1

Kanepi kihelkonna kultuurilooline kalender 2010 Tähtsündmused 1. 335 aasta eest 4. augustil 1675 kinnitati Rootsi kuninga Karl XI käskkirjaga kihelkonna moodustamine Otepää, Põlva, Urvaste kihelkondade baasil, selle koosseisu määrati , Kaagrimõisa, Kõlleste, ja Valgjärve vallad. Kihelkonna keskuseks ja kiriku asukohaks valiti Kanepi küla Vana-Piigandi mõisa maa-alal. Nimekujuna on kasutatud: Cannebkyllo, Cannapäh, Kannapää, Kannapiste, Kannepe, Kannep, Kanepi. 2. 335 aasta eest 1675 eraldati Erastvere mõisast Kanepi kihelkonnale peale kiriku ja surnuaia veel kirikumõisa ja köstri ning kellamehe talud. Kiriku juures oli Erastvere mõisale kuulunud kõrts. 3. 230 aastat tagasi 9.04.1780 ordineeriti Riias ja 17.05.1780 õnnistati Kanepi koguduse õpetajaks ja Võru koguduse ajutiseks õpetajaks (1780-1800) Johann Philipp Roth, sündinud 13./24.11.1754 Pärnus, surnud 13./26.06.1818 Kanepis, temast sai koguduse hingekarjane 38 aastaks, Kanepi kultuuriloo alustugi. Hariduse vallas: asutas Kanepis kaks kihelkonnakooli. Arendas Kanepist välja tõelise kihelkonnakeskuse, andis välja lõunaeestikeelset nädalalehte, pani pärisorjadest talupoegadele priinimed, ehitas uue maakivist kiriku, pastoraadihoone, kaks koolimaja, köstrimaja, oli paljude seltside liige ja auliige. 4. 200 aastat tagasi 28. augustil 1810 õnnistas Liivimaa superintendent K. G. Sonntag kuue kirikuõpetaja osalemisel praost Rothi poolt aastatel 1806-1810 ehitatud, /nurgakivi pandud 1804) uue Kanepi maakivist kiriku , mis oli pühendatud apostel Johannesele. Kiriku tornis oli aotäht. Kiriku õnnistamisel laulis neljahäälselt kihelkonnakooli poistekoor „Nun danket alle Gott“ ja koolmeistrite meeskoor köstri G. Janteri juhatusel. 5. 200 aastat tagasi 1.09.1810 on esmakordselt Kanepi koguduse surmameetrikasse hakatud talupoegi märkima priinimedega-perekonnanimedega. Varaseim sedalaadi kanne on Hauka Petre Uibo P(oig) Jaan Uibo , kes oli pärit Karaski vallast ja surnud üheaastasena rõugetesse. Sellele järgnes kanne sünnimeetrikasse 7. septembril 1810 vallas tütarlaps Kröt , kelle isaks on Walge Petre Poig Jaak Karp ja emaks Kadde Karp. Praost Johann Philipp von Roth andis teadaolevalt esimesena Kanepi kihelkonnas pärisoristele talupoegadele priinimed ehk perekonnanimed, mis oli vaba inimese tunnuseks. Kanepi sai üheks vähestest kihelkondadest, kus rõhuvalt on eestipärased perekonnanimed. Kultuurilooliste isikute tähtpäevi JAANUAR 6. 85 aastat tagasi 14.01.1925 suri Võrus Adolph Daniel , sündinud 17./5.10.1859 Hurmis Kundi t., töötas koolmeistrina Krootuses, aktiivse seltsitegelase, meeskoori lauljana ning rahvuslasena ja C. R. Jakobsoni pooldajana teenis kirikuõpetaja G. v. Holsti viha, kes ei andnud talle koolmeistrina kroonust vabastust ja andis seadusevastaselt nekrutiks. Enne lahkumist lõi pilkelaulu Holstist. Sõjaväes omandas velskri kutse, töötas suurema osa elust Võrus raudtee velskrina. Osales aktiivselt Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuses Tartus seltsi sekretärina, professor Mihkel Veske põrmu kojutoojaid Tartusse. Laulis Kanepi meeskooris II üldlaulupeol 1879 võistulaulmisel, kirjutas sellest ajalehtedele, Postimehe kirjasaatja alates 1890. a-st. Tema sulest on ilmunud tõlked „Vabadiku poeg“, „Kulda Karla“, „Ühe ühisuse ajalugu“, „Haruldane pidu“, „Näpu mees“ jt., Kanepi LS-le tõlkinud näidendi „Uhkus tuleb enne langemist“, tõlkinud ka koori- ja soololaule. Osales aktiivselt Võru Kandle seltsi tegevuses, loonud ja juhatanud koori sõjaväes olles, „Linnutaja“ naiskoori ja laulnud Võru koorides. 7. 115 aastat tagasi 28.01.1895 sündis Tartus näitejuht, käsitööline Aleksander Tamm , olnud näitleja A.Viira näitetrupis ja ooperikoori laulja “Vanemuises”, Võru “Kandle” näitetrupis , 1922-41 Kanepi Laulu-Mänguseltsi näitejuht, a-st 1922-31 ja 1940-41 ka Kanepi avaliku raamatukogu hoidja, Kanepi lauluseltsi näitejuht, a-st 1922 ka Erastvere valla avaliku raamatukogu juhataja, juhtis ka rahvamaja ja kultuurimaja näiteringi kuni 1975. a., mil lahkus Kanepist Tartusse. Surnud 14.8.1984 Tartus, maetud Pauluse kalmistule. 8. 185 aastat tagasi 31.01.1845 sündis Sangaste kihelkonnas Pringi k. Aleksander Thomson , muusikamees, † Petrogradis 20.10.1917, helilooja, Kanepi khk. koolmeister ja koorijuht 2

(1865-1866), seejärel õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat. Märkas Kanepis 17-aastase Hans Kanni kaunist häält, juhtis tähelepanu vajadusele seda arendada. Thomsonit loetakse eesti rahvuslikule koorimuusikale alusepanijaks, tema loodud ca 70 koorilaulust on tänapäevani repertuaaris ca 40, rahvalauluseaded “Ketra Liisu”, “Sokukene” jt. VEEBRUAR 9. 90 aastat tagasi 15.02.1920 suri Võrus koolmeister ja botaanik, muusikaõpetaja Peeter Abel , sündinud 25.11.1848 Koorastes koolmeistri pojana, lõpetanud Kanepi kihelkonnakooli ja Valga Cimze seminari, valiti 19-aastase noorukina Kanepi kihelkonnakooli juhatajaks 1867, alustas Kanepi meeskoori ettevalmistamist 1868 osavõtuks esimesest üldlaulupeost, oli sunnitud 1870 Kanepist lahkuma lahkhelide tõttu pastor Holstiga Jakobsoni toetamise pärast. 1868 koostas Kanepis meeskooride lauliku „Laulu Pärlid“, mis ilmus Tartus 1869, seal on ka tema loodud eestikeelsed sõnad Beethoveni „Appasionata“ antante osale „Vaikne öö oh kalla sa“, hiljem oli koolmeistriks Paistus, Tartus ja Võrus, Võru elementaarkooli kutsuti seal „Abeli kooliks“ ja teda ennast nimetati „lillede kuningaks“ tema suurte botaaniliste teadmise pärast. 10. 45 aastat tagasi 6.02.1965 suri Savernas haridustegelane Robert Taba , kes oli 34 aastat (1899-1933) Kooraste algkooli juhataja, töötanud ka Koigeras, Põlgastes, kokku 43 aastat pedagoogilisel tööl, olnud ka koorijuht, rõugepanija, seltsielu tegelane, andis oma 9 lapsele hea hariduse, neist kuulsaim Hilda Taba (!902-1967) rahvusvaheliselt tuntud kasvatusteadlane. Sündinud Kooraste v. Sillaotsa t. 11.05.1873. 11. 75 aastat tagasi 12.02.1935 sündis Kundas sõjateadlane Endel Hirvlaane, M. Hirvlaane abikaasa , kes on viimased 25 aastat olnud suveti Kanepi elanik, aidanud kaasa Kanepi elu edendamisele, koostanud Põhjasõja Erastvere lahingu skeemi, pidanud ettekandeid, korrigeerinud Kanepi kohta kirjutatud raamatuid. 12. 155 aastat tagasi 18.02.1855 sündis Tarvastu khk. Viljandimaal Martin Vares, koolmeister ja seltsitegelane, tuli Kanepisse Tamme valla koolmeistriks ja vallakirjutajaks 1878-81 ajalehekuulutuse peale, et vajatakse II bassi laulvat koolmeistrit, sattus kirikuõpetaja v. Holsti viha alla rahvusliku tegevuse pärast, istus 103 päeva süütult Võru vanglas valesüüdistuse tõttu pastorile atentaadi korraldamises 1881, vabastati kreisikohtuniku parun Ungern-Sternbergi eestkostel. Koolmeistriks Vares tagasi ei saanud. Läks Kähri õigeusu kihelkonnakooli õpetajaks, hiljem Tartusse. Tõlkis senaator Manasseinile saadetud talupoegade kaebekirju. Oli Tartus 1885. a. alates raamatukaupmees, Kalevala kvarteti asutajaid, Eesti Kirjameeste Seltsi liige. Pärandas oma varanduse M. Varese toetusraha nime all ühiskonna kehvemate liikmete toetamiseks. „Tunas“ ilmusid tema käsikirjalised mälestused. Surnud 24.12.1915 Tartus, maetud Tarvastu kalmistule. 13. 155 aasta tagasi 20.02.1855 sündis Kaagveres Kooraste koolmeister ja muusikamees Gustav Kann, surnud 14.06.1917 Rõuges, Kanepi Mäe kalmistul on tema avatud raamatuga kaunistatud hauasammas. 14. 