DOCSLIB.ORG

Traat Tõmbas Gasellil Äri Käima

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Traat Tõmbas Gasellil Äri Käima ENERGIA EAS Konkurendid haarasid Eesti EASi juhid andsid Energialt turgu Eesti Energialt kliente napsanud komisjonile selgitusi Elektrumi juhi RAIVO VIDEVIKU sõnul parandaks konkurentsi üht- Riigikogu majanduskomisjoni ees käinud EASi juhatuse liige TAAVIAVI LAURLAUR pidipidi muu hul-hul- sed reeglid turul. 8–9 gas selgitama toetuse andmist Vjatšeslav Leedo firmale. 6–7 AASTAT MAJANDUSLEHTE Kolmapäev, 19. veebruar 2014 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 34 (4928) 3 eurot 1,3736 0,7281 8,9217 34,55 0,386% Traat tõmbas gasellil äri käima KOLM Eesti Traadi juhtfiguuri Valdo Kool (vasakult), Raigo Maandi ja Andres Niineorg ajavad edukat äri armeerimistoodetega. FOTO: MEELI KÜTTIM Maardus asuv gasellfirma Eesti Traat OÜ alustas garaažis, kuid on nüüd saanud Skandinaavias arvestatavaks konkurendiks ja kavatseb tootmist laiendada. 2, 4–5 TRANSPORT INVESTOR EHITUS KOLUMN Teehoid ja rongiliiklus Eraisik võib tulu Lubadeta hooned saavad enim raha teenida nagu pank pinnuks silmas Väikeses riigis ei pruugigi Järgneval seitsmel aastal trans- Eraisikute laenuportaalid annavad Tallinna ja Tartu lähivaldades on alati leida uute ideede jaoks pordile mõeldud kokku üle 3,5 raha paigutajatele võimaluse tee- kümneid ebaseaduslikult kerki- miljardist eurost pool läheb dotat- nida hoiustamisest suuremat toot- nud hooneid, millega vallad on kogemustega tööjõudu. sioonideks ja ülejäänust saavad lust, kuid arvestada tuleb ka riski- kimpus. Riigikontrolli hinnangul suurema tüki teehoid ja rongiliik- dega. Laenud võivad hapuks min- on sellistele hoonetele liiga kerge- LHV majandusekspert Heido Vitsur kirjutab, et majandusarengu tagamiseks lus. 11 na nii nagu pangaski. 16–17 käeliselt lube antud. 12–13 pole jäänud muud valikut kui integreeruda suuremasse majandusruumi. 14 TEGIJA 2 TOIMETUS Neinar Seli sai kuriteokahtluse Politsei esitas Eesti Olümpiakomitee pre- ruptsioonikahtluse vältimiseks hääletuselt taan- sidendile Neinar Selile kuriteokahtluse, dada. Seli juhib nimelt ka Tallinna Sadama nõu- sest Seli hääletas oktoobris Tallinna Sada- kogu. EPL kirjutas, et Seli taandumine võinuks aga ma nõukogu koosolekul enda juhitavale olümpia- olümpiakomitee sadama sponsorlusest ilma jätta. ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 komiteele 250 000 euro eraldamise poolt, pida- Seli ise endal mingit süüd ei näe ja menetluse eda- toimetaja Vilja Kiisler, tel 6670 150, e-post [email protected] mata vajalikuks end huvide konflikti tõttu või kor- sist käiku prognoosida ei soovi. TÄNA ÄRIPÄEVA VEEBIS Kui tahad lepingut teha juhatuse liikmega Soraineni advokaat Katrin Altmets jagab soovitusi, mida tuleks arvestada juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel. Juhatuse liikme palkamisel on kolm võimalust, millega Äri- päeva tellijad saavad täpsemalt tutuvuda täna Äripäeva veebis. ADVOKAAT Katrin Altmetsa peami- sed töövaldkon- nad on