Haljasmetsa Mati: Nassari Elvi: Kogermani Liis: „Õgaüts piät uma „Koolil oll´tśurakõistõ „Verska Talomuusium süäme perrä valima, lauluansambli, kirändüs-, tähistäs tohe-i vasta näüte-, purilindamis-, novembrikuuh tahtmist tetä’.“ poksi- ni maadlusring.“ umma 25. sünnüpäivä.“ lk 3 lk 4 lk 9 Hind 1 euro Oktoober 2019, nr 10 (359) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Talnah peeti X seto mihklipäiv Mihklipäiv – tõh müüdä tiid kõllatsidõ puiõ Ait´umma kõigilõ leelovedos- all. Ni ku vihma sattõ, laulõ- nikõlõ – Haavalo Ilmele, Kar- sügüsene pühä ti-tandsti edesi kõrtsih nigu bi Vallilõ, Hundi Veeralõ, Rohu kunagi veiga vanal aol. Svetalõ, kiä’ uma rahva mihk- Pääle hummogust palvust lipääväle kõrraldi’. Õiõ Setodõ NASSARI ELVI Vanatalo vanah tarõh nakaś esindüs oll´ olõmah Ahvena LUKKA ENE praasnik pääle. Õt lubasi vih- Marika näol ja Seto Latsi Kuul ma, sis oll´ platsi pääl ka palat oll´ tulnu hüä suurõ pargiga – (telk), koh helütoro’ riah. Pia- ait´umma, Annela! Suur teno Kas mihklipäiv vai mihala- gi sõit´ päävärehtist hobõsõga ka pillimeestele Ahosõ Vollilõ päiv? Õigõ om üldä’ õks mihk- talo mano ülembsootska Jär- ja Mürkhaina Leolõ ni Palmre lipäiv, selle õt mihalapäivä velilli Rein, kõrval mi arõndus- Väinolõ ilosa pillimängu iist. peetäs vana kalendri perrä direktri Värgi Evelin. Seto talo kivilaudah sai kul- 21. novembril, ku om pühäde Uma ulli pääga ma mõtli, õt lõlda’ Sõsõrõ-pargi ja Siidi- pääenglidõ Miikaeli, Gaabrieli kaarigu pääl om ka Leima Eve- sõsaridõ laulmist, mano tulti ja Raahvaeli ni kõigi ilmiholda lin, kiä mäng pilli, a timä tulõ- laulma ka Sorrõseto pargist. vägede mäletüspäiv. ki-s (Hõrna Aare külh kirot´, õt Hüä miil oll´ kaia’-kullõlda’ Seto dõl oll´ vanast kogoni tulõ). Põlva bussirahvaga üteh Tormi Pireti seto perrepargi kats mihklipäivä – maamihk- olli’ ar’ tulnu’ muuseumi taga- Setoluu’ väigokõisi karmoška- lipäiv 12. oktoobril, sis päiv värehtist sisse ka ülemb-nuur- mängjit. Loohvkahe tull´ vällä vahet ni 14. oktoobril vinne sootska Tarrosõ Triinu-Liis ja ja päältkaejilõ veiga miildü, nii mihklipäiv. Maamihklipääväl nuursootska Grünbergi Maria. õt õkva läts rahva siäh tand- või-s väläh tüüd tetä’, ka mõt- Ni johtugi, õt hobõnõ joudsõ sust. Tandsti ka väläh moro sa tohi-s minnä’ ja tetä’, tarõh katõ tähtsä inemisõga peräle pääl, koh Volli, Leo ja Väino õks vast kukkipall´o tohtsõ. hillä, ilma pillimängu vai kul´a- mänge’. Lõuna aigu lauli’ seto Mihklipääväga saiõ’ otsa sügü- tamislaululda. Tõõnõkõrd olõ- taloh ka vindläse’ ummi ilo- setse’ põllutüü’ ja kaŕahkäumi- si’ õks vaia tiidä’, kiä tulõ vai sit rahvalaula. Latsilõ oll´ vällä nõ. Riiht jätetä-s üles, parrõ’ tulõmalda jätt vai kuvvamuu- mõtõld õgasugu mängõ: poti- pidi puhtast saama, õt muido du peräle tulõ, õt asja parem- lüümisõ mäng, karkõ pääl käü- palas rehehoonõh tuul aastal Mihklipäävälisõ’ Vabaõhumuuseumih. Laaneotsa Annela pilt bahe kõrralda’. minõ, pakutrüki opminõ jm. maalõ. Järvelilli Rein tervit´ kokku- Talo vahtsõh tarõh pakõ’ Vanal aol käve priistri si man, palvusõ’ peeti Kuie Manni laulusõna’ omma’ veiga vast oll´ tarõ täüs. Varahabil tulnu seto rahvast ja nimmäs, muuseumipernaase’ kõigilõ mihkli päävä õgah taloh, pidi vanah