EESTI MUUSEUMIÜHINGU AJAKIRI – NR 2 (34) 2013 Muuseum Rahvusvaheline muuseum ESIKAAS MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 1 väga suurt huvi ja sealsed MUUSEUM PEATOIMETAJALT töötoad on olnud äärmiselt Eesti Muuseumiühingu ajakiri populaarsed. Enn Mainla Eesti NR 2 (34) 2013 Spordimuuseumist annab aga ülevaate Eesti tennise sajast PEATOIMETAJA aastast. Teadusmuuseumid, Piret Õunapuu eelkõige ülikoolide muuseu- [email protected] mid moodustavad hästi toimiva võrgustiku. Täpsemalt tut- TEGEVTOIMETAJA vustab seda valdkonda Tartu Heli Nurger Ülikooli ajaloo muuseumi [email protected] Piret Õunapuu teadusdirektor Lea Leppik. Ajakirja Muuseum käesolev Vana tõde on see, et käid TOIMETAJA number katsub avardada ringi ümber toa ja oled targem Ivi Tammaru lugeja silmaringi ja võtab luubi kui see, kes nurgas istub. Nii [email protected] alla rahvusvahelised suhted. on ajakirjas targemaks saamise PEATOIMETAJALT Teema on väga lai ja nii on ka ülevaateid nii kaugemalt kui TOIMETUSE KOLLEEGIUM siin artikleid mitmest vallast. lähemalt. Kersti Koll kirjutab Piret Õunapuu, Karin Hallas-Murula, Ajakirja avab samal teemal ICOMi XXIII peakonverent- Tiina-Mall Kreem, Marge Rennit, toimunud Narva festivali sist Rio de Janeiros ja Kerttu Aivar Põldvee külalisesineja, Gabriella Gulyás Männiste XIII Balti Museoloo- Petöfi Kirjandusmuuseumist giakoolist Lätis Bauskas. RESÜMEEDE TÕLGE Ungarist. Kuigi paljud kuulsid „Ikkagi inimese“ rubriigis Tiina Mällo tema ettekannet Narvas, on on Eesti Kunstimuuseumi nüüd kõigil võimalus tema kaua aegne direktor Inge KÜLJENDUS mõtetega eesti keeles tutvuda. Teder, kes hakkas juba aastaid Ivi Tammaru Rahvusvahelise muuseumi tagasi meie muuseume ja muu- juurde kuulub kindlasti ka seumitöötajaid ICOMi abil KUJUNDUSMAKETT näituste vahetus. Osal meie rahvusvahelisemaks muutma. Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel muuseumidest on see kogemus Leiunurk kajastab, kuidas olemas, enamikul a ga mitte. Eesti Rahva Muuseumi pea- TRÜKIKODA Kersti Kuldna-Türkson Eesti vara hoidja Riina Reinvelt leidis Ecoprint Kunstimuuseumist ning Ott Genfi st tõeliselt väärika kogu Sarapuu ja Inga Jaagus Eesti Eesti Rahva Muuseumile. Trükitud FSC sertifi kaadiga paberile Meremuuseumist jagavad oma Ja lõpuks ülevaade Eesti looduslike õlide ja vaikude baasil kogemusi ja annavad nõu. Ott Muuseumiühingust, mis valmistatud värvidega. © Ecoprint ja Inga toovad välja lausa viis tähistas oma 25. sünnipäeva. konkreetset soovitust igale Kahjuks järgnes sellele varsti välisnäituse taotlejale. aga kurb uudis Heivi Pulle- Koostööprojektist naab- ritsu, muuseumiühingu kuna- ritega kirjutab Anastassia gise juhatuse esimehe ja üldse Sokolova Narva muuseumist, fantastilise muuseumiinimese kelle kogemus koostööst Narva lahkumisest. linnuse ja Ivangorodi kindluse Ajakirja järgmine number vahel on igati positiivne. Osaks on pühendatud muuseumi- rahvusvahelisest koostööst on ööle. Öö on kasvanud meil nii Ajakirja väljaandmist toetavad ka töötajate vahetamine. Nii võimsaks, et temast on võima- Eesti Kultuurkapital, oli vabatahtlikuna Eesti Rahva lik juba kirjutada iga rubriigi Hasartmängumaksu Nõukogu, MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 2 Muuseumis leedu noormees all ja sellest ajakiri