Uku Masingu Ekstaas Ja Meeleheide Võrdluses GM Hopkinsi Ja TS Elieti
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
vikeitaar 10/2002 Uku Masingu ekstaas ja meeleheide võrdluses G. M. Hopkinsi ja T. S. Elieti usulise nägemusega (V B. Leitch). Meie vestlus Vincent В. Leitchiga eesti luulest ja Ants Orasest. Anatol Lieveni mõtisklus Läänemaailma lõhe nemisest. Lõpeb käsitlus grafiast Eestis. Bukett prantsuse novelle ja Mehis Heinsaare "Mälestused elust". Jürgen Rooste ja Lauri Sommer! luulet. Kriitiku pilgu all on Runneli, Juske, Jaan Pühvli, Ilmar Vene, Kafka ja Sartre'i raamatud. Toomas Altnurme pildid. • Eesti Kirjanike Liidu ajakiri. Ilmub alates 1986. a.. juulist. 16. aastakäik. Oktoober, 2002. Nr. 10. SISUKORD Bertolt Barecht Koik muutub 1 INTERVJUU Eesti luule ja poeetika tagasivaates. Annie Saumont Pall vastu seina 2 Vestlus Vincent B. Leitcbiga 90 Georges-Olivier Chäteaureynaud Surnuteriiki 11 Anna Gavalda Epiloog 19 Anatol Lieven Läänemaailma lõpp? 103 Jürgen Rooste Luulet 36 Mehis Heinsaar VAATENURK Mälestusi elust. 1926 51 Jürgen Rocste Tondid on sees 114 Lauri Sommer Luulet 58 Ber к Vaher Kaksipidi raamat 115 Marek Tamm Alina Kurvitz Toomas Altnurme Parerga ja paralipotnena 118 aboriginaalne kõikjal 64 Eduard Parhomenko Lugude jutustamisest 122 Rainer Vilumaa Grafiti Eestis: Tallinn Kairit Kaur Ei mingisugust lootust ja Tartu H 66 enam? 124 Vincent В. Leitch Usuline nägemus Erkki Luuk Iivelduse vastu 125 moodsas luules: Uku Masing võrdluses Hopkinsi ja Eliotiga 77 FOORUM 127 Kujundus: Jüri Kaarma © "Vikerkaar", 2002. Esi- ja tagakaanel: TOOMAS ALTNURME. Näitus "Aquarius Sun". Akrüül, lõuend. Noksapeongi metroojaam, Soul, Lõuna-Korea. 2001. Fragmendid maalidest. Michael McDowelli foto. BERTOLT BRECHT Koik muutub Saksa keelest tõlkinud Märt Väljataga Koik muutub. Uue alguse Võid ka viimse hingetõmbega teha. Kuid mis on toimunud, on toimunud. Ja vett, Mille valasid veini, ei saa Enam kurnata sealt välja. Mis on toimunud, on toimunud. Vett, Mille valasid veini, ei saa Enam kurnata sealt välja, aga Koik muutub. Uue alguse Võid ka viimse hingetõmbega teha. ANNIE SAUMONT PALL VASTU SEINA Prantsuse keelest tõlkinud Tanel Lepsoo Põks-põks. Nii lihtne - käed ette - väike vibutus - kirbukiri Kui mängida palli vastu seina, ilma et hetkekski peatuks, siis läheb hästi. Siis läheb väga hästi. Siis tuleb selline päev nagu kõik teised. Kus peaaegu mitte midagi ei juhtu. Diivani taga seisva mehe nägu on varjus. Pööratav lamp heidab pruunikas-violetsele vaibale valgussõõri. On riiulid ja kahe raamaturea vahel vaikse rahuliku tiksumisega elektrikell. On keegi koridoris, kes koputab arglikult naaberuksele. On avaneva ja sulguva ukse kriuksatus. On akna ette tõmmatud pruunikashallist riidest kardin. On see, kes käib peale, nägu varjus: Ja siis? See onn? Põks-põks. Kui mängida palli vastu seina, ilma et hetkekski peatuks... Üks tööline kukkus happevanni. Uudis levis otsekohe üle terve linna. Diivanile sirutunult nihutab tüdruk pisut pead, otsib õlgadele paremat tuge. Mees, kes end tema varju hoiab, oli öelnud (ükspäev, eelmisel korral): Teie vanuses ei ole artroosi. Tüdruk vaidles vastu: Ma vana nen täie kiirusega. Järgmisel esmaspäeval on mu sünnipäev. Esmaspäe val saan ma kaheksateist. Kaheksateistkümne-aastaselt ei ole artroosi, küll aga on menstruatsioon. Tavaliselt. Minul paistab algavat juba klii maks. Mees astub akna juurde ja kohendab eesriiet, ta teatab rahuli- Tõlgitud vlj-st: Annie Saumont, Moi les enfants j'aime pas tellement. Paris, Syros, 1990. 