MALEMÄNGU TULEVIK VÕIMALIKU FILOSOOFILISE JA ELULISE EELÕPETUSENA Aleksander Veingold Tolkinud˜ Üve Maloverjan 6. RAKENDUSLOOGIKA EHK MIDAGI MALEMÄNGU UUSIMAST AJALOOST Nagu tõendavad mitmed faktid (vt nt Grodzenski 1983), võib male teatud vaimulaadiga ja piisavalt aruka inimese jaoks saada üheks loomingulise intuitsiooni pidevaks allikaks, sest olles kord selle imepärase struktuuriga tutvunud, ei unusta inimesed seda tavaliselt kunagi päriselt, erinevalt näiteks paljustki sellest, mida meile kõikidele kooliõpetajad mitte kuigi edukalt on õpetanud. Seepärast näib mulle täiesti loomulikuna Bertrand Russelli (1872– 1970) hinnang Ludwig Wittgensteini teosele, kus võeti kasutusele mõiste “keelemäng” (siinkohal võiks meenutada, et Russell hindas Wittgensteini kõrgelt ja tegi omal ajal tema heaks palju): “Pean selles sisalduvat positiivset õpetust banaalseks, negatiivset aga põhjendamatuks. Minu arust pole Wittgensteini Filosoofilistes uurimustes midagi huvitavat ning ma lihtsalt ei saa aru, mis suurt tarkust terve koolkond neilt lehekülgedelt leiab.” (Bartley 1993: 233jj.) Ma kujutan ette, et nii karm hinnang ei tulnud mitte vii- mases järjekorras sellest asjaolust, mille toob esile Martin Gard- ner oma ühele tuntuimale malekomponistile pühendatud raama- tus Sam Lloyd: Matemaatiline mosaiik: “Bertrand Russell märkis Algus eelmises numbris. 1443 Malemängu tulevik võimaliku filosoofilise ja elulise eelõpetusena Aleksander Veingold ükskord, et kaheksateistkümneselt paelus male teda sedavõrd, et Sugarman räägib ka seda, et Briti luure peakorteris küsiti GC & ta sundis end mängust loobuma, kartes, et vastasel juhul ei jõua ta CS-i tööle kandideerijate käest mõnikord ühe esimese asjana, mil- elus üldse midagi muud teha.” (Gardner 1984: 7.) line on intervjueeritava suhe malega (Sugarman 2009). Bletchley Täiesti loomulik, et malega tuttavale inimesele võib “kee- Parkis töötajad nimetasid mõnikord oma kontorit Golfiklubiks ja lemängude” kontseptsioon tunduda banaalsusena, nagu see kind- Maleühinguks, sest just nii annab deˇsifreerida abreviatuuri GC & lasti omal ajal juhtuski Wittgensteini loenguid külastanud suure CS — samal ajal oli see aga ka täiesti sobiv kattevari asjasse mit- maleaustaja ja tõeliselt geniaalse Alan Turingiga (1912–1954) — tepühendatute jaoks. Loomulikult õigustasid maletajad igati neile arvutiajastu pioneeriga, kes lasi käibele termini “kompuuter” ja pandud lootusi, sealhulgas ka seepärast, et tegid ükskord olukorda kirjutas esimesena maailmas maleprogrammi “elektroonilisele õigesti hinnates ootamatu ratsukäigu, kasutades asja huvides ka ajule”, mida siis veel reaalselt ei eksisteerinudki. Oma vaat et oma isiklikke sidemeid. kõige kuulsamas artiklis, mis käsitleb küsimust “kas masin võib 1941. aasta oktoobris pöördusid Wehrmachti ja Luftwaffe mõelda?” (1950), märkis Turing, et üks kahest perspektiivseimast Enigmaga tegelnud 6. osakonna juhid (matemaatik Gordon Welch- võimalusest masin intellektuaalselt käituma panna on õpetada talle man ja tema asetäitja sir Stuart Milner-Barry (1906–1995), kes malemängu: “Paljude meelest oleks parim mingi väga abstraktne esindas aastatel 1937, 1939, 1952 ja 1956 maleolümpiate rahvus- tegevus — näiteks