85 aastat tagasi 19.02.1925 sündis Saksamaal Gerd vabahärra von Ungern-Sternberg, Erastvere mõisa liini viimane järeltulija , abielus 1950 Martha Helene Martha Sprangeriga *1.11.1921 †12.06.2006. Alates 1996. a-st on nad toetanud Kanepi kogudust ja valda mitmete Ungern-Sternbergide perekonna mälestuse jäädvustamisega seotud objektide korrastamisel, finantseerinud: Kanepi Mäe kalmistul asuva perekonnakalmistu korrastamist, müüri renoveerimist ja sinna paigaldatud mälestusmärgi püstitamist (1996, 1997), Erastvere pargis asuva perekonna pärandkalmistu taastamist (1996) ja Marie kabel-kiriku varemetele Gerhardile pühendatud mälestuskabeli püstitamist (1997) ning Erastvere Erihooldekodus vana 250 aastase mõisahoone Conradi kabeliks ümberehitamist (17.07.2005 õnnistatud). Samuti finantseerivad nad alates 1996. a-st mõlemate Ungern-Sternbergide perekonnakalmistute hooldamist. 15. 115 aastat tagasi 20.02.1895 sündis Tartus Hans ja Liisa Kanni tütar, keeleteadlane Kallista Kann , filoloogiamagister (1937), prantsuse keele õppejõud , töötanud 1914-20 Ukrainas ja Gruusias võõrkeelte õpetajana, õppinud Harkovis kõrgematel naiskursustel, lõpetanud 1932 Tartu ülikooli, olnud 1927-35 Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi sekretär ja sama instituudi stipendiaat Pariisis, olnud 1936-45 Tallinna prantsuse lütseumi prantsuse ja saksa keele õpetaja ja Tallinna 4. keskkooli direktor, 1945-66 Tartu Ülikooli dotsent ja 3

kateedrijuhataja, mitmete sõnaraamatute ja õpikute kaasautor. Käis koos oma õdedega Põlvas parteijuhi Soolau juures nõudmas oma isa nimelise tänava ennistamist Kanepis. Surnud Tallinnas 24.03.1983. Elulugu Eesti teadlaste leksikonis. 16. 105 aastat tagasi 20.02.1905 sündis Erastvere v. Mäe-Parmu talus Aksel Tiisler, põllumees, lähema ümbruse organisatsioonide ja seltside juhtivtegelane. Lõpetanud Väimela Põllutöökooli 1925. MÄRTS 17. 75 aastat tagasi 4.03.1935 sündis Örebros Björn Wilhelm von Roth , praost Rothi VII põlvkonna järeltulija, arstiriistade tööstuse müügijuht, Rothide perekonnarhiivi haldaja, Rothide genealoogiliste andmete üleandja publitseerimiseks M. Hirvlaane raamatus „Johann Philipp von Roth“, Eesti abistamisaktsioonide korraldaja ja abipakkide ning tööriistade saatja Veriorale ja Kanepile, osalenud koos abikaasaga juubelilaulupeol Tartus ja kõigil kolmel üleilmsel perekonnapäeval Kanepis ja Verioral. 18. 90 aastat tagasi 9.03.1920 sündis Valgjärve v. Harald Uibo , muusikategelane, õppejõud ja koorijuht, osalenud Riiklike Kunstiansamblite tegevuses Jaroslavlis, lõpetanud Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal Gustav Ernesaksa õpilasena, töötanud RAM-i lauljana, abidirigendina ja alates 1956 dirigendina. 1964. a-st Tallinna PedI ja hiljem Tallinna Konservatooriumi õppejõud, 1981. a-st professor, asutas 1970 Eesti Õpetajate Meeskoori, aastail 1955-80 juhatas üldlaulupeo üldjuhina meeskoore, oli mitmete üliõpilaslaulupidude ja rajoonilaulupäevade üldjuht. Suri 24.1.2002 Tallinnas. 19. 80 aastat tagasi 10.3.1930 sündis Koorastes õigusteadlane ja Tartu Ülikooli õppejõud Kalle Nigola , õigusteaduste kandidaat 1970, dotsent 1977, lõpetanud 1955 Tartu Riikliku Ülikooli, töötas ülikooli kriminaalõiguse ja protsessi kateedri õpetajana, vanemteadurina, dotsendina, Riigikohtu nõunikuna, avaldanud arvukalt teadustöid. 20. 85 aastat tagasi 11.03.1925 sündis Harald Truija , agronoom, majandijuht, seltsitegelane, omavalitsustegelane, kultuuritegelane, looduskaitsetegelane, luuletaja J. Weitzenbergi põrmu ümbermatmise ja hauasamba püstitamise toetaja ning Erastveres tema memoriaaltoa sisustamise ja portree tellimise finantseerija, Põlgaste Maaelu Seltsi asutajaid 1999, Põlgaste Masinatarvitajate Ühistu ellukutsuja, laululava ehituse intsiaator, klubi Elulõng edendajaid. 21. 75 aastat tagasi 24.03.1935 sündis Kanepi v. Pedaja talus metsateadlane Ülo Tamm, lõpetas 1950 Kanepi , oli aktiivne isetegevuslane, alates 1947. aastast osa võtnud kõigist üldlaulupidudest koorilauljana, lõpetas Võru keskkooli 1954, mängis puhkpilliorkestris ja EPA-s õppides laulis TAM-is 20 aastat, alates 1972. a-st laulab „Forestalia“ meeskooris. Alustanud üliõpilasena ÜTÜ-s teadusega tegelemist, oli aspirantuuris TA ZBI-s, väljaõppel Saku Maaviljeluse Instituudis kanepilase Väino Lastingu juures, töötas Tallinna Botaanikaaias, 1965. a. alates töötas Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratooriumis, kus valmis kandidaadiväitekiri. Juhendas üliõpilaste diplomitöid. Eesti taasiseseisvumise järel hakkas tegelema Euroopa Metsageneetiliste Ressursside Säilitamise Programmis uuringutega, valiti 1988. a. Metsainstituudi metsaselektsiooni laborijuhatajaks. Kaitses 1993. a. ülikoolis doktoriväitekirja bioloogia alal. 1996. a. sai EPMÜ metsaökosüsteemide uurimiskeskuse juhatajaks, 1998 maaülikooli juures loodud Metsamajandusliku Instituudi juhatajaks. 2000. a. ilmus tema monograafia „Haab Eestis“. Ü. Tamme eluloost ja ulatuslikest teadustöödest on välja antud brošüür Dr. Biol. Professor Emeritus Ülo Tamm. Personaalnimestik 1959-2005. Tartu 2005. 22. 100 aastat tagasi 27.03.1910 sündis Valgjärvel organist ja muusikaõpetaja Valdur Hirvesoo, õppis Valgjärvel, Tartu ÕS, Otepää ÜG, Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1933-35. oli Petseris organist ja koorijuht, üks Valgjärve ÜENÜ ja Otepää õpilasorkestri asutajaid. Töötas Petseris õpetajana ja koorijuhina. APRILL 23. 155 aastat tagasi 28.04.1855 sündis külas Kundi talus Gustav Daniel, vallakirjutaja, seltsitegelane, Kanepi Lauluseltsi asutajaid ja esimene esimees, Kanepi seltsimaja ehitajaid, Eesti Kirjameeste Seltsi liige, “Sakala” kirjasaatja, surnud 18.02.1893, seltsi poolt püstitatud hauakivil on kiri: “Tänulistelt kanapäälastelt”. Daniel oli abiks senaator Manasseinile saadetud talupoegade kaebekirjade vormistamisel ja tõlkimisel. 4

24. 200 aastat tagasi 1810 sündis Liisa Jaaska , kujur August Weizenbergi ema, surnud 1879, tema kalmule Kanepi Mäe kalmistul püstitas poeg pronksist „Lootuse“ kuju. 25. 185 aastat tagasi 1825 sündis Sangaste khk. Vaalovallas Heinrich Undritz , kes 1855-1874 oli Kanepi khk. Karaski vallakooli koolmeistriks, peres 11 last. 26. 130 aastat tagasi 1880 sündis Jõgeara veski mölder Reinhold Põdder , näitlejanna Elli Põder- Roht-Asturi isa, surnud 1934. Kinkinud pillid Kanepi puhkpilliorkestrile. MAI 27. 105 aastat tagasi sündis 1.05.1905 Krabil August Maior , koolijuht ja muusikategelane, lõpetas Võru ÕS 1925, oli koolijuhataja Kanepis 1932-1940, Kanepi koolimaja ehitamise korraldaja 1934-37, kooride ja mandoliiniorkestri juht, hiljem töötas Haanjas, abielus Hilda Kooluga, nende tütar Helje Maior-Kasesalu töötab Kanepi Gümnaasiumis. Surnud 25.9.1954 Haanjas, maetud Kanepi Mäe kalmistule. 28. 15 aastat tagasi 2.05.1995 suri Kölnis 93. aasta vanusena 1902. a. Veriora mõisas sündinud Klara Johanna Anette von Roth-Sponholz . Tema sihtannetus 1992. a. “Pro Scola” kaudu Kanepi koolile võimaldas saada tema aadressi, tema kaudu taastusid Kanepi sidemed praost Rothi järeltulijatega. 29. 80 aastat tagasi 16.05.1930 sündis Kooraste v. Tiksi t. Maimu Tinn (a-ni 1954 Mühlberg), lõpetas 1945 Kanepi MTK, Võru Keskkooli, Tartu ÕI ja 1964 Tartu Ülikooli Ped. I., töötas 1949-59 Erastvere 7-kl. Kooli õpetajana, 1959-65 Kanepi keskkooli ajalooõpetajana, oli Kanepi kooli 160. aastapäeva korraldamise initsiaatoreid, töötas 1965-85 Paide rajoonis: Roosna-Alliku 8.-kl. Kooli õppealajuhatajana, Paide Keskkooli õppealajuhatajana, 1987-89 Meeri EIK kasvatajana ja 1989-92 Urvaste Põhikooli ajalooõpetajana. Tegelenud 1945. a. Kanepi koolis 7 klassi lõpetanute kokkutulekute korraldamisega, juhendanud kodu- uurimuslikke töid, Mühlbergide-Suikude genealoogiaga ja korraldanud perekonna kokkutulekuid. 