KOORASTE Lühimeenutusi Möödanikust

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

KOORASTE Lühimeenutusi Möödanikust KOORASTE Lühimeenutusi möödanikust Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on küla vallasisene territoriaal- üksus. Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Küla elanikkond tegeleb harilikult põllumajanduse, metsanduse või kalandusega, kuid käiakse ka tööl väljaspool küla. Küla elanikud valivad küla- vanema, kelle staatuse kehtestab vallavolikogu. 2011. aasta rahvaloenduse and- meil loendati Eestis 4438 küla, nendest üks on Kooraste küla. Küla sidemed valla- ga on väga tihedalt põimunud, mistõttu uuringutes käsitletakse küla peaasjalikult valla orgaanilise, lahutamatu osana. Eriline tänu Urmas Kivirannale, Tiiu Leppikusele, Tõnis Hircshonile, Pille Tabale, Liidia Vildele ja Mai Silmale. Tänud mitmesuguste materjalide (sh fotod, antud intervjuud jt) ja soovituste eest Milvi Hirvlaane, Aavo Hõbe, Leida Hõrak, Lembit Jurs, Andres Kivirand, Katrin Kruusamäe, Elve Kuld, Evald Kull, Maie Krukov, Bernhard Külv, Erik Nigola, Eve Oja, Maido Puna, Priit Raudsepp, Rain Rekker, Asta Scheyer, Hilja Sool, Jakob Tagel, Erna Teesalu ja Valdo Valper. ISBN 978-9949-81-598-2 Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust Kooraste Meil tulijat tervitab järvedest kee ja Otepää kuplitelt Kastumäe torn. Taamal laialt looklevad, ristuvad teed, ees Hirvesaar ehteis – see Suurjärve pärl. Käib kitsas õuerada laia ilma, mis kannatus on kaduv ehavalu – kuis minnes sume sillerdus jäi silma, täis kurbust pisarlaugne kasesalu. Siit ikka mindud, viidud, võõra võetud, kel kalmudes seiskunud aegade kell. Kadunud kojad muremulda maetud, kestab mälestus lastes- murtud ja hell. Kaunis Kooraste park, me kohtumispaik, lõke kesk kaskede, lehiste värve. Kõrgustes kangastub kurb-igatsev laik – justkui lapsena jälgin jäätuvat järve. Hetkeks oleme rõõmsad, hingelt suured - andestame hüdrale, kes meid neelas. Kaduvikku kaovad sugupuu juured, kased veel kohavad koduses keeles. Koorastes, mai 1976 3 Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust Sisukord Austatud lugeja ........................................................................................................5 1. Vanimad inimasustuse jäljed ja Kooraste esmamainimine ................................8 2. Mõisaajast omariiklusse: olud, haridus ja isiksused ........................................12 Mõis, mõisnikud ja olme .................................................................................... 12 Kooraste valla teke, sündmused ja arengud ...................................................... 21 Kool ja haridus ................................................................................................... 27 3. Kooraste Eesti Wabariigi ajal ............................................................................ 31 Talumajandus ..................................................................................................... 31 Isamaalisus, kaitsetahe ja kooliharidus .............................................................. 32 Kirjandus ja teadus ............................................................................................ 41 4. Kaotatud omariiklus. Lühimeenutusi okupatsiooniaastatest .......................... 47 Okupatsioonid. Suvesõda .................................................................................. 47 Deporteeritud uusasukad .................................................................................. 51 Sundkollektiviseerimine. Kolhoosielu ................................................................54 Vastupanuliikumine ...........................................................................................68 Haridus ja eneseteadvuse kasv .......................................................................... 