DOCSLIB.ORG

Muuseum 2/2013

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Muuseum 2/2013 EESTI MUUSEUMIÜHINGU AJAKIRI – NR 2 (34) 2013 Muuseum Rahvusvaheline muuseum ESIKAAS MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 1 väga suurt huvi ja sealsed MUUSEUM PEATOIMETAJALT töötoad on olnud äärmiselt Eesti Muuseumiühingu ajakiri populaarsed. Enn Mainla Eesti NR 2 (34) 2013 Spordimuuseumist annab aga ülevaate Eesti tennise sajast PEATOIMETAJA aastast. Teadusmuuseumid, Piret Õunapuu eelkõige ülikoolide muuseu- [email protected] mid moodustavad hästi toimiva võrgustiku. Täpsemalt tut- TEGEVTOIMETAJA vustab seda valdkonda Tartu Heli Nurger Ülikooli ajaloo muuseumi [email protected] Piret Õunapuu teadusdirektor Lea Leppik. Ajakirja Muuseum käesolev Vana tõde on see, et käid TOIMETAJA number katsub avardada ringi ümber toa ja oled targem Ivi Tammaru lugeja silmaringi ja võtab luubi kui see, kes nurgas istub. Nii [email protected] alla rahvusvahelised suhted. on ajakirjas targemaks saamise PEATOIMETAJALT Teema on väga lai ja nii on ka ülevaateid nii kaugemalt kui TOIMETUSE KOLLEEGIUM siin artikleid mitmest vallast. lähemalt. Kersti Koll kirjutab Piret Õunapuu, Karin Hallas-Murula, Ajakirja avab samal teemal ICOMi XXIII peakonverent- Tiina-Mall Kreem, Marge Rennit, toimunud Narva festivali sist Rio de Janeiros ja Kerttu Aivar Põldvee külalisesineja, Gabriella Gulyás Männiste XIII Balti Museoloo- Petöfi Kirjandusmuuseumist giakoolist Lätis Bauskas. RESÜMEEDE TÕLGE Ungarist. Kuigi paljud kuulsid „Ikkagi inimese“ rubriigis Tiina Mällo tema ettekannet Narvas, on on Eesti Kunstimuuseumi nüüd kõigil võimalus tema kaua aegne direktor Inge KÜLJENDUS mõtetega eesti keeles tutvuda. Teder, kes hakkas juba aastaid Ivi Tammaru Rahvusvahelise muuseumi tagasi meie muuseume ja muu- juurde kuulub kindlasti ka seumitöötajaid ICOMi abil KUJUNDUSMAKETT näituste vahetus. Osal meie rahvusvahelisemaks muutma. Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel muuseumidest on see kogemus Leiunurk kajastab, kuidas olemas, enamikul a ga mitte. Eesti Rahva Muuseumi pea- TRÜKIKODA Kersti Kuldna-Türkson Eesti vara hoidja Riina Reinvelt leidis Ecoprint Kunstimuuseumist ning Ott Genfi st tõeliselt väärika kogu Sarapuu ja Inga Jaagus Eesti Eesti Rahva Muuseumile. Trükitud FSC sertifi kaadiga paberile Meremuuseumist jagavad oma Ja lõpuks ülevaade Eesti looduslike õlide ja vaikude baasil kogemusi ja annavad nõu. Ott Muuseumiühingust, mis valmistatud värvidega. © Ecoprint ja Inga toovad välja lausa viis tähistas oma 25. sünnipäeva. konkreetset soovitust igale Kahjuks järgnes sellele varsti välisnäituse taotlejale. aga kurb uudis Heivi Pulle- Koostööprojektist naab- ritsu, muuseumiühingu kuna- ritega kirjutab Anastassia gise juhatuse esimehe ja üldse Sokolova Narva muuseumist, fantastilise muuseumiinimese kelle kogemus koostööst Narva lahkumisest. linnuse ja Ivangorodi kindluse Ajakirja järgmine number vahel on igati positiivne. Osaks on pühendatud muuseumi- rahvusvahelisest koostööst on ööle. Öö on kasvanud meil nii Ajakirja väljaandmist toetavad ka töötajate vahetamine. Nii võimsaks, et temast on võima- Eesti Kultuurkapital, oli vabatahtlikuna Eesti Rahva lik juba kirjutada iga rubriigi Hasartmängumaksu Nõukogu, MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 2 Muuseumis leedu noormees all ja sellest ajakiri kokku Eesti Rahva Muuseum. Dovydas Pabarcius, kes õppis panna. siin nii eesti keelt kui kultuuri Head lugemist! ISSN 1406-3484 tundma ja jagab nüüd oma muljeid ning tõmbab paralleele ESIKAAS: TAGAKAANEL: ka kodumaa muuseumidega. Merylin Suve Muuseumiöö Näituste rubriigis tutvus- „Öös on inimesi” tatakse mitmeid Adamson- 18. mail 2013 Ericu muuseumi ühisprojekte