Malemängu Tulevik Võimaliku Filosoofilise Ja Elulise Eelõpetusena

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Malemängu Tulevik Võimaliku Filosoofilise Ja Elulise Eelõpetusena MALEMÄNGU TULEVIK VÕIMALIKU FILOSOOFILISE JA ELULISE EELÕPETUSENA Aleksander Veingold Tolkinud˜ Üve Maloverjan 6. RAKENDUSLOOGIKA EHK MIDAGI MALEMÄNGU UUSIMAST AJALOOST Nagu tõendavad mitmed faktid (vt nt Grodzenski 1983), võib male teatud vaimulaadiga ja piisavalt aruka inimese jaoks saada üheks loomingulise intuitsiooni pidevaks allikaks, sest olles kord selle imepärase struktuuriga tutvunud, ei unusta inimesed seda tavaliselt kunagi päriselt, erinevalt näiteks paljustki sellest, mida meile kõikidele kooliõpetajad mitte kuigi edukalt on õpetanud. Seepärast näib mulle täiesti loomulikuna Bertrand Russelli (1872– 1970) hinnang Ludwig Wittgensteini teosele, kus võeti kasutusele mõiste “keelemäng” (siinkohal võiks meenutada, et Russell hindas Wittgensteini kõrgelt ja tegi omal ajal tema heaks palju): “Pean selles sisalduvat positiivset õpetust banaalseks, negatiivset aga põhjendamatuks. Minu arust pole Wittgensteini Filosoofilistes uurimustes midagi huvitavat ning ma lihtsalt ei saa aru, mis suurt tarkust terve koolkond neilt lehekülgedelt leiab.” (Bartley 1993: 233jj.) Ma kujutan ette, et nii karm hinnang ei tulnud mitte vii- mases järjekorras sellest asjaolust, mille toob esile Martin Gard- ner oma ühele tuntuimale malekomponistile pühendatud raama- tus Sam Lloyd: Matemaatiline mosaiik: “Bertrand Russell märkis Algus eelmises numbris. 1443 Malemängu tulevik võimaliku filosoofilise ja elulise eelõpetusena Aleksander Veingold ükskord, et kaheksateistkümneselt paelus male teda sedavõrd, et Sugarman räägib ka seda, et Briti luure peakorteris küsiti GC & ta sundis end mängust loobuma, kartes, et vastasel juhul ei jõua ta CS-i tööle kandideerijate käest mõnikord ühe esimese asjana, mil- elus üldse midagi muud teha.” (Gardner 1984: 7.) line on intervjueeritava suhe malega (Sugarman 2009). Bletchley Täiesti loomulik, et malega tuttavale inimesele võib “kee- Parkis töötajad nimetasid mõnikord oma kontorit Golfiklubiks ja lemängude” kontseptsioon tunduda banaalsusena, nagu see kind- Maleühinguks, sest just nii annab deˇsifreerida abreviatuuri GC & lasti omal ajal juhtuski Wittgensteini loenguid külastanud suure CS — samal ajal oli see aga ka täiesti sobiv kattevari asjasse mit- maleaustaja ja tõeliselt geniaalse Alan Turingiga (1912–1954) — tepühendatute jaoks. Loomulikult õigustasid maletajad igati neile arvutiajastu pioneeriga, kes lasi käibele termini “kompuuter” ja pandud lootusi, sealhulgas ka seepärast, et tegid ükskord olukorda kirjutas esimesena maailmas maleprogrammi “elektroonilisele õigesti hinnates ootamatu ratsukäigu, kasutades asja huvides ka ajule”, mida siis veel reaalselt ei eksisteerinudki. Oma vaat et oma isiklikke sidemeid. kõige kuulsamas artiklis, mis käsitleb küsimust “kas masin võib 1941. aasta oktoobris pöördusid Wehrmachti ja Luftwaffe mõelda?” (1950), märkis Turing, et üks kahest perspektiivseimast Enigmaga tegelnud 6. osakonna juhid (matemaatik Gordon Welch- võimalusest masin intellektuaalselt käituma panna on õpetada talle man ja tema asetäitja sir Stuart Milner-Barry (1906–1995), kes malemängu: “Paljude