71 Taidlus ................................................................................................................75 5. Lühimeenutusi taasiseseisvumise aastatest ....................................................80 Ettevõtlus ja majandamine ................................................................................80 Uuenemisaastad ühis- ja seltsitegevuses ning ehituses ....................................84 6. Kohalikku loomingut ....................................................................................... 101 Lõppsõna ............................................................................................................. 107 Kirjandus ..............................................................................................................108 Lisa 1. Kooraste mõisa omanikud ja tehingud .....................................................109 Lisa 2. Kronoloogia ............................................................................................... 111 Lisa 3. Kümme põlvkonda Tabasid 17. – 21.sajand ..............................................115 Lisa 4. Pildigalerii (juured Koorastes) ...................................................................116 Lisa 5. Kooraste valla talundid (seisuga 1940) ..................................................... 122 4 Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust Austatud lugeja Eestlase eneseteadvus on aastasadade jooksul pidevalt arenenud ning eestlane on kasvanud väärikaks isiksuseks. Oleme saanud maailma kultuurrahvaks. Eestlaste juured on maal, just taludest on kasvanud meie kultuuri-, haritlaste- ja teadlasaristokraatide dünastiad, võime neid nii nimetada. Olen alati väga tähtsaks pidanud nende isiksuste sugupuude ülesleidmist ja nende töö väärtus- tamist läbi meile jäetud pärandi uurimise ja tutvustamise kaudu. Koorastega olen seotud 60 aastat, alates 1957. aastast, mil tegin esimese rattamatka marsruudil Antsla – Urvaste – Kooraste – Otepää. Seejärel olen olnud tunnistajaks sellele, kuidas on muutunud siinne elukeskkond ja vahetunud elanikkond aastakümnete jooksul. Tundsin toona paljusid inimesi isiklikult ning tunnen ka praegu enamuses siin elavaid asukaid. Aastate jooksul olen põlisasukatelt kogunud mitmeid meenutusi, tähelepanekuid ja hinnanguid, mis lausa ootasid kirjapanemist. Tekki- nud soov sai tegelikkuseks: kokku on kogutud Koorastega seotud olulisemad materjalid ja lõpuks ka paberkandjale talletatud, sh säilitatud e-kirjutise kujul koduleheküljel. Eestlasele on alati olnud tähtis vabadus, oma maa ja rahva saatus. Sellest ka isamaalisus, oma riigi, kodu ja pere kaitsmise tahe – meis kujundatud põhiväärtuste eest võitlemine. Tänastes muutuvates oludes polegi nii kerge maailma avalikkusele selgitada, mis toimus meil okupatsiooniaastatel, miks oli meil vastupanuliikumine, metsavendlus või miks võideldi võõras mundris. Meie taasiseseisvumine ise annab vastused paljudele küsimustele. Minu eesmärk Kooraste möödaniku kirjapanemisel oli mõneti lihtsam, sest Kooraste esmamainimise 500. aastapäevaks ilmus raamat „Kooraste. Killukesi möödunud aegadest“. Koostaja Tiiu Leppikus. Trükk: Paar OÜ, 2011. /8/. Olen püüdnud vältida eelnimetatud väljaande materjale ja seal kirjapandut. Põnev oli leida ise midagi uut või teha olemasolevatele materjalidele täiendusi. 2011.aastal ilmunud Kooraste raamatu kaanefotol on Kooraste Suurjärv ja Hirvesaar. /Foto erakogust/ 5 Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust Ajalooõpetaja ja raamatu koostaja Tiiu Leppikus. (2011). /Foto Kooraste koduleheküljelt, Maanus Hass/ Antud uues kogumikus on eriline koht fotodel, sest üks pilt räägib sageli rohkem kui paarsada sõna. Kahjuks jätab enam kui pool sajandit tagasi tehtud fotode kvaliteet mõnikord soovida, kuid eks seegi iseloomusta oma aega. Mitmed fotod pärinevad Internetist, genist, muuseumidest, neid on saadud erakogudest, väljaandest: Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad. Toimetanud A.Leetmaa ja J. Andreller. Kirjastus „Sõna“ Pärnus, 1938, kuid