Noorsootöö Eestis
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Noorsootöö Eestis Noorsootöö Eestis 19. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni Ajalooline ülevaade Marti Taru, Eli Pilve, Peeter Kaasik Noorsootöö Eestis 19. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni. Ajalooline ülevaade (2015) Autorid: Marti Taru, Eli Pilve, Peeter Kaasik Fotod: Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Filmiarhiiv, Eesti Riigiarhiiv; Eesti Juudi Muuseum; Eesti Noorsootöö Keskuse kogu, Kodulinna Maja arhiiv, erakogud Kujundaja: Jaak Rüütel Väljaandja: Eesti Noorsootöö Keskus Kõik õigused kaitstud. Raamatu väljaandmist toetas: Haridus- ja Teadusministeerium Teostaja: Menu Kirjastus Trükk: OÜ Print Best ISBN 978-9985-9894-2-5 Sisukord Sissejuhatus 9 Noorsootöö teke Euroopa riikides 17 Välised tekketegurid 18 Valdkonnasisene areng 20 Noorsootöö instrumentaliseerumine 22 Noorsootöö paradoks 22 Noorsootöö kui üleminekuala ja noorsootöö kui foorum 23 Noorte ühiskondlik aktiivsus ja vaba aja veetmise võimalused enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist 26 Üliõpilasorganisatsioonid 28 Kogudused 29 Seltsiliikumine 30 Talurahvakoolid 32 Linnakoolid 33 Noorte loodud õpilasühingud 35 Täiskasvanute loodud haridusseltsid 36 Noored ja arendava vaba aja korraldus iseseisvas Eestis 40 Hariduskorraldus Eesti Vabariigis 42 Koolikorraldus 42 Vabaharidus 43 Vabahariduse õiguslik reguleerimine 48 Õpilasühingud 49 Õpilasringid koolides 49 Koolinoorsoo liikumine 52 Noorte Punane Rist 56 Noorte karskusliikumine 58 Õpilasringide õiguslik reguleerimine: koolitüüpide seadused ja normaalpõhikirjad 61 Üliõpilasorganisatsioonid 65 Religioosse suunitlusega noorteorganisatsioonid 68 5 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Noorsootöö Keskus 69 Noorte Meeste Kristlik Ühing ja Kristlikkude Noorte Naiste Ühing 70 Ülemaaline Eesti Noorsooühendus 74 Ülemaaline Maanoorte Ühendus 76 Noored, kehakultuur ja sport 80 Skautlus 83 Eesti Skautide Malev ja Eesti Gaidide Malev 85 Eesti Noorsepad 92 Kaitseliidu noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred 94 Poliitilised noorteühingud 102 Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing 102 Eesti Noorsotsialistlik Liit 103 Noorteühingute tegevuse õiguslik reguleerimine 105 Noorsoo organiseerimise seadus 106 Vabariigi presidendi juhend noorsoo organiseerimise alal nr 2 109 Saksa ja juudi kultuuromavalitsus ning noorteühingud 111 Noorsootöö Saksa okupatsiooni ajal 114 Eesti Noored 114 Noorsootöö Nõukogude Liidu okupatsiooni perioodil 118 Üleliiduline komsomoliorganisatsioon ja selle eesmärgid 120 Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing 123 Komsomoli töökorraldus ja juhtimine Eesti NSV-s 124 Komsomoli algorganisatsioonid 125 Komsomoliopositsioon 127 Ideoloogiline kasvatustöö ja poliithariduskursused 130 Noorteüritused 135 Kontaktid eri rahvaste vahel: matkamine, reisimine ja rahvaste sõprus 139 Komsomoliinstruktorite ettevalmistamine 141 Komsomoli liikmeskond 142 ELKNÜ tegevuse lõpetamine 148 Üleliiduline pioneeriorganisatsioon 148 Eesti NSV pioneeriorganisatsioon 150 Pioneerijuhid ja nende ettevalmistamine 151 Pioneeriorganisatsiooni liikmed 152 Pioneeriorganisatsiooni