30. 65 aastat tagasi 13.05.1945 suri Württembergis Saksamaal metsateadlane Oskar Evald Daniel, sündinud 15.03./ 27.03.1874 Võrus, noorim kolmest Kanepi kultuuriloos tunnustatud vennast, Kanepi seltsitegelane, metsandusteadlane , õppis pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist HTG. õppinud Eberswalde Metsaakadeemias Saksamaal. Oli Kooraste valla- ja kohtukirjutaja, praktiseeris metsanduse alal Linnamäel, Kärgulas, Urvastes, Vaabinas, Varangul ja mujal Eestis ning Venemaal metsaülemana. Opteerus Venemaalt 1920 Eestisse, töötas Metsade Peavalitsuse juures, 1921. a-st Tartu Ülikooli metsaosakonna õppejõud ja 1938 erakorraline professor, ajakirja „Eesti Mets“ asutajaid, toimetaja, peatoimetaja, juhtis „Eesti Entsüklopeedia“ metsaosakonda, kirjutas metsanduse õpikuid ja käsiraamatuid. 1944 põgenes Saksamaale. On kirjutanud õpikuid ja käsiraamatuid. 31. 140 aastat tagasi 25.05./6.06.1870 suri Tartus Võrumaalt pärinev admiral parun Ferdinand von Wrangell, baltisaksa päritolu vene meresõitja ja Arktika uurija, Peterburi TA auliige (1855), sündis 29.12./9.01.1796 Pihkvas, kasvas Võrumaal vanemate mõisas Joosus, Hurmis ja Vana-Nursis. Lõpetanud Peterburi mereväekadetikorpuse. Võttis osa 1817-19 V. Golovnini ümbermaailmareisist, juhtis 1820-24 Kirde-Siberi ranniku uurimise ekspeditsiooni. Tegi kindlaks tõusu-mõõna jt loodusnähtuste põhjal, et Põhja-Jäämeres peab olema maismaa-ala. See nimetati hiljem tema auks Wrangeli saareks. 1825-27 sooritas ümbermaailmareisi laeval „Krotki“, oli aastatel 1840-49 Vene-Ameerika Kompanii direktor, 1855-57 mereminister, läks erru 1864, elas oma Viru Roela mõisas, suri külaskäigu järel Võrumaale. Oli Mereministeeriumi Õpetatud Komitee president, paljude seltside, ülikoolide ja akadeemiate auliige. Tema nime kannavad saar Põhja-Jäämeres, mägi, linn Alaskal, indiaani suguharu ja Roela Põhikool Virumaal. Tema teaduslikku pärandit tutvustab admirali 200. sünniaastapäeva puhul ilmunud raamatusari “FvW in itinere”5 raamatut (neist 2 koostanud M. Hirvlaane). Maetud Viru-Jaagupi kalmistule. 32. 130 aastat tagasi 27.05.1880 suri Tartus praost Rothi kolmas poeg Johann Friedrich von Roth, sündinud 2.02.1793 Kanepis. Õppis Tartu Ülikoolis arstiteaduskonnas koos embrüoloogia rajaja C. E. v. Baeriga, kellega jäi alatiseks kirjavahetusse, astus vabatahtlikuna 1812 Napoleoni vastu sõtta, jäi sõjaväeteenistusse, erru läks kindralleitnandina, oli Tiflisi komandant, Kaukasuse põllumajanduslike ja välismaiste 5

kolooniate ülem, osales Venemaa-Kaukaasia sõdades, kirjutanud memuaare, sh. ka Schamyli Achty kindluse ümberpiiramisest. Maetud Räpina Ristipalo kalmistule. JUUN I 33. 115 aastat tagasi 4.06.1895 sündis Kooraste v. Kuku t. metsateadlane ja seltsitegelane Sulev (Samuel) Kelder , surnud 5.04.1980 New Yorgis, õppis külakoolis, Otepää HS progümnaasiumis, HTG, Tartu Ülikoolis vaheaegadega, lõpetas 1936 metsanduse alal, võttis osa Vabadussõjast. Abielus Erna Kanarikuga. Töötas metsaametnikuna Tartus Kloostris, Alutagusel, Narvas, Võrus, Tallinnas, oli Võru „Kandle“ seltsi esimees 1936-37, Võru kutselise teatri asutajaid, Võru Skaudisõprade Seltsi juhatuse liige, Võru metsaühingu esimees, tegev mitmetes rahvalikes aktsioonides, teinud kaastööd ja avaldanud metsandust käsitlevaid artikleid ajakirjas „Eesti Mets“. Emigreerus USA-sse. 34. 110 aastat tagasi 8.06.1900 sündis Koorastes Erika Leontine Vassar (1923 Siilivask ), haridustegelane, Pallase kunstikooli kasvandik, lõpetanud Kanepi kihelkonnakooli, Võru RHS Tütarlaste Gümnaasiumi, õppinud Pallases, töötanud kooliõpetajana, olnud 1945 Võrumaa haridusosakonna juhataja, hiljem Tartu 3. Keskkooli direktor, surnud 27.8.1993 Tartus. 35. 130 aastat tagasi 9.06.1880 tähistati Kanepi koguduse kauaaegse köstri ja kihelkonnakooli juhataja ja õpetaja Ludwig Treffneri (sündinud 9.04.1809 Sangastes, surnud 11.01.1892 Kanepis, maetud Mäe kalmistule) 50. ametijuubelit kihelkonna koolmeistrite ja seltsitegelaste osavõtul, laulis Kanepi meeskoor. Seda juubelit kajastasid paljud ajalehed ja põhjalik ülevaade sellest on Martin Varese mälestustes Kirjandusmuuseumis. 36. 70 aastat tagasi 10.06.1940 sündis Võrus Helje Maior-Kasesalu, Kanepi koolijuhataja August M. tütar, lõpetas 1966 Kanepi Kk., 1976 TPedI algklasside õpetaja erialal, tegeles kooliajal spordi ja akordionimänguga, töötas algklasside õpetajana Karste 8-kl. K., a-st 1977 Kanepi Kk algklasside õpetaja. 37. 55 aastat tagasi 10.06.1965 sündis Epp Margna, kunstnik, Kanepi Raamatuküla initsiaator, korraldaja ja ja projektijuht. 38. 95 aastat tagasi 29.06 /12.07.1915 suri Helmes Andreas Erlemann, maetud samas, sündinud 2.11.1833 Vana-Kasaritsas, aktiivne seltsitegelane, muusikajuht, koolmeister, lõpetanud Võru kreiskooli ja Valgas Zimse seminari, 1856-59 Kanepi kihelkonnakooli koolmeister, hiljem Helmes. 1862 abiellus Kanepi köstri tütre Emilie Helene Treffneriga. Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmeid, juhatas laulukoore Kanepis ja Helmes, kirjutanud muusikaõpetuse raamatu “Musika õppetus (uks nodi, laulmisse ja mängimisse selletusse ramat iseäranis koolmeistridele ja kõigile laulo- ja mängusõbradele)”(1864), muusikateadlased loevad tema teeneks koolmeistrite ja kihelkonnakoolide õpilaste muusikateooria tundmise parandamist ja täiendamist. JUULI 39. 70 aastat tagasi 1.07.1940 sündis Arborgas Rootsis Karin Hedvig Ulrika von Roth, (1973-86 Jonsson), filosoofiamagister, Stockholmi Kista linnaosavalitsuse informatsiooni ja kultuurisekretär, Rothide perekonnanõukogu asepresident, Karin von Rothi stipendiumi väljaandja praost Rothi mälestuseks 2000. aastast alates Kanepi gümnaasiumi parimale emakeele tundjatele, tütar Ulrika Brigitta v. Roth-Jonsson viibis Kanepis eesti keele õppe praktikal. 40. 85 aastat tagasi 2.07.1925 sündis Anna Kondio, Kanepi Keskkooli vene keele õpetaja 1963- 1982, surnud Kanepis 21.8.1982, maetud Mäe kalmistule 41. 165 aastat tagasi 5.07.1845 sündis Kanepis köster Ludwig Treffneri peres 4. lapsena Herman Hugo Fürchtegott Treffner , tuntud koolimees ja rahvusliku liikumise tegelane. Lõpetanud 1880 Tartu Ülikooli usuteaduskonna, asutas 1883 3-kl. poistekooli Tartus, mis 1890 muudeti täieliku gümnaasiumikursusega I järgu õppeasutuseks, 1907. a-st eragümnaasiumi õigustes, praegu HTG. Kuulus EÜS asutajate hulka (1870), oli selle esimees (1875), Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid (1881), pärast J. Hurda lahkumist EKS-st valiti esimeseks presidendi abiks, 1887 presidendiks, 1890 pani ameti maha ja valiti auliikmeks. Oli 1882. a- st Eesti Aleksandrikooli Peakomitees, 1879. a. II üldlaulupeo komitees. Olles Kanepi meeskoori tegevuse innustajaks ja meeskvarteti kontsertreisidel kõnepidajaks, sai hüüdnimeks „Eesti Hugo“. Hugo Treffner suri Tartus 29.02.1912, on maetud Uue-Jaani 6