enamus fotodest alates aastast 2000 on minu enda tehtud. Ajaloolane Milvi Hirvlaane ja arheoloog Lembit Jaanits Genealoogiahuviline Priit Raudsepp ja TÜ professor Rein Ahas. /Fotod Internetist/ 6 Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust Kooraste vanima ajaloo, ennekõike kalmete uurimisega on seotud arheoloogid Lembit Jaanits ja Silvia Laul, Kanepi üldajaloo uurimise ja kirjapanemisega ajaloolane Milvi Hirvlaane, Kooraste järvistut on uurinud professor Rein Ahas, isikute põlvnemislugusid arhiivide varal Priit Raudsepp ning metsavendlust on käsitlenud teleajakirjanik Rein Järlik ja koduloolane Heljo Saar. Oluline koht on mitmete kohalike vanemate inimeste meenutustel ja ütlustel. Väärtuslikku materjali Kooraste kooli- elu kohta on kirjasõnas ja fotodel jäädvustanud koduloolased Robert Taba ja Liidia Vilde, rahvamaja tegevuse kohta Hele-Mall Türna ning tänase Kooraste külaelu kohta Urmas Kivirand, Tiiu Leppikus, Tõnis Hircshon jt. Aastatega nende materjalide väärtus aina kasvab, eriti ajaloolaste ja kodu-uurijate jaoks. Loodan, et see väike meenutuste raamat on huvitav lugemine eelkõige neile, kes praegu elavad Koorastes või kelle juured on siin. Arusaadav, et ühe küla kohta käiv materjal on lausa ammendamatu, mistõttu on mõistetav, et siin kirjapandu on vaid ühe inimese vaade ja nägemus, mida antud hetkel on tähtsaks peetud. Seetõttu ongi just selliseks kujunenud käesolev kogumik Kooraste kohta. Tänan teid kõiki: Rein Ahas, Maanus Hass, Tõnis Hircshon. Milvi Hirvlaane, Aavo Hõbe, Leida Hõrak, Lembit Jurs, Andres Kivirand, Urmas Kivirand, Elve Kuld, Evald Kull, Maie Krukov, Bernhard Külv, Tiiu Leppikus, Karine Mandel, Andi Normet, Peeter Raudsepp, Priit Raudsepp, Rauno Rüütli, Asta Scheyer, Mai Silm, Hilja Sool, Pille Taba, Jakob Tagel, Erna Teesalu, Valdo Valper, Liidia Vilde jt, kes te andsite käesoleva kogumiku tarvis häid ideesid, oma fotosid, aga ka muid materjale. Mõned inter- vjueeritavad soovisid
Recommended publications
  • 2012 Aastaraamat
    AASTARAAMAT Yearbook 2012 Sisukord Content 2 Koos suudame rohkem | Together we can achieve more 4 Uus rahastamisperiood ja uued ootused | New financing period and new expectations 6 Sihipärane töö tõi hea tulemuse | Focused work and good results 8 Taotlejate nõustamine tõuseb enam fookusesse | Counselling for supporters as a central issue 10 Mis on KIK? | What is EIC? 11 Uued jõud KIK-i juhatuses | New powers on the Board 12 KIK aastal 2012 | KIK in 2012 14 Rahastamistaotluste hulga kasv | Numbers of grant applications grow 16 Kompetentsus tagab edu | Competence guarantees success 18 Sisemine efektiivus on tõusuteel | Growth of efficiency 19 Kvoodimüügi jätkuv edu | Continuing success in emissions trading 20 Keskkonnateadlikkus | Environmental awareness 24 Looduskaitse | Nature protection 28 Veemajandus | Water management 32 Jäätmekäitlus | Waste management 36 Energeetika ja atmosfääriõhukaitse | Energy and protection of ambient air 40 Keskkonnakorraldus ja maapõu | Management of environment and the Earth’s crust 42 Keskkonnajärelevalve ja -seire | Environmental monitoring and survey 44 Metsandus | Forestry 46 Kalandus | Fishery 48 Maakondlik | Regional 50 Kokkuvõtlikud finantsaruanded | Financial reports 54 Audiitori kinnitus | Independent auditors´ report 2 AASTA TEGEVUSARUANNE Koos suudame rohkem Together we can achieve more Umbes 12 kuud tagasi KIK-i eelmisesse aastaraamatusse eessõna kirjuta- des rõõmustasin selle üle, et euroraha jagamine oli õnnestunud sujuvalt ja tõhusalt käima saada. Ega kellelegi ei meeldi oma sõnu süüa, mistõttu mul on eriti hea meel, et tookordsed kiidusõnad olid igati põhjendatud: kui 2011. aastat võib väljamaksete poolest nimetada väga heaks, siis 2012 on ära teeninud epiteedi „suurepärane”. Nende kahe aasta jooksul maksti kokku välja üle 300 miljoni euro, mis on omakorda peaaegu pool kogu summast, mis meil aastatel 2007–2013 EL-i eelarvest keskkonna heaks kasutada on.
