Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht MÄRTS 2020 NR 3 (148)

Kaunist kevade algust!

INTERVJUU VALLAVANEMA VEERG INGE TAMM – Kanepi Vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni ning sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liige

Kust Sa oled pärit? Volikogu töö peab olema tulemuslik. ja tund aega liikumist päevas on Olen sündinud ning lasteaias, põhi- See on meeskonnatöö ja igasse asja, suurepärane panus oma vaimse ja ja keskkoolis käinud Tartus. mille ühises arutelus oled osalenud, füüsilise tervise heaks. Õpetajate Seminaris sain algklasside oled oma panuse andnud. Millega tegeled vabal ajal? õpetaja kutse. Tartu Ülikooli lõpetasin Osalen hetkel kahe vallavolikogu Mulle meeldib lugeda. Erinevaid 2004.aastal klassiõpetajana ja 2010. komisjoni töös. Minu jaoks on oluline, teoseid, aga käeulatuses on tihti kaks aastal koolikorralduse magistrina. et olen haridusasutuse juhina haridus- raamatut, „Lennart Meri ütlemisi“ 1989.aastal asusin Tilsi Lastekodus ja noorsookomisjoni liige ning saan ja „Fred Jüssi mõtteid“, mida taas tööle tegevuste juhina, 1998.aastal Tilsi kaasa rääkida valla haridusteemadel. ja taas sirvin. Nendes on tohutu Põhikoolis klassiõpetajana ning 2003. Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liik- elu- ja mõttetarkus. Lapselastele Vabariigi aastapäeva järgselt jõudsid aastal Lasteaias juhatajana. meks olemine on mulle tähtis mu ettelugemiseks on hetkel pooleli A. Mu ema lapsepõlvekodu oli Võrts- väärtushinnangute ja ühiskondliku Eestimaale uued hirmud ja näited, kui Kivirähki „Leiutajateküla Lotte“. väike on maailm. Täna igal pool jutuks järve ääres Rannu kandis ja isa tegevuse tõttu. Komisjonide ülesanne Käin väga meelsasti teatris ja lapsepõlvekodu Vissi külas. Lapsepõlve on kitsaskohti märgata ja neile osutada, olev koroona viirus on varjutanud kõik Kanepi Gümnaasiumisse. Uus elukoht, kontsertidel. Kuulan mitmesugust muu. Ilmselgelt tuleb end haiguste mitmed suved olen seega veetnud ka uus kool, uus kogukond. Sel hetkel võimalusi leida ja lahendusi otsida. muusikat, armastan looduse helisid ja siinkandis. Mul on hea meel, et lasteaedasid eest kaitsta ja ettevaatus ei ole kunagi mõtlesin, et panustan nendesse. vahel naudin vaikuse võlu. liiast, kuid säilitagem terve mõistuse. Oma kodu hakkasime Erastverre 2003. aasta augustis pakkus Valgjärve väärtustatakse ja tunnustatakse. Pean Naudin ka jalutamist metsarajal ja ehitama 1990. aastal. Olime siin alusharidust haridusmaastikul väga Tõsi on, et haigusi maailmast otsima vallavanem Kaido Kõiv mulle tööd mererannas ning reisimist. Oleme minna pole mõtet ja mõistlik on jälgida, kõik nädalavahetused ja suved ning Saverna Lasteaia juhina. Algul oli väike tähtsaks. Meie vallas märgatakse ja käinud 34 riigis. Viimane reis viis 2002. aastal kolisimegi Pedaja tallu. toetatakse haridusasutusi ja lapsi ning mis edasi saama hakkab. Sarnase kartus, kas tulen toime, sest ma polnud meid Vietnamisse, järgmisena tahame ettevaatlikkusega võiksime suhtuda ka Selle mõisamaadel asunud varem lasteaias ega juhina töötanud. see on ülitähtis valla jätkusuutlikkusele. mingil ajahetkel minna Gruusiasse. Ma talukoha ostis abikaasa vanaisa 1934. nii öelda tavapärasesse grippi, mida Nüüd arvan, et see pakkumine tuli Tervise teema on ka Sulle südame- armastan reisida, aga elada meeldib hetkel on liikvel üsnagi palju. Olgem ise aastal EV Põllutööministeeriumilt. õigel ajal õigesse kohta. lähedane. mulle siin, Eestis. See on maailma vastutustundlikud. Haiglasena tööle, Vanaisa istutatud tamm kasvab meie Tervise teema on tõepoolest hinge- parim ja ilusaim paik! või lasteaeda minna ei ole mõistlik, taluõuel ja vanaemalt saadud vaasis Oled juba kogenud vallavolikogu lähedane. On ju tervis väärtus, mis Ja me elame ju talus, see tähendab, et hoidkem teisi ja iseennast. Tänapäeva hoian kevadisi lumikellukesi. Olen liige. määrab suuresti meie elukvaliteeti. kodus ja aias on alati, ka vabal ajal, suurim keerukus on õige ja vale info mõelnud, et meil kõigil tuleb elada ja Esimest korda kandideerisin KOV Olen Tervise Arengu Instituudi midagi teha. eristamine. Iga teema puhul on oluline jätta maha midagi, mis meid kellelegi valimistel 2009. aastal ja osutusin lepingu alusel Põlvamaa lasteaedade Veel olen Eesti Vähihaigete Laste teada, mis on info jagaja eesmärk. meelde tuletab. valituks Valgjärve Vallavolikokku. Ma ei ole ühegi erakonna liige, kuid kõigil tervisedenduse koordinaator ja kuulun Vanemate Liidu vabatahtlik. Vabal ajal Seega on mõistlikum oma teadmised Mis viis Sind pedagoogilisele tööle? kolmel korral olen kandideerinud ka Põlvamaa tervisekomisjoni. Need püüan läbi erinevate tegevuste anda koguda ametlikest teabeallikatest. Kõige Tahtsin juba lapsena saada kas reformierakonna nimekirjas ja saanud tegevused võimaldavad mul paikkonna oma panuse selle liiduga seotud laste täpsema ja neutraalsema info viiruse õpetajaks või arstiks. Nähes ära esimese volikokku. Ja ma olen siiralt tänulik inimeste tervise teemaga tihedamalt igapäevaellu. Nende tegevuste juures leviku hetkeseisu kohta saab terviseameti operatsiooni, mida koolipraktika kõikidele oma valijatele nendel kokku puutuda, kursis olla ja oma hoiab mind mõte - vahel kui miski kodulehelt: https://www.terviseamet.ee/ käigus jälgida sain, tundsin, et arsti volikoguaastatel saadud õppetundide panus anda. enam ei loe, loeb kõik! et/uuskoroonaviirus. Terviseameti lehelt amet pole minu jaoks. Seega valikusse ja kogemuste eest. Olen volikogu Mida saaks vald teha vallakodaniku Sul on tore pere. on võimalik saada teadmisi ka teiste jäi õpetaja amet. Olen peres vanem liikmena töötanud revisjonikomisjonis, heaks terviseedendamisest lähtudes? Jah, mul on armastav ja toetav abikaasa, levivate haiguste ja nende ennetamise õde, mu nimepäev on õpetajate päeval, haridus- ja noorsookomisjonis, sot- Tervisedenduse üks eesmärk on kes on ehitanud meile mugava ja ilusa kohta. naljaga öeldes on see ehk tähenduslik. siaal- ja tervishoiukomisjonis. Mind kindlustada tervisedendust toetavat kodu. Meil on kolm toredat ja tegusat Hoolimata haigustest ja hirmudest tuleb Mulle meeldib suhtlemine, ka lastega. huvitavad eriliselt meid ümbritseva infrastruktuuri, tõsta kogukonna last - vanem tütar töötab meditsiini siiski igapäevast elu edasi elada. Kaua Minu töö lasteaia direktorina on elukeskkonna, elanike vaba aja ja suutlikkust ja võimestada üksikisikut. ja noorem tütar koolieelse hariduse on vallavalitsus arutanud ja mõelnud, et piisavalt mitmekülgne, saan siin lastega seotud teemad. Ka mitmed Siia saab ja on vald ka panustanud. valdkonnas, poeg elektriehituses. kuidas ikkagi moodsale ajale kohaselt info oma erinevaid oskusi ja teadmisi minu tegevused on nende teemadega Tervisedendus on kõiges, olles Eriliselt õnnelikud oleme oma kolme kiiresti inimesteni edastada. Tänaseks rakendada. Ja meeldib, et lasteaias seotud, just laste heaks panustamine, tihedalt seotud igapäevase töö ja lapselapse üle. Nendega koosolemise oleme loonud Kanepi valla ametliku töötamine võimaldab kõrvaltvaatajate nendele tähelepanu juhtimine. elukorraldusega. See on keskkond meie hetked on mulle väga tähtsad. facebooki lehe. https://www.facebook. pahakspanuta päris pikka aega hingelt Kuidas sulle tundub töö praeguses ümber, sh töökohad, ruumid, sisustus, Mis on elus oluline? com/kanepivald on mainitud lehe aadress laps olla. vallavolikogus? inimeste heaolu, turvalisus, teenuste Aastate jooksul olen pidanud olulisteks ja sellel olevat sisu haldab vallavalitsus Kuidas jõudsid tööle Savernasse? Volikogu töös on hästi tähtis suhtle- ja võimaluste kättesaadavus jne. Vald erinevaid asju enda ümber. Hetkel ning eesmärk on edastada ametlikku 2002.aastal suvel kolisime Kanepi mine, kuulamine, koostöö. Volikogu saab aidata muuta ümbritsev keskkond arvan, et elus on oluline uskuda, et infot. Tõsi on, et uus lehekülg on mõeldud valda. Õppisin sel hetkel ülikoolis liige peab kogu aeg meeles pidama, selliseks, et tervislikud valikud oleksid mitte kõik, aga väga palju on võimalik. eelkõige arvutisõpradele ja tegu on ning mõtlesin Tilsist siia kolides, et miks ta volikogus on, et ei läheks lihtsamalt kättesaadavad. Elu on kirg, kui teed asju kirglikult ja ühe lisakanaliga. Traditsioonilised info ei otsigi kohe uut töökohta. Ka meie meelest inimesed, kes meid on valinud Ja me ise saame väga palju ära teha pühendumisega, siis asjad õnnestuvad jagamise kohad, nt. ajaleht, infotahvlid lapsed vahetasid kooli ja tulid õppima ja kelle nimel me töötame. oma tervise nimel. Tund aega lugemist ja saavad võimalikuks. jne. jäävad endiselt alles ega kao kuhugi. Märts on kevade kuu ja õhus on kevadet tunda juba jõudsasti. Värske õhk ja kevadpäike teevad tuju paremaks ja elu ilusamaks. Kanepi vald on Soovin kõigile kaunist kevade algust ja püsigem terved. Facebookis Piret Rammul Kanepi vallavanem

