DOCSLIB.ORG

Joh. Aaviku Keeleuuendus Ja „Purukodanlik Kirjanik Koidula” Sõjariistana Eesti Kommunistide Sisekähmlustes 1930

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Joh. Aaviku Keeleuuendus Ja „Purukodanlik Kirjanik Koidula” Sõjariistana Eesti Kommunistide Sisekähmlustes 1930 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Joh. Aaviku keeleuuendus ja „purukodanlik kirjanik Koidula” sõjariistana Eesti kommunistide sisekähmlustes 1930. aastatel. Vaade Fontankalt Peeter Väljas Taustast sult erinevate tegurite mõjul – muu hulgas Eesti kommunistide vastased repressioonid Eesti Vabariigile võiduka Vabadussõja lõp- nii Eestis (eriti pärast 1924. a. 1. detsembri pedes ja selle käigus Eesti Töörahva Kom- mässukatset) kui ka Venemaal. 1920. aastate muuni kokkuvarisemise järel otsustasid teisest poolest alates asus praktiliselt kogu Eesti kommunistide juhid, kooskõlastatult EKP juhtkond väljaspool Eestit, valdavalt Venemaa Kommunistliku (bolševike) Par- Nõukogude Liidus, side Eestis illegaalselt tei juhtkonnaga, taktikalistel kaalutlustel tegutsenud aatekaaslastega oli nõrk või ajuti oma parteiorganisatsiooni Vene emaparteist hoopis katkenud.1930. aastate lõpuni oli EKP lahutada. „Iseseisev” EKP konstitueerus tegevusaktiivsus ja mõju Eesti-siseselt mar- 05.09.1920 Tallinnas illegaalselt peetud I ginaalne. 1940. a. juuni eelsel perioodil oli kongressil, kus võeti vastu partei programm partei liikmete arv Eestis u. 150. ja põhikiri ning valiti keskkomitee, kuhu Kui EKP ideoloogia, strateegilised ja kuulusid V. Kingissepp, J. Anvelt, H. Pöö- taktikalised eesmärgipüstitused ning tegevus gelmann, J. Kreuks jt. 1920. aastast kuulus lähtusid Kominterni (sisuliselt ÜK(b)P) suu- EKP sarnaselt teiste maade kommunistlike nistest, siis seda innukamalt kulutati ressursse parteidega autonoomse sektsioonina Kom- parteisisestes konfliktides, mida osalised munistlikusse Internatsionaali. Ideoloogiliselt tähistasid ka omavahelises suhtluses sageli ja finantsmajanduslikult sõltus EKP täielikult venekeelse terminiga склока. VK(b)P/ÜK(b)P-st. Kuna Eesti Vabariigis Pärast „iseseisva” EKP tekkimist jäid oli kommunistlike organisatsioonide tege- Venemaal VK(b)P juures tegutsema Eesti vus keelustatud, püüdis EKP oma tegevuses osakonnad. Nende tegevust koordineeris kasutada ametiühinguid, legaalseid töölis- ja VK(b)P Eesti Osakondade (Sektsioonide) variorganisatsioone (Eesti Tööliste Partei), Keskkomitee, 1919. aasta lõpust ümber nime- valimisliitude (Töörahva Ühine Väerind tatud VK(b)P KK Eesti Agitatsiooni ja Pro- jt.) kaudu osaleti ka riigi ja kohaliku tasandi paganda Keskbürooks, mille ülesandeks pidi esindusorganite valimistel. Eesti ühiskonnas jääma Venemaal asuvate eesti kommunistide saavutati suurim toetus 1920. aastate algul. suunamine.1 Illegaalsel EKP-l oli kõrghetkedel u. 2000 Niinimetatud „fontannikud” (Keskbü- liiget, liikmeskonna arv langes seejärel jär- roo asus Petrogradis/Leningradis Fontanka 1 1927. a. ulatus eestlaste arv ÜK(b)P-s 4044 liikmeni. – V. Maamägi. Uut elu ehitamas. Tallinn, 1980, lk. 129. 92 Tuna 1/2014 Peeter Väljas / Aaviku keeleuuendus ja „purukodanlik kirjanik Koidula” sõjariistana Eesti kommunistide sisekähmlustes kanali äärsel tänaval) eesotsas J. Palvadrega2 toimunud napp nädal enne IV kongressi keeldusid tunnistamast EKP Eesti-suunalise algust, konstateeriti 05.12.1922 vastu võetud tegevuse monopoli, hinnates nii „iseseisvat” „Kominterni taktika teeside” 5. alapunktis EKP-d kui ka selle keskkomiteed ebaefek- „Rahvusvaheline fašism”: „Itaalia „klassi- tiivseteks, kui mitte lausaliselt fiktiivseteks kalise” fašismi, mis on haaranud enda kätte organisatsioonideks, liidreid J. Anveltit, H. kogu riigi, iseloomulik tunnus on, et fašistid Pöögelmanni jt. aga isehakanud võimuhaara- mitte ainult ei moodusta hambuni