lõpp 152 Pioneerilaagrid 153 Sport ja kehakultuur 155 Spordikoolid 157 6 Sõjalis-sportlikud mängud 159 Huvitegevus 160 Klubid 161 Kunsti- ja muusikakoolid 162 Pioneeride paleed ja pioneeride majad 163 Õpilaste Teaduslik Ühing 165 Noorte laulu- ja tantsupeod 166 Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev 167 Osalejad 171 EÜE lõpp 171 Eesti Õpilasmalev 172 Osalejad 177 EÕM-i lõpp 179 Noorsootöö taasiseseisvumise eel ja järel 180 Pioneeriorganisatsiooni tegevuse ümberkorraldamine 182 Noorte ühiskondliku aktiivsuse kasv 183 Noorteühingud ja nende katusorganisatsioonid 187 Eesti Noorteühenduste Liit 188 Eesti Õpilasesinduste Liit 189 Eesti Üliõpilaskondade Liit 190 Avatud Vabariik 191 Õpilasühingute õigusraamistik 191 Noortepoliitika algus 192 Kohalik omavalitsus kui noorsootöö korraldaja 197 Noorsootöö seadus ja sellega seotud ettevõtmised 198 Noorsootöö foorumid 199 Eesti Noorsootöö Keskus 200 Noortepoliitika Nõukogu 203 Huvitegevus 204 Huvikoolid 204 Noored ja spordiharrastus 205 Huvikooli seadus 206 Noorte laulu- ja tantsupeod 207 Õpilaste Teaduslik Ühing 208 Rahvusvaheline mõõde noorsootöö arengus 208 Noorsootöö koolides 210 Junior Achievement Eesti 211 Noortekeskused 212 Noorsootöötajate koolitamine 214 7 Noortelaagrid ja õpilasmalevad 216 Noorteinfo ja nõustamine 217 Teadmispõhisus noorsootöös ja noorsootöö poliitikas 219 Noorsootöö korralduse sotsiaalne mõõde 219 Kokkuvõte 221 Lõpetuseks 233 Viited 234 Nimeregister 261 Sissejuhatus Tänapäeval mõistetakse noorsootööd ühe võimalusena, millega saab toetada nii üksikisikute, kohalike kogukondade kui ka tervete riikide arengut ja heaolu. Seal, kus varem nähti meeldivat ajaveetmist, nähakse nüüd õppimisvõimalusi, mis mängleva kergusega aitavad või peaksid aitama arendada selliseid oskusi ning omadusi, mida formaalharidussüsteem ei paku. Hoolimata enam kui saja aasta pikkusest ajaloost on noorsootöö siiski lõplikult väljakujunemata valdkond, mis Euroopas alles otsib oma kohta. Ka Eestis on see valdkond viimastel aastakümnetel märgatavalt muutunud, kuigi siinse noorsootöö juured ulatuvad 19. sajandisse. Põhiteema, mille ümber areng keerleb, on noorsoo- töö roll ühiskonnas. Noorsootöö mõiste Riikide võrdluse ja ajaloolise arengu perspektiivis on noorsootöö niivõrd mitme- kesine valdkond, et selle kohta ei leidu mõistet, mille saaks tõlkida kõikidesse Euroopa keeltesse ja mis viitaks samadele eesmärkidele, samale sisule ning sama- dele tegevustele. See muidugi ei tähenda, et puuduksid noortele mõeldud tegevused, vastupidi – ühtse mõiste puudumine tuleneb selle valdkonna tegevuste mitmekesisusest, mida ei saa ühe sõnaga kokku võtta. Noorsootöö eesmärgid varieeruvad riigiti, noorsootöö meetodid olenevad ees- märkidest ja ajaloolis-kultuurilisest taustast. Eri riikides domineerivad poliitiliste meetmete tasandil erinevad noorte arengu toetamise süsteemid. Noorte vaba aja sisustamise eesmärkide ja nende saavutamiseks elluviidavate tegevuste rõhuase- tused varieeruvad, need võivad hõlmata nii sotsiaalse tõrjutuse ennetamist ja tööturule mineku toetamist kui ka meeldivate ajaveetmisvõimaluste pakkumist ja noore isiksuse eneseteostuse soodustamist.1 Seepärast ei tule üllatusena, et 2014. aastal avaldatud