Menschen in Bewegung. Migration Und Deportation Aus Dem Baltikum Zwischen 1850 Und 1950

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Menschen in Bewegung. Migration Und Deportation Aus Dem Baltikum Zwischen 1850 Und 1950 Menschen in Bewegung. Migration und Deportation aus dem Baltikum zwischen 1850 und 1950 Detlef Henning: Editorial ............................ ..... 7 Abhandlungen Indrek Kiverik (Moskau): Die Deutschbalten und die jungen Nationalbewegungen in den Ostseeprovinzen des Russischen Reiches 1885–1914/17 ................................ ..... 13 Hel¯ena Simkuvaˇ (R¯ıga): Deutschbaltische Emigration aus der Republik Lettland w¨ahrend der Zwischenkriegszeit (1918– 1939) .............................................. ....... 39 Kaido Laurits (Tallinn): Die deutschbaltische Minderheit in der Republik Estland von 1918 bis 1940 ....................... 71 Rasa P¯arpuce (R¯ıga): Die Verwaltung baltischer Kulturguter¨ in Posen (Poznań) w¨ahrend des Zweiten Weltkrieges ........... 116 J¯anis Riekstin,ˇs (R¯ıga): Die stalinistischen Deportationen in Lettland und die „Deutsche Aktion“ vom 5. und 6. Februar 1945 ............................................... ...... 166 Christian Pletzing (Lubeck):¨ Displaced Persons. Esten, Letten und Litauer im Lubeck¨ der Nachkriegszeit ................. 197 Liene Lauska (Axams): Lettische Fluchtlinge¨ in Deutschland nach 1944 und die Integration lettischer Exilschriftsteller: J¯anis Jaunsudrabin,ˇs und P¯eteris Ermanis¯ ........................ 220 Rezensionen Florian J. Anton, Staatlichkeit und Demokratisierung in Lett- land. Entwicklung – Stand – Perspektiven (Bjorn¨ Felder) .... 245 Auswahlbibliographien zur Geschichte des Kommunismus in Osteuropa. Bd. III: Estland, hrsg. v. Wiebke Jurgens¨ (David Feest) ............................................. ....... 247 Die baltischen Lande im Zeitalter der Reformation und Kon- fessionalisierung. Livland, Estland, Osel,¨ Ingermanland, Kur- land und Lettgallen. Stadt, Land und Konfession 1500–1721. Teil I, hrsg. v. Matthias Asche, Werner Buchholz u. Anton Schindling (Heinrich Wittram) ........................ .... 249 Die baltischen Staaten im Schnittpunkt der Entwicklungen. Vergangenheit und Gegenwart, hrsg. v. Carsten Goehrke u. Jurgen¨ v. Ungern-Sternberg (Bradley Woodworth) . 252 Baltisches Welterlebnis. Die kulturgeschichtliche Bedeutung von Alexander, Eduard und Hermann Graf Keyserling. Bei- tr¨age eines internationalen Symposiums in Tartu vom 19. bis 21. September 2003, hrsg. v. Michael Schwidtal u. Jaan Undusk unter Mitwirkung v. Liina Lukas (Michael Garleff) . 259 Madlen Benthin, Die Vertreibung der Deutschen aus Ostmit- teleuropa. Deutsche und tschechische Erinnerungskulturen im Vergleich (Ingo Eser) .............................. ..... 266 Jens Boysen, Preußische Armee und polnische Minderheit. Ro- yalistische Streitkr¨afte im Kontext der Nationalit¨atenfrage des 19. Jahrhunderts (1815–1914) (Julia Eichenberg) ........... 271 The Cambridge History of Russia. Vol. 3: The Twentieth Cen- tury, hrsg. v. Ronald Grigor Suny (Karsten Bruggemann)¨ .... 273 Europ¨aische Dimensionen deutschbaltischer Literatur, hrsg. v. Frank-Lothar Kroll (Michael Garleff) .................. ..... 278 Forschungen zur baltischen Geschichte, hrsg. v. Mati Laur u. Karsten Bruggemann.¨ Bd. 3 (2008) (Ulrike Plath) ........... 286 Helfer der Armen – Huter¨ der Offentlichkeit.¨ Guardians of the Poor – Custodians of the Public: Welfare History in Eastern Europe, hrsg. v. Sabine Hering u. Berteke Waaldijk (Rajah Scheepers) .......................................... ...... 290 Ulrike von Hirschhausen, Die Grenzen der Gemeinsamkeit. Deutsche, Letten, Russen und Juden in Riga 1860–1914 (Michael Garleff) ................................... ....... 