2012 Aastaraamat
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
AASTARAAMAT Yearbook 2012 Sisukord Content 2 Koos suudame rohkem | Together we can achieve more 4 Uus rahastamisperiood ja uued ootused | New financing period and new expectations 6 Sihipärane töö tõi hea tulemuse | Focused work and good results 8 Taotlejate nõustamine tõuseb enam fookusesse | Counselling for supporters as a central issue 10 Mis on KIK? | What is EIC? 11 Uued jõud KIK-i juhatuses | New powers on the Board 12 KIK aastal 2012 | KIK in 2012 14 Rahastamistaotluste hulga kasv | Numbers of grant applications grow 16 Kompetentsus tagab edu | Competence guarantees success 18 Sisemine efektiivus on tõusuteel | Growth of efficiency 19 Kvoodimüügi jätkuv edu | Continuing success in emissions trading 20 Keskkonnateadlikkus | Environmental awareness 24 Looduskaitse | Nature protection 28 Veemajandus | Water management 32 Jäätmekäitlus | Waste management 36 Energeetika ja atmosfääriõhukaitse | Energy and protection of ambient air 40 Keskkonnakorraldus ja maapõu | Management of environment and the Earth’s crust 42 Keskkonnajärelevalve ja -seire | Environmental monitoring and survey 44 Metsandus | Forestry 46 Kalandus | Fishery 48 Maakondlik | Regional 50 Kokkuvõtlikud finantsaruanded | Financial reports 54 Audiitori kinnitus | Independent auditors´ report 2 AASTA TEGEVUSARUANNE Koos suudame rohkem Together we can achieve more Umbes 12 kuud tagasi KIK-i eelmisesse aastaraamatusse eessõna kirjuta- des rõõmustasin selle üle, et euroraha jagamine oli õnnestunud sujuvalt ja tõhusalt käima saada. Ega kellelegi ei meeldi oma sõnu süüa, mistõttu mul on eriti hea meel, et tookordsed kiidusõnad olid igati põhjendatud: kui 2011. aastat võib väljamaksete poolest nimetada väga heaks, siis 2012 on ära teeninud epiteedi „suurepärane”. Nende kahe aasta jooksul maksti kokku välja üle 300 miljoni euro, mis on omakorda peaaegu pool kogu summast, mis meil aastatel 2007–2013 EL-i eelarvest keskkonna heaks kasutada on. See on tähelepanuväärne summa, tänu millele said tehtud asjad, mis elu Eestis paremaks muudavad. On aga üsna kindel, et millegi lõpp tähendab ühtlasi millegi uue algust. Ehk kui ühelt poolt töötame selle nimel, et meil praegu käes olevad eurorahad õigel ajal ja õigeks asjaks ära kasutada, siis teiselt poolt on 2012. aasta möödunud tulevikuks valmistumise tähe all. Ka 2014–2020 saame tänu Euroopa maksumaksjatele panustada märkimisväärseid summasid sellesse, et Eesti keskkonna seisundit silmanähtavalt ja tuntavalt parandada, ning teha seda kiiremini ja jõulisemalt, kui me seda ainuüksi oma riigi rahaliste vahenditega suudaksime. Peaaegu sama kindel on see, et kus tööga hästi hakkama saadakse, sinna antakse seda juurde. Seni ootasime eelkõige, et KIK oleks korrektne ja kohusetundlik rakendaja. Nüüd ootame lisaks, et KIK mõtleks kaasa selle üle, kuhu tulevikus raha suunata ning kuidas seda kõige tulemuslikumalt teha. Loomulikult, keskkonnapoliitika kujundamine on Eestis endiselt keskkonnaministeeriumi ülesanne, kuid KIK-i töötajad saavad oma unikaalse teabe ja kogemustega olla suureks abiks heade otsuste tegemisel. Keegi ei ole toetuse küsijatele, Keit Pentus-Rosimannus nende vajadustele, muredele ja õnnestumistele nii lähedal kui KIK. Keegi teine ei saa nii KIK-i nõukogu esimees | Chairperson for the EIC Council hästi hinnata, mida poliitika igapäevase rakendamise tasandil teistmoodi ja paremini teha. Foto: Kaupo Kikkas KIK-i uuenenud juhatus ja täienenud meeskond on neile visatud kinda elegantselt kinni püüdnud ning entusiastlikult asja kallale asunud. Minu jaoks on eriti oluline, et oleme suutnud üheskoos käivitada ka Eesti keskkonnatasudest rahastatava tondilosside lammutamise programmi. See oli paljudes paikades pikisilmi oodatud ettevõtmine, mida veel kaua tänuga meenutatakse. Usun, et kui ma järgmisel aastal seda eessõna kirjutama asun, on mul jälle võimalik kiidusõnu jagada ning lõppevast perioodist muljet avaldavaid kokkuvõtteid teha. Seniks soovin, et igaühel KIK-i 92 töötajast jätkuks tahtmist anda oma panus, et kõik, mis me Eesti keskkonna heaks teeme, oleks mõistlik ja tulemuslik. Aitäh teile tehtu eest ning jõudu edasiseks! 