Tartu Linnamuu- Jaapani kunstnikega. Need seumis on tekitanud eestlaste hulgas FOTO: Joonas Õunapuu PÄEVATEEMA MUUTUV MUUSEUM Kuidas tulla toime maailmakriisi uute väljakutsetega? LK 5 — GABRIELLA GULYÁS — NARVA MUUSEUMI KOOSTÖÖ IDAPARTNERITEGA LK 10 — ANASTASSIA SOKOLOVA — LUUBI ALL KUIDAS ME TITANICU EESTISSE TÕIME? LK 13 — OTT SARAPUU — — INGA JAAGUS — MUSEAALIDE LAENUTAMISEST VÄLISMAALE Õisu mõisnike portreede Saksamaa-reisi näitel LK 18 — KERSTI KULDNA-TÜRKSON — SISUKORD ÜLIKOOLIMUUSEUMIDE VÕRGUSTIKUD LK 22 — LEA LEPPIK — BALTI MUSEOLOOGIAKOOL 2013 ehk allegooria pealuu ja pooliku veepudeliga LK 25 — KERTTU MÄNNISTE — MÕÕDUPUU SÄILITAV, KOGUV, EKSPONEERIV СИНА + МИНА = АРМАСТУС LK 28 — DOVYDAS PABARČIUS — NÄITUSED JAAPANI TRADITSIOONILISE KUNSTI PROJEKTID — 3 ADAMSON-ERICU MUUSEUMIS LK 30 — KERSTI KOLL — SAJANDIVANUNE MÄNG LK 35 — ENN MAINLA — IKKAGI INIMENE INGE TEDER Rahvusvahelise haardega muuseumitegevuste edendaja läbi aastakümnete LK 41 — ÜLLE KRUUS — ICOM ÜLEMAAILMNE MUUSEUMIINIMESTE KOHTUMINE ICOMI 23. PEAKONVERENTSIL RIO DE JANEIROS LK 45 — KERSTI KOLL — MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 AJA LUGU EESTI MUUSEUMIÜHING 25 LK 49 — MERIKE TOOMAS — LEIUNURK OOTAMATU LEID GENFIS LK 50 — RIINA REINVELT — IN MEMORIAM HEIVI PULLERITS LK 52 MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 4 — PÄEVATEEMA FOTO: Piret Õunapuu Piret FOTO: Linnamuuseumi väljapanekuga tutvumasLondoni EestiKunstimuuseumist Hedi Kard PÄEVATEEMA PÄEVATEEMA MUUTUV MUUSEUM KUIDAS TULLA TOIME MAAILMAKRIISI UUTE VÄLJAKUTSETEGA? — GABRIELLA GULYÁS — PETŐFI KIRJANDUSMUUSEUM, UNGARI Pealkiri peegeldab levinud vastust probleemile, ning „väljakutse“ „kutset osa võtma võitlusest, mis kerkib tihti üles nii museoloogias kui ka vaidlusest või võistlusest“. Seega on käesolev teistes kultuurivaldkondades. Võib-olla soovist ettekanne sellest, kuidas tulla edukalt toime väljendada mingit üldisemat laadi rahulolema- tänapäevaste võistlusolukordadega. Kahtlemata tust või väsimust, kiputakse sõnu „toimetulek“, toimub võistlus korraga mitmel alal: uued suu- „väljakutse“ ja „kriis“ kasutama nüüdisajal üle- nad kultuuritarbimises on toonud kaasa kasvava määra. Collins English Dictionary järgi tähendab konkureerimise sama publiku pärast, muuseume MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 5 „kriis“ „otsustavat momenti või pöördepunkti survestatakse pidevalt õigustama oma olemasolu, ebastabiilses perioodis, eriti äärmuslike raskuste et säilitada riiklikku rahastamist, ning muuseu- Gabriella Gulyás või ohu korral poliitikas, majanduses jne“. Paha- mitöötajate hulgas käib pidevalt arutelu muuseu- tihti jääb aga mulje, et kriisist on saanud lihtsalt mide muutuva rolli üle. Ent pelgalt mõistmisest, järjekordne sõnakõlks, mida kuuleb erinevates et muuseumid ei saa enam jääda isoleerituks kontekstides sadu kordi päevas, ja nõnda pole ja eraldiseisvaks, on veel pikk tee selleni, et ka ime, et sõna on kaotanud oma jõu ning maa- tegelikult „laskutaks alla Olümpose intellektuaal- ilmakriis tähendab lihtsalt tänapäeva maailma. setelt kõrgustelt, kus esemed räägivad iseenese Niisiis on pealkirjas esitatu hoopis küsimus selle eest ja kaasavad inimesi“1. kohta, kuidas tulla toime tänapäevaste väljakut- setega. „Toimetulek“ tähendab sõnastiku järgi aga „mingi olukorraga edukat hakkamasaamist“ 1 Liverpooli Rahvusmuuseumide direktori David Flemingi sõnad hiljutisel konverentsil Prahas. RAHVUSVAHELINE MUUSEUM Petőfi päranduse, meie tuumkollektsiooni, Kuidas mõista rahvusvahelist muuseumi? kogus muuseumi eelkäija, Petőfi selts kohe Miks on see mõiste meie eriala arengus keskse pärast luuletaja surma 19. sajandil. Kuna kirjan- tähendusega? Tänases globaliseerunud maail- dusmuuseum