DOCSLIB.ORG

Veebruar 2008 Hind 2 Krooni Vallavalitsuse Ja Volikogu Ajaleht Nr 2 (46)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Veebruar 2008 Hind 2 Krooni Vallavalitsuse Ja Volikogu Ajaleht Nr 2 (46) 2.kanepi veebr2008 20.02.2008 11:51 Page 1 (Black plate) Veebruar 2008 Hind 2 krooni Vallavalitsuse ja volikogu ajaleht Nr 2 (46) Tervitame valla kodanikke Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva puhul Vallavanema veerg Hea vallarahvas! ja soovime kõigile head tervist, palju positiivseid mõtteid ja Õnnitlen kõiki Eesti Vabariigi 90. aasta- kordaminekuid igas ettevõtmises! päeva puhul ja tänan meie valla heaks tehtud töö eest! 23. veebruari aktusel täname valla Kanepi Vallavolikogu ja Kanepi Vallavalitsus tublisid inimesi. Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril on Kanepis ikka Vabadussam- bale lilli ja pärgi asetatud, kuid sellest aastast Eesti Vabariigi 90. on Põlva maavanema Priit Sibula ettepanekul aastapäeva ürituste kava algatatud uus traditsioon. Lipuheiskamine ja pärgade asetamine Kanepi Vabadussamba 23. veebruaril kell 19 Kanepi kultuuri- majas kontsertaktus, tervituskõned, juures toimub päikesetõusul (kell 7.15), lau- Võru meeskoori kontsert (dirigendid lab Põlvamaa Noorte Meeste Koor. Kanepis- Heino Pehk ja Andres Määr). Tantsuks se oodatakse külalisi kogu maakonnast. Tra- mängib ansambel Tuulest Viidud. Ta- ditsiooni algatatakse Kanepist, edaspidi toi- suta. mub see maakonnas teiste Vabadussõja mä- 24. veebruaril kell 7.15 mõtiskleb Vaba- lestusmärkide juures. dussamba juures Kanepi koguduse Iga valla kodanik jätab oma tegevusega õpetaja Margit Lail, kell 7.23 riigilipu jälje. Valla eelarvesse laekuvad tulumaks, heiskamine ja pärgade asetamine Ka- maamaks ja käibemaks on pidevalt suure- nepi Vabadussamba jalamile. Tervita- nenud, mis näitab, et meie inimestel läheb vad Põlva maavanem Priit Sibul, Kanepi hästi. Ka vald saab seetõttu planeerida kõigi vallavolikogu esimees Vahur Tohver, meie elukvaliteeti parandavaid ettevõtmisi. Kaitseliidu Põlva maleva pealik kapten Valla eelarvest kolmandik läheb lastele ja Tarmo Sutt, laulavad Põlvamaa Noorte noortele, koolidele, lasteaedadele ja ka noor- Meeste Koor ja Kanepi segakoor, osa- tekeskusele. leb Parksepa puhkpilliorkester, ooda- Võime öelda, et seni tehtud otsused on tud on külalised kogu maakonnast. olnud õiged: meie valla noored on olnud väga 25. veebruaril kell 10.20 on Kanepi tublid nii õppimises kui ka koolivälises tege- gümnaasiumis aktus, esineb ajaloolane Aadu Must. vuses. Noortekeskusel Annika Ladva juhti- misel on olnud väga sisukas aasta, millest tehti kokkuvõte noorte tunnustamise üritusel Kanepi vallavolikogu istung Kanepi valla aasta noor Mari Rüütli, volikogu esimees Vahur Tohver, noorte- 1. veebruaril. Kohal oli saalitäis elurõõmsaid keskuse juhataja Annika Ladva, aasta noorte sõber vallavanem Aivar Luts, tegusaid noori ja nende sõpru. ,,Koolitantsu” toimus 24. jaanuaril Riigikogu liige Urmas Klaas. Päevakord: esimeses voorus esinesid järjekordselt hästi 1. Reformierakonna Kanepi piirkonna ajakir- Andre Laine tantsulapsed, peaaegu kõik janduses avaldatud probleemide arutelu. tantsud said edasi järgmisse vooru. Võime 2. Valla 2008. aasta eelarve kinnitamine. Kanepi tunnustas aktiivseid olla õnnelikud, et need noored, kes koolieas Otsustati kinnitada 2008. aasta eelarve kogu- õigete ja heade asjadega tegelevad, oskavad mahuga 37 306 117 krooni. Kinnitada re- noori ja noorsootöö toetajaid oma aega planeerida, jõuavad palju ja saavad servfond 370 000 krooni ja kassatagavara 25 ka edasises elus hakkama, on kohusetund- 000 krooni ning kulude katteks suunamata 1. veebruaril toimus Kanepi kul- lauljad Helena Kullasaar ja Kätlin sõbraks valiti vallavanem likud, enesekindlad ja ettevõtlikud. Me kuu- jääk summas 2 876 643 krooni. tuurimajas esimest korda tunnustus- Vaher Värskast. Suurepärase üllatuse Aivar Luts, kes on alati leme nende tublidest tegudest veel tulevikus. 