EESTI MUUSEUMIÜHINGU – AJAKIRI NR 2 (34) Rahvusvaheline muuseum Muuseum 2013

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 1 — ESIKAAS väga suurt huvi ja sealsed MUUSEUM PEATOIMETAJALT töötoad on olnud äärmiselt Eesti Muuseumiühingu ajakiri populaarsed. Enn Mainla Eesti NR 2 (34) 2013 Spordimuuseumist annab aga ülevaate Eesti tennise sajast PEATOIMETAJA aastast. Teadusmuuseumid, Piret Õunapuu eelkõige ülikoolide muuseu- [email protected] mid moodustavad hästi toimiva võrgustiku. Täpsemalt tut- TEGEVTOIMETAJA vustab seda valdkonda Tartu Heli Nurger Ülikooli ajaloo muuseumi [email protected] Piret Õunapuu teadusdirektor Lea Leppik. Ajakirja Muuseum käesolev Vana tõde on see, et käid TOIMETAJA number katsub avardada ringi ümber toa ja oled targem Ivi Tammaru lugeja silmaringi ja võtab luubi kui see, kes nurgas istub. Nii [email protected] alla rahvusvahelised suhted. on ajakirjas targemaks saamise

PEATOIMETAJALT Teema on väga lai ja nii on ka ülevaateid nii kaugemalt kui TOIMETUSE KOLLEEGIUM siin artikleid mitmest vallast. lähemalt. Kersti Koll kirjutab Piret Õunapuu, Karin Hallas-Murula, Ajakirja avab samal teemal ICOMi XXIII peakonverent- Tiina-Mall Kreem, Marge Rennit, toimunud Narva festivali sist Rio de Janeiros ja Kerttu Aivar Põldvee külalisesineja, Gabriella Gulyás Männiste XIII Balti Museoloo- Petöfi Kirjandusmuuseumist giakoolist Lätis Bauskas. RESÜMEEDE TÕLGE Ungarist. Kuigi paljud kuulsid „Ikkagi inimese“ rubriigis Tiina Mällo tema ettekannet Narvas, on on Eesti Kunstimuuseumi nüüd kõigil võimalus tema kauaaegne direktor Inge KÜLJENDUS mõtetega eesti keeles tutvuda. Teder, kes hakkas juba aastaid Ivi Tammaru Rahvusvahelise muuseumi tagasi meie muuseume ja muu- juurde kuulub kindlasti ka seumitöötajaid ICOMi abil KUJUNDUSMAKETT näituste vahetus. Osal meie rahvusvahelisemaks muutma. Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel muuseumidest on see kogemus Leiunurk kajastab, kuidas olemas, enamikul aga mitte. Eesti Rahva Muuseumi pea- TRÜKIKODA Kersti Kuldna-Türkson Eesti varahoidja Riina Reinvelt leidis Ecoprint Kunstimuuseumist ning Ott Genfi st tõeliselt väärika kogu Sarapuu ja Inga Jaagus Eesti Eesti Rahva Muuseumile. Trükitud FSC sertifi kaadiga paberile Meremuuseumist jagavad oma Ja lõpuks ülevaade Eesti looduslike õlide ja vaikude baasil kogemusi ja annavad nõu. Ott Muuseumiühingust, mis valmistatud värvidega. © Ecoprint ja Inga toovad välja lausa viis tähistas oma 25. sünnipäeva. konkreetset soovitust igale Kahjuks järgnes sellele varsti välisnäituse taotlejale. aga kurb uudis Heivi Pulle- Koostööprojektist naab- ritsu, muuseumiühingu kuna- ritega kirjutab Anastassia gise juhatuse esimehe ja üldse Sokolova Narva muuseumist, fantastilise muuseumiinimese kelle kogemus koostööst Narva lahkumisest. linnuse ja Ivangorodi kindluse Ajakirja järgmine number vahel on igati positiivne. Osaks on pühendatud muuseumi- rahvusvahelisest koostööst on ööle. Öö on kasvanud meil nii Ajakirja väljaandmist toetavad ka töötajate vahetamine. Nii võimsaks, et temast on võima- Eesti Kultuurkapital, oli vabatahtlikuna Eesti Rahva lik juba kirjutada iga rubriigi Hasartmängumaksu Nõukogu,

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 2 Muuseumis leedu noormees all ja sellest ajakiri kokku Eesti Rahva Muuseum. Dovydas Pabarcius, kes õppis panna. siin nii eesti keelt kui kultuuri Head lugemist! ISSN 1406-3484 tundma ja jagab nüüd oma muljeid ning tõmbab paralleele ESIKAAS: TAGAKAANEL: ka kodumaa muuseumidega. Merylin Suve Muuseumiöö Näituste rubriigis tutvus- „Öös on inimesi” tatakse mitmeid Adamson- 18. mail 2013 Ericu muuseumi ühisprojekte Tartu Linnamuu- Jaapani kunstnikega. Need seumis on tekitanud eestlaste hulgas FOTO: Joonas Õunapuu IKKAGI INIMENE AJA LUGUAJA IN MEMORIAM LEIUNURK ICOM NÄITUSED MÕÕDUPUU LUUBI ALL PÄEVATEEMA CM 3 EKNEETI I EJNIO ICOMI 23.PEAKONVERENTSILRIODEJANEIROS ÜLEMAAILMNE MUUSEUMIINIMESTEKOHTUMINE — KERSTI KOLL — iumink oted asmariinie ÜLIKOOLIMUUSEUMIDE VÕRGUSTIKUD Saksamaa-reisi näitel Õisu mõisnikeportreede MUSEAALIDE LAENUTAMISEST VÄLISMAALE — KUIDAS METITANICU EESTISSETÕIME? NARVA MUUSEUMIKOOSTÖÖIDAPARTNERITEGA Kuidas tullatoimemaailmakriisiuuteväljakutsetega? MUUTUV MUUSEUM HEIVI PULLERITS OOTAMATU LEID EESTI GENFIS MUUSEUMIÜHING 25 Rahvusvahelise haardegamuuseumitegevuste INGE TEDER SAJANDIVANUNE MÄNG ADAMSON-ERICU JAAPANI TRADITSIOONILISEKUNSTIPROJEKTID MUUSEUMIS СИНА SÄILITAV, KOGUV, EKSPONEERIV ehk allegooriapealuujapoolikuveepudeliga BALTI MUSEOLOOGIAKOOL2013 — GABRIELLA GULYÁS — — DOVYDAS PABARČIUS — MÄNNISTE — — KERTTU — LEA LEPPIK — — KERSTI KULDNA-TÜRKSON — — SARAPUU OTT — — ANASTASSIA SOKOLOVA — — RIINA REINVELT — — MERIKE TOOMAS — — ÜLLE KRUUS — — KERSTI KOLL — — ENN MAINLA — INGA JAAGUS — + МИНА = АРМАСТУС LK 35

edendaja

läbi aastakümnete

LK 45 LK LK 28 LK 25 LK 22 LK 18 LK 13 LK 10 LK LK 52 LK 50 LK 49 LK 41 LK 30 LK LK 5

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 3 — SISUKORD MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 4 — PÄEVATEEMA FOTO: Piret Õunapuu Linnamuuseumi väljapanekuga Hedi Kard EestiKunstimuuseumist tutvumasLondoni aga „mingi olukorraga edukat hakkamasaamist“ aga „mingiolukorraga edukathakkamasaamist“ setega. „Toimetulek“ tähendabsõnastiku järgi kohta, kuidas tulla toimetänapäevasteväljakut- Niisiis onpealkirjasesitatu hoopis küsimusselle ilmakriis tähendablihtsalttänapäeva maailma. ime, etsõnaonkaotanudoma jõuningmaa- kontekstides sadukordipäevas, janõndapole järjekordne sõnakõlks,mida kuuleberinevates tihti jääbagamulje,etkriisistonsaanudlihtsalt või ohukorralpoliitikas,majandusesjne“.Paha- ebastabiilses perioodis,eritiäärmuslikeraskuste „kriis“ „otsustavatmomentivõipöördepunkti määra. „väljakutse“ ja„kriis“kasutamanüüdisajalüle- tust võiväsimust,kiputaksesõnu„toimetulek“, väljendada mingitüldisematlaadirahulolema- teistes kultuurivaldkondades.Võib-olla soovist mis kerkibtihtiülesniimuseoloogiaskuika Pealkiri peegeldablevinudvastustprobleemile, PÄEVATEEMA Collins EnglishDictionary MUUTUV MUUSEUM KUIDAS TULLA TOIME MAAILMAKRIISI KUIDAS TULLATOIMEMAAILMAKRIISI UUTE VÄLJAKUTSETEGA? järgi tähendab järgitähendab PETŐFI KIRJANDUSMUUSEUM, UNGARI — GABRIELLA GULYÁS — eest jakaasavadinimesi“ setelt kõrgustelt,kusesemed räägivadiseenese tegelikult „laskutaksallaOlümpose intellektuaal- ja eraldiseisvaks,onveelpikk teeselleni,etka et muuseumideisaaenam jääda isoleerituks mide muutuvarolliüle.Entpelgaltmõistmisest, mitöötajate hulgaskäibpidevaltarutelumuuseu- et säilitadariiklikkurahastamist,ningmuuseu- pidevaltõigustamaomaolemasolu, survestatakse konkureerimise samapublikupärast,muuseume nad kultuuritarbimisesontoonudkaasakasvava toimub võistluskorragamitmelalal:uuedsuu- tänapäevaste võistlusolukordadega.Kahtlemata ettekanne sellest,kuidastullaedukalttoime vaidlusest võivõistlusest“.Seegaonkäesolev ning „väljakutse“„kutsetosavõtmavõitlusest, sõnad hiljutisel konverentsil Prahas. 1 Liverpooli Rahvusmuuseumide direktori David Flemingi 1 . Gabriella Gulyás Gabriella

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 5 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 6 — PÄEVATEEMA Vaino FOTO: Maarja muuseum Petőfi Kirjandus- mise, uurimise ja eksponeerimise kaudu. mise, uurimisejaeksponeerimisekaudu. oma maakirjanduspärandikogumise,säilita- rahvust, rahvuskultuurijarahvuslikkuidentiteeti muuseum, milleülesanneonaidatamääratleda Kirjandusmuuseum (www.pim.hu) onriiklik ülal riigivalitsus,siis1954.aastalasutatudPet mille onasutanudningmidarahastabjapeab maks. tumaks jaomasotsiaalsestvastutusestteadliku- muutunud avatumaks,kogukonnaleorienteeri- tähelepanu jasedamõjutada.Muuseumitööon oskusi japädevusi,etpälvidakoguühiskonna hariduse kohta,arendamejärjepidevaltoma õppetunde partnerluse,müügikampaaniate, võimalusi jameetodeid. suutma pakkudavägaerinevaidprogramme, mitmekülgsete vajadustegapublikuhaaramiseks vajadusi ja-strateegiaidningetmuuseumpeab niisama paljukuiõppijaidonkaerinevaidõpi- asjade kohtapaljuteada,vaidmõistmist,et mist –muuseumidonkohad,kussaabmitmete miõpe eitähendavaidtraditsioonilistlähene- õppimine onmuutunudesmatähtsaks.Muuseu- kogude halduspõhinebdigiteerimiselning gendatakse uuesti,etseostadaneidnüüdisajaga, matud ilmainteraktiivsuseta,kollektsioonetõl- lähenemisviise meietöös:näitusedonmõelda- publikusse suhtumisesontoonudkaasauusi Euroopa osastmeräägime–ulatuslikmuutus jooksul toimunud–olenevaltsellest,millisest 1980. aastatelõpustalates.Viimase10–25aasta moodusta siinerandit. vaid ühistejõupingutusteabiljamuuseumidei duslik, poliitilinevõikultuuriline,mõjutada mas saameEuroopaarengut,olguseesiismajan- tähendusega? Tänasesglobaliseerunudmaail- Miks onseemõistemeieerialaarenguskeskse Kuidas mõista rahvusvahelist muuseumi? Kuidas mõistarahvusvahelistmuuseumi? Kui riigimuuseuminadefi Samal ajalõpimekaise:saameigapäevuusi Muuseumid onolnudpidevasteisenemises RAHVUSVAHELINE MUUSEUM PETŐFI KIRJANDUSMUUSEUM neerida muuseumi, ő fi

Pakume külastajatele näitusi, nendega seotud Pakume külastajatele näitusi,nendegaseotud muuseumiüritustest huvitatudeakaidjaturiste. hõlmab haritlaskonda üldiselt,shkirjandusest ja ja kasutavadmeieteenuseid. Meielaiempublik külastavad meienäitusi,osalevad konverentsidel õpetajatejauurijatega,kes moodi arvestame lini onmeieendastmõistetav sihtrühm.Sama- sioonis (www.emlekhazak.hu). Ungari kirjanduslikemajamuuseumideassotsiat- kodumaal kuikapiiritaga,ollesjuhtivalkohal majamuuseumide võrgustikusäilitamisesnii arhitektuuripärl. kultuurilises sõlmpunktisasuvneoklassitsistlik palees, misonBudapestiall-linnas,linnaelavas Sátoraljaújhelys. halomis jaKazinczymuuseuminaaberlinnas harumuuseumi: ungarikeelemuuseumiSzép- kaugemal maakirdepiirkonnasveelkaksuut nooremale publikule.Hiljutiavasmuuseum 2012. aastaseptembrisjaonsuunatudkõige tus. Neljas,UngariLastelugudeMuuseum,avati Ady memoriaalmuuseumjaJókaimemoriaalnäi- pestis kolmharumuuseumi:Kassák’imuuseum, edendab Ungarikirjandusttõlgetes. vad. MeieUngariRaamatutejaTõlgete Büroo on digiteeritudjainternetikaudukättesaada- 76 valitud liigetning1566köidetnendetöödest leb tänapäevasekirjandusega.Sellessekuulub ühikuga. DigitaalneKirjandusakadeemiatege- vestust. Uurijatejaoksonraamatukogu400 000 fi Meediakogus on8000intervjuud, sesemed) ningfotokogusse30 000museaali. 3000 eset (isiklikudesemed,mööbel,mälestu- graafi ühikust, kunsti-jameenekogussekuulub12 000 dade eest. mis vastutavadmeietegevuseerinevatevaldkon- (kogud, avalikudsuhted,näitusedjaharidus), juhib peadirektor, kelleleallubkolmosakonda on kataloogitudjauurimiseksavatud. kunstitöid jamälestusesemeid.Muuseumikogu visuaalseid jaaudiovisuaalseidsalvestusining nike kirjutatudjatrükitudtöid,raamatukogusid, Ungari kirjanduseni.Meiekoguhõlmabkirja- sioon alates18.sajandilõpustkunikaasaegse seum onriiklikavalikUngarikirjandusekollekt- leidma endaleniši,kuhusobituda.Meiemuu- ning majamuuseumidefunktsioone,pidime raamatukogude, kunsti-jaajaloomuuseumide väljakujunenud institutsioonidenaguarhiivide, naalne nähtus,missisaldabmitmeteteistehästi dusmuuseum onteatavatlaadiinterinstitutsio- pärast luuletajasurma19.sajandil.Kunakirjan- kogus muuseumieelkäija,Pet Pet Igas vanusesõpilasedlasteaiast kuniülikoo- Muuseum osalebaktiivseltkirjanduslike 1957. aastastsaadikonmuuseumKárolyi Alates 1960.–1970.aastatestonmeilBuda- Meie käsikirjalinekogukoosneb1 500 000 Muuseumis töötab106inimest.Tegevust list tööd, 800 skulptuuri, 700 maali ja list tööd,800skulptuuri,700maalija ő fi päranduse, meie tuumkollektsiooni, päranduse,meietuumkollektsiooni, ő fi selts kohe seltskohe lmi jasal- algatustesse. programmi ja teistesseEuroopaelukestva õppe aastast kuulume Visegradikirjandusresidentside ka sellejätkuprojektisEuropeana. Alates2012. digiteerimisprojektiga ATHENA, ningosaleme ühines 2007.aastalEuroopa muuseumide rentsi. Olimeesimestemuuseumide seas,mis kahel korralkorraldanudICLMi aastakonve- Euroopa näituse-jauurimisprojektides.Oleme ICOM-ICLMi asutajaliigeningosalebaktiivselt kirjandus- jamuusikamuuseumidevõrgustiku prioriteet. Meiemuuseumonrahvusvahelise külgede eest. suurepäraste publikatsioonidejainternetilehe- tunnustust innovatiivsemuuseumipedagoogika, aasta näituseauhinna.Olemepälvinudarvukalt muuseumi auhindja2011.aastalsaimeEuroopa kolmemõõtmelist „kõnelevat“ruumi. ja multidistsiplinaarsetlähenemist,loomaks damistehnikas viitavatkontekstualiseerimist kasutab kirjanduslikmuseoloogiaomatõlgen- intellektuaalne „kogukonnatoode“.Seepärast mete jmnäol,onkirjandussiiskimitteaineline, väljundeid raamatute,käsikirjade,mälestusese- Ehkki kirjanduselleidubtõepoolestesemelisi meid, peetaksemeienäitusisageliebatavalisteks. ei eksponeeritavapärasesmõistesmuuseumiese- toimuva museoloogilisediskursuseosa.Kuname käimasoleva, sealhulgaskirjandusmuuseumides duse vahel.Nendetegevustesuheonolnudka mistöö ningnäitusetegevusejakogukonnahari- arendamise jasellegaseotudakadeemiliseuuri- jat, kuidtulevikusonselleltohutupotentsiaal. mustest. MeilonFacebookispraegu4500jälgi- kes onhuvitatudkirjandusestjamuuseumisünd- et jõudaefektiivsemaltlaiemaharitudpublikuni, kaasajastame omakommunikatsioonipidevalt, aastas, misonjulgustavnäitaja.Täiustameja külastanud umbes100 000–120 000inimest tud tippudehulka.Viimastelaastatelonmeid jõudnud omaerialasilmapaistvatejatunnusta- avalikkesündmusi,onmuuseum kui kaarvukaid nii muuseumipedagoogikatjaelukestvatõpet ja kogemuselemuuseumihariduses,mishõlmab uurimistööle, asjatundlikulenäitusetegevusele nidega. ka teistekirjastajatejaakadeemilisteinstitutsioo- pesti raamatukauplustes.Vahel teemekoostööd on kõiksaadavalmeiemuuseumipoesjaBuda- postkaarte, voldikuid,plakateid,mängejm,mis ja meieasutusttutvustavaidväljaandeid,samuti antoloogiaid, kirju,päevikuid,veebikatalooge akadeemilisi väljaandeid,CD-sidjaDVD-sid, biograafi põhjalik kirjastamiskogemus.Publitseerime ajakohast infotmeiekoduleheküljelt.Meilon programme japublikatsioone,millekohtasaab Rahvusvaheline koostöö on alati olnud meie Rahvusvaheline koostööonalatiolnudmeie 2009. aastalomistatimeileEuroopaaasta Püüame leidamõistlikkutasakaalukogude Tänu rikkalikelekogudele,ulatuslikule aid, katalooge, konverentside toimetisi, aid, katalooge,konverentsidetoimetisi, (Firenze, Vaiano, Rooma, Modena,Faenza, itaalia keeles. 2013. aastalringlebnäitus Itaalias majamuuseumi, tekstidoninglise,ungari ja 2013. Näituseksponeerib39 Itaaliaja17Ungari mis avatiFirenzesMedicipalees 4.oktoobril meie kultuuridejagatudvaramu vastuvõtva maavaheltihekoostöö. mistusfaasis toimubmuuseumitöötajaskonnaja ka uurimisperioodipartnermaalningetteval- tuttav. Sellinenäituseprojekt sisaldabenamasti tunda jakaasakõladasellega,misontallejuba aitavad külastajalmõistakirjanikuvalikuid, tuvad minimaalsedbiograafi eelteadmisi, vaidpigemvastupidi;asjassepuu- damistraditsioonile: publikulteioodatamingeid rekonstrueerida vastavaltvastuvõtvamaatõlgen- edu sõltubsellest,kuidassuudamenäitusesisu näha meiemuuseumis.Näituserahvusvaheline välismaale viidavpolekunagisama,midavõib tuleb siinrääkidakahesteraldinäitusest,sest poneerime näitustkapartnermaades.Tegelikult töötame koospartnerorganisatsioonidegajaeks- lõplikult ikkagitõlkimatuks.Kõigiljuhtudel kui kapüüdaraskustegasedatõlkida,jääbsee eneseleviitav (ntEndreAdy)sellisepiirini,et teisi, kellemaailmonendassetõmbunumja eksperimenti kergesti(ntFerencMolnár),ja On kirjanikke,kelletöövõimaldabniisugust kultuuri vahelmuutusvastastikkuinspireerivaks. kirjanduses jaotsivadnäiteid,mildialoogkahe näitused vaatlevadaastaid1873–1939Ungari mõistmast jatäielikultomaksvõtmast.Kõiksarja niku loomingutvõikirjanduslikkufenomeni munikatsiooniks ningmisvõibtakistadakirja- kahepoolseks, liikumissuundavahetavakskom- missuguste käivitajatekaudumuutubkirjandus duse töölerahvusvaheliseskontekstis,millalja pärandist, ninguurida,mispanebmeiekirjan- janike kogemusedosaksnendekirjanduslikust mingut. Tahtsime näidata,kuidasmuutusidkir- mõjutasid tohutultnendekirjanduslikkuloo- Nende pikemadvõilühemadkäigudvälismaale mujalt toimetulekuksvajalikkuinspiratsiooni. nikud lahkusidvõipõgenesidmaalt,etotsida osa Itaalias.Onteada,etpaljudUngarikirja- aastal Viinis.2013.avataksenäituseneljas Pariisis, jätkus2007.aastalBerliinisning2011. kogemus meie rahvusvahelisekogemuse. märkimist kolmnäitust,mistoovadkenastiesile ja meilonkohustussedatutvustada.Siinväärib valdkonnast. eeskätt näituste,haridusejadigiteerimise heline muuseummeiletähendab,saametuua Teine näide, Itaalia Ungari kirjanikePariisi,Berliini,Viini, Ungari kirjandusonEuroopasvähetuntud Näitused Häid näiteidsellekohta,midarahvusva- NÄITEID RAHVUSVAHELISEST MUUSEUMIST on näitustesari, mis algas 2004. aastal onnäitustesari,misalgas2004.aastal Itaalia ja Ungari majamuuseumid: Itaalia jaUngarimajamuuseumid: lised teetähised , on rändnäitus, , onrändnäitus,

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 7 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 8 — PÄEVATEEMA ja Kisk rändamist UngarisBudapestis,Balatonfüredis Lastra aSigna)jajätkab2014.aastakevadel kirjanduse interdistsiplinaarne iseloomvõimal- kes huvituvad kirjandusestjasellest,kuidas ülikoolides, agakamuuseumipedagoogidele, ja õpetajakoolitusekorraldajatele koolidesja suste kataloogis.Kursuson mõeldudõpetajatele valdkonnas kursus omakorda käimasolevatessetegevustesse. võetakse omaksuusiideidninghaaratakseneed et peegeldab,kuidastajutakse,mõistetakseja tulemus iseenesestki.Kasvõiüksnesseepärast, tama Euroopakoostööprojekti,onväärtuslik innustab kaastöötajaidjajulgustabneidpanus- saadud enesekindlusetulemus.Protsess,mis semate kümnenditerahvusvahelisestkoostööst lemine Grundtvigiõpikoostööprojektisonvara- oma teadmisijaoskusiteenindusealal.Meieosa- mis pakuvadainulaadsetvõimalustarendada valdkond onEuroopaelukestvaõppeprojektid, loojate andmebaasiks. potentsiaali kasvadakirjandustegelastejanende kutse japrojektigaühinevad,onvirtuaalnäitusel kohta. Kuiveelmõnedmaadvõtavadvastumeie ka autorijaperioodikirjanduslikukonteksti Lisaks leiablugejakasulikkuinformatsiooni tutvustasime neidlaiemaleEuroopapublikule. oma kirjandustestvälja3–5üldtuntudtegelastja mustab kaväiksemaidrahvuskirjandusi,valisime sama hästimeelesolla.Uskudes,etiseloo- või DonQuijote,eipruugineiltervikteosed kuulsaid kirjandustegelasinaguAnnaKarenina põhineb ideel,etkuigienamikinimesitunneb virtuaalnäituse kujundusvalmisEestis.Näitus Heritage“ koordineeribMaarjaVaino ningka Learning OpportunitiesintheFieldofLiterary 2011–2013 toimuvatprojekti„Comparing Learning PartnerScheme“raames.Aastatel Ungari jaLuksemburgigaprojekti„Grundtvig tus, missündiskoostöösEesti,Soome,Kreeka, pärandipaikade võlu. seume tutvustavad,janäidataneilemeietähtsate miettevõtjatega, keskummalgimaalmajamuu- võimaluse tugevdadakoostöödkultuurituris- rändnäitus mõlemaleosapoolelesuurepärase tab UngarikirjandustEuroopas.Samutiannab Boccaccio, LeonardovõiMacchiavelligatutvus- Dante,Giotto,Petrarca, eksponeerimine kõrvuti vähemtuntud Ungariautoritejanendemajade tähtsus ületabagakaugeltkultuuriaastahaarde: Itaalia kultuuriaasta2013programmist.Projekti taotlesid kohalikkurahastustosanaUngari- ning näitusekataloogItaalias.Mõlemadmaad Näide sellest on meie uus rahvusvaheline Näide sellestonmeieuusrahvusvaheline Teine rahvusvahelisemuuseumipraktika Muuseumiõpe Euroopa kirjanduslikudtegelased ő Muuseumiõpe kirjandusliku kultuuripärandi Muuseumiõpe kirjanduslikukultuuripärandi rösis. Näitus valmistati ette Ungaris rösis. NäitusvalmistatietteUngaris , midatutvustatakseGrundtvigi kur- on virtuaalnäi- vahendeid, et kokkuvõttes hõlbustada ligipääsu vahendeid, et kokkuvõtteshõlbustadaligipääsu sisemiseks integreerimiseks vajalikketehnilisi panused Europeanassejaarendada Europeana kaugema eesmärgigasulatada kõikomanäolised kogudele jaarhiividele suunatudprojektidega, reid, teheskoostöödteiste, otsesemaltraamatu- integreerida erinevaidkultuuripärandi sekto- olevat digitaalsetsisu.Samutipüüdisprojekt tegevusi ningidentifi üle-euroopaliselt muuseumidestandardeidja ja kultuuripärandiinstitutsioone,koordineerides ka varemvõrgustikkumittekuulunudmuuseume pakkuda tugejajulgustadaEuropeanasosalema institutsioonist. Projektipeamineeesmärkoli kultuuriministeeriumi pooltametlikultvolitatud peana jaoks,ollessellejuuresükskahestUngari across Europe tist ATHENA ( seotud algatustest:alatesEuropeanasidusprojek- mitmetest muuseumikogudedigiteerimisega konda. Alates2007.aastastolemeosavõtnud rääkides onolulinemainidakadigiteerimisvald- ideevahetuse jätkumist. et julgustadaprofessionaalsetekogemusteja Plaanime ülesseadaosalejatevõrgulehekülje, teks ühisteksuurimis-võimuudeksprojektideks. dab leidaosalejatelkoostööpartnereidedaspidis- jaoks uuendada.Loodameka,etkursusvõimal- vajadusel oleksvõimaliksedajärgmisterühmade esitlused. samuti interaktiivsedsessioonidjaosalejate dele järgnevadarutelud,välitöödjarühmatööd, kestele loengutelejainformatiivsetelesessiooni- tehes onmeiejaokstähtislähenemisviis.Lühi- aktiivsele panustamisele.Õppiminemidagi vaks, sestseetugineboluliselmääralosavõtjate ja omavahelisisisemisiseoseid. relda Euroopakirjandusi,leidanendeühisjooni ühenduspunkte. Niiluuaksealus,milleltvõr- tuspaiku, 19.ja20.sajandikuulsaidkultuurilisi külastatakse muuseume,kirjanduslikkemäles- asjakohaste muuseumikogudega.Kursusekäigus arhitektuuriteemadega, samutitõlkekunstija rikonteksti osa.Tegeldakse niikirjandus-kuika kirjandust kuiBudapestimitmetahulisekultuu- tekste, midaongrupislihtsamjagada. tada inglisekeeleskättesaadavaidkirjanduslikke interaktiivsete seminaridejaoks.Soovitamekasu- valmistada ettekümneminutilineesitlusprojekti arhitektuuri, linnamaastikujakirjanduseganing janduslikust kultuuripärandistseoseidkohaliku loomisel. Kursuselosalejateltulebleidaomakir- pärandile jaselletähtsuseleEuroopaidentiteedi dab juhtidapublikutähelepanuomakultuuri- Rahvusvahelise muuseumi kogemusest Rahvusvahelise muuseumikogemusest Digiteerimine Kavatseme kursuselõpetadahindamisega,et Kursuse metodoloogiatvõibnimetadaosale- Kursuse eesmärkontutvustadaUngari ), milleeesmärkolisisuloomeEuro- Access to cultural heritage networks Access toculturalheritagenetworks tseerides neisjubaolemas- osaks ning „digitaalne mõtlemine“ valitseb kõigis osaks ning„digitaalne mõtlemine“valitseb kõigis mide visiooni jaenesekirjelduseloomulikuks et tänapäevalondigiteerimine saanudmuuseu- muuseumidele digitaalserevolutsiooni järel“, kandes „Digiteerimisjärgne muuseum–vaade väitisomaette- miline direktordrRossParry Leicesteri ülikoolimuuseumiuuringute akadee- standardiseerimisvõimalustele. Üksesinejatest, ning võrgu-jamobiilipõhistelerakendustele rahvusvahelise tasandiheadelekogumistavadele tumisel, shõiguslikeleküsimustele,kohalikeja väljavaadetele muuseumidedigitaalseksmuu- mis keskendustänapäevastelesuundadeleja korraldatud konverentsMUZEUM@DIGIT, rahvusmuuseumi jaPet virtuaalsesse kollektsiooni. Google Art,annetadesumbes50ühikutnende mõjutanud. Selaastalühinesimekaprojektiga töö meieinstitutsionaalsetarengutoluliselt selle kasutajatega. jagada enamkui30miljonitkirjetEuropeanaja olev kogudekorraldussüsteemikasutajabaas) asutusele (misonEuropeanaInside’iolemas- Ühtlasi avabseevõimalusekuni7000kultuuri- pärandiinstitutsioonilt javiieltvahendajalt. sisu suurenemise960 000kirjeni15kultuuri- Best PracticeNetworktoobkaasaEuropeana strateegia DigitalAgendaforEuropetoetamine. peaeesmärk onEuroopaLiidupikaajalise INSIDE BestPracticeNetwork)projekti,mille kaasatud veelEuropeanaInside(EUROPEANA uutest teenustest. kogukondadele kuikatavakodanikelemõeldud mes asutustele,ningniispetsiifi võimsatest teenustest,misluuakseprojektiraa- setavaks muudetavastsuuremahulisestsisust, või sellegaliitunud),Europeanakauduligipää- (sajad Euroopaasutusedonprojektigaseotud tud projektikõrgestinstitutsionaalsestväärtusest vastuvõtmisel strateegiliselkohal.Seeontingi- ja üksrahvusvahelinevaatleja)onselleväljakutse 21 liikmesmaast,lisakskaksassotsieerunudliiget loodud töövõrgustik(kuhukuulub40partnerit kaudu ligipääsetavaksmuuta.AthenaPlusi kultuuriinstitutsioonidel omakogudEuropeana riistu, misvõimaldaksidmuuseumideljateistel täiustada efektiivsetinfrastruktuurijaselletöö- Athena Pluseesmärgigaarendadaedasija kogemuse koguEuroopakultuuripärandist. nõnda kasutajanialgupärasejamitmekülgse mist hõlbustavaidstandardeidjavahendeid,viies seostada uuedigitaalsesisuEuropeanassekaasa- Euroopa,hinnataja sisuomanikud ületerve oli tuuakokkuasjakohasedsidusrühmadja mide digitaalselesisule.ATHENA lõppülesanne Europeana võrgustikumoodustavatemuuseu- 2013. aasta juunis toimus Budapestis Ungari 2013. aastajuunistoimusBudapestisUngari Digiteerimisvaldkonnas onrahvusvaheline Paralleelselt AthenaPlusigaolemepraegu Edukaks kujunenudprojektilejärgnes ő fi kirjandusmuuseumi listele kasutaja- Inglise keelesttõlkinudKristelRattus. enamikule meisttõeliseltinnustav. „Represeting Re-Formation“YouTube’is on sõnavõttomaosalusestprojektis giast. RossParry käsitleb digiteerimistosanaomaüldiseststratee- Aina enammuuseumeotsibsegunenudrolleja tasandist muuseumis,millegaolentäiestinõus. hinnangul ondigitaalsusosaloomis-jaideede- museoloogia valdkondades.Enamgiveel,tema Maarja Vaino: A. H.Tammsaare Muuseumijuhataja institutsioon, suurte kogude institutsioon, suurtekogude See onmahukateülesannetega on vägahästitoimivmuuseum. kasulik ettevõtmine. tegevuse asemelsisulineja bürokraatliku jaformaalse kiiresti saikoostööstkardetud tekkis vägaheasünergia, eriala –koguseltskonnavahel inimesed eelistavadsarnast sai meileselgeks,etsarnased on. Koheesimeselkohtumisel osakonna juhatajaGabriella suhete jaharidusprogrammide seumis, millerahvusvaheliste asuvas Pet toimus Ungaris,Budapestis jekt. Esimeneüldkohtumine kirjanike muuseumideühispro- tagasi, milalgasrahvusvaheline riella Gulyásigakolmaastat Kohtusin esmakordseltGab- Pet ő fi kirjandusmuuseum ő fi kirjandusmuu- seumilt eeldavad. rahvusvahelised suhtedmuu- hästi neidväljakutseid,mida muse tõttusaatkondadestajub aastatel ningeelnevatöökoge- konnas töötanudallesviimastel puhul. Ta onmuuseumivald- pidada rahvusvahelistesuhete rääkima sellest,midasilmas riella võiksollaõigeinimene kogemus, tundus,etjustGab- on lairahvusvahelisekoostöö mid jm)jagamineomavahel. praktikate (haridusprogram- viljakas ideedejatoimivate liseks osaks,samutionolnud olnud koostööüheksvägaolu- probleemide võrdlemineon igapäevaste tööülesanneteja praktikad. Justkonkreetsete millised onüldisedtegutsemis- seumidel mujalEuroopasning on kirjanikejakirjandusmuu- giks olinäha,misprobleemid Meie koostööühekseesmär- ja kasuurteambitsioonidega. Kuna Pet ő fi muuseumil

