1 Kanepi kihelkonna kultuurilooline kalender 2010 Tähtsündmused 1. 335 aasta eest 4. augustil 1675 kinnitati Rootsi kuninga Karl XI käskkirjaga Kanepi kihelkonna moodustamine Otepää, Põlva, Urvaste kihelkondade baasil, selle koosseisu määrati Erastvere, Kaagrimõisa, Kõlleste, Piigaste ja Valgjärve vallad. Kihelkonna keskuseks ja kiriku asukohaks valiti Kanepi küla Vana-Piigandi mõisa maa-alal. Nimekujuna on kasutatud: Cannebkyllo, Cannapäh, Kannapää, Kannapiste, Kannepe, Kannep, Kanepi. 2. 335 aasta eest 1675 eraldati Erastvere mõisast Kanepi kihelkonnale peale kiriku ja surnuaia veel kirikumõisa ja köstri ning kellamehe talud. Kiriku juures oli Erastvere mõisale kuulunud kõrts. 3. 230 aastat tagasi 9.04.1780 ordineeriti Riias ja 17.05.1780 õnnistati Kanepi koguduse õpetajaks ja Võru koguduse ajutiseks õpetajaks (1780-1800) Johann Philipp Roth, sündinud 13./24.11.1754 Pärnus, surnud 13./26.06.1818 Kanepis, temast sai koguduse hingekarjane 38 aastaks, Kanepi kultuuriloo alustugi. Hariduse vallas: asutas Kanepis kaks kihelkonnakooli. Arendas Kanepist välja tõelise kihelkonnakeskuse, andis välja lõunaeestikeelset nädalalehte, pani pärisorjadest talupoegadele priinimed, ehitas uue maakivist kiriku, pastoraadihoone, kaks koolimaja, köstrimaja, oli paljude seltside liige ja auliige. 4. 200 aastat tagasi 28. augustil 1810 õnnistas Liivimaa superintendent K. G. Sonntag kuue kirikuõpetaja osalemisel praost Rothi poolt aastatel 1806-1810 ehitatud, /nurgakivi pandud 1804) uue Kanepi maakivist kiriku , mis oli pühendatud apostel Johannesele. Kiriku tornis oli aotäht. Kiriku õnnistamisel laulis neljahäälselt kihelkonnakooli poistekoor „Nun danket alle Gott“ ja koolmeistrite meeskoor köstri G. Janteri juhatusel. 5. 200 aastat tagasi 1.09.1810 on esmakordselt Kanepi koguduse surmameetrikasse hakatud talupoegi märkima priinimedega-perekonnanimedega. Varaseim sedalaadi kanne on Hauka Petre Uibo P(oig) Jaan Uibo , kes oli pärit Karaski vallast ja surnud üheaastasena rõugetesse. Sellele järgnes kanne sünnimeetrikasse 7. septembril 1810 Krootuse vallas tütarlaps Kröt , kelle isaks on Walge Petre Poig Jaak Karp ja emaks Kadde Karp. Praost Johann Philipp von Roth andis teadaolevalt esimesena Kanepi kihelkonnas pärisoristele talupoegadele priinimed ehk perekonnanimed, mis oli vaba inimese tunnuseks. Kanepi sai üheks vähestest kihelkondadest, kus rõhuvalt on eestipärased perekonnanimed. Kultuurilooliste isikute tähtpäevi JAANUAR 6. 85 aastat tagasi 14.01.1925 suri Võrus Adolph Daniel , sündinud 17./5.10.1859 Hurmis Kundi t., töötas koolmeistrina Krootuses, aktiivse seltsitegelase, meeskoori lauljana ning rahvuslasena ja C. R. Jakobsoni pooldajana teenis kirikuõpetaja G. v. Holsti viha, kes ei andnud talle koolmeistrina kroonust vabastust ja andis seadusevastaselt nekrutiks. Enne lahkumist lõi pilkelaulu Holstist. Sõjaväes omandas velskri kutse, töötas suurema osa elust Võrus raudtee velskrina. Osales aktiivselt Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuses Tartus seltsi sekretärina, professor Mihkel Veske põrmu kojutoojaid Tartusse. Laulis Kanepi meeskooris II üldlaulupeol 1879 võistulaulmisel, kirjutas sellest ajalehtedele, Postimehe kirjasaatja alates 1890. a-st. Tema sulest on ilmunud tõlked „Vabadiku poeg“, „Kulda Karla“, „Ühe ühisuse ajalugu“, „Haruldane pidu“, „Näpu mees“ jt., Kanepi LS-le tõlkinud näidendi „Uhkus tuleb enne langemist“, tõlkinud ka koori- ja soololaule. Osales aktiivselt Võru Kandle seltsi tegevuses, loonud ja juhatanud koori sõjaväes olles, „Linnutaja“ naiskoori ja laulnud Võru koorides. 