kokku Eesti Rahva Muuseum. Dovydas Pabarcius, kes õppis panna. siin nii eesti keelt kui kultuuri Head lugemist! ISSN 1406-3484 tundma ja jagab nüüd oma muljeid ning tõmbab paralleele ESIKAAS: TAGAKAANEL: ka kodumaa muuseumidega. Merylin Suve Muuseumiöö Näituste rubriigis tutvus- „Öös on inimesi” tatakse mitmeid Adamson- 18. mail 2013 Ericu muuseumi ühisprojekte Tartu Linnamuu- Jaapani kunstnikega. Need seumis on tekitanud eestlaste hulgas FOTO: Joonas Õunapuu PÄEVATEEMA MUUTUV MUUSEUM Kuidas tulla toime maailmakriisi uute väljakutsetega? LK 5 — GABRIELLA GULYÁS — NARVA MUUSEUMI KOOSTÖÖ IDAPARTNERITEGA LK 10 — ANASTASSIA SOKOLOVA — LUUBI ALL KUIDAS ME TITANICU EESTISSE TÕIME? LK 13 — OTT SARAPUU — — INGA JAAGUS — MUSEAALIDE LAENUTAMISEST VÄLISMAALE Õisu mõisnike portreede Saksamaa-reisi näitel LK 18 — KERSTI KULDNA-TÜRKSON — SISUKORD ÜLIKOOLIMUUSEUMIDE VÕRGUSTIKUD LK 22 — LEA LEPPIK — BALTI MUSEOLOOGIAKOOL 2013 ehk allegooria pealuu ja pooliku veepudeliga LK 25 — KERTTU MÄNNISTE — MÕÕDUPUU SÄILITAV, KOGUV, EKSPONEERIV СИНА + МИНА = АРМАСТУС LK 28 — DOVYDAS PABARČIUS — NÄITUSED JAAPANI TRADITSIOONILISE KUNSTI PROJEKTID — 3 ADAMSON-ERICU MUUSEUMIS LK 30 — KERSTI KOLL — SAJANDIVANUNE MÄNG LK 35 — ENN MAINLA — IKKAGI INIMENE INGE TEDER Rahvusvahelise haardega muuseumitegevuste edendaja läbi aastakümnete LK 41 — ÜLLE KRUUS — ICOM ÜLEMAAILMNE MUUSEUMIINIMESTE KOHTUMINE ICOMI 23. PEAKONVERENTSIL RIO DE JANEIROS LK 45 — KERSTI KOLL — MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 AJA LUGU EESTI MUUSEUMIÜHING 25 LK 49 — MERIKE TOOMAS — LEIUNURK OOTAMATU LEID GENFIS LK 50 — RIINA REINVELT — IN MEMORIAM HEIVI PULLERITS LK 52 MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 4 — PÄEVATEEMA FOTO: Piret Õunapuu Piret FOTO: Linnamuuseumi väljapanekuga tutvumasLondoni EestiKunstimuuseumist Hedi Kard PÄEVATEEMA PÄEVATEEMA MUUTUV MUUSEUM KUIDAS TULLA TOIME MAAILMAKRIISI UUTE VÄLJAKUTSETEGA? — GABRIELLA GULYÁS — PETŐFI KIRJANDUSMUUSEUM, UNGARI Pealkiri peegeldab levinud vastust probleemile, ning „väljakutse“ „kutset osa võtma võitlusest, mis kerkib tihti üles nii museoloogias kui ka vaidlusest või võistlusest“. Seega on käesolev teistes kultuurivaldkondades. Võib-olla soovist ettekanne sellest, kuidas tulla edukalt toime väljendada mingit üldisemat laadi rahulolema- tänapäevaste võistlusolukordadega. Kahtlemata tust või väsimust, kiputakse sõnu „toimetulek“, toimub võistlus korraga mitmel alal: uued suu- „väljakutse“ ja „kriis“ kasutama nüüdisajal üle- nad kultuuritarbimises on toonud kaasa kasvava määra. Collins English Dictionary järgi tähendab konkureerimise sama publiku pärast, muuseume MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 5 „kriis“ „otsustavat momenti või pöördepunkti survestatakse pidevalt õigustama oma olemasolu, ebastabiilses perioodis, eriti äärmuslike raskuste et säilitada riiklikku rahastamist, ning muuseu- Gabriella Gulyás või ohu korral poliitikas, majanduses jne“. Paha- mitöötajate hulgas käib pidevalt arutelu muuseu- tihti jääb aga mulje, et kriisist on saanud lihtsalt mide muutuva rolli üle. Ent pelgalt mõistmisest, järjekordne sõnakõlks, mida kuuleb erinevates et muuseumid ei saa enam jääda isoleerituks kontekstides sadu kordi päevas, ja nõnda pole ja eraldiseisvaks, on