Eriolukord Eestis Head Võru Valla Inimesed
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
(Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22 -
Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks. -
Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso -
Raamatukogud Võrumaal
Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide -
Haanja Looduspargi Kaitse-Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1995, 72, 1218 Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 28.08.1995 nr 300 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1.Kinnitada: 1) Haanja looduspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Haanja looduspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2.Kehtestada, et Haanja looduspargi valitsejaks on Haanja Looduspargi direktor. 3.Keskkonnaministeeriumil esitada Rahandusministeeriumile ettepanekudmaamaksu korrigeerimise kohta tulenevalt käesoleva määruse punktist 1. Siseminister peaministri ülesannetes Edgar SAVISAAR Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Ilmar MÄNDMETS Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1995. a. määrusega nr. 300 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Haanja looduspark (edaspidi looduspark) moodustati keskkonnaministri 19.aprilli 1991. a. määrusega nr. 12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri1979. a. määrusega nr. 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) asutatud Haanjamaastikukaitseala baasil. 2. Looduspargi kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, VabariigiValitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning teistele õigusaktidele. 3. Looduspargi kaitse-eeskiri näeb ette Eesti kõrgeimal kuhjeliselsaarkõrgustikul asuva ala kaitse, kus maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtustekaitse, puhkusevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ningloodusvarade säästlik -
5422 Võru 1:50 000 Eesti Geoloogiline Baaskaart
5422 VÕRU 1:50 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. PINNAKATTE PAKSUS GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. THICKNESS OF QUATERNARY DEPOSITS 5 0 5 0 5 7 8 8 9 9 6 27°0' 6 27°5' 6 27°10' 6 27°15' 6 27°20' 3 3 Karsna jv Annejärv 3 0 0 0 2 5 0 2 4 Mustjärv 2 0 5 0 2 3 0 2 4 5 5 2 K T s o l g o 0 30 2 5 2 0 4 a 2 0 0 a 1 57°55' r 2 5 0 2 2 j 5 K i 3 5 o o 5 2 3 0 Kõverjärv 5 2 2 ä 0 2 2 j 5 0 3 Oa l e s k i 2 0 0 5 0 0 0 0 3 r 2 2 3 2 2 2 1 2 3 5 0 n 1 2 5 0 5 0 la 2 0 a 2 5 5 0 2 P 20 2 a 5 5 a 4 0 d 1 5 Pikkjärv lu 20 0 2 1 s 2 m a 2 3 1 0 0 5 o 0 0 2 5 õi 2 0 0 5 sa M 3 3 r 0 o 2 0 k P 2 0 5 2 2 0 15 p a o 3 0 5 0 5 