Kanepi Vallavalitsus

KANEPI VALLA ÜLDPLANEERINGU PROTSESSI JA PLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE

OÜ Hendrikson & Ko Kanepi vald Raekoja plats 8, Turu 2 51004 TARTU 63101 Kanepi alevik Tel 740 9800, faks 740 9801 Põlvamaa [email protected] Tel 797 6310, faks 797 6312 www.hendrikson.ee [email protected] www.kanepi.ee

Kanepi 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 3

Sisukord SISUKORD ...... 3 SISSEJUHATUS...... 5 1 ÜLEVAADE ÜLDPLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST ...... 7 1.1 ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK JA SISU ...... 7 1.2 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ...... 7 1.3 ÜLDPLANEERINGU JA KSH OSAPOOLED ...... 8 1.4 ÜLDPLANEERINGU ALUS ...... 9 1.4.1 Üldplaneeringu õiguslik taust ...... 9 1.4.2 Seos asjakohaste planeerimis- ja arengudokumentidega ...... 10 1.4.3 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse eemärkidele ja keskkonna-alastele õigusaktidele ...... 18 2 MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ...... 21 2.1 ASUKOHT JA FUNKTSIONAALSED SEOSED ...... 21 2.2 LOODUSKESKKOND JA ASUSTUS ...... 21 2.3 AJALOOLIS-KULTUURILINE KESKKOND ...... 22 2.4 SOTSIAALNE KESKKOND ...... 22 2.5 MAJANDUSKESKKOND JA TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ...... 23 3 ÜLDPLANEERINGU AMETLIK PROTSESS (ÜP JA KSH) ...... 25 3.1 PLANEERINGULAHENDUSE KUJUNEMINE ...... 25 3.1.1 Planeeringu ja KSH algatamine ning planeeringuala olemasoleva olukorra analüüs ...... 25 3.1.2 KSH programmi koostamine, avalik arutelu ja heakskiitmine ...... 27 3.1.3 Valla ruumiliste arengusuundade selgitamine ja maakasutuspõhimõtete väljatöötamine ja KSH aruande koostamine ...... 28 3.1.4 Planeeringu eskiisi avalik arutelu ...... 29 3.1.5 Planeeringu kooskõlastamine ...... 29 3.1.6 Planeeringu ja KSH aruande avalikud väljapanekud ja arutelud, KSH aruande heakskiitmine ...... 29 3.2 AVALIKKUSE KAASAMINE ...... 30 3.3 RASKUSTE ILMNEMINE KSH ARUANDE KOOSTAMISEL ...... 33 4 VALLA STRATEEGILISED ARENGUSTSENAARIUMID ...... 35 4.1 ARENGUSTSENAARIUMID ...... 35 4.2 ALTERNATIIVSETE STSENAARIUMIDE VALIKU PÕHJUSED...... 35 4.3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS KUI STRATEEGILIST PLANEERIMISDOKUMENTI ELLU EI VIIDA (TÕENÄOLINE ARENG 0-ALTERNATIIVI KORRAL) ...... 36 4.4 VALLA ÜLDISED ARENGUSUUNAD ...... 38 4.4.1 Looduskeskkonna arengusuund ...... 38 4.4.2 Sotsiaal-kultuurilise keskkonna arengusuund...... 38 4.4.3 Majanduse ja ettevõtluse arengusuund ...... 39 4.4.4 Asustuse ja elamuehituse arengusuund ...... 40 4.4.5 Tehnilise infrastruktuuri arengusuund ...... 41 5 KAVANDATAVAD TEGEVUSED JA NENDEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ... 43 5.1 ELAMUMAADE KAVANDAMINE JA SELLE MÕJU ...... 43 5.1.1 Elamumaade kavandamise esmased maakasutuspõhimõtted ja nende mõju hindamine ...... 43 5.1.2 Esmaste ettepanekute täpsustamine ...... 46 5.1.3 Lõplike elamumaade maakasutuspõhimõtete väljatöötamine ...... 48 5.1.4 Veekogude ehituskeeluvööndi suurendamisest loobumine ...... 49 5.2 PUHKE- JA VIRGESTUSMAADE JA KERGLIIKLUSTEEDE KAVANDAMINE JA SELLE MÕJU ...... 50 5.2.1 Puhke- ja virgestusmaade ja kergliiklusteede kavandamise esmased maakasutuspõhimõtted ja nende mõju hindamine ...... 50

Kanepi Vallavalitsus 2009 Töö nr. 805/06

4 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

5.2.2 Esmaste ettepanekute täpsustamine ...... 51 5.2.3 Lõplike puhke- ja virgestusmaade ja kergliiklusteede maakasutuspõhimõtete väljatöötamine ...... 53 5.3 ÄRI- JA TOOTMISMAADE KAVANDAMINE JA SELLE MÕJU ...... 53 5.3.1 Äri- ja tootmismaade kavandamise esmased maakasutuspõhimõtted ja nende mõju hindamine ...... 53 5.3.2 Esmaste ettepanekute täpsustamine ...... 55 5.3.3 Lõplike äri- ja tootmismaade maakasutuspõhimõtete väljatöötamine ...... 55 5.4 TEEDE JA TEHNILISE INFRASTRUKTUURI KAVANDAMINE JA SELLE MÕJU ...... 56 5.4.1 Teede ja tehnilise infrastruktuuri kavandamise esmased põhimõtted ja nende mõju hindamine ...... 56 5.4.2 Esmaste ettepanekute täpsustamine ...... 58 5.4.3 Lõplike teede ja tehnilise infrastruktuuri maakasutuspõhimõtete väljatöötamine ...... 58 5.5 SOTSIAALSE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE JA SELLE MÕJU ...... 59 5.5.1 Sotsiaalse infrastruktuuri kavandamise esmased maakasutuspõhimõtted ja nende mõju hindamine ...... 59 5.5.2 Lõplike sotsiaalse infrastruktuuri maakasutuspõhimõtete väljatöötamine ...... 60 5.7 LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE NING LOODUSLIKE ALADE KASUTAMINE ...... 61 5.8 MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED JA KUMULATIIVSED MÕJUD ...... 63 5.9 LEEVENDUSMEETMED JA SEIRE ...... 63 6 KOKKUVÕTE ...... 65 LISAD ...... 67 LISA 1 PLANEERIMIS- JA KSH PROTSESSI JURIIDILINE MENETLUS (PASS) ...... 69 LISA 2 ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED NING MAAKASUTUSPIIRANGUD ...... 154 LISA 3 LÄHTETINGIMUSI PALUVATE KIRJADE VASTUSED ...... 172 LISA 4 PLANEERINGU SEMINARIDES OSALEJATE NIMEKIRJAD ...... 185 LISA 5 KÜSIMUSTIKU KOKKUVÕTE ...... 189 LISA 6 AJURÜNNAKU KOKKUVÕTE ...... 196

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 5

Sissejuhatus

Kanepi valla üldplaneering ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Kanepi vallavolikogu 20.aprilli 2006 määrusega nr 18. Üldplaneeringu koostamise konsulteerimiseks sõlmis Kanepi Vallavalitsus lepingu 21.juunil 2006 OÜ Hendrikson & Ko’ga.

Üldplaneeringu kasutamise lihtsustamiseks on planeering jaotatud erinevateks köideteks. Planeeringu esimene köide „Kanepi valla üldplaneering. Lähteandmestiku analüüs” sisaldab erinevate valdkondade kohta kogutud andmeid ja ülevaadet kõrgemalseisvatest arengudokumentidest.

Käesolev, üldplaneeringu teine köide „Kanepi valla üldplaneeringu protsessi ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne” annab ülevaate üldplaneeringu protsessist ning sellega paralleelselt läbi viidud keskkonnamõju strateegilise hindamisest. Protsessi ja KSH aruande ühendamine võimaldab järk- järguliselt jälgida planeeringulahenduseni jõudmise etappe ning sisaldab jooksvalt igas etapis keskkonnamõju hindamist.

Kanepi Vallavalitsus 2009 Töö nr. 805/06

6 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 7

1 Ülevaade üldplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest

1.1 Üldplaneeringu eesmärk ja sisu

Kanepi valla haldusterritooriumile koostatava üldplaneeringu eesmärk on kujundada läbi avaliku ja kaasava planeerimisprotsessi valla ruumilised arengusuunad, täpsustada maa- ja veealade kasutamistingimused ning määrata tiheasustusalad ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alad. Üldplaneeringu oluliseks eesmärgiks on tagada omavalitsuses jätkusuutlik ja tasakaalustatud ruumiline areng, mis võtab arvesse kõrgemalseisvaid strateegilisi eesmärke ja arengupõhimõtteid ning hindab kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivaid mõjusid looduskeskkonnale, sotsiaal-majanduslikule ja ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale.

Kanepi valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Kanepi vallavolikogu poolt 20.aprillil 2006. aastal määrusega nr 18. Planeeringu koostamise konsulteerimiseks sõlmis Kanepi Vallavalitsus lepingu 21.juunil 2006 OÜ Hendrikson & Ko’ga.

Üldplaneeringu sisulise lahenduse (planeerimisettepaneku) peamisteks teemadeks kujunesid elamumaade ning puhke- ja virgestusmaade kavandamine, mille mõjusid on järgnevalt hinnatud. Käesolev köide käsitleb ka teiste valdkondade arendamisega kaasnevaid mõjusid.

1.2 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Üldplaneering on strateegiline planeerimisdokument, millele on vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §31 ja §33 lg 1-le kohustus korraldada keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, et tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut.

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise nõue lähtub Euroopa Liidu direktiivist 2001/42/EC (Directive on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment), et kindlustada teatud plaanide ja programmide elluviimisel keskkonnakaitse ja keskkonnaga arvestamine ning propageerida säästlikku arengut. Ruumilise planeerimise juures mõistetakse selliste keskkondadena üksteisega tihedalt seotud ja koos toimivat majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja looduskeskkonda, kus ühe valdkonna arengul on mõju teistele valdkondadele. Ruumilise planeerimise sellisest komplekssusest tulenevalt ei ole siin, erinevalt projekti või sektorarengukava keskkonnamõjude hindamisest, võimalik hinnata planeerimisotsustega kaasnevaid konkreetseid keskkonnamõjusid, vaid võimalikke keskkonnamõjusid: planeeringu koostamise ajal on väga raske ette näha antud keskkondades tulevikus toimuvaid konkreetseid üksteist mõjutavaid protsesse, vaid pigem tõenäolisi ja võimalikke protsesse, mistõttu hinnatakse ka võimalikke tagajärgesid/tulemusi ning mõjusid.

KSH käigus selgitatakse välja üldplaneeringuga kavandatud tegevuste eeldatav (võimalik) oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

Kanepi Vallavalitsus 2009 Töö nr. 805/06

8 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH sisuliseks eesmärgiks on demonstreerida planeerimisprotsessi otsuste langetamise läbipaistvust, näidata millises järjekorras ja millistel kaalutlustel toimus planeerimisprotsessis valikute tegemine ning kaalutlusotsusteni jõudmine. Strateegilise planeerimise interdistsiplinaarsusest tulenevalt toimub võimalike keskkonnamõjude hindamine planeerimisprotsessiga tihedalt integreeritud osana, kus pidevalt ja jooksvalt kaalutakse/hinnatakse planeeritavate tegevuste mõju erinevatele valdkondadele, seda üldiste maakasutusstrateegiate väljatöötamisest kuni konkreetsete planeeringuga kavandatavate tegevusteni. Käesoleva planeeringu puhul on seepärast lähtutud põhimõttest, et keskkonnamõjude strateegiline hindamine peab olema üldplaneeringu koostamisega protsessiga paralleelne ja võimalikult integreeritud. Sellisel kaalutlusel on siinkohal ühildatud üldplaneeringu protsessi dokumentatsioon ning KSH aruanne.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise metoodika Üldplaneeringu metoodilise lähenemisena on käsitletud avalikku planeerimisprotsessi. Üldplaneeringu ja KSH läbiviimiseks kasutati etapiviisiliselt erinevaid avaliku kaasamise meetodeid (teemarühmade ja juhtrühma seminarid) ning analüüsimeetodeid vastavalt sellele, kuidas planeeringuga kavandatavad tegevused muutusid spetsiifilisemateks.

Planeeringu üldise strateegiliste arengusuundade ja maakasutuspõhimõtete väljaselgitamiseks kasutati kõrgemalseisvate arengudokumentide analüüsi, küsimustikku ja valdkonniti tugevuste/nõrkuste analüüsi, võttes samuti aluseks koostatud lähteandmestiku analüüsi ja õiguslikud piirangud. Spetsiifilisemalt kasutati reserveeritavate alade omavaheliseks ja teiste maakasutusfunktsioonidega võrdluseks kaardianalüüsi (sobivate, välistavate ja tingimuslike kriteeriumide omavaheline analüüs). Konkreetsete kokkulepeteni jõudmiseks ning kaalutlusotsuste tegemiseks toimusid juhtgrupi koosolekud.

1.3 Üldplaneeringu ja KSH osapooled

Planeeringu ja KSH protsessi osapooled tulenevad planeerimisseaduse ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega sätestatud osapooltest ning planeerimise hea tava jälgivast avalikust kaasamisest.

 Planeeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kanepi vallavolikogu, planeeringu korraldajaks on Kanepi vallavalitsus  Planeeringu koostaja ja KSH ekspert on OÜ Hendrikson&Ko  Planeeringu kooskõlastajaks ja KSH järelvalvajaks on Põlvamaa Keskkonnateenistus  Planeeringu kooskõlastajateks on naaberomavalitsused ning maavanema määratud võimalikud lisakooskõlastajad  Planeeringu järelvalvaja maavanem  Muinsuskaitseamet ja Riiklik Looduskaitsekeskus kui KSH protsessist huvitatud osapool, tulenevalt planeeringu olemusest  Valitsusvälised organisatsioonid  Piirkonna elanikud, maaomanikud ja ettevõtjad  Laiem avalikkus

Planeerimisprotsessi juhtimiseks määrati Kanepi üldplaneeringu juhiks vallavanem Aivar Luts, planeeringu koordinaatoriks arendusnõunik Enn Ruusmaa

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 9

ning moodustati vallavalitsuse ametnikest ning teemarühmade juhtidest planeeringu juhtrühm.

Hendrikson & Ko poolt osales planeerimis- ja KSH protsessis: 1. Pille Metspalu - Üldplaneeringute osakonna juhataja 2. Peep Leppik – projektijuht 3. Ann Ideon - projektijuhi assistent

Planeerimislahenduse kujunemises aktiivselt kaasatud osapooli käsitleb põhjalikumalt peatükk 3.2. Avalikkuse kaasamine.

1.4 Üldplaneeringu alus

1.4.1 Üldplaneeringu õiguslik taust

Eesti Vabariigis on omavalitsuse territooriumi üldplaneeringu teostamise kohustus sätestatud planeerimisseadusega. Üldplaneeringu seadusejärgseteks põhilisteks eesmärkideks on:

1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid; 5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 6) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 7) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; 8) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 9) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387) sätestatud korras; 10) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 11) puhke- ja virgestusalade määramine; 12) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses (RT I 2004, 38, 258) sätestatud korras; 13) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 14) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 15) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 16) ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; 17) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus.

Kanepi Vallavalitsus 2009 Töö nr. 805/06

10 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

Planeerimisseaduse kõrval tuleb üldplaneeringu koostamisel lähtuda ka teistest seadusandlikest aktidest, sh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, mis sätestab, et keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist haldusaktiga. KMHKJS seadus sätestab KSH protsessi läbiviimisel nõutavad etappide sisu KSH programmi ja aruande sisu osas, avaliku kaasamise (väljapanekute ja arutelude) ning teavitamise viisid.

Olulise osa moodustavad planeeringus loodus- ja keskkonnakaitselised õigusaktid, mida käsitletakse peatükis 1.4.3 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse eemärkidele ja keskkonna-alastele õigusaktidele.

1.4.2 Seos asjakohaste planeerimis- ja arengudokumentidega

Planeeringu koostamisel arvestatakse erineva taseme kõrgemates arengu- ja planeerimisdokumentides toodud arengusuundade ja –eesmärkidega, et tagada planeerimise järjepidevus planeerimise erinevatel tasemetel ning erinevate tasemete huvide esindatus valla üldplaneeringus. Kanepi üldplaneeringu seisukohast on olulisemateks kõrgemalseisvateks dokumentideks Euroopa Liidu arengut suunav baasdokument Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiv (European Spatial Development Perspective – ESDP), Eesti ja Põlva maakonna arengut suunavad dokumendid: Üleriigiline planeering Eesti 2010, Põlva maakonnaplaneering, Põlva maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, mida on põhjalikumalt käsitletud köites „Kanepi valla üldplaneering. Lähteandmestiku analüüs”. Käesolevas köites on seetõttu kokkuvõtlikult välja toodud nende dokumentide olulisimad arengusuunad ja - eesmärgid, mis seostuvad Kanepi valla ruumilise planeerimisega. Teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” puhul on nõuded ja soovitused toodud nende konkreetsuse tõttu välja pikemalt. Lühidalt on käsitletud ka Kanepi valla arengukava.

Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiivi (ESDP) kohaselt on üldeesmärgiks Euroopa Liidu territooriumi tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng, mille saavutamise ühe võimalusena nähakse tähelepanu pööramist polütsentrilise asustusstruktuuri arendamisele ning uue kvaliteedi loomises linnade ja maaliste alade vahel. Nimetatu saavutamiseks on välja toodud järgmised abinõud: - Linnade ja maapiirkondade vaheline partnerlus; - Mahajäävate maapiirkondade maakasutusstrateegiate väljatöötamine koostöös lähedalasuvate linnadega; - Maapiirkondades asuvate väikeste ja keskmise suurusega linnade teeninduse miinimumtaseme säilitamine; - Olemasoleva arengupotentsiaali toetamine nendes piirkondades. (ESDP 1998)

 ESDP eesmärkidest ja abinõudest lähtuvalt on Kanepi kui maavalla arengu planeerimisel oluline arvestada valla funktsionaalsete seoste ning olemasoleva arengupotentsiaaliga (vald on Tartu linna tagamaaks; vallal on looduslikud eeldused puhke- ja elamispiirkonnana arenemiseks), ning teha valla arengu planeerimisel koostööd ning võtta arvesse piirkondlikke arengusuundumusi.

Üleriigiline planeering Eesti 2010 (2001) seab üldisteks eesmärkideks:  Inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine;

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 11

 Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine;  Asustuse ruumiline tasakaalustamine;  Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga;  Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine. Nimetatud sihtide saavutamiseks on ruumilist arengut vaja suunata nelja peamise komponendi kaudu: asustus, transpordiühendused, energeetika ja roheline võrgustik.

Asustuse arengul lähtutakse suures osas maakonnakeskuste tugevdamisest ja üksteist toetavate keskuste võrgustikku ja nende koostööd rõhutavast strateegiast. Keskusi täiendavad läbi kaug- ja kodustöötamise ning heatasemelise transpordi elujõulised maapiirkonnad. Asustuses välditakse uue hajaasustuse tekkimist. Riigi asustussüsteemi mõjutab ka üleriigilise innovatsioonisüsteemi väljaarendamine, mis muuhulgas hõlmab haridust ja koolitust ja ettevõtluse tugisüsteeme.  Kanepi valla arengueeldus on arenemine elujõulise maapiirkonnana, mis vallas töötamise kõrval võimaldab tänu headele transpordiühendustele töötamist nii Tartus kui Põlvas kui ka teistes lähivaldades/linnades, samuti kaug- ja kodustöötamist. Valla arengut soosib valda läbiv heas tehnilises seisundis Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Kanepi valla elamise ja töötamise funktsioone toetab kohapealne heal tasemel pakutav haridus (põhi- ja keskharidus) ja maakondlikud ettevõtluse tugisüsteemid. Asustuse edasiarendamisel välditakse vallas uue hajaasustuse tekkimist, asustuse arendamisel lähtutakse olemasolevates asulates kompaktsuse põhimõttest ja hajaasustuses väljakujunenud asustusstruktuuri järgimisest.

Transpordi arendamine lähtub Eesti „aeg-ruumilisest kokkusurumisest”, transpordi ohutuse, keskkonna- ja energiasäästlikkuse kindlustamisest, mis eeldab reisiliikluse kiirendamist põhilistel liikumissuundadel (eriti säästlikuma ühistranspordi eelisarendamist), rahvusvaheliste teede väljaehitamist ja kogu territooriumi kättesaadavuse parandamist. Ühisreisiliikluse parandamise küsimustes tuuakse välja maakohtade avaliku transpordiga kaetuse ja reisiliikluse sageduse suurendamise vajaduse.  Kanepi valla teede renoveerimine ja tehnilise seisundi parandamine kiiremate ja turvalisemate ühendusvõimaluste pakkumiseks, kergliiklusteede väljaarendamine, ühistranspordi kaetuse parandamine koostöös maakonnaga.

Energeetika ruumstruktuuri osas suund võetud ökonoomsema ja ökoloogilisema kütuse kasutamise suunas, efektiivsema energia-soojuse koostootmisele ning ühese välise energiasõltuvuse vältimise suunas.  Kanepi valla arengusuunaks on keskkonnasõbralikumate ning taastuvate energiaallikate suurem kasutamine.

Rohelise võrgustiku kontseptsioon rõhutab eluslooduse ja maastiku kaitse orgaanilist sulatamist keskkonnakujundusse ning vajadust esile tõsta, väärtustada ja sihipäraselt kasutusele võtta kaitsealuste ning looduslikus või looduslähedases seisundis alade laias mõttes keskkonda kujundavat mõju. Rohelise võrgustiku planeerimisega taotletakse järgmisi eesmärke: . keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine; . väärtuslike looduskoosluste kaitse ja loomade liikumisteede säilitamine; . looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni võimaldamine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine; . väärtuslike maastike säilitamine; . asustuse ning maakasutuse suunamine.

Kanepi Vallavalitsus 2009 Töö nr. 805/06

12 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

 Kanepi valla eesmärgiks on rohelise võrgustiku struktuuri ja selle komponentide säilitamine ja toimimise/seisundi parandamine, rohevõrgustikuga arvestamine asustuse ja maakasutuse planeerimisel ning rohevõrgustiku arvel toimuva intensiivse arendustegevuse vältimine. Selle täpsemad eesmärgid kajastuvad maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Olulisena saab esile tõsta, et roheline võrgustik ei sea ainult piiranguid maakasutusele, vaid ka võimaldab teatud laadi tegevust, nagu toodud ülalpool: looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni võimaldamine ja kättesaadavuse tagamine.