meelest oleks parim mingi väga abstraktne esindas aastatel 1937, 1939, 1952 ja 1956 maleolümpiate rahvus- tegevus — näiteks malemäng.” (Turing 2005: 2600.) Ent nagu sel- koondises Inglismaad ning kelle nime kannab ka kaks avanguva- gus alles üsna hiljuti, tegelikult mõistis Turing juba ammu enne rianti) ning 8. osakonna juhid Alan Turing ja Hugh Alexander, eelmainitud publikatsiooni ilmumist male tulevast rolli “tehisin- nähes, et sõjalis-strateegilisest vaatepunktist väga oluline töö pi- tellekti äädikakärbsena” — see oli veel sõja ajal (vt nt Artificial... durdub elementaarse kantseleitöötajate nappuse tõttu ning GC & s.a.) praegu maailmakuulsas Bletchley Parkis, kus asus Briti va- CS juhtkond ei suuda seda probleemi lahendada, oma vahetutest litsuse koodide ja ˇsifrite kool (GC & CS) ja kus Turing koos oma ülemustest mööda minnes kirjalikult otse... peaminister Winston kolleegidega, kelle hulgas oli küllalt palju tuntud maletajaid, te- Churchilli poole. Wehrmachti ja Luftwaffe deˇsifreerimisosakonna geles erakordselt edukalt natside sõjakoodide deˇsifreerimisega. tulevane juht (1943. aasta sügisest) Milner-Barry viis isiklikult Martin Sugarmani sõnul pistis Turing Bletchley Parkis ma- abipalvet sisaldanud kirja Downing Streetile ning Churchill rea- lemängus edutult rinda rahvusvahelise meistri Harry Golombekiga geeris juba järgmisel päeval: “Tegutseda kohe: veenduge, et nad (1911–1995), kel õnnestus muu hulgas murda lahti Abwehri poolt saaksid kiiremas korras kõik soovitu ja kandke mulle täitmisest Türgis kasutatud koodid. (Alan Turing 2006. Muuseas, pärast ette.” (Stuart... s.a.) sõda oli Golombek korduvalt male maailmameistrivõistlustel koh- Mõnede allikate järgi sõnanud üks Turingi Bletchley Parki kol- tunikuks, näiteks ka Botvinniku-Smõslovi matˇsil 1954. aastal ning leegidest kunagi: “Ma ei julge kinnitada, et me võitsime sõja tänu Spasski-Fischeri omal 1972. a.) 1941. aasta märtsist peale sai Turingile. Ent ilma temata oleksime võinud selle kaotada.” (Alan Turingi asetäitjaks GC & CS 8. osakonnas, mis tegeles Nat- Turing 2006.) Ma ei julge ka kinnitada, et tänane maailm oleks si-Saksamaa krüpteerimismasina Enigma abil kodeeritud mere- täiesti teistsugune, kui Inglismaa koondise liikmed 1939. aasta väe (Kriegsmarine) radiogrammide deˇsifreerimisega, toona Suur- Buenos Airese maleolümpial Hugh Alexander, Harry Golombek britannia tugevaim maletaja Conel Hugh O’Donel Alexander (ta ja Stuart Milner-Barry poleks külalislahkest Argentiina pealin- on võitnud Botvinnikut ja Bronˇsteini, mänginud viiki Aljohhini nast kohe lahkunud jagama oma riigiga ühte saatust, olles saa- ja Euwega), kes pärast Turingi edutamist GC & CS teaduse nud kuulda sellest, et Suurbritannia on Natsi-Saksamaale sõja peanõunikuks asus juhtima seda osakonda, varsti pärast sõja lõppu kuulutanud; või kui Winston Churchilli isa, üks Oxfordi üli- aga kogu Briti valitsuse deˇsifreerimisteenistust. kooli maleklubi asutajatest lord Randolph Churchill (1849–1895), kes oli oma pojale paljuski eeskujuks ja kellest poeg kirjutas ka 1444 1445 Malemängu tulevik võimaliku filosoofilise ja elulise eelõpetusena Aleksander Veingold 1905. aastal raamatu, poleks võtnud omal ajal eraviisilisi ma- seid. Üks neist seisneb näiteks selles, et malet võib vaadelda