Tule ja pane 2 Kanepi Teataja NR. 3 (148) Märts 2020 VOLIKOGU JA VALLAVALITSUS Kanepi Vallavolikogu istung toimus 19. veebruaril 2020 Alates veebruarist võime uhkusega öelda, et Kanepi Praegu on Kanepi vallas 340 km omavalitsuse Kanepi Haldus ja AS Võru Vesi ühendamise läbi. moodustab volikogu komisjone volikogu tegevuse Vallavolikogu istung on toimunud Toompea hallatavaid teid, umbes sama palju on ka riigiteid. Alates 2019. aasta algusest on AS Võru Vesi vee- ja kavandamiseks, volikogule ja vallavalitsusele lossis. 19. veebruaril käisime Tallinnas külas Otsustasime anda nõusoleku läbirääkimiste kanalisatsiooniteenuse ostajaks ka endise Kõlleste arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude meie volikogu ja XIV Riigikogu koosseisu liikmel alustamiseks, et esitada omapoolsed ettepanekud ja Valgjärve valla territooriumil. Volikogu ettevalmistamiseks. Komisjonide aastaülevaadete Andrus Seemel. Tihedalt tegevustega täidetud ülevõetavate teede kohta ja täpsustada otsusega otsustasime omandada täiendavalt põhjal on neid ülesandeid hoolsalt täidetud. Eriti päeval jälgisime riigikogu infotundi ja täiskogu hoolduskulude kompenseerimist. 167 AS Võru Vesi aktsiat. Aktsiad omandatakse tunnustati istungil haridus- ja noorsookomisjoni istungit, kohtusime Riigikogu aseesimehe Siim Teise päevkorrapunktina kinnitasime Kanepi tehes mitterahalise sissemakse aktsiakapitali esimees Merike Lutsu tööd. Kallasega, Eesti Reformierakonna fraktsiooni valla jäätmevaldajate registri põhimääruse. kogu Kanepi vallale kuuluvate ühisveevärgi ja Volikogu istungi protokolli ja vastuvõetud esimehe ning Riigikogu õiguskomisjoni liikme Kanepi vallas on kasutusel Kohaliku Omavalitsuse -kanalisatsiooni varadega. Otsus võimaldab õigusaktidega saab tutvuda valla kantseleis Kaja Kallasega ja maaelukomisjoni esimehe Tarmo Geoinfosüsteem KOVGIS EVALD ning registri vee-ettevõtjal suunata teenuse osutamise tulu ning elektrooniliselt Kanepi Vallavalitsuse Tammega. Tutvusime Riigikogu töökorraga, põhimäärus on koostatud vastavalt nimetatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste hooldamisse ja dokumendiregistris. uurisime kuidas toimub eelnõude menetlemine programmi jäätmemoodulis kajastuvatele rekonstrueerimisse. Nagu varasemal aktsiate Järgmine korraline voli- ning milliste küsimustega tegelevad Riigikogu andmetele. Registri vastutav töötleja on Kanepi omandamisel on ka siin omandavate aktsiate kogu istung toimub komisjonid. Tänan siinkohal võõrustajat lahke Vallavalitsus. Põhimääruses on toodud registri hulga arvutamisel võetud aluseks meie piirkonnas 26. märtsil Kanepi kutse ja sisuka päeva eest! vastutava töötleja kohustused, kirjeldatud müüdud vee- ja kanalisatsiooniteenuse maht vallamajas. Volikogu istungil arutasime Majandus- ja registrisse andmete esitamist, andmete muutmist, jagatuna aktsiaseltsi osanike ning lisandunud Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekut andmete säilitamist, registri likvideerimist ja piirkonna summaarse müüdud vee- ja algatada läbirääkimised mitmete riigi järelevalve teostamist. kanalisatsiooniteenuste mahuga. kõrvalmaanteede omavalitsusele üle andmiseks. Kanepi vald omandas 2017. aastal 147 AS Võru Viimase päevakorrapunktina kuulasime ülevaadet Ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks on Vesi aktsiat, tehes selleks mitterahalise sissemakse majandus- ja eelarvekomisjoni, kultuuri- ja Kaido Kõiv saanud kõik Eesti omavalitsused. Kanepi vallas endise Kanepi valla territooriumil paiknevate spordikomisjoni ja haridus- ja noorsookomisjoni Kanepi Vallavolikogu soovitakse üle anda 81,5 km riigiteid ja kolm silda. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni varade ning OÜ 2019. aasta tööst. Meie põhimääruse kohaselt esimees Jaanika Tappo – parim noor raamatukoguhoidja 2019

2012. aastast alates. Ta on tubli ja hakkaja pidades (uued kohaviidad jne). Jaanika teeb head koostööd ka kul- raamatukoguhoidja. Raamatukogus oli palju traditsioonilisi ettevõtmisi tuurimajaga. Ta juhendab aeroobikaringi, aitab 7.-9. augustil 2019 Maaritsas Jaanika pea- (5. suvelugemine lastele, lauamänguring korraldada üritusi ja neid ka sotsiaalmeedias korraldusel toimunud suveseminaril arutleti jne). Esimest korda korraldas Jaanika põneva turundada. tunnustatud spetsialistide eestvedamisel raama- ööraamatukogu, juhendas raamatukogujoogat Maaritsa Rahvaraamatukogu direktori ja tukogu sise- ja väliskommunikatsiooni ning ja andis huvilistele head nõu Riigi Infosüsteemi Kammeri Kooli õpikeskuse koordinaatori Jaanika suhtekorralduse teemal, külastati Saverna Ameti teavituskampaanias “Ole IT-vaatlik”. Tappo esitasid tunnustusele ERÜ noorteklubi ja raamatukogu ja Karilatsi vabaõhumuuseumi ning Jaanika Tappo asus 2019. aastal tööle ka Kammeri Põlva Keskraamatukogu. tehti kultuurilooline ringkäik Kanepis. Laagrist Koolis ja jõudis sealgi aasta jooksul teha palju - Tunnustus anti üle ERÜ tänuüritusel 28. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) tegi Jaanika Tappo ülevaate ajakirjas Raamatukogu asutas raamatu- ja lauamänguringi, hakkas välja veebruaril Rahvusraamatukogus. Kaasnesid tunnustuse parim noor raamatukoguhoidja 2019 (https://issuu.com/nlib/docs/2019_rk4_issuu). andma koolilehte Kastan, korraldas kohtumise ERÜ ja Kultuuriministeeriumi tänukirjad ja pälvis Jaanika Tappo Maaritsa Rahvaraamatukogu ERÜ noorteklubi aktiivi liikmena kuulus Jaanika lastekirjanik Aidi Vallikuga jne. klaasikusntnik Riho Hüti meene. ja Kammeri Kooli õpikeskuse arendamise, ka rahvusvahelise kokkusaamise Baltic Meeting Jaanika eestvõttel uuendati Kanepi valla ERÜ noorte infospetsialistide suveseminari 2019 läbiviijate hulka. rahvaraamatukogude põhimäärused ja kasuta- Külli Ots BibliCamp6 ja Balti noorte infospetsialistide Maaritsa raamatukogus tegi Jaanika aasta miseekirjad. Aasta jooksul jõudis Jaanika Tappo Pearaamatukoguhoidja Põlva Baltic Meeting 2019 korraldamise eest. jooksul väga palju välisilme parandamiseks, mis kaitsta Tallinna Ülikoolis magistritöö ja osaleda keskraamatukogu Maaritsa raamatukogu juhib Jaanika Tappo on kindlasti väga oluline ka sisulist tööd silmas paljudel täienduskoolitusüritusel. Allikas: www.polvamaa.ee Uus kord Kanepi valla jäätmejaamades Paljud panid tähele, et jaanuaris toimus sõlminud kodanikud said jäätmejaamade korra kõrvale panemine keelatud. Keegi peab need sealt – nt. hambapastatuube ja kosmeetikatooteid Kanepi valla jäätmejaamades kibe väravate ja paberkandjal, siis palun enne jäätmejaama ju ära koristama. Palun anda teada ka avalike ümbritsevad paberpakendid) ja tetrapakendid. elektrisüsteemide paigaldamine. Seda selleks, et külastamist vaadata üle, kuhu mingi jääde pakendikonteinerite ümbruse korratusest. Pakendikonteinerisse ei tohi panna toiduga Kanepi valla elanikud saaksid oma sorteeritud käib. Konteineri ees nõutult seistes võib julgelt Oluline on, et nende ümbrus ja sisu oleksid määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, jäätmetest lahti siis, kui neil selleks aeg ja võimalus helistada operaatorile, et iga mittevajalik ese jäätmevedajale vastuvõetavad, vastasel korral plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid avaneb, mitte pidevalt päeva ja kellaaega jälgides. saaks koheselt õigesti paigutatud ning ise ka olla vedaja neid ära ei vii ning kohalikud elanikud (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid (nt. Alates veebruarist saab jäätmejaamadesse sisse järgmisel korral teadlikum. seisavad silmitsi jälle kord täis konteineriga. juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne. lepingu sõlminud Kanepi valla kodanik telefoni Plaan on luua Kanepi jäätmejaama ka taas- Alustame endist ja hoiame oma koduvalla 4. Pappkastid eelnevalt kokku suruda, et kasutada lühinumbrile helistades või kiipkaarti kasutades. kasutuskoda, kuhu võib tuua kasutuskõlblikku ümbruse puhtana, siis on meil ja meie ära võimalikult palju ruumi. Lepinguid saab sõlmida Kanepi jäätmejaamas väga heas korras mööblit, nõusid ja töökorras järeltulevatel põlvedel siin tore elada. 5. Suurjäätmed (diivanid, toolid, lauad, kapid, igal tööpäeval 9.00 – 12.00 ning vallamajas. Kõigi elektroonikat. Selleks on vajalik eelnevalt kokku Järgnevalt on toodud lühitutvustus, kuhu kardinapuud, vaibad, madratsid, jms) lõhkuda jäätmejaamade väravad on avatavad esmaspäevast leppida jäätmejaama operaatoriga. mingi jäätmeliik sobib. väiksemateks osadeks. pühapäevani kella 7.00 – 22.00-ni. Palun abi kõigilt elanikelt avalike pakendi- 1. Ohtlikud jäätmed (värvid, ravimid, kemikaalid, 6. Paberi kasti sobivad ajalehed, ajakirjad, Kuna Kanepi valla jäätmejaamade kasutamine oli konteinerite kasutamise korra loomisel. Kui Sa elavhõbedakraadiklaas, patareid ja akud), pappkastid, vanad vihikud jne. Vana tapeet on kõigile tasuta, siis uue korra kehtestamise tingis märkad kedagi oma olmeprügi sinna panemas, elektroonikaseadmed (külmikud, telerid, aga ehitusjääde. teenuse tarbijate rohkus eriti just teiste valdade siis ole kena ja ütle talle, mis sellesse kasti peaksid pesumasinad, boilerid, tolmuimejad, arvutid, 7. Ehitusjäätmete konteinerisse sobivad kodanike poolt. Ka täna on jäätmejaamade minema. Kui aga ei söanda oma naabrit õpetama printerid, mikrolaineahjud, rösterid, telefonid uksed, aknaraamid, põranda- ja seinakatted, kasutamine tasuta, kuid ainult lepingu sõlminud hakata, siis anna sellest teada jäätmejaamade jne.) ja muu keskkonnale ohtlik kraam panna katusematerjalid, ehitiste või nende osade Kanepi valla elanikele. Korra tagamiseks operaatorile. Segapakendikonteinerisse sobivad jäätmejaamas oleva majakese ukse taha. rajamisel, lammutamisel, renoveerimisel või jäätmejaamades on sinna paigaldatud kaamerad, kõik toidust ja vedelikest puhtad plastpakendid, 2. Lehtklaasi konteinerisse sobib vanadelt restaureerimisel tekkinud jäätmed. mis annavad ülevaate kogu jäätmejaama metallpakendid, paber- ja kartongpakendid akendelt/ustelt eemaldatud klaas, aknaraamid 8. Puidu konteinerisse tohib panna ainult territooriumist. Kuna sisenemine toimub (pappkarbid, jõu-paber ja paberkotid, puhtad lõhkuda ning panna ehitusjäätmetesse. Lehtklaasi töötlemata puitu. elektroonselt, on võimalik pahatahtliku tegevuse paberpakendid – nt. hambapastatuube ja konteinerisse ei tohi panna klaastaarat, selle 9. Rehvid ei tohi olla velgedel ja on paigutatud korral tegevus ja tegija kokku viia. Korda kosmeetikatooteid ümbritsevad paberpakendid) jaoks on eraldi kast (klaastaara) või selle Kanepis konteinerisse, teistes jäätmejaamades mitteaustaval kodanikul blokeeritakse sisenemine ja tetrapakendid. Pakendikonteinerisse ei tohi olemasolu puudumisel sobib see jäätmeliik ka seina äärde, kus on vastavasisuline silt. kõigisse Kanepi valla jäätmejaamadesse. panna toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendikonteinerisse. Igas jäätmejaamas on konteineri kohal või peal pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete 3. Segapakendisse sobivad kõik toidust ja Ly Kamja silt konkreetse jäätmeliigi kohta. Kindlasti tuleb pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid vedelikest puhtad plastpakendid, metallpakendid, Kanepi jäätmejaama operaator seda jälgida, et juba sorteeritud jääde saaks (nt. juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgus- paber- ja kartongpakendid (pappkarbid, 5294793 temale mõeldud asukohta. Kuna kõik lepingu tuspirne, vaipu jne. Samuti on jäätmete konteineri jõupaber ja paberkotid, puhtad paberpakendid [email protected] Algatamise teade