293 Jurgen¨ Joachimsthaler, Philologie der Nachbarschaft: Erinne- rungskultur, Literatur und Wissenschaft zwischen Deutsch- land und Polen (Martin Kloker)¨ ........................... 301 Konfessionelle Identit¨at und Nationsbildung. Die griechisch- katholischen Kirchen in Ostmittel- und Sudosteuropa¨ im 19. und 20. Jahrhundert, hrsg. v. Hans-Christian Maner u. Norbert Spanneberger (Stephan Stach) ............................ .. 306 Mathias Mesenholler,¨ St¨andische Modernisierung. Der kurl¨an- dische Ritterschaftsadel 1760–1830 (Jorg¨ Hackmann) ........ 310 Kazimierz Moczarski, Gespr¨ache mit dem Henker. Das Leben des SS-Generals Jurgen¨ Stroop. Aufgezeichnet im Mokotów- Gef¨angnis in Warschau (Joachim Tauber) ................... 313 Nordosteuropa als Geschichtsregion. Beitr¨age des III. Interna- tionalen Symposiums zur deutschen Kultur und Geschichte im europ¨aischen Nordosten vom 20.–22. September 2001 in Tallinn (Estland), hrsg. v. Jorg¨ Hackmann u. Robert Schweit- zer (Andreas Lawaty) .................................. ... 318 Perceptions of Loss, Decline and Doom in the Baltic Sea – Untergangsvorstellungen im Ostseeraum, hrsg. v. Jan Hecker- Stampehl, Aino Bannwart, Dorte¨ Brekenfeld u. Ulrike Plath (David Feest) ....................................... ...... 327 The Reception of Medieval Europe in the Baltic Sea Region. Papers of the XIIth Visby Symposium held at Gotland Uni- versity, Visby, hrsg. v. Jorn¨ Steacker (Stefan Donecker) ...... 330 Sankt Petersburg. Schaupl¨atze einer Stadtgeschichte, hrsg. v. Karl Schlogel,¨ Frithjof Benjamin Schenk u. Markus Ackeret (Ralph Tuchtenhagen) .................................. ... 335 Siegfried Tornow, Was ist Osteuropa? Handbuch zur osteu- rop¨aischen Text- und Sozialgeschichte von der Sp¨atantike bis zum Nationalstaat (Ralph Tuchtenhagen) ................... 340 Die unbekannten Nachbarn. Minderheiten in Osteuropa, hrsg. v. Ruth Leiserowitz (Jurgen¨ Joachimsthaler) ................ 345 Alexander Watson, Enduring the Great War. Combat, Morale and Collapse in the German and British Armies, 1914–1918 (Julia Eichenberg) .................................... ..... 350 Jorg¨ Z¨agel (in Zusammenarbeit mit Reiner Steinweg), Vergan- genheitsdiskurse in der Ostseeregion. Bd. 1: Auseinanderset- zungen in den nordischen Staaten uber¨ Krieg, Volkermord,¨ Diktatur, Besatzung und Vertreibung; Jorg¨ Z¨agel (in Zusam- menarbeit mit Reiner Steinweg), Vergangenheitsdiskurse in der Ostseeregion. Bd. 2: Die Sicht auf Krieg, Diktatur, Volker-¨ mord, Besatzung und Vertreibung in Russland, Polen und den baltischen Staaten (Jan Hecker-Stampehl) ............... .... 354 Zwischeneuropa – Mitteleuropa. Sprache und Literatur in in- terkultureller Konstellation. Akten des Grundungskongresses¨ des Mitteleurop¨aischen Germanistenverbandes, hrsg. i.A. des Mitteleurop¨aischen Germanistenverbandes v. Walter Schmitz in Verbindung mit Jurgen¨ Joachimsthaler (Martin Kloker)¨ ... 357 Rafał Żytyniec, Zwischen Verlust und Wiedergeburt. Ostpreu- ßen als Erinnerungslandschaft der deutschen und polnischen Literatur nach 1945 (Joachim Tauber) ...................... 364 Die Autoren der Abhandlungen ........................... 