tööõigus ja ühinguõigus. PÄEVA FAKT 3,3 MILJONI EUROSE ehituslepingu sõlmis Nordeconi kontserni tü- ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA tarettevõte Nordecon Betoon OÜ Viru Keemia Grupiga. Ehi- tama hakatakse õlitehase Petroter 3 termilise töötluse hoone vundamenti ja raudbetoonkarkassi ning kondensatsiooniala raudbetoonkarkassi. Tööde maksumus on ligikaudu 3,3 miljo- JUHTKIRI nit eurot, millele lisandub käibemaks. TÄPSUSTUS Eilses Äripäeva artiklis “Riigi Kinnisvara otsib Narva piiripunkti Kiduvas kasvus Eesti vajab ehitajat” on eksimus. Narva-1 piiripunkti rekonstrueerimistöö- de maksumus ei ole 8,2 miljonit eurot, vaid tegu on eraldatud toetuse ja omafinantseeringu kogumaksumusega. Narva-1 pii- ripunkti rekonstrueerimistööde maksumus selgub riigihanke hädasti kergejalgseid gaselle tulemusena. Äripäev palub vabandust. äna toimuv Gaselli Kongress lust seal, kus teistele, harilikes raamides mõt- HOMME on Äripäeva korraldatavate lejatele, mingit erilist šanssi ei terenda. Gasell Kes pääsesid kiiresti kasvavate firmade ürituste seas tuntumaid ja po- paneb raha teenima idee, millesse ta ise usub, pulaarsemaid, ühtlasi inspi- Töökohta- tundugu see laiale massile esialgu pealegi ehk gasellide TOPi? reerivamaid üritusi. hullumeelne. Ta tunneb kliendi vajadusi, suh- LOE ÄRIPÄEVA LISAVÄLJAANDEST T de loojana Äripäev on Eestis gaselliliikumist juba ne- tub neisse paindlikult ja kasvatab käivet ja ka- liteist aastat vedanud veendumuses, et Ees- ja kasvu sumit kiiresti, kuna on oma ettevõtmisele pü- ti ühiskond vajab märksa rohkem gaselle kui hendunud. Tohutu töötempo kuulub kindlas- see protsent kuni paar, mille jagu neid prae- käima- ti asja juurde. gu leidub. Ettevõtlusest kõneldes liigub mõte liiga tõmbajana Jälgi kajastust veebist. Täna 14. korda toi- Alati parim! A-Tolliagentuur on Eesti suurim kergesti suurfirmade ja nende esindusnägude muv Gaselli Kongress toob publiku ette sära- peale, ehkki töökohtade loojana ja eriti krii- on gasellil vad esinejad eri põlvkondadest ning tegutse- Intrastati ja pakendiaruande vormistaja! siolukorras majanduskasvu käimatõmbaja- misvaldkondadest: teineteise järel Äripäeva na võib gasellidel olla vägagi oluline roll. Roh- oluline aasta ärimehe tiitli pälvinud Oleg Ossinovs- kem pildil nii meedia harjumuste kui ka esin- ki ja Kristo Käärmann, otseütlemise maail- dusorganisatsioonide mõjukuse tõttu on aga roll. mameister Jüri Mõis ning tõeline “vana kooli pigem suurettevõtted. mees” Mati Vetevool. Tippujõudmise pingeid Korras aruandlus. avab Swissôteli konverentsisaali kogunenute- Kes ta on? Keskmine gasell annab tööd 13 ini- ga psühholoog ja koolitaja Mare Pork, marssa- mesele ja palkas 2010–2012 juurde kolm ini- likepikese iga ettevõtja põuest otsib üles kolo- Panus keskkonna säästmisse. mest. Enim ehk ligi 70% on siiski 1–9 töötaja- nel Martin Herem. Hoolikalt valitud esinejad Osalus Eesti statistikas. ga ettevõtted. Keskmiselt kasvas gaselli käi- ja pika aja jooksul südamega kokku pandud ve 2,21 ja kasum 3,53 korda. Need on