Keel Ja Kirjandus
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Keel ja Kirjandus Oskussõnastikud 1996-2000 Uku Masingu retseptsioonist Riike eestindamisest Hainsalu ahelromaan Oluline kultuuriraamat Oleviste raamatukogu 450 Valdek Pall 75 SISUKORD KÜLLIKI VULF. Eesti kirjanduskriitika kõnelused Uku Masinguga. Monoloog või dialoog? 385 ARVI TAVAST. Eesti oskussõnastikud 1996-2000 401 ELO ROHULT. Perspektiivi muutumisest tõlgetes 415 PART LIAS. Kuidas sünnib pealkiri? 431 ANU HAAK. Kiriusutelu Valdek Palliga 435 VÄITEID JA VASTUVÄITEID ANTS VIIRES. Autorinime probleemist 437 TIINA KALA. Ajalooliste isikunimede õiged (?) ja va led (?) vormid KOLLEEGIUM: 437 Mati Erelt, Tiit Hennoste, RAAMATUID Rutt Hinrikus, Arvo Krikmann, Hasso Krull, ELE SÜVALEP. Ahel ja tee 440 Valter Lang, Helle Metslang, Karl Pajusalu, ART LEETE. Oluline j a veel olulisem 443 Peeter Päll, Raimo Raag, ANNA VERSCHIK. Võõras murre, tuttav valu 445 Rein Raud, Kristiina Ross, MARJA KALLASMAA. Nimeteaduse valikbibliograa- Jüri Talvet, Ülo Tedre, fia on ilmunud 448 Peeter Torop, Jaan Undusk, Ulo Valk, Mart Velsker, RINGVAADE Tiit-Rein Viitso, Ülle Viks, Haldur Õim. PIRET KRUUSPERE. Maailma mõrkjal näitelaval. Ilmar Külvet 21. XI1920-27. IV 2002 449 TOIMETUS: EEVI ROSS. F. J. Wiedemanni keeleauhind Valdek Pallile 450 Mart Meri PIRET LOTMAN. 450 aastat Oleviste raamatukogu 451 (peatoimetaja), Tiina Hallik SUMMARIA 456 (tegevtoimetaja), Väino Klaus (keeleteaduse osakonna toimetaja), Heldur Niit (kirjandusajaloo ja rahva luule osakonna toimetaja), Piret Viires (kirjandusteooria ja -kriitika osakonna toimetaja), Reet Sepp (tehniline toimetaja). Toimetuse aadress: Roosikrantsi 6,10119 Tallinn. Telefonid 6449 228, 6449 126. Faks 6441 800. E-post [email protected] Kaanel: Aleksander Uurits. Illustratsioon C. Recha luule teosele "Näkineitsi ehk mil teel tulnud, selsamal ka läinud" Trükkida antud 6. VI2002. (1912). Trükiarv 1100. Trükikoda Printall. Ajakiri kuulub MLA (Modern Language Association of America) Tatari 64,10134Tallinn. andmebaasi ja Alalise Rahvusvahelise Lingvistide Komitee valikbibliograafiasse Linguistic Bibliography. Praakeksemplari vahetab ümber trükikoja müügiosakond Ajakiri ilmub Eesti riigi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. Tatari 64 (tel 6698 463). © Keel ja Kirjandus ® Perioodika AS Keel ja Kirjandus 6/2002 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI XLV AASTAKÄIK EESTI KIRJANDUSKRIITIKA KÕNELUSED UKU MASINGUGA. MONOLOOG VÕI DIALOOG? KÜLLIKI VULF ku Masingu suhtes on eesti kirjanduskriitikas esitatud üksteisele üs Unagi vastukäivaid seisukohti, kord imetlevaid, kord üleolevaid hinnan guid, või siis hoopis oma arvamus ütlemata jäetud. Temast kõneldakse kui ühest eripärasemast autorist eesti kirjanduses, rõhutatakse tema suurt eru ditsiooni, tundeerksust ja nõudlikku eetikat. Hando Runnel on esile tõstnud Uku Masingu kui luuletaja nõtket laululist värssi ja pihtimuslikku stiili: "See on ikka tõsimeelne luule: kas palve, pihtimus, pilge või loits, kus leiduv pehmus pole huumor, vaid palvelik pehmus ja tõsidus."1 Aga just seepärast on Karl Muru pidanud Masingut arbujate hulgas erandlikuks. Tema meelest eristus Masing teistest arbujatest eksootilise ja