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 9 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 10 — PÄEVATEEMA PÄEVATEEMA IDAPARTNERITEGA NARVA MUUSEUMI KOOSTÖÖ KOOSTÖÖ NARVA MUUSEUMI PROJEKTIJUHT — ANASTASSIA SOKOLOVA — koguda dokumente ning esitada Narva linnus ja linnusja koguda dokumenteningesitadaNarva peaeesmärk oliluuaühtneturismitoodening oblasti valitsusemuuseumiagentuur. Projekti ja noorsoopoliitikakomiteeLeningradi fond, Leningradioblastikehakultuuri,spordi Ivangorodi jätkusuutlikuarengumunitsipaal- ning Venemaalt Ivangorodiadministratsioon, LinnaArendusejaÖkonoomikaAmet Narva MuuseumipartneridolidEestipoolt tiga. Narva Tegemist olimuuseumiesimesenn vahenditest. Projekttoimusaastail2006–2008. Fondi ningEuroopaLiiduprogrammiTACIS B ningsedarahastatiEuroopaRegionaalarengu Läänemerepiirkonna programmINTERREGIII kiitis heaksINTERREGIIIAkoostööprioriteedi mis oliesimeneniisuuremahuline.Projekti säilitamine” võilühemaltEst-RusFortTour-1, damine ningkultuurilis-ajaloolisepärandi kindlustusansambli ühiseturismitootearen- siooni tegevusega. mere-äärsete linnustejamuuseumideassotsiat- projektidega, muuseumiüritustekuikaLääne- struktuurifondide rahastatudrahvusvaheliste tega. Tegemist onniierinevateEuroopaLiidu Muuseum)teebkoostöödVeneNarva partneri- Muuseum(alates1. jaanuarist2013SA et Narva piirilinnade saatus.Seegaeiolemidagiüllatavat, mõjutanud slaavikultuur. Kuidsellineongi test alatiidast,samutionsiinsetkultuurielu asetleidnudlahingutesoliüksosapool- Narvas tihedalt seotudVenemaaga, näitekskõikides kultuurielu nautimas.KaajalooliseltonNarva pool jõgekäiakserahateenimas,šoppamasvõi midagi lähedastjakäegakatsutavat.Teisel jaselleümbruseelanikeleonVenemaaNarva Alustame projektist „Eesti-vene unikaalse Alustame projektist„Eesti-veneunikaalse soft -projek- lõpeb 2014. aasta suvel, kui avatakse lossipark. lõpeb 2014. aastasuvel,kuiavatakselossipark. Muuseumiosa.Projekt millest ligi43%onNarva on1 824 564,85eurot, telefoni. Projektieelarve rid janeidvõibtulevikusallalaadidakaoma Muuseumiteadu- materjalid koostavadNarva kindluseajaloojalegendidega.Audiogiidi Narva gorodi kindlusekülastajadiseseisvalttutvuda linnusejaIvan- järgi võivadtulevasedNarva tuur ningkäivitatakseaudiogiiditeenus,mille dega. Projektiraamestöötatakseväljakaaudio- investeeringutele, eipiirdutaainultehitustöö- valdav osaprojektitoetussummastonmõeldud koostöö eitooebameeldivaidüllatusi.Ehkki Ivanogorodi administratsioontagavadselle,et partnerid ArendusejaÖkonoomikaAmetning Ivangorodi kindluses.Kogenudjatuttavad parandatakse selleraameskasissepääsuteed Eesti-Läti-Venemaa koostööprogrammist,siis ja haljastustöid.Kunaprojektsairahastuse linnuselossipargisheakorra- raames tehtiNarva Tegemist onjubainvesteerimisprojektiga,mille kui ühtseturismitootearendamiseIIetapp“. ehk „UnikaalseEesti-Vene kindlustusteansambli koostööks. turismitoode“. Projektoliheaalgusedaspidiseks jaIvangorodikindlustepõhineühtne „Narva rents ningvalmistatitasuvus-teostatavusanalüüs kindluseajalugu,toimuskonve- võtmes Narva kus esmakordseltkäsitletipopulaarteaduslikus jaIvanogorodikindlused“, raamatud „Narva Näiteks ilmusideesti,venejainglisekeeles eesmärgi nimeltehtimitmeidvajalikketöid. juba projektialgusesebareaalne,kuidsuurema nimekirja kandidaadiks.Viimaneeesmärkoli Ivangorodi kindlusUNESCOmaailmapärandi Number ühejäreltuligiEst-RusFortTour-2

Muuseum aastal hoovis 2010. linnuse lääne- ruktsioon Narva lahingu rekonst- 1704. aasta Talvine lahing. Sokolova Anastassia FOTO: Narva Narva FOTO: sia Sokolova ja heakorratöid enne haljastus- 2010. aastal pargi trepid linnuse Narva FOTO: Anastas- FOTO:

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 11 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 12 — PÄEVATEEMA Toode FOTO: Andres kindlus ja Ivangorodi linnus Narva Shticalov linnuses Narva Uued kaldteed FOTO: AnželikaFOTO: nii see alati ei ole. Narva Muuseumi suured Muuseumisuured nii seealatieiole.Narva peaksid kehastamaainultVene sõjamehi,kuid Tundub küllloogiline,etosalejadVenemaalt paikadest kuikaRootsist,Lätist,Eestistjamujalt. maalt Peterburist,Moskvast,Viiburistjamuudest teeb põnevamakssee,etosalejaidonniiVene- 1704. aasta lahingurekonstruktsioon.Ürituse see jubakümnendatkorda.Augustisonaga ehk talvinelahingningkäesolevalaastaltoimub raldatakse 1700. aastalahingurekonstruktsioon iga aastaaugustisjanovembris.Novembriskor- tähtsad ajaloosündmusedningsedasaabtunda Venemaa lahingud jaoksolidPõhjasõjaNarva NiiRootsikuika revanši ningvallutasidNarva. venelasi, siisneliaastathiljemsaidviimased Vene armee.Kui1700. aastalalistasidrootslased Rootsija Aastatel 1700ja1704kohtusidNarvas Põhjasõja kahestesimesestvõtmesündmustest. palju sõdujalahinguid,eisaamöödaminna ajaloosonolnud riprojektide vallas.KuigiNarva ohutumalt. kui kaIvangorodikindlusesseligimugavamaltja linnusesse edaspidi saavadkülastajadniiNarva pääsutee valmisjubakäesolevaaastalõpuksning Vene poolelasuvaskindlusesehitataksesisse- Koostööd idanaabritegaontehtudkakultuu- kuigi onselge, etrootslasedeivõida. ning kesonnõuskehastama kasvõirootslasi, partnereid, kellestsaavadteie vägaheadsõbrad tehta. Sellelevaatamataon võimalik leidahäid osatakse rääkidakasiis,kui tegelikultmidagiei sellega,etvägailusastijaasjalikult arvestada ümber tehaonjubaliigahilja.Samutituleb kriitikat siis,kuitöödonvalmisningmidagi teete, on100%positiivne,vaidpigemtehakse Tagasiside puuduseitähenda,etkõik,midate rohkem aeganingärgeoodakekiirettagasisidet. soovitada, etplaneerigeettevõtmisteletavalisest tega koostöödteha,julgemeomakogemustest kommetega. Neile,kessoovivadVene partneri- tuma Vene seadustespetsiifi Muuseum eipidanudiseotseseltkokkupuu- ja ÖkonoomikaAmet.Seetähendab,etNarva LinnaArenduse koorma endakandajustNarva vusvaheliste projektideelluviimiselvõttissuure on olnudpositiivne.Tuleb agamärkida,etrah- partneritega, võibkindlastiöelda,etkogemus muuseumid eiolepassiivsematehulgas. passiivsemad osalejadningVenemaa linnusedja liikmest, onassotsiatsioonisaktiivsemadning organisatsioonis, miskoosnebmitmesttosinast seum jaNovajaLadogalinnus.Naguigassellises rovi muuseumPeterburis,Kaliningradimuu- (Schlüsselburgi võiPähkinälinna)linnus,Suvo- Peeter-Pauli kindlus,Viiburilinnus,Orešeki linnustest jamuuseumidestonassotsiatsioonis äärsest riigist,sealhulgasVenemaalt. Vene 45 linnustjamuuseumiüheksastLäänemere- datuste laine.Praeguhõlmabassotsiatsioonligi loodi muuseumide assotsiatsioonitöös.Assotsiatsioon seum kokkukaLäänemere-äärsetelinnusteja alles 1721. aastalseosesUusikaupunkirahuga. vägesid. JaeksViiburiläkskiVenemaa koosseisu arusaadaval põhjuselnapibalatiaugustisRootsi lahingu rekonstruktsioonidesrootslasi,kuna sõbrad Viiburistonalatinõuskehastamasuvise Vaadates Muuseumikoostööd Vene Narva Vene Muu- muuseumidegapuutubNarva

1990. aastal, kuiEuroopasvalitsesmuu- kaga ega kohalike kaga egakohalike LUUBI ALL KUIDAS METITANICU EESTISSE TÕIME? EESTI MEREMUUSEUMI LENNUSADAMA TEGEVJUHT EESTI MEREMUUSEUMI PROJEKTIJUHT — SARAPUU OTT — — INGA JAAGUS —

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 13 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 14 — LUUBI ALL Inga Jaagus Meremuuseum FOTOD: Eesti dust järgset kohen- saab transpordi- Titanicu mudel Sarapuu Ott tööd teha“. selle küsimuselepikemalt,kuipelgalt„tuleb kõlavat lauset.Olgusiisesimestkordavastatud kordi küsitudkakäesolevaartiklipealkirjana seks. Selleesimesekuujooksulonmeiltmitmeid prognoosinud neljajapoolekuukülastatavu- inimest. Seeonkolmandiksellest,midaoleme sadamas onkülastanudesimesekuuga33 000 olema suurusega600–900 m kõnetama suurthulkainimesi,3)näituspeab seotud otseseltmerendusega,2)näituspeab mõned kriteeriumid:1)näituspeabolema järjest peadmurdvamaks.Olimeendaleseadnud Esmajoones lihtneideemuutussüvenemisel palju erinevaidsündmusiningajutisednäitused. mustuma. Vastus olisamalihtsaltvarnastvõtta– inimesed meiemuuseumissejapanebnadvai- edasi, misonseejärgmine„see“,toobtaas liikusid meiemõttedküsimustele,missaab Näitust „Titanic:lugu,leiud,legendid“ pakub kaks Ameerika päritolu ettevõtet – pakub kaksAmeerikapäritoluettevõtet– olime jõudnudteadmisele,etTitanicunäitusi nicu näitusega.Vahepealse uurimistöökäigus polnud. pannud.Häidvariante olime sellemõttekõrvale sele päringuleeisaabunudmingisugustvastust, kuna seetundusniikättesaamatuningesime- korra mõelnudkaTitanicunäitusepeale,kuid meie muuseumiajastujateemaga.Tõsi, olime väsinud ilmega,mõniagaeisobitunudhästi tagasi tehtudningsuurestreisimisestjubaüpris omad miinused–osaneistolikümmeaastat tions“ ja„PlanetShark“.Kõigilneistolidaga laevad“ ningnäitusedpealkirjaga„101Inven- mõned süvamerenäitused,Heureka„Merija disainiga. Üsna peatselt pärast Lennusadama avamist Üsna peatseltpärastLennusadamaavamist Otsustasime siiskiveelkordproovidaTita- 100 Läinud aastasügisehakulolidmeillaual OLEME KIMBATUSES LEHEKÜLGE KOHTUMATERJALI 2 ning kaasaegse ningkaasaegse

Lennu- nicu näituse eksponeerimiseks Lennusadamas. nicu näituseeksponeerimiseks Lennusadamas. seumi jaPremier Exhibtionsivahellepingu Tita- ühepoolselt PremierExhibitionsi kasuks). justel ärajäämavõiedasilükkuma (seeoliväga poolte kohustusi,kuinäitus peaksmistahespõh- et näitusealaloleksvõimalik tehapilti)ning lepingu sõlmimist),pildistamist(soovisime, olnud valmismaksmakogurahavahetultpärast ületamatud, hõlmasidmaksegraafi erimeelsused, misvahepealtundusidsuisa Exhibitionsil onendaltäiskindlustus.Peamised ei tulnudseekordagijutuks,kunaPremier eksponaatide kindlustusest,siiskäesolevaljuhul sid. Kuivahestrohkemonkõneldudesemete/ tähendas ülepäevitiumbestunniajaseidkõne- põhilepingu detailideläbirääkimistele.See septembri esimesednädaladkulusidnüüdjuba ülesannete jaotusega.Augustiviimasedja esialgse ruumiplaaniningtäpsepooltevaheliste tionsiga olemas.Samalajalolimetegelnudka otsus ninglepekoostööksPremierExhibi- pakkuma. konkurentsist valmismeilesoodsamathinda tasahilju olukordanii,etnadoleksidtulenevalt jaga läbirääkimisiningpüüdsimekujundada hene samm!).Juunispidasimemõlemapakku- millised onmeietingimused(jah,vägaotseko- kui paljuolemevalmisnäituseeesttasumaning oli maiviimastelpäevadel.Ütlesimekohevälja, Exhibitionsiga. Meieesimenetelefonivestlus otsustasime siiskialustadakõnelusikaPremier Imagine’iga lepingusõlmimisestkujunenud, ning kuigimingittõsiseltvõetavatohtupoleks ega näitustendaainuomandikspidada. teised muuseumid.Seegaeisaakeegisedalugu ning selleteemalisinäitusionteinudpaljud et Titanicuajaloolinelugueiolekellegiomand argumentidega, millestvahestkaalukaimolisee, lõpetamist. Imaginevastasmeileveenevate ning viimanenõuabnäituseeksponeerimise Premier ExhibitionsiTitanicunäituselahendusi kokkuvõte olijärgmine:Imagineonkopeerinud osariigi kohtusse. tions onesitanudImagine’ivastuhagiGeorgia kuni meilesaabusteade,etPremierExhibi- peaaegu kõikvalmislepinguallkirjastamiseks, hinnaga võimeomapoesmüüa.Maialguseksoli nimekirjast kuniselleni,mistooteidjamillise ruumiplaani, täpsustasimedetailealatesesemete külastasime näitustHiinas,saimepaikanäituse kõnelusi Imagine’iga.Järgnevatekuudejooksul seekord võimalustmittevastata.Alustasime kimbatus oliomajagusuur, eijätnudmeneile Imagine jaPremierExhibitions.Kunameie 13. septembrilsõlmisimeEesti Meremuu- Augusti keskpaigaksolimeilpõhimõtteline Konsulteerisime Eestiõigusspetsialistidega Pea sajaleheküljelinekohtumaterjalilühi- LEPING SAAB VIIMAKS ALLKIRJAD kut (meie ei kut (meieei ajastusse sisseelamiseks, 2)suuredinfograafi ruum Tartu jaLondonivideote,piltide jaheliga ainult Tallinnas ningmeietehtud:1)esimene osi. Toome mõnednäitedlisandustest,mison lühendanud jne)ninglisanud kamitmeid olevad tekstidümberkirjutanud (kohandanud, peaasjalikult kõikpraegukülastajatele lugeda on sisseostetudnäitusega,meieteadurid uurimistööd Titanicuteemal.Olgugiettegemist kvaliteedist, alustasidMeremuuseumiteadurid mist) ningmeilpolnudaimunäitusesisulisest pildid saadetiallespärastlepinguallkirjasta- meile kumbkiettevõte(kõiknäitusetekstidja tuleb Eestisse.Kunatekstimaterjaleeisaatnud ja lähteandmetegakooskõlas. kõik plaanilejoonistatuoleksreaalseltteostatav edastada õigeidlähteandmeidningjälgida,et plaani paikasaamist.Meiepeamineülesanneoli kogemused kiirendasidoluliselthearuumi- tõenäosusega öelda,etPremierimeeskonna võrdlusmoment hetkelveelpuudub,võibsuure edasi-tagasi saatmistnäituselõplikplaan.Kuigi mitmekordset täiendustejakommentaaridega plaani esmasekavandi,millestsündispärast jne) aluselkoostasPremieridisainerruumi- meetrite (alasuurus,sisse-javäljapääsuasukoht viklikkus. Meieedastatudplaanidejalähtepara- selle tõttueikannatakspüsiekspositsiooniter- tuli näitusangaaridesseäramahutadanii,et angaaridesse paigutamiseks.Esimesesjärjekorras semad ettevalmistusednäituseLennusadama ajal läbirääkimistegalepinguülejubakonkreet- Suve hakul oli üsna kindel, et Titanicu näitus Suve hakuloliüsnakindel,etTitanicunäitus Kuna ajaraamistikolitihe,toimusidsamal ME EI TEA, MIS ON NÄITUSE SISU li- mistega panustamata? sisse välisnäituse,ilmasinna omaltpoolttead- saab vastuküsida:mikspeaks muuseumostma tõestasTitanicunäitus.Niietsamamoodi arvates teadmiste jakogemusteühendusest, nagumeie ettevõte. Parimtulemustekib mõlemapoole muuseum võinäituseproduktsioonigategelev koostööprojekt, olguteiseksosapoolekssamuti Sisseostetud näitusonmuuseumileigaljuhul kõlastused selleüle,midavõibjamitte. jääksid ärapikadläbirääkimisedningkoos- seda oluliseltümbertegema.Iseprodutseerides siis üldsenäitustsisseosta,kuiseejärelhakata põhjendatud ettekujutus.Võiks ju küsida,miks hästi sisumeeskonnal näitusestomaterviklik, moodi nagumeieteaduritelolikaPremieri ilma intensiivseteläbirääkimisteta,sestsama- Kompromiss näitusesisuosaseisündinudaga messihallis, kusrändnäitusedtihtipeatuvad. mis onülevalmõneskaubanduskeskusesvõi sisule teistsugusedootusedkuivälja saadavalt onmuuseumiseksponeeritavanäituse sugugi Premierinäitusekehvakvaliteeti,entaru- ülesehituse muudatustepoolest.Seeeitähenda niilisandunudmaterjalikuika arvestatavad, mõistagi infoTitaniculolnudeestlastekohta. toimunud muudatustestmereohutusesning kuuluvad katekstimaterjalidpärastkatastroofi avastada müüte,põnevaidfaktejne.Siiaritta 4) kõik luugid,midasaabavadaningkust Titanicu reisijateomavahelisikõnelusipardal, 3) nn juttudenurk,kusonvõimalikkuulata sed pannoodTitanicuvõimsusejavrakikohta, Kokkuvõttes ongi sisulised täiendused päris Kokkuvõttes ongisisulisedtäiendusedpäris panekule, panekule,