numb- programm on suurepärane inspiratsioonialli- rid, mis peaksid majanduse nullkasvu tingi- kas, teisalt aga ka võimalus mõttekaaslastega Kui vormistate Intrastati aruande mustes tekitama tahtmise teada saada, mis- kokku saada ja uusi tutvusi sõlmida. Meeldiv moodi nendeni jõuda. See on väärtuslik tead- õhkkond aitab omavahel kergesti jutu peale A-Tolliagentuuris, on pakendi- ja probleem- mine hoolimata sellest, et kiire kasvu faas inimesed, kes üksteist ehk küll teavad, aga po- toodete aruanne Teile tasuta! ei jää püsima – ning sellestki , et kõik gasel- le seni n-ö päris elus kokku puutunud. lid ei jää ellu. Osa läheb pankrotti, osa kas- Päev lõpeb pidulikult – Äripäeva Gaselli vab kärmelt suureks. Kiiremad gasellid tule- TOPi võitjate autasustamisega. Kes tahab võit- www.a-tolliagentuur.ee vad tänavu põllumajandusest ja metallitöös- jate nimed kiiresti teada saada, aga jäi täna- tel 655 0703 tusest. TOPi jõudnud tuntumad ettevõtted vu enda kongressile registreerimisega hiljaks, on Tahe Kayaks, Fortumo, Manpower, Estanc, võib nii kõnelejate sõnavõttude kokkuvõtteid Quattromed HTI. kui ka võitjate väljakuulutamist jälgida Äri- Gaselliliikumine kätkeb endas ettevõt- päeva veebist. luse põhiolemust: kiire kasv, loovus, eristu- mine nn hallist massist – mis omakorda an- Erinevate kaubaaluste ja nab võimaluse muuta turu arenemise suun- Loe Äripäevast da oma reeglite kehtestamisega. Gasellile on KAANELUGU GASELLIST pakkekomponentide tootmine , HT töötlus Telefon 51 05 565 “Tubli loomus armatuurvõrgust” [email protected] omane stambivaba mõtlemine ja eluterve op- kaubaalused.com timism, mis näeb kasumiteenimise võima- tänases lehes lk 4–5 ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM 3 Katastri- Pindala Jrk Maakond Vald/linn Küla/alev Aadress SO* Alghind Tagatisraha tunnus (ha) Avalik kirjalik 1 Harju Anija vald Kaunissaare küla Urva 14001:002:0809 1,72 (M) 18 920.- 1 890.- 2 Harju Anija vald Kihmla küla Tammevälja 14001:001:0651 0,76 (M) 2 280.- 220.- 3 Harju Anija vald Salumetsa küla Andumetsa 14001:002:0728 16,37 (M) 36 010.- 3 600.- enampakkumine 4 Harju Jõelähtme vald Haapse küla Metsalauri 24505:001:1009 2,33 (M) 13 980.- 1 390.- 5 Harju Kose vald Rava küla Tilga 36302:002:0410 42,89 (M) 77 200.- 7 720.- Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul Tulenevalt keskkonnaministri 30.04.2013 enampakkumisel riigi omandis Keskkon- käskkirjaga nr 414, 02.05.2013 käskkirja- 6 Harju Kose vald Sae küla Jõevälja 36302:001:0304 4,18 (M) 5 430.- 540.- naministeeriumi valitsemisel olevate kin- ga nr 419, 06.05.2013 käskkirjaga nr 419, 7 Harju Kose vald Sae küla Jõepõllu 36302:001:0303 4,09 (M) 5 310.- 530.- nisasjade müüki vastavalt riigivarasea- 07.05.2013 käskkirjaga nr 430, 12.06.2013 dusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 käskkirjaga nr 592, 28.06.2013 käskkirja- 8 Harju Maardu linn Kroodi tn 5 44603:002:0196 0,3134 (T) 37 600.- 3 760.- määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriu- ga nr 680, 11.07.2013 käskkirjaga nr 726, 9 Harju Maardu linn Nõlva tn 14 44604:001:0093 0,1755 (E) 17 550.