Talnah Peeti X Seto Mihklipäiv

Haljasmetsa Mati: Nassari Elvi: Kogermani Liis: „Õgaüts piät uma „Koolil oll´tśurakõistõ „Verska Talomuusium süäme perrä valima, lauluansambli, kirändüs-, tähistäs tohe-i vasta näüte-, purilindamis-, novembrikuuh tahtmist tetä’.“ poksi- ni maadlusring.“ umma 25. sünnüpäivä.“

lk 3 lk 4 lk 9

Hind 1 euro Oktoober 2019, nr 10 (359) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Talnah peeti X seto mihklipäiv

Mihklipäiv – tõh müüdä tiid kõllatsidõ puiõ Aitúmma kõigilõ leelovedos- all. Ni ku vihma sattõ, laulõ- nikõlõ – Haavalo Ilmele, Kar- sügüsene pühä ti-tandsti edesi kõrtsih nigu bi Vallilõ, Hundi Veeralõ, Rohu kunagi veiga vanal aol. Svetalõ, kiä’ uma rahva mihk- Pääle hummogust palvust lipääväle kõrraldi’. Õiõ Setodõ NASSARI ELVI Vanatalo vanah tarõh nakaś esindüs oll´ olõmah Ahvena LUKKA ENE praasnik pääle. Õt lubasi vih- Marika näol ja Seto Latsi Kuul ma, sis oll´ platsi pääl ka palat oll´ tulnu hüä suurõ pargiga – (telk), koh helütoro’ riah. Pia- aitúmma, Annela! Suur teno Kas mihklipäiv vai mihala- gi sõit´ päävärehtist hobõsõga ka pillimeestele Ahosõ Vollilõ päiv? Õigõ om üldä’ õks mihk- talo mano ülembsootska Jär- ja Mürkhaina Leolõ ni Palmre lipäiv, selle õt mihalapäivä velilli Rein, kõrval mi arõndus- Väinolõ ilosa pillimängu iist. peetäs vana kalendri perrä direktri Värgi Evelin. Seto talo kivilaudah sai kul- 21. novembril, ku om pühäde Uma ulli pääga ma mõtli, õt lõlda’ Sõsõrõ-pargi ja Siidi- pääenglidõ Miikaeli, Gaabrieli kaarigu pääl om ka Leima Eve- sõsaridõ laulmist, mano tulti ja Raahvaeli ni kõigi ilmiholda lin, kiä mäng pilli, a timä tulõ- laulma ka Sorrõseto pargist. vägede mäletüspäiv. ki-s (Hõrna Aare külh kirot´, õt Hüä miil oll´ kaia’-kullõlda’ Seto dõl oll´ vanast kogoni tulõ). Põlva bussirahvaga üteh Tormi Pireti seto perrepargi kats mihklipäivä – maamihk- olli’ ar’ tulnu’ muuseumi taga- Setoluu’ väigokõisi karmoška- lipäiv 12. oktoobril, sis päiv värehtist sisse ka ülemb-nuur- mängjit. Loohvkahe tull´ vällä vahet ni 14. oktoobril vinne sootska Tarrosõ Triinu-Liis ja ja päältkaejilõ veiga miildü, nii mihklipäiv. Maamihklipääväl nuursootska Grünbergi Maria. õt õkva läts rahva siäh tand- või-s väläh tüüd tetä’, ka mõt- Ni johtugi, õt hobõnõ joudsõ sust. Tandsti ka väläh moro sa tohi-s minnä’ ja tetä’, tarõh katõ tähtsä inemisõga peräle pääl, koh Volli, Leo ja Väino õks vast kukkipalló tohtsõ. hillä, ilma pillimängu vai kulá- mänge’. Lõuna aigu lauli’ seto Mihklipääväga saiõ’ otsa sügü- tamislaululda. Tõõnõkõrd olõ- taloh ka vindläse’ ummi ilo- setse’ põllutüü’ ja kaŕahkäumi- si’ õks vaia tiidä’, kiä tulõ vai sit rahvalaula. Latsilõ oll´ vällä nõ. Riiht jätetä-s üles, parrõ’ tulõmalda jätt vai kuvvamuu- mõtõld õgasugu mängõ: poti- pidi puhtast saama, õt muido du peräle tulõ, õt asja parem- lüümisõ mäng, karkõ pääl käü- palas rehehoonõh tuul aastal Mihklipäävälisõ’ Vabaõhumuuseumih. Laaneotsa Annela pilt bahe kõrralda’. minõ, pakutrüki opminõ jm. maalõ. Järvelilli Rein tervit´ kokku- Talo vahtsõh tarõh pakõ’ Vanal aol käve priistri si man, palvusõ’ peeti Kuie Manni laulusõna’ omma’ veiga vast oll´ tarõ täüs. Varahabil tulnu seto rahvast ja nimmäs, muuseumipernaase’ kõigilõ mihklipäävä õgah taloh, pidi vanah koolimajah. Tuust aost setoperrä. aastil omma’ palvust pidänü’ õt täl om hüä miil, õt ka Talnah keldokala hämmätüst. Hällü- palvusõ ja tsiugaś ristivett. pääle, ku’ 2015. aastal seto talo esä Mattias, esä Sakarias ja esä seto kultuuri au seeh peetäs. platsi mano olli’ ritta säedü’ Puusli oll´ ka üteh. Mõni lask´ valmist sai, omma’ palvusõ’ ja Palvus ja praasnik Afrat. Ka metropoliit Stefa- Tekk´ üleskutsõ, õt seto nädälil laadolistõ lavva’. Laado pääl rüänurmõ pääle ka pühäpildi- kokkosaamisõ’ peetü’ muuse- nos om varahampa avvustanu kõnõlõsi’ kõik seto’ õgal puul oll´ müvvä’ suidsukallo, sibu- ga palvusõ pitä’, kogoni laudah umi tagomatsõh otsah. Päiv nakaś pääle palvusõga mihklipäivä uma kośtmatu- umah keeleh. Hinnäst tutvust´ lit, kapstit-kaalõ-kardohkit ni peeti. Palvuisi peeti ka tsässo- Tuust aastast pääle naati esä Justinusõ iistvidämisõl, lõgi ja setorahva õnstamisõ- rahvalõ ka ülemb-nuursoots- näpotüüd. Jänesmäe Raivol oll´ nidõ man. Papilõ anti tenost pidämä ka Piiriveere sügüse- kiä oll´ ka minevä aasta. Laul- ga. Kõgõst tuust omma’ jää- ka Triinu-Liis. Rein ja näiokõ- jal’ ilosat sepätüüd üteh võet. vatska vai oina tuŕolihha. pito – setodõ praasnikulõ tull´ ja’ olli’ Lennugi Ülle ja Lembit, nü’ hüä’ mälestüse’. Illos oll´, nõ kõnõli’ mõlõmba’ ilosah ja Ilm püüssü illos ja kaup läts Küllih peeti kats-kol’ päivä mano vil Peipsiveere sibula- Orasõ Villem, Linnasmäe Villu ku pääle palvust sõidõti koo- õigõh seto keeleh. höste. Üte pääväga käve pia mihklipäävä praasnikku, kuts- ja kalalaat, õt ka liinarahvast ja Heliste Leida. Setokeeline limaja mant hobõsõga kõrdsi Hüä miil oll´ tuust, õt tul- 600 inemist. Aitúmma seto- ti umatsit kośtma. Pühä Mihk- inämbä kaema-ostma tulõsi’. palvus tull´ ilosahe ja lugõmi- mano platsi pääle, suur park la’ saiõ’ ka sootska’ Laanõotsa rahvalõ tulõmast ja olõmast, li avvust tapõti oinas, õt eläjä’ Nigu mihklipäävä kombõst, nõ-laulminõ läts kõrda, rah- seto rõivih inemiisi läts kulá- Annela ja Tormi-Kriisi Piret. tulgõ’ õks tõõnõkõrdki viil! kõrda lääsi’. Süüdi oinaruuga, keedetäs kośtma tulnuilõ jahelihha, kesvävatsku. Külä- oinaruuga, tetäs sõira, küdse- praasnigu’ olli’ Härmä, Lindsi, täs piirahkit ja kallo. Ignasõ, Navigõ ni Vaśla küllih. Lämmi ruug tege ka süäme Vindläisil oll´ mihkli- lämmäst. Söögi kiitvä’-küdsä- päiv vana kalendri perrä 14. se’ Sõsarõ leelonaase’, a rah- Tsirgukõsõ’ saie vahtsõ tarataja oktoobril, midä kutsti pokroov. vajuuk hańdsa lastas tuvva’ Tuu oll´ Pühä Maaŕa kaitsmi- Setomaalt. Seto’ tulõ-i kunagi HÕRNA AARE lih seto kultuuri nätäl, riidit- sõ pühä. Setodõ jaost oll´ tuu kośtma tühä käega, nii ka śoo- sel pääväl, 12.12 kell 12 peetäs vinne mihklipäiv. Mihklipää- voori tuudi üteh süüki-juuki. Tsirgukõisi sünnüpäivä. väl peie’ küläpühhi ka Iisaku Vanast tetti mihklipääväst ka Seto kultuuri nädäli aigu, 7. Pillimänguhuvi om suur, ja Vaivara kihlkunna õigõusk- olt, a parhillatsõl aol sügüse oktoobril saiõ Petsere Lingvis- oppama nakas Leima Evelin ligu’ (poluvernigu’). tuud veiga juvva-i ja taheta-i tilidsõh Gümnaasiumih kokko ni appi pallõldas pillimõistjit Puulpüha, 5. oktoobril saiõ’ ni olõki-i inämb paknugi’. pääle perre hiitmist Tsirgu- näiosit ja nuurmiihi. Tahetas jälki mitmõ’ lähembä’ ni kav- Ku keväjä om Sõsarõ par- kõsõ’. Tsirgukõisi kokkosaami- tetä’ kandlõ tegemisõ ja opmi- võmba’ seto’ Eesti Vabaõhu- gi kõrraldõt lihavõõtõkirmask sõ kõrraldajast olle kooli juha- sõ laagrit, oppi’ seto tandsa, muuseumi Vanatallo kokko Raekua platsil tarõh seeh ja taja Baranova Larissa. Tsirgu- käsitüüd, seto süüke, seto tar- korjuda’, õt sügüsene mihkli- seto rahvast om õnnõ Talnast kõisi taratama om kutsut ni kuisi, seto nimmi ni kiilt. Suu- päävä kirmask ar’ pitä’. Śoo- ja Harjumaalt, sis mihklipää- kutsõ om vasta võtnu Varik- rõ huviga tahtva’ latsõ’ tulla’ voori joba kümnes. Edimäist väle om kutst setosit üle Ees- soo Leena. Baranova Larissa ja Eesti poolõ pääle kaema, kuis vuuri peeti tuu muuseumih ti. Kahó, õt inämb olõ-i mito Variksoo Leena ommaki kok- siih näideiälisõ’ eläse’. 2010. aastal, iistvidäjast oll´ aastat tulnu’ Miktämäe Hel- ko koŕanu’ pargikõsõ latsi ja Appi oodõtas Verska, Mokor- Karbi Valli ja Sorrõsetodõ park. mine üteh Sulo ja Minnaga, nuuri. Viil proomi aigu tuudi nulga, Tarto ni Talna setokõisi Pääle tuud om kõrraldanu kiä’ kõõ käve’. Hainsoo Minna ni tulli’ mano mitmõ’ tśura’ ni ni seto pillimängu, laulu, tand- mihklipäivä Sõsarõ leelopark laulast tunnõ nüüdki puudust! tütriku’. Lepti kokko, õt Tsir- su tiidjit. Illos olle, õt edimäne Nassari Elvi iistvidämisõl. Śoovoori jäi tulõmalda ka Ilo- gukõisi pruum nakas olõma vahtsõnõ Tsirgukõisi kokko- Edimätse’ viis praasnikku lang Tartomaalt, a vaest tulõ õga puulpühä kell ütesä. saaminõ olle seto nädälä kesk- peeti muuseumi Kolu kõrt- järgmäne aasta – Noormõtsa 9.–12.12 om Petsere koo- paigah, iispäävä. Petseri Lingvistilidsõh Gümnaasiumih. Hõrna Aare kogo pilt 2 Oktoober 2019 Nr 10 (359)

Seto nätäl om sälätakah ni om, midä miilde jättä’, om kedä tennädä’. Tennä kõiki vedosnikkõ, kiä’ aviti’ seto X seto nätäl sai kokko võõdõt nädälät ello viiä’! Śoo voori saa-s ma esi’ veiga palló man olla’, olli uma latsõlast kaemah Gruusiamaal, a pei õks 10 aaśtakka om pikk tuuriklubi Setoluu’ tähistivä’ silmä pääl, mia Setomaal ni seto rahvaga sünnüs. Ten- aig ja tuuperäst kaemi seto nädälit. Seto nädälile säe- nä Kaiseli Marit, kiä jagasi ummi seto nädäli tegemiisi tśuut taadõpoolõ, ti pääle Seto Kongressidõ viil Näoraamatuh: „Seto nätäl saigi läbi! Ma opse mõnõ vaht- kuis seto kultuuri konverentse: IX käsitüü ette- võtlusõ foorum (2016), leelo- sõ sõnakese (näitüsest kreeben ja soranõ), sai tiidä, kuis- nädäli’ algusõ sai’. konverents (2018). Illos tra- muudu tuu õ-harmooniaga ümbre kävvü ja kõnõli õga ditsioon oll´ 9. oktoobril Seto päiv veidokõsõ seto kiilt. Toda om vaia viil märgota, et VABARNA JANE Kongressi vanõmbidõ kogo mille mul tuu jaost seto nätälit vaia oll...Mille ma es või- puult imä, esä, vanaimä ja nu niisamatigi seto keele kõnõlõmisõga päälõ naada...“ vanaesä tunnustaminõ. Ma usu, õt nuid oll´ palló inämp, kiä’ sai’ mõnõ sõna Edimäne kõrd oll´ aaśtakal Ülembsootska Järvelilli Rein mano opitus, a mis kõõ tähtsämp, olõ ma tävveste nõuh 2010, ku latsiaiah olõ-s viil hõigaś Kuningriigipääväl paku keelepessi õga seto kultuuri pääl saistõh, õt mi mõtlõsi’, Mari küsümisõga: Mille ma es võinu niisamatigi seto oppusi. No’ tull´ latsõvanõm- midä mi õgaüts saasi’ seto keele kõnõlõmisõga pääle naada? bal ja Verska Kultuurikeskusõ kultuuri jaost ar’ tetä’. Kasvai No’ jovva-i kuigimuudu ar’ kittä’ sootska ni seto nädä- kunstilidsõl juhil Vabarna Janel oppi’ õga päiv kolm sõnna seto li viktoriinivõitja Tormi Pireti tegemiisi Talinah ni Seto- halgatus naada’ kõrd aastákah kiilt. Seto nädälil võisi’ õga- maal. Kultuuriklubi Setoluu’ paistus silmä ummi tege- latsiaiah seto kultuuri nädälit Setomaa sünnüpäävälisõ’ laulmah. Riitsaarõ Evari pilt üts tuu hindäle iihmärgist võt- miisi ni rõividõ perrä. Aitúmma, sootska Piret, õt olt nii pidämä, õt õga päiv opisi’ lat- ta’. Üts om kindla: seto nätäl palló hindäst andnu ja setost olõmisõ avvu sisse toonu. sõ’ kiilt, laulu ja saasi’ õgasa- da’ kõkkõ Setomaad ja setosit toetas ka umakultuuri köütmi- tugõ setodõ hindätiidmist gamatsi tiidmisi seto kultuu- üle Eesti. Hüä mõtõh! Nii sai- nõ ainõtunnõga umakultuuri ni kultuuri edesioppamist ja Õks ooda jalki su Rõõmokõsõ jutust! rist. Õnnõst vai kahóst lövvä-s gi ütehkuuh märgitü, õt seto oppamist koolõh ja latsiaiduh. jakkamist. Vahtsõnõ kooliaastak om käümäh ni usu, õt koolilatsõ’ tuu ettevõtminõ poolõhoidu. kultuuri nädäli aost saa 3.–9. Kümne aaśtaga joosul om Tehnä süämest seto nädä- võtva’ hüä meelega vasta, midä näile seto kultuurist ni A mõtõh oll´ liisnalt hüä, õt oktoobri, nätäl lõpõs Setomaa seto nädälil olnu olulinõ seto li kõrraldamisõh olnu’ abilisi: keelest kõnõldas. Ku kiilt inämp kotoh mõistõta-i, tulõ seto nädälit saasi’ tegemäldä sünnüpäävä, Seto Kongressidõ rõividõ kandminõ, seto kee- Sarvõ Õiõ, Hõrna Aare, Saarõs- tuud oppi’ koolih, ku säänest kuuli olõ-i, tulõ tuu kuul jättä’. Nii sai mõtõld kõõ valla päävä ja lipupääväga, parhilla’ le kõnõlõminõ, oppusõ’: laul, tiku Tiia, Sontsu Karin, Jüriöö tetä’. Mõtsa Helve ni Laanõotsa Annela Seto Latsi Kuul pääle ja haarõt kampa allasu- Setomaa päävä tähistämisõga. tands, kiil, näpotüü ja veebi Vello, Leima Aarne, Vabarna tull´ jal’ Talinah kokko ni alost´ umma vahtsõt kooliaas- tusõ’, õt nii kuul, raamaduko- Minkjaost seto kultuuri viktoriin, õt ummi tiidmisi Maret, Kooseri Viivika, Jurti- go, latsiaid, muuseum, kultuu- nätäl, ku mi jo elä seto kultuu kontrolli’. ni Marija, Slavski Marili, Seto- takka. Kas mi kunagi kuulõ ka Tarto vai Pärnu vai Obi- rimaja ku noortõkeskus paku- ri seeh? Vaest tuuperäst, õt Päält kolmandat aaśtakka maa kooli’ ja latsiaia’, raama- nitsa Seto Latsi koolist? Setosit om õgal puul, teemi’ si’ vällä üte sündmusõ nädäli nuu’ latsõ’, inemisõ’, kiä’ seto naas seto nädäli mõtõh laem- dukogo’, noortõkeskusõ’, muu- uma’ Seto Latsi Kooli’ ar’. kavva. A tuud mõtõht, õt tetä’ kultuurist huvitusõ’ ja kinkäl balt huugu võtma. Nii kooli’ seumi’ ja kõik tõõsõ’, kiä’ seto Viil taha tennädä’ Nassari Elvit ni Sõsarõ leelokoori, õnnõ Verska vallah, kitä-s jäl’ olõ-i sügävit seto juuri, saasi’ ku latsiaia’ teivä’ jo esi’ õgalõ nädälihe uma panusõ andnu’. kiä’ kutsõ’ setosit ni kõiki tõisi Eesti Vabaõhumuuseumi hüäst Hõrna Aare, kiä arvaś, õt midägi tiidä’, tulõsi’ julgõm- pääväle uma sündmusõ, liina- Aitúmma, aitúmma, aitúm- mihklipäivä pidämä. Seto talo Vabaõhumuuseumih om seto kultuuri nätäl võisi’ haar- pahe kultuuri mano. Kindlahe seto’, Seto Latsi Kuul ja kul- ma! nigu Seto saatkond Talinah, kohe om hüä minnä’, koh om hüä olla’ ja ilota’. Avvu ni edenemist teele! Seto nätäl om sälätakah, a seto kultuurielo lätt edesi. Varsti tulõ umakultuuripäiv ni Vabarna Anne preemiatõ üleandminõ. 15. novembrini saa komisjonilõ viil ummi Setomaa päivä peeti ka Talinah kandidaatõ üles säädä’. Pangõ’ tähele, kiä’ omma’ nuu’ inemisõ’, kedä piat preemia väärilitsõst pidämä, ni ankõ’ TORMI PIRET miisi seto keelest, kultuurist ja aoluust. nuu’ nime’ tiidä’ preemiakomisjonilõ! Setomaa päävä Talinah pääkõrraldaja Pääle Leima Evelini karmoš- Lõpõtusõst om mul tiidä’ anda’ viil üts hüä uudis ja kalatsi olli’ pilli pitto üteh võt- võimalus seto kultuuri näütämisõst. Ku Obinitsa oll´ Kultuuriklubi Setoluu’ nakas nu’ Ahone Voldemar ni Ahve- Soomõ-Ugri kultuuripääliin, sis 2024. aastagal om Tarto kõrraldama kokkokorjumiisi na Marika. Edimäne mäng´ liin Euroopa kultuuripääliin. Tarto om kutsnu tuu pää- nimehtüse all „Kośtmah om…“ ja kõnõl´ karmoškast, tõõnõ liinaga ühinemä terveht Lõuna-Eestit ni ütest kultuuri- 9. oktoobrikuu pääväl oll´ edi- väikokandlõst. pääliina vedosnikust om jalki mi uma sootska Laanõotsa mäne: „Kośtmah omma’ Tali- Ku ütidsõ pildi tegemisõ aig na setokõsõ’.“ Setomaa pää- kätte joud´, olli’ poolõ’ külälisõ’ Annela. Teemi’ sis kuuh nii, õt seto kirä’, seto kiil ni seto vä kośtjist olli’ pallõld Talina jo kodo lännü’. helü paistusi’ silmä Euroopa kultuuripääliinah. setokõsõ’ tandso- ja kultuuri „Tiiät, Piret, ma lupa Sullõ, Hüä seto rahvas, edenemist ni saldmist meele! kodohe Modus. Õigõhe hõi- õt aastaga peräst omma’ mul Setomaa ülembsootska JÄRVELILLI REIN gaś kultuuriklubi Setoluu’ jo seto tandsu’ selge’. Ja katõ aas- neländat aastakka kokko Tali- taga peräst seto kiil,“ and´ luba- na setokõisi, setomiilsit ja husõ Kultuuriklubi Setoluu’ -kiilsit, õt Eestimaa pääliinah Setomaa päiv Talinah. Tormi Pireti kogo pilt vahtsõnõ ineminõ. elävä’ setokõsõ’ saasi’ Setomaa Perämädse’ pidolisõ’ olli’ pääväl ütehkuuh olla’. Edimäne laul oll´ tutvastsaa- põst oll´ kotussõ pääl esä Jus- nuu’, kinkäl teno Seto- Nii palló, ku korjus inemiisi misõ jaost. Pääle tuud laulõti tinus, kinka sanna-mari valsi maa päävä praasnigulõ tull´ praasnigulõ Talinah, mõista-as suurõ tsõõri pääl Seto hümni – tandsopaarilisõst oll´ pääkõr- suur suuv hindäle seto rõiva’ kõrraldaja õi luuta’, õi pelädä’. kiä’ pääst, kiä’ loi’ sõnnu paprõ raldajal hüämiil olla’. murõhta’. Ja andśak oll´ tuu, õt Ku nakaś tulõma, siss õnnõ päält. Kultuuriklubi Setoluu’ Ku pillimängolõ väigokõ- näide juurõ’ olli’ ütest küläst – tull´ ja tull´: vähäbit ja suurõbit, latsõ’ ütli’ mõnõ laulukõsõ nõ mulk vaihõlõ tull´, sai tet- Truba küläst. Setomaa päävä noorõbit ja vanõbit, lähkobalt iist ja kõik tõõsõ’ lauli’ perrä. tüs kol’ võistkunda, õt üteh- pido Talinah lõpõt´ Truba mah- ja kavvõbalt. Kaemalda tuu Mitmõ’ inemisõ’ olli’ võtnu’ kuuh naada’ otsma vastussit via, kiä umavaihõl sai tutvast pääle, õt pido oll´ innekõkkõ pilli üteh. Leima Evelini pilli- seto nädäli Setomaa väigo- Talinah. mõtõld Talina seto kogokunna latsõ’, Modusõ viis karmoška kõsõ viktoriini küüsümüisil- Järgmäne kokkokorjuminõ jaost, oll´ kotussõ pääl inemiisi mängjät lei’ pillihelü valla- lõ. Timahavast ülembsoots- „Kośtmah om …“ saa olõma ka Tartost ja eiski Valga liinast. lõ ja jo edimädse valsiga tulli’ kat ja nuursootskat tiidse’ kõik novembrikuu ütel kesknädälil Poolõ’ olli’ seto rõivih ja poolõ’ tandsopõrmandulõ edimäd- võistkunna’. Kõgõ rasõhõp oll´ kell 17.30 tandso- ja kultuu- olli’ liinarõivih. Üttekokko oll´ se’ tandsopaari’. Seto tandso- setokeelidsit sõnnu kiräkiilde rikotoh Modus. Kiä om küllä Setomaa päivä tulnu pidämä viie’ meelüdi’ tandsma suuri ja ümbre panda’. Inemisõ’ olli’ kutst ja määne kuupäiv om, Järvelilli Rein. Eräkogo pilt kohki 40 inemist. Tõisi siäh ka väigokõisi ja nuuki’, kiä’ mõis- väega tenoligu’, õt sai’ vikto- andas piägi tiidä’. sootska Laaneotsa Annela. ta-s, sai’ tandso selgest. Pap- riiniga mano palló vahtsit tiid-

