KOORASTE Lühimeenutusi möödanikust Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on küla vallasisene territoriaal- üksus. Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Küla elanikkond tegeleb harilikult põllumajanduse, metsanduse või kalandusega, kuid käiakse ka tööl väljaspool küla. Küla elanikud valivad küla- vanema, kelle staatuse kehtestab vallavolikogu. 2011. aasta rahvaloenduse and- meil loendati Eestis 4438 küla, nendest üks on Kooraste küla. Küla sidemed valla- ga on väga tihedalt põimunud, mistõttu uuringutes käsitletakse küla peaasjalikult valla orgaanilise, lahutamatu osana. Eriline tänu Urmas Kivirannale, Tiiu Leppikusele, Tõnis Hircshonile, Pille Tabale, Liidia Vildele ja Mai Silmale. Tänud mitmesuguste materjalide (sh fotod, antud intervjuud jt) ja soovituste eest Milvi Hirvlaane, Aavo Hõbe, Leida Hõrak, Lembit Jurs, Andres Kivirand, Katrin Kruusamäe, Elve Kuld, Evald Kull, Maie Krukov, Bernhard Külv, Erik Nigola, Eve Oja, Maido Puna, Priit Raudsepp, Rain Rekker, Asta Scheyer, Hilja Sool, Jakob Tagel, Erna Teesalu ja Valdo Valper. ISBN 978-9949-81-598-2 Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust Kooraste Meil tulijat tervitab järvedest kee ja Otepää kuplitelt Kastumäe torn. Taamal laialt looklevad, ristuvad teed, ees Hirvesaar ehteis – see Suurjärve pärl. Käib kitsas õuerada laia ilma, mis kannatus on kaduv ehavalu – kuis minnes sume sillerdus jäi silma, täis kurbust pisarlaugne kasesalu. Siit ikka mindud, viidud, võõra võetud, kel kalmudes seiskunud aegade kell. Kadunud kojad muremulda maetud, kestab mälestus lastes- murtud ja hell. Kaunis Kooraste park, me kohtumispaik, lõke kesk kaskede, lehiste värve. Kõrgustes kangastub kurb-igatsev laik – justkui lapsena jälgin jäätuvat järve. Hetkeks oleme rõõmsad, hingelt suured - andestame hüdrale, kes meid neelas. Kaduvikku kaovad sugupuu juured, kased veel kohavad koduses keeles. Koorastes, mai 1976 3 Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust Sisukord Austatud lugeja ........................................................................................................5 1. Vanimad inimasustuse jäljed ja Kooraste esmamainimine ................................8 2. Mõisaajast omariiklusse: olud, haridus ja isiksused ........................................12 Mõis, mõisnikud ja olme .................................................................................... 12 Kooraste valla teke, sündmused ja arengud ...................................................... 21 Kool ja haridus ................................................................................................... 27 3. Kooraste Eesti Wabariigi ajal ............................................................................ 31 Talumajandus ..................................................................................................... 31 Isamaalisus, kaitsetahe ja kooliharidus .............................................................. 32 Kirjandus ja teadus ............................................................................................ 41 4. Kaotatud omariiklus. Lühimeenutusi okupatsiooniaastatest .......................... 47 Okupatsioonid. Suvesõda .................................................................................. 47 Deporteeritud uusasukad .................................................................................. 51 Sundkollektiviseerimine. Kolhoosielu ................................................................54 Vastupanuliikumine ...........................................................................................68 Haridus ja eneseteadvuse kasv .......................................................................... 71 Taidlus ................................................................................................................75 5. Lühimeenutusi taasiseseisvumise aastatest ....................................................80 Ettevõtlus ja majandamine ................................................................................80 Uuenemisaastad ühis- ja seltsitegevuses ning ehituses ....................................84 6. Kohalikku loomingut ....................................................................................... 101 Lõppsõna ............................................................................................................. 107 Kirjandus ..............................................................................................................108 Lisa 1. Kooraste mõisa omanikud ja tehingud .....................................................109 Lisa 2. Kronoloogia ............................................................................................... 