3. Palgamäärade kehtestamine. üritus, kus peeti meeles valla aktiiv- valmistasid Kanepi noormehed Tanel, nõu ja jõuga noortekesku- AIVAR LUTS, Otsustati määrata tasu tööst osavõtu eest voli- semaid noori ja noorte sõpru, kes on Hugo, Lauri, Tanel ja Chris, kes esita- se ettevõtmisi toetanud. vallavanem kogu esimehele 2680 krooni, aseesimehele andnud märgatava panuse kohaliku sid täiesti iseseisvalt ja suure saladus- Pärast pidulikku osa 1227 kr, komisjoni esimeestele 1227 kr, liik- noorsootöö arendamisse. katte all välja mõeldud tantsukava – pakuti kohvi ja torti ning metele 1115 kr ja volikogu sekretärile 1227 kr, Esmalt andsid noored ise ülevaate segu kaerajaanist ja jumpstyle´ist. esines noortebänd Iga tunnustus on oluline ja moti- määrata vallavanema töötasuks 20 527 kr, 2007. aasta suurematest projektidest. Publik võttis etteaste vastu marulise Groundhog Day. Hiljem piirasid veerib edasi minema. See pidu oli tõsta vallavalitsuse ametnike ja hallatavate Õpilasmaleva suvest tegi kokkuvõtte aplausiga. kohalikud fännid bändipoisse pea- tunnustus rohkem kui sajale Kanepi asutuste töötajate palka 15%. rühmajuhina töötanud Mari Rüütli. Seejärel said tänukirja ja meene aegu terve tunni. Õhtu lõpetas disko. noorele, kes on leidnud oma vaba aja 4. Kanepi lasteaia struktuuri ja koosseisu ning Tantsumüsteeriumist „Jää ellu!” rää- noortekeskuse alati abivalmis sõbrad Kokkuvõttes võib öelda, et üritus sisustamiseks tee noortekeskusesse. õpetajate palgamäärade kinnitamine. kis ja pilte näitas Joonas Tagel. Koos ja toetajad, kelleta olnuks eelnime- läks igati korda. Tagasiside oli posi- Üritust aitas korraldada Kanepi Otsustati vastu võtta määrus nr 3. Läti noortega korraldatud keskkonna- tatud projekte ilmselt palju raskem tiivne. Kanepi noori kiitis ka üritusel noortekeskuse aktiiv. Täname ürituse 5. Põlgaste lasteaia-algkooli struktuuri ja projektist „Elu võimalikkusest pärast ellu viia. Esmakordselt kuulutati välja viibinud Riigikogu liige Urmas sponsorit Coffee In-i, kes jagas kõigi- koosseisu ning õpetajate palgamäärade kinni- meid” andsid ülevaate Päivi ja Külliki ka Kanepi valla aasta noor ja noorte Klaas. Põlva maavanemana oli ta ol- le osalejatele „kohviraha”. tamine. Otsustati vastu võtta määrus nr 4. Luik. Demokraatiaprojekti „Me& sõber. 2007. aasta nooreks valiti eel- nud ka noortekeskuse avamispeol. Tunnustusürituse pilte saab näha: 6. Audiitori määramine. Otsustati määrata You&EU” tutvustasid Põlva avatud misel aastal Kanepi gümnaasiumi lõ- Kõige enam valmistas meile rõõ- http://fotoalbum.ee/photos/kane- valla eelarve täitmise aruande audiitoriks OÜ noortekeskuse esindajad. Järgnes petanud ja nüüd Tartu Ülikoolis õppiv mu vallavanema kingitud akvaarium. piank/ Juristibüroo Fides. kontsert, kus esinesid Põlva Serviti Mari Rüütli, kes on noortekeskuse See nõuab meilt kannatlikkust ja EGLE RÜÜTLI, 7. Koolilõuna piirhinna kehtestamine. tantsutüdrukud, Põlvamaa segarahva- käivitamisele kaasa aidanud ja aktiiv- hoolt ning