DOCSLIB.ORG

Ülikool Ja Keelevahetus. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi XLII

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ülikool Ja Keelevahetus. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi XLII Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLII ÜLIKOOL JA KEELEVAHETUS Tartu Ülikooli muuseum 2014 Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Sirje Toomla Resümeede tõlked inglise keelde: Scriba tõlkebüroo, autorid (Eve-Liis Roosma, Triin Roosalu, Peep Nemvalts). Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Marju Luts-Sootak, Dr (uusaja ajalugu) Olaf Mertelsmann, PhD Erki Tammiksaar, PhD Tõnu Tannberg, DSc Tõnu Viik, PhD Seppo Zetterberg (Jyväskylä Ülikool), cand hist Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool) Küljendus: OÜ Intelligent Design Autoriõigus Tartu Ülikool, 2013 ISSN 0206-2798 (trükis) ISSN 2346-5611 (võrguväljaanne) ISBN 978-9985-4-0858-2 (trükis) ISBN 978-9985-4-0859-9 (pdf) http://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK Väljaannet toetab riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu Kaanepilt: Tartu Riikliku Ülikooli inglise keele kateedri foneetika labor, aprill 1969 (foto: R. Velsker, TÜM) Sisukord Sisukord . 3 Saateks . 5 Artiklid Virve-Anneli Vihman, Ülle Tensing English-Medium Studies in the Estonian National University: Globalisation and Organic Change . 13 Ingliskeelne õppetöö Eesti rahvusülikoolis: üleilmastumine toetab järkjärgulist muutumist . 36 Eve-Liis Roosmaa, Triin Roosalu, Peep Nemvalts Doktorantide teadustöö keele valikutest . 37 On language choices among Estonian doctoral students . 52 Terje Lõbu Eesti ülikooliks võõrkeelte abil . 53 Becoming an Estonian University with the Help of Foreign Languages . 78 Евгени Петров Диглоссия и билингвизм русского зарубежья: Барон Корф в университетах Финляндии, Эстонии и США . 80 Bilingualism in the Russian Expatriate Communities. Baron Sergei Korff at the Universities of Finland, Estonia and the USA . 99 Kakskeelsus Välis-Vene kogukonnas. Parun Sergei Korff Soome, Eesti ja USA ülikoolides . 100 3 Ljudmila Dubjeva Professor õppekeele vahetuse situatsioonis: Jevgeni Šmurlo Tartu ülikoolis 1891–1903 . 102 A Professor during the Change of the Language of Instruction: J. F. Shmurlo at the University of Tartu in 1891–1903 . 112 Kersti Taal Keeleküsimus Õpetatud Eesti Seltsis . 114 The Language Question in the Learned Estonian Society . 130 Muuseumikogud Leili Kriis, Sirje Sisask Eesti muuseumide meditsiinilooliste kogude ja esemete väljaselgitamine . 133 Mapping of the Collections of History of Medicine in Estonian Museums . 145 Tullio Ilomets Pikaõlalised analüütilised kaalud Tartu Ülikooli muuseumis . 147 Long-beam Precision Balances at the University of Tartu Museum . 171 Valdur Tiit Kompaktne vaakummonokromaator TMC-4 . 175 Compact Vacuum Monochromator TMC-4 . 180 Kroonika Mariann Raisma Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi 2013. aasta aruanne . 