ENERGIA EAS Konkurendid haarasid Eesti EASi juhid andsid Energialt turgu

Eesti Energialt kliente napsanud komisjonile selgitusi Elektrumi juhi RAIVO VIDEVIKU sõnul parandaks konkurentsi üht- Riigikogu majanduskomisjoni ees käinud EASi juhatuse liige TAAVIAVI LALAURUR pidipidi muu hhul-ul- sed reeglid turul. 8–9 gas selgitama toetuse andmist Vjatšeslav Leedo firmale. 6–7

AASTAT MAJANDUSLEHTE

Kolmapäev, 19. veebruar 2014 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 34 (4928) 3 eurot 1,3736 0,7281 8,9217 34,55 0,386% Traat tõmbas gasellil äri käima

KOLM Eesti Traadi juhtfiguuri Valdo Kool (vasakult), Raigo Maandi ja Andres Niineorg ajavad edukat äri armeerimistoodetega. FOTO: MEELI KÜTTIM Maardus asuv gasellfirma Eesti Traat OÜ alustas garaažis, kuid on nüüd saanud

Skandinaavias arvestatavaks konkurendiks ja kavatseb tootmist laiendada. 2, 4–5

TRANSPORT INVESTOR EHITUS KOLUMN Teehoid ja rongiliiklus Eraisik võib tulu Lubadeta hooned saavad enim raha teenida nagu pank pinnuks silmas Väikeses riigis ei pruugigi Järgneval seitsmel aastal trans- Eraisikute laenuportaalid annavad Tallinna ja Tartu lähivaldades on alati leida uute ideede jaoks pordile mõeldud kokku üle 3,5 raha paigutajatele võimaluse tee- kümneid ebaseaduslikult kerki- miljardist eurost pool läheb dotat- nida hoiustamisest suuremat toot- nud hooneid, millega vallad on kogemustega tööjõudu. sioonideks ja ülejäänust saavad lust, kuid arvestada tuleb ka riski- kimpus. Riigikontrolli hinnangul suurema tüki teehoid ja rongiliik- dega. Laenud võivad hapuks min- on sellistele hoonetele liiga kerge- LHV majandusekspert Heido Vitsur kirjutab, et majandusarengu tagamiseks lus. 11 na nii nagu pangaski. 16–17 käeliselt lube antud. 12–13 pole jäänud muud valikut kui integreeruda suuremasse majandusruumi. 14 TEGIJA 2 TOIMETUS Neinar Seli sai kuriteokahtluse Politsei esitas Eesti Olümpiakomitee pre- ruptsioonikahtluse vältimiseks hääletuselt taan- sidendile Neinar Selile kuriteokahtluse, dada. Seli juhib nimelt ka Tallinna Sadama nõu- sest Seli hääletas oktoobris Tallinna Sada- kogu. EPL kirjutas, et Seli taandumine võinuks aga ma nõukogu koosolekul enda juhitavale olümpia- olümpiakomitee sadama sponsorlusest ilma jätta. ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 komiteele 250 000 euro eraldamise poolt, pida- Seli ise endal mingit süüd ei näe ja menetluse eda- toimetaja Vilja Kiisler, tel 6670 150, e-post [email protected] mata vajalikuks end huvide konflikti tõttu või kor- sist käiku prognoosida ei soovi.

TÄNA ÄRIPÄEVA VEEBIS Kui tahad lepingut teha juhatuse liikmega

Soraineni advokaat Katrin Altmets jagab soovitusi, mida tuleks arvestada juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel. Juhatuse liikme palkamisel on kolm võimalust, millega Äri- päeva tellijad saavad täpsemalt tutuvuda täna Äripäeva veebis.

ADVOKAAT Katrin Altmetsa peami- sed töövaldkon- nad on tööõigus ja ühinguõigus.

PÄEVA FAKT 3,3 MILJONI EUROSE ehituslepingu sõlmis Nordeconi kontserni tü- ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA tarettevõte Nordecon Betoon OÜ Viru Keemia Grupiga. Ehi- tama hakatakse õlitehase Petroter 3 termilise töötluse hoone vundamenti ja raudbetoonkarkassi ning kondensatsiooniala raudbetoonkarkassi. Tööde maksumus on ligikaudu 3,3 miljo- JUHTKIRI nit eurot, millele lisandub käibemaks.

TÄPSUSTUS Eilses Äripäeva artiklis “Riigi Kinnisvara otsib Narva piiripunkti Kiduvas kasvus Eesti vajab ehitajat” on eksimus. Narva-1 piiripunkti rekonstrueerimistöö- de maksumus ei ole 8,2 miljonit eurot, vaid tegu on eraldatud toetuse ja omafinantseeringu kogumaksumusega. Narva-1 pii- ripunkti rekonstrueerimistööde maksumus selgub riigihanke hädasti kergejalgseid gaselle tulemusena. Äripäev palub vabandust.

äna toimuv Gaselli Kongress lust seal, kus teistele, harilikes raamides mõt- HOMME on Äripäeva korraldatavate lejatele, mingit erilist šanssi ei terenda. Gasell Kes pääsesid kiiresti kasvavate firmade ürituste seas tuntumaid ja po- paneb raha teenima idee, millesse ta ise usub, pulaarsemaid, ühtlasi inspi- Töökohta- tundugu see laiale massile esialgu pealegi ehk gasellide TOPi? reerivamaid üritusi. hullumeelne. Ta tunneb kliendi vajadusi, suh- LOE ÄRIPÄEVA LISAVÄLJAANDEST T de loojana Äripäev on Eestis gaselliliikumist juba ne- tub neisse paindlikult ja kasvatab käivet ja ka- liteist aastat vedanud veendumuses, et Ees- ja kasvu sumit kiiresti, kuna on oma ettevõtmisele pü- ti ühiskond vajab märksa rohkem gaselle kui hendunud. Tohutu töötempo kuulub kindlas- see protsent kuni paar, mille jagu neid prae- käima- ti asja juurde. gu leidub. Ettevõtlusest kõneldes liigub mõte liiga tõmbajana Jälgi kajastust veebist. Täna 14. korda toi- Alati parim! A-Tolliagentuur on Eesti suurim kergesti suurfirmade ja nende esindusnägude muv Gaselli Kongress toob publiku ette sära- peale, ehkki töökohtade loojana ja eriti krii- on gasellil vad esinejad eri põlvkondadest ning tegutse- Intrastati ja pakendiaruande vormistaja! siolukorras majanduskasvu käimatõmbaja- misvaldkondadest: teineteise järel Äripäeva na võib gasellidel olla vägagi oluline roll. Roh- oluline aasta ärimehe tiitli pälvinud Oleg Ossinovs- kem pildil nii meedia harjumuste kui ka esin- ki ja Kristo Käärmann, otseütlemise maail- dusorganisatsioonide mõjukuse tõttu on aga roll. mameister Jüri Mõis ning tõeline “vana kooli pigem suurettevõtted. mees” Mati Vetevool. Tippujõudmise pingeid Korras aruandlus.  avab Swissôteli konverentsisaali kogunenute- Kes ta on? Keskmine gasell annab tööd 13 ini- ga psühholoog ja koolitaja Mare Pork, marssa- mesele ja palkas 2010–2012 juurde kolm ini- likepikese iga ettevõtja põuest otsib üles kolo- Panus keskkonna säästmisse. mest. Enim ehk ligi 70% on siiski 1–9 töötaja- nel Martin Herem. Hoolikalt valitud esinejad Osalus Eesti statistikas. ga ettevõtted. Keskmiselt kasvas gaselli käi- ja pika aja jooksul südamega kokku pandud ve 2,21 ja kasum 3,53 korda. Need on numb- programm on suurepärane inspiratsioonialli- rid, mis peaksid majanduse nullkasvu tingi- kas, teisalt aga ka võimalus mõttekaaslastega Kui vormistate Intrastati aruande mustes tekitama tahtmise teada saada, mis- kokku saada ja uusi tutvusi sõlmida. Meeldiv moodi nendeni jõuda. See on väärtuslik tead- õhkkond aitab omavahel kergesti jutu peale A-Tolliagentuuris, on pakendi- ja probleem- mine hoolimata sellest, et kiire kasvu faas inimesed, kes üksteist ehk küll teavad, aga po- toodete aruanne Teile tasuta! ei jää püsima – ning sellestki , et kõik gasel- le seni n-ö päris elus kokku puutunud. lid ei jää ellu. Osa läheb pankrotti, osa kas- Päev lõpeb pidulikult – Äripäeva Gaselli vab kärmelt suureks. Kiiremad gasellid tule- TOPi võitjate autasustamisega. Kes tahab võit- www.a-tolliagentuur.ee vad tänavu põllumajandusest ja metallitöös- jate nimed kiiresti teada saada, aga jäi täna- tel 655 0703 tusest. TOPi jõudnud tuntumad ettevõtted vu enda kongressile registreerimisega hiljaks, on Tahe Kayaks, Fortumo, Manpower, Estanc, võib nii kõnelejate sõnavõttude kokkuvõtteid Quattromed HTI. kui ka võitjate väljakuulutamist jälgida Äri- Gaselliliikumine kätkeb endas ettevõt- päeva veebist. luse põhiolemust: kiire kasv, loovus, eristu- mine nn hallist massist – mis omakorda an- Erinevate kaubaaluste ja nab võimaluse muuta turu arenemise suun- Loe Äripäevast da oma reeglite kehtestamisega. Gasellile on KAANELUGU GASELLIST pakkekomponentide tootmine , HT töötlus Telefon 51 05 565 “Tubli loomus armatuurvõrgust” [email protected] omane stambivaba mõtlemine ja eluterve op- kaubaalused.com timism, mis näeb kasumiteenimise võima- tänases lehes lk 4–5 ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM 3

Katastri- Pindala Jrk Maakond Vald/linn Küla/alev Aadress SO* Alghind Tagatisraha tunnus (ha) Avalik kirjalik 1 Harju Anija vald Kaunissaare küla Urva 14001:002:0809 1,72 (M) 18 920.- 1 890.- 2 Harju Anija vald Kihmla küla Tammevälja 14001:001:0651 0,76 (M) 2 280.- 220.- 3 Harju Anija vald Salumetsa küla Andumetsa 14001:002:0728 16,37 (M) 36 010.- 3 600.- enampakkumine 4 Harju Jõelähtme vald Haapse küla Metsalauri 24505:001:1009 2,33 (M) 13 980.- 1 390.-

5 Harju Kose vald Rava küla Tilga 36302:002:0410 42,89 (M) 77 200.- 7 720.- Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul Tulenevalt keskkonnaministri 30.04.2013 enampakkumisel riigi omandis Keskkon- käskkirjaga nr 414, 02.05.2013 käskkirja- 6 Harju Kose vald Sae küla Jõevälja 36302:001:0304 4,18 (M) 5 430.- 540.- naministeeriumi valitsemisel olevate kin- ga nr 419, 06.05.2013 käskkirjaga nr 419, 7 Harju Kose vald Sae küla Jõepõllu 36302:001:0303 4,09 (M) 5 310.- 530.- nisasjade müüki vastavalt riigivarasea- 07.05.2013 käskkirjaga nr 430, 12.06.2013 dusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 käskkirjaga nr 592, 28.06.2013 käskkirja- 8 Harju Maardu linn Kroodi tn 5 44603:002:0196 0,3134 (T) 37 600.- 3 760.- määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriu- ga nr 680, 11.07.2013 käskkirjaga nr 726, 9 Harju Maardu linn Nõlva tn 14 44604:001:0093 0,1755 (E) 17 550.- 1 750.- mi valitsemisel oleva kinnisvara kasuta- 05.09.2013 käskkirjadega nr 887, 888 ja 889 miseks andmise ja võõrandamise kord”. ning 18.12.2013 käskkirjaga nr 1206 langeta- 10 Harju Maardu linn Nõlva tn 15 44604:001:0121 0,1755 (E) 17 550.- 1 750.- Pakkumisi saab kirjalikult esitada tea- tud riigivara müügi otsustest müüakse riigi 11 Harju Padise vald Pae küla Niiduvälja 56201:003:0927 5,66 (M) 9 620.- 960.- te avaldamisest kuni 19.03.2014 kel- omandis Keskkonnaministeeriumi valitse- la 10:30ni. misel olevad järgmised kinnisasjad: 12 Harju Rae vald Jüri alevik Aruküla tee 5 65301:003:0975 0,2063 (Ä) 61 890.- 6 180.- 13 Harju Rae vald Kopli küla Kaare tn 24 65301:013:0345 0,1007 (E) 16 110.- 1 610.- 14 Harju Rae vald Kopli küla Kaare tn 26 65301:013:0346 0,11 (E) 13 200.- 1 320.- 15 Harju Rae vald Kopli küla Kaare tn 28 65301:013:0347 0,108 (E) 12 960.- 1 290.- Enampakkumisel osaleja on enne pak- - arveldusarve number, kuhu tagatisra- kumise tegemist kohustatud tähele- ha tagastatakse juhul, kui tagatisraha 16 Harju Rae vald Kopli küla Kaare tn 32 65301:013:0348 0,1412 (E) 16 940.- 1 690.- panelikult: makstakse ülekandega välisriigi 17 Harju Rae vald Peetri alevik Aruheina tee 9 65301:001:3126 0,2599 (E) 90 960.- 9 090.- tutvuma enampakkumise tin- pangast või sularahas panka. x 18 Harju Rae vald Peetri alevik 65301:001:3127 0,2603 (E) 91 100.- 9 110.- gimustega, mis sisaldavad teavet 2) tagatisraha tasumise maksekorral- Aruheina tee 11 enampakkumisel osalemise, tulemus- duse koopia, millel on näha panga- 19 Harju Rae vald Peetri alevik Aruheina tee 13 65301:001:3128 0,3001 (E) 105 030.- 10 500.- te teatavaks tegemise, võitja ja ostu- rekvisiidid (makse saaja, arve number 20 Harju Rae vald Peetri alevik Raudkivi tee 1 65301:001:3120 1,4697 (Ä) 220 450.- 22 040.- õiguse selgitamise, lepingu sõlmimise ja viitenumber) ja selgituses märgitud ning muude müügitingimuste kohta. müügiobjekti nimetus ja/või ka- 21 Harju Saue vald Alliku küla Koba 72701:002:0312 3,41 (M) 25 570.- 2 550.- x kinnisasja looduses üle vaatama, tastritunnus ning pakkuja nimi (kui 22 Harju Saue vald Alliku küla Mäepõllu 72701:002:2159 2,37 (M) 11 850.- 1 180.- x tutvuma müüdava objekti kohta tasutakse teise isiku eest). 23 Harju Saue vald Alliku küla Tiiri põik 2 72701:002:2155 0,53 (M) 7 950.- 790.- Maa-ameti kodulehel avaldatud 3) isiku esindamise puhul esindaja infoga, sh kitsenduste kaardil volitusi tõendav dokument. 24 Harju Saue vald Alliku küla Õlepõllu 72701:002:2157 2 (M) 10 000.- 1 000.- kajastuva infoga ja kõigi lisatud 25 Harju Tallinna linn A. H. Tammsaare tee 96b 78405:503:0087 0,365 (E);(Ä) 547 500.- 54 750.- dokumentidega. Pakkumised tuleb esitada või saata 26 Harju Tallinna linn Astangu tn 27a 78406:604:0051 0,2949 (S) 147 450.- 14 740.- kullerpostiga Maa-ametisse 19 .03.2014 Kinnisasjaga tutvumiseks võib asjast hiljemalt kella 10:30-ks aadressil 27 Harju Tallinna linn Merivälja tee 1b 78402:202:0089 0,0725 (Ä) 58 000.- 5 800.- huvitatud isik selle looduses üle vaadata Akadeemia tn 4 Tartu 51003. Iga müügi- 28 Harju Tallinna linn Mooni tn 73 78407:701:0655 0,1345 (E) 80 700.- 8 070.- igal ajal, kui enampakkumisteates ei ole objekti kohta tuleb esitada pakkumine 29 Harju Tallinna linn Mooni tn 78b 78407:701:0656 0,0907 (E) 54 420.- 5 440.- eraldi määratud konkreetse kinnisasjaga eraldi suletud ümbrikus. Ümbrikule tutvumise aega ja tingimusi. Kinnistu ja märkida: pakkuja kontaktandmed; 30 Harju Tallinna linn Saarvahtra pst 13d 78404:410:0019 0,162 (E) 40 500.- 4 050.- seda puudutavate andmetega tutvuma- objekti nimetus ja katastritunnus, 31 Harju Tallinna linn Tööstuse tn 54b 78408:807:0081 0,079 (Ä) 90 850.- 9 080.- ta jätmise korral ei saa pakkuja hiljem mille kohta pakkumine esitatakse ning 32 Harju Tallinna linn Tähetorni tn 106 78406:605:0016 0,2602 (Ä) 41 630.- 4 160.- väita, et ta ei olnud teadlik kinnistu hoiatusmärge “Mitte avada enne seisukorrast. 1 9.03.2014 enampakkumist!” 33 Ida-Viru Kohtla-Järve linn Järveküla tee 28a 32216:003:0076 0,1562 (T) 9 370.- 930.- 34 Ida-Viru Mäetaguse vald Ereda küla Ööbiku 49801:001:0388 5,94 (M) 7 120.- 710.- Enampakkumisest võivad osa võtta kõik Saabunud pakkumised registreeritakse 35 Ida-Viru Narva linn Rakvere tn 24a 51101:004:0130 0,0505 (M) 2 520.- 250.- isikud, arvestades õigusaktides ettenäh- ja pakkumise esitaja soovil väljastatak- tud piiranguid. Teise isiku esindajana se tõend pakkumise esitamise kohta, 36 Järva Ambla vald Roosna küla Aida 13402:003:0309 1,05 (E) 3 150.- 310.- pakkumise esitamisel palume jälgida pakkumise saatmisel kullerpostiga on 37 Lääne-Viru Tamsalu vald Tamsalu linn Raudtee põik 7 78801:002:0052 0,1602 (E) 1 120.- 110.- esindusõigusele kohalduvat regulat- tõendiks postiettevõtte vastav kviitung. 38 Lääne-Viru Vinni vald Vinni alevik Tööstuspargi tn 12a 90002:002:0093 1,07 (T) 11 770.- 1 170.- siooni, sh juriidilise isiku esindamisel Kirjalike pakkumiste avamine toimub esindusõiguse kehtivust elektroonili- 19 .03.2014 kell 11:00 Tartus Akadeemia 39 Lääne-Viru Vinni vald Vinni alevik Tööstuspargi tn 14a 90002:002:0094 0,64 (T) 8 960.- 890.- se äriregistri andmetes. 4 I korruse saalis. Pakkumiste avamine 40 Põlva Veriora vald Pahtpää küla Hargisoo 87901:003:0175 5,15 (M) 8 240.- 820.- Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks on avalik. peab pakkuja: Pakkumist ei võeta arvesse ja pak- 41 Pärnu Audru vald Saulepa küla Sepaääre 15905:004:1029 3,46 (M) 4 840.- 480.- · tasuma tagatisraha enampakku- kujat ei loeta enampakkumisel osa- 42 Pärnu Audru vald Saulepa küla Mitipõllu 15905:004:1030 4,48 (M) 5 820.- 580.- mise teates märgitud summas ja lejaks, kui esineb mõni järgmistest 43 Pärnu Pärnu linn Rahu tn 2a 62502:014:0010 0,0693 (E) 10 390.- 1 030.- korras; puudustest: · esitama Maa-ametile pakkumise, x pakkumine esitatakse või selle toob 44 Pärnu Pärnu linn Rohu tn 127 62517:051:0005 1,5845 (E) 475 350.- 47 530.- mis vastab väljaandes Ametlikud kullerteenuse osutaja Maa-ametile 45 Pärnu Pärnu linn Vahe tn 26 62502:014:0009 0,0691 (E) 10 360.- 1 030.- Teadaanded ja Maa-ameti kodulehel pärast nõutud tähtaega; 46 Pärnu Pärnu linn Vahe tn 26a 62502:014:0008 0,0595 (E) 8 920.- 890.- avaldatud tingimustele. x esitatud ümbrikult ei ole võimalik tuvastada, kas see sisaldab pakkumist 47 Pärnu Pärnu linn Väike-Jõe tn 12 62511:137:0001 0,0797 (E) 31 880.- 3 180.- Tagatisraha tuleb tasuda iga müü- ja millisele objektile; 48 Pärnu Vändra vald Kaansoo küla Soldati 93004:003:0208 3,54 (M) 3 180.- 310.- giobjekti kohta eraldi maksena tagatisraha ei ole makstud avalduse x 49 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Kaupluse tn 7 26001:003:0009 0,1814 (E) 1 540.- 150.- avalduse esitamise tähtajaks esitamise tähtajaks; Rahandusministeeriumi arveldusar- x eksimus tagatisraha tasumisel ei või- 50 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Pargi tn 4 26001:002:0004 0,121 (E) 1 020.- 100.- vele osalejale sobivas pangas: malda tuvastada, kas see on tasutud 51 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Tedre tn 3 26001:002:0013 0,1258 (E) 1 060.- 100.- SEB 10220034796011 õigele kontole ja nõutud summas; 52 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Tedre tn 5 26001:002:0015 0,1253 (E) 1 060.- 100.- (IBAN - EE 89 1010 2200 3479 6011), x esitatud pakkumissumma on alla Swedbank 221023778606 alghinna; 53 Rapla Järvakandi vald Järvakandi alev Ööbiku tn 2 26001:002:0007 0,1271 (E) 1 080.- 100.- (IBAN - EE 93 2200 2210 2377 8606), x teise isiku esindamise korral puudub 54 Rapla Kehtna vald Kehtna alevik Kuuse tn 1 29202:001:0049 0,203 (E) 8 120.- 810.- Nordea Bank 17001577198 esindusõigus pakkumise esitamiseks; 55 Rapla Kehtna vald Kehtna alevik Kuuse tn 2 29202:001:0051 0,1722 (E) 6 880.- 680.- (IBAN - EE 70 1700 0170 0157 7198), x mõni nõutud dokumentidest jäetakse Danske Bank 333416110002 esitamata või esitatakse puudustega, 56 Rapla Kehtna vald Kehtna alevik Kuuse tn 3 29202:001:0048 0,2218 (E) 8 870.- 880.- (IBAN - EE40 3300 3334 1611 0002). mille tõttu ei ole võimalik tuvastada 57 Rapla Rapla vald Rapla linn Lepa tn 4a 67001:009:0064 0,1437 (E) 6 460.- 640.- enampakkumise tingimuste täitmist. 58 Rapla Vigala vald Kausi küla Robi 88401:004:0214 16,53 (M) 16 530.- 1 650.- Makse teostamisel tuleb märkida vii- tenumber 3100057031 ja selgituseks Enampakkumisel osalejad on oma 59 Saare Pöide vald Unguma küla Saueaugu 63401:003:0045 4,83 (M) 3 860.- 380.- müügiobjekti nimetus ja/või katast- pakkumisega seotud alates pakkumiste 60 Tartu Elva linn Kruusa tn 34 17005:007:0060 0,7859 (E) 19 640.- 1 960.- ritunnus. Tagatisraha tasumisel teise avamisest kuni enampakkumise tule- isiku eest, märkida selgitusse pakkuja muste kinnitamiseni. Isik või isikud, kelle 61 Tartu Luunja vald Rõõmu küla Padila 43201:001:1082 1,6 (E) 17 600.- 1 760.- nimi. Kui tagatisraha tasutakse sulara- kasuks enampakkumise tulemused kin- 62 Tartu Tartu linn Kraavi tn 8a 79509:003:0011 0,3426 (E) 68 520.- 6 850.- has panka või ülekandega välisriigi nitatakse, on oma pakkumisega seotud 63 Tartu Tartu linn Savi tn 43 79504:093:0003 0,18 (E) 54 000.- 5 400.- pangast, siis tuleb märkida IBAN kood, kuni lepingu sõlmimiseni. panga nimetus (tasumisel välisriigi 64 Valga Puka vald Kolli küla Uibuoru 60802:002:0029 2,52 (M) 3 780.- 370.- pangast), konto omanik ja kontonumber, Enampakkumisel ostuõiguse saanud isik 65 Valga Taheva vald Koikküla küla Lätte 77901:001:0016 9,02 (M) 10 820.- 1 080.- kuhu tagatisraha tagastada. kohustub müügiobjekti ostma sellises 66 Valga Taheva vald Koikküla küla Vaalu 77901:001:0017 1,59 (M) 3 180.- 310.- seisundis nagu see on müügilepingu Enampakkumisel ostuõiguse oman- sõlmimise hetkel. Müüja ei vastuta sel- 67 Valga Taheva vald Laanemetsa küla Paju 77901:003:0032 12,62 (M) 12 620.- 1 260.- danud isiku makstud tagatisraha ar- liste varjatud puuduste ilmnemise eest, 68 Võru Meremäe vald Vasla küla Ahomäe 46001:001:0383 0,93 (M) 2 320.- 230.- vestatakse ostusumma sisse, teistele millest müüja ei ole lepingu sõlmimise 69 Võru vald küla Valdi 87402:001:0148 3,69 (M) 8 850.- 880.- osavõtjatele tagatisraha tagastatakse. ajal teadlik. Ostja kohustub teatama ilm- Makstud tagatisraha ei tagastata isikule, nenud puudustest hiljemalt kolme kuu 70 Võru Võru vald Kolepi küla Ojaveere 91804:003:0455 0,84 (M) 1 680.- 160.- kes hoidub lepingu sõlmimisest kõrvale. jooksul müügilepingu sõlmimisest. 71 Võru Võru vald küla Põllu 91801:001:0960 5,33 (M) 7 460.- 740.-