Kanepi Vallavalitsus teatab, et Kanepi Valla- on nõutav üldplaneeringuga määratud kavandata tegevust, mis kuulub KeHJS § 6 lõikes valitsuse 23.01.2020 korraldusega nr 2-3/27 detailplaneeringu koostamise kohustusega alal 2 toodud tegevusalade hulka ning mille puhul algatati Kanepi vallas Valgjärve külas asuva Talli või juhul. PlanS § 125 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu, kas tegevusel katastriüksuse (katastritunnus 28401:001:0284) on detailplaneeringu koostamine nõutav on oluline keskkonnamõju. detailplaneering ja jäeti algatamata ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline Detailplaneeringu algataja, koostamise korral- Võimalike uuringute läbiviimise vajadus detail- hindamine. Detailplaneeringu koostamise daja, kehtestaja on Kanepi Vallavalitsus (aadress planeeringut algatades puudub. eesmärgiks on hoonestusala ja ehitusõiguse Turu põik 1, Kanepi alevik Kanepi vald 63101 Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju määramine Valgjärve külamaja rajamiseks, Põlvamaa). Detailplaneeringu koostaja on Terav strateegilise hindamise algatamata jätmise maa kasutamise sihtotstarbe määramine, Kera OÜ (aadress Sarapuu 2, 50705 Tartu). korraldusega saab tutvuda Kanepi Vallavalitsuses tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade tööaegadel (aadress Turu põik 1, Kanepi alevik määramine, juurdepääsutee rajamine kohalikult Talli katastriüksuse detailplaneeringu keskkonna- Kanepi vald 63101 Põlvamaa), Kanepi valla teelt (tee number 8560005, Valgjärve – Ringtee) mõju strateegiline hindamine jäeti algatamata dokumendiregistris ning Kanepi valla kodulehel ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. kuna detailplaneeringuga planeeritakse http://kanepi.kovtp.ee/detailplaneeringud. Planeeritava ala pindala on ca 3640 m². tegevust, mis keskkonnamõju hindamise ja Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõikest 2, KeHJS) § 6 lõike 1 alusel ei kuulu olulise Täiendav info: maaspetsialist Kadri Kaska, mis sätestab, et detailplaneeringu koostamine keskkonnamõjuga tegevuse alla, samuti ei [email protected], 797 6315. NR. 3 (148) Märts 2020 Kanepi Teataja 3 HARIDUS KANEPI GÜMNAASIUM 10. klass õppereisil Tallinnas 10. klass käis õppereisil Tallinnas ja külastas Omniva Logistikakeskust, kus võttis meid vastu Eesti pakiäri juht, Kanepi kooli vilistlane, Martin Luts. Täname sooja vastuvõtu ning väga huvitava ekskursiooni eest! Õppereis jätkus Orto keemiakombinaadis ja Lennusadamas.

Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud aktus Kanepi Gümnaasiumis Traditsiooniliselt toimus Eesti Vabariigi aasta- Vabariigi Lõvi ordeni komandörijärk ning mitmeid päeva eel Kanepi Gümnaasiumis pidulik aktus. Politsei, Piirivalve ja Kaitseliidu teenetemärke. Sel päeval sai kogu koolipere taas mõelda sellele, Mait Klaassen tõi oma kõnes kooliperele välja kui oluline on see, et elame vabas riigis. „Eestlus imelise võimaluse elada imelisel ajastul vabas riigis. ja eestlaseks olemine - identiteet, väärtus ja vääri- Tervitusi tõi Põlvamaa sõprusmaakonna Bad kus, kuidas me seda endas kanname ja edasi Segebergi delegatsioon Saksamaalt ja Kanepi anname. Eesti rahva kultuur on rikas, vürtsitatud vallavanem Piret Rammul. 10. klass Omniva logistikakeskuses. Foto R. Ziugand paikkonna eripäradega. Meist igaüks on kaitsmas Meeldejäävate kõnede vahele sai kuulata õpilaste oma kodukoha ilu ja au.“ Need direktori avasõnad imeilusat laulu ning kodumaiste luuletajate jäid kõlama kogu päevaks ning ka saabuvaks hingeminevalt hästi ritta pandud sõnu. Peale Kanepi Gümnaasium Saksamaal Vabariigi aastapäevaks. aktust viis õpilasesindus mälestuskimbu Vabadus- Aktuse külaliseks oli Eesti Maaülikooli rektor sõjas langenute mälestusmärgi juurde. Üheskoos sõpruskoolis Wertheris Mait Klaassen. Ta on olnud haridusminister, nauditi ka pidulikku koolilõunat. Kanepi Gümnaasiumi õpetajad ja õpilased viibisid 13.-18.veebruaril õpilasvahetuse raames Saksamaal Võru maavanem, Riigikogu liige, Eesti Vabariigi sõpruskoolis Wertheris. Nädal Saksamaal oli põnev, õpetlik ja emotsioonikas, täis õppimistegevusi: President on teda tunnustanud Valgetähe IV Maarja Pukk veedeti päev koolitundides; külastati Wewelsburgi lossi ja sõjaaja muuseumit, mis andis täieliku klassi teenetemärgiga, talle on omistatud Soome Kanepi Gümnaasiumi huvijuht ajalootunni. Edasi Bielefeld ja Sparrenburg, Münster ja Friedensaal oma arhitektuuri ja väärika saksa ajalooga. Kõige huvitavam oli päev Wolfsburgi VW autolinnakus, lisaks erinevate paviljonide külastamisele osalesid õpilased tehnoloogia töötoas, kus kõik said mootori kokku panna. Nädalavahetus veedeti peredes, sekka palju saksa ja inglise keelt ja uusi sõpru.

Esinevad Karmen Kokk ja Kristella Kängsep. Foto Kanepi Gümnaasium Bielefeldis Sparrenburgi kindluse juures. Foto Kanepi Gümnaasium

