Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLII ÜLIKOOL JA KEELEVAHETUS Tartu Ülikooli muuseum 2014 Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Sirje Toomla Resümeede tõlked inglise keelde: Scriba tõlkebüroo, autorid (Eve-Liis Roosma, Triin Roosalu, Peep Nemvalts). Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Marju Luts-Sootak, Dr (uusaja ajalugu) Olaf Mertelsmann, PhD Erki Tammiksaar, PhD Tõnu Tannberg, DSc Tõnu Viik, PhD Seppo Zetterberg (Jyväskylä Ülikool), cand hist Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool) Küljendus: OÜ Intelligent Design Autoriõigus Tartu Ülikool, 2013 ISSN 0206-2798 (trükis) ISSN 2346-5611 (võrguväljaanne) ISBN 978-9985-4-0858-2 (trükis) ISBN 978-9985-4-0859-9 (pdf) http://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK Väljaannet toetab riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu Kaanepilt: Tartu Riikliku Ülikooli inglise keele kateedri foneetika labor, aprill 1969 (foto: R. Velsker, TÜM) Sisukord Sisukord . 3 Saateks . 5 Artiklid Virve-Anneli Vihman, Ülle Tensing English-Medium Studies in the Estonian National University: Globalisation and Organic Change . 13 Ingliskeelne õppetöö Eesti rahvusülikoolis: üleilmastumine toetab järkjärgulist muutumist . 36 Eve-Liis Roosmaa, Triin Roosalu, Peep Nemvalts Doktorantide teadustöö keele valikutest . 37 On language choices among Estonian doctoral students . 52 Terje Lõbu Eesti ülikooliks võõrkeelte abil . 53 Becoming an Estonian University with the Help of Foreign Languages . 78 Евгени Петров Диглоссия и билингвизм русского зарубежья: Барон Корф в университетах Финляндии, Эстонии и США . 80 Bilingualism in the Russian Expatriate Communities. Baron Sergei Korff at the Universities of Finland, Estonia and the USA . 99 Kakskeelsus Välis-Vene kogukonnas. Parun Sergei Korff Soome, Eesti ja USA ülikoolides . 100 3 Ljudmila Dubjeva Professor õppekeele vahetuse situatsioonis: Jevgeni Šmurlo Tartu ülikoolis 1891–1903 . 102 A Professor during the Change of the Language of Instruction: J. F. Shmurlo at the University of Tartu in 1891–1903 . 112 Kersti Taal Keeleküsimus Õpetatud Eesti Seltsis . 114 The Language Question in the Learned Estonian Society . 130 Muuseumikogud Leili Kriis, Sirje Sisask Eesti muuseumide meditsiinilooliste kogude ja esemete väljaselgitamine . 133 Mapping of the Collections of History of Medicine in Estonian Museums . 145 Tullio Ilomets Pikaõlalised analüütilised kaalud Tartu Ülikooli muuseumis . 147 Long-beam Precision Balances at the University of Tartu Museum . 171 Valdur Tiit Kompaktne vaakummonokromaator TMC-4 . 175 Compact Vacuum Monochromator TMC-4 . 180 Kroonika Mariann Raisma Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi 2013. aasta aruanne . 181 4 KEELEVAHETUS ÜLIKOOLIS Saateks Siinsesse kogumikku on koondatud artiklid, mille teemaks on õp- pekeele vahetus ülikoolis ja selle sotsiaal-kultuurilised tagajärjed. Suurem jagu neist on valminud Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis 6. detsembril 2013 toimunud konverentsil „Keelevahetus ülikoolis – probleem või võimalus? “ peetud ettekannete põhjal. Tartu Ülikoolis on viimastel aastatel korraldatud mitmeid kon- verentse, kus kõneks on olnud õppetöö keel ja teema on aktuaalne jätkuvalt. Maailmas