letunde oma sõbralt, esimeselt maailmameistrilt Wilhelm Stei- selle niivõrd raskesti saavutatava tõeotsingule suunatud filosoofi- nitzilt. Kuid arvestades asjaolu, et sõja ajal kasvab märgatavalt lise diskussiooni eeskujuna, millest võiks saada ka ükskõik millise liblikaefekti võimalus (ehk siis selliste omavahelises seoses ole- tsiviliseeritud diskussiooni eeskuju, sest nagu õigesti märkis Mor- vate sündmuste ahelate teke, kus väike lokaalne lainetus toob kaasa ris Kline oma suurepärases raamatus Matemaatika: Tõsikindluse globaalmõõtmelised tagajärjed), võime eeldada, et ilma Bletchley kaotsiminek: “Iga tsivilisatsioon, mis on väärt seda nimetust, te- Parki maletajateta oleks Teises maailmasõjas võinud märgatavalt geleb tõeotsingutega.” (Kline 1984: 18.) rohkem verd voolata. Muuhulgas ka seetõttu, et tänu Nõukogude Teine male eelis geomeetria või loogika ees seisneb siinkohal luure unikaalsetele saavutustele ei saanud Moskvas otsemaid tea- selles, et see võib tänapäeval edukalt etendada ka universaalse in- tavaks mitte ainult liitlaste tehnikasaavutused, vaid ka praktiliselt tellektuaalse propedeutika osa, aidates asja teadlikul käsitlemisel kogu nende käsutuses olev natsiriike ja nende sõjavägesid puudu- kaasa õppurite eelseisvas elus nii vajalike omaduste ja vilumuste tav teave. tõhusal kasvatamisel. Asi on selles, et filosoofia ja teaduse tänapäevasest arusaamast lähtudes kujutab inimsugu endast vaid väikest hallitust piiritu Kosmose väikseimal liivateral, seepärast on 7. HARIDUSE JA ELU AINULAADNE EELÕPETUS kogu inimkond kui selline sunnitud — kas teadlikult või mitte — Iga eelõpetuse ehk propedeutika — ühe või teise aine õppi- pidevalt mängima meie saatuse suhtes täiesti ükskõikse Univer- misele eelneva lühikursuse idee seisneb kuulaja ettevalmistamises sumi kehtestatud reeglite järgi. põhimaterjali edukaks vastuvõtmiseks, talle selliste oskuste ja Panuseks selles mängus on elukvaliteet, seepärast võib veel pädevuse õpetamises ning sellise intuitsiooni kujundamises, mis tänapäevalgi Sootsiumi ja Looduse võitluse korraldamises vaa- aitaks kaasa vastava kursuse põhisisu võimalikult põhjalikule delda ahnitsejalikku püüdlust laduda kõige suuremad raskused omandamisele. Nagu teada, rippus Ateena Akadeemia sissepääsu kõige nõrgematele õlgadele. Ehkki mida kauem kestab meie liigi kohal kiri: “Geomeetria mittetundjad ärgu sisenegu” — selles Pla- ajalugu, seda selgem on, et vaatamata kõigile varasematele viga- toni loodud õppeasutuses, millest sai esimene väga erinevate aka- dele on tunnetatav vajadus kogu inimkonna sellise iseorganisee- deemiate (sealhulgas ka maleakadeemiate!) reas, oli just geomeet- rumise järele, kus ainsaks legaalseks võitlusviisiks inimeste vahel ria filosoofilise eelõpetuse rollis. On olemas hulk küllaltki kaalu- tunnistataks lõplikult vaid intellektuaalne võitlus. Juba meie ajalgi kaid argumente — millest mõnega me juba ülalpool tutvusime — on kõigis edasijõudnud, tsiviliseeritult iseorganiseeruda püüdvates selle kasuks, et Platoni kooli taolise akadeemia taasloomise korral ühiskondades võitlus koha eest päikese all peaasjalikult intellek- tasuks selle sissepääsu kohale seada kiri: “Malemängu mittetund- tuaalne võitlus, mida peetakse vastavalt rangelt kehtestatud reegli- jad ärgu sisenegu.”