3 Raudsik (Myrmica) lepiklillel (Chrysosplenium alternifolium). Foto: Ingmar Muusikus About 12 months back I was writing the introduction to the Yearbook 2011, glad we also expect EIC to think along about where the money should be invested in the that we had been effective in delivering the EU grants. Nobody is fond of being future and how to use it most effectively. Obviously, the environmental policymaking is mistaken, therefore I am especially happy that the praise was not ungrounded: still the task for the Ministry of the Environment in Estonia, but the EIC staff with their while the year 2011 can be qualified as a very good one for grants, 2012 has unique information and experience can help a lot to make good decisions. No-one earned the epithet “excellent”. is as close to the applicants, their needs, concerns and success as EIC is. No-one else can better assess what should be done differently and more effectively on the level During these two years the total of more than 300 million euros were paid to recipients, of the policies applied every day. and that in turn is almost half of the total sum we can use for environment from the EU budget in 2007–2013. It is a remarkable sum of money that has enabled to do The new management of EIC and its reinforced team has picked up the gauntlet things that will improve life in Estonia. thrown to them and started working enthusiastically. For me it is especially relevant that we have been able to start the program for removing dilapidated “ghost castles”, But it is quite certain that every ending is just a new beginning. On one hand, we have financed from Estonian environmental fees. In many locations it was badly needed been working hard to use the present grants in time and for the right purpose, on and will be remembered gratefully for years. the other hand the year 2012 has been the time to prepare for future. In 2014–2020 it will also be possible, thanks to the taxpayers in Europe, to use considerable funds I believe I will have good reason for good words next year when writing the foreword for improving Estonian environment and do it faster and more vigorously than if we again, and making impressive summaries of the previous year. Until then I hope every only had our own state budget to use. one of the 92 employees in EIC had the wish to give their contribution; that everything Almost as sure is the tendency – if you manage well with your work, you will get more. we do for the environment in Estonia were reasonable and efficient. Thank you for Up to now we expected EIC to be a correct and dutiful executive first and foremost. Now what you have done already, and may the next year be successful as well! 4 Aasta tegevusaruanneProgramm Uus rahastamisperiood ja uued ootused New financing period and new expectations KIK tegi möödunud aastal rekordilise tulemuse ning maksis toetusesaajatele välja rahasumma, mis ületab kõigi eelmiste aastate summa. Selles on panus igal KIK-i töötajal. Aga mitte ainult: ka taotlejad on professionaalsemad ning projektid tõhusamad. Samas on selge, et meil seisavad ees uued väljakutsed. Euroopa Liidu eelseisval rahastamisperioodil muutub nii menetlemise kord kui ka rahaliste vahendite maht. Kui lisaks sellele suureneb keskkonnaprogrammist toetuse soovijate hulk, siis tuleb meil hoolikalt läbi mõelda ka toetuste andmise süsteem. Korrektsus taotluste menetlemisel ja täitmisel on oluline, aga veel olulisem on see, et projektide eesmärk ei kaoks reeglite rägastikku. Siinkohal on määrava tähtsusega meie tihe koostöö nii keskkonna- kui ka rahandusministeeriumiga ning loomulikult toetusesaajatega. Me tegutseme ju kõik ühise eesmärgi – puhta keskkonna – nimel ning soovime, et raha saaks efektiivselt ja õigel ajal ära kasutatud maksimaalse kesk- konnamõjuga projektide tarvis. See saab sündida ainult hea koostöö tulemusena. Ka KIK kui organisatsioon peab arenema. Lisaks efektiivsele rahastamisele ootab keskkonnaministeerium meilt kui partnerilt senisest suuremat panust keskkonna- poliitika kujundamisse. Oma osa sellesse annab kindlasti kogu KIK-i meeskond, seal- hulgas möödunud aastal loodud arendusüksus. Oluline on parandada ka inimeste keskkonna teadlikkust. Kui suudame toetatud projektide kaudu mõjutada inimeste käitumist, on sellest enam kasu, kui tagajärgedega tegelemisel. Arvestades keskkonnatasude laekumist ning seni võetud rahastamiskohustusi, saame praeguse hinnangu kohaselt 2013. aastal keskkonnaprogrammist rahastamisotsuseid Veiko Kaufmann teha ligi kolmandiku võrra vähem kui möödunud aastal. Seetõttu on tänavuse aasta juhatuse esimees | Chairman of the Management Board üks põhieesmärke parandada keskkonnaprogrammi kaudu rahastatavate tegevuste Foto: Jüri Pere kvaliteeti ja suurendada mõjusust ning veelgi selgemalt hinnata rahastatud projektide tulemusi. See on oluline, et teaksime, mis suunas ja kuidas edasi liikuda. KIK on jõudnud oma arengus etappi, kus enne edasiliikumist on tark mõelda sellele, kes me oleme. Kas proportsioonid meie erinevate rollide – menetleja, nõuandja, projektijuht – vahel on sellised, mis annavad ka tulevikus parima tulemuse, või on vaja mõnda neist tugevdada? Vastused neile küsimustele peame enne uue rahastamis- perioodi algust selgeks saama, et määratleda end nii välisvahendite vahendamise, Eesti keskkonnatasude suunamise kui ka organisatsiooni enda arengu seisukohalt. Selgus ei ole vajalik mitte ainult meile, vaid ka toetusesaajatele. Koostöö sujub hästi 5 siis, kui mängureeglid on paigas ning