kalmistule, tema nime kannab gümnaasium ja talle on püstitatud Tartus mälestussammas. Treffneri gümnaasiumi on lõpetanud paljud silmapaistavad Eesti poliitikud, kirjanikud ja kultuuritegelased, kooli osa eesti rahvusliku haritlaskonna ettevalmistamisel on olnud erakordselt suur, see oli omas ajas ainuke gümnaasium, mille õpilaste enamik olid eestlased. Ta on Tammsaaret inspireerinud Mauruse kuju loomisel. 42. 55 aastat tagasi 17.07.1955 sündis Kanepis perearst Vaike Meesak, sündinud Tiganik 1977- 86 Põld, õ ppis Kanepi Keskkoolis (1962-1973), Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas 1974-80, pediaatri kutse 1981 a., pediaater Harjumaale Kose alevikus 1982-86, pediaater Savernas 1986-92, 1992-95 samas ka üldarstina, õppis aastatel 1993-1995 perearsti kursustel, avas perearsti praksise 1997. a. esimese eraperearstina Kanepis tööd. 43. 60 aastat tagasi 21.07.1950 sündis Tille möldri pojana kirjanik ja kriitik Aivo Lõhmus, lõpetas Karaski kooli, Tallinna Polütehnikumi ja Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna 1976. Avaldanud 3 luulekogu, ka murdeluulet, koos Madis Kõivuga võrukeelse näidendi „Põud ja Vihm Põlva kihelkonnas nelätõistkümnendama aasta suvõl.“ (1987), romaani „Alla orgu ja üle jõe“. Uurinud küla ja Tilleoru kultuurilugu. 44. 105 aastat tagasi 29.07.1905 sündis Vaabina v. Ain (Alfred) Tiganik , lõpetanud Urvaste algkooli, politseikooli alama astme klassis 1928, õiendanud eksternina keskkooli 3. kl. eksami 1935, jätkanud õpinguid iseseisvalt, oli politseiteenistuses 1928. aastast, olnud kordnik Pärnus, Urvaste rajooni konstaabel 1936. a-st. Võtnud osa seltskondlikust tegevusest, Pärnu spordiringi juhatuse liige, K. L. Vaabina kompanii asutajaid 1925, Pärnu mlv. politseirühma organiseerijaid, päälik ja abi 1936. a-st; Võtnud tegevsportlasena osa spordivõistlustest tõstmises ja jalgrattasõidus, omandanud arvukalt auhindu, tulnud korduvalt Pärnumaa meistriks jalgrattasõidus. Kanepis osalenud aktiivselt LKS Kanepi osakonna töös. Surnud 17.4.1978 Kanepis, maetud Mäe kalmistule. AUGUST 45. 105 aastat tagasi 10.08.1905 sündis Tsooru v. Elfriede Sild (Sand) , õpetaja ja seltsitegelane. Õppis Lepistu algkoolis, lõpetas 1929 Võru Õpetajate Seminari, oli kauaaegne Põlgaste algkooli õpetaja, 1929. a-st Põlgaste Rahvaraamatukogu Seltsi juhatuse liige, Põlgaste Maanaiste Seltsi asutajaid ja juhatuse liige, tegev a-st 1931 Naiskodukaitses, Kanepi Õpetajate Ühingu juhatuse liige, 1935-36. Surnud 15.01.1959 Põlgastes. Maetud Kanepi Mäe kalmistule B-141. 46. 55 aastat tagasi 14.08.1965 sündis Ülle Sillamäe, alates 1.09.2008 Kanepi valla kultuuri- ja spordinõunik, töötanud Põlva Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajana, ajakirjanik ja Kagu-Raadio reporter. 47. 100 aastat tagasi 27.08.1910 sündis Riias Siguldas Kanepi kihelkonnast pärinev Eesti Põlevkivikeemiat uurinud insener Emil Kuhi, surnud 27.6.2000 Kanadas, põrm maetud Kanepi Mäe kalmistule 25.8.2001. Ilmunud on tema mälestused 2 osa, II osa esitleti Kanepi raamatukogus 27.8.2001. 48. 125 aastat tagasi 21.08.1885 sündis Erastvere v. Ludvig Arras, meier ja põllumees, õppis Erastvere vallakoolis, meieri ametit Suure-Ulila mõisas ja 3-kuulistel piimanduskursustel Siberis ja 1917-18 ühistegevuse kursustel Krasnojarskis. Oli piimarentnik Koliola mõisas, 1908-9 meier Tobolski kubermangus, tööstuse omanik Minussinski maakonnas Jenissei kubermangus 1911-15. Võttis osa I maailmasõjast 1915-17, oli Koltšaki armees 1918-20, opteerus 1922 Eestisse, oli Kärgulas ühispiimatööstuse meier kuni meierei mahapõlemiseni II maailmasõja ajal. Surnud 19.08.1958 Sulbis, maetud Mäe kalmistule. 49. 60 aastat tagasi 22.08.1950 suri Tallinnas proosa- ja lastekirjanik Richard Johannes Roht. Sündinud 12.04.1891 Kanepi kihelkonnas Karaskis, õppis Karaski külakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis, Võrus, Tartus HTG ja Valga Reaalgümnaasiumis, elas alates 1912.a-st Tartus, Peterburis, Helsingis. Õppis Kroonlinnas ohvitseride kursustel, oli rindel I maailmasõjas Rumeenias. Vabadussõjas oli staabiohvitser, aastatel 1921-27 elas Tartus kirjanikuna, 1921-23 Berliinis ja 1923-27 uuesti Tartus. Asus 1928. a. Sangastesse talu rajama, sattus vekslil allkirja võltsimise pärast vanglasse 1930-32. Seejärel elas kirjanikuna Tallinnas, Arukülas, Pääskülas. Kirjutanud palju maaelu teemalisi ja ühiskonnakriitilisi jutustusi, romaane ning lastejutte. „Vanas Võrumaas“ käsitleb kodupaiga Karaski elu. 7

50. 40 aastat tagasi 24.08.1970 suri Tallinna lähistel kirjanik Rudolf Sirge. Sündinud 30.12.1904 Tartus, õppis Karaski ja Karilatsi külakoolis, Tartu Õpetajate Seminaris, lõpetas Tartu Õhtugümnaasiumi. Töötas 1929-37 ajakirjanikuna, 1937-40 välisministeeriumi pressibüroos, 1940. a. selle juhataja ja ETA direktor. 1941 poliitvang. 1951-68 töötas „Loomingu“ toimetuses. Avaldanud novellikogusid, romaane, neist tuntuim „Maa ja rahvas“. 51. 60 aastat tagasi 29.08.1950 sündis Põlgaste kauaaegne kultuurijuht Asta Puru , olnud ka Kanepi kultuurimajas asejuhataja, valla volikogu kultuurikomisjoni esimees ja liige, olnud Kanepis ETV „Laulge kaasa“ korraldajaid. SEPTEMBER 52. 115 aastat tagasi 7.09.1895 sündis Tapal Näpi külas organist ja muusikajuht Oskar Kleemeier , kes oli 37 aastat (1931-1968) Kanepi muusikaelu juht: kiriku organist-köster, kooli muusikaõpetaja, koori- ja orkestrijuht, loonud ka laule oma kooridele (Sipelgas jt), Juhatanud Kanepi Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu puhkpilliorkestrit, Kanepi segakoori, kirikukoori, lastekoore. Suri Kanepis 3.04.1968, maetud Kanepi Mäe kalmistule. 53. 60 aastat tagasi 18.09.1950 sündis Tartus Aino Mõttus ( a-ni 1977 Ots), lõpetas TPed K. 1971 ja TPedI 1982 koolieelse pedagoogika ja psühholoogia erialal, töötas Vastseliina Keskkoolis vanempioneerijuhina ja vene keele õpetajana, 1986. a-st on Kanepi Kk/G huvijuht, moodustas 29.11.1993 esimese kodutütarde rühma, on Kanepi kooli kroonika kirjutaja. OKTOOBER 54. 85 aastat tagasi 1.10.1925 sündis Valgjärve v. pedagoog Hilda Sild, töötas õpetajana Järve ja koolis, kauaaegne Veski algkooli juhataja, juhendas õpilaste kodu-uurimistöid ja kogus materjali kodu-ümbruse kohta, andis üle muuseumidele, aktiivne isetegevuslane. Surnud 8.10.1999, maetud Tartu Raadi kalmistule. 55. 50 aastat tagasi 16.10.1960 sündis Kõlleste vallas filosoofiadoktor Veljo Sild , õppis Veski algkoolis, Saverna 8-kl. koolis, Nõo keskkoolis ja Tartu Ülikoolis, töötas lektorina Tartu ja Uppsala ülikoolis, väitles 1999 Uppsalas filosoofiadoktoriks. Suri 28.05.1999, maetud Tartu Raadi kalmistule. 56. 80 aastat tagasi 30.10.1930 suri Võrumaa põllumeeste juhte Konrad Arras , sündinud 14.07.1876 Erastvere v. Õppis Erastvere vallakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis 1888-91. Põllumees isatalus 1900. a-st, tegev Kanepi LMS-s, Kanepi Põllumeeste Seltsi juhatuse liige ja esimees 1906-12, Kanepi Masinatarvitajate Ühisuse asutaja ja esimees, tegev Võru Põllumajanduse seltsis ja Võru ja Kärgula Kaubatarvitajate Ühisuses, Erastvere Põllumeeste Kogu asutaja ja esimees, Võrumaa põllumeeste esituse juhatusel liige, Erastvere Ühispanga nõukogu esimees, Erastvere Kartuliühisuse esimees, Kartuliühisuste Liidu nõukogu liige, Erastvere vallavolikogu liige 1902-24, Erastvere vallakohtu esimees 1906-15; Võru maavolikogu liige 1923-29. Poliitiliselt kuulus Põllumeeste Kogudesse. Eesti Asutava kogu liige. Tema matustel osales minister R. Veermaa. NOVEMBER 57. 65 aastat tagasi 9.11.1945 sündis Sõmerpalu v. Rebase t. Kaidu Meitern , sportlane- kümnevõistleja, spordiarst-ortopeed, õppis Kanepi 7-kl. Koolis, lõpetas HTG, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna spordimeditsiini osakonna 1978, oli 10 aastat 1968-78 elukutseline sportlane Nõukogude Liidu kümnevõistluse koondises, 20 aastat Eesti kergejõustiku koondise spordiarst, 1988. a. viibides Portugalis Soome kergejõustiku koondise laagris, tutvustas soome ortopeed talle uut liigesekirurgia meetodit – artroskoopiat, mida Nõukogude Liidus ei tuntud, 1990. a. tegi soome arst dr. Esko Kaartinen koos K. Meiterniga esimese artroskoopilise operatsiooni Eestis (Jaak Lipsol). Enamus selle operatsiooni läbi teinud eesti nimekad sportlased on tema patsiendid. Dr. Meitern on õpingute käigus opereerinud USA-s, Inglismaal, Belgias, Taanis, Rootsis, Šveitsis ja mujal ning enamuses Soome suuremates haiglates, on Ülemaailmse Artroskoopia, Põlvekirurgia ja Spordiortopeedia Seltsi aktiivne liige, osaleb konverentsidel üle maailma. 1995. a. asutas ta Tallinnas uudse päevakirurgilise Artrosportkliiniku. Videokirurgia on K. Meiternit köitev meetod. Kodukandis Kanepis on tema suvekodu ja samas võtab ta vastu ka Kanepi patsiente. 58. 110 aastat tagasi 11.11.1900 sündis Kooraste v. Vabadusristi kavaler Rudolf Uibo , oli talupidaja Kooraste v. Suri 30.04.1984 Otepääl. 8