malemäng.” (Turing 2005: 2600.) Ent nagu sel- koondises Inglismaad ning kelle nime kannab ka kaks avanguva- gus alles üsna hiljuti, tegelikult mõistis Turing juba ammu enne rianti) ning 8. osakonna juhid Alan Turing ja Hugh Alexander, eelmainitud publikatsiooni ilmumist male tulevast rolli “tehisin- nähes, et sõjalis-strateegilisest vaatepunktist väga oluline töö pi- tellekti äädikakärbsena” — see oli veel sõja ajal (vt nt Artificial... durdub elementaarse kantseleitöötajate nappuse tõttu ning GC & s.a.) praegu maailmakuulsas Bletchley Parkis, kus asus Briti va- CS juhtkond ei suuda seda probleemi lahendada, oma vahetutest litsuse koodide ja ˇsifrite kool (GC & CS) ja kus Turing koos oma ülemustest mööda minnes kirjalikult otse... peaminister Winston kolleegidega, kelle hulgas oli küllalt palju tuntud maletajaid, te- Churchilli poole. Wehrmachti ja Luftwaffe deˇsifreerimisosakonna geles erakordselt edukalt natside sõjakoodide deˇsifreerimisega. tulevane juht (1943. aasta sügisest) Milner-Barry viis isiklikult Martin Sugarmani sõnul pistis Turing Bletchley Parkis ma- abipalvet sisaldanud kirja Downing Streetile ning Churchill rea- lemängus edutult rinda rahvusvahelise meistri Harry Golombekiga geeris juba järgmisel päeval: “Tegutseda kohe: veenduge, et nad (1911–1995), kel õnnestus muu hulgas murda lahti Abwehri poolt saaksid kiiremas korras kõik soovitu ja kandke mulle täitmisest Türgis kasutatud koodid. (Alan Turing 2006. Muuseas, pärast ette.” (Stuart... s.a.) sõda oli Golombek korduvalt male maailmameistrivõistlustel koh- Mõnede allikate järgi sõnanud üks Turingi Bletchley Parki kol- tunikuks, näiteks ka Botvinniku-Smõslovi matˇsil 1954. aastal ning leegidest kunagi: “Ma ei julge kinnitada, et me võitsime sõja tänu Spasski-Fischeri omal 1972. a.) 1941. aasta märtsist peale sai Turingile. Ent ilma temata oleksime võinud selle kaotada.” (Alan Turingi asetäitjaks GC & CS 8. osakonnas, mis tegeles Nat- Turing 2006.) Ma ei julge ka kinnitada, et tänane maailm oleks si-Saksamaa krüpteerimismasina Enigma abil kodeeritud mere- täiesti teistsugune, kui Inglismaa koondise liikmed 1939. aasta väe (Kriegsmarine) radiogrammide deˇsifreerimisega, toona Suur- Buenos Airese maleolümpial Hugh Alexander, Harry Golombek britannia tugevaim maletaja Conel Hugh O’Donel Alexander (ta ja Stuart Milner-Barry poleks külalislahkest Argentiina pealin- on võitnud Botvinnikut ja Bronˇsteini, mänginud viiki Aljohhini nast kohe lahkunud jagama oma riigiga ühte saatust, olles saa- ja Euwega), kes pärast Turingi edutamist GC & CS teaduse nud kuulda sellest, et Suurbritannia on Natsi-Saksamaale sõja peanõunikuks asus juhtima seda osakonda, varsti pärast sõja lõppu kuulutanud; või kui Winston Churchilli isa, üks Oxfordi üli- aga kogu Briti valitsuse deˇsifreerimisteenistust. kooli maleklubi asutajatest lord Randolph Churchill (1849–1895), kes oli oma pojale paljuski eeskujuks ja kellest poeg kirjutas ka 1444 1445 Malemängu tulevik võimaliku filosoofilise ja elulise eelõpetusena Aleksander Veingold 1905. aastal raamatu, poleks võtnud omal ajal eraviisilisi ma- seid. Üks neist seisneb näiteks selles, et malet võib vaadelda letunde oma sõbralt, esimeselt maailmameistrilt Wilhelm Stei- selle