    [Show full text]
  • Võistluskeskuse Lisainfo Eng
    ADDITIONAL INFORMATION OF KOPRAKARIKAS 12-14.08.11 COMPETITION CENTRE The competition centre of Koprakarikas will be in the same place in Kanepi parish near Kooraste village for all three competition days. There is ridge that consists of 10 lakes and the centre will be by the biggest lake of the ridge – lake Kooraste Suurjärv. Some more lakes you will see at the competition terrain. Couple days ago Kooraste village celebrated it’s 500th anniversary and celebrations took place in the same place as our competition centre. Facts about lake Kooraste Suurjärv: area 39,4 ha, deepest point 21,4 m small island is Hirvesaar (0,2 ha) In the competition centre will be very good conditions for camping by the lake. Catering will be organised, there is place for campfire and sauna by the lake. NB! Swimming is strictly recommended in places that are for swimming, because the lake is deep and shores are steep. ARRIVING From the North-Estonia or Tartu side the best way to arrive is through Otepää. From Otepää you should turn to Kanepi and from Kaagvere turn right to Kooraste. Bus will be organised from Põlva and Võru, information will be on http://kobras.polvamaa.ee/ ENTERTAINMENT PROGRAMME AFTER COMPETITION August 11.-14, in Põlva the Festival of New Age. Info and timeschedule http://uueajastufestival.ee/ August 13, concert of Bonzo in Mooste manor at 20.00 http://www.moostemois.ee/ August 13, Day of Kõlleste Parish with Barbecue Chamionship of Põlva County. Begins at 12.00 and lasts 7 hours, Krootuse http://www.kolleste.ee/index.php?id=17 August 13, the Market Saturday in the Road Museum.
    [Show full text]
  • KANEPI KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu
    KANEPI KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu Uiakatsi järv hääd kätt ja Koorastõ Suurjärv. KANEPI KIHLKUND 2 KANEPI OM VÕROMAA VÄHÄMBIT KIHLKUNDÕ. Suurust om täl päält 370 km . Kihlkunna naabri Võromaa küle pääl omma Põlva ja Urvastõ. Tõõnõ külg jääs vasta Tarto- maa Otõmpää (Otepää) ja Kamja (Kambja) kihlkundõ. Umaette kihlkund tetti Kanepist Roodsi kuninga Karl XI käsükiräga 1675. aas- tagal. Põlva, Otõmpää ja Urvastõ kihlkunna veere panti üttekokko. Põha-Võromaa olõssi ku uma pinnamoodu poolõst nigu veitkene vigurinõ, a sis jälki parralt tõsinõ. Nii ku timä ineminegi, kinkast kimmähe ei tiiä, kost täl nali pääle nakkas ja kunas miil hallõs lätt. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ KANEPI VAI KANAPÄÄ? Kanepi nimme om kirotõt mitund muudu: Kannapieza 1582, Cannebkyllo 1638, Cannapaeh 1750, Kanapää 1868, Kanepi 1925. Saksa keelen naatigi tarvitama Kannapäh nimme. Peris vana nimi om olnu Kanõpitsa vai Kanõpistõ. Saksa keele perrä tull nallakas nimi ka maarahva kiilde. Seo ilma aigu või viil kuulda, ku mõni ütles: «Tulõ minnä Kanapäähä.» Kanepit teedäs laembalt ku kihlkunna keskpaika. Siin om ütenkuun kõik inemiisile aost aigu tähtsä paiga – kuul ja kerik, seldsimaja ja poodi, vana kalmuaia. " KOORASTÕ om kihlkunna edelänukan. Koorastõ mõisa (Kors) oll olõman jo 1511. aastagal. Koorastõ vald oll inne viimäst sõta kihlkunnan kõgõ suurõmb vald. Tan om hulga ilosit järvi ja suurõ mõtsa. PÕLGASTÕ jääs Kanepi-Puskaru-Põlva tii viirde. Edimäst kõrda om säänest kotust nigu Poelcks nimmat 1628. aastagal. Tuu võidsõ olla Põlgastõ mõisa, midä parhilla tundas hoobis Lahe nime all. A esiki muistidsõl aol elli Põlgastõ nukan inemiisi – vana Juudaliina kalmõ omma tuu tunnismärgis.
