Aastaraamat Yearbook 2012

Sisukord Content

2 Koos suudame rohkem | Together we can achieve more 4 Uus rahastamisperiood ja uued ootused | New financing period and new expectations 6 Sihipärane töö tõi hea tulemuse | Focused work and good results 8 Taotlejate nõustamine tõuseb enam fookusesse | Counselling for supporters as a central issue 10 Mis on KIK? | What is EIC? 11 Uued jõud KIK-i juhatuses | New powers on the Board 12 KIK aastal 2012 | KIK in 2012 14 Rahastamistaotluste hulga kasv | Numbers of grant applications grow 16 Kompetentsus tagab edu | Competence guarantees success 18 Sisemine efektiivus on tõusuteel | Growth of efficiency 19 Kvoodimüügi jätkuv edu | Continuing success in emissions trading 20 Keskkonnateadlikkus | Environmental awareness 24 Looduskaitse | Nature protection 28 Veemajandus | Water management 32 Jäätmekäitlus | Waste management 36 Energeetika ja atmosfääriõhukaitse | Energy and protection of ambient air 40 Keskkonnakorraldus ja maapõu | Management of environment and the Earth’s crust 42 Keskkonnajärelevalve ja -seire | Environmental monitoring and survey 44 Metsandus | Forestry 46 Kalandus | Fishery 48 Maakondlik | Regional 50 Kokkuvõtlikud finantsaruanded | Financial reports 54 Audiitori kinnitus | Independent auditors´ report 2 AASTA TEGEVUSARUANNE Koos suudame rohkem Together we can achieve more

Umbes 12 kuud tagasi KIK-i eelmisesse aastaraamatusse eessõna kirjuta- des rõõmustasin selle üle, et euroraha jagamine oli õnnestunud sujuvalt ja tõhusalt käima saada. Ega kellelegi ei meeldi oma sõnu süüa, mistõttu mul on eriti hea meel, et tookordsed kiidusõnad olid igati põhjendatud: kui 2011. aastat võib väljamaksete poolest nimetada väga heaks, siis 2012 on ära teeninud epiteedi „suurepärane”.

Nende kahe aasta jooksul maksti kokku välja üle 300 miljoni euro, mis on omakorda peaaegu pool kogu summast, mis meil aastatel 2007–2013 EL-i eelarvest keskkonna heaks kasutada on. See on tähelepanuväärne summa, tänu millele said tehtud asjad, mis elu Eestis paremaks muudavad. On aga üsna kindel, et millegi lõpp tähendab ühtlasi millegi uue algust. Ehk kui ühelt poolt töötame selle nimel, et meil praegu käes olevad eurorahad õigel ajal ja õigeks asjaks ära kasutada, siis teiselt poolt on 2012. aasta möödunud tulevikuks valmistumise tähe all. Ka 2014–2020 saame tänu Euroopa maksumaksjatele panustada märkimisväärseid summasid sellesse, et Eesti keskkonna seisundit silmanähtavalt ja tuntavalt parandada, ning teha seda kiiremini ja jõulisemalt, kui me seda ainuüksi oma riigi rahaliste vahenditega suudaksime. Peaaegu sama kindel on see, et kus tööga hästi hakkama saadakse, sinna antakse seda juurde. Seni ootasime eelkõige, et KIK oleks korrektne ja kohusetundlik rakendaja. Nüüd ootame lisaks, et KIK mõtleks kaasa selle üle, kuhu tulevikus raha suunata ning kuidas seda kõige tulemuslikumalt teha. Loomulikult, keskkonnapoliitika kujundamine on Eestis endiselt keskkonnaministeeriumi ülesanne, kuid KIK-i töötajad saavad oma unikaalse teabe ja kogemustega olla suureks abiks heade otsuste tegemisel. Keegi ei ole toetuse küsijatele,

Keit Pentus-Rosimannus nende vajadustele, muredele ja õnnestumistele nii lähedal kui KIK. Keegi teine ei saa nii KIK-i nõukogu esimees | Chairperson for the EIC Council hästi hinnata, mida poliitika igapäevase rakendamise tasandil teistmoodi ja paremini teha. Foto: Kaupo Kikkas KIK-i uuenenud juhatus ja täienenud meeskond on neile visatud kinda elegantselt kinni püüdnud ning entusiastlikult asja kallale asunud. Minu jaoks on eriti oluline, et oleme suutnud üheskoos käivitada ka Eesti keskkonnatasudest rahastatava tondilosside lammutamise programmi. See oli paljudes paikades pikisilmi oodatud ettevõtmine, mida veel kaua tänuga meenutatakse. Usun, et kui ma järgmisel aastal seda eessõna kirjutama asun, on mul jälle võimalik kiidusõnu jagada ning lõppevast perioodist muljet avaldavaid kokkuvõtteid teha. Seniks soovin, et igaühel KIK-i 92 töötajast jätkuks tahtmist anda oma panus, et kõik, mis me Eesti keskkonna heaks teeme, oleks mõistlik ja tulemuslik. Aitäh teile tehtu eest ning jõudu edasiseks! 3

Raudsik (Myrmica) lepiklillel (Chrysosplenium alternifolium). Foto: Ingmar Muusikus

About 12 months back I was writing the introduction to the Yearbook 2011, glad we also expect EIC to think along about where the money should be invested in the that we had been effective in delivering the EU grants. Nobody is fond of being future and how to use it most effectively. Obviously, the environmental policymaking is mistaken, therefore I am especially happy that the praise was not ungrounded: still the task for the Ministry of the Environment in Estonia, but the EIC staff with their while the year 2011 can be qualified as a very good one for grants, 2012 has unique information and experience can help a lot to make good decisions. No-one earned the epithet “excellent”. is as close to the applicants, their needs, concerns and success as EIC is. No-one else can better assess what should be done differently and more effectively on the level During these two years the total of more than 300 million euros were paid to recipients, of the policies applied every day. and that in turn is almost half of the total sum we can use for environment from the EU budget in 2007–2013. It is a remarkable sum of money that has enabled to do The new management of EIC and its reinforced team has picked up the gauntlet things that will improve life in Estonia. thrown to them and started working enthusiastically. For me it is especially relevant that we have been able to start the program for removing dilapidated “ghost castles”, But it is quite certain that every ending is just a new beginning. On one hand, we have financed from Estonian environmental fees. In many locations it was badly needed been working hard to use the present grants in time and for the right purpose, on and will be remembered gratefully for years. the other hand the year 2012 has been the time to prepare for future. In 2014–2020 it will also be possible, thanks to the taxpayers in Europe, to use considerable funds I believe I will have good reason for good words next year when writing the foreword for improving Estonian environment and do it faster and more vigorously than if we again, and making impressive summaries of the previous year. Until then I hope every only had our own state budget to use. one of the 92 employees in EIC had the wish to give their contribution; that everything Almost as sure is the tendency – if you manage well with your work, you will get more. we do for the environment in Estonia were reasonable and efficient. Thank you for Up to now we expected EIC to be a correct and dutiful executive first and foremost. Now what you have done already, and may the next year be successful as well! 4 Aasta tegevusaruanneprogramm Uus rahastamisperiood ja uued ootused New financing period and new expectations

KIK tegi möödunud aastal rekordilise tulemuse ning maksis toetusesaajatele välja rahasumma, mis ületab kõigi eelmiste aastate summa. Selles on panus igal KIK-i töötajal. Aga mitte ainult: ka taotlejad on professionaalsemad ning projektid tõhusamad.

Samas on selge, et meil seisavad ees uued väljakutsed. Euroopa Liidu eelseisval rahastamisperioodil muutub nii menetlemise kord kui ka rahaliste vahendite maht. Kui lisaks sellele suureneb keskkonnaprogrammist toetuse soovijate hulk, siis tuleb meil hoolikalt läbi mõelda ka toetuste andmise süsteem. Korrektsus taotluste menetlemisel ja täitmisel on oluline, aga veel olulisem on see, et projektide eesmärk ei kaoks reeglite rägastikku. Siinkohal on määrava tähtsusega meie tihe koostöö nii keskkonna- kui ka rahandusministeeriumiga ning loomulikult toetusesaajatega. Me tegutseme ju kõik ühise eesmärgi – puhta keskkonna – nimel ning soovime, et raha saaks efektiivselt ja õigel ajal ära kasutatud maksimaalse kesk- konnamõjuga projektide tarvis. See saab sündida ainult hea koostöö tulemusena. Ka KIK kui organisatsioon peab arenema. Lisaks efektiivsele rahastamisele ootab keskkonnaministeerium meilt kui partnerilt senisest suuremat panust keskkonna- poliitika kujundamisse. Oma osa sellesse annab kindlasti kogu KIK-i meeskond, seal- hulgas möödunud aastal loodud arendusüksus. Oluline on parandada ka inimeste keskkonna­teadlikkust. Kui suudame toetatud projektide kaudu mõjutada inimeste käitumist, on sellest enam kasu, kui tagajärgedega tegelemisel. Arvestades keskkonnatasude laekumist ning seni võetud rahastamiskohustusi, saame praeguse hinnangu kohaselt 2013. aastal keskkonnaprogrammist rahastamisotsuseid

Veiko Kaufmann teha ligi kolmandiku võrra vähem kui möödunud aastal. Seetõttu on tänavuse aasta juhatuse esimees | Chairman of the Management Board üks põhieesmärke parandada keskkonnaprogrammi kaudu rahastatavate tegevuste Foto: Jüri Pere kvaliteeti ja suurendada mõjusust ning veelgi selgemalt hinnata rahastatud projektide tulemusi. See on oluline, et teaksime, mis suunas ja kuidas edasi liikuda. KIK on jõudnud oma arengus etappi, kus enne edasiliikumist on tark mõelda sellele, kes me oleme. Kas proportsioonid meie erinevate rollide – menetleja, nõuandja, projektijuht – vahel on sellised, mis annavad ka tulevikus parima tulemuse, või on vaja mõnda neist tugevdada? Vastused neile küsimustele peame enne uue rahastamis­ perioodi algust selgeks saama, et määratleda end nii välisvahendite vahendamise, Eesti keskkonnatasude suunamise kui ka organisatsiooni enda arengu seisukohalt. Selgus ei ole vajalik mitte ainult meile, vaid ka toetusesaajatele. Koostöö sujub hästi 5 siis, kui mängureeglid on paigas ning mõlemad pooled mõistavad nende Uue juhina näen, et KIK-i töötajad on tõsiselt oma tööle pühendunud, ning vajalikkust ja teavad teineteise ootusi. Rikkumisi ja probleeme projektidega tunnen, et mind on omaks võetud. See on tõeliselt oluline, et ühtse mees- saab paljuski ennetada. Seda kinnitab ka minimaalne vigade arv struk- konnana edasi liikuda ja areneda. Meie juhatusega teeme omalt poolt kõik tuuritoetuste rakendamisel aastal 2012. Sealjuures on oluline selgitada selleks, et töötajatel oleks KIK-is hea ning nende kompetentsus ja parimad toetuse­saajatele keerulisemaid teemasid, nagu näiteks hangete või riigi- teadmised saaksid rakendatud. Eesmärk on nii praegu kui ka tulevikus üks: abiga seotu, ning pakkuda taotlejatele ja toetusesaajatele senisest enam meile usaldatud rahalised vahendid tuleb parimal võimalikult viisil Eesti meie tuge. Eeldused ja tahe on KIK-is selleks olemas. keskkonna heaks tööle panna.

Sinikael-pardid (Anas platyrhynchos), viupardid (Anas penelope), soopardid (Anas acuta) ja piilpardid (Anas crecca). Foto: Ingmar Muusikus

EIC had a record result last year: the sum we paid to the grant recipients exceeds main objectives for 2013 is to improve the quality of the activities financed from the the total of all the previous years. Each employee of EIC has their contribution in Environmental Programme, increase the impact and give clearer assessment to the it. But it is more than that: the applicants have also become more professional results of the projects that had been financed. It is relevant for us to know where to and the projects more efficient. and how to move on. At the same time it is clear that we are facing new challenges. During the new EU EIC has reached the stage where it is wise to think about who we are, before we financing period both the procedure of administrating the applications will change. move on. Are the proportions between our different roles – the body conducting Moreover, as the number of applicants wishing to receive grants from the Environmental proceedings, the advisor, the project leader – optimal to guarantee the best results in Programme, then the system for giving grants has to be given careful consideration. future, or do we need to reinforce some of them? We need to get the answers before Correct procedures and performance are relevant, but it is even more relevant not the new financing period, to determine our role in channeling foreign funds, Estonian to lose sight of the purpose of the projects in the thicket of regulations and rules. In environmental fees and our own development. this sense our cooperation with the Ministry of Environment, the Ministry of Finance Clarity is needed not just for our own sake, but also to our grant recipients. Cooperation and the grant recipients is of utmost importance. We all have a common goal – is effective, when the rules have been set and both sides understand why they are clean environment – and we all wish that the money for the projects of maximum needed and know each other’s expectations. Infringements and problems with projects environmental impact would be used effectively and in time. This is possible with can be prevented in many cases. That is confirmed by the minimal number of mistakes good cooperation only. in implementing structural aid in 2012. At the same time it is important to explain EIC as an organization has to develop as well. In addition to effective financing, the more complicated themes to the grant recipients, e.g. procurement and state aid, Ministry of Environment expects us as a partner to contribute more in the environmental and offer more support from us to the applicants and grant recipients. EIC has the policy. The whole EIC team will certainly give their share, including the Development prerequisites and will to do that. Unit created last year. It is relevant to improve public environmental awareness. If we As a new leader I can see that the EIC staff is committed to their work, and feel that manage to influence public behaviour through the supported projects, it bears more I have been accepted to the team. It is really relevant to move on and develop as a fruit than fighting the consequences. team. The Management Board will do everything we can to make the staff feel good Considering the accrue of the environmental fees and the financial obligations we in EIC and to value and use their competence and best knowledge. The aim is the already have, the estimated financing decisions from the Environmental Programme same for now and for future: the finances trusted to us to channel should be used in will decrease by one third, compared to the previous year. Therefore one of the the best possible way for the Estonian environment. 6 Aasta tegevusaruanneprogramm Sihipärane töö tõi hea tulemuse Focused work and good results

2012. aasta oli KIK-ile väga edukas: saavutasime endale seatud am- bitsioonikad eesmärgid ning hoidsime selle juures ka head kvaliteeti. Struktuuritoetuste ja rohelise investeerimisskeemi vahenditest mak- sime möödunud aastal toetusesaajatele rekordiliselt välja ligi 200 miljonit eurot. Seda on rohkem kui kolmel eelmisel aastal kokku. KIK-ile eraldatud struktuuritoetustest ja rohelise investeerimisskeemi tuludest oli aasta lõpuks välja makstud ligi pool (383 miljonit eurot).

Nii riigi kui ka toetusesaajate jaoks on oluline, et rahastatud projekte viidaks ellu kokkulepitud ajagraafikus.T ulemuse kindlustamiseks on Vabariigi Valitsus seadnud struktuuritoetuste väljamaksete kohta sihttasemed, mis said möödunud aastal täpselt täidetud. Riigieelarve prognoosid said esimest korda lausa ületatud. See on väga tähtis nii toetusesaajatele kui ka KIK-i töötajatele. Kui oleme üheskoos seadnud endale konkreetsed sihid, siis viime need ka lubatud kujul ellu. Muidugi viivad rahastatud projekte ellu eelkõige toetusesaajad, kuid usun, et oleme ka KIK-is suutnud arendada konstruktiivset koostööd aktiivse nõustamise ning järje- pideva projektide järelevalve kaudu. Ilmselt osalt tänu sellele oli rikkumiste osakaal 2012. aastal vaid 0,2% projektide mahust ning ligi 30 projekti kulude auditeerimise tulemuste veamäär null. Need on esmapilgul uskumatud tulemused, mida on ras- ke igal aastal korrata. Kindlasti aga oleme praegu uhked, et meil on niivõrd tublid toetusesaajad. KIK-i vahendatud meetmetest kõige keerukam ja rahaliselt kõige mahukam sellel rahastamisperioodil on veeinfrastruktuuri arendamise meede. Oleme toetanud 73

Andrus Kimber veemajandusprojekti, millest nüüdseks on lõppenud 11. Kokku üle 420 miljoni euro juhatuse liige | member of the Management Board eest toetatud projektide tulemusena on võimalus ühiskanalisatsiooniga liituda ligi ­ Foto: Jüri Pere 380 000 inimesel ning peaaegu 425 000 inimest saavad endale nõuetekohase joogivee. Selleks et suuremahulised ning inimeste elukvaliteeti parandavad veeprojektid saak- sid teoks tehtud, pakub KIK võimalust lisaks toetusele taotleda sihtotstarbelist laenu. Rõõm on tõdeda, et kohalikud omavalitsused on seda võimalust aktiivselt kasutanud ning laenude teenindamine sujub tõrgeteta. Nii oli 2012. aasta lõpuks Euroopa Inves- teerimispangast saadud 130 miljonist eurost otsustega kaetud juba üle 70%. Kuna laenutähtajad on pikad ja aja jooksul tuleb ikka ette mitmesuguseid väljakutseid, siis on KIK-i laenutegevuse põhimõte olla pidevalt oma klientide murede ja rõõmudega kursis. See võimaldab ühelt poolt vajalikul hetkel toetada, teiselt poolt aga vajaduse korral probleeme ära hoida. 7

2013. aasta on selle struktuuritoetuste perioodi viimane aasta. Kuigi rahva­ ­Tallinnas. Senised suurepärased tulemused on hea lähtekoht järgmiseks tarkus ütleb, et tibusid loetakse kevadel, on senised tulemused igati julgus- rahastamisperioodiks aastatel 2014–2020, mil meil seisavad ees mitmed tavad: umbes kolmandik projektidest on juba lõppenud. Lisaks käivitusid olulised muudatused: väheneb vee- ja jäätmemajandusprojektide toeta- 2012. aastal täiesti uute valdkondade projektid, näiteks tänava­valgustuse mine, samas aga avanevad võimalused rahastada uusi valdkondi. KIK on uuendamise programm seitsmes Eesti linnas ning trammitee ehitus uuteks väljakutseteks valmis.

Hink (Cobitis taenia taenia). Foto: Ingmar Muusikus

2012 was a very successful year for EIC: we achieved the ambitious aims we The most complicated measure of the period 2007–2013 is water infrastructure, which had set for us and maintained the quality standards. The grant recipients were also demands most of the funds. We have supported 73 water management projects, paid almost 200 million euros, which is a record, from the structural aid and 11 of them have been finished by now. The projects, with the total of 420 million euros Green Investment Scheme funds. That is more than for the three previous of grants, have enabled almost 380 000 people to join the public water treatment system and almost 425 000 people have been guaranteed the access to drinking years summed up. At the end of the year almost a half (383 million euros) of water that is up to the requirements. the profit from structural aid and Green Investment Scheme allocated to EIC was paid to recipients. In order to implement the big projects that improve people’s life quality, EIC offers target loans in addition to grants. It is really inspiring that the local governments have willingly It is relevant for both the state and the grant recipients that the financed projects used this opportunity and the loan service is working well. By the end of 2012 the targeted were implemented according to the schedule agreed upon. To guarantee the results, credit line of 130 million euros had fixed decisions for more than 70% already. As expiry dates for the loans are long, and there are often several challenges to be met during the government has established reference levels for payments, which were fulfilled this time period, the basic idea of EIC loans is to know about the success and failures punctually last year. The State Budget forecasts were even exceeded for the first time. of our clients all the time. Thus it is possible to prevent possible problems, if needed. It is especially relevant for both the grant recipients and the EIC staff. As we have set the objectives together, we will fulfill them as promised. 2013 is the last year of structural aid for the period of 2007–2013. Even though the folk wisdom tells not to count the chickens before they’re hatched, the results have been Obviously the financed projects are first and foremost implemented by the recipients, encouraging up to now: about a third of the projects have been completed already. but I do believe that we have managed to develop constructive dialogue with the In addition, absolutely new fields were included in 2012, for example the project to recipients through constant project counseling and surveillance. It is largely due to tight reconstruct street lighting in seven Estonian towns and the construction of a new cooperation that the proportion of infringements was just 0.2% of the total volume tramway in Tallinn. The good results we have had up to now make a good basis for the of the projects in 2012 and the proportion of mistakes in the 30 audited projects was next period of 2014–2020. It is clear already, though, that several considerable changes zero. These results seem hard to believe, and will be difficult to repeat. We certainly are to be expected: the grants for water and waste management will decrease and are proud of our efficient grant recipients. more opportunities to fund new activities will open. EIC is ready for new challenges. 8 Aasta tegevusaruanneprogramm Taotlejate nõustamine tõuseb enam fookusesse Counselling for supporters as a central issue

2012. aasta oli KIK-ile sihtide seadmise aasta: alustasime ettevalmistusi uueks rahastamisperioodiks, võimalike uute rahastamismeetmete väljatöötamist ning keskkonnaprogrammi tulemuste analüüsi ja tegevuste tõhustamist. Koos sellega tõusis fookusesse ka KIK-i kui organisatsiooni areng.