relvastatud jaiks. Mõlemad leerid süüdistasid teineteist, kontrrevolutsioonilisi võitlusorganisatsioone, sünkroonis ÜK(b)P skismadega, kõigesuuna- vaid püüavad ka sotsiaalse demagoogia abil listes kallakutes, oportunismis, trotskismis, saavutada toetust laiades rahvamassides: talu- jne., apelleerisid ÜK(b)P Keskkomiteele ja rahva ja väikekodanluse hulgas, isegi teatud Kominterni juhtorganeile, kes valdavalt toe- osa proletariaadi seas. [– – –] Päevakajaline tasid Anvelti-Pöögelmanni leeri, ehkki ajuti on fašismioht paljudes maades – Tšehhoslo- jagus leebemaid noomitusi neilegi.3 vakkias, Ungaris, peaaegu kõigis Balkanimaa- 1930. aastate algul tõsteti ÜK(b)P ja selle des, Poolas, Saksamaal, Austrias, Ameerikas sõltlasparteides päevakorda võitlus „rahvus- ja isegi sellistes maades nagu Norra. Fašismi demokratismiga” (hilisema termini „kodan- ilmnemist ühes või teises vormis ei saa välis- lik natsionalism” ekvivalent). Peatselt leidsid tada isegi Prantsusmaal ja Inglismaal.”4 ka eesti kommunistide konkureerivad leerid Peagi olid fašiseeruvateks loetute seas ka teineteise esindajate hulgast rohkesti „rah- Balti riigid, sotsiaaldemokraatidest olid saa- vusdemokraate” – kulakluse ja „valge Eesti nud „sotsiaal-fašistid” jne. fašistliku ideoloogia” varjatult toetajaid. EKP juhtkonna mahitatud „rahvusde- Sääraste insinuatsioonide ja ka alljärgne- mokratismi” vastases võtmes rünnak „fon- valt vaatluse alla võetava dokumendi retoo- tannikute” vastu pungus tähelepandamatu rika seletuseks tuleks märkida, et kommunis- luulekriitikana Eesti Proletaarsete Kirja- tide tava poliitilisi vastaseid, oponente ja kon- nikkude Assotsiatsiooni5 ajakirjas Leegid kurente en gros fašistideks sildistada sai alguse 1931. aastal ilmunud Peno Alnovo (Osvald 1920. aastate alul, Kominterni IV kongressil Madisson)6 artikliga „Eesti kulakute õrnatun- (05.11.–05.12.1922 Moskva). Ehkki (endise deline ööbik”, kus luuletaja Ain Rannaleeti sotsialisti) Mussolini „marss Roomale” oli (Rudolf Laurent)7 süüdistati kulakute kaits- 2 Jakob Palvadre (1889–1936), partei liige al. 1917. (1905.) a., 1918–1920 1. eesti kommunistliku pataljoni, Üksiku eesti kütibrigaadi ja 1. eesti kütidiviisi komandör, nov. 1918 – apr. 1919 põrandaalusel parteitööl Eestis, al. 1919. a. VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee liige, 1924 lõpetas Leningradi ülikooli ajaloo alal, töötas õppejõuna Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis Leningradis jm., hukati poliitiliste repressioonide käigus 1936. J. Palvadre ise märkis parteilist kuuluvust 1905. aastast. Parteistaaži pikkuse kahtluse alla seadmine oli kom- munistide sisetülides sageli kasutatav võte. Palvadre puhul ei leidnud Kominterni kontrollkomisjon jälgi tema parteilisest tegevusest aastail 1912–1917. – ERAF, f. 25, n. 2, s. 1353, l. 16. 3 Üksikasjalikult on eesti kommunistide sisekonflikti põhjuseid, käiku ja tagajärgi käsitlenud O. Kuuli raamatus: Fontanka ja Moika vahel. Eesti kommunistide sisetülidest aastail 1919–1938. Tallinn, 2010. 4 Fourth Congress of the Communist International. Theses on Comintern Tactics 5 December 1922. – http://www. marxists.org/history/international/comintern/4th-congress/tactics.htm.. 5 Eesti Proletaarsete Kirjanikkude Assotsiatsioon, lüh. EPKA = Leningradi Proletaarsete Kirjanikkude As- sotsiatsiooni eesti sektsioon (1926–1932), hiljem Nõukogude Kirjanike Liidu eesti sektsioon (1932–1937), aktiivsemad liikmed – Peno Alnovo (O. Madisson), V. Buk, P. Meisel, H. Angervaks (E. Päll) jt. 6 Peno Alnovo (kodanikunimega Osvald Madisson; 1902–1938), sündis Narvas, EKP liige al. 1921. a., arreteeriti 1922. a. revol. tegevuse pärast, 1926 emigreerus Nõukogude Liitu, õppis Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, töötas ajalehe Edasi toimetuses, kuulus Eesti Proletaarsete Kirjanikkude Assot- siatsiooni juhtkonda, arreteeriti ja hukati 1938 (?) – Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000, lk. 404. 