    [Show full text]
  • 14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator
    Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht JAANUAR 2020 NR 1 (146) 14. jaanuar oli taliharjapäev Põlvamaal jagati kultuuri-, spordi- ja terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG preemiaid ka Kanepi valda igas külas“ koordinaator. korraldas esmakordselt Põlvas Eesti Johanson, kelle meelisharrastus Elutööpreemia kultuuris pälvis karikavõistlused batuudihüpetes ja on tõukerattasport. Põlvamaa Ene Mähar ning spordis Enno Toss. topelt trampetihüpetes ning esines spordi sõber on Maratonsport OÜ Aasta tegija kultuuris on edukalt rahvusvahelisel võistlusel (juhataja Hillar Zahkna). Triinu Laan Moostes toimunud FINCUP 2019. Tunnustuse võttis Põlvamaa terviseedendaja on Eesti Filharmoonia kammerkoori vastu klubi eestvedaja Karin Joala. orienteerumisklubi Põlva Kobras, muusikalise lavastuse „Suidsu- Aasta meessportlane on käsipallur sannasümfoonia“ paigapealse projekti- Henri Sillaste, naissportlane aasta tervisesõbralikum organi- juhtimise ja „Suidsusannapääva“ orienteeruja Annika Rihma, aasta satsioon Mooste mõisakool. projekti eestvedamise eest. meesseenior orienteeruja Tõnu Aasta tervisetegusid oli kaks – Põlva Aasta tegija spordis Martin Luts, Põlvamaa aasta tegija spordis on Nurm, naisseenior orienteeruja kooli esimesed olümpiamängud Kanepi Streetball korraldaja. Martin Luts kogukonna aktiivse Saima Värton, aasta noormees ning Lootospargi staadioni reno- käimalükkamise, oskusliku vaba- spordis käsipallur Alfred Timmo, veerimine. Põlvamaa kultuuripärliks kuulutati 2019. aasta on lennanud linnu- tahtlike meeskonna kaasamise aasta spordineiu
    [Show full text]
  • Kanepi Teataja Mai.Cdr
    MAI 2011 • Nr 3 (70) • Hind 0.13 € Vallavanema veerg Hea vallarahvas! Kevadtööde hooaeg on käes. Koristustalgud kodudes käi- mas ja tore, et palju inimesi on Teeme ära talgulistega ühinemas. Kõige rohkem kevadet on kindlasti Kanepi Aiandis, kelle lilleilu jätkub lisaks Kanepile ka mujale Eestimaale. Ringi sõites on näha, et meie valla põllu- meestel on suures osas maad haritud ja vili külvatud. Gümnaasiumilõpetajatel on eksamite aeg käes, ka teis- tel õpilastel tuleb pingutada heade tulemuste nimel. Meie lasteaedades ja kodudes on praegu Kanepi gümnaasiumi püsimajäämiseks järeltuli- jad kasvamas. Sügisel avame Põlgastes uue lastehoiu rüh- Gümnaasiumiõpilased eksamil ma. Kanepi vald teeb jät- kuvalt kõik, et lastel ja noor- tel oleksid võimalused kasva- miseks, arenemiseks ja õppi- miseks oma koduvallas. Kanepi Gümnaasiumi püsimajäämisest Suveplaanide tegemiseks on õige aeg, ka vallas toimu- vatest ettevõtmistest soovitan Maakonnas on viimastel pi kool tuleb säilitada güm- õpilastel peab olema või- tab, kes Kanepi gümnaa- dust andvatesse ülikooli- osa võtta. Meie valla elanikke aastatel õpilaste arv kõikides naasiumina. Sündide arv malus omandada kesk- siumi on lõpetanud, saavad desse 80 protsenti lõpe- puudutab otseselt kaks näda- koolides vähenenud. Uue, vallas näitab stabiilsust, see- haridus Kanepis. Muidugi ei ka siit konkurentsivõimelise tanutest, haridusteed jätkasid lat kestev sõjaline õppus äsjavalminud maakonna ga ka õpilaste arv jääb sta- suuda me riigieksamite hariduse. Järgmise astme ka ülejäänud . Kevadtorm 2011. Emade- arengukava järgi säilib tule- biilseks. Õppebaasi ja õppe- tulemuste poolest võistelda koolidesse saadakse sisse Soovitan julgelt õpingute päeval, 8. mail kell 12 tulge vikus kaks gümnaasiumi: tingimuste loomiseks oleme Tartu mainekate gümnaa- sama edukalt või isegi jätkamist Kanepi gümnaa- kuulama Kaitseväe puhk- Põlvas ja Räpinas.
    [Show full text]
  • ÜP Lähteseisukohad Ja KSH
