Haaslava Valla Jäätmekava 2005-2009 Vastuvõtmine
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Väljaandja: Haaslava Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 74, 758 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Vastu võetud 17.12.2004 nr 12 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 2003, 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõikele 1 ja § 22 lõike 1 punktile 364ning jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 59 lõikele 1 Haaslava Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu Haaslava valla jäätmekava aastateks 2005–2007 (lisatud). 2.Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel. 3.Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. 4.Määruse peale võib esitada vaide Haaslava Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud sellest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. Volikogu esimees Avo SAMARÜÜTEL Kinnitatud Haaslava Vallavolikogu 17. detsembri 2004. a määrusega nr 12 HAASLAVA VALLA JÄÄTMEKAVA 2005–2009 Sissejuhatus Haaslava valla jäätmekava on koostatud lähtudes 28. jaanuaril 2004. a vastu võetud jäätmeseaduses esitatud nõuetest ning järgitud on töö lähteülesannet. Jäätmekava üldise eesmärk on Haaslava valla jäätmehoolduse korraldamine nii, et see toimuks keskkonnaohutult ja oleks majanduslikult põhjendatud. Eesti keskkonnastrateegias määratletud jäätmemajanduse põhieesmärgid on: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutuse laiendamine; • keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Jäätmekava haarab jäätmete tekke, kogumise, sortimise, transpordi, taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise. Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena jäätmeseaduse mõistes. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt jäätmeseaduse reguleerimisalasse: • välisõhku suunatavad saasteained; • reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed (välja arvatud reoveesete); • radioaktiivsed jäätmed; • lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; • loomakorjused osas, mis on reguleeritud muude õigusaktidega; • mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed; • maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega. Kuigi sõnnik, mida kasutatakse põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks, ning loomakorjused (mille käitlemist reguleerivad veterinaarkorralduse seadus ja loomatauditõrje seadus) ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse, on neid käesolevas töös siiski põgusalt käsitletud. Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 1 / 39 Haaslava valla jäätmekava koostamisel on arvestatud valla arengukavaga, üleriigilise jäätmekavaga ning Tartumaa jäätmekavas esitatud seisukohtadega. Käesolev jäätmekava on eraldiseisev dokument, mis on omavalitsuse arengukava üheks osaks. Käesolev jäätmekava koostati aastateks 2005–2009. Antud ajavahemiku puhul on tegemist üleminekuperioodiga, mille käigus toimub piirkonna jäätmekäitlussüsteemi oluline muutmine – suletakse seni kasutatud prügilad ning tööd alustab keskkonnanõuetele vastav Kagu-Eesti Jäätmekeskus. Kuna aga jäätmekava koostamise ajal ei oldud saavutatud lahendusi Kagu-Eesti jäätmekeskuse arenguprobleemidele, mis seisnevad kohtuvaidlustes jäätmekeskuse asukoha ja lähipiirkonna kinnistuvaldajatele kompensatsiooni maksmise korras ja suuruses, siis polnud ka võimalik kõiki jäätmekäitlusega seonduvaid aspekte prognoosida ning lõpplike lahendusi välja pakkuda. Kava realiseerimine sõltub lisaks Haaslava piirkonnas toimuvatele arengutele ka laiemast üle-eestilisest jäätmekäitluse arengust ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat kava vaadelda dünaamilise dokumendina, mida tuleb perioodiliselt üle vaadata ja korrigeerida. Jäätmekava on koostatud Haaslava Vallavalitsuse töötajate koostöös. Ettepanekuid ja nõu koostamisel on andnud Tartu- ja Põlvamaa Keskkonnateenistuste töötajad, jäätmekäitlusettevõtete AS Cleanaway Tartu ja AS RagnSells spetsialistid ja vallakodanikud. Samuti on koostamisel eeskujuks võetud teiste omavalitsuste poolt vastuvõetud jäätmekavasid. 