7 Ain Rannaleet (kodanikunimega Rudolf Laurent; 1904–1943), sünd. Peterburi kub.-s, Simiititsa eesti asunduses, õppis Petogradis/Leningradis põllumajandustehnikumis ja Herzeni-nim. Ped. Inst. Eesti sektsioonis, töötas õpetajana Leningradi obl. Eesti ja soome rahvuskoolides. Oli üks EPKA rajajaid, heideti organisatsioonist 1930. a. välja, arreteeriti 1937 ja suri vangilaagris. – Eesti kirjanike leksikon, lk. 440–441. Tuna 1/2014 93 DOKUMENT JA KOMMENTAAR mises. Järgnenud Rannaleedi protestile välja. Kirjas esitatud väited olid toestatud 13 vastati juba ajalehe Edasi (ÜK(b)P KK ja (?) lisadokumendiga.12 ÜK(b)P Leningradi Oblastikomitee hääle- Arvatavasti koostas kõik lisad üks „fon- kandja) toimetuse artikliga „Lüüa kõvemini tannikute” rühma juhtliikmeid Aleksander Eesti natsionaaldemokratismi pihta”, toime- Riks.13 tuse seisukohtadele avaldasid toetust H. Pöö- Autorid avaldasid veendumust, et kiri gelmann jt. EKP juhtfiguurid. Seejärel ilmus ühes lisadega: „[– – –] piisava selgusega ridamisi „rahvusdemokratismi” kritiseerivaid paljastavad teoorias ja praktikas klassivaen- artikleid ja brošüüre ning J. Marchlewski nim. lase kasuks toimuva Marxi ja Lenini ideede Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Üli- väärastamise meetodid.”14 kooli Eesti sektsiooni8 koosoleku otsus, milles Samas on kõnealused lisad sedavõrd nõuti J. Palvadre kui „rahvusdemokratismi” mahukad ja sisaldavad muu hulgas sääraseid teoreetilise ja poliitilise juhi väljaheitmist teemapüstitusi, mis lubavad mõnda neist parteist ja „rahvusdemokratismi” ideid pro- vaadelda ka pagulaskommunisti groteskse pageeriva kirjanduse (sealhulgas J. Palvadre katsena 1920.–1930. aastate Eesti kultuuri- tööde) kõrvaldamist raamatukogudest.9 diskussioonides kaasa kõneleda. 1934. aasta jaanuaris, ilmselt frustree- rituna võimaluste puudumisest oma sei- sukohti laiemale parteilisele avalikkusele „Fontannikute” 05.01.1934 kiri selgitada,10 koostas rühm eestlastest ÜK(b)P ÜK(b)P Keskkomiteele (Keskkontrolli liikmeid (kõik 7 allakirjutanut, tuntuim neist Komisjonile)15 J. Palvadre, märkisid parteistaaži alguseks 1905. või 1906. a.) kirja ÜK(b)P Keskkomi- „Selmet viia läbi selgitustööd ja võidelda eesti teele, täpsemalt parteidistsipliini eest vastu- fašismi
Load more

Recommended publications
  • 127609193.Pdf
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Eimar Tärk 1919. aasta Muhu- ja Saaremaa mäss ning selle kuvandid eestikeelses ajakirjanduses perioodil 1919-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: Aigi Rahi-Tamm, PhD Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 2 1. 1919. aasta Muhu- ja Saaremaa mäss ........................................................................... 8 1.1 Mässu käik .............................................................................................................. 9 1.2 Mässu põhjused ..................................................................................................... 11 1.3 Mässu järelkajad.................................................................................................... 15 2. Muhu- ja Saaremaa mässu kuvandid ja nende analüüs ............................................... 19 2.1. Ametlik kuvand .................................................................................................... 20 2.1.1. Sisu ................................................................................................................ 20 2.1.2. Argumentatsioonistrateegiad......................................................................... 21 2.1.3. Keeleline teostus ..........................................................................................