uuringu kohaselt puudus Euroopa Liidus tervikuna ja umbes pooltes liikmesriikides seaduse tasandil ühis- kondlik kokkulepe, mis sõnastaks üheselt noorsootöö sisu ja tähenduse. Küll on olemas noorsootöö määratlusi madalamatel tasanditel, mille põhjal võib leida 9 ka teatud riikidevahelise ühisosa. Suures plaanis saab noorsootööd defineerida valdkonnana, kus pakutakse noortele mõtestatud tegevusi, lähtudes nende vajadus- test ja huvidest. Oluline aspekt seejuures on noorte isiksusliku arengu toetamine, mis loodetavasti kasvatab noorte iseseisvust, sallivust ja vastutusvõimet. Nende omaduste areng omakorda suurendab tõenäoliselt demokraatlikku osalust, vähen- dab riskikäitumist ja sotsiaalset eraldatust ning tugevdab ühiskonna ühtekuuluvust.2 Ka Eestis iseloomustab noorsootööd eesmärkide, sihtgruppide ja meetodite paljusus. Eestikeelne sõna “noorsootöö” tuli seaduse tasandil kasutusse alles aastal 1999, kui esimest korda võeti vastu noorsootöö seadus. Sealne sõnastus peegeldas toonast olukorda ja sellele eelnenud arengut. 2010. aastal võeti vastu uus noorsootöö seadus, milles on mitu rõhuasetust muutunud. Juba selle lühikese aja, 11 aasta jooksul toimunud muudatused näitavad, et katse leida ühist nimetajat viimase pool- teise sajandi jooksul toimunud protsesside kirjeldamiseks kujutab endast suurt väljakutset. Ülevaate koostamise käigus veendusid autorid, et sõnastust, mille alusel oleks võimalik eristada põhiolemuselt ühesugust valdkonda eri aegadel Eestis, ei olegi nii kerge leida. Tegelikult eeldab see terve hulga varasemate uuringute olemasolu, mis käsitleksid noori ja noorsootööd eri perioodidel. Siinsete ridade kirjutamise hetkel neid uurimusi aga võtta ei ole. Seetõttu otsustasid autorid ülevaates lähtuda 2010. aasta noorsootöö seaduse määratlusest. Vaid keskset esi- tades on see järgmine:3 (1) Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel tegutseda väljas- pool perekonda, tasemeharidust ja tööd. (2) Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; 2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtu- takse noorte vajadustest ja huvidest; 3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; 4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust; 5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partner- luse põhimõttest. Peale noorsootöö mõiste defineerib noorsootöö seadus ka mõiste “noor”, kelleks on 7–26-aastane isik, ja muid noorsootöö korralduse olulisi aspekte. Ajaloo jooksul on seaduses määratud põhimõtted ja nende elluviimine oluliselt muutunud. Seetõttu saab seaduses esitatut kasutada vaid orientiirina, mis markeerib tänapäeval oluliseks peetavaid noorsootöö aspekte. Kas peale selle on teatud aega- del olnud veel teisigi tähtsaid aspekte või kas tänapäeval oluliseks peetavad oma- 10 dused olid ka varem sama olulised ja kandsid samasugust tähendust, saab praegu- se töö raames hinnata vaid üsna pealiskaudselt. Põhjendatud seisukohavõttudeks oleks vaja põhjalikumaid vastava perioodi uuringuid. Et noorsootööd pole kogu aeg ühtmoodi mõistetud, vaatleme pisut, kuidas on praeguses noorsootöö definitsioonis esinevate kesksete mõistete tähendus ajaloos muutunud. Noorusiga kui lapsepõlve ning täiskasvanuea vahele jäävat eluetappi