on silmailuks endale ja 11. klassi õpilane Otsustati kehtestada 1. jaanuarist 2008 õpi- tantsurühm Kagu Kabujalakõsõ ning selt selle tegevuses osalenud. Noorte külalistele. laste koolilõuna piirhinnaks päevas koos käi- bemaksuga Kanepi gümnaasiumis 12.50 ja Põlgaste lasteaias-algkoolis 11 krooni. ,,Koolitants 2008” edasipääsejad 8. Korraldatud jäätmeveo tingimused ja kord 7. veebruaril selgitati Põlva kultuurikeskuses tantsuga ,,·ahh-matt” (eripreemia tervikliku keele väga orgaanilise kasutamise eest). ning jäätmevaldajate registri asutamine ja välja Põlvamaa parimad tantsud. Taas näeb neid lavastuse eest), Joonas Tagel Kanepi gümnaasiu- Showtants: Kanepi gümnaasiumi Kama 2 tant- pidamise kord. Otsustati vastu võtta määrus nr 19. märtsil Põlva kultuurikeskuses ,,Koolitant- mist tantsuga ,,Mees, kes kõndis üle lava” suga ,,Ohtlik kurv”, Kanepi gümnaasiumi ImPro 7 ja määrus nr 8. 9. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine su” piirkondlikul festivalil. (tantsija eripreemia), Kanepi gümnaasiumi rühm tantsuga ,,Kalamehe unenägu”. Otsustati vastu võtta otsused nr 1-5. Laval käis 372 noort tantsijat 26 tantsutrupist Las Käia tantsuga ,,Dimensioonid”. Tänu! 10. Maa munitsipaalomandisse taotlemise ning esitati 52 tantsu. Kanepi gümnaasiumist Estraaditants: Kama 2 Boys tantsuga ,,Kanepi Kanepi gümnaasiumi direktor avaldab tänu algatamine. Otsustati taotleda Varbuse külas osales 80 õpilast 13 tantsuga, juhendajaks Andre aleviku poisid”, Kanepi gümnaasiumi Kama 2 kõigile õpilastele, kes osalesid ,,Koolitantsu” asuv riigi reservmaa munitsipaalomandisse Laine. tantsuga ,,Käsna Kalle Kantpüks”, Kanepi güm- maakondlikul võistlusel, ja lastevanematele, sihtotstarbega sotsiaalmaa. Teise vooru pääsesid naasiumi Las Käia tantsuga ,,Liiga hilja, et kelle toetusel õpilased treeningutesse ja võist- 11.Volikogu 2008. aasta tööplaani kinnitami- Lastetantsud: Kanepi lasteaia Naksitrallide vabandada”. lusele jõudsid. ne. rühm tantsuga ,,Põdra maja” ja Kanepi gümnaa- Eesti tants: Kanepi gümnaasiumi ImPro tant- Õnnitleme kõiki järgmisesse vooru saanud 12. Komisjonide 2008. aasta tööst. siumi Tipa-Tapa rühm tantsuga ,,Kratid mis- suga ,,Torupilli jalad” (eestiteemalise tantsu eri- tantsijaid ja soovime neile vastupidavust, edu ja 13. Vallavara võõrandamine avaliku suulise sioonil”. preemia), Kanepi gümnaasiumi Las Käia tantsurõõmu! enampakkumise korras. Vabatants: Kanepi gümnaasiumi rühm ImPro tantsuga ,,Kiigele” (eripreemia modernse tantsu- Otsustati võõrandada avaliku suulise enam- pakkumise korras vallale kuuluvad Erastvere koolimaja Soodoma külas alghinnaga 100 000 krooni, Põlgaste kultuurimaja (vana) alghin- naga 100 000 krooni, kinnistu Voolu Hurmi külas alghinnaga 120 000 krooni ja korter 4 Meieri majas Karste külas alghinnaga 10 000 krooni. 14. Merili Põderi avalduse lahendamine. Otsustati avaldust mitte rahuldada, sest korter on võimalik võõrandada enampakkumise kor- ras. Volikogu istungi materjalidega
Load more

Recommended publications
  • Ristipuud Lõuna-Eesti Matusekombestikus