    Versioon 13 - 11 - 2018 /// TÖÖ NR 3135/18 Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 3135/18 Tartu-Kanepi 2018 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu ja KSH projektijuht Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 5 2. KANEPI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ................... 5 2.1. Kanepi valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .............................. 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ....................................... 5 2.3. Kanepi valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused .......... 10 2.4. Ametkondade seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks .......................................................................................... 10 2.4.1. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ....................................... 11 3. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ............................................................... 12 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .............. 12 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ..................................................... 14 3.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ......................... 14 3.2.2. Sotsiaalne keskkond ................................................................
    [Show full text]
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • Kanepi Valla Üldplaneering 3
    Versioon 17 / 0 8 /2020 KANEPI VALLA /// TÖÖ NR 3198/18 ÜLDPLANEERING EELNÕU 2020 Kaanefoto: Veskimõisa järv, Uku-Kaarel Metspalu Kanepi valla üldplaneering 3 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ................................................................................ 6 1.1. Ruumilise arengu vajadused ................................................................................. 6 1.2. Valla väärtused ...................................................................................................... 7 1.3. Kanepi valla visioon ............................................................................................... 7 2. Kanepi valla ruumilise arengu põhimõtted .................................................................. 9 3. Kanepi maa- ja ruumikasutuse määramine ................................................................ 11 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................. 11 3.2. Tiheasustusega alad ............................................................................................ 12 4. Kavandatav maakasutus juhtotstarvete lõikes .......................................................... 13 4.1. Äri- ja teenindusettevõtte ning kaubanduse maa-ala (Ä) .................................... 13 4.2. Ühiskondliku hoone maa-ala (Ü) ......................................................................... 14 4.3.
    [Show full text]
  • Kanepi Vallavalitsus
    Kanepi Vallavalitsus KANEPI VALLA ÜLDPLANEERINGU PROTSESSI JA PLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE OÜ Hendrikson & Ko Kanepi vald Raekoja plats 8, Turu 2 51004 TARTU 63101 Kanepi alevik Tel 740 9800, faks 740 9801 Põlvamaa [email protected] Tel 797 6310, faks 797 6312 www.hendrikson.ee [email protected] www.kanepi.ee Kanepi 2009 Kanepi valla üldplaneeringu protsess ja KSH aruanne 3 Sisukord SISUKORD ............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 5 1 ÜLEVAADE ÜLDPLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST ...................................................................................................................................... 7 1.1 ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK JA SISU ............................................................................................... 7 1.2 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ................................................. 7 1.3 ÜLDPLANEERINGU JA KSH OSAPOOLED .......................................................................................... 8 1.4 ÜLDPLANEERINGU ALUS .................................................................................................................. 9 1.4.1 Üldplaneeringu õiguslik taust .................................................................................................