kirgliku palvetajana, kelle palvete "sõnastusliku kuju otsimine sageli ummistus väljendushämarusse".2 Esikkogu "Neemed Vihmade lahte" ilmumisest saati on räägitud ka Masin gu müstilisest ja raskesti mõistetavast geeniusest: "Raske on jälgida Masin gu ekstaatilisi, hardunud mõttestikke ja pildistikke, milles ajuti tõesti tun dub olevat müstika sügavust ja hõõgust, kuigi veelgi sagedamini neis kaldud nägema eeskätt mõttekujutuse ohjendamatust."3 Ja luulekogu "Udu Toonela jõelt" kohta arvab Hellar Grabbi: "Paljud luuletused on tõenäoliselt kirja pan dud voolavalt, nii nagu mõte jookseb ja keelevaist juhib. Ka see kogu vajab pikaldast, järelemõtlikku lugemist, hoomamaks Masingu poolt öeldut."4 Just- i H. Runnel, Uku Masing. - Noorus 1988, nr 1, lk 16-17. 2 K. M u r u, Ülevaatlikult eesti lüürikast 1934-1940. - Looming 1974, nr 6, lk 1033. 3 A. O r a s, Eesti luule 1935. aastal. - Eesti Kirjandus 1936, nr 4, lk 173. 4 H. Grabbi, Uku Masing. Piiridele pyydes. Rooma, 1974. Uku Masing. Udu Toonela 25 Keel ja Kirjandus nr 6. 2002 385 kui vastuseks kahele viimasele hinnangule on Hasso Krull mullu iseloomus tanud Uku Masingu loojapalet järgmiselt: "...riskantseid figuure ja kombi natsioone ei loo ta mitte selleks, et "katsetada", vaid selleks, et pikendada ja nüansseerida oma ekstaatilist inspiratsiooni. Lugejalt oodatakse siin just sa masugust suhet, ekstaatilist ja inspireeritud kaasaelamist, täielikku imen- dumist Masingu luule maagiasse. Tekst kui vahend tuleb unustada."5 Ma singule kui loojale on tunnuslikuna nimetatud veel tema eraklust, iseenese ga olemist, "enese täiustumise läbi Jumalani pürgimist".6 Selliselt iseloo mustab Peeter Künstler raamatut "Mälestusi taimedest": "See botaanika- lembene tekst on tegelikult filosoofilise kallakuga enesevaatlus, ühtaegu sii ras ja kalkuleeriv. Siin on Masing omaette, oma privaatsuses kindel, inimli ku tähelepanu eest turvatud."7 Kriitika on näinud Masingus ka pessimisti, tundnud tema üksildustunde pärast lausa hirmu: "Masingu luuletused on sügava resignatsiooni mõlgutused, palveraamat Jumalale, kes mitte ei heida armu palvetajale."8 Märt Väljataga on esseistist Masingut tema kirglikkuse ja täiuslikkusele püüdlemise pärast pi danud veidrikuks: "Kui aga Masingut võtta ennekõike luuletajana ja mitte arutlejana, siis ei pruugi muidugi lasta end tema märatsemisest üleliia häiri da: see hakkab paistma lihtsalt ühe idiosünkraatilise veidrusena, mida suur tel luuletajatel on ikka ette tulnud."9 Masingu luule sugestiivse stiili pärast on luuletajat sageli ka prohvetiks nimetatud: "Oma teises luuletuskogus - veel kord meenutades valge laeva teemat - autoril jääb üle ainult konstateerida, et ta pessimistlikud nägemused on muutunud süngeks tõelisuseks."10 Kõneldak se ka marginaalsest mõtlejast, kelle mõistmise aega võib-olla ei tulegi. Esitatud tsitaatides peegelduvad eesti kirjanduskriitika suhted Uku Ma singuga ja tema loominguga. Need loominguiseloomustused sobiksid kahele erinevale inimesele, kuid nõnda nimetavad hinnanguandjad ainiti Uku Ma singut. Üksteisele vastukäivatena väljendavad nad ilmselt nii tõde kui ka pooltõde, samuti valestimõistmist. Need on aina korduvad ja kinnistunud kujutluspildid. Suhtumiste vastuolulisus väljendab