ruktsioonidega koos tugikonst- peatrepi kuplile Vaade ülaltsuure

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 15 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 16 — LUUBI ALL suur peatrepp Valmimisjärgus tagama Premier. vastutust –valgustusetoimimise piditäiesmahus belda soodsaks)ningmeie jaoks olikavähem Eestisse saadetud(seegasaime rendihinnakau- kasutada ameeriklastetehnikat, misoliniikuinii kohalikke alternatiive.Lõpuksotsustasimesiiski Seetõttu kavatsesimealgusesotsidavõimalikke pinge pealningonsuureelektritarbimisega. teada oliaga,etseetöötabameerikaehk120 V maksumus eiolnudpikkaaegatäpseltselge, rile valgustehnikat võileidaisePremieri valikut: kaskasutadaameeriklasteolemasolevat selt näitusevärvitoone. See andismeilekavõimalusemuutakardinaal- saks variandiksvineeristmoodulseinadisetoota. võttesain- arvesse aja- kuikaeelarveraamistikku müügi jarendihinnapakkumistevõrdlustjäinii miseks. Pärasterinevatemoodul-jamessiseinte pidi olemavalmisPremierimeeskonnasaabu- ning osasiseseintest,kokkuu230meetrit,mis Meil tulipaigaldadakõiknäitusealavälisseinad dused, eelkõigeseinte-javalguslahendused. vastustusvaldkonnaks näitusetehnilisedlahen- lepingule kolmandaksoluliseksMeremuuseumi teha. oskame jasuudameolemasolevaeelarvega sed jneonparimaltasemel,midamepraegu disain, tekstidepikkused,isetegemisevõimalu- näituseala katmine pealt:kuienamastion Pre- vastav lahendus. Premieri tehnika kasutamise vastavlahendus.Premieritehnikakasutamise Usume, et näituse lugu, ruumiline kulg, Usume, etnäituselugu,ruumilinekulg, Lennusadama puhulolispetsiifi Valguslahenduse puhuloliüldjoonteskaks olidvastavalt Ruumiplaani jasisukõrval KUIDAS EHITADA MAJA? MAJJA line teema valgusraide- protsessi koordineeris Premieri projektijuht. protsessi koordineeris Premieriprojektijuht. esemete ning graafi novembri teiseksnädalaksjäid viimistlustööd, mese nädalalõpunikestisintensiivne ülesehitus, Premieri ehitusmeeskond. Kuni novembriesi- etapp algasoktoobrilõpus, milkohalesaabus oluliselt külastajaid. tuli kõiktöödtehavalmisnii,etneedeisegaks võimalust muuseumitäiendavaltsulgeda.Seega üritused toimusidkaõhtuti,ningpolnudmingit tõik, etmuuseumtöötaskuuelpäevalnädalasja käigus, reaalsetesruumidesringikäies. küsimus, misselgusallesnäituseülesehituse takistada angaaridepüsivalgusesissetulemist – pealt katmisepeamisekseesmärgikssaihoopis tuse ruumidveelgihämaramatkeskkonda.Niiet võrdlemisi hämar, nõudsidmõnedTitanicu näi- kuigi angaarideekspositsioonitavavalguson raskuskeskmeks hoopistallolijaperspektiiv: siiski kapealtvaadet,entlõpukssaiprobleemi valgustrasside asetus).Mingilmääralkatsime tekitatav kuumus,õhuliikumisetakistaminening selt kasutadaeilubanud(põhjuseksprožektorite nikat, miskumbagivõimalustkonstruktsioonili- ära, kuiotsustasimekasutadaPremierivalgusteh- kui kalamell-laevarianti.Mõlemadlangesidaga liiguvad kaheltasapinnal.Kaalusimeniikanga gutada kesettöötavatmuuseumi,kuskülastajad näituste jaoks,siisLennusadamastulinäituspai- ruume“, struume,misongimõeldudajutiste mier liikunudnäitusegamöödaerinevaid„tühje Ehitusprotsess ise ehk ettevalmistuse viimane Ehitusprotsess iseehkettevalmistuse viimane Kogu ehitustöödekeerukuselelisasvürtsi ALGAB ÜLESPANEK ka paigaldus.Koguehitus- pidulike õhtusöökideni. pidulike õhtusöökideni. seoses teinud–alatesmerefoorumitest kuni oleme lisaksnäituseleLennusadamas Titanicuga saa pidama.Eraldiartiklitvääriks veelsee,mida kõnekäänuga –alguseseisaavedama,pärast mõõtmetega asjadelerendilaopinda. samamoodi eiolelihtneleidaebastandardsete mitmeks kuukslaoruuminakinnipanna,ning paikadel endilmitusadatvabaruutmeetrit,mida probleemkohti, kunaenamastieiolenäituse- sõnul onladustamineükskõigesagedasemaid küsimus saiplaneeritudlahenduse.Premieri hukeldrisse. Seeõnnestusningladustamise mahutada pikimadseinaelemendidPüssiro- euroaluste mõõtmetega.Siiskivõtsimeettekatse vähe võimalusi,enamiklaopinduonarvestatud metega kaubaladustamiseksonTallinnas väga laopinna rendiks,tulivälja,etebatavalistemõõt- läbi mahutada.Otsidesalternatiivseidvõimalusi võimatu neidPüssirohukeldrikitsastsissepääsust dulid, valgustiteraamidjne–,mistõttutundus ebastandardsed –nelimeetritpikadseinamoo- ladustamist vajavateasjademõõtmedonväga Püssirohukeldris. Töö käigusselgusaga,et kasutada Meremuuseumitühjanaseisvatpinda ruumi selleksonvaja.Olimekavatsenud mitu ruutmeetritningmillistetingimustega oli lepinguseraldiväljatoodud,samutikui elementide ladustamine.Ladustamisvajadus keerukamaks teemaksnäitusestülejäävate kuidas näitus6.korruselülesehitada). (Premieri meeskondrääkiskakogemustest, samal tasapinnal,olilihtneasjusisse-väljatuua vaid asjuladustada.Kunaangaaridonvälialaga etomakordasinnaehituseajalettejää- kõrvale, konteinerid ehitusperioodiksparkidaangaaride lähedale laadimisväravale.Samutiolivõimalik nusadama välialalmanööverdamaningpiisavalt elemente. KonteineridpääsesidhõlpsastiLen- vaja lastida14suurtmerekonteineritäitnäituse oluliselt angaaridehealigipääsetavus:tühjaksoli luseks). hankida mitukilomesilasvahapeatrepiviimist- päraselt (juhtuskaerandeid–näiteksolivaja läbi räägitud,niietprotsesssaikulgedaplaani- tehnilised küsimusedselleksajaksselgedja lahendamist vajavaidküsimusi,olidpeamised keel. Kuigiigatööpäevaseestulietteväikeseid 30-liikmeline, töökeeleksloomulikultinglise koos seitsmePremieritöödejuhigakokkuligi aktiivsemal ehitusetapiloliehitusmeeskond rimine jäisuuresosasmeievastutusse.Kõige tööjõu- jatehnilisedvajadused,milleorganisee- Tema koostaskõigitegevusteajaplaanining Näituse ettevalmistamise võiks kokku võtta Näituse ettevalmistamisevõikskokkuvõtta Ootamatult kujunesehitusprotsessikõige Esimeste ehituspäevadetöötempotkiirendas olema kasutadarahalinereserv. protsess seismaeijääks,ningprojektijuhilpeab otsustamine peakstoimumakiiresti,etkogu ettetulevaid muresidjaolukordi.Nendeüle perioodil onvajapidevaltlahendadaväikeseid 5. Paindlikkuseeskätt. pidada, etvaikimineeiolenõusolek. dada vastamiseaega.Jaometitulebalatimeeles käsil mituparalleelsetprojekti,misvõibpiken- näituseproduktsioonifi pühad japuhkepäevadjne.Kuipartnerikson aega. Aegavõivadlisadaveelajavahe,erinevad tekstini) jnevõtavadalatiplaanitustkauem kunireklaam- kinnitama kõikalatesseinavärvist Läbirääkimised, kinnitused(ntmeiepidime 4. Kõikprotsessid võtavadrohkem aega. fi arutamiseks telefonivõiSkype’isuhtlustning mingi küsimuseolulisust.Kasutagevõimalusel mad pooledsaavadsarnaseltaruningmõistavad sama asjamitukorda,olemakskindel,etmõle- dab, etläbirääkidatuleberititäpseltjavajadusel toimub kogusuhtlusinglisekeeles.Seetähen- 3. Vältige tõlkes kadumaminemist. suur. hea tasemeeestonvastutusjapanusikkagisama valmis kujulsisseostetud,niisisukuiteostuse 2. Seeonmeienäitus! kogemusi. sellega hästi,kuidteame,etonolnudkakurbi teile mingeidkaupuvõimitte).Meilonläinud (sõltumata sellest,kasnäitusetootjasaadab pealt peabmaksmakomisjonitasuvõimitte käigus, kuniselleni,kaspoesmüüdavatetoodete likud materjalid,midaonvajaülespanemise nende sõidutaminehotellivahet,kõikvõima- jutuks tulevadsiiasõitvateinimestepäevarahad, porti võimitte.Keerulisemakslähebagasiis,kui küsimuse puhul,kasnäitusehindsisaldabtrans- pakkujatel vägaerinev. Küllaltkilihtneonsee mis mitte. selgeks teha,miskuulubnäitusehinnasisseja 1. Läbirääkimistellepinguüleonmõistliktäpselt kseerige kokkuleppede-kirjateel. VIIS SOOVITUST See on erinevatel näituse tootjatel ja Seeonerinevatelnäitusetootjatelja Mis sellest, et näitus on Missellest,etnäituson rma, on neil tõenäoliselt rma, onneiltõenäoliselt Näituse ülespanemise Näituse ülespanemise Eeldatavalt Eeldatavalt

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 17 — LUUBI ALL LUUBI ALL

MUSEAALIDE

LUUBI ALL LUUBI LAENUTAMISEST VÄLISMAALE

ÕISU MÕISNIKE PORTREEDE SAKSAMAA-REISI NÄITEL

— KERSTI KULDNA-TÜRKSON — EESTI KUNSTIMUUSEUM

EELLUGU EELTÖÖD 2013. aasta kevadtalvel sai Eesti Kunstimuu- Tavaliselt võtabki seoses museaali laenami- seum Saksamaalt kirja, milles informeeriti sega kõigepealt muuseumiga ühendust näituse meid Saksa 18. sajandi portreekunstniku Anton kuraator, kes on saanud infot neid huvitava Graffi loomingu suurest ülevaatenäitusest, teose kohta kas siis publikatsioonide või isiklike mis toimub Berliinis Alte Nationalgaleries kontaktide abil. Seepärast ei saa kuidagi alahin- 2013. aasta sügisest 2014. aasta kevadeni seoses nata Eesti museaalide rahvusvaheliselt tutvusta- kunstniku 200. surma-aastapäevaga (http:// misel igasuguste trükiste ja internetimaterjalide Kersti Kuldna- www.smb.museum/smb/kalender/details. osa, mis aitavad meie töödel jõuda laia muuseu- Türkson php?objID=39406). Kirjas sooviti laenata näitu- mipublikuni. sele, kus eksponeeritakse ligi 90 maali ja 40 joo- Töö laenamisele eelneb reeglina mitteamet- nistust, ka kaht EKMi kogusse kuuluvat Anton lik kirjavahetus, kus väliskuraator uurib oma Graffi tööd – Õisu mõisniku Friedrich August kohalikult kolleegilt, kas muuseumil on võimalik MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 von Sieversi — 18 ja tema abikaasa Juliane Wilhelmine teda huvitavaid töid soovitud perioodiks välja portreed (EKM VM 553, VM 552). laenata. Pärast seda, kui ta on saanud mitteamet- Anton Graffi (1736–1813) peetakse Saksa liku positiivse vastuse, saadab laenava institut- valgustusajastu tähtsaimaks portretistiks, kelle siooni direktor kirja selle asutuse direktorile, jäädvustusi oma kaasaegsetest leidub paljudes kust soovitakse töid laenata. Hea tava kohaselt muuseumides. Eesti Kunstimuuseumi kogusse peaks kirjale lisanduma selle projekti või näituse kuuluvad Sieversite portreed asuvad Kadrioru kirjeldus, kuhu tööd küsitakse. Väga oluline kunstimuuseumi püsiekspositsioonis ning on on ka eksponeerimistingimuste ja ruumide publitseeritud paljudes meie väliskunstikogusid kirjeldus (ingl Facilities Report), mis iseloomustab tutvustavates väljaannetes. Ilmselt sealt saigi nii näituseruumide asukohta, ehitusmaterjale, näituse kuraator dr Birgit Verwiebe teavet Eesti turvasüsteeme, kliimatingimusi kui ka näiteks maalide kohta. tööde vastuvõtmiskorda ja isegi ruumide koris- tustööd kuika näitekspakkematerjalitellimine. mise kulud.Siiaallakäivad niikorrastus-vormis- teavitada, missugusedonmuseaali väljalaena- tuleb töönäituseleküsijatjuba varakultsellest tööd toimuvadteosevastuvõtja kulul.Seetõttu jele spetsiaalnetoestus.Niisugused korrastus- transportimiseks tulebpaigutadamaalitagakül- konservaator, ettöödonheasseisukorras,kuid leidsid koguhoidjajateosedülevaadanud muuseumi põhjaliku sellega, etaegajateadmisitulebpanustadaoma eksponaate Eestissetuua,peabarvestama välisnäitusel. oma museaaliturvalisuses kõike esmakordsekoostööpuhul,etollakindel tusprotseduure. Eritihoolikaltuuritakseseda või samastajaperioodist. koguhoidja valikul,kasteoseidsamaltautorilt küsitud töödeasemelemidagisamaväärsetmeie Hea tavakohaseltolemeagapakkunudnende kuna needtöödeikannatapikemattransporti. teoste, näitekspastellmaalidelaenamisest, mitmel korraläraöelnudkeerulisestehnikas väljasaatmist korrastada.Kunstimuuseumon ja eksponeerimistningkassedaonvajaenne teab, kasmuseaalüldsekannatabtransportimist Tema tunnebomakogutöidkõigeparemini ja näitusele saatmiselotsustavkoguhoidjaarvamus. exhibitions/#dokument2). www.smk.dk/en/about-smk/art-loan/loans-for- Riikliku Kunstimuuseumikodulehelthttp:// vastava raportinäidiseleiabnäiteksTaani sele (kõikidelerahvusvahelistelestandarditele Kui museaal asub väljalaenamiseks küsitaval Kui museaalasub väljalaenamiseksküsitaval Teisalt aga,kuisoovitakseisevälismaalt Eelpool nimetatudGraffi Nagu igalaenamisepuhul,onkatöödevälis- NING LAENAMISEGA SEOTUD KULUD KOGUHOIDJA JA KURAATORI ARVAMUS Facilities Report maalide puhul maalidepuhul ’i koostami- kuidas toimub konkreetsestranspordifi tööd võõrastesse kätesse,onvägaoluline teada, Kuna transpordiajaksannab muuseumoma pikaajaline koostöökunstiteoste vedamisel. KLG Eestiesindus,millega EKMil onkujunenud toimetamise asjusühendust transpordifi tuli reisidaautoga. õhutee kasutamisestjaÕisumõisnikeportreedel kulude tõttuloobusSaksatranspordifi töid Graffi Tallinnas jateisteslähiregioonilinnades,kust transpordilennukiga, misoleksteinudpeatuse daja algulmõtetviiatöödSaksamaalespetsiaalse des. Graffi dust muuseumiga,etleppidakokkuüksikasja- transpordifirma esindajatavaliseltjubaiseühen- transpordifi vastuvõtja, kesinformeeribväljalaenajat,millist detailide asjus.Reeglinamaksabtranspordieest saadetakse välisnäitusele,algabpikkkirjavahetus kord kateinud. väljalaenamisest loobuda,janiionEKMmõni- tav põhjus,miksteinekordtulebkonkreetsetöö või omamuuseuminäitusejaokstäiestiarvesta- Ent kahtlemataonolulisuspüsiekspositsiooni lub ülesajutised„augud“meiepüsiväljapanekus. inimesi, onheatutvustusmeietöödeleningkaa- näitusele, midakahtlematakülastabsuurhulk et võimalussaatamaalidSaksamaaleolulisele väljalaenamise ajaksasendada.Ometiotsustati, kohal ningmillegivõrdväärsegaeioleneid muuseumi Saksakunstiekspositsiooniskesksel portreed, nagumainitud,onKadriorukunsti- oma sõnaöeldakanäitusekuraatoril.Sieversite perioodil püsiekspositsioonisvõinäitusel,on Täpsemalt võttis meiega tööde Saksamaale Täpsemalt võttismeiegatööde Saksamaale Pärast seda,kuionotsustatud,etmuseaal TRANSPORT maalidepuhulkaalusnäitusekorral- näitusele laenatakse. Ilmselt suurte näituselelaenatakse.Ilmseltsuurte rmat ta kasutab. Seejärel võtab rmat takasutab.Seejärelvõtab rma siiski rmas rmas rma rma mine Sophie Juliane Wilhel- tema abikaasa von Sievers ja Friedrich August Õisu mõisnik Anton Graff .

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 19 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 20 — LUUBI ALL laenatud aasta sügisest alates 2010. kuuluvaid töid muuseumile Eesti Kunsti- Kohad, kuhuon transpordifi tööeestesitab museaali vastuvõtjaga,sestarve teavitada ningkooskõlastadaseetellimuska kasti. Muidugitulebkastivajadusestvarakult tude järgispetsiaalsemuseaalidetransportimise materjaliga, näiteksvalmistabetteantudmõõ- difi piiridel unikaalse„kauba“puhuljne.Transpor- on teada,milliseiddokumentetulebesitada et öistepeatusteajaleijäetaautotjärelevalveta, Samuti peabolemaläbimõeldudmarsruut,nii kaubikuosas spetsiaalnekliimahoidmisseade. toimetamiseks kasutatakseeriautot,millelon museaalide, eritikunstiteosteühestkohastteise kui kogenudonjuhidjne.Onloomulik,et asjaajamine, milliseidautosidkasutatakse, (ingl puhul lähebsellegatavaliselt kaasakakuriir eest pakkimise, kuivaja,siistranspordi,lahti- väljalaenaja esindaja, kesvastutabtööde ohutuse tee. Defi vaid võibvalidasihtkohtajõudmiseks kiirema ral eipeatasedasiiskitegema autoskaasasõites, rma varustabmuuseumivajaduselkapakke- Kunstiteose/museaali välismaale saatmise Kunstiteose/museaali välismaalesaatmise KURIIR JA MUSEAALI SEISUNDIPASS courier nitsiooni järgi on kuriir museaalide nitsiooni järgi onkuriirmuseaalide rma talle. ). Usaldusväärsetranspordifi rma kor- paranduste sisseviimist, kuidastäpselton näi- puudutavad olulised punktid,siispealeväikeste Kuna sealolidkäsitletudkõik töödelaenutamist aga kasutadaomainstitutsiooni laenulepingut. misakti vormile. kab olemaaluseksMuISisingliskeelse väljaand- nemo-standard-loan-agreement.html), mishak- ne-mo.org/our-topics/collection-mobility/ rahvusvahelise laenunäidisleping(http://www. Võrgustiku (NEMO)kodulehelon olemas tused. EuroopaMuuseumideOrganisatsiooni mis sätestabkummagipooleõigusedjakohus- sõlmidalepingkahemuuseumivahel, on tarvis valmistades tegeldakadokumentidega.Eelkõige tagamisel. ril lasubtõsinevastutusomamuseaaliheaolu huvireisiga, vaidtihedatetööpäevadega.Kurii- reeglina vastuvõtja,eiolekindlastitegemist tamisel. Seega,kuigikuriirikogusõidutasub töödejaseisundipassiülevaa- konservaatoritega osales BerliinislahtipakkimiseljakoosSaksa ta isemaalidepakkimisejuuresningmuidugi tada, milliseidpakkematerjaletellida.Kaoli kontaktis transpordifi mise eesttasuma. kohtuasju teemal,kespeaksvigastuseparanda- koll jubaeosvältidavaidlusijaisegivõimalikke oli sealjubaenne.Seegaaitabniisuguneproto- võimalik kahjustustööltekkisnäitusekäigusvõi korralikult kirjapandud,eitekivaidlusi,kas sugune protsessningkuidefektidoneelnevalt allkirjaga. Näitusekokkupanekultoimubsama- tulemused kinnitatakseseisundipassismõlema takse võimalikuddefektidtöölningülevaatuse kuriir kuivastuvõtjaesindajaningkoosfi kohta. Töö lahtipakkimisel osalevadtavaliseltnii on justseedokumentinfoallikaksmuseaali olema. Vastuvõtvas muuseumislahtipakkimisel kohta. Seisundipasspeabkindlastitöögakaasas kahjustuste infot temaseisukorra,kaasaarvatud kohta, missisaldabtöötäpsetkirjeldustning on põhjalikdokumentväljasaadetavamuseaali sundipassid (ingl valmistas maalidetoestusejakoostasteostesei- AlarNurkse,kes seumi maalikonservaator koguhoidja võikonservaator. misprotsessis. Kõigepareminisobibkuriirikskas põhjalikult jaosalemakogumuseaaliväljasaat- isik, kespeabtundmaväljasaadetavattöödväga järel japärastnäituselõppu.Seegaonkuriir kontrollides museaaliseisukordalahtipakkimise ka näituseülespanekujademontaažijooksul, pakkimise, uuestisissepakkimiseajal,vajadusel Graffi Muidugi tulebtöövälismaalesaatmistette Graffi Graffi KINDLUSTUS DOKUMENTATSIOONI VORMISTAMINEJA näituse puhul soovis Berliini muuseum näitusepuhul soovisBerliinimuuseum maalidekuriirAlarNurkseolipidevas maalidepuhulvalitikuriiriksmuu- condition report rmaga ningoskassoovi- ). Seisundipass ). Seisundipass kseeri- kõige suhtlemine! puhul –planeerimine, läbimõtlemineja eel- oluline –naguigasugusemuu (muuseumi)töö Seega ontöödevälismaale saatmise puhul eksida ningkessamutiõpivad kogemustest. inimesed, kolleegid,kessamuti võivadvahel et kavastuvõtvainstitutsiooni tagaoneelkõige esialgu hirmutavad,aitabtõenäoliseltteadmine, museaalide saatmiselvälisriikivõivadtunduda kojusõit. Kuigiettevalmistusedjapaberitöö ning loodetavastikujunebviperustetakanende seekordne reisSaksamaaleläksüsnalibedalt jaid KadiPolli. meie üksselleperioodikunstiparemaidtund- tisten/), kusGraffi lag2/buecher/anton-graff-portrat-eines-portra- (http://www.roberteberhardt.com/w trükis kindlasti kaasanäitusepuhulvalminudpõhjalik kord laiemasseEuroopakonteksti.Selleleaitab aitab paigutadameiekultuuripäranditjälle sioonist Saksamaalnäitusel,misloodetavasti juurde kirjutada. on ikkamõtetlisanullikindlustussummale kas ainultomamuseaaliväärtuserõhutamiseks tööde vastuvõtjaegaväljalaenaja,tasubmõelda, Kuna kõrgestkindlustushinnasteisaakasu museaali täielikuhävimisevõikadumisekorral. rimiskulusid võinäitekssamaväärseostmist peaks katma–kasteosevõimalikkerestauree- Samas tulebselgeksteha,midakindlustushind võrreldavate objektidehindadeväljaselgitamist. vastutavalt isikulttõsistuurimistööd,võimalike kindlustushinna määraminemuseaalieest kindlustushinna määramisel.Üldiselteeldab müügihindade kohta,misannavadorientiiri nikuga. Internetisotsidesleiabinfottemateoste kuna tegemistonrahvusvaheliselttuntudkunst- Graffi museaalidele kindlustushinnamääramine. ehk oleksnn transporti kalähteriigis,mitteainultvastuvõtvas, oluline kontrollida,etkindlustushõlmakstööde et kindlustuskataberinevadriskid.Näitekson valt tutvumalepingutingimustegajaveenduma, liku nagukommertskindlustusegipuhuleelne- oleme selleganõustunud.Muidugipeabkariik- kindlustatakse vastuvõtjariiklikukindlustusega, timuuseumile onpakutudvõimalust,ettööd olemas riiklikkindlustusningkuiEestiKuns- tööde laenulevõtja.PaljudesEuroopariikideson olema kindlustatud.Kakindlustuseeestvastutab seumi nimi,kirjutasiddirektoridlepingualla. tuseetiketil saksakeeleskirjasEestiKunstimuu- Kokkuvõttes võib tõdeda, et Õisu mõisnike Kokkuvõttes võibtõdeda,etÕisumõisnike Ja ongikakstöödEestimuuseumikollekt- Keeruline teemaonväljasaadetavatele Välismaale saadetavadmuseaalidpeavad KOKKUVÕTTEKS maalide puhul oli see mõnevõrra lihtsam, maalidepuhuloliseemõnevõrralihtsam, Anton Graff. Porträts eines Porträtisten einesPorträtisten Porträts Anton Graff. nail-to-nail. nail-to-nail. töid Eestis on analüüsinud töidEestisonanalüüsinud olffver- SIRVILAUAD 19. sajandil“ konverents „Kunstnik jaKleio. Ajalugukunstis Kumu kunstimuuseumis Põhjamaades. mis Kunila kollektsioonist. maalikunstiEnn võimalik nähaEesti klassikalist maailm“. Eveline von29. märtsil Maydelli näitus „Mustvalge sarjasnäitusNikolai klassikute Triigi loomingust. lõpmatusega“ ja30.mailavatakse modernismiaja näitus Meele alates 9.maistRaul „Dialoogid tus „Põhjamaade moodsastkunstist1918–1931“, näitusi, muuhulgason24.jaanuaristavatud näi- mis Eesti Kunstimuuseumi Kumu kunstimuuseu- Kumu kunstimuuseum 2008. aastal. 2014. Eestistonvarem EMYA auhinnavõitnud loomine jataaskülastajatele avamine 19. juunil Suur Tõll renoveerimine, sealuueväljapaneku suurimaks plaaniksonajalooliseaurik-jäämurdja tud u550 000korral. Meremuuseumi 2014. aasta avamisest 2012.aastamaisonmuuseumi külasta- Tallinnas. EestiMeremuuseumi Lennusadama mise raamestoimuval tseremoonial 15.–17. mail aastase Euroopa MuuseumideFoorumi kohtu- 2014. EMYA peaauhindkuulutatakseväljaiga- vale Euroopa muuseumiaastaauhinnaleEMYA Euroopa MuuseumideFoorumi pooltväljaanta- Eesti Meremuuseumi Lennusadam kandideerib bussiretked maakondades. edukad jätkuvad ka luuamobiili gas kavas rakendus. Loodetavasti Info parandamiseksonmuuhul- kättesaadavuse ning parandadainfos orienteerumise võimalusi. kõnetada noori,mehijamuukeelseidkülastajaid on „Öös ontähti“. Järgmine muuseumiööpüüab 2014. aastamaistoimuva muuseumiööteema blogilehelt telliskivimuuseum.weebly.com. külastada 1.–14. veebruarini igapäev. Täpsem info seumis säilitada. Telliskivi tänaval saabmuuseumi selgitada välja,midavõiks tulevikuksveel muu- soovitakse koos Telliskivi piirkonnainimestega mis ontalletatudmuuseumikogudes. Lisaks jakultuuripärandit, piirkonnaajaloo- tutvustada ajutise muuseumi Telliskivi loomelinnakus, et Tallinna Linnamuuseum NENTIDE HULKA MUUSEUMI AASTAAUHINNA NOMI- LENNUSADAM VALITIEUROOPA ON VALITUDMUUSEUMIÖÖ TEEMA avatakse 11. aprillil näitus Eesti kunstnikest avatakse 11.aprillilnäitusEestikunstnikest eksponeeritakse2014.aastalridahuvitavaid 21. märtsil toimub kunstiharidusekonverents21. märtsil Kadrioru kunstimuuseumis Mikkeli muuseumis Mikkeli Kadrioru kunstimuuseumis Adamson-Ericu muuseu- avab 1.veebruaril ja14.–15.veebruaril on 20. märtsist on20.märtsist avatakse avatakse .

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 21 — LUUBI ALL LUUBI ALL

LUUBI ALL LUUBI ÜLIKOOLIMUUSEUMIDE VÕRGUSTIKUD

— LEA LEPPIK — TARTU ÜLIKOOLI AJALOO MUUSEUM

Euroopa ülikoolid on ühed vähestest insti- ja sisaldavad teaduskäibest välja jäänud instru- tutsioonidest, mis on juba ligi tuhat aastat mente, kollektsioone või nende osi, materjale järjepidevalt tegutsenud. Muuseumid on idee üliõpilaselu kohta, ülikoolile tehtud kingitusi poolest veel vanemad. Ülikoolid ja muuseumid jms (sellesse tüüpi kuulub näiteks Tartu Ülikooli leidsid teineteist siis, kui teadus muutus tõendus- ajaloo muuseum). Need piirid ei pruugi alati põhiseks ja õppetöös hakati vajalikuks pidama nii selged olla ning alljärgnevalt pean silmas näitlikustamist. Moodne muuseumimõte sündis mõlemat tüüpi muuseume ja kollektsioone. Lea Leppik paljuski just ülikoolimuuseumides, ülikoolimuu- Viimasel paarikümnel aastal seisavad ülikoo- seumid on ühtlasi paljude riikide vanimad muu- limuuseumid kõikjal silmitsi uute väljakutsetega, seumid. See kehtib ka Eesti kohta. Ülikoolide mis tulenevad üleminekust infoühiskonnale