    Mäetagused 1&2 1996 Ristipuud Lõuna-Eesti matusekombestikus Marju Kõivupuu 1. Traditsiooniline Lõuna-Eesti matus Võrumaa Hargla, Karula, Kanepi, Urvaste, Põlva, Rõuge ja Räpina kihelkonna ning Tartumaa Sangaste, Kambja ja Võnnu kihelkonna traditsioonilisse matusekombestikku kuulub iseloomuliku rituaalina risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust (või ärasaatmispaigast) kalmistule. Seda, et Põhja-Eesti matusekombestikuga võrreldes on ajaloolise Võrumaa matusekombestik tunduvalt rituaaliderohkem, on täheldanud ka Võrumaa inimesed ise: Lõuna- Eestin edimene asi - süümä! Meheveli oll Põltsamaa kandin, sääl es ole üldse midagi. Ku surnut vällä tõstetas - siin andas torti ja viina. Sääl tull rahvas täpselt, kotoh mingisugust üritust es olõq, lugija muiduki oll, aga säänest süümist ja juumist nigu siin... Nüüd nakas veidü lihtsamas minemä, rahval ei olõ raha ka nipallo käen. - MK: Kas valvman ka õks viil käüdäs? - Viimätsel aol ei olõ inämb käünüq, mõni aasta autoga kävvemi õks, sääl sis laulti, olti vaiksõlt, pakuti pits ja... (80- aastane S. Mõksi M. Kõivupuule < Rõuge khk., 1995) Põhja-Eestis võeti matustele kaasa lillekimp või pärg, Lõuna-Eestis kindlasti tort, küpsetis, kook või midagi magusat söödavat. Lilled muidugi ka või pärg. (RKM II 467, 207/8< E. ja H. Mändmäe, Rõuge khk., 1994) Ristilõikamise tava on ainult üks osa traditsioonilisest Lõuna-Eesti matusest. Iseloomulik on veel toidu pakkumine vähemalt neli või viis korda. Üldjoontes näeb kogu kombetalitus välja niisugune. 3-7 päeva jooksul jõuab korraldada asjaomased formaalsused. Peres kehtib vaikusenõue, peeglid- aknad kaetakse kinni. Mõnel pool Võrumaal (Rõuge, Hargla khk.) käivad tänapäevani sõbrad ja tuttavad (eelkõige naisterahvad) öösiti surnut valvamas ja laulmas. Lauldakse nii vaimulikke kui ilmalikke laule, sageli ka lahkunu lemmiklaule. Viimane öö enne matuseid oli/on lähimate omaste päralt.
    [Show full text]
  • 2012 Aastaraamat
    AASTARAAMAT Yearbook 2012 Sisukord Content 2 Koos suudame rohkem | Together we can achieve more 4 Uus rahastamisperiood ja uued ootused | New financing period and new expectations 6 Sihipärane töö tõi hea tulemuse | Focused work and good results 8 Taotlejate nõustamine tõuseb enam fookusesse | Counselling for supporters as a central issue 10 Mis on KIK? | What is EIC? 11 Uued jõud KIK-i juhatuses | New powers on the Board 12 KIK aastal 2012 | KIK in 2012 14 Rahastamistaotluste hulga kasv | Numbers of grant applications grow 16 Kompetentsus tagab edu | Competence guarantees success 18 Sisemine efektiivus on tõusuteel | Growth of efficiency 19 Kvoodimüügi jätkuv edu | Continuing success in emissions trading 20 Keskkonnateadlikkus | Environmental awareness 24 Looduskaitse | Nature protection 28 Veemajandus | Water management 32 Jäätmekäitlus | Waste management 36 Energeetika ja atmosfääriõhukaitse | Energy and protection of ambient air 40 Keskkonnakorraldus ja maapõu | Management of environment and the Earth’s crust 42 Keskkonnajärelevalve ja -seire | Environmental monitoring and survey 44 Metsandus | Forestry 46 Kalandus | Fishery 48 Maakondlik | Regional 50 Kokkuvõtlikud finantsaruanded | Financial reports 54 Audiitori kinnitus | Independent auditors´ report 2 AASTA TEGEVUSARUANNE Koos suudame rohkem Together we can achieve more Umbes 12 kuud tagasi KIK-i eelmisesse aastaraamatusse eessõna kirjuta- des rõõmustasin selle üle, et euroraha jagamine oli õnnestunud sujuvalt ja tõhusalt käima saada. Ega kellelegi ei meeldi oma sõnu süüa, mistõttu mul on eriti hea meel, et tookordsed kiidusõnad olid igati põhjendatud: kui 2011. aastat võib väljamaksete poolest nimetada väga heaks, siis 2012 on ära teeninud epiteedi „suurepärane”. Nende kahe aasta jooksul maksti kokku välja üle 300 miljoni euro, mis on omakorda peaaegu pool kogu summast, mis meil aastatel 2007–2013 EL-i eelarvest keskkonna heaks kasutada on.