Kirjalik pakkumine peab sisaldama Enampakkumisel ostuõiguse saanud isik * SO - sihtotstarve, (E) – elamumaa, (Ä) – ärimaa, (T) – tootmismaa, (L) – transpordimaa, (M) – maatulundusmaa, (S) – sihtotstarbeta maa 1) avaldus (avalduse vorm kättesaadav võib riigivara omandada, kui seadus ei Maa-ameti koduleheküljel), milles on sätesta vara omandamisel kitsendusi. märgitud: Põllumajandus- ja metsamaad sisaldava sisaldava kinnisasja omanikul. Kui sel kasutamiseks antud, on selle oman- õigustatud isik osaleb ise enampakku- lepingu täitmise tagatised. Notaritasu - pakkuja nimi, isiku- või registrikood, kinnisasja saab osta vastavalt kinnisasja mitu piirneva kinnisasja omanikku soo- damise eelisõigus isikul, kes kasutas misel, kuid ei osutu võitjaks, kuid soovib ja riigilõivu tasub ostja. Kui enampakku- elu- või asukoht ning kontakttelefon; omandamise kitsendamise seaduse vivad eelisõigust kasutada, eelistatakse võõrandatavast kinnisasjast enam kui kinnisasja siiski osta enampakkumisel mise võitnud äriühingul on tulenevalt - müügiobjekti nimetus ja katastritun- (KAOKS) §-s 4 sätestatud tingimustele. nendest kõrgema pakkumise teinud poolt maa ajutise kasutamise lepingu kujunenud hinnaga. Eelisõiguse kasu- äriseadustikust vaja tehingu tegemiseks nus; KAOKS § 4 lõikes 6 ja §-s 5 sätestatud kinnisasja omanikku. alusel selle maa riigi omandisse jätmi- tamiseks tuleb õigustatud isikutel enam- nõukogu nõusolekut, tuleb see esitada - numbrite ja sõnadega kirjutatud juhul peab ostja vastava maavanema seni. Taotlusele tuleb lisada maa ajutise pakkumise tulemuste teatavaks tege- notariaalsel müügilepingu sõlmimisel. pakkumissumma eurodes täisarvuna loa esitama notarile enne müügilepingu Riigivaraseaduse § 66 lõike 7 kohaselt kasutamise lepingu koopia ja olemasolu misest arvates viie tööpäeva jooksul (ilma sentideta). Pakkumine ei tohi sõlmimist. maatulundusmaa sihtotstarbega kinnis- korral kasutusala asendiplaan. kinnitada kirjalikult Maa-ametile, et ta Müüdavate kinnisasjade või enampak- olla alla alghinna. Juhul, kui numbrite asja müümisel, mis sisaldab haritava maa soovib kasutada seda õigust. kumisel osalemise kohta tekkivad küsi- ja sõnadega kirjutatud summad eri- Enampakkumise tulemusel ostuõiguse või loodusliku rohumaa kõlvikut, on ee- Kui riigi poolt müüdava maatulundus- mused tuleb esitada enne pakkumise nevad, loetakse kehtivaks sõnadega omandanud isik kinnitatakse keskkonna- lisõigus müüdavat kinnisasja õiguslikul maa sihtotstarbega kinnisasja suhtes Notariaalne müügileping ja asjaõi- tegemist Maa-ametile telefonidel 665 kirjutatud summa. Kui pakkumissum- ministri käskkirjaga, arvestades riigiva- alusel kasutaval isikul. Kui õigustatud soovivad oma eelisõigust samaaegselt gusleping tuleb sõlmida 6 nädala 0782, 665 0781, 675 0126, 665 0798, ma esitatakse sentidega, võetakse raseaduse § 66 lõigetes 6 ja 7 ning § 105 isikuid on mitu, eelistatakse isikut, kellele kasutada nii piirneva kinnisasja omanik jooksul alates tulemuste kinnitamisest. kirjalikult hiljemalt kaks tööpäeva enne pakkumissummana arvesse vaid lõikes 2 nimetatud isikute õigusi. kuuluv kasutusõigus hõlmab võõranda- kui õiguslikul alusel kasutaja (sh enam Müügilepingu projektiga tutvumiseks pakkumiste esitamise tähtaega e-posti täisarvuline summa; tavat kinnisasja suuremas ulatuses. kui poolt müüdavast maast ajutise tuleb enne müügilepingu sõlmimist aadressil [email protected] või - nõustumine enampakkumises osa- Riigivaraseaduse § 66 lõike 6 kohaselt kasutuse lepingu alusel kasutanud isik), esitada vastav soov müüjale või notarile. postiaadressil Akadeemia 4, 51003 Tartu. lemiseks ja müüdava vara ostmiseks maatulundusmaa sihtotstarbega kinni- Riigivaraseaduse § 105 lõike 2 järgi, kui siis eelistatakse maad õiguslikul alusel enampakkumise teates kehtestatud sasja müümisel, mis sisaldab metsamaa riik müüb haritava maa või loodusliku kasutavat isikut. Hiljemalt notariaalse asjaõiguslepingu Infot kinnisasjade ehitusõiguste ja pla- tingimustel; kõlvikut, on eelisõigus müüdava kin- rohumaa kõlvikut sisaldava maatulun- sõlmimise hetkeks peab olema kogu neerimisvõimaluste kohta soovitame - pakkumise tegemise kuupäev; nisasjaga piirneva maatulundusmaa dusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mis ei Kõiki eelnimetatud eelisõigusi on isi- ostusumma laekunud müüja poolt küsida enne pakkumise tegemist kohali- - pakkumise esitaja allkiri; sihtotstarbega metsamaa kõlvikut ole eelnevalt olnud riigivaraseaduse alu- kutel võimalik kasutada vaid juhul, kui näidatud arveldusarvele või esitatud kult omavalitsuselt. 4 KAANEL Andres Niineorg: Hollandlased teavad väga hästi, et meist on saanud neile konku- rendid Norra ja Rootsi turul.

ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 Eesti Traadi ostu-müügijuhi ja ühe omaniku sõnul samas valdkonnas tegutsev üks Euroopa suure- toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] maid tehaseid neile enam oma kasutatud masinaid ei müü.

VÄINU ROZENTAL GASELL [email protected] vad müüritise ja betooni armeerimise tooteid, na- EESTI Traadi gu armatuurvõrgud, vuugisarrused, müürivõr- tootmis- gud, distantskandurid, rangid. “Kõik meie tooted seadmed peavad vastama rangelt standarditele. Kui sa teed võivad küll omaloomingut, siis on midagi väga valesti,” rää- kulunud välja Tubli gib Maandi. “Ega meie tootmises midagi tehnoloo- näha, kuid giliselt päris uut ei ole. Osa tooteid on pärit ajast, tegelikult Mehed, kes kaheksa aastat tagasi panid esimes- kui maailmas betoneerima hakati, aga need too- juhib tootmist te tootmisseadmete soetamiseks oma kinnis- ted müüvad siiani hästi.” tänapäevane vara panti, on vallutanud armeerimismaterja- Oma firma loomise idee tekkis Raigo Maandil ja elektroonika. loomus lide turu Eestis ning nende ettevõttest on saa- Andres Niineorul 1990ndate lõpus, kui nad tööta- FOTO: MEELI nud gasellfirma. “Lubasime Valdole, et kui ta ma- sid koos ABC ehitusmaterjalide müügi ketis. “Aust- KÜTTIM ja haamri alla läheb, küll me siis ta koos perega en- riast imporditud bi-armatuuri ehk vuugisarruseid da juurde elama võtame,” meenutab OÜ Eesti Traat müüdi siin mitu korda kallimalt, kui see meie ar- arendusjuht ja üks omanikke Raigo Maandi, kui- vutuste kohaselt maksta võiks,” lausub Maandi. armatuur- das esimese bi-armatuuri masina ostmiseks pan- “Kui hakkasime otsima, kas keegi Eestis bi-arma- gast raha laenati ja seade kompanjon Valdo Kooli tuuri teeb, tuli meie imestuseks välja, et ei keegi.” garaažis püsti pandi. Õige pea koliti tootmine suuremale rendi- Eestis konkurente ei ole. Bi-armatuuri kasuta- pinnale ja tasapisi laiendati seadmeparki. “Ühe takse kergplokkide müüritises ja vajaminevad ko- võrgust. järgmistest vajalikest masinatest saime osta tä- gused on vägagi suured. Ka mitu teist toodet, näi- nu sellele, et olin maha müünud oma korteri,” li- teks mitmes mõõdus armatuurvõrk, müürivõrk sab Eesti Traadi ostu-müügijuht ja üks omanikke ja tri-armatuur, on tootmisse võetud just seetõt- Andres Niineorg. tu, et keegi teine Eestis ei suuda pakkuda täit vali- Maardu linnas asuv tootmishoone, kus Eesti kut. Koduturul pakub neile üksikute toodete pu- Äri sai alguse Traat rendib 2700 ruutmeetri suurust pinda, on vä- hul mõnevõrra konkurentsi vaid Elme Metall, mis liselt üsna kulunud – roostetavad uksed ja osa ak- samas on Eesti Traadile väga hea koostööpartner naruute vineeriga asendatud. Kulunud ja väsinud olnud. Küll aga pakub Eesti Traat ise juba konku- paistab ka enamik tsehhi tootmisseadmetest. Aga rentsi Skandinaavia turul. seda vaid väliselt. Vana rauda juhib tegelikult noor “Kui me aastaid tagasi ostsime kasutatud töö- garaažis aju ehk tänapäevane elektroonika. Vanarauale on korras armatuurvõrgu masina Hollandi ette- uue hingamise andnud ettevõtte oma töötajad ees- võttelt, mis on üks suuremaid tehaseid Euroo- otsas tootmisjuht Valdo Kooliga. pas, siis nüüd see tehas meile enam oma kasuta- Eesti Traadi täisautomaatsed seadmed tooda- tud tri -armatuuri masinat ei müünud,” toob Nii- KAANEL 5 kohal tänavuses Gaselli TOPis on OÜ Eesti Traat. Ettevõt- te käive kasvas kol- 408. me aastaga 2,5 ning kasum 3,5 korda. SINU MUUTUSTE AEG Kommentaar Mis on mis Head partnerit oleme hoidnud OÜ Eesti Traat TIMO RIITMURRU Manpoweri kliendiks on AS Toftan – 1995. aastal rajatud edukas saetööstusettevõte. ASUTATUD 30.11.2005 ASi ESPAK Viljandi juhataja valt lao pinda, et hoida ka suure- 125 professionaalse töötajaga toodavad nad ligi 200 000 m² saematerjali aastas. OMANIKUD: Raigo Maandi maid mõõte sees. Sellise traat- Toodangut turustatakse 27 riigis üle maailma. (arendusjuht), Andres Niine- See oli meile üllatus, kui Eesti võrgu ruutmeeter on odavam. org (ostu-müügijuht) ja Valdo Traadi juhid teatasid, et meie Kui ehitajal on vaja suur põran- Kool (müügijuht) kauplus on nende toodan- dapind betoneerida, saab ta se- TOODAB müüritise ja betooni gu üks suuremaid edasimüü- da suurema traadiga palju kii- armeerimistooteid. Peamine jaid. Meie klientide seas on suu- remini ja odavamalt teha. toore ostetakse Valgevenest. ri ehitusettevõtteid ja meie kan- Koostöö Eesti Traadiga on Mahuka tehnoloogiainvesteeringu elluviimiseks, mille tulemusena valmib 2015. aastal EKSPORDIB 30% toodangust, dis on viimastel aastatel ehi- meil aastaid sujunud. Oleme se- uus saeveski, saab tööd peamiselt Norrasse, Rootsi, tatud päris palju suuri põllu- da poliitikat hoidnud, et kui Lätti. Eestis müüb peamiselt majandusobjekte, kus tuli te- meil koostöö ja läbisaamine PROJEKTIJUHT, edasimüüjate kaudu. ha palju betoonitöid. Kui ena- on hea, siis ei ole põhjust part- kes vastutab tehase valmimise eest, alustades hangetest, kuni töö käivitamiseni. TÖÖTAJAID 16 mik ehitusmaterjalide müüja- nereid vahetada ja iga väikese KRONOLOOGIA: test hoiab sees väiksemat mõõ- hinnatõusu pärast teiste juur- Sul on inseneriharidus (soovitavalt ehitus- või metallitöötlemisvaldkonnas), oled aktiivne ja 2006 veebruaris osteti tu traatvõrku, siis meil on piisa- de joosta. algatusvõimeline, sind iseloomustab planeerimisoskus ning head organisatoorsed võimed. Austriast kasutatud bi-arma- Oled juhtinud mastaapseid projekte, muu hulgas osalenud tööstusettevõtte ülesehitamises. tuurimasin ning hakati toot- Hindad meeskonnatööd, oled kontaktilooja ning sinu suhtlemisoskus võimaldab enesekindlal ma vuugisarrust. Üks küsimus ja pingevabal viisil leida ühise keele erinevate osapooltega, rakendades kaasavat ja 2007 registreeriti kasulik mu- Milline vanasõna iseloomustab kõige paremini paindlikku juhtimisstiili. Oled pühendunud ning tulemustele orienteeritud, samas avatud del vuugisarruste pakenda- teie tegevust? ja sõbraliku suhtlemismaneeriga. Sind tuntakse kui hea analüüsivõimega täpset, korrektset ja miseks. kohusetundlikku inimest. Valdad eesti ja inglise keelt nii kõnes kui kirjas. 2008 veebruaris käivitati ar- RAIGO MAANDI lesid nad, et toogu me neile OÜ Eesti Traat arendusjuht ja üks omanik Kui soovid väljakutset aidata tõusta järgmisele tasandile ettevõttel, mis on pideva kasvu matuurvõrgu tootmisliin, ap- armatuur võrku korraga 4000 ja arenguga tänapäevase tehnoloogia suunal oma valdkonnas Baltikumi lipulaevaks ning rillis soetati tri-armatuuri liin. Mida kõrgemale sa ronid, se- tonni ehk ühe laeva täis. Siis tunned huvi perspektiivi vastu jääda pärast tehase valmimist seda juhtima, siis ootab sind 2009 mais valmis enda ehita- da kaugemale sa näed. Kui saime alles aru, kui väikesed palju põnevat tööd ning professionaalne toetav meeskond. tud müürivõrgu masin. oled kõrgemale tõusnud, siis me tegelikult oleme. Ütlesime, 2011 jaanuaris hakati tootma näed, kui palju tegelikult maa- et vabandust, sellist kogust me Esita oma kandideerimisavaldus tööotsinguportaalis või saada oma CV aadressile painutatud armatuuri. ilm suurem on. Kui me esi- praeguse tootmisvõimsuse juu- [email protected] hiljemalt 1. märtsil 2014. Hästi kirjutatud motivatsioonikiri 2012 osteti Jõelähtme vallas mest korda ühe oma suure res ei suuda teha. Norrakad on suurendab märkimisväärselt sinu võimalusi konkurssi edukalt läbida. 5,2 ha maad, kuhu plaanitak- Norra kliendiga kohtusime, üt- siiski jätkuvalt meie kliendid.