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 kollektsioonides — 22 on üle maailma palju sarnast. ja massiülikoolile. Ühelt poolt leiavad vanad Selle taga on 16.–17. sajandil tekkinud uus väärikad teaduskollektsioonid üha vähem paradigma Euroopa teaduses, mille samal ajal kasutamist otseses õppe- ja teadustöös, teisalt on toimunud koloniaalekspansioon üle maailma digimaailma võimalused aidanud neid tähele- levitas. Teadlaste omavaheline tihe suhtlemine panu orbiiti tõsta. Kõrgkoolide pingestunud ajakirjade, konverentside ja isiklike kontaktide eelarved on sundinud otsima uusi rakendusi vormis hoiab seda maailma koos tänaseni. vanadele teadusmuuseumidele ja -kollektsiooni- Materjali akumuleerumise järgi võib eristada dele. Paljudes riikides ollakse seisukohal, et üli- kahte tüüpi ülikoolimuuseume – ühed on kool peab õppe- ja teadustöö kõrval panustama tekkinud vahetult õppe- ja teadustöö käigus ning ka ümbritseva ühiskonna üldkultuurilisse aren- on võrdlemisi terviklikud ja sageli tänini seotud gusse ja selle eesmärgi täitmiseks on muuseumid rohkem teadustööga (näiteks Tartu Ülikooli loo- hea vahend. Kõikjal on peamine küsimus, kes dusmuuseum), teised on hiljem kokku kogutud peaks seda fi nantseerima. Sarnased probleemid vusvaheline Teadusfi ofScience)ja1949.aastalRah- Union ofHistory vaheline Teadusajaloo Ühendus(International ja väljaandeid.Niiasutati1947.aastalRahvus- loodi vastavaiduurimisrühmi,organisatsioone huvi tundmateadusejatehnikaajaloovastu, osana tollasestteadusevaimustusesthakatisuurt inimkonna uskumateadusevõluväkke.Ühe tikumide kasutuselevõtt,kosmoselennudjms) tehnika silmatorkavadsaavutused(ntantibioo- teenistusse rakendada. katse ülikoolideajaloolisikollektsioonekaasaja alguses tekkinudvõrgustikudsiiskiesimene Kui heitapilkkäidudteele,siispole21.sajandi koostööd tegemajaühiseltlahendusiotsima. on pannudülikoolimuuseumejärjestrohkem dugi kergemini saavutatavad, kuid juba 1960. dugi kergemini saavutatavad,kuidjuba1960. Nõukogude Liidu sisesedkontaktidolid mui- hoopis meditsiiniajaloolased. Idasuunalised, st füüsikud jaloodusteadlased, agaLätisnäiteks kusjuures Eestisolidaktiivseimad astronoomid, peale rahvus-jariigipiireületava koostöövormis, tornis ja1976loodiTÜajaloo muuseum. 1971 avatiastronoomiaajaloomuuseumtähe- ilmuma sari„Teaduse ajaloolehekülgiEestist“, teaduste ajalookomisjon,1962.aastasthakkas hävis), loodusuurijateseltsismoodustatiloodus- õnnetult 1965.aastalpeahoonetulekahjus koguma vanuteadusinstrumente(millestosa laines hakkasidentusiastidTartu ülikooliski eluõiguse teadusajaloomuuseumid.Justselles siaali teadusepopulariseerimisel.Niiolidsaanud tegelemist jatunnistatisellisetegevusepotent- kuulutanud, hakatisoosimakateaduseajalooga nilise arenguNõukogudeLiiduprioriteediks isikukultuse hukkamõistnudjateaduslik-teh- Kui NLKPXXkongressoli1956.aastalStalini listel põhjustelpaljudteemadjaisikudtabuks. omade prioriteete,teisaltagajäidideoloogi- mis oliennejaonnüüd,ningrõhutadajust oli juarengunäitamiseksvajademonstreerida, teadusajalukku olivastuoluline–üheltpoolt liku propagandateenistusse.Riikliksuhtumine mitmel poolrakendadaüsnaedukaltstalinist- kangelasi. Kavanuteaduskollektsioonesuudeti vastava kõrgkooligaseotudsõja-jarevolutsiooni- seume, millepõhilineülesanneolieksponeerida Nõukogude Liidukõrgkoolidejuurdemuu- koostöösidemed. millega kaEestiteadusloolastelonpikaajalised Tegemist ontõelisemaailmaorganisatsiooniga, nisatsioonil 49kollektiivliigetja13alakomisjoni. aktiivselt tegutseb.Teadusajaloo poolelonorga- Philosophy ofScience(IUHPS)),mistänaseni and Ühendus (InternationalUnionofHistory Rahvusvaheline Teadusajaloo jaTeadusfi kahe organisatsiooniliitmiselsaadi1956.aastal tional UnionofPhilosophyScience).Nende Pärast Teist maailmasõdapanidteaduseja Sellesuunaline uurimistöö toimus algusest Sellesuunaline uurimistöö toimus algusest Pärast Teist maailmasõdaloodipaljude losoofi a Ühendus(Interna- losoofi a riikide vanimadmuuseumid. riikide ülikoolimuuseumid onühtlasipaljude justülikoolimuuseumides, paljuski muuseumimõteMoodne sündis aasta augustis Tartus. alates 1981.aastast, järjekorras33.toimub 2014. Brenni. Iga-aastaseid sümpoosioneonpeetud mentide komisjonitolleaegne esimeesPaolo restaureeris 2011.aastakevadel teadusinstru- kuulsaima instrumendi–Fraunhoferi refraktori seim sellesvallasonehkfakt, etTartu tähetorni võrdlemisi pikaajalisedsidemed. Märkimisväär- jon, millegakaeestiteadusloolastelonolnud üks alamkomiteeonteadusinstrumentidekomis- tica). oma ajakirja(http://www.bahps.org/acta-bal- ja BaltiTeadusajaloo Assotsiatsioonannabvälja tanud inglisekeel,osalejateringonlaienenud keele onsuhtluskeelenanüüdseksväljavahe- järjekordne kokkusaamineHelsingis.Algsevene liige. Konverentsidesarijätkub,2014toimub Teadusajaloolaste Assotsiatsioon,mison IUHPSi 1990. aastalloodikatusorganisatsiooninaBalti Kuid Baltiriikidekoostöötaastuskiiresti –juba mise ningsoovivaadatarohkemläänepoole. lagunemise jaidasuunalistekontaktidehõrene- iseseisvumine tõikaasaseniseteadussüsteemi tagant kordamöödaEestis,LätisjaLeedus.Taas- sioonile –konverentsidontoimunud2–3aasta Sellega pandialustänasenielusolevaletradit- esimene konverentsleidisaset1958.aastalRiias. seerimisele läänesjaidas. ajaks ningaitasidkaasauurimistulemustepublit- isiklikud suhtedjäidtavaliselttoimimapikemaks ka sealpoolraudseteesriiet.Reisidelsõlmitud suuremat rahvusvahelistfoorumitjamuuseume üksikud isikudvõimalusekülastadamõnd Nõukogude Liidujasotsialismileeripiiressaid ja lisaksüsnaaktiivselesellealaseletegevusele üleliidulise ühenduseEestiosakond. aastal kaEestiNSVTA juurde,sellestsaivastava Klementi initsiatiivilloodisellineühendus1967. nisatsiooniga. Tartu ülikoolirektoriFeodor mis püüdisarendadasidemeidmaailmaorga- teaduste jatehnikaajaloogategelevosakond, Teaduste Akadeemiajuuresmoodustatiloodus- isiklikke) kontaktekaläänesuunas.NSVLLiidu aastate keskelarendatiaktiivselt(enamjaolt Rahvusvahelise teadusajaloolaste ühenduse Rahvusvahelise teadusajaloolasteühenduse Eesti, LätijaLeeduteadusajaloouurijate Peamine kontaktivormoliselajalkonverents

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 23 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 24 — LUUBI ALL teha kuiteadusmõtte arengust rääkida. võimalusi niiteadust unikaalseid pakkunud asukohtidajaläänekultuuripiirilon Meie üks liige on Reet Mägi TÜ loodusmuuseumist. üks liigeonReetMägiTÜ loodusmuuseumist. 2012. aastalTrondheimis valitudteaduskomitee teadusajaloo pärandikogumise jasäilitamisega. on seotudpärastTeist maailmasõdatekkinud tilistele jametodoloogilistele küsimustele,mis võtnud eesmärgikslahendusteotsimiseprak- Alates 2012.aastasttegutsebtöörühm,mison vaatilised teadusmuuseumid,Euroopavaade“. 2005. aastalTartus pealkirjaall„Tuleviku inno- igal aastal,kusjuuresteinekonverentstoimus declaration.html). Kaseefoorumsaabkokku deklaratsioonis (vthttp://www.universeum.it/ vastutus jaavalikjuurdepääs,onkirjasnnHalle raatoreid. Põhimõtted,millestesiplaanilseisavad tähetorne; niiteadlasi,üliõpilasikuiadminist- arhiive, raamatukogusid,botaanikaaedukui neritena nähakseniiülikoolidemuuseume, kaitset, juurdepääsujauurimist.Koostööpart- teriaalset akadeemilistpärandit,sellesäilitamist, tegutsemisväljana niimateriaalsetkuimittema- verseum, misasutatiaastal2000janäeboma Euroopa ülikoolidekoostöövõrgustikUni- kul UMACi iga-aastastelkokkusaamistel. Ülikooli muuseumidonolnudesindatudenami- Cornelia Weber käisTartus 2006.aastaljaTartu muuseumi kogudelühikirjeldused.Sellejuht ka Tartu Ülikooliajaloomuuseumijakunsti- näitusi jainfot.UMACil onandmebaas,kus sioonide korraldamiseks,vahetadakogemusi, ülikoolide jakogukondadega,andanõukollekt- ülikoolimuuseumide jakollektsioonidesuhteid akadeemilise kultuuripärandisäilimist,selgitada gis. UMAC onseadnudeesmärgikstoetada UMAC (loodi2001).Sellelon196liiget41 rii- Muuseumide Nõukogu(ICOM)alamkomitee muuseume. NeidkõikiühendabRahvusvahelise kunsti-, loodus-,arheoloogia-, meditsiini-jamuid teadusajaloo muuseumid.Ülikoolidelonka seumidega. Kuidülikoolimuuseumideiolealati maades selgeltseotudteadus-jaülikoolimuu- Teadusajalooalane uurimistööonpaljudes Veelgi laiemaltmõistabülikoolidepärandit unikaalse tugevuse – olla ida ja lääne vahendaja. unikaalse tugevuse –ollaidajaläänevahendaja. kui kuid onselge,etmepakumemaailmalehuvi, piirdunud üksikisikutekonverentsikülastustega, lüüa rahvusvahelistesvõrgustikesvõionsee mist kasutanudvõib-ollakõikivõimalusikaasa ajaloo muuseumpolepärastEestitaasiseseisvu- kui teadusmõttearengusträäkida.Tartu Ülikooli pakkunud unikaalseidvõimalusiniiteadustteha läänega 1970ndatel. tasandil poleseeraskem,kuiolisuhtlemine koostöö osutudakeeruliseks,kuidinimeste väga innovaatilisi.Poliitiliseltvõibpiirideülene muuseume. Nendeseasonvägakehvasidja maal onvägapaljuteadusloolepühendatud Nõukogude Liitu,eiolekuhugikadunud.Vene- loodud kuulumisegaVene impeeriumisseja lised kontaktid–ühinekultuuripärand,mison võimaluste hulkakuuluvadkindlastiidasuuna- Kui vaadatahetkeolukorda,siissenialakasutatud olnud paratamatultkarahvusvahelinemõõde. vahelise iseloomutõttuonselliseltegevusel tulijatele kuilaiemalepublikule.Teaduse rahvus- vajalikuks tutvustadaomaerialaajaluguniijärel- missioonitundelisi teadlasi,kesonpidanud teadusajaloo õppetooli.Ometionikkaleidunud kogude olemasolunooremalepõlvkonnale. asjad tolmustpuhtakspühkimajateadvustanud on kõikjalsundinudkogudekuraatoreidn-ö niosa. Rääkimatasellest,etnendesisestamine kollektsioonivõikollektsioo- kadunuks arvatud sid ontoonudvarjustväljaniimõnegiammu piires polnudvõimaliknäha.Needandmebaa- kooslusena, midaühekõrgkoolivõiõppetooli luse leidaülesmaterjal,mishakkabkõnelema on paljudeljuhtudelandnuduurijatelevõima- meditsiini jpmkogudest.Sellisedandmebaasid geoloogia, arheoloogia, zooloogia,botaanika, on aktiivseltkoostatuderinevaidandmebaase kaudu. Kõikjalmaailmas,Eestikaasaarvatud, väga paljukaasaaidanudvõrgustumineinterneti kerkimisele laiemaavalikutähelepanuallaon Meie asukoht ida ja lääne kultuuripiiril on Meie asukohtidajaläänekultuuripiirilon Tartu ülikoolispolekunagiolnudspetsiaalset Teadusmuuseumide jakollektsioonide suudame realiseerida oma asendist tuleva suudame realiseeridaomaasendisttuleva LUUBI ALL

BALTI MUSEOLOOGIA- ALL LUUBI KOOL 2013

EHK ALLEGOORIA PEALUU JA POOLIKU VEEPUDELIGA

— KERTTU MÄNNISTE — KADRIORU KUNSTIMUUSEUM

14.–20. juulil Lätis Bauskas toimunud Balti Museoloogiakooli suvekursus oli inspireeriv osalejatele ja oluline korraldajatele – nimelt tähistas Balti Museoloogiakool oma kümnendat toimumisaastat. Läti Muuseumiameti ja Balti riikide kultuuriministeeriumide toetusel on õnnestunud suvekoolist kujundada oodatud kohtumispaik ja värske museoloogilise mõtte kasvulava piirkonna muuseumispetsialistide jaoks.

Lähtudes muuseumi erinevatest rollidest ja ja kultuurilises kontekstis. Heitmata kõrvale MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 25 avalikest kuvanditest, on suvekoolis kümne aasta muuseumitöö praktilist poolt, on suvekool jooksul kajastamist leidnud teemad kogumispo- rõhutanud oma kursuseprogrammi kontemp- liitikast ja -teooriatest kuraatorluse ja kommu- latiivset ja refl ektiivset iseloomu, keskendumist nikatsioonini. 2004. aastal alustati olemusliku erialasele teoreetilisele (ja vahel isegi fi losoofi li- teemaga „Muuseumid ja nende roll kaasaegses sele või fantastilisele) mõtlemisele. Nii sobib ühe ühiskonnas“ ning jätkati 2008. aastal „Muuseumi kursusekaaslase poolt kaasa toodud pealuu – iga ühiskondlik roll: tempel või foorum?“. Neis suvekoolis osaleja pidi kaasa võtma vabal valikul Kerttu Männiste kahes pealkirjas formuleerub ühtlasi suvekooli ühe eseme, mis väljendaks teda muuseumitöö- pealisülesanne – teadlikult ja mõtestatult tajana – edasi andma Balti Museoloogiakooli positsioneerida muuseumi ja ennast muuseumi- olemust ja eesmärke: küsida hamletlikult, kuidas töötajana kaasaegses ühiskondlikus, sotsiaalses olla. Kuidas olla muuseum, mis läheks korda, ja MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 26 — LUUBI ALL Shakare muuseumis Bauska linna- esitav nurgake tüüpkorterit Nõukogude Shakare kindluses rekonstrueeritud alal asuvas looduskaitse- makett Tērvete Linnamäe Raisma esemeküllane süstemaatiline ja ekspositsioon – muuseumi Biržai FOTO: Jana FOTO: Jana FOTO: Mariann FOTO: Mensch, Kaw pärand omaosatähtsuseühiskonnas(Meijer-van kelle identiteediosanajahuvikeskmenasäilitab kaasa jätkusuutlikukogukonnakujunemisele, tegevusvaldkondade javäljunditekauduaidata kasvu soodustamist–muuseumsaaberinevate koosneva huvigrupi(pärandikogukond)peale- tuleb olulisekspidadamitteprofessionaalidest Vanema kunsti-,kultuuri-jaajaloopärandipuhul samas tihedastiläbipõimunudvõrgustiku. publik/tarbija moodustavadkiirestimuutuva, ja kultuuripärandipuhul,kusautor/looja kiiremas tempospealekasvavakaasaegsekunsti- huvigrupid (vanMensch2011). muuseumitöötaja viibkokkuspetsialistidja kommunikeerida, usaldusväärneinfohaldajast millist päranditningmilliselkujulkogudaja astuksid vahendajarolli–kogukondotsustab, kellega koostöösmuuseumjamuuseumitöötaja professionaalidelt ühaenamkogukonnale, mise rollpeakskaasaegsesühiskonnaskanduma seid raame(Cameron2008).Pärandidefi ja tegutsemasamutiväljaspoolharjumuspära- mide jamäluasutustetöötajatelasudamõtlema ja muuseumifüüsilistreaalsust,tulebmuuseu- vahendada teadmistpärandistväljaspoolobjekti lahendused võimaldavadkoguda,talletadaja gimustes ningoludes,kusmoodsadtehnilised Informatsiooni küllusejakättesaadavusetin- (muuseumi kasutaja?)kontseptualiseerimiseni. kondade defi jõudis Farokonventsioonianalüüsideskogu- meni jamuseoloogilisemõttearengut,ning meenutades ülevaatlikultkogumisekuifeno- ja rolle. pärandi(te) jamuuseumivastastikuseidsuhteid tuurse dünaamilisekogukonna(kogukondade), päevi ühendaspüüdluskaardistadamultikul- tine Meijer-van Mensch.Loengu-jaseminari- päranditeooria jamuuseumieetikalektorLeon- Peter vanMenschjaReinwardtiAkadeemia lektorid Vilniuseülikoolimuseoloogiaprofessor „Pärand jakogukond.Muuseumiroll“ning täiendavaid teadmisi. otsivad uusi,kvantitatiivseltjakvalitatiivselt veepudel“), kesinnukaltjaavatudmeeltega kogemustepagasiga muuseumitöötajad(„poolik veepudelites –jubamõningaseteadmiste-ja tentsiaalne allegooriaväljenduskapoolikutes muuseumitöötaja, keslookslisaväärtust?Eksis- teks ajaloolised interjöörid või majamuuseumid. teks ajaloolised interjööridvõimajamuuseumid. kus põimuvad autentnejarekonstrueeritu, näi- olla ettevaatlikjaläbipaistev lahendustepuhul, väärne institutsioon,n-ötõe valdaja,siistuleb kohaseltonmuuseumusaldus- avaliku arvamuse ja kogemuse,autentsuse eetika probleem.Et Selline probleemipüstitus kehtib pigem üha Selline probleemipüstituskehtibpigemüha Peter vanMenschaitassuvekoolisisseelada, Käesoleva museoloogiakooliteemaoli Erinevas võtmes kerkis korduvalt esile mulje Erinevas võtmeskerkiskorduvalt esilemulje neerimise ja muuseumikülastaja neerimise jamuuseumikülastaja ę cka, Janus 2013). cka, Janus2013). neeri- elanikkond sellega kindlasti väljakutse. elanikkond sellega kindlastiväljakutse. huvigrupist esitasid Biržaimuuseumjakohalik list, aktiivsetjamuutuvatmäluasutust soovivast gia kontseptsioonilekogukonnast kuidünaami- muuseumi musealiseeritust. Tänasemuseoloo- vaid kamuuseumienesemuutumatust ajas, hindavat mitteainultpiirkondlikku pärandit, ka kohalikulekogukonnale.Inimesednäivad lise kandjaga,missellisenaonsüdamelähedane tegu piirkonnaidentiteedijajärjepidevuseolu- Leedu kolleegidesõnulolevatmuuseuminäol muuseumi esemetestüleküllaneekspositsioon. seumi positsioonijaeesmärkidekohtaoliBiržai Leedus jaRundalelossi. rekonstruktsiooniga, Biržaipiirkonnamuuseumi majamuuseumi jalinnamägekooskindluse looduspargis asuvaidkirjanikAnnaBrigadere Bauska kindlustjalinnamuuseumi,T külastati kirjanikVilisPludonisemajamuuseumi, kommenteerisid-illustreerisid. Kursuseraames kaasamise jakogukonnatemaatikatomalmoel täiendasid muuseumikülastused,mispärandi, Mensch 2012). sama selgeltjaausaltkakülastajaskonnale(van tiivsete aspektideteadvustamisesiseendale,aga vaid valitudlahenduse,sellepositiivsetejanega- kas eelistadaalgupäraseidobjektevõijäljendusi, kui kateatraalsetbutafooriat.Küsimuseiole, ajaloolisiesemeid,rekonstruktsioone kõrvuti kaasahaarava keskkonnaloomisekseksponeerib randti muuseumAmsterdamis,miskülastajale Värvikaim näide,millelektoridtõid,oliRemb- midaneispakkudaüritame? tervikkogemus, Millistest elementidestkoosnebõigupoolest Intrigeerivaks näitekskogukonnajamuu- Teoreetilist ettekannetejagrupitööde blokki ē rvete rvete seumid/bms/MeijervanMensch_juudidPoolas.pdf. säilitamisel Poolas. http://www.kul.ee/webeditor/fi Janus, 2013.Osalusstrateegiad juudikultuuripärandi Mensch, Leontine Meijer-van, Dorota Kawęcka, Aleksandra Mensch_pyydesruumi.pdf. http://www.kul.ee/webeditor/fi Mensch, Peter van 2012.Püüdes ruumiobjektide vahel. Trends inMuseology. Mensch, Peter van, Leontine Meijer-van Mensch2011. andCuratorshipMuseum Management Conceptualising MuseumCollections inNetworks. – Cameron, Democracies: Fiona 2008.Object-Oriented fi kolleegide seltsismõtiskleda,fantaseeridaja astudajamuuseumiülemeeldivate sest kõrvale kinnitavad kavajadustvahelpraktilisesttegevu- mides tehtavateoreetilisejapraktilisetööga,aga lubavad rõõmustavaltrahulollaEestimuuseu- losofeerida. losofeerida. Balti Museoloogiakoolis kogutud muljed Balti Museoloogiakooliskogutudmuljed KASUTATUD KIRJANDUS MuseumofRecent History. les/muuseumid/bms/van- 23(3):229–243. les/muu- New Shakare Mensch tor Peter van esimene lek- reas paremalt juulis. Tagumises 2013. aasta osavõtjad loogiakoolist Balti Museo- FOTO: Jana FOTO:

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 27 — LUUBI ALL MÕÕDUPUU

SÄILITAV, KOGUV, EKSPONEERIV MÕÕDUPUU СИНА + МИНА = АРМАСТУС

— DOVYDAS PABARČIUS — EESTI RAHVA MUUSEUMI VABATAHTLIK

Tulin 2013. aasta suvel Eesti Rahva Muuseumi, et mõtlema, et kui sõna „muuseum“ seletus on praktiseerida eesti keelt ja õppida tundma eesti sama, kas siis töö suund ja näitused on ka kultuuri. Esmakordselt käisin ERMis kaks aastat sarnased. tagasi Tartut külastades. Algul ma ei uurinud Näituste osas leidsin ühe põhilise erinevuse. eriti ERMi kohta ega mõelnud üldse võimalusele Leedu Rahvusmuuseumis algab püsinäitus eel- siia tööle asuda. Aga läks teisiti ja sellel suvel olin ajaloo tutvustamisega. Arheoloogia väljapanekul siin tagasi. Olen hakanud lähemalt tutvuma eesti saab vaadata, millised rahvad elasid Leedu terri- kultuuriga ja muidugi on ERM üks parimaid tooriumil enne riigi loomist, kuidas nad elasid, Dovydas Pabarčius kohti, kus seda teha. milliseid töövahendeid kasutasid. Edasi pakub Vaatasin leedu keele sõnaraamatust järele, muuseum võimalust tutvuda Leedu suurvürsti- mida tähendab sõna „muuseum“. Seal on kirjas, riigiga. See oli aeg, millal Leedu riik piirnes Ristid Leedu et muuseum on asutus, mis kogub, säilitab, eks- Musta merega. Kuna Leedu Rahvusmuuseum Rahvus- poneerib (renka, saugo, eksponuoja). Needsamad asub Vilniuse lossikompleksis, tekitavad mõned muuseumis kolm sõna leidsin ka eesti keele sõnaraamatus: näitused külastajas tunde, nagu oleks ta sattu- FOTO: K. Stoškus koguv, säilitav, eksponeeriv asutus. Hakkasin nud keskaega. Näiteks Vilniuses Gediminase tor- nis, mis kuulub ka Leedu Rahvusmuuseumile, saab vaadata näitusi keskaja Leedu rüütlite rel- vastusest, Vilniuse lossi maketti 14.–17. sajandist.

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 28 Torni tipust avaneb vaade tänapäeva Vilniusele. Torni kolmandal korrusel on näitus Balti ketist. Just Gediminase tornist algas 1989. aastal Balti kett ja lõppes Pika Hermanni tornis Tallinnas. Minu arvates on rahvusmuuseum koht, kus saab meenutada seda, mida meie riikide inimesed kipuvad praegu unustama – kui raske oli ehitada vabariiki. Osa praktikaajast veetsin ERMi näitusemajas. Suheldes eestlaste ja välismaalastega, sain aru, et külastajad tunnevad huvi eesti rahvariiete ja naiste käsitöö vastu. Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ algab 19. sajandi talu- elu välja panek Leedu Rahvus- Muuseumis FOTO: K. Stoškus MÕÕDUPUU

19. sajandi teisest poolest. Näitusel saab näha Eesti talurahva elu. Taluelu oli 19. sajandil nii Eestis kui ka Leedus väga oluline kultuuri osa, meie rahvad on maarahvad ja muuseumis elavad selle sajandi kombed edasi. Leedu Rahvusmuu- seumis on samuti püsinäitus 19. sajandi eluolust. Seal saab tutvuda rahvariietega, töövahenditega, Kiri Raadi mõisa tekstiilidega. ERMi püsinäitusel saab inimene varemetel siseneda rehielamusse. Leedus rehielamuid FOTO: Dovydas ei olnud. Leedu Rahvusmuuseumis on samuti Pabarčius eksponeeritud traditsioonilised Leedu elamud 19. sajandist, mis annavad külastajatele aimu tollasest taluelust. Leedu Rahvusmuuseumi tud lause armastuse kohta kinnitab, et inimene püsinäitusel eksponeeritakse ka riste 17.–20. saab ennast vabalt tunda – ei ole olemas keele sajandist. Näitusel saab näha fotosid ristidest, ega rahvuse piire. mis olid pandud välja kodu või kabeli ette. Väga huvitav on ERMi kodumaa piltide kogu- Ristide valmistamine on unikaalne tegevus, mis mise võistlus, mis esmakordselt toimus 1912. sümboliseerib meie rahva jaoks usu traditsiooni aastal. Aastal 2013 kuulutati ERMis välja sama ning iseloomustab meie etnograafi list kultuuri. võistlus, kuid muidugi on nüüd fotokaamerad Praktika ajal olin ka Raadi mõisa pargis, paremad ja pilte koguneb rohkem. Sellise mis on nagu Eesti Rahva Muuseumi suvekodu. konkursi mõte on hea, sest inimesed saavad Juunis osalesin 2014. aasta laulu- ja tantsupeo fi kseerida nii huvitavaid hetki kui ka tavalist „Esimesel puudutusel“. Sain kuulda ja näha igapäevaelu. Pilte saab vabalt vaadata ERMi eesti rahvamuusikat ja -tantsu, mis aitas mul kodulehel, seal on päris palju emotsionaalseid ja MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 29 paremini mõista eesti keelt ja kultuuri. Kuulsin ekspressiivseid pilte. juba ammu, et eestlastele meeldib väga laulda ja Kuna olen pärit väikesest riigist Balti mere laulupidu on Eesti riigi uhkus. ääres, on mul kergem mõista, mis tähendab Kui Raadil parajasti suuremaid üritusi ei hoida oma riigi kultuuri. Ma tean, et on vaja toimunud, oli seal päris vaikne, aga maagiline. tugevust, et mitte lasta sisse teiste suurte riikide Raadi mõisa varemete seina peale nägin lauset kultuuride mõju. Paljud peavad imelikuks, et СИНА + МИНА = АРМАСТУС. Ei saanud seda ma õpin eesti keelt. Kui ma hakkasin eesti keelt lauset ignoreerida, selgitaval tahvlil on kirjuta- õppima, siis oli see saatus, aga praegu leian, tud: „See on nagu absurdne sõnum minevikust et kõigepealt peaksime tutvuma oma naabrite või vastupidi – naiivne pühendus minevikust kultuuriga, kuna meie ajalugu ja kogemused fragmentidele.“ Kunstnik tahtis näidata, et keele on väga sarnased. Kui me tunneme oma maad, piirid ei jõua peatada tundeid. Kirillitsas kirjuta- saame tunda iseennast. NÄITUSED

NÄITUSED JAAPANI TRADITSIOONILISE KUNSTI PROJEKTID ADAMSON-ERICU MUUSEUMIS

— KERSTI KOLL — ADAMSON-ERICU MUUSEUM

Adamson-Ericu muuseumil täitus 2013. aasta Meie muuseumi töö nii Põhjamaade kui Läti 2. detsembril 30. tegevusaasta. Kosmopoliit- suunal näituste, konverentside ja seminaride sele ja niivõrd mitmekülgsele kunstnikule ning trükiste osas on tõukunud suurel määral nagu Adamson-Eric pühendatud muuseumile Eesti kunstiajaloo probleemidest. Jaapani kohaselt on nende aastate jooksul muuseumi kunstikultuuri tutvustades on Adamson-Ericu üheks oluliseks suunaks olnud rahvusvaheline muuseum lähtunud aga muuseumi kui institut- koostöö. Meie muuseumis koostatud näitusi on siooni tugevast üldharivast rollist ja soovist avada eksponeeritud eelkõige Põhjamaades, kuid Eesti Eesti publikule aknaid maailmakultuuri erine- Kersti Koll kunstipubliku jaoks on olnud mõistagi olulisem vatel tahkudel. Koostöös heade partneritega on

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 see, kuivõrd — 30 on muuseumi rahvusvaheline koos- Adamson-Ericu muuseumis alates 2000. aastast töö suunatud siin välisnäituste korraldamisele. toimunud seitse Jaapani kunsti tutvustavat Aastate jooksul on Adamson-Ericu muuseumis projekti, millega on alati kaasnenud ka laiemalt olnud põnevaid näituseid Soomest, Lätist, sealset kultuuri tutvustavad üritused ja lastele Taanist, Rootsist, Kanadast, USAst, Saksamaalt, mõeldud programmid. Prantsusmaalt, Hollandist, Šotimaalt, Inglis- Õnnelik saatus ja Jaapani esteetikast vaimus- maalt, Jaapanist jm. Pikaajalised jätkuprojektid tunud inimeste koostöö tõi 2000. aasta oktoobris on olnud Põhjamaade suunal, Läti 20. sajandi Jaapani kultuuripäevade ajal Adamson-Ericu modernismist ja Jaapani kunstist. Allakirjutanul muuseumisse iidse kalligraafi akunsti shodō meist- on erakordselt suur rõõm olnud vedada muu- rid Shida Hisako ja Suzuki Shunchō. Mõlemad seumi kuraatorina nii Läti modernismi kui ka on Jaapanis äärmiselt hinnatud kunstnikud, Jaapani traditsioonilisi kunstiliike tutvustavaid kelle looming on pärjatud mitmete kõrgete projekte. auhindadega. Nad tutvustasid põhjalikult ja väga kätt proovida. võimalik meistritejuhendamiselkapublikul töödest sündisnäitusningeraldi luuleridade visualiseeritudtõlgendusi.Valminud graafi kunstnike igapintslitõmmet,nautisidkalli- särasilmseid osalejaid,kesjälgisidlummatult jõuliste töödeni.Muuseumisaalolipilgenitäis kuni vägamaskuliinsete,tõeliseltlaiapintsliga vaid kergelviivulpaberitpuudutadestantsiskles, tuselt rafi sisult jasellelevastavaltkapintslitehnikakasu- kogemus. Kirjutatavadtekstidvarieerusidoma mises teosed.Seeoliülimaltnauditavjavõimas publiku silmeallkunstniketäielikuskeskendu- sika tekstidekirjutamiseks.Seejärelsündisid emotsionaalse laengugajaapanikirjandusklas- nende sobivusterinevatestajastutestjaerineva kaasahaaravalt Jaapanierinevaidkirjaliikeja teised kuulsad meistrid“ kojast. Hokusai,Hiroshige, Utamaro, Sharakuja traditsiooni. Ukiyo-epuulõiked Keiz sügisel toimusnäitus dade tutvustamiseksuusivõimalusi. 2003.aasta otsima jaapanitraditsioonilise kunstivaldkon- kõnelemine kaugedkultuurid,innustasmeid kaaskuraator olnud. mis toimunudJaapaninäitusepuhul,kustaon jätkunud kõigiseitsmeAdamson-Ericumuuseu- projekti käiguserakordseltkenakoostöö,mison sekretärina töötanudTaimi Pavesigatekkisselle Taimi Paves.Toona Jaapanisaatkonnaskultuuri- tõlkisid ningkommenteerisidHeikiVallaste ja kunsti. depikkuse ajalooga jaapanipuulõigetja trüki- Kogemus, kui lähedaseks teeb kunstikeeles Kogemus, kuilähedaseksteebkunstikeeles lisi kompositsioone, meistrite selgitusi ja lisi kompositsioone,meistriteselgitusija Ukiyo-e neeritud õrnusest, kus ülipeen pintsel neeritud õrnusest,kusülipeenpintsel on maailmas üks armastatumaid on maailmasüks armastatumaid Shod ō demonstratsiooni ja tekste demonstratsioonijatekste „300 aastat jaapani hanga „300 aastatjaapanihanga ,

mis tutvustas workshop ō Sat

aastasada- ō ’il oli ’il oli töö- tuntuimate väga hästikoostatudnäituselolieksponeeritud jaapani kunstivormeningvõluvaljasisuliselt kus tatutvustasJaapani Ukiyo-e Liiduasepresidendi Loit Jõekaldaga.NäitusegakaasnesidJaapani uurija seumisse koostöösJaapaniselavasoome väljapanek jõudisKy Spetsiaalselt meiemuuseumijaokskoostatud ühe teosesünniprotsessietappidenäitedja ukiyo-e põneva ülevaatekaeksponeeritudajaloolised rikkusega tehnikastandsidEestipublikule Ülimat meisterlikkustnõudvastjapeenenüansi- sada (1786–1864)jateistefaksiimileloomingut. Kitagawa Utamaro(1753–1806),UtagawaKuni- (1797–1858), KatsushikaHokusai(1760–1849), tuse faksiimiletrükkidevirtuoosnemeister kaasahaaravad sügavamaid tagamaid.Toimusid kaäärmiselt said meistreidningavas põlve edasiandmine. iidsete meisterlike oskustehoidminejapõlvest Jaapani kultuuri taaskordustefenomenning sümpaatne, kuidassellenäitusega tulihästiesile rahvusliku aardetiitliga.Mulle isiklikultoliväga viivate hoidjatenaJaapanis pärjatud vägaaustava meistrid olidiidsetekunstitraditsioonide edasi- erinevast plaadistkoosnevkomplekt. niliseks trükkimiseksvajalikkunimitmekümnest peent täpsust,millegasünnibühetööharmoo- puust trükiplaatidelõikamist–meisterlikkuüli- Hiroshi Fujizawa sessi. Teda assisteeris Sat ō

demonstreeris traditsioonilistkäsitrükiprot-

puulõike ning trükkimise töövahendid, puulõikeningtrükkimisetöövahendid, Tuula MoilaseningkunstnikeVirgeja ukiyo-e ukiyo-e näitastraditsioonilistmetskirsi- meistrite Utagawa Hiroshige meistriteUtagawaHiroshige ō MakotoNakayama tehnikaesitlused,kusnäi- tost Adamson-Ericumuu- Edo ukiyo-e -ajastu kunstijakuul- Keiz teoste temaatika teostetemaatika ō Sat

Esinenud Esinenud ō

loengud, loengud, . Meister . Meister ukiyo-e Keiz

fi lm. lm.