tüüpilist 'teise' ehk 'võõ ra' kogemust, mis on saadud kohtumistest Masingu loominguga. Niisiis on all järgneva lähtekohaks, et eesti kirjanduskriitikale ei ole Masing tuttav, tema loomingut teatakse, kuid ei tunta täiesti, ja nii on seda käsitletud 'oma' ase mel pigem 'võõrana'. Üks põhjusi on kindlasti see, et kodu-ja välis-Eestis po le Masingu luulekogud olnud võrdselt kättesaadavad. Luuletaja kodumaal sai Masingut arvustada ainult "Neemed Vihmade lahte" autorina, samal ajal kui pagulaskriitikutel olid kättesaadavad kuus Masingu luulekogu: "Neemed Vihmade lahte" (kordustrükid 1959 ja 1985), "Džunglilinnud" (ilmus 1965 pealkirjaga "Džunglilaulud"), "Udu Toonela jõelt" (1974), "Piiridele pyydes" (1974), "Aerutades hurtsikumeistriga" (1983) ja "Kirsipuu varjus" (1985). Uku Masingu kirjanduskriitilise retseptsiooni puhul tuleb esmalt meeles pidada, et nõukogulik poliitika sulges Uku Masingu avaldamisvõimalused, jõelt. Rooma, 1974. - H. G r a b b i, Vabal häälel. Mõtteid kahesajast eesti raamatust. Tal linn, 1997, lk 152. 5 H. Krull, "Pilv, läki pyhaks kullerkuppe tooma...": ekstaasi allegoorilised labürin did. - Eesti Ekspress 15. III 2001, nr 11. 6 R. Veidemann, Uku Masingu ülemlaul. - Vikerkaar 1988, nr 5, lk 89. 7 P. Künstler, U. Masingu "Mälestusi taimedest". - Kultuurileht 10. I 1997, nr 1/2. 81.1 v a s к, Euroopaliku Eesti teostusi sõjajärgses kirjanduses kodumaal. - Mana 1967, nr 32, lk 56. 9M. Väljataga, Vaatlusi Masingule standardse keskmise eurooplase seisukohalt. - Looming 1996, nr 4, lk 558. 10 H. Salu, Lasnamäe valge laev. - H. Salu, Kauged rannad ja oma saar. Esseid ees ti kirjandusest. Stockholm, 1970, lk 137. 386 Nõukogude okupatsiooni alguseks oli Masingu loomingu kriitika alles kuju nemisjärgus. Kirjanduse ja kriitika seniste arengusuundade jätkumine oli läbi lõigatud. Muutunud kirjandussituatsioonis olid nihkesse läinud ka va rasemad arvamused ja väärtushinnangud. Lisaks takistasid autorite ja ar vustajate loovat eneseväljendust sõnavabaduse puudumine, tsensuur ja usu elu ebasoodne positsioon ühiskonnas. Masingu bibliograafia ja retseptsiooni jälgimisel märkame seda eriti. Religioosse luuletajana ei olnud tal kodumaal tegelikult võimalust ega soovigi oma loomingut kogudena avaldada, ka mitte 1960-ndate aastate nn sula aegu. Nõukogude perioodi kirjanduskriitika tundis Masingut luulekogu "Neemed Vihmade lahte" järgi ja käsitles luuletaja usulisi elamusi nõukogu de ideoloogia seatud raamidest sõltudes vaid esteetilisest ja ratsionaliseeri- vast vaatenurgast. Poliitilised muutused olid mõjutanud kirjandusarvustajaid ka paguluses: nad rõhutasid enam Uku Masingu luule rahvuslikku poolt ja kuuluvust arbujate hulka rahvuslikus kontekstis, märkasid aga vähem tema luule religioossust. Igal juhul olid need lähenemised Masingu luulele nii siin kui ka seal tendentslikud. Selliste hoiakute kujunemise olemuslikuks põhjuseks on kriitika kat kendlik ja napp kokkupuude Masingu loominguga. See soodustas kriitikutes võõristavate hoiakute tekkimist ja arvustustes tema teisitiolu rõhutamist. Nõnda kujunesid nõukogude aja kirjanduskriitikas Masingu loomingust stereotüüpsed kujutlused: seda nähti eripärasena ja eraldiseisvana. Iseene sest ei ole väärtuste ümberhindamises