111 Lisa 3. Kümme põlvkonda Tabasid 17. – 21.sajand ..............................................115 Lisa 4. Pildigalerii (juured Koorastes) ...................................................................116 Lisa 5. Kooraste valla talundid (seisuga 1940) ..................................................... 122 4 Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust Austatud lugeja Eestlase eneseteadvus on aastasadade jooksul pidevalt arenenud ning eestlane on kasvanud väärikaks isiksuseks. Oleme saanud maailma kultuurrahvaks. Eestlaste juured on maal, just taludest on kasvanud meie kultuuri-, haritlaste- ja teadlasaristokraatide dünastiad, võime neid nii nimetada. Olen alati väga tähtsaks pidanud nende isiksuste sugupuude ülesleidmist ja nende töö väärtus- tamist läbi meile jäetud pärandi uurimise ja tutvustamise kaudu. Koorastega olen seotud 60 aastat, alates 1957. aastast, mil tegin esimese rattamatka marsruudil Antsla – Urvaste – Kooraste – Otepää. Seejärel olen olnud tunnistajaks sellele, kuidas on muutunud siinne elukeskkond ja vahetunud elanikkond aastakümnete jooksul. Tundsin toona paljusid inimesi isiklikult ning tunnen ka praegu enamuses siin elavaid asukaid. Aastate jooksul olen põlisasukatelt kogunud mitmeid meenutusi, tähelepanekuid ja hinnanguid, mis lausa ootasid kirjapanemist. Tekki- nud soov sai tegelikkuseks: kokku on kogutud Koorastega seotud olulisemad materjalid ja lõpuks ka paberkandjale talletatud, sh säilitatud e-kirjutise kujul koduleheküljel. Eestlasele on alati olnud tähtis vabadus, oma maa ja rahva saatus. Sellest ka isamaalisus, oma riigi, kodu ja pere kaitsmise tahe – meis kujundatud põhiväärtuste eest võitlemine. Tänastes muutuvates oludes polegi nii kerge maailma avalikkusele selgitada, mis toimus meil okupatsiooniaastatel, miks oli meil vastupanuliikumine, metsavendlus või miks võideldi võõras mundris. Meie taasiseseisvumine ise annab vastused paljudele küsimustele. Minu eesmärk Kooraste möödaniku kirjapanemisel oli mõneti lihtsam, sest Kooraste esmamainimise 500. aastapäevaks ilmus raamat „Kooraste. Killukesi möödunud aegadest“. Koostaja Tiiu Leppikus. Trükk: Paar OÜ, 2011. /8/. Olen püüdnud vältida eelnimetatud väljaande materjale ja seal kirjapandut. Põnev oli leida ise midagi uut või teha olemasolevatele materjalidele täiendusi. 2011.aastal ilmunud Kooraste raamatu kaanefotol on Kooraste Suurjärv ja Hirvesaar. /Foto erakogust/ 5 Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust Ajalooõpetaja ja raamatu koostaja Tiiu Leppikus. (2011). /Foto Kooraste koduleheküljelt, Maanus Hass/ Antud uues kogumikus on eriline koht fotodel, sest üks pilt räägib sageli rohkem kui paarsada sõna. Kahjuks jätab enam kui pool sajandit tagasi tehtud fotode kvaliteet mõnikord soovida, kuid eks seegi iseloomusta oma aega. Mitmed fotod pärinevad Internetist, genist, muuseumidest, neid on saadud erakogudest, väljaandest: Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad. Toimetanud A.Leetmaa ja J. Andreller. Kirjastus „Sõna“ Pärnus, 1938, kuid enamus fotodest alates aastast 2000 on minu enda tehtud. Ajaloolane Milvi Hirvlaane ja arheoloog Lembit Jaanits Genealoogiahuviline Priit Raudsepp ja TÜ professor Rein Ahas. /Fotod Internetist/ 6 Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust Kooraste vanima ajaloo, ennekõike kalmete uurimisega on seotud arheoloogid Lembit Jaanits ja Silvia Laul, Kanepi üldajaloo uurimise ja kirjapanemisega ajaloolane Milvi Hirvlaane, Kooraste järvistut on uurinud professor Rein Ahas, isikute põlvnemislugusid arhiivide varal Priit Raudsepp ning metsavendlust on käsitlenud teleajakirjanik Rein Järlik ja koduloolane Heljo Saar. Oluline koht on mitmete kohalike vanemate inimeste meenutustel ja ütlustel. Väärtuslikku materjali Kooraste kooli- elu kohta on kirjasõnas ja fotodel jäädvustanud koduloolased Robert Taba ja Liidia Vilde, rahvamaja tegevuse kohta Hele-Mall Türna ning tänase Kooraste külaelu kohta Urmas Kivirand, Tiiu Leppikus, Tõnis Hircshon jt. Aastatega nende materjalide väärtus aina kasvab, eriti ajaloolaste ja kodu-uurijate jaoks. Loodan, et see väike meenutuste raamat on huvitav lugemine eelkõige neile, kes praegu elavad Koorastes või kelle juured on siin. Arusaadav, et ühe küla kohta käiv materjal on lausa ammendamatu, mistõttu on mõistetav, et siin kirjapandu on vaid ühe inimese vaade ja nägemus, mida antud hetkel on tähtsaks peetud. Seetõttu ongi just selliseks kujunenud käesolev kogumik Kooraste kohta. Tänan teid kõiki: Rein Ahas, Maanus Hass, Tõnis Hircshon. Milvi Hirvlaane, Aavo Hõbe, Leida Hõrak, Lembit Jurs, Andres Kivirand, Urmas Kivirand, Elve Kuld, Evald Kull, Maie Krukov, Bernhard Külv, Tiiu Leppikus, Karine Mandel, Andi Normet, Peeter Raudsepp, Priit Raudsepp, Rauno Rüütli, Asta Scheyer, Mai Silm, Hilja Sool, Pille Taba, Jakob Tagel, Erna Teesalu, Valdo Valper, Liidia Vilde jt, kes te andsite käesoleva kogumiku tarvis häid ideesid, oma fotosid, aga ka muid materjale. Mõned inter- vjueeritavad soovisid