    [Show full text]
  • 21. Oktoober 2017 Loodi Uus Kanepi Vald Lusikapidu Kanepi Vallas 2019
    Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht OKTOOBER 2020 NR 10 (155) 21. oktoober 2017 loodi uus Kanepi vald Lusikapidu Kanepi vallas 2019. aastal sündinud lastele VALLAVANEMA VEERG koos vanematega Eelmisel aastal sündis meie valda 48 kolmele tüdrukule. Edith Oppar. Väikseid vallakodanikke beebipüree. Lapsed kasutasid võimalust uut ilmakodanikku. Poisse sündis 22 Tavaliselt on Kanepi vald uute ja nende peresid tervitas vallavanem kõndida murul või lausa joosta. ja tüdrukuid 26. Tüdrukute hulgas oli ilmakodanike auks pidu korraldanud Piret Rammul. Iga laps sai Kanepi Teade nendele peredele, kes ei saanud ka üks paar kaksikuid. Kõige rohkem kevadel. Aga tänavune kevad oli valla poolt kingiks hõbedast lusika ja selle peol osaleda: lapse hõbelusika on lapsi sündinud märtsikuus ja teistsugune, mistõttu lükkus see vanemad said turgutava teesegu. saab kätte vallamajast sekretäri juurest detsembrikuus – mõlemal juhul seitse vastuvõtt sügisesse. Neljapäeval, 01. Pärast ametliku osa lõppu said vanemad vallamaja lahtioleku aegadel. beebit. Kõige vähem juulis, vaid üks oktoobril olid Kanepi Seltsimaja omavahel jutelda - jagada oma rõõme ja Loodame, et aastal 2020 sünnib Kanepi laps ning jaanuaris ja septembris – välialale kutsutud kõik aastal 2019 ehk ka pisut lapsekasvatamise muresid. valda veel rohkem uusi ilmakodanikke, kummaski kuus kaks beebit. Lastele sündinud beebid koos vanematega. Meie väikeste päevakangelaste ja nende kelle auks saab sama toreda vastuvõtu olid leitud väga ilusad nimed. Eesnime Kohale tulid 26 pisikest poissi-tüdrukut perede jaoks oli ilm justkui tellitud: korraldada! Alanud sügis on hellitanud meid kõige levinumad algustähed on R, ja nende emad-isad. Kohaletulnuile suurepäraselt päikesepaisteline ja soe. mõnusate sügissoojade ilmadega. A ja K vastavalt kaheksal, seitsmel esinesid Kanepi Gümnaasiumi Lapsevanematel oli väga tore istuda Samas on meid ikka hirmutamas ja kuuel korral kasutamist leidnud.