niivõrd raskesti saavutatava tõeotsingule suunatud filosoofi- nitzilt. Kuid arvestades asjaolu, et sõja ajal kasvab märgatavalt lise diskussiooni eeskujuna, millest võiks saada ka ükskõik millise liblikaefekti võimalus (ehk siis selliste omavahelises seoses ole- tsiviliseeritud diskussiooni eeskuju, sest nagu õigesti märkis Mor- vate sündmuste ahelate teke, kus väike lokaalne lainetus toob kaasa ris Kline oma suurepärases raamatus Matemaatika: Tõsikindluse globaalmõõtmelised tagajärjed), võime eeldada, et ilma Bletchley kaotsiminek: “Iga tsivilisatsioon, mis on väärt seda nimetust, te- Parki maletajateta oleks Teises maailmasõjas võinud märgatavalt geleb tõeotsingutega.” (Kline 1984: 18.) rohkem verd voolata. Muuhulgas ka seetõttu, et tänu Nõukogude Teine male eelis geomeetria või loogika ees seisneb siinkohal luure unikaalsetele saavutustele ei saanud Moskvas otsemaid tea- selles, et see võib tänapäeval edukalt etendada ka universaalse in- tavaks mitte ainult liitlaste tehnikasaavutused, vaid ka praktiliselt tellektuaalse propedeutika osa, aidates asja teadlikul käsitlemisel kogu nende käsutuses olev natsiriike ja nende sõjavägesid puudu- kaasa õppurite eelseisvas elus nii vajalike omaduste ja vilumuste tav teave. tõhusal kasvatamisel. Asi on selles, et filosoofia ja teaduse tänapäevasest arusaamast lähtudes kujutab inimsugu endast vaid väikest hallitust piiritu Kosmose väikseimal liivateral, seepärast on 7. HARIDUSE JA ELU AINULAADNE EELÕPETUS kogu inimkond kui selline sunnitud — kas teadlikult või mitte — Iga eelõpetuse ehk propedeutika — ühe või teise aine õppi- pidevalt mängima meie saatuse suhtes täiesti ükskõikse Univer- misele eelneva lühikursuse idee seisneb kuulaja ettevalmistamises sumi kehtestatud reeglite järgi. põhimaterjali edukaks vastuvõtmiseks, talle selliste oskuste ja Panuseks selles mängus on elukvaliteet, seepärast võib veel pädevuse õpetamises ning sellise intuitsiooni kujundamises, mis tänapäevalgi Sootsiumi ja Looduse võitluse korraldamises vaa- aitaks kaasa vastava kursuse põhisisu võimalikult põhjalikule delda ahnitsejalikku püüdlust laduda kõige suuremad raskused omandamisele. Nagu teada, rippus Ateena Akadeemia sissepääsu kõige nõrgematele õlgadele. Ehkki mida kauem kestab meie liigi kohal kiri: “Geomeetria mittetundjad ärgu sisenegu” — selles Pla- ajalugu, seda selgem on, et vaatamata kõigile varasematele viga- toni loodud õppeasutuses, millest sai esimene väga erinevate aka- dele on tunnetatav vajadus kogu inimkonna sellise iseorganisee- deemiate (sealhulgas ka maleakadeemiate!) reas, oli just geomeet- rumise järele, kus ainsaks legaalseks võitlusviisiks inimeste vahel ria filosoofilise eelõpetuse rollis. On olemas hulk küllaltki kaalu- tunnistataks lõplikult vaid intellektuaalne võitlus. Juba meie ajalgi kaid argumente — millest mõnega me juba ülalpool tutvusime — on kõigis edasijõudnud, tsiviliseeritult iseorganiseeruda püüdvates selle kasuks, et Platoni kooli taolise akadeemia taasloomise korral ühiskondades võitlus koha eest päikese all peaasjalikult intellek- tasuks selle sissepääsu kohale seada kiri: “Malemängu mittetund- tuaalne võitlus, mida peetakse vastavalt rangelt kehtestatud reegli- jad ärgu sisenegu.”