367 Editorial Im Zusammenhang mit dem Ausbruch des Zweiten Weltkrieges vor 70 Jahren gedachte man im Jahre 2009 auch der Umsiedlung von etwa 66 000 Deutschen aus den Republiken Estland und Lettland im Sp¨atherbst 1939. Und im Jahre 2011 werden 70 Jahre seit der so genannten „Nachumsiedlung“ von 1941 vergangen sein, bei der die zun¨achst zuruckgebliebenen¨ Deutschen, aber auch einige tau- send Esten und Letten ihre inzwischen sowjetisierte Heimat ver- ließen. Die Umsiedlung von Oktober bis Dezember 1939 war die erste Bevolkerungsverschiebung,¨ die aus der Teilung Osteuropas in den Geheimen Zusatzprotokollen des Hitler-Stalin-Paktes (23. Au- gust 1939) und des Deutsch-Sowjetischen Grenz- und Freundschafts- vertrages (28. September 1939) folgte. Sie fand allerdings, in scharfem Kontrast zu sp¨ateren erzwungenen Migrationen oder gar ethnisch bedingten Massenmorden w¨ahrend des Zweiten Weltkrieges, noch uberwiegend¨ freiwillig und geordnet per Schiff aus Tallinn und Riga statt – wenn auch nicht ohne den psychologischen Druck der histo- rischen Situation kurz nach Ausbruch des Zweiten Weltkrieges. Dies galt in besonderem Maße auch fur¨ die Nachumsiedlung von Januar bis M¨arz 1941, als die baltischen Staaten bereits die ersten Folgen der Stalinisierung ihrer L¨ander und die Bevolkerung¨ eine unmittel- bare Gefahr fur¨ Leib und Leben spurten.¨ Beide Umsiedlungsaktionen sind daher pr¨agnant mit der paradoxen Formel „Diktierte Option“ charakterisiert worden.1 Die Umsiedlung wurde sp¨ater auch weniger treffend als „das letzte Kapitel baltisch-deutscher Geschichte“ bezeichnet,2 denn die Bezie- hungsgeschichte zwischen Deutschbalten und Esten und Letten hatte unter anderen Vorzeichen noch ein Nachspiel w¨ahrend der deutschen Besatzungszeit in den baltischen „Generalbezirken“ (1941–1944), als einige Deutschbalten, mit den Menschen, Sprachen und Orten ver- traut, als Angehorige¨ der Wehrmacht, der SS-Verb¨ande oder der deut- schen Zivilverwaltung noch einmal „deutsche Arbeit“3 in ihrer alten Heimat leisteten. 1 Diktierte Option. Die Umsiedlung der Deutsch-Balten aus Estland und Lettland 1939– 1941. Eine Dokumentation, zusammengest. u. eingel. v. Dietrich A. Loeber. Neumunster¨ 1972. 2 Jurgen¨ v. Hehn, Die Umsiedlung der baltischen Deutschen – der letzte Kapitel baltisch- deutscher Geschichte. 2. Aufl., Marburg a.d.L. 1984 (Marburger Ostforschungen. 40). 3 So der Titel eines „T¨atigkeitsberichtes“: Wolfgang Wachtsmuth, Von deutscher Arbeit in Lettland 1918–1934. Ein T¨atigkeitsbericht. 3 Bde., Koln¨ 1951–1953; zu Deutschbalten im 8 Editorial So sehr sich die Umsiedlung als einschneidendes Erlebnis in die Erinnerung der beteiligten Zeitgenossen einbrannte und sp¨ater als „Auszug aus der Heimat“4 zusammen mit der mittelalterlichen „Auf- segelung“5 des alten Livland Eingang in die Konstruktion einer sinn- f¨alligen Geschichtskontinuit¨at
Recommended publications
  • List of Prime Ministers of Estonia
    SNo Name Took office Left office Political party 1 Konstantin Päts 24-02 1918 26-11 1918 Rural League 2 Konstantin Päts 26-11 1918 08-05 1919 Rural League 3 Otto August Strandman 08-05 1919 18-11 1919 Estonian Labour Party 4 Jaan Tõnisson 18-11 1919 28-07 1920 Estonian People's Party 5 Ado Birk 28-07 1920 30-07 1920 Estonian People's Party 6 Jaan Tõnisson 30-07 1920 26-10 1920 Estonian People's Party 7 Ants Piip 26-10 1920 25-01 1921 Estonian Labour Party 8 Konstantin Päts 25-01 1921 21-11 1922 Farmers' Assemblies 9 Juhan Kukk 21-11 1922 02-08 1923 Estonian Labour Party 10 Konstantin Päts 02-08 1923 26-03 1924 Farmers' Assemblies 11 Friedrich Karl Akel 26-03 1924 16-12 1924 Christian People's Party 12 Jüri Jaakson 16-12 1924 15-12 1925 Estonian People's Party 13 Jaan Teemant 15-12 1925 23-07 1926 Farmers' Assemblies 14 Jaan Teemant 23-07 1926 04-03 1927 Farmers' Assemblies 15 Jaan Teemant 04-03 1927 09-12 1927 Farmers' Assemblies 16 Jaan Tõnisson 09-12 1927 04-121928 Estonian People's Party 17 August Rei 04-121928 09-07 1929 Estonian Socialist Workers' Party 18 Otto August Strandman 09-07 1929 12-02 1931 Estonian Labour Party 19 Konstantin Päts 12-02 1931 19-02 1932 Farmers' Assemblies 20 Jaan Teemant 19-02 1932 19-07 1932 Farmers' Assemblies 21 Karl August Einbund 19-07 1932 01-11 1932 Union of Settlers and Smallholders 22 Konstantin Päts 01-11 1932 18-05 1933 Union of Settlers and Smallholders 23 Jaan Tõnisson 18-05 1933 21-10 1933 National Centre Party 24 Konstantin Päts 21-10 1933 24-01 1934 Non-party 25 Konstantin Päts 24-01 1934
