Rohelise Võrgustiku Rakendumine Põlvamaa Omavalitsustes Magistritöö Linna- Ja Tööstusmaastike Korralduse Erialal
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadri Kaska Rohelise võrgustiku rakendumine Põlvamaa omavalitsustes Magistritöö linna- ja tööstusmaastike korralduse erialal Juhendajad: prof Mart Külvik Tuuli Veersalu Tartu 2014 Kaitsmisele lubatud "......" .......................20.....a EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi õppedirektor/osakonna juhataja: ..................................................................................................................... Magistritöö juhendaja: ................................................................................................................. Olen koostanud magistritöö iseseisvalt ja kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. /Eesnimi, perekonnanimi ja allkiri/ Käesolev magistritöö on koostatud ühe osana EMÜ magistriastme õppetööst. Magistritöö hindamine positiivse hindega ei tähenda, et põllumajandus- ja keskkonnainstituut vastutab töös kasutatud meetodite, saadud tulemuste ja tehtud järelduste eest. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja/või üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina, Kadri Kaska 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö Rohelise võrgustiku rakendumine Põlvamaa omavalitsustes, mille juhendajad on prof Mart Külvik ja Tuuli Veersalu 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ allkiri Tartus, 30.05.2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE JA PROBLEEMI PÜSTITUS ................................................ 9 1.1. Rohelise võrgustiku käsitlused ........................................................................................ 9 1.1.1. Rohelise võrgustiku struktuurielemendid................................................................ 17 1.2. Ruumilise planeerimise arengud Euroopas .................................................................... 21 1.3. Rohelise võrgustiku rakendamisest ruumilisse planeerimisse ....................................... 26 1.4. Rohelise võrgustiku rakendamisest Eestis ..................................................................... 29 1.4.1. Üleriigiline planeerimistasand................................................................................. 29 1.4.2. Maakondlik planeerimistasand ................................................................................ 34 1.4.3. Kohaliku omavalitsuse planeerimistasand .............................................................. 37 1.5. Probleemi püstitus ja uurimisülesanded......................................................................... 40 2. MATERJAL JA METOODIKA ........................................................................................... 43 2.1. Põlva maakond ja kohalikud omavalitsused .................................................................. 43 2.2. Põlva maakonna roheline võrgustik ............................................................................... 44 2.3. Metoodika ...................................................................................................................... 46 2.4. Andmed ja andmeanalüüs .............................................................................................. 48 3. TULEMUSED ...................................................................................................................... 50 3.1. Rohelise võrgustiku alade käsitlus üldplaneeringutes ................................................... 50 3.1.1. Üldplaneeringute seletuskiri ja kaardid ................................................................... 50 3.1.2. Piiride täpsustamine ja muutmine ........................................................................... 53 3.1.3. Seatud kasutustingimused ....................................................................................... 67 3.1.4. Konfliktialade käsitlus............................................................................................. 72 3.1.5. Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevalt seatud leevendusmeetmed 77 4 3.2. Planeeringutega seatud kasutustingimuste rakendumine maade arendus- ja planeerimistegevuses ............................................................................................................ 80 3.3. Rohelise võrgustiku aladel maade arendus- ja planeerimistegevuse läbiviimisel tekkinud konfliktsituatsioonid .............................................................................................. 82 3.4. Rohelise võrgustiku alade käsitlus detailplaneeringutes ............................................... 90 ARUTELU ............................................................................................................................... 91 JÄRELDUSED ......................................................................................................................... 94 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................... 102 SUMMARY ........................................................................................................................... 106 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................ 110 LISAD .................................................................................................................................... 117 LISA 1 Küsimustik kohalike omavalitsuste planeerimisvaldkonnaga tegelevatele spetsialistidele ......................................................................................................................... 118 LISA 2 Põlva maakonna teemaplaneeringus määratud üldised asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused rohevõrgustiku aladel ......................................................... 121 5 SISSEJUHATUS Dünaamilises keskkonnas on looduses toimuvad muutused üha enam inimeste juhitud, inimesed muutuvad maastikul domineerivaks ja looduskeskkond on seega järk-järgult killustatum. Igasugune maastik kui inimeste elukeskkond vajab kaitset, hoolt ja kokkuleppeid. Maastiku planeerimist peetakse looduskaitse korraldamise põhivahendiks väljaspool kaitsealasid. Ökoloogilise võrgustiku säilitamine ja kujundamine on maastikuplaneerimise üheks võtmeküsimuseks. (Sepp et al 1999) Ökoloogilise võrgustiku mõistet on arendatud üle kogu maailma alates 1970ndatest ning see on saanud palju toetust oma kasuliku funktsiooni ja tõhususe tõttu. Ökoloogiliste võrgustike kontseptsioon annab komplekssema lähenemise looduskaitse ja keskkonnakaitse küsimustele. Looduslike ja poollooduslike ökosüsteemide/alade vahelise ruumilise struktuuri rajamisega proovitakse ühtlustada majanduslikku maakasutustava koos keskkonnakaitse ja looduskaitse eesmärkidega. Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust ning selle eesmärk on kujundada looduslike alade nii ökoloogilisest, loodus- ja keskkonnakaitselisest kui ka sotsiaalsest aspektist põhjendatuim ruumiline struktuur. Eestis rakendati ökovõrgustiku põhimõtet juba 1960. aastail, kui püüti luua korda meie loodusvarade kasutuses ja planeerimises (Külvik & Sepp 1998). Ökoloogilise võrgustiku põhimõtted olid Eestis välja töötatud 1980. aastateks ja neid rakendati füüsilises planeerimises. Planeeringu koostamisel tuleb järgida liigilt üldisemas kehtestatud planeeringus sätestatut, et tagada ruumilise arengu järjepidevus (Lass 2003). Üleriigilise planeeringuga „Eesti 2010” määratleti 12 rahvusvahelise ja üleriigilise tähtsusega rohelise võrgustiku tuumala ning neid ühendavad peamised koridorid. Alates 2007. aastast on Eesti tervikuna kaetud rohelise võrgustiku planeeringuga maakonna tasandil, mis tugineb ühtsetel metoodilistel alustel (Sepp, Veersalu 2013). Rohelise võrgustiku planeeringuga on määratletud tuumalad ja rohekoridorid, mida omakorda on üld- või teemaplaneeringutega omavalitsuse tasandil täpsustatud ning seatud rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused. 6 Üleriigilise planeeringu „Eesti 2010” rakendumise kohta koostatud eksperthinnangutes ja üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” sisendite kokkuvõtetes on ära märgitud erineva taseme planeeringute omavahelist nõrka sidusust ja varasemalt kehtestatud planeeringutes, sh teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, püstitatud eesmärkide täitmise analüüsi puudulikkust. Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” on samuti märgitud, et üldplaneeringutes tuleb rohkem tähelepanu pöörata rohelise võrgustiku alade piiride ja kasutustingimuste täpsustamisele. Rohelise võrgustiku toimimise meetmete rakendamine sõltub planeeringuid kehtestavatest haldusorganitest, kellel on pädevus otsustada, kui oluliseks rohevõrgustiku toimimist peetakse. Kuna varasemalt ei ole uuritud, kuidas rohelise võrgustiku temaatika kogu maakonna omavalitsuste tasandil arendus- ja planeerimistegevuses on rakendunud, siis sellest tulenevalt on valitud käesoleva töö teema. Käesolev uurimustöö analüüsib rohelise võrgustiku alade planeeringu rakendumist Põlva maakonna omavalitsuste tasandil. Magistritöö eesmärk on uurida rohelise