- 1 750.- mi valitsemisel oleva kinnisvara kasuta- 05.09.2013 käskkirjadega nr 887, 888 ja 889 miseks andmise ja võõrandamise kord”. ning 18.12.2013 käskkirjaga nr 1206 langeta- 10 Harju Maardu linn Nõlva tn 15 44604:001:0121 0,1755 (E) 17 550.- 1 750.- Pakkumisi saab kirjalikult esitada tea- tud riigivara müügi otsustest müüakse riigi 11 Harju Padise vald Pae küla Niiduvälja 56201:003:0927 5,66 (M) 9 620.- 960.- te avaldamisest kuni 19.03.2014 kel- omandis Keskkonnaministeeriumi valitse- la 10:30ni. misel olevad järgmised kinnisasjad: 12 Harju Rae vald Jüri alevik Aruküla tee 5 65301:003:0975 0,2063 (Ä) 61 890.- 6 180.- 13 Harju Rae vald Kopli küla Kaare tn 24 65301:013:0345
Load more

Recommended publications
  • (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
    Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Eriolukord Eestis Head Võru Valla Inimesed
    VAPRILL 2020 ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 4 (155) Aprill 2020 avalikud spordi- ja mänguväljakud. Avalike spordi- ja mänguväl- Eriolukord Eestis jakute juurde on paigaldatud Koroonaviiruse COVID-19 vastu keelavad sildid ja piirdelindid. abariigi Valitsus kuulutas 12. isikutega vähemalt kahemeetrist Võru valla kriisimeeskond teeb võitlemise valem Vmärtsil välja eriolukorra seoses vahemaad (ei kehti koos viibivatele üleskutse korteriühistutele sul- COVID-19 haigust põhjustava ja liikuvatele perekondadele). geda kortermajade juures olevad koroonaviiruse pandeemilise levi- mänguväljakud. kuga maailmas, viiruse Eesti-sisese Haigustunnuste ilmnemisel tuleb leviku tuvastamisega ja laienemise telefoni teel konsulteerida oma Meetmete vajalikkust hinnatakse suure tõenäosusega ning sellest perearstiga või helistada perearsti iga kahe nädala järel. tingitud massilise nakatumise nõuandetelefonile 1220. Üldine ohuga. kriisitelefon on 1247. Oluline info eakatele eri- Eriolukord kehtib kuni 1. maini Vabariigi Valitsuse poolt keh- olukorra ajal 2020, kui Vabariigi Valitsus ei testatud piirangute kohta saab otsusta teisiti. täpsemalt lugeda Vabariigi Valit- ! Palun väldi kaupluse ja apteegi Kodust väljas Kodust väljas liigu üksi,vajadusel suse veebilehelt www.valitsus.ee/ külastamist. liikudes hoia teistest KAHEkaupa või perekonnaga. ! Õppetöö on üleviidud kaug- ja et/eriolukord-eestis. inimestest vähemalt Sellest suuremad kogunemised on KAHE meetri kaugusele. keelatud. koduõppevormile. ! Võimalusel ära käi ise poes ja apteegis, selle asemel palu seal ! Kõik avalikud kogunemised on Võru valla täiendavate meet- käia lähedastel või kohaliku oma- keelatud ja kuni 1. maini, suletud mete tutvustus valitsuse sotsiaaltöötajal. Koosta on muuseumid, kinod, teatrid. poe- ja apteeginimekirjad (piisava • Võru Vallavalitsuses kodanike varuga) ja lase abistajatel kõik Püsi kodus. Poes käi üksi Pese ja ! Spordivõistlused on keelatud 1. vastuvõttu ei toimu. asjad ühe korraga tuua ja üle ukse Lubatud on tööl ja osta toitu desinfitseeri käsi, maini.