    [Show full text]
  • Tallinna Teadlaste Maja 2013
    TALLINNA TEADLASTE MAJA 48. tegevusaasta Juuni 2013 Maailmas tähistatakse 1950. aastast Rahvusvahelise Demokraatliku Naiste Föderatsiooni otsusega igal aastal 1.juunil LASTEKAITSEPÄEVA, lootuses, et see aitab teravdada tähelepanu vajadusele parandada laste tervishoidu, haridust, elutingimusi ning loob nendele rohkem hellust, hoolivust, armastust... * * * 1. Teisipäeval, 4. juunil kell 7 hommikul on meil suurepärane võimalus osa saada Eesti lipu päeva tähistamisest Toompeal lipuheiskamise pidulikul kombetalitusel. Olete oodatud! 2. Kolmapäeval, 5. juunil kell 17.15 meenutame „Strixis” (Rävala pst 10 kohvikus) meie Maja endist liiget, tunnustatud ja tuntud looduskaitsetegelast Jaan Eilartit (24.06.1933 – 18.05.2006); hindame tema panust eesti teaduses ja kultuuris, laiemalt kogu Euroopa kultuuris. Tulge koos sõpradega! Kõik meenutuskillud väga oodatud! Baarist saab osta suupoolist enne meenutusõhtu algust. * * * Esmaspäevast, 10. juunist on kohvik „Strix” avatud ainult kella viieni pärastlõunal. * * * 3. Esmaspäeval, 10. juunil kell 17 peame Teadlaste Maja nõukogu ja revisjonikomisjoni koosoleku nõukogu esimehe Sulev Mäeltsemehe juures . Kohtume kell 16.55 fuajees Akadeemia tee 3). Päevakorra kavas: maikuus tehtu hindamine, mõned üldistused Maja esimese poolaasta tööst, septembrikuu töökava kavandamine, uute liikmete vastuvõtmine, kohalalgatatud küsimused. See ongi kutse! 4. Laupäeval, 15. juunil oleme oodatud Koeru valda seminarile „Puhmu küla ja tuntud isikud” ; korraldajaid on ka meie koostööpartner Konstantin Pätsi Muuseum, seetõttu
    [Show full text]
  • Uku Masingu Ekstaas Ja Meeleheide Võrdluses GM Hopkinsi Ja TS Elieti
    vikeitaar 10/2002 Uku Masingu ekstaas ja meeleheide võrdluses G. M. Hopkinsi ja T. S. Elieti usulise nägemusega (V B. Leitch). Meie vestlus Vincent В. Leitchiga eesti luulest ja Ants Orasest. Anatol Lieveni mõtisklus Läänemaailma lõhe­ nemisest. Lõpeb käsitlus grafiast Eestis. Bukett prantsuse novelle ja Mehis Heinsaare "Mälestused elust". Jürgen Rooste ja Lauri Sommer! luulet. Kriitiku pilgu all on Runneli, Juske, Jaan Pühvli, Ilmar Vene, Kafka ja Sartre'i raamatud. Toomas Altnurme pildid. • Eesti Kirjanike Liidu ajakiri. Ilmub alates 1986. a.. juulist. 16. aastakäik. Oktoober, 2002. Nr. 10. SISUKORD Bertolt Barecht Koik muutub 1 INTERVJUU Eesti luule ja poeetika tagasivaates. Annie Saumont Pall vastu seina 2 Vestlus Vincent B. Leitcbiga 90 Georges-Olivier Chäteaureynaud Surnuteriiki 11 Anna Gavalda Epiloog 19 Anatol Lieven Läänemaailma lõpp? 103 Jürgen Rooste Luulet 36 Mehis Heinsaar VAATENURK Mälestusi elust. 1926 51 Jürgen Rocste Tondid on sees 114 Lauri Sommer Luulet 58 Ber к Vaher Kaksipidi raamat 115 Marek Tamm Alina Kurvitz Toomas Altnurme Parerga ja paralipotnena 118 aboriginaalne kõikjal 64 Eduard Parhomenko Lugude jutustamisest 122 Rainer Vilumaa Grafiti Eestis: Tallinn Kairit Kaur Ei mingisugust lootust ja Tartu H 66 enam? 124 Vincent В. Leitch Usuline nägemus Erkki Luuk Iivelduse vastu 125 moodsas luules: Uku Masing võrdluses Hopkinsi ja Eliotiga 77 FOORUM 127 Kujundus: Jüri Kaarma © "Vikerkaar", 2002. Esi- ja tagakaanel: TOOMAS ALTNURME. Näitus "Aquarius Sun". Akrüül, lõuend. Noksapeongi metroojaam, Soul, Lõuna-Korea. 2001. Fragmendid maalidest. Michael McDowelli foto. BERTOLT BRECHT Koik muutub Saksa keelest tõlkinud Märt Väljataga Koik muutub. Uue alguse Võid ka viimse hingetõmbega teha. Kuid mis on toimunud, on toimunud. Ja vett, Mille valasid veini, ei saa Enam kurnata sealt välja.