0 2 j 2 1 0 2 a Paidra jv a 1 0 P a i d r a i 2 r 3 0 d 4 30 57°55' 5 2 d 1 0 2 i r 0 5 2 5 0 a a 0 3 2 2 o o 2 5 1 1 naso P 5 s 1 0 5 o 0 1 uu R 0 0 25 o 20 30 s o 2 0 1 Kanariku Verijärv 2 0 15 0 0 5 5 a 2 0 5 2 2 5 1 5 2 b 1 2 2 2 3 2 H 0 2 r K a n n u 2 5 0 a 3 0 5 2 0 u g 0 1 0 2 0 2 a 15 Parksepa s S 2 5 20 3 5 T 20 1 o 1 a 0 5 5 K ä r n a m ä e 1 o a 2 0 0 0 r 2 1 Kärnjärv e 20 1 5 2 5 5 1 5 5 2 0 p 0 3 1 2 25 0 1 5 0 M õ r g i e 2 2 3 10 1 r 2 5 P a 5 V 0 5 Kõivasaare a 1 5 ä 5 5 s i 0 i 1 2 s 0 d o 2 1 soo o 25 1 3 2 5 o 0 2 0 2 1 5 r 0 a 0 1 5 1 k 5 K õ r g e s s a a r e 5 r 5 3 p 0 2 P i n d i 2 1 2 k 1 5 5 0 0 5 5 M a d a l a 2 1 1 K 5 5 r 0 1 5 2 2 2 ä 2 20 3 3 5 5 2 0 5 2 2 0 M ä 20 5 0 p 0 5 2 äe a 5 j 0 P 1 5 30 ä 0 r 5 v s 1 i 1 5 2 o 1 n 0 5 2 5 Väimela 5 10 1 d 5 o 0 2 2 2 20 2 1 0 i 25 Pütaljärv 0 ra 0 5 20 5 b Listaku Soojärv 1 0 Alajärv 5 a 2 1 0 0 0 25 2 0 3 2 2 5 15 1 0 5 2 30 15 5 5 2 2 20 0 10 25 L o o s u -
(Riik+KOV) 1 Martin Sammelsoo Jüri, Kolepi Küla Veesüsteemid 24
Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2019 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Martin Sammelsoo Jüri, Kolepi küla veesüsteemid 2452,20 2 Noona Vätsing Aia, Linnamäe küla joogiveetrass 2227,08 3 Merle Telk Väike-Tahma, Ortuma kanalisatsioon 1561,72 4 Aigar Vill Ala-Mäe, Tagaküla veesüsteemid 1165,80 5 Eve Roomets Oja, Puusepa küla puurkaev 4241,10 6 Aigar Vill Ala-Mäe, Tagaküla kanalisatsioonisüsteem 2677,32 7 Tiit Lõhmus Juudakõnnu, Viitka küla kanalisatsioon 2567,17 8 Terje Kala Heki, Meegomäe rauaeraldusfilter 402,00 9 Kai Järvpõld Ülesoo, Tsolgo küla kanalisatsioon 2066,28 10 Mihkel Kala, Mait Munski Tsuki ja Karl-Martini, Lompka küla veesüsteemid 5690,98 11 Leili Kommer Helemaa, Lepasaare, Võru vald kanalisatsioonisüsteem 2492,40 12 Teet Tuvikene Mäeotsa, Sõmerpalu küla kanalisatsioon 2379,84 Valeri Šipov, Enn Kadarik, Arvi Eevaste, Joosep Piho, Eduard Kinsi, Viljard Tuisk, 13 Tiia Allas Lõunakaare, Kolepi küla puurkaev 12268,24 14 Siina Kasvand Hansi, Liiva küla kanalisatsioon 1987,89 15 Aare Nelk Hintsi, Orava küla kanalisatsioon 2162,89 16 Heli Niidu Niidu, Vana-Vastseliina joogiveetrass 257,28 17 Marko Uusmaa Matu, Kapera küla kanalisatsioon 3517,50 18 Marko Krillo Kohvi, Lasva küla veepuhastusseadmed 1081,38 19 Merle Sprenger Emmi, Jeedasküla kanalisatsioon 2144,00 20 Allver Kahre Mäe-Käspre, Haamaste küla puurkaev 5491,32 21 Siina Ploom Kirsi, Jantra küla puurkaev 4316,68 22 Eve Roomets Oja, Puusepa küla kanalisatsioon 2198,94 23 Vladimir Kuppar Kase, Loosu kanalisatsioon 1608,00 24 Margus -
Kust on Tulnud Vana Võrumaa Külanimed?