181 4 KEELEVAHETUS ÜLIKOOLIS Saateks Siinsesse kogumikku on koondatud artiklid, mille teemaks on õp- pekeele vahetus ülikoolis ja selle sotsiaal-kultuurilised tagajärjed. Suurem jagu neist on valminud Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis 6. detsembril 2013 toimunud konverentsil „Keelevahetus ülikoolis – probleem või võimalus? “ peetud ettekannete põhjal. Tartu Ülikoolis on viimastel aastatel korraldatud mitmeid kon- verentse, kus kõneks on olnud õppetöö keel ja teema on aktuaalne jätkuvalt. Maailmas eksisteerivate tuhandete keelte ja dialektide seas on ainult sadakond sellist, millel on omakeelne kõrgharidus ja eestlased võivad oma alla miljonilise rahvaarvuga sellele saavutuse- le õigusega uhked olla. Viimasel ajal on aga üha enam esiplaanil rah- vusvahelisus, ja paraku on selge, et kõiki suundi korraga üks väike rahvas arendada ei suuda. Kõrgkoolide õppetöö keelega on paljuski ära määratud, kes on kutsutud õppima ja õpetama ning millisesse kultuuriruumi peaksid vilistlased saadud haridusega kuuluma. Tartu ülikooli peaaegu nel- jasaja-aastane ajalugu on väga kujukas näide sellest, kuidas ülikooli õppetöö keelt on muudetud vastavalt soovile distantseeruda ühest ja läheneda teisele kultuuriruumile. 17. sajandi ladinakeelne ülikool pidi aitama kinnitada sõjalise edu arvel suurvõimuks tõusnud Rootsi kuuluvust Euroopa kultuurrahvaste perre. 19. sajandi saksakeelne ülikool tahtis rõhutada Venemaa Läänemere provintside eripära ja sidet saksa keeles loodava teadusega. Ülikooli muutmine venekeel- seks 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses teenis selgelt Vene im- peeriumi moderniseerimise ja ühtlustamise vajadusi. 1919. aastal tegevust alustanud eestikeelse ülikooli ülesannet nähti noore riigi iseseisvuse kindlustamises rahvusliku haritud eliidi kasvatamise 5 kaudu. Vene keele osaline sissetung kõrgharidusse nõukogude pe- rioodil teenis muu hulgas riigis ühtse ideoloogia levitamise ja kind- lustamise eesmärki. Taasiseseisvunud Eesti püüdis kiiresti liituda ingliskeelse kõrgharidus- ja teadusruumiga. See viimane keelevahe- tus on kokku langenud meie silme all toimuva infoühiskonna sünni- ga, mis on juba muutnud nii ülikoolihariduse sisu kui vorme. Näib aga, et me oleme alles selle teekonna alguses. Muuseumi konverentsil käsitleti ülikooli keelevahetuse erinevaid aspekte, võrreldi Eesti, Läti ja Leedu ülikoolide edusamme teel rah- vusvahelistumise suunas, vaadeldi põhjalikumalt humanitaaride keelevalikuid Lätis ja piiriäärsete provintside piiriülesele koostööle suunatud venekeelsust Hiinas. Kuigi neoliberaalne majandus, ini- meste ja ideede vaba liikumine ja rahvusluse taandumine on loonud soodsa fooni inglise keele järjes suuremale kohaolekule kõrgharidu- ses, kõlas siiski ka mõte, et rahvuskeeled ei kao vähemalt esialgu veel kuhugi. Kaasaegset massiülikooli ei saa võrrelda keskaegse ladinakeelse eliidiülikooliga. Kui ühest generatsioonist asub kõrg- haridust omandama ligi pool, siis on praktika tänaseks näidanud, et kõigile ei ole kõrghariduse omandamine võõrkeeles jõukohane või kannatab tugevasti selle kvaliteet. Konverentsil juhiti tähelepanu ka ülikooli keelevahetusega kaas- nevale kultuurikao ohule. Tavaliselt moodustavad ülikoolide mine- viku suurkujud ja nende looming osa sellest ühisest kultuurilisest kapitalist, mida nooremale põlvkonnale edasi antakse. Kuid eelmiste põlvkondade saavutused muutuvad kultuuriliseks kapitaliks ainult siis, kui nad töötavad meie kultuuris ka täna edasi – neid tuntakse, loetakse, tõlgitakse, kasutatakse. Tartu Ülikooli eelmiste põlvkonda- de teadlaste ladina, saksa, vene või muukeelsed teosed kipuvad aga kaasaegses Eestis jääma noorema põlvkonna jaoks mälupiiri taha ja ligi 400 aastat