tohis olla’ ka tummõsininõ, kitasnik 12. Koh Setomaal paistus kõgõ 18. Määntseh küläh om leeloimä h) Verska, i) Võõpso, j) Treski. Seto nädäli viktoriin tohi-i, d) olõ-i vaiht inämb päivä (Eesti atlasõ perrä)? kujo? (1 p) 22. Nõsta’ tähe’ ümbre! (7 p) Võitja’. Noorõ’ I koht Valgu Maru 52 7. Ku sagõhõhe toimus Seto (1 p) a) Verskah, b) Meremäel, 19. Molóvihkoh (FB) kirotasõ’ seto litsseama, tsija. õdõõahvil, ühitlasip, punkti, II koht Kena Mariete 51, Leelopäiv? (1 p) a) üts kõrd 5 c) Luhamaal, d) Miktämäel keeleh ummi mõttit Hallõkõnõ ja päivigiirkuning, päoleeliv, olkftose III koht Lepingu Ingvar, Rohtla aastaga joosul, b) õga 3 aastaga 13. Peko kiiora oll´ tammõpuust. Rõõmukõnõ. Kiä’ nu inemisõ’ omma’? Joosep ja Tammisto Lisette 50, takast, c) õga aastak, d) śoo aastak Määndsest puust om tettü ülemb- (2 p) Õigõ’ vastusõ’ 1. Ülembsootska Rein IV koht Juhansoo Gretel 47, V koht oll´ edimäist ja perämäist kõrda sootska kiiora? (1 p) a) pedäjäst, b) 20. Tõlgi’ sõna’ kiräkiilde. Sõna’ Järvelill, nuursootska Triinu-Liis Tuule Karolin 42. 8. Määne om Setomaa kõgõ kõivost, c) tammõst, d) kadajast omma’ võet seto aabitsast. (õga Tarros; 2. Seto Kuningriigih 2018. Täüskasunu’ I koht Tormi Piret ja 3. Määndse’ näütleja’ siist omma’ korgõmp tipp? (1 p) a) Meremäe 14. Obinitsa om… (1 p) a) Tsätski sõna iist 1 p, kokko 16 p) aigopite, aasta Lüübnitsah; 3. b, d; 4. b; Kultuuriklubi Setoluu’ 54 punkti, Setomaalt peri? (1 p) a) Kärt mägi, b) Kuksina mägi, c) Irboska nulgah, b) Koolina nulgah, c) Üle- hahetus, hämmätüs, kabõhõnõ, 5. a; 6. b; 7. b; 8. b; 9. b; 10. b; II koht Matvei Arvi 53, III koht Tammjärv, b) Arvo Kukumägi, liinamägi, d) Määsi mägi Pelska nulgah, d) Mokornulgah kruusa’ , kõosõir, käokiräs, liisna, 11. a; 12. a; 13. d; 14. d; 15. a; Lepingu Kersti ja Kena Birgit 52, c) Jaanus Tepomees, d) Merle Jääger. 9. Kost om Koolina nulk uma nime 15. Määndse tüüga võistli’ Seto maŕatśauk, miitsirk, nõgõl, räüsä- 16. Sokkides on augud; IV koht Kittuse Kelly 48, V koht 4. Määnest maavarra olõ-i saanu? (1 p) a) Koolina nulk nigu Kuningriigih seto näpotüü meistri’ puusli, sisask, tsõdsõ, undsõh, vatsk 17. Miktämäe vana tsässon 1694. Kahja Egne 42, VI koht Rehi Angela Setomaal? (1 p) a) kipsi, b) fosforiiti, Kooliga nulk, b) Koolina külä perrä, 2019. aastagal Küllätüväh? (1 p) 21. Sordi’ vällä, määne kirmas aastal; 18. Obinitsah; 19. Sarvõ 22. Kokko oll´ võimalik saia’ 57 punkti. c) savvi, d) mineraalvett c) Koolina uja perrä a) lina prääditäminõ, b) villa määndse külä vai liinaga’ kokku käu. Õiõ ja Tormi Piret; 20. aegamööda, 5. Määne om Setomaa kõgõ 10. Määne külä kuulu-i Vaaksaarõ ketraminõ, c) langa korrutaminõ (11 p) 1) jüripäiv, 2) Lepä kirmäs, koidukuma, kaste, neiu, metspirnid, Küüsümisõ’ kihvtidsõp taim? (1 p) a) kahruputk, nulka? (1 p) a) Vasildõ, b) Helbi, 16. Tõlgi’ kiräkiilde „Kaputil omma’ 3) maaŕapäiv, 4) migulapäiv, 5) oltus- vits, lepatriinu, liigne, marjakobar, 1. Kiä om parhilla’ Setomaa ülemb- b) paisõleht, c) piibeleht, d) banaan c) Sirgova, d) Sulbi mulgu’ seeh“. (1 p) pühi, 6) paasapäiv, 7) päätnits, mesilane, nõel, rahepühak (peko), sootska ja Setomaa nuursootska? 6. Mia om vaiht sukmanil ja 11. Petseri om (rahvaarvu perrä) 17. Määne om olõmaholõv kõgõ 8) urbõpäiv, 9) vana jaanipäiv, ööbik, isa õde, udu, karask; 21. 1h, (2 p) kitasnigul? (1 p) a) sukman om umbõs sama suur ku… (1 p) vanõmp Setomaa tsässon ja 10) väiko-maaŕapäiv; a) Laossina, b) 2b, 3f, 4i, 5d, 6e, 7g, 8a, 9c, 9j, 10a; 22. 2. Määndse sündmusõga om pildil pikemb ku kitasnik, b) kitasnik om a) Haapsalu, b) Võro, c) Viljandi, määndsel aastagal om tuu ehtet? Lepä, c) Miikse, d) Miktämäe, maaselits, istja, lihavõõdõ, talsipühi, tegemist ja koh om pilt tettü? (2 p) ohkokõsõp ja kergep, c) sukman d) Pihkva (2 p) e) Obinitsa, f) Petseri, g) Saatse, kuningriigipäiv, leelopäiv, seto folk. Oktoober 2019 Nr 10 (359) 3 Setomaa aastaga ettevõtja Elokõnõ 2019 Haljasmetsa Mati Setomaal SARVÕ ÕIÕ hoolõlitsõ’ ja tennü’ ummi LEIMA AARNE töid süämega’ ja kõõst hingest. Setomaa ettevõtlusnõustaja Kõgõ avvulitsõp oll põllumiis – Ku kedägi’ trehvät, sis õks Halásmõtsa Mati. Avvutähest küüsütäs: „Kuis lätt?“ Õga om uibost halokõnõ. Uibos Oktoobri algusõh peetäs üle kõrd hiitüt, mõttõ’ nakasõ’ om ausa puu, tä om illos, ku tä Eesti ettevõtlusnädälit, meil hirmsa huuga’ juuskma, sis häitses, tä om illos ka’ ubinil. Setomaal ka seto kultuuri haarat kõrrast hõngu ja ütlet: Ja upin om höörk ja ille ja mit- nädälit, mis lõpõs traditsioo- „Olõ-õi hätä. Lätt.“ Inäbät jul- mõvärmilinõ ja makus maulõ nilisõlt 9. oktoobril. Ńoo’ kats ga-ai üldä’. Kuis sa ütlet, õt lätt ja hüä kihäle. Uibol om hulga erisagamast teemat sünnüse’ höste! Vaest sis inäp lääki-i ossakõisi, juurõ’ sügäväh maa väega höste kokko, om jo höste. A ku ütlet, õt lää-äi, sis seeh. A uibos taht huult, õigõt perändkultuuril põhinõv ette- vaia naada’ seletämmä, õt kuis ja ilosat ilma, taht päivä, taht võtlus meil Setomaal üts suuri ja mille lää-äi. Samah, õgal tuult, taht vihma, taht ka’ lum- võimalusi. meist lätt ütel pääväl päävä- mõ, taht mehiläisi ja tsirka ja Kultuurinädäli pidolikul kene müüdä hõlpsahe, tõõsõl tälle meelüse’ inõmisõ’, kiä’ lõpõtamisõl Verska kultuuri- pääväl jal’ tśuut keerulitsõbalt, huulva’ timä viläst, vili hoit majah anti kätte ka Setomaa kolmadal olõ-õi aigu hõngugi’ siimnit, minkõst kasusõ’ vaht- aastaga ettevõtja avvuhind. haarta’, káut ummih mõttih, sõ’ puu’. Uibos om ku naaruli- Säänestmuudu ettevõtjatõ õt midägi’ ar’ unõhtasi-i. Pää- nõ ja hüämeelelinõ elo. Tuu- avvustamist alost´ 2015. aasta- vä’ õks omma’ vele’, õnnõ nä peräst sis kõgõ-kõgõ parebilõ gal Seto Kongressi Vanõmbidõ olõ-õi ütte näkko. Mõnõl vaest sääne kimmäs ja elolinõ avvu- Kogo, parhilla’ tege tuud Seto- omma’ ka’ kõik vele’ vai mõnõ’ hind. Üts halokõnõ vaeldas maa vallavaltsus. Innidse’ saa- näist katsigõ’. peremiihi, õga aastak om tä ja’ omma’ olnu’ Mehilasõ Mar- A tuu armas elokõnõ Seto- vahtsõh perreh, a õga avvustõt git, Seina Toomas, Uibokannu Setomaa ettevõtjidõ tennämine, kura käe puult neläs Haljasmetsa Mati. Leima Aarne pilt maal, õt kuis sis lätt, kuis sis inõminõ saa hindäle ka’ üte Mart ja Kauba Kalle. om ellä’ Setomaal? Om. Pais- jupikõsõ uibost mälestüsest, Vallavaltsusõ kõrraldõt di ja Reimo, kiä’ omma’ lühko he hinnäst kah parembahe Aarne: Nüüd kõnõldas palló tus, õt tegijä’ kõik tegevä’ mia’ tulõhtas kõikaig miil- konkursilõ säeti rahva puult aoga tennü’ Kirsi talost kim- müvvä’. mahedast Setomaast. ütstõõsõ võikna. Hulga mõt- de, õt olõ’ õgal pääväl kimmäs üles mitmit tublisit ettevõt- mä majutuskotusõ, ni Luiga- Aarne: Sa saiõ’ Setomaa aas- Mati: Ma’ kasvada intensiiv- tit, õt midä tahasi’, midä olõs ja illos ku uibos. Halásmõtsa jit. Komisjoni otsusõ perrä sai sõ Inara, kinkõ kohvitarõst om taga ettevõtjast, midä taa Sullõ selt. Kui aig saa maheda jaos vaia, midä pias tegemä. Nuidõ Mati om śool aastagal uibo- Setomaa aastaga ettevõtjas saanu Miktämäele mitmõnäo- tähendäs? valmis, sis tä tulõ, kampaania vaihõl sis vaia kõikaig val- halo hoitja. Avvu! 2019 Haljasmetsa Mati, põllu- linõ kokkokäumisõ kotus. Mati: Hüä miil om, õt ka kõrrah tuud asja tii-i. li’, mõntkõrd sorti’, õt kua ma Oktoobri om śool aasta- miis Obinitsa lähkolt Härmä Pühäpäävä õdagu, ku mihk- tõõsõ’ omma’ mu tegemisi Aarne: Setomaal kasvatõdas võta, kua jätä. gal illos – om kõllanõ aig, om küläst. Mati om Härmä külä lipäävä kirmas oll´ Härmä tähele pandnu’. Tull´ üllätü- nüüd palló ka mustsitkit. Oktoobrikuu edeotsah oll külmä, om lämmind, om vih- põliselänik, kiä om hoitnu uma küläplatsilt lakja lännü, sai senä. Mati: Hüä ku ka tsillókõisilõ, seto nätäl (3.–9. okt). Nätäl, ku ma, om päivä. Vaest tahetas põlvkundõ kestnu esäkodo Matiga jutulõ. Aarne: Kuis Sust põllumiis mõnõ hektari miihilõ määne- ka’ Setomaal, Setomaa vallah meid mõtlõmma panda’, õt arõnõvana. Tä haris ümbre 250 * * * sai? gi tegevüs om. Ku näil kogusõ’ tulõtõdas ütstõõsõlõ miilde, minkõhki’ või-i kindla olla’, hektari põllumaad, and tüüd Aarne: Mis Sa säändsest Mati: Vanaesä ja esä olli’ suurõnõsõ’, sis päsese’ turulõ. õt elät Setomaal, koh om olnu’ tulõ rahu olla’ tuuga’, määne mitmõlõ abilisõlõ ümbretsõõ- praasnikust arvat, võõrit ni põllumehe’, olõ maast mada- Aarne: Mis Sa talvõl tiit? elo inne meid seto keeleh ja om, viriseminõ tii-i midägi’ ri küllist. Timä maa pääle om võõrast kiilt tundu peris palló last taa aśa seeh olnu. Oll´ loo- Mati: Jouluni lätt är’, sis om seto meeleh. Ja tuu avitas, tõistsagamatsõst. ehitet nelä külä ütine Härmä olõvat? gilinõ jätk, miildüs. paar kuud kergembät aigu, ku tulõvaki’ miilde innidse’ ao’ Muusiumitarrõ om tii löüd- tsässon ni küläplats, midä ta Mati: Külälisi käu õks kõik Aarne: Midä Sa kasvatat? nakas kõik jälki otsast pääle. ja inne meid elänü’ inõmisõ’ nü’ edimäist kõrda Setomaalõ avitas kõrrah hoita’. Om hüä aig, Margus (Timmo) kuts Mati: Nissu, kesvä, rapsi. Tulõ järgmädse aastaga plaanõ tulõhtasõ’ hinnäst miilde, näet tulõja’, mitmit kõrdu káuja’, õt esä uma 13-aastadsõlõ tütrele (naard). Aga śoo om võima- Kokko 250 hektarri. tetä’: siimne’, väetise’ jne. ummih mõttih latsõiä ello ja olla’ kõrrast innitside laulu ja hooldas umma vanna immä. lus küläinemistõl kokko saia’, Aarne: Kuis saagi müümisõ- Aarne: Kuis talol tulõvikku viil tsingõ-tsängõ õgasaga- naisi man, kaia’, mõtõlda’, Tenokirä ettevõtlusõ arõn- veidó meid om jäänü’. ga om? näet? maist. Tuu seto keelekene, tuu lukõ’, kullõlda’, tiidä’ saia’ ja damisõ iist saiõ Verska Sana- Aarne: Kas seto kultuuril om Mati: Müüminõ olõ-i keeru- Mati: Ma’ esi’ mõtlõ varsti taht õks kõikaig kobendamist, minnä’ kodo tuu kõgõga’. Inõ- toorium, kiä om ütekuuh Tar- tulõvikku? linõ, ku hind sobis. Õga päiv pensioni pääle. Tütär om viil vahtsit sõnnu kiilde ja van- misi om nii Talinast, Säksa- to Ülikooli tiidlästega uurnu Mati: Keerulinõ asi. Umma tulõ vilä hind sullõ telefoni nuur, timä plaanõ tiiä-i. Õga- nu tulõtas meelekene miilde. maalt, Lätimaalt, siistsamast, mineraalvii sobivust nõna- om muidogi vaia hoita’. pääle, kunas lukku panõt... Om üts piät uma süäme perrä vali- Ja ku kiäki’ tund ja taht oppi’ latsõkõisi ja vanakõisi – kõik roho tegemisõs, Kerdti Kai- Turismiettevõtja saa kindla- vähäkene õnnõmäng kah. ma, tohe-i vasta tahtmist tetä’. su umma kiilt, sis om hüäli- omma’ tehnänü’ ja näid nõ tunnõh. Kiil või ar’ rostõ- oodõtas jal’ tõõsõl kõrral, da’, ku timmä saa-ai helüga’ vahtsõl aastagal tagasi. vällä üldä’, a hellü, kõgõ inä- Täüskuu ja mihklipäiv ja bä umma hellü, mi mõntkõrd Setomaa muusiumidõ tulõvi- Projekt ACT LOCAL käve tutvumah pelgä. gumõttidõ päiv – Kuvvamuu- Obinitsa muusiumitarõh oll du edesi? Üte pääväga’, üte seto nädäli aigu tiidlik kokko- kõrraga’ jovva-ai väiga’ kav- tegüsidõ küläkogokundõga’ saaminõ, õt seto keeleh kõnõl- võ mõtõlda’, a ku om alostõt, da’ eishindä jaost, hindä mõt- sis om järgmätsel kõrral kost 10.–12. oktoobril olnu’ projek- elloviimistõ. projekti joosul ello viimä. maal ja viis Alutagusõh. Seto- tit seto keele perrä käänteh. Ja edesi mõtõlda’. Edesi mõtõl- ti ACT LOCAL oppõreis või- Bonifatiusõ Gild pakk tegut- Projekt Act Local alas mai- maal om naanu’ projekti tege- sis oll viil kõgõ prostõp tüü – dõh vaia ka’ innist aigu tiidä’. mald Setomaa, Alutagosõ, Ape sõmis- ja müügivõimalust kuuh. Projekti tsiht om luvva’ vustõh aktiivsõlt osalõmma nõgla ja niidiga’ umblõminõ. A Kõrrast paistu, õt mia mõnõ- ja Engure külli iistvidäjil nätä’ keskaost huvitõt käsitüü- parep manopäseminõ koha- Lüübnitsa, Saatse, Uusvada ja samah, säänestmuudu om inne lõ vahtsõnõ, om tõõsõlõ vana Lõunõ-Eesti tegüsidõ kogo- lisilõ ja kõrraldas suurlaatu. likõlõ tüüturgudõlõ ja pakku’ Luhamaa inemisõ’. meid ummõld ja tuud tetäs ka’ vai jo läbi tett, läbi elet. Olõ- kundõ ettevõtmisi. Oppõreisi Abja-Paluojah tegutsõv MTÜ vahtsit tüüvõimaluisi Seto- Küläkogokunna’ omma’ jo peräst meid. Mõtõh tull tuust, õi siih ilmah väiga’ midägi- grupih olli’ esindet kõik pro- Mulgi Ukuvakk kõrraldas uma maa, Alutagosõ, Ape ja Engure läbi arotanu’ uma võimalu- õt õgal puul ja ka’ meil kotoh gi’ vahtsõt, elo káu õks tsõõ- jektih osalõva’ küläkogokun- liikmidõ valmstõt käsitüü maapiirkundõ inemisilõ. sõ’ ja ressursi’ ja naanu’ kokko om liisnalt palló kille, kilekot- ri piteh, mõntkõrd om tsõõril na’, Setomaa puult olli’ Saatse, müümist. Maapiirkundõ veerealadõl säädmä tegevuskavvu. Tege- tõ ja latsilõ kuuli tulõ ka’ viil õnnõ lopp seeh, a edesi lätt jal’ Lüübnitsa, Uusvada ja Luha- Karksi-Nuia Aiandusõ ja elävilõ inemisilõ om rassõp vuskavvuh kirjeldäse’ kogo- osta’ kilekaasi. Tuu asõmõl kõrralitsõlt tsõõrkolt. maa esindäjä’. Kolmõ päävä Mesindusõ Selts kõrraldas löüdä’ tüüd pikki vahemaie, kunna’ uma kavandõtavatõ võit võtta’ rõiva ja ummõlda’ Ütskõik mäntsit huvtavvi joosul káuti erinevä suurusõ- uma liikmidõlõ toodõtõ müüki sagõhõhe ka’ perekondlikõ teenussidõ sisu ja sihtgrup- kaasõ’ vihulõ, raamadulõ. Kõk- ja tõistsagamatsi asju ja tege- ga ja erinevvi teenussit pakvit ja rent kõrda tett Murri häär- kohustuisi peräst. Samah om põ, ressurssõ, finantsplaanõ, kõ võit rõivast ummõlda’. Ka’ misi vällä märgtäs, ku suuri ja organisatsioonõ kaemah. berri üritüisi jaos, tulu lätt inemisõ’ nuist küllist valmi’ investiirmisvajaduisi, kuuh- suhkrikoti võit rõivast ummõl- uhkit maiu ehtedäs, elo ja olõ- Võro vallah tegutsõv MTÜ Murri häärberi kõrrahhoitmisõ nakama elokeskkunda paran- tüümudelit kohaligu uma- da’, ku õnnõ müvväsi’ suhkrit misõ tege õks õga inõminõ eis’. Maana avitas inemisil uma jaos, õt jääsi’ alalõ piirkunna damma. Projektiga’ julgusta- valtsusõga’ jne. Tegevuskava’ kiloga’! Õga kodo om pernaase näk- õgapääväelo töie ja tegemisi- küläelo aoluulinõ keskus. das ja toetadas kohalikõ inemi- saava’ valmis 2020. aastaga Seto nädäli viimätsel pääväl ko, olgu’ sääl ütskõik ku uhkõ ga’ parebahe kõrda saia’. Tuu Ulila keskus tegutsõs nuu- si kuuhtüüd, õt nä teesi’ üteh- edeotsah. käve pidol Verskah. Sääl jaeti tarõkraam. Inõminõ and hin- jaost paktas erinevvi teenus- rikeskusõna, a siih paktas ka’ kuuh hindäle vahtsit tüüvõi- Pääle tuud omma’ küläkogo- avvupaprit ja tennäti miihi ja ge ja hõngu, tuuga’ läät küläst sit nii ku mõsumõskminõ, aia- sanna- ja mõsumõskmisvõi- maluisi. Võimalus om kujonda’ kundõlõ näide vajaduisilõ vas- naisi, kiä’ omma’ kõikaig olnu’ minneh umma kodo. hooldus, pikäaolisõ kaitsõt tüü maluist ja hoiõtas kõrrah kes- vällä kohalikõ ja külästäjidõ tava’ kooltusõ’. teenus jms. kusõ ümbre parki. jaos vajalikkõ kogokundlik- Tulõval aastagal om oppõ- Puka kogokunnaköögih viiäs Urvastõ külli selts hoit kõ teenussit, näütüses iäkidõ reis Lätimaalõ, õt oppi’ ka’ sääl läbi söögivalmstamiskooltuisi, kogokunna jaos käügih seld- kodohuuldus, nuursuutüü, hüvvist kogõmuisist kogokun- huvitegevuisi ja salongiõdakit. simaia, kõrraldas sääl kinno, hobi- ja vabaaotegevusõ’, kul- nateenussidõ pakmisil. Viländimaal pakk sotsiaalsit käsitüütarri ja üritüisi. Vahen- tuuriteenusõ’ jne. Projekti juhtpartner om Kiä tiid? teenussit MTÜ Teeme, näütü- di’ tegevuisi elloviimisõ jaost Projekte iihmärk saavutõdas MTÜ Setomaa Liit, partneri’ 29. novembril om Petseremaa vabadusvõitlõja ses paktas isikligu avitaja tee- saias uma huvtavidõ toodõtõ kohalikõlõ inemisilõ ja küläs- omma’ Alutagusõ vald, Ape Reet Tobre 60. sünnüaastapäiv, midä tulõs väärilitsõlt nust, seltsidaami ja seltsilisi müügist. täjilõ suunat kogokunnatee- vald ja Engure vald. Projekti tähistä’. Ku kiäki’ tund Reeda lähedäisi, sis pallõ teenust, tervüseedendüse tee- Oppõsõidu õdakil olli’ semi- nussidõ kujondamisõga’ maa- tegevusõ’ viiäs ello mai 2019 tuust tiidä’ anda’ Petseremaa Suvõülikoolilõ nust jt. Organisatsioonil om nari’, koh kõik osalõva’ külä’ piirkundõ säitsmetõistküm- kooni’ aprill 2021. Projekti kogõmusõ’ lajalt vabatahtli- tutvusti’ tõisilõ ummi tege- neh küläkogokunnah – nelli elloviimist toetas Kesk-Lääne- tel 5690 8945 vai [email protected]. kõ kaasamisõh uma tegevuisi misi, midä nä plaanva’ naada’ Apeh, kol’ Engureh, viis Seto- mere programm 2014–2020. 4 Oktoober 2019 Nr 10 (359)

1939. a võeti vasta tüüstüslikõ keskkoolõ vahtsõnõ määrüs, minkõ päämäne mõtõh oll´ tuuh, õt opja’ saasi’ amõdi selgest kibõhõmpa.