se ehitada tootmishoone. Manpower on üks tunnustatumaid personaliettevõtteid, meie kaudu leiab endale töö igal aastal üle 3 miljoni inimese maailmas. Omame üle 60 aasta rahvusvahelist kogemust töötajate värbamise ja renditeenuste alal ning oleme Eestis alates 2004. aastast aidanud rohkem kui 1500 inimesel leida nende elu- ja tööstiiliga sobiva ametikoha. Sa alles sisened tööturule, otsid uusi Tulemused Tasub teada väljakutseid või planeerid karjäärimuutust - meie Manpoweris oskame Sind aidata. Unistuste töö leidmine on SINU võimuses. Traat läheb järjest Mis on kiire kasvu põhjused? www.manpower.ee paremini kaubaks UUED EKSPORDIKLIEN- peab hästi läbi saama. Kui sul mln eurodes käive DID. Norras, Rootsis, mingit materjali napib, ostad Taanis ja Lätis on part- selle konkurendi käest, ja vas- 6,01 0,60,6 1. 6 neriteks edasimüüjad. Soomes tupidi. Toorme tellimine käib ta- kasum 0,36 edasimüüjaid pole, seal läheb valiselt kaks kuud ette ning ku- 4 0,40,4 toodang põhiliselt eestimaalas- nagi ei tea, millal võib suur telli- test ehitajate kaudu. Ettevõtte mus tulla. tootmismaht on igal aastal kas- PRIA TOETUS PÕLLU- 2 0,20 vanud. Suvel on tellimusi nii pal- MEESTELE. Kõik lau- ju, et töö käib kahes vahetuses. 3. dad, siloaugud ja küü- 0 0,00,0 HEA LÄBISAAMINE nid on armatuuritootjatele väga 2009 2010 2011 2012 KONKURENTIDEGA. head objektid. Viimastel aastatel Eesti turg on niivõrd pole PRIA loomakasvatusehitise ALLIKAS: OÜ EESTI TRAAT 2. väike, et teiste metalli müüjatega investeeringutoetust jaganud. neorg võrdluse. “Hollandlased teavad väga häs- Pane tähele ti, et meist on saanud neile konkurendid Norra ja Rootsi turul.” ÄRIPÄEVA gaselli rubriik, kus kir- jutame kiiresti arenevatest väi- Lubadustest tuleb kinni pidada. Niineoru kin- kefirmadest ja nende omani- nitusel on ettevõtte üks olulisemaid edu tegureid kest, ilmub kaks korda kuus. tarnekindlus. “Kui me oleme kliendile lubanud, ÄRIPÄEVA GASELLI TOP ilmub 20. et nad saavad kauba kokkulepitud ajaks, siis nii veebruaril. Lähteandmeteks on ka on,” rõhutab ta. Eesti piires veetakse kaup laiali ettevõtte müügitulu ja kasum oma autoga, eksportkauba veoks ostetakse trans- enne makse aastatel 2010–2012. porditeenus sisse. 2010. aasta müügitulu peab ole- Et nii tootmistehases kui ka klientidel oleks üht ma üle 100 € ja 2012. aasta oma põhitoodet, vuugisarruseid, hõlpsam transporti- alla 13 mln €. da ja ladustada, on Eesti Traat välja töötanud uud- se pakendi, mis koosneb metall-lintidest ja neljast puuklotsist. “Kaitsesime pakendi kasuliku mude- lina ära, et konkurendid seda tasuta üle võtta ei saaks,” seletab Maandi. “Meie rootslastest konku- rentidel kulub 5000 armatuursõrestiku pakkimi- seks üks tihu puitu, meie kulutame sama koguse pakendamiseks ainult neli lauda.” Eesti Traadi toodangust kaks kolmandikku Gaselliliikumist toetab LHV müüakse koduturul ja peamiselt edasimüüjate kaudu. See on ettevõtte teadlik taktika. “Maanda- Loe veebist me riski, et meile ei jääks mingi suvaline ehitusfir- ÄRIPÄEV.EE ma võlgu,” selgitab Maandi. “Kui suured rahvusva- Mida räägitakse täna toimuval helised poeketid meile võlgu jäävad, siis see on hea Äripäeva Gaselli Kongressil. võlg, sest nemad maksavad oma võla kindlasti ära. Parem anname enda kasumist natuke rohkem ära ja müüme edasimüüjate kaudu.” Ja nii nagu mitu korda kogu vestluse ajal, täien- dab ka siinjuures üks kompanjon teise mõtet len- ÄRIPÄEVA TELLIJA nult. “Parem on jätta müümata, kui müüa ja pärast sai seda lugu veebis lugeda juba seda raha mööda ilma taga ajada,” lisab Niineorg. EILE KELL 14.25 19. veebruar 2014 ÄRIPÄEV 6 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

TOETUSED EASi juhid andsid komisjonile aru. Küsimusi küllaga, osa jäigi vastuseta

KOIT BRINKMANN [email protected] TALLINNA TEH- Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kaja EASi juhatuse otsust toetada 200 000 euroga Saa- NIKAÜLIKOOLI Kallase sõnul tõstatus komisjonis Varraku küsi- remaa ärimehe Vjatšeslav Leedo firmat OÜ Tuulaja. Kui juriidi- innovatsioo- mus. EASi nõukogu esimehe selgitusel nõukogu Õigusabiteenuse pakkumisega tegelev OÜ Tuu- lises plaanis ni- ja ettevõt- liikmed toetuste jagamise protsessis ei osale ja ka laja kasutab toetusraha väliseksperdi kaasami- luskeskust ei otsusta midagi. seks ja turundustegevuseks projektis, mille käi- probleemi ei Mektory juhib gus ehitatakse varem Rohuküla–Heltermaa liinil 2011. aasta Eesti väiksuski “süüdi”. “Kui juriidilises plaa- sõitnud reisiparvlaev St. Ola ümber piraadikütti- ole, siis kü- Riigikogu majanduskomisjoni ees käinud EASi märtsist nis probleemi ei ole, siis küsimusi see ikkagi te- de ujuvbaasiks. juhid pidid vastama küsimustele sihtasutuse Tea Varrak. kitab,” märkis Kallas. Tema sõnul on sellel teemal Kallas märkis, et komisjoni küsimus oli, kas simusi see nõukogu liikme Tea Varraku võimalike huvide Keskus aitab mitu tahku. Ühest küljest on Eesti nii väike riik, et rahaeraldamise otsus oli tehtud reegleid järgides konflikti ning ärimees Vjatšeslav Leedo firma- koostada ja kõik on varem kusagil töötanud ja kas seda saab- või mitte. Oli info, et Taavi Laur on selle otsuse all- ikkagi teki- le antud 200 000 euro suuruse toetuse kohta. administree- ki lõpuni piirata või reguleerida. Samuti ei ole kirjastanud ainuisikuliselt. Vastustest selgus, et ka Eelmise nädala esmaspäeval olid EASi juhid rida ka EASi TTÜ Tea Varraku erafirma, ta seisab oma organi- siin oli juriidiliselt kõik korrektne. Mõlemad juha- tab. kutsutud riigikogu majanduskomisjoni. Juhatu- toetusi. FOTOD: satsiooni eest. tuse liikmed on otsusele alla kirjutanud, samas riigikogu majanduskomisjoni se liikmetelt Taavi Laurilt ja Martin Hirvojalt ning RAUL MEE “Teisest küljest on see eetika küsimus ka. EASis oleks Lauril olnud õigus ka üksinda allkiri anda. esimehe Kaja Kallase sõnul ei nõukogu esimehelt Cinzia Siigilt päriti võimalike otsuseid ette valmistavad inimesed on kunagi te- Kas sisuliselt makstakse toetusrahaga laeva- saanud komisjon tegelikult huvide konflikti kohta seoses endise EASi juhatu- ma tööle võetud ja see võib neid alateadlikult mõ- agenditasu? “Toetuse sisu on kummaline, et mil- vastuseid küsimustele, mis se esimehe ning praegu nõukogus istuva Tea Var- jutada,” sõnas Kallas. leks see ikkagi on, kuid me ei läinud komisjonis nii puudutasid segadusi EASi rakuga. Nimelt juhib Varrak 2011. aasta märtsist Varraku kinnitusel on EASi protsessidele toe- detailseks. Meie mingit uurimist ei saa teha ega saa juhtimises Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) innovatsiooni- ja tudes huvide konflikti tekkimine välistatud ning seada kahtluse alla ka neid väiteid, mida meile esi- ettevõtluskeskust Mektory, mis aitab koostada ja EASi nõukogu ei tegele ega ole kunagi tegelenud tatakse,” selgitas Kallas. administreerida ka EASi toetusi. projektide taotlustega ja rahastamisotsustega. Kallas lisas, et kohtumisest EASi juhtidega ei EASi andmetel sai TTÜ 2012. aastal kokku ligi jäänud paraku väga head muljet ning komisjon ei neli miljonit eurot toetust, millest Mektory toetus Leedo toetus. Lisaks Varraku küsimusele pidid saanud tegelikult vastuseid küsimustele, mis puu- moodustas 349 998 eurot. EASi juhid põhjendama majanduskomisjonis ka dutasid segadusi EASi juhtimises.

OSTA VASTUPIDAV OÜ Neopol Invest otsib uusi kontakte LAUD TÖÖLE VÕI KOJU äritegevuse laiendamiseks. Seli: ma ei näe Kasutatud profimööbel Samuti võtame tööle arendusdirektori. endal süüd www.elektrimootorid.com Ootame pakkumist ja CV-d emaili teel: [email protected]

Tallinna Sadama nõukogu liik- olekul sponsorlust puudutava Hoolitseme Teie ettevõtte mena Eesti Olümpiakomitee päevakorrapunkti hääletusel ei raamatupidamise (EOK) rahalise toetamise poolt osalenud,” kinnitas ta. korrektse toimimise eest! olnud ja sellega kuriteokaht- “Ma ei ole ka varasemalt, EOK luse saanud EOK president asepresidendina (aastatel 2008– Neinar Seli ütles, et ei näe en- 2012) osalenud EOKd puuduta- Pakume kvaliteetset ja tõhusat E-N 10 - 17 R 10-18 dal süüd. vate eraldiste otsustamisel,” üt- Tähetorni 21j, Tallinn RAAMATUPIDAMIS Selile esitati kahtlustus toi- les Seli pressiteates. Tel 552 6608 TEENUST mingupiirangu rikkumises. Seli, kes juhib korraga nii Tal- Allahindlus ! linna Sadama nõukogu kui ka ning raamatupidamisalast Eitab vastuolusid. “Mingit vas- olümpiakomiteed, hääletas väi- Ainult piiratud ajal nõustamist ettevõtetele. ja piiratud koguses ! tuolu seadusega ma ei näe. Taan- detavalt mullu sügisel Tallin- Teie rahulolu on meile tähtis! dasin ennast EOK presidendiks na Sadama nõukogu koosole- Lähemalt kodulehel. saades sponsorluskomisjonist ja kul olümpiakomitee toetami- nüüd ministeeriumile problee- se poolt. www. .ee Täpsem info: www.sfsrv.com me valmistaval nõukogu koos- ÄRIPÄEV.EE ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 7

TURISM Delfi Amet pani Viru Reisid musta nimekirja Viimastel kuudel on tarbijakaitseametisse laekunud mitme tarbi- ja kaebused OÜst Viru Reisid ostetud pakettreiside kohta. Amet li- 349 998 kaebus sas ettevõtte veebruaris tarbijakaebuste komisjoni otsuse täitma- eurot andis EAS 2012. aastal oma endise juhi ta jätmise tõttu musta nimekirja. ning praegu nõukogus istuva Tea Varraku ju- Reisifirma sattus musta nimekirja juhtumi tõttu, kus kaks tarbijat hitavale innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusele uuel ringil ostsid reisikorraldajalt Ida-Euroopa ringreisi. Paraku ei lastud neid Ukraina piirilt edasi, kuna neil puudus viisa, reisikorraldaja aga oli Mektory. Euroopa Inimõiguste Kohtu jätnud reisijad viisanõuetest teavitamata. Tarbijad kulutasid pa- suurkoda võttis üleeile me- kettreisile ja Ukraina piirilt tagasi sõitmisele kokku ligi 900 eurot. netlusse ASi Delfi kaebuse, et Ka pole tarbijad rahul ettevõtte bussireiside kvaliteediga. portaalipidajad pole kohus- tatud kasutajate loodud sisu eelmodereerima. 200 000 Delfi ja Eesti Päevalehe pea- euroga toetas EAS juhatuse liikme Taavi Lauri toimetaja Urmo Soonvaldi sõ- otsusega Saaremaa ärimehe Vjatšeslav Leedo nul on see tähtis mitte ainult Delfile, vaid kogu maailma aja- firmat OÜ Tuulaja. kirjandusele. “Usume ja loo- dame, et Euroopa Inimõigus- te Kohtu suurkoda mõistab nii meie kui ka rahvusvahelis- Laur: toetus määrati te meediahiidude seisukohta, et toimetused vastutavad küll enda loodud sisu eest, aga mit- kõiki reegleid järgides te kommentaaride eest,” mär- kis ta. EASi juhatuse liige Taavi Laur kaasamise kaudu. Eesti ettevõte- “Selleks on toimetused töö- kinnitas, et Vjatšeslav Leedo te takistus on võimekus palgata tanud välja meetmed, kuidas ettevõttele OÜ Tuulaja määra- ettevõttesse professionaale ja sel- kiiresti ja valutult tagada kor- tud 200 000 euro suurune toe- leks ongi toetus mõeldud. Tuula- rektsus ka kommentaariumis tus läheb rahvusvahelise töö- ja projekt on tavapärasest erilise- või mujal, kuhu kasutajad ise kogemusega arendustöötaja ma tegevusalaga ja vajab seetõt- sisu loovad. Kommentaari sisu palkamiseks. Laur ütles interv- tu spetsiifilisemat kompetentsi. eest vastutagu ikka selle autor,” juus, et toetuse määramisel jär- Projekti eesmärk on St. Ola lisas Soonvald pressiteates. giti kõiki reegleid. kohandamine mobiilseks me- returvalisuse tugiteenuse-, koo- Kaebas eelmise otsuse eda- Kas OÜ-le Tuulaja määrati toe- lituse- ja logistikakeskuseks, mis si. Delfi nimel esitas kaebuse tus kõiki reegleid järgides? Toe- pakub kõrgendatud piraatlu- advokaadibüroo TORV pärast tuse määramisel on EASi järgi- se ohuga piirkondades laevade mullu 10. oktoobril Euroopa nud kõiki reegleid. Projekt käis turvameeskondadele koolituse, Inimõiguste Kohtus tehtud ot- läbi hindamiskomisjonist ja sel- täiendava väljaõppe ja treenin- sust, mille järgi uudisportaal le allkirjastas juhatus. gu teenust. vastutab kasutajate postitus- Enne laeva sihtkohta toimeta- te sisu eest olenemata, kas por- EAS-I juhatuse Millised reeglid on 200 000 mist on vaja luua täiendavalt si- taal on rakendanud filtreeri- liikme Taavi eurost suurema toetuse and- demeid erinevate riikide mere- missüsteemi; võtnud kasutuse- Lauri kinnitu- misel? 200 000 eurost suurema- turvalisuse ettevõtetega ja siht- le teata-ja-võetakse maha-süs- sel läbis Vjat- te summade puhul eraldiseis- koha riikide valitsustega, et ga- teemi ning kas eemaldab “hal- šeslav Leedo vaid reegleid ei ole ning toetuse ranteerida projekti käivitumi- vad” kommentaarid kohe nen- firma toetuse andmisel lähtutakse konkreet- sel kindel alus. Selleks on vaja de kohta teabe saamisel. taotlus hinda- sele meetmele sätestatud nõue- praegusest rohkem kontakte ja Inimõiguste Kohtu suur- miskomisjoni test ja rakendustegevust regulee- kindlaid eelkokkuleppeid mere- kotta esitatakse aastas ca 150 ja sel on juha- rivatest õigusaktidest. EASi sise- turvalisuse valdkonnas tegutse- taotlust, millest menetlusluba tuse allkirjad, mise töökorraldusega on sätes- vate ettevõtetega. Selleks tuleb- antakse seitsmele-kaheksale. nii nagu peab. tatud, et üle 100 000eurose toe- ki kaasata arendustöötaja, kellel Suurkoja menetluseks tuleb es- tuse korral on otsuse allkirjasta- on valdkonnas laialdased koge- malt saada menetlusluba, sar- jaks vähemalt üks juhatuse liige mused ja kontaktid. naselt Eesti riigikohtuga. ja üle 250 000eurose toetuse kor- Taotleja esitatud arendus- Inimõiguste Kohus otsustas ral kõik juhatuse liikmed. töötaja vastas kõikidele meet- mullu oktoobris, et Delfi on ko- me määruses seatud tingimus- hustatud postituste kaudu teki- Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Kas selle toetuse sisu on laeva- tele. EAS on veendunud, et toe- tatava kahju ära hoidma. Kah- võtab tööle agenditasu maksmine? Toetuse tus aitab ettevõtjal laevast välja ju ärahoidmine saab toimu- sisu pole laevaagenditasu maks- arendada logistikakeskuse, mis da muuhulgas eelmodereeri- mine. Tegemist oli arendustööta- hakkab seilama kõrgendatud mise või kasutajate registree- EKSPORDIKONSULTANDI ja kaasamise toetusega. Toetuse ohupiirkondadega maailma eri rimise kaudu. Kokkuvõtlikult eesmärk on ettevõtjate rahvus- paigus. Tuulaja hakkab pakku- on kohus seisukohal, et kom- Võimalus anda panus Pärnumaa vahelise konkurentsivõime suu- ma ka mereliikluse turvamees- mentaarid on osa uudisportaa- ekspordi suurendamiseks! rendamine rahvusvahelise töö- kondadele majutus-, veo- ja va- li avaldatust. kogemusega arendustöötajate rustuse hoiuteenust. ÄRIPÄEV.EE Oled sobiv kandidaat, kui: • sul on ambitsiooni arendada ettevõtete eks pordivõimekust • oled algatusvõimeline ja hea suhtleja Rubla kukkus raskelt • sul on kõrgharidus ja projektijuhtimise oskused • sul on ekspordiga seotud ärikogemus Vene rubla kurss kukkus re- • valdad võõrkeeli kordmadalale, kuna Vene- Hind maa tööstustoodangu maht Ühe euro eest saab Koopiamasinate rent, ootamatult kahanes. ƒ Pakume: üha rohkem rublasid Vene tööstustoodangu maht müük ja hooldus • tulemustele orienteeritud huvitavat tööd vähenes jaanuaris võrreldes euro kurss rubla suhtes • ettevõtete rahvusvahelistumise projektide möödunud aastaga 0,2 protsen- 43,92 45 Printerite remont ja ellu viimist ti. Bloombergi küsitletud 19 ana- 18.02.2014 ƒ • koolitus- ja arenguvõimalusi lüütiku keskmine prognoos oli tahmakassettide täitmine • sõbralikku ja koostöövalmis meeskonda üheprotsendiline kasv. 43 “Tööstustoodangu mahu ül- 12.03.2013 • Pärnumaal konkurentsivõimelist palka latuslik vähenemine segab kesk- 40,18 panga võimet kaitsta rubla,” üt- 41 Tööleasumine: märtsis 2014 les Bank of America Venemaa peaökonomist Vladimir Osa- 39 Tähtajalise töölepingu kehtivus kuni 31.12.2017. kovski Bloombergile. “Halvad uudised rublale,” lisas ta. CV ja motivatsioonikiri saata hiljemalt Euro tugevnes 48,4439 rub- 37 2014 Tallinnas tel 6217135 • Tartus tel 739 0635 24. veebruariks aadressile: [email protected] lani, mis on rublale rekord- ALLIKAS: BLOOMBERG madal tase. www.printerikeskus.ee ÄRIPÄEV.EE 19. veebruar 2014 ÄRIPÄEV 8 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

