DOCSLIB.ORG

Põlvamaa MUISTENDITE KARTOTEEK

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Põlvamaa MUISTENDITE KARTOTEEK Põlvamaa MUISTENDITE KARTOTEEK SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................2 I. LOODUSOBJEKTID...................................................................................................5 1. KOHAD (KÜLA, ORG, KRAATRID JNE.) .................................................................5 [Kuidas Räpina nime sai] Räpina........................................................................................................................... 5 [Surmaorg] Piusa, Orava v.................................................................................................................................... 5 [Mõrsjaorg] Kanepi, Jõksi järv............................................................................................................................. 5 [Suur-Taevaskoja õõs] Taevaskoja........................................................................................................................ 6 [Kudumine Taevaskojas] Taevaskoja ................................................................................................................... 6 [Laevaorg Kanepi Hurmis] Kanepi........................................................................................................................ 6 [Surmasoo] Mooste-Põlva mnt. ............................................................................................................................ 6 [Soeoone] Taevaskoja ............................................................................................................................................. 7 [Eeva kalju] Taevaskoja......................................................................................................................................... 7 [Süvahavva muistsed jutud] Veriora ...................................................................................................................... 7 [Kust on pärit kohanimi Veriora?] Veriora........................................................................................................... 8 [Pahtpää küla nimest] Veriora ................................................................................................................................8 [Meenikund] Veriora................................................................................................................................................ 8 [Põrguhaud, Sükävhaud ja teised kraatrid] Veriora, Ilumetsa .......................................................................... 9 [Lood Sõjatarõst ja Kalmõtumäest] Võhandu ...................................................................................................... 9 [Värska lahe tekkimisest] Värska, Lüübnitsa, Kolpino................................................................................... 10 [Muinasjutt Saesaarest]Taevaskoja .................................................................................................................... 11 [VÕU] Leevaku nimest........................................................................................................................................ 11 [Emanda soo - Imändä soo.] Põlva khk, Kioma v, Trohvi k............................................................................ 11 [Kuidas Vanapagan Taevaskojas elamist ehitas] Taevaskoja nime tekkest.................................................. 11 2. JÕED, OJAD ...........................................................................................................12 [Külmaoja e. Kuninga kraav] Piusa..................................................................................................................... 12 [Võhandu laastud]................................................................................................................................................... 12 3. JÄRVED...................................................................................................................12 [Valgjärve tekkimise kohta] Valgjärve v............................................................................................................. 12 [Ristijärv] Kanepi .................................................................................................................................................. 13 [Jänukjärv] Vana-Piigaste................................................................................................................................... 13 [Mustjärv] Kanepi.................................................................................................................................................. 14 [Pikajärvest] Vana-Otepää................................................................................................................................... 14 [Palo- ja Küläjärv] Kanepi.................................................................................................................................... 14 [Sikuti järv] Põlva, Mooste, Noorits-Metsküla ............................................................................................... 14 [Tsolgo järved] Põlva khk., Timo v., Tsolgo k. ................................................................................................ 14 [Kõtajärv] Mooste ................................................................................................................................................. 14 [Kiidjärve] ............................................................................................................................................................... 15 [Valgõjärv ja Mustjärv]Veriora, Ilumetsa, Nohipalu ...................................................................................... 15 [Himmaste järvest] Põlva, Himmaste................................................................................................................. 15 [Hurmi järv] Kanepi, Põlgaste v........................................................................................................................ 15 [Palu järv] Kanepi, Valgjärve v. ......................................................................................................................... 16 4. KOOPAD .................................................................................................................16 [Kangakudumine Punni külas] Võhandu........................................................................................................... 16 [Kangakudumine Valgemetsas] Valgemetsa...................................................................................................... 16 [Kuradikoobas Tillel] Tille..................................................................................................................................... 16 [Kuri koobas] Võhandu ........................................................................................................................................ 16 [Vanapagana naine koob kangast] Võhandu ...................................................................................................... 17 [Vanapagana naise kangakudumise koht] Nõtskme koopas, Räpina............................................................ 17 [Alliku koopad ja paljandid] Taevaskoda .......................................................................................................... 17 [Sõjatare] Võhandul .............................................................................................................................................. 18 [Kangakuduja Neitsikoopas] Väike-Taevaskoda. ............................................................................................. 18 5. KIVID........................................................................................................................19 [Juudakivi] Ahja jõgi............................................................................................................................................. 19 [Vanapagana lingukivi] Labasaare soo ............................................................................................................. 19 [Kivid segavad Vanapaganat] Räpina.................................................................................................................. 19 [Kivi Kalmehti mäel] Meremäe vald................................................................................................................... 19 [Kivi Sortsi rahakambri ukse ette ehk Kuradikivi] ............................................................................................. 19 [Kivi Mihklimäe kiriku pihta] ............................................................................................................................... 19 2 [Kivi põrgu ukse ette] Holstre vald. .................................................................................................................... 20 [Vanaeide nõidus] Taevaskoja ............................................................................................................................. 20 [Salakuulaja] Taevaskoja..................................................................................................................................... 20 [Lugu Jaagukivist ehk Saunakivist] Vinso ......................................................................................................... 21 [Neitsikivi ehk Näkikivi] Järvemäe talu, Ahja jõe ääres ................................................................................ 22 [Mõrsjakivi] Koorvere .........................................................................................................................................