eksisteerivate tuhandete keelte ja dialektide seas on ainult sadakond sellist, millel on omakeelne kõrgharidus ja eestlased võivad oma alla miljonilise rahvaarvuga sellele saavutuse- le õigusega uhked olla. Viimasel ajal on aga üha enam esiplaanil rah- vusvahelisus, ja paraku on selge, et kõiki suundi korraga üks väike rahvas arendada ei suuda. Kõrgkoolide õppetöö keelega on paljuski ära määratud, kes on kutsutud õppima ja õpetama ning millisesse kultuuriruumi peaksid vilistlased saadud haridusega kuuluma. Tartu ülikooli peaaegu nel- jasaja-aastane ajalugu on väga kujukas näide sellest, kuidas ülikooli õppetöö keelt on muudetud vastavalt soovile distantseeruda ühest ja läheneda teisele kultuuriruumile. 17. sajandi ladinakeelne ülikool pidi aitama kinnitada sõjalise edu arvel suurvõimuks tõusnud Rootsi kuuluvust Euroopa kultuurrahvaste perre. 19. sajandi saksakeelne ülikool tahtis rõhutada Venemaa Läänemere provintside eripära ja sidet saksa keeles loodava teadusega. Ülikooli muutmine venekeel- seks 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses teenis selgelt Vene im- peeriumi moderniseerimise ja ühtlustamise vajadusi. 1919. aastal tegevust alustanud eestikeelse ülikooli ülesannet nähti noore riigi iseseisvuse kindlustamises rahvusliku haritud eliidi kasvatamise 5 kaudu. Vene keele osaline sissetung kõrgharidusse nõukogude pe- rioodil teenis muu hulgas riigis ühtse ideoloogia levitamise ja kind- lustamise eesmärki. Taasiseseisvunud Eesti püüdis kiiresti liituda ingliskeelse kõrgharidus- ja teadusruumiga. See viimane keelevahe- tus on kokku langenud meie silme all toimuva infoühiskonna sünni- ga, mis on juba muutnud nii ülikoolihariduse sisu kui vorme. Näib aga, et me oleme alles selle teekonna alguses. Muuseumi konverentsil käsitleti ülikooli keelevahetuse erinevaid aspekte, võrreldi Eesti, Läti ja Leedu ülikoolide edusamme teel rah- vusvahelistumise suunas, vaadeldi põhjalikumalt humanitaaride keelevalikuid Lätis ja piiriäärsete provintside piiriülesele koostööle suunatud venekeelsust Hiinas. Kuigi neoliberaalne majandus, ini- meste ja ideede vaba liikumine ja rahvusluse taandumine on loonud soodsa fooni inglise keele järjes suuremale kohaolekule kõrgharidu- ses, kõlas siiski ka mõte, et rahvuskeeled ei kao vähemalt esialgu veel kuhugi. Kaasaegset massiülikooli ei saa võrrelda keskaegse ladinakeelse eliidiülikooliga. Kui ühest generatsioonist asub kõrg- haridust omandama ligi pool, siis on praktika tänaseks näidanud, et kõigile ei ole kõrghariduse omandamine võõrkeeles jõukohane või kannatab tugevasti selle kvaliteet. Konverentsil juhiti tähelepanu ka ülikooli keelevahetusega kaas- nevale kultuurikao ohule. Tavaliselt moodustavad ülikoolide mine- viku suurkujud ja nende looming osa sellest ühisest kultuurilisest kapitalist, mida nooremale põlvkonnale edasi antakse. Kuid eelmiste põlvkondade saavutused muutuvad kultuuriliseks kapitaliks ainult siis, kui nad töötavad meie kultuuris ka täna edasi – neid tuntakse, loetakse, tõlgitakse, kasutatakse. Tartu Ülikooli eelmiste põlvkonda- de teadlaste ladina, saksa, vene või muukeelsed teosed kipuvad aga kaasaegses Eestis jääma noorema põlvkonna jaoks mälupiiri taha ja ligi 400 aastat varasemat ajalugu, mis võiks teenida kaaluka kultuu- ripagasina, ei tee