NASSARI ELVI sõ maja elektriga varustami- sõst tull´ jovvulitsõmbast ehtä’ kooli viijoujaam. Suur hoonõh, 1939/1940. opmisaas- mahuga 9500 kuupmeetrit sai tal inämb vahtsit opjit 1940. a piaaigu valmist. Alalõ 4-aastatsõ opiaoga ehtüs- oll´ tuu maja kogo nõukogodõ osakunda vasta võeta-s ja nuu’, ao, a sis ku Võmmorskihe naa- kiä’ olli’ jo vahepääl tüüstüs- ti ehtämä vahtsõt Piusa pii- keskkooli vasta võet, pidi’ ar’ rivalvõkordoni maia, lasti pia lõpõtamma kõrdapite aastil 5-6 aastakka tagasi eestiaig- 1940–1942. Tüüstüskeskkooli nõ kivimaja õhku. Kahós om ehtüsosakund, koh oll´ opat ka kunaginõ tüükua hoonõh- nii-üldä’ laja prohviiliga oskus- ki maaha lamtõt. Minevä aas- tüülisi, kinkist võinu’ saia’ ta aeti rukka ka edimäne puust tulõvatsõ’ ehtüsmeistri’, arva- koolimaja, perästinõ oppajidõ ti liisnalt tioreetilisõst. Inämb ja koolilatsi elokotus. Õnnõ Petseri Tüüstüskeskkooli vilistläse’ Stellmacheri Elmar (kurra Vorobjevi Pauli ehtet elomaja Võmmorski küläh. Eräkogo pilt arvati riigilõ vaia minevät tsementkivvest pumbajaam, kätt), Paasiku Enn ja Vorobjevi Paul. Eräkogo pilt lühembä opmisaoga müür- Vorobjevi Pauli lõputüü, om seppi vai ehtüspuuseppi. Nii mälestüsenä tuust koolist vil luudigi 30. mail 1939 Petseri alalõ. Tüüstüskeskkooli kõrvalõ katõ 1940. aasta sügüse pidi osakunnaga (ehtüs ja ravva- Võmmorski kuul alostamma Petseri Ehtüs- ja Keraamiga- tüü) Petseri Amõdikuul. Vii- 110 opjaga, inämbüs nuist olli’ mätseh oll´ plaanih amõt sel- amõdikoolih opja’ (30 mine- gest opada’ katõ aastaga. vä-aastast ja 40 vahtsõt opjat), Ehtüsmüürsepäst tahtjit oll´ keskkooli jakko jäi õnnõ 40 kuul (Tüüstüskeskkuul), 5 vähä, kuna eestläisi-setodõ opjat. Kuna Eesti riigih saiõ’ siäh peeti tuud inämb vind- 1940. a suvõl võimulõ kom- läiste-muurnikõ amõtist, pää- munisti’, sis kooli vana juha- õgal tõõsõpääväl 10 tüütun- laadulitsõ keraamiga iist kuld samajandih tüütämist Viru- val kõrgel platool kahe jõe ühi legi oll´ müürsepilõ tüüd õnnõ tus tiidäki inämp kõlba-s. ni, kolmapäivildõ ehtüse- ni auraha, niisama saadi Petse- maal Porkunih mõtsaülemb. nemise kolmnurgas oli harul lühkokõsõl lämmäl aol. Olõ-s 1. novembrist 1940 määräti keraamigaosakunnal niisama 9 ri põllumajandusõ näütüsel Vorobjevi Paul jäi edesi elämä dane. Kunagi väga ammu pidi sis imeh, õt 1939 and´ müür- kooli võimlõmisoppaja Saarõ tüütunni, a 4. klassi ehtüse- ja kuldauraha ja kats edimäist Võmmorskihe, kohe ehit´ ummi siin asuma surnuaed, kuid kõi sepäst opmisõ avaldusõ sisse Konstantin Tüüstüskeskkooli keraamigaosakunnal õga riide avvuhinnalist kotust. Kuvõrd kässiga ilosa maja, mia nüüdki ge vanemadki inimesed külas õnnõ kats tśurra. Sama aas- ni Amõdikooli juhatajast. Vana 10 tunni tüüd. Tuu peräst oll´ hinnat oll´ kallis kunstkäsi- alalõ. Timä mõist´ tetä’ ka ilo- ei mäletanud seda, kuid ehitu ta sügüse oll´ koolih kokko 88 juhataja sai timä kostmisõ kõrraldõt nii, õt mõnõ’ oppa- tüü, tuud tunstas üts nalákas sat mööblit ja õgasugumaist se ajal, vundamentide rajamisel opjat, kinkõst keskkooli osah pääle vil kuuli edesi jäiä’. ja’ elä-s koolikorterih, a käve’ lugu, minkõ Hõrna Aare oll´ tüüd. Naane Margot oll´ timäl tuli siit palju inimluid välja. /.../ oppõ I klassih 13, II klassih Ku 1941 sõda pääle nakaś, kavvõmbast. Sääne kõrraldus kuuldnu Vorobjevi Paulilt ja koolioppaja, oppajast sai ka Kooli eraklik asukoht üksikus 20, III klassih 19 ja IV klassih olõvat Vinne võim tahtnu koo- tiidäki olõ-s lubat normi per- mullõ edesi kõnõli. Ütevoori tütär Irma. kaunis maakohas, see oli kõi 18 nuurt, samah ku amõdikoo- list ar’ viiä’ (evakuiiri’) kõik rä, koolikõrraldust kontroll- olõvat kooli keraamigaopjidõ Ku Eestih 1940. aastal kom- ge olulisem mulle, kes ma olin li I klassih oll´ 18 opjat. 1940. a massina’, a läts kipõst ja tuu ja pääinspektri oll´ tiidlik, õt savitüüanoma’ saadõt kohegi munisti’ võimulõ saiõ’, lätsi’ üles kasvanud maaelu miljöös, sügüsest tull´ haridusministee- asi jäi poolõlõ. Pääle säksläis- sellise asjaoluga tuleb leppi kavvõndõhe, kogoni Ameeri- mõnõki’ kooli lõpõtanu’ vind- kus küla piire varjasid suured riumi kutsõoskusõ osakunnalt tõ tulõkit läts koolitüü edesi da kui paratamatusega. Koo- ga Ühendriikidõhe. Näütüse- läse’ sõakuuli opma. Säält lät- riigimetsad, kus sai kuus suve käsk amõdikuuli vasta võtta’ ja Ivaski Karl määräti juhata- li lõpõtamisõl tull´ tetä’ mito le lännü’ aśa’ olnu’ inne kim- siki’ sõtta verevidõ poolõl käidud karjas. Ja kui tahtsin kokko 40 opjat – 20 ravva-, 10 jast tagasi. Nigu timä 1942. a rassõt lõpueksamit: ehtüse mält kindlustõt. Tagasi joudsõ’ sõdima. Mõnõ’ kooli lõpõtanu’ üksi olla, seda oli tihti kevadel müürü- ja 10 puutüü osakun- augustikuuh aoleheh Eesti alal tunda’ õgasugu ehtüsviise nä peräkõrra Petseri jaama. A eestläse’ jalki, nigu Valgah enne eksameid vaja, siis istu da. Anti ka tiidä’, õt ku müürü- Sõna aokiränigulõ selet´, olõ- (ehtüskonstruktsioonõ), tüü- sääl tüülisõ’ arvada’ hooli-s, sündünü E. Stellmacher ja sin jõekaldal, kuulasin voolava tüüle tulõ-i viländ opmataht- vat 1941. a sügüse koolih opjit de kõrraldamist ja ehtüse tüü õt kastõ tulõ hilläkõistõ nõs- Räpinä vallast peri H. Kotise vee lõputut juttu ja uinutavat jit, piat inämbä vasta võtma vähä, 35, nuist õnnõ kats olli’ oppust, keraamiga alal savitüü ta’. Osa vaasõ ni kaussõ oll- võeti Säksa väkke ja saiõ’ 1944. vulinat, mis tuli nagu lõpma ravva- ja puutüü eriala pääle. vindläse’. Aig oll´ rassõ, puudu tehnoloogiat, rahaplaniirmist, gi lännü katski. Kooli esindäjä a surma, üts Staraja Russa all, ta kaugelt – teisest ilmast. Lin Koolijuhataja pidi rakendama oll´ savivaabast, keraamigaosa- arvõpidämist ni keraamiga olõvat lännü sis jaamaülembä tõõnõ Narva väerinnah Sini- nud siristasid jõeäärses lepis abinõusid, õt müürsepäst taht- kunnaga saaki-s tüüd alosta’. tüüoppust. mano, võtnu vällä kindlustus- mägedeh. Verevidõ poolõl tikus ja noor rohi lõhnas. Need jit õks inämbä opma tulõsi’. 1942. a keväjä pidi lõpõta- Siski olõ-s kõik aig õnnõ üts akti ja ülnü, õt näet, kinni tulõ sõdisi Irboskast peri Hristofo- ilusad hetked sellest koolist ei Kuultuisi saadõti vällä kogoni ma kooli 5. vällälind ni 1942. a opminõ ja tüü, oll´ ka mitmit massa’. Jaamaülemb, uhkõ rovi Vassili, kiä läts opma pää- unune kunagi. Hilisemad õppi 243 algkoolilõ. sügüse pidi kuul jakkumma uma vaba ao säädmisõ võima miis, võtnu karmanist suurõ le Võmmorski kooli lõpõtamist mised Tallinnas tehnikumis, Tüüstüskeskkooli keraami- kolmõaastatsõ tüüstüskooli- luisi. Talvõõdagidõl saiõ tege- kukru vällä, küüsünü suurõlit- Talnahe Tondi sõakuuli. Läts- neis on nii vähe meeldejäävat ga eriala jäteti pikembäaolitsõ na. Olõ-i tiidä’, ku palló lõpõ- ledä’ mitmõ huvialaga, kul- sõlt vasta: noh, mito senti naa’ ki säält sõtta, koh sai kapten- – tolmused, umbsed klassiruu oppusõna putmalda ni ümbre tajit tull´ vai kas ültse jouti tuuri ni spordiga. Koolil oll´ kausikõsõ’ sis massva’ kah? A majori aukraadi. Aastil pääle mid, linna müra, mis kostis isegi kõrraldamalda. Osakunda soo- kuuli lõpõta’. Tiidä’ om õnnõ, tśurakõistõ lauluansambli, ku papõr nõna alla panti, oll´ sõta oll´ Võroh sõakomissar ja klassiruumi. vitõdi vasta võtta’ vähämbält õt 1943. a tetti koolihuunõhe kirändüs-, näüte-, purilinda- lännü näost kaamõst. tüüt´ Tartoh mitmõ korgõ amõ- 15 opjat. Savitüüoppust võeti laatsaret vigasaanu’ säksa sõa- mis-, poksi- ni maadlusring. dikotusõ pääl. Kuuligi Tartoh. Koolist saa-s inämp asja haridusministeeriumi plaani meestele. Ku jal’ kommunisti’ Oll´ ka võimlõmisrühm. Õt Mõnõst lõpõtajast Koolih oll´ timä olnu andõrikas edespidigi tugida’. Anti kõrral võimulõ saiõ’, säeti kuul ümb- vinnekiilse’ noorõ’ riigikeele keraamigatüü pääle, a sama- Hõrna Aare jutu perrä tetti dus, õt pääle savianomidõ re: tuust sai Eesti NSV-h vin- parembahe selgest saasi’, oll´ Kooli lõpõtanu’ tśura’ olli’ saa- võrd hüä olnu ka püssü lask- 1980. aastidõ lõpuh ni 1990. tegemisõ tull´ inämbä rõhku nekiilne Piusa Eriinternaat- eesti keele täiendoppõring. nu’ hindäle tüüd ehtüsmeeste, ma. 1937. a võit´ timä koolidõ aastidõ algusõh üteh Võm- panda’ ehtüskeraamigalõ ja kuul, koh tüü käve kooni Eesti Kõrraldõdi tandsukursui- krohvjidõ vai müürseppädenä, riigikaitsõ laskmisvõistluisil morski kooli vilistläse Vorob- tuu oppamisõlõ. Ministeeri riigi vabastsaamisõni. si ni koolipidosit, käüti tõistõ mehhaanikutõna. Mõnõ’ saiõ’ edimätse koha ja sai AS Tek- jevi Pauliga märgotus Võm- umist arvati ka tuud, õt Võm- kuulõga vastastikku pidodõl. tüüd raudtii pääl. Oll´ ka nuid, la puult vällä pant avvuhinna morskih jalki pottsepätüü morski kuuli inämb suurõlt Opti amõtit, Tandsukaaslaisi löüti liinast kiä’ lätsi’ edesi opma. Kooli- – ülikunnarõiva. oppamisõga alosta’. Aśaga rahaga tugida’ olõ-i vaia. Maa- sekkä ka ilotõdi naiskutsõkooli näiokõisi siäst. jutu edimätseh osah oll´ juttu Oravalt peri Leesalu Vil- oll´ nõuh ka Võro maakunna valtsus oll´ kooli ülälpidäjä, riik Nädälih kõrra käve’ tśura’ Pet- Tiistrest peri teoloog Ilja Vol- jat-Voldemar, kiä läts opma tuulaignõ haridusosakunna and´ rahha päämätselt suurõ Tüüstüskeskkoolih oll´ tihkõ serih kinoh vai tandsupeol. demarist (1922–2010), kinkõl Petseri Gümnaasiumi, pidi ar’ juht Leoski Arvi. Haridusmi- vahtsõ pitoonplokõst koolima- tunnikava, vil tihkõmbalt oll´ Ütehkuuh kimnaasiumiga jäi kuul sõa peräst lõpõtamal- kodo tulõma inne joulõ, kuna nisteeriumi toel (ministri oll´ ja valmisehtämisõst. Sääl olli’ tüütunnõ. Näütüsest 1938. a peeti võistluisi. Näütüsest Pet- da, a koolih keraamiga opminõ veli võeti ar’ sõaväkke ja uno Paul-Eerik Rummo) tetti Piusa kooli klassi’ ja tüükua’. Vaht- oll´ ehtüsosakunna 3. klassil seri koolinoortõ 1937. a riigi- tälle miildü. Edimätse vällä- jäie haigõst. Õga aasta tull´ Eriinternaatkooli man 10 opja- kaitsõvõistluisil tull´ Petseri linnu ehtüse alal oll´ lõpõtanu opma minegi plaanõ edesi ga keraamigakursus, umma- Tüüstüskeskkuul edimätsest. Teelahe Paul (1918– ?) Leesalu kipada’, tüüd oll´ taloh nii pal- muudu katsõklass, minkõst Koolih oll´ tukõv esämaali- Viljat-Voldemar (1917–2000), ló. Täüsikkä joudõh löüdse Vil- pidi vällä arõnõma keraami- Lehte tegevä’: nõ kasvatus. Olli’ nuurkotka’, Paasiku Enn (1918–2002), Kes- jat aolehest Võmmorski kooli ga ja pottsepätüü amõdikuul. skaudi’, vanõmba’ poisi’ olli’ ka seli Eduard (1921–?), Vorobje- vastavõtmisõ kuultusõ. Kuna Kursusõl oll´ oppajast Krigu- Toimõtaja Kauksi Ülle, tel 5656 9079, e-post: [email protected] Petseri Kaitsõliidu maleva opi- vi Paul (1914–1992), Viinapuu kuuli oll´ kotost õnnõ 6–7 kilo- li Meelis. Meremäe valla tüül- Toimõtaja (lisaleht Vahtsõt Vallah) Kittusõ Kelly, tel 522 0661, salgah. Kõnõldi, õt kuigi poo- Jaan (1920–?); ravvatüü alal meetrit ja opmisõ mass olõ-s dä inemiisilõ kõrraldõdi sääl e-post: [email protected] lõ’ opja’ olli’ vindläse’ ja õda- Kotise Hans (1921–1944) ni korgõ (10 krooni aastah), tull ka pottsepp Leiese Valtri käe Keeletoimõtaja Palmi Silvi gidõ oll´ ka poliitikavaiõluisi, keraamiga erialal Hristoforo- gi mõtõh sinnä’ opma min- all pottsepätüükursus. Nuist Seto keele tõlkja Sarvõ Õiõ olõvat kuul olnu siski eesti- vi Vassili (1920–1989). Tõõsõ nä’. Kotoh olli’ vahtsidõ talo- lõpõtajist om kõkõ inämbä Külesäädmine Lööpri Priit miilne. Õgal aastal tetti kooli vällälinnu lõpõt´ Stellmache- huunidõ ehtämisõ palgi’ val- nüüd tuntu Paloki Margus. Välläandja: Setomaa Liit puult ka piä nädäläne opisõit ri Elmar (1921–1944), kiä oll´ mist lõigadu’, arvati, õt paras Aig muutu, Piusa Eriinter- Setomaa kolleegium: Külviku Helen, Kauksi Ülle, Laaneotsa Annela, Eesti tähtsäbit tüüstüspaiku ja Vorobjevi naaseveli. aig ehtüst opma minnä’. Kuna naatkooli huunõ’ võeti ar’ Piu- Matvei Arvi, Sarvõ Õiõ, Leima Aarne, Kruusamäe Meelike, Jüriöö Vello, vabrikit kaema. Sõitu alostõdi Võõpsost peri Teelahe Paul opja’ saiõ’ kooli ülesehtämisõ sa kordoni jaost, keraamiga Järvelilli Rein, Leima Evelin, Mustimetsa Indrek. pühäpäävä õdagu Veski jaa- oppõ edesi Tihemetsa mõtsa- man palló ehtüskogõmusi ja klass viidi üle Meremäe kooli Trükjä: Printall AS mast ja riide õdagu ilda jouti tehnikumih ja tüüt´ päälesõa- ka ehtüsmaterjali valmstami- mano, koh tuu hilläkõistõ ar’ rongiga sinnä’ ka tagasi. Näü- aastil Räpinä mõtsamajandih sõ oskuisi, sis oll´ Võmmors- häädü. Mitmõ riigikõrra vael- Lehe ilmumist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm tüsest 1939. a käve 25 opjat mõtsakultuuridõ insenerinä ki ehtüskuul kavvõmbahki dumisõga kattõ ar’ üts Seto- ja lisalehte Vahtsõt Vallah Setomaa vald. üteh 4 oppajaga Virumaal ni taimõaia juhatajana. Sääl hinnat. maa veere pääl olõv hüä ni KAASTÜÜ’ saata’: [email protected] (Narvah, Toilah, Kohtlah, Son- tüüt´ vahtkonna ülembä ja far- Timä sõnol kõkõ paremb vajalik amõdikuul ni Võm- vai Setomaa aoleht, Obinitsa külä, 65301, Võro maakund. dah, Kundah, Rakvereh). mi juhatajana ka timä kooliveli ehtüskuul kogo riigih. Miildü morski külästki saa Petseri- SETOMAA VALLA UUDISÕ’ saata’: [email protected] Opjidõ koolitüü oll´ korgõl Viinapuu Jaan. Tihemetsa teh- ka tuu, õt kuul olõ-s liinah, a he õnnõ Vinne viisa ja suurõ Tähtaig õga kuu 12. kuupäiv. tasõmõl. Tarto põllumajandu- nikumi lõpõt´ ka Paasiku Enn, ilosah küläkõsõh: Kooli asu ringiga. Lehe telminõ ja reklaam: tel 5627 3889, [email protected] sõ ja tüüstüse näütüsel võidõti kinkõst sai pääle Räpinä mõt- koht kõrgete mändidega kui Kirotusõ lõpp. Oktoober 2019 Nr 10 (359)