KONKURENTS Suurtarbijad hülgasid Eesti Energia. Elektrum võitis osa

KAISA GABRAL [email protected] Võrdlus Eesti Energia andis turuosa ära Eesti Energia osa Eesti elektri- süsteemi tarbimises, % Mõne suure elektritarbija lahkumine aasta- 100 vahetusel Eesti Energia klientide seast kahan- 80 das Eesti suurima energiafirma turuosa siinses elektrimüügis rohkem kui 10 protsendi võrra. 60 60 Mahtu haaras Elektrum. “Jaanuari suure muutuse taga on eelkõige ük- 40 sikud väga suure elektritarbimisega ärikliendid ja 20 ettevõtted, kes on aasta alguses elektrimüüjat va- 0 hetanud,” ütles Eesti Energia pressiesindaja Eliis 09. 10. 11. 12. 01. Vennik turuosa kaotuse kohta. “Suurkliendid on 2013 2014 elektriturul väga aktiivsed. Nii on Eestis näiteks ALLIKAS: ELERING päris palju ettevõtteid, kes vahetavad elektrimüü- jat isegi mitu korda aastas.” Tema hinnangul võib turuosa kord kasvada, siis aga kahaneda ja mõne üksiku väga suure tarbimi- Töösse läinud EstLink 2 peaks Eleringi teatel see, et niisugust kasvu ei saa teha poole aastaga,” ELEKTRUMI sega kliendi liikumine võib ka ettevõtete turuosa veelgi suurendama eeldusi konkurentsiks, andes ütles Videvik. juht Raivo märkimisväärselt mõjutada. Põhjamaade elektrimüüjatele paremad võimalu- Ta selgitas, et Eestis ei vaheta elektrimüüjat Videvik ütles, sed siseneda Eesti turule. kaugeltki mitte 100 000 inimest kuus. “Kui tempo et teised Sündimas on korralik konkurentsiturg. Kui suu- 5% oleks selline, oleks ka meie kasv kiirem. Riik saaks elektrimüü- rima elektrimüüja Eesti Energia bilansiportfel- võitis Eesti Ener- Aus konkurents riigi teha. Elektrumi juht Raivo turu avanemisele aidata sada korda rohkem kaasa jad võidaksid li osa turu kogu mahu suhtes vähenes, siis mitme gia turukaotusest Videvik märkis, et kui riik kehtestaks kõigile elekt- sellega, et kehtestaks ühtsed ja võrdsed tingimused endale palju temale järgneva turuosalise osakaal võrreldes eel- rimüüjatele võrdsed tingimused, kasvaks teiste kõikidele elektrimüüjatele, näiteks ühise elektri- Eesti Energia mise aastaga kasvas. Nii oli suuruselt teise elektri- omale elektrimüüja väiksemate elektrimüüjate turuosa veelgi. arve. Üks konkurent nimega Eesti Energia saab kliente, kui müüja Elektrumi turuosa detsembris 9,6 protsenti Elektrum. “Mina hindan seda nii, et oleme kõvasti tööd seda oma klientidele pakkuda, aga teised mitte,” riik kehtes- ja jaanuaris 14,6 protsenti. Kolmandat kohta hoid- teinud ja Eesti elektritarbijate usaldust võitnud. rääkis ta. “Sellisel konkurentsitihedal turul, kus taks kõigile va Baltic Energy Servicesi osakaal kasvas 9,3 prot- Ainult nii suudamegi oma turuosa kasvatada. Me hinnad on väga lähestikku ja loeb iga klient, vaa- müüjatele sendilt 10,2 protsendile. kasvatame seda veelgi,” selgitas Videvik oma ette- tab tarbija kindlasti ka seda, kui mugav on koos- võrdsed tin- Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõ- võtte edu põhjuseid. töö,” lausus Videvik. gimused. FOTO: nul võtab Eesti elektriturg üha rohkem paljude Ta lisas, et kui ettevõte 2013. aasta alguses tu- Samas nentis ta, et õnneks on nende ettevõt- EIKO KINK müüjatega konkurentsituru nägu. “Suurima müü- rule astus, oli eesmärk saavutada 20protsendine te kliendid tolerantsed ja saavad otsekorralduste- ja osakaalu märgatav vähenemine peaks vaigista- turuosa. “See turuosa kõigub meil igal kuul, prae- ga hakkama. “Kuid iseenesest peaksid kõigil ole- ma nende hääli, kelle hinnangul pole Eesti elekt- gu on meie turuosa 14,6 protsenti. Loodame se- ma võrdsed võimalused, eriti kui üks müüja ka- riturul tarbijal valikuvõimalust,” märkis ta pres- da tempot hoida ja kasvatada, et järgnevate aas- sutab seda konkurentsieelisena. Ma arvan, et kui siteates. tate jooksul kasvaks see 20 protsendini. Selge on oleks ühtne arve kõikidele elektritarbijatele Ees-

Valmisfirmade müük, äri- ja Technopolis Ülemistel mittetulundusühingute asutamine

Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik wasp project head müügitulemused www.wasp.ee [email protected] tel 677 0155 mob 51 12 061

Ülemiste City linnakut arenda- tuurikavandi järgi kerkivad lin- va Technopolis Ülemiste müü- nakusse järgmise 10–15 aasta- gikäive kasvas mullu võrrel- ga ka korter majad, söögikohad, Ka Gasellid vajavad kaitset: des eelmise aastaga pea 15%. meelelahutusasutused ja pargid. Aasta oli nii edukas, et ettevõtte 97,7 arendatud äripindade täitu,us Siht luua rohkem kui tööstus- küündis 97,7 protsendini, tea- PROTSENDIL Technopolis Üle- linnak. Jostov ütles, et Tecno- Eiche & Partnerid AB on tas Technopolis Ülemiste juht miste arendatud äripindadest polis Ülemiste uus eesmärk on Gert Jostov. Ülemiste City linnakus oli aasta arendada Ülemiste Cityst täis- Technopolis Ülemiste müügi- alguses üürnik olemas. väärtuslik linnaosa. “Tahame käive ulatus 5,6 miljoni euroni. tuua siia elu 24/7 ja luua kesk- valmis oma kogemused konna, mis mõjuks linnakus te- Valmis sai ajaloo mahukaim rikuus avati linnakus seitse uut gutsevatele ettevõtetele ja töö- projekt. Jostov lausus, et möö- bussipeatust ja Tallinna teiste tajatele innustavalt. Seda plaani teie heaks tööle panema dunud aasta tähtsündmus oli linnaosadega ühendavad meid hakkame ellu viima koos Mainor 24 000 m² suuruse kolmiktor- neli bussiliini ja rongid. “See an- Ülemiste ASiga,” lausus Jostov. ni valmimine Lõõtsa tänaval – nab linnaku ligi 6000 töötajale Järgmine suur projekt on see oli linnaku senise ajaloo ma- varasemast suuremad liikumis- 13korruselise büroohoone ehi- hukaim arendusprojekt. Praegu võimalused,” märkis ta. tamine Lõõtsa tänavale. asub selles hoones näiteks mak- Kui seni on ettevõtte eesmärk Technopolis Ülemiste kuu- Loe artiklit Gaselli Topis 20.02. suameti peakontor. olnud arendada uusi büroo- ja lub 49%-lise osalusega ASile Mai- Jostovi sõnul sai mullu olulise ärihooneid ning pakkuda nen- nor Ülemiste ja 51%-lise osaluse- täienduse ka Ülemiste City ühis- dega kaasnevaid teenuseid, siis ga Soome firmale Technopolis. transpordiühendus. “Novemb- värskelt avalikustatud arhitek- ÄRIPÄEV.EE ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 9

Tasub teada Müüjat vahetas Eesti ühe 10. ladustamise ja laotehnoloogiate rohkem tarbijaid juubelikonverents ELEKTRILEPING oli jaanuari lõ- suurema pus ligi 554 000 mõõtepunktil. ÜLDTEENUST kasutas ehk elektri- lepinguta mõõtepunkte oli ligi tööandja 26. veebruaril 160 000. ÜLDTEENUSE OSAKAAL tarbimi- ABB AS, Aruküla tee 59, Jüri, Rae vald sest on umbes 8%. emafirma ELEKTRIMÜÜJAT VAHETAS 3600 klienti. Neil kehtib veebruarist teel börsile uus leping uue müüjaga. Müü- LAOSEIS 2014 ja vahetajate hulk oli mitu kor- da suurem kui mullu esimestel Taani kinnisvarakorrashoiu- TÄITSA PILVES! kuudel. teenuste pakkuja ISS teatas ka-

ALLIKAS: ELERING vatsusest müüa investoreile rohkem kui miljardi euro eest aktsiaid ja noteerida väärtpa- berid Kopenhaageni börsil. Tu- luga plaanib firma laenud taga- See peaks si maksta. vaigistama ISSi juht Jeff Gravenhorst tea- tas, et avalik esmapakkumine Konverents LAOSEIS 2014: Täitsa pilves! keskendub nende hääli, peaks toetama firma tegevus- strateegiat ja arendama avalik- tänavu järgneva kümnendi jooksul ilmselt Eesti kelle hinnan- ku- ja äriprofiili, parandama juurdepääsu kapitaliturgude- tootmist, kaubandust ja logistikat enim muutvale gul pole Eesti le ja mitmekesistama investori- pilvetehnoloogiale. Märgi ennast osalejaks juba täna te hulka. elektriturul Aktsiaid müüvad EQT Part- ning kasuta võimalust soodsaimaks registreerumiseks! ners ja Goldman Sachs Groupi tarbijal vali- nõustatud fondid, investoritena jätkavad pensionifond OTPP ja 09.00 Registreerumine ja hommikukohv kuvõimalust. LEGO asutaja Kirk Kristianseni pere valdusfirma KIRKBI Invest. Eleringi juhatuse esimees 09.30 Miks edukad tootmis- ja kaubandusettevõtted oma Taavi Veskimägi Eesti Energia Väikeses kasumis. ISS teenis äri- ja logistika juhtimise pilve kolivad? turuosa vähenemisest mullu 78,5 miljardit Taani kroo- HANNO HAAMER, juhatuse esimees, ETS NORD ni käivet ehk 4,3 protsenti roh- kem kui aasta eest. Tegevuskasu- 10.15 Pilvepõhise majandustarkvara koostöö võimeka tis, suureneks teiste müüjate turuosa veel rohkem,” mit oli firmal 4,3 miljardit kroo- laojuhtimise süsteemiga (WMS) lisas Videvik. ni ehk 2,2 protsenti vähem kui TARMO SAREMAT, 2012. aastal. laojuhataja, R-kiosk Asjatundlik nõu viib pakkuja vahetamiseni. Bal- Alates 2005. aastast on ISS tic Energy Services OÜ juht Kaido Veldemann üt- suutnud käibe kiire laienemise 11.00 Kohvipaus les, et nende turuosa kasvu taga on üha laienev aru- abil kahekordistada. Praegu loo- 11.30 Pihuarvutil (PDA) põhinev laoaplikatsioon saam, et elektrienergia ostul on mõistlik kasutada dab ISS kasvu arenevatelt turgu- professionaalide abi. “Järjest rohkem kliente kasu- delt ja rõõmustab, et Euroopa, integreeritud pilvelahenduses tab portfellihalduse teenust,” märkis ta. mis annab 2/3 grupi käibest, näi- PRIIT KOPPEL, arendusjuht, YEInternational Veldemann ütles, selle aasta algusest on nende tab paranemise märke. omanikeringis ka Soome üks suuremaid portfel- 12.15 EDI-põhine varude juhtimine pilves laoteenuste lihaldureid Energiakolmio. “Nende abiga saame Annab Eestis palju tööd. ISS kolmandalt osapoolelt (3PL) sisseostmise korral pakkuda Baltimaade klientidele Põhjamaades vä- kuulub Eestis suuremate tööand- MAIT MILLER, ga laialt levinud portfellihalduse teenust,” ütles ta. ja hulka. 2012. aastal ulatus ISS juhatuse esimees, Smarten Logistics ja Veldemann märkis, et kuna firma on mitme Eesti töötajate arv 1745 inime- EGON LEEGO, müügidirektor, Directo müüja bilansihaldur, kasvatab turuosa ka nende seni. Palgakulu ulatus kinnisva- kliendibaasi muutus. “Lähikuudel me suuri muu- ra korrashoiuteenuseid pakku- 13.00 Lõuna datusi ette ei näe, kuid pidev töö käib ning päris vas firmas 2012. aastal täistöö- mitu potentsiaalset suurklienti on meiega liitu- aja kohta 498 euroni kuus. 14.00 iPad’i põhine laojuhtimise süsteem (WMS) mas,” lisas ta. ÄRIPÄEV.EE GERTTI KOGERMANN, juhatuse liige, Rahva Raamat 14.45 Inventuur RFID kauglugemise meetodil ANTON MESILA, tegevjuht, NVP Paet: parem on vähem 15.30 Kohvipaus 15.50 ABB ladude ja laotehnoloogiate tutvustus lahendamata küsimusi PEEP TOMINGAS, Baltikumi tarneahelate juht, ABB AS 16.30 Ringkäik ABB ladudes, tutvumine põnevaimate tehnoloogiliste uuendustega Mida vähem on meil Vene- MOSKVAS kir- maaga lahtisi ja lahendama- jutasid Urmas 17.30 Konverentsi lõpp ta küsimusi, seda parem, kom- Paet (vasakul) menteeris välisminister Urmas ja tema Vene Paet eile Moskvas Venemaaga kolleeg SAADAVAL sõlmitud piirilepingut. Sergei Lavrov Paet ja tema Vene kolleeg alla riigipiiri VIIMASED Sergei Lavrov kirjutasid alla Ees- lepingule. ti ja Venemaa riigipiiri lepin- FOTO: SCANPIX KOHAD! gule ning Narva ja Soome lahe Osavõtutasud: mere alade piiritlemise lepingu- ühe osaleja tasu, kui ühest firmast osaleb vähemalt le. Paeti sõnul on selge piir Eesti- neli inimest - 250 eurot (km-ga 300 eurot); le tähtis julgeolekut kindlustav se vältimise lepingu jõustamist Ilves teatas lepingute sõlmimise faktor nii rahuajal kui ka kriisi- ja majanduskoostöölepingu sõl- järel, et loodab leppe kiiret rati- ühe osaleja tasu, kui ühest firmast osaleb vähemalt olukorras. mimist,” ütles Paet pressiteate fitseerimist. “Loodan, et Eesti ja kaks inimest - 300 eurot (km-ga 360 eurot); Samuti allkirjastasid välis- vahendusel. Venemaa parlamendid ratifitsee- ühe osaleja tasu - 350 eurot (km-ga 420 eurot). ministrid lepingu, mis regulee- Eesti-Venemaa piiriülene rivad piirilepingud kiiresti ja ta- rib Eesti ja Venemaa saatkonda- koostöö toimib Paeti sõnul häs- kistusteta,” märkis ta. de paiknemist. ti ja ta avaldas lootust, et koos- Ilvese kinnitusel ei mõjuta Lisainfo ja registreerimine: töö jätkub samal tasemel ka Eesti ja Venemaa piirilepingud Martin Kivimäe, tel 56667056, [email protected] Siht vältida topeltmaksusta- järgmistel aastatel, kui kesken- Eesti Vabariigi õiguslikku järje- mist. Paeti sõnul vajab Eesti Ve- duda võiks piiriületuse paran- pidevust ning vastavad meie põ- www.logistikauudised.ee nemaaga veel lepinguid. “Pea- damisele. hiseaduse sättele ja vaimule. me oluliseks topeltmaksustami- President Toomas Hendrik ÄRIPÄEV.EE ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 10 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

passw rd Kõigi aegade suurim turunduskonverents Eestis! TOTAALNE TURUNDUSSÜNDMUS PASSWORD 2014 27.-28. märtsil Saku Suurhallis

27. märts: Soodushind VAADE TURUNDUSE TULEVIKKU 28. veebruarini! Strateegiline turundus: turundusjuhist tippjuhiks Osalemine mõlemal päeval 449+km € Mida on turundajatel õppida Hollywoodist? (km-ga 538.80) (märtsis 499+km €). Nick Meaney (UK) Hinnas sisaldub galaõhtusöök. Osalemine ühel päeval 349+km € Kuidas ennustada uute toodete edu? (km-ga 418.80) (märtsis 399 €).