KIK-il on äärmiselt suur menetlemiskompetentsus: me oleme täpsed ja efektiivsed. See on tugev alustala, mille peale on võimalik ehitada paljutki. Kui KIK-i nõukogu otsustas 2012. aasta sügisel organisatsiooni tugevdada arendusüksuse lisamisega, seati sellele väga selged eesmärgid: senisest veelgi paremini tuleb ära kasutada need praktilised teadmised, mis on saadud projekte menetledes. Oluline on analüüsida oma tegevuste tulemusi ning hinnata, millised lahendused toimivad hästi ning millised tuleks ajakohastada või asendada teistega; kuhu suunata raha ning mida saavad selle eest maksumaksjad ja raha andjad – Eesti riik ning Euroopa Liit. Kui suudame oma tegevuse tulemusi täpsemalt prognoosida, oskame anda ka paremaid soovitusi nii poliitika kujundajatele kui ka toetuse taotlejatele ja saajatele. Möödunud aasta oli mõneski mõttes ka silmade avamise aasta. Organisatsioon, mis on oma 12 tegevusaasta jooksul vahendanud toetusi Eesti keskkonnaprojektidele üle 430 miljoni euro keskkonnatasudest laekunud rahast ning ainuüksi perioodil

2007–2013 ligi 700 miljonit eurot Euroopa Liidu ja CO2 rahalistest vahenditest, on eestimaalaste hulgas vähe tuntud, et mitte öelda tundmatu. Tõsi, meil on projekte, mida teatakse hästi, näiteks „Prügihunt” ning lastele ja noortele mõeldud keskkonna- saated. Tunnustuse on pälvinud ka KIK-i veebileht ning taotluste esitamise süsteem KIKAS. Kuid seda, et tuhanded inimesed on KIK-i toetatud projektide kaudu saanud Lauri Tammiste kvaliteetse joogivee või väiksemad küttearved või aastaid inimeste silma riivanud juhatuse liige | member of the Management Board Foto: Jüri Pere tondiloss on lõpuks ometi KIKi toetusel lammutatud, teavad sageli vaid toetuse saajad. See peab muutuma. Nii KIK-i töötajate kui ka projekte algatavate ja veda- vate inimeste aastatepikkune töö väärib senisest suuremat tuntust ja tunnustust, et inspireerida uusi algatusi. Just seetõttu pöörame uuel perioodil senisest enam tähelepanu teavitustööle. Kõigeks selleks on vaja meeskonda. Meie eesmärk on kaasata parimaid inimesi, nii KIK-ist kui ka väljastpoolt. Nüüdseks on arendusüksuses ametis neli inimest, peale selle on meeskonnaga liitunud kommunikatsioonijuht. Tööga on pihta hakatud. 9

Vaadates meie eesmärke ja mahtusid, on selge, et eurorahad määravad Milline on meile usaldatud rahaliste vahendite hulk, selgub lähiajal. KIK on KIK-i näo ja teod ka 2013. aastal, kui jätkuvad ettevalmistused uueks ra- oma panuse planeerimisprotsessi andnud, et riik saaks oma otsused teha. hastamisperioodiks aastatel 2014–2020. Jätkame ka keskkonnaprogrammi Kuid juba praegu võime olla kindlad, et tänu varasemale süsteemsele ja uuendamist. 2013. aastal tahame esimest korda ka ise keskkonnateadlikkuse kvaliteetsele tööle ning usaldusele seisavad KIK-il ees põnevad ajad Eesti vallas projekte algatada ja üht-teist korda saata. keskkonda parandavate suuremahuliste meetmete rakendamisel.

Kangurlane (Linyphiidae) ootab hommikukaste kuivamist. Foto: Ingmar Muusikus

2012 was the year of decisions on new targets for EIC: we started preparations environmental TV and radio programmes. The EIC webpage is popular as well, as is for the new financial period, for working out new possible funding measures the application management system KIKAS. But the fact that thousands of people and for improving the result analysis and activities of the Environmental have got drinking water of good quality or lower heating bills, is often known just Programme. That also brought the development of EIC as an organization to the people who worked with the projects. That has to change. The hard work of into a focus. both EIC staff and people working with the projects, often for years, is worth more promotion and recognition to inspire new initiatives. That is the reason why we will pay more attention to publicity. EIC is extremely competent in processing and administering: we are precise and effective. That is a solid foundation to support on and build on substantially. When the A team is needed for all that. Our aim is to have the best people on the team, from EIC Management Board decided to reinforce the organization with the Development EIC and outside. Now there are four persons in the Development Unit, as well a Unit, very clear objectives were set: to improve using the practical know-how obtained communications manager. The work has started. via administering the projects. The results of activities should be analyzed and assessed Considering our aims and volumes it is clear that the EU funding will determine the which solutions work well, which ones should be updated or substituted, where to face and activities of EIC also in 2013, when preparations for the new financing period channel money and how it is beneficial for the taxpayers and financers – the Estonian of 2014–2020 continue. We are going to update the Environmental Programme as well. government and the European Union. If we can better predict the results of our activities, In 2013 we would like to start initiating environmental awareness projects ourselves, we can give better advice both to policymakers, grant applicants and receivers. and get some good results. In a way the last year was also a year to open our eyes. The organization that has The amount of funds trusted to us will be determined in the nearest future. EIC has channeled more than 430 million euros to Estonian environmental projects during its contributed to the planning process, to help the state make the decisions. But we are 12 years of existence, and more than 700 million euros from the EU funds in 2007–2013, quite confident already that thanks to the systematic work of good quality and trust in is not widely known among Estonian residents – one might even say that it is unknown. the past, EIC is to expect interesting challenges to implement voluminous measures We certainly have projects that are well-known, like “Prügihunt” (“Waste Wolf”), also to improve the Estonian environment. 10 AASTA TEGEVUSARUANNE Mis on KIK? What is EIC?

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on finants- asutus, mis vahendab riigieelarvelisi eraldisi (keskkonnatasud) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) välisabiprogram- mide, rohelise investeerimisskeemi raha ning laenuraha, et viia ellu keskkonnaprojekte.

KIK asutati rahandusministeeriumi haldusalas keskkonnatasudest laekuva raha kasutamise seaduse alusel 11. mail 2000. aastal. Alates 1. jaanuarist 2006 on KIK tegutsenud keskkonnatasude seaduse järgi. 2012. aasta seisuga töötas KIK-is 92 inimest, neist 76 Tallinna kontoris ja 16 maakondlikes esindustes. KIK-i eesmärk on avalike vahendite eesmärgipärane ja sihtotstarbeline kasutamine keskkonnakaitse valdkondades. KIK-i missioon on hoida tervet elukeskkonda, väärtustada puhast loodust ning säästvat arengut. KIK-i visioon on olla juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja ning kogemuste ja oskustega kliendikeskne organisatsioon.

The foundation Environmental Investment Centre (EIC; KIK in Estonian) is a financial institution, which channels the funds – environmental fees from the state budget, grants from European Regional Development Fund (ERDF), European Social Fund (ESF) and EU Cohesion Fund (CF), as well as foreign aid from programs and sales revenue from the Green Investment Scheme – for implementing environmental projects, and also provides loans for the projects.

EIC was established 11 May 2000, in the administrative area of the Ministry of Finance according to the law of using the funds from environmental fees. Since 1 January 2006, EIC has operated according to the Environmental Fees Act. At the end of 2012 EIC had 92 employees, 76 in the headquarters and 16 in the regional bureaus. The objective of EIC is to use the public funds according to the objectives and aims in the area of environment. The mission of EIC is to maintain healthy environment, to value clean nature, also sustainable usage of resources and sustainable development The vision of EIC is to be the leading agency for implementing environmental grants and investments and supporter of environmental projects, also a client-centered institution with experience and skills. Pohlad (Vaccinium vitis-idaea). Foto: Ingmar Muusikus 11 Uued jõud KIK-i juhatuses New powers on the Board

Auditikomitee Nõukogu Audit Commitee Supervisory Board

Siseaudiitor Juhatus Internal Auditor Management Board

Juristid Kommunikatsioon Lawyers Communication Unit

IT

Haldusüksus Projektiauditi üksus Administrative Unit Project Audit Unit

2012. aasta Arendusüksus Järelevalve üksus sügisel lisandus Development Unit Supervisory Unit KIK-i struktuuri arendusüksus Finantsüksus Keskkonnaprogrammi üksus Struktuuritoetuste üksus Financial Unit Environmental Programmes Unit Structural Funds Unit

Maakondlikud esindused Regional Representatives

KIK-i kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu, kes kavandab KIK-i tegevust, The highest directive body of EIC is the Supervisory Board, which plans the activities, organises management and audit korraldab juhtimist ja teeb järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogus- of the Management Board. There are nine members on the se kuulub üheksa liiget; alates 2011. aasta aprillist on nõukogu juhtinud Board. Keit Pentus-Rosimannus, the Minister of Environment, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. has been the board director since April 2011. In 2012 the members of the Board were Ivar Sikk, Rein Randver, Siim Kabrits, Tõnis Kõiv, Tiit Kuuli, Tõnu Traks, Evelin Oras, Andrus 2012. aastal kuulusid nõukogu koosseisu Ivar Sikk, Rein Randver, Siim Kabrits, Tõnis Kõiv, Saare (until 12.06.2012) and Aivar Kokk (since 12.06.2012). Tiit Kuuli, Tõnu Traks, Evelin Oras, Andrus Saare (kuni 12.06.2012) ja Aivar Kokk (alates The head of the Auditing Committee is Maris Viire, the 12.06.2012). representative of the Ministry of Finance. Members of the Committee are Evelin Oras and Rein Randver. KIK-i auditikomitee esimees on rahandusministeeriumi esindaja Maris Viire, auditikomitee liikmed on Evelin Oras ja Rein Randver. Since September 28, 2012 the everyday activities of EIC are organised by the three-member Management Board. Veiko KIK-i igapäevategevust on alates 2012. aasta 28. septembrist korraldanud kolmeliikmeline Kaufmann was elected as the director of the Management Board. His task is to lead the work of the whole EIC and to coordinate juhatus. the environmental program, administrative unit, the project audit, Juhatuse esimeheks valis nõukogu Veiko Kaufmanni, kes juhib kogu KIK-i tegevust ning the IT, legal and financial unit. keskkonnaprogrammi, haldusüksuse, juristide, projektiauditi, IT ja finantsüksuse tööd. Andrus Kimber continues his work on the Management Board as a member, coordinating the units of structural aid and Juhatuse liikmena jätkab Andrus Kimber, kes koordineerib struktuuritoetuste üksuse, järe- supervision, also the section of the financial unit concerning levalve üksuse ning finantsüksuse tööd, mis puudutab laenutegevust ja struktuuritoetuste­ loans and channelling structural aid. A new member of the Board, Lauri Tammiste is leading strategic development initiatives at vahendamist. Uue juhatuse liikmena asus KIK-i arendustegevusi vedama Lauri Tammiste, EIC, and is responsible for the work of the development unit, kes vastutab arendusüksuse juhtimise, kommunikatsiooni, strateegilise planeerimise ning communication unit, strategic planning and working out new uute rahastusmeetmete väljatöötamise eest. financial funding measures. 12 AASTA TEGEVUSARUANNE KIK aastal 2012 KIK in 2012

2012. aastal maksti KIK-i kaudu struktuuritoetuste ja CO2 kvoodimüügi tulust rahastatavatele projektidele toetusi välja ligi 200 miljonit eurot, mida on rohkem kui kolme eelneva aasta jooksul kokku.

KIK vahendas 2012. aastal Eestisse välisabi* ja kaasfinantseeringu summana 206 miljonit eurot, mis on 39% enam kui 2011. aastal. Sealjuures kasvas vahendatud välisabi maht 2012. aastal 57 miljoni euro võrra ehk 40% ja kaasrahastuse maht 109 000 euro võrra ehk 3%.

tänu KIK-i kahe müügijuhi heale tööle sõlmis Eesti Vabariik 2012. aastal kaks riigi kasutamata

CO2 heitekvoodi müügitehingut Marubeni korporatsiooni ja Austria riigiga kogumahus 12,5 miljonit heitkoguse ühikut. Müügitulust rahastab KIK uue tegevusena tänavavalgustuse programmi, mille raames saavad seitse Eesti linna energiasäästliku tänavavalgustuse ning rekonstrueeritakse hulk katlamaju ja soojustorustikke üle kogu Eesti.

rohelise investeerimisskeemi tutvustamiseks tegi KIK novembris koostööd MTÜ-ga Tartu Regiooni Energiaagentuur, kes korraldas kampaania „Energiasäästunädal”. Selle eesmärk oli parandada inimeste teadlikkust energeetikast. Kampaanias osales mitmeid Eestis tegutsevaid energeetikaettevõtteid, kelle esindajad käisid koolides rääkimas energia tootmisest ja kasutamisest ning korraldasid õppekäike ettevõtetesse. KIK-ist saadud toetusraha eest valmisid teavituskampaania raadioklipid ning intervjuud energeetika valdkonna inimestega. Ettevõtmisse olid kaasatud nii Eesti suuremad raadiojaamad kui ka trükimeedia.

KIK-i toetusel ja noorte eestvedamisel toimus sama kampaania raames novembris koolides üritustesari „Energiasäästunädal sinu koolis”. Enam kui 30 koolis üle Eesti korraldati 120 energiasäästu ja loodushoidu edendavat üritust, kus osalesid nii õpetajad, õpilased kui ka nende vanemad. KIK premeeris kolme parima kooli – Salme, Toila ja Roosna-Alliku – viieliikmelisi meeskondi koolitusreisiga Soome Heureka teaduskeskusesse.

Alates 2012. aasta sügisest on KIK-i juhatus kolmeliikmeline. Juhatuse esimees on Veiko Kaufmann, juhatuse liikmed on Lauri Tammiste ning Andrus Kimber.

Uuena loodi KIK-i struktuuri arendusüksus, mis koostöös ministeeriumidega hakkab välja töötama uusi meetmeid ja tegevusi ning analüüsima KIK-i rahastatud projektide elluviimisel saavutatavat keskkonnamõju.

Detsembris avas KIK oma venekeelse veebilehe. Selle eesmärk on suurendada Eestis elavate vene keelt kõnelevate inimeste teadlikkust keskkonna valdkonnast ning tutvustada KIK-i vahendatavaid toetusi. Aasta lõpus Turu-Uuringute AS-i tehtud uuringu „Ettevõtjate rahulolu riigi poolt pakutavate avalike e-teenustega 2012” põhjal hindavad Lühitiib-tirts (Euthystira bracchyptera). Foto: Ingmar Muusikus keskkonnateemaliste lehtede kasutajad kõige kõrgemalt just KIK-i kodulehte.

* Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Sotsiaalfond, roheline investeerimisskeem. 13

Metsakuklased (Formica rufa). Foto: Ingmar Muusikus

In 2012 the total of almost 200 MEUR was paid via EIC as structural aid and the Supported by EIC and initiated by young people, a series of “Energy Saving

projects financed from CO2 quota, which is more than the total of the three previous Week in your School” events were organised in schools from September to years together. November. 120 events that promoted saving energy and nature conservation were organised in more than 30 schools all over Estonia, with teachers, students Via EIC the total of 206 MEUR (foreign aid* and co-financing) came to Estonia in and their parents participating. EIC rewarded the five-member teams of the three 2012, which is 39% more than in 2011. The amount of foreign aid grew 57 MEUR, best schools – Salme, Toila and Roosna-Alliku – with a training trip to the Heureka which is 40% more, and co-financing € 109 000, which is 3% more. Science Centre in Finland.

Thanks to the good work by the two sales managers in EIC, the Republic of Estonia Since the autumn of 2012 the EIC Management Board has three members. The

made two sales contracts for the unused state CO2 quota, with the Marubeni Chairman of the Management Board is Veiko Kaufmann, while Lauri Tammiste Corporation and the Republic of Austria, for the total sum of 12.5 million AAUs. and Andrus Kimber are members of the Management Board. The sales revenue will be used by EIC to finance the energy efficient street lighting program in seven Estonian towns, and to reconstruct boilerhouses and heat A new development unit was created to work out new measures and activities pipelines all over Estonia. in cooperation with the ministeries and to analyse the expected environmental impact of implementing the EIC-funded projects. In November EIC co-operated with the NGO Tartu Regiooni Energiaagentuur (Energy Agency) for a campaign “Energy Saving Week” to introduce the Green Investment In December the EIC webpage in Russian was opened. The objective is to increase Scheme. The aim of the campaign was to improve energy awareness. Several environmental awareness of Russian speaking people living in Estonia and to energy enterprises of Estonia participated in the campaign, their representatives give information about grants applicable from EIC. The EIC webpage in three went to schools to speak about energy production and usage, also field trips to languages is the best among environmental webpages, according to the opinions the enterprises were organised. Grants from EIC were used to produce audio clips of the users. The latter was confirmed by the Turu-uuringute AS market research for the radio and interviews with specialists of the field. The main radio stations “Entrepreneur Satisfaction with State-organised Public e-services in 2012”. and the writing media were involved.

* European Regional Development Fund, Cohesion Fund, European Social Fund, Green Investment Scheme. 14 Aasta tegevusaruanneprogramm Rahastamistaotluste hulga kasv Numbers of grant applications grow

2012. aasta olulisemaid märksõnu on taotluste hulga suurenemine. Aasta jooksul laekus meile ligi kaks tuhat rahastamistaotlust ning üle poolte neist ka rahastati.

Keskkonnaprogrammist eraldatud toetuste summa jäi 2012. aastal 46 miljoni euro piirimaile. Seejuures läheb konkurentsitult kõige enam keskkonnaprogrammi rahast endiselt veemajandusse. Taotluste hulga poolest on esirinnas väga laia sihtrühmaga keskkonnateadlikkuse valdkond. Populaarne on ka esimest aastat rahastatud nn tondilosside lammutamine. Selle raames toetame endiste põllumajandus-, militaar- ja tööstusobjektide kõrvaldamist ning siin on nõudlus toetuste järele isegi suurem, kui pakkuda saame. Taotluste hulga kasvule on kindlasti omajagu kaasa aidanud elektrooniline andmebaas KIKAS, mis on muutnud taotluste esitamise ja menetlemise lihtsamaks ja mugavaks. See võimaldab esitada taotlusi, sõlmida lepinguid ning teha väljamakseid. Keskkonnaprogrammi laekub taotlusi igast Eesti maakonnast ning võib väita, et rahastuse saanud projektidest saavad kasu peaaegu iga linna, valla ja küla elanikud. Kindlasti aitavad toetustel kõigisse maakondadesse jõuda meie maakondlikud spetsialistid, kelle pädevuses on oma maakonna taotlejaid ja toetuse saajaid igati nõustada. Koos programmispetsialistidega on nad 2012. aastal infopäevade raames koolitanud kokku ligi 700 toetusesaajat ja taotlejat üle Eesti. Infopäevadel tutvustati muu hulgas nii KIKAS-e kasutamise võimalusi kui ka rahastamist keskkonnaprogrammi kaudu. Meie jaoks on väga oluline, et meie rahastatavad projektid saavutaksid oma eesmärgi. Heiko Põdersalu Tegime 2012. a üle 800 järel- ja kohapealse kontrolli, mille tulemused tõestavad, et keskkonnaprogrammi üksuse juht | head of the Environmental Programme Foto: Jüri Pere toetusrahasid kasutatakse sihipäraselt ning valdavalt on projektid saavutanud oma eesmärgi. Tegusa aasta kokkuvõtteks soovin tänada meie töötajaid. Suured taotluste mahud, koolitused, järel- ja kohapealsed kontrollid – seda ei ole vähe ning kindlasti ei ole see lihtne töö, kuid me oleme sellega hästi hakkama saanud ning mul on selle üle hea meel. 15 Keskkonnaprogrammi rahastusotsused 2012. aastal Decisions to finance environmental programs in 2012

Programm | Program Maksumus | Cost EUR 0 5 000 000 10 000 000 15 000 000 20 000 000 25 000 000 Veemajandus | Water management 21 407 351 Atmosfääriõhu kaitse | Protection of ambient air 6 643 160 Looduskaitse | Nature protection 4 937 262 Keskkonnateadlikkus | Environmental awareness 2 859 572 Maakondlik keskkonnateadlikkus | Regional environmental awareness 1 290 368 Metsandus | Forestry 3 944 180 Kalandus | Fishery 1 200 859 Maakondlik | Regional 878 282 Keskkonnakorraldus | Environmental management 850 540 Kaas- ja sildfinantseerimine | Co-financing and bridge financing 830 034 Maapõu | Earth’s crust 619 013 Merekeskkond | Marine environment 436 023 Jäätmekäitlus | Waste management 414 865 KOKKU | TOTAL 46 311 508

Nurmkana (Perdix perdix). Foto: Ingmar Muusikus

The keyword for 2012 is the growing number of grant applications. During we can say the projects that we finance are of benefit to almost every town, rural the year we received almost two thousand grant applications and more than municipality and village in Estonia. a half of them were financed. Our specialists in the counties are surely of great help to guarantee that the grants reach all the regions, as it is their competence to counsel the applicants and grantees. The total sum of grants from the Environmental Programme was about 46 MEUR. By Together with the program specialists they have trained almost 700 grant recipients far most of the financing from the environmental program still is channeled to water and applicants all over Estonia during their information days. Among other issues, the management. The environmental awareness programme is in the top with their amount ways to use KIKAS and financing via the Environmental Programme were dealt with. of applications. For the first year the so-called ghost castle (meaning dilapidated buildings not in use any more) removal was financed and that has been popular, too. It is very important for us that the projects we have financed would meet their The grants support removing former agricultural, military and industrial constructions objectives. In 2012 we carried out more than 800 a posteriori controls and on-the- and there are more applications than we are able to support. spot checks, and the results prove that the grants are used expediently and most of the projects have been up to their aims and expectations. KIKAS, the electronic database, has surely had an impact on the growth of the number of applications, as the procedure and processing have become simpler and more To sum up the fruitful year, I would like to thank our staff. The big amounts of applications, convenient. It enables to submit applications, make contracts and payments. The training events, a posteriori controls and on-the-spot checks – all that is quite a lot and Environmental Programme gets applications from all the counties of Estonia and it is not an easy job to do, but we have managed and I am happy about that. 16 Aasta tegevusaruanneprogramm Kompetentsus tagab edu Competence guarantees success

2011. aasta oli suurte muudatuste aasta, 2012. aasta märksõnad olid toimunud muutustega kohanemine ja väljamaksetele seatud sihtide täitmine. Tõsi, nagu eelnenud aastal, jätkasime ka 2012. aastal protseduuride ajakohastamist, kuid veidi rahulikumas tempos. Põhitähelepanu keskendus siiski projektide elluviimisele, järelevalvele ning väljamaksete mahtude täitmisele.