Mida on meil õppida Kõik on uus septembrikuus... KARIN VILJUS viisil Setomaa valla eelarvest Taani ja Rootsi Setomaa Vallavalitsuse haridus- finantseeritud; b) huvitegevu- ja kultuuriosakonna juhataja ses osalemise võimalus asub võimalikult õppuri elukoha koolikokkadelt? lähedal; Olivia Saare luuletus sellest, • perede puhul, kus ühest kuidas septembrikuus on kõik perekonnast osalevad mitu MARIS ANDRELLER kogust (sest olemas on koge- uus, sobib hästi kirjeldama ka last samal ajal ning samas mus, kui palju toitu eelmine uuendusi Setomaa valla huvi- kohas toimuvas huvihariduse kord järele jäi) ning seega ka hariduses ja huvitegevuses. või huvitegevuse töös, maks- 17.–20. septembrini käisid rahakulu. Samuti on lapsed Värska Muusikakool on takse transporditoetust ühe- Mahe ja Muhe projekti eestve- juba konkreetse roaga harju- laiendanud oma tegevust kordses määras; dajad koos Võrumaa Arendus- nud ning söövad korduvat toi- Meremäele. Lisaks Värska ja • täpsustatud on avalduse/ keskuse ja maakonna kõikide tu meelsamini kui täitsa uut. Rootsi Växjö linna koolisöökla. Foto: Kalev Joab Mikitamäe piirkonna lastele on taotluse esitamise tähtaegasid valdade esindajatega õppe- Tore oli näha, et kuigi ret- nüüd ka Meremäe ja Obinitsa ning avalduste ja taotluste reisil Taanis ja Rootsis, mille sept oli ees, said kokad ena- Samamoodi toimiti ka laste- tustasid nii lapsed kui kollee- piirkonna lastele loodud või- menetlemise ning järele- eesmärgiks oli uurida toitlus- masti oma töös siiski olla loo- aias. Üks tähelepanuväärne gid, neid koolitati pidevalt, malus kodu lähedal huvihari- valvet reguleerivat määruse tuse korraldust ja mahetoidu mingulised – valida ise, mis- nüanss oli veel see, et iga kord nad said erialaselt end täien- duse omandamiseks. Meremäe paragrahvi. kasutamist sealsetes koolides suguseid lisandeid (salateid, oli kokkadel valmis tehtud ka dada ja suhelda teiste kokka- Kooli ruumides juhendab lap- ja lasteaedades. leiba vms) põhiroa kõrvale näidistaldrik, kus oli näha eri- dega ning tegeleda numbrite si õpetaja Kaja Tampere, kes Kohatasust, õppe- Reis oli tõeliselt inspireeriv pakkuda ning kuidas rooga nevate roogade soovituslik asemel peamiselt sellega, mis on ühtlasi ka Meremäe Kooli maksust, osalustasust ning tekitas palju mõtteid ja maitsestada. Ja salateid tehti kogus ja vahekord. Serveeri- neil silmad särama paneb ehk muusikaõpetaja. Täpsemat küsimusi seoses sealsete prak- igal pool tõesti palju – lõuna- misel oli palju rõhku pandud toiduvalmistamisega. infot saab muusikakooli direk- Oluline on siinkohal selgitada tikate rakendamisega siinsa- söögi juurde kuulus vähemalt toidu välimusele ning peab Õppereisist võtsid osa Mahe tori Tiina Kadarpiku käest. ka huvihariduse ja huvitege- mas Seto- ja Võrumaal. Käes- 3–4 erinevat valikut, sageli ütlema, et ega koolitoit resto- ja Muhe projekti eestvedajad, Kõik huvilised (nii lapsed kui vusega seotud mõisteid ning olevas artiklis räägime lähe- rohkemgi. Mitmetes koolides ranide buffeelaudade tasemest samuti Setomaa vallavanem ka täiskasvanud) on Meremäe finantseerimise põhimõtteid. malt sellest, mida on Taanis küpsetati ka ise leiba. alla ei jäänud. Ja kui toit söö- ning Mikitamäe kooli direk- pilliõppesse oodatud! Huvikool – huvihariduse ja Rootsis tehtud selleks, et Kuna menüü on omava- dud, said lapsed söögile kohe tor. Reisi rahastati Piiriveere Juba eelmise aasta novemb- omandamise võimalust pak- koolikokkade elu lihtsam ja litsuse kõikides lasteasutus- väga mugavalt ja anonüümselt Liideri ühistegevuse projektist ris viidi noorte seas Setomaa kuv munitsipaal- või erahuvi rõõmsam oleks – ehk saame tes sama, oli kasutusel ühtne tagasisidet anda ning nupule- „Mahe ja muhe – Mikitamäe, valla haridus- ja noorsootöö- kool, mis on registreeritud meiegi siin midagi selle jaoks hanke- ja tellimissüsteem. See vajutusega lõunasööki hinna- Värska, Meremäe, Orava ja asutustes läbi küsitlus, milli- Eesti Hariduse Infosüsteemis ära teha. tähendab, et kõikides kooli- ta. Just nagu restoranis! Misso haridusasutused mahe- sed on need valdkonnad, mis (EHIS), omab koolitusluba ja Kõige suurem erinevus, mida des tellitakse ühtesid ja samu Märkasime veel, et kõik toidule!“. Rõõm oli aga tõdeda, noortele huvi pakuvad, ja mil- tegutseb huvikooli seaduse kõikides külastatud omavalit- toorainegruppe, mis vähendab kokad rääkisid toidujäätme- et Võrumaa Arenduskeskuse lised on need huviringid, kus alusel. Huvikooli finantseeri sustes (Kopenhaagen Taanis omakorda kokkade töövaeva, te vähendamisest väga suure juhtimisel sai meie reisiselts- noored osaleda soovivad. Saa- mise aluseks on õppekoha ja Malmö, Växjö ja Landskröna kuna nimekiri on väiksem ja õhina ja pühendumisega ning konnaga liituda veel viis esin- dud vastused olid sisendiks nii maksumus – huvikooli õppe- Rootsis) nägime, oli asjaolu, et valikute tegemine seega liht- pidasid arvestust nii köögis, dajat Võrumaa omavalitsustest huviringide kui ka huvitege- koha tegevuskulu arvestuslik menüüplaneerimisega tegele sam ja konkreetsem. serveerimisel kui taldrikutelt ja kolm esindajat arenduskes- vuse korraldamiseks Setomaa maksumus ühe õppuri koh- ti mitme kooli või suisa ter- tekkinud jäätmete üle. Lastele kusest, kes taotlesid reisi jaoks vallas. Kogu info Setomaa val- ta ühe õppekava ulatuses ja ve omavalitsuse peale ühiselt. Mitte söökla, korraldati lausa toiduraiska- toetust Põhjamaade Ministrite la huviringide ja huvitegevuse õppemaks – tasu õppekulu See tähendab, et menüüd on vaid restoran mise vähendamise võistlusi Nõukogu Põhja- ja Baltimaade kohta on ära toodud käesole- de osaliseks katmiseks lapse kokkadel vähemalt kuu aega klasside kaupa, mis oli mõnel mobiilsusprogrammist avali- vas ajalehenumbris ning ala- vanema poolt. Näiteks: Värska ette teada, põhjalikud retsep- Teine kokkade elu hõlbustav pool jõudnud nii kaugele, et kule sektorile (Nordic-Baltic liselt kättesaadav ka Setomaa muusikakoolis on ühe õppuri tid ees ning toitainesisaldu- asjaolu, mida märkasime, oli toidujäätmeid peaaegu ei tek- Mobility Programme for Public valla kodulehel. õppekoha maksumus ühes sed ja kalorid välja arvutatud laste abi kasutamine nii köö- kinudki. Sellised võistlused, Administration) projekti „Get- kalendrikuus 186 eurot, mil- – nii jääb kokale rohkem aega gis kui sööklas, mida muuseas jäätmetest ja toiduteemast ting to know the organic food Uuest korrast le vald hüvitab 100% + õppe- söögi valmistamisega tegeleda nimetati igas koolis siiski ise- rääkimine inspireerivad lapsi network“ kaudu. Ühiselt pla- maks, mille suurus oleneb ning vähem tuleb arvuti taga enesestmõistetavalt restora- rohkem oma toidule mõtlema neeritud reis sai veelgi sisu- Setomaa Vallavolikogu võt- õppeastmest ja tundide arvust istuda. Igas külastatud koolis niks. Kõige ekstreemsema näi- ning taldrikut tühjaks sööma, kam ja vahvam ning täname tis 26.09.2019 määrusega nr ning mille tasub lapsevanem. kasutati korduvat menüüd – te puhul Taanis veetis iga laps millega kaasneb aga kokkadele ja tunnustame Võrumaa Aren- 13 vastu uue Setomaa valla Ehk muusikakooli kogu kulu samad retseptid kordusid iga aastas nädala köögis kokki omakorda nii toiduainete, töö- duskeskust projekti eest veda- huvihariduse ja huvitegevuse ühes kalendrikuus ühe õppuri kuu või kahe tagant või kasu- igakülgselt abistades, kuid igal vaeva kui raha kokkuhoid. mast! Täname veel kord kõiki toetamise korra. Uue määruse kohta, kes õpib muusikakooli tati hoopis hooajalist menüüd pool serveerisid lapsed vähe- Kokkuvõtteks võib öelda, toetajaid, reisi organiseerinud vastuvõtmise peamine ees- põhiõppes, on 210 eurot, mil- (sügismenüü, talvemenüü, malt ise endale (või ka teiste- et kokad, kellega kohtusime, Mahepõllumajanduse Koos- märk oli lahendada eelmise lest 186 eurot maksab Setomaa kevadmenüü). Nii on lihtsam le) toitu, viisid ära oma nõud olid ise väga rõõmsad ja moti- töökogu ning meie kohapeal- määruse (Setomaa Vallavoli- vald ja 24 eurot lapsevanem. planeerida vajamineva toidu ning puhastasid pärast lauad. veeritud – nende tööd väär- seid võõrustajaid! kogu 26.04.2018 määrus nr 7 Samasuguse süsteemi alusel „Setomaa valla huvihariduse käib arveldamine ka teiste ja -tegevuse toetamise kord”) omavalitsuste spordikoolide, rakendamise käigus ilmnenud muusikakoolide, kunstikooli- kitsaskohad ja lihtsustada val- de ja teiste huviharidust pak- Huvitegevus Setomaa vallas lakodanike jaoks asjaajamist. kuvate asutuste vahel. Näiteks Kehtivas määruses tehtud kui Setomaa valla laps õpib VÄRSKA Lastetants 1.–2. klass E kell 14.15, K kell 14.15 VG väike saal Triinu Arund Showtants 3.–5. klass E kell 15, N kell 14.15; 6.–12. klass E kell 16, K kell 15 VG väike saal Triinu Arund olulisemad muudatused: Vastseliina muusikakoolis, Tänavatants 1.–3. klass R kell 14.15; 4.–8. klass R kell 15 VG väike saal Emilia Roose • huvihariduse ja huvitegevuse tasub Setomaa vald tema eest Korvpall 1.–5. klass E kell 16, R kell 15; 6.–10. klass E kell 17, R kell 16 VG võimla Olver Kaljuvee korra alusel makstakse toe- igal kuul õppekoha maksumu- Jalgpall 5.–12. klass E kell 18.30, N kell 17.30 VG võimla Krismar Hinno tust 7–19-aastastele lastele se 200 eurot. Mudilaskoor 1.–5. klass T kell 12.20, R kell 12.20 VG muusikaklass Galina Viskar Kunstiring 5.–12. klass T kell 14.10 VG kunstiõpetuse klass Piret Ziugand ja noortele huvihariduses ja Osalustasu on seotud huvi- Orienteerumine 2.–12. klass T kell 16.15, N kell 15 VG võimla Rein Zaitsev huvitegevuses osalemise soo- tegevuse toetusega. Osalus Omakultuuriring 1.–12. klass K kell 13.15 VG käsitööklass Maret Vabarna dustamiseks; tasu on õppuri osavõtutasu Ansambel K kell 13.15 VG muusikaklass Galina Viskar Parkuur algajad K kell 15, edasijõudnud K kell 16 VG võimla Veiko Jänes • selgelt on määratud huvi katmiseks huvitegevust pak- Sergei Vertepov hariduse ja huvitegevuse toe- kuvale juriidilisele isikule Ujumine algajad K kell 17, edasijõudnud K kell 17.45 Värska Veekeskus Kurmet Karsna tuse liigid: a) huvihariduse makstav tasu. Setomaa vald Robootika R kell 14 VG arvutiklass Toivo Kadarpik toetus, mida makstakse huvi- hüvitab huvitegevuses osale- Multimeediaring R kell 14.30 (2x kuus) Värska ANK Triinu Kotov DJ ring R kell 15 Värska ANK Raiki Mets kooli õppekoha tegevuskulu- va õppuri osalustasu huvitege- Draamaring 1.–12. klass R kell 17 Värska ANK Kelly Kittus de katmiseks munitsipaal- või vust pakkuva juriidilise isiku Võrkpall 5.–12. klass N kell 19, P kell 16 VG võimla Einar Raudkepp erahuvikoolis; b) huvitegevuse poolt Setomaa Vallavalitsuse- MIKITAMÄE Arvutiõpetus E kell 15.30 Mikitamäe ANK Marko Sandermat toetus, mida makstakse huvi- le esitatud arve alusel. Huvi- Muusikaring 1.–9. klass E kell 14.10 Mikitamäe kool Eva Sulaoja tegevust pakkuvale juriidilise- tegevuse toetuse maksmise Mudilaskoor 1.–4. klass T kell 13.15 Mikitamäe kool Eva Sulaoja le isikule õppuri osavõtutasu aluseks on lapsevanema poolt Spordiring 1.–5. klass K kell 13.15; 6.–9. klass K kell 14.10 Mikitamäe kool Annika Sirendi Tööõpetuse- ja tehnoloogiaring 1.–9. klass E kell 14.10 Mikitamäe kool Avo Aia katmiseks; c) transporditoetus, kolm korda aastas Setomaa Keelepesa 1.–9. klass E kell 14.10 Mikitamäe kool Maila Hainsoo mida makstakse huvihariduses Vallavalitsuse haridus- ja kul- Seto kodulugu 1.–9. klass K kell 14.10 Mikitamäe kool Vello Jüriöö või huvitegevuses osalemise tuuriosakonnale esitatav vor- Kunstiring 1.–9. klass N kell 14.10 Mikitamäe kool Piret Ziugand kulude katmiseks; mikohane avaldus. Huvitege- Jalgrattaring 1.–9. klass kokkuleppel Mikitamäe kool Helmut Koplimets Robootikaring 1.–6. klass R kell 14.10 Mikitamäe kool Külli Kajasalu • alates kolmandast lapsest ja/ vust pakkuv juriidiline isik on või vähekindlustatud peredest registreeritud äriregistris. MEREMÄE Kunstiring 3.–5. klass E kell 14.10, 6–9. klass K kell 14.10 Meremäe kool Maiden Paljak Lauluklubi 1.–9. klass T kell 15.15 Meremäe kool Kaja Tampere pärit õppuri õppemaksu tasub Setomaa valla eesmärk on Puutööring 1.–5. klass T kell 15.15 Meremäe kool Harri Sarapuu eelarveliste vahendite olemas- pakkuda lastele ja noortele 3K klubi 1.–2. klass K kell 13.20 Meremäe kool Sigre Andreson olul osaliselt või täielikult kodulähedast, kvaliteetset Tekstiiliring 4.–5. klass K kell 14.10 Meremäe kool Sigre Andreson Setomaa vald lapsevanema või haridus- ja huviharidusteenust Inglise keele ring 1.–2. klass N kell 13.20 Meremäe kool Ioannis Hrysicos Robootika 1.–3. klass N kell 14.10 Meremäe kool Kevin Lumik õppuri poolt esitatud vormi- ning parandada ja mitmekesis- Nüüdistants alates 10a T kell 16 Meremäe ANK Triinu Arund kohase avalduse alusel; tada huvitegevuse kättesaa- Showtants alates 10a N kell 16 Meremäe ANK Egne Oinus • huvitegevuse toetuse saami- davust. Lisaks on vallale olu- Kokandusring 2x kuus Meremäe ANK Päivi Kahusk Motoklubi 14+, alustab talvel Raul Kooser se eeldustena on välja toodud line vähendada bürokraatiat Loodus- ja matkaklubi alates 12a, nädalavahetused ja koolivaheajad Päivi Kahusk kaks asjaolu: a) sama või sarja lihtsustada vallakodanike Filmiring koolivaheaegadel Helen Ehandi nast huvitegevust ei ole muul jaoks asjaajamist. 6 Oktoober 2019 Nr 10 (359)