Uute toodete ja reklaamide edu ennustamine uuringute abil LISAINFO JA REGISTREERIMINE: Adhil Patel (LAV) Siiri Same, [email protected], 50 69 639 Innovatsioonid turunduses – Google Glass presentatsioon: WWW.BEST-MARKETING.EE Nick Sohnemann (Saksamaa) Turundus tulevikutegijatele: Joeri Van den Bergh (Belgia) Korraldajad: GALAÕHTUSÖÖK Aasta turundustegu, Aasta meediategu ja Aasta suhtekorraldustegu finalistide esitlused ja auhindamine

28. märts: Toetajad: TURUNDUSE EDULOOD Eesti brändide õppetunnid välisturgudel Soome brändide Lundia, Golla, Lappset, Fiskars ja Iittala õppetunnid välisturgudel IKEA õppetunnid: Anna Crona (UK) Peaettekanne: Kuidas kasvatada brändi? Prof. Byron Sharp, turundusbestselleri ࡐ+RZ%UDQGV*URZ´DXWRU $XVWUDDOLD 

ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 11

BÖRS Premia Foodsi kahjum kasvas

Toidutööstuse Premia Foodsi neljanda kvartali koondkahjum kas- vas aastaga 637 000 eurolt 1,023 miljonile, LHV pank ootas vaid 0,3 miljoni euro suurust kahjumit. Käive kasvas samas 32,4%, 25,9 miljonile eurole, teatas ettevõte börsile. Neljanda kvartali rekordiline käibe kasv tulenes eelkõige mada- lama lisandväärtusega toorkala ja kalafilee müügist Soome turul. Rootsi põllumajandusameti piirangute vabastamise järel osaliselt taastunud kalakasvatus tingis oma tavapärase tsüklilisusega ka suurema kalavarude ümberhindluse kahjumi neljandas kvartalis. Mullu 17. detsembril tegi Rootsi põllumajandusamet Premia esita- tud kahju ja saamata jäänud tulu nõude peale ettemakse summas 452 000 eurot, mis on kajastatud muudes ärituludes. Vene rubla ja Rootsi krooni kursi liikumised tekitasid 233 000 euro suuruse valuutakursikahjumi.

LENNUNDUS Estonian Air avab liini Rootsist Amsterdami Estonian Air allkirjastas Rootsi Växjö Smålandi lennujaamaga koostöölepingu, mille kohaselt hakkab Estonian Air maist teenin- dama lende liinil Växjö–Amsterdam. Liinil toimub kaheksa edasi-tagasilendu nädalas 76kohalise len- nukiga Embraer 170. Koostööleping kehtib ühe aasta. “Leping annab Estonian Airile suurepärase võimaluse vaba len- nukiressurssi kasutada. Meie jaoks teeb sel liinil lendamise muga- vaks asjaolu, et Estonian Air teenindab regulaarlende Amsterda- mi ja Tallinna vahel,” selgitas Estonian Airi juht Jan Palmér pressi- TRANSPORDI arengukava põhipunkte tutvustasid eile (vasakult) majandusministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe, nõunik Rasmus teates. Ruuda, Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ja ministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Toomas Haidak. FOTO: ANDRES HAABU RAHA Hindade langus nõrgestab Rootsi krooni TRANSPORT Rootsi kroon nõrgenes eile, kui statistikaamet avalikustas jaanua- rikuu inflatsiooni, mille järgi hinnad alanesid eelnenud kuuga võr- reldes 1,2%. Aasta baasil alanesid hinnad 0,2%. Rootsi kroon nõrgenes uudise peale euro suhtes 0,9%, 8,9182 kroonile ja USA dollari suhtes 0,8%, 6,504 kroonile, vahendas Riik soosib ronge ja agentuur Bloomberg. “Ootamatult väike inflatsioon suurendab survet keskpangale uueks baasintressimäära kärpeks,” kommenteeris uudist Nordea jalakäijaid. Kava sai valmis panga peaanalüütik Stockholmis Thorbjörn Isaksson. EURO

MARI METS gukava leiab rohkem lugejaid kui eelmised, sest Minister: Leedu täidab kriteeriumid varuga [email protected] Võrdlus helesiniste unistuste asemel püüdsime teha või- Leedu rahandusministri Rimantas Sadziuse sõnul täidab Leedu Eurorahast pool malikult konkreetse kava, mille järgi oleks võima- euroga liitumise eelarvekriteeriumi varuga, mistõttu ei peaks euro dotatsioonidele lik probleeme ka reaalselt lahendada,” rääkis mi- käibeletulekul tuleva aasta alguses takistusi olema. Teiste kriteeriumidega Leedul probleeme ei ole. ELi finantseeringud Eesti transporti nisteeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe. aastail 2014–2020, mln eurodes Uues arengukavas annab tooni raudteetrans- “Täidame eelarvekriteeriumi varuga. See tuleb 2,9% või veelgi ma- porti panustamine, eriti oluline on see ministee- dalam. Üsna tõenäoline, et veelgi madalam,” ütles minister eile Lennujaam 35 DOTAT- Värskes transpordi arengukavas aastaiks 2014– riumi transpordi arengu ja investeeringute osa- agentuuri Bloomberg vahendusel. Sadamad, SIOONID 2020 on teiste plaanide seas uus Narva jõe sild, laevad 55 535 konna juhataja Toomas Haidaku sõnul piirkonda- Kriteerium on maksimaalselt 3% SKPst. viietunnine uus rong Tallinnast Peterburi, Tal- des, kus tõmbekeskustega head maanteeühendust Lõpliku eelarve defitsiidi seisu fikseerib Eurostat aprillis-mais ning linnas Russalka ristmiku ja Vanasadama ühen- pole, nagu näiteks Viljandis. juuliks on selge, kas Leedu saab euro käibelevõtuks rohelise tule. dustee, trammiliini pikendamine lennujaama- “Kuna Viljandisse ei vii Tallinnast head suurt ni ning rendiratta propageerimine. maanteed, on korralik raudtee seal ülioluline. Sar- MAKSUD Täna läheb riigikogus kolmandale lugemisele nane on ka Valga–Tartu lõik, kus on samuti tähtis ning suure tõenäosusega ka heakskiitmisele trans- panustada raudteeühendusse,” selgitas ta. Maamaksu tuleb tasuda ligi 58 miljonit pordi arengukava järgnevaks seitsmeks aastaks. Euroraha on aastatel 2014–2020 transpordi toe- Maksu- ja tolliamet saatis eelmisel nädalal välja maamaksuteated, Heakskiidu järel peab majandusministeerium kol- tuseks tulemas kokku üle miljardi euro, millele mille alusel kuulub tasumisele 57,7 miljonit eurot maamaksu. Teehoid 240 me kuu pärast rakenduskava esitama. Eesti lisab omalt poolt veel üle 2,5 miljardi. Suu- Välja saadeti 125 800 paberil ja 179 178 elektroonilist maksutea- Raudteearendus 100 “Loodame, et enne valimisi leiavad erakonnad rim osa sellest läheb teehoidu – ca 1,7 miljardit eu- det. Eelmise aastaga võrreldes on maksuteateid ca 2% rohkem, Säästev liikumine 100 siit mõtteid, mida oma programmidesse võtta ning rot, raudteearendus saab 420 miljonit eurot ja do- kuid maamaksu kuulub tasumisele peaaegu sama palju. Maamak- ALLIKAS: MAJANDUSMINISTEERIUM prioriteetideks seada. Lisaks loodame, et see aren- tatsioonideks läheb 535 miljonit eurot. su ei määratud, kui maksusumma ühe kohaliku omavalitsuse pii- res kokku on väiksem kui 5 eurot. Tasub teada Rongiühendus paraneb ANDMEKAITSE Väljavõtted riigikokku arutlusele mineva arengukava tähtsamatest teemadest ning plaanidest aastani 2020 Asutused salastavad lubatust rohkem infot Andmekaitse inspektsioon tuvastas, et riigiasutused piiravad ava- RAHVUSVAHELISED le saaks ehitada potentsiaalselt SAARTEGA ÜHENDUS VÄHEMALT letite võimalikult suurele integ- likule teabele juurdepääsu rohkemate põhjendustega, kui seadus ÜHENDUSED uue ühendustee. SAMA. Saartega parema laeva- reerimisele, näiteks Tallinnas ja ette näeb. 1. ÜHENDUS LINNAGA. Len- IDAPIIRI LÄBILASKEVÕIME SUU- ühenduse tagamine või vähe- Raplamaal. 177 keeldumise alusest hindas inspektsioon asjakohaseks üksnes nujaama ja Vanasadama ühen- RENDAMINE. Kuigi piirijärjekor- malt samas mahus jätkamine. MAANTEELIIKLUS 86. Ilmnes, et tihti soovisid asutused kehtestada juurdepääsupii- damine omavahel ja kesklinna- rad on tänu elektroonilisele jär- Selleks lõpetatakse juba alusta- OHUTUS. Viia aastaks ranguks pikemat aega, kui seadus lubab. ga. Lennujaama puhul pikenda- jekorrasüsteemile hulga väikse- tud investeeringud nii laevades- 3. 2020 liikluses hukku- Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep ütles, et asutuste tegevuse da trammiliini, mistarvis oste- mad kui varem, pole piiri enda se kui ka sadamatesse. nute arv aasta keskmisena alla kohta teavet küsida on põhiseaduslik õigus, mida võib kitsendada taks ka uued trammid. läbilaskevõime sellest suurene- ÜLE MAAKONNA PIIRIDE. Ülemi- 50. Selleks on ette nähtud spet- üksnes seadusega – kas avaliku teabe seaduse või eriseaduse alu- RONGIÜHENDUS Riia ja Peterbu- nud. Pikemas perspektiivis tä- nek maakondliku ühistranspor- siaalsed tegevused 2015. aas- sel. “Paraku on asutuste igapäevapraktika piirangute seadmisel riga. Tallinna–Peterburi ja Tal- hendab see üle Narva jõele uue di põhimõttelt regionaalsele ehk tal algavas liiklusohutusprog- muutunud lubamatult kirevaks ja meelevaldseks,“ märkis Peep. linna–Tartu–Riia rongiühendu- silla ehitamist. suurematele piirkondadele, sest rammis. se arendamine, et aastaks 2020 ÜHISTRANSPORT 15 maakonna baasil ühistrans- LIIKUMISKESKKOND POLIITIKA oleks Tallinna–Peterburi vahe- RONGID KIIREKS. Rei- porti korraldada on asjatu killus- AUTOST VÄLJA. Sääst- maa läbitav uue rongiga viie 2. sirongiliikluse teenu- tamine. 4. vate liikumisviiside ee- Krossi kuulutus kadus Interpoli lehelt tunniga. Kui lätlased on lõpeta- se taseme tõstmine, sealhul- PAREM PÄÄS PEATUSTESSE. Ligi- listamine ehk planeerimine hie- Kaitseministri endise nõuniku, IRLi ühe juhi Eerik-Niiles Krossi ta- nud Valka–Riia raudteeühendu- gas liikumiskiiruse suurenda- pääsu parandamine rongipea- rarhias: jalgsi > rattaga > ühis- gaotsimiskuulutus on Interpoli kodulehelt kadunud. se rekonstrueerimise, saab ha- mine vähemalt 120 kilomeet- tustele ning puuetega inimeste- transpordiga > autoga. Keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Kaarel Kuusk ütles ERRile, et kata taastama Lõuna-Eesti otse- rini tunnis, et pikki vahemaid le parema ligipääsu tagamine. INNOVATSIOON. Intelligentse- lähiajal lepitakse Interpoli peasekretariaadiga kokku selle teema ühendust Riiaga. oleks kõige mõttekam läbida PILETISÜSTEEM LAIEMAKS. Pile- te transpordisüsteemide aren- kommenteerimine. “Seni ei ole võimalik seda teemat paraku kom- REIDI TEE VÄLJA EHITAMINE ehk just rongiga. Plaanis tõsta väl- tisüsteemide ühendamine ning damine, sealhulgas rendiauto ja menteerida,” nentis ta. Põhja väilast ühe osa ümber- jumiste sagedust, et see tõu- eraldi tähelepanu tõmbekeskus- rendiratta teenuste propageeri- Krossi tagaotsimiskuulutus ilmus Interpoli kodulehele mullu 18. korraldamine nii, et Vanasada- seks ka edaspidi kooskõlas te ja sinna tööl käivate elanike mine ning juhita auto kasutuse oktoobril vahetult enne kohalike volikogude valimisi, sest Vene- ma ja Russalka ristmiku vahe- nõudlusega. koduvaldade ühistranspordipi- õigusraamistiku väljatöötamine. maa seostas teda kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega. ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 12 EHITUS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

SEADUS Vallad kimpus ebaseaduslike hoonetega. Viimane õlekõrs lammutamine

KAROLIINA VASLI PÜRAMIIDMAJAD kaasautor Vahepeal müüdi hoone edasi uuele omaniku- huvitatute vahel, kes soovisid sinna ehitada. Prae- Harku vallas le, kes on eelmise omaniku lähisugulane. Värske guseni ei suuda nad saavutada kokkulepet, mis Adra külas. Üks niisugune maja omanik väidab, et polnud ebaseaduslikust võimaldaks detailplaneeringu lõpuni menetleda. püstitati ehitusloata maa- ehitamisest teadlik. Ametlik sissekirjutus on eba- 2000. aastate keskel toimunud kinnisvarabuu- kondlikult olulise rohekoridori seaduslikus püramiidmajas viiel inimesel. mi aegu kerkis maju kui seeni pärast vihma. Põld- ehituskeelualale. Omanik ja Harku valla planeermis- ja ehitusosakonna ju- mäe sõnas, et ilmselt pimestas see ka pankurihär- vald maadlevad seadusepüga- hataja Veiko Toomingas rääkis, et omanik otsib rasid, kes laenudega lahkelt sellist tegevust soo- latega praeguseni. FOTO: EIKO KINK Tallinna ja Tartu lähivallad maitsevad siiani võimalusi, kuidas ehitis seadustada. “Sellega võib sisid. Ilmselt ei suutnud ka notarid tehingut te- kinnisvarabuumi hapusid vilju – toona ehitati kaasneda hoone osaline lammutamine või teisal- hes inimestele selgeks teha, mida nad tegelikult palju maju, mis ei vasta nõuetele. Lammutamist damine. Samuti detailplaneeringu muutmine,” ostavad. on püütud seni vältida, kuid näiteks Rae vallas võib arutles ta. Põldmäe selgitas, et elamupiirkonna arendami- see peagi päevakorda tõusta. Toomingas tunnistas, et kokkuvõttes pole suu- seks tuleb kruntide kõrval rajada ka juurdepääsu- Harku vallas asuvas Adra külas on üks oma- detud omanikega kokku leppida, kuidas lahendu- teed ja kommunikatsioonid ehk vesi, kanalisat- moodi sopp, kus kadakate vahel kõrguvad püra- seni jõuda. sioon ja elekter. Mõnes kohas jäigi see toona poo- miidid. Need ei ole Egiptuse moodi maailmaimed, leli. “Teises kohas aga oli pahatahtliku arendaja äri- vaid moodsad elamud. Hoovides seisavad autod, Ostjad ei teadnud kauba puudusi. Harku vald on plaan selline, et krundid kiiresti maha müüa ja jät- paistab ka mõni mänguplats. majandusnäitajate poolest üks Eesti edukamaid, ta kommunikatsioonid ehitamata, lastes arendus- Loe veebist Paraku on üks buumi ajal püstitatud püra- samuti Rae vald. Viimases on hetkel neli ebasea- firma pankrotti. Praeguseks oleme oma planeerin- miidmajadest ebaseaduslik. See püstitati omal ajal duslikku hoonet. gulepinguid muutnud, et selliseid asju vältida.” rohekoridori ehituskeelualale. Riigikontroll juhtis Rae abivallavanem Priit Põldmäe nentis, et prae- hoonele tähelepanu juba ühes 2011. aasta auditis. gu on küsimus nendes hoonetes, mis buumi ajal Kaheksa aastat majavaremeid. Niisugused prob- ÄRIPÄEVA TELLIJA Nüüd on sellest möödas kolm aastat, ent olukord valmis ehitati, kuigi vald juba siis ettekirjutisi tegi. leemid pole võõrad ka Tartu lähivaldades. Ülenur- sai seda lugu veebis lugeda juba on muutunud aina pentsikumaks. Näiteks müüdi arendusala kaasomandisse kõikide me lähistel Soina külas seisab pooleliolev korter- EILE KELL 18.05 Järelaudit: üle kolmandiku hoonetest siiani ebaseaduslikud Riigikontroll heidab oma- sused load väljastasid. Ka jäeti valitsustele ette, et ebasea- märkimata, et ehitis oli esiti ehi- duslikele hoonetele on liiga tatud seadusevastaselt. Seadus- kerge käeliselt lube antud. Näi- tamisel aga keskenduti formaal- teks pole jälgitud, kas majas on setele toimingutele, tagama- 0 ikka ohutu elada. ta seejuures, et hoone vastab lõ- 2011. aastal ebasea- Riigikontrolli 2011. aasta puks nõuetele ning on ohutu sel- duslikuks kuulutatud audit tuvastas viies Tallinna ja le elanike ja kaaskodanike jaoks. kolmes Tartu linnaga piirne- Selliseid probleeme poleks, kui 42 majast lammutati. vas vallas kokku 42 loata ehita- omavalitsused tuvastaksid eba- tud uuselamut. Hiljutisest järel- seadusliku ehitustegevuse või- auditist selgub, et eelmise aasta malikult kiiresti, peataksid ehi- hoone ohutus elanikele ja kesk- kevadeks oli 26 ehitist saanud ta- tamise ja lahendaksid olukor- konnale. Ehitisregistris olevaid gantjärele ehitus- või kasutus- ra juba eos, märkis riigikontroll. andmeid on küll osaliselt kor- loa, 16 hoonel aga puudus luba. Majandusministeeriumile rastatud, kuid süsteemse kont- Lammutatud polnud seega üht- heidetakse ette, et õigusaktides rolliga ei tegeleta. ki hoonet. pole välja töötatud ettepane- Samuti pole ehitusregistris Paljudel juhtudel ei selgunud kuid, kuidas teha tagantjärele endiselt avalikult kättesaadav dokumentidest, miks omavalit- seadustamist nii, et oleks kindel hoone ajalugu. ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] EHITUS 13