seda. Irooniline on sealjuures, et sageli on paljud Tartuga seotud nimed minevikust väga hästi tuntud kusagil mujal, 19. sajandi juristid näiteks Venemaal, paljud meedikud Saksamaal jne. Kogumiku avaartikkel on pühendatud Tartu Ülikooli ingliskeel- sele õppele, mille 20. aastapäeva 2013. aastal pidulikult tähistati. Eesti taasiseseisvumise järel püüti teha kõik selleks, et pööre oleks 6 Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLII (2014) SAATEKS võimalikult täielik, muu hulgas rakendada Tartu Ülikool lahti Nõu- kogude Liidu vene keeles toiminud kultuuriruumist ja siduda see võimalikult kiiresti lääne (ingliskeelse) teadusmaailmaga. Autorid keskenduvad arengusuundadele alates 1991. aastast, näidates, kui- das protsess ei toimunud alguses soovitud kiirusega, kuid on hoo- gustunud just viimastel aastatel. Uus kvaliteet tuli aastal 2004, kui avati esimene täielikult ingliskeelne kraadiõppe õppekava – Balti õpingute magistriõpe. Üliõpilaste arv on aga seni jäänud siiski väike- seks (8,6% välisõppejõude ja 3,6% välistudengeid), Eesti ühiskonna hirmud on suured ja pideva avaliku tähelepanu all on paraja tasa- kaalu leidmine rahvusvahelisuse ja omakeelsuse hoidmise vahel osu- tunud võrdlemisi keeruliseks. Kindlasti hakkab 21. sajandi alguses toimunud arengu kiirenemises oma rolli mängima lisaks administ- ratiivsele survele selle põlvkonna ülikooli ja tööellu jõudmine, kes on kogu oma elu elanud vabas Eestis ja üles kasvanud oma vanematest hoopis erinevas kultuurikeskkonnas. Kogumiku teine artikkel esitlebki Eesti kõrgkoolide doktorantide seas korraldatud uuringu tulemusi, selgitamaks välja nende õppe- ja teadustöö keele eelistusi. Reaalteaduste ja meditsiini valdkonna doktorandid on nüüdseks juba harjunud pidama oma esimeseks tea- duskeeleks inglise keelt ja neile valmistab kohati raskusi eesti keeles kirjutamine. Nagu autorid näitavad, viitab see tegemata tööle ter- miniloome vallas. Humanitaarvaldkonna noorteadlased peavad end siiski paremaks pigem eesti keeles kirjutades, sest keel on siis paind- likum ja nüansirikkam. Siin on viidatud ühele ülemaailmsele prob- leemile – keel, mida kõik kasutavad võõrkeelena, muutub vaesemaks ja lihtsamaks, sellele on antud juba ka oma nimi – Globalish (pro English). Teine probleem on selles, et humanitaar- ja sotsiaalteadus- tes on uurimisküsimused ise sageli kultuurispetsiifilised, mistõttu nende uurimisest oleks rohkem kasu vastavale kogukonnale, samas kui ingliskeelne tekst on küll rahvusvaheliselt kättesaadavaks teh- tud ja võimaldab ehk võrdlusi, kuid ei täida oma tegelikku eesmär- ki. Autorid toovad ära murettekitava fakti, et kõigest umbes 20% kogu maailma ingliskeelseist teadustöödest pärineb autoritelt, kelle emakeel ei ole inglise keel, st muu emakeelega autorid on ülemaa- ilmses teadusloomes selgelt nõrgemal positsioonil. Inglise keel tea- duskeelena on mõnes valdkonnas siiski ilmselt vältimatu, seepärast 7 SAATEKS pakutakse lahendusena välja, et Eestis kaitstavad muukeelsed dok- toritööd oleks kindlasti varustatud teadusartikli mahus eestikeelse kokkuvõttega – see sunniks tegelema terminiloomega ja annaks kõik olulise edasi ka eesti keeles ning aitaks vältida valdkonnakaotust. Kogumiku järgmises artiklis annab Terje Lõbu ülevaate eesti- keelse õppe algusaegadest.