Recommended publications
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • In Words and Images
    IN WORDS AND IMAGES 2017 Table of Contents 3 Introduction 4 The Academy Is the Academy 50 Estonia as a Source of Inspiration Is the Academy... 5 Its Ponderous Birth 52 Other Bits About Us 6 Its Framework 7 Two Pictures from the Past 52 Top of the World 55 Member Ene Ergma Received a Lifetime Achievement Award for Science 12 About the fragility of truth Communication in the dialogue of science 56 Academy Member Maarja Kruusmaa, Friend and society of Science Journalists and Owl Prize Winner 57 Friend of the Press Award 57 Six small steps 14 The Routine 15 The Annual General Assembly of 19 April 2017 60 Odds and Ends 15 The Academy’s Image is Changing 60 Science Mornings and Afternoons 17 Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum 61 Academy Members at the Postimees Meet-up 20 General Assembly Meeting, 6 December 2017 and at the Nature Cafe 20 Fresh Blood at the Academy 61 Academic Columns at Postimees 21 A Year of Accomplishments 62 New Associated Societies 22 National Research Awards 62 Stately Paintings for the Academy Halls 25 An Inseparable Part of the National Day 63 Varia 27 International Relations 64 Navigating the Minefield of Advising the 29 Researcher Exchange and Science Diplomacy State 30 The Journey to the Lindau Nobel Laureate 65 Europe “Mining” Advice from Academies Meetings of Science 31 Across the Globe 66 Big Initiatives Can Be Controversial 33 Ethics and Good Practices 34 Research Professorship 37 Estonian Academy of Sciences Foundation 38 New Beginnings 38 Endel Lippmaa Memorial Lecture and Memorial Medal 40 Estonian Young Academy of Sciences 44 Three-minute Science 46 For Women in Science 46 Appreciation of Student Research Efforts 48 Student Research Papers’ π-prizes Introduction ife in the Academy has many faces.
    [Show full text]
  • 2006 Eurocode
    European Collaboration on Dementia: First Interim Report This project has received financial support from the European Commission. Neither the European Commission nor any person acting on its behalf is responsible for any use that might be made of the following information. Alzheimer Europe . Route de Thionville 145 . L- 2611 Luxembourg . Alzheimer Europe European Collaboration on Dementia Table of contents 1 WP 1 – COORDINATION 4 2 WP 2 – DISSEMINATION 39 3 WP 3 – EVALUATION 41 4 WP 4 - SOCIAL SUPPORT SYSTEMS 42 5 WP5 - DIAGNOSIS AND TREATMENT 88 6 WP 6 – PSYCHO-SOCIAL INTERVENTIONS 105 7 WP 7 – PREVALENCE RATES 123 8 WP 8 – SOCIO-ECONOMIC IMPACT 167 9 WP 9 – RISK FACTORS AND PREVENTION 208 3 Alzheimer Europe European Collaboration on Dementia 1 WP 1 – Coordination 1.1 Introduction The work package on coordination was aimed at the overall project management and the coordination of activities of the various work packages, as well as the contractual and financial administration of the project, the organization and follow-up of meetings and the reporting to the European Commission. Furthermore, the work package aimed at developing internal rules for conflict resolution, risk management and financial reporting. The work package was also dedicated to the identification of third parties for consultation and endorsement of the guidelines and recommendations developed in the framework of the project. 1.2 Progress so far Financial regulations were developed and presented to the work package leaders and all other participating organisations (See Annex 1). Alzheimer Europe collected information on organisations with an interest in dementia across Europe and in particular on those organisations affiliated to the organisations involved in the steering committee, namely European Alzheimer’s Disease Consortium, European Association of Geriatric Psychiatry, Dementia Panel of the European Federation of Neurological Societies, Interdem, International Association of Gerontology – European Region and the North Sea Dementia Research Group (See Annex 2 for list of organisations).