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Kaitse-Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1995, 72, 1218 Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 28.08.1995 nr 300 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1.Kinnitada: 1) Haanja looduspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Haanja looduspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2.Kehtestada, et Haanja looduspargi valitsejaks on Haanja Looduspargi direktor. 3.Keskkonnaministeeriumil esitada Rahandusministeeriumile ettepanekudmaamaksu korrigeerimise kohta tulenevalt käesoleva määruse punktist 1. Siseminister peaministri ülesannetes Edgar SAVISAAR Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Ilmar MÄNDMETS Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1995. a. määrusega nr. 300 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Haanja looduspark (edaspidi looduspark) moodustati keskkonnaministri 19.aprilli 1991. a. määrusega nr. 12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri1979. a. määrusega nr. 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) asutatud Haanjamaastikukaitseala baasil. 2. Looduspargi kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, VabariigiValitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning teistele õigusaktidele. 3. Looduspargi kaitse-eeskiri näeb ette Eesti kõrgeimal kuhjeliselsaarkõrgustikul asuva ala kaitse, kus maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtustekaitse, puhkusevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ningloodusvarade säästlik
    [Show full text]
  • 5422 Võru 1:50 000 Eesti Geoloogiline Baaskaart
    5422 VÕRU 1:50 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. PINNAKATTE PAKSUS GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. THICKNESS OF QUATERNARY DEPOSITS 5 0 5 0 5 7 8 8 9 9 6 27°0' 6 27°5' 6 27°10' 6 27°15' 6 27°20' 3 3 Karsna jv Annejärv 3 0 0 0 2 5 0 2 4 Mustjärv 2 0 5 0 2 3 0 2 4 5 5 2 K T s o l g o 0 30 2 5 2 0 4 a 2 0 0 a 1 57°55' r 2 5 0 2 2 j 5 K i 3 5 o o 5 2 3 0 Kõverjärv 5 2 2 ä 0 2 2 j 5 0 3 Oa l e s k i 2 0 0 5 0 0 0 0 3 r 2 2 3 2 2 2 1 2 3 5 0 n 1 2 5 0 5 0 la 2 0 a 2 5 5 0 2 P 20 2 a 5 5 a 4 0 d 1 5 Pikkjärv lu 20 0 2 1 s 2 m a 2 3 1 0 0 5 o 0 0 2 5 õi 2 0 0 5 sa M 3 3 r 0 o 2 0 k P 2 0 5 2 2 0 15 p a o 3 0 5 0 5 0 2 j 2 1 0 2 a Paidra jv a 1 0 P a i d r a i 2 r 3 0 d 4 30 57°55' 5 2 d 1 0 2 i r 0 5 2 5 0 a a 0 3 2 2 o o 2 5 1 1 naso P 5 s 1 0 5 o 0 1 uu R 0 0 25 o 20 30 s o 2 0 1 