Setomaa Vallavolikogu istung 26.09.2019 Värskas

Tegus sügis ■ Kinnitati „Setomaa valla nr 8 „Mittetulundusliku tee 4600093 Miikse-Lillmaa- valda ja kohalikke elanikke. arengukava 2019–2028“. tegevuse toetamise kord“. Põld teekaitsevööndisse, ■ Otsustati lugeda tuvastatuks Sügise märksõnaks on põllumeestel saagikoristus ja ■ Kehtestati „Setomaa valla ■ Nõustuti Piiriveere kaevandamise loa saamisel Meremäe külas asuvate peale seda juba järgmiseks aastaks valmistumine. Nii huvihariduse ja huvi- ja Toomõlumbi kinnistutel liikluskoormuse tõusmisel garaažide peremehetus on praegu ka Setomaa vallas käsil olemasoleva eelarve tegevuse toetamise kord“. Miikse uuringuruumis tagada kasutatavatel ja võtta ehitis arvele ülevaatamine ja uue, 2020. aasta eelarve koostamine. ■ Muudeti Setomaa Vallavoli- geoloogilise uuringu loa teedel tolmuvaba kate, kui Setomaa valla omandina. See on meie peamine tööriist järgneva aasta tegevustes kogu 29.03.2018 määrust andmisega OÜ-le Relsiit uuringud või kaevandamine ■ Otsustati lugeda tuvastatuks nr 5 „Kultuuri- ja spordi- Haldus (registrikood mõjutavad kohalikke Usinitsa külas asuva lauda ning ettevõtmistes. Praegu on suurte investeeringute sündmuste toetamise kord“. 12602017) tingimustel: salvkaeve, tagada elanikele peremehetus ja võtta ehitis aasta ja see jätkub veel ka järgnevatel aastatel. Pikalt ■ Muudeti Setomaa Vallavoli- mitte teha uuringu jaoks veevarustus, edaspidistes arvele Setomaa planeeritud projektid tuleb ellu viia ja uusi projekte kogu 26.04.2018 määrust vajalikke puurauke kohaliku tegevustes kaasata Setomaa valla omandina. jooksvalt ette valmistada. See on pikk ja planeeritud töö. Eelarve prioriteedid on paika pandud valla arengu kavas ja nendele tuleb leida kate rahaliste vahendite näol. Seto päeva tähistamine koos ettevõtlusauhinna väljaandmisega on meil saamas traditsiooniks. Sellel Setomaa valla ühise aastal oli heameel tõdeda, et Setomaa ettevõtjate nominentide seas oli nii pikalt tegutsenud kui ka oma ettevõtlust alustanud inimesi. Setomaa aasta ette võtjaks kuulutati Mati Haljasmets, kes on olnud pikalt tuleviku mõtestamine põllumees ja panustab oma tegemistega kogukonda läbi Härma tsässona ja muude tegemiste. Soovin jõudu KADRI VAHER ja lennukaid mõtteid kõikidele Setomaa ettevõtjatele! ANNI KONSAP Me suund maheda Setomaa poole liigub väikeste Skepast&Puhkim OÜ sammudega. Me püüame aru saada sellest, kuidas seda üldplaneeringu konsultandid mujal maailmas tehakse ja mida oleks meil sealt õppi- da. Õppereis Taani ja Rootsi tõi palju mõtteid pähe ja tuleb tõdeda, et nad on koolirestoranidega (jah, just Uute liitunud omavalitsuste üheks lähiaastate väljakutseks restoranidega) meist pikalt ees. Mitte ainult maheda on uue üldplaneeringu koosta- osakaaluga, mis Rootsis on keskmiselt 50% ja Kopen- mine. Vajadus tervikliku ruu- haagenis uskumatu 90%, vaid ka kogu selle sektori milahenduse järele tuleneb tähtsustamisega läbi laste tervise, käitumisõpetuste ja eelkõige suurenenud territoo- palju muuga. Üllatab, et nende riigi hinnataseme juu- riumist ning muutunud olu- res on toidupäeva toiduainete maksumus samuti üks dest. Eelmiste valdade üldpla- euro õpilase kohta. Meil on, kuhu liikuda. Selle tege- neeringud on aluseks uue ruumilise visiooni loomisel, kuid vusega jätkame ja siia on kaasatud meie võtmeisikud – tänastes oludes tuleb leida koolide ja lasteaedade restoranide kokad! ühine nägemus laienenud piir- Obinitsas tuleb muudatus postipunkti osas. Posti- konnale ning eriilmeliste ala- Setomaa traditsioonilise taluarhitektuuri tutvustamine üldplaneeringu konsultantidele. punkt liigub külakeskuse raamatukokku, kuna Võru de kokkupõimimiseks. Lisaks Foto: Eike Riis Tarbijate Ühistu ütles Eesti Postile teenuse oma Coo- haldusreformile on eelmiste mida, siis üldplaneeringu ees- Esimese avaliku sündmuse- ti selle koostamise õnnestu- pi poes üles. Selle teenuse osutamise võtab vald üle ja üldplaneeringute koostamise märk on vastata küsimusele na toimub novembris avalik misest. Mida rohkem inimesi ajast alates muutunud ühis- kus. Ehk teisisõnu – üldpla- mõttenope, mille käigus kogu- räägib kaasa üldplaneeringu loodame, et pakid ja muu postiteenus jõuab Obinitsa konna nõudmised ning ootu- neering annab valla stratee- takse kohalike elanike arva- koostamisel, seda vastuvõeta piirkonnas rahvani tõrgeteta. sed valla ruumilisele arengu- gilistele arengueesmärkidele musi. Täpsem info mõttenop- vam ja omasem on kehtestatav Meremäe perearsti ruumides on sanitaarremont le, olgu selleks siis uued tuuled asukohapõhise väljundi. Üld- pes osalemiseks on valla kodu- planeering. Kui näiteks Perda- teostatud ja ootame Terviseameti luba praksise elamuarenduses või aina asu- planeeringu lähteseisukohad lehel. Mõttenoppe (https:// ku küla elanikud toovad väl- avamiseks. kohavabam ettevõtlus. See- on leitavad valla kodulehelt. bit.ly/2q8iWTV) käigus esi- ja, et nende külas asuva Plii- Kõigile ilusat värviküllast sügist ja kaugel need jõu- ga on vajalik 20 aasta tagused Nagu öeldud, on üldplanee- tatud ideed kogutakse kokku ni savipotivabriku asukoht on ludki on! plaanid ajakohastada. ring kokkulepe erinevate osa- ning neid kasutatakse üldpla- märgilise tähtsusega, ja aru- Uue üldplaneeringu koosta- poolte ja huvirühmade vahel. neeringu koostamises. Vaja- telude käigus leitakse, et see RAUL KUDRE, Setomaa vallavanem mise eesmärk on ühiste põhi- Omavalitsus, kes üldplanee- dusel saab mõttenoppe käi- tuleb ühel või teisel moel säi- mõtete määratlemine, mis ringu protsessi koordineerib gus kirjalikult ja vabas vormis litada, siis saab üldplaneerin- mõistlikus mahus arenguid ja juhib, peab leidma tasakaa- ettepanekuid esitada ka otse gus fikseerida selle ruumilise suunata aitavad. Reguleerida lustatud ruumilahenduse, mis vallavalitsusse, tuues need asukoha ning määrata objek- tuleb nii vähe kui võimalik, võtab arvesse nii era- kui ka paberil vallavalitsuse teenin ti säilitamiseks vajalikud tin- kuid nii palju kui vajalik, et avalikke huvisid, ettevõtjate ja duspunktidesse või saates gimused. Kuid oluline on uued tegevused saaks kohalik- elanike soove, looduskaitsjate e-kirjaga [email protected]. saada kohapealsete inimeste ku elukeskkonda tunnetades ja tootmisettevõtete vajadusi. Jälgige jooksvat infot ning sisend, et teada, mida elanikud lisanduda. Üldplaneeringuga Üldplaneeringu lahenduse väl- osalege julgelt üldplaneeringu soovivad. tuleb sõnastada keskkonna- ja jatöötamisel peab omavalitsus koostamises! Asjaliku ja läbimõeldud üld- ruumiväärtused, mida mingi- arvestama eri tasandi, sh riik- Vahel tundub, et üldplanee- planeeringu koostamine on tes piirkondades au sees hoi- like huvidega, kuid lähtuma ring jääb inimeste jaoks kau- järgmiste aastakümnete aren- takse, ning sõnastada sobi- siiski kohalikest vajadustest ja geks, nn maa ja taeva vaheli- gute esimene samm – valmi- vad tingimused või tegevused, võimalustest. seks protsessiks, millel pole nud planeering ei tähenda mida nende väärtuste säilita- Omaette suureks osaks üld- käegakatsutavat mõju. Kuid veel, et seejärel saab pudrulu- miseks ja edendamiseks teha planeeringust on erinevate tegelikult võib üldplaneering sika nurka visata. Pärast seda tuleb. Üldplaneering on elani- huvigruppide kaasamine, see- vahetult puudutada mitmeid alles päriselu algab, sest koha- Vallavanem Raul Kudre Värska külastuskeskuse sarika- ke, ettevõtjate, ametiasutus- tõttu kutsub Setomaa valla- elanikke või vallas tegutsevaid pealne planeeringuspetsialist, peol. Foto: Reigo Teervalt te ja omavalitsuse kokkulepe valitsus kõiki elanikke jälgima ettevõtjaid, mistõttu tasub ini- volikogu liikmed ning teised sellest, millises suunas ja mis üldplaneeringuga seotud tea- mestel endil rohujuuretasan- otsustajad ja samuti tegutse- põhimõtetest lähtuvalt valla vitusi ning aeg-ajalt kiikama dil osaleda ning oma arvamust jad hakkavad üldplaneeringut areng toimub. valla veebilehel üldplaneerin- avaldada. Mida rohkem koha- ellu viima. Kindlasti ei saa üld- Uues vallas on raskuskohaks gu rubriigi alla (https://seto- like hääli kostab, seda enam planeeringus kõik lahendused kogu valla territooriumi ühis- maa.kovtp.ee/uldplaneering). saab omavalitsus neid otsuste ees olema, vaid nagu ikka tuleb Värska-Saatse tee ümber- osa ning samal ajal selle eri- Protsess võib esialgu tunduda tegemisel arvestada – üldpla- elu-olu käigus kohaneda ja palgeliste külgede käsitlemi- väga pikk – tavaliselt koosta- neeringuga seotud arutelud kogemuse ning oskuste põhjal ehitusega on alustatud ne – ühest küljest tuleb luua takse üldplaneeringut umbes 3 eeldavad kahepoolset osale- kaalutledes uute arengute üle ühine ruumiline tervik ning aastat, kuid see tuleneb sellest, mist. Nii tasub elanikel näiteks arutleda. Kuid olles ninapidi 25. septembril alustati riigi- se külast Saatse muuseumi- teisalt rõhutada valla mitme- et seadusega on ette nähtud teha ettepanekuid kergliiklus üldplaneeringu protsessi juu- teede 18178 ja 18106 Värska– ni kergliiklustee ehitamine ja külgsete nulkade omapärasid. kindlad etapid ja menetlusajad teede rajamiseks või puhke- res, on hiljem oluliselt lihtsam Saatse ühendustee ümber Saatse piiripunkti parkla ehi- Setomaa valla puhul on eeli- ning kõige mahukam osa ongi otstarbeliste alade kavanda- selles kirjapandud põhimõt- ehitustöödega, tööde tähtaeg tamine. Tööde teostajaks on seks ajaloolise seto kultuuri ja erinevate huvigruppide kaa- miseks, ettevõtjatel tuua välja teid ka tegelikesse olukorda- on 25. september 2020. AS TREV-2 Grupp. Tegemist traditsioonide olemasolu, mis samine, kokkulepete saavu- teede või elektrivõrguga seon- desse tuua ning planeeringule Tööde mahtu kuulub on Maanteeameti ja Setomaa peaks ühtset nägemust või- tamine ning kaalutlusotsuste duvad kitsaskohad, mis pärsi- tuginedes otsuseid langetada. Värska–Saatse teele tolmu- Vallavalitsuse ühisprojektiga. mendama. Kuid eks üldplanee- langetamine. vad tootmisalade arengut. Kõigi üldplaneeringu käigus vaba katte ehitamine, Värska Projekti kaasrahastab Ees- ringu arutelude käigus saab ka Mitmekülgsete osapoolte Üldplaneeringu protsess on esilekerkivate küsimuste kor- vallamaja parkla rekonstruee- ti-Vene piiriülese koostöö erinevate kantide seisukohti kaasahaaramiseks toimu- sama oluline kui selle lõpptu- ral ja ettepanekute esitami- rimine, Värska talumuuseumi programm 2014–2020, projekt kuulda ning ühisosa täienda- vad üldplaneeringu raames lemus, sest seeläbi kohtuvad seks tuleb pöörduda Setomaa juurest AS Värska Vesi toot- „Improvement of the acces- valt otsida. erinevad sündmused – avali- isesugused huvigrupid, tekib vallavalitsuse poole. mishooneni kergliiklustee ja sibility of the remote areas in Üldplaneering on üks valla kud arutelud, teemarühma- ülevaade, mida kohapeal elu- Planeeringu kontaktisikuks valgustuse ehitamine, Saatse South-East Estonia and Pskov peamisi arengudokumente de koosolekud, kirjavahetused olust arvatakse, ning mõtesta- on majandus- ja arendusosa- kalmistu parkla rekonstrueeri- region for traditional entrep- arengukava ja eelarvestratee ja mõttenope, et koguda ideid takse ühiselt kogukonna tule- konna juhataja Erika Joonas, mine, Saatse küla välisvalgus- reneurship and sustainable gia kõrval. Kui arengukava ja arvamusi vahetult inimeste vikku. Üldplaneeringu ellu- kontakt: erika.joonas@seto- tuse rekonstrueerimine, Saat- development – SME Access“. vastab küsimustele miks ja endi käest. viimise edukus sõltub suures- maa.ee, tel 796 4647. Oktoober 2019 Nr 10 (359) 7

Kätte on jõudnud Naine nagu orkester tunnustamise Meremäe kooli muusika- ju suurepärane, mul on üks- ja märkamise õpetaja Kaja Tampere kõik, mis kellani ma siin olen. Klaverit olen õppinud viien- aeg! dast eluaastast, ukulelet ja KELLY KITTUS kitarri oskan, mingite löök- Novembri lõpus tähistatakse pillidega saan hakkama, sol- taas Ühisnädalat, mille raa- fedžoga saan hakkama. Laste- mes tõstame esiplaanile koda- Intervjuu Kajaga oli mul kokku aialastega teen rütmitunne- nikuühiskonna tegemised ja lepitud Meremäe koolis tema tust ja laulmist,“ ütleb Kaja. algatused, koosloomise ja ühi- klassis. Kokkulepet tehes oli Ta lisab filosoofiliselt: „See sed ettevõtmised. Tunnus tal plaanitud sellel ajal vaba on üldise musikaalsuse kas- tame inimesi, kes oma ühis- tund, aga kohale jõudes ootas vatamine. Oluline on, et läbi kondliku tegevusega on olnud mind hoopis teistsugune vaa- muusika nad õpivad inimeseks eeskujuks ning andnud oma tepilt. Mängis Jaapani muusika olemist. Nad õpivad ennast panuse Võru maakonna koda- ja lapsed joonistasid vaikselt. väljendama. Õpivad helisid nikuühenduste tegemistes- Kes grupis, kes üksi, kes akna- kuulama. Näiteks muusika- se, kiidame ühendusi, kelle laual, kes laua taga. Valitses õpetusega alustasime vaiku- tegevus piirkonnas on olnud rahulik ja väga loominguline sest, kuulamisest. Nad olid tänuväärne, ning väärtustame õhkkond. Õpetaja laua tagant täitsa vaikselt siin põranda ettevõtteid, kes on toetanud leidsin eest Kaja, kellest õhkus peal ja kuulasid, mis helid kodanikuühiskonda. soojust ja südamlikkust. meie ümber on ja mis tähen- Esitatud kandidaat peab vas- Kaja Setomaale jõudmine dab muusikas vaikus. See on tama vähemalt ühele statuudis polegi nii juhuslik, kui esma- inimeseks kasvamise lugu.“ välja toodud kriteeriumile. pilgul paistab. „Olen 33–34 aastat olnud abielus mehega, Setomaast võlutud Võrumaa Tegusa kodaniku kes on nii ema kui isa poolt tunnustuse saaja: seto, teiselt poolt kontrolljoont „Ma loodan, et iga asi, mida ma ■ omab kogukonnas olulist Pankjavitsast. Nende vanaisa saan nende noorte jaoks ilusa- rolli kas mõtte või tegudega; saadeti Siberisse ja sealt tagasi maks ja paremaks, on lisaväär- ■ on panustanud piirkonna tulles ei saanud nad siia kanti tus. Ümbruskond on siin juba arengusse; elama jääda. Setomaal on mul nii hullult ilus. Peale kooli- ■ on aktiivne ja koostööaldis; hõimlasi terve Meremäe kant tunde sõidan ringi ja vaatan, ■ on kogukonda ühendav; täis. Siia tulemise mõte oli kui ilus on loodus. Saaremaal ■ on panustanud vähemalt see, et ma õpin Tartus Tervis kasvanud tüdrukuna arvasin, ühe vabaühenduse töösse. hoiukõrgkoolis õeks ja otsisin et merevaade on kõige ilusam. sellist tööd, kus ma saaksin Ei ole. Meremäe otsa ronimine Võrumaa silmapaistva töötada ja õppida koos. Face- on täpselt sama ilus või isegi ühenduse tunnustuse saaja: bookis levis Meremäe muu- ilusam. Meremäe otsast vaa- ■ tegevus piirkonnas on olnud sikaõpetaja konkurss ja minu dates on maailm oluliselt kir- tänuväärne; endine muusikaõpetaja jagas jum, rannast vaadates on sul ■ on teistele ühendustele seda, ma mõtlesin, et kui nad 50 halli varjundit,“ on Kaja eeskujuks; on nõus tunniplaani niimoodi enesekindel. ■ on oluliselt aidanud sättima, et ma saan koolis käia, Põlvest põlve edasi kan- kaasa erinevate sektorite siis miks mitte. Seda enam, et duvad lood on väga olulised. tulemuslikule koostööle. minu lapsed on ju seto juur- „Juured on väga olulised. Ma tega. Isa on muidugi Tallinnas hindan seto kultuuri just see- Kodanikuühiskonda ja lapsed on ka Tallinnas, aga tõttu. Eile sõitsin ringi ja mõt- toetanud ettevõtte/ettevõtja mina olen siin,“ avab ta tausta. Kaja Tampere. Foto: erakogu lesin, mis on saare kultuuri ja tunnustuse saaja: Kaja jätkab: „See on olnud seto kultuuri erisused. Mõlema ■ on toetanud vabaühenduste väljakutse. Olen olnud õpetaja Pedast õpetaja paberid. Sealt asjad on nii, nagu nad on. Ma sed on väga ausad. Me ise mõt- killukese jaoks on olulised juu- tegevust rahaliselt või aastast 1978, elus käänakuid kutsus mind Tartu Ülikooli olen jõudnud selle haridustee leme oma elu keeruliseks, elu red ja pärimused ja need lood, mõnel muul moel; ja pöörakuid teinud, elanud õpetama tulnud Soome õppe- lõppu. Aga kui ma olin oma on palju lihtsam.“ mida räägitakse põlvest põlve ■ on loonud, hoidnud ja/või erinevates maailma otsades, jõud Soome doktoritööd tege- doktoritöö valmis saanud, siis Ta lisab mõtteainet ka hili- edasi. Ainult et seto keel on innustanud koostööd era- õppinud erinevaid asju. Nüüd ma. Seda ma siis tegingi ja töö- mul oli tunne, et see on maa- semaks: „Enda suhtes peab aus oluliselt omanäolisem, sellest ja mittetulundussektori on siis selline aeg, et ma tahan tasin seitse aastat Jyväskylä ilma kõige nõmedam töö, mis olema, ütlema, et läkski vähe nii naljalt võõras aru ei saa. vahel. õenduseõpet ära lõpetada. ülikoolis, tegin teadlase tööd. üldse on tehtud, ja ma ei ole nihu, keegi meist pole ilmeksi Toidukultuuris on erinevusi ja Koolis on korraldatud nii, et Eestisse tagasi tulles töötasin seda pärast enam lugenud. matu. Noored eksivad mitu kollektiivsuses ja individuaal- Kõigi tunnustatavate ja üks nädal on muusikanädal ja Tallinna Ülikoolis,“ räägib ta. Sest kui sa oled selle prot- korda päeva jooksul, ise ka suses,“ võrdleb Kaja enda jaoks tunnustajate (soovi korral) teine on kunstinädal. See on Kaja naerab: „Unistamine sessi läbi teinud, oled sa selle eksid mitu korda päevas. Aga tuttavaid kultuure. nimed avaldatakse tänutä- selles mõttes tore, et loovaine on õudselt ohtlik töö. Unistus- nagu omandanud juba, siis see minu põhimõte on see, et ini- Ka enda päritolu ei jäta ta heks Võrumaa Arenduskesku- tega ei saa 45 minutiga hak- tel on kalduvus täituda. Kui ma on tehtud. Nii ma istusin seal mene oma olemuselt on hea. saladuseks: „Ema poolt olen se kodulehel. kama. Lastele niimoodi sobib pisike tüdruk olin, tahtsin kõi- kampuses puu all ja mõtlesin, Inimene ei taha olla paha. Aga saarlane, isa poolt muhulane. Tunnustuse andmise otsus- ja kunstiõpetajale ka sobib. gepealt saada arstiks, siis aja- et nüüd ma tahaksin joonista- me ei saa panna silti külge, et Ja räägitakse, et isa poolt olla tab komisjon lähtuvalt esita- Koolinädalal elan ma Tartus kirjanikuks ja lõpuks ma läksin ma õppida...“ räägib ta. „Kõik, sa oled hea või paha inimene. isegi kreeklane või hispaan- tud kandidaatidest. Komisjonil ja töönädalal elan Meremäel muusikat õppima, sest ma sain millest sa unistad, sul peab Näiteks kui sa ütled, et sa oled lane suguvõssa saanud. Minu on õigus omistada tunnusta- õpetajate korteris. Päevad on sinna kõige lihtsamini sisse. olema mingisugune kirg sel- hea inimene, annad sa sellega emapoolne vanaisa oli kirja- tutele täiendavaid aunimetu- nii pikad, et ega siin polegi Saaremaa tüdrukuna ma pel- le vastu. Peaasi, et sa tunned legitiimsuse öelda, et keegi on nik August Mälgu vanem vend. si (nt loovuse sütitaja, kogu- aega midagi muud teha. Mul gasin Tartu Ülikooli. Mul oli seda valdkonda. Meie kool on paha. Me saame öelda, et ini- See on uhke tunne. Samamoo- konna vedur, Võrumaa uuen- on ju muusikakooli tunnid ka päris hea tunnistus, aga enese innovaatiline ja ettevõtlik ja mene käitub ebaviisakalt või di nagu siin, et inimesed ela- daja, säravaim tegu jne). Tun- veel. Lastel vahepeal tuleb väi- kindlusega oli probleem, et ma muidugi on mul riiklik õppe- sobimatult, aga inimene ise on vad oma perekondade lugude- nustatud kuulutatakse välja ke vallatus peale, aga kellel ei ei saa sisse ja et ülikool on nii kava ees. Küsimus on, et kui- ikka selline, nagu ta on. Kui sa ga. Ma olen kosmopoliit, ma ei pidulikul tunnustamisüritusel tuleks.“ kõrge-kauge-suur ja tähtis. Siis das sa seda õppekava realisee- lastele seletad ära, et sa ei kri- oska öelda, kus on kodu. Kodu kodanikupäeval, 26. novemb- Mitmekülgse hariduse ja see rada hakkas sedapidi lii- rid, see on õpetaja enda valida, tiseeri praegu teda, vaid tau- on see, kus vaja toimetada, ja ril tänavuses Eesti aasta külas töökogemusega Kaja teeb pal- kuma, et alustasin muusikast. mis meetodite ja didaktikatega nid tema käitumist selles olu- siis on veel kodude kodu, mis Lüübnitsas. judele silmad ette. „Mu esime- Ajakirjanduse peale keerasin läheneda. Ole lastega inime- korras, siis see töötab. Oluline on ikkagi Saaremaa,“ ütleb ta. Palun anna meile hilje- ne ülikooliharidus on muusi- ennast 90ndate alguses, kuigi ne, mitte õpetaja. Mida ma siin on analüüsivõime arendami- Mida soovida Meremäe las- malt 31. oktoobriks teada, keda kas, olen Peda instituudi lõpe- õppima läksin seda alles 1996. ikka õpetan, mul endalgi nii ne, kõik inimesed on võimalik tele ja piirkonnale? Kaja mõt- võiksime sel aastal tunnusta- tanud koorijuht, näiteks Piret aastal, ja nüüd siis oli niimoo- palju õppida. Lihtsalt veedame panna laulma või joonistama.“ leb hetke ja lausub: „Ma soovin, da ja pane mõne lausega kirja Torm-Kriis ja Õie Sarv on mu di, et oli aeg meditsiini poolt koos aega ja proovime siis kus- Kaja usub, et töö peaks ka et lapsed oskaksid olla õnneli- ka, et miks. Täida ankeet aad- grupiõed. 1990. aasta alguses tegema hakata. Jõudsin mõle- kile ka midagi välja arendada hobi olema ja hobi peaks töö kud. Õnn tuleb sinu seest. Et ressil: http://bit.ly/KiidaTegi- jäin lastega koju, olin Tallin- matpidi esimese asjani tagasi, või avastada.“ olema. Samuti meeldib talle nad oskaksid olla rahul ise- jat2019. Paberkandjal taotlu- na aiandussovhoosi klubis kõik on ring, elumandala.“ Nii noori lapsi pole Kaja vahel maalida, fotograafiaga endaga, et nad ei oleks iseen- sed saata Võrumaa Arendus- lasteringide juhendaja, see ammu õpetanud: „Hommikul tegeleda. Õeõpingud pakuvad da suhtes liiga karmid või lii- keskuse aadressile Jüri tn 12, järel kasvatasin tükk aega lap- Ratsukäik elus tullakse ja tehakse sulle kalli mõnusalt pinget, sest see on ga üle vindi nõudlikud. Et nad Võru linn 65605. si ja pidasin põldu. Kuna ikka- ja soovitakse head päeva. Ma rohkem nagu reaalteadus, kuigi lubaksid endale eksimist, aga Tunnustamist korraldab ja gi oli vaja tööle minna, laulsin Doktoritöö või ülikooliharidus olen kuu aega olnud ja ma Kaja on olnud terve elu huma- ka õnnestumist, et nad oleksid rahastab Võrumaa Arendus ka Kaarli kiriku kammerkoo- üldse on Kaja sõnul niisugune näen, kuidas nad on kasvanud. nitaar- ja sotsiaalteadlane. tasakaalus. Kui sul ei ole eksi- keskus koostöös Kodaniku ris, siis sealt ühe koorikaaslase asi, kus õpetatakse sind pigem Esimene päev oli küll väga Nüüd on ka Meremäel või- misi, on õnnestumist väga ras- ühiskonna Sihtkapitaliga. kaudu sattusin Äripäeva aja- mõtlema. „Need inimesed, kes keeruline, mõtlesin, et kuhu malik muusikaharidust saa- ke disainida. Muidu sa ei tea, Võrumaa Arenduskeskus kirjanikuks. Siis olin aastaid lähevad teadustööd tegema, olen tulnud ja mis juhtuma da. Muusikakooli filiaali tun- kus on õige teerada, kui sa ei meedia- ja kommunikatsiooni see on nagu ratsukäik elus, see hakkab. Nemad õpetavad mind niplaan loksub juba paika. ole vahepeal eksinud. Soovin, valdkonnas. Teine kõrghari- on hoopis midagi muud kui elu nägema. elu ongi lihtne, 20 avaldust on praeguseks et piirkond oleks jätkusuutlik, Lisainfo dus, magister, on mul ajakir- praktiline. Praegune töö on kas maitseb suši või ei maitse. laekunud. et siia sünniks lapsi ja et nad ■ Vaata ka janduses Tartu Ülikoolist. Hak- mul väga praktiline, aga see, Me mõtleme asju endale liiga „Kui neil on kodu lähedal hoiaks selle sädeme alles. Kui https://vorumaa.ee/ kasin seal siis Marju Lauristini mida ma teadlasena teen, on keeruliseks. Nende mõttemaa- võimalus tegeleda asjadega, see kultuur on aastasadu vastu vabauhendused/ palvel õpetama, sest mul on ju analüüs ja mõtlemine, miks ilm on selge, lihtne ja aus, lap- mis neile meeldib, siis see on pidanud, siis ei kao ta kuhugi.“ kodanike-tunnustamine/. 8 Oktoober 2019 Nr 10 (359)

Prantsuse viinapuud Värska Gümnaasiumis ja Setomaa mustsõstar Moissac'i kooliaias