Evar Saar Võru instituudi teadur, kes uurib kohanimesid Kust on tulnud Vana Võrumaa külanimed? Hajatalude ja väikeste külade maastikul Lõuna- ning Lääne-Võrumaal pärineb külanimede enamik inimeste nimedest – kunagistest talu- poegade lisanimedest. Põhja-Võrumaa (praeguse Põlvamaa) külad on suuremad ja vanemad. Nende nimed on tekkinud nii ammusel ajal, et kirjalikud allikad seda aega otseselt ei valgusta. Ometi ei sõltu tähen- duselt läbipaistva ja hämara materjali suhe Võrumaa külanimedes külade suurusest ja külaks olemise east. Ka hiljuti talunimest küla nimeks saanud nimede hulgas leidub palju naaberkeelte isikunimesid ja palju selliseid nimesid, mille päritolu jääbki tundmatuks. Artikkel põhineb aastatel 2009–2014 Eesti kohanimeraamatu (EKNR) jaoks tehtud uurimistööl ja annab põgusa, tutvustust ning eelreklaami pakkuva ülevaate sellest, mida lähimas tulevikus saab Eesti kohanime- raamatust just ajaloolise Võrumaa külanimede kohta lugeda. Sellel alal uuris Mariko Faster Hargla kihelkonda ja on kirjutanud põhiosa nendest märksõnaartiklitest. Evar Saar uuris ülejäänud seitset vana Võrumaa kihel- konda. Tööd tehti põhiliselt arhiiviallikatele ja revisjonide publitseeritud materjalidele toetudes. Esimene eesmärk oli saada ülevaade asustusajaloost mõisate ja põlis- külade (XVI saj allikates külaks peetud üksuste) kaupa. Nimede arengu jälgimine oli kindlamaks aluseks tõlgendusele, mille juures sai kasutada varasemaid piirkondlikke uurimusi (Valdek Pall Põhja-Tartumaast1, Marja 1 Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. OMA KEEL 1/2015 19 Kallasmaa Saaremaast2 ja Hiiumaast3, Jaak Simm Võnnu kihelkonnast4), läänemeresoome kohanimede alast kirjandust, Eesti, Soome, Vene, Saksa, Läti isikunimeraamatuid ja teisi allikaid. Etümoloogiates püüti hoiduda pelgalt sõnavaralistest võrdlustest. Püüti pakkuda vaid selliseid nime päritolu seletusi, mis oleksid vähemalt tõenäolised paigapealse kohanime- süsteemi toimimise vaatevinklist, isegi siis, kui nime tegelikku ajaloolist tagapõhja pole suudetud kindlaks teha. -
Peole Registreerunud Koorid
UMALÕ PIDOLÕ KIRJA PANDNU KOORI 13. MAI 2010 SAISUGA NB! Ku ti olõ-I täütnü registriirmisblanketti, sõs ti kuuri tan olõ-i! Ku tahati hinnäst kirja panda vai midägi tabelin muuta, sõs kirotagõ [email protected] pääle! Liikm Koori NIMI Koori LIIK ete DIRIGENT vai dirigendi' Maakund Silt pido rongkäügin Ahja Keskkooli lastekoor latsikuur 24 Mare Kurvits Põlva Põlva kihlkund Ahoalotsõ' kunnakuur 10 Anita Punamäe Võru Rõugõ kihlkund Alfred Karindi nimeline Segakoor segäkuur 30 Ede Markus Harju sõbra' ja sugulasõ' Antsla Gümnaasiumi lastekoor latsikuur 35 Eda Hirson Võru Urvastõ kihlkund Antsla Gümnaasiumi mudilaskoor mudilaisikuur 23 Kersti Kamberg Võru Urvastõ kihlkund Antsla Gümnaasiumi poistekoor poiskõisikuur 18 Kersti Kamberg Võru Urvastõ kihlkund Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuse segakoor segäkuur 15 Eda Hirson Võru Urvastõ kihlkund Antsla Naiskoor naisikuur 13 Linda Kapp Võru Urvastõ kihlkund AUGUST'07 segäkuur 23 Urve Uusberg Rapla sõbra' ja sugulasõ' Canzone latsikuur 40 Karin Lükk-Raudsepp, Ulrika Grauberg Läänemaa sõbra' ja sugulasõ' E Stuudio tütarlastekoor latsikuur 35 Külli Lokko, Kersti Juurma Põlva Põlva kihlkund Eesti meestelaulu Seltsi Tartu meeskoor 30 Alo Ritsing, Made Ritsing Tartu sõbra' ja sugulasõ' Elva segakoor AVE segäkuur 41 Ehtel Kuldvere-Vent Tartu sõbra' ja sugulasõ' Euroopa Eestlaste Koor segäkuur 30 Kalev Lindal Euruupa sõbra' ja sugulasõ' EVEKO segäkuur 21 Vilve Maide Valga sõbra' ja sugulasõ' Folklooriansambel Liiso naisikuur 9 Tea Nopri Harju sõbra' ja sugulasõ' Haanja Kooli lastekoor latsikuur 15 Maire -
Võru Valla Üldplaneering 2008