Kanariku Verijärv 2 0 15 0 0 5 5 a 2 0 5 2 2 5 1 5 2 b 1 2 2 2 3 2 H 0 2 r K a n n u 2 5 0 a 3 0 5 2 0 u g 0 1 0 2 0 2 a 15 Parksepa s S 2 5 20 3 5 T 20 1 o 1 a 0 5 5 K ä r n a m ä e 1 o a 2 0 0 0 r 2 1 Kärnjärv e 20 1 5 2 5 5 1 5 5 2 0 p 0 3 1 2 25 0 1 5 0 M õ r g i e 2 2 3 10 1 r 2 5 P a 5 V 0 5 Kõivasaare a 1 5 ä 5 5 s i 0 i 1 2 s 0 d o 2 1 soo o 25 1 3 2 5 o 0 2 0 2 1 5 r 0 a 0 1 5 1 k 5 K õ r g e s s a a r e 5 r 5 3 p 0 2 P i n d i 2 1 2 k 1 5 5 0 0 5 5 M a d a l a 2 1 1 K 5 5 r 0 1 5 2 2 2 ä 2 20 3 3 5 5 2 0 5 2 2 0 M ä 20 5 0 p 0 5 2 äe a 5 j 0 P 1 5 30 ä 0 r 5 v s 1 i 1 5 2 o 1 n 0 5 2 5 Väimela 5 10 1 d 5 o 0 2 2 2 20 2 1 0 i 25 Pütaljärv 0 ra 0 5 20 5 b Listaku Soojärv 1 0 Alajärv 5 a 2 1 0 0 0 25 2 0 3 2 2 5 15 1 0 5 2 30 15 5 5 2 2 20 0 10 25 L o o s u
    [Show full text]
  • (Riik+KOV) 1 Martin Sammelsoo Jüri, Kolepi Küla Veesüsteemid 24
    Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2019 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Martin Sammelsoo Jüri, Kolepi küla veesüsteemid 2452,20 2 Noona Vätsing Aia, Linnamäe küla joogiveetrass 2227,08 3 Merle Telk Väike-Tahma, Ortuma kanalisatsioon 1561,72 4 Aigar Vill Ala-Mäe, Tagaküla veesüsteemid 1165,80 5 Eve Roomets Oja, Puusepa küla puurkaev 4241,10 6 Aigar Vill Ala-Mäe, Tagaküla kanalisatsioonisüsteem 2677,32 7 Tiit Lõhmus Juudakõnnu, Viitka küla kanalisatsioon 2567,17 8 Terje Kala Heki, Meegomäe rauaeraldusfilter 402,00 9 Kai Järvpõld Ülesoo, Tsolgo küla kanalisatsioon 2066,28 10 Mihkel Kala, Mait Munski Tsuki ja Karl-Martini, Lompka küla veesüsteemid 5690,98 11 Leili Kommer Helemaa, Lepasaare, Võru vald kanalisatsioonisüsteem 2492,40 12 Teet Tuvikene Mäeotsa, Sõmerpalu küla kanalisatsioon 2379,84 Valeri Šipov, Enn Kadarik, Arvi Eevaste, Joosep Piho, Eduard Kinsi, Viljard Tuisk, 13 Tiia Allas Lõunakaare, Kolepi küla puurkaev 12268,24 14 Siina Kasvand Hansi, Liiva küla kanalisatsioon 1987,89 15 Aare Nelk Hintsi, Orava küla kanalisatsioon 2162,89 16 Heli Niidu Niidu, Vana-Vastseliina joogiveetrass 257,28 17 Marko Uusmaa Matu, Kapera küla kanalisatsioon 3517,50 18 Marko Krillo Kohvi, Lasva küla veepuhastusseadmed 1081,38 19 Merle Sprenger Emmi, Jeedasküla kanalisatsioon 2144,00 20 Allver Kahre Mäe-Käspre, Haamaste küla puurkaev 5491,32 21 Siina Ploom Kirsi, Jantra küla puurkaev 4316,68 22 Eve Roomets Oja, Puusepa küla kanalisatsioon 2198,94 23 Vladimir Kuppar Kase, Loosu kanalisatsioon 1608,00 24 Margus
    [Show full text]
  • Kust on Tulnud Vana Võrumaa Külanimed?