PÕHIKOOLID kooli loodusringi laste tegemistest Saverna kool ootab kevadet

Sel talvel küll suusailma pole olnud, kuid vaimu käiakse infopäevadel, sest on aeg teha otsused on saadud selle võrra rohkem teritada. edasiõppimiseks. Ahja kooli korraldatud Fr. Tuglase omaloomin- KEAT-programmi raames omandavad hoolega gukonkursil osales meie koolist viis tööd. Žürii teadmisi 6. klassi õpilased. arvates vääris esikohta 6. klassi õpilase Daniel Kaina Mertsina, Ave Hõim ja Hugo Ermel Kure jutt „Päev ilma internetita“. Väga head tööd osalesid Võru Instituudi poolt korraldatud Vana- esitasid konkursile ka Anabel Meitsar, Kaina Võromaa mälumängul. Õpilased olid tublid, sest Mertsina, Eleri Piho ja Hugo Ermel. võisteldi koolidega, kus võro keel on õppeainena Pranglimine on selleks õppeaastaks läbi. Võru- tunniplaanis ning kõik küsimused esitatati võro , Valga- ning Põlvamaa arvestuses jõudsid väga keeles. Kokku esitati 24 küsimust ja peale pooltele Krootuse kooli loodusring. kõrgele kohale Mona Rea Nerva 7. klassist ja küsimustele vastamist oldi uskumatuna tunduval Foto Sigrid Mallene Edgar Kuld 9. klassist, kes mõlemad lõpetasid 3. kohal. Lõpuni auru ei jätkunud, aga au ja kiitus finaali II kohaga. Edgari puhul väärib märkimist meie võistkonnale julguse eest sellisel võistlusel Krootuse Põhikooli loodusringi töös osaleb ja liblika elutsükkel, tunda kohalikke paiga- ja veel see, et ta on kogu vabariigis 9. klasside õpilaste osaleda. paarkümmend last 1.- 7. klassist. Sel õppeaastal ränglinde, tunda sarvede, nahkade ja väljaheidete arvestuses lausa 8. kohal. Mona Rea on samuti Suurt elevust tekitas sõbrapäev, mille organiseeris oleme rääkinud kahepaiksetest, roomajatest, järgi metsloomad ning kodade järgi teod, vaadelda pildil: tema leiame 7. klassi õpilaste arvestuses õpilasomavalitsus. Koolimaja oli kaunistatud lindudest, imetajatest, kaladest, sipelgatest ja vapsikut ja koerliblika tiiba mikroskoobis, tunda 12. kohalt. Eestis pole just palju lapsi, kes neist ja fotoseina ees sai lasta end koos sõbraga ämblikutest, uurinud taimede fotosünteesi ja ära toitumise jälgede järgi okstel, pähklitel ja paremini peast arvutada oskavad! Finaalis pildistada. Suurte vahetundide ajal toimusid inimese meeli, matkanud Taevaskojas ning käbidel. Rühmatöö lõppes viktoriiniga, kus saavutasid paremaid tulemusi veel Kamilla Elise lõbusad võistlused ning avatud oli laat, kus käis käinud teaduskeskuses Ahhaa. enamus said õpitu põhjal küsimustele vastamise Teesalu, Eleri Piho, Gerly Piho, Neleliis Pukk ja hoogne kauplemine. Oli tore päev! Vaheajal käisime Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. eest maksimumpunktid. Seejärel toimus giidi Kaina Mertsina. Õppetöö käib hoogsalt edasi. Erinevatele Esmalt osalesime programmis „Põnev loomariik- juhendamisel loodusmuuseumi külastamine. Maakondlikul kunstiolümpiaadil esines edukalt konkurssidele on saadetud mitmeid töid ning vaatleme ja uurime“. Muuseumi loodushoiu Õpilased tutvusid nii väiksemate kui ka suuremate 7. klassi õpilane Kamilla Elise Teesalu, kes naasis ootame huviga tulemusi. Kevadki hakkab üha koordinaator ja meie programmi juhendaja Külli loomadega Eestist ja maailmast. III kohaga. jõulisemalt oma palet näitama ning valgem aeg Kalamees jagas lapsed rühmadeks ning selgitas Saime juurde hulgaliselt uusi teadmisi ja mitu KIKi projektide kaudu on õpilased külastanud ja särav päike toovad koolimajja järjest suuremat edasise tegevuse. Õpilased tutvusid põneva ja toredat komplimenti: “Küll on tore, et lapsed Tõravere observatooriumi ja Võrtsjärve elevust. mitmekesise loomariigiga ning tegid uurimis- ja looduse kohta palju teavad!”, “Väga viisakad ja Järvemuuseumi. Kevadel on veel ees ootamas Ivi Luht vaatlemisülesandeid eri loomarühmadest, Nii sõbralikud lapsed!”. mitmed käigud. Saverna Põhikooli tuli moodustada mudelitest konna, lepatriinu Loodusringi juhendaja õpetaja Sigrid Mallene 9. klass teeb ettevalmistusi kooli lõpetamiseks: õpetaja 4 Kanepi Teataja NR. 3 (148) Märts 2020 HARIDUS PÕHIKOOLID II trimester Krootuse koolis Jaanuaris-veebruaris on alati põhjust rääkida Eleri Nukk, 9. klass – 18. koht bioloogias aineolümpiaadidest ja konkurssidest. Kuigi Rihhard Kuld, 9. klass – 5. koht füüsikas õpilaste arv on meil väike, püüame alati oma Evelin Oraka, 9. klass – 2. koht kunstis esinduse välja saata. Praeguseks on Krootuse Jaanuari lõpus osaleti ka NUPUTA piirkondlikus õpilased osalenud kümne aineolümpiaadi voorus, kus 7. klassi võistkond koosseisus Heiko piirkonnavoorus, üks õpilane on kutsutud ka Laane, Taavet Kindsigo ja Kevin Kuldmägi vabariiklikku vooru. saavutasid 4. koha, 4. klassi võistkond (Jessica- Kõige edukam olümpiaadidel osaleja sel Marleen Sabre, Liisa Vagula, Melani Telling) õppeaastal on 9. klassi õpilane Markus Kõiv, kes 6. koha ja 5.-6. klassi võistkond 8. koha (Mia saavutas füüsika-, keemia- ja emakeeleolümpiaadi Niinemägi, Risto Toming, Marjanika Tsibo, Janek piirkonnavoorudes 2. koha, matemaatikas 3., Almere). inglise keeles 5., bioloogias 6. ja geograafias 7. Trimestri jooksul viisid 8. klassi õpilased koha. Margarita Ivanova ja Reio Kähr läbi oma loovtöö Piirkonnavoorudes olid edukad järgmised õpi- praktilise osa. Reio organiseeris 2.-4. klassile lased: jalgpalliturniiri ja Margarita korraldas keskastme Mia Niinemägi, 5. klass -1. koht emakeeles õpilastele Eesti Vabariigi teemalise mälumängu. Iti Triin Telling, 6. klass – 6. koht ajaloos, 7. Veebruaris tähistasime sõbrapäeva. Avatud olid emakeeles ja bioloogias sõbrapäevapostkastid, vahetundides mängiti Janek Almere, 6. klass – 8. koht bioloogias seltskonnamänge ja päeva lõpuks selgitati välja Heiko Laane, 7. klass – 10. koht geograafias, 16. iga klassi sõbralikem laps, lisaks sellele kooli kõige bioloogias sõbralikum õpetaja ja koolitöötaja. Taavet Kindsigo, 7. klass – 7.-10. koht Eesti sünnipäeva auks toimus 21. veebruaril matemaatikas aktus, kus said esineda kõik, kel vähegi soovi oli Katriin Sirol, 8. klass – 2. koht emakeeles, 6. kas luuletuse, laulu või pillimänguga. Direktor bioloogias andis välja Trimestri Tegija tunnustuse Markus Välek Veeroja, 8. klass – 11. koht bioloogias, 14. Kõivule ja tänukirja Eleri Nukale kui aktiivsele ja geograafias abivalmile õpilasele. Kerttu Konks, 9. klass – 10. koht bioloogias Aime Sabre Noorkotkad ja kodutütred EV sünnipäeva aktusel. Foto Aime Sabre Krootuse õpetajad külastasid Rootsi Böleängskolan’it