varasemat ajalugu, mis võiks teenida kaaluka kultuu- ripagasina, ei tee seda. Irooniline on sealjuures, et sageli on paljud Tartuga seotud nimed minevikust väga hästi tuntud kusagil mujal, 19. sajandi juristid näiteks Venemaal, paljud meedikud Saksamaal jne. Kogumiku avaartikkel on pühendatud Tartu Ülikooli ingliskeel- sele õppele, mille 20. aastapäeva 2013. aastal pidulikult tähistati. Eesti taasiseseisvumise järel püüti teha kõik selleks, et pööre oleks 6 Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLII (2014) SAATEKS võimalikult täielik, muu hulgas rakendada Tartu Ülikool lahti Nõu- kogude Liidu vene keeles toiminud kultuuriruumist ja siduda see võimalikult kiiresti lääne (ingliskeelse) teadusmaailmaga. Autorid keskenduvad arengusuundadele alates 1991. aastast, näidates, kui- das protsess ei toimunud alguses soovitud kiirusega, kuid on hoo- gustunud just viimastel aastatel. Uus kvaliteet tuli aastal 2004, kui avati esimene täielikult ingliskeelne kraadiõppe õppekava – Balti õpingute magistriõpe. Üliõpilaste arv on aga seni jäänud siiski väike- seks (8,6% välisõppejõude ja 3,6% välistudengeid), Eesti ühiskonna hirmud on suured ja pideva avaliku tähelepanu all on paraja tasa- kaalu leidmine rahvusvahelisuse ja omakeelsuse hoidmise vahel osu- tunud võrdlemisi keeruliseks. Kindlasti hakkab 21. sajandi alguses toimunud arengu kiirenemises oma rolli mängima lisaks administ- ratiivsele survele selle põlvkonna ülikooli ja tööellu jõudmine, kes on kogu oma elu elanud vabas Eestis ja üles kasvanud oma vanematest hoopis erinevas kultuurikeskkonnas. Kogumiku teine artikkel esitlebki Eesti kõrgkoolide doktorantide seas korraldatud uuringu tulemusi, selgitamaks välja nende õppe- ja teadustöö keele eelistusi. Reaalteaduste ja meditsiini valdkonna doktorandid on nüüdseks juba harjunud pidama oma esimeseks tea- duskeeleks inglise keelt ja neile valmistab kohati raskusi eesti keeles kirjutamine. Nagu autorid näitavad, viitab see tegemata tööle ter- miniloome vallas. Humanitaarvaldkonna noorteadlased peavad end siiski paremaks pigem eesti keeles kirjutades, sest keel on siis paind- likum ja nüansirikkam. Siin on viidatud ühele ülemaailmsele prob- leemile – keel, mida kõik kasutavad võõrkeelena, muutub vaesemaks ja lihtsamaks, sellele on antud juba ka oma nimi – Globalish (pro English). Teine probleem on selles, et humanitaar- ja sotsiaalteadus- tes on uurimisküsimused ise sageli kultuurispetsiifilised, mistõttu nende uurimisest oleks rohkem kasu vastavale kogukonnale, samas kui ingliskeelne tekst on küll rahvusvaheliselt kättesaadavaks teh- tud ja võimaldab ehk võrdlusi, kuid ei täida oma tegelikku eesmär- ki. Autorid toovad ära murettekitava fakti, et kõigest umbes 20% kogu maailma ingliskeelseist teadustöödest pärineb autoritelt, kelle emakeel ei ole inglise keel, st muu emakeelega autorid on ülemaa- ilmses teadusloomes selgelt nõrgemal positsioonil. Inglise keel tea- duskeelena on mõnes valdkonnas siiski ilmselt vältimatu, seepärast 7 SAATEKS pakutakse lahendusena välja, et Eestis kaitstavad muukeelsed dok- toritööd oleks kindlasti varustatud teadusartikli mahus eestikeelse kokkuvõttega – see sunniks tegelema terminiloomega ja annaks kõik olulise edasi ka eesti keeles ning aitaks vältida valdkonnakaotust. Kogumiku järgmises artiklis annab Terje Lõbu ülevaate eesti- keelse õppe algusaegadest.