    Evar Saar Võru instituudi teadur, kes uurib kohanimesid Kust on tulnud Vana Võrumaa külanimed? Hajatalude ja väikeste külade maastikul Lõuna- ning Lääne-Võrumaal pärineb külanimede enamik inimeste nimedest – kunagistest talu- poegade lisanimedest. Põhja-Võrumaa (praeguse Põlvamaa) külad on suuremad ja vanemad. Nende nimed on tekkinud nii ammusel ajal, et kirjalikud allikad seda aega otseselt ei valgusta. Ometi ei sõltu tähen- duselt läbipaistva ja hämara materjali suhe Võrumaa külanimedes külade suurusest ja külaks olemise east. Ka hiljuti talunimest küla nimeks saanud nimede hulgas leidub palju naaberkeelte isikunimesid ja palju selliseid nimesid, mille päritolu jääbki tundmatuks. Artikkel põhineb aastatel 2009–2014 Eesti kohanimeraamatu (EKNR) jaoks tehtud uurimistööl ja annab põgusa, tutvustust ning eelreklaami pakkuva ülevaate sellest, mida lähimas tulevikus saab Eesti kohanime- raamatust just ajaloolise Võrumaa külanimede kohta lugeda. Sellel alal uuris Mariko Faster Hargla kihelkonda ja on kirjutanud põhiosa nendest märksõnaartiklitest. Evar Saar uuris ülejäänud seitset vana Võrumaa kihel- konda. Tööd tehti põhiliselt arhiiviallikatele ja revisjonide publitseeritud materjalidele toetudes. Esimene eesmärk oli saada ülevaade asustusajaloost mõisate ja põlis- külade (XVI saj allikates külaks peetud üksuste) kaupa. Nimede arengu jälgimine oli kindlamaks aluseks tõlgendusele, mille juures sai kasutada varasemaid piirkondlikke uurimusi (Valdek Pall Põhja-Tartumaast1, Marja 1 Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. OMA KEEL 1/2015 19 Kallasmaa Saaremaast2 ja Hiiumaast3, Jaak Simm Võnnu kihelkonnast4), läänemeresoome kohanimede alast kirjandust, Eesti, Soome, Vene, Saksa, Läti isikunimeraamatuid ja teisi allikaid. Etümoloogiates püüti hoiduda pelgalt sõnavaralistest võrdlustest. Püüti pakkuda vaid selliseid nime päritolu seletusi, mis oleksid vähemalt tõenäolised paigapealse kohanime- süsteemi toimimise vaatevinklist, isegi siis, kui nime tegelikku ajaloolist tagapõhja pole suudetud kindlaks teha.
    [Show full text]
  • Peole Registreerunud Koorid
    UMALÕ PIDOLÕ KIRJA PANDNU KOORI 13. MAI 2010 SAISUGA NB! Ku ti olõ-I täütnü registriirmisblanketti, sõs ti kuuri tan olõ-i! Ku tahati hinnäst kirja panda vai midägi tabelin muuta, sõs kirotagõ [email protected] pääle! Liikm Koori NIMI Koori LIIK ete DIRIGENT vai dirigendi' Maakund Silt pido rongkäügin Ahja Keskkooli lastekoor latsikuur 24 Mare Kurvits Põlva Põlva kihlkund Ahoalotsõ' kunnakuur 10 Anita Punamäe Võru Rõugõ kihlkund Alfred Karindi nimeline Segakoor segäkuur 30 Ede Markus Harju sõbra' ja sugulasõ' Antsla Gümnaasiumi lastekoor latsikuur 35 Eda Hirson Võru Urvastõ kihlkund Antsla Gümnaasiumi mudilaskoor mudilaisikuur 23 Kersti Kamberg Võru Urvastõ kihlkund Antsla Gümnaasiumi poistekoor poiskõisikuur 18 Kersti Kamberg Võru Urvastõ kihlkund Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuse segakoor segäkuur 15 Eda Hirson Võru Urvastõ kihlkund Antsla Naiskoor naisikuur 13 Linda Kapp Võru Urvastõ kihlkund AUGUST'07 segäkuur 23 Urve Uusberg Rapla sõbra' ja sugulasõ' Canzone latsikuur 40 Karin Lükk-Raudsepp, Ulrika Grauberg Läänemaa sõbra' ja sugulasõ' E Stuudio tütarlastekoor latsikuur 35 Külli Lokko, Kersti Juurma Põlva Põlva kihlkund Eesti meestelaulu Seltsi Tartu meeskoor 30 Alo Ritsing, Made Ritsing Tartu sõbra' ja sugulasõ' Elva segakoor AVE segäkuur 41 Ehtel Kuldvere-Vent Tartu sõbra' ja sugulasõ' Euroopa Eestlaste Koor segäkuur 30 Kalev Lindal Euruupa sõbra' ja sugulasõ' EVEKO segäkuur 21 Vilve Maide Valga sõbra' ja sugulasõ' Folklooriansambel Liiso naisikuur 9 Tea Nopri Harju sõbra' ja sugulasõ' Haanja Kooli lastekoor latsikuur 15 Maire