    [Show full text]
  • MARIA GROENEVELD of the State and the Role Society Relationship Policy Making Process in the Foreign
    DISSERTATIONES RERUM MARIA GROENEVELD POLITICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 The role of the state and society relationship in the foreign policy making process in the foreign of the state and society relationship The role MARIA GROENEVELD The role of the state and society relationship in the foreign policy making process Tartu 2012 ISSN 1736–4205 ISBN 978–9949–32–174–2 DISSERTATIONES RERUM POLITICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 DISSERTATIONES RERUM POLITICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 7 MARIA GROENEVELD The role of the state and society relationship in the foreign policy making process Institute of Government and Politics, Faculty of Social Sciences and Education, University of Tartu, Estonia Dissertation was accepted for the commencement of the degree of Doctor of Philosophy (in Political Science) on 1 November 2012 by the Council of the Faculty of Social Sciences and Education, University of Tartu. Supervisors: Prof. Andres Kasekamp, University of Tartu, Estonia Dr. Alexander Astrov, Central European University, Hungary Opponent: Prof. Hiski Haukkala, University of Tampere, Finland Commencement: 3 December 2012 Publication of this thesis is granted by the Institute of Government and Politics, University of Tartu and by the Doctoral School of Behavioural, Social and Health Sciences created under the auspices of the European Union Social Fund. ISSN 1736–4205 ISBN 978–9949–32–174–2 (print) ISBN 978–9949–32–175–9 (pdf) Copyright: Maria Groeneveld, 2012 University of Tartu Press www.tyk.ee Order No 559 TABLE OF CONTENTS ACKNOWLEDGEMENTS .......................................................................... 8 INTRODUCTION .......................................................................................... 9 CHAPTER 1. STATE AND SOCIETY RELATIONSHIP IN CONSTRUCTIVISM ............................................................................... 16 1.1. Rationalist approaches of International Relations ............................. 16 1.2. Constructivist approach of International Relations ..........................
    [Show full text]
  • Estonia Today the Jewish Community in Estonia
    Fact Sheet June 2009 Estonia Today The Jewish Community in Estonia A SHORT HISTORICAL OVERVIEW individuals — whether they were the representatives of a foreign power or Estonian citizens — who committed There are, in historical archives, records of individual Jews crimes against humanity and carried out mass repressions being in Estonia as early as the 14th century. But the on Estonian territory. The Estonian Government continues permanent Jewish settlement of Estonia did not begin until to do everything possible to expose these crimes. “It is the 19th century, when they were granted the right to enter most regrettable that in collaboration with the occupation the region by a statute of Russian Tsar Alexander II in authorities, some Estonian citizens participated in such 1865. Jews with higher education, or who were skilled crimes committed against humanity. There is no artisans or successful merchants, were allowed to settle in justification for the participation of anyone in these Estonia and other parts of the Russian Empire. Jewish shameful and morally condemnable acts. It is not cultural associations were established, as were, of course, important what motivated these people to act in this way. Jewish congregations and houses of worship. The largest Even if they have not directly shed the blood of anyone, synagogues were built in Tallinn in 1883 and Tartu in they are nevertheless morally responsible,” said Estonian 1901. Both of these were eventually destroyed in World Prime Minister Andrus Ansip on 26 January 2006, War II during the Soviet bombing raids of March 1944. In International Holocaust Memorial Day. 1913, there were 5 000 Jews living in Estonia, of whom 2 000 lived in Tartu and 1 100 in Tallinn.