Load more

Recommended publications
  • Ristipuud Lõuna-Eesti Matusekombestikus
    Mäetagused 1&2 1996 Ristipuud Lõuna-Eesti matusekombestikus Marju Kõivupuu 1. Traditsiooniline Lõuna-Eesti matus Võrumaa Hargla, Karula, Kanepi, Urvaste, Põlva, Rõuge ja Räpina kihelkonna ning Tartumaa Sangaste, Kambja ja Võnnu kihelkonna traditsioonilisse matusekombestikku kuulub iseloomuliku rituaalina risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust (või ärasaatmispaigast) kalmistule. Seda, et Põhja-Eesti matusekombestikuga võrreldes on ajaloolise Võrumaa matusekombestik tunduvalt rituaaliderohkem, on täheldanud ka Võrumaa inimesed ise: Lõuna- Eestin edimene asi - süümä! Meheveli oll Põltsamaa kandin, sääl es ole üldse midagi. Ku surnut vällä tõstetas - siin andas torti ja viina. Sääl tull rahvas täpselt, kotoh mingisugust üritust es olõq, lugija muiduki oll, aga säänest süümist ja juumist nigu siin... Nüüd nakas veidü lihtsamas minemä, rahval ei olõ raha ka nipallo käen. - MK: Kas valvman ka õks viil käüdäs? - Viimätsel aol ei olõ inämb käünüq, mõni aasta autoga kävvemi õks, sääl sis laulti, olti vaiksõlt, pakuti pits ja... (80- aastane S. Mõksi M. Kõivupuule < Rõuge khk., 1995) Põhja-Eestis võeti matustele kaasa lillekimp või pärg, Lõuna-Eestis kindlasti tort, küpsetis, kook või midagi magusat söödavat. Lilled muidugi ka või pärg. (RKM II 467, 207/8< E. ja H. Mändmäe, Rõuge khk., 1994) Ristilõikamise tava on ainult üks osa traditsioonilisest Lõuna-Eesti matusest. Iseloomulik on veel toidu pakkumine vähemalt neli või viis korda. Üldjoontes näeb kogu kombetalitus välja niisugune. 3-7 päeva jooksul jõuab korraldada asjaomased formaalsused. Peres kehtib vaikusenõue, peeglid- aknad kaetakse kinni. Mõnel pool Võrumaal (Rõuge, Hargla khk.) käivad tänapäevani sõbrad ja tuttavad (eelkõige naisterahvad) öösiti surnut valvamas ja laulmas. Lauldakse nii vaimulikke kui ilmalikke laule, sageli ka lahkunu lemmiklaule. Viimane öö enne matuseid oli/on lähimate omaste päralt.