ō

Hütt FOTO: Peeter 2000. aastal tööprotsessis Shunchō Suzuki Shodō meister

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 31 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 32 — NÄITUSED Jõekalda FOTO: Loit sel 2009. aastal südames“ avami- minu tuse „Aasia Hatanaka näi- Kunstnik Kōkyō Hütt FOTO: Peeter aastal avamisel 2005. nihonga, shodō” Suibokuga, siooniline kunst: tradit-„Jaapani Kinsui näituse Kunstnik Katori mis s neda taasTallinnas jaAdamson-Ericumuuseu- nike 2005. aasta kevadel teoks sai ja mille publik taas 2005. aastakevadelteokssaijamillepubliktaas Muuseumi jaoks hod Shida Hisako ō demonstratsioonide ja näitusega, mis demonstratsioonidejanäitusega,mis ja

oli vägarõõmustavkunst- Suzuki Shunch ō soovesi- koostöös T kunst: Suibokuga,nihonga,shod aasta raamesnäitus muuseumis EuroopaLiidujaJaapanikultuuri- siiski võimaldati. kunstnikele sedaEestipublikusuureksrõõmuks samas paigas.ShidajaSuzukipositsiooniga valdkonda väljaspoolJaapanittutvustadesuuesti pretsedendituks, etkunstnikudesineksidmõnd väga suurehuvigavastuvõttis.Jaapanispeetakse maade kunstis nii oluliseks peetud puhta ilu maade kunstis niiolulisekspeetudpuhta ilu ajatu hetkkui palve,misjõuabvaatajani ida- viimistletud töödessekätketud sõnum–kirgas Visuaalselt lihtsatesse,kuid äärmiseltpeenelt jasumedaläbikumavusega. omase värvipeenuse kui ka klassikalist tušimaali,midatuntaksenii Assotsiatsiooniga. Väljapanek tutvustasjaapani jaapani kunstihuvilised. muuseumist hiljemgipaljudkunstiõpetajadja ramm oliniivõrdpopulaarne,etsedalaenasid nii kataloogikuifi tušimaali jaõpetastehnikat. siooni presidentpr video, kusRahvusvaheliseBokugaAssotsiat- näituse jaokstehtudningeestikeelsete Näitusega kaasneskataloogjaspetsiaalseltselle esteetilist peenustjatehnilistvirtuooslikkust. kunsti erinevatevõimalusteüsnalaiavalikut, lekt võimaldaseestipublikulnautidajaapani nimekate autoritehästikoostatudnäitusekomp- jaapani stiilismaali– shod võimalik kohtuda. Jaapani saatkonnastöötanudTaimi Pavesiloli avamisele saabuskahrHatanaka,kellegatoona tuntud. NäitusläksedasiVilniusesse,kuhu tušimaaliga võrreldeseiolemaailmassamavõrd stiilis maali kunagi põhjalikumaltkatraditsioonilistjaapani riidiga. Seeteostekitastõsisesoovitutvustada nihonga minimalistliku esteetikagakuikameisterlikule „Noor neiu“,mislummasniiomaülimalt professor K sor K mis toimussiin2009.aastasügisel. mõeldud väljapaneku spetsiaalselt Adamson-Ericumuuseumisse saadetud kutseesinedaTallinnas ningkoostas sümbolistliku tundeintensiivsuse, maalid võlusidnäituseloma lakoonilisekujundi, tuid. Tema sügavastbudistlikustmõttestkantud kunstiteaduslikke esseidjakirjutanudraama- metööle onprofHatanakaavaldanudarvukalt maalile jaselleajaloouurimisele.Lisaksloo- kunstnik, kesonpühendunudpeamiselt Sama aasta sügisel oli Adamson-Ericu Sama aastasügiseloliAdamson-Ericu Sel näituselolika Ky ō ō teoseid ning mõningaid traditsioonilise teoseidningmõningaidtraditsioonilise ō ky sumi-e to Kunstiülikooli tehnikaleomasesügavaltkumavakolo- ō Hatanaka (1947) on mitmekülgne Hatanaka(1947)onmitmekülgne ō ō nihonga ky nimeall,kalligraafi ky ō ō s asuva Rahvusvahelise Bokuga s asuvaRahvusvaheliseBokuga Hatanaka lahkelt vastu meie Hatanakalahkeltvastumeie lmi Taimi Paves.

Järgmisel, KatoriKinsui ’t, mis „Jaapani traditsiooniline „Jaapani traditsiooniline nihonga K „Aasia minusüdames“ ō ky nihonga ukiyo-e ō Hatanaka

Eesti keelde tõlkis Eesti keeldetõlkis

töid. Mitmete töid.Mitmete 2006. aastal võttis 2006. aastalvõttis akunsti ehk , kalligraafi -maali profes- ō tutvustas tutvustas nihonga “

, missaiteoks Videoprog- maal maal

tiitritega tiitritega suibokuga nihonga ’le ’le a ja ,

tutvustusse. jalikesse kohe nõuspanustama tekkinud kontaktileolitaka 2013.aastakevadel aidanud. Tänutoonasenäituse emotsioonist kõigile, kesprojektiõnnestumisele olidkaasa sikalise Jaapaniteetseremooniatänuüritusena kes omaltpooltkorraldasvägameeleolukaklas- ühendust JaapaniteespetsialistSteveKokker, sõnumist puudutatunavõttismuuseumiga kitarril jaBrianMelvinlöökriistadel.Näituse kus EhinihäälutustelesekundeerisidMartSoo Andres Ehiniluuleõhtu„Sitikassuudlebkuud“, fessor IndrekKaeli.Erakordseltmeeldejäävoli Grünberg, ikebanakunstistIngridAllikjapro- etendusega, budismistjamuusikastkõnelesSven dide“ lavastajanatuntudAkiSuzuki Alliku loenguteleesinesnäiteks„Eestiballaa- kuna. LisakshrHatanakajajapanoloogAlari torid olidkoostanudseekordvägalaiaulatusli- vastu Jaapanikultuuriprogrammi,millekuraa- raamatu hulka. kujunduses valiti2009.aastal25kauneimaEesti mingu esteetikattäpselttunnetanudTiitJürna aspektist. Ilmuskakataloog,misHatanakaloo- üliheasäilivuse toreile huvikavärvipigmendi nihonga- pakuvad tasapinnaliseltkiht-kihiltmaalitavad ratule visuaalselejaemotsionaalselenaudingule ja pärlikarpidestjahvatatudpuudrit.Lisaksvõr- mille juurdekasutataksetaimedest,putukatest valmistamine, värvide likest värvipigmentidest nemine, kuhukuulubkaaeganõudevloodus- vaid pikaettevalmistusperioodigateemassesüve- kunagi impulsiivnehetkeemotsiooniväljendus, nihonga ja hrHatanakapõhjalikudloengudavasidhästi kaudu –liigutasvägakaEestipublikut.Näitus Rõõm oli kogeda, et publiku võttis väga hästi Rõõm olikogeda,etpublikuvõttisvägahästi maalitraditsiooni olemuse, mis pole maalitraditsiooniolemuse,mispole teosed muuseumitöötajailejarestauraa- workshop ’idesse ja jaapani teemaailma ’idesse jajaapaniteemaailma sumi-e näituseajalpõh- but ō -tantsu -tantsu

Hütt FOTO: Peeter 2009. aastal tantsu etendus Aki Suzuki Suzuki Aki butō - Tartus, Pärnus jaNarvas. mais avatakse näitussamaaegselt Tallinnas, rändnäitust eksponeeritakseerinevates paikades, Neljastidentsestkomplektistkoosnevat vinklist. lahtetuse, mitmest vaate- Soome mistutvustab ja Eesti, Soome Venemaaga rahvusvahelise näi- jääb avatuks kuni28.aprillini. fi tutvustavat ning vaadataämblikke külastada ämblikuteemalisi loenguidjatöötube uudistada terraariumides, uuridabinokulaaridest, eestimaiseid. Näituseraamessaabämblikke –niitroopilisi kui nuarist nähaelusämblikke Eesti Loodusmuuseumis misega. Muinastulede ööd Tallinna süüta- suurimalõkke aset 19.mail2014Lennusadamas. Suur Tõll teemadel. Suure Tõllu avamispidu leiab duskonverents 100aastajuubelittähistava auriku tutvustatakse Titanicu ajastutjalugu. seotud inimesed, näidataksefi festival, esinevad millekäigus Titanicu uurimisega raames toimub 18.–23.veebruarini Titanicu avatud näitus 30. märtsini „Titanicu lugu“. Näituse üht läbiaegadetuntuimatekspordiartiklit. tud näitus „Kilulinn Tallinn“, mistutvustab Tallinna Polar Obsession“. kuniseptembrini Maist onava- polaaralade mereelustikust „National Geographic aprillini onPaksus Margareetas avatud fotonäitus laevade kujutamistpostkaartidel. Veebruarist lummuses“,postkaartide erinevate miskajastab saab kuni28.jaanuarinivaadatanäitust „Laeva- Eesti Meremuuseumi Paksus Margareetas noukogude-monumentaalskulptuur/. tajaid aadressil: http://www.ajaloomuuseum.ee/ lossipargis“Maarjamäe Nõukogudeaegsed monumentaalskulptuurid nuarini 2015. programmi raamesjajääbavatuks kuni25. jaa- toimub EestiAjaloomuuseumi150.aastapäeva pikemalt Tallinna eeslinnal. Kivilinna Näitus eeslinnadearengulugu, tutvustades peatudes Tallinnas“. tausta Näitusavab linnakeskkonna detud linnaotsides. Eluoluajalooliseseeslinnas ja kaitseameti TLÜ ajalooinstituudi näitus „Pei- (Pikk 17, Tallinn) EestiAjaloomuuseumi,Muinsus- selle rakendamineIda-Euroopas jaEestis“. vahelise konverentsi ja poliitika „Kolmanda Riigi Maarjamäe lossis Eesti Ajaloomuuseum Eesti Loodusmuuseum avab maiskoostöös 30. augustiltähistatakseLennusadamas leiabMeremuuseumis asettea- 28. märtsil Eesti Meremuuseumi Eesti Ajaloomuuseumiveebinäitus „MÄLU. avatakse 27. märtsil (Pirita tee 56, Tallinn) rahvus- korraldab 30. jaanuaril korraldab30.jaanuaril Suurgildi hoones Suurgildi hoones

ootab virtuaalseid külas- ootab virtuaalseid Lennusadamas saabalates 29. jaa- lmiprogrammi ning lmi. Näitus on kuni on kuni

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 33 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 34 — NÄITUSED Hütt FOTO: Peeter deid maali töövahen- tušimaal“ tuši- traditsiooniline Jaapani „Sumi-e. munud näitusel 2013. aastaltoi- tutvustab Miho Kunstnik Katori mõte, nagu see sageli meie mõte, nagusee sagelimeie määravaks mitte majanduslik ning sellekorraldamiselsai ajalooga kunstimuuseumis muda linnasüdames,väärika Olen rõõmus,etseesaitoi- mõttes suurepäranekogemus. Ericu muuseumisoliigas Minu isikunäitusAdamson- K seekord kahekskuukstihedajaapanikultuuri- kultuuriprogrammi edukusestkoostasimeka Innustatuna eelmistnäitustsaatnudmassiivse kunstnike äärmiseltpopulaarsed eksponeeritud töövahendid,fi tehnika jaolemusegatutvumiseleaitasidkaasa paljusid erinevaidtõlgendusvõimalusi.Tušimaali vanima jaiseloomulikumavaldkonna–tušimaali kaudu vägahästijaapanikunstikultuuriühe töös. Näitusesitleserinevakarakterigaautorite Orientalis jaAdamson-Ericumuuseumikoos- siooni japrKatoriKinsui,kultuuriühinguArs Näitus saiteoksRahvusvaheliseSumi-eAssotsiat- jäid peagisedamõtetelluviimavaidsõbrad. tuse kuiillustreeritudluuleraamatuna.Kahjuks vikuks jaapanikunstjaluuleüheaegseltniinäi- muuseumi poolepöördus,etpõimidaühekster- andis AndresEhinimõte,millegata2011.aastal Jaapani traditsioonilinetušimaal“ ō Tõuke 2013.aastakevadelnäituse ky ō

Hatanaka:

lm ja Jaapani lm jaJaapani workshop tegemiseks tegemiseks taks. Loodan väga, et2009. aas- peamine, etsee kedagikõne- näituse, igatööpuhulonaga suuremas mahus.Usun,et iga ja tehasedaumbeskolmkorda isikunäituse IndiasNewDehlis aastal võimalusekorraldada Eesti kogemuselesain2012. võimaluste sündimisele.Tänu omakorda kaasauuteheade likus kunstimuuseumis,aitas näitus leidisasetEestirahvus- tugevamaks muutus.See,et inimeselt teiseniliikudesjärjest soov jaenergia,misühelt südamest südamessekanduv tänapäeva tegemisijuhib,vaid „Sumi-e. „Sumi-e. ’id. ’id. pärasest loengust,nautida rakukeraamikat, saadaosaAlariAllikusuure- võimalik IngridAllikujuhendamiseltehaiidset Hisako jaSuzukiShunch seumis varemesinenud näitusel esinenudkunstniketöödkuimuu- lid tantsivadtaevas“,midaillustreerivadniisellel austajatega väljakolmekeelsehaikualbumi„Kii- andis koostöösmitmelerimaalelavateEhini võrrelda, nagurokkkontserdidmõnehetkega. osavõtuvõimalused müüdi,kuinüüdnaljatledes Seekord kogesimeagasedagi,kuismõneürituse suur rõõm,kuipakutavathästivastuvõetakse. ron Koorikäeall.Muuseumitöötajanaonalati koolkonna kõrgetasemeliseikebanaõpetajaSha- mütoloogilistesse avarustessejaõppidaOhara kirjakunstnik MatiKiirendigaJaapaniajaloo Roland Suitsuvõrratutkontserti,heitapilkkoos kultuuriministeerium jakultuurkapital. sed jafi nud paljudjaapanikultuuristhuvitatudinime- Pavesil. Erinevateprojektielluviimistontoeta- heal jaapanikeeletundjal,kaaskuraatorTaimi laialdasele koostööle.Suurrollsellesonolnud on olnudvõimalikainulttänuvägahealeja tuslik tutvustaminemeieväikesesmuuseumis projekte oodata.Jaapanikunstiniivõrdlaiaula- huvilistele ningtihtiküsitakse,millalonjärgmisi saanud kohtumiskohakspaljudeleoriendi- näituste kauduonAdamson-Ericumuuseum kümne aastajooksultoimunudJaapanikunsti sed tõlked. raamatuks maalitudEhinihaikudejaapanikeel- programmi. Lisakstušimaali Ilmus ka kataloog ning ühing Ars Orientalis Ilmus kakataloogningühingArsOrientalis Äärmiselt meeldivonkogeda,etkolmeteist- rmad, Jaapani Fond ja saatkond, Eesti rmad, JaapaniFondjasaatkond,Eesti Tõlkinud Taimi Paves. end pettauuel. takerduks vanasseegalaseks elada jamaalidanii,etmeel ei tuhat aastat.Tahaksin jätkuvalt mis kestaksidviissadavõiisegi Valmistun maalimateoseid, saima budistlikuõpetajapildid. kuhu onkavandatud14 täht- Kuldne PaviljonCh K tase ajaloogaNaralinna inimeste südamesse. eksponeeritud töödjäid tal Adamson-Ericumuuseumis ō fukuji templi juures taastatav fukuji templijuurestaastatav 2018. aastalvalmib1300-aas- shod ō spetsiaalselt selleks spetsiaalseltselleks shakuhachi ō workshop meistrite Shida meistriteShida ō -mängija -mängija ’idele oli ’idele oli kond ō , võttis ettesuurema väljapanekukorraldamiseoma näitusesaalis. oli ajendiks,miks EestiSpordimuuseumkoostöös Tenniseliiduga Käesoleval aastal tähistatakse Eestitennise100.aastapäeva. Seetähtpäev NÄITUSED SAJANDIVANUNE MÄNG EESTI SPORDIMUUSEUM — ENN MAINLA —

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 35 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 36 — NÄITUSED Spordi muuseum FOTO: Eesti ees 1902.aastal anatoomikumi Tartus vana Tenniseväljak Enn Mainla spordiring, misastussamalaastalÜlevenemaa- metega 152.1911.aastalasutatiKumnamõisas koostoetajaliik- juba viisväljakutjaliikmetearv kellest 18olidnaisliikmed.1913.aastaloliklubil oliaastalõpuks52, kolm väljakutjaliikmetearv burgi Lawn-Tennise Klubi.Klubilolikasutada esimene tenniseklubi,miskandisnimeHunger- rajati1909.aastalka aristokraadid. Narva-Jõesuu initsiaatorid olidsealsuvilaidomanudPeterburi kus tenniseväljakute rajamineNarva-Jõesuus, juures Kadriorus.Umbessamasseaegajääbka mene avaliktenniseplatsTallinnas Bade-Saloni Kumna mõisajuuresning1895.aastalavatiesi- alguses olidväljakudolemasjubaAvanduse ja maid teateidon,et19.sajandilõpukümnendi tenniseharrastuse esimesedilmingud.Kindla- ning ennesedapoolfi niiri võitisJ.Müller, kesalistasfi tenniseoskusi peamiseltbaltisakslased.Selletur- lesid Tallinna JalgratturiteSeltsiväljakuloma tennisevõistlus Eestis,kui23.augustil1898võrd- ajaks olikaugeleseljatahajäänudüldseesimene Tallinna ärimeheVoldemar Sellingu.Selleks fi Eduard Hiiop.Selleesimeseeestimeelseturniiri spordi tuntudnimednaguAntonÕunapuuja turniiri organisaatoritestonteadasellisedEesti eesti rahvusestmeesmängijat.Selleajaloolise esimene tenniseturniir, kusosales20põhiliselt spordiseltsi KalevvastvalminudväljakulPirital 1913.aastast–hilissuveltoimusEestimaa arvama on Eestitenniseametlikkuajaluguhakatud Tunnustades küllbaltisakslasieeskujuandjatena, olema, onkatennisealguskokkuleppeline. Nii naguspordialadealgusegaikkakipub naalis alistas tsaariarmee ohvitser Otto Mamers naalis alistastsaariarmeeohvitserOttoMamers Loomulikult veelgi kaugemale ulatuvad Loomulikult veelgikaugemaleulatuvad naalis W. Petzoldi. naalis R. Bädge Alas ja Evald Kree. Sõjaeelsete klubide tegevus Alas jaEvaldKree.Sõjaeelseteklubidetegevus mängijatest olidplatsiletulemasainultOttomar purustatud, olikasvanudrohtu.Endistesttipp- Eesti tenniseväljakutelkurbpilt:miseiolnud pooleteise tuhandeni. ulatus juba 70tenniseväljakutjaharrastajatearv Kristjan Lasn Esile kerkisidnaistestVeera Nõmmikjameestest tõsisest treeningustparematetulemustenimel. esindajatele. Kavõib1930.aastatelrääkidajuba lased, kuidedaspidiläksülemvõimpõlisrahva vaheldusid meistritenimistussakslasedjaeest- mängus ElsaTofer–John Dollar. 1920.aastatel ningsegapaaris- Dollar–William Meyendorff Elsa Toferi, meespaarismängusvõidutsesidJohn baltisaksa neiuIlseGrünberg-Hesseeestlanna Aleksander vonWeymarni. Naistefi Pikva mõisnikErnstTurmann Hüürumõisniku juba 1920.aastalningmeestefi palet. EsimesedEestimeistrivõistlusedtoimusid ajaviitemängu asemelüharohkemsportlikumat tekkele1922. aastalõpul. tennis kaühetõukeEestiSpordiKeskliidu vaks EestiTennise Liidukseraldumisegaandis aastal ellukutsutudEestiSpordiLiidustiseseis- organisatsioonini jõudnudspordialasid.1920. oli tennisometiüksesimesiklubisidühendava ilmasõja aastatetagasilöökmõjutaskatennist, mujal Eestis,kuidikkalinnades.KuigiImaa- ringi katalumeestelasjaoli. etsinnaspordi- aga muidugieimaksaarvata, on maakohakohtaküllüsnaerandliknähtus, lise Lawn-Tennise KlubideLiiduliikmeks.See II maailmasõja lõppedes avanes okupeeritud II maailmasõjalõppedesavanesokupeeritud 1920. aastatel hakkas tennis võtma seltskonna 1920. aastatelhakkastennisvõtmaseltskonna Siitpeale hakkastenniseklubisidtekkimaka . 1930. aastate lõpus loendati Eestis 1930.aastatelõpusloendatiEestis naalis alistas naalis alistas Ulmani kogu FOTO: Jaak Kristjan Lasn Nõmmik ja tennisistid Veera esile kerkinud 1930. aastatel Ulmani kogu FOTO: Jaak 1909. aastal Klubi väljakud Lawn-Tennise Hungerburgi Spordi muuseum FOTO: Eesti 1913. aastal osavõtjaid Pirital tenniseturniirist Kalevi esimesest päev. koduõue“. maamasinate 5. juulilonüle-eestiline toimub muuseumispuidufestival ilu „Metsast konverentsi.peetakse noorteadlaste 14.–17.mail põllumajandusreformist“ esitlus. 27.märtsil mees?“, kogumiku samastoimub ka „20 aastat 12. veebruaril konverents mäletad, põllu- „Kas Eesti Põllumajandusmuuseumis line ettekandepäev. tänases Tartu Linnamuuseumisaalissamateema- toimub kunagises Pistohlkorside linnapaleesehk joonistustele jaarhitektuurikavanditele. 1831) jatema samanimelisepoja(1781–1843) Friedrich-botaaniku Otto von Pistohlkorsi (1754– Rutikvere mõisaomanike, harrastusarhitekti ja lus. Rutikvere mõisaPistohlkorsid“, miskeskendub mis avatud näitus „Kunst, arhitektuur. Vabamüür- hoolimata. avaldustest, miseksisteerisid võimude survest intelligentsist jaerinevatest vabavaimuelu seastpärinevast kontaktis olnudmitte-eestlaste Tartus töötanud, õppinudvõi muulmoel Tartuga annab ülevaate Nõukogudeokupatsiooniajal avatud näitus „Tartu –vabadusesaar?“Näitus Tartu Linnamuuseumis maailm õlgadel“. 25. aprillilmeditsiiniteemaline näitus „PEA ASI: Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis teatripäeva. tähistatakserahvusvahelist 26.märtsil kontsert. tasuta ningkell13toimub mehhaanilisemuusika duskonverents, onmuuseumavatud 23.märtsil juubelilepühendatudtea- Muusikamuuseumi toimub haridusprogrammist, 20.märtsil Teatri- ja erinevast oodatakse nooriosasaamakahest klaveripäev noorte „Kodumaine viis“, märtsis toimub ridaüritusi:7.märtsil belikuul onkavas oma90aastajuubelit.Juu- Muusikamuuseum tapäevale pühendatudürituste sarjast. muuseumi asutajaAugust Pulsti 125.juubeliaas- ja pillimeeste jäädvustamisel. Sündmusonosa Pulsti tegevusest 20.sajandialguserahvalaulikute mälestusi“, ülevaadet missisaldabpõhjalikku mäng uinuvalerahvamuusikale. August Pulsti saalis esitletakse14.jaanuarilraamatut „Äratus- Eesti Teatri- jaMuusikamuuseumi 22. maist30.augustinion Tartu Linnamuuseu- tähistabEesti 2014. aastamärtsis Teatri- ja on kuni 29. märtsini onkuni29.märtsini toimub toimub avatakse avatakse sinise laega siniselaega