2 SAUMONT kult, et tüdruk peab kõik algusest peale läbi võtma. Põks-põks. Algus. Kitsas tänav. Umbtee. Mängimiseks on see mõnus. Pole autosid. Aeg-ajalt mõni logiseva jalgrattaga eputlev koolipoiss, kes üürgab, et need tüdrukute mängud on kuradi tobedad. Tehase esimesel korrusel pole umbtänava poole ühtegi avaust. Pall põrkab vastu seina põks-põks. Nii lihtne - käed ette - siuhti Kaks maalrit saadeti avausteta seina lupjama. Ühel õhtupoolikul saa busid nad umbtänavale, kaasas redelid, harjad ja panged. Algul olid nad valgendanud tehase fassaadi, mis jääb avenüü poole, ja keskõue majade esikülgesid. Nad hoiatasid lihtsalt, et enne kui palli edasi män gida, tuleb oodata, kuni kõik on kuivanud. Ütleme homseni, väikse ke. Sel ajal ei kukkunud keegi happevanni. Ent tehasetöölised olid juba ametiühingu üleskutsel manifesteerinud, marssides linnas loosungite ga, mis nõudsid ohutuseeskirjade rakendamist ja õnnetuste vältimiseks hädatarvilike ettevaatusabinõude kasutuselevõttu. Tüdruk ütleb: Ahjaa. Onn. Gilles'il ei olnud kunagi onni, võlutud pelgupaika, peidikut vana puu oksaharul. Me elasime rahvarohkes linnaosas, vanemad üürisid korteri suure maja viiendal korrusel. Me ei mänginud Gilles'iga kunagi mujal kui umbteel ja naabertänavatel, või siis alleedel, pargis, kus murul käimine oli keelatud. Ugmar viis ühel päeval Gilles'i oma jalgratta pakiraamil karjääri juur de. Gilles võttis minult jälle palli. Ma tean muidugi, et see on niisama, naljaviluks, kuid olen kõigest hoolimata heitunud. Mu peas miski hüpleb ja takerdub. Põks-põks. Nii lihtne - käed ette - kirbukiri - siuhti. SAUMONT 3 Poisid, kas Gilles või mõni teine, annavad mulle palli alati tagasi. Nad ütlevad: Võta, ära nuta, pühid endal silmad peast. Siis tuleb kähku katsuda, väriseva sõrmega, kas silmad on veel alles. Tüdruk ütleb, pilguga lage puurides: Vastu vaidlemata lasin ma Gilles'il end nöögata, kiusata, palli ära võtta, nukkudele sinise pliiatsiga vuntse pähe joonis tada. Oma vennal Gilles'il lasin endaga kõike teha. Ugmaril on Gilles juba kaua aega lasknud endaga kõike teha. Gilles oli viieteistkümne-aastane. Ugmar oli suur ja ilus ja tugev. Ugmar oli ka hekümnene ja talle ei meeldinud tüdrukud. Pärast kooli läks Gilles õhtul Ugmarile tehaseväravasse vastu. Mina jäin umbtänavale üksi. Õhtusöögiajani. Sellesse tühja paika, mis oli mu kuningriik. Mees nihutab pööratavat lampi. Ring vaibal muudab kuju, suureneb. Mees nõuab: Noh, ja see onn? See oli kõigest tagasihoidlik varjualune, kus kiviraidurid vanasti oma tööriistu hoidsid, siis kui karjäär veel töötas. Lüües kokku lahtised lauad, vajutades kinni roostetanud pleki, oli Ugmar endale metsarüp- pe selle varjualuse meisterdanud. Sinna ette muretses ta tööplatsilt vana tumeroheliseks värvitud tualetiukse, millesse oli lõigatud süda mekujuline vaateava. Maha oli ta laotanud sõnajalad. Mees pärib rahulikult (see on vaevu küsimus): Käisite te selles onnis sageli? Põks-põks. Väike vibutus - suur