Võru valla üldplaneering 2008 Lisa Võru Vallavolikogu määrus nr 42 09.04.2008.a. juurde VÕRU VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD I SELETUSKIRI 1. Üldosa…...…………….………………………………………………...…………..3 2. Võru valla ruumilise arengu põhimõtted….…...……………………...…………….4 2.1. Elamumaad..........................................................................................................4 2.2. Tööstusmaad, väiketootmis- ja ärimaad..............................................................4 2.3. Ühiskondlike hoonete maad................................................................................5 2.4. Puhke- ja virgestusalad........................................................................................5 2.5. Liiklusmaad.........................................................................................................5 2.6. Väärtuslikud põllumaad ja maastikud.................................................................5 3. Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused…………………...……...6 3.1. Üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramise põhimõtted...........................6 3.2. Keskuste maa ……...…………………………………………………………...6 3.3. Elamumaad………..…………………………………………………………....6 3.3.1 Tingimused arendamiseks ja projekteerimiseks väikeelamumaal.....................6 3.3.2.Tingimused arendamiseks ja projekteerimiseks korruselamumaal…..…….….7 3.3.3.Tingimused elamumaade arendamiseks ja elamute projekteerimiseks hajaasustusega aladel, väärtuslikel maastikel ja külamiljööga aladel…............…….8 3.4. Tööstusmaad……………………………………................................................8 -
Avalik Elektrooniline Enampakkumine
Avalik elektrooniline enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul elektroonilisel enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müüki vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord). Tulenevalt keskkonnaministri 27.08.2015 käskkirjaga nr 761, 8.03.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/225, 22.06.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/609, 27.06.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/619 ja 1.11.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1079 langetatud riigivara müügi otsustest müüakse alljärgnevas loetelus märgitud riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad. Pakkumisi saab elektrooniliselt esitada Maa-ameti oksjonikeskkonnas aadressil www.maaamet.ee/maaoksjon alates teate avaldamisest kuni 22.02.2017 kella 09:30ni: 1. Harju maakond Tallinn Vana-Kalamaja tn 8 kinnisasi (78401:101:1711; 0,1441 ha; (E);(Ä)) alghind 525 970.-, tagatisraha 52 590.-; 2. Pärnu maakond Audru vald Kabriste küla Neevaserva kinnisasi (15905:004:1027; 2,32 ha; (M)) alghind 2 780.-, tagatisraha 270.-; 3. Pärnu maakond Audru vald Kärbu küla Riigipõllu kinnisasi (15901:001:0337; 2,65 ha; (M)) alghind 3 610.-, tagatisraha 360.-; 4. Pärnu maakond Audru vald Lindi küla Ojapõllu kinnisasi (16001:001:0035; 3,15 ha; (M)) alghind 3 530.-, tagatisraha 350.-; 5. Pärnu maakond Halinga vald Eerma küla Peedupõllu kinnisasi (18802:002:0195; 0,93 ha; (M)) alghind 1 400.-, tagatisraha 140.-; 6. Pärnu maakond Halinga vald Tõrdu küla Krossi kinnisasi (18803:001:0196; 3,97 ha; (M)) alghind 3 810.-, tagatisraha 380.-; 7. Pärnu maakond Koonga vald Kurese küla Porgandiriisika kinnisasi (33404:001:0188; 2,02 ha; (M)) alghind 3 230.-, tagatisraha 320.-; 8. -
Võru Valla Üldplaneering, Võrumaa Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
Võru valla Üldplaneering, Võrumaa Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Ekspert: Tõnu Oja Tartu 2008 Tõnu Oja 1 Võru valla üldplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 1. Strateegilise planeerimisdokumendi Võru valla üldplaneering sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus. .............................................................................................. 3 2. Strateegilise planeerimisdokumendi seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega............................................................................................ 4 3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajal ja alternatiivsete arengustsenaariumide korral, alternatiivide võrdlus ja tõenäolised arenguvõimalused juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida. .............................................................................................................................. 4 4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid: ..................................................................................................................................... 10 4.1. Probleemid, mis on seotud kaitsealade, kaitsealuste üksikobjektide ja liikidega. 10 4.2. Muud keskkonnaprobleemid. ............................................................................... 10 5. Strateegilise planeerimisdokumendi