on teatavat laadi interinstitutsio- mas saame Euroopa arengut, olgu see siis majan- naalne nähtus, mis sisaldab mitmete teiste hästi duslik, poliitiline või kultuuriline, mõjutada väljakujunenud institutsioonide nagu arhiivide, vaid ühiste jõupingutuste abil ja muuseumid ei raamatukogude, kunsti- ja ajaloomuuseumide moodusta siin erandit. ning majamuuseumide funktsioone, pidime Muuseumid on olnud pidevas teisenemises leidma endale niši, kuhu sobituda. Meie muu- 1980. aastate lõpust alates. Viimase 10–25 aasta seum on riiklik avalik Ungari kirjanduse kollekt- jooksul toimunud – olenevalt sellest, millisest sioon alates 18. sajandi lõpust kuni kaasaegse Euroopa osast me räägime – ulatuslik muutus Ungari kirjanduseni. Meie kogu hõlmab kirja- publikusse suhtumises on toonud kaasa uusi nike kirjutatud ja trükitud töid, raamatukogusid, lähenemisviise meie töös: näitused on mõelda- visuaalseid ja audiovisuaalseid salvestusi ning matud ilma interaktiivsuseta, kollektsioone tõl- kunstitöid ja mälestusesemeid. Muuseumikogu gendatakse uuesti, et seostada neid nüüdisajaga, on kataloogitud ja uurimiseks avatud. PÄEVATEEMA kogude haldus põhineb digiteerimisel ning Muuseumis töötab 106 inimest. Tegevust õppimine on muutunud esmatähtsaks. Muuseu- juhib peadirektor, kellele allub kolm osakonda miõpe ei tähenda vaid traditsioonilist lähene- (kogud, avalikud suhted, näitused ja haridus), mist – muuseumid on kohad, kus saab mitmete mis vastutavad meie tegevuse erinevate valdkon- asjade kohta palju teada, vaid mõistmist, et dade eest. niisama palju kui õppijaid on ka erinevaid õpi- Meie käsikirjaline kogu koosneb 1 500 000 vajadusi ja -strateegiaid ning et muuseum peab ühikust, kunsti- ja meenekogusse kuulub 12 000 mitmekülgsete vajadustega publiku haaramiseks graafi list tööd, 800 skulptuuri, 700 maali ja suutma pakkuda väga erinevaid programme, 3000 eset (isiklikud esemed, mööbel, mälestu- võimalusi ja meetodeid. sesemed) ning fotokogusse 30 000 museaali. Samal ajal õpime ka ise: saame iga päev uusi Meediakogus on 8000 intervjuud, fi lmi ja sal- õppetunde partnerluse, müügikampaaniate, vestust. Uurijate jaoks on raamatukogu 400 000 hariduse kohta, arendame järjepidevalt oma ühikuga. Digitaalne Kirjandusakadeemia tege- oskusi ja pädevusi, et pälvida kogu ühiskonna leb tänapäevase kirjandusega. Sellesse kuulub tähelepanu ja seda mõjutada. Muuseumitöö on 76 valitud liiget ning 1566 köidet nende töödest
Load more

Recommended publications
  • Hanseatic Days 20–22 July 2012
    exploratory tartu hanseatic days 20–22 july 2012 www.hansapaevad.ee See you in Tartu! Main events of the explora- tory tartu hanseatic Days Dear Hanseatic visitors! FridAy, 20 JUly At 12 PM Town Hall Square – Festive oPening oF the exPlorAtory TartU HanseAtic Days and announcing Tartu the physics capital of the world. Belonging among the Hanseatic Towns and actively participating in its activities for a long time has given Tartu much valuable experi- FridAy, 20 JUly At 8 PM Opening concert of Tartu Dancing Hanseatic Days in collaboration with ence and knowledge. Being able to meet in the nice atmosphere of the University of Tartu Viljandi Culture Academy at the St. Anthony’s Courtyard stage. Hanseatic Days all the great new people whose presence always makes Tartu burst with joy of life might well be the most important SatUrdAy, 21 JUly At 3 PM traditional HanseAtic Wedding at the Town Hall Square following wed- of such experiences. ding dance and popular games at the St. Anthony’s Courtyard stage. Let us enjoy the party, good company and summery town of Tartu SatUrdAy, 21 JUly At 22 PM irish-estoniAn concert at the St. Anthony’s Courtyard stage– with our families and friends! Dave Murphy, Harry Bent and friends (ticket 5€). Urmas Kruuse, SundAy, 22 JUly At 7 PM „Apelsin“ concert at the River Town on Holm Island Mayor of Tartu (near restoran „Atlantis“). The organizers reserve the right to amend the programme of Tartu Hanseatic Days. For the latest information please visit www.hansapaevad.ee. The best way a person can learn is by discovering.