Eelmise, 2012. aasta struktuuritoetuste väljamaksete maht oli läbi aegade kõige suurem: aasta jooksul tuli välja maksta 200 miljonit eurot. Kuid raha ei saa lihtsalt niisama välja maksta: töö tuleb ette näidata. Nõnda tuli meil hoolega jälgida, kuidas mahukad infrastruktuuriprojektid edenevad, ja innustada töötegijaid projektide ajakavast kinni pidama. Eesmärki ei olnud lihtne saavutada, kuid tänu KIK-i töötajate ja toetusesaajate tublile tööle saime sellega hakkama. Ühtlustunud on ka üksuse meeskond. Kui eelneval aastal omandasid uued töötajad veel oskusi, siis 2012. aastal on nad kogenumatele juba kandadele astunud. Meie edu pant ongi ladusalt töötav ja üha parema kompetentsusega töötajaskond. Seda, et KIK-is on hea töökeskkond, näitab ka see, et inimesed tulevad rõõmsa näoga tööle ja viimase aasta jooksul ei ole keegi vahetanud töökohta. 2014. aastal algab Euroopa Liidu struktuuritoetuste uus rahastusperiood. See toob kaasa uued valdkonnad, uued meetmed, uued katsumused. Me veel ei tea, milline näeb välja meie üksus alates aastast 2014. Praeguse oskusteabega ja hästi toimiva meeskonnana tuleme aga uute ülesannetega kindlasti toime. Seni, kuni uus ei ole saabunud, on selge, et sel perioodil rahastatud projektid tuleb Andrus Pirso struktuuritoetuste üksuse juht | head of Structural Funds Unit edukalt lõpetada ja anda sellega oma panus Eesti keskkonna heaks. Nõnda teeme Foto: Jüri Pere 2013. aastal taas põhjalikku järelevalvet ja jälgime, et projektides seatud eesmärgid saaks täidetud. Tööd mitmekesistavad perioodi 2014+ ettevalmistused. Tahan tänada kõiki, kes on oma tööd südamega teinud ja pingelistest hetkedest hoolimata hakkama saanud. Jõudu ja jaksu meile kõigile ka edaspidiseks! 17

väljamaksed projektidele 2012. a | Payments for projects in 2012 Valdkonnad | Fields Väljamaksed | Payments EUR ÜF veemajanduse infrastruktuuri arendamine 127 422 125 CF development of the infrastructure of water supply systems and water management ERF keskkonna-hädaolukordadeks valmisoleku tagamise infrastruktuuri arendamine 15 197 191 ERDF development of the infrastructure for ensuring environmental emergency preparedness RIS taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks ning kaugküttevõrkude 10 342 273 parendamiseks | GIS extended use of renewable energy sources for the generation of energy and reconstruction of district heating networks 197 074 333 ÜF põlevkivitööstuse nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine ja korrastamine 8 540 325 CF closure and redevelopment of non-conforming oil-shale industry RIS tuult energiaallikana kasutava elektritootja investeeringute toetus | GIS supporting 7 091 562 investments of the enterprises for the application of wind energy in electricity generation ERF looduse mitmekesisuse säilitamine | ERDF preserving biodiversity 5 956 610 ERF keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine 5 361 166 ERDF environmental awareness regional programme ÜF jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine 4 447 567 CF management and development of waste collection, sorting and recycling ÜF vooluveekogude seisundi parandamine | CF improvement of the state of watercourses 3 378 393 ERF taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks 2 642 379 ERDF extended use of renewable energy sources for the generation of energy ÜF nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine 2 005 163 CF closure of non-conformimg non-hazardous waste landfills ÜF jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel 1 620 053 CF disposal of residual pollution of former military and industrial areas ÜF põlevkivienergeetika jäätmehoidlate sulgemine ja tuhaärastussüsteemi uuendamine 1 330 759 CF closure of oil-shale energy industry waste depositories (ash fields) and renewal of ash removal system ÜF ladestusalaga jäätmekäitluskeskuste ladestusala laiendamine 749 911 CF extension of the landfill areas of waste treatment centres with landfill areas ERF keskkonnajärelevalve arendamine | ERDF development of environmental supervision 535 035 ESF keskkonnahariduse arendamine | ESF development of environmental education 227 813 ERF keskkonnaseire arendamine | ERDF development of environmental monitoring 226 009 KOKKU | TOTAL 197 074 333

While 2011 was the year of big changes, the keywords for 2012 were adjustment indication of the favorable work environment in EIC is that people look happy when to the changes and complying with the targets set to the payments. We they come to work and no one changed jobs last year. continued updating the procedures, with a more moderate pace. The main In 2014 a new financial period starts for EU structural aid. For us it means new fields focus was on implementing projects, surveillance and the amount of payments. of activity, new measures, and new challenges. We do not know yet what our unit will look like in 2014. With the present know-how and well functioning team we will The amount of structural aid in 2012 was the biggest we have had: 200 MEUR were manage for sure. to be paid during the year. But it is not just about paying: one has to see the work Until the new is still to come, it is clear that the projects that have been financed during done. So we had to keep a watchful eye on the major infrastructure projects and this period have to be completed successfully, thus we will give our contribution to inspire people to keep to the schedule. The goal was not an easy one to accomplish, the Estonian environment. So we will organize thorough surveillance in 2013 again but we managed, thanks to good work of the employees of EIC and grant recipients. to make sure the objectives of the projects are met. Our work will be more varied due The team of out unit has also harmonized. While the new employees were still acquiring to the preparations for 2014+. new skills the year before, in 2012 they were catching up with the experienced ones. I would like to thank everyone, who have given their best and managed even in difficult Our greatest asset is our staff who became more and more skilled and competent. An moments. All the best to all of us! 18 Aasta tegevusaruanneprogramm Sisemine efektiivus on tõusuteel Growth of efficiency

Keskkonnalaenude maht kasvas ka 2012. aastal, küündides ligi 80 miljoni euroni. Laenuportfelli peaaegu kahekordne suurenemine on seotud enne­ kõike veemajandusprojektide eduka elluviimisega. 2012. aastal ajakohastasime KIK-i laenuhalduse toiminguid. Vajadus selleks tulenes eelkõige muudatusest kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduses. Kuna kohalike omavalitsuste laenud hõlmavad peaaegu poole kogu meie laenuportfelli mahust, oli KIK-i jaoks väga oluline nende muutustega arvestada. Uuendatud, õigusraamidega paremini kooskõlas olev metoodika võimaldab teha riskipõhist järelevalvet laenusaajate maksesuutlikkuse üle ja tagada võimalikult väikese laenukahjumi. KIK on laenuraha andnud riigieelarvelistest vahenditest ning meie ülesanne on tagada, et reaalseid laenukahjumeid ei tekiks. Finantsüksus on seda eesmärki hästi täitnud. Seda kinnitab krediidikomitee hinnang, mille järgi olid 2012. aasta lõpu seisuga KIK-i laenusaajate krediidireitingud valdavalt väikese ja mõõduka riskiga, maksejõuetuks ei tunnistatud ühtki laenusaajat. Krediidireitingute põhjal võib endiselt öelda, et riskid on üldiselt väikesed ning laenunõuded toimivad, kuna kõik kliendid tasuvad oma laenumaksed tähtajaks. Rahastamismahtude üldise kasvu tõttu on suurenenud finantsüksuse töötajate koormus ja omakorda ka tööprotsessi efektiivsus. Meie tubli raamatupidamismeeskond on suutnud hea seista selle eest, et üle 280 miljoni euro (koos toetuste ja laenudega) on välja makstud Tõnis Virovere korrektselt ning protseduurikohaselt. Samuti on väga head tööd teinud meie laenutöötajad, finantsüksuse juht | head of Financial Unit kes on aidanud tagada laenuportfelli kasvu ja kvaliteeti. Foto: Jüri Pere

Environmental loans volume kept growing in 2012 and the total was almost that there are no actual loan losses. The Financial Unit has been up to the task. 80 MEUR. The loan portfolio almost doubled, first and foremost thanks to the It was confirmed by an assessment by the credit committee, which stated that as at the successful implementation of the water management projects. end of 2012 the credit ratings of the recipients of loans from EIC were predominantly of low or medium risk, none of the recipients of loans were declared insolvent. The credit In 2012 we updated the loan administration procedures in EIC. It was needed mostly ratings thus show that the risks are generally low and the loan claims are effective, as due to the changes in the legislation on financial management of local governments. the clients’ payback is timely. As local governments make up almost a half of our loan portfolio, it was essential for Due to the general growth in financing volume the workload in the Financial Unit has EIC to consider these changes. grown, also efficiency of the operations. Our competent accounting team has been able The updated techniques that align with the legislative framework enable risk based to make sure that more than 280 MEUR (including grants and loans) have been paid surveillance on pay back capacity of the recipients of loans and guarantee minimum properly and according to the procedures. The employees working with loans have also loan loss. EIC gets money for loans from the state budget and it is our task to guarantee been efficient and helped to guarantee the growth and quality of the loan portfolio. 19 Kvoodimüügi jätkuv edu Continuing success in emissions trading

Hannu Lamp ja Anne Sulling heitkoguste müügijuhid | Emissions Trading Managers

Eesti kasutamata saastekvooti müüdi 2012. aastal 12,5 miljoni AAU eest. ­Rohelise investeerimisskeemi (RIS; ingl Green Investment Scheme) kaudu läheb see keskkonnasäästlike projektide rahastamiseks.

2012. aasta jaanuaris müüdi 1,6 miljonit AAU-d firmale Marubeni Corporation. Müügitulust saavad kaheksa teatrit kultuuriministeeriumi vahendusel moodsad energiasäästlikud valgustusseadmed ja viis teatrit keskkonnahoidlikud bussid. 2012. aasta septembris müüdi 10,9 miljonit AAU-d Austria riigile. Tehingu tulu investeeritakse KIK-i vahendusel soojusmajandusse: 13 kaugküttepiirkonnas rekonstrueeritakse soojustorusti- kud ning 11 katlamaja uuendatakse nõnda, et saaks kasutada taastuvat kütust. Ühtlasi saavad seitse Eesti linna uued energiasäästlikud tänavavalgustussüsteemid. Eesti on kasutamata saastekvoodi müügi korraldamisel ning saadud tulu kasutamisel rohelise­ investeerimisskeemi kaudu olnud väga edukas. Aastail 2010–2012 on sõlmitud 21 tehin- gut kogusummas üle 388 miljoni euro, partneriteks Austria, Hispaania ja Luksemburg ning Jaapani korporatsioonid. Varasemate tehingute abil renoveeritakse üle 500 riigi-, kohaliku omavalitsuse hoone, sadu korterelamuid ja eramaju, 15 katlamaja ja üle saja kilomeetri kaug- küttevõrke ning püstitatakse kolm tuuleparki ja kuus koostootmisjaama. Sotsiaaltöötajate ja teiste avaliku teenuse osutajate kasutusse on praeguseks antud 507 elektriautot, rajatud kogu riiki kattev elektriautode laadimisvõrgustik ning toetusskeem elektri- ja hübriidautode ostuks. Maakonnaliinidele on soetatud 120 keskkonnasäästlikku bussi ning Tallinna linnale Foto: Ingmar Muusikus hangitakse uued trammid.

The sales of the surplus emission rights amounted to 12.5 million AAUs in 2012. Estonia has been very successful in selling the unused Kyōto emission rights and The revenue is channelled into environmental investments through the Green investing the obtained funds through the Green Investment Scheme. Estonia has Investment Scheme. concluded 21 transactions for the sales of AAUs with the total proceeds of over 388 million euros. The partners have been Austria, Spain, Luxembourg and Japanese corporations. The proceeds from the earlier transactions are invested into the renovation The proceeds from the sales of around 1.6 million euros to Marubeni Corporation in of over 500 state and municipal buildings, hundreds of apartment and private houses, January 2012 will be channelled into Estonian theatres via the Ministry of Culture: eight 15 boilerhouses and over 100 km of district heating networks, as well as into the theatres will be equipped with modern energy efficient lighting equipment and five establishment of 3 wind farms and 6 combined heat and power plants. Furthermore, theatres will obtain environmentally friendly buses. state social workers and other civil servants have taken 507 electric vehicles into use, The proceeds from the sales of around 10.9 million AAUs to Austria in September 2012 and a country-wide electric vehicle quick charging network and a grant scheme to will be invested into the heating sector through the EIC: 13 district heating networks will support the purchase of electric vehicles have been established. Finally, 120 energy be renovated and 11 boilerhouses converted to renewable fuel. In addition, complete efficient buses have been procured to operate on county lines and new modern trams renewal of street-lighting systems will be undertaken in 7 Estonian cities. are procured for Tallinn city. 20 KESKKONNATEADLIKKUS Keskkonnateadlikkus Environmental awareness

Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse programmi raames valminud The scope of projects of the environmental awareness program that is projektide haare oli 2012. aastal lai, nagu selle programmi puhul tavaks. part of the Environmental Programme was wide in 2012 – as is usual for the programme. Various hiking and study trips were supported, Programmi toetusel korraldati mitmesuguseid matku ja õpperetki, mis olid first and foremost the ones that were targeted for pre-school and mõeldud eelkõige koolieelikutele ja põhikoolilastele. Gümnaasiumiõpilastele basic school age groups. For the students of upper secondary schools on korraldatud näiteks keskkonnapraktika ja kalanduslaager ning Euroopa an environmental practice and fishing camp has been organised, for example, and a conference for young people all over Europe. To noorte kokkusaamine-konverents. Täiskasvanutele mõeldud üritustest võib highlight some of the events for adults – there were various training esile tuua mitmelaadseid koolitusi-praktikume õpetajatele ning juba klas- and hands-on activities for teachers, traditional nature evenings with sikaliseks kujunenud loodusõhtuid rahvusraamatukogus ja reise Looduse discussions and lectures about wildlife in the National Library of Estonia Omnibussiga. and tours with the Looduse Omnibuss (Nature Omnibus). The first four projects on developing environmental education Euroopa Liidu vahenditest rahastatud keskkonnahariduse infrastruktuuri infrastructure, funded by the EU and successfully completed at the arendamise projektidest lõpetati 2012. aasta neli esimest projekti: Eesti loodus- end of 2012, were the Estonian Museum of Natural History, the RMK muuseumi, RMK Sagadi looduskooli ja Saaremaa teadus- ja huvikooli projekt. Sagadi Nature School and Saaremaa Research and Hobby School. The rest of the projects in this measure will be carried on in 2013, Selle meetme käimasolevate projektidega jätkatakse 2013. aastal, kuid suu- but the bulk of the construction work has been completed in 2012 remad ehitustööd on 2012. aastaga lõpetatud ning edasiminek silmanähtav. and progress is obvious.

Väljamaksed keskkonnateadlikkuse projektidele 2012. aastal | Payments for environmental awareness projects in 2012

Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR Keskkonnahariduslik aktiivõpe 153 1 493 934 Active learning in environmental awareness Keskkonnateadlikkust suurendavad teavitustegevused, 130 2 164 448 uuringud ja kampaaniad | Activities, research and campaigns aimed to increase environmental awareness 10 450 988 Rahvusvaheline koostöö | International cooperation 2 20 756

Keskkonnateadlikkuse maakondlik programm 483 1 127 535 Environmental awareness regional programme Kaasrahastamine | Co-financing 7 55 336

ERF keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine 13 5 361 166 ERDF environmental awareness regional programme ESF keskkonnahariduse arendamine 1 227 813 ESF development of environmental education KOKKU | TOTAL 789 10 450 988 Ratas on väikelinnas parim liiklusvahend 21 Võru on armas puitmajadega linnake, kus peetakse lugu ajaloost, loodusest ja keskkonnast. Viimastel aastatel on linna ja selle lähiümbrusesse rajatud mitu kergliiklusteed, mis võimaldavad ratturitel mugavamalt sõita. Jalgrattaga liiklejate arv on suurenenud, kuid neid võiks olla veelgi rohkem. Võru linnavalitsuse soov ja eesmärk on kutsuda rahvast üles kasutama keskkonnasäästlikke liiklusvahendeid senisest veelgi enam. Et soodustada rattaga liiklemist, on 2013. aasta kevadeks KIK-i toetusel valmis saanud korralik tugitaristu: kolm rattaparklat ja viisteist rattahoidlat. Üks südakevadine nädal, 29. aprillist 5. maini, oli kuulutatud rattanädalaks, mil innustati inimesi rattaga liiklema ja tööl käima. Nädala tippsündmus oli 1. mail toimunud rattapäev, mille märk­sõnad olid keskkonnahoid, liiklusohutus ja tervis. Päeva raames sai osaleda võistlustel, rattateemalisel messil-laadal ja teabe­ üritustel, ühtlasi avati uued rattahoidlad ja -parklad. Et linnarahvas kindlasti sõnumist osa saaks, ilmus Võru linna lehe vahel lisaleht, kus oli kirjas, miks on rattaga hea sõita ning kus saab oma ratast linnas mugavalt parkida. Foto: Anne Vahtla

A bike is the best option in a country town Võru is a lovely country town where history, nature and environment are valued. In spring, April 29 to May 5 was declared a week of cycling – to inspire people to bike recent years several cycle and pedestrian tracks have been constructed in the town more and use a bicycle for going to work. The top event was the bicycle day on May and around it, to make traffic more comfortable for cyclists. The number of cyclists 1 with the key-words environmentally friendly, traffic safety and health. There were has increased, but it could even be higher. The aim and wish of the Võru municipality competitions, a cycling fair and an informative event; and the new bike parking corrals is to encourage people use environmentally friendly means of transport more than and parking lots were opened. they used to. To make sure the residents know about the event, an extra page was published with To foster cycling, good infrastructure has been established, with support from EIC, by the Võru newspaper with information on why it is good to cycle and where it is possible the spring of 2013: three bicycle parking lots and 15 bike parking corrals. A week in to park conveniently.