Põlva maakonnaplaneering Põlva maakonnaplaneering seab maakonna strateegiliseks eesmärgiks Põlva maakonna kui terviku jätkusuutliku säästva arengu ja heaolu kasvu, maakonna kui hea elu- ja tööpaiga ning turismipiirkonna teadvustamise Eestis ja väljaspool Eestit. Maakonnaplaneering toob iga eraldiseisva teemavaldkonna lõikes välja nii strateegilised eesmärgid kui nende saavutamiseks vajalikud konkreetsed eesmärgid. Maakonna strateegilised eesmärgid, mis puudutavad otseselt ka valla ruumilist arengut, saab laiemate valdkondadena välja tuua järgmiselt:

 Looduskeskkonna arengus tuleb: o Säilitada Põlvamaa looduse mitmekesisus ja väärtuslikud maastikud, o Tagada loodusvarade (vesi, maavarad, mets, metsloomad) ja maaressursi säästlik ning efektiivne kasutamine ning väliskeskkonna kaitse (õhk, vesi), o Looduskaitses tuleb vähendada inimtegevuse mõju metsiku looduse säilitamiseks ning säilitada bioloogilist mitmekesisust.  Majanduse arenguks on oluline majanduse konkurentsivõimelisus ja mitmekesisus: o Põllumajandustootmine on muudetud efektiivsemaks, toodang mitmekesisemaks ning on loodud tingimused alternatiivsete tegevusalade kasutuselevõtuks. Toiduainetööstuse on konkurentsivõimeline ja efektiivne, o Metsade majandamisel võetakse aluseks säästlik ja efektiivne metsamajandus – metsade ja metsamaade hooldamine ja kasutamine viisil, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse, o Tegelemine puhke- ja turismimajanduse kui alternatiivse tegevusena võimaldab elanike sissetulekute suurenemist, o Transpordivaldkonnas luuakse inimeste liikumiseks ja kaupade veoks head ühendusteed. Energeetikavaldkonnas on maakond kindlustatud küllaldase, katkematu ja kvaliteetse energiaga, et tagada piirkonna stabiilne areng ja konkurentsivõime. Kiire ja häireteta sidepidamise tagavad kaasaegsed sidekanalid.  Sotsiaalse infrastruktuuri valdkonnas on oluline: o kättesaadava konkurentsivõimelise hariduse pakkumine, o Head tingimused vastavalt vajadustele ja huvidele spordiga tegelemiseks, spordirajatiste ja –radade kättesaadavus, ning elanikkonna tervise tagamiseks kättesaadav ja kvaliteetne tervishoiuteenus ja terviseedendamise süsteem, o Maakonna muinsusväärtuste kaitsmiseks on oluline säilitada kultuuripärandit võimalikult suures mahus ja mitmekesisuses, pöörates tähelepanu nii mõisa- kui külaarhitektuurile ning ajaloolistele kalmistutele (muinasajast kuni II maailmasõja kalmistuteni).

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 13

Põlva maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”

Teemaplaneering käsitleb kahte laiemat teemavaldkonda: roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud. Nende kaudu määratakse teemaplaneeringuga maakasutust suunavad keskkonnatingimused väärtuslike maastike säilimiseks ning rohelise võrgustiku toimimiseks, kõrge loodusväärtusega maa-alade säästvamaks kasutamiseks, kõrge rekreatiivse väärtuse ja suurema inimkoormusega puhke- ja haljasmaa ning mullaviljakuselt väärtusliku põllumaa säilimiseks. Teemaplaneering esitab juba küllaltki konkreetsete maa-alade kasutuspõhimõtted ja –tingimused (nt. detailplaneeringu koostamise, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnateenistusega kooskõlastamise nõuded).

Kuna elamuehitus on eeldataval üheks oluliseks arenguküsimuseks vallas, on oluline arvestada teemaplaneeringus välja toodud asustuse laienemise põhimõtetega: 1. Omavalitsuse üld- või detailplaneeringute alusel ehitusalade valik peab lähtuma rohelise võrgustiku tugialadest ja koridoridest ning ei tohi neid lõhkuda. 2. Eriti joonobjektide rajamisel tuleb planeeringutes arvestada tekkivate konfliktide likvideerimise või minimiseerimisega rohevõrgustiku toimimise tagamiseks läbi keskkonnamõjude hindamise. 3. Kavandatav uusasustus ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. 4. Väärtuslikel maastikel uute asustusalade või muude ehitusobjektide rajamisel tuleb tagada avalikkuse juurdepääs kõigile käesolevas töös mainitud objektidele, madalama taseme planeeringutega neid täpsustada ning kokku leppida nende kasutustingimuste osas maaomanikega. 5. Väärtuslike maastike veekogude kaldaaladele ja nende lähedusse ei ole soovitatav planeerida tihehoonestusalasid või ulatuslikke uusi elamumaa juhtfunktsiooniga väikesi krunte. 6. Veekogude ehituskeeluvööndite ja kallaste võimalikult suure ulatuse säilitamine ja täpsustamine omavalitsuste planeeringutega ning kallasradade lahtihoidmine ja kergliiklusteede, matkaradade, vaatekohtade ja ujumiskohtadele kasutuse ja juurdepääsu tagamine. 7. Planeeringulahendused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi väärtuslikel maastikel ja rohevõrgustikuga kattuvatel aladel, tuleb kooskõlastada maavalitsuse ja keskkonnateenistusega.

Rohelise võrgustiku toimimise säilimiseks seab teemaplaneering eelkõige selliseid nõuded, millega hoitakse ära alade liiga intensiivne kasutamine ning säilitatakse looduslikud ja poollooduslikud alad võimalikult suures ulatuses. Näiteks pole tuumaladel ja rohkekoridorides:  lubatud asustuse kavandamisel lõhkuda rohekoridore või tuumalade terviklikkust, üldplaneeringu raames ei tohi elamualade valik lõhkuda antud alasid. o Uute asustusalade moodustamine võib toimuda ainult läbi detailplaneeringu koostamise;  lubatud arendada majandustegevust looduskaitselistel aladel või on arendamine piiratud;  soovitatav muuta maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni; o maa sihtotstarbe muutmise vajadusel tuleb koostada detailplaneering ning kooskõlastada see keskkonnateenistusega; o Rohelise võrgustiku alade maa sihtotstarvet muutvate tegevuste või kavandatavate joonehitiste (teed, kõrgepingeliinid jne), samuti

Kanepi Vallavalitsus 2009 Töö nr. 805/06

14 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

vooluveekogude sängide õgvendamise plaanid tuleb kooskõlastada omavalitsuse, maavalitsuse ja keskkonnateenistusega;  soovitatav rajada teatud kõrge keskkonnariskiga infrastruktuure ja objekte (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, mäetööstus jms); o kui see on vältimatu, tuleb teostada hoolikas asukohavalik ja keskkonnamõju hindamine, vähendades ja vältides võimalikke mõjusid  soovitatav puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

Soovitatav on:  Veekogude ehituskeeluvööndite ja kallaste võimalikult suure ulatuse säilitamine ja täpsustamine omavalitsuste planeeringutega ning kallasradade lahtihoidmine ja kergliiklusteede, matkaradade, vaatekohtade ja ujumiskohtadele kasutuse ja juurdepääsu tagamine.  puisniitudel koosluse säilitamise huvides taastada põllumajandustegevus (karjatamine ja regulaarne niitmine);  Säilitada bioloogiline mitmekesisus ja metsatüüpide esindatus;  Omavalitsustel, mille territooriumil on põhjavee reostusohtlikud alad, tuleb ette näha meetmeid põhjavee reostusohu vähendamiseks;  Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb kaaluda majandamist kaitsemetsana.

Rohelise võrgustiku tugevdamise soovitused esitavad konkreetsed juhud, millega tuleb arvestada tegevuste planeerimisel rohelise võrgustiku erinevate osiste puhul:

Tuumalad:  Tuumalade terviklikkuse säilitamine;  Haruldaste taimekoosluste säilitamine;  Vääriselupaikade säilitamine;  Poollooduslike koosluste hooldamine;  Veekogude ja nende kaldaalade looduslikkuse säilitamine;  Rikutud veekogudel looduslikkuse taastamine;  Veekogude looduslikku olukorda halvendavate tegevuste vältimine;  Ehituskeeluvööndi võimalikult maksimaalse laiuse tagamine;  Erinevate looduslike pinnavormide säilitamine;  Looduse õpperadade kavandamine;  Ökoturismi soosimine;  Massiturismi negatiivsete mõjude vältimine, koormuse hajutamine;  Alade taluvuskoormuse uurimine.

Koridorid:  Migratsioonikoridoride planeerimine koridore lõhkuvate põllumassiivide, keskkonnaohtlike objektide, elamuehitusalade, uute sildade ja teiste sarnaste objektide rajamisel;  Negatiivsete pinnavormide (ürgorgude ja jõeorgude järsakute servad jms) säilitamine teede jms rajatiste ehitusel;  Veekogude ja nende kaldaalade looduslikkuse säilitamine;  Poollooduslike koosluste hooldamine;  Vääriselupaikade ja haruldaste taimekoosluste säilitamine;  Koridori taastamistööd (puude istutus, maade jätmine majandustegevusest looduslikule metsastumisele jms) puuduvate koridoride alal.

Konfliktalade puhul, kus esineb konkureeriv maakasutus (nt. rohelise võrgustiku ka tehnilise rajatise vahelised konfliktid), tuleb lähtuda konfliktide

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 15

leevendamisest. Täpsemad kasutustingimused määratakse iga konkreetse koha jaoks tehtud uuringutele toetuvate planeeringute ja projektidega.  Maanteedele ja teistele rohelist võrgustikku lõhkuvatele joonobjektidele võimalusel migratsiooni võimaldavate rajatiste (tunnelid, sillad) planeerimine;  Kõrgepingeliinidel ja teistel laiematel rohelist võrgustikku katkestavatel joonobjektidel vajadusel hekkide istutamine;  Tööstuspiirkondade kavandamisel ja toimimisel rohevõrgustiku toimimist häirivate tegevuste likvideerimine või minimiseerimine planeeringutega;  Asustuse levimisel tiheasustusalade loomise vältimine rohevõrgustiku aladel;  Vältida tuleb ulatuslike turba-, liiva- ja kruusakarjääride loomist rohevõrgustiku aladel ning soovitavalt vältida kaevandamislubade väljastamist rohelise võrgustiku aladel;  Vältida tuleb prügilate rajamist rohelise võrgustiku aladel.

Väärtuslike maastike kasutustingimused määravad väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks vajalikud üldised meetmed ning on üldiseks aluseks majandus- ja arendustegevuse korraldamisel väärtuslikel aladel.

Säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö.  Uue hoonestusala rajamine väärtuslike maastike aladel peab toimuma detailplaneeringu alusel, säilitada tuleb olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega. Maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks maastiku muster;  Uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks maastiku üldilmet ning ühtiksid piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga. Oluline on traditsiooniliste mahtude ja õuede struktuuri järgimine;  Väärtuslikel maastikel ehitamise peamiseks põhimõtteks peab olema ajaloolise asustusstruktuuri hoidmine, võimalusel taastamine ning ajalooliste ehitusjoonte, maastikulise paigutuse, külatüüpide ja hoonete omavahelise paigutusmustri vastavuse tagamine ajaloolisele üldilmele. Miljöölised väärtused tuleb säilitada oma õiges keskkonnas, s.t. mitte näha ette väärtuslike talude, üksikute hoonete või rajatiste ümberpaigutamist muuseumisse;  Endiste taluõuede, talukohtade ja varemete likvideerimine ei ole lubatud (sh. taluaset tähistava või talukohta piirava kõrghaljastuse likvideerimine);  Soovitav on ehitustöödel kasutada loodussõbralikke materjale (puit, looduslik kivi, savi jms.) ja ökotehnoloogilisi lahendusi heitvete puhastamisel;  Hoida traditsioonilist maakasutust ja maastikke, kus tavapärasest paremini on säilinud asustusstruktuur, teedevõrk ja arhitektuur;  Väärtuslikul maastikul algatatud detailplaneeringute lähteülesannetes tuleb nõuda planeeringus arhitektuurinõuete seadmist;  Säilitada teeäärsed puuderead, alleed, hekid ning tagada nende hooldatus. Hooldustöid võib teha vaid maastikuarhitekti poolt koostatud hooldusplaanide alusel ja vastava spetsialisti järelevalve all.

Säilitada ja avada silmapaistvalt ilusad vaatekohad.  Reserveerida omavalitsuse planeeringutega ilusate vaatekohtade maad puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega aladeks;  Väärtusliku maastiku hoolduskava koostamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu vaatekohtade lähipiirkonna arendustöödele (vaadete avamine ja säilitamine, ehituspiirangud vaadetele jne). Arendamist vajavad

Kanepi Vallavalitsus 2009 Töö nr. 805/06

16 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

vaatekohtade infrastruktuur (tualetid, prügimajandus, pingid, parkimiskohad jne);  Algatada metsavaatetornide, triangulatsioonimastide ja erinevate sidemastide omandisuhete ja avaliku kasutamise võimaluste uurimine ning nende turvaliseks muutmine omavalitsuse tasandil;  Säilitada vaated väärtuslikele maastiku elementidele, eriti üldkasutatavate teede, ääres.

Igale väärtuslikule maastikule tuleb koostada maastikuhoolduskava.  Kui üldplaneering koostatakse enne hoolduskava, tuleb määrata väärtuslike maastike täpsemad piirid ja seada kasutustingimused üldplaneeringuga. Üldplaneeringutes määrata miljööväärtuslikud hoonestusalad ning seada neile kasutustingimused.

Uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga.  Võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade jne) arendamise suunamiseks tuleb koostada vastavad detailplaneeringud;  Üldplaneeringu, detailplaneeringu ning maastikuhoolduskavadega tuleb kõige väärtuslikematel maastikel kehtestada ehituskeeluvööndid;  Tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste ja teiste maastikul domineerima jäävate objektide ehitamine on üldjuhul keelatud. Erandkorras ehitamise kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb igal konkreetsel juhul lähtuda maastikuekspertide analüüsist ning koostada tuleb detailplaneering.

Põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena.  Säilitada põllumajandusmaastike avatus;  Koostöös maaomanike, taluliitude ja külaliikumise organisatsioonidega ning omavalitsustega tuleb leida võimalusi väärtuslike põllumajandusmaade kasutuses hoidmiseks. Põllumaade kasutuses hoidmine ning võsastumise vältimine on hoolduslepingute objektiks;  Hoida korras maaparandussüsteemid.

Likvideerida maastike üldilmet kahjustavad peremeheta varemed jms heakorrastamata objektid.  Erilist tähelepanu tuleb pöörata väärtuslikele maastikele jäävate asulate heakorra suurendamisele;  Leida lahendusi endiste suurmajandite tootmishoonete (karjalaudad töökojad jms) heakorrastamiseks või vajadusel lammutamiseks ning nende ümbruse heakorrastamiseks;  Suurt tähelepanu tuleb pöörata prügimajanduse korrastamisele nii väärtuslikele maastikele jäävates asulates, kui ka nende lähiümbruses. Metsa alla ja kraavidesse loobitud olmeprügi tuleb sealt koristada.

Teemaplaneering annab üldised soovitused ka erinevate maastike ja nende elementide kaupa, millega on oluline arvestada erinevate arendustegevuste kavandamisel, nt soovitused põllumajandusmaastikele, puhkealadele (nt. uute traditsioonilist asustusmustrit lõhkuvate tihedate asustusalade rajamise vältimine veekogude kallastele, maksimaalse ehituskeeluvööndi ja ranna ulatuse määramine kõigil väärtuslikel maastikel asuvate veekogude kallastele), tööstusmaastikele, loodusmaastikele, väärtuslikele teelõikudele, veekogud ja veekogude kaldad (nt. tiheasustusalade ja kruntimise vältimine veekogude

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 17

kallastel ja nende lähistel); muinsus- ja looduskaitseobjektid, miljööväärtuslikud alad (üldplaneeringus miljööväärtuslike hoonestusalade, parkide ja maastiku üksikelementide määramine ja kasutustingimuste seadmine).

Eraldi toob teemaplaneering välja ka kasutamistingimused ja –soovitused iga väärtusliku maastiku kohta, mille tingimuste ja soovituste seas saab eraldi rõhutada järgmist:  Vana Tartu-Võru maantee e. Postitee puhul: o Vesiveskite taastamisel detailplaneeringu alusel tagada veskihoonete ajaloolise ilme taastamine ja avalikkuse juurdepääs veski veeäärsetele territooriumitele. o Vana-Võru maantee rekonstrueerimisel vältida tee õgvendamist, luua lisaks olemasolevatele piknikuplatse ja parkimiskohti, taastada ja heakorrastada erinevatest ajastutest pärinevad ja eri stiilis bussiootepaviljonid. o Võimalusel taastada piimapukid. o Hoida korras Postiteed palistavad erinevad alleed ja puudegrupid. o Ehituskeeluvööndi ja kalda ulatuse täpsustamine ja soovitavalt maksimaalse ulatuse määramine omavalitsuse planeeringuga. o Mitte rajada uusi (tihe)hoonestusalasid Postitee vahetusse lähedusse ja Ahja jõe kalda-aladele.  Kanepi – Erastvere väärtuslikku maastikku puhul: o Jõksi ja Erastvere järve puhke- ja ujumiskohtade avaliku kasutamise tagamine ja kindlustamine. Avada kallasrajad. Vältida veekogude ehituskeeluvööndi ja kalda ulatuse vähendamist ning uute hoonestatud asustusalade loomist järvede kaldaaladele. o Oluline on säilitada põllumajandusmaastiku avatust ning vältida ebasobivaid uusehitisi avamaastikul. o Üldplaneeringuga planeerida vaatekohtade infrastruktuur ja kasutustingimused. Hoida vaated vabana.  Valgjärve väärtuslik maastiku puhul (paikneb enamuses Valgjärve vallas): o Säilitada maastiku kõik pisielemendid. Säilitada metsatukad küngaste lael ja järskudel nõlvadel. o Traditsioonilise hajaasustusega aladel vältida tiheasustuse teket. o Tagada kallasraja avatus järvede ja jõgede ääre.  Tilleorg- Lauriorg o Tille, Liismeti ja Roti veskite taastamisel detailplaneeringu alusel tagada veskihoonete ajaloolise ilme taastamine ja avalikkuse juurdepääs veski veeäärsetele territooriumitele. o Vältida ebasobivaid uusehitisi põllumajanduslikel avamaastikel. o Lauri ja Hurmi hajakülade, Puskaru sumbküla ja Kiuma ridaküla traditsioonilise üldilme säilitamiseks kehtestada valla ehitusmäärusega täiendavad ehitus- ja hoonete paiknemisnõuded. o Üldplaneeringuga tagada avalikkuse juurdepääs väärtusliku maastiku objektidele ning Ahja jõe kallasrajale ning puisniidu hooldamine. o Ehituskeeluvööndi ja kalda ulatuse täpsustamine ja soovitavalt maksimaalse ulatuse määramine omavalitsuse planeeringuga. o Uute tihehoonestusalade loomine väärtuslikule maastikule pole soovitatav.  Kooraste – Kanepi väärtuslik maastik. o Järveäärsete puhke- ja ujumiskohtade avaliku kasutamise tagamine ja kindlustamine. Avada kallasrajad.

Kanepi Vallavalitsus 2009 Töö nr. 805/06

18 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

o Vältida veekogude ehituskeeluvööndi ja kalda ulatuse vähendamist ning uute tihedalt hoonestatud asustusalade loomist järvede kallastele. o Üldplaneeringuga planeerida vaatekohtade infrastruktuur ja kasutustingimused. Hoida vaated vabana. Jõksi järve lähedase ja Paabo järve lähedase triangulatsioonimasti avaliku kasutamise tingimuste ja turvaliseks muutmise võimaluste uurimine omavalitsuse poolt. o Vältida teede õgvendamist. o Jõe äärsed luhad tuleb hoida avatuna regulaarse niitmise läbi ja kallasrada peab olema avatud. Võimalusel hooldada luhta puisniiduna. o Vesiveskite taastamisel detailplaneeringu alusel tagada veskihoonete ajaloolise ilma taastamine. Igameheõiguse tagamine ja liikumiskeelu vältimine populaarsetes seene- ja marjametsades.

Kõrge viljelusväärtusega põllumaa. Kõrge viljelusväärtusega põllumaadena on määratud kõrge boniteediga põllumaad, mille hindepunktid on 40 ja kõrgemad. Kõrge viljelusväärtusega põllumaad tuleb võimalikult kasutuses hoida põllumajandusliku maana ning hoida korras nende maaparandussüsteemid. Vältida tuleb nende alade metsastamist.

Kanepi valla arengukava

Kanepi valla arengukava toob valla 2010. aasta arenguvisioonina välja järgmised aspektid, mis tagaksid valla kõrgetasemelise töö- ja elukeskkonna:  Kanepi vald on puhta elukeskkonna, sihipärase maakasutuse ja kaasaegsete infrastruktuuridega tugev haldusüksus. Valla teedevõrk on korrastatud, kogu valla territooriumil on võimalus interneti püsiühenduse saamiseks.  Kanepi vallas on arenenud väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus ja turismimajandus, mis tagab elanikele töökohad ja konkurentsivõimelised töötasud.  Kanepi valla koolides on õpilastel võimalus omandada konkurentsivõimeline põhiharidus, täiskasvanute koolituskursused pakuvad piisavalt võimalusi täiend- ja ümberõppeks.  Aktiivse kultuurielu ja arvukate huviringidega Kanepi ja Põlgaste kultuurimajade ning külakeskuste ümber on koondunud tugevad külakogukonnad.  Kanepi vallas toimib kaasajastatud sotsiaalhoolekandesüsteem ning elanikele on tagatud kvaliteetne teenindamine.  Kanepi vallas on mainekas, turvaline ja hea elada.

1.4.3 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse eemärkidele ja keskkonna-alastele õigusaktidele

Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse keskkonnakaitseliste suundade ja eesmärkidega, järgides kõrgemalseisvates arengudokumentides toodud loodus- ja keskkonnakaitselisi suundi ja arvestades spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitse alaste õigusaktidega.

Keskkonnakaitseliste suundadega arvestamine algab kõrgemalseisvate arengudokumentidega arvestamisest. Eelmises peatükis käsitletud kõrgemalseisvad arengu- ja planeerimisdokumendid (nt. Eesti 2010 ja Põlva

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 19

maakonnaplaneering ning nendest lähtuv maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutus suunavad keskkonnatingimused”) käsitlevad arengut säästva arengu põhimõttest lähtuvalt: tagada sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline säästev ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine. 2005.a. heakskiidetud riikliku säästva arengu strateegias Säästev Eesti 21 on sama sõnastatud järgmise eesmärkidena: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal. Kuna säästev arengusuund on võetud põhimõtteliseks aluseks kõrgemalseisvate arengu- ja planeerimisdokumentide koostamisel, siis nende dokumentidega arvestamine kannab vastavalt põhimõtted edasi ka kohalikule valla üldplaneeringu tasemele.