    [Show full text]
  • Museum Policies in Europe 1990 – 2010: Negotiating Professional and Political Utopia
    Museum Policies in Europe 1990 – 2010: Negotiating Professional and Political Utopia Lill Eilertsen & Arne Bugge Amundsen (eds) EuNaMus Report No 3 Museum Policies in Europe 1990–2010: Negotiating Professional and Political Utopia (EuNaMus Report No. 3) Lill Eilertsen & Arne Bugge Amundsen (eds) Copyright The publishers will keep this document online on the Internet – or its possible replacement – from the date of publication barring exceptional circumstances. The online availability of the document implies permanent permission for anyone to read, to download, or to print out single copies for his/her own use and to use it unchanged for noncommercial research and educational purposes. Subsequent transfers of copyright cannot revoke this permission. All other uses of the document are conditional upon the consent of the copyright owner. The publisher has taken technical and administrative measures to assure authenticity, security and accessibility. According to intellectual property law, the author has the right to be mentioned when his/her work is accessed as described above and to be protected against infringement. For additional information about Linköping University Electronic Press and its procedures for publication and for assurance of document integrity, please refer to its www home page: http://www.ep.liu.se/. Linköping University Interdisciplinary Studies, No. 15 ISSN: 1650-9625 Linköping University Electronic Press Linköping, Sweden, 2012 URL: http://urn.kb.se/resolve?urn=urn:nbn:se:liu:diva-81315 Copyright © The Authors, 2012 This report has been published thanks to the support of the European Union’s Seventh Framework Programme for Research - Socio-economic Sciences and Humanities theme (contract nr 244305 – Project European National Museums: Identity Politics, the Uses of the Past and the European Citizen).
    [Show full text]
  • 127609193.Pdf
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Eimar Tärk 1919. aasta Muhu- ja Saaremaa mäss ning selle kuvandid eestikeelses ajakirjanduses perioodil 1919-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: Aigi Rahi-Tamm, PhD Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 2 1. 1919. aasta Muhu- ja Saaremaa mäss ........................................................................... 8 1.1 Mässu käik .............................................................................................................. 9 1.2 Mässu põhjused ..................................................................................................... 11 1.3 Mässu järelkajad.................................................................................................... 15 2. Muhu- ja Saaremaa mässu kuvandid ja nende analüüs ............................................... 19 2.1. Ametlik kuvand .................................................................................................... 20 2.1.1. Sisu ................................................................................................................ 20 2.1.2. Argumentatsioonistrateegiad......................................................................... 21 2.1.3. Keeleline teostus ..........................................................................................