Load more

Recommended publications
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • In Words and Images
    IN WORDS AND IMAGES 2017 Table of Contents 3 Introduction 4 The Academy Is the Academy 50 Estonia as a Source of Inspiration Is the Academy... 5 Its Ponderous Birth 52 Other Bits About Us 6 Its Framework 7 Two Pictures from the Past 52 Top of the World 55 Member Ene Ergma Received a Lifetime Achievement Award for Science 12 About the fragility of truth Communication in the dialogue of science 56 Academy Member Maarja Kruusmaa, Friend and society of Science Journalists and Owl Prize Winner 57 Friend of the Press Award 57 Six small steps 14 The Routine 15 The Annual General Assembly of 19 April 2017 60 Odds and Ends 15 The Academy’s Image is Changing 60 Science Mornings and Afternoons 17 Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum 61 Academy Members at the Postimees Meet-up 20 General Assembly Meeting, 6 December 2017 and at the Nature Cafe 20 Fresh Blood at the Academy 61 Academic Columns at Postimees 21 A Year of Accomplishments 62 New Associated Societies 22 National Research Awards 62 Stately Paintings for the Academy Halls 25 An Inseparable Part of the National Day 63 Varia 27 International Relations 64 Navigating the Minefield of Advising the 29 Researcher Exchange and Science Diplomacy State 30 The Journey to the Lindau Nobel Laureate 65 Europe “Mining” Advice from Academies Meetings of Science 31 Across the Globe 66 Big Initiatives Can Be Controversial 33 Ethics and Good Practices 34 Research Professorship 37 Estonian Academy of Sciences Foundation 38 New Beginnings 38 Endel Lippmaa Memorial Lecture and Memorial Medal 40 Estonian Young Academy of Sciences 44 Three-minute Science 46 For Women in Science 46 Appreciation of Student Research Efforts 48 Student Research Papers’ π-prizes Introduction ife in the Academy has many faces.
    [Show full text]
  • Hanseatic Days 20–22 July 2012
    exploratory tartu hanseatic days 20–22 july 2012 www.hansapaevad.ee See you in Tartu! Main events of the explora- tory tartu hanseatic Days Dear Hanseatic visitors! FridAy, 20 JUly At 12 PM Town Hall Square – Festive oPening oF the exPlorAtory TartU HanseAtic Days and announcing Tartu the physics capital of the world. Belonging among the Hanseatic Towns and actively participating in its activities for a long time has given Tartu much valuable experi- FridAy, 20 JUly At 8 PM Opening concert of Tartu Dancing Hanseatic Days in collaboration with ence and knowledge. Being able to meet in the nice atmosphere of the University of Tartu Viljandi Culture Academy at the St. Anthony’s Courtyard stage. Hanseatic Days all the great new people whose presence always makes Tartu burst with joy of life might well be the most important SatUrdAy, 21 JUly At 3 PM traditional HanseAtic Wedding at the Town Hall Square following wed- of such experiences. ding dance and popular games at the St. Anthony’s Courtyard stage. Let us enjoy the party, good company and summery town of Tartu SatUrdAy, 21 JUly At 22 PM irish-estoniAn concert at the St. Anthony’s Courtyard stage– with our families and friends! Dave Murphy, Harry Bent and friends (ticket 5€). Urmas Kruuse, SundAy, 22 JUly At 7 PM „Apelsin“ concert at the River Town on Holm Island Mayor of Tartu (near restoran „Atlantis“). The organizers reserve the right to amend the programme of Tartu Hanseatic Days. For the latest information please visit www.hansapaevad.ee. The best way a person can learn is by discovering.