59. 45 aastat tagasi 14.11.1965 sündis Toomas Kalve , fotokunstnik. 60. 130 aastat tagasi 28.11.1880 sündis Kõllestes klaverikunstnik ja hääleseadja Helmi Regina Kann , laulja ja lauluõpetaja, Hans ja Liisa K. tütar, õppinud oma õe Salme juures, hiljem Viinis, 1947 lõpetanud Tallinna Konservatooriumi Linda Sauli klaveriklassi. Andnud kontserte, laulnud ka laulupidude ajal Kanepi kirikus. Töötanud hääleseadjana Tallinnas, alates 1958 Tartus. Helmi Kanni mälestused asuvad Võru Koduloomuuseumis . Suri 4.11.1969 Tartus, maetud Maarja kalmistule. DETSEMBER 61. 70 aastat tagasi 3.12.1940 sündis Kuusalu v. Saunja k. haridusjuht ja omavalitsustegelane Vahur Tohver , lõpetas Tartu Ülikooli füüsikaosakonna 1964, töötab 1964. a-st Kanepis füüsika-matemaatikaõpetajana, oli 29 aastat keskkooli õppealajuhataja, 1995-2006 gümnaasiumi direktoriks, valitud 1993 Kanepi valla volikogu liikmeks ja 1996. a-st volikogu esimeheks, Põlvamaa aasta õpetaja 1999, autasustatud 2004 Valgetähe V kl. teenetemärgiga. 62. 30 aastat tagasi 11.12.1980 suri Tallinnas Vabadusristi kavaler Paul Arras , sündinud 24.09.1892 Erastvere v. Lõpetas Tartu Ülikooli farmaatsiaosakonna magistrina, osales Vabadussõjas, oli pärast seda apteeker Kehras, Eesti Korpuses meditsiiniteenistuses. Hiljem töötas Kehras ja Tallinnas. Maetud Tallinna Pärnamäe kalmistule. 63. 70 aastat tagasi 12.12.1940 sündis Tartus Aili Tohver , Vahur T. abikaasa, lõpetas 1963 TPedI eesti keele ja kirjanduse erialal, töötas 1964-79 Kanepi keskkooli algklasside ja keskastme eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning kooli raamatukogu hoidjana. 64. 115 aastat tagasi 18.12.1895 sündis Erastvere v. Vabadusristi kavaler Oskar Kongo , suri Võrus 2.11.1946, maetud Osula kalmistule. 65. 20 aastat tagasi 29.12.1990 suri Viljandis Helle Abel , sündinud Otepääl *Ferchen 15.01.1907, Roland Abeli abikaasa, Kanepi koolmeister 1927-44, aktiivne seltsitegelane, lõpetanud Otepää Gümnaasiumi, Võru Õpetajate Seminari 1926, õppinud 1931 esperanto keelt ja lavastamist, Kanepi LS karskusosakonna rajajaid ja karskusseltsi teenetemärgi omanik, lavastanud koolis lastenäidendeid ja laulumänge. Elas viimased 46 aastat Viljandis. 66. 120 aastat tagasi 30.12.1890 sündis Erastvere v. pedagoog August Kasvand , surnud Tartus 7.03.1980, maetud Ropka kalmistule, matemaatikaõpetaja ja õppejõud. Lõpetas 1909 Võru linnakooli, sooritas algkooliõpetaja kutseeksamid, matemaatika ja geograafia koduõpetaja kutseeksami, lõpetas gümnaasiumi eksternina, 1933 cum laude TÜ matemaatika- loodusteaduskonna, alates 1909. a-st õpetaja Avinurmes, Otepää v. Nüpli koolis; oli 1914- 18 I maailmasõjas, olnud 1918-41 õpetaja Otepääl, Võru Poeglaste gümnaasiumis, Tartu 16. algkoolis, Tartu 2. Tütarlaste gümnaasiumis, 1944-59 TÕI, TPK õpetaja-metoodik, 1959-62 TRÜ matemaatika õppejõud. Arvukalt artikleid matemaatika õpetamisest. 67. 20 aastat tagasi 31.12.1990 suri Tartus kunstnik Alfred Kongo, maastiku ja lillemaalija. Sündinud 10.10.1906 Moona metsavahitalus Lajavangus, õppinud Kanepi kihelkonnakoolis ja Otepää Gümnaasiumis, pallaslane, olnud Kunstiinstituudi ja Kunstikooli õpetaja, teeneline kunstnik (1977), Konrad Mäe medali laureaat (1985). Maetud Kanepi Mäe kalmistule, kalmul Raudsepa valmistatud hauamonument. 68. 110 aastat tagasi 1900 sündis tuletõrjetegelane ja kingsepp Alfred Kool , surnud Kanepis 22.12.1965, maetud Mäe kalmistule. 69. 185 aastat tagasi 1825 sündis Sangaste kihelkonnas Vaalovallas Heinrich Undrits , surnud 1898, oli aastatel 1855-74 Karaski vallakooli juhataja, loobudes talukohast Vaalovallas Märitsel, peres kasvas 11 last. Koolitöö kõrval pidas vallakirjutaja ametit, pärast koolitöölt lahkumist 1874 oli põllumees. 70. 110 aastat tagasi 1900 sündis Selma Oja, seltsitegelane ja hilisem Kanepi lasteaia juhataja, surnud. 20.5.1965, maetud Mäe kalmistule. 71. 110 aastat tagasi 1900 sündis Meeta Aigro, kauaaegne (1920-46) Jõksi algkooli juhataja ja Kanepi 7-kl. kooli vene keele õpetaja (1947-52), arreteeritud otse koolitunnis , surnud 24.9.1989, maetud Ala kalmistule. Muid olulisi kultuuriloolisi sündmusi 72. 145 aasta eest 1865 asutati Kaagvere koolimajas Põllumeeste Selts. Seltsi koosolekutel laulsid Jüri Kannu koorid 9

73. 140 aasta eest 1870 kutsus Adam Arras koos Laulu Seltsiga kokku Kanepi kihelkonna mees- nais- ja segakoorid ja moodustati Kanepi kihelkonna ühendkoor , vallakoolide koolmeistrid õpetasid oma kooridele laulud kohapeal, 150-200 liikmeline ühendkoor kogunes peaproovideks köster Ludvig Treffneri köstrimaja juurde, koori juhatasid A. Arras, hiljem R. J. Erlemann , kontserdid toimusid kirikus ja ümbruskonna mõisate parkides. 74. 135 aasta eest 1875 moodustati Kanepi meeskoori baasil Hugo Treffneri õhutusel kontsertreisideks meeskvartett . Kontsertreisid Võrus, Valgas, Volmaris, Viljandis, Vändras, Härgmäel, Pärnus R. J. Erlemanni juhatusel, telliti laulukuued: pikk must kuub pika orjaaja tähenduses, roheline krae, lootust, punane krae-, käise ja kuuesiilu alus tähendasid vabadustuld, mis salaja hõõgus. Kontsertreiside korraldamiseks lasi Hans Kanni ämm Ann Pettai valmistada tiisliga 6-rattalise pinkidega hobuvankri - “lauluvankri”. 75. 135 aasta eest 1875 asutati Kanepi kihelkonna Tamme ja Saverna noorte orkester 76. 130 aasta eest 13.06.1880 esines Tallinnas toimunud III tänulaulupeol Kadriorus laulupeo üksikkooride kontserdil teisena Kanepi meeskoor R. J. Erlemanni juhatusel lauluga „Isamaa metsades“ ja lisapalaga „Noor linnuke“, koori kiiduväärsele esinemisele lisati hulk tunnustust Hans Kanni kauni tenori hääle kohta. Koor esines samal kontserdil veel A. Kunileiu lauluga ja kontserdi lõpul publiku soovil veel kahe lauluga: F. Abti „Kui koidukuma punetab“ ning F. Silcheri „Mis iial jõuan“. Järgmise päeva hommikul käis Kanepi meeskoor tänulauludega tervitamas laulupeo korraldamise eest laulupeo presidenti C. V. Wistinghauseni maja juures Kaarli kiriku vastas. Võrumaa koore esindasid Põlva O. G. Mattisoni juhatusel 4 lauljaga, Räpina Mehikoorma 5 lauljaga W. Kiudoski juhatusel ja Kanepi meeskoor 8 lauljaga R. J. Erlemanni juhatusel. 77. 130 aasta eest 1880 asutati Kanapää (Kanepi) Aleksandri Laenuraamatukogu Kooraste vallas . (“Tartu Eesti Zeitung” nr.14, 5.04.1880, lk.2). 78. 130 aasta eest 1880 toimus Kanepi meeskvarteti kontsertreis: Viljandi, Vändra, Pärnu, Haapsalu (viimases esinemine vene troonipärijale Aleksander III-le), Paldiski, Tallinn, Helsingi, Hämenlinna ja Viiburi. Kõnepidajaks nagu alati “Eesti Hugo”- Hugo Treffner. 79. 