Naksitrallide õpetlik suvetuur 2012. aasta juulis ja augustis vuras mööda Eestimaad väike punane furgoonauto, sees kolm vahvat mehikest, kes tegid kenades külades ja looduskaunites paikades peatusi ning andsid lastele etendusi. Tegemist oli Eesti nuku- ja noorsooteatri suvelavastusega, mida koostöös Eesti ettevõtlike noorte koja ning KIK-iga mängiti tasuta üle Eesti. Suve jooksul mängiti „Naksitrallide” etendust 65 paigas. Kokku läbiti tuuritades 4488 kilomeetrit; etendust vaatas üle 32 000 inimese. Eno Raua raamatul põhinev keskkonnateemaline lavastus „Naksitrallid” oli hoogne ja mänguline lugu sõprusest ja looduse hoidmisest. Oma lugu jutustades ühendasid naksitrallid mängu ja metsakoristuse. Selleks oli lavastuse kujundus valmistatud prügist: kõik oli meisterdatud vanadest, ära visatud esemetest. Loo neljas tegelane oli kuldsete kätega autoparandaja, kes aitas naksitrallidel nende mälestusi fantaasiarikkalt jutustada. Naksitrallide suvetuur võeti igal pool vastu suure soojuse ja publikumenuga. Elavat huvi ilmutas ka meedia: projekti kohta, mis hõlmas ka kaardimängu „Superjänese prügimäng” loomist ja väljaandmist, ilmus 44 meediakajastust. Foto: Jaana Süld

Educating summer tour by Naksitrallid In July and August of 2012 a small red vintage car was making a tour in Estonia – naksitrallid-guys combined play and cleaning up trash in the forest. That’s why the with three cute guys, who stopped in nice villages and spectacular spots and gave decorations were made of trash: old thrown-away items were used for the play. The performances to children. It was a summer play by the Estonian State Puppet & Youth fourth character was a DIY car mechanic, who helped the naksitrallid to tell their Theatre, supported by the Junior Chamber International Estonia and EIC, and played reminiscences full of wild fantasy. for free all over Estonia. The “Naksitrallid” was played in 65 places in summer. 4488 km were covered, 32 000 people watched the play. The summer tour of naksitrallid was warmly welcomed everywhere with lots of audience. The play “Naksitrallid” by Eno Raud on environmental issues is an enthusiastic and The project that also included creating and publication of the card game ”Super Rabbit’s playful story about friendship and nature protection. When telling their story, the Garbage Game” (“Superjänese prügimäng”) received abundant media coverage. 22 KESKKONNATEADLIKKUS Looduses koos targaks! Just selline moto on Kohila keskkonnahariduskeskusel, kus viiakse ellu keskkonnahariduse koolitusprojekte Raplamaa, Lõuna- ja Lääne-Harjumaa õpilastele ja täiskasvanutele. Keskuse eestvõttel korraldati juba teist aastat õpetajate ja õpilaste ühine hiliskevadine seminarlaager, mis loodetakse muuta traditsiooniks. Osalev õpetaja võtab laagrisse kaasa mõned oma kooli kõige loodushuvilisemad õpilased. Seekord said kokku loodusainete õpetajad eelkõige Raplamaalt ning 50 õpilast eri koolidest. Ühislaagris said tarkusi noppida nii lapsed kui ka õpetajad. Koos õpiti tundma rohttaimi ja neid herbariseerima, tutvuti vee-elustikuga ja uuriti järvevee omadusi, määrati UV-indeksit, matkati looduses. Õpetajate seminaridel arutati uurimusliku õppe, praktiliste tööde ja õppekava teemadel ning vaeti koostöövõimalusi: seda nii viljakalt, et 2013. aastaks on juba loodud hulk ühiseid projekte. Aga laagri põhieesmärk oligi tihendada koostööd keskkonnaainete Foto: Kirsti Solvak õpetajate vahel ning see sai kenasti saavutatud.

Let us get smart in nature! That is the motto of the Kohila Environmental Education Centre, where environmental The joint event disseminated seeds of wisdom to both children and their teachers. education projects are organised for students and adults from Rapla County, South The activities included identifying herbaceous plants, making herbariums, getting and West Harjumaa (Lõuna- and Lääne-Harjumaa). The Centre initiated the second an insight into aquatic ecosystems and studying the characteristics of lake water, seminar camp in spring 2012 for teachers and students – hopefully, it will become a measuring the UV-index and taking walking trips. The seminars for teachers were on tradition. The participating teachers will take along the most environmentally minded investigative learning, hands-on work and study programmes, also possibilities for students from their school. This year the teachers of life sciences mainly from Rapla joint work: and it did bear fruit, as several joint projects have been created for 2013 County and 50 students from various schools met at the camp. already. But actually the main aim of the camp was to tighten cooperation between teachers of life sciences, and this was fully achieved.

Helme lapsed putukalaagris Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal, kuid neid tuntakse vähe. Helme vallas on otsustatud seda lünka täita ja loodushuvilistele lastele putukate maailma lähemalt tutvustada. Juba kolmandat aastat korraldati putukalaager, kus 2012. aastal osales 40 Ala põhikooli ja Tõrva gümnaasiumi õpilast. Viis päeva kestnud laagris juhendasid keskastme õpilasi oma ala spetsialistid Urmas Tartes, Mati Martin ja Aivo Tamm, kes aitasid määrata nii maas, vees kui ka õhus olevaid putukaid. Elevust tekitas putukate ööpüük ja Taagepera külaplatsilt leitud looduskaitsealune suur-mosaiikliblikas. Laagris õpetati ka seda, kuidas endale ise väike entomoloogiline kogu valmistada. Ootamatult raskeks ülesandeks osutus liblikate tiibade sirutamine. Õppekäigul Kiidjärve looduskeskusesse uurisid õpilased metsakuklaste imepärast maailma, Vanavardi talus aga tutvusid mesilaste ja mesiniku eluga.

Foto: Merli Virki Laagri lõpus pandi õpitud teadmised proovile putukaviktoriinil ning igale osalejale jäi mälestuseks päevik, mida täideti igal õhtul.

Children from Helme in insect study camp Insects are the most numerous group among animals on the Earth, but they are not well as the protected butterfly species, Euphydryas maturna, found on the Taagepera well-known. Specialists in Helme rural municipality decided to fill the gap and introduce village green. The children were taught how to make a little entomology collection the world of insects to children interested in nature. For the third year already an insect of their own. Stretching out the wings of butterflies proved to be an unexpectedly study camp was organised in 2012, with 40 students from Ala basic school and Tõrva difficult task. A field trip took the children to the Kiidjärve nature centre to see the upper secondary school taking part in it. wonderful world of forest ants, and at Vanavardi farm they got an idea of the life of The camp lasted for five days and children were supervised by experts of the field – bees and a beekeeper. Urmas Tartes, Mati Martin and Aivo Tamm, who helped to identify insects on the The final event of the camp was an insect quiz and each participant got the diary that ground, in the water and in the air. Night collecting of insects was an exciting event, as was updated each evening. Hiiumaa kivimid koliti oma majja 23 Pühalepa vallas Palade külas asuv Palade loodushariduskeskus on Hiiumaal loodusharidustööd korraldanud juba kuus aastat. ERF rahatoetusel valminud laboriklass ja kivimite ekspositsioonihoone oma uute võimalustega, sh nüüdisaegsed õppevahendid ja esitlustehnika, aitavad loodusharidustööd paremini korraldada – see on andnud otsekui uue hingamise. Eriti rõõmustab rookatusega palkmaja tüüpi kivimite ekspositsioonihoone koos sama katuse all oleva väliõppeklassiga. Seda Soera talumuuseumi vahetus läheduses valminud hoonet kutsutakse juba hellitavalt kivimimajaks. Ruumi kõige mõjusamad osad on kaks õppeotstarbelist kiviseina, millest üks koosneb tardkivimitest ja teine settekivimitest koos sellesse paigutatud kivististega, ning kolmetasandiline paekivist lektorilaud. Lähitulevikus saab valmis ekspositsioon, mis tutvustab Hiiumaa maastikke, geoloogiat, Kärdla meteoriiti, saare kõiki tähtsamaid kivimeid ja nende kasutamist Foto: Tiit Leito majapidamises. Ruumi kujundus ja ekspositsioon moodustavad ühtse kunstilise terviku ning selle idee autor on Tiit Leito.

Rocks in Hiiumaa moved to their own house The Palade Nature Education Centre in Pühalepa rural municipality, Hiiumaa, has been in the room are two educational rock-walls, one made of diorites and the other made organising educational activities for six years already. ERDF has given financial support of sedimentary rock with fossils, and a three-level table for lectors, made of slate. Soon for a laboratory and rock exposition building, thus opening new opportunities, including an exposition on Hiiumaa landscapes, geology, Kärdla meteorite, the main rocks of modern study aids and presentation facilities, which is great help to organisers – which the island and their usage in households will be finished. has enlivened the work done there. The thatched roof log house for rock expositions with an open-air classroom is especially welcome. The building, close to Soera farm The design of the room and the exposition complement each other and the author museum, is affectionately called the Rock-House already. The most impressive items of the idea is Tiit Leito.

Eesti loodusmuuseum tegi läbi uuenduskuuri 2012. aasta septembris avas Tallinnas uksed renoveeritud Eesti loodusmuuseum. ERF toetusel said värske ilme ja vajaliku varustuse nii muuseumi ruumid kui ka suur osa püsiekspositsioonist, kõige enam kolmanda korruse õppeklass ja esimese korruse keskkonnahariduskeskuse näitusesaal. See näitusesaal on nüüd palju avaram, seega saab siin korraldada senisest suuremaid näitusi ning suurema osavõtjate arvuga üritusi. Õppeklassi puhul väärib märkimist, et ruum ühendati veevärgiga ning klassis saab nüüd kasutada voolavat vett. Remondi käigus kujundasid muuseumi töötajad ümber enamjao püsinäitustest. Viimati värskendati ekspositsiooni põhjalikult 1970. aastatel, nüüd said uue näo väljapanekud, mis tutvustavad metsi, niite ja soid. Uuenenud ekspo- sitsioon annab tervikpildi mitmesugustest elukeskkondadest, valguslahendus aga aitab luua tunnet, nagu oleks ümberringi päris loodus. Ehedust lisab asjaolu, et kõik ei ole enam klaasi taga ja üht-teist saab oma käega katsuda: silitada kase, lepa jt puude tüve ning sõraliste lakuposti, hoida peos käbisid, pihlakamarju, tammetõrusid jms. Foto: Eesti loodusmuuseum | Estonian Museum Remont haaras ka muuseumi õueala, mis on kohaldatud õuesõppeks. of Natural History

Estonian Museum of Natural History was renewed The renewed Estonian Museum of Natural History opened its doors in Tallinn in done in the 1970ies – now the expositions of forests, meadows and wetlands were September 2012. ERDF supported the museum – the rooms, a large part of the updated. The new exposition gives a full picture of various habitats and the lighting permanent exposition, the third floor classroom and the first floor environmental design helps to create the effect of being truly outdoors. It is made more realistic by education exposition hall got a refreshed look and the necessary equipment. The not everything being behind the protective glass, so that one can touch some items: exposition hall is much larger now, which means bigger expositions can be organised to stroke the bark of a birch, alder and the lick-post for the cloven-footed; to hold the and more participants included. As for the classroom, it was connected to the running cones, rowen-tree berries, acorns etc. water system. Renovation was carried out in the yard as well, as it is used for outdoor learning and Most of the permanent exposition was refreshed and reorganised. This work was last teaching. 24 Looduskaitse Looduskaitse Nature protection

Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu rahastatava meet- For the ERDF-financed measure “Preserving me „Looduse mitmekesisuse säilitamine” elluviimisel oli Biodiversity” the year 2012 was a busy one, as several relevant projects were completed. 2012. aasta teguderohke, sest lõppes mitu olulist projekti. Fourteen projects from the open application Avatud taotlusvoorude kaudu rahastatud projektidest rounds were completed and favorable lõpetati neliteist, mille tulemusena loodi soodsad tin- conditions created for preserving or restoring several habitats. For example, a number of gimused paljude elupaikade hoiuks ja nende seisundi protected parks (Puurmanni manor park, taastamiseks. Näiteks rekonstrueeriti mitu kaitsealust Viljandi castle park, Vana-Piigaste manor park) parki (nt Puurmanni mõisapark, Viljandi lossipark, Vana- were reconstructed and 688 heads of cattle (cows, sheep) obtained for maintaining semi- Piigaste mõisapark) ja soetati kokku 688 karilooma (veised, natural communities. lambad) poollooduslike koosluste hooldamiseks. 25 projects funded according to the investment Investeeringute kava alusel rahastatud projektidest on scheme were completed. For example, the lõpetatud 25 projekti. Näiteks uuendati Soomaa ja Karula visitor infrastructure in Soomaa and Karula national park were renovated, parks (Erastvere, rahvuspargi külastustaristuid, taastati parke (Erastvere, Sangaste, Oru) and habitats (Ohepalu) restored Sangaste, Oru) ja elupaiku (Ohepalu) ning rajati loodus- and the roads needed for nature protection kaitsetööde tegemiseks vajalikke teid (nt Laeva-Palupõhja activities and work were constructed (i.e Laeva- Palupõhja road at Alam-Pedja nature reserve). tee Alam-Pedja looduskaitsealal). For the Environmental Programme the year was Keskkonnaprogrammi aasta oli samuti toimekas: näiteks also a busy one: for example a bird watching ehitati linnuvaatlustorn Abruka saare Vesisadamasse ning tower was built at Vesisadam, Abruka island, and 3.5 km of the hiking trail at Piusa primeval valley hooldati 3,5 km ulatuses Piusa ürgoru maastikukaitseala nature reserve was maintained, new signposts matkarada, kuhu paigutati uusi suunaviite ja kaks silda. installed and a new bridge built. About 280 ha Ühtlasi hooldati ja korrastati umbes 280 hektarit parke of parks and protected objects were maintained and info stands mounted. Eleven studies and Merikotkas (Haliaeetus albicilla) ja ronk ja kaitsealuseid objekte ning paigaldati infostende. Tehti (Corvus corax). Foto: Ingmar Muusikus expert reports were carried out. üksteist uuringut ja ekspertiisi.

Väljamaksed looduskaitse projektidele 2012. aastal | Payments for nature conservation projects in 2011

Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR Looduskaitse infrastruktuuri arendamine 31 1 063 380 Infrastructure of nature conservation Looduskaitse arendamine 37 898 429 Development of nature conservation Looduskaitse elluviimine 68 2 401 995 10 404 688 Implementing nature conservation Kaasrahastamine | Co-financing 4 84 273 ERF looduse mitmekesisuse hoid 42 5 956 610 ERDF preserving biodiversity KOKKU | TOTAL 182 10 404 688 Botaanikaaias saab taimedega tuttavaks omas tempos 25 Tallinna botaanikaaias kasvab tuhandeid päris- ja võõramaiseid taimi. Inimesed huvituvad selle liigirikkuse eri külgedest: mõni tahab ilusal Pirita jõeoru maastikukaitsealal või ka botaanikaaia kasvuhoonetes jalutades üksnes taime etiketilt selle nimetust teada saada, teine soovib spetsialistist giidi käest kuulda põhjalikumat teavet taimede päritolu, tarvituse ja kasvatamise kohta. Tallinna botaanikaaia uuenduslik abivahend, külastajate seas kiiresti populaarsuse saavutanud audiogiid vastab kõigi taimehuviliste vajadustele: taimesõber saab omas tempos liikudes selle abivahendiga kuulata asjatundlikku, ent hõlpsal ja arusaadaval viisil esitatud selgitust just nende taimede kohta, mis teda rohkem huvitavad ja just selles keeles, millist ta botaanikaaia audiogiidi valikust on eelistanud. Valida on eesti ja kolme võõrkeele vahel. Audiogiid, mida saab kuulata ka kõrvaklappidega, on asendamatu abivahend botaanikaaia väga rahvarohketel näitusepäevadel, kui kasvuhoonetes sumbub giidihääl külastajate tekitatud helidesse. Seadme klahvistikku on Foto: Siiri Liiv mugav kasutada ka vaegnägijatel.

Customized introduction to plant life in the Tallinn Botanic Garden Thousands of native and foreign plants grow in the Tallinn Botanic Garden. People are very quickly and meets all the varied requirements: the plant friends can walk in a interested in various aspects of the diversity: some would like to just read the name preferred tempo and listen to expert explanations given in an understandable way on tags by the plants, while walking in the spectacular Pirita river valley nature park or in the plants of interest to them and in the language of their choice from the audioguide. the greenhouses; others would appreciate more thorough information from a guide The explanations are in Estonian and three foreign languages. The audioguide with on the origin of the plant, also how to grow and use them. its headphones is especially welcome during the very crowded exhibition days, when the guide’s voice may get muffled by the general background noise by the visitors. An innovative device in the Botanic Garden, the audioguide, has become popular The audioguides are also handy to use for those visually impaired.

Turvaline retk Õisu Põrguorgu Õisu maastikukaitseala Põrguoru matkarada on umbes kolm kilomeetrit pikk, kulgedes peamiselt Vidva oja metsasel lõunakaldal. See on korralikult viidastatud rada, mis sobib igas eas matkasellile. Põnevate liivakivipaljanditega, vuliseva oja ja maalilise metsamaastikuga matkarada on üks piirkonna olulisemaid turismiobjekte. Sellest on kujunemas Halliste valla visiitkaart koos Õisu mõisa, mõisapargi ja järvega. Halliste vallavalitsus on matkarada korrastanud ja arendanud alates 2002. aastast. Koostöös RMK ja KIK-iga uuendati 2012. aastal rada põhjalikult. Euroopa Reginaalarengu Fondist rahastatud projekti käigus rajatud trepid, vaateplatvormid, sillad, käsipuud ja hakkpuiduga kaetud rajalõigud väldivad järskude oruveerude tallamisega kaasnevat erosiooni ning kaitsevad taimestikku ja omapäraseid allikasoid. Trepid suunavad matkaja eemale erosiooniohtlikest veerudest ja Õisu jõeoru suurimast liivakivipaljandist, vältimaks selle kahjustamist. Matkaraja tunnuseks kujunenud 12,6 meetri kõrgust paljandit saab vaadelda teisel pool oja selleks Foto: Meelis Sõerd rajatud vaateplatvormilt. Õisu jõeorgu kutsutakse ka Mulgimaa Taevaskojaks.

Safe trip to the Hell’s Valley – Põrguorg at Õisu The Põrguoru (Hell’s Valley) hiking trail at Õisu Nature Reserve is about three kilometres In 2012 it was thoroughly renovated in cooperation with RMK and EIC. The European long and located mainly on the forested south bank of the Vidva rivulet. The trail has Regional Development Fund financed the project to construct staircases, lookout been signposted well and is suitable for wanderers of various ages. The attractive platforms, bridges, handrails and wood chips covered pathways which avoid possible sandstone outcrops, the gurgling rivulet and spectacular forested landscape make the erosion caused by walking on the slopes of the steep valley, protect plants and unique hiking trail one of the main tourism objects in the district. It is becoming the drawing wetlands full of springs. The staircases direct hikers away from the areas in risk of erosion card for the Halliste rural municipality – as are the Õisu manor, manor park and lake. and the highest sandstone outcrop at Õisu, preventing damage to them. The 12.6-meter Halliste rural municipality has been maintaining and developing the hiking trail since high outcrop can be viewed from the platform on the opposite bank of the river. 2002. Looduskaitse 26 Soomaa värsked rajad ootavad uusi ja vanu sõpru Soomaa rahvuspark on ea poolest alles üsna nooruke, ent suure populaarsuse tõttu on nii mõnedki vaid kümme- kond aastat tagasi ehitatud õpperajad juba ülemäära tallatud. Ohtu olid sattunud nii rahvuspargi kaitseväärtused kui ka matkajate turvalisus. Värskendust vajas eelkõige viie kilomeetri pikkuse Hüpassaare õpperaja laudteeosa. Hüpassaare õpperada tutvustab rahvuspargi pärlit – 11 hektari suurust Kuresoo raba – ning pakub loodusela- muse kõrval kultuuriloolist lisaväärtust, viies matkaja helilooja Mart Saare talumuuseumi. Uuesti tuli ehitada ka Kuuraniidu õpperaja 650-meetrine laudteeosa. Kuuraniidu rajal saab tutvust teha metsa- ökosüsteemide ja põlismetsaga. Soomaa rahvuspargi üha suureneva külastuskoormuse tõttu olid ajale ja oludele jalgu jäänud ka mitu rahvus- pargi parklat: Riisa, Ingatsi, Meiekose, Kuuraniidu ja Hüpassaare õpperaja parkla ning Soomaa looduskeskuse ja Kopraraja parkla Kõrtsi-Tõramaal. Nüüd on tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi toele parklad ja rajad loodus­ Foto: Riho Männik huviliste tulekuks taas valmis.

