BREEDING and MIGRATION ECOLOGY of COMMON CRANE ( Professor Veiko Uri 21
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna -
157 Common Crane Put Your Logo Here
Javier Blasco -Zumeta & Gerd -Michael Heinze Sponsor is needed. Write your name here 157 Common Crane Put your logo here SEXING Plumage of both sexes alike. Size and colour on base of bill can be useful in extreme birds: male with wing longer than 585 mm, base of bill bright red; female with wing shorter than 560 mm, base of bill duller red. MOULT Complete postbreeding moult but not all years since flight feathers are all changed every 2nd to perhaps even every 4th years. Partial postjuve- nile moult involving only many body feathers; usually finished by October. PHENOLOGY I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII COMMON CRANE (Grus grus ) STATUS IN ARAGON IDENTIFICATION - On passage and winter visitor, with presen- 108 140 cm. Adult with slate grey plumage; ce mainly in Gallocanta and some places of throat, nape and sides of face black; white sides of head and neck; red crown; black primaries; the Ebro Basin. long secondaries forming a bushy tail; long legs. Juvenile with brown plumage; chestnut head; shorter secondaries. SIMILAR SPECIES This species is unmistakable AGEING Since the species doesn’t breed in Aragon, only 3 types of age can be recognized: 1st year autumn/2nd year spring with a patch of black tinged red skin on crown; rufous head and upper neck; with a pale patch behind the eye; ash grey body, usually with feathers on upperparts edged brown. 2nd year autumn/3rd year spring like adult , but crown not as bare; some retained old brown feathers on scapulars; wing coverts, tertials and underparts; usually with juvenile primaries and secondaries, which are narrower and pointed than in adult . -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise -
JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA Nr PÕ-10
Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÕ-10 Rasina, JAH1000079 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Põlva Jahiselts 1.2. Registrikood 80081633 1.3. Aadress Mammaste, Põlva vald, 63211, Põlvamaa 1.4. Esindaja nimi Aare Veetsmann 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 799 5391 Faksi number 799 5391 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Margo Tannik 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7868364 ,5160148 Faksi number 7868361 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Ena Poltimäe Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Aare Veetsmann Ametinimetus Põlva Jahiseltsi juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti nimetus/ valitseja nõusolekuta rajada väikeehitist (sh kohtkindlat jahindusrajatist). piirangu kirjeldus 4.2. Objekti Savimäe väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd, pesapuude ümber on 100 meetri raadiusega püsielupaik, kus nimetus/ inimeste viibimine on keelatud 15. -
First Arizona Record of Common Crane
Arizona Birds - Journal of Arizona Field Ornithologists Volume 2020 FIRST ARIZONA RECORD OF COMMON CRANE JOE CROUSE,1125 W. SHULLENBARGER DR., FLAGSTAFF, AZ 86005 The first record of a Common Crane (Grus grus), a Eurasian species, in Arizona was reported in May 2017 at Mormon Lake in Coconino County. It remained at this lake through September 2017. In 2019 a Common Crane was reported 11 May through 31 August at Mormon Lake. The 2017 record has been reviewed and accepted by the Arizona Bird Committee (Rosenberg et al. 2019), and the 2019 bird has been accepted as the same individual. The Common Crane is a widespread crane found in Europe, Asia, the Middle East, and North Africa. Breeding occurs across northern Europe and northern Asia, from Norway on the west to Siberia on the east. Nonbreeding populations are found as far west as Morocco and to southeastern China. A resident population exists in Turkey (NatureServe and IUCN 2017, Figure 1). Preferred habitat for both breeding and nonbreeding birds is small ponds or lakes, wet meadows, and other wetland areas (Cramp and Simmons 1980). Figure 1. Common Crane Distribution Cramp and Simmons (1980) stated that the Common Crane range in western Europe has had a “marked” decrease since the Middle Ages. They attributed this to the draining of nesting areas. Since 1950 improved habitat protections, recolonization in previously inhabited areas, and designation as a protected species have resulted in a dramatic increase in the overall population (Prange 2005). Although its range has decreased, it continues to be extensive enough, along with the increase in its already large population, to give it the status of a species of “Least Concern” (BirdLife International 2016, NatureServe and IUCN 2019). -