KELLY KITTUS Need taimed nad korraldasid Eestist ja kõige uhkemateks taimedeks on seal mustsõstra- 10.–11. septembril külastas põõsad, mille nad said siit Värska Gümnaasiumi Moissac'i Margus Timmo käest. Selle üle aiandus- ja põllumajandus- tunnevad nad kõige suuremat kooli 8-liikmeline meeskond uhkust, et seal Värska aias, mis õpetaja Christophe Squarcio- on siis Eesti, Seto ja Prantsuse ni eestvedamisel. Kahe päeva koostöö märk, on Margus Tim- jooksul rajasid kuus Prantsuse mo mustsõstrapõõsad. “ kooli aianduse õpilast õpeta- „Christophe on vaimustu- ja Nicolas Pimienta juhenda- nud setodest ja seto kultuurist. misel meie kooli aeda Mois- Tema eestvedamisel toimus sac'i aiakese, kus oma koha siin Moissac'i aia avamine. Ta leidsid Moissac'ist pärit õuna- leidis ise ühe logistikafi rma puu, ploomipuu, pähklipuu Eestist, kelle abil ta toimetas ning neli viinapuud. Taimede taimed Prantsusmaalt Mois- istutamisel olid abiks Värska sac'ist meile. Õunapuu, ploo- Vasakult Lauri Sild, Kersti Kaljulaid, Timo Sild ja Daisy Kudre. Foto: Reigo Teervalt Gümnaasiumi noored. mipuu, pähklipuu ning neli Käisin Meeli Metsa ja Liina viinapuud. Need neli viina- Palu juures uurimas, kuidas puud on Moissac'i piirkonnas kõik algas. välja aretatud kollane sort. 10. Orienteerumishooaeg sai läbi Meeli Mets: „Tegelikult sai septembril kui nad valmista- see alguse ühest inimesest. sid platsi ette, küsisid, kust Christophe on Moissac'i aian- tuuled puhuvad ja mis talvine REIN ZAITSEV liikmed. Olgu siinjuures ära nes Põlva ja Võru maakonna teerumispäevakul Peko puh- dus- ja põllumajanduskooli temperatuur on, et tingimu- mainitud nende parim tule- meistrivõistlustest ja viimas- kemaja juures Verhulitsas tegi kontaktisik. Tema on selline sed oleksid võimalikult head. mus: Daisy suusaorienteeru- test Setomaa orienteerumis- oma elu esimese orienteeru- rändur, kes jõudis Lonely Pla- Nad isegi juba vaatasid, kui- Orienteerumishooaeg on sel- mise MMi 5. koht, Mari ratta- päevakutest. Lahtistel Põlva misjooksu Eesti Vabariigi pre- netiga Eestisse, käis raama- das aeda saaks edasi arenda- leks aastaks läbi, septembri orienteerumise juunioride maakonna meistrivõistlustel sident Kersti Kaljulaid. Kok- tu juhtnööride järgi ringi ja da. See koostöö aia edasiaren- algusega lõppesid suuremad MMi 4. koht, Olle Ilmar suu- olid tublid meie kõige noore- ku kogunes ilusat sügisilma jõudis Setomaale just sellisel dusel jätkub,“ räägivad Liina ja tiitlivõistlused. OK Peko klubi saorienteerumise noorte EMi mad orienteerujad Käti Kudre, orienteerumiseks kasutama 62 ajal, kui oli Seto Kuningriigi Meeli. liikmed võitsid Eesti meistri- 7. koht. Lisaks sellele võitis Kirke Keem ja Miina Raud oja, orienteerumishuvilist, koha- päev 2017. Seal tutvus ta Elin Ka Värska õpilaste külaskäik võistlustelt kokku 110 medalit. Olle Ilmar koolide MM-ilt kaks saades N12/14 vanuseklassis le sattus Peko Eliidi kõrval ka Priksiga, kes andis talle häs- Moissac'i piirkonda on plaanis, Eesti koondist esindasid medalit: hõbeda ja pronksi. teatejooksus kolmanda koha. teisi Eesti tipporienteerujaid. ti palju infot Setomaa kohta, 12. klassi õpilased koos õpeta- noorte ja täiskasvanute koon- Tublilt esineti ka seeniori- Samuti said teatejooksu kol- Nii nähti lisaks Eesti presi- Christophe armus Setomaasse ja Helenaga plaanivad kevadel dises 12 Peko klubi liiget: de maailmameistrivõistlustel, manda koha Mihkel Mahla, dendile jooksmas Eesti pari- ning leidis siin palju sarnasusi. selle ette võtta ja otsivad sel- Timo Kudre, Olle Ilmar Jaa- kus Ingrit Kala võitis ratta- Emily Raudkepp ja Rein Zait- mat suusaorienteerujat Daisy Nad rõhutasid ka, et nad ei ole leks hetkel võimalusi. ma, Mihkel Mahla, Leana Jete orienteerumises enda vanuse- sev M21 vanuseklassis. Indi- Kudret ja orienteerumisjook- prantslased, vaid nad on oksi- Korb, Mari Linnus, Kristel Kõi- klassis kolm hõbemedalit. viduaalselt tuli Põlva maakon- su Eesti parimaid Timo ja Lau- taanlased. Oksitaania on Lõu- Koostöö jätkub vo, Daisy Kudre, Doris Kudre, Rogainis, milles ei koostata na meistriks Emily Raudkepp ri Silda. Kõigele lisaks oli selle na-Prantsusmaa üks regioon ja Mattis Jaama, Kevin Hallop, riikide koondisi ja igaüks võib N21 vanuseklassis ja kolman- päevaku läbiviija Eesti Orien- neil on natuke üldisest prant- Meeli Mets: „Sedasorti koostöö Reigo Teervalt ja Kristo Hein- nendel võistlustel startida, on da koha sai Mihkel Mahla M16 teerumisliidu president Meelis suse keelest erinev dialekt. näitab noortele, et kui vaja- mann. Šveitsi koondist esindas konkurents siiski väga tugev vanuseklassis. Mälberg. Järgmine kord tuli Christophe likud on keeleoskus, lävimi- Gion Schnyder. ning Peko liikmetest jõudis Võru maakonna meistri- Värska OK Peko tõmbab siia oma kolleegiga ja siis juba ne teiste kultuuridega, et neid Maailma ja Euroopa tiitli- esikolmikusse naisjuunioride võistlustel tuli Võru maakon- edukale hooajale joone alla sõlmiti sõprussidemeid. Nad paremini mõista, samuti annab võistlustel võitis medali Peko klassis Emily Raudkepp (võist- na meistriks Reigo Teervalt 9. novembril toimuval hooaja käisid ekskursioonil erinevates väga palju geograafi a teadmisi klubi liige Gion, saavutades luskaaslane Marie Tamme- (M21), teise koha vääriliselt lõpetamise üritusel. Siis käib asutustes ja kirjutasid noorte- juurde. Reaalne kogemus õpi- maailmameistrivõistlustel mäe) II kohaga ja meesvete- jooksis Kirke Keem (N10) ja juba ettevalmistus järgmiseks vahetusprojekti. Christophe lastele, väga praktiline.” meeste põhiklassi suusaorien- ranide klassis Ain Fjodorov kolmanda koha teenis Rein hooajaks, nii on suusaorien- ja Moissac'i kooli inglise kee- Liina Palu: „Christophe on teerumise lühirajal kolman- (võistluskaaslane Rait Pallo) Zaitsev (M45). teerujatel selleks ajaks esime- le õpetaja käisid siin, tutvusid Setomaa saadik Prantsusmaal. da koha. Väga tubli esikümne III kohaga. Viimased Setomaa orientee- ne lumelaager seljataga. meie õpilastega ja meie güm- See töö, mida ta on teinud siin koha tiitlivõistlustel saavu- Kohalik orienteerumiselu rumispäevakud olid põnevad, Kohtumiseni orienteerumis- nasistid said kirjasõbraks nen- ja seal olles, et tunnustada seda tasid veel mitmed Peko klubi septembris ja oktoobris koos- kuna viimasel Setomaa orien- radadel aastal 2020! de kooli õpilastega.“ kultuuri, on ikka väga suur. Ta lõi selle jaoks Facebooki lehe Värska aed Moissac'is Moissac Värska. Tema eesmärk on võimalikult palju lehele Liina Palu: „28. mail rajasid jälgijaid saada, et tutvustada Moissac'i kutsekooli õpilased tegemisi kahe kooli ja kultuuri õpetaja Christophe Squarcio- vahel. Meeletu töö, mille ta ni eestvedamisel suurejoone- on lühikese ajaga ära teinud.“ liselt Värska aia, et avaldada Edasine plaan on hakata tänu setodele. Nad nimetasid arendama strateegilisi koos- selle päeva eesti-seto päevaks. tööprojekte õpilaste vahel ja Oma koha Moissac'i kooliaias õpetajate õpiränne. Mida roh- leidsid Eestist pärit aroonia- kem õpilasi nendes koostöö- põõsas, õunapuu ning kaks projektides saab osaleda, seda mustsõstra- ja kaks karusmar- rohkem kontakte tekib ja seda japõõsast. Taimede istutami- suurem võrgustik tekib Eesti ja sel olid abiks ka Prantsusmaa Prantsusmaa vahel. „Meil on eestlased, kellega nad olid väga hea meel, et meil on sel- kontakti saanud, ning koha- line sõber seal olemas,” rõõ- liku omavalitsuse tegelased. mustab Liina Palu.

Sander Linnus. Foto: Kristjan Linnus Sander Linnus kaitses Kuubiku võitu!

Eesti vastupidavuse mitme- ratta ralli, Tartu rulluisuma- võistluse, nii võib Kuubikut ratoni, Tartu rattamaratoni ja vist nimetada küll, võidu võt- Tartu linnamaratoni. Kuubiku tis juba kolmandat aastat jär- arvestusse läheb iga võistle- jest Sander Linnus. ja neli paremat tulemust ning Kuubiku nime alla on klu- võidu saavutamiseks peab ole- bi Tartu Maraton koondanud ma vastupidav ja mitmekülgne Värska aia rajamine Moissac'is Tartu suusamaratoni, Tar- sportlane. Foto: Moissac'i aiandus- ja põllumajanduskool tu maastikumaratoni, Tartu Rein Zaitsev Oktoober 2019 Nr 10 (359) 9 Verska Talomuusiumi aolugu

Verska Talomuusium olli’ muusiumih valmi’ õnnõ palgarahhuga’ tulõ-õi vällä – jalõ „inventuuri“. Muusiumi- kipõ. Kõik oll vahtsõnõ ja põn- või olla’, ütskõik ku luutusõl- tähistäs novembrikuuh sann ja aida’, sis ma saisi moro vallal rahha lainada’ olõ-õs ja kõik huunõ’ olli’ tuust aost nõv. Tähtsä om, õt muusiumi da olukõrd paistus, piat olõ- umma 25. sünnüpäivä. pääl ja mõtli, õt kunas śoo kõik eelarvõmuudatust, õt tõisi ritu olõmah, a mi arodi Palovee- 20. sünnüpäävä avvus tull väl- ma tenolik, hinnäst kogoma ja Muusiumi alostus- kül’ valmis saa. 13. jaanuaril päält puudu jäävä palgaraha re talo arõndamisõ teemat, õt lä raamat, oll konverents, hul- edesi minemä. aastakki tulõtasõ’ 1999 kuts Laine minnu muu- võtta’, tuud ka’ saa-as inäp paranda’ ja laiõnda’ museaalõ ga erinevvi väikobit üritüisi ja miilde tuuao tüütäjä’. siumi, õt arota’ midägi’ ja mu detsembrikuuh inne joulõ vas- hoiustamis- ja restauriirmis- näütüisi. A kõgõ eredäbält om 2019 – üllätüs oll suur, ku nä Tiiuga’ ta võtta’. Mi otsusti kollektii- tingimuisi ja tetä’ vallalõ talo hindä jaos jäänü’ miilde „Üte Verska Talomuusium 25 1994 – Verska tei’ mullõ pakmisõ tulla’ muu- viga’ kokko leppeh võtta’ kol’ elomajah nõukogodõ perioodi talo näpotüü“ näütüs. Tuul siumi alalisõlt tüühü ja naada’ päivä palgata puhkust – tuu tutvustav ekspositsioon. Vaht- kõrral oll Tiiu näütüse kokko ■ Marienhageni Merily, Talomuusiumi alostus muusiumigiidis. päst eelarvõ, a vald oll väiga’ sõ kümnendi edeotsah sai’ val- säädnü’ Marjamäe Maria näpo- Seto Muusiumidõ juhataja: Edimätse kuu joosul tüül pahanu’. Tuul aol, majandus- mis Reegi maja ku Paloveere tüüst. Tiiu oll väiga’ hädäh, ■ Lõvi Laine, opõ selges, õt mäntsidõ tappõ- langusõ aastil, oll palgata puh- talo rekonstrueerimisprojek- selle õt materjali oll nii hulga, Mu tüü siih muusiumidõh muusiumi edimäne direktor: ga’ omma’ erinevä’ muusiumi kusõlõ saatminõ tagasi kaieh ti’. No’ om Reegi maja Verska õt ütsvaih oll Tiiu väigokõnõ naaski’ pääle śoo aastaga ede- huunõ’ ehitet, käve Palovee- üle Eesti väiga’ populaarnõ. külästüskeskusõna pia valms, tüütarõ pia maast laeni’ Maria otsah. Tunnõh oll kodonõ ja 1. novembri 1994 naati muu- re hoidlataloh Tiiul abis lõimõ Tuust järgmätse aastaga lõpuh a Paloveere talo uut viil umma näpotüüd täüs. Inne avamist tarõ oll lämmi. Śoo om väiga’ siumi ehitämmä ja tuud mi üles vidämäh ja närtsa lõik- oll vald eis’ tuud samma mee- võimalust. Nii ku eloh õks: lätsi muusiumi autoga’ Maria tähtsä. Edimäne arvusaaminõ, piagi’ Seto Talomuusiumi vai mah, mi koi kangit. Sis edesi todit sunnit rakõndamma. hüämiil ja murõh kuuh. lõ perrä ja võti tä Linnu Liide õt ma olõ tõtõstõ Setomaalõ parhillatsõ Verska Talomuu- läts väiga’ kipõst – tuul aasta- maja mant pääle, koh tä õks joudnu’, tull sis, ku sai kokko siumi sünnüaost. Tuul pää- gal oll eräkõrdsõlt palló grup- ■ Kunsti Tiiu, 2014 – küläh käve. Tuu avaminõ jätt mi restauraatori Siiligu Heini- väl Neemre Aapo märke maa- põ ja ütsikkülälisi. Kõnõlõmist päävarahoitja: Seto Talomuusium 20 mälestüse hinge – Maria uma ga’. Kõrras hiitü, mõtli, õt mil- ha sausanna kotusõ. Aapo oll ja ringijuuskmist oll hulga. 87 eloaasta man oll väigokõnõ, le tä nii tśuudalt kõnõlõs. Sis toona’ Tarto liina pääarhitekt Mu kõgõ tähtsäbäs tüüs 2009. ■ Kogermani Liis, habras, väiga’ käpe ja uskuma- joudsõ arvusaaminõ mu mano ja oll ka’ Seto Talomuusiumi 2004 – aastagal kujonõsi kats ette- giid ja turundusjuht: tu eloluuga’. Ütel hetkel tä kai, – MA OLÕ SETO MUUSIUMIH. Fondi juhatusõh. Edespidi- Seto Talomuusium 10 kannõht leelokonverentsil, õt rõivaaidah maha-ai kõiki Siih ma tahagi’ kõiki seto kee- ne projektiirminõ oll ehitüse mia tähend tegevusõ lõpõta- 2013. aastaga lõpuh pakti tüüd tä vaipu kaema ja sis muusi lemõistjit julgusta’ õgapää- káugih, selle õt olõ-õs tiidä’, ■ Rohtla Evi, nu’ Põhá-Setomaa leelokoo- Seto Talomuusiumi ja tuu umi moro sai täüs Maria ilosist vätselt inäp seto keeleh kõnõ- mäntsit huunit muusiumi jaos administraator-müügijuht: ridõ kaardistamist, uurmist ja filiaalõ juhina. Ma võti -vällä vaibust. Ma mälehtä, õt pää- lõmma, ka’ nuidõga’, kiä’ kiilt õnnahas saia’. muusiumikogoh seto leelot kutsõ vasta ja 2014. aastaga le Maria jutta kullõmist mõt- mõista-ai, ka’ külälisiga’. Ka’ Sanna ehtämisõ jaost raha Minnu võõdõti muusiumi tüü- ja koorõ kajastavidõ mater- oll teno toolõ väiga’ kirriv ja li, õt ütskõik ku sant uma tujo tuu om väiga’ tähtsä. saamisõs mi saadi palvõkirju le 2004. aastaga aprilli lõpuh, pääministri Laari Mardilõ ja valu inne Tsäimaja vallalõ valtsusõlõ. Meele eräldedi tuu tegemist. Tuust tulõnõvalt jaos 120 000 krooni ja mi sai ettevalmstusõ’ haariki’ edi- Setomaa muusiumi’ tähistäse’ Verska Talomuusiumi tüüga’ pääle naada’. Muusiumi mätse’ tüünädäli’. Ma mäleh- sann om koopia, selle õt kiä- tä, õt inne vallalõtegemist Tiiu 25. sünnüpäivä 1. novembril aoluukonverentsiga’ ki’ taha-ai umma kõrrah san- otsõ mullõ majapäält seto rõi- na ar’ anda’, a kehväh saisuh va’ kokko, kotoh panni sälgä ja Verska Talomuusiumi 25. muusiumi edimätse ja pikä- pidi võisi’ aoluukonverentsi’ Keskus. sanna olõ-õs mõtõht renoviir- tulli Tsäimaja vallalõtegemi- tegutsõmisaastaga avvus aolitsõ direktori Lõvi Laine naada’ olõma Verskah õga Setomaa Muusiumi’ om mä naada’. 1995. a suvõl olnu’ sõlõ. Inäp nuid kodo viiki-is, kõrraldasõ’ Setomaa Muusi juhtmisõl. Verska Talomuu- süküs,“ ütel Setomaa Muu- kol’ Setomaa vallah olõvat Leelopäävä aos olli’ valmi’ nii edespidi jäiki’ tüürõivist muu- umi’ kuuhtüüh Seto Insti- siumi sünnüst kõnõlõs Seto- siumidõ juhataja Marienha- muusiumit, mia’ tegelese’ sann ku aida’. siumi. Mälehtä, õt suvõ alos- tuudiga’ aoluukonverentsi maa Muusiumidõ päävara- geni Merily. seto kultuuri alalõhoitmisõ ja Kokkolepe Laari Mardiga’ tusõh kats ekskursiooni kuls- „Kiirete muutuste aeg - Värs- hoitja Kunsti Tiiu ja Setomaa Lõunõpausi aol saat min- tutvustamisõga’. Kõgõ vanõp oll, õt ku sann valms, si mi kut- si ma Küllit ja säält edesi tull ka ja Lobotka 20. sajandil“. Muusiumidõ tulõviguplaanõ nä’ Seto Tsäimajast jalotõh näist om 1974. aastagal tegut- su tä sanna. Leelopääväs olle- jo eis’ kõrda saia’. Edimält jalg Konverents om 1. novembril tutvustas parhillanõ muu- kaema viil poolkõlla’ olõvat sõmist alostanu’ Saatse muu- gi’ tälle kutsõh saadõt ja sann värisi kül’. Vadsaküdsämisõ- kell 11 Seto Tsäimajah. Pääle siumijuhataja Marienhageni Verska külästüskeskust ja sium, koh avatas teemadõna kütet, a mi tiidä’ olli’ täl tõõsõ’ ga’ niisamata – üte kõrra mi konverentsi kell 17 om muu- Merily. Kindral Nikolai Ree- Seto Talomuusiumi pääma- Saatse piirkunna, seto mii- tüükohustusõ’. Üllätüs oll tei kuuh ja säält edesi oll tuu siumi sünnüpääväpido Ned- gi suvõmaja ehitedi vahtsõst jah avasta’ näütüse abil Pet- hi maailma ja piiriga’ seot suur, ku kest pito kõrraga’ mi jo mu rida. Mu edimäne tüü- säjä Külä Bändiga’. üles ja tuu tetäs keväjä val- sere Põhálaagri aoluku. Pää- jutu’. Setodõ traditsiooni- näi timmä pikä sammuga’ üle post oll hoops muusiumipeda- Setomaa muusiumi’ omma’ lalõ Verska külästüskeskusõ- vä lõpõtas sünnüpääväpido lidsõ taloarhitekuuri ja talo- moro sanna poolõ astmah. Mi googiaamõt, sis sügüsest naksi ühendasutusõna tegutsõnu’ na. Kindral Reegist ja timä üteh Nedsäjä Külä Bändiga’. eloga’ 20. saandi edeotsah sis organiseere kipõlt vastavõ- koolilatsilõ programmõ kok- vähämbä ku aastak ja kevväi köüdüsest Petseri Põhálaag- „Mi suuvsõ esinemä kutsu’ saat tutvast 1994. aastagal tu sanna mano ja Leiko koor ko säädmä. Parhilladsõ’ prog- tuu üteh katõ vahtsõ filiaali, riga’ kõnõlõs Maanteemuu- kindlahe kohalikku ansamb- luud Verska Talomuusiumih. tull Laarilõ laulma ja pand tä rammi’ omma’ kõik mu tett, Verska külästüskeskusõ ja siumi tiadur Seene Andres lit ja Nedsäjä bändi liikmidõ- Obinitsa muusium om aasta- kotusõpääl kõrraga’ laulu sisse viimätsil aastagil olõ vaht- Luikjärve talokompleksi val- ni Põhálaagri mõio kohalikõ- ga’ om meil jo ammunõ hüä gast 1995 ja tuu om pühendet ka’. Tuuperäst mi muusiumih sõ aamõti pääl ja tegele inäp lalõtegemisõ. Tuuh valgusõh lõ setokõisilõ tutvustas Seto kuuhtüü. Näütüses Hundi seto lauluimmile ja võimal- mõntkõrd nalátamisi kutsu muusiumih müügiga’. pakk konverents võimalusõ Instituudi juhataja Raud oja Paul om olnu’ Verska muu- das põháligubalt tutvas saia’ śood sanna Laari sannas. tutvas saia’ Setomaa muu- Ahto. Aoluulanõ Kiristaja siumih abis hobõsõpäävä seto rahvarõividõ semiooti 2009 – siumidõ tulõviguplaanõga’ Arvis kõnõlõs Verska piire kõrraldamisõl, Valgu Toomas kaga’. Järgmätsel keväjäl tetäs 1999 – Seto Talomuusium 15 ja saia’ tiidä’, mäntsidõ muutumisõst aoluu joosul. om uurnu’ sügäväbält Põhá- külälisilõ vallalõ Verska Seto Talomuusium 5 uurimisteemadõga’ tuuga’ Peterburi Etnograafiamuusi ja Lõunõlaagri aoluku ja külästüskeskus, mia and üle- ■ Palolilli Aita, seosõh viimätsil aigul inäp umi tiadur Kalinina Olga Andrelleri Iisak Sulevi taloh kaehusõ Verskast ku tähtsäst ■ Kauri Külli, Seto Talomuusiumi om tegeld. Konverents om kõnõlõs Petsere mastõrast ja tett kitsõpiimäkaramelli om sõaväe välläoppusõ kotusõst muusiumi giid-pernaane: raamadupidäja 2006–2013: pühendet Verska Talomuu- setokõisi usuelost 20. saandi mi Tsäimaja kasutanu’ makõ- 1920–1930ndil ja kuurortpiir- siumi 25. aastapääväle. tõõsõl poolõl. süüke seeh kohaligu toor kunnast. Pääle tuu saa valmis Ma alosti aamõtligult tüüd Raamadupidäja jaos om kõgõ Ettekandõ’ omma’ päämät- „Viimäti kõrraldõdi muu- ainõna,“ kommentiire pido- ekspositsioon ka’ Obinitsa Seto Talomuusiumih 1. veeb- tähtsäp eelarvõst kinnipidä- selt eesti keeleh ja kõigilõ siumikonverents Verskah õdagu esinejä valikut Marien- lähkohe Luikjärve tallo. Seto- ruaril 1999. Tegeligult erine- minõ ja tuuh osah oll 2009. huvilisilõ ilma rahalda’. Kon- viis aastakka tagasi. Seto- hageni Merily. maa muusiumõ külästas aas- vidõ üritüisi puhul käve Tiiul aastak väiga’ keerolinõ. Masu verentsi laul vallalõ leelo- maa muusiumidõ tulõvigu Konverentsi toetasõ’ Seto- tagah ümbre 18 000 inemisõ. ja Lainel abis jo palló varahap- naas jo 2008 ja tuu mõot ka’ koor Kuldatsäuk Verska Talo- plaani’ nägevä’ ette, õt edes- maa vald ja Rahvakultuuri KOGERMANI LIIS pa ja seosõh turismiinfoh tüü- muusiumõ, inemisõ’ kül’ käve’, om aadressil http://www.setomuuseum.ee/sundmused/ tämisõga’ tei muusiumimorol a nä jovva-as osta’ – käve’ pal- ■ Konverentsi kava ja registriirminõ ■ Mano saat küüssü’: Merily Marienhagen, direktor, Setomaa Muuseumid, tel +372 53 041 222, [email protected] ka’ ekskursioonõ. Ma mäleh- ló veidebä rahha vällä. Inne Liis Kogerman, turundus- ja kommunikatsioonijuht, Setomaa Muuseumid, tel +372 56 90 1004, [email protected] tä, õt ku 1995. aastaga suvõl aastaga lõppu avastimi, õt