22. mail 22. mail

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 37 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 38 — NÄITUSED Spordi muuseum FOTO: Eesti 1973) (1966, 1970, Eesti meistriks ja kolmel korral meistriks (1970) laste maailma- tulnud üliõpi- koos segapaaris Parmas, kes on mas Leius ja Tiiu tennisistid Too- paistvamad perioodi silma- Nõukogude rahvusvahelistel turniiridel – eksperdid hindasid rahvusvahelistel turniiridel–eksperdidhindasid neist korduvalt. Toomas Leiusmängis edukalt Juhvelt, PeeterLampjaHindrek Sepp,mitmed Maria Kull,Toomas Leius,JaakParmas,Ants küündisid Velve Tamm, Tiiu Kivi,Soome, ja vahelkogunikolmeestlast. Kümnehulka tennise esikümnesoliigalaastal vähemaltüks Lamp. Jaak Parmas,EerikKedars,AntsJuhveltjaPeeter Maria Kull.MedaleidvõitsidveelVelve Tamm, rismängudes. Sisevõistlusteltsaiühemeistritiitli Toomas Leius,keslisakskoguskuustiitlitpaa- son-Neiland, TiiuKivi-Parmasjaneljalkorral meistriks üksikmänguspärjatiTiiuSoome-Sim- kulla aastatel1961,1963ja1965.NSVLiidu võitis NSVLiidumeistrivõistlustelvõistkondliku nimetatud Eestitennise„kuldseksajaks“. noorteturniiril. Toomas LeiussamalaastalvõiduWimbledoni tulemuslikule tööle.Kõigekroonikssaavutas kuld olikinnitustreenerite,eelkõigeEvaldKree üleliiduliste noortemeistrivõistlustevõistkondlik spartakiaadilt tagasipronksmedaliga.1959.aasta tuli niiI(1956)kuiII(1959)NSVLrahvaste võistlustel 40 medalit.Eestitennisevõistkond võideti ainuüksiNSVLiiduA-klassimeistri- uus tennisistidepõlvkond.Kümnendijooksul koguma ning1950.aastatelilmutasendjuba ja 8 naismängijat. ja 8naismängijat. Eesti NSVmeistrivõistlused,kusosales18mees- tada kaksväljakut,misvõimaldaskorraldada Pärnus. 1945.aastasuveljõutiKadriorustaas- asutati kohalikudsektsioonidTartus, Viljandis, spordiklubid KalevjaSpartak,mõniaeghiljem siooni eelkäija.Omatennisesektsioonisaidka tati vabariikliktennisesektsioon,tenniseföderat- Dünamo tennisesektsioon,1946.aastalmoodus- spordistruktuurid. 1945.aastalloodiTallinnas oli lõpetatud,asemeleastusidnõukogulikud 1960. aastatel sai tavapäraseks, et NSV Liidu 1960. aastatelsaitavapäraseks,etNSVLiidu Läinud sajandikuuendatkümnenditontihti Tasapisi hakkastenniseharrastusjõudu Holter jaRene Busch. Kodustel turniiridelvalitsesid täielikultHelen sarjad niinoortelekuikatäiskasvanutele. Liidu turniireasendasidoma EestiGPturniiri- jäid töötajalahkusidvälismaale. Nõukogude paljudel olnudkaselleksvõimalust. Treenerid olnud harjunudtreeninguteeestmaksmajaega sponsorlus olipeaolematu.Lapsevanemadei aeg –riigifi arendamine samutiklubidesse. koolide asemelkoondusnüüdnoortetennise klubid, varstitekkisidkauuedklubid.Spordi- Eesti Tennise Liitningmitmedsõjaeelsed Kõnd jaPiretKallas-Ilves.1989.aastaltaastati Peterson, KatrinAlvin-Kitsing-Tammaru, Kaja kuulusid veelAivoOjasalu,Teet Rätsep, Mart mängijaks (81.koht1989).Eestikoondisse Eesti tennisistitõusumaailmareitingusesisaja (1988) jaCasablancas(1989)tähendasesimese gus ningtemavõitATP turniiridelTamperes meistrivõistlustel jatulimeistrikssegapaarismän- niiril, AndresVõsand võitismitumedalitNSVL hal jõudisfi vaid AinSuurthaljaAndresVõsand. AinSuurt- Liidu meistrivõistlused. hakata korraldamakaolulisivõistlusinaguNSV tenniseässasid eesotsasesireketiBjörnBorgigaja 1978. aastalvõimaldasKadriorusnähamaailma Aastaid ehitatudDünamotennishallivalmimine Sinkevitš-Nurme, PeeterLampjaTiitKivistik. ridel jõudsidfi mängus. NõukogudeLiiduerinevatelturnii- gus jakoosToomas Leiusegakasegapaaris- Tiiu Parmasoliparimuniversiaadilüksikmän- LangejaLiidiaSinkevitš. Peeter Lamp,Ervin võitsid medaleidToomas Leius,TiiuParmas, NSV Liiduindividuaalsetelmeistrivõistlustel (1975) saavutativõistkondlikultkolmaskoht. Kree-Põldma. NSVLrahvasteVspartakiaadil Komarova-Lapimaa, MariaKull-AimrejaAita Sven Eving,TiiuSoome-Simson-Neiland,Elena Sinkevitš-Nurme. Eestikoondissemahtusidveel aga naistestvaidTiiuKivi-ParmasjaLiidia Lange, Peeter Lamp,HindrekSeppjaErvin tabelis kümneparemahulkaToomas Leius, kut. lõpuks oliEestisjubaligisadatennisevälisvälja- üsna peakoomaletõmmati.„Kuldse“kümnendi Kalevi hall,kusagatennisemänguvõimalused Liidu noortevõistkonda.1962.aastalvalmis Peeter LampkuulusGaleaCupivõitnudNSV Soome võitislahtisedAasiameistrivõistlused, lahtistel. TiiuKivituliEuroopameistriks, Garros’l ningvõitisüksikmängusQueensClubi kuuluvaks. Ta jõudissegapaarisfi teda maailmaviiekümneparimatennisistihulka Uue sajandialgul hakkasolukordagapara- 1990. aastatealgulolikatenniseskeeruline 1980. aastatelmahtusidNSVLesikümnesse 1970. aastatelsuutsidtõustaNSVLede- naali Moskvarahvusvaheliseltur- nantstugi kadus, klubid olid nõrgad, nantstugi kadus,klubidolidnõrgad, naalidesse ja võidutsesid Liidia naalidesse javõidutsesidLiidia naali Roland oli koguni viieteistkümnes. Föderatsiooni karika oli koguniviieteistkümnes. Föderatsiooni karika Kanepi kõrgemale reitingurealeja2012. aastal mängijaks (63.koht2006). PeagijõudisKaia jõudis esimesenaistennisistina maailmaesisaja noored eesotsasAnettKontaveidiga. MaretAni Vladimir Ivanov. Endasthakkasidandmamärku Rüütel, KaiaKanepi,JaakPõldma, JürgenZopp, suurepäraseid tennisiste:MaretAni,Margit Tartus, Haapsalus.Kasvasülesuuspõlvkond tennisehalle Tallinnas, Pärnus,Viljandis, Narvas, tusid jälle,katreenereidtulikojutagasi.Ehitati inimeste heaolujalastetreeningurühmadtäi- nema. Taastus minimaalnetugiriigilt.Paranes Ulmani kogu FOTO: Jaak Kaia Kanepi Ulmani kogu FOTO: Jaak Andres Võsand Mirko Tschauner,Mirko John Tremblay. Phillip Schulze, Pietro Skoda, Sanguinetti, Michal Christian Robbert-Tissot, Jan Scharrelmann, Nittenwilm, DidierRittener, Riemer, Sebastian Terry Haggerty, JulioHerrera, GuidoMünch, Jörg Bünnagel, Frauke Freytag, Sebastian Dannert, kunstnike töid: LarsBreuer, Brög, Ralf Julia vahele. Näituseloneksponeeritudjärgmiste tilise suhtumisejadüstoopia stsenaariumide neerib endutopistlikesse visioonidessedialek- 25. maini avatud näitus „Dystotal“, mispositsio- Pori k unstimuuseumis seumi aarete abil. asutanud keisrielustPetropavlovski lossimuu- poeg, isajakeiser“, misjutustabJoensuulinna 15. mail avatakse 2014.aastapeanäitus „Nikolai I – ja graafi kuni 27.aprilliniavatud kunstnikArto Väisäneni Joensuu kunstimuuseumis iidolitest jafännikultuurist. kuni oktoobrini onavatud spordi- näitusSoome 1980. aastate algusestkunitänapäevani.Märtsist räägib soomlaste lumelauandusegaseonduvaloo tud näitus „LLL –lumi,laudjalaskumine“. Näitus Spordimuuseumis Soome 11–16. pühapäeval kl avatud 11–17jalaupäeval teisipäevast reedeni kl Muuseumisse sissepääsontasuta,muuseum (1890–1972) skulptuure kodumaistest loomadest. skulptor Anton Ravander-Rauase kajastab tatel. 5.veebruaril avatav näitus „Tšempionid“ Alexander Castréni reisidest Siberisse1840. aas- keeleteadlase Matthias mis kõnelebsoome-ugri 1. juuninionvõimalik vaadatanäitust „Siberisse!“, 2015ülikoolipeahoones. Kuni takse 26.märtsil 3.Uuspüsiekspositsioonava- Snellmaninkatu juunis omamuuseumiArppenaumihoones Helsingi Ülikooli muuseum põneva näituse „Ahhaa, uputab!“. sadamaga koostöös valmivainteraktiivse ja teadusteatrit. elektri- jakeskkonnakeemia töötoas ningvaadata valikuid kliimakasiino „Jäljerada“. Lisakssaavad lapsedteha teadlikke interaktiivset tarbimiseõppekeskkonda säästva jauuritakseAHHAA sioonile jäätmekäitlusjaama sõidetakseekskur- õpitakse prügi sorteerima, linnalaagrisse. ning kliimateemalisse Üheskoos säästmise lapsi 2.–5.jaanuarinikeskkonna Teaduskeskus AHHAA SOOME UUDISEID 1. mailavab Teaduskeskus AHHAALennu- k Tiina ühisnäitus Kivise „Paberimaa“.

kutsub 10–13aastasi kutsub 10–13aastasi on 7.veebruarist kuni on 16. märtsini ava- on16.märtsini on 16. jaanuarist on16.jaanuarist sulgeb 2014. aasta sulgeb2014.aasta

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 39 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 40 — NÄITUSED Männik FOTO: Rait kogust Valeri Kirsi tennisereketeid Sajandivanuseid Männik FOTO: Rait silmaga näha muutumine on javärvi pikkuse Tenniseriietuse reketid puust raami ja lambasoolest keelestikuga reketid puust raami jalambasoolestkeelestikuga eksponeeritud tennisereketidjariietus.Vanimad panek esemetest. stendil sõnasjapildis,mida illustreeribvälja- sel leidnudkokkuvõtlikkukajastamist seitsmel tulevikku. aastasada onalanudüsnaoptimistlikuvaatega vabariigis juba295väljakul.Eestitenniseuus profi karika meeskondjõudismitmelaastalIIgruppi. ilma reitingus,olles2012.aastalnr71.Davise Jürgen ZoppületasAndresVõsandi kohamaa- kõige väiksemriiksellesauväärsesseltskonnas. gruppi (16parimat),ollessellegaläbiaegade Eesti naiskondjõudiskaheksaastaksmaailma Kõige ilmekamalt edastavad ajastute muutusi Kõige ilmekamaltedastavad ajastutemuutusi Kogu seeEestitennisearengulugu onnäitu- Eestis ontennisjõudnudläbiamatööriajastu tasemele ja tennist mängitakse kogu tasemele jatennistmängitaksekogu tava mängu–tennisekohta. kaasa uusiemotsioonejateadmisisellenaudi- vida-arendada. Näitusekülastajasaabkindlasti virtuaalse vastasegaomatennisistivõimeidproo- eredamaid hetki,kuidteleekraanitagakaise päeva pallikahuriga. tennisetreener EvaldKree,jalõpetadestäna- harjutamise riistast,millevalmistaslegendaarne did, alustadesõngeritvameenutavastlöögi vahendeid. Samutieipuudutreeninguvahen- nii reketikotidkuikareketiteparandamise oma spordivahendithoidisjahooldas,onväljas kuid tihtitehislikautasu. vaseperiood janüüdonülekaalusküllsärav, ajal praktilisematlaadiauhindadega,siistuli 1930. aastatehõbejakristallasendussõjajärgsel kuid ekssiingiolejälgitavaegademuutumine. meie mitmeajastutennisetippudeauhinnad, et kollasepallilenduonkergemjälgida. „valgepallimänguga“, sesttänapäevalonleitud, kirevusega. Kaeisaaenamöelda,ettegemiston pikkuse kahaneminejavalgeasenduminevärvi- toovad eritiilmekaltesilenaisteseelikute on läbinistitehismaterjalist.Riietusemuutusi pärinevad 19.sajandilõpust,tänapäevareketid Suurelt ekraanilt on võimalik jälgida tennise Suurelt ekraaniltonvõimalikjälgidatennise Näituselt saabkateada,kuidastennisist Näituse kõigesäravamaosamoodustavad IKKAGI INIMENE

INGE TEDER IKKAGI INIMENE IKKAGI RAHVUSVAHELISE HAARDEGA MUUSEUMITEGEVUSTE EDENDAJA LÄBI AASTAKÜMNETE

— ÜLLE KRUUS — ADAMSON-ERICU MUUSEUM

Inge Tederit tunneb enamik Eesti muuseumitöötajatest ning spekter, kuidas ta on meelde jäänud erinevate generatsioonide spetsialistidele, on vägagi lai. Kindlasti meenuvad legendaarsed loengusarjad maailma kunstist, kureeritud näitused, mahukad ülevaated tarbekunsti eri valdkondade ajaloost. Nahakunsti ajalugu on üks tema suuri lemmikuid, samuti ehted läbi sajandite ja kultuuride.

Lähematele tuttavatele meenuvad kohe kohtu- ja teadmistest küllastunud, inspireerivat ning MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 41 mised, kus särava humoorika kommentaariga innustavat taaskohtumist. meenutab ta äsja saadud kogemusi mõnelt Milline oli sellise professionaalselt tunnusta- reisilt Londonisse, Pariisi või Istanbuli, aga ka tud inimese kasvamise ja kujunemise lugu? lähematesse paikadesse, milleks on tihti naaber- Ajakirja Muuseum palvel kohtumise kokku maade Helsingi ja Riia muuseumid. leppinud, ootasime Adamson-Ericu muuseumis Avar teadmistepagas ja põhjalik süvenemine Eesti Kunstimuuseumi omaaegset direktorit uuendatud väljapanekutesse teebki Inge Tederist diktofoni ja kohvitassiga, et taaskord nautida eri- oodatud külalise erinevatesse seltskondadesse nevate kümnendite lugusid ja saada detailsemalt Ülle Kruus ja oma varasemate kolleegide ringi. Nii noored teavet rahvusvaheliste kontaktide arendamise kui vanemad ei tunne kohmetust tema selts- võimalustest välisriikide ja Eesti muuseumide konnas, vaid naudivad isikupärast kõnepruuki vahel mõnikümmend aastat tagasi. MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 42 — IKKAGI INIMENE Loodus reas keskel Rein Inge Teder. Teises kõrval paremal mar Vaga,tema professor Volde- kunstiajalooo Esireas keskel aastal 1955. kooli lõpetajad Tartu Üli- Riikliku aastal Tallinnas 1942. koolitüdrukuna Inge Teder teiseaastane jaemaõedviisidpoisiValka enne, ja vaevatameiegatõestinägi.Vend olipoole- läinud. Aegoliniisugune.Ematubliinimene biootikume polnudveel,olimeeskahenädalaga enne minusündimistveremürgitusse.Kunaanti- aastatesse, kuidseeõpetasiseseisvaks.Isasuri Minu lapsepõlv langes tõesti karmidesse Minu lapsepõlvlangestõestikarmidesse Tallinnas? Kuidas mäletateTeie omalapsepõlvesiin oma eluhoiakuteslapsepõlveskogetule. Tihti ontavakskonstateerida,ettugineme ja pani mind hoolivalt oma põlvede vahele ning ja panimindhoolivaltomapõlvedevahelening kuulas hoolega,võttismupeodomapihkudesse oma probleemiga.Ametnikvõttiskimindvastu, mina jueinaeraks,kuisellinetüdruktuleks kartsin, etkõikhakkavadnaerma.Mõtlesin, tasena. Läksinraskesüdamegatrepistülesja Raekoja platsisolnudVaekotta nii10–11-aas- vahel tähtsaidasjuajamajameenubükskäik muudel koosviibimistel.Siiskisaatisemamind temaga kaasassõbrannadesünnipäevadelning oli jubateismeline.Emaseltskondlikjaolin juures. Kooshakkasimeelamaallessiis,kuita pikalt Taheval ningseejärelpõhiliseltvanaema vend imikunakopsupõletikusolnudjahiljem ei saaksäravõtta… siiski nutmajapalunudemalt,kassedarestika öelnud, etolguseerest,agaööselolinhakanud mulle pannakserinnapealeraudrest.Olinsiis ei teadnudarestistmidagijakujutasinette,et küsis, kastahankoduarestivõinahapeale.Mina mind otsides.Külltasiisikkapahandasjalõpuks õhtul. Emapidimõnikordhulluksminema reas fi Mars. Vaatasin sealtundideviisikolmandas lasteaiast tullesõhtulmeietänavakinnonimega Vahel oliseiklusika.Olinneljane,kuiläksin selt olidliikluseshobused,autosidoliveelvähe. tööle, minalasteaedaLennukitänavale.Põhili- tänavanurgal asusimekumbkiomasuunas:tema juures asunudkodusthommikulvaraväljaning lapsepõlvest aegu,kuiläksimekeskhaigla oli Tallinnas suusavabrikuslihtsaltööl.Mäletan nas olisealtädidejuuresikkamituaastat.Ema kui emapidihaiglassesünnitamaminema.Ven- Jah. Malihtsaltpidinolemaiseseisev. Muloli sev tüdruk. Tegelikult piditesiisolemaikkavägaisesei- lme ning koju jõudsin alles kell kümme lme ningkojujõudsinalleskellkümme tus nagu loengute keskbüroo. Selle kaudu peeti tus naguloengutekeskbüroo.Sellekaudupeeti olnud mingittöödtolkorral.Oliagasellineasu- ja õppisinpalju.Agaseesaiotsa.Muuseumisei jäädvustatud, kindlakstegema.Seeolisuurtöö ning muudoluliseddetailid,misolidfotodel Tallinna linnamüüristjapidinlinnatornid See olipärishuvitav. Mulleantifotodepakk lepingu aluselmõnekskuuks,kunitöödjätkus. inspektsioon, agasealvõetimindtööleainult kide majavalitsus,millesthiljemkasvasvälja ühe teisevõimaluse.Tallinnas olimälestusmär- soovitas siis,etmaeiläheks,jaleppiskokku nii paljutunde,etkoormusetäissaaks.Vaga õpetajaks, agasealöeldi,ettegelikultpoleisegi ülikooli aastal1955.MindsuunatiVõrru ajaloo sattusingi VoldemarVagajuurdejalõpetasin ning õnneksolijustminulesobivaasta.Niima Kunstiajalukku võetisiisigaviieaastatagant nii tugevad,etoleksinsaanudkonkureerida. Teadsin siiski,etfüüsikajakeemiaeiolnudmul Alguses olinkaarstiametipealemõelnud. ja ajaloovastuolinsügavamathuvitundnud Mul olivägatoreajalooõpetajaningkirjanduse dega. paberile… Niisaiveelnaljakasellistekäiku- esimese allkirja„ING“jarohkemeimahtunudki gis emalerohtuäratoomasjasainandaoma oli mulikkaparasjagu.Käisinkasõjaväeaptee- tiasutustes käimisitulietteteisigijaiseseisvust ikka isetulekskohaleneidasjuajama.“Ame- soovitas: „Minenüüdkojujaütleemale,etta Lõpetasin 1950.aastalTallinna 20.keskkooli. kerge otsustada? pärast keskkoolikaelukutsevalik.Kasolisiis Suur sõdasailäbijatulidteisedajadning olin jubadirektor. aastal kunstimuuseumissetagasi.1966.aastast jastuses Kunstningseejärelkutsutimind1964. Vahepeal olinveel aspirantuurisjaaastakesekir- Mulle pakkusseetarbekunstisuundvägahuvi. portselani inventariseerimaningjäingisinna. sellega olenväganõus.Hakkasinkeraamikatja oli toonadirektorningmaütlesinkohe,et üks kohtningsedapakutiminule.ElfriideMägi ministeeriumist tarbekunstikogujaoksjuurde fondi. Läksinrõõmuga.Samaaastalõpulsaadi mis vajakahekskuukstööleinimestgraafi minu juurdejaütles,etneilonkunstimuuseu- pidasin loenguid.1957.aastaltuliLehtiViiroja tuurimajades ennekinoalgust.Omakaksaastat Repinist. Põhiliseltolidneedesinemisedkul- tööd javalmistasinettepõhjalikumaloenguIlja loenguid ainultmaal.Tegin diafi lmidega algul ka- Inge Teder näituse koostaja ja temakõrval Summatavet kujundaja Mait esimene näituse aastal. Vasakult seumis 1970. Ajaloo Muu- Lodzi Tekstiili avamine Poolas kunsti näituse Eesti NSVtarbe- kuues reas vasakult Inge Tederteises kolleegidega. kahe muuseumi lossis sõbralikult linnas Kadrioru avamisel Tal- välisnäituse mist toodud Kunstimuuseu- kevadel Lvovi 1982. aasta

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 43 — IKKAGI INIMENE MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 44 — IKKAGI INIMENE avamisel viidud näituse husetis Eestist holmis Kultur- 1990 Stock- 30. novembril Inge Teder Kadrioru lossi. Ukrainast tulinäiteksheatarbekunstinäitus hoolega validesvõisleidahuvitavaidvõimalusi. suhted jatulijutehannvennasrahvastenäitusi, ja mujalegi.Grusiinidegatekkisidvägahead koosolekute reisetehtihiljemLeetu,Eestisse sõitu Kirgiisiassemäletanhästi.ICOMiaasta- sioone tehtierinevatesseliiduvabariikidesseja (1881–1955) näitusjamuudkihuvitavat.Ekskur- tel kuulsaprantsusemodernistiFernandLegeri kunstikogu teostenäitusedTallinnas, 1970nda- Sellistest tutvustestsündisidmitmedErmitaaži Oluline olisaadakaomavahelisikontakte. Argentiinas, kusolinkoosmitmetesoomlastega. suurejooneliselt tehtudtöö.Hiljemkäisinveel muuseum andissilmadettepaljudele,seeoli toona käianäiteksMehhikos.Sealnerahvus- rahvusvahelistele konverentsidele.Olensaanud sealtkaudu tulidkavõimalusedsõitaICOMi Antonova oliselleorganisatsiooniesimeesja iseseisvad Eestiliikmednagukaasajal.Irina ICOM. Mesaimeollaselleliikmed,agamitte kõike, misolivõimalik. meid kaDresdenissejaIda-Berliininingnäitasid sõlmiti 1970.aastal.Nadolidkenadjaviisid teaduslike töötajatevahetuse.Esimeneleping leppe sõlmida,mistagasniinäitustekuika aga Schwerinigasaimesuuremahugakokku- Rahvusvaheline koostöö algas pisut hiljem, Rahvusvaheline koostööalgaspisuthiljem, Tookord oliloodudjubakaNSVLiidu Narvas, kusorganiseeritiNarvas, loenguid, kohtumisi janäituseid. samuti rahvusvahelise kunstipildi mõistmist Tallinnas ja seumis. Kontaktid Ruth Tulvinguga Kanadastavardasid suurel pagulaskunstinäitusel jakaAdamson-Ericu muu- seks. materjali Seda oneksponeeritudviimastelaastatel kodumaale EestiKunstimuuseumi kollektsiooni täiendu- Rootsis loodudteosedjõudsid1979.aastalkingitusena töötanudskulptorErnstJõesaare aastast Stockholmis isikunäitused. Inge Teder korraldas läbiraskuste, et1944. 1 Kadriorulossisolidaastatel 1970ja1986EerikHaameri meeldiv. oma näituseedasijaseeeiolnudneilemõistagi teha.Tartuministeeriumi arvates pidilükkama Kahe väliseestlasenäitustkorragaeisaanud tor Vaike TiiktahtistehanäitustEndelKõksist. näitus Tallinnas jaTartu kunstimuuseumidirek- küsimus. Tookord toimussiiskiHermanTalviku nes muuseumidejadirektoriteambitsioonide See olinagulinnadevahelinevõistlus,mitteüks- palju Tallinna jaTartu vahelisestkonkurentsist. mind küllmaha.Taipasin, etnoilaastatelsõltus etnüüdvõetakse väga suurvastuseis.Arvasin, teosed olidautos.Ministeeriumistekkiskorraga ja nainekooskahetütregaolikaasas.Kõik autoga läbitoonaseLeningradioblastiTallinna oli HermanTalvik. Seeoliaastal1971.Talvik tuli elutöö mõndteistaspektiveelkunagiedaspidi. et leiamevõimalusidetailsemaltvaadatatema temaga oleksveelpaljustkikõnelda.Loodan, Soovime IngeTederile japaljujaksu,sest tervist poolele. hakkas liikumajaseeoliniiolulinemõlemale dega keerulisikirjavahetusijaasjaajamisi,agajää Jõesaare suurkingitusRootsist? mine omanäituseavamiselejahiljemErnst Kindlasti olidolulisedEerikHaameritule- Esimene väliseestlane,kellenäitustoimus, tias. Millisedoneredamad mälestused? sirgjoonelist asjaajamisttoonasesbürokraa- Kindlasti oliseeeelnevelukogemus,misaitas masõda kodumaaltlahkunudkunstnikega. mil alustatitaaskontaktepärastIImaail- olukordade lahendajasellistelkümnenditel, Olete olnudkindlavisioonigajakeerukate Jah, muidugiolinendenäitustejakinkeakti- 1 ICOM

ÜLEMAAILMNE MUUSEUMI- INIMESTE KOHTUMINE ICOM ICOMI 23. PEAKONVERENTSIL RIO DE JANEIROS

— KERSTI KOLL — ADAMSON-ERICU MUUSEUM ICOM EESTI RAHVUSKOMITEE ESIMEES

10.−17. augustini toimus Rio de Janeiros ICOMi 23. peakonverents. Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu ICOM on suurim ülemaailmne muuseumide valdkonda ühendav organisatsioon, mille peakonverentsid toimuvad iga kolme aasta tagant.