    [Show full text]
  • Lateral Supraorbital Approach - Simple, Clean, and Preserving Normal Anatomy
    From the Department of Neurosurgery Helsinki University Central Hospital University of Helsinki Helsinki, Finland Lateral Supraorbital Approach - Simple, Clean, and Preserving Normal Anatomy Rossana Romani Academic Dissertation To be presented with the permission of the Faculty of Medicine of the University of Helsinki For Public Discussion in the Lecture Hall 1 of Töölö Hospital, Helsinki On November 11th, 2011 at 12.00 o’clock noon Helsinki 2011 1 Supervised by: Juha Hernesniemi, M.D., Ph.D., Professor and Chairman Department of Neurosurgery, Helsinki University Central Hospital, Helsinki, Finland Aki Laakso, M.D., Ph.D., Associate Professor Department of Neurosurgery, Helsinki University Central Hospital, Helsinki, Finland Marko Kangasniemi, M.D., Ph.D., Associate Professor Helsinki Medical Imaging Center, Helsinki University Central Hospital, Helsinki, Finland Reviewed by: Esa Heikkinen, M.D., Ph.D., Associate Professor Department of Neurosurgery, Oulu University Hospital, Oulu, Finland Esa Kotilainen, M.D., Ph.D., Associate Professor Department of Neurosurgery, Turku University Central Hospital, Turku, Finland To be discussed with: Roberto Delfini, M.D., Ph.D., Professor and Chairman of Neurosurgery Department of Neurology and Psychiatry, University of Rome, “Sapienza”, Rome, Italy 1st Edition 2011 © Rossana Romani 2011 Cover Drawings: Front © Rossana Romani 2011, Back © Roberto Crosa 2011 ISBN 978-952-10-7253-6 (paperback) ISBN 978-952-10-7254-3 (PDF) http://ethesis.helsinki.fi/ Unigrafia Helsinki Helsinki 2011 2 To my mother 3 Author’s contact information: Rossana Romani Department of Neurosurgery Helsinki University Central Hospital Topeliuksenkatu 5 00260 Helsinki Finland Mobile: +358 50 427 0718 Fax: +358 9 471 87560 e-mail: [email protected] 4 Table of Contents ABSTRACT...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Uku Masingu Ekstaas Ja Meeleheide Võrdluses GM Hopkinsi Ja TS Elieti
    vikeitaar 10/2002 Uku Masingu ekstaas ja meeleheide võrdluses G. M. Hopkinsi ja T. S. Elieti usulise nägemusega (V B. Leitch). Meie vestlus Vincent В. Leitchiga eesti luulest ja Ants Orasest. Anatol Lieveni mõtisklus Läänemaailma lõhe­ nemisest. Lõpeb käsitlus grafiast Eestis. Bukett prantsuse novelle ja Mehis Heinsaare "Mälestused elust". Jürgen Rooste ja Lauri Sommer! luulet. Kriitiku pilgu all on Runneli, Juske, Jaan Pühvli, Ilmar Vene, Kafka ja Sartre'i raamatud. Toomas Altnurme pildid. • Eesti Kirjanike Liidu ajakiri. Ilmub alates 1986. a.. juulist. 16. aastakäik. Oktoober, 2002. Nr. 10. SISUKORD Bertolt Barecht Koik muutub 1 INTERVJUU Eesti luule ja poeetika tagasivaates. Annie Saumont Pall vastu seina 2 Vestlus Vincent B. Leitcbiga 90 Georges-Olivier Chäteaureynaud Surnuteriiki 11 Anna Gavalda Epiloog 19 Anatol Lieven Läänemaailma lõpp? 103 Jürgen Rooste Luulet 36 Mehis Heinsaar VAATENURK Mälestusi elust. 1926 51 Jürgen Rocste Tondid on sees 114 Lauri Sommer Luulet 58 Ber к Vaher Kaksipidi raamat 115 Marek Tamm Alina Kurvitz Toomas Altnurme Parerga ja paralipotnena 118 aboriginaalne kõikjal 64 Eduard Parhomenko Lugude jutustamisest 122 Rainer Vilumaa Grafiti Eestis: Tallinn Kairit Kaur Ei mingisugust lootust ja Tartu H 66 enam? 124 Vincent В. Leitch Usuline nägemus Erkki Luuk Iivelduse vastu 125 moodsas luules: Uku Masing võrdluses Hopkinsi ja Eliotiga 77 FOORUM 127 Kujundus: Jüri Kaarma © "Vikerkaar", 2002. Esi- ja tagakaanel: TOOMAS ALTNURME. Näitus "Aquarius Sun". Akrüül, lõuend. Noksapeongi metroojaam, Soul, Lõuna-Korea. 2001. Fragmendid maalidest. Michael McDowelli foto. BERTOLT BRECHT Koik muutub Saksa keelest tõlkinud Märt Väljataga Koik muutub. Uue alguse Võid ka viimse hingetõmbega teha. Kuid mis on toimunud, on toimunud. Ja vett, Mille valasid veini, ei saa Enam kurnata sealt välja.
