Avalik Elektrooniline Enampakkumine
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
(Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22 -
Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks. -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Eriolukord Eestis Head Võru Valla Inimesed
VAPRILL 2020 ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 4 (155) Aprill 2020 avalikud spordi- ja mänguväljakud. Avalike spordi- ja mänguväl- Eriolukord Eestis jakute juurde on paigaldatud Koroonaviiruse COVID-19 vastu keelavad sildid ja piirdelindid. abariigi Valitsus kuulutas 12. isikutega vähemalt kahemeetrist Võru valla kriisimeeskond teeb võitlemise valem Vmärtsil välja eriolukorra seoses vahemaad (ei kehti koos viibivatele üleskutse korteriühistutele sul- COVID-19 haigust põhjustava ja liikuvatele perekondadele). geda kortermajade juures olevad koroonaviiruse pandeemilise levi- mänguväljakud. kuga maailmas, viiruse Eesti-sisese Haigustunnuste ilmnemisel tuleb leviku tuvastamisega ja laienemise telefoni teel konsulteerida oma Meetmete vajalikkust hinnatakse suure tõenäosusega ning sellest perearstiga või helistada perearsti iga kahe nädala järel. tingitud massilise nakatumise nõuandetelefonile 1220. Üldine ohuga. kriisitelefon on 1247. Oluline info eakatele eri- Eriolukord kehtib kuni 1. maini Vabariigi Valitsuse poolt keh- olukorra ajal 2020, kui Vabariigi Valitsus ei testatud piirangute kohta saab otsusta teisiti. täpsemalt lugeda Vabariigi Valit- ! Palun väldi kaupluse ja apteegi Kodust väljas Kodust väljas liigu üksi,vajadusel suse veebilehelt www.valitsus.ee/ külastamist. liikudes hoia teistest KAHEkaupa või perekonnaga. ! Õppetöö on üleviidud kaug- ja et/eriolukord-eestis. inimestest vähemalt Sellest suuremad kogunemised on KAHE meetri kaugusele. keelatud. koduõppevormile. ! Võimalusel ära käi ise poes ja apteegis, selle asemel palu seal ! Kõik avalikud kogunemised on Võru valla täiendavate meet- käia lähedastel või kohaliku oma- keelatud ja kuni 1. maini, suletud mete tutvustus valitsuse sotsiaaltöötajal. Koosta on muuseumid, kinod, teatrid. poe- ja apteeginimekirjad (piisava • Võru Vallavalitsuses kodanike varuga) ja lase abistajatel kõik Püsi kodus. Poes käi üksi Pese ja ! Spordivõistlused on keelatud 1. vastuvõttu ei toimu. asjad ühe korraga tuua ja üle ukse Lubatud on tööl ja osta toitu desinfitseeri käsi, maini. -
Haanja Looduspargi Kaitsekorralduskava
KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303 MUUDETUD Keskkonnaameti peadirektori 05.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/25 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 10 1.1 ALA ISELOOMUSTUS......................................................................................................................................... 10 1.1.1 HAANJA LOODUSPARGI ASUKOHT JA KAITSE ALLA VÕTMISE AEG ...................................................................................... 10 1.1.2 HAANJA LOODUSPARGI KAITSE-EESMÄRGID .................................................................................................................. 11 1.1.3 HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE ISELOOMUSTUS .................................................................................................. 12 1.1.4 HAANJA LOODUSPARGI BIOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................... 15 1.1.5 HAANJA LOODUSPARGI RAHVUSVAHELINE STAATUS ....................................................................................................... 21 1.2 MAAKASUTUS .................................................................................................................................................. 22 1.3 HUVIGRUPID ................................................................................................................................................... -
Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso -
Raamatukogud Võrumaal
Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved Tehisjärved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Haanja Looduspargi Kaitse-Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1995, 72, 1218 Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 28.08.1995 nr 300 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1.Kinnitada: 1) Haanja looduspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Haanja looduspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2.Kehtestada, et Haanja looduspargi valitsejaks on Haanja Looduspargi direktor. 3.Keskkonnaministeeriumil esitada Rahandusministeeriumile ettepanekudmaamaksu korrigeerimise kohta tulenevalt käesoleva määruse punktist 1. Siseminister peaministri ülesannetes Edgar SAVISAAR Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Ilmar MÄNDMETS Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1995. a. määrusega nr. 300 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Haanja looduspark (edaspidi looduspark) moodustati keskkonnaministri 19.aprilli 1991. a. määrusega nr. 12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri1979. a. määrusega nr. 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) asutatud Haanjamaastikukaitseala baasil. 2. Looduspargi kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, VabariigiValitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning teistele õigusaktidele. 3. Looduspargi kaitse-eeskiri näeb ette Eesti kõrgeimal kuhjeliselsaarkõrgustikul asuva ala kaitse, kus maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtustekaitse, puhkusevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ningloodusvarade säästlik -
5422 Võru 1:50 000 Eesti Geoloogiline Baaskaart
5422 VÕRU 1:50 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. PINNAKATTE PAKSUS GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. THICKNESS OF QUATERNARY DEPOSITS 5 0 5 0 5 7 8 8 9 9 6 27°0' 6 27°5' 6 27°10' 6 27°15' 6 27°20' 3 3 Karsna jv Annejärv 3 0 0 0 2 5 0 2 4 Mustjärv 2 0 5 0 2 3 0 2 4 5 5 2 K T s o l g o 0 30 2 5 2 0 4 a 2 0 0 a 1 57°55' r 2 5 0 2 2 j 5 K i 3 5 o o 5 2 3 0 Kõverjärv 5 2 2 ä 0 2 2 j 5 0 3 Oa l e s k i 2 0 0 5 0 0 0 0 3 r 2 2 3 2 2 2 1 2 3 5 0 n 1 2 5 0 5 0 la 2 0 a 2 5 5 0 2 P 20 2 a 5 5 a 4 0 d 1 5 Pikkjärv lu 20 0 2 1 s 2 m a 2 3 1 0 0 5 o 0 0 2 5 õi 2 0 0 5 sa M 3 3 r 0 o 2 0 k P 2 0 5 2 2 0 15 p a o 3 0 5 0 5 0 2 j 2 1 0 2 a Paidra jv a 1 0 P a i d r a i 2 r 3 0 d 4 30 57°55' 5 2 d 1 0 2 i r 0 5 2 5 0 a a 0 3 2 2 o o 2 5 1 1 naso P 5 s 1 0 5 o 0 1 uu R 0 0 25 o 20 30 s o 2 0 1 Kanariku Verijärv 2 0 15 0 0 5 5 a 2 0 5 2 2 5 1 5 2 b 1 2 2 2 3 2 H 0 2 r K a n n u 2 5 0 a 3 0 5 2 0 u g 0 1 0 2 0 2 a 15 Parksepa s S 2 5 20 3 5 T 20 1 o 1 a 0 5 5 K ä r n a m ä e 1 o a 2 0 0 0 r 2 1 Kärnjärv e 20 1 5 2 5 5 1 5 5 2 0 p 0 3 1 2 25 0 1 5 0 M õ r g i e 2 2 3 10 1 r 2 5 P a 5 V 0 5 Kõivasaare a 1 5 ä 5 5 s i 0 i 1 2 s 0 d o 2 1 soo o 25 1 3 2 5 o 0 2 0 2 1 5 r 0 a 0 1 5 1 k 5 K õ r g e s s a a r e 5 r 5 3 p 0 2 P i n d i 2 1 2 k 1 5 5 0 0 5 5 M a d a l a 2 1 1 K 5 5 r 0 1 5 2 2 2 ä 2 20 3 3 5 5 2 0 5 2 2 0 M ä 20 5 0 p 0 5 2 äe a 5 j 0 P 1 5 30 ä 0 r 5 v s 1 i 1 5 2 o 1 n 0 5 2 5 Väimela 5 10 1 d 5 o 0 2 2 2 20 2 1 0 i 25 Pütaljärv 0 ra 0 5 20 5 b Listaku Soojärv 1 0 Alajärv 5 a 2 1 0 0 0 25 2 0 3 2 2 5 15 1 0 5 2 30 15 5 5 2 2 20 0 10 25 L o o s u -
Lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – Jõust
Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – jõust. 22.03. -
(Riik+KOV) 1 Martin Sammelsoo Jüri, Kolepi Küla Veesüsteemid 24
Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2019 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Martin Sammelsoo Jüri, Kolepi küla veesüsteemid 2452,20 2 Noona Vätsing Aia, Linnamäe küla joogiveetrass 2227,08 3 Merle Telk Väike-Tahma, Ortuma kanalisatsioon 1561,72 4 Aigar Vill Ala-Mäe, Tagaküla veesüsteemid 1165,80 5 Eve Roomets Oja, Puusepa küla puurkaev 4241,10 6 Aigar Vill Ala-Mäe, Tagaküla kanalisatsioonisüsteem 2677,32 7 Tiit Lõhmus Juudakõnnu, Viitka küla kanalisatsioon 2567,17 8 Terje Kala Heki, Meegomäe rauaeraldusfilter 402,00 9 Kai Järvpõld Ülesoo, Tsolgo küla kanalisatsioon 2066,28 10 Mihkel Kala, Mait Munski Tsuki ja Karl-Martini, Lompka küla veesüsteemid 5690,98 11 Leili Kommer Helemaa, Lepasaare, Võru vald kanalisatsioonisüsteem 2492,40 12 Teet Tuvikene Mäeotsa, Sõmerpalu küla kanalisatsioon 2379,84 Valeri Šipov, Enn Kadarik, Arvi Eevaste, Joosep Piho, Eduard Kinsi, Viljard Tuisk, 13 Tiia Allas Lõunakaare, Kolepi küla puurkaev 12268,24 14 Siina Kasvand Hansi, Liiva küla kanalisatsioon 1987,89 15 Aare Nelk Hintsi, Orava küla kanalisatsioon 2162,89 16 Heli Niidu Niidu, Vana-Vastseliina joogiveetrass 257,28 17 Marko Uusmaa Matu, Kapera küla kanalisatsioon 3517,50 18 Marko Krillo Kohvi, Lasva küla veepuhastusseadmed 1081,38 19 Merle Sprenger Emmi, Jeedasküla kanalisatsioon 2144,00 20 Allver Kahre Mäe-Käspre, Haamaste küla puurkaev 5491,32 21 Siina Ploom Kirsi, Jantra küla puurkaev 4316,68 22 Eve Roomets Oja, Puusepa küla kanalisatsioon 2198,94 23 Vladimir Kuppar Kase, Loosu kanalisatsioon 1608,00 24 Margus