    [Show full text]
  • Nord M Etrik
    en seura seura en │NORD │METRIK │ │News │ │ ikan tutkimuks ikan Norræna bragfræðifélagið bragfræðifélagið Norræna Metriske meddelelser, no. 3, Desember 2019 n metri n Nordic Society for Metrical Studies Metrical for Society Nordic Nordisk selskap for metriske studier metriske for selskap Nordisk studier metriske for selskab Nordisk Nordiskt sällskap för metriska studier metriska för sällskap Nordiskt FEATURES ismaine Pohjo Estonian Sonnet: An Overview ..................................... 1 Rebekka Lotman Poetic Principles on a Hierarchy of Scope: Isolated Metrical Entanglement ..................................... 9 Frog In Memory of Vigdis Ystad (1942–2019) ...................... 21 Stine Brenna Taugbøl Stev Seminar .................................................................. 22 Jacqueline Ekgren CALL FOR PAPERS Frontiers in Comparative Metrics IV: An International Conference ...................................................................... 23 Metriske meddelelser – Metrical Announcements ..... 24 │NORD│METRIK│ 0 NORDMETRIK News er et nyhetsbrev utgitt av NordMetrik, Nordisk selskap for metriske studier. NordMetrik er et tverrfaglig internasjonalt nettverk som samler litterater, lingvister, psykologer, oversettere, musikkvitere og andre som beskjeftiger seg med poesiens rytmiske og prosodiske forhold. Selskapet ble stiftet i Göteborg i 1986 under navnet Centrum för Metriska Studier (CMS). I 2006 ble forskernettverket omdøpt til Nordisk selskap for metriske studier / Nordic Society for Metrical Studies. I dag har nettverket
    [Show full text]
  • Jaan Teemant (1872-1941?) Prof. Peeter Järvelaid Eessõna Asemel
    Jaan Teemant (1872-1941?) prof. Peeter Järvelaid Eessõna asemel. Eesti Vabariigi Ajutise Valituse otsusel, kohtuministri käsul nimetati Eesti Vabariigi prokuröriks 11. novembrist 1918 a. vannutatud advokaat Jaan Teemant.[1][1] See on ajalooline päev Eesti Prokuratuurile, sest nimetatud kuupäeva loeb prokuratuur oma sünnikuupäevaks. Eesti Prokuratuur saab 2009.a. novembris tähistada oma ametkonna 91. aastapäeva. Jaan Teemanti teeneid Eesti prokuratuuri rajajana ja aatelise riigimehena on raske üle hinnata. Olgugi, et tulevane mitmekordne riigivanem oli prokuratuuri tippjuht napilt viis kuud[2][2], sest valituna Eesti Asutava Kogu liikmeks tuli tal asuda täitma uusi ülesandeid, jääb tema tegevus prokuratuuri algaegadel igavesti selle institutsiooni ajalukku. Jaan Teemantilt ei saa keegi ära võtta tema kohta ajaloos Eesti vabariigi esimese prokurörina. Ajaloo jaoks on ka teada Jaan Teemanti enda suhtumine prokuratuuri. Asutava Kogu protokollidest 21. maist 1919.a. võime lugeda, et võttes sõna kogenud juristina „Põllu- ja metsatööliste teenistuslepingute pikendamise seaduse” esimesel lugemisel heitsid vasakpoolsed saadikud Jaan Teemantile ette, et ta esinevat mitte poliitikuna vaid ikka veel „prokurörina”. Selle etteheite peale J.Teemant vastas oma oponentidele, et ta esineb Estonia teatri saalis rahvasaadikuna, aga..kui ma ka enne prokuröör olen olnud, siis võin ma uhke olla. Et ma Eesti Vabariigi prokuröör olin ”.[3][3] Jaan Teemanti biograafias on seoses prokuratuuriga ka üks traagilisem külg, sest 1940/41.aastal oli uute võimude poolt tema poliitilise süüdistuse kõige olulisemaks asjaoluks just ta tegevus, mis seotud tema ülesannetega, mida ta täitis kui Eesti Vabariigi prokurör. Eesti Vabariigi sünniloos ja riigi kujunemise aastatel tuli Jaan Teemantil täita oma elu jooksul mitmeid olulisi rolle. Jaan Teemant täitis temale saatuse poolt ettenähtud ülesandeid kohusetunde- ja huviga, kuid jäädes alati lihast ja luust inimeseks, kellele polnud võõrad ei väiksemad või suuremad inimlikud nõrkused ja jäädes alati kaasaegsete jaoks eredaks isiksuseks.