ka koolipäeva jooksul erinevates tundides), 3 kordamine, õigekirjaharjutus või eelmise tunni eripedagoogi ja 2 abiõpetajat. töö lõpetamine. Nii saavad lapsed hommikuti Kaasamisega on koolis tegeldud põhjalikumalt vaikselt keskenduda ja tööle asuda. viimased viis aastat. Regulaarselt toimuvad Telefonid lähevad klassi ette karpi, neid pole kohtumised eripedagoogide, psühholoogi ja koolipäeva jooksul lubatud puutuda. Küll aga õpetajate vahel, et leida igale õpilasele sobivaim on kasutatakse laialdaselt erinevaid digitaalseid lahendus. Igas klassis on tahvli serval päeva ja õppevahendeid. Alates 4. klassist on kooli poolt nädala plaan. Kõrvuti kasutatakse nii pilti kui võimaldatud igale õpilasele oma sülearvuti, mida teksti, nii et info oleks igaühele arusaadav ja nad kasutavad nii kodus kui koolis. üheselt mõistetav. Ka õpilaste paigutus klassis Koolis on spetsiaalne kiusamisevastane meeskond. vastab nende individuaalsetele vajadustele. See neljaliikmeline seltskond koguneb kaks korda Enamasti on lauad ridade kaupa või kaheks ja nädalas, et arutada konkreetseid vahejuhtumeid enamaks grupiks klassis ära jaotatud. Tundides ja hinnata vaimset õhkkonda kogu koolis. kasutatakse rikkalikult erinevaid koostöötamise Üleminek klasside ja õpetajate vahel püütakse vorme: paaristöö, rühmatöö nii stabiilsetes kui ka teha võimalikult sujuvaks. Näiteks kooliastme regulaarselt muutuvates rühmades. õpetaja käib kord nädalas eelkoolis, et õpilastega Igal lõunavahetunnil käivad lapsed õues. Kes tutvuda ja nemad saaksid temaga samuti harjuda. soovib, mängib omaette, samas on alati ka kaks Koolis on õpilastel kombeks kanda sokke. Ka õpetajat lastega koos õues, et erinevaid mänge õpetajad ei riietunud üleliia ametlikult, kanti ja tegevusi pakkuda. Oluline on, et iga õpilane lihtsaid ja mugavaid riideid ning jalanõusid. Veebruari viimase nädala veetsid Krootuse The Inclusive Teaching in Education“ raames on mängu kaasatud ja keegi ei tunne end Maikuus ootame viite projektipartnerit (Iirimaa, kooli kaks õpetajat Aino Oviir ja Leeni Seppel külastasime kohalikku kuueklassilist kooli kõrvalejäetuna. Kelgumäele või uisutama minnes Rootsi, Slovakkia, Hispaania ja Türgi koolidest) koos direktor Rita Punninguga Umeås, Rootsi Böleängskolan. Koolis on 380 õpilast vanuses on igaühel peas kiiver. Krootusele külla. põhjaosas. 6-12. Neid õpetavad 16 klassiõpetajat, 8 eelkooli Koolipäeva hommikul klassiruumi saabudes Erasmus+ projekti „Understanding the Need for õpetajat, 13 pikapäevarühma õpetajat (kes aitavad ootab õpilasi „starter“. See võib olla eelmise tunni Leeni Seppel Päev ilma internetita Ühel ilusal hommikul tabas metsloomi halb tihedalt seotud. polnud nad omavahel suhelnud. Arvutimängud Interneti puudumine ei tulnud enam kellelegi üllatus. Mitte miski seda ei ennustanud ja mitte Karu oli kavatsenud just mett tellida, sest võtsid kogu aja. Linnud laskusid puude okstele ja meelde. Punased põsed ja hea tuju oli kogu keegi polnud selleks valmis: internet oli kadunud! varud olid otsakorral. Ta oli juba õhtul tahtnud vangutasid päid, sest ilma GPSita ei osanud nad metsas. Õhtuks olid kõik väsinud ning uni oli väga Esimesena avastas selle mäger, kes oli usin blogija tellimuse teha, aga uni tuli peale. Jänes seisis õiges suunas lennata. Mõnel loomal tekkis juba magus. Hommikuks oli internet tagasi. Üllataval ja kavatses varahommikul uue sissekande teha. ärevalt peegli ees ja vaatas oma valget karva. plaan elukoha vahetamiseks. kombel ei jäänud aga keegi tuppa istuma, vaid Tema hädakisa ajas üles ka naabrid ning kõik Siin-seal oli näha tumedamaid karvu ning need Rebasekutsikas tegi lumekuuli ja viskas sellega mindi lumelinna lustima. kogunesid mägra ukse taha, et hädaldamise oleksid lume peal ju kaugele näha. Seetõttu ta karupoega. Too ei jätnud vastust võlgu ning põhjust uurida. Loomad muutusid väga mure- end pidevalt blondeeriski, aga nüüd oli värv otsas saatis veel suurema kuuli teele. Õige pea likuks. ja polnud teada, millal saab uue tellida. Rebasel olid loomalapsed lumesõjast vaimustuses. Kõigepealt saadeti harakad asja uurima. Veidi jäid tellimata lõksud ja hundil uus jahipüss, mida Täiskasvanud loomad vaatasid seda algul Daniel Kure aja pärast olid linnud tagasi ja kandsid ette, et nädal aega oli reklaamitud kui maailma parimat. pealt, kuid siis hakkasid nemadki märkama Saverna Põhikool mobiilimast on ümber kukkunud. Loomi haaras Loomalapsed kogunesid lagendikule ja vaatasid ümbritsevaid võimalusi. Ühise tööga valmis terve 6. klass suur kurbus, sest kõikide elu oli internetiga üksteisele kohmetunult otsa:, sest juba ammu lumelinn, kus kõik lustida said. Fr. Tuglase loomingukonkursi võitja LASTEAED Suured ja väikesed metsasõbrad Öeldakse, et eestlased on metsarahvas, aga nahku ja koljusid ning saanud hulga teadmisi tundub, et isegi maapiirkondade lapsed on metsloomade kohta: õppinud tundma nende vaikselt ja salamisi “linnastuma” hakanud – kui jalajälgi, toitumise eripärasid, aastaaegade küsida, mida lapsed nädalavahetusel perega tegid, mõjusid loomade käitumisele. Samuti oleme vastab suurem osa, et käidi emme-issiga kinos, nüüd kursis sellega, kas, kui palju ja millega mängutoas, batuudikeskuses, kohvikus, spaas... tohib metsloomi ja linde toita (vihje: mida vähem Vaid väga harva ütleb mõni laps, et käis metsas. inimene metsloomade ja lindude toimetustesse Ometi on mets keskkonnana paik, kus saab nii last sekkub, seda parem) ning kuidas tuleks metsas kui iseennast kõige mitmekülgsemalt arendada: käituda, et oleks lootust loomi või linde näha olla füüsiliselt aktiivne, harjutada vastupidavust, (vihje: mida vaiksemalt olla, seda tõenäolisem see tasakaalu ja osavust; hingata värsket õhku, on). õppida märkama, kuulama, hoolima, küsima, Sel korral saime Metsasõprade majas osa väga järeldusi tegema ja vajalikul hetkel ka tasakesi huvitavast, lastepärasest ja kaunilt illustreeritud olema. Seega on metsakasvatust lastele väga vaja! slaidiprogrammist, milles Tiit Rammul tutvustas Metsasõbrad loomade toidukohas. Foto Maris Ader Kuna peredega sageli metsa ei satuta ja lasteaiad loomade tegemisi erinevatel aastaaegadel. kahjuks ka enamasti päris keset metsa pole, tuleb Peale tubast esitlust suundusime juba värskesse rõõmsad, kuid täheldasime ka, et regulaarsest lähedalt eemal nosivaid metskitsi, kes end meist laste “metsikuks” muutmiseks muid teid leida. õhku kobraste elupaiku avastama, iga laps sai metsaskäimisest on nad ära õppinud selle tõe, väga häirida ei lasknudki. Ju said kitsedki aru, et Meie Saverna lasteaias leidsime! Juba mitmendat endale suveniiriks kobrastest meistrimeeste mida Tiit alati kordab: kui sa tahad metsas sealt tulevad sõbrad – metsasõbrad! aastat teeme koostööd Põlgaste Metsasõprade vahvamustriliseks kooritud pajuoksa. Seejärel midagi näha, siis käi ringi avatud silmade ja maja ja sealse vahva metsa- ja jahimehe Tiit matkasime metsloomade söödapunkti, mille suletud suuga! Seekord õnnestus meil matkata Maris Ader Rammuliga. Oleme uurinud metsloomade lähedal nägime metskitsi. Lapsed olid elevil ja nii tähelepanelikult ja vaikselt, et nägime üsna Saverna lasteaia õpetaja NR. 3 (148) Märts 2020 Kanepi Teataja 5 KOGUKOND Hilda Hermilde Müürsepp (1913-2020) üle saja, tuleb peagi ette võtta teekond igavikku, ennast hästi tundma! Ja loomulikult võeti Hilda Avatud olek ja uudishimu selle kõige paremas kuid teiselt poolt oli Hilda niivõrd mõistetavalt soovitusi kuulda, sest kõik teadsid, et ta tunneb tähenduses oli tema üks põhiomadusi. Talle alati olemas olnud, et tema äraminek oli siiski oma tööd, et ta on kursis kaasaegse moega. Ja kui meeldis kuulata ja talle meeldis ka ise kuuldav mõistetamatu. Seda mõistetamatum, et tema ta oma klienti vähegi tundis, siis oskas ta oma olla, jutustades oma isiklikest kokkupuudetest pikk elu oli suuremalt jaolt tervena elatud elu. õmbluskunsti imepärasel kombel siduda ka tellija paljude huvitavate inimeste, nende hulgas Siinkohal tasub meenutada, et esimest korda vajas stiiliga. mitmete tuntud kultuuritegelastega, kellega Hilda tõsisemat haiglaravi alles 100-aastaselt. Ja Oma silmaringi ei avardanud Hilda mitte ainult suhtlemine on kahtlemata rikastanud Hilda seegi polnud mingi tavapärase haiguse pärast, oma ametialast kirjandust uurides. Ta armastas pikka eluteed. Samas oli Hilda siiralt huvitatud vaid aias askeldades tegi ta endale omasel olla eluga kursis igas valdkonnas. Võimaluse igaühe eluhetkedest. Tema küsimustes oli erilist temperamentsel moel ühe vale liigutuse, misjärel selleks andis järjepidev lugemine. Olgu öeldud, lugupidamist vestluspartneri vastu. Mõned kuud kukkus ning murdis jalaluu. Aga ühtlasi on aiatöö et ta mitte lihtsalt ei lugenud, vaid ka analüüsis tagasi olin ise talle selliseks vestluspartneriks. ja värske õhk olnud kindlasti üheks Hilda elujõu ja jättis meelde, nii et paljusid asju kogu maailma Meil kui ammustel sõpradel jätkus juttu üsna Imetlusega ühest pikast ja värvikast elust allikaks, sest siit sai ju kosutust tema ilumeel. ajaloost ja poliitikast teadis ta faktilise täpsusega. kauaks. Nimelt olin noore õpetajana selle pere Alati hoolitsetud lillepeenrad oli Müürseppade Aga maailm on ju täis inimesi! Ärksa lugejana ei pikaajaline üüriline, tundes tänuga vanas tuttavas Sellise haruldase inimese puhul, nagu oli Hilda majaümbruse üks oluline osa. saanud Hilda ka neisse pealiskaudselt suhtuda. majas siiani kodusoojust. Kui lahkumiseks Müürsepp, tundub kuidagi külm ja ametlik Ilumeel iseloomustab ka Hilda üht peamist Inimene on ju ometi seda väärt, et tedagi püsti tõusin, lausus Hilda kuidagi erilise alustada sünni- ja surma-aastast. Kui aga mõelda tegevusala – õmblemist. Tema jaoks oli see tõsine analüüsida. Hilda teadis, et kõige paremini saab veendumusega: „Ma arvan, et see oli meie Hilda kirele arvude ja faktide vastu, siis olgu see kunst. Ta aitas leida soovitud riide tegumoodi seda teha ilukirjandust lugedes. Ta tundis, kui viimane jutuajamine.“ Jah, tavalises tähenduses öeldud: 28. veebruaril 2020 lahkus elavate hulgast ega kartnud vajaduse korral maha laita isegi palju head teeb raamatusse süvenemine lugejale see kahjuks nii oligi, aga tagasihoidliku inimesena Kanepi valla vanima elanikuna 106-aastane Hilda õmblemiseks toodud riidekangast. Näiteks midagi endale! Eks olnud see teadmiste saamiseks, ei mõelnud ta, et niisuguse pika ja värvika elu Hermilde Müürsepp, kelle 107. sünnipäev jäi vaid selles stiilis: „ Ei, mina sellisest tumepruunist meelelahutuseks, emotsioonide kogemiseks ja järel ei lõpe jutuajamised nii pea. Need kestavad ühe kuu ja 7 päeva kaugusele. riidest lapseootekleiti küll ei tee! Last kandes vaimu värskena hoidmiseks. Olgu lisatud, et edasi, kuni elavad veel mälestused ja mälestuste Tegelikult on selle lahkumisega üldse natuke peab olema seljas ikka midagi helgemat!“ Hilda lugemisvarasse mahtusid nii Puškin kui mälestused… kummaline tunne. Ühelt poolt on justkui looduse Kujutagem siis ette seda täiusetaotlust! Tema ka Erik Tohvri ja aukartust äratavalt rikkalik Parimate mälestustega, poolt määratud, et inimesel, kel eluaastaid juba õmmeldud kleidis pidi veel sündimata lapski raamatuvalik, mis jääb nende kahe vahele. Tähte Tagel Küünlakuu 2020 “Ajaringis” Teadusteatriga vastlad Ometi on otsa saamas see igavesti kestvana tunduv „pime aeg“, päevad muutuvad aina pikemaks ja päike paistab juba väga soojalt. Vanarahvas on vastlapäeva ka talve ärasaatmise Taas möödus tegus kuu ja ees ootavad pühaks pidanud. Just selline 24. veebruari päev uued väljakutsed. ”Ajaringi” liikmed on seekord välja nägigi. Päike paistis ja lumeta maa aktiivsed ja õpihimulised. 23. jaanuaril sai näeb välja üsna varakevadine. Kuigi kalendri alguse arvutikoolitus Kanepi Gümnaasiumi järgi on vastlapäev 25. veebruar, siis tänu vabariigi arvutiklassis. Rõõmsat elevust oli rohkelt, kui leiti sünnipäevale on vaba päev ka täiskasvanuil ja end fotodelt lustakas peomeeleolus. lastel algas just koolivaheaeg. Tundus igati hea Seekordseks külaliseks oli Setomaalt Iti Toom, võimalus tähistada mõlemat tähtpäeva ühe ägeda kes tutvustas setu kombestikku ja oli nõus katma teadusteatriga, mida noored teadlased pakuvad ka kohvilaua, aga ega see seekord nii kergelt igas vanuses lastele, noortetele, äiskasvanuile. sujunudki, sest eelneval päeval oli neil tormijärgne Kava koosnes kolmest osast. Esimeses tehti voolukatkestus. Aga ei setu naine hätta jää – tema huvitavaid katseid, teises osas said lapsed koos leidis ikka, kuidas keeruline olukord lahendada. vanematega või siis omaette meisterdada etteantud Omaküpsetatud leivale oli katteks soolaseene vahendeid ja juhiseid kasutades. Spagettidest tuli salat koos hapendatud kurgilõiguga, ei puudunud kõrge torn ehitada; sai munahoidja valmistada, ka köömnetega sõir koos mustsõstra moosiga. mis kinnitati õhupallile, nii et kõrgelt kukkudes Kõik maitses suurepäraselt. muna terveks jääks; palju muid meisterdamisi Iti emotsionaalset juttu täiendasid fotod ja videod. paberist ja kõrtest. Igas vanuses kaasamõtlejad Ta käib sageli koos Inara Luigasega laatadel, said ülesandeid lahendada ja meisterdada. näitustel ja messidel. On viibitud ka Eestist Parimaid hinnati ja saadi ka auhindu. Kolmas väljaspool nagu Rootsis ja Udmurdimaal. Ta on osa oli rohkete efektidega: saime näha põnevaid Setomaal tunnustatud leivaküpsetaja ja Tallinnast ja võimatuna tunduvaid trikke ja katseid. Väga Maaritsa vastlapäeval. Foto Jaanika Tappo tulnud tüdrukuna nimetab ta alati oma õpetajaks põnev ja hariv kaks ja pool tundi kestev etendus Liulaskmist meil seekord küll polnud, kuid tunnustavalt põlist setu naist Maasika Silvit. möödus linnutiivul. selle eest mürtsu ja pauku jagus ka vabariigi 12. veebruaril oli Väärikate Ülikoolis Põlvas Loomulikult ei puudunud meie ürituselt sünnipäeva auks. Suured tänud Kolme Põrsakese loeng teemal “Miks püsivad lindudel abielud Iti Toom ja Tiia Hallap. Foto erakogust hernesupp ja vastlakuklid. Neid jagus kõigile. noortele, hea etendus oli! Väga põnev! paremini kui inimestel?” Lektoriks oli Raivo huvitav ja edastatud arusaadavalt. Kahjuks ei pakkunud paljudele huvi töötubades Kauni kevade ja soojade ilmade ootust! Kohtume Mänd, bioloog, õppejõud, professor. Varasmalt Soovin kõigile tervist ja ikka rõõmsat meelt, et osalemine ja kiirustati peale kõhutäitmist kohe 20.märtsil kevadet tervitades. suhtuti paarisuhtesse rangemalt, aga tänapäeval peagi jälle kohtuda! minema ja nii ei saadud osa kõige ägedamast Astra Kittus vabamalt. Ka lindudel on paarisuhted. Loeng oli Tiia Hallap kolmandast osast. Maaritsa Kultuurimaja juhataja Vastlapäev ja mõttemängud Pranglis III Aiandusseminar