EHITUS Soovitus: ehitus- Nordeconil ja VKG-l 3,3 mln eurone leping Nordeconi tütarettevõte Nordecon Betoon ja Viru Keemia Grupp sõlmisid õlitehase ehituslepingu. seadust tuleks muuta Nordecon Betoon ehitab õlitehase Petroter 3 termilise töötluse hoone vundamendid ja raudbetoonkarkassi ning kondensatsioo- Järelauditi tulemusel soo- tada hoonele kasutusloa ka ilma niala raudbetoonkarkassi. Ehitus läheb maksma ligikaudu 3,3 mil- vitab riigikontroll omavalit- ehitusloata, juhul kui hoone on jonit eurot. Ehitus algab veebruaris ja lõpeb tänavu oktoobris. sustel analüüsida, kas ehitus- valmis ja kasutuses. Sellega võiks järelevalvel on piisavalt või- kaasneda riigilõiv. TÖÖOHUTUS mekust, et oma ülesandeid täi- Majandusminister Juhan ta. Kui ebaseaduslikult rajatud Parts märkis vastuses riigikont- Kuivsegude tehasel miljon kaota töötundi hoonet pole võimalik seadusta- rollile, et paljud kitsaskohad Aravetel asuv Weberi kuivsegude tehas Optimix pääses Saint- da, tuleks see auditi järgi lam- on juba praegu eelnõudes ka- Gobaini ohutuse miljonäride klubisse – auväärse tiitli saavad mutada. jastatud. tootmisüksused, kus töötatakse vähemalt miljon töötundi ilma Majandus- ja kommunikat- Auditeeritud kohalike oma- tööaja kaoga tööõnnetuseta, kirjutas ehitusuudised.ee. Aravete te- siooniministeeriumil soovita- valitsuste volikogud leiavad üld- hases ei ole ühtki tööajakaoga tööõnnetust juhtunud alates 2004. takse algatada seadusemuuda- juhul, et ehitusjärelevalvet on aastast. “Ohutuse miljonäriks saamine on aastatepikkuse visa töö- tused, mis kohustaksid enne tehtud olemasolevate võimalus- keskkonna ning ohutuse edendamise tulemus,” ütles Weberi te- ebaseaduslike hoonete seadus- te piires. gevdirektor Baltimaades Mart Arro. Suvel võib ohutuse miljonäri- tamist tegema ehitusekspertiisi Mitu omavalitsust on luba- de klubisse jõuda ka Weberi Häädemeeste tehas. või ülesmõõdistuse. Muudatu- nud olukorda lähiajal põhjali- sed peaksid võimaldama väljas- kumalt analüüsida. ÕPPETOETUS Merko väljastas inseneriõppe stipendiumid Merko Ehitus Eesti ja TTÜ Arengufond tegid teatavaks tudengid, Kriitika pani mitu kes saavad inseneriõppe stipendiumid. Ehitusmajanduse ja -juh- timise tudeng Alan Väli sai Merkolt 1920eurose inseneriõppe sti- pendiumi ning ehitus- ja keskkonnatehnika doktor Andrus Räämet valda tegutsema pälvis 3200eurose noore teadlase stipendiumi. Riigikontrolli kriitikast on siis- Harku vallas tegeleb nüüd ki järeldused tehtud ja ehi- ehitusjärelevalvega üks amet- LEMMIKUD tusjärelevalvet tugevdatud. nik, varem oli see kahe töötaja ehitusuudised.ee loetuimad uudised Näiteks Rae vallas oli veel mul- lisaülesanne. lu väärtegude menetlemiseks Ülenurme vallavalitsuse Anonüümse ehitaja kommentaar. Uudised näitavad uue maja üks inimene, kuid nüüd on ehitusnõunik Tiit Lukas aga mär- avamispidu. Räägitakse maja omanikuga, aga juttu pole hoo- kaks: ehitus järelevalvega tegeleb kis, et kui omavalitsuses ei toimu ne ehitajast, kirjutab Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. nüüd ehitus spetsialist ja kesk- väga palju ehitustegevust, ei toi- FOTOD: Ülemiste City 10 aasta pärast. Aastaks 2025 on Ülemis- konnaküsimustega keskkonna- mu seal ka riigi kontrolli. te City arendajatel plaan ehitada valmis lähiregioonide mood- spetsialist. “Seega soovitan headel kol- saima lahendusega elu- ja ärilinnak. Vallas loodi geoinfosüsteem, leegidel õppida meie vigadest ja Aldo Dapon lahkub E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimehe ko- Juhul kui lubasid vormistada ei ole võimalik, mis tähendab, et kodulehel oleva alati ehitusluba väljastada, sest halt. Daponi sõnul märkis planeeritud Panorama kaubandus- tuleb ebaseaduslikult ehitatu lammutada. kaardi pealt näeb infot iga kin- paber on ju tihti kõige olulisem,” keskuse protsessi peatamine tema ja ettevõtte ühe etapi lõppu, Ülenurme vallavalitsuse ehitusnõunik Tiit Lukas. FOTO: EIKO KINK nistu planeeringu kohta. nentis ta. lisaks lõpeb aprillis Daponil tähtajaline leping. maja, mida hakati ehitusloata püstitama juba ka- liselt ehitatud ehitiste seadustamisest. Kõik meeto- heksa aastat tagasi. did on omavalitsused ise leiutanud. Isiklikult olen Riigikontrolli järelauditis on märgitud, et de- seisukohal, et kui maja on ehitatud pädeva arhi- tailplaneeringu järgi oli ette nähtud ehitada kaks tekti projekti järgi ja vastavalt detailplaneeringu- ehitusuudised.ee kolmekorruselist hoonet, kuid omanik asus ehita- le, siis ma sügavalt kahtlen, kas mõni kohus ütleb, ma üht neljakorruselist. Kuigi ebaseaduslik ehita- et lammutage palun see maja ära ja ehitage sama- 13. märts Original Sokos Hotel Viru mine toimus avalikkuse silme all, ei võtnud oma- sugune uus asemele,” lausus ta. valitsus selle peatamiseks midagi ette. Paljud kor- Luunja valla ehitus- ja keskkonnanõunik Tamur terid on müüdud, kuid kortermaja ohutuseski po- Tensing rõhutas inimlikku aspekti: nende vallas le keegi veendunud. püstitati kaks hoonet, millel olid küll valla koos- LEMMIKLEKTORI LOENG: Ülenurme valla ehitusnõunik Tiit Lukas ütles, kõlastatud ja detailplaneeringule vastavad ehitus- et mullu kehtestati uus detailplaneering ja praegu- projektid, aga puudusid ehitusload. MIDA ARVESTADA EHITUSE seks on ehitusluba väljastatud. “Hoonele on tehtud Põhjuseks oli keelebarjäär. Nimelt said vene ekspertiis, milles puudusi ei tuvastatud. Korter- keelt kõnelevad omanikud dokumentide põhjal va- elamule väljastatakse kasutusluba pärast pääste- lesti aru, et neil on asjad korras. Praeguseks on kõik STANDARDLEPINGUS ametist heakskiidu saamist. Ekspertiisile tugine- seaduslik. Tensing leiab, et lammutamine oleks nii- des võib väita, et hoone on ohutu,” lausus ta. sugusel puhul olnud ebamõistlik. ETÜ 2013  TÖÖVÕTJA Rae abivallavanem Priit Põldmäe ütles, et tema Keeleoskuse tõttu jäid vajalikud dokumendid prääniku-meetodile lootma ei jääks. Kui ebasea- ajamata. Seadustamise alternatiiv on alati lammu- duslik ehitustegevus on tuvastatud, järgneb ette- SEISUKOHAST? tamine, kuid Lukas seda mõistlikuks ei pea. “Lam- kirjutus ja ehitustegevus tuleb peatada. “Juhul kui mutamise võimalust on riigikontrollil hea ette vi- lubasid vormistada ei ole võimalik, tuleb ebasea- Teemad: sata, sest ega ehitusseaduses ei ole sõnagi omavoli- duslikult ehitatu lammutada,” lausus ta. t.JMMJTFJE&5ÃTÊUUFJEQFBLTUÚÚWÜUKB  FSJUJIPPMTBMUTJMNBTQJEBNB  t3JTLJLPIBEUÚÚWÜUKBMF ÄRIPINDADE t.JEBPOVVUWÜSSFMEFT  WBSBTFNB&5ÃHB  • EHITUS • REMONT t&5Ãvs'*%*$ www.reparo.ee • SISEVIIMISTLUS t1SBLUJMJTFELàTJNVTFE  KBOÜVBOEFE Puidubörs igal kolmapäeval reklaam  -FLUPSon Eesti üks juhtivamaid Eesti ja TEL 667 0068 materjal kontaktandmed FIDIC töövõtja üldtingimustega lepingutele ja Teenus riigihangetele spetsialiseerunud "%70,""%*#Ã300&/54*,1"35/&3*% SAEMATRJALI 8%-18% JA KÜTTEPUUDE KUIVATAMINE tel 566 22 715 vandeadvokaat [email protected] ."3,0.&)*-"/& SAEMATERJALI TERMOTÖÖTLEMINE tel 503 7448 [email protected] 4PPEVTIJOEregistreerumisel kuni 4. märts FVSPU(km-ga 202,8 eurot) või kuni kohtade täitumiseni. Tavahind soodushinnaga kohtade arvu täitumisel ja alates 5. märtsist 199 eurot (km-ga 238,8 eurot). ehitusuudised.ee Lisainfo ja registreerimine: [email protected], tel 667 0234. ÄRILAUSE 14 ARVAMUS Tarmo Tanilas: Inimene, kelle ainuke- seks sissetulekuallikaks on palk, ei hakka kunagi mõtlema nagu üks hea ettevõtja.

ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 Swedbank ASi vanem investeeringute juht tervitab, et üha enam erasektori firmasid üritab boonus- toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post [email protected] süsteemidega muuta suuremat osa oma töötajatest firma osanikeks.

LUGEJA KÜSIB KOLUMNISTIDE KOLMAPÄEV Online-intervjuu aasta ärimehega Igor Rõtov | Aivar Hundimägi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur

KRISTO KÄÄRMANN TransferWise’i üks asutaja Peame julgelt piire avardama

Samasuguseid rahakandjaid on maailmas üks- jagu, ka oluliselt suuremaid/tuntumaid, miks esti majandusarengu tagamiseks Optimistid väidavad, et olukorra lahendab te arvate, et peaksite vee peale jääma? Maailma ei ole jäänud muud valikut, kui tehnoloogiline areng, kuid kahjuks on see jutt suurimad rahakandjad on Citibank ja HSBC. Li- julgemalt integreeruda meist suu- õige ainult siis, kui räägitakse tervest maailmast saks veel tuhandeid väiksemaid, kuni Swedban- remasse majandusruumi. Kui veel või kontinendist. Liiati ei maksa unustada se- ki ja SEBni välja. Ruumi on paljudele, aga edukad E hiljuti räägiti meil peamiselt oskus- da, et oleme juba aastaid rääkinud teadmuspõ- on need, kes teevad seda lõppkasutajale mugava- tööjõu puudusest, siis nüüd ei ole väidetavalt saa- hisest majandusest ja mööda väärtusahelat üles- malt, kiiremini ega varasta tema raha. da enam mitte mingisugust tööjõudu. rühkimisest. Paraku pole kummaski valdkonnas Majanduskasvu võtmena on hakatud üha murrangulist edu saavutatud. Töö produktiivsus Kus te olete oma ettevõttega viie aasta pärast? enam kõnelema tööjõu sissetoomise vajadusest, on meil kriisijärgsetel aastatel küll suurenenud, Viie aasta pärast on TransferWise maailmas tava- ent seda ägedamalt on sellele mõttele hakatud ka kuid eeskätt siiski seetõttu, et sedasama tööd te- line viis raha liigutamiseks riikide ja valuutade vastu vaidlema. Pole ju võõrtööjõu sissevool ena- hakse nüüd vähema arvu inimestega. vahel. Eks pangad on ka alles ja mõni inimene ja mikus riikides pikka ja probleemitut õnne kaasa ettevõte kasutab ikka oma panka. toonud. Kultuurilised ja muud barjäärid on osu- HEIDO VITSUR Üks meede ei aita. Ei maksa loota, et me võiks LHV majandusekspert tunud keerukateks ja pahatihti ka täiesti ületa- siin lõigata erilist kasu mingist ühest meetmest, Kuidas väldite erinevate riiklike institutsioo- matuteks. nagu näiteks riigi suuremast näljutamisest või nide (maksuhaldurid, rahapesu ja terrorismi Kuid enam pole võimalik pead liiva sisse peita miinimumpalga olulisest tõstmisest. Suurem tõkestamisega seotud organisatsioonid jmt) meie praeguse ja tulevase konkurentsivõime, de- miinimumpalk seaks küll piirid sellele, milli- liigset tähelepanu? Pigem teeme igal võimalusel mograafilise olukorra, migratsiooni kiirenemise se minimaalse produktiivsusega tööjõudu Ees- riiklike institutsioonidega koostööd. Me oleme ja elanike sotsiaalse kaitstuse kindlustamise vaja- Liialt suur timaal rakendada lubatakse, ja võib tunduda, et oma jurisdiktsioonis (UK) finantsinspektsiooni duse ees. Muutused rahvastiku vanuselises struk- miinimumpalga järkjärgulise tõstmisega saabki ja tema majesteedi maksuameti poolt litsensee- tuuris, legaalsete (maksumaksjate) töökohtade osa meie suunata ettevõtjaid pidevalt tegutsema selle ni- ritud rahateenuse osutajad. Oleme kutsutud kü- suhteline vähesus ja suurenev konkurents tööjõu kodu- mel, et suurendada oma ettevõttes järjest enam lalised Suurbritannia valitsuskomisjonides, kus pärast kogu maailmas ei jäta selleks aega. lisandunud väärtust. Kuid on siiski kaheldav, kas arutatakse uudsete pangateenuste arengu soo- Miks ikkagi on riigis, kus 1. jaanuari seisu- maisest miinimumpalga tõstmine ka filigraanse dirigen- dustamist ja reguleerimist. ga oli 74 000 legaalset töökohta vähem kui 2008. di käes suudaks anda majandusele sellist kiiren- aastal, nii raske tööjõudu leida? Ja seda vaatama- tööstusest dust, mida meie areng vajaks. Mis on teie äri juures kõige raskem küsimus? ta üsna suurele tööpuudusele ja tagasihoidlike- Lugu ei ole siiski niivõrd miinimumpalga suu- Kasvava ettevõtte juures on ikka kõige olulisem le sotsiaalsetele tagatistele. Miks on toonase 51% asub väär- ruses ja inimeste soovis välismaal töötada, vaid vägeva meeskonna loomine. asemel praegu legaalne töökoht ainult 47% ela- tõsiasjas, et liialt suur osa meie kodumaisest töös- Kui targad ja toredad inimesed ühise eesmär- nikkonnast, kuigi 20−65aastaste osatähtsus ega tusahelas tusest asub väärtusahelas väga tagasihoidlikul gi nimel piisava meelekindlusega kokku tööta- arv pole nende aastate jooksul peaaegu üldse kohal. Meil on liiga vähe selliseid ettevõtteid, mis vad, pole maailmas väljakutseid, mida poleks muutunud? Osa neist töötab loomulikult võõrsil, väga taga- suudavad tehnoloogilises arengus ja turul pari- võimalik lahendada. kuid mitte kõik. Sellist tööjõu kadu on meil väga mate hulka jõuda. Ühesõnaga: see on pigem ve- raske korvata − kui 2008. aastal oli 15−19aastasi sihoidlikul durite, mitte aga vagunite probleem. Kuidas erineb teie põlvkonna ettevõtja teie 94 000, on neid praegu üksnes 64 000. Kuid veduritest rääkides peame arvestama sel- vanemate põlvkonnast pärit ettevõtjast? Kui kohal. lega, et globaliseerunud maailmas võib alates oleks teie teha, siis mida muudaksite Eesti äri- Kõige keerulisem probleem. Ilmselt moodusta- teatud tehnoloogilisest tasemest ja arengukiiru- keskkonnas? Hästi tore on tähele panna, et vii- vadki tööturule tulijate väike arv, suur väljarän- sest olla struktuurse tööjõu puuduse ja tööpuu- mase aja ettevõtjad mõtlevad oma tooteid disai- ne ja vähenenud hõivatus Eesti jaoks kõige kee- duse probleem väikeses riigi piires koguni lahen- nides kohe maailmaturule. Parketti müüakse rulisema ja mitmetahulisema sotsiaal-majan- damatu. Väikeses riigis lihtsalt ei olegi uute idee- Hiina, naiste pesu Jaapanisse, pangaülekandeid dusliku probleemi, kus vastuseid tuleb leida ees- de ja tehnoloogiate jaoks alati võimalik leida ko- Austraaliasse. kätt järgmistele küsimustele. Esiteks sellele, miks gemustega tööjõudu. Ja vastupidi: et olemasole- See on suur mõttemalli muutus ajast, mil ehi- Eesti töötud ei suuda või ei taha tööd leida. Tei- vale kogemusele ja tööjõule toetudes ei olegi või- tati toode Eesti turule ning edukamad proovisid seks sellele, miks ei suudeta tööturul nõudlust ja malik leida uusi rakendusvõimalusi. Paindlik edasi areneda Lätti ja Leetu. pakkumist kiiremini teineteisele lähendada, näi- koolitussüsteem, kuigi see on kriitilise tähtsuse- TÄISPIKKA INTERVJUU KRISTO KÄÄRMANNIGA LOE teks suurendada vajalike kutsealade populaar- ga, meid siin piisavalt ei aita. Liiatigi tuleb arves- VEEBIKÜLJELT ÄRIPÄEV.EE sust noorte hulgas. Kolmandaks on endiselt vas- tada, et mida aeg edasi, seda vähem on meil tu- tuseta, miks me ei suuda luua piisavalt selliseid gevneva konkurentsi tõttu mis tahes tegevuseks kõrgemat lisandväärtust loovaid ettevõtmisi, mis aega jäänud. LUGEJA ARVAB suudaksid vähendada noore tööjõu Eestist välja- Seega tundub, et ega meil polegi majandus- voolu, kuigi oleme sellisest vajadusest rääkinud arengu tagamiseks jäänud muud valikut, kui jul- Nii ettevõtjad kui ka töötajad juba aastaid. Ning kõige tähtsam oleks mõista se- gemalt integreeruda meist suuremasse majan- peaksid maksma 10% oma tuludest da, miks me nendesse probleemidesse ikka veel dusruumi. Ja teha seda nii, et me seejuures oma üpris ükskõikselt suhtume. kultuurilist identiteeti ei kaotaks. ehk kümnist. Sellisest rahast ei oleks kellegil kahju ja selline mak- suprotsent ei tasuks ära ka maksu- REPLIIK dest kõrvalehoidmiseks. Lugeja kommentaar artiklile “Kallis Eesti palk” LOE WWW.ÄRIPÄEV.EE “Liiga kalli” müük ei eelda allahindlust