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • 2012 Aastaraamat
    AASTARAAMAT Yearbook 2012 Sisukord Content 2 Koos suudame rohkem | Together we can achieve more 4 Uus rahastamisperiood ja uued ootused | New financing period and new expectations 6 Sihipärane töö tõi hea tulemuse | Focused work and good results 8 Taotlejate nõustamine tõuseb enam fookusesse | Counselling for supporters as a central issue 10 Mis on KIK? | What is EIC? 11 Uued jõud KIK-i juhatuses | New powers on the Board 12 KIK aastal 2012 | KIK in 2012 14 Rahastamistaotluste hulga kasv | Numbers of grant applications grow 16 Kompetentsus tagab edu | Competence guarantees success 18 Sisemine efektiivus on tõusuteel | Growth of efficiency 19 Kvoodimüügi jätkuv edu | Continuing success in emissions trading 20 Keskkonnateadlikkus | Environmental awareness 24 Looduskaitse | Nature protection 28 Veemajandus | Water management 32 Jäätmekäitlus | Waste management 36 Energeetika ja atmosfääriõhukaitse | Energy and protection of ambient air 40 Keskkonnakorraldus ja maapõu | Management of environment and the Earth’s crust 42 Keskkonnajärelevalve ja -seire | Environmental monitoring and survey 44 Metsandus | Forestry 46 Kalandus | Fishery 48 Maakondlik | Regional 50 Kokkuvõtlikud finantsaruanded | Financial reports 54 Audiitori kinnitus | Independent auditors´ report 2 AASTA TEGEVUSARUANNE Koos suudame rohkem Together we can achieve more Umbes 12 kuud tagasi KIK-i eelmisesse aastaraamatusse eessõna kirjuta- des rõõmustasin selle üle, et euroraha jagamine oli õnnestunud sujuvalt ja tõhusalt käima saada. Ega kellelegi ei meeldi oma sõnu süüa, mistõttu mul on eriti hea meel, et tookordsed kiidusõnad olid igati põhjendatud: kui 2011. aastat võib väljamaksete poolest nimetada väga heaks, siis 2012 on ära teeninud epiteedi „suurepärane”. Nende kahe aasta jooksul maksti kokku välja üle 300 miljoni euro, mis on omakorda peaaegu pool kogu summast, mis meil aastatel 2007–2013 EL-i eelarvest keskkonna heaks kasutada on.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
    [Show full text]
  • Võistluskeskuse Lisainfo Eng
    ADDITIONAL INFORMATION OF KOPRAKARIKAS 12-14.08.11 COMPETITION CENTRE The competition centre of Koprakarikas will be in the same place in Kanepi parish near Kooraste village for all three competition days. There is ridge that consists of 10 lakes and the centre will be by the biggest lake of the ridge – lake Kooraste Suurjärv. Some more lakes you will see at the competition terrain. Couple days ago Kooraste village celebrated it’s 500th anniversary and celebrations took place in the same place as our competition centre. Facts about lake Kooraste Suurjärv: area 39,4 ha, deepest point 21,4 m small island is Hirvesaar (0,2 ha) In the competition centre will be very good conditions for camping by the lake. Catering will be organised, there is place for campfire and sauna by the lake. NB! Swimming is strictly recommended in places that are for swimming, because the lake is deep and shores are steep. ARRIVING From the North-Estonia or Tartu side the best way to arrive is through Otepää. From Otepää you should turn to Kanepi and from Kaagvere turn right to Kooraste. Bus will be organised from Põlva and Võru, information will be on http://kobras.polvamaa.ee/ ENTERTAINMENT PROGRAMME AFTER COMPETITION August 11.-14, in Põlva the Festival of New Age. Info and timeschedule http://uueajastufestival.ee/ August 13, concert of Bonzo in Mooste manor at 20.00 http://www.moostemois.ee/ August 13, Day of Kõlleste Parish with Barbecue Chamionship of Põlva County. Begins at 12.00 and lasts 7 hours, Krootuse http://www.kolleste.ee/index.php?id=17 August 13, the Market Saturday in the Road Museum.