Gggggggggggggggggggg
Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Birds Checklist STEPPE BIRDS of CALATRAVA
www.naturaindomita.com BIRDS CHECKLIST C = Common R = Resident. All year round. Steppe Birds of Calatrava LC = Less Common S = Spring & Summer. Usually breeding. Calatrava Steppes and Guadiana Steppes R = Rare or Scarce W = Autumn & Winter M = Only on migration Familia Nombre Científico Inglés Español Frequency Season 1 Podicipedidae Podiceps nigricollis Black-Necked Grebe Zampullín Cuellinegro 2 Podicipedidae Tachybaptus ruficollis Little Grebe Zampullín Común 3 Podicipedidae Podiceps cristatus Great Crested Grebe Somormujo Lavanco 4 Phalacrocoracidae Phalacrocorax carbo Great Cormorant Cormorán Grande 5 Ardeidae Botaurus stellaris Great Bittern Avetoro 6 Ardeidae Ixobrychus minutus Little Bittern Avetorillo Común R S 7 Ardeidae Nycticorax nycticorax Black-Crowned Night Heron Martinete Común LC S 8 Ardeidae Bubulcus ibis Cattle Egret Garcilla Bueyera CR 9 Ardeidae Ardeola ralloides Squacco Heron Garcilla Cangrejera RS 10 Ardeidae Egretta garzetta Little Egret Garceta Común CR 11 Ardeidae Egretta alba Great Egret Garceta Grande LC R 12 Ardeidae Ardea cinerea Grey Heron Garza Real LC R 13 Ardeidae Ardea purpurea Purple Heron Garza Imperial RS 14 Ciconiidae Ciconia ciconia White Stork Cigüeña Blanca CR 15 Ciconiidae Ciconia nigra Black Stork Cigüeña Negra 16 Threskiornithidae Plegadis falcinellus Glossy Ibis Morito Común LC S 17 Threskiornithidae Platalea leucorodia Eurasian Spoonbill Espátula Común LC S 18 Phoenicopteridae Phoenicopterus ruber Greater Flamingo Flamenco Común 19 Anatidae Anser albifrons Greater White-Fronted Goose Ánsar -
An Assessment of Threats to Anatidae in Iran
Nourani, E; Kaboli, M; Collen, B; (2014) An assessment of threats to Anatidae in Iran. Bird Conservation International 1 - 16. 10.1017/S0959270914000264. Downloaded from UCL Discovery: http://discovery.ucl.ac.uk/1450324 ARTICLE An assessment of threats to Anatidae in Iran Elham Nourani1, Mohammad Kaboli*1, Ben Collen2 1Department of Environment, Faculty of Natural Resources, University of Tehran, Tehran, Iran. 2Centre for Biodiversity & Environment Research, Department of Genetics, Evolution & Environment, University College London, London, United Kingdom. *Corresponding author: Mohammad Kaboli, Tel: +98-2632223044; Fax: +98-2632229721;Email: [email protected] Abstract The network of wetland systems in Iran provides valuable staging and wintering areas for waterbirds in the African-Western Eurasian flyway. The West Siberian/Caspian/Nile population of Anatidae (ducks, geese and swans) regularly overwinters and stops-over in Iran, and is considered an economically and culturally important group of birds in the country. Conservation of such migratory birds requires the identification of the key threat factors impacting them throughout the flyway. Since documented data on the status and threats facing Anatidae in Iran is very scarce, in this paper, we attempted to determine the general population trend for the 26 Anatidae species in Iran using annual waterbird census data and to identify and score the most important threat factors affecting each species by consulting the top ornithologists and professional birdwatchers in the country by means of a survey. Our results indicate that the most prevalent threats affecting all 26 species are dam construction, water management practices, and hunting. Our results provide the necessary material for Red List assessment of these species at the national level, an important tool for conservation priority setting within Iran and in the flyway. -