Mainitud kõrgemalseisvate arengu- ja planeerimisdokumentide üheks oluliseks osaks on loodus- ja keskkonnakaitse, mille konkreetsete eesmärkide täitmiseks lähtutakse üldplaneeringus ka konkreetsetest valdkondadest: maakonna teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku säilimise ja toimimise tagamine; NATURA 2000 võrgustiku alade hea seisundi säilitamine; liikide ning looduslike ja poollooduslike koosluste kaitse; kaitsealade ja üksikobjektide kaitse; samuti pinnase, põhjavee, veekogude ja välisõhu kaitse. Kaitse tagamiseks arvestatakse seadustes ja määrustes toodud piirangute ja nõuetega. Olulisemateks seadusteks siinkohal on looduskaitseseadus, veeseadus, metsaseadus, välisõhu kaitse seadus; määrustest arvestatakse kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjadega ning vajadusel teiste õigusaktidega. Seadused ja nende alamaktid, millega planeeringu koostamise käigus on arvestatud, on toodud käesoleva köite lisas 2.

Kanepi Vallavalitsus 2009 Töö nr. 805/06

20 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 21

2 Mõjutatava keskkonna ülevaade

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt peab KSH aruanne sisaldama mõjutatava keskkonna kirjeldust strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajal. Üldplaneeringu koostamise esimese etapina koguti põhjalik lähteandmestik, mis on koondatud üldplaneeringu esimesse köitesse „Kanepi valla üldplaneering. Lähteandmestiku analüüs”. Seetõttu on antud aruandes mõjutatava keskkonna kirjeldus toodud kokkuvõtlikult.

2.1 Asukoht ja funktsionaalsed seosed

Kanepi vald (231,5 km2) asub Põlvamaa edelaosas, piirnedes Valga ja Võru maakonnaga. Valla keskuseks on ligi 700 elanikuga Kanepi alevik. Valda läbib olulise transpordikoridorina Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee, mille kaudu on vallal hea ühendus Tartu linnaga, 20-30 km raadiuses asuvad ka maakonnakeskus Põlva, lisaks Otepää, Antsla ja Võru. Funktsionaalsetest seostest tulenevalt on vallal eeldus areneda nii elamispiirkonnana kui ka puhkepiirkonnana, mida soodustab nii Tartu lähedus kui valla puhas ja atraktiivne looduskeskkond.

2.2 Looduskeskkond ja asustus

Loodusgeograafiliselt asub vald Otepää maastikurajooni idanõlval, devoni avamusalal, mille pinnamoe kujundavad sandurtasandikud lääneosas, künniselis- künklik reljeef valla põhjaosas ning moreentasandikud ja jääjärvetasandikud idaosas, mida läbivad ürgorgude ahelad: Truuta ürgorg, Kooraste-Jõksi-Piigandi, Võhandu ja Ahja jõe ürgorud. Pinnakatte paksus väheneb läänest ida suunas liikudes (60 meetrilt 10-20 meetrini).

Vallas levivad valdavalt näivleetunud mullad, leidub ka leetunud muldi ning vastavalt pinnakattele ja veerežiimile madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldi, ürgorgude lammidel lammimuldi. Vallas leidub küllaltki palju viljakaid üle 40 boniteedipunktida põlde ning põllumajanduslik maastik on valdavaks valla idaosas, samas kui metsasus on suurim valla kaguosas (Kooraste). Soodest on suurim Sitalisõ soo ja Ahijärve soo, kohati on soostunud ka järvede nõod. Maavaradest leidub vallas ehitusliiva ja -kruusa.

Veevarustuseks kasutatakse vallas valdavalt Devoni ladestu ülem-keskdevoni veeladestiku vett, samuti Kvaternaari ladestu põhjavett. Devoni põhjavesi on reostuse eest reeglina kaitstud, kvaternaari ladestu põhjavesi on reostustundlik. Valla suuremateks jõgedeks on ürgorgudes voolavad Võhandu ja Ahja jõgi. Vallas leidub küllaltki palju järvi, suuremad järved asuvad samuti ürgorgudes – näiteks Jõksi, Piigandi ja Koorase järved, mis kuuluvad ka Natura 2000 võrgustikku ning praeguseks hoiualadena kaitse alla võetud.

Vallas asub 8 looduskaitse üksikobjekti ja 4 kaitseala, millest suurimateks on Tilleoru ja Liiva-Varbuse MKA. Vallas leidub mitmete I-III kategooria liikide kasvukohti ja elupaiku, vääriselupaiku, inventeeritud niite ja märgalasid. Hoiualadena on kaitse alla võetud Ahja ja Võhandu jõgi, Jõksi, Piigandi järv ja Piigandi Ahijärv, Kooraste Kõvvõrjärv ja Pikkjärv ning Uiakatsi järv. Rohevõrgustiku tugialadest asub vallas kuus tugiala, millest suuremateks on

Kanepi Vallavalitsus 2009 Töö nr. 805/06

22 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

Kooraste-Kanepi ja Erastvere tugiala, mida ühendavad suuremad ja väiksemad rohekoridorid.

Tulenevalt maastikulisest omapärast ja kujunemisloost on Kanepi piirkonnas valdavaks külatüübiks hajakülad. Kohati on hajakülade piirkonnas (valla loode- ja idaosas) külades moodustunud ka ridajad vormid, kuid selgelt eristuvaid rida- või ahelkülasid ei leidu. Metsasemas Kooraste ümbruses leidub ka sumbküla tüüpi Nahaküla. Valla keskus Kanepi alevik arenes 19. sajandil kihelkonnakeskusena, hiljem vallakeskuse ja külanõukogu keskusena. Kanepi aleviku kõrval on valla suurimateks asulateks Põlgaste ja Erastvere. Viimaste aastate ehitussurvet võib vallas eelkõige täheldada järvede ääres looduskaunites kohtades – Jõksi ja Piigandi järv, Kooraste piirkond.

2.3 Ajaloolis-kultuuriline keskkond

Kanepi on kultuurilooliselt Eestis oluline paik eelkõige eestikeelse koolihariduse arendamise poolest: J.Ph. von Roth avas siin 1804.a. Eesti esimese kihelkonnakooli. Samuti andis von Roth koostöös pastor Oldekopiga välja esimest eestikeelset ajalehte ning asus esimese kihelkonnana 1810.a. talupoegadele perekonnanimesid panema. Kanepi vallaga on seotud luuletaja Juhan Weitzenberg ja skulptor August Weizenberg, Hugo Treffner, maalikunstnikud Alfred Kongo ja Gustav Raud jt.

Kanepi valla ajaloolisest ja arhitektuurilisest küljest pakuvad huvi valla mõisakompleksid, Kanepi kirik, Postitee ja maanteemuuseum, vesiveskid jms ajalooliselt huvitavad hooned. Vallas asub kokku 86 kultuurimälestist, millest 56 on kinnismälestised (valdavalt arhitektuuri- ja arheoloogiamälestised (nt. kääpad, kalmed, ohvrikivid jms)) ning 30 vallasmälestist (enamus Kanepi kirikus).

Kanepi vallas on välja kujunenud oma traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused, mis on valdavalt suunatud kohalikele elanikele, kuid leidub ka laiema külastatavusega üritusi. Vallas asub kaks kultuurimaja ja kolm raamatukogu, aktiivselt tegutseb erinevaid kolmandasse sektorisse kuuluvad ühinguid ja seltse ning üks kogudus.

2.4 Sotsiaalne keskkond

Kanepi vallas elab 1.01.2006 seisuga 2811 inimest. Valla rahvaarv on vähenev, kuna valla loomulik iive ning rändesaldo on negatiivne. Enamus asulates on 2000- 2006 perioodil toimub rahvastiku vähenemine, mõnedes külades on rahvaarv ka kasvanud (Jõgehara, Magari, Piigandi). Rahvastiku vanuselises jaotumises on tööealiste protsent madalam ning vanurite osatähtsus suurem kui maakonnas keskmiselt. Hõives on põhiliseks töötamine põllumajandus- ja teenindussektoris, oluliseks tööandjaks on ka valla allasutused. Registreeritud töötuse tase on vallas viimastel aastatel langenud.

Kanepi haridusasutusteks on Kanepi lasteaed, Põlgaste lasteaed-algkool ja Kanepi gümnaasium, kus õpib ka naabervaldade õpilasi. Vallas on toimiv sotsiaalhoolduse ja –toetuste süsteem. Vallas töötab sotsiaalnõunik ja sotsiaalhooldusõde, töötab Kanepi päevakeskus. Erastveres asub Erastvere Hooldekodu, mis teenindab 116 inimest, ning mis on ka oluliseks tööandjaks (104 töötajat). Vallas töötab Kanepi perearstikeskus ja hambaravikabinet, alevikus

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 23

asub apteek. Erialaarsti, kiirabi-, taastusravi- ja pikaraviteenuste kasutamise võimalus on Põlvas, Võrus ja Tartus.

2.5 Majanduskeskkond ja tehniline infrastruktuur

Valla majandus baseerub suuresti põllumajanduslikule tootmisele, suurimad tootjad on loomakasvatusega tegelevad Kaska-Luiga talu ja Kanepi Põllumajanduslik OÜ. Valla oluliseks tööandjaks on toiduainetööstuses tegutsev Arke Lihatööstus AS. OÜ Kanepi Aiand tegeleb aianduse ja haljastusega, samuti Muru talu. Taludes kasvatatakse õlikultuure, lambaid, vaarikaid, küülikuid. Tööstussektori moodustavad eelkõige metsa- ja mööblitööstusel baseeruvad ettevõtted, kuid pakutakse ka elektri-, kaeve-, veo ja sanitaartehnilisi teenuseid.

Teenindussektoris tegutsevad kaubandusettevõtted ja olmeteenuste pakkujad, samuti turismiteenuse pakkujad (turismitalud), osad talud on moodustanud Hurmioru koostöövõrgustiku. Vallas arendamist vajavaks valdkonnaks on turismi- ja puhketeenuste ning kohtade arendamine, mille turismiotstarbeline kasutamine eeldab piirkondade koormustaluvusega arvestamist (nt. Kooraste piirkond, järvekaldad, Ahja jõgi ja Tilleorg).

Tehniliste infrastruktuuridega on paremini varustatud valla suuremad asulad. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on vallas varustatud Kanepi alevik, Põlgaste, Erastvere ja Soodoma, ainult ühisveevärk on Hurmi külas. Vallas tegutseb neli vedelküttel lokaalkatlamaja: kolm Kanepis ja üks Põlgastes. Tsentraalset küttevõrgustikku ei ole. Valgustatud tänavalõigud on Kanepi alevikus ja Põlgaste ning Soodoma asulas. Digitaaltelefoni keskjaamad on paigaldatud Kanepisse ja Põlgastesse, mobiiltelefoniside katab kogu valla. Vallas asub ka küllaltki palju WIFI levialasid ja internetipunkte. Tegutsevat prügilat valla territooriumil ei asu, Sõreste külas paikneb loomade matmispaik. Valdkonna probleemideks on prügi omavoliline mahapanemine, kohati halb elektrivarustus maapiirkondades, amortiseerunud ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrgud ja rajatised ning ebapiisav tänavavalgustus. Teede seisund ja tihedus on rahuldav, valda läbib heas tehnilises seisundis Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee (T2). Kergliiklusteede väljaarendamine vallas on seni puudulik. Bussiliiklus Kanepist Tartusse, Võrru ja Põlvasse on hea.

Kanepi Vallavalitsus 2009 Töö nr. 805/06

24 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 25

3 Üldplaneeringu ametlik protsess (ÜP ja KSH)

3.1 Planeeringulahenduse kujunemine

Üldplaneeringu väljatöötamine ning KSH läbiviimine planeerimisprotsessiga tihedalt integreeritud protsessina põhineb avaliku kaasamise ja osalemise põhimõttel, järgides Planeerimisseaduses ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud kaasamise ja teavitamise nõudeid ning arvestades planeerimise hea tavaga (planeerimisprotsessi ja KSH juriidiline menetlus on esitatud Lisas 1). Üldplaneeringu ja KSH protsess on allpool lahti kirjutatud lähtuvalt planeeringulahenduse kujunemise loogikast ning järgib Joonisel 1 toodud skeemi (vt järgmine lehekülg).

3.1.1 Planeeringu ja KSH algatamine ning planeeringuala olemasoleva olukorra analüüs

Kanepi vallavolikogu algatas üldplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise 20.aprillil 2006 määrusega nr 18. Üldplaneeringu koostamise konsulteerimiseks sõlmis Kanepi Vallavalitsus lepingu 21.juunil 2006 OÜ Hendrikson & Ko’ga.

Planeeringu ja KSH algatamisega teavitati vastavalt Planeerimisseadusele maavanemat, vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele Keskkonnaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Põlvamaa Keskkonnateenistust, ning algatamist ning eesmärke tutvustav leheteade ilmus 4.mai 2006 maakonnalehes „Koit”.

Planeeringu algatamisega määrati üldplaneeringu koostamise juhiks vallavanem Aivar Luts ning üldplaneeringu koordinaatoriks arendusnõunik Enn Ruusmaa.

Planeerimisprotsessi esimeseks etapiks on olemasoleva olukorra analüüs, mis kätkeb lähteandmestiku ning tugiplaani koostamist, mis on aluseks planeeringu järgmistele etappidele ning näitab arenguvajadused ja kitsaskohad. Andmete kogumiseks ja analüüsimiseks töötati läbi kõrgemalseisvad arengudokumendid ning valla olemasolevad arengukavad. Lähteandmed koguti erinevatest allikatest (nt. valla üldandmed, Statistikaameti andmed, teatmeteosed jms). Lähteandmestik on toodud köites „Kanepi valla üldplaneering. Lähteandmestiku analüüs”.

Tugiplaani eesmärgiks on koondada erinevate kaardikihtidena valla ruumiline informatsioon. Tugiplaan on maakasutuse seisukohast valla hetkeolukorra analüüsi aluseks ning põhjaks planeeringulahenduse väljatöötamisel. Tugiplaan koostati Eesti Põhikaardile 1:10 000, sellele koondati erinevatest allikatest erinev ruumiline informatsioon, millest olulisemad on: - Looduskaitsealane informatsioon - Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS); - Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud – Põlva maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”; - Katastripiirid ja sihtotstarbed – Eesti Maa-amet; - Muinsuskaitse objektid – Muinsuskaitseamet; - Tehnovõrkude ja rajatiste info: vastavad võrguhaldajad, arengukavad, vallavalitsuste info.

Kanepi Vallavalitsus 2009 Töö nr. 805/06

26 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

Joonis 1. Üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsess

ÜLDPLANEERINGU JA KSH

ALGATAMINE

Lähteandmete kogumine ja tugiplaani koostamine, lähtetingimuste küsimine huvitatud asutustelt ja asutustelt ja ettevõtetelt

Teistest arengukavadest ja planeeringutest tulenevate ruumiliste aspektide ülevaatamine ning ruumiliste vajaduste ja võimaluste analüüsimine

KSH programmi koostamine ja programmi osas seisukohtade küsimine pädevatelt asutustelt

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi läbiarutamine laiema avalikkusega ja huvigruppidega

KSH programmi heakskiitmine Arengusuundade ja maakasutuspõhimõtete väljatöötamine

Keskkonnamõjude strateegiline hindamine Üldplaneeringu eskiisi koostamine, KSH aruande koostamine alternatiivid

Maakasutuspõhimõtete ja eskiislahenduse läbiarutamine laiema avalikkuse ja huvigruppidega

Planeerimisettepaneku vormistamine ja kooskõlastamine

Planeerimisettepaneku parandamine ja täiendamine

Planeeringu ja KSH aruande avalik väljapanek ja arutelu

KSH aruande heakskiitmine PLANEERINGU KEHTESTAMINE

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 27

Lähtetingimusi paluvad kirjad saadeti järgmistele asutustele ning naabervaldadele, kellest vastasid kõik asutused ning 2 naabervalda:

1. Eesti Gaas AS 8. Kõlleste vald 2. Eesti Energia AS 9. Laheda vald 3. Päästeamet 10. Otepää vald 4. Riigimetsa Majandamise 11. Põlva vald Keskus 12. Sõmerpalu vald 5. Maanteeamet 13. Urvaste vald 6. Riiklik Looduskaitsekeskus 14. Valgjärve vald 7. Põlvamaa Keskkonnateenistus

Samuti saadeti lähtetingimusi paluvad kirjad valla ettevõtjatele ja asutustele: 1. Arke Lihatööstus AS 27. Järelvanker OÜ 2. Ala-Kure talu 28. Mahta Kütus AS Kanepi tankla 3. OÜ Erkos-E 29. Mahta Kütus AS Põlgaste 4. OÜ Blendent tankla 5. RR Lektus AS 30. Mati Kuklase OÜ 6. EELK Kanepi Jaani Kogudus 31. Mesipuu Turismitalu 7. Moontec OÜ 32. Mini Hiire Ärid OÜ 8. Aidiva OÜ 33. Liivasaare talu 9. Kanepi Gümnaasium 34. Mintera OÜ 10. Elmorex OÜ 35. Kuuba talu 11. Eesti Maanteemuuseum 36. Kämmu Disain 12. Erastvere EHK 37. Juuksur Tiiu Ladva 13. Sikahansi talu 38. Tammiku Pubi 14. Kevvai turismitalu 39. Põlgaste Lastead-Algkool 15. L&T Projekt 40. Oru talu 16. Kanepi raamatukogu 41. Muru talu 17. Kanepi POÜ 42. Perearstikeskus 18. Põlva TÜ Põlgaste kauplus 43. Guido Mööbel OÜ 19. Põlva TÜ Kanepi kauplus 44. Erastvere Raamatukogu 20. Kanepi Lasteaed 45. RMK Erastvere metskond 21. Kanepi Kultuurimaja 46. AS Põlva Teed Kanepi 22. Põlgaste Kultuurimaja Teemeister 23. Jussi Kaubandus OÜ 47. Rael Grupp OÜ 24. Inkowood OÜ 48. Filomela OÜ 25. Saverna Apteek OÜ 49. Syrus Rally Klubi 26. Kanepi Aiand OÜ

Omapoolselt esitas Kanepi valla üldplaneeringu jaoks lähtetingimused ka Eesti Roheline Liikumine. Valla ettevõtetest ja asutustest, kellele lähtetingimusi paluvad kirjad saadeti, esitas kirjaliku ettepaneku ainult Arke Lihatööstus AS. Kirjades väljatoodud ettepanekud ja tähelepanekud on sisse viidud lähteandmestiku analüüsi vastavatesse peatükkidesse ning kirjade koopiad on toodud käesoleva köite lisas 3. Ettepanekutega arvestatakse planeeringulahenduse väljatöötamisel.

3.1.2 KSH programmi koostamine, avalik arutelu ja heakskiitmine

KSH programmi koostamine ja programmi eelnõu seisukohad Lähteandmete analüüsi põhjal selgitati välja KSH’s olulised keskkonnaelemendid ning teemad, millele tuleb eeldatavalt tähelepanu pöörata ning selle põhjal koostati KSH programmi eelnõu. Programmi eelnõu osas küsiti seisukohti vastavatelt osapooltelt – Põlvamaa Keskkonnateenistus ja Muinsuskaitseamet,

Kanepi Vallavalitsus 2009 Töö nr. 805/06

28 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne kelle laekunud ettepanekutega arvestati KSH programmi koostamisel (vt. KSH programm Lisas 1 toodud juriidilises menetluses).

Planeeringu lähteseisukohtade avalik arutelu ning KSH programmi avalik väljapanek ja arutelu KSH programmi avalik väljapanek toimus 8-22. veebruaril 2007, KSH programmi ja planeeringu lähteseisukohtade avalik arutelu toimus 22. veebruaril 2006. KSH programmi avalikust väljapanekust ja arutelust ning samaaegselt toimuvast planeeringu lähteseisukohti tutvustavast arutelust teavitati 6. veebruaril 2007 maakonnalehes „Koit”. Samuti teavitati programmi avalikust väljapanekust ja arutelust Põlva Maavalitsust, Põlvamaa Keskkonnateenistust, Muinsuskaitseametit, Riiklikku Looduskaitsekeskust ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda ning vastav teadaanne avaldati Ametlikes Teadaannetes.

Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikul arutelul osalemise aktiivsus oli kõrge, osalejaid oli nii valla kui maakonna ning regiooni tasemel. Kirjalikke ettepanekuid arutelule eelneva avaliku väljapaneku jooksul KSH programmi osas ei tehtud.

KSH programmi heakskiitmine KSH programmi avaliku arutelu järel saadeti KSH programm 26. veebruaril 2007 heakskiitmiseks Põlvamaa Keskkonnateenistusele. Põlvamaa Keskkonnateenistus kiitis KSH programmi heaks 16.märtsil 2007, ettepanekuga kajastada KSH menetluse juriidilist protsessi KSH aruande lisana. KSH ja planeeringu juriidiline menetlus on esitatud lisas 1.

KSH programmi heakskiitmise järel asuti paralleelselt planeerimisprotsessi edenemisega koostama käesolevat üldplaneeringu protsessi ja KSH aruannet.

3.1.3 Valla ruumiliste arengusuundade selgitamine ja maakasutuspõhimõtete väljatöötamine ja KSH aruande koostamine

Valla ruumiliste arengusuundade ja maakasutuspõhimõtete väljaselgitamine toimus kolmes põhilises seminaris, kus vastavalt eelmise seminari tulemustele liiguti üldiselt tasemelt spetsiifilisemate teemade juurde.

 I seminaris (22.02.2007) selgitati küsimustiku ja ajurünnakuga välja valla üldised arengusuunad, arengueeldused ja võtmeprobleemid  II seminaris (1-2.03.2007) toimus töö kaardiga: piirkondlike arenguvajaduste ja –eelduste väljendamine kaardil  III seminaris (26.03.2007) toimus piirkondlike arenguvajaduste ja – eelduste analüüs, korrigeerimine ning täpsustamine

Planeeringu seminarides liiguti järk-järgult üldiselt üksikumale: üldistest arengusuundadest konkreetse maakasutuseni. II seminari eesmärgiks oli saada võimalikult palju erinevat informatsiooni valla võimaliku maakasutuse kohta. Töögrupid töötasid valla kaardiga ning joonistasid sellele vastavalt ettevalmistatud juhendile oma valdkonna arengusuundadest ja arenguvajadustest tulenevad maakasutuse esmased ettepanekud, mille kokkuvõtte ja analüüsi põhjal selgitas ekspert välja esmased arengupõhimõtted ning hindas esmaste arengupõhimõtete mõjusid. Võttes aluseks II seminari tulemused ja eksperdi poolt välja toodud aspektid täpsustasid, täiendasid ja ühtlustasid osalejad III seminaris oma eelnevalt tehtud ettepanekuid, hinnates nende asjakohasust ning hinnates ja põhjendades võimalikel konfliktialadel või küsitavuste juures milline

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 29

maakasutus ja millises ulatuses sinna sobib. III seminari tulemuste analüüsi põhjal selgitas ekspert taas välja järgnevalt tähelepanu vajavad teemad ja küsimused ning kavandatu mõju erinevatele keskkondadele.