Matsalu. Rannakarjamaa Rooglaiul. Foto: Ingmar Muusikus

Soomaa trails refreshed and waiting for old and new friends Soomaa National Park is quite young, but due to its great popularity some of the trails The 650 m board walk of the Kuuraniidu study trail had to be rebuilt as well. The built about a decade ago need reconstruction already. Both the protected heritage Kuuraniidu trail introduces forest ecosystems and primeval forest. of the national park and the safety of the hikers and walkers were in danger. First As the visitor numbers at Soomaa National Park are rising steadily, the parking lots at and foremost the five kilometre board walk at the Hüpassaare study trail needed the Riisa, Ingatsi, Meiekose, Kuuraniidu and Hüpassaare study trails, at the Soomaa reconstruction. The Hüpassaare study trail introduces the pearl of the national park Nature Centre, and the Kopraraja parking lot at Kõrtsi-Tõramaa were not up to the – the 11 ha Kuresoo bogmire – and there is more than wildlife to it, as the trail takes task. Now the parking spaces and trails are ready for visitors again, thanks to the the walker to the museum of the composer Mart Saar. support from the ERDF. Inimene vajab loodust, loodus mõistlikku inimest 27 2013. aastal oma 20. sünnipäeva tähistav Karula rahvuspark on Eesti rahvusparkidest kõige väiksem. Siin ei ole suuri maanteid ega suuri linnu, laiu jõgesid ega avarat mereäärt, mida looduses liikudes orientiiriks võtta. Siin on väikesed külad ja toredad inimesed, metsajärved ning loendamatul hulgal suuremaid ja väiksemaid kupleid. Kuidas küll kõik vajalik ja huvitav üles leida? Paarkümmend aastat tagasi loodud külastustaristu oli ajahambast kõvasti pureda saanud. Kõik, mida kasutatakse, ju kulub. Kasutajaid ja kõndijaid siin aga jagub. Nüüdseks on kogu huviliste vastuvõtmiseks hädavajalik taristu saanud KIK-i vahendusel ja ERF-i toel uue kuue ja vajaduse korral ka sisu. Korda on tehtud kolm loodusrada, viis lõkkekohta, üks telkimisala, kaks vaatetorni ning Kivi talukoha metsaonn ja rehehoone. Tööde käigus on rahvusparki paigaldatud ka hulk suunaviitasid ja infotahvleid. Need aitavad kõiki põnevaid paiku hõlpsamalt üles leida ning samas hoida loodushuvilisi õigel teel, et kaitsta loodusväärtusi tuhandete Foto: Krista Näkk jalgade eest.

People need wildlife, wildlife needs reasonable people The Karula National Park, which celebrates its 20th birthday in 2013, is the smallest reconstructed and also updated, if needed, with the support of the European Regional among Estonian national parks. There are no motorways and no cities, no wide rivers Development Fund via EIC. Three nature trails, five campfire sites, one camp area, two nor coastal areas to use as landmarks when walking or hiking on the landscape. Instead, lookout towers, as well as the forest hut and threshing barn of Kivi farmstead have there are little villages and kind people, forest lakes and innumerable bigger and smaller been repaired. cupola-hills and hillocks. How would one find all that’s necessary and interesting? In addition, several signs and information stands have been installed in the national The visitor infrastructure that was constructed a couple of decades ago had worn out. park. These help visitors to find all the sights of interest and keep them on the right After all – everything you use wears out. But the national park is abundant in users trail to protect the natural heritage from the thousands of feet walking around there. and walkers. By now the whole infrastructure essential for receiving visitors has been

Rannaniidud vajavad inimesi ja loomi Kaugel-kaugel Eesti lääneservas Sõrve sääre jalamil paiknev Rahuste rannaniit on Saaremaa suurim rannaniit. Siinsete loodusväärtuste kaitseks on rajatud samanimeline looduskaitseala. Rahuste rannaäärsetele rohumaadele andis raske hoobi Eesti taasiseseisvumine: siis lagunes sovhoos ja ala jäi kasutusest välja. Nõnda kasvasid võsa, ohakad ja nõgesed rinnuni ja enam ei pääsenud mere äärde. MTÜ Niidiotsa on Rahuste ala rannaniite omal jõul ja teiste abiga taastanud ja hooldanud juba peaaegu paarkümmend aastat, korraldanud talguid ja õppepäevi, tutvustanud kaitseala linde ja taimi. Kohalik mittetulundusühing on visalt teinud tänuväärset tööd selle nimel, et looduskaitseala saavutaks praeguse ilme. KIK-i vahendatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel on muruniidukite asendajateks hangitud šoti mägiveised, kes on oma tööd teinud väga tublilt. Neist on saanud kogu küla lemmikud. MTÜ on oma hoole alla võtnud ka osa Kaugatoma-Lõo hoiualast, kus on raiutud võsa ja niidetud pilliroogu. Foto: MTÜ Niidiotsa

Coastal meadows need people and cattle The faraway Sõrve Cape at the westernmost point of Estonia has the biggest coastal have introduced the birds and plants to visitors. The local non-profit association has meadow in Saaremaa, the Rahuste coastal meadow. To protect the wildlife, the Rahuste been working hard and done a lot for the protected area to look as it does now. With protected area was founded. The coastal grasslands at Rahuste were badly affected the support from the European Regional Development Fund via EIC, Highland cattle when Estonia became independent again – the Soviet state farm stopped functioning from Scotland have been obtained to substitute for lawn mowers – and they have and the territory fell out of usage. Coppice, thistle and nettles thrived and obstructed been really effective. By now they are the favorites of the whole village. The NPO has the view and walks to the sea. also taken care of part of the Kaugatoma-Lõo protected area, where coppice has been The NPO Niidiotsa (on their own and with help from others) has been restoring and cut and water reed mowed. maintaining the coastal meadows at Rahuste for almost two decades. Moreover, they 28 Veemajandus Veemajandus Water management

Ühtekuuluvusfondi kaudu rahastatavad veemajanduse infrastruktuuri arenda- The water management infrastructure development projects mise projektid on jõudnud pikast käivitus- ja ettevalmistusperioodist reaalse financed from the EU Cohesion Fund have reached through the long preparation and start period and the actual construction work has ehitustegevuseni. Ühtlasi sai 2012. aastal alguse uus taotlusvoor, kus rahas- started. In addition a new application round was opened in 2012; the tatavad projektid selguvad 2013. aastal. Samuti avanesid lisavoorud voolu- projects that get funded will be decided in 2013. Moreover, additional veekogude seisundi parandamiseks ning säästva transpordi arendamiseks. application rounds were opened for the measures aimed at improving the condition of water courses and sustainable transportation. Keskkonnaprogrammi veemajanduse programmi 2012. aastal lõppenud The water management program of the Environmental Programme projektide raames on kõrvaldatud umbes 14 000 tonni ohtlikke jäätmeid ja funded removing about 14 000 tons of hazardous waste and reostunud pinnast ning üle Eestimaa on puhastatud 33 km jõgesid. Lõpeta- contaminated soil. In addition, 33 km of rivers were cleaned all over Estonia in 2012. More than 8200 people, 116 institutions and tud tööde käigus valminud või rekonstrueeritud taristust saab kasu üle 8200 85 registered real estates benefited from the new or reconstructed inimese, 116 asutust ja 85 kinnistut. infrastructure. Keskkonnaprogrammi väikese merekeskkonna programmi kaudu on rahas- The small marine environmental program of the Environmental tatud viit rahvusvahelist seminari, kus osales seitse Eesti eksperti. Samuti on Programme financed five international seminars with seven Estonian experts. Additionally a research report on assessment of the species valminud uuringuaruanne Läänemere liikide ja elupaikade seisundi ning and habitat in the Baltic Sea and factors endangering them was neid ohustavate tegurite kohta. completed.

Veemajanduse projektide väljamaksed 2012. aastal | Payments for water management projects in 2012

Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR Veekogude tervendamine | Rehabilitation of water bodies 25 2 168 156 Joogiveevarustus | Drinking water supply 43 3 631 472 Jääkreostus | Residual pollution 6 278 659 Mittetehnilised tööd | Non-technical work 23 995 265 155 444 324 Reoveekäitlus | Waste water treatment 83 11 455 618 Merekeskkond al 2011 | Marine environment since 2011 5 132 706 Merekeskkond, kaasrahastamine 4 84 109 Marine environment, co-financing Veemajandus, kaasrahastamine 10 4 277 769 Water management, co-financing ÜF veemajanduse infrastruktuuri arendamine CF development of the infrastructure of water supply 71 127 422 125 systems and water management ÜF vooluveekogude seisundi parandamine 21 3 378 393 CF improvement of the state of watercourses ÜF jääkreostuse kõrvaldamine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel | CF disposal of residual pollution on former 2 1 620 053 military and industrial areas KOKKU | TOTAL 293 155 444 324 29 Ajakohasem veevärk Kadrioru pargis Selle ligi 300 aasta jooksul, mis on möödunud Kadrioru pargi rajamisest, on Tallinn märgatavalt laienenud. Kasvanud on ka vajadused ja linna tehniline infrastruktuur, muu hulgas kanalisatsioonivõrk. Pargi enda veesüsteem – avatud kanalid, kraavid ja tiigid – oli aga iganenud ega suutnud enam vajalikku veerežiimi hoida, sest mõned vanad toiteallikad olid linna ehituse käigus kadunud. Ajaloolised kraavid toimisid kuivenduskraavidena, tiike aga toideti osaliselt Tallinna ühisveevärgist. Eriti kõvasti kannatasid Tammesalu puistu iidsed tammed, kes pidid toime tulema pidevas liigniiskuses. Rekonstrueeritava Ülemiste liiklussõlme ehitustöödega tekkis võimalus leida Kadrioru veeprobleemidele lahendus: uue liiklussõlme eelpuhastatud sademeveed juhitakse nüüd parki, kus vett kasutatakse tiikide ja ringkanali toiteks. Ehitamisel kasutati võimalikult palju ära ajaloolisi kraave. Vanad tammepuud päästab aga juba 1939. a pargi korrastusprojektis kavandatud tiigi ehitamine: see aitab tunduvalt vähendada põhjaveetaseme kõikumist. Torustik on rajatud selliselt, et tulevikus oleks võimalik valmis ehitada ka süsteem, mis toidaks A. Weizenbergi tänava otsas paiknenud ajaloolist kaskaadi ja varustaks Lilleaia osa kastmisveega. Foto: Tallinna linnavalitsus

Kühmnokk-luik (Cygnus olor) poegadega. Foto: Ingmar Muusikus

Water systems modernised in Kadrioru Park During the almost 300 years that have passed since a park was founded in Kadriorg, When the Ülemiste traffic intersection was reconstructed, it became possible to solve Tallinn has expanded considerably. So have the needs and the technical infrastructure the problems with water at Kadriorg: the pre-treated rainwater is directed to the park, of the city, including the waste water network. The water system in the park – the open into the ponds and the circle canal. The historic ditches were used wherever possible. canals, ditches and ponds – was outdated and could not function properly any more, The old oaks will be saved by the pond that was planned in 1939 already and will be as it had lost some of the sources due to construction work in the city. The historic constructed now – it will considerably help to reduce changes of the groundwater ditches were operating as drainage trenches and the ponds got some of its water from level. The pipelines are constructed with the perspective of a future system that would the public water supply of Tallinn. The ancient oaks in the Tammesalu stand bore the supply water to the historic cascade at the A. Weizenbergi street and give its share for brunt, as their soil was constantly too wet. watering the Lilleaia plants and flowers. 30 Veemajandus Kuressaare linnaruumi seisund on paranenud Kuressaare on külalislahke kuurortlinn, mida hinnatakse puhta keskkonna, turvalisuse ja õdusa miljöö poolest. Ometi on meeldivas linnaruumis üht-teist, mis rikub ilusat tervikpilti. Üks selline võõrkeha oli veel hiljaaegu Paju ja Ravila tänava vahelisel maa-alal asunud militaarkompleks – kõle ja õnnetu nõukogude aja jälg terviselinna roheluses. Alal paiknes kolm hoonet, mis olid omal ajal kasutusel sõjaväeosa garaažide ja ladudena, ning kolm betoonist estakaadi, nende vahel lagunenud asfaltkattega tee. Ajaga varisemisohtlikuks muutunud ehitised mõjusid tiheda liiklu- sega tänava ääres häirivalt nii kohalikele elanikele kui ka arvukatele turistidele. Ühtlasi kujutasid need endast ohtu lastele ja noortele, kuna neile tundus mahajäetud 1,7 hektari suurune maa-ala Fotod: Kuressaare linnavalitsus põneva ja kutsuvana. KIK-i toetusel kõrvaldati lagunenud militaarehitised ja -rajatised ning korrastati objekt. Samasse paika on plaanis eraldada 14 eramaja krunti. Tulevastest kodudest avaneb kaunis pilt Põduste jõe luhale.

Urban space at Kuressaare has improved Kuressaare is a hospitable health resort, appreciated for its unpolluted and safe become hazardous and the sight at a busy street was disturbing for both the locals environment and cosy atmosphere. Unfortunately there still are some eyesores that and numerous tourists. In addition, it was especially dangerous for young people and spoil the general impression. One of them was a military complex on the territory children, as the derelict 1.7 ha territory seemed extra exiting and attractive to them. between the Paju and Ravila streets – a bleak and unhappy reminder of the Soviet times in the greenery of the health resort. There were three buildings that had been EIC supported the work to remove the ruins and tidy up the territory. 14 plots for used as garages and storehouses for the military, also three concrete trestles with a private houses are planned there. The future homes will have a beautiful view to the broken asphalt road between them. The abandoned weatherbeaten buildings had Põduste river meadow.

Vastse-Roosa looduslähedane kalapääs Üks Eesti esimesi kärestiku-tüüpi möödaviik-kalapääse on valmis, seda saab oma silmaga vaadata Mõniste vallas Metsavenna talu lähedal. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatud projekti algatas MTÜ Vastse-Roosa külaselts. Projeki raames rajati 2012. aastal Vastse-Roosa vana vesiveski paisu juurde 140 meetri pikkune kalapääs. Vaidava jõel asuv Vastse-Roosa pais on ligikaudu sada meetrit pikk ja koosneb maakivimüüritisega kindlustatud pinnaspaisust ja 13 meetri laiuse avaga liigveelaskmest. Rajatud kalapääs on möödaviikpääs ehk väikese kaldega looduslähedane tehissäng, mis juhib kalad kaarega paisust mööda. See on oluline paljude kalaliikide, sh lõheliste jaoks. Nimelt on Vastse-Roosa kõige kaugem koht merest Eesti sisemaal, kust on seirepüükide käigus leitud lõhede noorjärke.

Foto: Meelis Mõttus Paisust mereni on ligikaudu 300 kilomeetrit – sobiva kudekoha nimel ei pea lõhelised sedagi teekonda paljuks.

Ecological fishway at Vastse-Roosa One of the first fish ladders in Estonia is ready and everyone can see it with their own dam, reinforced with natural boulder barrier wall and a 13 m wide floodgate for excess eyes at the Mõniste rural municipality near the Metsavenna farm. The project was water. The fishway is a slightly sloping ecological man-made riverbed that enables financed by the EU Cohesion Fund and initiated by the NPO Vastse-Roosa village society. the fish to avoid the dam and swim past it. It is relevant for many fish, especially the salmonids. More specifically – Vastse-Roosa is the location farthest from the sea, where A 140 m long fishway was built at the dam of the Vastse-Roosa old watermill in 2012. juvenile salmonid species have been found. It is about 300 km from the dam to the The Vastse-Roosa dam on the Vaidava river is about 100 m long and consists of a soil sea – and even that is not too much for salmonids to find a good place for spawning. 31 Aseril voolab puhas vesi Aseri oli pikka aega üks neist Eestimaa paigust, kus vee- ja kanalisatsioonivõrk oli ajast ja arust ning paljud eramurajoonide majapidamised polnud veevärgiga ühendatudki. Veetöötlusjaam puudus sootuks ning reoveepuhastist läbi käinud vesi polnud kaugeltki nõuetekohane, ohustades nõnda Läänemerd, mille kaldal Aseri asub. Oli selge, et ette tuleb võtta suuremat sorti renoveerimistööd. KIK-i kaudu pani Ühtekuuluvusfond oma õla alla ning OÜ Aseri Kommunaal eestvõttel asuti tööle. Kui juba ette võetud, siis tasub mõelda suurelt: projekti käigus said ajakohase ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kõik Aseri reoveekogumisala asulad, peale Aseri aleviku ka Rannu ja Kõrtsialuse küla majapidamised. Puhast vett saab nüüd nautida üle 1600 inimese. Kokku rajati või renoveeriti 26 kilomeetri jagu torustikku, ehitati ümber reoveepuhasti ja kaks puurkaevu-pumplat, rajati üks uus puurkaev ja joogiveetöötlusjaam. Reoveepuhasti teeb omapäraseks asjaolu, et see paikneb sisetingimustes: nõnda on vahetult mererannikul asetsev puhasti tõhusalt kaitstud Soome lahelt puhuva põhjatuule ja sellega Foto: Aivar Krüger kaasneva jäätumisohu eest.

Foto: Ingmar Muusikus

Clean water at Aseri For a long time Aseri was one of the locations in Estonia where the water supply system the Aseri wastewater catchment – Aseri country town and the households in Rannu really needed reconstruction and many residential households were not even connected and Kõrtsialuse villages. More than 1600 people can enjoy clean water now. to it. There was not any water treatment plant and the wastewater that had been In total 26 km of pipelines were constructed or renovated. In addition, a waste water treated was far from being up to the requirements, therefore posing a hazard to the treatment plant and two bore well pumps were rebuilt, a new bore well and a drinking Baltic Sea, as Aseri is situated on its coast. The need for major renovation was obvious. water treatment plant were built. The waste water treatment plant is unique: it is The EU Cohesion Fund was included via EIC, and the OÜ Aseri Kommunaal initiated located indoors, which protects it from north winds from the Gulf of Finland and the work. Once you start, think big: the project included all the urban communities in freezing hazard, as it is located close to the coast. 32 Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus Waste management

Keskkonnaprogrammi jäätmekäitluse programmi toetusel on 2012. aastal In 2012 the waste treatment program of the Environmental Programme rajatud jäätmejaamad Vihulasse, Lihulasse ja Otepääle, neist viimane on kõige has supported the construction of waste treatment plants to Vihula, Lihula and Otepää, the latter being the biggest. In Helme, Valga and suurem. Helme, Valga ja Haljala jäätmejaamas tehti laiendus- ja arendustöid; Haljala waste treatment plants were extended and developed further – nüüdseks on need jaamad saanud päris valmis. by now these plants are ready. Samuti hakati 2012. aastal jäätmekäitluse alamprogrammist toetust andma In 2012 the waste treatment sub-program started supporting liquidation of former agricultural, military and industrial complexes. The endiste põllumajandus-, militaar- ja tööstusobjektide kõrvaldamiseks. Uus new subprogram has been met with great interest among applicants. alamprogramm on taotlejate hulgas pälvinud suurt huvi. In addition to the projects that were funded in the previous year, Ühtekuuluvusfondist otsustati peale eelneval aastal rahastatud projektide the EU Cohesion Fund supported 12 waste recycling and 4 landfill closure projects with 13,8 million euros in total. The biggest projects, rahastada kahtteist jäätmete taaskasutamise ja nelja tavajäätmeprügila kor- completed in 2012, were the waste treatment plant for Tartu region rastamise projekti kogusummas 13,8 miljoni euro eest. 2012. aastal lõppenud and redevelopment of the landfills in Viljandi and Valga. projektidest suurimad olid Tartu piirkonna jäätmejaama rajamine ning Viljandi ja Valga prügila korrastamine.