130 aasta eest 1880 kirjutab “Sakala” nr. 34 23.08. Kanepi kihelkonna koolivalitsuse koosolekust, EAK abikomitee koosolekust; Keiserliku majesteedi 25. juubeli tähistamisest Kanapääs; tulekahjust, milles Karaski kooliõpetaja Hans Kann kaotas tules kogu oma varanduse ja ajaleht võtab vastu annetusi tema heaks; samuti Kanepi köstri Ludvig Treffneri 50. ametijuubelipidust 9. juulil 1880. 80. 125 aasta eest 11.04.1885 saadi kinnitus Kanepi Laulu Seltsi põhikirjale . Laulu Seltsil oli siis juba 60 liiget. Esimeseks seltsi esimeheks valiti Gustav Daniel . Juba järgmisel aasta otsustati ehitada seltsile oma maja. 81. 125 aasta eest 1885 kirjutati Kanapääs kihelkonna vaestemaja ehitamisest Ritsike jõe äärde “Olevikus” nr.15 8.04.1885, lk.1, v.5. 82. 125 aasta eest 24.1.1885 andsid “Kandle“ Seltsi lauljad Kanepis Hans Kanni juhatusel kontserdi sega-ja meeskooriga, solistiks oli Liisa Kann . 83. 120 aasta eest 1890 etendas näitering Kanepi Seltsimajas “Säärane mulk”. 84. 120 aasta eest aastatel 1890-1914 kujur August Weizenbergi elu ja loomingu Peterburi periood. 85. 120 aasta eest 1890 asutati Valgjärve Põllumeeste Seltsi raamatukogu. 86. 115 aasta eest 1895 esitasid Kanepi kihelkonna koolmeistrid, vallakirjutajad ja taluperemehed Liivimaa kubernerile palvekirja seltsi „Haridus “ asutamiseks koos 38 paragraafist koosneva põhikirjaga. Seltsi eesmärgiks oli põllumajandusliku kirjanduse väljaandmine põlluharimise ja karjakasvatuse alaste teadmiste levitamiseks. Seltsi asukohaks Jurjev/Tartu trükikodade asukoha tõttu. Asutajaliikmed: Adolf Daniel, Kundi talu omanik; Adam Hõbbe, Erastvere vallakirjutaja, Gusta Luts, Saava talu peremees; A. Oja, Lutsu talu omanik; A. Arras, II gildi kaupmees Kanepis; M. Reim, Karaski vallakirjutaja; A. Müürsepp, Kella talu omanik; J. August, Käo talu omanik, J. Lina, Jaani-Adama talu rentnik; P. Länik, Valli talu omanik, A. Põdder, Tootsina talu omanik, J. Valdmann, Kanepi köster; S. Soome, Hausi talu omanik; R. Soome, Hausi talu omanik, K. Soome ja Andres Soome, Erastvere vallast. 87. 115 aasta eest 12.3.1895 toimus Kanepi Laulu Seltsi ruumides Aleksander Lätte klaverikontsert, kirjutab “Olevik” nr.10 7.3.1895. 10

88. 115 aasta eest 1895 Lihavõtte keskmisel pühal etendati Kanapää Laulu Seltsi majas näitemäng “Unes nähtud väimees” kirjutab “Postimees” nr.77 8.4.1895. 89. 115 aasta eest 28.5.1895 pühitses Kanapää Laulu Selts teisel nelipühal oma kümne aastast kestuse päeva, kirjutab “Virmaline” nr.23 9.6.1895, “Olevik” nr.21 20.5.1895, “Postimees” nr.95 1.5.1895. 90. 115 aasta eest 1895 märgitakse, et Kanepis on apteek köstrimajas. 91. 115 aasta eest 1895 ilmus A. Weizenbergi näidend “Maie ja Mihkli kosjad ehk klaas viina” Tartus Hermanni trükikojas, 2. tr. Viljandis Leokese kirjastuses 1911. 92. 110 aasta eest 1900 rajati Krootuse (Kõlleste) valda Võrumaa Rahvahariduse Seltsi osakond, millele kuulus raamatukogu ja näitelava ning tegutses ka noorte ühing. K. Veskimäe järgi on tegevusluba antud 1909 29.apr. 93. 110 aasta eest 1900 ilmus A. Weizenbergi raamat - kokkuvõte tõekspidamistest ja elukogemustest “Licht und Schatten. Betrachtungen von A.Weizenberg. 94. 105 aasta eest 1905 Tartu Ülikooli aulas toimunud ülemaalisel rahvaesindajate kokkutulekul oli Valgjärve saadikuks valitud Mart Miti poeg Karl Mitt (*6.01.1861), kes oli tegev Tamme muusikakooris, sealse piimatalituse asutajaid ja juhataja, Kanepi kihelkonna konvendi saadik (1890-1907). 95. 100 aasta eest 1910 ilmus A. Weizenbergi lastenäidend “Jõulupuu” Viljandis Leokese kirjastuses. 96. 90 aasta eest 1920 moodustati Erastvere metskond Teise Tartumaa (Võru) kroonumetskonna ja mitmete mõisate metsade (peamiselt Erastvere) baasil. 97. 90 aasta eest 1920-1925 oli Erastvere metskonna ülemaks Herbert Sachsentahal . 98. 90 aasta eest 1920 .aastast alates on Kadriorus Kunstimuuseumis eksponeeritud A. Weizenbergi teosed püsivalt. 99. 90 aasta eest 1920 asutati Erastvere Suurküla, Rahvaraamatukogu Selts. 100. 90 aasta eest 1920 asutati Põlgaste, Valgjärve, Kõlleste Põllumeeste Kogud. 101. 90 aasta eest 1920 (-25) asutati Põlgaste II masinatarvitajate ühing. 102. 85 aasta eest 4.02.1925 . nimetati Kanepi tänavaks tänav Tallinnas Koplis. (Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Kirjastus “Valgus” 1972). Kanepi tänava nime kannab ka Viljandis üks tänav. 103. 85 aasta eest 15.02.1925 korraldati Kanepi kihelkonna kongress kõigi kihelkonna elu küsimuste käsitlemiseks. 104. 85 aasta eest 20. juunil 1925 asutati Kaitseliidu Kanepi malevkond Kaitseliidu Võru maleva kooseisus . Kanepi malevkonna juhtkond 1936. a.: Kanepi malevkonna päälik - reservkapten Joonas Loot, elukoht Kanepist ca 3 km Otepää suunas Peratsjärve talus; Malevkond koosnes kuuest allüksusest 315 tegevliikmega: Erastvere kompanii – päälik Ludvig Oja ; Kooraste kompanii – päälik Leo Adler ; Kärgula üksikrühm – päälik Richard Matteus ; Kõlleste üksikrühm – päälik Artur Pähn ;Põlgaste üksikrühm – päälik O. Rakso ; Valgjärve kompanii – päälik Ilmar Lilleallik. Malevkonna propaganda päälik Roland Aabel. Malevkonna majanduspäälik – Robert Zirkel . Malevkonna relvapäälik Jaan Pokk . Malevkonna adjutant Kondrat Otsus . Põlgaste üksikrühma pääliku abi Alfred Sild . Kooraste kompanii sanitaarpäälik August Tina . 105. 85 aasta eest 15.02.1925 , ilmus “Postimehes“ nr. 45 erilehekülg Kanepi kihelkonna kongressi puhul kõigi kihelkonna elu küsimuste käsitlemiseks. Kihelkonna ajalugu, Kanepi kihelkonna Seltsid, Kanepi kihelkonna majanduslik seisukord (märgiti, et Kanepi alevikus on 20 elumaja, ligi 400 elanikku, postkontor, kool, apteek, seltsimaja, kümmekond kauplust, hulk käsitöölisi. Edasiarengut takistas ehituskruntide puudus. Eelmisel suvel planeeriti Kanepi alevikus ehituskrunte Erastvere mõisa ja Kanepi kirikumõisa maadel 40 ümber. 106. 85 aasta eest 1.03.1925 asutati Kanepi VTS puhkpilliorkester 10 mängijaga, kapellmeister viiulimängijast postkontoriülem J. Pokk . Varem oli Kurgsoo metsavahi K. Freimanni juhatatud tantsuorkester töötanud Laulu Seltsi juurses ja kaasa mänginud ka operettides. Tuletõrje orkestrijuhiks sai Brücher Otepäält, tema järel Tartu Muusikakoolis orelimängu õppinud Aksel Kripson (Kriipsaar), alates 1931. aastast Konservatooriumiharidusega Oskar Kleemeier ; orkestris mängisid Eduard Meier, Eduard Sada, Valter Kalk, Paul 11

Tina, Heini Abel, Rudolf Kool, Hugo Müürsepp, Karl Jürgenson ja Robert Kangro. Hiljem lisandusid Jaan Akken, Leonhard Abel jt. Pillid telliti Tsehhoslovakkiast. 107. 85 aasta eest 13.06.1925 ilmus jälle erilehekülg “Postimehes“ Kanepi Laulu-Mängu Seltsi 40. a. juubeli puhul, mida tähistatakse laulupeoga 14.06.1925 . Pidupäev avatakse seltsimajas, sellele järgneb rongkäik ilusasse Erastvere parki. Pidukõne, üle 500 laulja. Esimesed koolmeistrid Abel, Treffner, Erlemann, G. E. Luiga, Kannid, kaks Lutsu, Saar, Vares, J. Lepik, A. Daniel, A. Kudu. 108. 85 aasta eest 14.06.1925 tähistati Kanepi Laulu-Mänguseltsi 40. aastapäeva laulupäevaga. Pidupäev avati pidutoimetaja Adam Bachmanni kõnega seltsimajas, järgnes lauljate rongkäik Erastvere parki, kus peeti laulupidu üle 500 laulja ja pillimängijaga ning õhtul etendati seltsimajas näitemäng. Seltsi aastapäeva puhul ilmus R. Abeli raamatukaupluse kirjastamisel J. M. Eiseni koostatud „Kanepi“. „Postimehes nr. 156 13.06.1925 ilmus erilehekülg seltsi elust, hariduse allikaist, seltsitegelastest ja kirikuõpetajatest. 109. 85 aasta eest 1925 asutati Hilba-Kõlleste-Kiuma meierei. 110. 85 aasta eest 1925 asutati Valgjärve Karskusselts. 111. 85 aasta eest 1.04.1925 saabus post küüthobustega Võrust Kanepisse 6 korda nädalas . 112. 