MTÜ Kanepi Kodukaunistamise Selts korraldab järjekorras juba III Aiandusseminari 26. aprillil kell 10.00 Kanepi Seltsimajas. Kõne all on huvitavad aiandusteemad: • kultuurmustika kasvatamisest koduaias (Maret Paabusk-Roosvald); • imelised koduaia söödavate viljadega puud-põõsad ja mida neist kõike valmistada saab koos ret- septidega (Toivo Niiberg); • milleks jätta koduaeda putukatele lilleaas (Liane Mäesalu, Võrumaa liblikamõisa omanik); • vähemnõudlikke püsikuid koduaeda (Merike Aomets); • mõningaid sobivaid okaspuuvorme koduaias (Urmas Roht).

Päeva juhib Urmas Roht. Aiandusseminari teemadest on kohapeal saada ka trükitud teesid, kuhu saab teha lisamärkmeid. Seminari orienteeruv lõpp kell 15.00. Seminar on kõigile tasuta, toetab Kanepi vald. Tänusõnad firmale AN Service Elektritööd 2019. aasta septembrist algas Saverna hooldekodus elektrisüsteemi renoveerimine, mida toimetas AN Prangli vastlapäeval. Foto Merle Juhkam Service Elektritööd. Töö oli suhteliselt mahukas ja omakorda keeruline ka selle tõttu, et hooldekodu Vastlapäev toimus 23. veebruaril hoolimata külakeskusesse hernesuppi ja vastlakuklit sööma elanikud jäid selleks ajaks kohale. Tuli organiseerida nõnda, et tööd saaks tehtud ja elanikud taluksid tormist, porist ja vihmasajust. Õues planeeritud ning teed jooma. Tegime mõned vastlapäevale võimalikult vähe ebameeldivusi. tegevused olid spordipäeva sarnased, sest lund ju kohased mängud nagu seale saba taha panemine. Siinkohal soovimegi väga tänada AN Service töötajaid kes meie majas ametis olid, selle eest, et töid ei olnud. Võistkonnad said kaardid, kus oli kirjas Tuletasime meelde vastlapäeva kombeid ja kõik teostades arvestasid nad väga meie elanikega. Lihtne see alati ei olnud - näiteks köök pidi kolm korda seitse punkti, mis tuli läbida. Esimeses oli vaja kada osalejad said vastlavurri keerutada ning lõpuks päevas toidu valmistama, kuid ka köögis tuli teha elektritöid. Arvestati meie töökorraldusega ja samas ajada, teises vilti rõnga sisse visata, kolmandas jagasime väikseid auhindu. Päev läks edasi ei katkenud ka elektrimeeste töö – toimetati vahepeal siis kas tubades või koridorides. slaalom läbida palli taga ajades või mänguautoga mõttemängude mängimisega, seega oli neli tundi käbisid vedada, pikema liu sai koormakattel, toredaid tegevusi. Järgmine kokkusaamine tuleb Kogu Saverna hooldekodu personal tänab väga mõistva suhtumise eest eriti Tarmot, Siimu ja juhataja pallide viskamine, kotis hüppamine, klotsidega 10. aprillil kevadpühade tähistamine. Tarmot kenasti ja väga korrektselt organiseeritud ja tehtud tööde eest, rahuliku ning tasakaaluka kõndimine. Mängisime ajalehest tehtud pallidega suhtumise eest, sest kindlasti ei olnud kerge sellisel moel tööd teha. ka lumesõja maha. Õues mängisime veel Prangli külakeskuse huvijuht lumekuninganna mängu. Peale seda läksime Merle Juhkam Tänuga Saverna hooldekodu töötajad 6 Kanepi Teataja NR. 3 (148) Märts 2020 KULTUUR Elagu Eesti! Matkast unustatud meeste jägedel I Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva tähistasime Osalejad said huvitavat infot, läbisid romaani Kanepi vallas mitmete meeldejäävate ja rahva- sündmuste ja tegelastega seotud paiku. Lõpuks rohkete sündmustega. 23. veebruaril Kanepi jõuti Siidrikotta, kus ootasid ees pidulikud Seltsimajas toimunud isetegevuslaste ja õpilaste joogid, suupisted ja ekskursioon ettevõttes. Matka kontserdil oli saalis nii suur hulk rahvast, et korralduse eest täname: Tuulike Mölder, Kersti istekohti hakkas nappima. Selle kontserdiga Kõrge, Ilse Aigro, Ülar Kõrge, Kaia Kõrge, Linda algatasime uue traditsiooni vabariigi aastapäeva Jalas, Siidrikoda OÜ, MTÜ Saverna KesKus. pidulikul tähistamisel. Pooleteisttunnise Seekordsel matkal oli ka rekordarv osalejaid programmi ajal esinesid pea kõik meie valla 121! Tuldi peredega, lapsevankrites olid matka isetegevuskollektiivid ja lisaks tublid laululapsed, pisemad ja kaasa tegid ka mitmed neljajalgsed tantsijad ja deklamaatorid Saverna Koolist ja sõbrad. Meie vabariigi matk on väärt ettevõtmine Kanepi Gümnaasiumist. Selline suur ühine ja kindlasti kavas ka järgmisel aastal. Georg von Holst. Ludvig Treffner. Märt Vares. kontsert oli esmakordne. Rahvast tervitas Kanepi 25. veebruaril said huvilised näha Kanepi vallavanem Piret Rammul. Pakuti pidupäevatorti, Seltsimajas uut Eesti filmi „Sipsik“. Saal täitus Kui nuputasime tänavuse vabariigi aastapäeva „matsirahvas” pead tõstma hakkas. Mistõttu mis seekord oli pärit Eesti Leivatööstusest ja rahvasga ja film võeti väga hästi vastu. Seegi oli matka teemat, siis oli juba läinud aastal idanema sattus tema põlu alla ka uuendusmeelne Tamme tehtud spetsiaalse tähtpäeva tarvis. Oli äärmiselt omamoodi ühine Eesti sünnipäeva tähistamine pandud idee, et matk võiks tutvustada meie kooliõpetaja Märt Vares. Holsti süüdistuse alusel pidulik ja rõõmus päev, mis juhatas sisse koos laste ja peredega. ühendvalla teisigi piirkondi. On ju ka kihelkonna mõisteti Vares kirikhärra atendaadikatse eest järgmised sündmused. Juba 11. korda heiskasime Meie rahva peole Kanepi Seltsimajja 28. aasta. Lõpuks saime abi Oskar Kruusilt. Tema 103-ka päevaks Võru vanglasse. Peale vabanemist 24. veebruaril pidulikult riigilipu Kanepi veebruaril kogunes ligi 200 inimest. Tantsulusti kirjutatud ajalooline romaan „Aeg atra” seada, Vares enam kooliõpetajana töötada ei saanud. Vabadussõja ausamba juures koos esimeste hoidis üleval ansambel „Hellad Velled“, kellega mis ilmus juba 1986. aastal, on enamikele meile Holsti kohta palju dokumente pole säilinud, kuid hommikuste päikesekiirtega. Kanepi Segakoor koos rahvas lisaks kaasa laulis. Ansambli tundmata. Ometi räägib see meie kihelkonna selle teo eest pani rahvas ta laulu sisse: esines koos puhkpilliorkestriga, dirigentideks vahepauside ajal vaadati koos suurelt ekraanilt ärksatest tegelastest. Raamatu tegevus algab Mäletad veel vanna Holsti Kalev Lindal ja Kalev Laanesaar. Varajasi „Eesti laulu“ finaliste ja iga laudkond sai täita 1881.aastal, kus Kiltre talu peremees Mart Mitt nigu ütte kaskapulsti. ärkajaid tervitasid Riigikogu liige Andrus Seeme, tabeli oma eelistustega ning hinnata punktidega. peab Baltimaade põllumajanduskongressil Kaitseliidu Põlva maleva pealik major Raivo Peoliste lemmikuks osutus Uku Suviste. Publik Pininagel puusa pääl, Riias eestikeelse kõne, milles julgeb märkida, tõstab häält, et kuul om sääl. Pehk, Kanepi Jaani koguduse õpetaja Margit üllatas sünnipäevalapsest ansambli solisti, Marti, et kaotatud teoorjust Liivi- ja Eestimaal, siiski Lail ja Kanepi Vallavolikogu esimees Kaido Kõiv. ühise õnnesoovilauluga. DJ Tauno muusika saatel Vaene Vares om nüid vangin, talupoegade suhtes seadusevastaselt tarvitatakse. Holst om kavaluse sängi. Kohal olid Noorkotkad ja Kodutütred, kes samal pidutseti hommikutundideni. Suur tänu väga Traditsiooniline kogunemispaik Kanepi ajal Kanepi Gümnaasiumis oma laagrit pidasid rõõmsameelsele ja sõbralikule peoseltskonnale! Käärkambrin and ta suud, kiriku juures pani meenutama raamatus kui alla läits, sai mõnda muud. ja kellele edaspidiseks jõudu ja vastupidamist Eesti Vabariigi aastapäev on aastas üks tähtsamaid kirjeldamist leidnud aastatel pastorina teeninud soovime. sündmusi ja meie Kanepi valla rahvas oskab seda Georg von Holsti. “Kanepi hõbejuukselisel Kui vangist vabanenud Vares Kanepi Laulu Tähistamine jätkus imelise päikesepaistega väärikalt tähistada ja sellest rõõmu tunda. kirikuõpetajal Georg von Holstil on komme Seltsi esimehe Gustav Danieli ja tema õe Idaga matkal, mis sel aastal kulges Oskar Kruusi Marju Jalas laupäevaõhtutel kihelkonna koolmeistrid köstri lustisõitu teeb, kuuleb ta üht karjalast seda laulu ajaloolise romaani „Aeg atra seada“ radadel. Kanepi Seltsimaja majas asuvasse leerisaali kokku käsutada ning lõõritamas. Laulumehed Daniel ja Vares tulevad seal manitsuskõnesid pidada. Neid koosolekuid ka hea mõtte peale, minna külastama Vastse- nimetatakse konverentsideks, sest peale Otepääle Juusa tallu Gustav Wullfi. Oskar Kruusi EV 100 mälestusplaadi vastuvõtmine pastori kõnet tohivad teisedki sõna võtta ning fantaasia on lubanud Wulffil külla minna Loku oma arvamusi avaldada...” Mainimist leiab talu peretütrele, et sellele tutvustada uut laulu, 18. veebruaril võttis Erastvere- kogukonna rahvas vastu „EV 100 igas külas“ tunnistähe nr ka köstrihärra Ludvig Treffner; “... Kuid ka mis sõnad saanud tema sulest ning viisi teinud 423, millega kaasnes mälestusplaat ja mis kinnitati kohale tulnud rahva silme all külakeskuse hoone koolitalve keskel ei lase von Holst õpetajaid liiga Karl Ramm: seinale. Tunnistähe andis üle „EV100 igas külas“ Põlvamaa koordinaator Marge Trumsi. kaua omapäi tööd teha, nüüd on ta nädal pärast Õrn ööbik, kuhu tõttad sa… küünlapäeva jällegi pedagoogide pere kokku „Armas, Teele,” paneb Kruus Wulffi suhu Tiiu Ziugmann käsutanud... Aga siin, Kanepi leerisaalis, nad meelitussõnad, „tead, selle ööbiku vastuse olen Mälestusplaadi avamisel. Foto erakogust külmetavad, sest ruum on seisnud ju nädalaid ma just siin Loku talu aias kätte saanud.” kütmata. Enne konverentsi on küll köster Ludvig Matkalisi jalgsimatka starti viinud bussid Treffner (pildil) tule ahju pannud, aga toored möödusid külas Gustav Wulff-Õis’i lepakurikad annavad visalt sooja. Köstri seljataga sünnikohta tähistavast mälestuskivist. Süütasime ka võib ju viriseda, aga kellestki pole näkku ütlejat, mälestusküünla. et ahju oleks võinud juba lõuna aegu küdema seada. Treffner on ju vana, mullu viiekümne aasta Tuulike Mölder ametijuubeli ära pidanud- mida talt ikka nõuda...” Von Holstile muidugi ei meeldinud, kui Artikkel jätkub Kanepi Teataja aprillilehes.