Another Common Crane in Nebraska with a Summary of North American Records
University of Nebraska - Lincoln DigitalCommons@University of Nebraska - Lincoln Nebraska Bird Review Nebraska Ornithologists' Union 9-1996 Another Common Crane in Nebraska with a Summary of North American Records Gary Lingle The Platte River Whooping Crane Trust Follow this and additional works at: https://digitalcommons.unl.edu/nebbirdrev Part of the Ornithology Commons, Poultry or Avian Science Commons, and the Zoology Commons Lingle, Gary, "Another Common Crane in Nebraska with a Summary of North American Records" (1996). Nebraska Bird Review. 526. https://digitalcommons.unl.edu/nebbirdrev/526 This Article is brought to you for free and open access by the Nebraska Ornithologists' Union at DigitalCommons@University of Nebraska - Lincoln. It has been accepted for inclusion in Nebraska Bird Review by an authorized administrator of DigitalCommons@University of Nebraska - Lincoln. Lingle, "Another Common Crane in Nebraska with a Summary of North American Records," from Nebraska Bird Review (September 1996) 64(3). Copyright 1996, Nebraska Ornithologists' Union. Used by permission. 80 The Nebraska Bird Review Vol. 64 ANOTHER COMMON CRANE IN NEBRASKA WITH A SUMMARY OF NORTH AMERICAN RECORDS Gary R. Lingle, Platte River Whooping Crane Maintenance Trust 2550 N. Diers Ave., Suite H, Grand Island, NE 68803 On 30 March 1996 around 1000 h CST, Bob Janssen and Jim Williams of Minnetonka, Minnesota discovered a Common Crane (Grus grus) feeding in corn stubble with a flock of Sandhill Cranes (Grus canadensis) in Section 34 T9R10 Hall County, Nebraska. The Common Crane associated with the Sandhill Cranes, which were at peak numbers in the Platte River valley. Later that day, several observers, including myself, witnessed the bird in Section 32, about 500 yards away, where it mingled with a few hundred Sandhill Cranes. -
Repetitive Dna Sequence from Whooping Cranes (Grus Americana)
The Auk 109(1):73-79, 1992 CHARACTERIZATION AND PHYLOGENETIC SIGNIFICANCE OF A REPETITIVE DNA SEQUENCE FROM WHOOPING CRANES (GRUS AMERICANA) JAMIE LOVE1'3 AND PRESCOTTDEININGER 1'2 •Departmentof Biochemistryand Molecular Biology, Louisiana State University Medical Center, New Orleans, Louisiana 70112, USA; and 2Departmentof MolecularGenetics, Alton OschnerResearch Foundation, New Orleans, Louisiana70212, USA Downloaded from https://academic.oup.com/auk/article/109/1/73/5172808 by guest on 29 September 2021 ABSTR•CT.--Wesurveyed a WhoopingCrane (Grus americana) genomic library enrichedfor repetitiveclones, and isolateda clonewhose insert hybridized stringently to a repeated-DNA family in the genomesof Whooping Cranes,but not Sandhill Cranes(G. canadensis).This tandemsequence, repeated approximately 500 times in theWhooping Crane genome, displays taxon-specificproperties suggesting that the CommonCrane (G. grus) is the Whooping Crane's nearestliving relative. Low-stringencyhybridizations with this repeatproduced conserved patternsin all cranesexcept crowned-cranes (Balearica), which indicatesan earlydivergence of the crowned-cranesand the remainingcranes. Sequence and DNA-hybridization analyses imply that this repeatis a satellitesequence of similarcomplexity and organizationto the primatealphold DNA-sequencefamily, which alsohas chromosome and speciesspecificity. Received13 December1990, accepted 30 April 1991. A SUBSTANTIALportion of the eukaryotic ge- throughout the genome. The large, complex nome consistsof sequencesrepeated thousands, tandem repeats,which are lessstudied in birds, to hundreds of thousands, of times. Because most are the subjectof this paper. We isolated from repetitive sequencesdo not codefor genes,they a Whooping Crane (Grusamericana) an autoso~ often escapeselection and may accumulatemu- mal, complex tandem repeat with taxon speci- tationsrapidly. Consequently,repeats are good ficity and suggestthat it may contribute to the candidatesfor the study of closely related spe- isolating mechanism in cranes.