Seminaridel osalejad olid jaotatud kolme teemarühma vahel:  Majandus ja ettevõtlus, tehniline infrastruktuur  Loodus-, vaatamis-, miljöö- ja muinsusväärtused  Sotsiaalsfäär ja haridus; kultuur, sport ja vaba aja veetmine

Seminaridel osalemise aktiivsus oli kõrge, erinevate seminaride osalejate arv varieerus 17-25 inimese vahel, kokku osales seminarides 41 inimest (osalejate nimekiri on toodud peatükis 3.2. Avalikkuse kaasamine ning osalejate nimekirjad Lisas 4).

Üldiste seminaride järel koondus sisuliste otsuste tegemine juhtrühma töösse, kus analüüsiti, täiendati ja parandati maakasutuspõhimõtteid ja -tingimusi ning maakasutuskaarti vastavalt mõjude hindamise käigus ilmnenud aspektidele ning formuleeriti lõplikud maakasutuspõhimõtted ning neid toetavad olulisemad maakasutustingimused (leevendusmeetmed). Juhtrühma koosolek toimus 4.mai 2007 (juhtrühmas osalejad on esitatud peatükis 3.2. Avalikkuse kaasamine).

Täiendavalt viidi kahel päeval (10.mail ja 17.mail 2007) läbi välitööd miljööväärtuslike alade piiride ja väärtuste täpsustamiseks.

Teemarühmade ja juhtrühma seminaride käigus toimus jooksvalt tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude väljaselgitamine ja hindamine ning käesoleva KSH aruande koostamine.

3.1.4 Planeeringu eskiisi avalik arutelu

Planeerimisseminaride ja juhtrühma seminaride järel vormistati planeeringu eskiisi kaardid ja planeerimisettepanek ning KSH aruande eelnõu planeeringu eskiisi avalikuks aruteluks. Planeeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikul arutelu toimus 11.septembril 2007, arutelul osales 16 inimest. Arutelu järel parandati ja täiendati planeeringut vastavalt tehtud ettepanekutele ja märkustele ning vormistati planeering ja KSH aruande eelnõu kooskõlastusringile saatmiseks.

3.1.5 Planeeringu kooskõlastamine

Planeering kooskõlastati naabervaldade, kohaliku keskkonnateenistuse ning maavanema poolt määratud lisakooskõlastajatega. Kooskõlastuskirjade põhjal parandati täiendavalt planeeringulahendust, KSH aruannet ning planeeringukaarte. Kooskõlastuskirjad on toodud käesoleva köite lisas 1.

3.1.6 Planeeringu ja KSH aruande avalikud väljapanekud ja arutelud, KSH aruande heakskiitmine

Kooskõlastamise järel võttis Kanepi Vallavalitsus planeeringu 24.04.2008 määrusega 1-1.2/15 vastu ning suunas planeeringu avalikule väljapanekule. Planeeringu avalik väljapanek kestis 19.05-20.06.2008 ning planeeringu avalik arutelu toimus 7.juulil 2008.

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

30 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

KSH aruande avalik väljapanek toimus 9-30.juulil 2008 ning KSH aruande avalik arutelu toimus 6.08.2008.

Planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitati planeeringule vastuväiteid, mis muudavad väljatöötatud maakasutuspõhimõtteid (vt peatükk 5.1.4). Vallavalitsus otsustas need vastuväited rahuldada, mistõttu suunatakse nii planeering kui KSH aruanne teistkordselt avalikule väljapanekule ja avalikule arutelule.

Avaliku arutelu järel tehakse planeeringus vajadusel veelkord parandusi ning saadetakse planeering järelvalve teostajana maavanemale ning KSH aruanne keskkonnateenistusele heakskiitmiseks.

3.2 Avalikkuse kaasamine

Avalikkuse kaasamine üldplaneeringu väljatöötamiseks hõlmas kaasamist planeeringu juhtrühmas, seminarides ja avalikel aruteludel valla, maakonna ja regiooni tasemel.

Kanepi üldplaneeringu protsessi juhtimiseks ja läbiviimiseks määrati planeeringu koostamise juht, koordinaator ning valla ametnikest ja teemarühmade juhtidest koosnev juhtrühm.

Planeeringu koostamise juhiks määrati vallavanem Aivar Luts. Planeeringu koostamise juhi ülesandeks on langetada põhimõttelisi otsuseid tööprotsessi korraldamise/läbiviimise kohta, vastutada planeeringu sisuliste lahenduste ettevalmistamise eest ja esindada omavalitsust planeeringu tutvustamisel. Planeeringu koordinaatoriks määrati valla arendusnõunik Enn Ruusmaa. Üldplaneeringu koordinaatori ülesanneteks on korraldada planeeringu-protsessi ning selle graafikujärgset ja seadusekohast kulgu, koordineerida planeeringus osalejate tööd ja jälgida, et informatsioon kulgeks protsessi osapoolte vahel tõrgeteta ning informeerida juhtrühma ja töörühma saabunud ettepanekutest ning vastuvõetud otsustest, jagada igapäevaseid ülesandeid, koguda kokku planeeringu lähtematerjale ja valmistada need ette juhtrühma aruteludeks ning korraldada suhtlemist meedia ja avalikkusega, valmistada ette planeeringu avalikud arutelud.

Planeeringu juhtrühm on planeeringu koostamisel koordinaatori vahetu abiliste ring, kelle ülesanne on välja töötada sisulisi lahendusi ja vajadusel langetada otsuseid. Juhtrühma ülesanne on juhtida planeeringu koostamist ning tähtsaim töövorm on regulaarsed koosolekud, millega vajadusel liituvad eksperdid ja arvamusliidrid. Kanepi juhtrühma kuulusid teemarühmade esindajatena antud teemarühmade juhid.

Juhtrühm: 1. Aivar Luts – vallavanem, planeeringu koostamise juht 2. Enn Ruusmaa – arendusnõunik, planeeringu koordinaator 3. Merike Kaste – Kanepi Gümnaasiumi direktor, sotsiaalvaldkonna teemarühma juht 4. Aare Plato – maanõunik, loodusvaldkonna teemarühma juht 5. Olev Pärna – abivallavanem, majandusvaldkonna teemarühma juht

Kuna valla üldplaneeringu koostamine toimub avaliku osalusprotsessina, moodustati avalikkuse ning huvitatud osapoolte kaasamiseks järgmised teemarühmad:

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 31

Teemarühmad:  Majandus ja ettevõtlus, tehniline infrastruktuur  Loodus-, vaatamis-, miljöö- ja muinsusväärtused  Sotsiaalsfäär ja haridus; kultuur, sport ja vaba aja veetmine

Seminari teemarühmade liikmeteks kutsuti vastavate alade spetsialistid ning teemas hästi orienteeruvad inimesed, et tagada võimalikult laiapõhjaliselt erinevate huvide esindatus. Osalejate valikul peeti silmas, et esindatud oleksid ka maakondlikud huvi, mistõttu kaasati ka vastavalt maakonna asutuste esindajaid. Loodus-, vaatamis-, miljöö- ja muinsusväärtuste teemarühma kaasati Riikliku Looduskaitsekeskuse regionaalne esindaja ning kolmandas seminaris rohevõrgu täpsustamiseks jahiseltsi esindajad.

Teemarühmades osalesid:

Loodus-, vaatamis-, miljöö- ja muinsusväärtuste töörühm: 1. Aare Plato – töörühma juht, maanõunik 2. Enn Ruusmaa – planeeringu koordinaator, arendusnõunik 3. Milvi Hirvlaane – Kanepi kodu-uurija 4. Maie Krutov – talunik 5. Lilian Leib – Kanepi Gümnaasiumi õpetaja 6. Kaie Käär – ELKS Kanepi osakond 7. Priit Voolaid – Riiklik Looduskaitsekeskus Põlva-Valga-Võru regioon 8. Maret Vuks – Riiklik Looduskaitsekeskus Põlva-Valga-Võru regioon 9. Kaire Mets – SA Põlva Arenduskeskus 10. Margit Lail – EELK Kanepi koguduse õpetaja 11. Ain Erik – RMK puhkeala juhataja 12. Priit Kask – RMK Erastvere metskonna metsaülem 13. Meelis Järvemägi – Põlvamaa Keskkonnateenistus 14. Siret Punnisk – Põlvamaa Keskkonnateenistus 15. Viktor Lõhmus – Muinsuskaitseamet, vaneminspektor 16. Marika Saks – Põlva Maavalitsus 17. Reeli Kork – Postitee projektijuht 18. Tiit Rammul – Põlgaste JK esimees 19. Rain Rekker – talupidaja, jahtkonna esimees

Sotsiaalsfääri ja hariduse, kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise töörühm: 1. Merike Kaste - töörühma juht, Kanepi Gümnaasiumi direktor 2. Maiken Keldu – Kanepi Gümnaasiumi õpetaja 3. Asta Puru – Põlgaste kultuurimaja 4. Meeli Rammul – Kanepi kultuurimaja 5. Ene Veberson – Põlgaste Lasteaed-Algkool 6. Õie Põder – vallasekretär 7. Tiia Urm – sotsiaalnõunik 8. Annika Ladva – noortekeskuse juhataja 9. Vaike Meesak – perearst 10. Rein Suija – Erastvere Hooldekodu juhataja 11. Tiiu Leppikus - Kanepi 6 12. Katti Lainoja – Põlva Maavalitsus, sotsiaaltöö peaspetsialist

Majanduse ja ettevõtluse ning tehnilise infrastruktuuri töörühm: 1. Olev Pärna – töörühma juht, abivallavanem 2. Aivar Luts – planeeringu koostamise juht, vallavanem 3. Enn Ruusmaa – planeeringu koordinaator, arendusnõunik 4. Vello Saarman – MA Karjäär juhataja

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

32 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

5. Andres Kelner – talupidaja, volikogu liige 6. Aivar Parts – Klubi Syrus Rally 7. Urmas Hallap – OÜ Havers, volikogu liige 8. Kalmer Lina – OÜ Saaretu 9. Arno Kakk- ettevõtja, volikogu liige 10. Jaak Kõiv – FIE, volikogu liige

SEMINARIDE AJAKAVA

I seminar (teemarühmad + juhtrühm) (kestvus 2,5 h) 22.02.2007

 Seminarile eelnev kodune ülesanne - üle vaadata Hendrikson&Ko poolt koostatud üldplaneeringu lähteandmestiku analüüs ning muud olemasolevad materjalid, lähtuvalt oma teemavaldkonna võimalikust arengust ning eritähelepanu vajavatest asjaoludest.

 I ülesanne – küsimustikule vastamine – osalejad täidavad individuaalse küsimustiku  Ajurünnak: valdkonniti tugevuste ja nõrkuste väljatoomine ning kus need piirkonniti ilmnevad

H&Ko teeb parandused valla olemasoleva olukorra analüüsi ja tugiplaani algversiooni ning teeb kokkuvõtted selgunud arengusuundadest, arengueeldustest ja võtmeprobleemidest

II seminar (teemarühmad + juhtrühm) (kestvus 2,5 h) 1-2.03.2007

 Kokkuvõte eelmise seminari tulemustest (eelmise seminari käigus väljatoodud piirkonna arengusuundadest valdkondade kaupa).

 Teemarühmade töö tugiplaaniga – arengusuundade väljendamine kaardil vastavalt arengueeldustele ja –vajadustele ning probleemidele. Piirkondlike võtmetegurite väljendamine kaardil.

H&Ko koondab teemarühmade seminarist saadud informatsiooni koondkaardile ning sõnastab esialgsed maakasutuspõhimõtted lähtuvalt eelmiste seminaride tulemustele

III seminar (teemarühmad + juhtrühm) (kestvus 2,5 h) 26.03.2007

 Kokkuvõte eelmisel seminaril tehtust (eelmise seminari käigus väljatoodud piirkonna võtmeaspektidest).

 Teemarühmade töö võtmetegurite kaardiga, arenguvariantide ja teemade täpsustamine;  Teemarühmade põhjendused/kaalutlemine maakasutuse juhtfunktsioonide reserveerimisel.

H&Ko koondab teemarühmade seminarist saadud informatsiooni ning korrigeerib ning täiendab teemarühmade tulemuste põhjal maakasutuspõhimõtteid.

IV seminar (juhtrühm) (kestvus 3 h) 4.05.2007

 Juhtrühma töö kaardiga ja maakasutusettepanekute täpsustamine

H&Ko viib sisse kaardiparandused ja korrigeerib maakasutuspõhimõtteid ja –tingimusi.

Valla elanike kaasamiseks, üldplaneeringu ja KSH protsessi etappide ja nende tulemuste tutvustamiseks ja arutamiseks korraldati (korraldatakse) üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsessi jooksul järgmised avalikud arutelud:  Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik arutelu 22. veebruar 2007;  Planeeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu;  Planeeringu ja KSH aruande avalik arutelu.

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 33

3.3 Raskuste ilmnemine KSH aruande koostamisel

KSH läbiviimisel ja KSH aruande koostamisel raskusi ei ilmnenud. Koostöö konsultandi, Kanepi vallavalitsuse ja teiste osapoolte vahel oli sujuv.

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

34 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 35

4 Valla strateegilised arengustsenaariumid

4.1 Arengustsenaariumid

Arengustsenaariumitena on käsitletud kahte reaalset eksisteerivat üksteisest selgelt eristuvat stsenaariumi: I-alternatiivi ehk suunatud arengu stsenaariumi ning 0-alternatiivi ehk suunamata (planeerimata) arengu stsenaariumi.

I- alternatiiv ehk suunatud arengu alternatiivne stsenaarium lähtub põhimõtetest, et valla strateegiliste ruumiliste arengusuundade ja maakasutuse planeerimine toimub läbi avaliku planeerimisprotsessi, arvestab erinevate osapoolte huvidega (eriti avaliku huviga) ning integreerib erinevate eluvaldkondade ning kõrgemalseisvate arengudokumentide arengusuunad ja – eesmärgid. Ruumilise arengu planeerimine, mis võtab aluseks planeerimise hea tava ja osaluspõhimõtte tagab, et planeeringus on arvestatud erinevate osapoolte ja huvidega ning on jõutud üldiselt aktsepteeritud arengusuundade ja – põhimõteteni. Valla erinevate valdkondade arenguvajadusi ja –võimalusi käsitletakse integreeritult ning terviklikult, mis tagab ka kõrgemalseisvate huvide arvestamise Euroopa Liidu, Eesti riigi ja maakonna tasemel, sh keskkonnakaitseliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste huvidega arvestamise. Avaliku protsessina toimuva planeerimise võimaldab seeläbi kaitsta avalikke huvisid.

Stsenaariumi, kus jätkub senine areng ning puudub avalik planeerimisprotsess ja selle läbi saavutatud avalik kokkulepe valla ruumiliste arengusuundumuste osas, võib lugeda O-alternatiiviks ehk suunamata arengu alternatiivseks stsenaariumiks. O-alternatiiv on tõenäoline arengutee juhul kui planeeringut (planeerimisprotsessi) ellu ei viida ning jätkuvad praegu toimuvad protsessid. Selle stsenaariumi järgi on areng suunamata ning seda ei käsitleta läbimõeldud tervikuna, vaid eraldiseisvate/integreerimata tegevuste, taktikaliste plaanide ja lühiajaliste kavadena. Valla arendamine lähtub pigem era- kui avalikust huvist: kuna eelisarendatavad piirkonnad ja majandus/tegevusharud pole kokku lepitud, lähtutakse arendaja huvist. Üldplaneeringu puudumisel on kohaliku omavalitsuse pädevuses arendustegevuste reguleerimine kehtivate õigusaktidega sätestatud piirangute ja detailplaneeringute kaudu, mis pakub valla territooriumile fragmentaarset, kuid mitte terviklikku lahendust. Avaliku huvi kaitsmine avalikult kasutatavate alade määramatuse tõttu on piiratud.

4.2 Alternatiivsete stsenaariumide valiku põhjused

Ülaltoodud kahe alternatiivse stsenaariumi näol on tegemist kahe kõige üldisemal tasemel eristatava lähenemisviisiga, mis erinevad põhimõtteliselt selles osas, kuidas valda planeerida-arendada. Suunatud arengu alternatiivne stsenaarium lähtub heast planeerimistavast, mis eeldab, et planeeringu koostamisel arvestatakse kõrgemalseisvate arengudokumentidega, toimuvate trendidega ning toimub avalikkuse kaasamine. Suunamata arengu stsenaariumis vastavalt teadvustatud ja järgitud „hea planeerimistava” põhimõtted puuduvad või neid täidetakse süsteemitult/fragmentaarselt. Eelpool mainitud põhjuste tõttu võtab käesolev üldplaneering aluseks suunatud arengu alternatiivse stsenaariumi ehk I-alternatiivi, mille käigus on võimalik ümbritsevate ruumistruktuuridega arvestades välja töötada terviklikud ruumilised arengusuunad ja –põhimõtted. Kuna sisuliselt on tegemist kahe vastanduva

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

36 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne lähenemisviisiga, siis seletatakse järgnevalt lahti valiku põhjused ja sellega kaasnev tuginedes suunatud arengu stsenaariumile.

Suunatud areng arvestab kõrgemalseisvate arengudokumentidega. Kõrgemalseisvate dokumentidega arvestamine toob valla planeerimisse kaks aspekti: arvestades antud dokumentidega võetakse ka arvesse need erineva taseme trendid ja suundumused, millega on antud kõrgemalseisvate dokumentide koostamisel arvestatud. Teisalt seab arvestamine kõrgemalseisvate arengudokumentide suundade ja eesmärkidega juba ka konkreetsed piirid, millises suunas omavalitsus saab üldse areneda. Teisisõnu – kitsendab reaalselt eksisteerivate arengualternatiivide arvu ning seab lähtuvalt planeeringu- arengudokumendi tasemest arengu tingimused. Kavandatavate tegevuste arengualternatiividena ilmnevad seetõttu eelkõige variandid, millises ulatuses/intensiivsusega teatud alasid arendatakse ja maakasutuskonfliktid konkureerivate maakasutuste korral (vt. ptk 5).

Suunatud areng arvestab piirkonna arenguks oluliste trendidega. Valla alternatiivsete arengustsenaariumite valimise üldiseks kontekstiks on ühiskonnas toimuvad rahvastiku-, majandus- ja sotsiaalsed trendid, ülemaailmsetest kuni regionaalse taseme suundumusteni. Ülemaailmsed suundumused (nt. globaliseerumine, infotehnoloogia areng, keskkonnakaitse jms) väljenduvad mitmete sotsiaalmajanduslike trendidena: maapiirkondades traditsiooniliste majandusharude (põllumajandus, kalandus jms) ning tootmise vähenemine, elu- ja töökohtade ümberpaiknemine, mobiilsuse kasv, keskkonnakaitse tugevnemine ja puhta loodus/elukeskkonna väärtustamine jne. Arvestamine kõrgemalseisvate arengudokumentidega tagab trendidega arvestamise, kuid keskkonnamõju hindamise seisukohast on oluline välja tuua just antud piirkonna arenguks olulisimad ning võimalikult olulisima keskkonnamõjuga „võtmetrendid”. Kanepi valla puhul on eelkõige oluliseks elamuehituses ja puhke- ja turismimajanduses toimuvad trendid.

Arengu suunamine läbi avaliku planeerimisprotsessi. Avalik planeerimisprotsess võimaldab kohalikel elanikel kaasa rääkida oma piirkonna arengus: millist arengut soovitakse ning millist mitte. Avaliku planeerimisprotsessi läbi õpivad osalejad kohalike huvide eest seisma. Osalemine tagab, et planeering võetakse kohalike elanike poolt omaks ning selle põhimõtteid reaalselt ka järgitakse. Avaliku protsessi käigus saavad erinevad huvigrupid esindada oma huvisid, lahendada tekkivaid konflikte ja saavutada kokkuleppeid arengusuundade ja põhimõtete üle, samuti võimaldab avalik protsess avalike (ühiste) huvide kaitse erahuvide (üksikisiku või grupi) ees, seda nii valla kui laiema avalikkuse (maakond, riik) tähenduses.

4.3 Mõjutatava keskkonna kirjeldus kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida (tõenäoline areng 0- alternatiivi korral)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus §40 lg 4 p 3 toob välja, et KSH aruanne peab kirjeldama eeldatavalt mõjutatavat keskkonda alternatiivsete arengustsenaariumide korral ja tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida. Käesoleva planeeringu puhul ühtib alternatiivne arengustsenaarium olukorraga kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida: kui avaliku planeerimisprotsessi ei toimu, puudub erinevate huvidega arvestamine ning terviklikud ja integreeritud käsitluse

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 37

tulemusena saadud kokkuleppelised arengusuunad (ülalpool kirjeldatud 0- alternatiiv ehk suunamata arengu alternatiivne stsenaarium).

Tõenäoline areng kui planeerimisdokumenti ellu ei viida Juhul, kui planeerimisdokumenti ellu ei viida, jätkuvad tõenäoliselt praegu toimuvad trendid, mis võivad hakata valla arengut ja keskkonda mõjude kumuleerumisel negatiivselt mõjutama. Lähtudes olemasoleva olukorra analüüsist ja maavaldades toimuvatest trendidest, on Kanepi vallas olulisteks maakasutust ja maakasutusintensiivsust muutvateks trendideks elamuehituse laienemine ja puhkemajandus-turismisektori areng.

Elamuehituse arendamine toimub vallas vastavalt detailplaneeringutele või projekteerimistingimustele ning selle tulemuseks võib olla raiskav ja ebaotstarbekas maakasutus. Kuna vallas ei ole määratletud eelisarendatavaid piirkondi, toimub arendamine vastavalt erahuvile, mistõttu on tõenäoline praeguse trendi jätkumine vallas: ehitussurve koondub eelkõige atraktiivsetesse kohtadesse järvede ääres ning looduskaunitesse kohtadesse, näiteks Jõksi ja Piigandi järved, Kooraste järved. Järvede kallaste täisehitamise tagajärjel halveneb avalik juurdepääs järvede äärsetele puhkealadele ja kallasrajale, mistõttu need alad kaotavad omakorda atraktiivsust valla jaoks olulise turismi- ja puhketeenuse arendamise seisukohast.