Jäätmekäitluse projektide väljamaksed 2012. aastal | Payments for waste management projects in 2012

Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR Ohtlike jäätmete käitlemine 5 54 680 Hazardous waste management Tavajäätmete käitlemine 10 1 658 144 Non-hazardous waste management Jäätmekäitlus, kaasrahastamine 1 164 766 18 786 549 Waste manageent, co-financing ÜF jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse 22 4 447 567 suunamise arendamine | CF management and development of waste collection, sorting and recycling ÜF ladestusalaga jäätmekäitluskeskuste ladestusala 1 749 911 laiendamine | CF extension of the landfill areas of waste treatment centres with landfill areas ÜF nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate 6 2 005 163 sulgemine | CF closure of non-conforming non-hazardous waste landfills ÜF põlevkivitööstuse nõuetele mittevastavate prügilate 2 8 540 325 sulgemine ja korrastamine CF closure and redevelopment of non-conforming oil-shale industry landfills ÜF põlevkivienergeetika jäätmehoidlate sulgemine ja 1 1 330 759 tuhaärastussüsteemi uuendamine CF closure of oil-shale energy industry waste depositories (ash fields) and renewal of ash removal system KOKKU | TOTAL 48 18 951 315 33 Lõuna-Eesti oma jäätmekäitluskeskus Ajakohane jäätmekäitlus on Eestis ühest küljest uus, ent teisalt juba pikka aega teadvustatud teema. Ometi puudus kuni 2013. aasta alguseni kogu Lõuna-Eesti piirkonnas, st Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonnas jäätmekäitluskeskus, mis võimaldanuks jäätmeid eelsortida. Nii jõudis Lõuna-Eestist taaskasutusse märksa vähem jäätmeid kui mujalt Eestist. AS-i Epler & Lorenz eestvõttel ja KIK-i vahendatud Ühtekuuluvusfondi toetusel on nüüdseks Tartu linnas valmis saanud ajakohane pakendi- ja ehitusjäätmete käitlushoone koos sortimisliini ja jäätmepressiga ning biolagunevate jäätmete kompostiväljak. See võimaldab jäätmete transpordilt tunduvalt kokku hoida ning märksa suurema hulga jäätmeid taaskasutusse võtta. Eriti ehitusjäätmeid, mille sortimine on aeganõudev ja transport kulukas, mistõttu ei taaskasutatud neid jäätmeid varem. Keskuses on loodud soodsad olud pakendijäätmete hoiuks ning head võimalused hakata tootma korralikku komposti. Foto: Moonika Lipping

Ronk (Corvus corax). Foto: Ingmar Muusikus

Waste management centre in South-Estonia Up-to-date waste management is a new theme in Estonia, and at the same time not a also a compost square for biodegradable waste were completed. So it is possible to new idea at all. Despite that a whole region in South Estonia – Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga save from transport and recycle considerably more waste. This concerns construction and Võru counties – did not have a waste management centre for pre-sorting waste. waste especially, which is very time-consuming to sort and expensive to transport, Therefore considerably less waste were recycled in South Estonia than in other regions. which is why this type of waste was not recycled before. Initiated by AS Epler & Lorenz and supported by EU Cohesion Fund via EIC, a new The centre is really well organised for packaging waste and it is possible to produce packaging and construction waste treatment centre, sorting line and waste compactor, good compost there in the future. 34 Jäätmekäitlus Tallinna rõõmsavärvilised pakendikogujad Eesti linnades on varemgi püütud pakendijäätmeid süsteemselt kokku koguda, ent ikka on valdav tunne, et kogumismahutid asuvad liiga kaugel või vales kohas või puudub vajalik konteiner sootuks – muidugi avastad selle alles siis, kui oled oma pakendikuhjaga kohale jõudnud. Mujal maailmas kasutatakse pakendijäätmete kon- teinereid märksa agaramalt. Ehkki Tallinnas leidus mõnevõrra konteinereid, ei olnud nende paigutus süsteemne, käepärane: enamasti ei saanud mitut liiki pakendeid korraga ära anda. Ehkki pakendikogumispunktide rajamine ja uute pakendikonteinerite soetamine on MTÜ Eesti Taaskasutusor- ganisatsiooni igapäevatöö, saadakse paremaid tulemusi ikka koostöös. Nii ka seekord: KIK-i vahendatud Ühte- kuuluvusfondi rahalisel toetusel ning Tallinna keskkonnaameti ja linnaosavalitsuste töötajate abiga õnnestus Tallinna rajada 50 uut pakendijäätmete kogumise kohta, kus saab ära anda klaasi-, paberi- ja kartongi- ning segapakendijäätmeid. Käepärased rõõmsat värvi, s.o kollased, rohelised ja sinised konteinerid hakkavad linna-

Foto: Siret Kivilo pildis kergesti silma ning inimesed on need kenasti kasutusse võtnud.

Cheerfully coloured product packaging collectors in Tallinn Systematic approach to collect and recycle product packaging has been attempted Although establishing new product packaging stations and purchasing new containers in Estonian towns before, but still the prevailing impression is that the containers are is the regular task of MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (Estonian Recovery either too far or in a wrong place or the container you need is missing – which you Organisation), cooperation always gives better results. That applied this time as well: will only discover when you have arrived at the spot with your heap of packaging, the financial support from EU Cohesion Fund via EIC and with the help of the staff at of course. In the world the product packaging collectors are used with much more the Tallinn environmental board and the city district government, 50 new packaging enthusiasm. Even though some containers were to be found in Tallinn, they were stations were organised in Tallinn to recycle glass, paper and cardboard and mixed not systematically organised and handy: mostly not all kinds of product packaging product packaging. The containers are handy and cheerful –the yellow, green and were accepted. blue package containers can be easily found and people have gladly accepted them.

Lihula kogub jäätmed kokku Lihula valla 2012. aasta olulisim toetuste najal tehtud investeering oli jäätmekogumispunkti rajamine. Lihula vald oli oma planeeringutes varem ette näinud ohtlike jäätmete kogumise koha Oja tänavale. Juba olid olemas jäätme­ käitlejailt saadud ohtlike jäätmete konteinerid, aga puudus korralik plats, territoorium oli tarastamata ja mõnel aastaajal ei olnud seda mugav kasutada, kuna platsil oli kruusakate ning see oli sadeveele avatud, ilma äravooluta. Rajades ajakohase jäätmekogumispunkti, vaatas vald tulevikku. Lihulas pakutakse eri teenuseid nii oma inimes- tele kui ka naabritele, siit ostetakse ehitusmaterjale ja muud tarvilikku, tarbimisel tekib aga ikka jäätmeid. Paraku jääb mittevajalik sageli aia äärde või krundinurka vedelema, kuna pole kohta, kuhu seda õieti panna, risustades niimoodi loodust ja ohustades üksiti inimeste tervist. Jäätmeplats annab kodanikele võimaluse vabaneda oma mittevajalikest asjadest seaduslikul teel ning saata asjad taaskäitlusesse. Viimase sammuna tuleb platsile pai- Foto: Riho Erismaa galdada sildid ja eraldi kogumisalad eriliigiliste jäätmete jaoks.

Lihula collects their waste The most important investment supported by grants in 2012 in the Lihula rural various services are offered both to their own residents and neighbours; building municipality was the waste collection centre. Lihula rural municipality had previously materials and other necessary items are bought here, but consuming also creates planned a site for hazardous waste at Oja street. The containers for hazardous waste waste. Alas – the unnecessary things often end up in the backyard, as there is no from waste handlers were there already, but the site needed to be prepared, there proper place to store them or dispose of them, which pollutes environment and is was no fence and seasonally it was uncomfortable to use it, because it was covered a health hazard as well. The waste collection site enables people to legally get rid of with gravel and open to rainwater, without drainage. their unnecessary things and recycle them. The last step is mounting signposts and The investment in the waste collection centre was an investment for future. At Lihula establishing separate collecting areas for different types of waste. Jäätmekäitlus 35 Vihula valla jäätmed kogutakse Võsul Moodsad jäätmejaamad pole praegusajal enam mingi majandusime, vaid ajapikku muutunud iga endast lugu pidava asula enesestmõistetavaks osaks. KIK-i abil on kümned asulad üle kogu Eesti saanud oma jäätmejaama. Vihula vallas, kus 60% territooriumist kuulub Lahemaa rahvuspargi koosseisu, ei olnud veel jäätmejaama ning see hakkas juba suuresti tunda andma. Just kaitsealal peaks ju pakutama võimalikult keskkonnahoidlikke lahendusi. Jaam otsustati rajada Võsu alevikku Spordi tänavale. Seal on loodud soodsad olud selleks, et võtta elanikelt ja paljudelt siinsetelt puhkajatelt vastu eri liiki jäätmeid, neid hoiustada ja suunata edasisse käitlusse. Ära saab anda ka ohtlikke jäätmeid. Mereäärse kuurordi kena väike jäätmejaam hõlmab teenindushoonet ja kõvakattega platsi; paigaldatud on välisvalgustus, kogu kompleksi piirab tara. Foto: Raivo Uukkivi

Halljänes (Lepus europaeus). Foto: Ingmar Muusikus

Waste from Vihula is collected at Võsu Modern waste treatment plants are no economic wonder any more, just taken for A protected area should offer as environmentally friendly solutions as possible. The plant granted in any contemporary urban community. EIC has supported dozens of urban was planned to Spordi Street in Võsu country town. The site is suitable for collecting communities to get their own waste treatment plants all over Estonia. different types of waste from the local residents and numerous holidaymakers, to store and recycle the material. It is also possible to dispose of hazardous waste there. In Vihula rural municipality – where 60% of the territory belongs to Lahemaa National The nice little waste treatment plant in the seaside holiday resort has a building for Park – there was no waste treatment plant yet and it was becoming a disadvantage. servicing and a paved square; there is outdoor lighting and a fence around the territory. 36 Energeetika ja atmosfääriõhukaitse Energeetika ja atmosfääriõhukaitse Energy and protection of ambient air

Rohelise investeerimisskeemi raames toetati 2012. aastal jätkuvalt väikekatlama- In 2012 the Green Investment Scheme continued to support jade ja soojustorustike rekonstrueerimist, kaugküttesüsteemide rajamist. Uue reconstructing small boilerhouses and heating pipelines and systems for distant heating. A new field of activity for EIC was a tegevusena alustas KIK tänavavalgustuse rekonstrueerimise programmi, mille street lighting reconstruction program, which enables the towns tulemusena saavad Kuressaare, Valga, Võru, Jõhvi, Haapsalu, Keila ja Paide ener- of Kuressaare, Valga, Võru, Jõhvi, Haapsalu, Keila and Paide to giasäästliku tänavavalgustuse. get energy-efficient street lights. Several heat pipeline reconstruction projects have been finished, Lõppenud on mitu soojustorustike rekonstrueerimise projekti, näiteks Räpinas, for example in Räpina, Sompa, Vaida and Lähte. The whole distant Sompas, Vaidas ja Lähtes. Hulk kaugküttevõrke ehk tuhandeid meetreid soojus- heating networks were rebuilt, which means thousands of meters torustikke on ümber ehitatud; selle tulemusena saab kallist toasooja kokku hoida of pipelines and more than 5000 MWh of heat economy a year. üle 5000 MWh aastas. The protection of ambient air program of the Environmental Programme supported the reconstruction of seven boilerhouses Keskkonnaprogrammi atmosfääriõhukaitse programmi raames lõpetati 2012. aastal to enable them switch to renewable fuels. Rooms for measuring seitsme katlamaja ümberehitustööd, viies need taastuvale kütusele. Eesti Kesk- emission gases and collecting the gases that cause the konnauuringute Keskusele ehitati välja ruumid emissioonigaaside mõõtmiseks ja greenhouse effect were built for Estonian Environmental Research Centre, also 39 various measuring devices purchased. kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside kogumiseks ning soetati 39 mõõteseadet. Several studies were completed and air purification equipment Valmis hulk uuringuid ning paigaldati õhupuhastusseadmeid. installed.

Väljamaksed energeetika ja atmosfääriõhukaitse projektidele 2012. aastal Payments for renewable energy and protection of ambient air projects in 2012 Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR Energeetika* | Renewable energy* 8 692 824

Välisõhk* | Ambient air* 22 1 825 435

Kaasrahastamine* | Co-financing* 4 16 244 22 610 718 ERF taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia 5 2 642 379 tootmiseks ERDF extended use of renewable energy sources for the generation of energy RIS taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia 35 10 342 273 tootmiseks ning kaugküttevõrkude parendamiseks GIS extended use of renewable energy sources for the generation of energy and reconstruction of district heating networks RIS tuult energiaallikana kasutava elektritootja 2 7 091 562 investeeringute toetus GIS supporting investments of the enterprises for the application of wind energy in electricity generation KOKKU | TOTAL 76 22 610 718

* Rahastatud atmosfääriõhukaitse programmist alates aastast 2011 | Financed from the program for the protection of ambient air since 2011 37 Aravetel köetakse nüüd teisiti Taastuvenergia kasutamist arendava osaühingu Baltic Biogas ja põllumajandusettevõtte Aravete Agro OÜ koostöös ning KIK-i vahendatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel valminud Aravete biogaasijaam on Eestis uudne keskkonna- ja energeetikaprojekt. Osalised on juba ammu jaganud arusaama biogaasi tootmisest: lehma vatsas tekib pidevalt energeetilise väärtusega metaani, mis on aga kahjulik kasvuhoonegaas. Aravetele rajatud anaeroobsed käärimismahutid, milles elavad bakterid toodavad biogaasi, võimaldavad toota metaani kontrollitud keskkonnas. Gaas puhastatakse ning kasutatakse soojus- ja elektrienergia tootmiseks, sh Aravete aleviku elanike kodude kütteks. Samuti on soojusenergia teretulnud kohalikus kuivatis vilja kuivatamisel, milleks vajalik taristu on praeguseks rajatud. Biogaasijaamas on saanud tööd mitmed inimesed ja kohalikud ettevõtted ning elanikud rõõmustavad odavnevate soojushindade üle. Kindlasti rõõmustatakse ka kevadisel sõnnikulaotusajal, kui selgub, et biogaasijaamas kääritatud jääk ehk digestaat haiseb põldudele laotamisel tunduvalt vähem ebameeldivalt kui vedelsõnnik. Põllumees loodab digestaadi paremate väetusomaduste tulemust näha juba 2013. aasta sügisel. Foto: Andre Altjõe

Sookured (Grus grus) maanduvad. Foto: Ingmar Muusikus

Aravete has different type of heating now The biogas station in Aravete, built in cooperation of OÜ Baltic Biogas (that fosters biogas and enable to produce methane in controlled environment. The gas is purified usage of renewable energy) and an agricultural enterprise Aravete Agro OÜ, with and used to produce heat and electricity, also for the homes of the residents of Aravete the support from the European Regional Development Fund via EIC, is an innovative country town. The heat energy is also welcome in the local grain dryer – the necessary environmental and energy project in Estonia. The basic principle of producing biogas infrastructure has been built by now. Several people have got jobs in the biogas station, has been clear to the parties involved: in the cow’s belly energetically valuable methane the local enterprises and residents are happy about the lower heat prices. Surely the is produced all the time, but methane is also a hazardous greenhouse gas. spring gives more reasons for joy, when it is time to fertilize the fields and the fermented digestat stinks a lot less than liquid manure. Farmers hope to see the results of the Anaerobic fermentation containers mounted in Aravete contain bacteria that produce better fertilizing qualities in the autumn of 2013 already. 38 Energeetika ja atmosfääriõhukaitse Hakkpuit teeb räpinlaste toad püsivalt soojaks

Kuni 2012. aasta oktoobrini köeti Räpina linnas kaugküttekatlamaju maagaasiga. Kõik küll toimis kuidagimoodi, aga küttetorustiku rikked ja suured soojuskaod olid tavalised. Peale selle oli kütte hind kõrge, palju oli võlgnikke ning tagatipuks ei olnud kindlust, kas toasooja üldse iga päev saab, sest kahes eraldi asuvas katlamajas puudusid tagavarakatlad: katla rikke korral poleks saanud millegagi kütta. Räpina soojatootja AS Revekor otsustas KIK-i tõhusal toetusel renoveerida linna kaugküttevõrgu: ehitada hakkpuidukatlamaja ja rajada 3335 meetrit uusi soojustorustikke ning ühendada küttepiirkonnad. 50% projekti maksumusest saadi KIK-i toetusena rohelise investeerimisskeemi kaudu. Tulemused on rõõmustavad: soojusvõrkude rekonstrueerimise tõttu vähenes soojusenergia hind Räpina tarbijatele seniselt umbes 70 eurolt MWh kohta 50 euroni MWh kohta. Ehkki omaosaluse katteks võeti pangalaen, mis kajastub ka toasooja hinnas, on hinnavahe märgatav ja loodetavasti teenivad uus katlamaja ja soojusvõrk räpinlasi veel palju aastaid.

Foto: Shutterstock

Wood chips guarantee warm homes to the residents of Räpina

Until October 2012 the district heating boilerhouses at Räpina were powered with 3335 meters of new heat pipelines, also connect the heating districts. 50% of the cost natural gas. It kind of worked somehow, but breakdowns of pipelines and great heat of the project came from EIC via green investment schemes. losses were frequent. The price for heating was high as well, many people were unable to pay and last but not least – one never knew if there is any heating at all every day, The results are encouraging: thanks to the reconstruction of district heating distribution as the two separate boilerhouses had no spare boilers: in case of a breakdown there networks the price of heat in Räpina plunged from 70 euros per MWh to 50 euros per would be no heating at all. MWh. Even though a bank loan was needed to cover cost-sharing, which is included The heat producer at Räpina, AS Revekor – with substantial support from EIC – in the price, the difference is still remarkable and hopefully the new boilerhouse and decided to renovate the district heating system in the country town and construct heating distribution network will be of good service to the people at Räpina for years. Biokütuse võidukäik 39 KIK-i toetusel on kümned Eestimaa asulad saanud uued keskkonnahoidlikud katlamajad ja soojusvõrgud. Seekordne edulugu tuleb Läänemaalt Uuemõisast, kus AS-i Uuemõisa Teenus keskkatlamaja kütab elamuid, munitsipaal- ja tööstushooneid. Katlamaja töötab aasta ringi: suvel toodetakse suurtarbijatele sooja vett. Peale biokütusel põhikatla oli tööle rakendatud kolm õlikatelt, mida kasutati nn tipukütteks külmadel talvepäevadel ja kogu suvisel soojatootmisel. KIK-i atmosfääriõhu kaitse programmi kaudu paigaldati katlamajja uus biokütust tarbiv katelseade. Selle jõudlus võimaldab asendada talvist õlibaasil tipukütet ning suvist soojatootmist. Koos uue katelseadmega paigaldati kütuse etteande- ja tuhaärastusseadmed ning uus suitsuimur ja multitsüklon. Kogu katlasüsteemi toimimist saab jälgida, juhtida ja seadistada interneti teel. Õli asendamine biokütustega on vähendanud süsihappegaasi heidet 117 tonni võrra aasta kohta. Foto: Olev Horm Samuti on biokütuse tarvitus võimaldanud hoida soojahinda tarbijatele mõistlikes piires.

Victorious biofuels EIC has supported dozens of urban communities in Estonia to reconstruct their The EIC program for protection of ambient air facilitated installing a new biofuel boiler boilerhouses and district heating schemes to make them more environmentally friendly. in the boilerhouse. Its capacity is enough to replace the former oil powered peak This story of success comes from Uuemõisa, Läänemaa, where the AS Uuemõisa Teenus demand in winter and the summer regime. In addition to the new boiler equipment district heating boilerhouse heats residential homes, municipal and industrial buildings. the auger feeder and ash removal system were installed, also the new smoke suction The boilerhouse works all-year-round: in summer hot water is supplied. In addition and multicyclon devices. The whole system can be monitored, controlled and adjusted to the bio fuelled main boiler there were three oil powered boilers, which were used via the internet. for the so-called peak demand periods in cold winter days and the whole season of Substituting oil with biofuel has cut carbon dioxide emissions by 117 tons per year. summer heating. Moreover, the use of biofuel has enabled to keep the price for heating reasonable.

Soodne saepuru läheb ahju Teine edulugu tuleb Lääne-Virumaalt Väike-Maarjast. Siinse gümnaasiumi algkoolihoone sai toasooja keldris asunud katlaruumist. Selle katelt köeti kuni 1997. aastani kivisöega, edaspidi aga kerge kütteõliga, sest hoone ei kuulu aleviku kaugküttevõrku ja lähemad soojustorustikud paiknevad kaugel. Õlihinnad on aga väga kõikuvad ja viimastel aastatel tunduvalt tõusnud. Muid võimalusi otsides jäid silma saepurugraanulid ehk prullid, mille hind on püsinud stabiilselt madalana. Rekonstrueerimistööde riigihanke võitis kohalik pikaaegsete kogemustega ettevõte OÜ Emekan. Koolihoonesse paigaldati uus katel koos põletiga ja prullipunker koos etteandetigudega ning 2012. aasta lõpul mindigi õliküttelt üle prulliküttele. Esialgsete arvestuste järgi peaks investeering ennast ära tasuma umbes kolme aastaga. Keskkonnasäästu annavad just puidugraanulid kui kohalik kütteliik: neid toodetakse siinsamas lähedal Ebaveres. Foto: Kaarel Moisa

Saw dust at a bargain for heating Another story of success comes from Lääne-Virumaa (Western Virumaa), Väike-Maarja. The local company OÜ Emekan with years of experience won the public procurement The building for basic school students of the local upper secondary school was heated for the reconstruction work. A new boiler and burner were installed, and a pellet hopper from a boiler-room in the cellar. Until 1997 it was heated with coal, then with light with auger feeders. At the end of 2012 the new heating system was started. According heating oil, as the building is not in the district heating network of the country town and to the initial calculations the pay-back period should be about three years. The main the pipelines are located too far. But the oil prices fluctuate and have risen considerably saving will come from wood pellets, which are locally produced nearby, at Ebavere. in the recent years. Looking for alternatives, saw dust granules (‘prull’ in Estonian) attracted attention, as their price has been stable and low. 40 Keskkonnakorraldus Keskkonnakorraldus ja maapõu Management of environment and the Earth’s crust

Keskkonnaprogrammi keskkonnakorralduse programmist on juba lõppenud One of the management of environment program projects from üks 2012. aastal rahastuse saanud projekt: Ülenurme gümnaasiumi poiste the Environmental Programme that was financed in 2012 has been completed already: the handicraft class for boys in the Ülenurme upper tööõpetuse klassi on paigaldatud aspiratsioonisüsteem, vähendamaks tolmu- secondary school has got an aspiration system to reduce dust in the sisaldust tööruumide õhus. Lõpetatud projektide hulgast võib esile tuua veel hands-on lab. Another completed project that could be highlighted Põllumajandusuuringute Keskuse projekti, mille abil soetati seadmeid, mis is for the Agricultural Research Centre – equipment for more precise analyses of the quality of Estonian soils. võimaldavad täpsemalt hinnata Eesti muldade kvaliteeti. Sotsiaalministeeriumi projekti raames on koostatud andmestik Eestis käideldavate ohtlike kemi- The project to the Ministry of Social Affairs aimed at compiling a database on the treatment of hazardous chemicals in Estonia. The kaalide kohta. Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli projekti raames valminud project of Lasnamäe technical vocational school in Tallinn helped to ja sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteem aitab paremini ja säästlikumalt obtain a certified environmental management system to manage juhtida keskkonnaressursse koolis. environmental resources in the school better and more sustainably. Maapõue programmist käsitles valdav osa 2012. aastal lõppenud projekte The bulk of the Earth’s crust programme projects completed in 2012 were about organising and disseminating information about the maapõueteabe korrastamist ja levitamist: koostati uuringuid, anti välja trüki­ Earth’s crust: research, publications and conferences. Most of them seid ja korraldati konverentse. Enamjagu projekte olid nn jätkuprojektid, iga- were ongoing projects: annual conferences and periodical publications. aastased konverentsid ja perioodiliselt välja antavad trükised.