    [Show full text]
  • Noorsootöö Eestis
    Noorsootöö Eestis Noorsootöö Eestis 19. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni Ajalooline ülevaade Marti Taru, Eli Pilve, Peeter Kaasik Noorsootöö Eestis 19. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni. Ajalooline ülevaade (2015) Autorid: Marti Taru, Eli Pilve, Peeter Kaasik Fotod: Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Filmiarhiiv, Eesti Riigiarhiiv; Eesti Juudi Muuseum; Eesti Noorsootöö Keskuse kogu, Kodulinna Maja arhiiv, erakogud Kujundaja: Jaak Rüütel Väljaandja: Eesti Noorsootöö Keskus Kõik õigused kaitstud. Raamatu väljaandmist toetas: Haridus- ja Teadusministeerium Teostaja: Menu Kirjastus Trükk: OÜ Print Best ISBN 978-9985-9894-2-5 Sisukord Sissejuhatus 9 Noorsootöö teke Euroopa riikides 17 Välised tekketegurid 18 Valdkonnasisene areng 20 Noorsootöö instrumentaliseerumine 22 Noorsootöö paradoks 22 Noorsootöö kui üleminekuala ja noorsootöö kui foorum 23 Noorte ühiskondlik aktiivsus ja vaba aja veetmise võimalused enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist 26 Üliõpilasorganisatsioonid 28 Kogudused 29 Seltsiliikumine 30 Talurahvakoolid 32 Linnakoolid 33 Noorte loodud õpilasühingud 35 Täiskasvanute loodud haridusseltsid 36 Noored ja arendava vaba aja korraldus iseseisvas Eestis 40 Hariduskorraldus Eesti Vabariigis 42 Koolikorraldus 42 Vabaharidus 43 Vabahariduse õiguslik reguleerimine 48 Õpilasühingud 49 Õpilasringid koolides 49 Koolinoorsoo liikumine 52 Noorte Punane Rist 56 Noorte karskusliikumine 58 Õpilasringide õiguslik reguleerimine: koolitüüpide seadused ja normaalpõhikirjad 61 Üliõpilasorganisatsioonid
    [Show full text]
  • Eeva Helga Kupitsa
    Vahtraaugu talu ja inimesed Eesti ajaloo tõmbetuules Uurimistöö PK Süüta süüdlased Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. VAHTRAAUGU TALU EESTI AJAL ......................................................................... 6 1.1. Minu vaarvanemad Magdaleena ja Joosep ............................................................. 6 1.1.1. Magdaleena Sallo ............................................................................................ 6 1.1.2. Joosep Kuusk ................................................................................................... 6 1.1.3. Perekond Kuusk ............................................................................................... 8 1.2. Vahtraaugu talu saamislugu .................................................................................... 9 1.2.1. Elu Vahtraaugul ............................................................................................. 10 1.2.2. Lootus ja optimism ........................................................................................ 12 1.2.3. President Päts Tumalas .................................................................................. 13 2. OKUPATSIOONIDE JA SÕJA PÖÖRISES .............................................................. 14 2.1. Sügis 1939 ............................................................................................................. 14 2.2. Nõukogude okupatsioon 1940 – 1941 .................................................................