    [Show full text]
  • WELCOMING PROGRAMME RESEARCH MODULE Training Materials
    WELCOMING PROGRAMME RESEARCH MODULE Training Materials 1 Welcoming Programme Research Module Training Materials Dear reader, This training material contains introductory information targeted at foreign na- tionals relocating to Estonia for work as a researcher or a lecturer. The mate- rial provides a thorough overview of the following topics: the right of residence and requirements for granting or acquiring and extending residence permits for research migration; structure of the research and higher education system Contracting authority: Estonian Research Council in Estonia; Estonian academic organisations and networks; research funding schemes; teaching practices applied at Estonian universities, etc. Contributors: Lilian Ariva-Tiirmaa, Olga Bogdanova, Remo Gramigna, Anu Johannes, Marin Johnson, Anna Mossolova, Abel Polese, Siret Rutiku, Madis Saluveer, The material has been drawn up in order to provide the research module train- Kersti Sõgel, Ministry of the Interior ings of the welcoming programme aimed at newly arrived immigrants, which was commissioned by the Ministry of the Interior of Estonia. The welcoming programme is an action plan that consists of various informative and interac- tive training modules. It aims to support foreign nationals who have migrated to Estonia in settling in and acquiring the primary knowledge and skills needed to adjust quickly and efficiently. In addition to the research module, the welcoming Design and layout programme is comprised of modules on working and entrepreneurship, study- Aide Eendra, UUN ing, family life, international protection, children and young people, as well as ba- Responsible publisher sic (A1) language training. Further information about the welcoming programme Ministry of the Interior, Pikk 61, 15065 Tallinn can be found at www.settleinestonia.ee.
    [Show full text]
  • Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro
    Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro TARTUMAA Tartu TurIsmIINFOKesKus Raekoja plats 14, TArtU )+372 744 2111, www.visittartu.com ELva TurIsmIINFOPUNKT Pikk 2, ELVA )+372 745 6141, www.elva.ee KaLLaste TurIsmIINFOPUNKT Keskväljak 1, KALLASte )+372 745 2705, [email protected] General information | Information | Yleisinfo Useful information | Gut zu wissen | Hyvä tietää INFOrmatION | INFOrmatIONSHILFE | YLEINEN INFOPUHELIN . )1188, 1182, 199, +372 740 4020 EmergeNCY | NOTDIENst | HÄTÄPUHELIN . )112 POLICE | POLIZEI | POLIIsi . )110 ROADSIDE assIstaNCE | PaNNENHILFE | TIEPALveLU . )1888 Free WIFI area | WIFI-AreaL (schnurloser Internet-Anschluss) | WIFI-verKKO . www.wifi.ee WeatHer INFOrmatION | WetterausKUNFT | SÄÄINFO . www.weather.ee CuLturaL INFOrmatION | KuLturINFOrmatION | KuLttuurI-INFO www.einst.ee, www.estonica.org Bus INFOrmatION | Bus-INFOrmatION | BussI-INFO . www.bussireisid.ee RAILROAD INFOrmatION | BAHNINFOrmatION | RautatIEINFO . www.edel.ee CurreNCY | WÄHruNG | RAHAYKSIKKÖ . 1 EEK = 15, 6466 EUR BANKS OPEN | ÖFFNUNgsZEIteN Der BANKEN | PaNKKIEN auKIOLOAJat . 9 .00-16 .00 National holidays | Staatliche Feiertage | Valtakunnalliset juhlapäivät 01.01 4.06 New Year’s Day | Neujahr | Uusivuosi Midsummer’s Day | Johannistag | Juhannuspäivä 4.0 0.08 Independence Day | Tag der staatlichen Unabhängig- Re-Independence Day | Wiederherstellungstag der keit | Itsenäisyyspäivä Unabhängigkeit | Uudelleenitsenäistymisen päivä 14.04 (06.04.2007) 4.1 Good Friday | Karfreitag | Pitkäperjantai Christmas Eve | Der Heiligabend
    [Show full text]
  • Noorsootöö Eestis