1946. aastal asutatud ICOMi kuulub tänaseks üle suletud siseruumid ja avatud välisruumid, 30 000 liikme 137 riigist. Rio de Janeiro peakon- mis pakuvad võrratuid panoraamseid vaateid verentsil osales ligemale 2000 inimest. Eestist ümbritsevatele mägedele, ja võib kujutleda, kui olime seekord neljakesi: Eesti Muuseumiühingu mõnus võib selline ruumilahendus olla meele- poolt Piret Õunapuu, Tartu Linnamuuseumist tult kuumas troopilises suves. Augustis oli aga MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 45 Kaie Jeeser, noore ICOMi liikme stipendiumiga seal talveperiood, mil kõigil päevadel polnudki Adamson-Ericu muuseumi pedagoog Liis Kibus- 30-kraadist sooja, ja pigem muutusid häirivaks puu ning ICOM Eesti Rahvuskomitee esindajana konverentsihoone tuulele avatus ning ülitugev oli meeldiv võimalus osaleda siinkirjutajal. konditsioneerimine absoluutselt kõikjal – nii Kersti Koll Konverents toimus vastavatud suures kont- transpordivahendites kui linna kõigis ruumides. sertide ja näituste keskuses Cidade das Artesis, Enne suure konverentsi algust toimus samas mis asub Rio kiirelt arenevas väga modernses ka ICOMi Advisory Committee aastakoosolek, kus läänepoolses eeslinnas Barra da Tijucas. See ma komitee liikmena osalesin. Aastakoosolekule suurejooneline ja väga mängulise arhitektoo- kohaselt esitati põhjalik 2012. aasta ICOMi nikaga hoone on prantsuse arhitekti Christian tegevuse- ja fi nantsaruanne, käsitleti liikme- de Portzamparc’i üks viimastest töödest. Arhi- lisuse ja kohati tõstatunud rahvuskomiteede tektuurselt on hoones väga võluvalt ühendatud legitiimsusega seotud küsimust eri riikides. Meie MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 46 — ICOM FOTO: Kersti Koll vaheajal Konverentsi Õunapuu FOTO: Piret konverents ICOMi 23.pea- kustoimus Artes, Cidade das näitusekeskus Kontserdi- ja vaheliste alakomiteedega. ICOMi alakomiteesid vaheliste alakomiteedega.ICOMialakomiteesid poole ICOMiliikmeskonnastliitunudrahvus- alandada. Esiletõstetikafakti,etkahjuksonalla otsus nenderiikideliikmemaksumärgatavalt verentsi lõpustoimunudpeaassambleelvastu kaasata, ningpositiivsesammunavõetigikon- vaesemate riikidemuuseumitöötajaidrohkem puhul tõstatusprobleem,kuidasmaailmakõige rahastuse põhimõtteidjpm.Liikmelisuseteema Analüüsiti kaICOMitegevusstrateegiateja kolleegid maailmaeripaigussilmitsiseisavad. tõi seeesile,kuivõrdkeerulisteprobleemidega muidugi üldseteema,agasedareljeefsemalt arenenud õigusruumispoleviimatimainitu peakongressi tulemusel. peakongressi tulemusel. Pekingis eelmise, ShanghaistoimunudICOMI gia koolituskeskustAasiamaadele. Seeavati ka ICOMiosalusegasuurejoonelist museoloo- ethics-for-natural-history-museums/). Tutvustati news/news/article/icom-publishes-its-code-of- assambleel vastuvõeti(http://icom.museum/ kogude eetikakoodeksiväljatöötamisel,mispea- olulist museoloogilisttöödloodusajalooliste esitles omavaldkonnakuueaastapikkustväga ICOMNATHISTist,oli drEricDorfmanilt kes rektori valimised.Ükshuvitavamaidettekandeid paika pannud.Hetkelonlõpusirgeluuepeadi- sihikindlal moelonuuedjuhtimispõhimõtted kt HannaPennock,kesomamalbel,kuidväga vallandamisega. Aastalõpunionpeadirektori datustel, mispäädisidendisepeadirektori juhtimises selkevadeltoimunudsuurtelmuu- ICOMi peasekretariaaditegevmeeskonna eestvedamisel IC MEMO aastakonverents. eestvedamisel ICMEMOaastakonverents. toimus Tallinnas OkupatsioonideMuuseumi CIDOC juhatusseKaieJeeserningnovembris Janeiros valitidokumenteerimisealakomitee majandusmuuseumi direktorMerliSild,Riode ning AIMApresidendiksvalitiEestiPõllu- dusmuuseume ühendavaAIMAaastakoosolek väga aktiivne:juunistoimusTartus põllumajan- Eesti olnudrahvusvahelistekomiteedetegevuses Siinkohal onrõõmmärkida,et2013.aastal vusvaheline sisulineerialanetegevusvõrgustik. on hetkel31jajustnendekaudutoimibrah- Advisory Committee Advisory koosolekul peatuti ka koosolekulpeatutika üldfi ettekannetelemuseoloogilistelja arvamusliidrite programmiga. Lisakstunnustatudprofessoriteja ning paralleelselttöögruppejapaneelepakkuva Creativity) =SocialChange“,oliääretulttiheda + mille juhtteemaoli„Museums(Memory ellu viimaasunud. kes ontõepoolestmärksaavatumatjuhtimisstiili ning Hinz, asepresidendiksTherezaC.M.Schneider ICOMI presidendiksvalititagasiHans-Martin Committee 11-liikmelise juhatuse,varahoidjaning ralised ICOMipresidendi,asepresidendi, rentsi üldteemaga haakuvaltülevaateLadina- mide inimesi. Ettekannetestsaisuurekonve- majamuuseumide, klaasi-ja tarbekunstimuuseu- sil, misühendaskunstimuuseumide, ajalooliste GLASSi jaICDADi alakomiteede ühiskonverent- alakomitee ICFA liikmenaICFA, DEMHISTi, olnud omatäiendavosavõtutasujne. kongressidega, milniimitmelgialakomiteelon oli vägaerinevsuhtumine,võrreldesvarasemate võimalusi kasutada,suheldajasuhteidluua.See miteede üritustel,etmaksimaalseltpakutavaid osaleda niipaljukuivõimalikkateistealako- korraldajate üleskutsejavõimalusteloomine konverentsid. Väga sümpaatneoliseekordne ICOMi rahvusvahelistealakomiteedeaasta- 12.−17. augustini toimunud konverents, 12.−17. augustinitoimunudkonverents, Ja muidugiolikirgikütvaksteemakskor- Osalesin ise kunstimuuseume ühendava Osalesin isekunstimuuseume ühendava losoofi Advisory Committee Advisory esimehe ja aseesimehe valimised. esimehejaaseesimehevalimised. listel teemadel toimusid ka enamiku listel teemadeltoimusidkaenamiku esimeheks SuayAksoy, Advisory Advisory lahendusega muuseume, missiisolidehitusjär- mitmeid uusi ja suurejoonelisearhitektuurse mine toobRiorikkalikkumuuseumimaastikku seda, etsuurteksspordisündmusteks valmistu- MM jaolümpiamängud.Meeldiv olinähaka nagu järgmistelaastatelon spordielus jalgpalli ürituse korraldajanasamavõrd fookusesolla, näha nendesoovmuuseumideseassellisesuur- mastaapse konverentsikorraldamisel.Selgeltoli kontekstis. vatuna sellesuurejoonelisejasümboolsehoone polnud sugugihalb,mõjuskuidagivaesejakah- aga kogeda,kuidasekspositsioon,misiseenesest väga julgearhitektuurse keelegatöid.Sealvõis on arhitekt Oscar Niemeyeriüksviimaseidja asuvat NiteróiMoodsaKunstiMuuseumi,mis Külastasime kaRionaaberlinnasNiteróisaarel poole modernismivägakõrgetasemelinenäitus. residentsis avatudBrasiilia20.sajandiesimese ja Rahvusgaleriiningendiseskuninglikus mulje jätsidkaRioMoodsaKunstiMuuseum sioonide jafondiderohkusrikkus.Väga hea tähendusvälja. Teisalt torkassilmaerakollekt- reetse kollektsioonirajanudisikugakaasnevat lektsiooni sisulisttähendustjahoonevõikonk- muuseumides mõtestatilahtijaseostatikol- poolt olivägameeldivkogeda,kuidaserinevates ning kohtusimesealsetekolleegidega.Ühelt külastasime mitmeidmuuseumejakollektsioone kogukonna kaasamisel.Väljasõiduseminaridel Ameerika kolleegidepõnevatestkogemustest Brasiillased olid teinud väga suure töö nii Brasiillased olidteinudvägasuuretöönii Õunapuu FOTO: Piret Kunsti Muuseum Niterói Moodsa

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 47 — ICOM MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 48 — ICOM FOTO: Kersti Koll Janeirole Vaade de Rio vaid ühiskondliku klassilise ja rassilise lävepaku vaid ühiskondliku klassilisejarassiliselävepaku pole nendeinimeste jaokslihtsaltuuskogemus, muutmine. Muuseumideuksest sisseastumine eesmärgiks eimidagivähemat kuiühiskonna Laste kauduüritataksejõuda katäiskasvanuteni, eelkõige vaestelinnaosade, Museu daChácaradoCéu haridustöö suunatud kes polekunagimuuseumiskäinud.Seetõttuon muuseum, siisBrasiiliaselabmiljoneidinimesi, Eestis onkeerulineleidalast,keseiteaks,mis klasside vahelonEuroopagavõrreldamatu.Kui et riigiühiskondlikudoludjalõhestatuseri tugeva sotsiaalsesuunitluse.Tuleb kaarvestada, siooniga. Seeonandnudmuuseumiharidusele uue museoloogialiikuminevägapikatradit- võtab kokkunii:„Brasiiliamuuseumidesonnn Castro Mayamuuseumierinevatesfi praktikale LiisKibuspuu,kesomakogemust seumides. Niijäipärastkonverentsinädalasele praktikavõimaluste pakkuminekohalikesmuu- jääb kaedaspidiseidkonverentsesaatma,oli stiil. ladinaameerikalik asjaajamisejainfojagamise kahju, etpaljudeinimestejaoksnullissedavaeva mas sambakoolisjne.Samasolimulkohatisiiralt ettekujutust kuulsastsambafestivalistühesvani- pakuti kultuurielamusiooperis,tantsuteatrit, laiendatud osavõtustipendiumidehulka,õhtuti avatud kamitteICOMiliikmetele,tunduvaltoli olid viidudsissemitmeduuendused:osavõttoli nud javõrreldesvarasematepeakonverentsidega gus. Brasiiliakolleegidolidvägapaljupanusta- Üks väga meeldiv uuendus, mis loodetavasti Üks vägameeldivuuendus,misloodetavasti favelade asukatele. asukatele. liaalides liaalides Kultuurkapitali toetusele. Eesti Rahvuskomitee,Kultuuriministeeriumi ja Rio konverentsistipendiumile ningICOM 2.−9. juulini 2016Milanos. 14.−17. mainiTallinnas. moonia jaEMFiaastakonverentsjärgmiselaastal muuseumide aastaauhinnaüleandmisetsere- rimise osasning,naguteame,toimubEuroopa muuseumide aastaauhinna(EMYA) koordinee- Museum Forum verentsi ajalsõlmitiICOMijaEMFi( gidega jätkub. Liis Kibuspuukoostöösealsemuuseumikollee- Praktikavõimaluse kasulikkustnäitabseegi,et nii keskselkohalonmuuseumidesharidustöö.“ on vahelraskevahettehamuuseumiljakoolil– muuseumitöös kaasaomatalendiga.Brasiilias saab jäädatöölekunikaheksaastaksjalüüa praktikanti erinevatelterialadelt.Igapraktikant haridustöötajale lisaksväikeselpalgalveel3–4 mõistes tõelineminimuuseum,onsealkahele Rio deJaneirokaheksamiljoniliseelanikkonna süsteem. KuigiMuseudaChácaradoCéuon tundmist, millestulebkasukspraktikantide muuseumilt tohututpaindlikkustjaeriteemade muuseumis tundeläbiviimas.Seeeeldab koos õpetajategaregulaarselt,ülekahenädala lähedalasuva kooliga,milleõpilasedkäivad ületamine. Koostööprojektiarendatakseühe Minu osavõtt konverentsist sai teoks tänu Minu osavõttkonverentsist saiteokstänu Järgmine ICOMIpeakonverents toimub Lõpetuseks onrõõmmärkida,etRiokon- ) vahel koostööleping Euroopa ) vahelkoostöölepingEuroopa European rits ja Piret Õunapuu. rits jaPiretÕunapuu. Raidla,EndelValk-Falk,Pani, Virve HeiviPulle- muuseumiühingu juhatuse esimehed–Tõnu guseks teada,keson25aasta jooksulolnudEesti Teretulnud onkafotomaterjal.Meileprae- aastatest seosesmuuseumiühinguga mäletate. palun kirjutagemulle,midateneistesimestest muuseumiühingu ajalugujääbkirjapanemata, melise, peaasjalikultajaloolastestkoosneva et „kingsepapoegkäibpaljajalu“japea400-liik- liikmed! Eteijuhtuksnii,nagurahvasuuräägib, Kopso. Agakasveelkeegi? sild, MatiÕun,JaakSalm,PeeterErnits,Ilmar Pani, kessaijuhatuseesimeheks,IldikeJaago- Muuseumiühingu esimessejuhatussevalitiTõnu mist. Põhikirivõetivastu18.aprillil1989.Eesti teised, jätkasühingupõhikirjaettevalmista- Jaagosild, HelgiPõllo,ÜlleKruusjamitmed aktiivgrupp, kuhukuulusidTõnu Pani,Ildike põhikirja vastuvõtmiseni.Ajutinejuhatusehk tulundusühing. Parakueijõutudselpäevalveel kõiki Eestimuuseumitöötajaidühendavmitte- ärksama meelegamuuseumitöötajad,etluua Tallinna Ametiühingutemajjakogunesidmõned 15. novembrilmöödus25aastatpäevast,mil AJA LUGUAJA Tartu Linnamuuseumis, kusasusn-ö Eesti Austatud kolleegid,EestiMuuseumiühingu EESTI MUUSEUMIÜHING25 EESTI MUUSEUMIÜHINGU JUHATUSE LIIGE TARTU LINNAMUUSEUMI DIREKTOR — MERIKE TOOMAS — kamist jatöölustikaedaspidiseks! ja paljumuud. sed ühingukokkutulekudEesti erinevaispaigus näiteks Soomeametikaaslaste abiga,igakevadi- reisid, koolitusedniimeieomakolleegidekui sõbra valimine,sekkakaiga-aastasedEuroopa- miöö, 2007.aastalesimestkordamuuseumi- esimest kordatoimunudüleriigilinemuuseu- 2009.aastal Eesti muuseumidefestivalNarvas, deks onkahtlemata1998.aastalalgusesaanud suurteks tegudeksjakestmajäänudtraditsiooni- esimeste aastatetegevusest.Järgnevate info veerandsaja-aastaseEestiMuuseumiühingu juhatuse soov:palunaidakemeilkogudakokku vaid väikesemahulisiinfolehti,ongipraeguse ajakirja, nagunüüdkäeshoiame,jaantivälja jne. siis juhatustesse,misolidsuuremadettevõtmised toimus ajavahemikul1989–1994,keskuulusid Kahjuks onagavägaväheinfotsellekohta,mis aastast, milesimeheksvalitiHeiviPullerits. materjalid ühingutegevusekohtaalates1997. Muuseumiühingu Tartu kontor, onolemas Palju õnneEesti Muuseumiühingule! Jätkugu meilhäidmõtteid, julgetpealehak- Kuna tollaleiilmunudveelkasellistsisukat Merike Toomas

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 49 — AJA LUGU MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 50 — LEIUNURK LEIUNURK OOTAMATU LEID GENFIS EESTI RAHVA MUUSEUMI PEAVARAHOIDJA — RIINA REINVELT — isegi nende andmist vaesteabisse, kuid õigel isegi nendeandmistvaesteabisse,kuidõigel päevakorda küsimusnõudesaatusest.Kaaluti oli vajapööningpuhtakstehajaniikerkis nõud puukastidessejaviidipööningule.Nüüd näiteks jõuludjasünnipäevad.Siisagapakiti kaetilaudsuurematelpühadelnagu serviisiga mäletab tapaarikümneaastatagusestajast,et tohutu populaarsusegatänasesEestis.Küllaga ei oletakursisLorupijaLangebraunitoodete Viimase kohtaeioskatamidagiöelda,samuti tud, kastateabmidagisellesoetamislookohta. kuulsale omanikulevalmistatudEestis. kuiklaasidlisaksoma Seega onniilõunaserviis „MS“. klaasivabrikus valmistatudklaasidserviisist kataloogi abilkindlaks,etneedontõestiLorupi teen internetistkättesaadavaLorupikristalli- on ajagaloomulikultkadunud.Agasamalõhtul midagi otsustada,sesttootjaleviitavadkleepsud ongi Langebraun.Klaasideosaseioskaesialgu ei läbemaoodatajavaatankiirestipõhjaalla – gramm. Kuiesimenetaldrikonlaualeasetatud, graveeritud KarlSelteriabikaasaMelaniemono- klaase. Kõigilnõudelonmaalitudjaklaasidel taldrikuid, kausse,tirinaidjaerinevasuurusega vaatlikult väljavõtmaajalehtedessepakitud Selter, kaasasmitukandekottijahakkabette- naga kokkusaada. asjusSelteriperekon- välja võimalusesiisserviisi mul onnaguniikavassügiselGenfi valduses. Teine küsimusjääbesialguõhku.Kuna onKarlSelteripojanaisejapojapoja sel – serviis küsimusele saanvastusekohee-kirjavahendu- Eesti tööstustoodanguna?Kaheleesimesele kuulsale omanikulekandalisaväärtustomaaegse võikslisaksoma Ja veelgiolulisem,kasserviis on, kuidasoliseeinimeneKarlSelterigaseotud? musi onesialguvastuseta.Kellevaldusesserviis Vastan, etolemehuvitatud,kuidsuurhulkküsi- Selterile küsimusega, kasmuuseumolekshuvitatudKarl postkasti saabuse-kiriEestialalisestesindusest vus onõhus. Ootusäre- emale javanaisalekuulunudserviisist. vaatamiseks tuuamõnedesemedomavana- ootame PierreSelterit,kesonlubanudmeile vikus. Olemeendalekohvitassidettevõtnudja Sarikuga saatkonnalähedusesasuvasnurgakoh- Genfi Ühel teisipäevaõhtulselleaastaoktoobrisistun perekond elamaŠveitsi. Kui EestiokupeeritiNõukogude Liidupoolt, jäiSelterite määrati taEestiesindajaksRahvasteliidu juurde Genfi gude Venemaaga sõlmitudbaasidelepingule. Aastal1939 Välisministrina Nõuko- tulitalEesti pooltallakirjutada majandusminister ja9.5.1938–12.10.1939 välisminister. oli20.10.1933–9.5.1938Eesti KarlSelter Vabariigi 1 Küsin Pierre’i käest, kas serviisi onkasuta- Küsin Pierre’ikäest,kasserviisi Tagasi kohvikusse.Varsti saabubkiPierre Loo algus ulatub suurde suvesse, kui minu Loo algusulatubsuurdesuvesse,kuiminu s asuva Eesti alalise esinduse töötaja Kätlin s asuvaEestialaliseesindusetöötajaKätlin 1 kuulunud nimetähtedega nõudest. kuulunudnimetähtedeganõudest. sõita, pakun sõita,pakun s. s. toimetamise eestEestisse. Seilentalile jatemaabileKätlinSarikuleasjade Arnile olulisevihjeandmiseeest,suursaadikJüri tänu Selteriteperekonnaleannetuseeest,Asta muuseumi kogutäienes88esemega.Suur seumisse nelikastihinnalisejaõrnakraamiga – käinud eiole. ja vanaisasünnimaale,kustasiianiveelkunagi südamele, ettakindlastivõtaksettereisiomaisa saatkond. LähemelahkujamapanenPierre’ile selle saatmiseksEestisse.Lahkeltpakubomaabi vägahuvitatud,tulebvaidleidamoodus serviisist Nii võetigiühendustEestiesindusega. rilooline väärtus,peaksselletoimetamaEestisse. niisama äraanda.Tõesti, onkultuu- kuiserviisil võib-olla isegipresidentPätsonsöönud,küll millelt eitohiksserviisi, Asta Arn,kellearvates hetkel sekkusperetuttav, Genfi Novembri viimastelpäevadelsaabusmuu- Kinnitan üle,etEestiRahvaMuuseumon s elav eestlanna s elaveestlanna Ansu FOTOD: Anu lahti pakkimas kuulunud serviisi Jäe KarlSelterile koguhoidja Ülle (paremal) ja ReinveltRiina peavara hoidja Muuseumi Eesti Rahva

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 51 — LEIUNURK MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 52 — IN MEMORIAM Reisner FOTO: TiiaFOTO: IN MEMORIAM lõpetas õpingud 1961. aastal. 1968. aastast oli ta lõpetas õpingud 1961.aastal.1968.aastast olita Riiklikus Ülikoolis venekeeltjakirjandust ning keskkooli lõpetamistasusHeivi õppimaTartu aastani oliVanemuise balletitrupiliige.Pärast tas taIdaUrbeliballetistuudios ningkuni1957. sium). Paralleelseltkeskkooliõpingutega harju- 2. keskkooli(praeguneMiina HärmaGümnaa- lapsepõlvekodust. 1956.aastallõpetastaTartu muusika- jateatriarmastusesaiHeivikaasa raudteeametniku peres.Avara kultuurihuvi, mide 10. detsembrillakkastuksumastEestimuuseu- Veel enne2013.aastajõulesaabus kurbteade, Heivi sündis25.augustil1938.aastalTartus grand lady Heivi Pulleritsu süda. HeiviPulleritsusüda. 25.8.1938 –10.12.2013 HEIVI PULLERITS peegeldasid Heivisulestilmunud„ Teatri- jaMuusikamuuseumis.Sügavat teatrihuvi 1961. aastalsaitemastteadurTallinnas Eesti muuseumitee algasenamkuipoolesajandieest, maturgia Eestis(kuni1940)“.HeiviPulleritsu kaitses kandidaadiväitekirjateemal„Vene dra- ülikooli kaugõppeaspirantuurisning1975.aastal (1891–1961): elujategevus”(1966). ja teater:1865–1965”(1965) seumi (1991), 19.sajandiTartu linnakodaniku ta olilinnamuuseumi fi loetleda, kuidnimetadesolulisemaid nendest– toimetamine. Ajalugu jakultuurilugu“(2005) koostamineja lesse perioodijääbmahuka koguteose„Tartu. asendamatu jahindamatuelavleksikon.Sel- dina, ollesTartu kultuuri-jaajalootundmises tööd linnamuuseumijuhtivteadurijakonsultan- siiani soojasüdamega.2002.aastastjätkasHeivi muuseumis töötavaleinimesele,meenutame muuseumiaasta jamillesjätkuskiidusõnuigale tud nnmäejutlusi,misvõttiskokkulõppenud väga hoolivatjuhti.Heiviigaaastalõpuspee- eruditsiooni jasuurepärasehuumorimeelega üksmeelselt saametedaiseloomustadakui kordumatuid mälestuskildejagada,kuidküllap isiklikkeja kolleegidel tõenäoliseltlugematuarv namuuseumi direktorinaontematolleaegsetel Linnamuuseumi direktoriametis.Heivistlin- kestnud perioodaastatel1979–2002Tartu lese Valentina Lutsuga. Sellelejärgnes23aastat algasid kohustuslikukohvijoomisegakirjaniku Heivi aeguLutsumuuseumis,miltööpäevad Lutsu majamuuseumijuhataja.Sagelimeenutas temast saiTartu Linnamuuseumifi naasis takodulinnajajätkasmuuseumitööl: Heivi teeneid linnamuuseumis võiks pikalt Heivi teeneidlinnamuuseumis võikspikalt liaalide K.Ristikivimuu- „ Liina Reiman Liina Reiman liaali, Oskar Eduard Vilde Eduard Vilde 1966. aastal 1966. aastal KOLLEEGID TARTU LINNAMUUSEUMIST pidada.“ repärast [naist]armastusesjatänusmeeles mälestust auseeshoidaningsedaüllast,suu- mälestusteraamatust: „Meieagatahametema Jakob Hurdarahvuskultuuriauhind. ja Tartu Tähekavalerning2008.aastalantitalle aastal saitemastValgetähe Vklassiteenetemärgi teenelise kultuuritöötajaaunimetuse,2004. ametlikke tunnustusi:1988.aastalsaitaENSV laskoori liigejaesinaineaastatel1992–2009. esinaine aastatel1958–1960ningnaiskoorivilist- Naiskoori liigealatesülikooliõpingutestjaselle koorilaul. Ta oliTartu ÜlikooliAkadeemilise auliikmeks. Aastal 2009nimetatitaEestiMuuseumiühingu les esimeseEestimuuseumiseadusekoostamisel. ja ühinguesimeesaastatel1997–2006ningosa- miga. Ta oliEestiMuuseumiühinguasutajaliige piirdunud kaugeltkiainultTartu Linnamuuseu- kuse jakirega,saatmasEmilAndersivaim. Heivile omaselttegitasedatöödsuurepõhjalik- ride kirjutamine,raamatilmus2012.aastalõpus. mälestusteraamatu toimetaminejakommentaa- Tartu ülikooliraamatukoguhoidjaEmilAndersi viimaseks suurekstöökslinnamuuseumisoli pajatav „Linnamuuseumjatemaaeg“.Heivi aastal linnamuuseumijasellefi elamu ajalooülevaade.Küllagavalmis2009. Pistohl oli koostadalinnamuuseumikodukssaanud ja särasilmis.Teostumata jäänudunistuseks alati rohkesti,saatjaksiginooruslikentusiasm seotud uusiideidjatulevikuplaaneoliHeivil lev püsinäitus„Keisermantligamees“.Tööga siin HeivikoostatudEestiteatrialgusaegukäsit- Heivi südamekülge,mõnedaastadhiljemavati kasvatas linnamuuseumiuuefi Laulupeomuuseumi püsiekspositsiooniloomine ning töögaseotudsaavutusihindastakõrgelt. 2007. Töö seisis Heivielusvägaoluliselkohal seum avatilinnamuuseumiuuefi peomuuseumi püsiekspositsioonikoostaja,muu- uue kodurajamisehing.HeivioliTartu laulu- maanteel muuseumile KatariinamajjaNarva (2001) loomisealgatajajaläbiviijaninglinna- muuseumi (1993),KGBkongide Lõpetada tahaks tsitaadiga Emil Andersi Lõpetada tahakstsitaadigaEmilAndersi Heivi Pulleritsulesaiosaksmitmeidolulisi Suureks armastuseksHeivielusolialati Heivi Pulleritsuhuvidjategevusareaalei korside perekonnalekuulunudaadli- liaali tugevasti liaalide ajaloost liaalina aastal KAANTE VAHEL Liina Siib. Eestijainglisekeeles. ajast. Autor Kurisoo, Merike kujundaja luterlikust kuika jali niikatoliiklikust 18. sajandiga, hõlmates visuaalsetmater- ninglõpeb raamistus algabkeskajast ditsioone. ajaline Näitusejakataloogi jamälestamistra- matuse- keskklassi tollase kõrg- jajõuka esitlevad eeskätt pärinevad esemedjakunstiteosed esimest korda. Peamiselt linnakirikutest lugejale osatutvustatakse millest suurt kogudest, Eesti muuseumidejakirikute tavasid avavad kultuuriloolisedesemed teoseid. ja-riituse Matusetraditsioonide epitaafe, vappepitaafe jateisi kirikukunsti muuseumis väljasolevaidhauaplaate, jaseletavad lahtiNiguliste kaasavad illustreeritud raamatutekstid Rikkalikult Liina Siib. Kurisoo, toimetaja AnuMänd, kujundaja tutvustuse. Koostajajaautor Merike ehitusloo ülevaate ningHõbedakambri ajalooja kiriku leiab raamatustNiguliste hauaplaatidest jalühtritest. Samuti lugeda vappepitaafi huvilistel onvõimalikkirikukunstile: tants“. varauusaegsele Keskendutakse ka ja BerntNotkekuulsatmaali „Surma- aegseid altariretaableid, puuskulptuure muuseumikunstikogu:kesk-Niguliste kui sajaleheküljelineraamattutvustab pildimaterjaliga enam misel. Rikkaliku aarete Niguliste tore avasta- kaaslane kogu. Saksakeelnemuuseumijuhton uhkem kesk- javarauusaegsekirikukunsti muuseumis onväljapandudEestikõige Eesti Kunstimuuseumi fi Niguliste muuseum Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum Eesti Kunstimuuseum – SUREMISE KUNST ARS MORIENDI NIGULISTE MUSEUM dest jaepitaafi – liaalis Niguliste dest,