    [Show full text]
  • Konstantin Päts
    KONSTANTIN PÄTS BIBLIOGRAAFIA President Konstantin Päts 23.02.1874–18.01.1956 KONSTANTIN PÄTS BIBLIOGRAAFIA MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Tallinn, 2019 Konstantin Päts Bibliograafia Koostanud Sirje Madison (aastad 1897–2011) ja Rahvusraamatukogu töötajad Kristiina Kaju, Marge Allandi, Margit Tammur, Kristiina Viks, Gerli Köösel, Eve Toomra ja Mare Kurvet (aastad 2011–2018) Toimetanud Kai Ellip Teostanud ja kaane kujundanud OÜ Rein R Fotod: Rahvusarhiiv, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Reproduktsiooni “President Päts pisaraga”, 2018 (lk. 236) autor: Laurentsius Täname bibliograafia väljaandmise toetajat: Mare-Mall Riis © MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum © Eesti Rahvusraamatukogu © Rahvusarhiiv ISBN 978-9949-88-999-0 (pdf) SISUKORD Saateks. Kai Ellip, Kristiina Kaju 6 Kõned, sõnavõtud, tervitused, läkitused (pöördumised) 10 Salvestatud kõned 35 Raamatud 36 Tõlkeraamatud, -artiklid 39 Artiklid, intervjuud, arvamused ja teised kirjutised 41 Kirjad 74 Konstantin Päts – väljaandja ja toimetaja 78 Konstantin Pätsi kohta kirjutatu 80 Raamatud, väljaanded 80 Üliõpilastööd 98 Artiklid 98 Mälestusmärk Konstantin Pätsile : poleemika 230 Valik Konstantin Pätsi kajastusi loomingus 237 Ilukirjanduses 237 Kunstis 239 Karikatuurid 245 Konstantin Päts teatris ja filmis 251 Lavastused 251 Filmid 253 Heli- ja videosalvestised 260 Trükis ilmunud fotosid Konstantin Pätsist 262 Nimeregister 271 Keeleregister 297 Konstantin Pätsi eluloost 299 Konstantin Pätsi ühiskondlik tegevus ja auametid 302 Teenetemärgid ja ordenid 303 Digiteeritud arhivaale Konstantin Pätsi isikuarhiivist Rahvusarhiivi andmebaasidest Saaga, Fotis 305 Järelsõna 309 SAATEKS Käesoleva bibliograafia aluseks on Sirje Madisoni kuni 2011. a. sügiseni kogutud materjalid Konstantin Pätsi trükis ilmunud kõnedest, kirjutistest, intervjuudest, tõlgetest ja tema kohta kirjutatust. Allikateks on olnud Eesti Rahvusraamatukogu elektronkataloog ESTER, Eesti artiklite andmebaas ISE, Välis-Eesti bibliograafiline andmebaas VEART, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi kaartkataloogid: Eesti ajakirjanduse artiklid 1918–1944.
