseadusesttulenevate muudatustega jäätmemajanduse korraldamisel. Haaslava vallas tekkivad olmejäätmed ladestatakse hetkel peamiselt Aardlapalu prügilas. Samas ei kasuta suur osa elanikkonnast üldse jäätmekäitlusteenust. Vallas on võimalik üle anda ohtlikke jäätmeid iga-aastaste kogumisaktsioonide käigus, kus võetakse vastu ka vanu kodumasinaid ja elektroonikaseadmeid. Ettevõtluses tekivad peamiselt puidujäätmed ja põllumajandusjäätmed. Puidutööstus on valla suurim tööstusharu ja enamik seal tekkivaid jäätmeid läheb taaskasutusse. Olulisemad jäätmemajanduse probleemid Haaslava vallas on järgmised: • nõuetele mittevastav olmejäätmete käitlus, sealhulgas valla prahistamine; • liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimaluste puudumine; • madal keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlusalase informatsiooni vähesus; • vanade puidutööstusjäätmete ladestuskohad. Haaslava valla jäätmemajanduse arendamisel on üldisteks eesmärkideks: • jäätmetekke stabiliseerimine; • illegaalse jäätmekäitluse minimiseerimine; • sorteerimise ja taaskasutamise suurendamine. Nende eesmärkide täitmiseks on oluline elanike keskkonnateadlikkuse kasv ja sorteerimisharjumuste juurutamine ning jäätmete kohtsorteerimise edendamine, sorteeritud jäätmete üleandmisvõimaluste loomine ning kontroll jäätmekäitluse üle. Kontrolli aitab tagada võimalikult suure hulga jäätmevaldajate haaratus üldisesse jäätmekäitlussüsteemi. Olulisemateks tegevusteks jäätmemajanduse arendamisel Haaslava vallas on: • korraldatud jäätmeveo organiseerimine; • prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmekäitlusalase järelevalve tõhustamine; • elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine; • koostöö teiste omavalitsustega. Väljatoodud tegevuste elluviimine aitab korrastada jäätmemajandust Haaslava vallas. Saadakse parem ülevaade jäätmekäitlusest, laiendatakse sorteeritud jäätmete üleandmisvõimalusi ja parandatakse inimeste suhtumist ning suurendatakse nende teadmisi jäätmetega ümberkäimisest. See kõik aitab vähendada jäätmekäitlusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekava rakendamine on oluline, et säilitada Haaslava vallas meeldiv elukeskkond. Kasutatud kirjandus: 1. Üleriigiline jäätmekava. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2002. 2. Tartumaa jäätmekava. Tartu: AS Kobras, 2002. 3. Jäätmekava koostamise juhend. Tallinn: SA REC , 2003. 4. Eeluuring orgaaniliste jäätmete käitlemiseks Tartu linnas. Tartu: Eesti Põllumajandusülikool, 2001. 5. Põlva linna ja valla jäätmekava. Tartu: OÜ Hendrikson & Ko, 2004. 6. Räpina valla jäätmekava 2005-2009. Tartu: OÜ Alkranel, 2004 7. Tartu linna Aardlapalu prügila reoveepuhasti ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Tartu: AS Kobras, 2003. 8. Riiklik juhendmaterjal. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus. Dancee, 2001. 9. Haaslava valla arengukava 2004–2012. Kurepalu: Haaslava Vallavalitsus, 2003. 10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2004–2015. Kurepalu: Haaslava Vallavalitsus, 2003.

Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 39 / 39