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 53 — KAANTE VAHEL MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 54 — KAANTE VAHEL Angelika Schneider.Angelika Eestijainglisekeeles. Liis Pählapuu, Tõnu Õnnepalu, kujundaja Koostaja LiisPählapuu, tekstide autorid korrastatud vormid –pargid jaaiad. ei oleainultloodus, vaidselleinimkäega looduse selgepiirilisemalt.Huviorbiidis ruse väljapanekutsaatev raamatraamib näituseklassikakor- raamatut. Käesolev kaks aja utoopiateni. Näitusegakaasnes 19. sajandiideaalmaastikestkuninüüdis- sissevaatega aia-japargikultuuri alates kunstivõtmes.kaasaegse Tegemist oli uudses autorite loominguskuika ja parkeniivanemaeestikunstiajaloo aedu järelelu“ (10.5.–8.9.2013)käsitles Kumu kunstimuuseuminäitus „Aedade Schneider. Eestijainglisekeeles. Toots, Grete Veskiväli. Kujundaja Angelika Liina Siib, Margit Säde, Sander Tint, Timo Semm, Urmas Oja,AinPadrik, Kadri Komissarov, Koov, Katrin LauraKuusk, autorid Eve Arpo, AnniKagovere, Eha kut. KoostajaEhaKomissarov, tekstide galerii jamuuseumisisehoovi väljapane- kunsti näitusekaasaegse käsitleb Raamat Kumu kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum – Kadrioru kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum – AEDADE JÄRELELU 1 AEDADE JÄRELELU 2 AJALOOST MAYDELLI PILDID BALTIMAADE FRIEDRICH LUDWIG VON inglise keeles. Schneider.Angelika Resümeedsaksaja Põltsam-Jürjo.Mäesalu, Inna Kujundaja Tiina-Mall Kreem, JuhanKreem, Ain Kreem, tekstide autorid LindaKaljundi, kunstnikele jakohalikulekultuurimälule. ajalookultuuriga ningmõjuhilisematele ja loomingut,selleseoseid19.sajandi juhatus, Maydelli millestutvustatakse elu sisse- tõlge. lisandubmahukas Sellele saateteksti kommenteeritud eestikeelne pildid janeilekunstnikuendakirjutatud vahelMaydelliühiste albumikõik kaante raamatus avaldatakse esmakordselt mas kümmepiltijasaatetekst. Käesolevas vihikut(1839,1842),mõle- ilmuda kaks albumistjõudis viieosalisena kavandatud ajaloost”Läänemere-provintside algselt 1846) „Viiskümmend pilti Venemaa saksa tagamaid. ajalooteadvuse siooni sündijakaasaegse ja „pildistajat“, kohalikuajaloopilditradit- Baltimaade ajalooühtesimestkäsitlejat kunstnikMaydelli tutvustab kui Raamat Ajaloopildid19.sajandil“.kohtus Kleioga. muuseumi näitusega „Kui kunstnik kunsti- Väljaanne Kadrioru kaasneb Eesti, vene jainglisekeeles. Kädi Talvoja. Kujundaja JaanusSamma. Talvoja, tekstide autorid BorisBernstein, Kädi Talvoja. Koostaja jatoimetaja Kädi ning noorema põlvkonnakunstiteadlane Boris Bernsteinkunstiteoreetik jakriitik seisnud rahvusvaheliselt tunnustatud aegavägalähedal Kormašovile pikka teevad selleleperioodiletagasivaate Raamatus ikoonimaali pühalikuesteetika. töömotiivid jaindustriaalvaated ning ametlikust kunstidiskursusesttuttavad võimatuna tunduvakoosluse:tolle ajastu avaldav looming, kustleiabesmapilgul kümnendi eritidünaamilineningmuljet- esimese kunstnikukarjääri šovi pikaajalise soovist tuuavaatajate Korma- ette Nikolai näituskuiraamatoninspireeritudNii samanimelisenäitusega. kaasneb Raamat Koostajad Linda Kaljundi, Koostajad LindaKaljundi, Tiina-Mall Friedrich Ludwig von Maydelli (1795– Kumu kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum – 1960. NIKOLAI KORMAŠOVI PÜHALIK KAASAEG. AASTATE MAALID ja kommentaaridEppPreem. tin Conrad. Tõlge eestikeelde, saatesõna armastus- jakosimislooks. KoostajaChris- õnnelikulõpuga kauniks kirjavahetus Schwarzile kujunes1854.aastalpeetud ülikooli astronoomile Peter Carl Ludwig peategelastele, JulieHagenileja Tartu pildi ajastumõtteviisist jatavadest. Teose annavad vahetu vahel liikunudkirjad ja tuttavaid. Rooma, Tartu jaPeterburi paljusidteisi nendepere liikmeid vaid ka JulieHagenit, tütart Hageni andekat joonistusprofessori August Matthias ei puudutamitte ainult Tartu ülikooli Murrangulised sündmused1854.aastal saksa kunstiajaloolaneChristinConrad. otsisarhiivistväljajapublitseeris Kirjad põhineb tema perekonna kirjavahetusel. (1824–1902)elusja Hagen-Schwarzi aastat tuntudbaltisaksakunstnikuJulie pöördelist 1854. kajastab Raamat Jürna. Eestijainglisekeeles. kujundaja ja toimetaja AnuLiivak, Tiit jandusteadlane Tiina AnnKirss. Koostaja kunstniku luuleloomingutanalüüsibkir- avab kunstiteadlane Tamara Luuk ning pühendunudpedagoogina pikaajalise tema rollikunstiteadlane AnuLiivak, näitusekuraator loomingut käsitleb pärandierinevaidtahke:Mikko Mikko Lepo miskajastavad on kolmartiklit, vormile jakompositsioonile. Raamatus paljuenamtähelepanu kaaskunstnikest aastate teisel poolelpühendastaoma fi maailmasõja järgse modernismijuht- olieestikunstis Lepo Mikko Teise näitusega (1911–1978)“.„Lepo Mikko Kumu kunstimuuseumi kaasneb Raamat guure. Jubaõpiaastatel Pallases 1930. Eesti Ajaloomuuseum Kumu kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum – AASTA KIRJADES JULIE HAGENI PÖÖRDELINE KAOTUSED JA LEIDMISED. LEPO MIKKO 1854. Resümeed inglisejavene keeles. tegevusest 2012.aastal.ülevaade ERMi lõpuosas leidubpildirohke Raamatu Põhjaka mõisarestorani töökultuurist. ning uurimuslikuosalõpetabartikkel saunapärandi loomisttänasel Võrumaal muuseumi koostöövõimalusi, suitsu- ja taja jamõjutajana,käsitööharrastajate säili- Uku rolli kangakudumistraditsiooni perioodil, rahvakunstimeistrite koondise Eestisnõukogude autokasutuskogemust Aastaraamatu värskenumbervaatleb Leele Välja, kujundajaOÜMinuskel. LeeleRandla, Välja, Mait Väljas. Toimetaja Triin Ojari,Oliver Orro, Pärdi, Heiki Anneli EppLankots, Mändel, Maris Kalm, Mart Huimerind, Jagodin,LiinaJänes, Karen ja külades. Autorid LilianHansar, Jaak linnades vad oluliseltmeieargikeskkonda jäänud hoonetüüpidel, misagakujunda- arhitektuuriloo peavoolustja n-ö kõrvale Rõhuasetus onvähemtuntudhoonetel allolevaidhooneid. kaitse juba riikliku hooneidkuika kaitstavaid väärtusena vähem tuntudjasenimitte kultuuri- kui argiarhitektuuri. Esitletaksearvukalt 20. sajandi Eestiarhitektuuris, niitipud kõik olulisemadarhitektuurinähtused katab perioodi 1870–1992.Raamat riilmingutest, misenimiseloomustavad läbilõige iseloomulikumatest arhitektuu- fotodega eesmärkonanda trükise mis kestisaastatel 2008–2012.Rohkete jaanalüüs“,arhitektuuri kaardistamine projektist „Eesti 20.sajandiväärtusliku tuuriministeeriumi jaMuinsuskaitseameti Kul- onomalaadnekokkuvõte Raamat Eesti Rahva Muuseum Eesti Arhitektuurimuuseum 100 AASTARAAMAT 56 EESTI RAHVA MUUSEUMI EESTI ARHITEKTUURI SAMMU LÄBI 20. SA JANDI Reemann, Maido Selgmäe.Reemann, Maido pärandit loovalt edasi.Koostajad Vaike arendatakse ettevõtlike puutöömeistrite tänapäeva Avinurme käsitöönduses põhjal valminudDVDtutvustab, kuidas ja kultuurimuutusi.Kogutudmaterjali tide jateadlastega Avinurme elulaadi teadurid kooskõrgkoolide magistran- Rahva Muuseumifi 2012. aastasuvel jäädvustasidEesti Reidla. Koostaja Piret Õunapuu, kujundajaJana nõukogude võimuaparaadis tegutsedes. möödus nist ningtema poliitilinekarjäär Paul Keerdost saijubanoorena kommu- poliitikud. Paljulapselisest perest pärit kunstnikudjne,kirjanikud, teistest aga on saanudloomingulisedinimesed – on läinudvägaerinevatrada:ühtedest saatusega ningnendehilisemelutee vanavarakogujad onolnudvägaerineva Eesti Rahva Muuseumialgusaastate osakond ningetnoloogiaosakond eesti javõrdleva rahvaluule Kirjandusmuuseum, TartuÜlikooli Eesti Rahva Muuseum, Eesti Eesti Rahva Muuseum Avinurme 2012 Eesti Rahva Muuseumivälitööd: Eesti Rahva Muuseum Vanavara kogumisretkedelt 10 AND FOLKLORISTICS JEF. JOURNAL OF ETHNOLOGY ELULAAD PAUL KEERDO lmimeeskond ja uurimise alal. instituudiga kosmonautidelaktobatsillide kosmosemeditsiini koostööst Moskva nutused Tartu ülikoolimikrobioloogide mee- Mikelsaare ära professor Marika test Terje Lõbult. Mälestusteosastoome näitus- kogukondakaasavatest artikkel professorilt ja EmilieSavage-Smithilt OxfordiAraabia taevagloobusekirjeldus kollektsiooni kuuluva13.–14.sajandi materiaalsetest jälgedest,muuseumi professor Dragendorffi artikkel ajaloost,SirjeSisaski vikaalude Tullio põhjalikülevaade proo- Ilometsa kogudele pühendatudosasavaldatakse dil ja20.sajandialguses. Muuseumi- rakendaja19. sajan- vatsiooni praktikasse provintsides kõigetõhusam teadusinno- organisatsioon oli Vene impeeriumiBalti Sotsieteet (loodud1792),kunajustsee jaÖkonoomiline on LiivimaaÜldkasulik teema verentsi kogumikukeskne niika samateemalisel konverentsil. Nagukon- muuseumis 6.detsembril2012peetud on ettekanded Tartu Ülikooliajaloo millealuseks sisaldabartikleid, Raamat üle Venemaa Tiibetini. uurimuste haare BulgaariastjaSoomest ametlik staatus. Geograafi keelte lised perekonnad ningsoome-ugri pulmakombed, rahvusvahe- kaasaegsed tsenseerimineStaliniajal, käsikirjade inimkeha usuküsimustele, lisaksontähelepanuall onpühendatud Kolm esimestartiklit Vol. 7,no. 1 nalju tänapäeval. legendidesningtudengi- kaasaegsetes pesa“,„Inglite rändmotiividekodustumist energiaga laetudpaiku, internetifoorumit probleemide veel kaudu, käsitletakse välitöö kerkivate kogemust töö käigus USAs, vaatlebuurija tantsupraktikaid kõhu- kaasaegseid käsitleb Ajakiri Vol. 6,no. 2 Tartu Ülikooli ajaloomuuseum Tartu Ülikooli ajalooküsimused41 PRAKTIKASSE PRAKTIKASSE TEADUSINNOVATSIOONI TEE New Age ’i kontekstis, rahvaluule teadustegevuse liselt ulatub

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 55 — KAANTE VAHEL MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 56 — KAANTE VAHEL inglise keeles. kujundaja Peeter Paasmäe. Resümeed (L. Teedema). KoostajaMarge Rennit, ja vorstivabriku asutamisdokumendid tegutsenud Novumi eksporttapamaja maanteel 1902–1905 seeritud onRiia leivatööstusest (T. Publit- Kivivare). ning kust (E.Kärdla) Tartus tegutsenud (L. Teedema), TartuSpordiriistade Vabri- aiavilja ühisusetegevusest 1907–1920 Mesikoogitööstus J. Lill(A. Sepp), Tartu kondiitritööstusest ningfi Tartus enneIImaailmasõdategutsenud viia linngaasivalgustusele(L.Leppik), 19. sajandikeskeltoimunud katsetest test Postimehes 1920–1940(A. Kärner), (M. Pihlamägi), tööstuse arengu kajastus- Eesti Vabariigi valguses tööstuspoliitika maailmasõjavahel tuse arengust kahe onvõimalik lugedalinnatöös-Raamatust rimise näiteid: Hollandi rannajoone piirkondade jalinnade popularisee- on esitatudEuroopa kindlustatud SAUnitas. Hollandist hulgas käsitleb ajaloohariduse edendamistnoorte ningNyborg Soomest Taanist. Läänemere Eestist, Narva Turaida jaCesis Lätist, Turu ajaloo vahendamisel. Esindatudon mide kogemusedLäänemere ümbruse moodustavad erinevate linnus-muuseu- Kogumikuesimeseosa ettekanded. ajalugu läbikohalikuajalooprisma“ lise konverentsi „Läänemere piirkonna aasta novembris toimunud rahvusvahe- onkoondatud2012. Artiklikogumikku Tartu Linnamuuseum aastaraamat 19 Tartu Linnamuuseumi 2012 Muuseum. Narva Toimetised 13. „HISTORY OF THE BALTIC SEA ENNE TEIST MAAILMASÕDA ENNE TEIST UURIMUSI TARTU TÖÖSTUSEST REGION VIA LOCAL HISTORY“ INTERNATIONAL CONFERENCE SPECIAL ISSUE OF THE rmast Eesti daja TarmoKäärik. Shticalov, jaAnželika Ivask Merike kujun- projekti Agora 2.0toetusel. Koostajad teiste ilmus Euroopaeest.Raamat riikide ennast etkaitsta kindluseid, Aafrikasse ehitasideurooplased millekäigus kasse, Läänemere piirkonnakoloniaalpoliiti- Kogumiku lõpetabhuvitav ekskurss Berwick-upon-Tweedi müüridevahel. vabatahtlike tegevusest Suurbritannias tänu kohalikeaktiivsusele. ka Räägitakse linnakese kujunemineturismikeskuseks turundusprojekt ja’s-Hertogenboschi Tarmo Käärik. Taidre). kujundaja Ivask, Koostaja Merike ajal japärastseda(Aili Vester jaKarin MuuseumiajaluguIImaailmasõja Narva aastatel 1919–1923(Robert Treufeldt) ja kindlustamine (Uno-Jüri Oitsar),kirdepiiri Tuuder), spordielu enneIImaailmasõda suvitusasulate kujunemine(Madis piirkonna vahele mahuvadveel Narva (Peeter ja Kaasik Vaino Sinna Kallas). ja lõpetabKombinaatnr7rajamisega ajalehest(Kaarel Narva Vanamölder) alustabRootsiajalõpulilmunud Raamat Suprjadki juht Marina Kuvaitseva, neuma- juhtMarina Suprjadki teadur-folklorist jafolklooriansambli Muuseumi dešifreeris janoodistasNarva üks lastelaul jaükssõdurilaul. Laulud 25 ballaadi jarahvalikku romanssi, värssi, kolmringmängu- jatantsulaulu, vahelejõudis12vaimulikku Kaante elavate vanausulisteläänekaldal juurest. on kogutudaastatel 2008–2010Peipsi ilmunud teise laulukogumikuaines Kultuuri- jaArendusühingu koostöös MuuseumijaEesti Narva Vanausuliste Narva Muuseum. Narva Toimetised 14. Narva Muuseum Narva AJALOOST UURIMUSI NARVA PIIRKONNA URAANITEHASENI.AJALEHEST LEMMIKLAULUD VAIMULIKUD VÄRSIDJA EESTI VANAUSULISTE toimetaja Olavi Pesti, kujundajaAin Vares. Koostajaja mälestusi (EdaMaripuu). on valik Aeru„angerjakuningas“ Mihkel jäänud lugu(BrunoPao). Publitseeritud Salumäe) jaOrissaare rajoonilühikeseks vastuolulist historiograafi Saaremaal (Priit Kivi), Tehumardi lahingu ajalugu (Arvi Truu), Victor Neggotegevust Untera), Saaremaa piimatöönduse Estica aastail 1563–1710.Peale sellekäsitletakse Keskülalinnakodanikkonnast sest, Kalle janendekonserveerimi- suurtükkidest keerulisest ajaloost,JüriPeets kindluse Tõnu Lõunabastioni Sepp Püssirohutorni Püüa linnusevarasemastehitusloost, remaal Alttoa jaGarel viibimistest, Kaur Magnuse Saa- hertsog Adamson kirjutab privileegid aastaist1563–1742,Andres jakommenteerinud Kuressaaretõlkinud ajalugu. Leimus Ivar ja linnus-kindluse on Kuressaare 450.aastapäevapuhullinna käsitlevad aastaraamatu pooledartiklid Järjekorras üheteistkümnenda kahe- kujundaja Pavel Varunin. Kuvaitseva,sarnasusi. KoostajaMarina ringmängud, kultuuri misnäitavad kahe reeglitega eestijavene rahvalikud sarnaste Plaatidel onesitatudpaarikaupa DVDjaCD.juurde antinüüdväljaka Varem ilmunudrahvamängude raamatu Kuvaitseva, kujundajaPavel Varunin. esimees Pavel Varunin. KoostajaMarina Kultuuri- jaArendusühingu juhatuse juhatuse esimeesjaEesti Vanausuliste tega Eesti Vanausuliste KoguduseLiidu lauliku illustreeris lihtsasstiilisjoonistus- koguduse vanem Vladimir Šamarinning tegi Peterburikirja vanausuliste Nevski Saaremaa Muuseum Muuseum Narva KAHEAASTARAAMAT SAAREMAA MUUSEUM. DVD JA CD VENE RAHVAMÄNGUD KULDSED VÄRAVAD. EESTI JA ’t AlurReinansikunstikogus(Anne at (Raul 2011–2012 ENGLISH RESUME

MUSEUM IN CHANGE: HOW TO MANAGE NEW CHALLENGES IN THE WORLD CRISIS? Gabriella Gulyás Petőfi Literary Museum, Hungary

The article gives an overview of Gabriella Gulyás‘s presentation at the Estonian Museums Festival in Narva in September 2013. The author discusses international exhibition experience gained by the Petőfi Literary Museum in Hungary, by JÄRVAKANDI LÄBI SAJANDITE. III ÜHE KETI NELI LÜLI. way of three projects in cooperation with Järvakandi Klaasimuuseum LAIKMAA, MÄGI, VABBE, KITS partners from France, Germany, Austria, Sarja kolmas raamat koondab endasse Kataloogis on teosed Enn Kunila kollekt- Italy, Finland, Greece and Luxemburg. 13 lugu 11 autorilt. Artiklid kajastavad sioonist, mis olid väljas näitusel Hiiumaa Another sphere of international hariduselu, spordielu, metsavendlust jt Muuseumi Pikas Majas 24.juunist kuni museum practice in which the Petőfi kohaliku kultuuriloo teemasid. Toetajad 8. septembrini 2013. Koostaja Eero Epner, Literary Museum has had experience is Raplamaa KOP, Järvakandi Vallavalitsus ja kujundaja Tiit Jürna. ENGLISH RESUME MTÜ Järvakandi Arendusselts. the European lifelong learning projects; for example, an international course on museum education in the sphere of literary cultural heritage, which is introduced in the catalogue of Grundtvig training courses. Since 2007, the Petőfi Literary Museum has participated in several international initiatives concerned with the digitisation of museum collections.

NARVA MUSEUM IN COOPERATION WITH EASTERN ÜHE KETI NELI LÜLI 2. PARTNERS KÄSMU MEREMUUSEUMI HENN ROODE, OLEV SUBBI, Anastasia Sokolova TOIMETISED. 8 ENN PÕLDROOS, TIIT PÄÄSUKE Narva Museum Käsmu Meremuuseum Kataloogis on teosed Enn Kunila kollekt- Käsmu Meremuuseumi toimetiste sioonist, mis olid väljas näitusel Hiiumaa At the Narva Museum, the fi rst volumi- järjekordne väljaanne käsitleb järgmisi Muuseumi Pikas Majas 12. septembrist nous project, Unique Estonian-Russian teemasid: Käsmu kaptenid ja esime- kuni 31. oktoobrini 2013. Koostaja Eero Fortresses Ensemble Development as a sed tüürimehed, kokku 125 meest Epner, kujundaja Tiit Jürna. Single Tourist Product and Conservation of koos lühitutvustuse ja fotoga, Käsmu Cultural and Historical Heritage (Est-Rus Merekooli Eesti vabariigi aegsete Fort Tour-1, for short) was carried out lendude nimekirjad, ülevaade Käsmu in the years 2006–2008. The project purjelaevadest ja aurikutest ning laevade was approved by the INTERREG III A edasisest saatusest. Materjali on kogunud cooperation priority Baltic Sea Region ja kirjutanud Eerik Kaarend, Aarne Vaik Programme INTERREG III B and fi nanced ja Jüri Vendla, kes kahjuks on nüüd by the European Regional Development meie hulgast lahkunud. Toimetised on Fund and the European Union pro- tutvumiseks www.kasmu.ee. gramme TACIS. The main objective of the project was to create a cohesive tourism product as well as collect documentation. To follow up the fi rst, successful stage of the project, the second stage of the Unique Estonian-Russian Fortresses Ensemble Development as a Single Tourist Product (Est-Rus Fort Tour-2) was launched. This is an investment project MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 57 contributing to the ground maintenance of the territories of Narva and Ivangorod fortresses as well as preparation of audio VANA HIIUMAA. EHITISED JA guides for the introduction of both Narva INIMESED and Ivangorod fortress ensembles. Hiiumaa Muuseum Every year, reconstructions of the Postkaarte ja fotosid Hiiumaa Muuseumi two signifi cant battles of the Great ja Sven Karjahärmi kogust. Koostaja Northern War are staged: in November Toomas Karjahärm. Kirjastus Argo. the reconstruction of the battle of 1700 and in August that of the 1704 battle. Participants in the events come from Russia (St. Petersburg, Moscow, Vyborg and other places) as well as from Sweden, Latvia, Estonia and elsewhere. MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 58 — ENGLISH RESUME ogy SummerSchool, whichtook place The themeofthe10thBalticMuseol- asagreatmuseums serve means. rounding society, and, for thispurpose, general culturaldevelopment ofitssur- a university alsohasto contribute to the that, inadditionto trainingandresearch, many acountry, peopleare convinced scientifi us search for newapplicationsfor old educational institutionshave made The ever-tightening budgetsathigher have contributed to highlightingthem. off opportunities and research, whileontheother, the applicationinteachingingly lessdirect nifi university. Ontheonehand, theolddig- mass to information and so-called society challenges resulting from thetransition university museumshave faced new During thepastcouple ofdecades, to theirhomemuseum. return ofthemusealsfrom theexhibition keeper,collection andendingwiththe spondence between thecurator andthe from theunoffi starting ofthemusealsonleaseabroad, itinerary ist. KerstiKuldna-Türkson describes the Anton Graff museum for exhibitionof theoverview from ofthe thecollections portraits of Estonia witharequest to borrow two Germany, Museum addressed theArt 2013,theAlte NationalgalerieinBerlin, In the exhibitionandotherinteresting facts. Estonian audience, aswell asstaging of related to Estonia orinteresting for the was goingto besupplemented by details researchtory inEstonia, astheexhibition the negotiations, thepreceding prepara- wasbroughtExhibitions Inc., to Tallinn: company,American production Premiere about how the Titanic exhibitionofthe boast 33,000visitors. speaks The article Exhibition” Harbourcould attheSeaplane under theheading “Titanic: The Artifact Within thefi ed scientifi Art MuseumofEstonia Art Männiste Kerttu 2013 Museum University of Tartu History Lea Leppik MuseumofEstonia Art Kersti Kuldna-Türkson Estonian MaritimeMuseum Sarapuu andIngaJaagus Ott BALTIC MUSEOLOGY SCHOOL MUSEUMS OFNETWORK UNIVERSITY OF ÕISU LANDLORDS THE EXAMPLE OF THE PORTRAITS MUSEALS LENT OUT ABROAD: ON ESTONIA BROUGHT TITANICHOW WE TO c museums and collections. In c museumsandcollections. In , an 18th-century portrait- , an18th-century rst month,theexhibition c collections fi c collections ered by thedigital world cial e-mail corre- nd increas- relations to apossibledegree, introduc- developed themuseum’s international Soviet period, already beginning in1970, MuseumofEstonia, whointhe of theArt introduces Inge Teder, aformer director The rubric Estonian TennisFederation. Museumincooperation withthe Sports by theEstoniandedicated to thissport, event initiated quite anextensive display ofEstonian tennis.anniversary This This year we celebrate the100th a widescale. on crucial role inpresenting Japaneseart ofJapanese,knowledge hasoccupied a Co-curator Taimi Paves, whohasagood for many people interested intheOrient. Museum hasbecome ameetingvenue years,the pastthirteen theAdamson-Eric whichhave beenorganisedart, during ings. Byway ofexhibitionsonJapanese as well astraditionalJapaneseinkpaint- ligraphy, andtypography wood carvings tions have beenstagedonJapanesecal- since 2000.Bytoday,parts seven exhibi- cooperating withitsJapanesecounter- The Adamson-Eric Museumhasbeen the backdrop ofgeneralnationalideas. theyare engagedin,against the activities exhibitions theyhave staged, aswell as museums inEstonia andLithuania,the Lithuanian volunteer, compares national hisessay,In Dovydas Pabarčius, a specialists intheregion. museological ideasfor themuseum anticipated venue andahotbedfor novel hasevolvedthe SummerSchool into an ministries ofculture oftheBalticStates, MuseumBoard oftheLatvian and port heritage(s) andmuseum(s).Bythesup- (communities),dynamic community relationships androles ofamulticultural was theendeavour to mapthemutual andseminardaystheme ofthelecture as presenters. The dominantrecurring at Reinwardt Academy, Amsterdam, andprofessional ethics of heritagetheory and Leontine lecturer Mensch, Meijer-van sor ofmuseologyat Vilnius University, Museums Heritage andCommunity. TheRoleof onJuly14–20,was Latvia, in Bauska, Estonian Sports Museum Estonian Sports Enn Mainla Adamson-Eric Museum Kersti Koll Museum Volunteer, EstonianNational Dovydas Pabarčius A CENTURY-OLD GAME ADAMSON-ERIC MUSEUM JAPANESE ART AT THE PROJECTS OF TRADITIONAL EXHIBITING PRESERVING, COLLECTING, , withPeter profes- vanMensch, “A HumanBeing, All” After Adamson-Eric Museum. Ülle Kruus, thecurrent director ofthe view withInge Teder by isconducted inEstonia. Estonian artists The inter- ing several exhibitionsofexpatriated passed away inDecember 2013. of theEstonian MuseumAssociation, Tartu Museum andChairofBoard City Heivi Pullerits, long-term director ofthe reached themuseum. of hisdescendants inGenevaandfi of Estonia, whichwasinthepossession economic aff S elter (1898–1958),aformer minister of dinner set(88items) once owned by Karl ofa National Museumtells thestory The chieftreasurer oftheEstonian down theirreminiscences. the membersofassociationto write this shortcoming, theauthorappealsto suffi Association hasnotbeenrecorded oftheMuseum maintains, thehistory However, astheauthorofarticle the statute wasadopted inApril1989. established onNovember 15,1988,and The Estonian MuseumAssociation was 14–17, 2014. of theEMFtakeplace in Tallinn onMay the Year Award andtheannualmeeting bestowing theEuropean Museumof of the Year Award. The ceremony of coordination oftheEuropean Museum ment duringtheconference asto the Museum Forum) concluded anagree- things, theICOM andtheEMF(European throughout theconference. Amongother in thepresentations anddiscussions gives ofthetopics explored anoverview KerstiKoll herarticle, 10–17, 2013.In deJaneirowas heldinRio onAugust The ICOM 23rd GeneralConference ciently. order In to compensate for (1938–2013) IN MEMORIAMHeiviPullerits Estonian National Museum ReinveltRiina Estonian MuseumAssociation Tartu CityMuseum, Merike Toomas ICOM EstoniaNational Committee Adamson-Eric Museum, Kersti Koll ICOM 23 AN FIND UNEXPECTED IN GENEVA ASSOCIATION 25 ESTONIAN MUSEUM FROM ALL OVER THE WORLD MEETING OF MUSEUM PEOPLE IN RIO DE JANEIRO: airs andforeign secretary RD GENERAL CONFERENCE nally ÕNNITLEME! 7. märts 1964 7. märts Muuseum Järvamaa 1954 4. märts Viljandi Muuseum 1964 2. märts 27. veebruar 1984 Kultuuriministeerium 27. veebruar 1959 Liivi Muuseum 24. veebruar 1959 Viljandi Muuseum 22. veebruar 1979 Pärnu UueKunsti Muuseum 14. veebruar 1954 Ennistuskoda Kanut 8. veebruar 1959 Eesti Kunstimuuseum 6. veebruar 1979 Liivi Muuseum 31. jaanuar1974 SA Rannarahva Muuseum 31. jaanuar1959 26. jaanuar1934 MuuseumitöötajaEndine Rakvere 24. jaanuar1964 Eesti Rahva Muuseum 24. jaanuar1954 Eesti Kunstimuuseum 11. jaanuar1959 Eesti Rahva Muuseum 10. jaanuar1949 Eesti Põllumajandusmuuseum LEELO SAAR TIINA PARRE REET RAST MIRJAM RÄÄBIS ÜLO MUST HELI GROSBERG VAIKO EDUR HEIGE PEETS PIRET KULLERKUPP MARI NIITRA RIINA AASMA CARMEN G REIM KIRSS ODETTE MARIS JAAGOSILD HELENA RISTHEIN ELLEN VÄRV MARE VIIRALT 29. mai1949 Tartu Linnamuuseum 21. mai1969 Ennistuskoda Kanut 21. mai1944 Endine EestiRahva Muuseumitöötaja 2. mai1954 Muuseum Järvamaa 3. mai1939 Endine Eesti Tervishoiu Muuseumitöötaja 1. mai1959 Eesti Kunstimuuseum 16. aprill1944 Eesti Vabaõhumuuseum 13. aprill1964 9. aprill1964 Okupatsioonide Muuseum 9. aprill1954 Eesti Põllumajandusmuuseum 1944 31. märts 1944 30. märts Endine Tallinna Linnamuuseumitöötaja 1954 27. märts Eesti Meremuuseum 1979 24. märts Eesti Teatri- jaMuusikamuuseum 1959 18. märts ParkKadrioru 1969 12. märts Eesti Ajaloomuuseum 1964 8. märts Ennistuskoda Kanut TEESI KIVIVARE TULVI-HANNELI TURO REIN OLLI MAIE RÜÜTEL TIIU KULL ALAR NURKSE MAI-RUTH KÕRGEND JÜRI KLEIMOLA VIIRES KADRI MERLI SILD KIVI KAIDO MERIKE METSNA KATRIN SEPALAAN SEIDI RAID ÜLLE KRUUSE-KINGO ÜRGE-MAARIT MÄETAMM RUTH PAAS 29. juuni1969 Viljandi Muuseum 21. juuni1954 Sillaotsa Talumuuseum 14. juuni1969 Eesti Rahva Muuseum 10. juuni1984 Eesti Ajaloomuuseum 9. juuni1969 Eesti Kunstimuuseum 3. juuni1964 Eesti Ajaloomuuseum 1. juuni1969 SA HaapsalujaLäänemaaMuuseumid 30. mai1984 SA Eesti Tervishoiu Muuseum EBE-TRIIN ARROS LIIVI MIIL POHHOMOV VILJAR RETI MEEMA KERSTI KULDNA-TÜRKSON PRIIDU MIKUMETS EVE OTSTAVEL YORKKARINA

MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 59 — ÕNNITLEME! MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 60 — TAGAKAAS JÄRGMINE NUMBER TEEMAL: MUUSEUMIÖÖ