    [Show full text]
  • Muuseum 2/2013
    EESTI MUUSEUMIÜHINGU AJAKIRI – NR 2 (34) 2013 Muuseum Rahvusvaheline muuseum ESIKAAS MUUSEUM – NR 2 (34) 2013 — 1 väga suurt huvi ja sealsed MUUSEUM PEATOIMETAJALT töötoad on olnud äärmiselt Eesti Muuseumiühingu ajakiri populaarsed. Enn Mainla Eesti NR 2 (34) 2013 Spordimuuseumist annab aga ülevaate Eesti tennise sajast PEATOIMETAJA aastast. Teadusmuuseumid, Piret Õunapuu eelkõige ülikoolide muuseu- [email protected] mid moodustavad hästi toimiva võrgustiku. Täpsemalt tut- TEGEVTOIMETAJA vustab seda valdkonda Tartu Heli Nurger Ülikooli ajaloo muuseumi [email protected] Piret Õunapuu teadusdirektor Lea Leppik. Ajakirja Muuseum käesolev Vana tõde on see, et käid TOIMETAJA number katsub avardada ringi ümber toa ja oled targem Ivi Tammaru lugeja silmaringi ja võtab luubi kui see, kes nurgas istub. Nii [email protected] alla rahvusvahelised suhted. on ajakirjas targemaks saamise PEATOIMETAJALT Teema on väga lai ja nii on ka ülevaateid nii kaugemalt kui TOIMETUSE KOLLEEGIUM siin artikleid mitmest vallast. lähemalt. Kersti Koll kirjutab Piret Õunapuu, Karin Hallas-Murula, Ajakirja avab samal teemal ICOMi XXIII peakonverent- Tiina-Mall Kreem, Marge Rennit, toimunud Narva festivali sist Rio de Janeiros ja Kerttu Aivar Põldvee külalisesineja, Gabriella Gulyás Männiste XIII Balti Museoloo- Petöfi Kirjandusmuuseumist giakoolist Lätis Bauskas. RESÜMEEDE TÕLGE Ungarist. Kuigi paljud kuulsid „Ikkagi inimese“ rubriigis Tiina Mällo tema ettekannet Narvas, on on Eesti Kunstimuuseumi nüüd kõigil võimalus tema kaua aegne direktor Inge KÜLJENDUS mõtetega eesti keeles tutvuda. Teder, kes hakkas juba aastaid Ivi Tammaru Rahvusvahelise muuseumi tagasi meie muuseume ja muu- juurde kuulub kindlasti ka seumitöötajaid ICOMi abil KUJUNDUSMAKETT näituste vahetus. Osal meie rahvusvahelisemaks muutma. Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel muuseumidest on see kogemus Leiunurk kajastab, kuidas olemas, enamikul a ga mitte.
    [Show full text]
  • Tuna 38.Indb
    SISUKORD 1/2008 EESTI VABARIIK 90 Toomas Hendrik Ilves: Sissejuhatav ettekanne 2 Ago Pajur: Kolm murdepunkti Eesti sisepoliitikas 1918–1934 6 Jaak Valge: Eesti aeg ja iseseisvuse taastanud Eesti 17 Martin Klesment: Eesti majandusarengu dünaamika sõdadevahelisel perioodil 25 Kalev Kukk: Eesti majandus 1991–2007: taassünd ja edulugu 38 Vahur Made: Välispoliitika võimalused julgeoleku kadudes 52 Toomas Varrak: Demokraatlik poliitika ja demokraatia Eestis 59 Mati Kröönström: Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas 66 Ilja Davõdov: Vladimir Uljanovi (Lenini) allkirjaga dokument 16. novembrist 1917 Narva Linnavalitsuse arhiivifondis 76 Hellar Grabbi: Ema mälestused 85 Eesti Filmiarhiiv: Kaks algust 106 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Sirje Olesk: Kaks vaimukaaslast eri aegadest. Valik Ain Kaalepi ja Nigol Andreseni kirjavahetusest aastatel 1965–1975 II 113 ARVUSTUSED Heino Arumäe, Mati Graf, Priit Raudkivi: Soomlaste oma Eesti ajalugu 129 Olev Liivik: Eesti küla sihikindel sovetiseerimine aastatel 1944–1953 136 VARIA Endel Püüa: Probleeme Eesti Vabariigi võimuorganite algusajast 140 Aleksander Loit: Estonia või Esthonia? 144 Väino Sirk: Ajaloo Instituudis esitleti Ea Janseni postuumselt ilmunud suurteost 148 Juhan Kreem: Kirde-Euroopa ajaloo ja kultuuri sümpoosion Tallinna Linnaarhiivis 151 Summary 154 Tuna 1/2008 1 EESTI VABARIIK 90 Vabariigi Presidendi kõne Rahvusarhiivi teaduskonverentsil 23. novembril 2007 Toomas Hendrik Ilves Foto: M. Mänd e keegi ei tea, kui mitut pidukõnet on Eestis alustatud mingi versiooniga Juhan Liivi tsitaadist: “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.” Või sisult samalaadse Mtõdemusega mõnelt teiselt suurmehelt, näiteks Santayanalt või Voltaire’ilt. Ent nii õige kui see sentents ka pole, kätkeb see endas ka üht sügavamat ja mitte nii väga meeldivat tõde – igaüks mäletab asju erinevalt, ja sageli hoopiski teisi asju.
    [Show full text]