    [Show full text]
  • Museum Policies in Europe 1990 – 2010: Negotiating Professional and Political Utopia
    Museum Policies in Europe 1990 – 2010: Negotiating Professional and Political Utopia Lill Eilertsen & Arne Bugge Amundsen (eds) EuNaMus Report No 3 Museum Policies in Europe 1990–2010: Negotiating Professional and Political Utopia (EuNaMus Report No. 3) Lill Eilertsen & Arne Bugge Amundsen (eds) Copyright The publishers will keep this document online on the Internet – or its possible replacement – from the date of publication barring exceptional circumstances. The online availability of the document implies permanent permission for anyone to read, to download, or to print out single copies for his/her own use and to use it unchanged for noncommercial research and educational purposes. Subsequent transfers of copyright cannot revoke this permission. All other uses of the document are conditional upon the consent of the copyright owner. The publisher has taken technical and administrative measures to assure authenticity, security and accessibility. According to intellectual property law, the author has the right to be mentioned when his/her work is accessed as described above and to be protected against infringement. For additional information about Linköping University Electronic Press and its procedures for publication and for assurance of document integrity, please refer to its www home page: http://www.ep.liu.se/. Linköping University Interdisciplinary Studies, No. 15 ISSN: 1650-9625 Linköping University Electronic Press Linköping, Sweden, 2012 URL: http://urn.kb.se/resolve?urn=urn:nbn:se:liu:diva-81315 Copyright © The Authors, 2012 This report has been published thanks to the support of the European Union’s Seventh Framework Programme for Research - Socio-economic Sciences and Humanities theme (contract nr 244305 – Project European National Museums: Identity Politics, the Uses of the Past and the European Citizen).
    [Show full text]
  • 2006 Eurocode
    European Collaboration on Dementia: First Interim Report This project has received financial support from the European Commission. Neither the European Commission nor any person acting on its behalf is responsible for any use that might be made of the following information. Alzheimer Europe . Route de Thionville 145 . L- 2611 Luxembourg . Alzheimer Europe European Collaboration on Dementia Table of contents 1 WP 1 – COORDINATION 4 2 WP 2 – DISSEMINATION 39 3 WP 3 – EVALUATION 41 4 WP 4 - SOCIAL SUPPORT SYSTEMS 42 5 WP5 - DIAGNOSIS AND TREATMENT 88 6 WP 6 – PSYCHO-SOCIAL INTERVENTIONS 105 7 WP 7 – PREVALENCE RATES 123 8 WP 8 – SOCIO-ECONOMIC IMPACT 167 9 WP 9 – RISK FACTORS AND PREVENTION 208 3 Alzheimer Europe European Collaboration on Dementia 1 WP 1 – Coordination 1.1 Introduction The work package on coordination was aimed at the overall project management and the coordination of activities of the various work packages, as well as the contractual and financial administration of the project, the organization and follow-up of meetings and the reporting to the European Commission. Furthermore, the work package aimed at developing internal rules for conflict resolution, risk management and financial reporting. The work package was also dedicated to the identification of third parties for consultation and endorsement of the guidelines and recommendations developed in the framework of the project. 1.2 Progress so far Financial regulations were developed and presented to the work package leaders and all other participating organisations (See Annex 1). Alzheimer Europe collected information on organisations with an interest in dementia across Europe and in particular on those organisations affiliated to the organisations involved in the steering committee, namely European Alzheimer’s Disease Consortium, European Association of Geriatric Psychiatry, Dementia Panel of the European Federation of Neurological Societies, Interdem, International Association of Gerontology – European Region and the North Sea Dementia Research Group (See Annex 2 for list of organisations).