vibutus - piinamine - üks kaks. Läbi südamekujulise ava paistsid vaid sõnajalad. Tüdruk ütleb, et hiljem, Gilles'i poetamise ajal, kõikidel nendel päe vadel haiglas, kuulis ta teda onnist rääkimas. Gilles kordas: Läheme sinuga kaljude juurde onni elama. Ugmar väitis, et kivide vahele on peidetud varandus. Gilles leidis, et see lastejutt. Mingit varandust ei 4 SAUMONT ole. Kividel on päike. Põks-põks. Mängitakse palli. Gilles võttis palli ja viskas selle Ugmarile, nad jooksevad ja hüplevad, teineteisele palli pildudes. Hei, mine. Häh, püüa. Üks karjub: Andke mu pall tagasi. Nad puhkevad naerma: Noh, tule ja võta. Väike vibutus - suur vibutus - siuhti - piinamine. Tüdruk jooksis. Lõpuks polnudki karjäär nii kaugel. Sellest hoolimata oli vaja julgust, et minna sellele mahajäetud maale, millest nüüdseks on saanud park korralikus aedlinnakus. Sel päeval läbis ta tolmuse ja kivise tühermaa. Sel päeval, nagu tavaliselt, ütleb tüdruk, andis Gilles talle palli ilma pikemalt palumata tagasi. Gilles seisis onni ees. Ta viskas palli liiga kõvasti. Tüdruk ei suutnud seda püüda. Pall põrkas vastu teel sõitva auto kapotti, juht pidurdas järsult. Ta tuli vihase näoga välja: Karjääris mängimine on keelatud. Gilles vaidles vastu: Me ei mängi. Autojuht (tema Ford Vedettä säras kogu oma uhkuses) küsis: Mida te siin jõlgu- te siis? Gilles ütles: Me uurime kive. Ugmar ei paotanud suud. Gilles ütles: Ja ka putukaid. Gilles ütles: Ning öösiti tähti. See oli insener, tehasest. Ta märkis, et karjäär kuulub tehasele. Kas te ei lugenud, mis sildi peäl kirjas on? Territooriumile sisenemine keela tud. Ta rääkis politseist. Karjäär on eraomandus ja seal viibimine kee latud. Onnis samuti. Gilles puhkes naerma. Ta ütles: Meie tegime selle onni korda. Ja veel: See ei tee kellelegi midagi, kui me seal natuke oleme. Kui sajab. Insener seletas vastu, et see pole lubatud ja kõik, pole mõtet vaiel da. Ta läks oma autosse tagasi ja lõi ukse kinni. Umbes samal ajal saavutasid tehasetöölised selle, mida nad olid SAUMONT 5 nõudnud. Komitee otsustas, et redelile lisatakse käsipuu ja happevanni kohale kinnitatakse kaitsevõre. Insener surus läbi projekti, mis kiideti ekspertkomisjoni poolt heaks. Tööd planeeriti augustiks, siis kui tseh hid on suletud. Kolmekümne esimesel mail, kell neli õhtul, kukkus Ugmar happevanni. Terve kvartal sai sellest väga kähku teada. Tüdruk ütleb, et ta ei ole midagi unustanud. Karjed, rahvamassi tunglemine tehaseväravas. Närvitsevad valvurid. Sireenide huilgamine. Mees diivani taga soovitab: Lõdvestuge. Pruunikashallile kardinale langeb rõdu kaunistavate lillede vari. Ge- raaniumid. Jasmiini pikad varred. Mees köhatab ja lausub: Jätkake. Hetkel kostab vaid kella vaikset tiksumist. Seejärel lausub mees, endisel kiretul toonil: Te rääkisite sellest, mis toimus järgmisel päeval pärast õnnetust. Te rääkisite, et Gilles tuli teie juurde umbtänavasse. Tüdruk lausub, et jah, tuli ja istus, selg vastu valget seina. Gilles korrutas: Me läksime tülli. Ma ei tahtnud enam, et Ugmar mind puu dutaks. Ja et tüdruk oli talle süütult vastu vaielnud: Tõelised sõbrad hoiavad teineteisel käest kinni. Põks-põks. Peatselt sai õnnetusest juba küllalt räägitud. Kodus hakka sid vanemad taas telekast oma järjekordset