Elamuehituse põhimõtete puudumisel ei arvestata piisavalt loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtetega - nt. elamuehitus rohevõrgustiku koridorides, mis ei võimalda koridori funktsioneerimist, veekogude ehituskeeluvööndite ja piiranguvööndiga mittearvestamine. Intensiivne elamuehitus järvede ääres võib halvendada ka järvede seisundit, millest paljud on kaitse alla võetud Natura 2000 võrgustiku hoiualadena, kuna ainult detailplaneeringute alusel rajatavad elamualad ei suuda pakkuda terviklikke infrastruktuuri lahendusi (nt. reoveekäitlus).

Elamuehituse põhimõtete puudumisel ei arvestata piisavalt piirkonna asustusstruktuuri, ehitustraditsiooniga ning arhitektuurilise ilmega. Selle tulemuseks võib olla näiteks valla traditsiooniliste külatüüpide üldilme rikkumine ning paigutuslikult ja arhitektuurselt sobimatud lahendused (nt. hajaasustuses katastriüksuste jagamine väikesteks ehituskruntideks, mis ei vasta olemasolevale krundistruktuurile ja rikuvad väljakujunenud maastikumustrit, piirkonna taluarhitektuuri või väljakujunenud asulate arhitektuurse ilmega kokku sobimatud elamud).

Turismi- ja puhkemajanduse arendamine toimub vastavalt arendaja soovidele ja alade atraktiivsusele ning võimalikele sektorarengukavadele, vallas pole määratud eelisarendatavaid piirkondi ega seal arendatava turismi- puhkemajanduse iseloomu, mille tulemusena võib olemasolevate alade kasutusintensiivsus olla liiga kõrge ja koormustaluvust ületav, mis põhjustab kahju looduskeskkonnale. Avalikult kasutatavate alade puudumine võib väljenduda suunamatus kasutuses (nn „metsik turism”) selleks ebasobivates või väljaehitamata kohtades. Kuna Kanepi paikneb küllaltki lähedal Otepääle ja paikneb looduslikult atraktiivse Otepää kõrgustiku jalamil, võib Otepää turismipiirkonna mõjusfäär laieneda Kanepi valda ning mõjuda vastava infrastruktuuri ja eelisarendatavate piirkondade määramatuse tõttu negatiivselt eelkõige looduskeskkonnale (nt. aktiivse puhkuse vormid nagu ATV’dega sõitmine selleks ettevalmistamata kohtades/aladel, mis võib kahjustada pinnast ja taimkatet).

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

38 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

4.4 Valla üldised arengusuunad

Lähtudes suunatud arengu alternatiivsest stsenaariumist ning eespool välja toodud põhimõtetest, mida antud stsenaarium järgib, töötati välja valla üldised arengusuunad. Valla üldiste arengusuundade väljaselgitamise aluseks on võetud olemasoleva olukorra analüüs, kõrgemalseisvatest arengudokumentidest tulenevad arengusuunad ja –eesmärgid ning planeerimisprotsessi käigus toimunud I seminari tulemused (vt. Lisa 5 ja 6, kus on toodud I seminari raames läbiviidud küsimustiku ja ajurünnaku tulemused). Valla üldised arengusuunad on üksteist toetavad, mistõttu on allpool arengusuundade kirjeldustes välja toodud ka viiteid teiste valdkondade arengusuundadele. Arengusuunad on põhiliseks aluseks üldplaneeringu olulise tulemi –maakasutuspõhimõtete- väljatöötamisel.

4.4.1 Looduskeskkonna arengusuund

Looduskeskkonna üldiseks arengusuunaks on loodus- ja keskkonnakomponentide praeguse hea seisundi säilitamine ja parandamine, mis tagab valla looduskeskkonna üldise hea seisundi: maastike ja veekogude kaitsmine ning hea seisundi tagamine, rohevõrgustiku toimimise tagamine ning liikide, looduskaitseobjektide, vee, pinnase ja välisõhu kaitse.

Kanepi valla looduskeskkonna arengusuund põhineb seminaril osalejate väärtushinnangutel, olemasoleva olukorra analüüsil, kõrgemalseisvatel arengudokumentidel ja trendidel. Läbiviidud arenguseminari tulemuste põhjal hindavad kohalikud elanikud valla kaunist looduskeskkonda (järved, jõed, ürgorud, metsad ja maastikud), mis on ka valla arengu eeldusteks elamise ja puhkamise funktsiooni pakkumise näol. Kuna arendustegevus toimub eelkõige looduskeskkonna arvel, on valla edasises arengus oluline tagada valla olulise väärtuse ja arengueelduse - looduskeskkonna - praegune hea seisund, mistõttu rõhutab antud arengusuund erinevate loodus- ja keskkonnakomponentide kaitset ja toimimise tagamist valla üldise hea looduskeskkonna seisundi säilitamiseks. Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine on üheks oluliseks eesmärgiks üleriigilises planeeringus Eesti 2010. Järgides kõrgemalseisvaid arengudokumente ja õigusakte, on säilitamist ja kaitset vajavad komponendid nt. rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealad ja kaitsealused objektid ning liigid, väärtuslikud kooslused, ning keskkonnakomponentidest välisõhk, pinnas, põhja- ja pinnavesi.

Piirkonniti on oluline tähelepanu pöörata eelkõige nendele looduslikult väärtuslikele aladele, millele langeb nende atraktiivsuse tõttu suurim arendussurve: Kooraste ja Kanepi-Jõksi-Piigandi piirkond, potentsiaalselt ka Varbuse-Ahja jõe piirkond. Looduskeskkonna kaitse ja praeguse seisundi ning madala kasutamisintensiivsuse säilitamine on oluline eelkõike metsasemas ja madalama asustustihedusega Kooraste piirkonnas, kus asuvad suured rohevõrgustiku tugialad ja Natura 2000 järved ning oluline on tagada loodus- ja keskkonnakomponentide kaitse suurema arendussurvega Kanepi-Jõksi-Piigandi piirkonnas.

4.4.2 Sotsiaal-kultuurilise keskkonna arengusuund

Sotsiaal-kultuurilise keskkonna arengusuunaks on turvalise ja heade ühenduse- ja sidevõimalustega elukeskkonna tagamine, kus pakutakse

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 39

kvaliteetset ja mitmekülgset haridust, kultuuritegevuste ja spordiga tegelemise, puhke- ja vaba aja veetmise võimalusi ning heal tasemel sotsiaalset hoolekannet ja arstiabi. Vallas kaitstakse kultuuripärandit ning tagatakse väärtuslike piirkondade ja objektide säilimine.

Sotsiaal-kultuurilise keskkonna arengusuund toetab mitut valla arengukavas toodud eesmärki, maakonna teemaplaneeringus toodud sotsiaalvaldkonna eesmärke ning Eesti 2010 üldist eesmärki inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumilisel tagamisel. Sotsiaalsfääri puhul ilmneb erinevate arengudokumentide ja arenguseminari põhjal väga olulisena hariduse arendamine, mille taset ja traditsioone väärtustatakse vallas ja hinnatakse praegu heaks. Arendamist vajava valdkonnana, mis on ka maakonnaplaneeringus väljatoodud eraldiseisva eesmärgina, on sportimisvõimaluste arendamine vallas, kuid ka vaba aja veetmise võimaluste täiendamine (avalike puhkealade ja külaplatside arendamine, huviharidus), samuti tervise ja sotsiaalhoolekande arendamine. Kanepi on aktiivse kultuurielu ja –traditsioonidega ning mitmekülgse kultuuripärandiga piirkond. Lähtudes maakonnaplaneeringus toodud eesmärgist, on vallas oluline muinsusväärtuste kaitse võimalikult suures mahus, seda nii väärtuslike piirkondade kui objektide väärtustamise ja heakorra tagamise ning eksponeerimise läbi, mis seeläbi toetab valla majanduse arengusuunas olulist puhke- ja turismimajanduse arendamist.

Valla sotsiaal-kultuurilise keskkonna arendamise eesmärgiks on rahuldada valla praeguste elanike vajadusi nii suuremates keskustes kui külades kui ka pakkuda atraktiivset elukeskkonda võimalikele tulevastele elanikele. Ruumiliselt tähendab see valla suuremate keskuste tugevdamist avalike teenuste (haridus, kultuuri, arstiabi) ja infrastruktuuri (hooned, rajatised, teed) arendamise läbi ning külades puhkealade, spordi- ja matkaradade ning kooskäimiskohtade (külaplatsid ja –keskused) arendamist. Teenuste kättesaadavuse tagamiseks nii vallasiseselt kui ühenduses lähimate linnadega on vajalik arendada transpordi- ja sidevõimalusi (teed, internet).

4.4.3 Majanduse ja ettevõtluse arengusuund

Majanduse ja ettevõtluse valdkonna arengusuunaks on majandussektori ja tööhõive mitmekesistamine: põhiliseks majandusharuks on tegelemine põllumajandusega, mille kõrval arendatakse puhke- ja turismimajandust, tööstust ja teenindust. Põllumajandusliku ja tööstusliku tootmise suunaks on keskkonnareostust vältiv ja vähendav tootmine, sh alternatiivpõllumajandus, metsade majandamisel lähtutakse säästlikkusest ja efektiivsusest. Turismi- ja puhkemajanduse arendamisel lähtutakse piirkondlikest eeldustest ja alade koormustaluvusest. Teenindussektorit arendatakse suuremates asulates, vajalik turismi infrastruktuur arendatakse välja terves vallas. Majandussektorit toetavad vajalikud tehnilised infrastruktuurid, mis võimaldavad ka kaug- ja kodustöötamist.

Majanduse ja ettevõtluse arengusuund on kooskõlas kõrgemalseisvate arengudokumentidega, mis rõhutavad kohaliku arengupotentsiaali ärakasutamist (ESDP, Üleriigiline planeering Eesti 2010) ning majandussektori ja hõive mitmekesistamist (Põlva maakonnaplaneering). Majanduse ja ettevõtluse arengu põhisuunaks vallas on negatiivset keskkonnamõju ja -reostust vältiv ja vähendav tootmine ja teenindus. Valla majandussektor toetub põllumajanduslikule tootmisele (sh toiduainetööstus), mille kõrval toimib ka tööstussektor (eelkõige

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

40 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne puidu- ja mööblitööstus). Asukoha, looduse ja kultuurilis-ajaloolise tausta tõttu on vallas head eeldused tegeleda puhke- ja turismimajandusega, kuid seni on seda arengupotentsiaali vähe kasutatud. Majandussektori ja hõive mitmekülgsemaks muutmise nimel on oluline arendada vallas välja puhke- ja turismimajanduse teenused ja infrastruktuur (sh matkarajad, kergliiklusteed), arvestades erinevate piirkondade koormustaluvusega (näiteks arendada looduslähedast majandamist ja puhkevõimalusi eelkõige Kooraste ja Jõgehara piirkonnas) ning tugevdada kohalikes keskustes teenuste pakkumist.

Majandussektorit toetavad vajalikud tehnilised infrastruktuurid, mis võimaldavad ka kaug- ja kodustöötamist. Kaug- ja kodutöö võimaluste arendamise eesmärgi maapiirkondades toob välja Üleriigiline planeering Eesti 2010, ning vallas on selleks eeldused hea asukoha, transpordi- ja sideühenduste ning edasiareneva sotsiaalse keskkonna tõttu. Kaug- ja kodutöö toimimiseks vajalike transpordiühenduste parandamise toovad välja nii Eesti 2010, maakonnaplaneering kui ka valla arengukava. Kaug- ja kodustöötamise oluliseks eelduseks on sideühenduste edasi arendamine vallas (püsiühendus, WIFI), mille toovad eesmärgina välja ka valla arengukava ja maakonnaplaneering.

4.4.4 Asustuse ja elamuehituse arengusuund

Asustuse edasisel arendamisel on suunaks kohalike keskuste, eelkõige Kanepi, tugevdamine ning elamuehituses suunatud edasiarendamine. Elamuehitust võimaldatakse selleks sobivates kohtades ja mahus, mis võimaldab luua kvaliteetset elukeskkonda suuremate asulate laienemisel ning säilitada hajaasustuses olemasolev väljakujunenud asustusstruktuuri ja maastikumustrit ning tagada looduskeskkonna hea seisund.

Kanepi valla logistiline asukoht, loodus- ja elukeskkond loovad eeldused vallas elamuehituse arendamiseks. Tagamaks kõrgetasemelist elukeskkonda ja looduskeskkonna hea seisundi säilimist on vajalik elamuehituse ja asustuse suunamine, et elamuehitus toimuks selleks sobivatel aladel ja mahus. Lähtudes Üleriigilisest planeeringust Eesti 2010 peab vallas vältima uue hajaasustuse tekkimist, seetõttu toimub asustuse arendamine olemasolevate asulate laiendamise ja tihendamise läbi ja hajaasustuses järgides väljakujunenud asustusstruktuuri. Maakonnaplaneering ja valla arengukava toovad arengueesmärgina välja efektiivse ja sihipärase maakasutuse tagamise, mistõttu on elamuehituse ja asustuse rajamisel oluline vältida raiskavat maakasutust ning ehitamist aladel, millel on kõrge looduskaitseline või puhkeväärtus (näiteks järvede kaldad). Elamualasid ei rajata väärtuslikel ja kaitsealustel aladel nagu kaitsealad-objektid ja kaitsealuste liikide kasvukohad/elupaigad, väärtuslike koosluste ja rohevõrgustiku alad, tagades sellega maakonna teemaplaneeringus toodud rohevõrgustiku säilimise ja toimimise. Eraldi tähelepanu pööratakse elamuehituse arendamisele väärtuslikel maastikel, et säilitada maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö.

Piirkonniti soodustatakse vallas elamuehitust olemasolevate suuremate kompaktse hoonestusega asulate ümbruses: Kanepis, Põlgastes, Soodomal jm, mille kompaktsel väljaehitamisel tagatakse terviklahendusi pakkuv kvaliteetne elukeskkond ning tugevdatakse seeläbi kohalikke keskusi. Aladel, millel on kõrge looduslik ja puhkeväärtus, välditakse eelkõige veekogude kallaste täisehitamist ning uue ulatusliku asustuse rajamist. Sellisteks aladeks on Kooraste piirkond, Jõksi, Piigandi ja Vähkjärve kaldad jt järvede

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 41

kaldad ning Ahja jõe piirkond Varbusel. Antud aladel võimaldatakse elamuehitust hajaasustuses vastavalt väljakujunenud asustusstruktuurile ning kompaktsete külakeskuste tihendamise ja laiendamise läbi kompaktse hoonestuse põhimõttel. Mujal vallas võimaldatakse elamuehitust hajaasustuses vastavalt olemasolevale asustusstruktuurile, milles valdavaks on hajaküla tüüpi külad.

4.4.5 Tehnilise infrastruktuuri arengusuund

Tehnilise infrastruktuuri valdkonna arengusuunaks on arendada teid, transpordi ja -sideühendusi ning tehnovõrke ja -rajatisi, et pakkuda elanikele kõrge kvaliteediga ning terviklike infrastruktuuridega elukeskkonda ning valla majandussektori arenguks vajalikke toetavaid infrastruktuure.

Kvaliteetse elu- ja töökeskkonna loomiseks vallas on oluline arendada valla erinevaid tehnilisi infrastruktuure – antud eesmärk on toodud valla arengukavas ning valdkonna arendamise olulisus ilmnes ka läbiviidud arenguseminaris. Kõrgemalseisvatest planeeringutest rõhutavad Eesti 2010 ja maakonnaplaneering, kuid samuti valla arengukava, eelkõige teede ja transpordi arendamist kvaliteetse ja kiire ühendusvõimaluse pakkumiseks, mis võimaldaks valla elanikel ligipääsu kohalikele ja lähilinnade teenustele ja töökohtadele. Eesti 2010 rõhutab ka keskkonnasäästliku transpordi arendamise olulisust, mis viitab nii ühistranspordi kui ka näiteks kergliiklusteede arendamisele. Viimane on eelkõige oluline valla kohaliku elukeskkonna parandamiseks kui ka turismi- ja puhkemajanduse arenguks. Valla sideühenduste arendamise olulisuse toovad välja nii valla arengukava kui maakonnaplaneering. Eesti 2010 toob välja energeetikasektoris energiasõltuvuse vähendamise ja ökoloogilisema kütuse kasutamise olulisuse, ning maakonnaplaneering energia kvaliteedi ja varustatuse tagamise, mistõttu valla energeetikasektori arengusuunaks on kasutada enam taastuvaid, vähem saastavaid ja kohalikke kütuseliike.

Läbiviidud arenguseminari põhjal on esmajärgus oluline arendada valla erinevates piirkondades kergliiklusteid ja –radasid, suuremates asulates ühisveevärki ja – kanalisatsiooni, teid/tänavaid vallas üldiselt ja tänavavalgustust suuremates asulates. Paralleelselt prioriteetsete valdkondadega tuleb terviklike lahenduste pakkumiseks arendada ka elektri- ja soojavarustust ning valla jäätmemajandust ja heakorda.

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

42 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 43

5 Kavandatavad tegevused ja nendega kaasnevad keskkonnamõjud

Valla üldiste arengusuundade väljaselgitamise järel asuti valla maakasutuse planeerimisele ja maakasutuspõhimõtete väljatöötamise juurde, arvestades eelpool esitatud üldiste arengusuundadega.

Käesoleva peatüki ülesehituses on lähtutud maakasutuspõhimõtete järk- järgulisest kujunemisest teema- ja juhtrühmade seminaride käigus, mille igas etapis on hinnatud kavandatavate tegevuste keskkonnamõjusid vastavalt nende üldistusastmele ning suunatud protsessi käigus igas järgnevas seminaris tähelepanu eelnevalt väljapakutud kavandatavate tegevuste positiivsetele ja negatiivsele keskkonnamõjule. Kuna planeering lähtub eelpool kirjeldatud suunatud arengu stsenaariumist, ilmnevad valdkonniti kavandatavate tegevuste alternatiividena reaalselt esitatud arenguvariandid, millises ulatuses ja/või intensiivsusega teatud alasid arendatakse, samuti maakasutuskonfliktid konkureerivate maakasutuste puhul.

Kavandatavaid tegevusi ja nendega kaasnevad keskkonnamõjusid käsitletakse käesolevas peatükis järgneva alljaotuse järgi:  Elamumaade arendamine  Puhke- ja virgestusalade ja -kohtade ning kergliiklusteede arendamine  Äri- ja tootmismaade arendamine  Teede ja tehnilise infrastruktuuri arendamine  Sotsiaalse infrastruktuuri arendamine  Looduslike alade kasutamine ja arendamine ning loodus- ja keskkonnakaitse

Keskkonnakaalutlustega arvestamise lihtsamaks jälgimiseks on looduskaitse ja looduslike alade kasutamine esitatud eraldi peatükina.

5.1 Elamumaade kavandamine ja selle mõju

5.1.1 Elamumaade kavandamise esmased maakasutuspõhimõtted ja nende mõju hindamine

Planeeringu II seminari käigus küsiti majanduse ja loodusvaldkonna teemarühmadelt, kuhu tuleks vallas kavandada uusi elamualasid ja millisel alusel. II seminari tulemused (esmased põhimõtted) on järgmised:

 Elamumaade arendamine toimub suuremate kompaktsete keskuste ümbruses: Kanepi alevik, Põlgaste, Soodoma ja Erastvere  Elamumaade arendamine toimub väiksemate külakeskuste laienemisena: Kooraste, Koigera, Lauri ja Kaagna  Elamuehitust arendatakse järvede ääres: ulatuslikult ümber Piigandi ja Jõksi järve, Vähkjärve lõunakaldal ja Kooraste Suurjärve põhjakaldal.  Elamuehituse arendamine vallas ulatuslikult piki Otepää-Kanepi maanteed

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

44 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

 Majandusvaldkonna teemarühm esitas ulatusliku elamumaade laienemise ning lähtus elamumaade valikul järgmiselt: o Maastiku omapära; o kõrge väärtusega elukeskkonna tagamine; o Olenevalt piirkonnast nii haja- kui tiheasustuse võimaldamine; o Kõikide esitatud elamumaade varustamine kommunikatsioonidega, et soodustada nende piirkondade arengut  Loodusvaldkonna teemarühm esitas elamumaade mõõduka laienemise (Kanepi, Põlgaste ja Soodoma laienemine) ja tõi välja hajaasutuses ehitamise põhimõtted: o Säilitada hajaasustuses vana asustusstruktuur o Hajaasustuses elamuehitusel taastada esmajärjekorras vanad talukohad

Elamuehituse esmaste põhimõtete mõju sotsiaal-majanduslikule ning kultuurilisele keskkonnale

Elamuehituse esmased põhimõtted on enamuses üldised (kompaktse ja hajaasustuse põhimõttel ehitamise piirkonnad veel täpsustamata) ning tsoneerivad piirkonnad, kus oleks perspektiivikas arendada elamuehitust. Samas esitatakse ka juba küllaltki konkreetseid maakasutuspõhimõtteid, kuidas elamumaid arendada.

Eksperdi seisukohalt on elamumaade arendamisel suuremate keskuste ümbruses positiivne mõju: elamualade laienemine kohalike keskuste ümber võimaldab kõrge kvaliteediga elukeskkonna tekkimist, kus on hästi kättesaadavad keskuses pakutavad avalikud ja erateenused ning võimalus laiendada keskuse olemasolevaid infrastruktuure (nt. ühisveevärk ja –kanalisatsioon, tänavavalgustus, sidekaablid) uutele elamualadele ning tagada elanikele head ühendusvõimalused teedevõrgu laienemise läbi ja ligipääsuga ühistranspordile. Elanikkonna koondumine tugevdab kohalikke keskusi ning toetab seeläbi asustuse ja elamuehituse üldist arengusuunda, mis lähtub üleriigilises planeeringus Eesti 2010 esitatud eesmärgist: Eesti asustussüsteemi edasiarendamine. Samas seab üleriigiline planeering Eesti 2010 eesmärgiks ka asustussüsteemi säilitamise, mille väga oluliseks tingimuseks vastavalt üleriigilisele planeeringule on uue hajaasustuse vältimine vallas, mistõttu saab olemasolevate keskuste laienemine toimuda ainult kompaktse hoonestuse põhimõttel. Keskuste laienemine kompaktse hoonestuse põhimõttel toetab efektiivse ja sihipärase maakasutuse läbi ka maakonnaplaneeringu ja valla arengukava eesmärke. Maapiirkondade elujõulisuse ja rahvastiku säilitamiseks on positiivse mõjuga ka elamuehituse võimaldamine väiksemate külakeskuste ümber. Edasise protsessi jooksul on vajalik täiendavalt analüüsida, kas väiksemates külakeskustes kompaktse hoonestuse põhimõttel elamumaade reserveerimine on põhjendatud (nt. infrastruktuuride rajamise võimalused, olemasoleva asustuse iseloom jne) või peaks seal jätkuma ehitamine hajaasustuse põhimõttel.