Kui klient ütleb teie pakuta- EKKE LAINSALU vaid asju. Näiteks seda, et klien- mis kliendile pähe tuleb ja väl- müügikoolitaja vast ära liiga kõrgele hinna- dil ei ole eelarves ostuks raha, ja öeldakse. Tegelik põhjus võib Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäeva tellija eelised – ostu- Väljaandja: AS Äripäev keskkond privileeg.aripaev.ee ja le viidates, ei ole vaja torma- aga ta ei ütle seda. Samuti võis olla hoopis selline, mida alla- Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn soodsaim võimalus soetada Äri- ta kohe suuremat allahindlust ta oletada, et pakutav on oda- hindlusega kuidagi ei lahenda. telefon: päeva raamatuklubi raamatuid. (372) 667 0195, Äripäev veebis: www.aripaev.ee tegema. Kõigepealt tuleb sel- vam, kuid see ei tähenda, et ta Näiteks võib esitada klien- (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress geks teha, mida klient oma sõ- ei ostaks seda – ta avaldab liht- dile küsimuse: “Mida te sel- Toimetus võtab endale õiguse kirju ja nadega tegelikult silmas pidas. salt arvamust. Võib-olla ei ar- le all silmas peate?” Ning jääda Toimetus: kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi- e-post: [email protected] metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Oletame, et müügispetsialist va klient teie ettevõttest midagi pärast seda vait ja oodata, mi- tel: (372) 667 0111 Äripäev ja tema lisades avaldatud artik- lid, fotod, teabegraafika (sh päevaka- on teinud esitluse ja pakkunud head, aga ta ei taha teid solvata. da klient vastuseks kostab. Nii Reklaamiosakond: jalisel, majanduslikul, poliitilisel või re- e-post: [email protected] ligioossel teemal) on autoriõigusega kliendile oma teenust või too- võibki lihtsasti saada teada ära- tel: (372) 667 0105 kaitstud teosed ning nende reprodut- det. On andnud ka allahindlu- Äraütlemise põhjust Mis on põhjus? Seega enne, kui ütlemise tõelise põhjuse. Tellimine ja levi: seerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kir- se, kuid klient ütleb siiski: “Teie ei pruugi allahindlu- tõtata (uut) allahindlust and- e-post: [email protected] jaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste tel: (372) 667 0099 korral ajalehe sisu kohta võite pöördu- hind on liiga kõrge”. “Hind on sega lahendada. ma, tuleks selgitada, mis sellise Loe veebist Tellimine internetis: da Pressinõukogusse, [email protected] või tel kõrge”, “liiga kallis” vms võib vastuväite taga peidus on. Sage- Pikemalt teemaveebis www.aripaev.ee/tellimine (372) 646 3363. tähendada aga paljusid erine- li on hind lihtsalt esimene asi, BESTSALES.EE LUGEJA LEMMIKUD www.äripäev.ee SVEN, TÖÖTUKASSAS POLE TEIE RAHA! kinnitab, et raha on alles, lihtsalt töötus- Tööandjate keskliidu juht Toomas Tam- kindlustuse maksemäära hakataks aruta- ARVAMUS 15 sar tuletab riigikogu rahanduskomisjo- ma harvem. ni esimehele Sven Sesterile meelde, et KALEV VAPPER MÕISTETI SÜÜDI KORRUPT- töötuskindlustusraha ei ole riigi oma, SIOONIS. Majandusministeeriumi avalike vaid töötajate ja tööandjate koos kogu- suhete juht Kalev Vapper mõisteti süüdi tud raha. korruptsioonis, kuna toetas Eesti Lootsi TAMSAR, RAHA ON ALLES. Riigikogu ra- nõukogu liikmena antud riigifirma kaudu 19. veebruar 2014 ÄRIPÄEV handuskomisjoni esimees Sven Sester oma jahtklubi. toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post [email protected]

EDUKAS EESTI Äriteenused reklaam Muudame riigi ettevõtlikuks TEL 667 0105, [email protected]

Riigi ettevõtlikuks muutmi- SILVER UUSTALU valt. Inimeste loovust ei piira- magistrant ne tähendab seda, et avalik ta ebatõhusate piirangutega, sektor paigutab oma ressurs- mis omakorda võimaldab ava- se sinna, kus need toodavad Edukas likul sektoril probleeme lahen- võimalikult palju kasu ühis- Eesti dada uutmoodi, kasutades sel- konnale. leks eri sektorite koostöövorme Ettevõtlikum riik eeldab tu- ja kogemusi. gevat avalikku sektorit, mis Igale stagneerunud töötajale 26.–27. veebruaril suudab käivitada innovaatili- ja ebaratsionaalsele kulutuse- si avaliku, era- ning kolman- Igale ebaratsionaalse- le saab külge panna hinnasildi. da sektori ergutavaid koos- Praegune süsteem nõuab pide- KONFLIKTI töövorme. Eesmärk on suuren- le kulutusele saab kül- valt lisaressursse. Demotiveeri- dada konkurentsi ja vastutust ge panna hinnasildi. tud inimesed pole nõus eest ära avalikus sektoris. Avalik sektor liikuma, vaid soovivad “tiksu- ENNETAMINE saab anda teenuste osutamist da” kõrgemale positsioonile. üle era- või kolmandale sektori- teeringuid, aga ühelt eelarve- JA JUHTIMINE le, mille tulemusena on võima- realt teisele pole võimalik raha Kolm ettepanekut. Avaliku Koolitaja on lik suurendada avaliku sektori kanda. Süsteem soosib ebarat- sektori ettevõtlikumaks muut- dr TÕNU LEHTSAAR mõjusust, efektiivsust, osalust sionaalselt ja vastutustundetult miseks tuleb anda juhtidele Kuidas konflikte ennetada ja vastutust. kulutama. võimalus vastutada (mõõdeta- Regulatsioonide juurutami- vad indikaatorid), st vabad käed ja ettetulevate konfliktidega Iganenud väärtused. Praegu sega on saavutatud ringkaitse, otsustada eelarve kasutamise tulemuslikult toime tulla? 2 viimast kohta on avalikus sektoris kasutusel mis soosib moraalitut süstee- üle. Vajadusel peab saama töö- iganenud bürokraatlikud väär- mi ja demotiveeritud töötajaid. tajaid kiirelt palgata ja vallan- hinnaga 429 eurot! tused ja põhimõtted, mis olid Reeglite täitmine tähendab süs- dada. Teiseks tuleb luua võima- Täpsem programm aadressil innovaatilised eelmise sajandi teemis kellegi jaoks töökohta – lus eelarve ülejääke edasi kanda akadeemia.aripaev.ee (km-ga 514,80 eurot) keskel. Näiteks avaliku sektori kes tahaks oma tööst loobuda järgmise aasta eelarvesse. Kol- raamatupidamine, kus aasta lõ- või avalikult tunnistada, et see mandaks tuleb tunnustada ja Info ja registreerimine telefonil 667 0100, elektronposti aadressil pus toimub ebaratsionaalne ra- on mõttetu ja ebaefektiivne? tutvustada edukalt toimivaid [email protected] või koduleheküljel akadeemia.aripaev.ee ha kulutamine (ilma vastutuse- Ettevõtliku avaliku sekto- innovaatilisi mudeleid. Väike- ta), sest eelarvereal leidub veel ri korral on avaliku sektori töö- riigina võime olla suunanäitaja ressursse. Kui avaliku sekto- tajad kasusaajad, kuna nen- maailmas. ri juht neid ressursse ära ei ka- de tööülesanded kujundatakse ARTIKKEL ILMUB TALLINNA KAUBAMA- suta, siis jääb ta neist ilma ja on ümber. Osa töökohti liigub liht- JA, DANSKE BANKI, EMT, RAIDLA LEJINS & oht, et seda eelarverida ootab salt era- ja kolmandasse sek- NORCOUSI, SAKU ÕLLETEHASE, TALLIN- ees kärpimine. Mõnel eelarve- torisse. Töötajate palk ja mo- NA VEE JA ÄRIPÄEVA ARVAMUSKONKURSI real on jällegi vaja teha inves- tivatsioon suureneb märgata- “EDUKAS EESTI” RAAMES. Kirjuta nüüd ruttu! VASTUKAJA 28. veebruaril lõpeb Tamsar, raha on alles!

Arusaamatu on tööandjate SVEN SESTER aastasest majandusprognoosist “Edukas Eesti” keskliidu juhi Toomas Tam- riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liit ja teeb seda ka edaspidi. Kui ko- Osalemiseks palume saata arvamusloo mahus kuni 4500 tähemärki sari seisukoht eilses Äripäe- gu valitsussektori finantsjuhti- vas, et sogases vees on järje- mine käib nelja aasta perspek- koos oma fotoga aadressil [email protected] kindlalt ära lahustunud töö- tiivis, siis pole põhjendatud sel- tajate ja tööandjate üheskoos le ühe osa eelarve planeerimine Kolmele paremale artiklile on Äripäev koostöös EMT, kogutud töötuskindlustusra- vaid ühe aasta vaates. Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja ha. Ning takkaotsa ka kogu sot- Eelnõu viimase versiooniga Raidla Lejins & Norcousiga välja pannud väärikad auhinnad. siaalpartnerluse põhimõte. täpsustati ühtlasi seda, kust tu- 2013. a lõpu seisuga on töö- leb algatus juba kehtivate tule- tukassa reservides üle 500 mil- Töötukassa on oma vaste aastate määrade muutmi- Võitja saab joni euro, mis on vajalik puh- raha peremees ja raha seks. Kuna on loogiline, et see ver võimalike tulevaste majan- tuleb töötukassa nõukogult, teise koha omanik 3000 eurot duskriiside korral väljamakse- kasutatakse vaid et- võeti kahetimõistetavuse välti- ja kolmas 2000 eurot. te tagamiseks. Keegi ei ole töö- tenähtud ülesannete mise huvides see võimalus ma- tukassa vahendeid mingil muul täitmiseks. ha määrade kehtestamist puu- “riiklikul” otstarbel töötukassa dutavast lõikest ja tõsteti see Kaastöid võib saata väliselt kasutanud. Seda võima- määrade kohta ettepaneku te- 28. veebruarini 2014 (kaasa arvatud). lust ei anna ka kõnealune riigi- gemist puudutavasse lõikesse. Laekunud tekste avaldame jooksvalt eelarve seaduse eelnõu. aega ja määrad kehtestatakse Äripäeva paberväljaandes ja veebis. senise ühe aasta asemel neljaks Asjatu kartus. Kui menetlesi- Kõrvale ei jäeta. Erinevalt Tam- aastaks. Sellega tagatakse riigi me üle kahe aasta tagasi haige- sari väitest ei põlista riigieelar- finantsjuhtimise ajaline koos- ning töötukassa finantsreservi- ve seaduse paragrahv 119 jääda- kõla ning maksukeskkonna sta- de konsolideerimist riigi kassa- valt töötajate ja tööandjate kõr- biilsus ja ennustatavus. Pike- reserviga, siis nägid partnerid valejätmist tööturu kujunda- maajaline eesmärk on saavuta- ohtu omandiõigusele. Kardeti misest. Eelnõuga ei muudeta da tsükliülene stabiilne määr, ka töötukassa autonoomia vä- sotsiaalpartnerluse põhimõt- mis aitab töötukassal majan- henemist. Emotsionaalselt püü- Edukas teid. Sarnaselt kehtiva korra- duskasvu aastatel säilitada või ti luua pilti, et töötukassa pan- ga teeb töötuskindlustusmak- kasvatada reserve, et neid suju- gaarvetel hakkab vastu puhu- se määrade kehtestamise ette- valt ilma määrasid muutmata ma vaid külma tuult. Reaalsus Eesti paneku töötukassa nõukogu ja majanduslanguse ajal kasutu- on aga teine. Töötukassa on en- määrad kehtestab valitsus. Eel- sele võtta. diselt oma raha peremees ning nõuga muudetakse vaid nõuko- Töötukassa on seni lähtunud raha kasutatakse vaid ettenäh- gu ettepaneku esitamise täht- rahandusministeeriumi nelja- tud ülesannete täitmiseks. TÕUSJA LANGEJA Farmaatsiafirma Actavis ostab Silvano aktsia langes 13 kuu 25 miljardi dollariga konkurendi madalaima taseme juurde. 16 INVESTOR Forest Laboratoriesi. Forest Lab. Silvano FG 92,67 USD +29,47% 2,46 EUR -1,60% 100 3,2

80 2,9

60 2,6

40 2,3

ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 20 2,0 03 05 07 09 0111 03 05 07 09 0111 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected]

LAENAMINE Inimeselt inimesele laenamine. Võimalus raha teenima panna

ROMET KREEK [email protected]

Inimesed, kes ei ole rahul madalate hoiuse- ISEPANKURI intressidega, saavad võtta riski, andes laenu tegevjuht Pär- eraisikute laenuportaalide vahendusel. Ees- tel Tomberg tis on neist tuntuim juba rahvusvahelise mõõt- on muutnud me saavutanud isePankur, mis viib kokku inime- ettevõtte rah- sed, kes otsivad võimalusi paigutada vaba raha, ja vusvaheliseks need, kes vajavad laenu. Teiseks on omaraha.ee. äriks. FOTO: Laenu võtjad saavad ehk tänu konkurentsile ANDRES HAABU odavamalt laenu ja raha paigutajad hoiustami- sest suurema tootluse. Suurem tulu ei tule riski- vabalt. Osa laene võib minna ja lähebki hapuks, täpselt nagu ka pankade antud laenudega. Inves- torite keskmine netotootlus aastas on isePanku- ris olnud 21,6%, arvates maha halvad laenud. Era- isikuna laenu andes tuleb maksta teenitud tulult ka tulumaksu. Eeldatava tootluse arvestuses on keskmine intressimäär 26,2%, millest pärast üle 60 päeva viivises laenude osakaalu 3,47% maha- arvamist saadakse loodetud tootluseks 21,8%. Ar- vestades maha tulumaksu, võib netotootlus olla paigutajatele otsustamist lihtsamaks, määrab Roosaare ütles, et ta avastas enda jaoks mõlemad 17% kandis. isePankur taustakontrolli järel krediidiskoori laenukeskkonnad, kui kirjutas raamatut “Rik- Pärast skaalal 0 kuni 1000. kaks saamise õpik” ja otsis alustavale investorile Hajuta riske. Väga oluline on hajutada väljaanta- “Edasi jäid mul portaali põhimõtteliselt alles alternatiivseid rahapaigutusvõimalusi. lähemat vad laenud väikeste osadena paljude laenuhuvi- ainult “hapud” laenud,” rääkis Elt oma kogemus- “Pärast lähemat uurimist ja teiste investori- liste vahel. Näiteks isePankuris on väikseim lae- test. “Nende tagasisaamine on aga ilmselt pike- tega suhtlemist hakkas see ka mulle endale roh- uurimist nupakkumise summa 5 eurot, omaraha.ee’s 10 ma kannatusega inimestele.” kem huvi pakkuma. Olen investeerinud oma ette- ja teiste eurot. “Kuna investeeringu pisikesteks tükkideks Põhjus, miks Elt 2012. aastal Omarahas inves- võtte kaudu (eraisikuna ma seda ei teeks, maksud jagamine on imelihtne, siis ära kunagi investee- teerimisest ajutiselt loobus, oli tema sõnul see, et tapavad) isePankurisse alates 2013. aasta augus- investoritega ri üle 5% summast ühele laenusaajale – vahet po- mingil hetkel oli seal laenajatest puudus ja ta pai- tist ja Omarahasse alates 2013. aasta novembrist,” le, kui ahvatlev see tundub mõne taotleja ilusa ju- gutas tavalisest suuremad summad ühe laenaja ütles ta. Roosaare eesmärk on teenida 15% toot- suhtlemist tu või numbrite puhul,” soovitas Janari rahablo- laenu. “Panin nii-öelda rohkem mune ühte korvi. lust aasta baasil. Praegu on tal Omarahasse pan- gi pidaja Janar Elt oma kogemuste najal. “Täies- See aga tõi kaasa selle, et juhuslikult läksid kolm dud 8000 eurot ja isePankurisse 30 000 eurot. hakkas see ka ti okei on näiteks 1000 eurot jagada 50eurosteks sellist suurema osakaaluga laenu hapuks ja sel- “Kui algselt olin rohkem Omaraha fänn, siis tükkideks.” lest piisas, et raha tagasivool laenudest jäi väike- nüüdseks eelistan pigem isePankurit,” jätkas mulle endale Investoritele on laenude andmine teenustasu- seks,” selgitas ta. Roosaare. “Põhjuseid on mitu – esiteks on isePan- vaba tegevus. Portaal teenib selle pealt, et laenu- Siis otsustas Elt ära oodata, et kuidas portaal kur suurem ja professionaalsem, teiseks on seal rohkem huvi võtjad maksavad lisaks laenu taotlemise tasule tema võlas olevate laenudega hakkama saab, ega oluliselt kergem suuremaid summasid välja an- ka igukuist tasu. investeerinud juurde. da, kolmandaks tundub mulle kogemuste põhjal, pakkuma. “Kuna toode on oluliselt lihtsam kui näiteks et taustakontroll on parem ja sellest tulenevalt ka Janari rahablogi pidaja Janar Elt aktsiaturgudel kauplemine, teenustasud investo- Välismaised laenutaotlused. “IsePankuris on vähem hapusid laene. Neljandaks võtab Omara- rite jaoks puuduvad ning alustada saab väga väi- ka välismaised laenutaotlused. Iseenesest ei os- ha viiendiku teenitud intressist endale teenusta- kese summaga, siis on teenuse kasutamine sobi- ka öelda, kas see on positiivne – ühest küljest on suks, mis tootlust veelgi kahandab,” loetles ta. lik nii väikeinvestorile, kes soovib turul pakuta- investeerimisvõimalusi rohkem, aga teisest kül- “Alustavale laenuandjale soovitan eelkõige ha- vatest arusaadavamat ja suurema tootlusega la- jest on veel väiksem tõenäosus, et mul endal üld- jutamist paljude laenude vahel (mingi 200+) ja Loe veebist hendust, kui ka neile, kes soovivad hajutada suu- se midagi väga teha on, kui mingi Hispaania te- teiseks arvestada, et kui laenad raha välja viieks remat portfelli erinevate varaklasside vahel,” üt- gelane ühel hetkel maksta ei suvatse. Ei tea, kui aastaks, siis ei saa seda ka enne kasutada (raha les isePankuri tegevjuht Pärtel Tomberg. karmilt teistes riikides see võlgade sissenõudmi- laekub küll võrdsetes maksetes juba varem, aga Kui laen läheb viivisesse, võtab selle sisse- ne käib,” rääkis Elt Isepankuri rahvusvahelisest siiski aeglaselt),” ütlesRoosaare. Krediidiskoo- ÄRIPÄEVA TELLIJA nõudmise enda peale isePankur – see aga ei ga- mõõtmest. ri ta eriti ei jälgi, v.a et ei laena 600 ja madalama- sai seda lugu veebis lugeda juba ranteeri alati positiivset tulemust. Et teha raha Rahaliselt vabaks saamise blogi pidaja Jaak le skoorile. Üldiselt on Roosaare hinnangul siis- EILE KELL 16.52 NUMBER ELEKTER VALUUTA INTRESS Eratarbijad peaksid arvestama, Eurot mõjutavad poliitilised Euroopa Keskpanga baas- et elektrienergia hinnale lisan- mured euroala suurimates intress on rekordmadalal 0,25 17 dub lepingus ka käibemaks. riikides. protsendil.