    [Show full text]
  • Autumn Estonian2 Literary015 Magazine More Elm Information
    autumn estonian2 literary015 magazine More Elm information sources: Eesti Kirjanike Liit Estonian Writers’ Union Estnischer Schriftstellerverband Harju 1, 10146 Tallinn, Estonia Phone & fax: +372 6 276 410, +372 6 276 411 e-mail [email protected] www.ekl.ee Tartu branch: Vanemuise 19, 51014 Tartu Ellen Niit (Photo by Marko Mumm / Delfi) Phone and fax: 07 341 073 [email protected] 4 Ellen Niit. A lyricist by nature by Sirje Olesk Estonian Literature Centre Eesti Kirjanduse Teabekeskus Sulevimägi 2-5 12 Late, late again. 10123 Tallinn, Estonia A paradox of Estonian culture www.estlit.ee by Janika Kronberg The current issue of ELM was supported by the Estonian Cultural Endowment Elm / Autumn 2015 contents www.estinst.ee no 41. Autumn 2015 14 Eduard Vilde’s modernisms and modernities: moving towards an urban Estonia by Jason Finch and Elle-Mari Talivee 20 Some things cannot be helped by Rein Raud Rein Raud (Photo by Rosita Raud) 26 Novel competition 2015. Clowns and schoolboys, not to mention a footballer in love by Kärt Hellerma 32 Estonian Literary Awards 2014 by Piret Viires Ellen Niit (Photo by Marko Mumm / Delfi) 34 Krisztina Lengyel Tóth. Plays with cats and words 38 The Girls, Alone: Six Days in Estonia by Bonnie J. Rough Krisztina Lengyel Tóth (Photo by Kai Tiisler) 40 Short outlines of books by Estonian authors © 2015 by the Estonian Institute; Suur-Karja 14 10140 Tallinn Estonia; ISSN 1406-0345 email:[email protected] www.estinst.ee phone: (372) 631 43 55 fax: (372) 631 43 56 Editorial Board: Peeter Helme, Ilvi Liive, Mati Sirkel, Piret Viires The current issue of ELM was supported by the Estonian Cultural Endowment Editor: Tiina Randviir Translators: Marika Liivamägi, Tiina Randviir Language editor: Richard Adang Layout: Marius Peterson Cover photo: Ellen Niit (Scanpix) © Estonian Literary Magazine is included in the EBSCO Literary Reference Center Ellen Niit a lyricist by nature Ellen Niit is a classic of Estonian children’s literature, mainly as a poet.