Väljamaksed keskkonnakorralduse ja maapõue projektidele 2012. aastal Payments for environmental supervision and Earth’s crust projects in 2012 Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR Tehnika | Technology 4 220 982 Välisõhukaitse* | Protection of ambient air* 18 713 775 Välisõhukaitse, kaasrahastamine* 2 46 618 Protection of ambient air, co-financing* 2 061 235 Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine* 5 282 337 Reduction of negative environmental impact of energy industry* Energeetika, kaasrahastamine* | Energetics, co-financing* 1 12 121 Maapõu* | Earth's crust* 10 101 691 Maapõu, kaasrahastamine* | Earth's crust, co-financing* 4 23 373 Maapõueteave** | Earth's crust-related information** 18 360 402 Väljamaksed keskkonnakorralduse projektidele** 15 263 898 Payments for environmental supervision projects** Keskkonnakorraldus, kaasrahastamine** 1 36 038 Environmental supervision, co-financing** KOKKU | TOTAL 78 2 061 235

* Rahastatud keskkonnakorralduse programmist kuni 2010. aastani | Financed from the management of environment program until 2010 ** Rahastatud vastavast programmist alates 2012. aastast | Financed from the corresponding program since 2012 Defekt efektiks ehk sealägast sooja 41 Intensiivse loomakasvatuse peamine negatiivne keskkonnamõju on kaasnev õhusaaste: sealägast eraldub õhku ammoniaaki, mis põhjustab hingamisteede haigusi, suurendab pinnase happelisust ja põhjustab eutrofikatsiooni; NO2 ja metaani, mis on kasvu- hoonegaasid; lisaks väävelvesinikku ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Negatiivse keskkonnamõju leevendajana on soovitatud sealäga kiirelt jahutada, mille tulemusel väheneb ammoniaagiühendite lendumine välisõhku umbes 70%, samuti aeglustuvad lägas toimuvad lagunemisprotsessid. Arvestades mõju keskkonnale, aga sama oluliselt ka inimeste ja farmis kasvavate loomade tervisele, ehitati Saaremaal OÜ Saare Peekon Pahi nuumafarmis välja sealägal põhinev küttesüsteem, millel on kaks efekti: esiteks vähendatakse sealäga jahutamisel negatiivset keskkonnamõju, teiseks kasutatakse jahutamisel ehk soojuse eraldamisel tekkinud soojus ära farmi kütmiseks – tegemist Foto: Margus Õunpuu on ju pidevalt juurde tekkiva kohaliku biokütusega, mis annab võimaluse loobuda fossiilkütuste kasutamisest. Farmi lägakanalitesse paigadati PE-torustikust kollektorid, milles voolab vesi temperatuurigraafikuga 6–18 °C, pumbaruumi maasoojuspumbad, akumulatsioonimahuti soojavee akumuleerimiseks ja tarbeveeboiler. Eraldatud soojus akumuleeritakse ja kasutatakse kütte- (kuni 60 °C) ja tarbevee tootmiseks.

Turning disadvantages into advantages – warmth from swine slurry The main negative side effect of animal husbandry is air pollution: swine slurry produces based on swine slurry was established in OÜ Saare Peekon Pahi fattening pig farm, and emits ammonia that causes respiratory diseases, increases soil acidity and is one Saaremaa. The heating system has a double effect: first – the slurry is cooled and of the reasons for eutrofication; also greenhouse gases NO2 and methane are emitted therefore the adverse environmental effects decreased; second – the warmth produced in addition to hydrogen sulphide and volatile organic compounds (VOC). To decrease in the process is used for heating the farm. It is a constantly produced local biofuel, the negative impact on environment, lowering the temperature of swine slurry as fast which enables to stop using fossil fuels. PE pipeline collectors were set up in the slurry as possible has been suggested, as it may reduce the amount of volatile ammonium canal of the farm, with 6–18-degree water flowing in them, ground heat pumps in the compounds for about 70%, as well as slow down the decomposing process. pump room, an accumulation tank for hot water and a boiler for non-potable water. Considering the great environmental impact, as well as t he adverse effect on the The warmth emitted will be accumulated and used for heating water (up to 60 °C) health of the people working in the farm and the pigs kept there, a heating system and non-potable water. Uus hingamine Ülenurme gümnaasiumis Ülenurme gümnaasiumis saavad nüüd kõik poisid töö- ja tehnoloogiaõpetuse klassis sõna otseses mõttes vabalt hingata: KIK-i toetusel paigaldati õpituppa keskne aspiraator. Varem paiskus puidutööpinkide kasutamisel õhku eri suuruses tahkeid osakesi, mis koguti küll lahtistesse tolmukottidesse, ent peened puidutolmuosakesed jäid siiski ruumi ringlema ja seetõttu ei saanud allergikud õppetöös osaleda. Ajakohane aspiraator on kohakindlalt ühendatud kõikide puidutööpinkidega. Seadmel on veel üks rakendus: ta on otsekui peamine tolmuimeja, millega saavad ruumid puhtamaks. Keskseade ei asu õpitoas, vaid puidulaos. Klassiruumis asuvad magistraaltorud on paigaldatud ripplae ja kandelae vahele. Tolmumahutil on tasemeandur, mis seiskab seadme, kui mahuti on täitunud. Tolm ja laastud kogutakse 240-liitrisesse kotti, mida on hõlbus tühjendada. Üksiti aitab imuri töö vältida müra. Foto: Toomas Laan Spetsiaalselt koolidele mõeldud tolmu- ja puruaspiraator tagab töö- ja õpikeskkonna vastavuse Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. Ülenurme gümnaasium kuulub tervist edendavate koolide võrgustikku; kasutatakse iga võimalust, et hoida õpilaste ja töötajate tervist.

A breath of fresh air at Ülenurme upper secondary school At Ülenurme upper secondary school all the boys can literally breathe fresh air in the classroom there are central pipes that are installed between the suspended ceiling and handicraft and technology lab now: a central aspirator was installed with support the ceiling. The dust container has a level indicator, which stops the operation when from EIC. Up to now there were airborne particles of various sizes due to using wood the container is full. Dust and wood chips are collected into 240-litre bags that are processing tools and machinery – bags for collecting dust were used, but that was comfortable to empty. At the same time the suction machine helps to reduce noise. not sufficient for the finest particle fraction and children suffering from allergies could The dust and particle aspirator, targeted for schools specifically, guarantees that the not participate. work and study environment is in accordance with the Estonian health and safety A modern aspirator is firmly connected to all the wood machines. There is one more regulations. Ülenurme upper secondary school belongs to the network of health- application to the gadget: it is like a central vacuum cleaner which will clean the rooms promoting schools; every opportunity to boost the students’ and employees’ health in general. The central system is located not in the lab, but in the wood storage. In the is used. 42 KESKKONNAJÄRELEVALVE JA -SEIRE Keskkonnajärelevalve ja -seire Environmental monitoring and survey

Keskkonnaseire ja -järelevalve valdkonna projektide raames on 2012. aastal soetatud mitmesuguseid sead- meid ja masinaid, et suurendada keskkonnajärelevalve võimekust ja parandada elukeskkonna seire võimalusi, samuti luua regulaarselt keskkonnainfot ja seda üld- susele jagada. Näiteks hangiti veesõidukeid ja optilisi vahendeid, mis aitavad Eestimaa eri maakondades keskkonnaseiret ja järelevalvet paremini teostada. Alguse sai projekt „Keskkonnaalaste õnnetuste lokali- seerimise ja likvideerimise varustuse ning vahendite soetamine” ning kolm keskkonnajärelevalve arenda- mise projekti.

The projects in the field of environmental monitoring and survey in 2012 were aimed at increasing the capability of environmental monitoring and improving the possibilities of environmental surveillance, also managing environmental information and presenting it to the public. For example water vehicles and optical devices were obtained to improve environmental surveillance and monitoring in all the counties of Estonia. The project “Equipment for localisation and remedy of environmental Võrumaa. Hino maastik. Foto: Ingmar Muusikus accidents” and three environmental surveillance projects were started.

Väljamaksed keskkonnajärelevalve ja -seire ning hädaolukordadeks valmisoleku projektidele 2012. aastal Payments for environmental supervision and monitoring and emergency preparedness projects in 2012 Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR ERF keskkonnajärelevalve arendamine 6 535 035 ERDF development of environmental supervision ERF keskkonnaseire arendamine 2 226 009 ERDF development of environmental monitoring ERF keskkonna-hädaolukordadeks valmisoleku tagamise 2 15 197 191 15 958 235 infrastruktuuri arendamine ERDF development of the infrastructure for ensuring environmental emergency preparedness KOKKU | TOTAL 10 15 958 235 EmHI seirevõrk on põhjalikult uuenenud 43 Vanasti tegid ilmavaatlusi inimesed, ent tänapäeval annavad põhilise osa teabest automatiseeritud mõõteseadmed. Alates 2000. aastast on EmHI eri rahastajate tuge kasutades ajakohastanud oma seirevõrku. Viimase, ligi kolm aastat väldanud ErF projekti käigus nüüdisajastati hüdromeetria, meteoroloogia ja rannikumere seire võrku, tõhustamaks keskkonnaseire võimekust. Projekti raames moderniseeriti 29 hüdromeetriajaama ning paigaldati kolm kaugmõõturit vooluhulga mõõtmiseks, uuendati 18 rannikumerejaama ja eri seireparameetrite mõõtmisi meteojaamades, näiteks paigaldati üle Eesti 11 pilvekõrgusmõõtjat. Uue kuue said ka päikesepaiste kestvuse andurid ja ultraviolettkiirguse mõõtjad, samuti Peipsi järve akvatooriumivaatlusteks ja Endla soostiku veetaseme mõõtmiseks vajalikud seadmed. Loomulikult on hulk näitajaid, mida endiselt oskab mõõta ja määrata vaid inimene, kuid enamjaolt on EmHI töö uute seadmete kasutuselevõtuga muutunud täpsemaks, põhjalikumaks ja operatiivsemaks ning inimesed saavad andmeid kergemini kasutada. Foto: Enn Kuusik

EMHI monitoring network thoroughly updated Weather used to be observed by people, but nowadays most information comes from distant flowmeters, renewing 18 coastal waters stations, measuring various monitoring automatic monitoring devices. Since 2000 the EMHI (Estonian Meteorological and parameters in meteorological stations; e.g 11 devices for recording cloud distance all Hydrological Institute) monitoring network has been updated with financial support over Estonia were installed. The sensors for recording sunshine duration and ultraviolet from different sources. The ERDF project was the last one and took almost three years – radiation were improved, also the devices needed to monitor the peipsi Lake aquatic for improving the environmental monitoring by updating the devices for hydrometrics, area and the water level in Endla wetland. Certainly a number of indicators still remain meteorology and coastal waters monitoring network. for only humans to measure and take, but mostly the new devices have made work at The project included the modernisation of 29 hydrometric stations, installing three EMHI more precise, thorough and fast; also it is possible to use the data more easily.

Läänemeri on Kindral Kurvitsa valvsa pilgu all 2012. aasta sügisest võime kõik kergemalt hingata: Eestit ümbritseval väga haavataval Läänemerel hak- kab korda hoidma ja vajaduse korral õlireostust tõrjuma Kindral Kurvits. sellist nime kannab politsei- ja piirivalveameti uus moodne reostustõrjelaev. mitut otstarvet täitev võimas laev on valmis pääste- ja reostustõrjetöödeks, aga põhikohaga hakkab tegema ennetus- ja seiretööd Läänemere Eesti vetes, eel- kõige soome lahel, vältimaks tahtlikku merereostust. Laev saab hakkama ka väga rasketes ilmastikuoludes, sealhulgas jäätunud merel ning keemiaõnnetuse piirkonnas. sündmuskohale peaks ta jõudma hiljemalt kuue tunniga ning saab pardale võtta kuni 150 inimest. On omamoodi sümboolne, et väga rahvusvahelisel Läänemerel hoiab korda rahvusvahelises koostöös sündinud alus: kere on ehitatud Lätis, laev valminud soomes, sõitma hakkab ta peamiselt Eesti vetes ning enamjao ehitusrahast – tervelt 28 miljonit eurot – andis KIK-i vahendusel Euroopa regionaalarengu Fond. riigi panus sellesse suurprojekti on viis miljonit eurot. Foto: Tõnis Trubetski

Kapten Kurvits keeps a watchful eye on the Baltic Sea In the autumn of 2012 we could all breathe a sigh of relief: the very sensitive and including sea ice and chemical disasters. It should be able to arrive at the site in six vulnerable Baltic Sea was to be guarded and possible oil spills dealt with by Kapten hours the most, and can take up to 150 people on board. Kurvits. That is the name of the new contemporary spill response vessel of the police In a way it is symbolic that a ship born in international cooperation is now used to and Border Guard Board. The powerful ship is multifunctional and ready for rescue keep order on the very international Baltic Sea – the hull was built in Latvia, the ship and pollution abatement, but its main job will be prevention and monitoring in the was assembled in Finland, the waters it will sail are Estonian, and most of the funding, Estonian waters of the Baltic Sea – the Gulf of Finland first and foremost, to avoid the total of 28 million euros, came from the European Regional Development Fund via intended marine pollution. The ship will manage in very difficult conditions as well, EIC. The contribution of the state in this major project is five million euros. 44 mETSANDUS Metsandus Forestry

Metsanduse programmile oli 2012. aasta teguderohke. Toimus üheksa metsanduskonverentsi, kus osales ligi 1500 inimest, rajati kasvuhoone metsataimede istuta- miseks, soetati laboriseadmeid, koostati mitmesuguseid trükiseid ning tehti kuus teadusuuringut, viidi ellu kuus kampaaniat ja kaheksa ühistegevuse projekti. Jahinduse valdkonna koolitustel osales ligi 300 jahi- meest, tehti üksteist teadusuuringut ja korraldati kaks teavitusüritust, millest sai osa 3850 inimest.

For the forestry program, the year 2012 was full of activity. Nine forestry conferences took place with about 1500 participants, a greenhouse for forest plants was built, laboratory equipment was obtained, several publications compiled, and six research projects, six campaigns and eight joint work projects carried out. In the field of hunting almost 300 hunters took part in various courses, also 11 research projects and two information events were carried out with 3850 participants.

Metskitsed (Capreolus capreolus). Foto: Ingmar Muusikus

Väljamaksed metsanduse projektidele 2012. aastal | Payments for forestry projects in 2012

Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR Metsandus | Forestry 59 4 176 892 Jahindus | Game management 19 242 356 KOKKU | TOTAL 78 4 419 248 4 419 248 Jahimehed kogusid Luual tarkust 45 Luua metsanduskoolis on tulevastele metsameestele jahindust õpetatud juba aastakümneid. Projekti raames soetati Luua metsanduskoolile jahindusõppe jaoks vajalikke õppevahendeid: märgiheitemasinad, kõrvaklapid, lõikekindlad kindad, kaal, nahastamiskomplekt, noad, nahkade soolamise laud, ööbinokkel, vaatlustoru, lumeräätsad, varjetelgid jm. Soetatud õppevahendid annavad võimaluse saada praktilisi kogemusi jahipidamisvahendite kasutamisel ning kütitud ulukite ja trofeede vääristamisel. Senini ei olnudki jahihuvilistel Eestis muid võimalusi omanda praktilisi teadmisi ja kogemusi selle valdkonna kohta. Nii korraldati Luua metsanduskoolis 2012. aastal 16 jahinduskursust, millest võttis osa 257 jahimeest. Kursustel osalenud said teadmisi karusloomade püügist, trofeede vääristamisest, koprajahi korraldamisest, jahiseaduse uuendustest, küttimisviisidest, jahilaskmisest, jahisaagi esmasest töötlemisest ja paljust muust. Foto: Evelin Saarva Täienduskoolitusel käisid nii algajad jahimehed kui ka staažikamad jäägrid, kes soovisid end mingis valdkonnas harida. Näiteks osutus väga populaarseks koprajahi õppepäev ja karusloomade püügi koolitus. Peale selle pakub Eesti jahimeeste selts Luual 56-tunnist jahitunnistuse koolitust.

Know-how for hunters at Luua Luua Forestry School has been teaching hunting skills to the future foresters for decades. with 257 participants. The participants updated their know-how on hunting for fur The project enabled the school to obtain items needed for the work: trapshooting animals, processing trophies, organising beaver hunts, new articles in the law of hunting, equipment (target throwing devices), earmuffs, cut resistant gloves, a weigh, a skinning various ways of hunting, shooting, primary processing of the hunted game and many set, knives, a table for salting raw skins, night vision binoculars, a fieldscope, snowshoes, other issues. shelter tents etc. The study aids help to get practical experience for using hunting The courses proved to be equally interesting for both beginners and seasoned hunters, equipment and proper processing of the game hunted and trophies obtained. who wished to refresh their knowledge in some field. For example the training day Up to now there were no alternatives in Estonia for getting hunting know-how and on beaver hunt and fur animals were very popular. Also the Estonian Hunters’ Society experience. In 2012 Luua Forestry School organised 16 training courses for hunters organises a 56 hour hunting certificate course.

Metsahaiguste diagnoosimise uued meetodid Metsapatoloogia ja -geneetika labori peamine tegevusvaldkond on metsahaiguste teaduslik ja rakenduslik uurimine, kasutades nüüdisaegseid mikrobioloogia- ja molekulaarmeetodeid. DNA-meetodid võimaldavad maailmas tuntud haigustekitajaid täpsemalt ja kiiremini tuvastada. Tänapäeva globaliseeruvas majanduses suurenevad riskid levitada puutaimede ja puiduga ohtlikke metsahaigusi. Majanduslikult on väga tähtis kiiresti kindlaks teha patogeenid taimlas, metsas ja sissetoodud materjalis. Haigustest kahjustatud metsades saab DNA võimalusi kasutades uurida seenpatogeenide populatsioonide kujunemist, leida haiguspuhangute tekkepõhjused, prognoosida epideemiate kulgu ja leida mooduseid, kuidas kahjustusi vähendada. Ajakohastatud labor annab võimaluse uurida metsageneetiliste ressursside mitmekesisust ning kontrollida paljundatud taimse materjali päritolu ja seisundit. Foto: Rein Drenkhan Renoveeritud labor võimaldab metsapatoloogia ja -geneetika valdkonnas teha arenguhüppe nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Labori töötingimused ja moodne sisustus annavad võimaluse tunduvalt suurendada rakenduslike uurimistööde osakaalu ja parandada uuringute kvaliteeti, et metsi paremini kaitsta ja majandada.

New methods in forest pathology diagnosis The main field of activity for the forest pathology and genetics laboratory is the research The updated laboratory enables to study the diversity of forest genetics resources and and application of studies on forest diseases with the help of modern microbiology check the origin and conditions of the reproduced plant material. and molecular methods. DNA-methods enable more precise and faster identification of pathogens known in the world. The globalising economy of today increases the The renovated laboratory is the basis for a development leap in forest pathology and risks of spreading dangerous diseases with plants and wood. It is essential to identify genetics on both national and international level. The new work environment and the pathogens in the nursery, forest and imported plants. With the help of the DNA- contemporary equipment enable to considerably raise the proportion of applied methods the affected forests can be studied for the formation of fungal pathogen research and improve the quality of studies aimed at protecting and managing our populations, find out the triggers of disease outbreaks, predict the spread of epidemics forests. and find ways of minimising the damage. 46 Kalandus Kalandus Fishery

Keskkonnaprogrammi kalanduse programmist on KIK 2012. aastal uudse valdkonnana toetanud harrastuskalastuse taristu rajamist ning kalade asustamist harrastuspüüki silmas pidades. Emajõe ääres puhastati kalameeste tarbeks 7000 meetrit kallas­ rada ning rajati juurdepääsuteid. Tavapäraselt on rahastatud järelevalvet, uuringuid ning koolitusi. Elupaikade loomine jätkus Kuusalu ojas, kus rajati kuus kudepadjandit forellidele, kõrvaldati neli koprapaisu ja neli inimtekkelist tõket.