veel pikk tee selleni, et ka ime, et sõna on kaotanud oma jõu ning maa- tegelikult „laskutaks alla Olümpose intellektuaal- ilmakriis tähendab lihtsalt tänapäeva maailma. setelt kõrgustelt, kus esemed räägivad iseenese Niisiis on pealkirjas esitatu hoopis küsimus selle eest ja kaasavad inimesi“1. kohta, kuidas tulla toime tänapäevaste väljakut- setega. „Toimetulek“ tähendab sõnastiku järgi aga „mingi olukorraga edukat hakkamasaamist“ 1 Liverpooli Rahvusmuuseumide direktori David Flemingi sõnad hiljutisel konverentsil Prahas. RAHVUSVAHELINE MUUSEUM Petőfi päranduse, meie tuumkollektsiooni, Kuidas mõista rahvusvahelist muuseumi? kogus muuseumi eelkäija, Petőfi selts kohe Miks on see mõiste meie eriala arengus keskse pärast luuletaja surma 19. sajandil. Kuna kirjan- tähendusega? Tänases globaliseerunud maail- dusmuuseum on teatavat laadi interinstitutsio- mas saame Euroopa arengut, olgu see siis majan- naalne nähtus, mis sisaldab mitmete teiste hästi duslik, poliitiline või kultuuriline, mõjutada väljakujunenud institutsioonide nagu arhiivide, vaid ühiste jõupingutuste abil ja muuseumid ei raamatukogude, kunsti- ja ajaloomuuseumide moodusta siin erandit. ning majamuuseumide funktsioone, pidime Muuseumid on olnud pidevas teisenemises leidma endale niši, kuhu sobituda. Meie muu- 1980. aastate lõpust alates. Viimase 10–25 aasta seum on riiklik avalik Ungari kirjanduse kollekt- jooksul toimunud – olenevalt sellest, millisest sioon alates 18. sajandi lõpust kuni kaasaegse Euroopa osast me räägime – ulatuslik muutus Ungari kirjanduseni. Meie kogu hõlmab kirja- publikusse suhtumises on toonud kaasa uusi nike kirjutatud ja trükitud töid, raamatukogusid, lähenemisviise meie töös: näitused on mõelda- visuaalseid ja audiovisuaalseid salvestusi ning matud ilma interaktiivsuseta, kollektsioone tõl- kunstitöid ja mälestusesemeid. Muuseumikogu gendatakse uuesti, et seostada neid nüüdisajaga, on kataloogitud ja uurimiseks avatud. PÄEVATEEMA kogude haldus põhineb digiteerimisel ning Muuseumis töötab 106 inimest. Tegevust õppimine on muutunud esmatähtsaks. Muuseu- juhib peadirektor, kellele allub kolm osakonda miõpe ei tähenda vaid traditsioonilist lähene- (kogud, avalikud suhted, näitused ja haridus), mist – muuseumid on kohad, kus saab mitmete mis vastutavad meie tegevuse erinevate valdkon- asjade kohta palju teada, vaid mõistmist, et dade eest. niisama palju kui õppijaid on ka erinevaid õpi- Meie käsikirjaline kogu koosneb 1 500 000 vajadusi ja -strateegiaid ning et muuseum peab ühikust, kunsti- ja meenekogusse kuulub 12 000 mitmekülgsete vajadustega publiku haaramiseks graafi list tööd, 800 skulptuuri, 700 maali ja suutma pakkuda väga erinevaid programme, 3000 eset (isiklikud esemed, mööbel, mälestu- võimalusi ja meetodeid. sesemed) ning fotokogusse 30 000 museaali. Samal ajal õpime ka ise: saame iga päev uusi Meediakogus on 8000 intervjuud, fi lmi ja sal- õppetunde partnerluse, müügikampaaniate, vestust. Uurijate jaoks on raamatukogu 400 000 hariduse kohta, arendame järjepidevalt oma ühikuga. Digitaalne Kirjandusakadeemia tege- oskusi ja pädevusi, et pälvida kogu ühiskonna leb tänapäevase kirjandusega. Sellesse kuulub tähelepanu ja seda mõjutada. Muuseumitöö on 76 valitud liiget ning 1566 köidet nende töödest