koolimajah. Tuust aost setoperrä. aastil omma’ palvust pidänü’ õt täl om hüä miil, õt ka Talnah keldokala hämmätüst. Hällü- palvusõ ja tsiugaś ristivett. pääle, ku’ 2015. aastal seto talo esä Mattias, esä Sakarias ja esä seto kultuuri au seeh peetäs. platsi mano olli’ ritta säedü’ Puusli oll´ ka üteh. Mõni lask´ valmist sai, omma’ palvusõ’ ja Palvus ja praasnik Afrat. Ka metropoliit Stefa- Tekk´ üleskutsõ, õt seto nädälil laadolistõ lavva’. Laado pääl rüänurmõ pääle ka pühäpildi- kokkosaamisõ’ peetü’ muuse- nos om varahampa avvustanu kõnõlõsi’ kõik seto’ õgal puul oll´ müvvä’ suidsukallo, sibu- ga palvusõ pitä’, kogoni laudah umi tagomatsõh otsah. Päiv nakaś pääle palvusõga mihklipäivä uma kośtmatu- umah keeleh. Hinnäst tutvust´ lit, kapstit-kaalõ-kardohkit ni peeti. Palvuisi peeti ka tsässo- Tuust aastast pääle naati esä Justinusõ iistvidämisõl, lõgi ja setorahva õnstamisõ- rahvalõ ka ülemb-nuursoots- näpotüüd. Jänesmäe Raivol oll´ nidõ man. Papilõ anti tenost pidämä ka Piiriveere sügüse- kiä oll´ ka minevä aasta. Laul- ga. Kõgõst tuust omma’ jää- ka Triinu-Liis. Rein ja näiokõ- jal’ ilosat sepätüüd üteh võet. vatska vai oina tuŕolihha. pito – setodõ praasnikulõ tull´ ja’ olli’ Lennugi Ülle ja Lembit, nü’ hüä’ mälestüse’. Illos oll´, nõ kõnõli’ mõlõmba’ ilosah ja Ilm püüssü illos ja kaup läts Küllih peeti kats-kol’ päivä mano vil Peipsiveere sibula- Orasõ Villem, Linnasmäe Villu ku pääle palvust sõidõti koo- õigõh seto keeleh. höste. Üte pääväga käve pia mihklipäävä praasnikku, kuts- ja kalalaat, õt ka liinarahvast ja Heliste Leida. Setokeeline limaja mant hobõsõga kõrdsi Hüä miil oll´ tuust, õt tul- 600 inemist. Ait´umma seto- ti umatsit kośtma. Pühä Mihk- inämbä kaema-ostma tulõsi’. palvus tull´ ilosahe ja lugõmi- mano platsi pääle, suur park la’ saiõ’ ka sootska’ Laanõotsa rahvalõ tulõmast ja olõmast, li avvust tapõti oinas, õt eläjä’ Nigu mihklipäävä kombõst, nõ-laulminõ läts kõrda, rah- seto rõivih inemiisi läts kul´a- Annela ja Tormi-Kriisi Piret. tulgõ’ õks tõõnõkõrdki viil! kõrda lääsi’. Süüdi oinaruuga, keedetäs kośtma tulnuilõ jahelihha, kesvävatsku. Külä- oinaruuga, tetäs sõira, küdse- praasnigu’ olli’ Härmä, Lindsi, täs piirahkit ja kallo. Ignasõ, Navigõ ni Vaśla küllih. Lämmi ruug tege ka süäme Vindläisil oll´ mihkli- lämmäst. Söögi kiitvä’-küdsä- päiv vana kalendri perrä 14. se’ Sõsarõ leelonaase’, a rah- Tsirgukõsõ’ saie vahtsõ tarataja oktoobril, midä kutsti pokroov. vajuuk hańdsa lastas tuvva’ Tuu oll´ Pühä Maaŕa kaitsmi- Setomaalt. Seto’ tulõ-i kunagi HÕRNA AARE lih seto kultuuri nätäl, riidit- sõ pühä. Setodõ jaost oll´ tuu kośtma tühä käega, nii ka śoo- sel pääväl, 12.12 kell 12 peetäs vinne mihklipäiv. Mihklipää- voori tuudi üteh süüki-juuki. Tsirgukõisi sünnüpäivä. väl peie’ küläpühhi ka Iisaku Vanast tetti mihklipääväst ka Seto kultuuri nädäli aigu, 7. Pillimänguhuvi om suur, ja Vaivara kihlkunna õigõusk- olt, a parhillatsõl aol sügüse oktoobril saiõ Petsere Lingvis- oppama nakas Leima Evelin ligu’ (poluvernigu’). tuud veiga juvva-i ja taheta-i tilidsõh Gümnaasiumih kokko ni appi pallõldas pillimõistjit Puulpüha, 5. oktoobril saiõ’ ni olõki-i inämb paknugi’. pääle perre hiitmist Tsirgu- näiosit ja nuurmiihi. Tahetas