Järvede kallastel elamuehituse arendamise mõjud on valdavalt negatiivsed: ulatuslikul arendamisel hajaasustuse põhimõttel on negatiivse mõjuga sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, kuna põhjustab raiskavat maakasutust ning ei võimalda kõrge kvaliteediga elukeskkonna loomist, mis on ühe olulise põhimõttena välja toodud ka teemarühma seminaris. Ulatusliku hajaasutuse tekkimisel kaoks väljakujunenud asustusstruktuuri omapära ning see ei täidaks seega teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” seatud väärtuslike maastike (väärtustatud asustusstruktuuri ja maastiku üldilme) säilimise tingimusi. Hajaasustuse

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 45

põhimõttel ehitamine eeldab leevendusmeetmete (maakasutustingimuste) seadmist – nt. asustusstruktuuri omapära ja maastiku üldilmega arvestamist. Ulatusliku arengu realiseerumine kompaktse hoonestuse põhimõttel on elamuehituse ja rahvastikutrendide taustal ebatõenäoline. Tõenäoliselt realiseeruksid kõige atraktiivsematel kohtadel (kaunid järvekaldad, vaated) teatud kompaktsed asumid, mis aga vähendaks oluliselt järvede atraktiivsust ja puhke- ja turismimajanduslikud arenguvõimalusi, mida rõhutavad olulise arengueesmärgina nii maakonnaplaneering kui valla arengukava. Kuna väljapakutud ulatuslikud elamualad Jõksi ja Piigandi järve kaldal ning väiksemas ulatuses Kooraste Suurjärve ja Vähkjärve ääres asuvad enamuses maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratud väärtuslikel maastikel, on nendel aladel oluline säilitada väljakujunenud asustusstruktuur ja maastikumustrid. Asumigruppide tekkimine ei vasta teemaplaneeringus toodud olulisele põhimõttele, kuna muudab väljakujunenud asustusstruktuuri külatüüpi ja maastikulist üldilmet, ega toeta seega maakonnaplaneeringus välja toodud väärtuste maastike säilitamist ega üleriigilises planeeringus Eesti 2010 esitatud maastikustruktuuri väärtuste säilitamise eesmärki.

Eksperdi seisukohalt on elamualade arendamise kompromissvõimaluseks stsenaarium, mis võtab arvesse alade maastikulist eripära, infrastruktuuride rajamise võimalikkust ning avaliku kasutamise huvi ning võimaldab nii haja- kui tiheasustuse põhimõttel arendamist. Eeltoodust ning keskusele arenguimpulsi andmisest lähtuvalt on kompaktse hoonestuse laiendamine põhjendatud Kanepi alevikust Jõksi järve lõunakaldani (metsamaani) ning teiste järvede ääres hajaasustuse põhimõttel, lähtudes olemasolevast asustusstruktuurist. Edasise protsessi jooksul on oluline täpsustada järvede ääres hajaasustuses ehitamise tingimusi (leevendusmeetmeid), millega säiliksid kaunid vaated ja teelõigud ning avalik juurdepääs järvekallastele.

Elamuehituse arendamine piki Kanepi-Otepää maanteed Kanepist kuni valla piirini ei ole elujõuline arenguvariant ning sellel on negatiivne mõju sotsiaal- majanduslikule ja kultuurilis-ajaloolisele keskkonnale. Elamuehitus arendamine väga pikas ulatuses piki maanteed muudab vajalike infrastruktuuride rajamise väga kulukaks, samuti on raske varustada alasid avalike ja erateenustega. Kultuurilis-ajalooliselt muudab asustuse arendamine võimaliku kompaktse kui hajaasustuse põhimõttel olemasolevat väljakujunenud maastikumustrit ja hajaküla tüüpi Karste ja Kaagvere külas, ei vasta vallas väljakujunenud asustusstruktuurile ning põhjustab raiskavat maakasutust, olles seega vastuolus nii valla arengukavas kui maakonnaplaneeringus toodud eesmärgiga. Antud põhimõtte mõjud on kokkuvõtvalt negatiivsed.

Looduse teemarühma esitatud põhimõtted on positiivse mõjuga valla kultuurilis-ajaloolise keskkonna säilimisele: olemasoleva väljakujunenud asustusstruktuuri säilitamine ja hajaasustuses elamuehitamisel vanade talukohtade taastamine on kooskõlas üleriigilise planeeringu Eesti 2010 eesmärgiga: asustusstruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine. Põhimõte taastada hajaasustuses eelisjärjekorras vanad talukohad aitab säilitada ja taastada vallale iseloomulikku (valdavalt hajaküla tüübiga) asustust.

Elamuehituse esmaste põhimõtete mõju looduskeskkonnale

Kuna suur osa maavaldade arendustegevusest toimub looduskeskkonna arvel (seni intensiivsest kasutusest väljaspool oleva maatulundusmaa arvel), on elamuehituse mõjude hindamise juures looduskeskkonnale eelkõige küsimuseks milline peaks olema elamuehituse intensiivsus (ulatus) piirkonniti, mis tagaks

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

46 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne looduskeskkonna üldise hea seisundi ning ei seaks ohtu kõrge loodusväärtusega objektide ja alade toimimise ja säilimise.

Elamute ehitamine olemasolevates keskustes kompaktse hoonestuse põhimõttel on eksperdi arvamuse kohaselt positiivse mõjuga, kuna võimaldab efektiivseimat maakasutust ning terviklike infrastruktuuride väljaehitamist (nt. ühiskanalisatsioon), mis võimaldab pinnase- ja veekaitset. Samuti paiknevad suuremad keskused väljaspool rohevõrgustikku ning ei tõsta seetõttu rohevõrgustiku kasutusintensiivsust ning täidavad teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” toodud järgnevat põhimõtet: ehitusalade valik peab lähtuma rohelise võrgustiku tugialadest ja koridoridest ning ei tohi neid lõhkuda. Keskustes kattub võimalik elamuala väärtusliku/kaitsealuse liigi elupaiga/kasvukohaga ainult Erastvere järve põhjakaldal, mistõttu on vajalik antud alal elamuehitust vältida ning suunata pigem järve idakaldale.

Väiksemates külades kompaktse hoonestuse põhimõttel arendamine ei ole soovitatav Kooraste külas, kuna ala paikneb keset olulisi rohevõrgustiku tuumalasid ning tõstaks seega maakasutusintensiivsust. Teiste külade puhul on arendamise otstarbekuse küsimused seotud eelkõige sotsiaal-majandusliku mõjuga.

Järvede kallastel elamuehituse arendamine on negatiivse mõjuga: suurima ehitussurvega Jõksi järv on vastavalt Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määrusele nr 183 “Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas” kaitse alla võetud Natura 2000 võrgustiku hoiualana, sama määrusega on kaitse alla võetud Piigandi järv. Intensiivne arendamine mõlema järve ääres võib muuta järve toitelisust ning vastavalt seega kaitse alla võetud elupaigatüüpi. Aktiivne arendamine avalikult kasutatavate järvede kallastel halvendab Asjaõigusseaduse mõistes ligi- ja läbipääsu Veeseadusega sätestatud kallasrajale. Kallasraja ligipääsu ja läbitavuse tagamine on omakorda oluline valla majandusvaldkonna (turismi- ja puhketeenuste arendamine ja võimaluste pakkumine) seisukohalt. Arendamine Kooraste järvede ääres, mis asuvad rohevõrgustiku tuumalal, on negatiivse mõjuga, kuna tõstab tuumala kasutamisintensiivsust. Kuna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” soovitab veekogude ehituskeeluvööndite ja kallaste võimalikult suure ulatuse säilitamist, on järgneva protsessi puhul oluline täpsustada järvede ääres ehitustingimusi, kui kaugel järvede kallastest lähtuvalt eelpool (sotsiaal- majanduslike mõjude hindamise juures) analüüsitust võimaldatakse elamuehitust hajaasustuse põhimõttel.

5.1.2 Esmaste ettepanekute täpsustamine

Esmaste elamumaade maakasutuspõhimõtete selgitamine toimus üldplaneeringu III seminaris, kus vastav ülesanne tehti majanduse ja ettevõtluse töörühmale, omapoolseid ettepanekuid tegid ka sotsiaal- ja loodusvaldkonna teemarühmad. Osad tehtud ettepanekud kujutavad endast juba väljapakutud leevendusmeetmeid (maakasutustingimusi), kuidas valitud suunal vältida/vähendada negatiivset keskkonnamõju. Seminari tulemused on kokkuvõtvalt järgmised:

 Kompaktse hoonestuse põhimõttel arendamine toimub Kanepi alevikus ja Põlgastes asustuse tihendamise ja laiendamisega, teistes külades toimub arendamine ainult hajaasustuse põhimõttel.

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 47

o Kanepi kompaktse hoonestusega alal arendada välja teedevõrgustik, mis tagab elamualadele ligi- ja läbipääsud  Elamuehitus toimub järvede ääres hajaasustuse põhimõttel ja järgmistel tingimustel: o Jõksi järve ääres ei lubata elamuehitust järve põhjakalda ja Silgu- Jõksi tee vahelisel alal, samuti järve lääneosas. Jõksi järve ehituskeeluvööndiks määrata 100 m. o Kooraste Suurjärve ääres määratakse ehituskeeluvööndiks 100 m. o Piigandi järve ääres on ehituskeeluvöönd 50 m  Loodusvaldkonna teemarühma ettepanekuks on järvede ääres elamuehitust mitte arendada  Hajaasustuses on minimaalse ehitusõigust omava katastriüksuse või krundi suurus 1 ha, kompaktse hoonestusega aladel 0,15 ha  Korterelamumaid vallas ei reserveerita

Mõju sotsiaal-majanduslikule, kultuurilisele ning looduskeskkonnale

Seminari käigus vähendati oluliselt elamuehituseks väljapakutud alasid ning määratleti piirkonniti ehituspõhimõtted. Läbivaks suunaks vallas on elamuehituse võimaldamine kahes suuremas keskuses ning hajaasustuses.

Kompaktse hoonestuse põhimõttel arendamine Kanepis ja Põlgastes, kui valla suuremates keskustes, soodustab elamuehitust ning keskuste tugevnemist ning selle mõju on vastavalt eespool hinnatule positiivne nii sotsiaal-majanduslikust kui looduskeskkonna seisukohast. Samas tuleks eksperdi arvamuse kohaselt kaaluda ka kompaktse hoonestuse põhimõttel laiendamist-tihendamist Erastveres ja Soodoma külas, mis tugevdaks ja annaks arenguimpulsi elanike arvult järgnevatele küladele. Oluline on tähelepanu pöörata Kanepi aleviku peatänava äärse arendustegevuse tingimustele: ala asub teemaplaneeringuga määratud väärtuslikul maastikul, samuti on see miljööväärtuslikuna välja toonud käesoleva planeeringu seminarides.

Seminari käigus analüüsiti läbi valla väiksemate kompaktsete külakeskuste (Kooraste, Koigera, Lauri ja Kaagna) arendamise võimalused kompaktse hoonestuse põhimõttel ning leiti, et olemasoleva asustusstruktuuri, tehniliste infrastruktuuride puudumise ja külakeskuste väiksuse tõttu ei ole antud külades kompaktsuse põhimõttel arendamine põhjendatud.

Kuna elamuehituseks soovitakse reserveerida alasid praegu ainult kahes suuremas keskuses, suunatakse oluline osa elamuehitusest hajaasustusse. Eelpool toodud ehituspõhimõtted järvede ääres (sh ehituskeeluvööndi laiendamine osade järvede ääres) toetavad elamuehituseks kõige atraktiivsemate kohtade avaliku kasutamise võimaluste säilitamist ning järvede kallastel intensiivse kasutamise vältimist – nt. Jõksi järve põhjakaldal kuni teeni elamuehituse vältimine ja ehituskeeluvööndi viimine 100 meetrini. Hajaasustuses elamuehituse võimaliku olulise negatiivse mõju vältimiseks ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale (näiteks avatud vaadete/maastike täisehitamine, liiga tihe ehitamine hajakülades, sobimatu arhitektuur) tuleb elamuehituse tingimusi vastavalt külatüübile ning maastiku omapärale veelgi täpsustada (väärtuslikel maastikel, miljööväärtuslikel aladel ning traditsioonilistes väljakujunenud külades). Negatiivse mõju vältimiseks looduskeskkonnale tuleb täpsustada ehitustingimusi hajaasustuses rohevõrgustiku aladel ning täiendavalt veekogude ääres.

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

48 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

5.1.3 Lõplike elamumaade maakasutuspõhimõtete väljatöötamine

Lõplike maakasutuspõhimõtete ja –tingimuste väljatöötamisel võeti aluseks juhtrühma seminari tulemused, kus arutati läbi keskkonnamõju hindamise käigus eelpool selgunud aspektid (nt. arenguimpulsi andmine Soodomal ja Erastveres elamumaade reserveerimisega), samuti arvestati läbiviidud miljööväärtuslike alade välitööde tulemustega. Veekogude äärse avaliku kasutamise ja avatuse säilitamiseks määrati täiendavalt 100 m ehituskeeluvöönd ka Uiakatsi ja Piigandi järve ümbruses, mis on kooskõlas ka maakonna teemaplaneeringu eesmärkidega tagada järvede kallaste avaliku kasutuse võimalused.

Asustuse ja elamuehituse lõplikud maakasutuspõhimõtted ja olulisemad maakasutustingimused on järgnevad:

ASUSTUSE JA ELAMUEHITUSE MAAKASUTUSPÕHIMÕTTED (olulisemate maakasutustingimustega)

Kompaktse hoonestusega alad  Elamualade laiendamine ja tihendamine toimub kompaktse hoonestuse põhimõttel Kanepi alevikus ja Põlgastes, Soodomal ja Erastveres;  Kompaktse hoonestusega aladel reserveeritakse ainult väikeelamumaad, korterelamumaid käesoleva planeeringuga ei kavandata o Kompaktse hoonestuse alad varustada vajalike tehniliste infrastruktuuridega, et soodustada nende piirkondade arengut o Kanepi kompaktse hoonestusega alal arendada välja teedevõrgustik, mis tagab elamualadele ligi- ja läbipääsud o Suuremad reserveeritavad elamualad tuleb lahendada kogu antud ala hõlmava eskiislahendusega, kus näidatakse avaliku ja eraruumi paiknemine, juurde- ja läbipääsud, tehniliste infrastruktuuride/rajatiste asukohad jms.  Kompaktse hoonestusega aladel on minimaalse ehitusõigust omava krundi, kinnistu või katastriüksuse suuruseks 0,15 ha  Kanepi alevikus, Erastveres, Põlgastes ja Soodomal väärtuslikul maastikul ja miljööväärtusliku alal ehitamise tingimused: o Olemasolevate ehitise ümberehitamisel säilitada maksimaalselt esialgset välisilmet ja terviklikkust (korruselisus, katusetüüp, ehitusmaterjalid, viimistlemine, olemasolevad detailid jne). . Weizenbergi tn ehitusjoone ja puitasumi üldilme säilitamine o Uute ehitiste rajamisel lähtuda aleviku ehitustraditsioonidest (korruselisus ja mahud), vältida naturaalseid materjale imiteerivate materjalide kasutamist.

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 49

Hajaasustusalad  Hajaasustusaladel on minimaalse ehitusõigust omava krundi või katastriüksuse suuruseks 1 ha;  Hajaasustusaladel rohevõrgustiku aladel on minimaalse ehitusõigust omava krundi, kinnistu või katastriüksuse suuruseks 5 ha;  Järvede ääres toimub elamuehitus järgmistel põhimõtetel: o Veekogude kallastel ja nende lähistel välditakse kruntimist ja uue tiheasustuse tekkimist; o Elamute rajamisel tuleb tagada kallasradade maksimaalsed avaliku kasutuse võimalused; o Jõksi järve ääres ei lubata elamuehitust järve põhjakalda ja Silgu-Jõksi tee vahelisel alal, samuti järve lääneosas. Jõksi järve ehituskeeluvööndiks on 100 m; o Kooraste Suurjärve ja Uiakatsi järve ääres määratakse ehituskeeluvööndiks 100 m; o Piigandi järve ääres on ehituskeeluvöönd 100 m, järve põhjakaldal tuleb säilitada vaatekoridorid järvele ja Piigandi mõisale.  Veekogude ääres on krundi minimaalseks pikkuseks veekoguga piirnevas küljes 100 meetrit.  Elamu asukoha valikult tuleb eelistada rohevõrgustikust väljaspool paiknevaid alasid, elamuehitust ei arendata kõrge loodusväärtusega aladel.  Hajaasustuses ehitamisel kultuurilis-ajaloolise keskkonna ja maastike säilimiseks: o jälgitakse väljakujunenud asustusstruktuuri ja külatüüpi, milleks on valdavalt hajaküla tüüp; o elamuehitusel taastatakse esmajärjekorras vanad talukohad; o jälgitakse väärtuslike maastike ja miljööväärtuslike alade kohta kehtestatud tingimusi.

5.1.4 Veekogude ehituskeeluvööndi suurendamisest loobumine

Üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku käigus vaidlustati ehituskeeluvööndi suurendamine Uiakatsi järve ääres. Vaidlustajad Pr E.Kink, hr H. Kink, pr H.Potter, hr A. Sild, pr A. Dwenger viitasid omapoolsele õigustatud ootusele, et ehituskeeluvööndi suurendamise puhul tuleb otsustada, kes ja kuidas kompenseerib kruntide väärtuse languse. Vastuväidete esitajate nõue põhineb PlanS § 30. Kinnisasja võõrandamine

Kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: 1) nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; 2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.

Omavalitsus otsustas vastuväite esitajatele vastu tulla ning loobuda ehituskeeluvööndi suurendamisest. Seega jääb Jõksi, Kooraste Suurjärve ja Uiakatsi järvede ääres ehituskeeluvööndi laiuseks Looduskaitseseaduse par 37 lähtuvalt 50 m.

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

50 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

Omavalitsuse kaalutlusotsus põhineb järgmistel argumentidel: - Lähiaastatel ning üldplaneeringu ajaperspektiivi arvestades ei ole eeldada suurt arendussurvet, mis tooks kaasa massilise eluasemekohtade rajamise veekogude äärde; - ehituskeeluvööndi suurendamisest loobumine ei too kaasa olulist mõju, kuna veekogu ehitus- ja piiranguvööndisse jääb valdavalt maatulundusmaa, kus igasugusele ehitustegevusele on seatud üldplaneeringuga selged reeglid. Täiendavat elamumaad ei ole veekogu piiranguvöönditesse üldplaneeringuga kavandatud; - nimetatud järved jäävad osaliselt või täielikult rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride piiridesse. Rohevõrgustiku aladel kehtivad arendustegevusele veelgi rangemad reeglid; - üldplaneeringu seletuskirja lisatakse põllu- ja metsamaal eluasemekohtade rajamise osas lisatingimus: „Veekogude piiranguvööndis võib vallavalitsus enne projekteerimistingimuste väljastamist nõuda hüdrobioloogiliste uuringute tegemist, et ennetada ja leevendada võimalikku negatiivset mõju veekogudele”; - üldplaneeringu seletuskirja täiendatakse, lk 49, põllu- ja metsamaa juhtfunktsioonide maa-alade arendamis- ja projekteerimistingimustes, lisatakse: Juhul, kui põllu- ja metsamaal ehitusõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult rohevõrgustiku, vääriselupaikade või potentsiaalsete vääriselupaikade, märgalade, pärandkoosluste või kaitsemetsadega või veekogu piiranguvööndiga tuleb projekteerimistingimused kooskõlastada keskkonnaametiga.

5.2 Puhke- ja virgestusmaade ja kergliiklusteede kavandamine ja selle mõju

5.2.1 Puhke- ja virgestusmaade ja kergliiklusteede kavandamise esmased maakasutuspõhimõtted ja nende mõju hindamine

Puhke- ja virgestusmaade ning kergliiklusteede arendamine on oluline valdkond valla puhke- ja turismimajandusliku arengu soodustamiseks ning kohaliku elukeskkonna parandamiseks, mistõttu tegid kõik töörühmad ettepanekuid puhkepiirkondade või konkreetsete puhkealade rajamiseks. Esmased põhimõtted on kokkuvõtvalt järgnevad:

 Üldisemal tasemel nähakse Kanepi vallas keskkonnasäästliku puhkuse alana (looduslähedane turism ja puhkamine) Kooraste-Jõgehara piirkonda o Aktiivse puhkuse ala (ATV’de sõiduks) pakuti välja Jõgehara külas  Järvede ja Võhandu jõe ääres kavandatakse avalikult kasutatavad ujumis- ja telkimiskohad (välja toodi mitmeid olemasolevaid ja uusi kohti), kallasrajal tagatakse läbipääsetavus  Puhkealade arendamine Kanepi alevikus ja alevikust lõunas ning Põlgastes, samuti Lajavangu ja Koigera kalakasvatuse juures  Kergliiklus- ja matkateede väljaarendamine kogu vallas o Koorastes kergliiklusteede väljaehitamist ei peeta vajalikuks, pigem matka- ja loodusrajade kasutamine ning jalgrattaga sõitmine olemasolevatel teedel.

Puhke- ja virgestusalade ning kergliiklusteede kavandamise mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ja looduskeskkonnale

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 51

Kuna puhkealade ja kergliiklusteede kavandamise puhul on erinevate valdkondade mõjud tihedalt seotud, käsitletakse neid alljärgnevalt paralleelselt.

Eksperdi hinnangul on puhkemajanduse iseloomu määratlemisel Kooraste piirkonnas (Kooraste, Rebaste, Jõgehara ja Hino küla aladel) positiivne mõju. Kuna nimetatud alad on suure metsasuse ning madala asustustihedusega ja madala kasutusintensiivsusega, on ala eeldusteks arendada keskkonnasäästlikku ja looduslähedast turismi- ja puhkemajandust. Madal kasutusintensiivsus tagab ka piirkonna järvede (osad nendest hoiualad vt. Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määrus nr 183 “Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas”) hea seisundi ning piirkonna suurte rohevõrgustiku tugialade toimimise. Samas tekib Kooraste piirkonnas maakasutusintensiivsuse osas konflikt ettepanekuga arendada Jõgeharal rohevõrgustiku tuumalal aktiivse puhkuse veetmise võimalusi (ATV’de ja mootorsaanidega sõitmine), mis on vastuolus põhimõttelise suunaga hoida aktiivne arendus ja intensiivne maakasutus Kooraste piirkonnast väljaspool. Samuti võib antud aktiivsel arendusel olla negatiivne mõju tuumalal pinnasele ja taimestikule, müra jms. Tulenevalt negatiivse mõju võimalikkusest antud arendustegevuse juures tuleb vastava arendussoovi korral algatada olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku planeering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Kergliiklusteede ja avalikult kasutatavate ujumis- ja telkimiskohtade kavandamisel on kumulatiivselt positiivne mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale: avalikult kasutatavate teede ja alade kavandamine soodustab kohaliku turismi- ja puhkemajandusliku potentsiaali kasutamist ning sama-aegselt täiendab kohalike elanike vaba aja veetmise ning sportimise võimalusi (kumulatiivne mõju inimeste tervisele), täites seega ka maakonnaplaneeringus toodud eesmärki tagada spordiradade kättesaadavus. Kuna enamus väljapakutud aladest asub järvede kallastel, on oluline tagada nendele puhkekohtadele avalik juurdepääs ning järgneva protsessi jooksul samuti korrigeerida näiteks avalike ujumiskohtade arvu (esialgselt Jõksi järve ääres välja pakutud 5 kohta).