Verska Talomuusium. Oopkauba Kristjani pilt 10 Oktoober 2019 Nr 10 (359) 25-aastagatsõs saav Seto Talomuusium püsüs kimmä tuumigu missioonitundõst

Muusiumi põhijago sai valmis ja tetti külälisi jaost täjä piat saama tuud, minkõ iist vallalõ 17. juulil 1998, sääl saat nätä’ 19. saandi tä mass, ja saama kvaliteetselt. lõpu ja 20. saandi edeotsa taloarhitektuuri, vannu Muusiumi õgapäävätüü sekkä tüütegemisõ riistu ja hulga rõivakraami. Talo om káu ka’ kuamehe ja korstaja tüü, lillipindridõ ja eläjidõ iist puulkinnidse moroga’, koh om elomaja, rõiva-, vilä- hooltsõminõ ja ekspositsioonõ ja söögiait, laut hainaküüniga’, tüütarõ, vaŕoalotsõ’, kõrrahhoitminõ. miihi tüütarõ, sann, sepikoda, potivabrik vai savikoda ja riih. Päämäne jago huunit omma’ originaali’ Põhá- Ti näet hulga inemisi, Setomaalt. Muusiumi piiri pääl om 15 aastakka tagasi õga päiv, aastast aastakka. valmis saanu’ Seto Tsäimaja, koh saat süvvä’ seto Kuvvamuudu om muusiumi- süüke. Ma sai Tsäimajah kokko päävarahoitja Kunsti külälinõ muutunu’? Külli: Tiidligubas. Mul om Tiiu ja giid-pernaase Kauri Külliga ja nä jai’ mukka’ väiga’ hüä miil, ku tulõva’ kav- ummi mälestüisi ja mõttit. võbast koolilatsõ’, kiä’ omma’ hindäle jo ütte-tõist selges KITTUSE KELLY tennü’ ja mõistva’ küüsüdä’. sõ’ ja kohalikõ 10-25 krooni Latsõ’ omma’ väiga’ avat ja jul- olli’ väiga’ tähtsä’ ja vajaligu’. gõsõ’ kõkkõ küssü’. Kost tull tuu ullidu jul- Ku kõnõlda’ kogodõst, sis ma gõ mõtõh naada’ muusiumi kumarda ette ja taadõ kõi- Mõni nalájutt ka’ külä- tegemä? gi Setomaa inemisi iih, kiä’ lisist. Külli: Tiiu ja Laine olli’ nuu’, omma’ muusiumi kogodõhe Külli: Üts provva ütles: „Ma kiä’ punkti maaha panni’. Ma umma varra andnu’ ja mu hoi- saa arvu kül’, kuis śoo pang tulli sis, ku muusium vallalõ ta’ usaldanu’. Ma pia muu- alla kaivu lätt, a ma saa-ai tetti, 1. veebruaril 1999. Mul siumih väiga’ tähtsäs hoit- arvu, kuis tä vett täüs saa.“ Ma sai 1. veebruaril 20 aastakka. mistüüd. Nuu’ aśa’, mäntse’ Kauri Külli lõik kapstit hapõndamisõ opitarõh. Kogermani Liisi pilt jovva-as viil midägi’ üldäki’, Tuust aost läts muusium valla- omma’ meele hoita’ ant, õt ku üts moro pääl jalotav külä- lõ õgapäävätselt ja päämätse’ näide püsüminõ olõs kindla. olõs hüä kinkõltki’ küüsüdä’. linõ ütel tälle vasta: „Pagulasõ’ huunõ’ olli’ olõmah. Külli: Om inemisi, kiä’ kää- Tiiu: Õga mi olõki-i par- pandva’ tuu pangi täüs!“ Vot Tiiu: Peräst tuud tull viil vä’ śooniaoni’ õga paari aasta- hilla’ säntse positiivsõ’ mee- sääne nali. Tuu oll üleminevä rehealonõ, sepikoda ja 2004 ga takast küüsümäh, kas näide lestüsega’, mi olõ õks väiga’ suvõl. Tsäimaja. Arõngukavva piaki-i imä aśa’ omma’ õks alalõ. murrõh, õt kiä om tuu järgmä- vahtsit asju vällä mõtlõmma, Tiiu: No’ om väiga’ hüä, õt ne giid, kiä saa ligilähkohegi’ Kuvvamuudu ti tunnõt nii hulga om meil vannu asju jo tõist aastakka järest mi olõ śoolõ teemalõ. Tä või kõnõl- hinnäst no’, ku om Seto- vällä mõtõld, mia’ omma’ viil saanu’ digitiirmisõ jaost rah- da’ vällämaalasõlõ väiga’ hös- maa muusiumi’ ja vahtsõnõ täütmäldä’. Seto kultuuri vasta ha. Kõik Setomaa muusiumidõ te, a eestimaalasõlõ, kiä taht vedosnik? oll huvi jo varahappa olõmah, tekstiilikogo’ omma’ MUISih ja tõistsagamaist ekskursiooni ja Külli: Mu jaost om liisnalt selle õt mi naksi leelopäivi säält saat kaia’ asju olukõrda. elotarkuisi, parhilla’ om õnnõ värske viil. Saatse om kõikaig kõrraldamma aastagast 1977 kümme küsümisõmärki. olnu’, Obinitsa om manotulõ- ja tuulaol leelopääväl olõki-is Ku muusiumi tüüle tullit, Külli: Ku sa olõt aasta aigu ja, mi pia veidókõnõ harinõma õigõt pessä, koh timmä pitä’. määne sis muusium oll? muusiumih tüül olnu’, sis tõõnõtõõsõga’. 1998. aastagal tetti muusi Külli: Sis mi tahtsõ kõkkõ nakas luuma. Sa näet ar’ kõik Mi tii umma tüüd ja nimä’ umi ussõ’ kõigilõ vallalõ, a jo’ ruttu, ruttu valmis saia’, õt probleemi’, mia’ pututasõ’ tegevä’ umma tüüd. Tiiul om 1995 oll muusiumi moro pääl olõs hindäl hüä ja külälisil talvõ, süküst, suvvõ, keväjät. no’ tuu jago rassõp, õt kõik leelopäävä pido vai maakunna midä kaia’. Sis küüsü-üs kiä- Õgah iäh külästäiji. Mul om nuu’ kogo’ tahtva’ tegemist. folkloorifestival. ki’ nädälipäivi õga tüüpäivi jäänü’ pensini’ kats aastakka Õga tuul vahtsõl vedosnigal Külli: Mi mõttist jakkusi’ viil pikkust. ja üts kuu, tuu tähendäs tuud, olõ-õi ka’ sukugi’ kerge, tim- 20 aastagaski’. Tiiu: Sis mi olli kuigi’ kõgõ- õt parhilla’ võisi’ olla’ kiäki’ mä om vaia siiä’ ja sinnä’ ja ga’ kursih. jo kõrval, kiä káu üteh samma kolmadahe kotusõhe. Mi pia Kuvvamuudu muusiumi Külli: Ma tulli ekskursioonõ jalga. timmä väiga’ tugõvalt toetam- tegeminõ káu? tegemä sis, ku ma olli turis- Tiiu: A noorõ’ tulõva’ ja lää- ma ja avitamma nii palló, ku Tiiu: Kõgõpäält om maad miinfoh tüüh, sis arvati, õt tal- vä’, muidogi’ om väiga’ tähtsä mi saa. Nuur ineminõ, joudu vaia, sis rahha, sis om miihi võl olõ-õi sinnä’ tüülist vaia. Kunsti Tiiu kõnõlõs seto pitsi päivi avamisõl. Kogermani Liisi pilt latsi siiä’ Setomaalõ sünnütä’, jagos. Väiga’ tubli om. Vaeh- vaia ja sis lätt edesi. Ku ma tulli siiä’, sis ma sai tuu tähendäs tuud, õt om mul- tõpääl om tunnõh, õt 24/7 jääs Külli: Hüvvi mõttit ja kõvvu arvu, õt śoo om üts suur-suur hindäst kõik, midä mul om. Ma nõ om suurõ jäle jätnü’ ja õks kaga’ tüütegeminõ ja helóv timä jaost veitóst. naisi om vaia, kiä’ ütlese’, õt tüü, mia saa-ai kunagi’ val- saa-ai nii, õt mullõ tä meelü-üi mu’ ja Külli armineminõ sais kaadri, a helóv kaadri olõ-õi Tiiu: Ma olõ timmä ka’ „śoo om nii ja piat nii olõma“. mist. Midägi’ om õks kõikaig ja sis ma kõnõlõ-õi timäga’. Ku ka’ lähebäl aol iih. Ku tugõ- muusiumilõ väiga’ hüä asi. manitsõnu’, õt mul om suur Tiiu: Katõgese tii-i kärbse- vaia parebahe ja tõistmuudu. ineminõ tulõ eelarvamusõga’, valt mi kotusõ’ täüdet saava’, Külli: Ja hädä om tuu, õt lat- hirm, õt tä hinnäst läbi palotas. pessägi’, piat õks olõma hulga Mu arvatõh śood tüüd saaki-i õt midä teil siih sis om, sis ma aig näütäs. Tukõv giid sünnüs sõ’ sünnüse’ perrehe, näid om toetaiji ja abilisi ja tegijit. Naa- ilma missioonilda’ tetä’. püvvä viil inäbä timäni jouda’ pikäaolidsõ tüü tulõmusõna. vaia koolta’. Õga maalats lätt Külli ja Tiiu suuvva’ muusi se’ õks majaragoja’ olõ-õi, a Tiiu: Õnnõ tuu missioon ja näüdädä’, õt tä uma silmä’ Üts giid saa-ai olla’ hüä, ku tä liina kuuli ja täl piat sama- umilõ tugõvit, mõistvit ja hüv projektijuhi’ ja káumatoukaja’ ommõgi’ hoitnu’ meid, vanõ- vallalõ teesi’. Tuu hindäst kõik om lugõnu’ läbi paar raamatut. võrd olõma ku rikkidõ vanõ- vi inemisi. Sügüseväsümüse ja olli mi Lõvi Lainega’. Alamäe bit tüütäji siih kinni, õga siih arandminõ om tuu, õt umal Tähtsä om kohaligu olustigu bidõ latsil. Kooltõt ineminõ halõhusõ vasta avitas hüä sõna Väino oll meil kõrralinõ ehi- midägi’ muud säänest olõki-i, aol latsõ’ ütli’, õt ku imä õdagu tundminõ, tiidminõ ja hüä, ku tulõ-õi säntse palgaga’ säänest ja toetav, mõistva arvusaaminõ. tüsjuht ja tä oll niikavva tüüh, mia säänestmuudu hoit. kodo tulõ, jovva-ai tä sukugi’ sul omma’ juurõ’, peräkõrra tüüd tegemä, nii ku meil śooni’ Nä löüdvä’, õt ülebil pias olõma koon põhikompleks sai valmis. Külli: Mul om eläjidõga’ tee- näidega’ kõnõlda’. raamadu’ ka’ avitasõ’, a pää- aoni’ om olnu’. paks nahk, õt inemisi ar’ kul ma, õt kas om vaia näid. A ku mäne om õks su suur elokogõ- Tiiu: Tegeligult mi kõik ikõ. lõlda’. Hindä kõrvalõ nä taha Kost ti rahha sait? sa näet, õt latsiga’ pereh tulõ Üts mälestüs, mia om kõgõ mus, mia pand inemisõ’ sinnu Külli: Väiga’ hallõ tunnõh si’ hüvvi, abivalmit inemisi, kiä’ Tiiu: Eesti riik oll sündünü’ ja latsõ’ saa-ai eläjidõ mant parebahe miilde jäänü’. kullõmma. om, ku ma mõtlõ tuu pääle, õt tahtva’ näidega’ ütte asja aia’ ja ja oll vaenõ. Midägi’ mi õks ar’, sis mõtlõt, õt õigõ asi õks Tiiu: Palló asju... peris ede- Külli: Eelä’ näütüses oll üts ma lää ar’. A ku näid tervüse- seto asja alal hoita’. riigilt sai. Laari Mardi valtsus om. Määne talo tuu om, ku otsah kasvai Maapanga kriis grupp, koh provva oll káunu’ häti olõ-õi, sis ma taha tüüd toet mi mõtõht ja tä sai väiga’ pini haugu-ui ja kikka kirg- puultõist kuud inne vallalõ- mitmit kõrdu. Ja tekk süäme tetä’. Eelä’ ütli, õt ma olõ-õi Tiiu: Meele tulõgi’ Seto- höste arvu. Tuuao vallavanõp mist kuulõ-õi. Eläjä’ muusiu- tegemist, ku kõik raha sin- lämmäst, ku tä ütel, õt tä om śool aastagal kõrdagi’ haigus- maalõ järest inäp inemisi, kiä’ Mäeste Paul oll ka’ väiga’ toe- mih tähendäs mullõ tunn aigu nä’ kinni jäi. Samah olõs nii siih nii mitu kõrda káunu’, lehel olnu’, uskumalda’. Mi või joudva’ ka’ muusiumihe tüü- tav. Kohalik suur tugi ja riigi tüüd inne tüüpäivä ja ka’ õda- mul ku Lainel olnu’ võimalus a jal’ kuuld midägi’ vahtsõt. tõtõstõ tõõnõtõõsõ iist kõnõl- hü, a kas nä õks kõik joudva’ tugi – teno toolõ saigi’ alostõt. gu. Ja õgas elläi saa-ai arvu, õt Kuldatsäugaga’ Ameerikahe Mukka’ ollegi’ säänestmuudu, da’, mi olõ śood tüüd tennü’ olla’ tuu tugisammas, kiä tuud sul om puhkus vai vaba päiv. minnä’, a õt meil oll muusiumi õt ku ma siiä’ tüüle tulli, sis kõik aig säntse suurõ hingega’ kõkkõ kand. Tuu murõh om Kas tämbätsel pääväl om avaminõ plaanih ja Leelopäiv saisi, papõr näpovaihõl, ja jala’ ja sagõhõhe mi olõ-õi mõtõl- hinge pääl. Tuu puul, kinkõl ka’ kohaligu umavaltsusõ Ku kerge teil om vahtsit vällä kuulutõt, sis tulõ-õs kõnõ värisi’, õt kuvvamuudu ma saa nu’ hindä õga perre pääle. Per- olõ-õi juuri, pand murõhtam- tugi säntsel moodul olõmah? inemisi umma muusiumi- allagi’ siist kohegi’ minnä’. ja midä ma tii. A śoo om õks retoetus om muidogi’ väiga’ ma, edimält kindlahe, näil om Tiiu: Kindlahe om olõmah, perrehe vasta võtta’? Rahvast käve väiga’ palló. Ütte suur tüü hindäga’. Uma katõ- suur. võimalus tõesta’ vastapitist. a kas tä om piisavalt tukõv Tiiu: Kõik sõltus tuust, ku piteh oll suur tüü, a tõist piteh kümne aastaga joosul ma olõ Muusium om sullõ nii külge ja toetav... tuu om järgmäne ütte sammu ja jalga nä taht- oll suur hüämiil, õt projekt kasutanu’ väiga’ hulga ummi kasunu’, õt õga väikopki’ asi, Mi lõpõda uma kõnõlõmisõ küüsümüs. va’ miika’ astu’. Mi olõ nõuh om hinnäst õigustanu’. Tuu vanaimmi tarkuisi. Midä sa eis’ mia taht tegemist, tuu peräst süändlämmistävä avastusõga’, õkka muudu toetamma ja uma suur rahvahulk jakkusi koo- olõt kogõnu’ ja vanavanõbidõ süä haltas. Nuid arminemisõ õt ma olõ sama vana ku Seto Kas eräsponsorrõ oll ka’? kogõmuisi jagama, ku küüsü- ni’ masuni’, kohki’ 2008. Õgas kõrval nännü’ ja meeleh om mõttit om olnu’ mitmõl kõr- Talomuusium, novembrih om Tiiu: Jaa. Vabariigi edeotsah täs ja tahetas. Noorõ’ taht- mi periselt tuust kõgõst olõ- latsõiäst, mille ma muido ütle ral, a hallõ om, sis viskat käe- kats juubõlit pitä’. Tuu avastus oll ineminõ õks rahareformi va’ vaest olla’ inäp eissais- ki-i jalgu pääle nõsõnu’. Väiga’ latsilõ, õt kõgõ suurõp väär- ga’, nostalgitsõt ja ikõt kotoh muut Tiiu ja Külliga muusiumih peräst väiga’ vaenõ, hilläkeis- va’ ja targa’ ja tahaki-i väiga’ mitmõtasandilisõlt ma ütlesi’, tüs om, ku sul om vanaimä ja ja tulõt jal’ tüühü. olt tunni’ viil hinnalitsõbast. Ma te kõik praavu’, ka’ riik. Sänt- küüssü’. õt ant olukõrd om tämbätseni’ vanaesä. Vot no’ tahasi’ tuud soovi ka’ umalt puult Setomaa se’ 1000-kroonidsõ’ annõtu- Külli: Mu jaost om tähtsä, õt tunda’. vanaimmä, nii mõnigi’ kõrd Külli ja Tiiu omma’ konkreet muusiumidõlõ õigit inemisi ja sõ’ ja väliseestläisi annõtu- ku külälinõ tulõ, ma pia andma Vana kaadri arminemi- mõtlõ, õt om mõni asi, midä se’ ja ütlese’, õt muusiumi küläs pikkä ikä. Oktoober 2019 Nr 10 (359) 11 Taotlõja lugu: Peipsile Seto koolilatsõ’ vallalõ Lüübnitsa külä Irboskah 27. septembrikuu pääväl Tõispuul järve oll´ tsässon, sai teos tuu, midä mis oll´ pühendet Anastasia- lõ või Nastalõ, nigu seto kee- Piiriveere Liidrist Setomaa latsõ’ jo pikkä aigu oodi’: näide käük leh üldäs. Tuu jäi kõigilõ miil- LEADER-toetust taotlõnu’ de, selle õt meil om ka Nasta- MTÜ Lüübnitsa Küläseltsi tõispuul kontrolljuunt, lõ pühendet tsässon nii Sergah tegemisist kõnõlõsõ’ Vinne ala jäänü Setomaal. ku Küllätüväh ja mi olõmi sääl külävanõp Sarja Urmas Päämine tsiht oll´ käunu’. Joudsõmi üte Peterbu- ja projekti elloviimist matkaminõ ümbre rist peri ettevõtja mano, kiä tege präänikit ja pakk aroomi avitanu’ Jorsi Helen. Irboska järve ja Irboska kandi kaeminõ. tsäid. Tsäid saimi esi’ maitsa’, saimi suvõniiris osta’ ka prää- Lüübnitsa külä om Setomaa nikit, mis olli’ niisama hüä’ ku valla põhájaoh väigokõnõ KAMBRIMÄE EVI ilosa’. küläkene. Küläh eläs umbõs Meremäe kooli oppaja Kävemi müüdä tiid edesi. Ku 80 inemist. Lüübnitsa küläh matkajuht Ahto oll´ taadõpoo- om hulga armastust. Külä lõ jäänü, siss minti edimäd- nimi om pant Piitre I puult ja Üle kontrolljoonõ vai – nigu sest tiiotsast müüdä, kost pidi tulõ vinnekeelidsest sõnast parhilla’ jo üldäs – üle riigi- Irboska poolõ ar’ käändmä. Nii „Ljubov“. piiri lätsimi Koidulah ütitselt: teimigi ringi sisse käugilõ. Vot Küllä tiidäs sibulakasvatu- Meremäe, Miktämäe ja Vers- mis tähendäs, ku rühki’ ja mit- sõ ja Lüübnitsa sibula- ja kala ka latsõ’ ja oppaja’, miika olli’ te kullõlda’! Kavvõmbast pais- laada poolõst. MTÜ Lüübnitsa üteh reisijuht Raudoja Ahto tu joba Irboska, oll´ vaia õnnõ Küläselts om teküs, káu kool- ni projektijuhi’ Hõrna Aare ja mäkke ronni’. Tuu oll´ kõgõ tuisil, organisiir üritüisi ja Leima Evelin. rassõmp, selle õt kõik olli’ joba arõndas õkapiteh küllä. Śool Irboskah pakuti meele kõgõ- väsünü’. aastagal panti KOP program- päält pliinitarõh pliine ja Pliinitarõh uut´ meid süük, mi abiga’ küllä turvakaame- tsäid. Ummapääd lasti meid pääle tuud olli’ kõik jal’ rõõm- ra’, uvvõndõdi piirkunnakaart Irboska linnusõhe käuma ja sa’. Kõtu’ olliki’ latsil jo tühäs ja tiadõtõtahvli. Pääle „Aasta kaema, mis latsilõ miildü hös- lännü’, meil õs olõ’ midägi külä 2019“ võitmist káu küllä te – sai kaia’ tuud, mis huvvi kotost üteh ka – kost mi tiiä, kaemah hulga külälisi nii jala, pakk´. Ütstõõsõ võiki tulti tõi- midä või Vinnemaa poolõlõ bussõ, massinidõ, jalgrattidõ silõ ütlemmä, õt tulkõ’ sinnä’, üle viiä’! Jätimi hüväste vin- ku ka’ paatõga’. sääl om väiga põnnõv. Nii sai ne koolilatsiga, kinga’ keväjä 2018. aastaga keväjä otsust allakirotanu ka ar’ käutus trep- näemi. Lüübnitsa küläselts paranda’ pe piteh sügäväl maa all, koh Petserehe sõidõti kõrraga külärahva ligipäsemist Peipsi- Lüübnitsa mehe’. Eräkogo pilt trepp lõppi üte sinnä’ pantu pääle süüki, aigu anti sääl puul le ja turiste ligipäsemist Peip- luukere pildiga. Kaehus ümb- tunni, õt poodih kävvu’. Latsil silt Lüübnitsa küllä. Tuu jaost sadamasild luu võimalusõ valmstaja ja paikapandja oll om kindlahe plaanih nuid reise retsõõri linnusõ müüre päält oll´ väiga kahó, õt tuu aig nii oll olõmah kõlbulinõ maa kultuurikollektiivel, kohalikõl Eesti kõgõ parep ojova sada- edesi tetä’. Kõgõ tähtsäp om, oll´ väiga illos: sükäv org, oro lühkene oll´ – väiga olõs tahtnu pala, mia aastit tagasi oll tuu toitlustusõ ja käsitüü pakjil ja masilla tegijä – Top Marine õt Lüübnitsa küläl om avalik põháh järv, järvel kalamiiski Petsereh ringi kaia’! Suurõmb aolitsõl Miktämäe vallavaltsu- laivasõitõ pakvil firmadõl sälä’ OÜ, kiä oll küläseltsile õgal kaasaignõ sildumiskotus kõi- loodsiguga. jago latsi oll´ jo mi pääliinah sõl ant kasutustõ kõigilõ nui- kokko panda’, õt kuuh ütidselt sammul uma tiidmisiga’ hüäs gi jaos. Tuu om viih aastak läbi Matkalõ lätsimi üteh Pet- edimäist kõrda. lõ küläelänikõlõ, kinkõ krundi’ piirkunda tutvusta’. Samah luu partneris. Jo 2018. aastaga ja tedä kasutasõ’ ka kohaligu’ sere ja Irboska latsi ja oppa- Buss vei meid piiri pääle külgne-ei Peipsi järvega’. Inne tuu võimalusõ Setomaalõ rei- suvõl kõrraldi’ Verska sana- kala- ja paadimehe’. jidõga. Nuusama’ latsõ’ olli’ ar’. Jätsemi hüväste hüä bus- oll tuu kala kokkoostupunk- se kõrraldavidõlõ ettevõttilõ, toorium ja Seto Line Reisid Kindlahe oll vahtsõst sada- meil Obinitsah laagrih ja käve’ sijuhiga ja lätsimi Eesti poolõ tina kasutusõl olnu’ kotus. Verska sanatooriumilõ, Räpi- OÜ kuuh õganädälisi ekskur- ma ojovast sildumiskotusõst ka Seto Kuningriigi latsipää- pääle tagasi. Tagasitulõk võtt´ Tämbätsel pääväl om kinnis- nä sadamalõ, Seto Line Reise- sioonõ Verskast Lüübnitsahe. api, õt külä sai Eestimaa „Aas- väl ja kuningriigih ka. Latsõ’ vähämb aigu, ka õs saa’ mi inäp tü tsirkakaemistorni ja avaligu le vahtsõ ligitõmbava turismi- Lüübnitsa kala- ja sibulalaa- ta Külä 2019“ tiitli. Lüübnitsa sai’ jal’ kokko ummi sõpruga. Vinne piiripunktih tõrõlda’. ojomiskotusõ lähkoh. tuutõ vällätüütämisõs. dal oll kõigil huvilisil võima- külä tehnas Piiriveere Liiderit Ütehkuuh tetti ka Irboska lät- Latsilõ miildü reis väiga, Õt küläseltsi hindä raha- Ku projekt 2018. aastaga lus osa võtta’ ringreisest Peip- tulõmusligu kuuhtüü iist! tidõ man pilt. Lätte’ pidi’ olõ- muidogi matk, a linnus oll´ ka sais om kehvä, sis küüsüti rah- suvõl rahastusõ sai, sis naas sil. Kahós 2019. aastaga suvõl ma säändse’, mis mitte kunagi ütlemäldä võimas. Maa ala oll´ ha Piiriveere Liideri ettevõt- küläseltsil käpe tüü. Vabataht- Peipsi järve viitasõ lupa-as ar’ õi kuio’. Lättidõ man järve põnnõv minnä’, ka müürü viiri lusõ arõndamisõ meetmest. ligu’ avidi’ kotusõ ettevalms- Seto Line Verskahe sõitõ tege- Lisainfo veereh olli’ luiga’, kiä’ inemiisi pite turni’ ja torni ronni’. Mui- Küläselts näge suurt võima- tamisõl ja ojova sadamasilla väl reisilaival Maaŕal Lüübnit- ■ Facebook: Lüübnitsa küla õs pelgä’ ja eski nokaga lei’, ku dogi oll´ hüä poodih kävvu’, lust tuuh, õt vahtsõnõ ojov sissenõstmisõl. Sadamasilla sahe sisse sõita’, a tulõviguh näile midägi anda õs olõ’. mõnõ latsõga joudsõmi eski Matk läts edesi Irboska apteeki. Mõnõlõ miildü piiri- surnuaialõ, koh kaeti Truvo- ületüs, huulmalda tuust, õt tuu ri kiviristi ja näimi ka mõnt võtt´ aigu pia tunni. havvaplaati, koh eesti nimi oll´ Umalt puult või üldä’, õt Ilmaveere jalotuskauk ümbre Obinitsa järve kirillitsah (vinne tähestiguh) Irboska kant jätse kistumalda ´ märgit, tuu vaest joba viimäd- muljõ – säänest ilosat maas- sel aol. tikku õi tulõki’ Eestih miilde Puulpühäl, 5. oktoobril Lätsimi vanalõ liinamäele, kõrraga. Üts lats ütel´ nalága oll edimäne jalotuskáuk koh oll´ ka kerik ja koh lahkõ tõõsõlõ, kiä jo kodo tahtsõ: ümbre Obinitsa järve. kerigutiinja meele kerigupü- „Sa olõtki kotoh!” Todasamma Illos süküs tõi kokko hä kotsilõ tiidüst and´ ja ubi- tundsõ ka ma’ – ma olõ tõis- nit pakk´. Mis kerigupühä oll´, puul kontrolljuunt Setomaal matkaiji Setomaalt, tuu miilde külh õs jää’. Ker- kotoh. Taa om mi Setomaa, Tartost ja Talinast. kohe panni’ mõnõ’ ka kündle’ kõnõlgu’ poliitigu’ mis tahes! palama. Liinamäelt alla orgo Aitúmma kõigilõ projekti PIHLAKU PEETER pidimi kõik esi’ joudma müüdä tegijilõ nii Eesti ku Vinne poo- äkilist oroperve. lõ päält!