85 aasta eest oktoobris 1925 alustas Aleksander Jannes Kanepi Vabadussamba ehitustööd 2 inimesega. Samba maksumus oli 305 558 marka. 113. 85 aasta eest 1925 oli Võrumaalt üliõpilasi 331, 1000 elaniku kohta 4. 114. 80 aasta eest 1930. aastal alustas tegevust Kanepi Põllumeeste Konvent , mille piirkond oli: Kärgula, Urvaste, Kooraste, Valgjärve, Kõlleste, Põlgaste ja Erastvere vallad. Juhatus: Elmar Saag, Otto Jõgi, Põllutöökoja liige Eduard Lõhmus. Konvendi liikmed: Johan Pittin, Jaan Kelp, Jaan Kalev, Ilmar Lilliallik, Jaan Mühlberg, Arnold Mõrd, Hugo Leis, Valter Leis, Eduard Väits, Johannes Raig, Ernst Keller, Aleksander Maala, seltskondlike organisatsioonide poolt Olev Lepik, ühistegevuslike asutuste poolt Enn Viljasto, maanaiste poolt Salme Oja, konsulent Hugo Polna. 115. 75 aasta eest 1935 ilmus J. Perdi uurimus „August Weizenberg - eestilise visaduse kehastus“. Eesti rahvuslike suurmeeste sarja nr. 4. raamatuna. 116. 60 aasta eest 1.10.1950 moodustati ENSV-s Põlva rajoon Võrumaa Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva ning Tartumaa Ahja ja Kiidjärve valdade baasil (otsusega 26.09.1950). 1959 liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa Kooraste, Valgjärve ja Veski külanõukogu ning 1961 endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa Alaküla, Leevi, Linte, Mikitamäe, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Võõpsu ja Värska külanõukogu. Põlvas oli siis 776 elanikku. 117. 35 aasta eest 31.5.1975 toimus esimene Kanepi kodukandipäev kihelkonna moodustamise 300. aastapäeva tähistamiseks. Konverents, raamatunäitus R. Abelilt, kultuuritegelaste mälestamine kalmistul, rahvapidu Erastvere pargis, 9 artiklist koosnev sari „Kanepi-300“ M. Reinfeldtilt “Koidus”(1975 22.5-10.06.). M. Reinfeldt kinkis Kanepi koolile Tartu Kunstikooli kujundatud nahkköites uurimuse “Kanepi kihelkonna kultuurilugu XIX saj kuni XX saj. alguseni“. 118. 35 aasta eest 1975 filmiti Kanepis “Suve” Jõksis Hinni talus. 119. 20 aasta eest 10.4.1990 andis M. Hirvlaane üle Kanadas Torontos Võrulaste Koondise esinaisele Salme Vesile Kanepi kihelkonna kultuuriloo käsikirjalise raamatu Kanepi kihelkonna tutvustamiseks Kanada eestlastele. 120. 20 aasta eest 1990 sai Rootsis asunud Eesti Vabariigi Eksiilvalitsuse peaministriks presidendi ülesannetes Heinrich Mark , sündinud 1.10.1911 Kõlleste v. Otsa talus, lõpetanud Kanepi kihelkonnakooli ja Võru ÕS ja Tartu ÕS ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1938. Eesti Vabariigi järjepidevuse kindlustamiseks andis Heinrich Mark Kadriorus 8.10.1992 vastvalitud EV presidendile Lennart Merile üle eksiilis 50 aastat hoitud Eesti Vabariigi presidendi institutsiooni. 121. 10 aasta eest 28.02.2000 teatas Jaan Ginter projektist giidide täiendkoolituseks Kanepi, Kõlleste ja Vastse-Kuuste valdadega kodupaigast (20 tundi), 1.03.2000 algas giidide õppus “Meie kodukoht” Kanepis, mida viis läbi M. Hirvlaane. 122. 10 aasta eest 29.07. 2000 toimus Karste ja Kaagvere küla päev . 12

123. 10 aasta eest 9.08.2000 korraldati kihelkonna päeva puhul rongkäik ja isetegevuslaste kontsert Jõksi järve ääres. 124. 10 aasta eest 19.08.2000 tähistati Kanepi kihelkonna 325. aastapäeva . Näitused koolis, raamatukogus ja kultuurimajas, rongkäik algas taas Ausambaplatsilt Jõksi järve äärde laululavale. Kontsert algas Kanepi, Osula ja Vastse-Kuuste ühendatud segakooride esinemisega, esinesid folklooriansamblid Otepäält ja Pühajärvelt, tantsurühmad Urvastest, Kanepist, Osulast, Sulbist, Kõllestest, Põlgastest ning lauluansamblid Kanepist ja Põlgastest. Meeleolu lõi Pühajärve puhkpilliorkester, mida juhatas Arno Anton. Päevakohane ajalookonverents toimus Kanepi Gümnaasiumis. Kihelkonna juubeli puhul ilmus Milvi Hirvlaane raamat „Kanepi kihelkond 325” Kanepi Laulu Seltsi embleemiga kaanel. Koolide ajaloos 125. 190 aastat tagasi 1820. aastast on Erastvere Suureküla kool (asutatud 1748) nimetatud vallakooliks, kool on asunud Rätsepa talu maal, õpetajaks külarätsep Simm Tiisler . 126. 185 aastat tagasi 1845-1874 oli Hurmi algkooli juhatajaks Johann Sibul , koolis käis 55 õpilast. 127. 140 aasta eest 1870 valiti Kanepi kihelkonna koolmeistriks oma kooli kasvandik Adam Adolf Arras, kes oli just Valgas Cimze seminari lõpetanud. Tema teeneks on kõikide kihelkonna kooride koondamine oma juhtimise alla . 1872. a. lahkus ta Võrru köstriks . 128. 130 aastat tagasi 9.07.1880 kirjutas „Sakala“ Kanepi kihelkonna koolivalitsuse koosolekust, Eesti Aleksandrikooli Komitee abikomitee koosolekust, Keiserliku Majesteedi 25. juubeli tähistamisest Kanapääs, samuti tulekahjust, milles Kanepi kooliõpetaja Hans Kann kaotas kogu oma varanduse, ajaleht võtab vastu annetusi tema heaks. 129. 130 aastat tagasi aastatel 1880-1906 oli Hurmi algkooli koolijuhatajaks Jakob Kattalsepp . 130. 130 aastat tagasi 1880 valmis uus Kanepi kihelkonnakooli kahekorruseline puust koolimaja köstrimaja läheduses. Kool oli 4-aastane, kolme õpetaja ja 110 õpilasega. Usuõpetuse tunnid, leeritunnid toimusid 16-18 aastastele (tütarlastele kevadel, poistele sügisel) kõrvalasuvas leerimajas. 131. 130 aastat tagasi 1880 ehitati parun Paul v. Ungern-Sternbergi kulul uus Kooraste koolimaja Vastse-Kivi talu maa peale, kooli juhatajaks oli (1880-1899) Kusta Kann. 132. 85 aastat tagasi 15.02.1925 toimus Kanepi Laulu- ja Mängu Seltsi eestvõttel kihelkonna hariduspäev. 133. 50 aastat tagasi 1960 moodustati Kanepi 8-kl. Kooli baasil Kanepi keskkool . 134. 50 aasta eest jaanuaris 1960 alustas tegevust Kanepi poistekoor Pärja Pilve juhatusel, saavutas Tartus juubelilaulupeo võistulaulmisel 1969. a. teise koha paremate tegutsemisvõimalustega suurlinnade ja muusikakooli poistekooridega võisteldes. Kiriku ajaloos 135. 315 aasta eest 1695 oli Kanepi aladel suur viljaikaldus ja nälg. Kirikuõpetajaks sai (1695- 1700) rootslane, Tartu Maarja kiriku diakon Laurentius Quist . 136. 285 aasta eest 1725 on kihelkonnas 92-st adramaast järel ainult 55. Hävinenud oli ka Kanepi kirikumõis. Kirikuõpetajaks on Milies Georg Heinrich 1725-1728, surnud Kanepis. 137. 260 aasta eest 1750 põles (kirikukroonika järgi) maha kirikumõisas pastoraadi hoone koos kiriku dokumentidega. Kiriku köstriks oli Arndt Grubbe (1750-52). 138. 250 aasta eest 1760-1779 oli Kanepi kiriku köstriks Mart Ignatius. 139. 230 aasta eest 1780 tuli Kanepi kiriku organistiks, köstriks ja kihelkonna koolmeistriks (1780-1825) Gabriel Janter . 140. 225 aasta eest 1785 kinkis riiginõunik Cappel Kanepi kirikule oreli, mis oli varem Tartus Jaani kirikus kasutusel olnud. 141. 205 aasta eest (1805-1817) alustas praost Roth kirjavahetust (Kirjandusmuuseumis on 70 kirja koopiad) Liivimaa superintendendi K. G. Sonntagiga , kus käsitletakse ka Kanepi koolide tegevust ja kultuurielu. 142. 205 aasta eest 1805 moodustati Liivimaa ülemkonsistooriumi otsusega keelepiiride koondamise põhimõttel Tartu-Võru praostkond: 9 võrumurdelise kihelkonnaga liideti 8 tartumurdelist kihelkonda, millest kujunes ainulaadne kiriklik haldusüksus, mille eesotsas seisis praostina (1789-1818) Johann Philipp von Roth . 143. 185 aasta eest 1825 sai Kanepi kiriku köstriks ja kihelkonna koolmeistriks Gustav Kersten 13