    [Show full text]
  • Lateral Supraorbital Approach - Simple, Clean, and Preserving Normal Anatomy
    From the Department of Neurosurgery Helsinki University Central Hospital University of Helsinki Helsinki, Finland Lateral Supraorbital Approach - Simple, Clean, and Preserving Normal Anatomy Rossana Romani Academic Dissertation To be presented with the permission of the Faculty of Medicine of the University of Helsinki For Public Discussion in the Lecture Hall 1 of Töölö Hospital, Helsinki On November 11th, 2011 at 12.00 o’clock noon Helsinki 2011 1 Supervised by: Juha Hernesniemi, M.D., Ph.D., Professor and Chairman Department of Neurosurgery, Helsinki University Central Hospital, Helsinki, Finland Aki Laakso, M.D., Ph.D., Associate Professor Department of Neurosurgery, Helsinki University Central Hospital, Helsinki, Finland Marko Kangasniemi, M.D., Ph.D., Associate Professor Helsinki Medical Imaging Center, Helsinki University Central Hospital, Helsinki, Finland Reviewed by: Esa Heikkinen, M.D., Ph.D., Associate Professor Department of Neurosurgery, Oulu University Hospital, Oulu, Finland Esa Kotilainen, M.D., Ph.D., Associate Professor Department of Neurosurgery, Turku University Central Hospital, Turku, Finland To be discussed with: Roberto Delfini, M.D., Ph.D., Professor and Chairman of Neurosurgery Department of Neurology and Psychiatry, University of Rome, “Sapienza”, Rome, Italy 1st Edition 2011 © Rossana Romani 2011 Cover Drawings: Front © Rossana Romani 2011, Back © Roberto Crosa 2011 ISBN 978-952-10-7253-6 (paperback) ISBN 978-952-10-7254-3 (PDF) http://ethesis.helsinki.fi/ Unigrafia Helsinki Helsinki 2011 2 To my mother 3 Author’s contact information: Rossana Romani Department of Neurosurgery Helsinki University Central Hospital Topeliuksenkatu 5 00260 Helsinki Finland Mobile: +358 50 427 0718 Fax: +358 9 471 87560 e-mail: [email protected] 4 Table of Contents ABSTRACT...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Autumn Estonian2 Literary015 Magazine More Elm Information
    autumn estonian2 literary015 magazine More Elm information sources: Eesti Kirjanike Liit Estonian Writers’ Union Estnischer Schriftstellerverband Harju 1, 10146 Tallinn, Estonia Phone & fax: +372 6 276 410, +372 6 276 411 e-mail [email protected] www.ekl.ee Tartu branch: Vanemuise 19, 51014 Tartu Ellen Niit (Photo by Marko Mumm / Delfi) Phone and fax: 07 341 073 [email protected] 4 Ellen Niit. A lyricist by nature by Sirje Olesk Estonian Literature Centre Eesti Kirjanduse Teabekeskus Sulevimägi 2-5 12 Late, late again. 10123 Tallinn, Estonia A paradox of Estonian culture www.estlit.ee by Janika Kronberg The current issue of ELM was supported by the Estonian Cultural Endowment Elm / Autumn 2015 contents www.estinst.ee no 41. Autumn 2015 14 Eduard Vilde’s modernisms and modernities: moving towards an urban Estonia by Jason Finch and Elle-Mari Talivee 20 Some things cannot be helped by Rein Raud Rein Raud (Photo by Rosita Raud) 26 Novel competition 2015. Clowns and schoolboys, not to mention a footballer in love by Kärt Hellerma 32 Estonian Literary Awards 2014 by Piret Viires Ellen Niit (Photo by Marko Mumm / Delfi) 34 Krisztina Lengyel Tóth. Plays with cats and words 38 The Girls, Alone: Six Days in Estonia by Bonnie J. Rough Krisztina Lengyel Tóth (Photo by Kai Tiisler) 40 Short outlines of books by Estonian authors © 2015 by the Estonian Institute; Suur-Karja 14 10140 Tallinn Estonia; ISSN 1406-0345 email:[email protected] www.estinst.ee phone: (372) 631 43 55 fax: (372) 631 43 56 Editorial Board: Peeter Helme, Ilvi Liive, Mati Sirkel, Piret Viires The current issue of ELM was supported by the Estonian Cultural Endowment Editor: Tiina Randviir Translators: Marika Liivamägi, Tiina Randviir Language editor: Richard Adang Layout: Marius Peterson Cover photo: Ellen Niit (Scanpix) © Estonian Literary Magazine is included in the EBSCO Literary Reference Center Ellen Niit a lyricist by nature Ellen Niit is a classic of Estonian children’s literature, mainly as a poet.