    [Show full text]
  • Päästeameti Tulekahjusündmuste Ajalis-Ruumiline Muster Perioodil 2009-2013
    TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Ilona Vares PÄÄSTEAMETI TULEKAHJUSÜNDMUSTE AJALIS-RUUMILINE MUSTER PERIOODIL 2009-2013 Magistritöö geoinformaatikas ja kartograafias Juhendajad: PhD Raivo Aunap MSc Tanel Tamm Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2014 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Tulekahju ning seda soodustavad peamised faktorid ................................................ 4 1.1. Tulekahju olemus ............................................................................................... 4 1.2. Tulekahju peamised tekkepõhjused .................................................................... 6 1.3. Tulekahju peamised mõjufaktorid ...................................................................... 7 2. Geokodeerimine ....................................................................................................... 12 3. Andmed ja metoodika .............................................................................................. 15 3.1. Uuritavate piirkondade valik ............................................................................ 15 3.2. Andmed ............................................................................................................ 17 3.3. Andmete kontroll ja geokodeerimine ............................................................... 18 3.4. Andmeanalüüs .................................................................................................
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • KANEPI KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu
    KANEPI KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu Uiakatsi järv hääd kätt ja Koorastõ Suurjärv. KANEPI KIHLKUND 2 KANEPI OM VÕROMAA VÄHÄMBIT KIHLKUNDÕ. Suurust om täl päält 370 km . Kihlkunna naabri Võromaa küle pääl omma Põlva ja Urvastõ. Tõõnõ külg jääs vasta Tarto- maa Otõmpää (Otepää) ja Kamja (Kambja) kihlkundõ. Umaette kihlkund tetti Kanepist Roodsi kuninga Karl XI käsükiräga 1675. aas- tagal. Põlva, Otõmpää ja Urvastõ kihlkunna veere panti üttekokko. Põha-Võromaa olõssi ku uma pinnamoodu poolõst nigu veitkene vigurinõ, a sis jälki parralt tõsinõ. Nii ku timä ineminegi, kinkast kimmähe ei tiiä, kost täl nali pääle nakkas ja kunas miil hallõs lätt. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ KANEPI VAI KANAPÄÄ? Kanepi nimme om kirotõt mitund muudu: Kannapieza 1582, Cannebkyllo 1638, Cannapaeh 1750, Kanapää 1868, Kanepi 1925. Saksa keelen naatigi tarvitama Kannapäh nimme. Peris vana nimi om olnu Kanõpitsa vai Kanõpistõ. Saksa keele perrä tull nallakas nimi ka maarahva kiilde. Seo ilma aigu või viil kuulda, ku mõni ütles: «Tulõ minnä Kanapäähä.» Kanepit teedäs laembalt ku kihlkunna keskpaika. Siin om ütenkuun kõik inemiisile aost aigu tähtsä paiga – kuul ja kerik, seldsimaja ja poodi, vana kalmuaia. " KOORASTÕ om kihlkunna edelänukan. Koorastõ mõisa (Kors) oll olõman jo 1511. aastagal. Koorastõ vald oll inne viimäst sõta kihlkunnan kõgõ suurõmb vald. Tan om hulga ilosit järvi ja suurõ mõtsa. PÕLGASTÕ jääs Kanepi-Puskaru-Põlva tii viirde. Edimäst kõrda om säänest kotust nigu Poelcks nimmat 1628. aastagal. Tuu võidsõ olla Põlgastõ mõisa, midä parhilla tundas hoobis Lahe nime all. A esiki muistidsõl aol elli Põlgastõ nukan inemiisi – vana Juudaliina kalmõ omma tuu tunnismärgis.