Matkatii naas pääle Obinitsa lipuväläku päält. Edesi minti müüdä huultsit kaŕamaalõ ja järveveere mõtsateie pääle. Tsõõr ümbre järve olõ-õs pikk, umbõs kümme kilomeetrit, paras maa káumisõs. Muidogi’ saat siih liiku’ ka’ müüdä külä- teid, a mi otsusti minnä’ mõt- Ilmaveere matkalt tagasi. Priksi Elini pilt saratu piteh. Samah mi tiidse, õt järvetagotsõh mõtsah õgal õt kuis õks nuist läbi saia’. lätsi viil muusiumi ja tśassona nu’ miis tahtsõ väiga’ nätä’, õt puul kõrralitsi ratu olõki-i. K´ aumisõ aigu mi näi midä- kõrvalt müüdä ja sis joudsõgi’ mia om järve takah. Paul praa- Oro’ ja mäe’ tegevä’ káumi- gi’ säänest, minkõst meil olõ- kunstigaleriihe. Lämmi ruug ja vu toona’ insuldist ja timmä sõ rassõst, a samah om huv- õs inne tiidmisi, õt sääne luu- tsäi jo oodi’, minkõ mi olli väl- motiviire suuv hinnäst proo- tav ja põnnõv minnä’ läbi kor- dus om siihsamah järve vee- lä tiinnü’. Suur teno ütehkáu- milõ panda’. Kõigist raskuisist gõ kuusõmõtsa. Tii pääle jääs reh: sammõlduva’ kalapaadi’, jidõ iist hooltsõjilõ. tugõvap oll usk taastumistõ ja ka’ Tuhkvitsa uja, minkõst oll mõtsaveereh maaha jätet lint- Obinitsa järvematka mõt- hüämiil matkamisõst. vaia üle minnä’, ja tśuut hämm traktor ja lajalt reklaamit lii- tõst om kõnõld jo ammuki. Śookõrd mi pühendi matka- kotus oll ja ka’ raotusõ’. Kõik vakivioosõ’. Tagasi Obinitsa Kolmõ aastaga iist mi tei mat- misõ aastavahetusõl lahkunu’ tuu kokko tekkki’ káumisõ ras- mi joudsõ Lauluimä kaldõhe, ka üteh uma vele Pihlaku Pau- Pauli mälestüsele, visadusõlõ sõst ja samah väiga’ huvtavast, koh tuud tähistimi lauluga’. Mi liga’. Talinast Obinitsa koli- ja tsihikindlusõlõ. Matkaja' Irboska järve veereh. Kambrimäe Evi pilt 12 Oktoober 2019 Nr 10 (359)

Setomaa valla sündmüse’ ■ 1.11 kell 11 Setomaa muusiumidõ konverents ■ 15.11 kell 21 Tandsoõtak Lahe kohvikoh. „Kiirete muutuste aeg“ Verska talomuusiumih. Tandsomuusikat tege ansambli TULIVESI. ■ 1.11 kell 12 Lühikoomiksidõ näütüs ■ 19.11 kell 20 Folklooriõtak Lahe kohvikoh. Verska raamadukogoh. Esinese’ leelokoor HELMINE, OJAR JA EINAR. ■ 1.11 kell 17 Verska talomuusiumi sünnüpääväpido ■ 20.11 kell 18 Setomaa mälomängu I jagomäng Nedsäjä külä bändiga’ Seto tsäimajah. Verska kultuurimajah. ■ 1.11 kell 21 Tandsoõtak Lahe kohvikoh. ■ 22.11 kell 18 Jutuõtak – hingejutu’ Lillmaa Terjega Tandsomuusikat tege ansambli KRUIIS. Luikjärve taloh. 5.11 kell 20 Folklooriõtak Lahe kohvikoh. 22.11 kell 21 Tandsoõtak Lahe kohvikoh. Paulopriit Voolaine havvatähis. Aabramsi Vahuri pilt ■ ■ Esinese’ tandsorühm ja INGMAR PÄID. Tandsomuusikat tege INGMAR PÄID. ■ 8.11 kell 21 Tandsoõtak Lahe kohvikoh. ■ 24.11 kell 20 Kadripido Inara Vanavalgõ Kohvitarõh Tandsomuusikat tegevä’ OJAR JA EINAR. Miktämäel. ■ 9.11 kell 12 Seto tikandi opitarõ Saatse muusiumih. ■ 26.11 kell 20 Folklooriõtak Lahe kohvikoh. Esinese’ segä- Paulopriit ■ 9.11 kell 19 Esädepääväkontsert ansambliga tandsorühm HÕBEHALL ja ORAVAPOISTE ORKESTER. MANDO TRIO Verska kultuurimajah. ■ 27.11 kell 11 Seto jutusõpäiv Miktämäe koolih. ■ 11.11 kell 13 Nahtsipäiv Rõsna tśassonah. ■ 28.11 kell 16 Piret Torm-Kriisi tandsotunni’ Voolaine 120 ■ 11.11 kell 15 Nahtsipäiv Säpinä (Matsuri) tśassonah. Verska kultuurimajah. ■ 12.11 kell 20 Folklooriõtak Lahe kohvikoh. ■ 29.11 kell 11 Hariduskonverents Miktämäe koolih. Paulopriit Voolaine surma- aastagil nimetedi timmä Ees- Esinese’ POLODA PIIGAD JA INGMAR PÄID. ■ 29.11 kell 21 Tandsoõtak Lahe kohvikoh. aastapääväl – tä kuuli 17. ti aokirändüseh mõntkõrd ka’ ■ 14.11 kell 16 Piret Torm-Kriisi tandsotunni’ Tandsomuusikat tege ansambli VIISER. oktoobril 1985. aastal Tartoh setos, seto luulõtajas, õkva Verska kultuurimajah. ■ 30.11 kell 11 Opilasfirmadõ laat Verska kultuurimajah. – om hüä märgota’, mille om edimätses seto luulõtajas. tä jäänü’ ... olõ-õi jäänü’ õkva Uma positsiooni kottalõ Seto- unõssihe, a vaonu’ kohegi’ maa ütiskunnah kirot Voolai- meelemõistusõ veere pääle. Ja ne 1939. aastagal üteh artik- mille tä haud Raadil, noh, jo lih (Postimees 21. II 1939) eis’ SÜNNÜPÄÄVÄ’ NOVEMBRIH hainatas. Om kuis om, tä om säntse lausõ: „Kui väljaspool hulga hüvvä tennü’ setokõi- Võrumaad peetakse räpinlasi si (ja Lutsi maarahva) jaost. setudeks, sis siin mind tunnis- Rüütli Ingrid – 84 Saaremaa Mari – 84 Panovi Peter – 58 Anna Kase 86 Ilma Voolainelda olnu-us tati kaugemaks hõimlaseks.“ 3. november 15. november 25. november Olga Peetersoo 85 tämbätseh seto kultuurih kor- (Voolaine oll sis Petsere küle folklorist Hõpõhelme’ ja Meremäe Liinatsura’ laulumiis Leida Poolak 85 gõlt hinnat eepost „Peko“. Ja all Nudretsova küläh, a tuu káu mehe’ leelonaane Eve Kosterkova 84 kuki’ tä kirot uma elo joosul kõõ Setomaa kottalõ.) Viinalassi Ester – 66 Bogatšova Malle – 53 Maria Saaremaa 84 mitu näütemängu (1933. aas- Peräst Tõist ilmasõta tüüt 3. november Riitsaarõ Raili – 76 25. november Jevgenia Andrejeva 84 tagal trükit „Maajumala poig“ Voolaine Tartoh ülikooli raa- Ilolanga 15. november muusiumitüütäjä, Jekaterina Vaskova 84 sai kriitikilt tunnustust, kiti’ madukogoh umbõs viistõist leelonaane käsitüümeistri Kosśolka koori Olga Adari 84 näütüses Voldemar Mettus ja aastakka kooni’ pensile jäämi- leelonaane Aino Tikkop 83 Oskar Loorits), luulõt, tõlkõ, sõ aoni’ 1960. aastagal. Tuust Kabi Riina – 71 Sarvõ Õiõ – 64 Linda Ojukas 83 sääd kokko ja toimõt, olõ-õi tä aost om muuhulgah timä 4. november 15. november Järvelaidi Peeter – 62 Jaan Luhte 83 mahtnu’ näütüses „Eesti kirä- juhuluulõt, midä ilmu näütü- Sõsarõ leelonaane sootska, sõnolinõ, 28. november Alli Lillepuu 82 miihi leksikoni“. ses raamadukogo sainaleheh Seto Leelotarko Kogo õigustiidläne Aino Horn 81 A õks muidogi’ veeremail tä Uus Lehekülg. Lillmaa Villu – 67 vedosnik Aleksandra Udalova 81 hüäl meelel kävegi’. Ja täks tä Eelä’, 16. oktoobril, käve 6. november Orasõ Janika – 56 Eevi Kattai 81 ommõgi’ jäänü’ säntsenä „katõ ma läbi Paulopriit Voolaine silmä vaihõlõ“ ka’ nii mõnõl- kääpält Tarto Raadi surnu- Seto Kongressi Hõrna Maaŕa – 30 28. november Enno Kausmees 80 gi’ võimaligul märkajal. Nõu- aiah, tiil säält sinnä’. Uspens- Vanõmbidõ Kogo 17. november rahvaluulõ- ja Tiia Kõivoste 80 kogodõ aol oll Eesti-aolitsõst ki kabeli mant vähäp ku sada liigõh Tsibihärbläse’ leelotaja muusigatiidläne Maria Lepik 79 Setomaast (kõgõ inäbä viil Pet- meetrit õkva alla ja sis kur- Vilma Tigas 78 seremaast) päälegi’ keerolinõ ra kätt. Lõpuni’ palanu’ pikk Metskaevu Elvi – 60 Linnupuu Anne – 94 Žvirblise Ülle – 54 Veera Tammeorg 78 kirota’. Lihtsap oll jättä’ kiro- künnel oll, lillipuket. Nii õt 7. november 19. november 29. november Maie Ledjanova 78 tamalda’, nii õgas juhus. A ao’ siski! Minevä nädäli sai timä Helmise leelonaane lauluimä, leelokoori Ilolisõ leelonaane Jenny Kripson 78 muutu’, „Seto luulõ antoloo- sünnüst sada katskümmend Helmekaala’ kokkokutsja Tiiu Anipai 77 giah“ (2014) om kokkosäädjä aastakka. Tä sündü 9. oktoob- Kahuski Salme – 33 Piirisilla Aivar – 56 Leida Mägiste 77 Kauksi Ülle nimetänü’ Voolai- ril 1899 Räpinä kihlkunnah 9. november Sontsi Karin – 49 30. november Anna Aju 77 net sümpaatsõlt „Peko“ kaas- Tooste küläh, 1921. aastagani’ karmoškatütrik 19. november Seto Miihi Summa Aino Mägi 76 autoris. Śoo om suur tunnus- oll tä nimi viil Paul Friedrich Mikitämäe kooli direktor ja Veló’ laulumiis, Malle Lummo 76 tus! Ja ka’ lihtsalt tõtõasi. Pedmanson. Kosemäe Olga – 64 Tuhkwizza pillimiis Milvi Vahtra 76 Seto keele staatus oll inne 1922. aastagal kirot tä noorõ 10. november Pavlova Nadežda – 46 Raili Riitsaar 76 sõta Eestih matal. Tämbät- mehenä luulõtusõ „Seto laul“, Ilolisõ 21. november Maria Kullasaar 75 sel pääväl om tuud eiski’ ras- minkõ viimädse salmiga om leelonaane kultuuritüütäjä Petsereh Setomaa Mari-Ann Luhamäe 75 sõ ette kujota’. „Seto lugõmi- vaest peris kohanõ luulõtusõ Vallavalitsus Endel Lind 75 kõh“ (1922, 1924) löüdüvidõ autorit miilde tulõtada’. Tigasõ Vilma – 78 Kittuse Kelly – 25 suuv õnnõ: Alli Kuus 74 setokeelitsidõ tõlkõluulõtui- 12. november 21. november Udo Ivaste 72 si kottalõ kirot aolehearvus- „Vaimo varal olõ-i kato, Petsere 2. Keskkooli Setomaa valla Olga Ahelik 93 Paul Piiri 72 taja näütüses säänestmuudu: edesi kest Seto hing. „Setu keelde tõlgitud pare- Küll sääd Jummal viil mi rato, innine direktor ja oppaja kommunikatsioonijuht Alla Suure 93 Valentina Andrievskaya 72 maid Eesti luuletusi tundu- kuni kiirles eloring. Aleksandra Talupoeg 92 Milvi Tein 71 vad, nagu deklameeriks neid Elä ilmah veidó, kavva — Kera Volli – 64 Pikkuusi Aavo – 65 Olga Kalev 91 Siina Kõiv 71 sant omas redaktsionis kusagil Setomaalõ kinmäs jää, 14. november 23. november Aleksandra Sillaots 90 Paul Põllumees 70 Tähe tänava kivitrepil.“ (Posti- kuni lövvä hindäl havva, sootska olümpiavõitja Alma Ojastik 89 Märt Rebane 70 mees 19. V 1925) Maarjamulda panõ pää.“ Maria Ninaste 88 Kalev Leopard 70 Voolaine oll „Seto lugõmi- Kõivupuu Marju – 59 Lõbu Ragner – 49 Maria Tammetar 88 Jaan Olesk 70 kõ“ üts kokkosäädjit/toimõ- VAHUR AABRAMS 14. november 24. november Jelena Knjazeva 87 Endel Roots 70 taijit ja kaasautorit ... 1920. 17. X 2019 Tartoh folklorist vanaajamajamiis Militsa Turi 86 Vello Djomin 70

Setomaa Vallavaltsus uut kandidaatõ Õnnitlõmi tillokõisi MTÜ Seto Käsitüü Kogo hõikas vällä ´ Vabarna Anne nimelidsõlõ elotüüpreemialõ vallakodanikkõ! SETO RAHVARÕIVARAAMADU Setomaa Vallavaltsus kuulutas vällä kandidaatõ esitämisõ Vabarna Anne nimelidsõlõ KARL-AINAR KUUSEMETS elotüüpreemialõ. Preemia andas elo joosul traditsioonilidsõ HEDO ORAS KUJONDAMISÕ KONKURSI seto perimüskultuuri edesikandmisõl tett silmäpaistuva tüü iist. MIA KALLARI Vällä andas kats 1000 euro suurust elotüüpreemiat: Täpsembä juhendi lövvät www.seto.kogo.ee. elotüüpreemia inemisõlõ vai kollektiivilõ Setomaa vallast; elotüüpreemia inemisõlõ vai kollektiivilõ välähpuult Setomaa valda. Kirota’ umast soovist [email protected] ja mi saadami Kandidaatõ esitämisõ viimäne päiv om 15. novembri 2019. materjali, midä kujondada’. Kiräliguh ettepanõkih tulõ vällä tuvva’ järgmätse’ andmõ’: Leinämi 1) kandidaadi vai kollektiivi nimi ja kontaktandmõ’; 2) elo joosul traditsioonilidsõ seto kultuuri edesikandmisõl tett tüü kirjeldüs; 3) ettepanõki esitäjä nimi ja kontaktandmõ’. ✝ Heino Vaherpuu Töid oodami 20. novembrini [email protected]. Ettepanõki’ saata’ aadressil Setomaa Vallavalitsus, Pikk 12, Värska alevik, ✝ Olev Niido Setomaa vald, 64001, Võru maakond vai e-postiga [email protected]. ✝ Kalju Lõiv Info tel 5620 0057 Preemia andas üle umakultuuriõdagul 16. detsembril 2019. ✝ Aivar Randala Preemia andmist toetas Kultuuriministeerium. ✝ Aino Soolind