    [Show full text]
  • WELCOMING PROGRAMME RESEARCH MODULE Training Materials
    WELCOMING PROGRAMME RESEARCH MODULE Training Materials 1 Welcoming Programme Research Module Training Materials Dear reader, This training material contains introductory information targeted at foreign na- tionals relocating to Estonia for work as a researcher or a lecturer. The mate- rial provides a thorough overview of the following topics: the right of residence and requirements for granting or acquiring and extending residence permits for research migration; structure of the research and higher education system Contracting authority: Estonian Research Council in Estonia; Estonian academic organisations and networks; research funding schemes; teaching practices applied at Estonian universities, etc. Contributors: Lilian Ariva-Tiirmaa, Olga Bogdanova, Remo Gramigna, Anu Johannes, Marin Johnson, Anna Mossolova, Abel Polese, Siret Rutiku, Madis Saluveer, The material has been drawn up in order to provide the research module train- Kersti Sõgel, Ministry of the Interior ings of the welcoming programme aimed at newly arrived immigrants, which was commissioned by the Ministry of the Interior of Estonia. The welcoming programme is an action plan that consists of various informative and interac- tive training modules. It aims to support foreign nationals who have migrated to Estonia in settling in and acquiring the primary knowledge and skills needed to adjust quickly and efficiently. In addition to the research module, the welcoming Design and layout programme is comprised of modules on working and entrepreneurship, study- Aide Eendra, UUN ing, family life, international protection, children and young people, as well as ba- Responsible publisher sic (A1) language training. Further information about the welcoming programme Ministry of the Interior, Pikk 61, 15065 Tallinn can be found at www.settleinestonia.ee.
    [Show full text]
  • Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro
    Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro TARTUMAA Tartu TurIsmIINFOKesKus Raekoja plats 14, TArtU )+372 744 2111, www.visittartu.com ELva TurIsmIINFOPUNKT Pikk 2, ELVA )+372 745 6141, www.elva.ee KaLLaste TurIsmIINFOPUNKT Keskväljak 1, KALLASte )+372 745 2705, [email protected] General information | Information | Yleisinfo Useful information | Gut zu wissen | Hyvä tietää INFOrmatION | INFOrmatIONSHILFE | YLEINEN INFOPUHELIN . )1188, 1182, 199, +372 740 4020 EmergeNCY | NOTDIENst | HÄTÄPUHELIN . )112 POLICE | POLIZEI | POLIIsi . )110 ROADSIDE assIstaNCE | PaNNENHILFE | TIEPALveLU . )1888 Free WIFI area | WIFI-AreaL (schnurloser Internet-Anschluss) | WIFI-verKKO . www.wifi.ee WeatHer INFOrmatION | WetterausKUNFT | SÄÄINFO . www.weather.ee CuLturaL INFOrmatION | KuLturINFOrmatION | KuLttuurI-INFO www.einst.ee, www.estonica.org Bus INFOrmatION | Bus-INFOrmatION | BussI-INFO . www.bussireisid.ee RAILROAD INFOrmatION | BAHNINFOrmatION | RautatIEINFO . www.edel.ee CurreNCY | WÄHruNG | RAHAYKSIKKÖ . 1 EEK = 15, 6466 EUR BANKS OPEN | ÖFFNUNgsZEIteN Der BANKEN | PaNKKIEN auKIOLOAJat . 9 .00-16 .00 National holidays | Staatliche Feiertage | Valtakunnalliset juhlapäivät 01.01 4.06 New Year’s Day | Neujahr | Uusivuosi Midsummer’s Day | Johannistag | Juhannuspäivä 4.0 0.08 Independence Day | Tag der staatlichen Unabhängig- Re-Independence Day | Wiederherstellungstag der keit | Itsenäisyyspäivä Unabhängigkeit | Uudelleenitsenäistymisen päivä 14.04 (06.04.2007) 4.1 Good Friday | Karfreitag | Pitkäperjantai Christmas Eve | Der Heiligabend