Kergliiklusteede reserveerimine (võimalusel eraldiseisvate kergliiklusteede väljaehitamine) soodustab keskkonnasõbralikuma ning eraldiseisvana ka turvalisema liikumisviisi kasutamist. Kergliiklusteede trasside määramine võimaldab piirkondade kasutusintensiivsuse suunamist: näiteks tehti seminaris ettepanek Kooraste suunal eraldiseisvaid kergliiklusteid mitte välja arendada, kuna need suunavad enam inimesi piirkonda ning tõstavad seega ala kasutamisintensiivsust. Avalikuks kasutamiseks määratakse piirkonnas juba olemasolevad teed ja matkarajad.

Puhkealade arendamisel Kanepi alevikus ja Põlgastes on positiivne mõju, kuna võimaldab kõrge kvaliteediga elukeskkonna tekkimist. Järgneva protsessi jooksul on tarvis täpsustada, milliseid alasid arendada Kanepi alevikus ja selle lähialadel puhke- ja virgestusmaadena. Samuti tuleb täpsustada väljapakutud Koigera ja Lajavangu kalakasvatuse puhkeala funktsioone (kas ainult puhke- või ka ärifunktsioon).

5.2.2 Esmaste ettepanekute täpsustamine

Esmaste puhke- ja virgestusmaade ning kergliiklusteede ettepanekute täpsustamise ülesanne tehti sotsiaal- ja loodusvaldkonna töörühmadele. Seminari tulemused on kokkuvõtvalt järgmised:

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

52 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

 Avalike ujumis- ja telkimiskohtade arvu korrigeerimisel jäid töörühmad kohtade arvu ja asukoha osas erinevale arvamusele  Kergliiklusteede suundade osas parandusi ei tehtud, täpsustati trasside kulgemist, täpsustati matkaradade kulgemist  Kanepi alevikust lõunapoolne ala määrati aktiivse puhkuse (staadion, motorada) ning terviseradadega alaks, aleviku siseselt tekkis maakasutuskonflikt: kas Weizenbergi tn ääres rajada puhkeala või elamumaa  Põlgastes Tõllimäe määrati küla aktiivse puhkuse alaks (ekstreemsport)  Jõgeharal ei soovita näha aktiivse puhkuse ala (ATV’d - mootorsaanid)  Koigera ja Lajavangu kalakasvatuse puhkeala rajamise osas jäid rühmad erinevale arvamusele

Puhke- ja virgestusalade ning kergliiklusteede kavandamise mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ja looduskeskkonnale

III seminaris tehtud ettepanekute läbivaks küsimuseks on eelkõige arendamise intensiivsus, mida tuleb järgnevate juhtrühma seminaridega täpsustada: näiteks kavandatavate avalike ujumiskohtade osas jäid erinevad rühmad erinevale arvamusele, kuhu ja mitu avalikku supluskohta kavandada. Eksperdi hinnangul on oluline tagada võimalused valla erinevates osades ning soodustada ekstensiivset puhkekohtade kasutamist intensiivse ees, mis jaotaks nii alade koormust kui soodustaks ruumiliselt ühtlasemat kasutamist: nt. vähendada Jõksi järve ääres väljapakutud ujumiskohtade arvu, kuid kavandada ujumiskohad valla teiste järvede ääres. Väljavalitud kohad tagada vajaliku infrastruktuuriga (nt. prügikastid jms) ja avaliku ligipääsuga, mis soodustaks ja võimaldaks antud alade kasutamist ning leevendaks võimalikke negatiivseid mõjusid (prügistamine jms).

Seminaris toodi välja, et aktiivse puhkuse alana ei soovita näha Jõgehara piirkonda, mis on kooskõlas põhimõttelise suunaga hoida intensiivne areng piirkonnast väljaspool. Kui sellegi poolest tekib piirkonnas antud arendussoov, tuleb lähtuda eespool toodust: algatada olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku planeering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Sarnaselt tuleb lähtuda ka Kanepi aleviku juures puhkealal: kuna motorajal võib olla negatiivne mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (müra, vibratsioon), tuleb samuti algatada olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku planeering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Tõllimäe puhul eeldatakse väiksemahulist, kohalikele noortele spordiala rajamist (nt. rattasõiduks), millel ei ole negatiivset mõju elukeskkonnale (müra, vibratsioon jms).

Koigera ja Lajavangu kalakasvatuse puhkeala rajamise osas jäid töörühmad erinevale arvamusele. Kuna Lajavangu puhkeala asub vahetult Võhandu jõe hoiuala kõrval, võib sellega kaasneda negatiivne mõju Natura alale (jõe toitelisus, veerežiim). Antud alade küsimus tuleb lahendada järgnevalt juhtrühma seminari käigus.

Kanepi alevikus maakasutuskonflikti puhul on alal põhjendatud mõlema funktsiooni kavandamine - nii elamumaa kui puhkeala. Antud alal puhkeala rajamine tõstaks Kanepi elukeskkonna mitmekülgsust ja avaliku ruumi osatähtsust alevikus, samas ala arendamine elamumaana täidab ajalooliselt väljakujunenud tänavajoones seni tühjad alad ning loob Weizenbergi tänavast terviklikuma mulje. Antud konfliktala küsimus tuleb lahendada järgnevalt juhtrühma seminari käigus.

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 53

5.2.3 Lõplike puhke- ja virgestusmaade ja kergliiklusteede maakasutuspõhimõtete väljatöötamine

Lõplike puhke- ja virgestusmaade ja kergliiklusteede maakasutuspõhimõtete väljatöötamisel arvestati juhtrühma seminaris eelnevalt väljatoodud keskkonnamõju hindamise käigus ilmnenud aspektidega. Juhtrühmas korrigeeriti puhkealade piire ja arvu, samuti ujumis- ja telkimiskohtade arvu.

Lõplikud puhke- ja virgestusmaade ja kergliiklusteede maakasutuspõhimõtted kujunesid järgmisteks:

PUHKE- JA VIRGESTUSMAADE JA KERGLIIKLUSTEEDE MAAKASUTUSPÕHIMÕTTED (olulisemate maakasutustingimustega)

 Kooraste-Jõgehara piirkond on vallas keskkonnasäästliku ja loodussõbraliku turismi ja puhkamise piirkond, kus hoidutakse intensiivsest arendustegevusest ja maakasutusest. Valla teistes osades arvestatakse turismi- ja puhkemajanduse arendamisel alade koormustaluvusega.  Vallas rajatakse avalikult kasutatavad kergliiklusteed ja matkarajad: o kergliiklusteed arendatakse välja valla olulisematel suundadel riigi- ja vallateede ääres o Kooraste piirkonnas eraldiseisvaid kergliiklusteid välja ei arendata, kasutatakse olemasolevaid teid ja matkaradasid o terviseradade piirkonnana arendatakse välja ala Kanepi alevikust lõunapool  Rajatakse välja ujumis- ja telkimiskohad ning puhkealad: o ujumis- ja telkimiskohad ning puhkealad planeeritakse valla erinevatesse atraktiivsetesse looduslikesse kohtadesse järvede äärde, et võimaldada alade ekstensiivset ja ruumiliselt hajutatud kasutamist; o Avalikult kasutatavatele puhkealadele ja -kohtadele tagatakse avalikud juurdepääsud, suuremate puhkealade-kohtade juurde rajatakse parklad ning viidetetahvlid; o Valla suuremad puhke- ja virgestusalad kavandatakse Kanepist lõunapool ja Põlgastes; o Motospordi ja ATV’de sõiduala planeerimissoovi korral rohevõrgustiku alal ja suuremate asulate juures tuleb algatada olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.  Järvede ääres tagatakse maksimaalse avaliku kasutuse võimalused: läbipääsud veekogude kallasradadel, avalikud juurdepääsud.

5.3 Äri- ja tootmismaade kavandamine ja selle mõju

5.3.1 Äri- ja tootmismaade kavandamise esmased maakasutuspõhimõtted ja nende mõju hindamine

Äri- ja tootmismaade kavandamise ettepanekud paluti teha majandusvaldkonna töörühmal, vastavate maade arendamise osas tegid ettepanekuid ka teised töörühmad. Esmased põhimõtted on järgmised:

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

54 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

 Olemasolevaid tootmisalasid tihendatakse ja laiendatakse Kanepis, Põlgastes, Soodomal, Lauri ja Hurmi külas;  Ärifunktsioone tugevdatakse Kanepis (teenindus ja kaubandus), kasutades olemasolevaid ärimaid ja reserveerides maad juurde Erastveres Tartu-Võru mnt ääres (nt. tanklaks), ärimaa arendamise ettepanek tehti ka Põlgastes;  Kõik äri- ja tootmismaad varustatakse vajalike kommunikatsioonidega, et soodustada nende piirkondade arengut.

Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale

Eksperdi hinnangul on tootmisalade koondamisel olemasolevate alade ümbrusesse, alade tihendamisel ja laiendamisel positiivne mõju: suuremates keskustes alade kavandamine soodustab tootmise arengut ning seeläbi keskuste tugevnemist. Väiksemates külades tootmisalade kavandamine toetab ettevõtluse arengut keskustest väljaspool.

Valla suuremad tootmisalad paiknevad esmaste ettepanekute kohaselt Kanepis, Põlgastes ja Soodomal. Ruumilise tsoneerimise seisukohalt on alade laienemine ja tihendamine põhjendatud ning järgib hästi asulate senist funktsioonide jaotumist üksteisest eristuvateks elamis- ja tootmispiirkondadeks. Alade tihendamine võimaldab efektiivsemat maakasutust ning olemasolevate ja uute rajatavate infrastruktuuride efektiivsemat ärakasutamist uute ettevõtete rajamisel. Võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks, näiteks tootmisest tulenevad häiringud nagu müra, lõhn jms, on otstarbekas täpsustada antud tööstusaladel vajalikud leevendusmeetmed võimaliku negatiivse mõju vältimiseks ja vähendamiseks (nt kaitsehaljastus).

Ärimaade arendamine koondub esmaste ettepanekute põhjal Kanepisse ja Kanepi lähiümbrusesse. Ärifunktsioonide tugevdamine valla keskuses ja selle ümbruses on olulise positiivse mõjuga nii kohaliku elukeskkonna parandamise (atraktiivsuse tõstmine) kui valla jaoks olulise turismi- ja puhkemajanduse infrastruktuuri väljaarendamise seisukohast, ning toetab seeläbi maakonnaplaneeringus ja valla arengukavas toodud turismisektori arendamise eesmärki. Esmaste ettepanekutena ei ilmne olulist ärimaade lisandumist Kanepis, pigem on suund olemasolevate ärimaade efektiivsemale kasutamisele. Äritegevuse soodustamiseks hajaasustuses, eelkõige turismi- ja puhkemajanduse ettevõtluse ja hõive soodustamiseks, tuleb edaspidi kaaluda elamumaadele ärimaa kõrvalfunktsiooni andmist.

Mõju looduskeskkonnale

Vastavate leevendusmeetmete rakendamisel ei ole tootmis- ja ärimaade arendamisel looduskeskkonnale olulist negatiivset mõju. Paigutuslikult ei laiene nimetatud tootmis- ja ärimaad kõrge loodusväärtusega alade arvel ning on seeläbi kooskõlas ka maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” seatud rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimustega. Alade tihendamine ja laiendamine võimaldab efektiivsemat maakasutust ning on seega kooskõlas maakonnaplaneeringu ja valla arengukava eesmärkidega. Tootmisalade kompaktne laienemine võimaldab välja ehitada vajaminevad tehnilised infrastruktuurid (nt. reoveesüsteemid) ning vältida võimalikku pinnase- ja veereostust. Veekaitse tagamiseks tuleb tootmisalade arendamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest (nt. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord, Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusega nr 171 Kanalisatsiooniehitiste

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 55

veekaitsenõuded, tootmisaladel paiknevatele hoidlatele Vabariigi Valitsuse 16. 05. 2001. a määrusega nr 172 Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded). Kuna Kanepi tootmissektorisse kuulub ka põllumajanduslik tootmine, tuleb valgalade reostamise vältimiseks järgida Veeseadust ja Vabariigi Valitsuse 28. 08. 2001. a määrust nr 288 Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Teiste võimalike häiringute vältimiseks tuleb tootmisaladel jälgida Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid seatud müra piir- ja taotlustasemeid, paiksete saasteallikate puhul lähtutakse Välisõhu kaitse seaduse §51 kohaselt saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskavast. Põllumajandusmaastike säilitamiseks seatakse täiendavaid maakasutustingimusi, lähtudes maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” sätestatust.

Valla ärimaade arendamine toimub eelkõige olemasolevate ärimaade efektiivsema kasutuse läbi ning võimaliku tootmis- ja elamumaadele antava kõrvaljuhtfunktsiooni kaudu. Elamumaadele antava ärimaa kõrvaljuhtfunktsiooni eesmärgiks on soodustada teeninduse arengut (nt. sh puhkemajanduslikku teenindust) ning väiksemahulise äri kõrvaljuhtfunktsiooni puhul ei kaasne sellega olulist negatiivset keskkonnamõju.

5.3.2 Esmaste ettepanekute täpsustamine

Esmaste ettepanekute täpsustamine tehti ülesandeks majanduse töörühmale, tulemused on järgmised:

 Tootmisala ulatust vähendati Kanepis ja Põlgastes, Soodoma küla tootmisala otsustati mitte laiendada  Väiksemate külade tootmisalade ulatust ei muudetud  Tootmisaladel tootmise iseloomu seminaris ei täpsustatud  Täiendav ärimaa reserveerimine toimub ainult Kanepi alevikus

Seminari tulemused ei muuda oluliselt eelnevalt tehtud ettepanekuid, mistõttu mõjud langevad kokku eelnevalt ptk 5.3.1 kirjeldatuga. Tootmismaade ulatuse korrigeerimine vähendab kõikides piirkondades uueks intensiivsemaks maakasutuseks vajaminevat maatarvet. Sotsiaal-majandusliku mõju osas tuleks eksperdi arvamuse kohaselt täiendavalt kaaluda Soodoma küla kompaktsel alal tootmisala reserveerimist, et võimaldada tootmise arengut kahe suurema keskuse kõrval ka väiksemates külades.

5.3.3 Lõplike äri- ja tootmismaade maakasutuspõhimõtete väljatöötamine

Juhtrühma seminari käigus otsustati Soodoma külas tootmismaad mitte juurde reserveerida, vaid kasutada olemasolevat tootmismaad efektiivsema maakasutuse läbi. Ärimaade osas korrigeeriti uue tankla paiknemise asukohta. Juhtrühma seminari järel ilmnesid arendushuvid ka Varbuse külas Postitee piirkonnas. Käesoleva planeeringuga reserveeritakse seega ärimaid ka Varbusel, millel on sotsiaal-majanduslikult positiivne mõju Postitee kui turismipiirkonna arengule, samuti kohalikule tööhõivele ja turismiteenuse ühtlasemale jaotumisele vallas. Ärimaade reserveerimisel on lähtutud sellest, et ärimaad ei kattuks kaitsealuste või kõrge loodusväärtusega aladega, ärimaade arendamine peab toimuma läbi detailplaneeringute ning vastavalt arendustegevuse iseloomule on omavalitsusel õigus nõuda keskkonnamõjude strateegilist hindamist.

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

56 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

Äri- ja tootmismaade lõplikud maakasutuspõhimõtted kujunesid järgmiseks: ÄRI- JA TOOTMISMAADE MAAKASUTUSPÕHIMÕTTED (olulisemate maakasutustingimustega)

 Ärimaade arendamine o Ärimaid arendatakse olemasolevate ärimaade efektiivsema kasutamise ja uute maade reserveerimise läbi Kanepi alevikus, Erastveres ja Varbuse külas; o Turismi- ja puhkemajanduse arendamise eesmärgil arendatakse ärifunktsiooni elamumaade ja tootmismaade kõrvalfunktsioonidena; o Ärimaade arendamine toimub läbi detailplaneeringute ja vastavalt kavandatavale tegevusele on vallavalitsusel õigus nõuda keskkonnamõju strateegilist hindamist (nt. ATV-radade rajamine).  Tootmismaade arendamine o Tootmisalasid arendatakse olemasolevate tootmisalade ümbruses: . Kanepis ja Põlgastes, Hurmi ja Lauri külas laiendatakse olemasolevaid alasid; . Tootmistegevuse arendamisel loetletud aladel eelistatakse tootmisharusid, mille mõju ei ulatu tootmishoonest väljapoole; . Tootmishoone ja teiste funktsioonidega maade kokkupuutevööndisse rajatakse kaitsehaljastus juhul kui mõju ulatub tootmishoonest väljapoole; . Tootmisalasid ei arendata rohevõrgustiku aladel ega kõrge loodusväärtusega aladel;  Kõik äri- ja tootmismaad varustatakse vajalike infrastruktuuridega, et soodustada nende alade arengut.  Põllumajandusliku tootmise puhul: o vähendatakse ja välditakse põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid ja täidetakse veekaitsenõudeid; o põllumajandusest pärineva keskkonnahäiringu piiramiseks rajatakse kaitsehaljastus; o põllumajanduslikke tootmishooneid ei paigutata rohevõrgustiku alale, vahetult järvede äärde ega maastikul vaatekoridoridesse o Väärtuslikud põllumaad (40 ja enam boniteedipunkti) hoitakse kasutuses; o Välditakse põllu- ja heinamaade võsastumist, säilitatakse põllumajandusmaastike avatus; o Heakorrastatakse või vajadusel lammutatakse endiste suurmajandite tootmishooned (karjalaudad töökojad jms) ja nende ümbrus, vajadusel rajatakse täiendav kõrghaljastus; o Välditakse põldude struktuuri lihtsustamist, säilitatakse põlispuud, metsatukad, kiviaiad. 5.4 Teede ja tehnilise infrastruktuuri kavandamine ja selle mõju

5.4.1 Teede ja tehnilise infrastruktuuri kavandamise esmased põhimõtted ja nende mõju hindamine

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 57

Teede ja tehnilise infrastruktuuri ettepanekute tegemise ülesanne anti majandusvaldkonna teemarühmale, kergliiklusteede rajamise ettepanekuid küsiti kõikidelt teemarühmadelt. Teemarühma esmased ettepanekud on järgmised:  Viia teed mustkatte alla (Kanepi-Antsla tee, Soodoma küla peatee) ja asfalteerida (Erastvere-Sillaotsa tee Tallinn-Luhamaa mnt-lt Erastvere metskonnani, Kanepi põhjapoolne ümbersõit, Silgu-Jõksi tee, Keramäe-Ritsiku tee, Põlgastes tee tööstusalani, Vana-Võru mnt, Kanepis gümnaasiumi ümbrus)  Rajada uus tee Kanepi lõunaosas tööstusalale juurdepääsuks Rõngu- Kanepi maanteelt  Rajada täiendavaid parklaid Kanepi alevikus ja Jõksi järve ääres, Põlgastes ning Hino külas (Kanepi puhkeala lõunaosa)  Rajada bussiootepaviljonid Soodomal, Peetrimõisas ja Hurmis  Kergliiklus- ja matkateede väljaarendamine kogu vallas.  Kõik elamis-, äri- ja tootmismaad tuleb varustada kommunikatsioonidega, et soodustada nende piirkondade arengut

Teede ja tehnilise infrastruktuuri kavandamise mõju sotsiaal- majanduslikule keskkonnale ja looduskeskkonnale

Tehtud ettepanekud keskenduvad eelkõige teedele ja ühendusvõimaluste ning parkimisvõimaluste parandamisele. Tehnilise infrastruktuuri kavandamise ettepanekuid tehti töörühmas vähe, osaliselt seetõttu, et infrastruktuuride arendamisel järgitakse vastavaid olemasolevaid arengukavasid (nt. ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava).

Teede arendamine on üldiselt positiivse sotsiaal-majandusliku mõjuga, toetades üleriigilise planeeringu Eesti 2010 ja maakonnaplaneeringu eesmärke territooriumi kättesaadavuse, ühenduse kiiruse ja turvalisuse tõstmise näol. Kergliiklusteede ja matkaradade väljaarendamine vallas toetab nii valla puhke- ja turismimajanduse arengut kui ka pakub kohalikele elanikele vaba aja ja sportimise võimalusi ning on seeläbi kumulatiivse mõjuga elanike tervisele, samuti soodustab keskkonnasäästlikuma liikumisviisi kasutamist. Keskkonnasõbralikuma liikumisviisi soodustamine on oluline liikumisalternatiiv, kuna looduskeskkonnale on teede arendamine pigem negatiivse mõjuga: suurenevad liiklusvood ning liiklusest tulenev keskkonnakoormus.

Olulise põhimõttena esitati tehniliste infrastruktuuride rajamisel elamis-, äri- ja tootmismaade varustamine kommunikatsioonidega, mis toetab terviklike infrastruktuurilahendustega elu- ja tootmispiirkondade tekkimist ning on seetõttu positiivse mõjuga nii sotsiaal-majanduslikule kui ka looduskeskkonnale. Tehniliste infrastruktuuride toimimise tõhususe tagamiseks tuleb nende rajamisel lähtuda vastavates õigusaktides kehtestatud nõuetest (nt. reoveekogumissüsteemide rajamisel nt. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord, Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusega nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, side ja elektriliinide rajamisel kaitsevööndi ulatustest jne). Kuna infrastruktuuri rajatiste reserveerimiseks esmaseid ettepanekuid ei esitatud, tuleb protsessi jooksul tuleb täpsustada, kas vallas on vajadust täiendavate infrastruktuurirajatiste reserveerimiseks.