144. 190 aastat tagasi 1820 laiendati Kanepi Mäe kalmistut. Aastaarv 1820 on raiutud vanale kiviristile. 145. 190 aasta eest 1.12.1820 toimus Tartus Dörptsche Zeitungi andmetel praost Rothi maise vara oksjon 146. 185 aasta eest 1825-1829 oli Kanepi kiriku köstriks ja kihelkonna koolmeistriks Gustav Kersten. 147. 165 aasta eest 1845 on käinud Tartus end õigeusu preestri juures üles andmas uue usu (keisri usu) vastuvõtmiseks ja lasknud end ristida 33 meest Kanepi kihelkonnast. 148. 160 aasta eest 1850 ordineeriti Riias Georg von Holst ja õnnistati Kanepi koguduse õpetajaks, kus ta töötas kuni 1883, mil ta oli sunnitud koguduse survel lahkuma väikesemasse Käina kogudusse. Ajakirjanduses sai ta tuntuks oma väljamõeldud atentaadilooga, kasutades oma terviseriket valesüüdistuseks koolmeister M. Varese vastu. Koolmeistrite põhjuseta vallandamine ja tagakiusamine kutsusid esile kohalike seltsitegelaste vastureaktsioonid ajakirjanduse kaudu. 149. 150 aasta eest 1860 põletati ära Kanepi kirikuaias häbipost , posti alus künti üles ja sinna külvati vili õpetaja G. v. Holsti ajal. 150. 120 aasta eest 10.11.1890 kirjutab “Sakala”: „Keisri Majesteet on 28.09. kõigekõrgemalt luba andnud, et (kiriku)õpetaja von Holst Kanapää Ev. Luteruse kirikule ühe maatüki, mille väärtus 5400 rubla, selle otstarbega kinkida tohib, et sellele väetimatele varjupaika rajada“. Sama sõnum “Sakalas” 1895 nr.44. 1.11., lk. 3: „Kanapääs osteti 1888 õp. G. v. Holsti poolt Järve talu, 24 taalrit suur ühe vanade ja jõuetumate maja ehituse tarvis“. 151. 120 aasta eest 1890 sunnib kirikuõpetaja Falck Kanepist lahkuma kihelkonnakooli õpetaja ja köster J. Vahi , uueks õpetajaks ja köstriks tuli Johannes Valdmann , kes von Falki poolt juba 1896 vallandatakse. 152. 90 aasta eest 1920-1922 oli Kanepi kirikuõpetajaks Ado Köögardal . 153. 65 aasta eest 25.11.1945 õnnistati Kanepi kirikuõpetajaks Raimund Peiker (19.11.1914- 5.03.1992) kuni lahkumiseni tervislikel põhjustel 1991. 154. 20 aasta eest 27.08.1995 tähistas Kanepi kogudus oma kiriku 185 . aastapäeva, jutluse pidas Jüri Pallo, laulis koguduse segakoor Piia Jõksi juhatusel ja Põlva Maarja koguduse kammerkoor Ester Ratassepa juhatusel. 155. 10 aasta eest juulis 2000 tuli Kanepi kirikuõpetajaks Margit Lail esimese naisõpetajana Kanepis , sündinud 20.03.1966 Võrus, lõpetanud Võru Kreutzwaldi G. ja EELK Usuteaduse Instituudi teoloogina, saanud õpetaja kutse Pastoraalseminaris, õpib Tartu Ülikooli religiooniantropoloogia magistriõppes, ordineeritud 1996 diakoniks, 1998 õpetajaks, teeninud Palamuse koguduses ja Tartu praostkonna vikaarõpetajana, teenis Kanepis esimest korda märtsikuu esimesel pühapäeval 2000, õpetajaks valiti 11.06. ja konsistoorium kinnitas 4.07. ning introduktsioonitalitus oli 1.10.2000. 156. 10 aasta eest 15.07.2000 toimus Kanepis ja Erastveres v. Ungern-Sternbergide ülemaailmne perekonnapäev, ekskursiooni juhtis M. Hirvlaane, mälestuspalvusel Erastvere pargis asuval pärand perekonnakalmistul Conradi mälestuskabeli juures teenis õpetaja Margit Lail. 157. 10 aasta eest 10-13.08.2000 toimus praost Rothi järeltulijate II ülemaailmne perepäev Kanepis. Ilmus M. Hirvlaane raamat „Johann Philipp von Roth“. 11.08. toimus mälestusteenistus Mäe kalmistul, teenis Margit Lail. Mõisate ajaloos 158. 560 aasta eest 1450 on müügidokumendis esimest korda mainitud Vana-Piigaste (Alt- Pigast, Pyks, Pigst, Pix, Pulmetz) mõisat Otepää kihelkonna järgi, kuna selle omanikud vennad Buxhöwdenid müüsis Pyksi küla koos 5 teise külaga Dorpati/Tartu raeisandale Gories von dem Berckile. 159. 500 aasta eest 1510 ostis Vana-Piigaste (Pulmeze) 5 küla Tartu kodanikult Heinrich Budtenbrockilt Jürgen Dumpian. 160. 480 aasta eest on kirjutatud, et enne 1530 on Kaagrimõis e. Kaagvere (Kaifer, Kaweremois) kuulunud Kaweri suguvõsale. Jürgen Tödwen müüs selle Peeter Stackelbergile. Stephan Bathory andis mõisa Peter Schluszile, kellelt ostis selle tagasi Hans Stackelberg, temalt 14

võeti mõis ja anti poolakas Janusch Kaminskyle. Gustav Adolfilt sai selle mõisa Niels Sternschildt, kelle abikaasa oli sünd. Stackelberg ja nendele kuulus mõis kuni 1816. a-ni. 161. 470 aasta eest 1540 on mainitud Kaagvere (Kaever) mõisa külasid. 162. 465 aasta eest 1545 olid Kõlleste (end. Krootuse, Alt-Köllitz), Vastse-Kõlleste ehk Musti mõis ja Karaski iseseisvad mõisad, kuulusid Tartu stiftfoogtile Elert Krusele, kes Liivi sõja ajal oma kahtlase tegevusega venelaste kasuks omandas halva kuulsuse. Abielu kaudu läks mõis Delwigile, siis Bergile, kelle käes mõis oli poola ajal. 163. 410 aasta eest 1600 saavad Zöged Erbstferi/Erastvere mõisa tagasi Södermanlandi hertsogilt Karlilt, kuid kaotavad 1619 poola Malissovskyte suguvõsale. 164. 410 aasta eest 1600 andis Södermanlandi hertsog Karl Vana-Piigandi (Alt-Pigant) mõisa Jürgen Pohlmannile tänutäheks laenu eest kuningale. Varem oli mõis kuulunud Reinhold Tiesenhausenile Rannust, piiskoppide ajal Wiegant Rumpfile, kelle eesnimest sai mõis nime. Poolakate tagasi tulles läks mõis Malsowsky lesele. 165. 385 aasta eest 1625 riigistati Rootsi kuninga Gustav Adolfi käsul Kõlleste mõis ja anti see Norrköpingi õiguse alusel Hans Rothkirchile, kes mõisa kahel korral pantis Jürgen Rothausenile. 166. 385 aasta eest 1625 sai Norrköpingi õiguse alusel Valgjärve mõisa oberstleitnant Hans Berg , 1628 sai ta veel lisaks Piigandi ja 1637 Karstemõisa, Vanamõisa ja Kavastuküla. 18. saj. keskel läheb see mõis Thilo v. Thilaude kätte. 167. 385 aasta eest 1625 on sõdade tagajärjel Vana-Piigaste mõisa asemele kasvanud mets, seetõttu on mõisa keskus üle viidud Piigaste külla. Södermanlamndi hertsogi poolt Magnus Nierothile antud mõis ei ole juba 1601. aastast enam kandnud Pulmetza nime, vaid esineb Pigasti nime all. 168. 345 aasta eest 1665 läks Piigaste mõis Magnus Nierothilt Platerite kätte kuni 1724, mille järele vaheldusid Löwed, v. Reutzid, v. Schulmann. 169. 335 aasta eest 1675 eraldati Erastvere mõisast Kanepi kihelkonnale peale kiriku ja surnuaia maa veel kirikumõisa ja köstri ning kellamehe talud. Kiriku juures oli Erastvesre mõisale kuulunud kõrts. 170. 285 aasta eest 1725 on pärast Põhjasõja lõppu Kanepi kihelkonnas 92-st adramaast järele jäänud vaid 55. Hävinenud oli ka Kanepi kirikumõis, kool. Karstemõisa adramaadest ei olnud säilinud ühtegi, ka külade nimistust puudusid mitmed külad koos elanikkudega, olid järel vaid nimed. 171. 230 aasta eest 1780 on Valgjärve mõisast eraldunud Sõreste mõis, mis oli oberst Florian Thilo v. Thilault 18. saj. keskel läinud pandina v. Willebrandtile, siis v. Thurnau valdusse. 172. 225 aasta eest 1785 said Piigaste mõisa omanikuks riiginõunik Cappel , kes Kanepi kirikule oreli kinkis. XIX sajandi algul eraldas Julius Johann v. Cappel Sottamoisa karjamõisa iseseisvaks Neu_Pigasti ehk Uue-Piigaste mõisaks, Vana-Piigaste käis pandina edasi käest kätte. 173. 220 aasta eest 1790 pantis Jacob Georg von Berg Valgjärvest eraldatud Sawerna (Sawwern) mõisa von Rehekampffile. 174. 205 aasta eest 1805 sai major Helmerseni poolt 1794 Põlgaste mõisast eraldatud Hurmi karjamõisa Tiesenhausenitelt pantvalduseks praost Rothi vend Carl August v. Roth kümneks aastaks. 175. 160 aasta eest 1850 lasi Põlgaste ja Hurmi mõisate omanik Nicolai von Roth ehitada Hurmi mõisas kuivati, mille otsaseinal on tänapäeval säilinud N. v. Rothi initsiaalid. 176. 140 aasta eest 1870 on Sõriste mõisa omanikuks v. Kiel, kellelt mõis 1920 riigistati. 177. 135 aasta eest 1875 ostis Sawerna mõisa von Pfeifferilt eestlane Jaan Kissa, kelle perekonnale mõis kuulus kuni riigistamiseni 1921. Mõisal talud puudusid. 178. 130 aasta eest 19.08.1875 jagati 1863 patendiga ühendatud Kooraste mõis nii, et Kooraste ja Kaagrimõis jäid üheks mõisaks Kooraste nime all, Karstemõisast, Jõksist ja Mügrast sai teine mõis Karstemõisa nime all. 179. 130 aasta eest 1880 ehitati Erastvere mõisa metskonna kontorihoone.