    [Show full text]
  • Estonia Today the Jewish Community in Estonia
    Fact Sheet June 2009 Estonia Today The Jewish Community in Estonia A SHORT HISTORICAL OVERVIEW individuals — whether they were the representatives of a foreign power or Estonian citizens — who committed There are, in historical archives, records of individual Jews crimes against humanity and carried out mass repressions being in Estonia as early as the 14th century. But the on Estonian territory. The Estonian Government continues permanent Jewish settlement of Estonia did not begin until to do everything possible to expose these crimes. “It is the 19th century, when they were granted the right to enter most regrettable that in collaboration with the occupation the region by a statute of Russian Tsar Alexander II in authorities, some Estonian citizens participated in such 1865. Jews with higher education, or who were skilled crimes committed against humanity. There is no artisans or successful merchants, were allowed to settle in justification for the participation of anyone in these Estonia and other parts of the Russian Empire. Jewish shameful and morally condemnable acts. It is not cultural associations were established, as were, of course, important what motivated these people to act in this way. Jewish congregations and houses of worship. The largest Even if they have not directly shed the blood of anyone, synagogues were built in Tallinn in 1883 and Tartu in they are nevertheless morally responsible,” said Estonian 1901. Both of these were eventually destroyed in World Prime Minister Andrus Ansip on 26 January 2006, War II during the Soviet bombing raids of March 1944. In International Holocaust Memorial Day. 1913, there were 5 000 Jews living in Estonia, of whom 2 000 lived in Tartu and 1 100 in Tallinn.
    [Show full text]
  • Nord M Etrik
    en seura seura en │NORD │METRIK │ │News │ │ ikan tutkimuks ikan Norræna bragfræðifélagið bragfræðifélagið Norræna Metriske meddelelser, no. 3, Desember 2019 n metri n Nordic Society for Metrical Studies Metrical for Society Nordic Nordisk selskap for metriske studier metriske for selskap Nordisk studier metriske for selskab Nordisk Nordiskt sällskap för metriska studier metriska för sällskap Nordiskt FEATURES ismaine Pohjo Estonian Sonnet: An Overview ..................................... 1 Rebekka Lotman Poetic Principles on a Hierarchy of Scope: Isolated Metrical Entanglement ..................................... 9 Frog In Memory of Vigdis Ystad (1942–2019) ...................... 21 Stine Brenna Taugbøl Stev Seminar .................................................................. 22 Jacqueline Ekgren CALL FOR PAPERS Frontiers in Comparative Metrics IV: An International Conference ...................................................................... 23 Metriske meddelelser – Metrical Announcements ..... 24 │NORD│METRIK│ 0 NORDMETRIK News er et nyhetsbrev utgitt av NordMetrik, Nordisk selskap for metriske studier. NordMetrik er et tverrfaglig internasjonalt nettverk som samler litterater, lingvister, psykologer, oversettere, musikkvitere og andre som beskjeftiger seg med poesiens rytmiske og prosodiske forhold. Selskapet ble stiftet i Göteborg i 1986 under navnet Centrum för Metriska Studier (CMS). I 2006 ble forskernettverket omdøpt til Nordisk selskap for metriske studier / Nordic Society for Metrical Studies. I dag har nettverket
    [Show full text]
  • Ülikool Ja Keelevahetus. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi XLII
    Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLII ÜLIKOOL JA KEELEVAHETUS Tartu Ülikooli muuseum 2014 Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Sirje Toomla Resümeede tõlked inglise keelde: Scriba tõlkebüroo, autorid (Eve-Liis Roosma, Triin Roosalu, Peep Nemvalts). Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Marju Luts-Sootak, Dr (uusaja ajalugu) Olaf Mertelsmann, PhD Erki Tammiksaar, PhD Tõnu Tannberg, DSc Tõnu Viik, PhD Seppo Zetterberg (Jyväskylä Ülikool), cand hist Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool) Küljendus: OÜ Intelligent Design Autoriõigus Tartu Ülikool, 2013 ISSN 0206-2798 (trükis) ISSN 2346-5611 (võrguväljaanne) ISBN 978-9985-4-0858-2 (trükis) ISBN 978-9985-4-0859-9 (pdf) http://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK Väljaannet toetab riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu Kaanepilt: Tartu Riikliku Ülikooli inglise keele kateedri foneetika labor, aprill 1969 (foto: R. Velsker, TÜM) Sisukord Sisukord . 3 Saateks . 