Paljud tehtud ettepanekud keskenduvad Kanepi alevikule ja selle lähiümbruse teede ja transpordiküsimuste lahendamisele. Näiteks parklate täiendav reserveerimine alevikus ja aleviku lähistel muudab aleviku avalike ja erateenuste tarbimise mugavamaks ning on suunava mõjuga puhkealade juures (parkimine

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

58 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne selleks ettenähtud kohtades vähendab negatiivset mõju looduskeskkonnale). Silgu-Jõksi ja Keramäe-Ritsiku tee asfalteerimise eesmärgiks on alevikust läbisõiduks alternatiivsete võimaluste pakkumine, mis võimaldab liikluskoormust hajutada, sellega ka liiklusest pärinevaid keskkonnamõjusid (nt. liiklusest pärinev müra ja heitgaasid, turvalisus). Transpordist tuleneva müra leevendamiseks arvestatakse planeeringu käigus Sotsiaalministri 4. märtsi määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, ning vastavalt esitatud piiranguvööndite laiused, millega tuleb elamuehitusel arvestada. Eksperdi hinnangul tuleb kaaluda, kas on põhjendatud mõlema tee asfalteerimine alternatiivse transiiditeena: nt. kavandatavad funktsioonid tee ääres, maastikuline sobivus jt aspektid.

5.4.2 Esmaste ettepanekute täpsustamine

Majanduse töörühm tegi ettepanekutes järgmised parandused ja täiendused:  Erastvere-Sillaotsa tee Tallinn-Luhamaa mnt-lt Erastvere metskonnani ja Silgu-Jõksi teed ei asfalteerida  Kavandatavatel elamualadel varustatakse ligipääsudega  Tänavavalgustus arendada välja tiheasulate kõikidel tänavatel, eelkõige kesktänavatel-aladel  Tehnilistest infrastruktuurivõrkudest arendatakse ühisveevärk ja – kanalisatsioon suuremates asulates (Kanepi, Põlgaste ja Soodoma) vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale, uusi tehnorajatiste maid käesolevalt ei kavandata

Teede ja tehnilise infrastruktuuri kavandamise mõju sotsiaal- majanduslikule keskkonnale ja looduskeskkonnale

Töörühmade tehtud ettepanekud tehnilise infrastruktuuri arendamise osas parandavad elukeskkonna kvaliteeti eelkõige kompaktselt hoonestatud aladel, kus on põhjendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamine ning turvalisuse tõstmiseks tänavavalgustuse väljaarendamine. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaarendamine kompaktse hoonestusega aladel toetab nendes piirkondades ka pinnase- ja veekaitset. Eksperdi hinnangul tuleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise piirkonnaks määrata ka Erastvere, kuna alal on olemasolevad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trassid ja objektid, alal nähakse Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavaga ette väljaarendamist ning ala vastab Keskkonnaministri 15.mai 2003.a määrusele nr 48 Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid.

Teede arendamise osas on uute elamualade rajamise puhul põhimõtteks läbi- ja ligipääsuteede kavandamine, et tagada piirkondadele hea ligipääs nii kohalikele elanikele kui eriolukorra puhul (nt. tulekahju). Töörühmas erinevate funktsioonide omavahelise analüüsi käigus otsustati Kanepi transiidi hajutamiseks mitte kasutada Silgu-Jõksi teed, kuna tee läbib puhke-otstarbelisi alasid Jõksi järve põhjakaldal väärtuslikul maastikul, kus teed ei soovita laiendada. Alternatiivseks teeks Kanepist läbisõiduks jääb Keramäe-Ritsiku tee.

5.4.3 Lõplike teede ja tehnilise infrastruktuuri maakasutuspõhimõtete väljatöötamine

Juhtrühma seminari käigus tehniliste infrastruktuuride ja teede maakasutuspõhimõtteid oluliselt ei muudetud, vähesel määral korrigeeriti parklate arvu ja paiknemist.

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 59

Lõplikud teede ja tehnilise infrastruktuuri maakasutuspõhimõtted ja –tingimused on järgmised:

TEEDE JA TEHNILISE INFRASTRUKTUURI MAAKASUTUSPÕHIMÕTTED (olulisemate maakasutustingimustega)

 Teede, tänavate, parklate ja tänavavalgustuse arendamine: o Ühendusvõimaluste parandamiseks teed asfalteeritakse või viiakse mustkatte alla; o Keskkonnasõbralikuma liikumisviisi arendamiseks kavandatakse ja ehitatakse välja kergliiklusteed ning rajatakse matka- ja suusarajad; o Kanepi aleviku ja selle lähialade parkimiskorralduse parandamiseks rajatakse täiendavad parklad, parklaid rajatakse ka Põlgastes ja olulisemate puhkealade-kohtade juurde; o Asulates täiendatakse tänavavalgustust esmajärjekorras kesktänavatel, seejärel asulate teistel tänavatel; o Uute elamualade arendamisel varustatakse need ligi- ja läbipääsudega; o Bussiootepaviljonid rajatakse Soodomal, Peetrimõisas ja Hurmis o Teede avaliku kasutamise tagamiseks sõlmitakse avaliku kasutamise lepingud.  Tehnovõrkude ja –rajatiste arendamine: o Kõik elamis-, äri- ja tootmismaad varustatakse kommunikatsioonidega, et soodustada nende piirkondade arengut; o Tehnovõrkude ja –rajatiste arendamine toimub vastavalt valdkonna arengukavale ning arendusvajadusele (nt elamumaade laienemine): . Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni laiendamine toimub suuremates asulates – Kanepi, Põlgaste, Erastveres ja Soodomal.

5.5 Sotsiaalse infrastruktuuri arendamine ja selle mõju

5.5.1 Sotsiaalse infrastruktuuri kavandamise esmased maakasutuspõhimõtted ja nende mõju hindamine

Sotsiaalse infrastruktuuri arendamise all mõistetakse käesolevas peatükis üldkasutatavate hoonete, mänguväljakute ja külakeskuste arendamise mõjusid.

Sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks tegi sotsiaalvaldkonna teemarühm järgmised ettepanekud:  Kanepi lasteaia terve hoone peaks olema üldkasutatava hoone maa (mitte kasutada ärimaana)  Noortekeskuse asukohaks on Kanepi uus kultuurimaja  Rajada Põlgastes hooldekodu (sh parkla)  Külakeskused kavandatakse Põlgastes (olemasoleva laululava juurde rajatakse avalik juurdepääs ja parkla), Erastvere pargis, Soodomal (sh spordiplats, kiik ja vabaõhulava), Koigeras ja Lauriorus  Kanepi kultuurimaja juure rajatakse rula/uisuramp

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

60 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

Sotsiaalse infrastruktuuri arendamise mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale

Sotsiaalse infrastruktuuri arendamine tõstab üldiselt valla elukeskkonna kvaliteeti ning muudab valla atraktiivsemaks potentsiaalsetele uutele elanikele, mistõttu ettepanekutel on positiivne mõju. Teemarühmas tehtud ettepanekud toetavad kahe suurema keskuse sotsiaalsete teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste paranemist, samuti piirkondlikult külade arengut külaplatside reserveerimise läbi: külapeo- ja kiigeplatside arendamine soodustab külades kooskäimist ja ühistegevust, tugevdab kogukonna tunnet ja identiteeti ning on seeläbi positiivse mõjuga, toetades ka valla arengukavas toodud kogukonna tugevdamise eesmärki.

Tehtud ettepanekud arvestavad erinevate vanusgruppide vajadusi (lapsed, noored, eakad), pöörates enam tähelepanu noorte vaba aja veetmise võimaluste täiendamisele (noortekeskuse rajamine, rula-uisurambi ja ekstreemspordikeskuse rajamine) ning toetavad ka maakonnaplaneeringus toodud eesmärki: heade tingimuste loomine vastavalt vajadustele ja huvidele spordiga tegelemiseks. Hooldekodu kavandamine võimaldab vallas parandada sotsiaalhoolekandeteenuseid, mis on eesmärgina toodud valla arengukavas.

Sotsiaalse infrastruktuuri arendamise mõju looduskeskkonnale

Üldkasutatavate hoonete arendamise ettepanekutel ei ole strateegilisel tasemel looduskeskkonnale olulist mõju, kuna ettepanekud ei too kaasa senisest oluliselt erinevat maakasutuse intensiivsust. Külakeskuste kavandamise võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks (kasutamise suunamiseks) on soovitatav tagada antud aladele avalikud juurdepääsud ja parkimisvõimalused, prügikastid jms vajaminev infrastruktuur.

5.5.2 Lõplike sotsiaalse infrastruktuuri maakasutuspõhimõtete väljatöötamine

III teemarühma seminari ja juhtrühma seminari tulemustel tehti esmastesse ettepanekutesse järgmised parandused:  Külakeskuse maa reserveeritakse ainult Koigera külas (sh kiik), teistes külades kasutataks olemasolevaid platse ja olemasolevaid puhkealasid;  Spordiplatsid rajada Erastveres ja Kooraste Suurjärve ääres, Kanepi rula/uisuramp otsustati viia staadioni juurde.

Nimetatud ettepanekute mõjud langevad kokku eelpool toodud sotsiaalse infrastruktuuri arendamise mõjudega. Kuna läbivaadatud ettepanekud võtavad paremini arvesse valla erinevate piirkondade eripära, vastavad need konkreetsete piirkondade arengusuundadele ja –vajadustele.

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 61

SOTSIAALSE INFRASTRUKTUURI MAAKASUTUSPÕHIMÕTTED (olulisemate maakasutustingimustega)

 Üldkasutatavad hooned ja rajatised o Rajatakse uued üldkasutatavad hooned ja laiendatakse ning täiendatakse seniste üldkasutatavate hoonete funktsiooni: . Põlgaste hooldekodu . Kanepi lasteaed . Noortekeskus Kanepi kultuurimajas o Rajatakse mänguväljakud ja spordiplatsid: . Erastveres ja Kooraste Suurjärve ääres rajatakse spordiplatsid . Kanepi staadioni juures rajatakse rula/uisuramp  Külakeskused o Täiustatakse ja ehitatakse välja külapeo (kiige- ja lõkke-) platsid, varustades need avaliku juurdepääsuga ning parkimisvõimalusega: . Põlgastes, Erastveres, Koigeras ja Soodomal.

5.7 Loodus- ja keskkonnakaitse ning looduslike alade kasutamine

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele arvestada planeerimisdokumendi koostamisel erinevate keskkonnakaalutlustega, oluline rõhuasetus sealjuures on loodus- ja keskkonnakaitse kaalutlustega arvestamine.

Käesolevas dokumendis on keskkonnamõju hindamine toimunud kavandavate tegevuste lõikes ning iga peatüki juures on hinnatud looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Mõjude hindamise tulemusena on järk-järgult liigutud selliste maakasutuspõhimõtete ja -tingimuste suunas, millel puudub või on võimalikult väike negatiivne keskkonnamõju: olulise negatiivse mõjuga maakasutusettepanekud on kas jäetud kõrvale või on töötatud välja mõju vähendavad/vältivad leevendusmeetmed. Kuna looduskeskkonnakaalutlustega arvestamine on käesoleva planeeringu oluliseks osaks ning enamus kavandatavast arendustegevusest toimub looduskeskkonna (sh madala kasutusintensiivsusega põllu- ja metsamaa) arvel, toob käesolev peatükk kokkuvõtvalt välja eelpool esitatud kavandatavate tegevuste mõju looduskeskkonnale.

Elamuehituse kavandamine Elamumaade maakasutuspõhimõtete väljatöötamisel on lähtutud põhimõttest, et elamuehituse arendamine ei põhjustaks olulist negatiivset mõju kõrge loodusväärtustega aladele ega keskkonnakomponentidele (põhja- ja pinnavesi, välisõhk, pinnas). Reserveeritavate elamualade valikul on silmas peetud, et need ei kattuks kõrge loodusväärtusega aladega (nt. kaitsealad, kaitsealused üksikobjektid ja kaitsealuste liikide kasvukohad-elupaigad, vääriselupaigad). Käesolevas planeeringus on täpsustatud maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratletud rohevõrgustiku piire ning jälgitud, et kavandatavad elamualad ei kattuks

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

62 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne rohevõrgustiku koridoride ega tuumaladega. Rohevõrgustiku ulatuse ja hea seisundi säilitamine on oluline väga mitmesuguste loodusväärtuslike alade säilimiseks ja hea seisundi tagamiseks, kuna tugialad moodustuvad näiteks massiivsetest looduslikest aladest, kaitsealadest sh Natura 2000 aladest, looduskaitsealustest ja väärtuslike objektide (väikealade) kogumikest ja muudest keskkonnakaitseliselt väärtustatud aladest. Rohevõrgustiku koridorid moodustuvad maastiku joonelementidest ja toetavad ökosüsteemide ja liikide kaitset, samuti nende ökoloogilist funktsioneerimist ja terviklikkust. Koridorid võimaldavad nii taime- kui ka loomaliikidel (aga ka konkreetsetel isenditel) jõuda ühelt tuumalalt teisele.

Elamumaade arendamisel on arvestatud ka piirkondlikke eripärasid ning maastikulist omapära, alade atraktiivsust ning sellest tulenevat arendussurvet. Elamuehituse maakasutuspõhimõtete seadmise juures on arvestatud sellega, et järvede kallastel säiliksid maksimaalsed avaliku kasutamise võimalused ja kalda- ala säiliks senise avatuse/metsasuse ning säiliks Natura hoiualadena kaitstavate järvede-jõgede hea seisund. Piirkondlikult on Kooraste, kui suurte metsamassiivide ja madala asustustihedusega ala, määratud piirkonnaks, kus ei toimu intensiivset arendustegevust.

Puhke- ja virgestusmaade arendamisel on sarnaselt elamumaade arendamisega jälgitud piirkonniti arendamise intensiivust ning avaliku kasutamise võimaluste säilitamist. Piirkondlikult on Kooraste-Jõgehara määratud alana, kus on eelistatav looduslähedaste ja keskkonnasõbralike puhkevõimaluste pakkumine, valla teistes osades tuleb puhkealade arendamisel jälgida alade koormustaluvust. Puhke- ja virgestusalade reserveerimisel on lähtutud ekstensiivsest arendamisest, et kasutussurve ei langeks ainult vähestele määratletud aladele ning reserveeritud valla erinevates osades avalikult kasutatavad ujumis- ja telkimiskohad ja asulate juures puhkealad. Kõrge puhkeväärtusega piirkondade sidumiseks ning ekstensiivseks kasutamiseks reserveeritakse vallas avalikult kasutatavad kergliiklusteed ja matkarajad, mis soodustavad ka Üleriigilises planeeringus Eesti 2010 toodud eesmärgi täitmist: looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine ja looduslähedase rekreatsiooni võimaldamine.

Äri- ja tootmismaade arendamise üheks oluliseks arendamise põhimõtteks on see, et tootmisest ei tohi tuleneda olulist negatiivset keskkonnamõju, mistõttu on tootmismaade arendamisel võetud aluseks olemasolevate tootmisalade laienemine, kus oleks võimalik välja ehitada vastavad vajalikud infrastruktuurid (nt. reoveesüsteemid, et kaitsta pinnast ning pinna- ja põhjavett). Sarnaselt elamumaade arendamise on tootmismaade reserveerimisel jälgitud, et alad ei kattuks kõrge loodusväärtusega aladega, sh rohevõrgustikuga. Tootmisest tuleneva võimaliku mõju vähendamiseks ja vältimiseks on välja töötatud maakasutustingimused (nt. kaitsehaljastus, tootmise iseloomu määramine, tehnovõrkude väljaehitamise tingimus). Ärimaade arendamine toimub eelkõige kõrvalfunktsiooni kaudu, ei kaasne ärimaade arendamisega eraldiseisvalt olulist keskkonnamõju.

Teede ja tehniliste infrastruktuuride arendamise ettepanekud toimivad suures osas teiste valdkondade arendustegevuste leevendusmeetmetena (nt. elamualade ja tootmisalade varustamine terviklike infrastruktuuridega; puhkealade juurde parklate reserveerimine) ning nende rajamine vastavalt kehtestatud õigusaktidele aitab säilitada looduskeskkonna seisundit (nt. pinna- ja põhjavett, pinnast). Teede arendamisega kaasneva liikluskoormuse suurenemise kompenseerimiseks ja keskkonnasõbralikuma liikumisviisi võimaldamiseks arendatakse välja kergliiklusteed.

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 63

Sotsiaalse infrastruktuuri arendamisega olulist strateegilist maakasutuse intensiivsuse muutust ja olulist keskkonnamõju ei kaasne.

5.8 Mõjude omavahelised seosed ja kumulatiivsed mõjud

Üldplaneeringuga kavandavatel tegevuste mõjud on sageli omavahel seotud ning tegevuste mõjud on kumulatiivsed. Kumulatiivseid mõjusid on otstarbekas käsitleda järgmiste teemade kaupa:  Mõju looduskeskkonnale: looduskeskkonnale avalduv mõju on kokku võetud peatükis 5.6. Kuna maavaldades toimub arendamine eelkõige looduskeskkonna ja seni madala kasutusintensiivsusega põllu- ja metsamaa arvel, on paljude kavandatavate tegevuste mõju ilma leevendusmeetmete kumulatiivselt negatiivne. Planeeringu käigus välja töötatud leevendusmeetmete rakendamisel looduskeskkonnale olulist negatiivset mõju ei avaldu. Teatud kavandatavate tegevuste ja väljatöötatud tingimuste mõju on kumulatiivselt positiivne: nt rohevõrgustiku alade laiendamine ja elamuehituse-tootmise arendamine rohevõrgustiku aladest väljaspool.  Mõju sotsiaalsele elukeskkonnale ja heaolule: planeeringuga kavandatavatel erinevate valdkondade tegevustel on kumulatiivselt positiivne mõju kvaliteetse elukeskkonna tekkimisele ja heaolu kasvule. Erinevate valdkondade arendamise juures on pidevalt arvestatud teiste valdkondade arengu- ja ruumivajadustega, mistõttu väljatöötatud lahendused on üksteist vastastikku toetavad ning koosmõjus tõstavad valla elukvaliteeti;  Mõju tervisele: kavandatavatel tegevustel on kumulatiivselt positiivne mõju inimese tervisele läbi erinevate valdkondade arendamise: kergliiklusteede ja puhkealade arendamine soodustab sportimist ja vaba ja veetmist looduses, kergliiklusteede arendamine soodustab keskkonnasäästlikumate liikumisviiside kasutamist; tootmisalade arendamise puhul eelistatakse sellise tootmise arendamist, mille mõju (müra, vibratsioon, teised häiringud) ei ulatu hoonest väljapoole;  Mõju kultuurilis-ajaloolisele keskkonnale: planeeringulahendus seab tingimused kultuurmaastike ja miljööväärtuslike alade ning objektide säilimiseks, mistõttu on mõju kumulatiivselt positiivne, arvestades kõrgemalseisvates arengudokumentides sätestatud tingimustega ning töötades välja omapoolsed tingimused (eelkõige elamuehituse tingimused);  Mõju majanduslikule keskkonnale: erinevate majanduslike otstarbega maade arendamine (tootmiseks, teeninduseks, põllumajanduseks) ning seda toetava infrastruktuuri ning teede arendamisel on majanduslikule keskkonnale kumulatiivselt positiivne mõju. Majanduskeskkonnale on positiivne mõju ka elamumaade arendamisel, mis soodustab valda elama- ja tööleasumist.

5.9 Leevendusmeetmed ja seire

Käesolevas planeeringus on käsitletud leevendusmeetmetena kõiki väljatöötatud maakasutustingimusi, mis täiendavad maakasutuspõhimõtteid. Maakasutustingimused toimivad eelkõige valitud arengusuunal negatiivset keskkonnamõju vältivate või vähendavatena, võimaluse korral ka positiivset mõju suurendavatena. Kõikide kavandatavate tegevuste olulisemad maakasutustingimused on välja toodud eespool vastavates peatükkides 5.1-5.5, kus iga valdkonna lõpus on esitatud lõplikud maakasutuspõhimõtted koos neid toetavate olulisemate maakasutustingimustega.

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06

64 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne

Planeeringu elluviimise juures on oluline lähtuda väljatöötatud maakasutuspõhimõtetest ja –tingimustest, mistõttu planeeringu seire sisuks on tagada vallas kavandatu vastavus nimetatud põhimõtetele ja tingimustele.

Kanepi Vallavalitsus Töö nr. 805/06 2009

Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 65

6 Kokkuvõte

Käesoleva üldplaneeringu protsessi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eesmärgiks on kajastada samaaegselt nii planeerimise protsessi kulgemist kui esitada planeerimisprotsessiga tihedalt seotud keskkonnamõju hindamise tulemused.

Kanepi valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati 20.aprillil 2006 määrusega nr 18. Planeeringu esimese etapina toimus 2006.a. teises pooles lähteandmestiku kogumine ja tugiplaani koostamine. Planeerimisprotsessi tööseminarid viidi läbi 2007.a. kevadel, kus selgitati välja valla üldised arengusuunad ning töötati välja valdkondade maakasutuspõhimõtted ja –tingimused. Paralleelselt planeerimisprotsessiga toimus pidevalt keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille tulemusena kujunesid lõplikud maakasutuspõhimõtted ja –tingimused.

Planeeringu töörühmadesse kaasati laiapõhjalise huvide esindatuse tagamiseks erinevate valdkondade esindajaid erinevatest eluvaldkondadest ja tasanditelt (vald, maakond, regioon). Seminarides osalemine oli aktiivne. Laiema avalikkuse kaasamiseks korraldati planeeringu vahe-etappides avalikke arutelusid, mille eel oli huvitatud isikutel võimalik tutvuda ka seniste etappide tulemustega.

Planeerimisprotsessis kujunesid Kanepi valla arengu seisukohast olulisemateks teemadeks elamumaade arendamine ning puhke- ja virgestusmaade ning kergliiklusteede arendamine. Vastavalt üldiselt üksikumale tasemele liikudes valiti protsessi käigus antud valdkondades enam positiivset mõju omavad arenguvariandid ning töötati jooksvalt välja valitud arenguvariandi puhul võimalikku ilmnevat negatiivset keskkonnamõju vältivad ja vähendavad ning positiivset mõju suurendavad maakasutustingimused. Maakasutustingimusi käsitletaksegi antud KSH aruandes leevendusmeetmetena. Sellise järk-järgulise hindamise tulemusena on jõutud planeeringulahenduseni, millel maakasutuspõhimõtete ja –tingimuste järgimisel puuduvad olulised negatiivsed mõjud.

Keskkonnamõju hindamise protsessi juures peeti pidevalt silmas kõrgemalseisvate arengu- ja planeerimisdokumentide eesmärke, samuti loodus- ja keskkonnakaitse eesmärkidega ja seadusandlusega arvestamist.

Kanepi Vallavalitsus 2007 Töö nr. 805/06