    [Show full text]
  • Tuna 59 Sisu.Indb
    SISUKORD 2/2013 Sisukord E S S E E Märt Läänemets: „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia 2 KÄSITLUSED Peeter Espak: Sumeri vabastaja kuningas Utu-hegal, jumaliku õigluse taastaja 7 Lea Kõiv: „Uue vagaduse” otsinguil. Andreas Sandhagen ja ortodoksne luterlus Tallinnas. 16 Piret Lotman: Heinrich Stahli maine pärand ehk isa võlad 44 Toomas Karjahärm: Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine 57 Anu Raudsepp, Karin Hiiemaa: Vaenlase kuvandi loomine 1920.–1930. aastate NSV Liidu eestikeelses õppekirjanduses 84 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Tiit Noormets: Eesti Ingerimaa 96 Anne Valmas: Eesti NSV TA Teadusliku Raamatukogu erihoiu osakonna arhiivkogu tegevusest 1974–1989 105 Eesti Filmiarhiiv: Jaanipäev ja Eesti suvi 114 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Jaak Sõggel: Teated Halliste kihelkonnast 121 Vello Paatsi: Järelmõtteid: kultuurinähtuste ja asjade tungimine eesti talurahva ellu 19. sajandil 127 ARVUSTUSED Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses 131 VARIA Peep Pillak: Eesti Muinsuskaitse Seltsi 25. aastapäev 139 Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, Randar Tasmuth: Toimus religiooni ajaloole pühendatud teaduskonverents 142 Andres Adamson: Veel veidi „bojaar” Vassili Rosladinist 144 Filip Laurits: Hillar Lehari – fenomenaalse mäluga mees või hoopis mütomaan? 147 Summary 157 Tuna 2/2013 1 E S S E E „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia Märt Läänemets ui toimib suur kulg, siis täidavad taeva all kõik oma kohust. Valitakse välja vää- rikad ja võimekad, jutt on usaldav, läbisaamine sõbralik. Inimesed ei pea lähe- „K daseks ainult enda lähedasi ega lasteks ainult enda lapsi. Vanade eest kantakse hoolt; terved ja tugevad leiavad rakendust; noored kasvatatakse üles; leski, orbe, üksikuid ja haigeid peetakse ülal.
    [Show full text]
  • German Occupation of Estonia During World War II from Wikipedia, the Free Encyclopedia
    Create account Log in Article Talk Read Edit View history German occupation of Estonia during World War II From Wikipedia, the free encyclopedia Main article: Estonia in World War II Navigation After Nazi Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941, Army Group North reached Estonia in July. Initially the Germans were perceived Main page by most Estonians as liberators from the USSR and its repressions, having arrived only a week after the first mass deportations from the Contents Baltics. Although hopes were raised for the restoration of the country's independence, it was soon realized that they were but another occupying Featured content power. The Germans pillaged the country for the war effort and unleashed the Holocaust. For the duration of the occupation, Estonia was Current events incorporated into the German province of Ostland. Random article Donate to Wikipedia Contents 1 Occupation Interaction 2 Political resistance 3 Estonians in German military units Help 4 German administrators About Wikipedia 4.1 Generalkommissar Community portal 4.2 S.S. und Polizeiführer Recent changes 4.3 Lagerkommandant Contact page 5 Collaboration 5.1 Estonian Self-Administration Toolbox 5.1.1 Directors 5.2 Holocaust What links here 5.3 Estonian military units' involvement in crimes against humanity Related changes 6 Controversies Upload file 7 See also Special pages 8 References Permanent link 9 External links Page information Data item Cite this page Occupation [edit] Nazi Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941. On the same day, Finland was attacked Print/export by the Soviet Union and three days later, on June 25, Finland declared herself to once again be in a Create a book state of war with the USSR, starting the Continuation War.
    [Show full text]
  • German Occupation of Estonia During World War II from Wikipedia, the Free Encyclopedia (Redirected from Occupation of Estonia by Nazi Germany)
    Create account Log in Article Talk Read Edit View history German occupation of Estonia during World War II From Wikipedia, the free encyclopedia (Redirected from Occupation of Estonia by Nazi Germany) Navigation Main article: Estonia in World War II Main page After Nazi Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941, Army Group North reached Estonia in July. Initially the Germans were perceived Contents by most Estonians as liberators from the USSR and its repressions, having arrived only a week after the first mass deportations from the Featured content Baltics. Although hopes were raised for the restoration of the country's independence, it was soon realized that they were but another occupying Current events power. The Germans pillaged the country for the war effort and unleashed the Holocaust. For the duration of the occupation, Estonia was Random article incorporated into the German province of Ostland. Donate to Wikipedia Contents 1 Occupation Interaction 2 Political resistance Help 3 Estonians in German military units About Wikipedia 4 German administrators Community portal 4.1 Generalkommissar Recent changes 4.2 S.S. und Polizeiführer Contact Wikipedia 4.3 Lagerkommandant 5 Collaboration 5.1 Estonian Self-Administration Toolbox 5.1.1 Directors What links here 5.2 Holocaust Related changes 5.3 Estonian military units' involvement in crimes against humanity Upload file 6 Controversies Special pages 7 See also Permanent link 8 References Page information 9 External links Data item Cite this page Occupation [edit] Nazi Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941. On the same day, Finland was attacked Print/export by the Soviet Union and three days later, on June 25, Finland declared herself to once again be in a Create a book state of war with the USSR, starting the Continuation War.