    Noorsootöö Eestis Noorsootöö Eestis 19. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni Ajalooline ülevaade Marti Taru, Eli Pilve, Peeter Kaasik Noorsootöö Eestis 19. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni. Ajalooline ülevaade (2015) Autorid: Marti Taru, Eli Pilve, Peeter Kaasik Fotod: Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Filmiarhiiv, Eesti Riigiarhiiv; Eesti Juudi Muuseum; Eesti Noorsootöö Keskuse kogu, Kodulinna Maja arhiiv, erakogud Kujundaja: Jaak Rüütel Väljaandja: Eesti Noorsootöö Keskus Kõik õigused kaitstud. Raamatu väljaandmist toetas: Haridus- ja Teadusministeerium Teostaja: Menu Kirjastus Trükk: OÜ Print Best ISBN 978-9985-9894-2-5 Sisukord Sissejuhatus 9 Noorsootöö teke Euroopa riikides 17 Välised tekketegurid 18 Valdkonnasisene areng 20 Noorsootöö instrumentaliseerumine 22 Noorsootöö paradoks 22 Noorsootöö kui üleminekuala ja noorsootöö kui foorum 23 Noorte ühiskondlik aktiivsus ja vaba aja veetmise võimalused enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist 26 Üliõpilasorganisatsioonid 28 Kogudused 29 Seltsiliikumine 30 Talurahvakoolid 32 Linnakoolid 33 Noorte loodud õpilasühingud 35 Täiskasvanute loodud haridusseltsid 36 Noored ja arendava vaba aja korraldus iseseisvas Eestis 40 Hariduskorraldus Eesti Vabariigis 42 Koolikorraldus 42 Vabaharidus 43 Vabahariduse õiguslik reguleerimine 48 Õpilasühingud 49 Õpilasringid koolides 49 Koolinoorsoo liikumine 52 Noorte Punane Rist 56 Noorte karskusliikumine 58 Õpilasringide õiguslik reguleerimine: koolitüüpide seadused ja normaalpõhikirjad 61 Üliõpilasorganisatsioonid
    [Show full text]
  • Eeva Helga Kupitsa
    Vahtraaugu talu ja inimesed Eesti ajaloo tõmbetuules Uurimistöö PK Süüta süüdlased Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. VAHTRAAUGU TALU EESTI AJAL ......................................................................... 6 1.1. Minu vaarvanemad Magdaleena ja Joosep ............................................................. 6 1.1.1. Magdaleena Sallo ............................................................................................ 6 1.1.2. Joosep Kuusk ................................................................................................... 6 1.1.3. Perekond Kuusk ............................................................................................... 8 1.2. Vahtraaugu talu saamislugu .................................................................................... 9 1.2.1. Elu Vahtraaugul ............................................................................................. 10 1.2.2. Lootus ja optimism ........................................................................................ 12 1.2.3. President Päts Tumalas .................................................................................. 13 2. OKUPATSIOONIDE JA SÕJA PÖÖRISES .............................................................. 14 2.1. Sügis 1939 ............................................................................................................. 14 2.2. Nõukogude okupatsioon 1940 – 1941 .................................................................
    [Show full text]
  • Joh. Aaviku Keeleuuendus Ja „Purukodanlik Kirjanik Koidula” Sõjariistana Eesti Kommunistide Sisekähmlustes 1930
    DOKUMENT JA KOMMENTAAR Joh. Aaviku keeleuuendus ja „purukodanlik kirjanik Koidula” sõjariistana Eesti kommunistide sisekähmlustes 1930. aastatel. Vaade Fontankalt Peeter Väljas Taustast sult erinevate tegurite mõjul – muu hulgas Eesti kommunistide vastased repressioonid Eesti Vabariigile võiduka Vabadussõja lõp- nii Eestis (eriti pärast 1924. a. 1. detsembri pedes ja selle käigus Eesti Töörahva Kom- mässukatset) kui ka Venemaal. 1920. aastate muuni kokkuvarisemise järel otsustasid teisest poolest alates asus praktiliselt kogu Eesti kommunistide juhid, kooskõlastatult EKP juhtkond väljaspool Eestit, valdavalt Venemaa Kommunistliku (bolševike) Par- Nõukogude Liidus, side Eestis illegaalselt tei juhtkonnaga, taktikalistel kaalutlustel tegutsenud aatekaaslastega oli nõrk või ajuti oma parteiorganisatsiooni Vene emaparteist hoopis katkenud.1930. aastate lõpuni oli EKP lahutada. „Iseseisev” EKP konstitueerus tegevusaktiivsus ja mõju Eesti-siseselt mar- 05.09.1920 Tallinnas illegaalselt peetud I ginaalne. 1940. a. juuni eelsel perioodil oli kongressil, kus võeti vastu partei programm partei liikmete arv Eestis u. 150. ja põhikiri ning valiti keskkomitee, kuhu Kui EKP ideoloogia, strateegilised ja kuulusid V. Kingissepp, J. Anvelt, H. Pöö- taktikalised eesmärgipüstitused ning tegevus gelmann, J. Kreuks jt. 1920. aastast kuulus lähtusid Kominterni (sisuliselt ÜK(b)P) suu- EKP sarnaselt teiste maade kommunistlike nistest, siis seda innukamalt kulutati ressursse parteidega autonoomse sektsioonina Kom- parteisisestes konfliktides, mida osalised munistlikusse