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • KANEPI KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu
    KANEPI KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu Uiakatsi järv hääd kätt ja Koorastõ Suurjärv. KANEPI KIHLKUND 2 KANEPI OM VÕROMAA VÄHÄMBIT KIHLKUNDÕ. Suurust om täl päält 370 km . Kihlkunna naabri Võromaa küle pääl omma Põlva ja Urvastõ. Tõõnõ külg jääs vasta Tarto- maa Otõmpää (Otepää) ja Kamja (Kambja) kihlkundõ. Umaette kihlkund tetti Kanepist Roodsi kuninga Karl XI käsükiräga 1675. aas- tagal. Põlva, Otõmpää ja Urvastõ kihlkunna veere panti üttekokko. Põha-Võromaa olõssi ku uma pinnamoodu poolõst nigu veitkene vigurinõ, a sis jälki parralt tõsinõ. Nii ku timä ineminegi, kinkast kimmähe ei tiiä, kost täl nali pääle nakkas ja kunas miil hallõs lätt. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ KANEPI VAI KANAPÄÄ? Kanepi nimme om kirotõt mitund muudu: Kannapieza 1582, Cannebkyllo 1638, Cannapaeh 1750, Kanapää 1868, Kanepi 1925. Saksa keelen naatigi tarvitama Kannapäh nimme. Peris vana nimi om olnu Kanõpitsa vai Kanõpistõ. Saksa keele perrä tull nallakas nimi ka maarahva kiilde. Seo ilma aigu või viil kuulda, ku mõni ütles: «Tulõ minnä Kanapäähä.» Kanepit teedäs laembalt ku kihlkunna keskpaika. Siin om ütenkuun kõik inemiisile aost aigu tähtsä paiga – kuul ja kerik, seldsimaja ja poodi, vana kalmuaia. " KOORASTÕ om kihlkunna edelänukan. Koorastõ mõisa (Kors) oll olõman jo 1511. aastagal. Koorastõ vald oll inne viimäst sõta kihlkunnan kõgõ suurõmb vald. Tan om hulga ilosit järvi ja suurõ mõtsa. PÕLGASTÕ jääs Kanepi-Puskaru-Põlva tii viirde. Edimäst kõrda om säänest kotust nigu Poelcks nimmat 1628. aastagal. Tuu võidsõ olla Põlgastõ mõisa, midä parhilla tundas hoobis Lahe nime all. A esiki muistidsõl aol elli Põlgastõ nukan inemiisi – vana Juudaliina kalmõ omma tuu tunnismärgis.