    [Show full text]
  • III RIIGIKOGU I
    III RIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr. 1. 1926. a. III Riigikogu koosolek 22. juunil 1926. a. Vene rahva ühendatud Riigikogu kell 12. rühm: Vassili Grigorjev, MihailKurtschinsky, Peeter Baranin. Kokku on tulnud järgmised III Riigikogu Saksa-Balti erakonna nimekirjade liikmed: järgi: Verner Hasselblatt. Eesti sotsialistliku tööliste partei Üleriikliku majaomanikkude selt­ Riigikogu rühm: Karl Ast, Bernhard Ell­ side liidu ja teiste eraomanduse pool­ man, Hendrik Elisson, Karl Freiberg, Oskar dajate nimekirjade järgi: Johannes Mürk, Gustavson, Leopold Johanson, Erich Jonas, Johan Sepp. Aleksander Jõeäär, Johannes Klesment, Alek­ sander Kärner, Mihkel Martna, Aleksander Puuduvad järgmised III Riigikogu liikmed: Oinas, Alma Ostra-Oinas, Anton Palvadre, Põllumeeste kogude Riigikogu rühmast: Jaan Puskar, August Rei, Aksel Rüütli, Peeter Jaan Hünerson. Schütz, Nikita Semjonov, Jaan Tiks, Jaan Tööerakonna Riigikogu rühmast: Theodor Väin, Jüri Voiman, Karl Virma, August Vomm. Pool. Põllumeeste kogude Riigikogu rühm: Eesti tööliste partei Riigikogu rühmast: Hans Ainson, Karl Einbund, Johan Holberg, Paul Abramson, Eduard Pesur. Ado Johanson, Peeter Järve, August Jürman, Aleksander Kaal, August Kohver, Mats Laar- Saksa-Balti erakonna nimekirjade järgi: man, Johan Laidoner, Georg Ottas, Otto Eduard Krüger. Pärlin, Konstantin Päts, Hans Rebane, Jaan Soots, Karl Tamm, Jaan Teemant, Jaan Teet­ Valitsuse looshis: Riigivanem J. Teemant, sov, Kustas Tonkman, Aleksander-Rudolf siseminister K. Einbund, välisminister A. Toomel, Villem Vessart, Richard Vreeman. Piip, sõjaminister J. Soots, haridusminister J. Lattik, põllutööminister H. Laretei, töö- Asunikkude, riigirentnikkude ja hoolekandeminister Chr. Kaarna, teedemi­ väikepõllupidajate koonduse Riigikogu nister O. Amberg, kohtuminister T. Kalbus, rühm: Johannes Fuks, Heinrich Kiiver, kaubandus-tööstusminister E. Veberman, rii­ Oskar Köster, Heinrich Laretei, August Laur, gisekretär K. Terras. Johannes Lehtman, Jakob Loosalu, Villem Välisesitajate looshis: Soome saadik dr.
    [Show full text]
  • Appendix 1: Language and Literature
    Appendix 1 of Regulation No 2 of the Government of the Republic of 6 January 2011 National Curriculum for Upper Secondary Schools Last amendment 29 August 2014 Subject Field: Language and literature 1. General principles 1.1. Language and literature competence The objective of studying the subjects of the language and literature field in upper secondary school is to develop students’ language and literature competence, which means the ability to see language and literature as the foundation of national and personal identity and as an art form, and to understand and appreciate national and global cultural heritage. Language and literature competence also covers the skills to use language in different communication situation to achieve one’s goals, taking into account the communication standards and language use conventions. Language and literature competence means the ability to comprehend and create, analyse and critically assess various texts. Teaching language and literature is aimed at the upper secondary school graduate having developed the capability to: 1) express themselves clearly, purposefully and in accordance with the norms of the general literary standard both in oral and written communication; 2) deliberate based on the texts read, seen or heard in a relevant and well-grounded manner; 3) know the principles of text composition and compile texts of different types based on informative and literary texts as well as other sources by judging them critically; 4) judge media and other public texts critically and can identify influencing
    [Show full text]