Matkalised. Foto Ülar Kõrge Matkast osavõtjate kogunemine Taba bussipeatuses. Foto Ülar Kõrge NR. 3 (148) Märts 2020 Kanepi Teataja 7

RAAMATUKOGU Mis tehtud, mis teoksil… Saverna raamatukogus

2020. a. kolmas kuu on käes ja paras aeg heita väike teemaõhtu „Õigus meie kirjanduses“, mille Lugejad kohtumisel Saverna raamatukogus. Foto Tiina Hoop tagasivaade ka eelmisesse aastasse. Raamatukogus lektoriks oli jurist Ülli Kastepõld Tartust. Inimesed on viimased aastad kulgenud stabiilselt, kui on saanud vaadata kahte näitust – jaanuaris vaadata arvulisi näitajaid. 2019.a. veidi vähenes oli üleval fotonäitus „Lanzarote – vulkaanide lugejate ja laenutuste arv, kuid samas suurenes saar“ ning veebruaris sai uudistada Krista külastuste arv. Eriti silmatorkava tõusu tegi ürituste Varuli loodusmaale ja keraamikat. Märtsist on külastuste arv. Kui 2018 oli see 549, siis 2019 vaatamiseks Udmurdi kunstniku Nikolai Bõkovi 704 inimest (koos lastega). Üritusi on toimunud graafikanäitus. Lisaks väljapanekud kirjanike aastas 25-30, näitusi ja väljapanekuid sama palju. juubelite puhul. Sel aastal toimus järjekordne Populaarsust on kogunud mälumänguõhtud, mis Nukitsa – konkurss lastele, kus lapsed valisid toimuvad juba kolmandat aastat järjest koostöös viimase kahe aasta jooksul ilmunud parima Saverna Külakeskuse ja Kanepi raamatukoguga. kirjaniku ja kunstniku. Meil osales 36 last, kelle Raamatukogu on püüdnud pakkuda üritusi arvates parim raamat oli Leelo Tungla „Saba“ ja erinevatele elanikkonna gruppidele. Positiivselt parim kunstnik Reet Rea, kes joonistas pildid suur on raamatukogust perioodika laenutamine. raamatule „Saba“. Kokku nimetati 21 erinevat Aeg-ajalt kasutatakse ka arvutiteenust. Lugejate raamatut. Vapralt töötab edasi ka Rampsu parimaks teenindamiseks kasutab raamatukogu raamatukogu, kust „laenutatakse“ üsna usinalt. aasta jooksul päris palju RVL-i teenust (tellib Toon ära ka 2019.a. raamatukogu TOP-5: raamatuid teistest raamatukogudest) ja see teenus 1. Salinger, J. Kärbeste Jumal on ka tõusuteel. Veidi head meelt on teinud see, 2. Macomber, D. Neljapäeviti kell kaheksa et raamatukogu teeninduspiirkonna elanike arv 3. Greene, G. Vahepealne õnn on viimasel aastal kümnekonna inimese võrra 4. Pets, H. Meelespead suurenenud ja nii mõnedki neist on leidnud tee 5. Veem, E. Leskede klubi. Armulauamõrv raamatukokku. Taaskohtumisteni raamatukogus! Käesoleva aasta algus on raamatukogus tegus olnud. On toimunud kolm mälumängu etappi, Tiina Hoop

SPORT Sportimisvõimalused Kanepi vald 36. talimängudel Saverna külakeskuse saalis

E 18-19 jumping Juhendaja: Annika Aruots, [email protected], 5866 7699 Osalus 5 eurot (noortele tasuta)