    [Show full text]
  • 14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator
    Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht JAANUAR 2020 NR 1 (146) 14. jaanuar oli taliharjapäev Põlvamaal jagati kultuuri-, spordi- ja terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG preemiaid ka Kanepi valda igas külas“ koordinaator. korraldas esmakordselt Põlvas Eesti Johanson, kelle meelisharrastus Elutööpreemia kultuuris pälvis karikavõistlused batuudihüpetes ja on tõukerattasport. Põlvamaa Ene Mähar ning spordis Enno Toss. topelt trampetihüpetes ning esines spordi sõber on Maratonsport OÜ Aasta tegija kultuuris on edukalt rahvusvahelisel võistlusel (juhataja Hillar Zahkna). Triinu Laan Moostes toimunud FINCUP 2019. Tunnustuse võttis Põlvamaa terviseedendaja on Eesti Filharmoonia kammerkoori vastu klubi eestvedaja Karin Joala. orienteerumisklubi Põlva Kobras, muusikalise lavastuse „Suidsu- Aasta meessportlane on käsipallur sannasümfoonia“ paigapealse projekti- Henri Sillaste, naissportlane aasta tervisesõbralikum organi- juhtimise ja „Suidsusannapääva“ orienteeruja Annika Rihma, aasta satsioon Mooste mõisakool. projekti eestvedamise eest. meesseenior orienteeruja Tõnu Aasta tervisetegusid oli kaks – Põlva Aasta tegija spordis Martin Luts, Põlvamaa aasta tegija spordis on Nurm, naisseenior orienteeruja kooli esimesed olümpiamängud Kanepi Streetball korraldaja. Martin Luts kogukonna aktiivse Saima Värton, aasta noormees ning Lootospargi staadioni reno- käimalükkamise, oskusliku vaba- spordis käsipallur Alfred Timmo, veerimine. Põlvamaa kultuuripärliks kuulutati 2019. aasta on lennanud linnu- tahtlike meeskonna kaasamise aasta spordineiu
    [Show full text]
  • Kanepi Teataja Mai.Cdr
    MAI 2011 • Nr 3 (70) • Hind 0.13 € Vallavanema veerg Hea vallarahvas! Kevadtööde hooaeg on käes. Koristustalgud kodudes käi- mas ja tore, et palju inimesi on Teeme ära talgulistega ühinemas. Kõige rohkem kevadet on kindlasti Kanepi Aiandis, kelle lilleilu jätkub lisaks Kanepile ka mujale Eestimaale. Ringi sõites on näha, et meie valla põllu- meestel on suures osas maad haritud ja vili külvatud. Gümnaasiumilõpetajatel on eksamite aeg käes, ka teis- tel õpilastel tuleb pingutada heade tulemuste nimel. Meie lasteaedades ja kodudes on praegu Kanepi gümnaasiumi püsimajäämiseks järeltuli- jad kasvamas. Sügisel avame Põlgastes uue lastehoiu rüh- Gümnaasiumiõpilased eksamil ma. Kanepi vald teeb jät- kuvalt kõik, et lastel ja noor- tel oleksid võimalused kasva- miseks, arenemiseks ja õppi- miseks oma koduvallas. Kanepi Gümnaasiumi püsimajäämisest Suveplaanide tegemiseks on õige aeg, ka vallas toimu- vatest ettevõtmistest soovitan Maakonnas on viimastel pi kool tuleb säilitada güm- õpilastel peab olema või- tab, kes Kanepi gümnaa- dust andvatesse ülikooli- osa võtta. Meie valla elanikke aastatel õpilaste arv kõikides naasiumina. Sündide arv malus omandada kesk- siumi on lõpetanud, saavad desse 80 protsenti lõpe- puudutab otseselt kaks näda- koolides vähenenud. Uue, vallas näitab stabiilsust, see- haridus Kanepis. Muidugi ei ka siit konkurentsivõimelise tanutest, haridusteed jätkasid lat kestev sõjaline õppus äsjavalminud maakonna ga ka õpilaste arv jääb sta- suuda me riigieksamite hariduse. Järgmise astme ka ülejäänud . Kevadtorm 2011. Emade- arengukava järgi säilib tule- biilseks. Õppebaasi ja õppe- tulemuste poolest võistelda koolidesse saadakse sisse Soovitan julgelt õpingute päeval, 8. mail kell 12 tulge vikus kaks gümnaasiumi: tingimuste loomiseks oleme Tartu mainekate gümnaa- sama edukalt või isegi jätkamist Kanepi gümnaa- kuulama Kaitseväe puhk- Põlvas ja Räpinas.
    [Show full text]
  • ÜP Lähteseisukohad Ja KSH
    Versioon 13 - 11 - 2018 /// TÖÖ NR 3135/18 Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 3135/18 Tartu-Kanepi 2018 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu ja KSH projektijuht Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 5 2. KANEPI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ................... 5 2.1. Kanepi valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .............................. 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ....................................... 5 2.3. Kanepi valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused .......... 10 2.4. Ametkondade seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks .......................................................................................... 10 2.4.1. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ....................................... 11 3. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ............................................................... 12 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .............. 12 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ..................................................... 14 3.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ......................... 14 3.2.2. Sotsiaalne keskkond ................................................................
    [Show full text]