    [Show full text]
  • Alade Protokoll (Pdf)
    LASKMINE Koht Võisteja Omavalitsus Amet S.a. V.kl. Tulemus Punktid 1 Andrus Seeme Kõlleste vald vallavanem 8.11.1969 M 88 50 p. 2 Konstantin Kaus Mäetaguse vald vallavanem 1953 M45 87 48 p. 3 Eerik Lumiste Laekvere vald volikogu esimees 29.10.1969 M 85 46 p. 4 Alo Aasma Paide linn linnapea 15.01.1986 M 81 45 p. 5 Lennart Liba Vastse-Kuuste vallavanem 21.04.1968 M45 76 44 p. 6 Margus Jaanson Juuru vald vallavanem 19.05.1968 M45 73 43 p. 7 Priit Lomp Haaslava vald vallavanem 9.07.1984 M 71 42 p. 8 Kalevi Kaur Kolga-Jaani vald vallavanem 10.08.1961 M45 70 41 p. 9 Jüri Ellram Imavere vald vallavanem 12.10.1955 M45 69 40 p. 10 Juri Gotmans Haanja vald vallavanem 4.05.1973 M 68 39 p. 11 Aarne Laas Laekvere vald vallavanem 17.10.1959 M45 67 38 p. 12 Rait Pihelgas Ambla vald vallavanem 29.04.1985 M 65 37 p. 13 Valdis Toomast Saue linn volikogu esimees 5.03.1969 M 62 36 p. 14 Veljo Kingsepp Mäetaguse vald volikogu esimees 14.10.1950 M45 60 35 p. 15 Arto Saar Järva - Jaani vald vallavanem 13.12.1982 M 58 34 p. 16 Urmas Hallap Kanepi vald vallavanem 1.06.1961 M45 56 33 p. 17 Georg Ruuda Võru vald vallavanem 26.11.1959 M45 55 32 p. 18 Toomas Järveoja Elva linn linnapea 23.04.1961 M45 53 31 p. 19 Toomas Uudeberg Tamsalu vald vallavanem 16.01.1960 M45 35 30 p.
    [Show full text]
  • 14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator
    Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht JAANUAR 2020 NR 1 (146) 14. jaanuar oli taliharjapäev Põlvamaal jagati kultuuri-, spordi- ja terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG preemiaid ka Kanepi valda igas külas“ koordinaator. korraldas esmakordselt Põlvas Eesti Johanson, kelle meelisharrastus Elutööpreemia kultuuris pälvis karikavõistlused batuudihüpetes ja on tõukerattasport. Põlvamaa Ene Mähar ning spordis Enno Toss. topelt trampetihüpetes ning esines spordi sõber on Maratonsport OÜ Aasta tegija kultuuris on edukalt rahvusvahelisel võistlusel (juhataja Hillar Zahkna). Triinu Laan Moostes toimunud FINCUP 2019. Tunnustuse võttis Põlvamaa terviseedendaja on Eesti Filharmoonia kammerkoori vastu klubi eestvedaja Karin Joala. orienteerumisklubi Põlva Kobras, muusikalise lavastuse „Suidsu- Aasta meessportlane on käsipallur sannasümfoonia“ paigapealse projekti- Henri Sillaste, naissportlane aasta tervisesõbralikum organi- juhtimise ja „Suidsusannapääva“ orienteeruja Annika Rihma, aasta satsioon Mooste mõisakool. projekti eestvedamise eest. meesseenior orienteeruja Tõnu Aasta tervisetegusid oli kaks – Põlva Aasta tegija spordis Martin Luts, Põlvamaa aasta tegija spordis on Nurm, naisseenior orienteeruja kooli esimesed olümpiamängud Kanepi Streetball korraldaja. Martin Luts kogukonna aktiivse Saima Värton, aasta noormees ning Lootospargi staadioni reno- käimalükkamise, oskusliku vaba- spordis käsipallur Alfred Timmo, veerimine. Põlvamaa kultuuripärliks kuulutati 2019. aasta on lennanud linnu- tahtlike meeskonna kaasamise aasta spordineiu
    [Show full text]
  • ÜP Lähteseisukohad Ja KSH
    Versioon 13 - 11 - 2018 /// TÖÖ NR 3135/18 Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 3135/18 Tartu-Kanepi 2018 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu ja KSH projektijuht Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 5 2. KANEPI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ................... 5 2.1. Kanepi valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .............................. 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ....................................... 5 2.3. Kanepi valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused .......... 10 2.4. Ametkondade seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks .......................................................................................... 10 2.4.1. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ....................................... 11 3. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ............................................................... 12 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .............. 12 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ..................................................... 14 3.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ......................... 14 3.2.2. Sotsiaalne keskkond ................................................................