1. Haaslava valda iseloomustavad näitajad 1.1. Asukoht Haaslava vald asub Tartumaa lõunaosas Tartust kagus. Territoorium piirneb põhjas Luunja, kirdes Mäksa, idas Võnnu, kagus Põlvamaa Vastse-Kuuste, lõunas ja edelas Kambja ning läänes Ülenurme vallaga. Haaslava valla pindala on 110 km2, mis moodustab 3,6% Tartumaast. Valla halduskeskus asub Kurepalus. Valla keskusest Tartu linna piirini on maanteed mööda 7 km. Muud lähimad linnad on Elva (linnulennult 27 km), Põlva (32), Kallaste (42), Räpina (44), Jõgeva (54). Tallinn asub 200 km kaugusel. Vald paikneb Tartu–Luhamaa ja Tartu–Räpina maantee ning Tartu–Petseri raudtee vahelisel alal. Looduslikeks piirideks on Emajõgi, Mõra jõgi ja Savijõgi. Haaslava valla vooluveekogude valgala on üle 25 km2: Emajõgi (3,3 km pikkuselt), Mõra jõgi (ka Mõraoja) (8,5 km),Villemi oja (pikkus 5,0 km), Koke peakraav (4,0 km). 1.2. Administratiivne jaotus Leht 2 / 39 Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Kuni 13.12.1997 kehtinud administratiiv-territoriaalse jaotuse järgi oli vallas 15 asulat (Aardla, Haaslava, Tõõraste, Lange, Igevere, Mõra, Kurepalu, Metsanurga, Koke, Kitseküla, Kriimani, Aadami, Uniküla, Ignase küla ja Roiu alevik). Alates 1. jaanuarist 1998. a on taastatud endised Aardlapalu, Alaküla, Kõivuküla, Paluküla ja Päkste külanimed. 1.3. Elanikkond Vaatamata linnast kaugemale jäävate piirkondade elanike arvu vähenemisele viimaste aastate jooksul on valla elanikkond, tänu kinnisvaraarenduse hoogustumisele linnalähispiirkondades, mõnevõrra suurenenud. Valla asumine Tartu linna vahetus läheduses toob lähitulevikus kaasa elanikkonna pideva kasvu, seda eelkõige eramute ehitamise kasvuga ning inimeste asumisega linnalähedastesse maapiirkondadesse. Tabel 1. Vallaelanike arv viimasetel aastatel ja prognoos Aasta 1999 2000 2001 2004 2007 2010 2015 Elanike arv 1733 1751 1762 1786 1865 2000 2150 1.4. Sotsiaalsfäär Roiu alevikus asub Roiu Päevakeskus, mis pakub tegevust ja sotsiaalteenuseid eakatele inimestele. Päevakeskuses asuvad veel perearsti ja hambaarsti kabinetid, apteek ja raamatukogu. Sotsiaalküsimustes võetakse vallakodanikke vastu igal tööpäeval vallamajas ning kaks korda nädalas päevakeskuses. Lisaks riiklikele toetustele on vallas välja töötatud sotsiaaltoetuste süsteem raskes majanduslikus olukorras olevatele inimestele. Õhtuti on päevakeskus avatud noorte jaoks, kes saavad seal mängida lauamänge, kuulata muusikat ja vaadata telesaateid või videot. Lisaks toimuvad päevakeskuses mitmesugused peamiselt noortele suunatud üritused. Haaslava vallas on võimalik noortel omandada alus-, alg- ja põhiharidus. Vallas on Sillaotsa Põhikool ja lasteaed Kukupai. Keskharidust omandavad valla lapsed peamiselt Ülenurme Gümnaasiumis, Luunja Keskkoolis, Tartu linna keskkoolides ja gümnaasiumites. Laia huviringide valikuga on põhikool, mis annab lastele huviharidust õppetöö väliselt eri huviringide (näiteks näite-, käsitöö-, spordiring jne) kaudu. Haaslava valla lapsed ja noored saavad tasemega huvialahariduse Tartu linna ning Ülenurme valla muusika- ja kunstikoolidest ning spordikoolidest. Haaslava valla elanikkonna kultuuritegevus on koondunud peamiselt Sillaotsa Põhikooli ja Priiuse Seltsimaja juurde. 1.5. Ettevõtlus Tartu vahetus läheduses asumine on toonud kaasa olulise ettevõtluse koondumise valda. Viis suuremat valla territooriumil tegutsevat ettevõtet on OÜ Männiku Piim, AS E-Truck, AS Baltoil, AS Saint-Gobain ja AS Isover Eesti. Vallas tegutsevad eri tegevusvaldkondades opereerivad ettevõtted, kelle majandusolukord on valla käsutuses oleva informatsiooni kohaselt vähemalt rahuldav. Lähtudes sellest ei ole vallas lähiaastatel oodata ka olulisi ettevõtluse vähenemisest tingitud elanikkonna majandusolukorda halvendavaid arenguid. Tabel 1. Haaslava valla suuremad ettevõtted Nimi Põhitegevusala Aardla Piimaühistu tõuloomakasvatus, piima tootmine, põllumajandussaaduste töötlemine ja müük Arujõe OÜ kütuse, määrdeainete ja õlide jaemüük; autohooldusvahendite ja varuosade müük; veoteenused Eesti piires Baltoil AS määrdeõlide jt kemikaalide töötlemine, pakendamine ja müük E-Truck OÜ veoautolammutus, varuosade müük, veoautode remont, hooldus ja müük Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talu taime- ja loomakasvatussaaduste tootmine, töötlemine ja müük. Metsakasvatus, metsa töötlemine ja müük Männiku Piim OÜ taime- ja loomakasvatussaaduste tootmine ja töötlemine; teenustööd ja konsultatsioon: põllumajandusmasinate hooldus ja remont, agrokeemilised tööd, taimekasvatustööd Priit Ojamaa Treiali talu põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja müük. Transpordi ja põllum. teenused Sahkar TT OÜ teede hooldus, remont ja ehitus; põllumajandussaaduste kasvatamine, töötlemine ja müük; transporditeenused Eesti piires Haaslava valla jäätmekava 2005-2009 vastuvõtmine Leht 3 / 39 Sepasell OÜ sepistööd, metalli (v.a väärismetallid) töötlemine; tööstuskaupade jae- ja hulgimüük Tartu TK