7. 115 aastat tagasi 28.01.1895 sündis Tartus näitejuht, käsitööline Aleksander Tamm , olnud näitleja A.Viira näitetrupis ja ooperikoori laulja “Vanemuises”, Võru “Kandle” näitetrupis , 1922-41 Kanepi Laulu-Mänguseltsi näitejuht, a-st 1922-31 ja 1940-41 ka Kanepi avaliku raamatukogu hoidja, Kanepi lauluseltsi näitejuht, a-st 1922 ka Erastvere valla avaliku raamatukogu juhataja, juhtis ka rahvamaja ja kultuurimaja näiteringi kuni 1975. a., mil lahkus Kanepist Tartusse. Surnud 14.8.1984 Tartus, maetud Pauluse kalmistule. 8. 185 aastat tagasi 31.01.1845 sündis Sangaste kihelkonnas Pringi k. Aleksander Thomson , muusikamees, † Petrogradis 20.10.1917, helilooja, Kanepi khk. koolmeister ja koorijuht 2 (1865-1866), seejärel õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat. Märkas Kanepis 17-aastase Hans Kanni kaunist häält, juhtis tähelepanu vajadusele seda arendada. Thomsonit loetakse eesti rahvuslikule koorimuusikale alusepanijaks, tema loodud ca 70 koorilaulust on tänapäevani repertuaaris ca 40, rahvalauluseaded “Ketra Liisu”, “Sokukene” jt. VEEBRUAR 9. 90 aastat tagasi 15.02.1920 suri Võrus koolmeister ja botaanik, muusikaõpetaja Peeter Abel , sündinud 25.11.1848 Koorastes koolmeistri pojana, lõpetanud Kanepi kihelkonnakooli ja Valga Cimze seminari, valiti 19-aastase noorukina Kanepi kihelkonnakooli juhatajaks 1867, alustas Kanepi meeskoori ettevalmistamist 1868 osavõtuks esimesest üldlaulupeost, oli sunnitud 1870 Kanepist lahkuma lahkhelide tõttu pastor Holstiga Jakobsoni toetamise pärast. 1868 koostas Kanepis meeskooride lauliku „Laulu Pärlid“, mis ilmus Tartus 1869, seal on ka tema loodud eestikeelsed sõnad Beethoveni „Appasionata“ antante osale „Vaikne öö oh kalla sa“, hiljem oli koolmeistriks Paistus, Tartus ja Võrus, Võru elementaarkooli kutsuti seal „Abeli kooliks“ ja teda ennast nimetati „lillede kuningaks“ tema suurte botaaniliste teadmise pärast. 10. 45 aastat tagasi 6.02.1965 suri Savernas haridustegelane Robert Taba , kes oli 34 aastat (1899-1933) Kooraste algkooli juhataja, töötanud ka Koigeras, Põlgastes, kokku 43 aastat pedagoogilisel tööl, olnud ka koorijuht, rõugepanija, seltsielu tegelane, andis oma 9 lapsele hea hariduse, neist kuulsaim Hilda Taba (!902-1967) rahvusvaheliselt tuntud kasvatusteadlane. Sündinud Kooraste v. Sillaotsa t. 11.05.1873. 11. 75 aastat tagasi 12.02.1935 sündis Kundas sõjateadlane Endel Hirvlaane, M. Hirvlaane abikaasa , kes on viimased 25 aastat olnud suveti Kanepi elanik, aidanud kaasa Kanepi elu edendamisele, koostanud Põhjasõja Erastvere lahingu skeemi, pidanud ettekandeid, korrigeerinud Kanepi kohta kirjutatud raamatuid. 12. 