    [Show full text]
  • Kanepi Valla Üldplaneering 3
    Versioon 17 / 0 8 /2020 KANEPI VALLA /// TÖÖ NR 3198/18 ÜLDPLANEERING EELNÕU 2020 Kaanefoto: Veskimõisa järv, Uku-Kaarel Metspalu Kanepi valla üldplaneering 3 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ................................................................................ 6 1.1. Ruumilise arengu vajadused ................................................................................. 6 1.2. Valla väärtused ...................................................................................................... 7 1.3. Kanepi valla visioon ............................................................................................... 7 2. Kanepi valla ruumilise arengu põhimõtted .................................................................. 9 3. Kanepi maa- ja ruumikasutuse määramine ................................................................ 11 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................. 11 3.2. Tiheasustusega alad ............................................................................................ 12 4. Kavandatav maakasutus juhtotstarvete lõikes .......................................................... 13 4.1. Äri- ja teenindusettevõtte ning kaubanduse maa-ala (Ä) .................................... 13 4.2. Ühiskondliku hoone maa-ala (Ü) ......................................................................... 14 4.3.
    [Show full text]
  • Kanepi Vallavalitsus
    Kanepi Vallavalitsus KANEPI VALLA ÜLDPLANEERINGU PROTSESSI JA PLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE OÜ Hendrikson & Ko Kanepi vald Raekoja plats 8, Turu 2 51004 TARTU 63101 Kanepi alevik Tel 740 9800, faks 740 9801 Põlvamaa [email protected] Tel 797 6310, faks 797 6312 www.hendrikson.ee [email protected] www.kanepi.ee Kanepi 2009 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 3 Sisukord SISUKORD ............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 5 1 ÜLEVAADE ÜLDPLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST ...................................................................................................................................... 7 1.1 ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK JA SISU ............................................................................................... 7 1.2 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ................................................. 7 1.3 ÜLDPLANEERINGU JA KSH OSAPOOLED .......................................................................................... 8 1.4 ÜLDPLANEERINGU ALUS .................................................................................................................. 9 1.4.1 Üldplaneeringu õiguslik taust .................................................................................................
    [Show full text]
  • Woodworking in Estonia
    WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike.
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • 21. Oktoober 2017 Loodi Uus Kanepi Vald Lusikapidu Kanepi Vallas 2019
    Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht OKTOOBER 2020 NR 10 (155) 21. oktoober 2017 loodi uus Kanepi vald Lusikapidu Kanepi vallas 2019. aastal sündinud lastele VALLAVANEMA VEERG koos vanematega Eelmisel aastal sündis meie valda 48 kolmele tüdrukule. Edith Oppar. Väikseid vallakodanikke beebipüree. Lapsed kasutasid võimalust uut ilmakodanikku. Poisse sündis 22 Tavaliselt on Kanepi vald uute ja nende peresid tervitas vallavanem kõndida murul või lausa joosta. ja tüdrukuid 26. Tüdrukute hulgas oli ilmakodanike auks pidu korraldanud Piret Rammul. Iga laps sai Kanepi Teade nendele peredele, kes ei saanud ka üks paar kaksikuid. Kõige rohkem kevadel. Aga tänavune kevad oli valla poolt kingiks hõbedast lusika ja selle peol osaleda: lapse hõbelusika on lapsi sündinud märtsikuus ja teistsugune, mistõttu lükkus see vanemad said turgutava teesegu. saab kätte vallamajast sekretäri juurest detsembrikuus – mõlemal juhul seitse vastuvõtt sügisesse. Neljapäeval, 01. Pärast ametliku osa lõppu said vanemad vallamaja lahtioleku aegadel. beebit. Kõige vähem juulis, vaid üks oktoobril olid Kanepi Seltsimaja omavahel jutelda - jagada oma rõõme ja Loodame, et aastal 2020 sünnib Kanepi laps ning jaanuaris ja septembris – välialale kutsutud kõik aastal 2019 ehk ka pisut lapsekasvatamise muresid. valda veel rohkem uusi ilmakodanikke, kummaski kuus kaks beebit. Lastele sündinud beebid koos vanematega. Meie väikeste päevakangelaste ja nende kelle auks saab sama toreda vastuvõtu olid leitud väga ilusad nimed. Eesnime Kohale tulid 26 pisikest poissi-tüdrukut perede jaoks oli ilm justkui tellitud: korraldada! Alanud sügis on hellitanud meid kõige levinumad algustähed on R, ja nende emad-isad. Kohaletulnuile suurepäraselt päikesepaisteline ja soe. mõnusate sügissoojade ilmadega. A ja K vastavalt kaheksal, seitsmel esinesid Kanepi Gümnaasiumi Lapsevanematel oli väga tore istuda Samas on meid ikka hirmutamas ja kuuel korral kasutamist leidnud.
    [Show full text]