    [Show full text]
  • Võru Valla Üldplaneering 2008
    Võru valla üldplaneering 2008 Lisa Võru Vallavolikogu määrus nr 42 09.04.2008.a. juurde VÕRU VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD I SELETUSKIRI 1. Üldosa…...…………….………………………………………………...…………..3 2. Võru valla ruumilise arengu põhimõtted….…...……………………...…………….4 2.1. Elamumaad..........................................................................................................4 2.2. Tööstusmaad, väiketootmis- ja ärimaad..............................................................4 2.3. Ühiskondlike hoonete maad................................................................................5 2.4. Puhke- ja virgestusalad........................................................................................5 2.5. Liiklusmaad.........................................................................................................5 2.6. Väärtuslikud põllumaad ja maastikud.................................................................5 3. Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused…………………...……...6 3.1. Üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramise põhimõtted...........................6 3.2. Keskuste maa ……...…………………………………………………………...6 3.3. Elamumaad………..…………………………………………………………....6 3.3.1 Tingimused arendamiseks ja projekteerimiseks väikeelamumaal.....................6 3.3.2.Tingimused arendamiseks ja projekteerimiseks korruselamumaal…..…….….7 3.3.3.Tingimused elamumaade arendamiseks ja elamute projekteerimiseks hajaasustusega aladel, väärtuslikel maastikel ja külamiljööga aladel…............…….8 3.4. Tööstusmaad……………………………………................................................8
    [Show full text]
  • Avalik Elektrooniline Enampakkumine
    Avalik elektrooniline enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul elektroonilisel enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müüki vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord). Tulenevalt keskkonnaministri 27.08.2015 käskkirjaga nr 761, 8.03.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/225, 22.06.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/609, 27.06.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/619 ja 1.11.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1079 langetatud riigivara müügi otsustest müüakse alljärgnevas loetelus märgitud riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad. Pakkumisi saab elektrooniliselt esitada Maa-ameti oksjonikeskkonnas aadressil www.maaamet.ee/maaoksjon alates teate avaldamisest kuni 22.02.2017 kella 09:30ni: 1. Harju maakond Tallinn Vana-Kalamaja tn 8 kinnisasi (78401:101:1711; 0,1441 ha; (E);(Ä)) alghind 525 970.-, tagatisraha 52 590.-; 2. Pärnu maakond Audru vald Kabriste küla Neevaserva kinnisasi (15905:004:1027; 2,32 ha; (M)) alghind 2 780.-, tagatisraha 270.-; 3. Pärnu maakond Audru vald Kärbu küla Riigipõllu kinnisasi (15901:001:0337; 2,65 ha; (M)) alghind 3 610.-, tagatisraha 360.-; 4. Pärnu maakond Audru vald Lindi küla Ojapõllu kinnisasi (16001:001:0035; 3,15 ha; (M)) alghind 3 530.-, tagatisraha 350.-; 5. Pärnu maakond Halinga vald Eerma küla Peedupõllu kinnisasi (18802:002:0195; 0,93 ha; (M)) alghind 1 400.-, tagatisraha 140.-; 6. Pärnu maakond Halinga vald Tõrdu küla Krossi kinnisasi (18803:001:0196; 3,97 ha; (M)) alghind 3 810.-, tagatisraha 380.-; 7. Pärnu maakond Koonga vald Kurese küla Porgandiriisika kinnisasi (33404:001:0188; 2,02 ha; (M)) alghind 3 230.-, tagatisraha 320.-; 8.
    [Show full text]