5 Artiklid Virve-Anneli Vihman, Ülle Tensing English-Medium Studies in the Estonian National University: Globalisation and Organic Change . 13 Ingliskeelne õppetöö Eesti rahvusülikoolis: üleilmastumine toetab järkjärgulist muutumist . 36 Eve-Liis Roosmaa, Triin Roosalu, Peep Nemvalts Doktorantide teadustöö keele valikutest . 37 On language choices among Estonian doctoral students . 52 Terje Lõbu Eesti ülikooliks võõrkeelte abil . 53 Becoming an Estonian University with the Help of Foreign Languages . 78 Евгени Петров Диглоссия и билингвизм русского зарубежья: Барон Корф в университетах Финляндии, Эстонии и США . 80 Bilingualism in the Russian Expatriate Communities. Baron Sergei Korff at the Universities of Finland, Estonia and the USA . 99 Kakskeelsus Välis-Vene kogukonnas. Parun Sergei Korff Soome, Eesti ja USA ülikoolides . 100 3 Ljudmila Dubjeva Professor õppekeele vahetuse situatsioonis: Jevgeni Šmurlo Tartu ülikoolis 1891–1903 . 102 A Professor during the Change of the Language of Instruction: J.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • German Occupation of Estonia During World War II from Wikipedia, the Free Encyclopedia
    Create account Log in Article Talk Read Edit View history German occupation of Estonia during World War II From Wikipedia, the free encyclopedia Main article: Estonia in World War II Navigation After Nazi Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941, Army Group North reached Estonia in July. Initially the Germans were perceived Main page by most Estonians as liberators from the USSR and its repressions, having arrived only a week after the first mass deportations from the Contents Baltics. Although hopes were raised for the restoration of the country's independence, it was soon realized that they were but another occupying Featured content power. The Germans pillaged the country for the war effort and unleashed the Holocaust. For the duration of the occupation, Estonia was Current events incorporated into the German province of Ostland. Random article Donate to Wikipedia Contents 1 Occupation Interaction 2 Political resistance 3 Estonians in German military units Help 4 German administrators About Wikipedia 4.1 Generalkommissar Community portal 4.2 S.S. und Polizeiführer Recent changes 4.3 Lagerkommandant Contact page 5 Collaboration 5.1 Estonian Self-Administration Toolbox 5.1.1 Directors 5.2 Holocaust What links here 5.3 Estonian military units' involvement in crimes against humanity Related changes 6 Controversies Upload file 7 See also Special pages 8 References Permanent link 9 External links Page information Data item Cite this page Occupation [edit] Nazi Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941. On the same day, Finland was attacked Print/export by the Soviet Union and three days later, on June 25, Finland declared herself to once again be in a Create a book state of war with the USSR, starting the Continuation War.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2016 XXII (49)
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXII (49) 2016 TA LLINN 2017 Editor in chief: Jaak Järv Editor: Anne Pöitel Translation: Ülle Rebo, Ants Pihlak Editorial team: Helle-Liis Help, Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama Maquette: Kaspar Ehlvest Layout: Erje Hakman Photos: Reti Kokk: pp. 57, 58; Maris Krünvald: p. 77; Hanna Odras: pp. 74, 78, 80; Anni Õnneleid/Ekspress Meedia: pp. 75, 76; photograph collection of the Estonian Academy of Sciences. Thanks to all authors for their contributions: Jaak Aaviksoo, Madis Arukask, Toomas Asser, Arvi Freiberg, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Jelena Kallas, Maarja Kalmet, Tarmo Kiik, Meelis Kitsing, Andres Kollist, Mati Koppel, Kerri Kotta, Ants Kurg, Maarja Kõiv, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Marju Luts-Sootak, Olga Mazina, Andres Metspalu, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Ivar Ojaste, Anne Ostrak, Killu Paldrok, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Pille Runnel, Tarmo Soomere, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Jaan Undusk, Marja Unt, Tiit Vaasma, Urmas Varblane, Eero Vasar, Richard Villems. Printed in Printing House Paar ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS FOREWORD ......................................................................................................... 5 CHRONICLE 2016 ................................................................................................ 8 MEMBERSHIP OF THE ACADEMY ..............................................................19
    [Show full text]