    [Show full text]
  • KORRALDUS Tallinn 31.08.2020 Nr 1.1-15/20/1 COVID-19 Leviku
    KORRALDUS Tallinn 31.08.2020 nr 1.1-15/20/1 COVID-19 leviku tõkestamiseks liikumisvabaduse piirangu kehtestamine Võttes aluseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lg 5 p 3, Terviseameti peadirektori 18.05.2020 käskkirja nr 1.1-1/20/28 „23. aprill 2010 käskkirja nr 1-1.1/71 "Nakkushaiguste erakorralisest sündmusest teavitamise kord ja epideemiatõrjeks valmisoleku tagamine" muutmine“ p 1 ja arvestades sellega, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik on tõusuteel ja üritus „WRC Rally Estonia 2020“, mis toimub ajavahemikul 04.09–06.09.2020 Lõuna-Eestis, võib COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut negatiivselt mõjutada, otsustan inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks: 1. Kehtestada üritusel „WRC Rally Estonia 2020“, mis toimub ajavahemikul 04.09–06.09.2020 kõikidele isikutele, kellel puudub nimetatud ürituse ametlik rallipass või luba, liikumisvabaduse piirangu keeluga viibida ürituse „WRC Rally Estonia 2020“ toimumise kõikide piirkondade kiiruskatsete perimeetrites järgmiselt: 1.1. Shakedown: ajavahemik: 03.09.2020 kella 12.00-st kuni 04.09.2020 kella 15.00-ni; koht: Sulaoja-Abissaare-Pikareinu-Krüüdneri-Maaritsa; 1.2. Prangli: ajavahemik: 04.09.2020 kella 10.00-st kuni 05.09.2020 kella 17.00-ni; koht: Vissi-Suure Kambja- Sirvaku- Tõdu-Piigaste-Saverna-Maaritsa; 1.3. Kanepi: ajavahemik: 04.09.2020 kella 12.00-st kuni 05.09.2020 kella 18.00-ni; koht: Mügra- Karste-Kaagvere-Pilkuse-Pikajärve-Valgjärve-Saverna; 1.4. Otepää: ajavahemik: 04.09.2020 kella 12.00-st kuni 06.09.2020 kella 14.00-ni; koht: Nüpli- Pilkuse-Kaagvere-Kooraste-Koigu-Vidrike; 1.5.
    [Show full text]
  • Puhkeala Kooraste Rattarada / Kiidjärve
    Juhani lomp Piigaste oja Albre järv Palandsuu Himosuu Pilkuse AdralompKonnulomp Hilba jõgi Kondsi soo Mustjärve oja Mädäsuu Sirvaste oja Lakõsuu Sirvaste Vahimäe soo Mundilomp Perässaarõ kr Käpässuu Kiivläte Aaviksoo Laanõ soo Kunnajärv Vitsisuu Sirvaste oja Suukõpp Verevä lomp Heisri Ahijärve raba Hilba jõgi JänesialasuuMajaalunõ soo Sirvaste oja Ahijärv Kogrõjärv Tõlvasuu Hilbusuu Sirvaste oja Taki tiigid Turbahavvasuu Rakesoo Turbasoo Samblõsuu Kar'asuu Kovata järv Võhandu jõgi Mustjärv Seega oja Mädäjärv Piirisoo KOORASTE RATTARADA / KIIDJÄRVE-KOORASTE PUHKEALA Harramäe soo Kellä soo Marguse oja Sikasuu Aniklombi soo Kiinisuu Kiudusuu Põdrasuu Laugjärvesoo Muraksuu Mügra Seega oja Tobratiik Mätissuu Harksuu Otisoo Karste Piigandi järv Piigandi Sulõndu järv Kaagna Võhandu jõgi Kaagvere Juhkassuu Idusoo Jõksi Vähkjärv Nälgsuu Jõksi järv Mõtstarõ soo Nahijärv Latiksuu Juksi järv Loku oja Lohosuu Vanataresoo Ristsuu Valgi oja Lainassuu Soesuu Kuugjärve soo Perätsjärv Lauri Verioja Ahja jõgi Voki järv Vidrike Kokõ oja Kanepi Lambahanna järv Loku oja Vidrike järv Palojärv Truuta Erastvere järv Erastvere Nahajärv Hino Seega oja Tammissuu Pühäjõgi Magari Magari järv Lubjaahju järv Loku oja Liinu järv Mudsina järv Pikkjärv Koigu Pühäjõgi Kokõ oja Kooraste Kõvvõrjärv Erastvere kontor Vaaba järv Kurvitsa jv Võhandu jõgi Kelläsuu Linajärv Kivestü soo Truuta soo Kogrõjärv Hatsikõ järv Soodoma Suurjärv Pühäjõgi Aalupi Linnõjärv järv Alopi oja Tapusuu lump Otitiik Kaalukuasuu Jõgehara LEGEND: Koigu oja Tsõõriksuu Parisuu oja Laatrõjärv Uiakatsi järv
    [Show full text]