    [Show full text]
  • Ülikool Ja Keelevahetus. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi XLII
    Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLII ÜLIKOOL JA KEELEVAHETUS Tartu Ülikooli muuseum 2014 Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Sirje Toomla Resümeede tõlked inglise keelde: Scriba tõlkebüroo, autorid (Eve-Liis Roosma, Triin Roosalu, Peep Nemvalts). Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Marju Luts-Sootak, Dr (uusaja ajalugu) Olaf Mertelsmann, PhD Erki Tammiksaar, PhD Tõnu Tannberg, DSc Tõnu Viik, PhD Seppo Zetterberg (Jyväskylä Ülikool), cand hist Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool) Küljendus: OÜ Intelligent Design Autoriõigus Tartu Ülikool, 2013 ISSN 0206-2798 (trükis) ISSN 2346-5611 (võrguväljaanne) ISBN 978-9985-4-0858-2 (trükis) ISBN 978-9985-4-0859-9 (pdf) http://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK Väljaannet toetab riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu Kaanepilt: Tartu Riikliku Ülikooli inglise keele kateedri foneetika labor, aprill 1969 (foto: R. Velsker, TÜM) Sisukord Sisukord . 3 Saateks . 5 Artiklid Virve-Anneli Vihman, Ülle Tensing English-Medium Studies in the Estonian National University: Globalisation and Organic Change . 13 Ingliskeelne õppetöö Eesti rahvusülikoolis: üleilmastumine toetab järkjärgulist muutumist . 36 Eve-Liis Roosmaa, Triin Roosalu, Peep Nemvalts Doktorantide teadustöö keele valikutest . 37 On language choices among Estonian doctoral students . 52 Terje Lõbu Eesti ülikooliks võõrkeelte abil . 53 Becoming an Estonian University with the Help of Foreign Languages . 78 Евгени Петров Диглоссия и билингвизм русского зарубежья: Барон Корф в университетах Финляндии, Эстонии и США . 80 Bilingualism in the Russian Expatriate Communities. Baron Sergei Korff at the Universities of Finland, Estonia and the USA . 99 Kakskeelsus Välis-Vene kogukonnas. Parun Sergei Korff Soome, Eesti ja USA ülikoolides . 100 3 Ljudmila Dubjeva Professor õppekeele vahetuse situatsioonis: Jevgeni Šmurlo Tartu ülikoolis 1891–1903 . 102 A Professor during the Change of the Language of Instruction: J.
    [Show full text]
  • Walk in the City Centre Walk in the City Centre Museums
    WALK IN THE CITY CENTRE WALK IN THE CITY CENTRE MUSEUMS 1 Town Hall Square 25 Monument to 1 Estonian NaƟonal Museum. J. K. S. Morgenstern J. Kuperjanovi 9, Wed–Sun 11 a.m.–6 p.m. 2 Town Hall 26 Monument to K. E. von Baer 3 Pirogov Square 2 Tartu City Museum. Narva mnt 23, Tue–Sun 11 a.m.-6 p.m. 27 Monument to Gustav II Adolf 4 Sculpture “Father and Son” 3 KGB Cells. Riia 15b, Tue–Sat 11 a.m.–4 p.m. 28 Main Building of the 5 Barclay Square and University of Tartu Monument to Barclay de Tolly 4 Tartu Toy Museum. Lutsu 8, Wed–Sun11 a.m.–6 p.m. 29 Monument to Jaan Tõnisson 6 Statue of Two Wildes 5 Museum of the 19th-Century CiƟzen of Tartu. Jaani 16, 30 Tampere House 7 Vanemuine Theatre April-September Wed–Sat 11 a.m.–5 p.m., Sun 11 a.m. –3 p.m. 31 St. John’s Church October-March 10 a.m.–3 p.m. 8 Monument to Eduard Tubin 32 St. Anthony’s Court 9 Monument to Karl Menning 6 Tartu Art Museum (Kivisilla Art Gallery). 33 Uppsala House Raekoja plats 18, Wed-Sun 11 a.m.–6 p.m. 10 Remembrance area of the Tartu Peace 34 Botanical Gardens 7 Estonian Literary Museum. 11 Fountain dedicated to 35 Ruins of the Town Wall Vanemuise 42, Mon–Fri 9 a.m.–5 p.m. Professor Lotman 36 Freedom Bridge 8 University of Tartu Natural History Museum. 12 Library of the 37 Barge yard Vanemuise 46, Wed–Sun 10 a.m.–4 p.m.