In 2012 EIC supported a new field of activity via the fishery program of the Environmental Programme, establishing the infrastructure for hobby fishing and introducing fish according to the needs of hobby fishermen. At the Emajõgi river 7000 m of shore path was cleared and access roads constructed. Surveillance, research and training courses were financed as usual. New habitat was created in the Kuusalu rivulet: six spawning grounds were made, four beaver dams and four man-made obstacles removed.

Meriforell (Salmo trutta). Foto: Ingmar Muusikus

Väljamaksed kalanduse projektidele 2012. aastal | Payments for fishery projects in 2012

Projekte | Projects Väljamaksed | Payments EUR Kalanduse arendusprojektid 12 68 007 Fishery development projects Kalanduse teadusuuringud 20 814 631 Kalavarude kaitse ja järelevalve 11 336 682 1 482 336 Conservation and control of fish resources Vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamine 12 263 017 Improvement of the ecological condition of water fauna and flora KOKKU | TOTAL 55 1 482 336 47 Kala-aabits taskus „Kalamees” on maailmas ilmselt ainulaadne mobiilirakendus kalastustushuvilistele ja professionaalidele. Rakenduse on töötanud välja uuenduslike projektide otsinguil olnud ettevõte App Development Company koostöös keskkonnaministeeriumiga, kes omakorda otsis uut teavituskanalit kalameestele. Androidi-nutitelefonide jaoks praeguseks välja arendatud versioon võimaldab piltide põhjal määrata püütud kalaliigi, lugeda liigi bioloogia, leviku, püügi ja söödavuse kohta, maksta harrastuskalapüügi õiguse eest ja jälgida püügipiiranguid. Peale selle on nii mõnegi järve kohta olemas teave seal elavate kalaliikide kohta. Rakendus hõlmab 78 kalaliiki ning 500 Eesti suurimat kalastuskohta. Kasutajate huvi nutirakenduse vastu on olnud suur: seda on alla laaditud 4550 korral, aktiivseid kasutajaid on umbes 2750. Kiidetud on rakenduse disaini ja kasutajaliidest, kus on tarvitatud kalastamisele iseloomulikke rekvisiite, ning muidugi mugavust, mida rakendus kalastushuvilisele pakub. Tulevikus on plaanis laieneda ka teistele platvormidele, nagu iOS (iPhone) ning Windows Phone (Nokia) ning lisada uusi funktsioone ja võimalusi. Rakendus on allalaetav aadressilt https://play.google.com/store/apps/details?id=com.adc.kala&feature=search_ Foto: NoteWell OÜ result#?t=W10.

Foto: Ingmar Muusikus

Fish Alphabet Book in the pocket “Fisherman” – a mobile app for hobby fishermen and professionals – is probably unique The users have had great interest in the app: 4550 downloads and about 2750 active in the world. The app was worked out by App Development Company, who were in users. The design and interface have been praised with their requisites characteristic search of new projects, and Ministry of the Environment, who were looking for a new for fishing, and user friendliness offered to the hobby fishermen. More platforms are channel of information for fishermen. The present version for android-smartphones going to be used, like iOS (iPhone) and Windows Phone (Nokia), also new functions enables to identify the fish that has been caught, to read about their biology, habitat, and possibilities added. fishing requirements and edibility, to pay for hobby fishing licences and follow the restrictions in force. It also contains information on several lakes about the fish species The app can be downloaded from https://play.google.com/store/apps/details?id=com. living there. The app comprises 78 fish species and 500 bigger fishing locations in adc.kala&feature=search_result#?t=W10. Estonia. 48 MAAKONDLIK Maakondlik Regional

Maakondlik programm koosneb teistesse valdkondadesse esitatud projektitaotlus- test, mille maksumus jääb alla keskkonna- ministri määruse piirmäära. Aasta 2012 oli maakondlikule programmile viimane, sest samalaadsete väikeprojektide toetamine jätkub nüüd olenemata maksumusest juba otse vastavast valdkondlikust programmist.

The regional program consists of applications submitted to other programmes for projects with financing below the limits set by the decree of the ministry of environment. The year 2012 was the last one for the regional program, as from now on the small projects will be supported from the programs of the field, no matter what the costs of the projects are. Rebane (Vulpes vulpes). Foto: Ingmar Muusikus

Väljamaksed maakondliku programmi projektidele 2012. aastal | Payments for regional projects in 2012

Projekte | Projects Väljamaksed Payments EUR 0 20 000 40 000 60 000 80 000 1 000 000 Harjumaa 16 82 377 Hiiumaa 4 30 727 Ida-Virumaa 6 29 136 Jõgevamaa 6 14 836 Järvamaa 9 54 865 Läänemaa 5 14 003 Lääne-Virumaa 15 55 241 Põlvamaa 9 54 227 Pärnumaa 14 57 143 Raplamaa 8 23 176 Saaremaa 8 36 641 Tartumaa 16 57 399 Valgamaa 5 32 803 Viljandimaa 6 68 083 Võrumaa 14 47 015 Riiklik | State 3 13 129 KOKKU | TOTAL 144 670 802 49 Väike samm maailmale, elutähtis kohalikele Räpina vallas likvideeriti kohaliku omavalitsuse ja Kase talu tihedas koostöös ning KIK-i toel 2012. aastal Kase talu väetishoidla – reostusallikas, mis oli kantud riiklikku jääkreostuskollete andmebaasi. Kase talu rahvas, kelle muldpõrandaga küünis oli ladestatud ohtlik väetis, tundis suurt hirmu oma tervise ja kodukoha keskkonna pärast, kuna jääkreostus paiknes nende eluhoone vahetus läheduses ning vaid paarikümne meetri kaugusel joogiveekaevust. Hoolimata rakendatud abinõudest kasvas aasta-aastalt reostuskoldest tulenev oht nii Kase talu kui ka naabrite joogiveele. Pealegi polnud omanikud seda ohukollet sinna ise tekitanud, vaid saanud selle „pärandina” nõukogude ajast, kui maa oli omanikelt õigusvastaselt võõrandatud.

Kokku kõrvaldati küünist ligikaudu kümme tonni ohtlikke põllumajanduskemikaalide jäätmeid ning eemaldati ligikaudu 30 tonni Foto: Velmo Narruskberg reostunud pinnast. Jääkreostuskolle ei olnud kindlasti nii suur kui mõni teine Eestis leiduv reostusallikas, kuid väikese, kauni ja puhta keskkonnaga Räpina valla jaoks oli selle kõrvaldamine märkimisväärne tegu, mis võiks innustada teisigi, kelle maal on jääkreostusobjekte.

Võrumaa. Misso metsad. Foto: Ingmar Muusikus

One small step for the world, one essential step for the residents The united efforts of the local municipality and EIC helped to close the fertiliser storage Furthermore, the pollutant had not been stored there by the owners – they got it in Kase farm, Räpina rural municipality, in 2012 – a source of pollution included in the as a “bequest” from the Soviet times, when the land was expropriated by the state. national database of residue pollution. The Kase farm people, whose dirt floor barn had been used for storing hazardous The total of about ten tons of hazardous agricultural chemical residue was removed, fertilizers, were really concerned about their health and local environment, as the also about 30 tons of contaminated ground. The residue pollutant site was surely not residue pollution was very close to their home and a mere 20 m from the well for as big as some other ones in Estonia, but for the small Räpina rural municipality with drinking water. Despite the measures taken, the hazard posed by the pollutant was its beautiful and unspoilt environment it was a remarkable event, which could inspire increasing annually – both to the potable water of the Kase farm and their neighbours. other “owners” of hazardous sites as well. Kokkuvõtlikud finantsaruanded

50 TULEMIARUANNE BILANSS | STATEMENT OF FINANCIAL POSITION STATEMENT OF REVENUES AND EXPENSES

eurodes | euros eurodes | euros

Bilansikirjete nimetused | Entry 31.12.2012 31.12.2011 Kirje nimetus | Entry 2012 2011 VARAD | Assets Tulud | Revenue Käibevara | Current assets Annetused ja toetused 204 426 747 146 349 149 Grants and donations Raha | Cash and cash equivalents 65 873 324 69 009 092 Muud tulud 35 842 428 39 696 921 Finantsinvesteeringud | Financial investments 0 35 000 000 Other income Nõuded ja ettemaksed Kokku tulud | Total revenue 240 269 175 186 046 070 Receivables and prepayments 50 602 938 47 151 528 Kulud | Expenses Käibevara kokku | Total current assets 116 476 262 151 160 620 Jagatud annetused ja toetused -249 644 845 -182 722 458 Põhivara | Non-current assets Grants and donations Laenunõuete pikaajaline osa Mitmesugused tegevuskulud -879 776 -935 531 Long-term loan receivables 75 508 570 45 149 280 Other operating expenses Materiaalne põhivara Tööjõukulud -3 012 198 -2 702 853 Property, plant and equipment 116 618 82 339 Employee expenses Immateriaalne põhivara | Intangible assets 169 989 223 413 Põhivara kulum -172 986 -92 700 Põhivara kokku | Total non-current assents 75 795 177 45 455 032 Depreciation VARAD KOKKU | TOTAL ASSETS 192 271 439 196 615 652 Muud kulud -133 -50 Other expenses KOHUSTUSED JA NETOVARA | LIABILITIES AND EQUITY Kokku kulud | Total expenses -253 709 938 -186 453 592 Lühiajalised kohustused | Current liabilities Põhitegevuse tulem -13 440 763 -407 521 Laenukohustused | Loan liabilities 41 567 0 Surplus from operating activities Võlad ja ettemaksed | Payables and prepayments 33 906 562 27 303 779 Finantstulud ja -kulud 1 078 077 1 616 746 Financial income and expense Sihtotstarbelised tasud, toetused Grants with special terms 33 427 900 55 962 165 Aruandeaasta tulem -12 362 686 1 209 224 Net surplus for the period Lühiajalised kohustused kokku Total current liabilities 67 376 029 83 265 944 Pikaajalised kohustused | Non-current liabilities Pikaajalised laenukohustused | Loan liabilities 33 734 388 9 826 000 Pikaajalised kohustused kokku Total non-current liabilities 33 734 388 9 826 000 KOHUSTUSED KOKKU | Total liabilities 101 110 417 93 091 944 NETOVARA | NET ASSETS Sihtkapital | Foundation 1 488 897 1 488 897 Akumuleeritud ülejääk 102 034 811 100 825 587 Accumulated surpluses from previous periods Aruandeperioodi tulem | Surplus for the period -12 362 686 1 209 224 Netovara kokku | Total net assets 91 161 022 103 523 708 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 192 271 439 196 615 652 TOTAL LIABILITIES AND NET ASSETS ANTUD VÄLISABI KULUD PROJEKTIDELE 51 STATEMENT OF EXPENSES OF FOREIGN GRANT FINANCED PROJECTS

eurodes | euros

kirjete nimetus | Entry Fond / Rahastusotsus | Fond / Measure 2012 2011 1. Välisabi vahendamine põhivara soetuseks | Intermediation of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment 1.1. Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt** ÜF 2004/EE/16/C/PE/007 | CF 2004/EE/16/C/PE/007 4 142 672 763 Emajõgi and Võhandu catchment area water management ** 1.2. Pärnu jäätmemajandus | Pärnu waste management ÜF 2001/EE/16/P/PE/006 | CF 2001/EE/16/P/PE/006 195 338 0 1.3. Viimsi veekorraldus | Viimsi water and sewerage project ÜF 2004/EE/16/C/PE/002 | CF 2004/EE/16/C/PE/002 0 371 870 1.4. Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteem ÜF 2002/EE/16/P/PE/013 | CF 2002/EE/16/P/PE/013 0 1 369 Kohtla-Järve area sewage treatment system 1.5. Projektid* | Projects* ÜF periood 2007–2013 | CF period 2007–2013 137 251 626 94 593 663 1.6. Projektid* | Projects* ERF periood 2007–2013 | ERDF period 2007–2013 31 329 471 13 631 204 1.7. Projektid* | Projects* Roheline investeerimisskeem | Green Investment Scheme 15 872 754 4 220 423 1.8. Projektid* | Projects* ESF periood 2007–2013 | ESF period 2007–2013 17 235 0 Kokku välisabi vahendamine põhivara soetuseks | Total intermediation of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment 184 670 565 113 491 293 2. Välisabi kaasfinantseerimine põhivara soetuseks | Co-financing of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment 2.1. Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt ÜF 2004/EE/16/C/PE/007 | CF 2004/EE/16/C/PE/007 244 1 085 354 Emajõgi and Võhandu catchment area water management 2.2. Pärnu jäätmemajandus | Pärnu waste management ÜF 2001/EE/16/P/PE/006 | CF 2001/EE/16/P/PE/006 -195 338 0 2.3. Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonisüsteem ÜF 2004/EE/16/C/PE/005 | CF 2004/EE/16/C/PE/005 0 442 446 Läänesaarte sub-river basin water and sewage systems 2.4. Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteem ÜF 2002/EE/16/P/PE/013 | CF 2002/EE/16/P/PE/013 0 81 Kohtla-Järve area sewage treatment system 2.5. Viimsi veekorraldus | Viimsi water and sewerage project ÜF 2004/EE/16/C/PE/002 | CF 2004/EE/16/C/PE/002 0 1 122 948 2.6. Projektid* | Projects* LIFE 664 312 2.7. Projektid* | Projects* ERF periood 2007–2013 | ERDF period 2007–2013 0 176 575 2.8. Projektid* | Projects* ÜF periood 2007–2013 | CF period 2007–2013 3 278 660 0 Kokku välisabi kaasfinantseerimine põhivara soetuseks |Total co-financing of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment 3 084 230 2 827 716 3. Välisabi vahendamine tegevuskuludeks | Intermediation of foreign grants for operating expenses 3.1. Projektid* | Projects* ÜF periood 2007–2013 | CF period 2007–2013 13 885 845 28 278 169 3.2. Projektid* | Projects* ERF periood 2007–2013 | ERDF period 2007–2013 4 143 640 3 360 391 3.3. Projektid* | Projects* ESF periood 2007–2013 | ESF period 2007–2013 186 966 48 671 Kokku välisabi vahendamine tegevuskuludeks | Total intermediation of foreign grants for operating expenses 18 216 451 31 687 231 4. Välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks | Co-financing of foreign grants for operating expenses 4.1. TA (tehniline abi) projektide ettevalmistamisel ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012 153 553 210 055 Technical Assistance for projects preparation 4.1.1. TA poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilate sulgemise ettevalmis- ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 | CF 2003/EE/16/P/PE/012 153 553 210 055 tamiseks Kohtla-Järvel ja Kiviõlis | TA for Kohtla-Järve and Kiviõli, closure of industrial waste and semi-coke landfills 4.2. Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt ÜF 2004/EE/16/C/PE/007 | CF 2004/EE/16/C/PE/007 8 570 Emajõgi and Võhandu catchment area water management 4.3. Projektid* | Projects* ERF periood 2007–2013 | ERDF period 2007–2013 14 602 3 462 4.4. Projektid* | Projects* LIFE, INTERREG 547 838 641 218 Kokku välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks |Total co-financing of foreign grants for operating expenses 715 994 863 305 Kokku antud välisabi kulud projektidele | Total expenses of foreign grant finances projects 206 687 240 148 869 544

* Kajastatud koondina | Reflected in summary ** Enammakstud KIK-i kaasfinantseerimise hüvitamine Ühtekuuluvusfondist | reimbursement of overpaid EIC co-financing from the Cohesion Fund 52 Kokkuvõtlikud finantsaruanded ANTUD SIHTFINANTSEERIMISE KULUD KESKKONNAKAITSEVALDKONDADELE STATEMENT OF EXPENSES OF GRANT FINANCED PROJECTS

eurodes | euros eurodes | euros

Kirje nimetus | Entry 2012 2011 Kirje nimetus | Entry 2012 2011

1. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2012 2.11. Keskkonnakorraldus 239 099 100 Expenses of grant financed projects 2012 Environmental management 1.1. Veemajandus | Water protection 2 773 386 0 2.12. Merekeskkond 0 85 607 Marine environment 1.2. Jäätmekäitlus | Waste management 33 170 0 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2011 26 764 051 4 631 637 1.3. Looduskaitse | Nature protection 769 003 0 Total expenses of grant financed projects 2011 1.4. Metsandus | Forestry 74 700 0 3. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2010 1.5. Maapõu | Earth's crust 7 860 0 Expenses of grant financed projects 2010 1.6. Atmosfääriõhu kaitse 124 716 0 3.1. Veemajandus | Water protection 4 442 996 8 928 311 Protection of ambient air 3.2. Jäätmekäitlus | Waste management 12 970 358 709 1.7. Keskkonnateadlikkus 245 227 0 Environmental awareness 3.3. Looduskaitse | Nature protection 1 238 253 1 953 071

1.8. Kalandus | Fishery 222 276 0 3.4. Metsandus | Forestry 2 482 955 1 418 523

1.9. Maakondlik | County 167 867 0 3.5. Keskkonnakorraldus 917 087 3 724 212 Environmental management 1.10. Maakondlik keskkonnateadlikkus 494 727 0 County environmental awareness 3.6. Keskkonnateadlikkus 798 531 2 135 527 1.11. Keskkonnakorraldus 29 308 0 Environmental awareness Environmental management 3.7. Kalandus | Fishery 128 782 876 181 1.12. Merekeskkond 22 626 0 Marine environment 3.8. Maakondlik | County 29 613 326 802 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2012 4 964 866 0 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2010 10 051 186 19 721 337 Total expenses of grant financed projects 2012 Total expenses of grant financed projects 2010

2. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2011 4. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2009 Expenses of grant financed projects 2011 Expenses of grant financed projects 2009 2.1. Veemajandus | Water protection 12 565 755 2 021 648 4.1. Veemajandus | Water protection 1 038 530 5 116 870

2.2. Jäätmekäitlus | Waste management 655 302 212 667 4.2. Jäätmekäitlus | Waste management 30 040 124 723 2.3. Looduskaitse | Nature protection 2 437 895 586 445 4.3. Looduskaitse | Nature protection 0 278 533 2.4. Metsandus | Forestry 1 593 378 258 917 4.4. Metsandus | Forestry 2 070 2 722 491 2.5. Maapõu | Earth's crust 452 033 19 338 4.5. Keskkonnakorraldus 19 685 304 710 2.6. Atmosfääriõhu kaitse 3 854 047 218 917 Environmental management Protection of ambient air 4.6. Keskkonnateadlikkus 32 548 269 270 2.7. Keskkonnateadlikkus 2 749 128 326 456 Environmental awareness Environmental awareness 2.8. Kalandus | Fishery 1 148 041 286 632 4.7. Kalandus | Fishery 0 26 488 2.9. Maakondlik | County 419 709 235 493 4.8. Maakondlik | County 18 477 29 486 2.10. Maakondlik keskkonnateadlikkus 649 663 379 418 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2009 1 141 349 8 872 571 County environmental awareness Total expenses of grant financed projects 2009 53

eurodes | euros

Kirje nimetus | Entry 2012 2011 5. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2008 Expenses of grant financed projects 2008 5.1. Veemajandus | Water protection 34 653 522 707

5.2. Looduskaitse | Nature protection 0 71 026

5.3. Metsandus* | Forestry* 0 -3 773

5.4. Keskkonnakorraldus 0 22 371 Environmental management

5.5. Keskkonnateadlikkus 0 4 555 Environmental awareness

5.6. Maakondlik | County 0 12 429

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2008 / Total 34 653 629 315 expenses of grant financed projects 2008

6. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 Expenses of grant financed projects 2007 6.1. Metsandus* | Forestry* -1 859

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 0 -1 859 Total expenses of grant financed projects 2007

7. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2006 Expenses of grant financed projects 2006 7.1. Maakondlik ** | County ** 0 -487

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2006 0 -487 Total expenses of grant financed projects 2006

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2006–2012 42 956 105 33 852 514 Total expenses of grant financed projects 2006–2012

8. 8.1. Annetused | Donation 1 500 400 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad | Total 42 957 605 33 852 914

* Erametsakeskuse otsus toetuse tagasimaksmise kohta metsaomanikele ja metsaühistutele Decision of the Private Forest Center to pay back grants to forest owners and forest owner associations ** Tagasi nõutud kodumaine sihtfinantseerimine | Reclaimed domestic grant financing 54 Audiitori kinnitus Audiitori kinnitus 55 56

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A, VI korrus 10117 Tallinn tel 627 4171 fax 627 4170 [email protected] www.kik.ee

Tekstid ja toimetamine MTÜ Loodusajakiri

Fotod Ingmar Muusikus, Shutterstock

Kujundus Hele Hanson-Penu / AS Ecoprint

Trükk AS Ecoprint

Tallinn 2013

| Trükitud keskkonnateadlikus trükiettevõttes Ecoprint