jälki mitmõ’ lähembä’ ni kav- Ku keväjä om Sõsarõ par- kõsõ’. Tsirgukõisi kokkosaami- tetä’ kandlõ tegemisõ ja opmi- võmba’ seto’ Eesti Vabaõhu- gi kõrraldõt lihavõõtõkirmask sõ kõrraldajast olle kooli juha- sõ laagrit, oppi’ seto tandsa, muuseumi Vanatallo kokko Raekua platsil tarõh seeh ja taja Baranova Larissa. Tsirgu- käsitüüd, seto süüke, seto tar- korjuda’, õt sügüsene mihkli- seto rahvast om õnnõ Talnast kõisi taratama om kutsut ni kuisi, seto nimmi ni kiilt. Suu- päävä kirmask ar’ pitä’. Śoo- ja Harjumaalt, sis mihklipää- kutsõ om vasta võtnu Varik- rõ huviga tahtva’ latsõ’ tulla’ voori joba kümnes. Edimäist väle om kutst setosit üle Ees- soo Leena. Baranova Larissa ja Eesti poolõ pääle kaema, kuis vuuri peeti tuu muuseumih ti. Kah´o, õt inämb olõ-i mito Variksoo Leena ommaki kok- siih näideiälisõ’ eläse’. 2010. aastal, iistvidäjast oll´ aastat tulnu’ Miktämäe Hel- ko koŕanu’ pargikõsõ latsi ja Appi oodõtas Verska, Mokor- Karbi Valli ja Sorrõsetodõ park. mine üteh Sulo ja Minnaga, nuuri. Viil proomi aigu tuudi nulga, Tarto ni Talna setokõisi Pääle tuud om kõrraldanu kiä’ kõõ käve’. Hainsoo Minna ni tulli’ mano mitmõ’ tśura’ ni ni seto pillimängu, laulu, tand- mihklipäivä Sõsarõ leelopark laulast tunnõ nüüdki puudust! tütriku’. Lepti kokko, õt Tsir- su tiidjit. Illos olle, õt edimäne Nassari Elvi iistvidämisõl. Śoovoori jäi tulõmalda ka Ilo- gukõisi pruum nakas olõma vahtsõnõ Tsirgukõisi kokko- Edimätse’ viis praasnikku lang Tartomaalt, a vaest tulõ õga puulpühä kell ütesä. saaminõ olle seto nädälä kesk- peeti muuseumi Kolu kõrt- järgmäne aasta – Noormõtsa 9.–12.12 om Petsere koo- paigah, iispäävä. Petseri Lingvistilidsõh Gümnaasiumih. Hõrna Aare kogo pilt 2 Oktoober 2019 Nr 10 (359) Seto nätäl om sälätakah ni om, midä miilde jättä’, om kedä tennädä’. Tennä kõiki vedosnikkõ, kiä’ aviti’ seto X seto nätäl sai kokko võõdõt nädälät ello viiä’! Śoo voori saa-s ma esi’ veiga pall´o man olla’, olli uma latsõlast kaemah Gruusiamaal, a pei õks 10 aaśtakka om pikk tuuriklubi Setoluu’ tähistivä’ silmä pääl, mia Setomaal ni seto rahvaga sünnüs. Ten- aig ja tuuperäst kaemi seto nädälit. Seto nädälile säe- nä Kaiseli Marit, kiä jagasi ummi seto nädäli tegemiisi tśuut taadõpoolõ, ti pääle Seto Kongressidõ viil Näoraamatuh: „Seto nätäl saigi läbi! Ma opse mõnõ vaht- kuis seto kultuuri konverentse: IX käsitüü ette- võtlusõ foorum (2016), leelo- sõ sõnakese (näitüsest kreeben ja soranõ), sai tiidä, kuis- nädäli’ algusõ sai’. konverents (2018). Illos tra- muudu tuu õ-harmooniaga ümbre kävvü ja kõnõli õga ditsioon oll´ 9. oktoobril Seto päiv veidokõsõ seto kiilt. Toda om vaia viil märgota, et VABARNA JANE Kongressi vanõmbidõ kogo mille mul tuu jaost seto nätälit vaia oll...Mille ma es või- puult imä, esä, vanaimä ja nu niisamatigi seto keele kõnõlõmisõga päälõ naada...“ vanaesä tunnustaminõ. Ma usu, õt nuid oll´ pall´o inämp, kiä’ sai’ mõnõ sõna Edimäne kõrd oll´ aaśtakal Ülembsootska Järvelilli Rein mano opitus, a mis kõõ tähtsämp, olõ ma tävveste nõuh 2010, ku latsiaiah olõ-s viil hõigaś Kuningriigipääväl paku keelepessi õga seto kultuuri pääl saistõh, õt mi mõtlõsi’, Mari küsümisõga: Mille ma es võinu niisamatigi seto oppusi. No’ tull´ latsõvanõm-