155 aastat tagasi 18.02.1855 sündis Tarvastu khk. Viljandimaal Martin Vares, koolmeister ja seltsitegelane, tuli Kanepisse Tamme valla koolmeistriks ja vallakirjutajaks 1878-81 ajalehekuulutuse peale, et vajatakse II bassi laulvat koolmeistrit, sattus kirikuõpetaja v. Holsti viha alla rahvusliku tegevuse pärast, istus 103 päeva süütult Võru vanglas valesüüdistuse tõttu pastorile atentaadi korraldamises 1881, vabastati kreisikohtuniku parun Ungern-Sternbergi eestkostel. Koolmeistriks Vares tagasi ei saanud. Läks Kähri õigeusu kihelkonnakooli õpetajaks, hiljem Tartusse. Tõlkis senaator Manasseinile saadetud talupoegade kaebekirju. Oli Tartus 1885. a. alates raamatukaupmees, Kalevala kvarteti asutajaid, Eesti Kirjameeste Seltsi liige. Pärandas oma varanduse M. Varese toetusraha nime all ühiskonna kehvemate liikmete toetamiseks. „Tunas“ ilmusid tema käsikirjalised mälestused. Surnud 24.12.1915 Tartus, maetud Tarvastu kalmistule. 13. 155 aasta tagasi 20.02.1855 sündis Kaagveres Kooraste koolmeister ja muusikamees Gustav Kann, surnud 14.06.1917 Rõuges, Kanepi Mäe kalmistul on tema avatud raamatuga kaunistatud hauasammas. 14. 85 aastat tagasi 19.02.1925 sündis Saksamaal Gerd vabahärra von Ungern-Sternberg, Erastvere mõisa liini viimane järeltulija , abielus 1950 Martha Helene Martha Sprangeriga *1.11.1921 †12.06.2006. Alates 1996. a-st on nad toetanud Kanepi kogudust ja valda mitmete Ungern-Sternbergide perekonna mälestuse jäädvustamisega seotud objektide korrastamisel, finantseerinud: Kanepi Mäe kalmistul asuva perekonnakalmistu korrastamist, müüri renoveerimist ja sinna paigaldatud mälestusmärgi püstitamist (1996, 1997), Erastvere pargis asuva perekonna pärandkalmistu taastamist (1996) ja Marie kabel-kiriku varemetele Gerhardile pühendatud mälestuskabeli püstitamist (1997) ning Erastvere Erihooldekodus vana 250 aastase mõisahoone Conradi kabeliks ümberehitamist (17.07.2005 õnnistatud). Samuti finantseerivad nad alates 1996. a-st mõlemate Ungern-Sternbergide perekonnakalmistute hooldamist. 15. 115 aastat tagasi 20.02.1895 sündis Tartus Hans ja Liisa Kanni tütar, keeleteadlane Kallista Kann , filoloogiamagister (1937), prantsuse keele õppejõud , töötanud 1914-20 Ukrainas ja Gruusias võõrkeelte õpetajana, õppinud Harkovis kõrgematel naiskursustel, lõpetanud 1932 Tartu ülikooli, olnud 1927-35 Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi sekretär ja sama instituudi stipendiaat Pariisis, olnud 1936-45 Tallinna prantsuse lütseumi prantsuse ja saksa keele õpetaja ja Tallinna 4. keskkooli direktor, 1945-66 Tartu Ülikooli dotsent ja 3 kateedrijuhataja, mitmete sõnaraamatute ja õpikute kaasautor. Käis koos oma õdedega Põlvas parteijuhi Soolau juures nõudmas oma isa nimelise tänava ennistamist Kanepis. Surnud Tallinnas 24.03.1983. Elulugu Eesti teadlaste leksikonis. 16. 105 aastat tagasi 20.02.1905 sündis Erastvere v. Mäe-Parmu talus Aksel Tiisler, põllumees, lähema ümbruse organisatsioonide ja seltside juhtivtegelane. Lõpetanud Väimela Põllutöökooli 1925. MÄRTS 17. 75 aastat tagasi 4.03.1935 sündis Örebros Björn Wilhelm von Roth , praost Rothi VII põlvkonna järeltulija, arstiriistade tööstuse müügijuht, Rothide perekonnarhiivi haldaja, Rothide genealoogiliste andmete üleandja publitseerimiseks M. Hirvlaane raamatus „Johann Philipp von Roth“, Eesti abistamisaktsioonide korraldaja ja abipakkide ning tööriistade saatja Veriorale ja Kanepile, osalenud koos abikaasaga juubelilaulupeol Tartus ja kõigil kolmel üleilmsel perekonnapäeval