    [Show full text]
  • Procedure for Certification of Tartu City Guides 1. General Rules 1.1 To
    Procedure for certification of Tartu city guides 1. General rules 1.1 To become a certified guide in Tartu city, you need to pass official certification organized by the City of Tartu and the Tartu County Tourism Foundation in cooperation with professional societies of guides. The certification committee consists of representatives of the Tartu County Tourism Foundation, the City of Tartu, the University of Tartu, the Estonian Travel and Tourism Association (ETFL), the Tartu Tourist Guides Association and the Estonian Professional Guides Association. 1.2 Certification is open to all applicants who are at least 18 years old and have acquired secondary education. In the case of first-time certification, the candidate must submit the proof of passing at least 20 hours of supervised guide practice, a certificate for completion of professional training or a confirmation from the employer regarding previous guide work. 1.3 When registering for the certification exam, the candidate must submit a document photo (in digital form) to the Tartu County Tourism Foundation, which will be used on the guide certificate and on the sub-page of certified guides at www.visittartu.com. 1.4 From 2018, the first-time certification takes place in every other year in October. Re- certification and certification of themed tours takes place every year in October. Details of the current year certification are published at least one month before the certification takes place on the website of the Tartu County Tourism Foundation www.visittartu.com. 1.5 The first-time certification process consists of a theoretical and a practical guide exam, the re-certification process consists of a practical exam, and the certification of themed tours consists of a prepared route plan, a written mini-test and a practical exam.
    [Show full text]
  • 1 Estonian University of Life Sciences Kreutzwaldi 1
    ESTONIAN LANGUAGE AND CULTURE COURSE (ESTILC) 2017/2018 ORGANISING INSTITUTION’S INFORMATION FORM NAME OF THE INSTITUTION: ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES ADDRESS: KREUTZWALDI 1, TARTU COUNTRY: ESTONIA ESTILC LANGUAGE ESTONIAN LEVEL COURSES ORGANISED: LEVEL I (BEGINNER) X LEVEL II (INTERMEDIATE) NUMBER OF COURSES:1 NUMBER OF COURSES: DATES: 10.08 – 25.08.2017 DATES: WEB SITE HTTPS://WWW.EMU.EE/EN/ADMISSION S/EXCHANGE-STUDIES/ERASMUS/ PLEASE NOTE THAT ALL STUDENT APPLICATIONS FOR OUR ESTILC COURSE SHOULD BE SENT BY E-MAIL TO THE FOLLOWING ADDRESS: [email protected] APPLICATION DEADLINE 31.05.2017 STAFF JOB TITLE / NAME ADDRESS, TELEPHONE, FAX, E-MAIL CONTACT PERSON ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES FOR ESTILC KREUTZWALDI 56/1, 51014 TARTU/ESTONIA LIISI VESKE PHONE: +372 731 3174 JOB TITLE FAX: +372 731 3037 PROGRAMME COORDINATOR E-MAIL: [email protected] ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES KREUTZWALDI 56/1, 51014 TARTU/ESTONIA RESPONSIBLE PERSON FOR THE PROGRAMME PHONE: +372 731 3174 FAX: +372 731 3037 RIIN KIKKAS E-MAIL: [email protected] PART I: GENERAL INFORMATION DESCRIPTION OF TOWN - SHORT HISTORY AND LOCATION Tartu is the second largest city of Estonia. Tartu is located 185 kilometres to south from the capital Tallinn. Tartu is known also as the centre of Southern Estonia. The Emajõgi River, which connects the two largest lakes (Võrtsjärv and Peipsi) of Estonia, flows for the length of 10 kilometres within the city limits and adds colour to the city. 1 As Tartu has been under control of various rulers throughout its history, there are various names for the city in different languages.
    [Show full text]