    [Show full text]
  • Walk in the City Centre Walk in the City Centre Museums
    WALK IN THE CITY CENTRE WALK IN THE CITY CENTRE MUSEUMS 1 Town Hall Square 25 Monument to 1 Estonian NaƟonal Museum. J. K. S. Morgenstern J. Kuperjanovi 9, Wed–Sun 11 a.m.–6 p.m. 2 Town Hall 26 Monument to K. E. von Baer 3 Pirogov Square 2 Tartu City Museum. Narva mnt 23, Tue–Sun 11 a.m.-6 p.m. 27 Monument to Gustav II Adolf 4 Sculpture “Father and Son” 3 KGB Cells. Riia 15b, Tue–Sat 11 a.m.–4 p.m. 28 Main Building of the 5 Barclay Square and University of Tartu Monument to Barclay de Tolly 4 Tartu Toy Museum. Lutsu 8, Wed–Sun11 a.m.–6 p.m. 29 Monument to Jaan Tõnisson 6 Statue of Two Wildes 5 Museum of the 19th-Century CiƟzen of Tartu. Jaani 16, 30 Tampere House 7 Vanemuine Theatre April-September Wed–Sat 11 a.m.–5 p.m., Sun 11 a.m. –3 p.m. 31 St. John’s Church October-March 10 a.m.–3 p.m. 8 Monument to Eduard Tubin 32 St. Anthony’s Court 9 Monument to Karl Menning 6 Tartu Art Museum (Kivisilla Art Gallery). 33 Uppsala House Raekoja plats 18, Wed-Sun 11 a.m.–6 p.m. 10 Remembrance area of the Tartu Peace 34 Botanical Gardens 7 Estonian Literary Museum. 11 Fountain dedicated to 35 Ruins of the Town Wall Vanemuise 42, Mon–Fri 9 a.m.–5 p.m. Professor Lotman 36 Freedom Bridge 8 University of Tartu Natural History Museum. 12 Library of the 37 Barge yard Vanemuise 46, Wed–Sun 10 a.m.–4 p.m.
    [Show full text]
  • Procedure for Certification of Tartu City Guides 1. General Rules 1.1 To
    Procedure for certification of Tartu city guides 1. General rules 1.1 To become a certified guide in Tartu city, you need to pass official certification organized by the City of Tartu and the Tartu County Tourism Foundation in cooperation with professional societies of guides. The certification committee consists of representatives of the Tartu County Tourism Foundation, the City of Tartu, the University of Tartu, the Estonian Travel and Tourism Association (ETFL), the Tartu Tourist Guides Association and the Estonian Professional Guides Association. 1.2 Certification is open to all applicants who are at least 18 years old and have acquired secondary education. In the case of first-time certification, the candidate must submit the proof of passing at least 20 hours of supervised guide practice, a certificate for completion of professional training or a confirmation from the employer regarding previous guide work. 1.3 When registering for the certification exam, the candidate must submit a document photo (in digital form) to the Tartu County Tourism Foundation, which will be used on the guide certificate and on the sub-page of certified guides at www.visittartu.com. 1.4 From 2018, the first-time certification takes place in every other year in October. Re- certification and certification of themed tours takes place every year in October. Details of the current year certification are published at least one month before the certification takes place on the website of the Tartu County Tourism Foundation www.visittartu.com. 1.5 The first-time certification process consists of a theoretical and a practical guide exam, the re-certification process consists of a practical exam, and the certification of themed tours consists of a prepared route plan, a written mini-test and a practical exam.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]