E 19-20 bodyart Juhendaja: Annika Aruots, [email protected], 29. veebruaril – 1. märtsil toimusid 36. talimängud, aga vaja maleõppega järjepidevamalt tegeleda. 5866 7699 kus osales 61 omavalitsust. Kanepi vald võistles Hästi esinesid Kanepi valla võistlejad ka teistel Osalus 5 eurot murdmaasuusatamises, mäesuusatamises, mees- aladel. Väga tubli IV koha saavutas Henry te korvpallis, lauatennises ja males. Zoludev lumelauasõidus, samuti tubli VII koha K 13.30-14.30 lõunajooga tõi ära mäesuusataja Ott Ostrat. Alati võib kindel Males saavutas Kanepi võistkond 21 võistkonna olla tublile spordimehele Toomas Reinsalule, kes Juhendaja: Evelyn Vanamb, [email protected], seas üldkokkuvõttes kuuenda koha (võitis Tartu 5625 7702 saavutas murdmaasuusatamises M40 klassis 13 vald). Kuna aga eraldi arvestust peeti üle ja alla koha. Südilt võitlesid ka meie lauatennisemängijad Osalus 3 eurot 8000 elanikuga valdade osas, siis väikeste valdade Marko Tiisler, Raimond Kozlov, Tiivi Otsus, konkurentsis saavutasid Kanepi maletajad väga Romet Reest ja Kersti Pau, kes saavutasid 20. koha. N 17.30-18.30 pound trummipulkadega tubli kolmanda koha. Esimene oli väikestest (kardiotreening) Meie korvpallurid Mirjam Nikolai ja Siim Sellise valdadest Vinni vald ja teine Luunja vald. Kanepi eestvedamisel võitlesid tugevas konkurentsis välja Juhendaja: Keiu Odras, [email protected], valla võistkonnas osalesid: Ülar Kõrge, Meelis 17-22 koha. 552 2645 Kuldkepp, Kersti Kõrge, Mihkel Tomson ja Kertu Osalus 3 eurot (noortele tasuta) Karba. Enim punkte korjasid just võistkonna Talimängude kõigi alade üldkokkuvõttes tuli noorimad liikmed, poistest Mihkel 8 punkti 9-st Kanepi vald väikeste valdade (osales 21 valda) N 18.30-19.30 zumba ja Kertu Karba 6 punkti 9-st. Male ühendab endas arvestuses 10 kohale, esikolmikusse kuulusid Kiili Juhendaja: Keiu Odras, [email protected], kunsti, teaduse ja spordi elemente, tulevikus vald, Põhja-Sakala vald ja Alutaguse vald. Üle 800 552 2645 on soov male kandepinda vallas laiendada elanikuga valdade ja ühtlasi talimängude üldvõitja Osalus 3 eurot ja koostöös lasteasutustega otsida võimalusi on Tartu vald. maleringide avamiseks. Seni on maleõpetust Tänan kõiki Kanepi valla eest võistlejaid ja Getter Rand vallas edasi viinud Naiskodukaitse Kanepi kohtume juba suvel omavalitsuste suvemängudel. Saverna külakeskus ja Saverna avatud jaoskond läbi kevadiste ja sügiseste malelaagrite. noortekeskus Kaugemale ulatuvate tulemuste saavutamiseks on Jüri Härtsmann 8 Kanepi Teataja NR. 3 (148) Märts 2020 Kultuuriloolisi tähtpäevi MÄRTSIS Kanepi kihelkonna kultuuriloolises kalendris Sünnid 1. 95 aastat tagasi 1.03.1925 asutati tegevuses Jaroslavlis, lõpetas Tallinna kolhoosi poolt, Põlgaste Maaelu Valgjärve ÜENÜ ja Otepää õpilas- Kanepi Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi muusikakooli, Tallinna Riikliku Seltsi asutajaid (1999), Põlgaste orkestri asutajaid, töötas 1935-39 puhkpilliorkester 10 pilliga, mis Konservatooriumi koorijuhtimise Masinatarvitajate Ühistu ellukutsujaid, Petseri ÜG õpetaja ja muusikajuhina, Uku Kaur () telliti Tšehhoslovakkiast, kapellmeister erialal Gustav Ernesaksa õpilasena, Põlgaste laululava ehituse initsiaator, 1939 Tartus Peetri koguduse postkontori ülem viiuldaja Jaan Pokk, töötas RAM-i lauljana, abidirigendina klubi Elulõng edendajaid, koostas organistina, arreteeriti NKVD poolt juhendajaks Kustas Brücker Otepäält, ja alates 1956 dirigendina, 1964. käsikirjalise kroonika „Ajad ja 28.04.1941, hukati Tartu vanglas tema järel Tartu Muusikakoolis a-st Tallinna PedI ja hiljem Tallinna inimesed“. Surnud Põlvas 30.07.2010, Õnnitleme! 9.07.1941 enamlaste poolt. orelimängu õppinud Aksel Kripson, Konservatooriumi õppejõud, 1981. maetud Kanepi Mäe kalmistule. Sünnipäevad aprill a-st 1931 konservatooriumi haridusega a-st professor, asutas 1970 Eesti 6. 85 aastat tagasi 24.03.1935 8. 185 aastat tagasi sündis 28.03.1835 90 köster-organist Oskar Kleemeier, Õpetajate Meeskoori, 1955-80 oli sündis Erastvere as. Ülo Tamm, mõisas Marie Louise August Huik orkestris mängisid Eduard Meier, üldlaulupidudel meeskooride üldjuht, bioloog, metsateadlane, lõpetas Mathilde v. Ungern-Sternberg, kunst- 07.04.1930 (Valgjärve) nik, kes maalis Kooraste mõisa poolt Aino Kuhi Eduard Sada, Valter Kalk, Paul Tina, mitmete üliõpilaslaulupidude ja Kanepi kooli, Võru keskkooli, EPA, 19.04.1930 () Heini Abel, Rudolf Kool, Hugo rajoonilaulupäevade üldjuht. Surnud aspirant TA ZBI-s, väljaõppel Saku Kanepi Lauluseltsile I üldlaulupeoks 85 Müürsepp, Karl Jürgenson, Robert 24.01.2002 Tallinnas, maetud Metsa- Maaviljeluse Instituudis Väino 1869 kingitud lipule teksti „1819-1869 Elli-Rutt Raidmets Kangro, Jaan Akken, Leonhard Abel. kalmistule. Lastingu juhendamisel, töötas Tallinna Kannepi Laulo Selts“ ja kanepikimbu, 08.04.1935 (Kanepi vald) 2. 85 aastat tagasi 4.03.1935 sündis 4. 90 aastat tagasi 10.03.1930 sündis Botaanikaaias, Metsanduse TU laboris, hindas Kooraste mõisas tisleriõpinguid Laine Kuuse Rootsis Örebros Björn Wilhelm von Koorastes Kalle Nigola, õigusteadlane, kaitses kandidaadiväitekirja, osales alustanud August Weitzenbergi proovi- 14.04.1935 () Roth, praost Rothi VII põlvkonna Tartu Ülikooli õppejõud, õigusteaduste Euroopa metsageneetiliste ressursside 80 tööd tema venna büsti eest stipendiumi järeltulija, Rothide perekonnarhiivi kandidaat 1970, dotsent 1977, dotsent säilitamise programmis, mängis EPA Heino Runtal taotlemisel õpinguteks Peterburi haldaja, Rothide genealoogiliste emer., lõpetanud 1948 Võru keskkooli, puhkpilliorkestris ja laulis TAM-is 03.04.1940 (Peetrimõisa) andmete koguja ja üleandja kajas- 1955 TRÜ, ülikooli kriminaalõiguse (20 a.), „Forestalia“ meeskooris, on Kunstide Akadeemias, surnud Tartus Ülo Kallas 10.04.1940 (Saverna) tamiseks M. Hirvlaane raamatus ja protsessi kateedri õpetaja, vanem- osa võtnud kõigist üldlaulupidudest, 3.11.1906, tema kalmule paigaldamata hauasammas leiti 2003 Mäe kalmistu Hiie Kostina „Johann Philipp von Roth“, Eesti teadur, dotsent, EV Riigikohtu nõunik, Metsainstituudi metsaselektsiooni 10.04.1940 (Sirvaste) vabanemisel abistamisaktsioonide avaldanud arvukalt teadustöid NSV laborijuhataja, kaitses TÜ-s kabelist ja pandi kalmule Kanepi valla Õie Mark korraldaja ja abipakkide saatja Veriorale Liidu kohtukorralduse, karistuste, doktoriväitekirja bioloogias (1993), poolt. 26.04.1940 (Saverna) ja Kanepile, osalenud koos abikaasa autotranspordialaste kuritegude eest EPMÜ metsa ökosüsteemide uurimis- 9. 200 aastat tagasi 1820 laiendati Ants Varul Annaaga juubelilaulupeol Tartus ja jne. Surnud Tartus 29.04.2011. keskuse juhataja, Maaülikooli Metsa- Kanepi Mäe kalmistut, daatum on 27.04.1940 (Saverna) kõigil üleilmsetel perekonnapäevadel 5. 95 aastat tagasi 11.03.1925 sündis majandusliku Instituudi juhataja, raiutud iidsele maakivist tahutud 75 Vello Krips Kanepis ja Verioral. Tema poeg Fredrik Vastseliinas Harald Truija, agronoom, monograafia „Haab Eestis“ (2000). „Dr. ristile, mis kalmistule on toodud von Roth on üks prekonnanõukogu majandijuht, seltsitegelane, majandi- biol. professor emeritus Ülo Tamm. 05.04.1945 () Ausambaplatsil asunud kirikuaiast. presidentidest, kes korraldab stipen- ja omavalitsusjuht, kanepi valla Personaalnimestik 1959-2005“. Tartus Uuno Länik 05.04.1945 (Jõgehara) diumide finantseerimist Kanepi koolile volikogu aseesimees, kultuuritoetaja, 2005. Ivi Soome ja perekonnakalmistu hooldamiseks. looduskaitsja, toetas luuletaja J. 7. 110 aastat tagasi 27.03.1910 sündis 15.04.1945 (Peetrimõisa) 3. 100 aastat tagasi 9.03.1920 Weitzenbergi põrmu ümbermatmist Valgjärvel Valdur Hirvesoo, organist Evi Kink sündis Valgjärve v. Harald Uibo, ja hauasamba püstitamist ja Erastveres ja muusikaõpetaja-koorijuht, õppis Kultuuriloolist 24.04.1945 (Põlgaste) muusikategelane, õppejõud, koorijuht, tema memoriaaltoa avamist, finant- Valgjärvel, Tartu ÕS, Otepää ÜG, Tartu kalendrit lehitses 70 osales riiklike kunstiansamblite seeris tema portree tellimist Kalevi Kõrgemas Muusikakoolis (1933-35), Milvi Hirvlaane Linda Kingo 01.04.1950 () Elmar Miil Kanepi valla sündmused märts-aprill 2020 MÄLESTAME 02.04.1950 (Kanepi alevik)   Marietta Võitra Rohkem infot www.kanepi.ee 06.04.1950 (Piigandi) Hilda Müürsepp Ksenija Rannamägi 05.04.1913 - 28.02.2020 19.04.1950 (Soodoma) Aeg Sündmus Toimumiskoht (Kanepi alevik) Kersti Tsäro Märts Jakob-Haljand Kiisk 24.04.1950 (Põlgaste) 20.06.1945 - 21.02.2020 Maie Hiir 24.04.1950 () Udmurdi kunstniku Nikolai Bõkovi () 3.-31.03 Saverna raamatukogu Aavo Kont Lehte Huik graafikanäitus 30.04.1950 (Valgjärve) 30.08.1947- 23.02.2020 (Valgjärve) 65 Peeter Kudrjavtsev Marika Saks 20.03 kell 20.00 Kevadpidu Maaritsa kultuurimaja 24.02.1960 - 26.02.2020 () 06.04.1955 (Ihamaru) Anna Palmre Ervin Kikas 30.03 kell 19.00 Film „Hüvasti NSVL“ Kanepi Seltsimaja 15.04.1924 - 04.02.2020 (Maaritsa) 08.04.1955 (Pikajärve) Milvi Haugas Allan Mäesalu Aprill 07.10.1931-19.02.2020 14.04.1955 () (Kanepi alevik) Hillar Hank 1.-30.04 Evald Reieri šaržinäitus Saverna raamatukogu 24.04.1955 () Inge Kriel Ants Saar 10.01.1932- 01.02.2020 28.04.1955 (Saverna) 3.04 kell 18.30 Mälumängu finaal Saverna raamatukogu (Kanepi alevik) Mare Kaptein OÜ ESTEST PR ostab 4.04 kell 12.00 Lastehommik Erastvere Raamatukogu-külakeskuses 12.05.1958 -17.02.2020 metsa- ja põllumaad. (Kanepi alevik) Tel 50 45 215, Endla Kukk 51 45 215, Riivo Jõgi orkester ja Kalle Sepp kontsert 16.04 kell 18.00 Kanepi Seltsimaja 09.02.1934 -19.02.2020 [email protected] Georg Otsa lauludest (Kanepi alevik) Svetlana Vasilieva Ostame sõiduautosid igas MTÜ Kanepi Kodukaunistamise Seltsi 07.08.1945 - 27.02.2020 (Maaritsa) seisukorras. Tuleme sinu 26.04 kell 10.00 Kanepi Seltsimaja Ivan Popivnjak korraldatud III Aiandusseminar juurde, maksame auto eest ja 04.05.1957 - 03.01.2020 (Saverna) vormistame paberid kohapeal. Helista tel 53777592. ELEKTRITÖÖD

TÖÖDELE ANNAME GARANTII TEL 520 50 16 • Elektritööd, kaablitööd, põrandakütte paigaldus, välisvalgustus ja kilbitööd. • Elektripaigaldiste tehniline kontroll, kontrollmõõtmised ja dokumentatsioon. • Elektriprojektid, ekspertiisid, hindamised • Energiasüsteemide ehitus ja hooldus. • Käidukorraldus. • Materjalid, valgustid ja LED lahendused.

Kanepi vallavalitsuse ja volikogu ajaleht Järgmine leht ilmub aprillis 2020. Tehniline teostus: Kanepi Toimetuse aadress: Täname kõiki abilisi ja kaasautoreid. tel 5649 5252 Turu põik 1, Kanepi, 63101 Põlvamaa. Artiklid ja ettepanekud palume saata e-postile: [email protected] Teataja Toimetaja: Merike Luts [email protected] www.kalurileht1.ee