Nord Pool Eesti EUR/USD Euribor 6 kuud

34,55 +8,27% 1,3736 +0,21% 0,386% -0,000 100

1,345 4,3 80 0,375 1,310 60 0,350

1,275 protsenti vähenes Eestis sõiduautode müük 40 0,325

1,240 jaanuaris võrreldes möödunud aastaga. 20 0,300 02 1210080604 02 02 1210080604 02 1210080604

RAHA reklaam

Kommertspankade intressitooted

jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Danske Bank Kontakteeruge pangaga Tallinna Äripank 0,05 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,70/1,7 0,90/1,9 - 200 Tallinna Äripank (3) 0,05 0,25 0,30 0,35 0,60 0,70 1,00 1,20 - 200 Citadele Pank - - - - 0,10 0,40 0,50 1,00 1,30 1,30 150 Versobank 0,05 0,10 0,40 0,50 0,60 0,90 1,50 1,80 2,10 2,30 350 DNB 0,10 (7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300 Krediidipank - 0,01 0,15 0,25 0,30 0,55 0,75 1,00 1,20 1,20 100/200 (4) BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,40 0,40 0,45 0,50 1,50 300-1500 BIGBANK - - - - - 0,40 0,40 0,45 0,50 1,50 1500-30 000 BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 0,50 0,55 1,55 üle 30 000

tähtajaline hoius %, USD Pankade kontaktandmed pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, Danske Bank Kontakteeruge pangaga tel 770 0000, faks 770 0001, tel 686 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected] e-post: [email protected], www.dnb.ee Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,25 0,55 0,70 0,85 200 BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, Citadele Pank - - 0,10 0,40 0,50 1,00 200 faks 737 7582, e-post: [email protected], tel 669 0941, faks 661 6037 Versobank 0,30 0,30 0,40 0,70 1,20 1,50 500 www.bigbank.ee TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300 VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 668 8066, faks 668 8065 Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4) tel 680 2500, faks 680 2501

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) kontoris; (7) päevalõpu kontojäägilt

BÖRS 90 Oslo al. 69 Tallinn 18.02 aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. hind, EUR eelm, % EUR tootlus Arco Vara 1,410 0,00 575 - -310,4% 1,36 0,0% Baltika 0,582 0,00 1 454 79,9 2,7% 2,18 0,0% Ekspress Grupp 1,080 0,93 540 9,4 8,0% 0,75 0,9% Harju Elekter 2,820 0,00 0 9,6 8,1% 0,78 3,2% Järvevana 0,710 2,60 11 067 - 0,0% 0,85 0,0% Merko Ehitus 7,790 0,91 11 422 13,4 8,3% 1,12 5,3% Nordecon 1,040 0,97 7 291 6,2 14,7% 0,91 0,0% Olympic EG 1,910 1,60 90 708 11,9 28,8% 3,41 5,2% Premia Foods 0,753 1,76 11 972 383,3 0,2% 0,83 1,3% Pro Kapital Grupp 2,250 0,00 0 - -1,4% 1,80 0,0% www.estonian-air.ee Silvano FG 2,460 -1,60 102 261 8,0 21,1% 1,69 10,2% Tallink Grupp 0,871 0,23 37 662 14,7 5,4% 0,79 5,7% Tln Kaubamaja 5,400 0,56 21 760 6,1 21,5% 1,31 6,5% Tallinna Vesi 12,800 1,59 10 216 12,8 22,9% 2,94 6,6% Trigon PD 0,500 0,00 0 - 0,0% 1,03 0,0% Skano Group 1,210 0,83 363 - -7,4% 0,78 0,0% VALUUTA Euroopa Keskpank P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal Riia 18.02 EUR/SEK EUR/RUB aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. ki tegemist väga hea alternatiiviga tähtajalistele hind, EUR eelm, % tootlus hoiustele ja raha niisama padja all hoidmisele. 8,9217 48,6051 Grindex 9,46 0,00 6,43 0,80 - Latvijas Gaze 9,95 -0,50 11,60 0,64 - Austraalia dollar AUD 1,521 Rumeenia leu RON 4,490 Olainfarm 8,00 -0,50 8,30 1,94 - Pikaajaline kasutaja. Janar Elt kasutab isePan- Bulgaaria leev BGN 1,956 Singapuri dollar SGD 1,732 kurit alates 2009. aastast. Ta on välja andnud 125 Hiina jüaan CNY 8,332 Suurbritannia nael GBP 0,823 Vilnius 18.02 laenu, nendest on täielikult tagasi makstud 36, Hongkongi dollar HKD 10,649 Šveitsi frank CHF 1,222 tagasimaksmisel 64, viivises 13 ja üle 60 päeva India ruupia INR 85,282 Taani kroon DKK 7,462 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. Jaapani jeen JPY 140,770 Tai baat THB 44,557 hind, EUR eelm, % tootlus viivises 12. Annualiseeritud tootlus on 19,84%. Kanada dollar CAD 1,506 Tšehhi kroon CZK 27,392 Apranga 2,89 -0,34 - 4,0 5,5 Omaraha kasutab Elt alates 2011. aastast, seal Korea won KRW 1463,530 Türgi liir TRY 2,993 City Service 1,850 1,09 9,7 1,0 - on ta välja andnud 40 laenu. Nendest on täieli- Leedu litt LTL 3,453 Ungari forint HUF 310,180 Invalda 3,420 0,59 - 1,3 - Linas Agro 0,665 0,00 4,7 0,8 - kult tagasi makstud 29, tagasimaksmisel 3 ja üle Norra kroon NOK 8,343 USA dollar USD 1,373 Poola zlott PLN 4,154 Panevezio Statybos 1,130 0,00 - 0,6 - 60päevases viivises 8 laenu. Aasta baasile viidud Siauliu Bankas 0,317 0,00 18,5 0,9 - tootlus on tal Omarahas kuni 2012. aasta lõpu- Snaige 0,448 0,00 - 1,6 - ni 18,5%. BÖRSIKAUBAD TEO LT (Telekomas) 0,800 0,25 14,4 2,1 7,2 “Viimastel aastatel olen vahelduseks finants- Helsingi 18.02 investeeringute raha kinnisvarasse paigutanud,” ütles Elt. Kütused 18.02 Värvilised metallid 17.02 aktsia muutus P/E P/B divid. hind, EUR eelm, % tootlus IsePankuri tegevjuhi Pärtel Tombergi sõnul USD USD/t on ettevõtte tegevus Eestis kasumlik. “Uued Soo- Nafta IPE, bbl 109,66 Alumiinium LME 1745,5 Alma Media 3,03 -0,66 15,4 2,6 3,3 Nafta NYMEX, bbl 101,50 Vask LME 7174 Citycon 2,65 -0,38 11,8 0,9 5,7 me, Hispaania ja Slovakkia turud on need, kus Mootoribensiin, t 974,25 Plii LME 2150 Elisa Comm. 20,18 0,30 16,1 3,7 6,4 kasvu sihime. Oleme planeerinud uutel turgu- Diislikütus, t 940,75 Nikkel LME 14395 Finnair 2,70 0,37 - 0,5 - del kasulikkuseni jõudmiseks keskmiselt 12–18 Kerge kütteõli, t 930,75 Tina LME 23155 Fortum 17,50 0,29 12,9 1,6 - kuud ning liigume praegu eesmärgipäraselt,” li- Masuut (1% väävel), t 620,00 Tsink LME 2060,5 HKScan 3,73 -0,80 23,3 0,5 2,7 Maagaas Henry Hub, btu, USD 5,214 Kesko 31,50 0,16 18,0 1,4 3,8 sas ta. Neste Oil 15,28 2,55 - 1,3 2,5 Praeguse seisuga toimub umbes 50% tehin- Põllumajandus 18.02 Väärismetallid 18.02 Nokia 5,24 0,38 - 3,0 - gutest Eestis, kuid see number kahaneb pidevalt nael = 453,59 g USD/unts, unts = 31,105 g Olvi 28,00 -1,16 17,8 3,5 1,8 ning piiriüleste tehingute osakaal kasvab. Kohv NYBOT, USc/nael 148,15 Kuld COMEX 1320,60 PKC Group 22,45 1,13 34,9 2,5 3,1 Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 452,50 Plaatina NYMEX 1426,13 Stockmann 12,01 -0,91 17,9 1,0 5,0 “Enamus rahast, mida läbi isePankuri inves- Kakao NYBOT, USD/t 2939,00 Pallaadium NYMEX 736,45 Stora Enso 8,07 -0,43 - 1,2 - teeritakse, on pärit lisaks Eestile Saksamaalt ja Nisu NYSE LIFFE, USD/t 153,50 Hõbe COMEX 21,67 UPM Kymmene 12,69 -0,86 - 0,9 4,7 Inglismaalt,” rääkis ta. “Laenamise pool on lisaks Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 391,25 YIT 8,57 -0,98 15,1 1,6 8,8 Eestile avatud Soomes, Hispaanias ja Slovakkias.” Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 18 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

26. veebruar kell 9.30–14.00 Hotell Euroopa ­3*1­&7" -Ã)*4&.*/"3 Kuidas MILLES SEISNEB ettevõtet targalt müüa MINU ETTEVÕTTE või osta VÄÄRTUS?

Äripäev AS, advokaadibüroo Sorainen AS ja Nordic CF Advisory OÜ korraldavad koos seminari, mille eesmärk on rääkida lahti see, kuidas ettevõtet OSTUJUHTIMISE targalt müüa või osta. Seminaripäeva viivad läbi advokaadibüroo Sorainen AS juhtivpartner, vandeadvokaat TOOMAS PRANGLI ja Nordic CF Advisory AASTAKONVERENTS OÜ finantsnõustaja, partner ALAR VOITKA. Lisaks teooriale toovad mõlemad esinejad näiteid oma senistest kogemustest ettevõtte ostu- ja müügiprotsessis ja kohtupraktikast. Praktilisi tähelepanekuid ostja vaatevinklist jagab seminaril Magnum ASi juhatuse esimees KRISTJAN VILOSIUS.

Ostu- ja tarneahelate juhtimise Seminaripäeval leiavad käsitlust järgmised teemad: tippesinejad Eestis! t .JTPOWÜJNBMVTFEKVIVM LVJTPPWJUBLTF  FUUFWÜUFUNààBWÜJMJTBSBIBTBBEB 27.märtsil t &UUFWÜUUFWÊÊSUVTFIJOEBNJTNFFUPEJE Hotell Meriton Grand Conference & Spa t &UUFWBMNJTUVTFUUFWÜUUFNààHJLTKBPTUVLT t &FMLPLLVMFQQFE NJTPOEVFEJMJHFODFQVIVM Töökeel: eesti-inglise-eesti (sünkroontõlge)  SJTLJENààKBMFKBFUUFWÜUUFKVIJMF Programm t .JEBUFIBTJJT LVJNààKBKBPTUKBIJOOBWBIFMPOLÊÊSJE 09.00 Registreerumine ja hommikukohv päev t ,VJEBTMÊCJSÊÊLJNJTUFMKBUFIJOHVEPLVNFOUJEFT st a 09.30 Ostujuhtimise trendid ja hea praktika a

 PTUKBKBNààKBSJTLFNBBOEBEB m s SOREN VAMMEN,

i ülemaailmse ostu- ja tarneahelate föderatsiooni o

i €

o

V

(IFPSM) president, Taani ostu- ja logistika ühingu (DILF) t .JTPTUKBQPPMUWBBEBUFTIJOEBNÜKVUBWBE d

119 u

! s

h d i tegevdirektor t 0TBOJLFWBIFMJTFETVIUFE n 10.15 Eesti ostu- ja tarneahelate juhtimise evolutsioon Seminari registreerimisel kuni 19. veebruarini on (km-ga 142,8 eurot). EMÖKE SOGENBITS, éolane Tallinn ASi tarneahelajuht, Eesti TPPEVTIJOE FVSPU Seminari tavahind on 169 eurot (km-ga 202,8 eurot). Kahe või enama osaleja registreerumisel 11.00 Kohvipaus ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus. Registreerimine e-posti aadressidel 11.30 Strateegilise ostutegevuse tulemuslikkuse registreerimine.aripaev.ee ja [email protected] või telefonidel 667 0108 maksimeerimine e-hanketehnikate toel või 5553 3789. CHARLIE VILLASENOR, TransProcure Corporationi president, Aasia ostu- ja tarneahelate instituudi (PASIA) juhatuse esimees, Filipiinid 12.15 Innovatsioon Euroopa ostu- ja tarneahelate juhtimises LOENG OLAF HOLZGREFE, Saksamaa materjalide-, ostu- ja logistika assotsiatsiooni (BME) rahvusvahelise äriarenduse juht 13.00 Lõuna 14.00 Ostu- ja tarneahelajuhi teekond organisatsiooni 10 REEGLIT juhtimispüramiidi tippu CHERYL PARADOWSKI, Kanada tarneahelate juhtimise assotsiatsiooni (SCMA) president HOOAJATÖÖTAJA 14.45 Ostu- ja tarneahelajuhi areng ei tunnista piire KERTTILY GOLUBEVA, Ensto kontserni hankejuht, Eesti 15.15 Kohvipaus PALKAMISEL 15.35 Juhised tulemuslikuks ostmiseks Indiast S. SUBBAKRISHNA, India materjalide juhtimise assotsiatsiooni (IIMM) president 16.20 Ülemaailmse Ostujuhtimise Standardi kasutamine praktikas MALCOLM YOUNGSON, IFPSMi tegevdirektor, Suurbritannia Kreutzwald Hotel Tallinn 16.50 Tulevik on saabunud: täisautomatiseeritud ostujuhtimine 04.04 LOENGULE TASUB TULLA, KRISTJAN ANDERSON, finantsanalüütik, SEST: AX2012 juurutamise vastutav projektijuht, Selver, Eesti 17.30 Kokkuvõte 1. Saab teada, kuidas vältida tuhandeid eurosid nõudvaid kahjunõudeid moderaator ILLIMAR PAUL, Sensei juhataja, Eesti Loengu soodushind registreerimisel kuni 27. märtsini on 169 eurot 2. Esitamisele tulevad töövaidluste valusamad kogemused praktikas Märgi ennast osalejaks täna! (km-ga 202,8 eurot). Tavahind 199 eurot (km-ga 238,8 3. Tuuakse välja olulisemad tähelepanekud Registreerumisel kuni 28. veebruar 2014 eurot). Kahe või enama isiku lapstööjõu palkamisega seotud probleemidest hoiate kokku 25 eurot osaleja kohta. korraga registreerimisel ühest 4. Räägime, kes peab teostama järelvalvet ning maksjaettevõttest kehtib hindadele kuidas jagada (materiaalset) vastutust Osavõtutasud: 5% soodustus. Registreerimine veebis 5. Saab ülevaate värskest tähtajalisi töölepinguid Ühe osaleja tasu, kui ühest firmast osaleb vähemalt neli inimest – 250 eurot (km-ga 300 eurot) www.raamatupidaja.ee või puudutavast kohtupraktikast Ühe osaleja tasu, kui ühest firmast osaleb vähemalt kaks inimest – 300 eurot (km-ga 360 eurot) telefonil 667 0411, projektijuht 6. Lektor on parim ekspert töösuhetes, Ühe osaleja tasu – 350 eurot (km-ga 420 eurot) Anne-Ly Raudhein, tel 667 0107. Magister iuris, Heli Raidve Tööõigusabi juhataja, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, Lisainfo ja registreerimine: Martin Kivimäe, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tel 56667056, [email protected] ärimentorprogrammi mentor HELI RAIDVE www.logistikauudised.ee Heli Raidve Tööõigusabi investeerimisfondid INVESTOR 19

Dow Jones USA OMX Stockholm OMX Helsinki EPI II samba indeks

  16 165,12 +0,07% 1330,10 -0,90% 2888,81 -0,46% 156,55 +0,07% 17000 1400 2800 160,0

16000 1300 2550 157,5

15000 1200 2300 155,0

14000 1100 2050 152,5

ÄRIPÄEV 19. veebruar 2014 13000 1000 1800 150,0 02 1210080604 02 1210080604 02 1210080604 02 1210080604 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post [email protected]

FONDID reklaam AS SEB Varahaldus 17.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Energiline Pf, EUR 0,739 0,747 0,747 6,42 0,54 1,68 -0,37 12 635 367,14 Avaron Asset Management 17.02 SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,887 0,896 0,896 2,76 0,72 -1,19 1,76 3,82 55 551 152,17 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Optimaalne Pf, EUR 0,830 0,838 0,838 3,43 0,53 1,10 1,58 5,92 15 222 004,56 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Progressiivne Pf, EUR 0,969 0,979 0,979 4,30 0,64 2,39 1,09 6,72 300 823 331,20 Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 11,57 11,80 11,57 8,15 0,66 9,68 2,21 - 34 696 462 SEB Aktiivne Pf, EUR 0,929 0,948 0,938 8,26 0,02 2,85 -0,13 12,41 14 458 624,43 Avaroni Privaatportfell B, EUR 14,24 14,24 14,24 2,85 1,06 6,49 4,87 - 7 109 042 SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,147 1,170 1,159 3,15 0,58 1,97 1,63 5,44 11 581 703,99 Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 11,18 11,18 11,18 3,64 1,88 5,90 - 6 332 072 Vahendatavad Fondid * SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,521 1,521 1,521 2,29 1,060 1,470 5,050 6,960 386 560 000,00 SEB Strategy Balanced Fund 106,131 107,192 106,131 - 2,780 2,590 - - 331 550 000,00 Compensa Life 14.02 SEB Strategy Defensive Fund 105,699 105,699 105,699 - 1,750 1,590 - - 329 420 000,00 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Strategy Growth Fund 108,738 109,825 108,738 - 5,900 5,510 - - 224 240 000,00 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Strategy Opportunity Fund 106,702 107,769 106,702 - 4,490 4,330 - - 335 280 000,00 Kasvuportfell, EUR - - 1,42 - 0,80 6,10 2,20 18,60 5 847 868 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.09.2013. Võlakirjaportfell, EUR - - 11,93 - 0,40 0,80 2,90 - 680 175 Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.12.2013. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.12.2013. Fondivalitsejad

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Danske Capital AS 17.02 5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, 4201, [email protected], www.avaron.ee [email protected], www.lhv.ee tel 680 2630, faks 680 2631, ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia [email protected] aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 www.gildrealestate.com DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, Danske Pension 25, EUR 0,99 1,00 1,00 2,70 1,03 4,23 2,73 4,51 11 463 326 [email protected], www.gafm.ee 1251, [email protected], www.nordea.ee ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee 47, Tal- AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn tel 675 2295, faks 675 2895, Danske Pension 50, EUR 1,16 1,17 1,17 3,63 1,11 5,53 2,81 5,74 164 479 911 linn, tel 610 6500, faks 610 6501, funds@ 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ [email protected], www.danskecapital.ee, Danske Pension Intress, EUR 0,88 0,89 0,89 2,05 0,64 2,23 2,84 3,29 3 708 728 ergo.ee, www.ergo.ee seb.ee, www.seb.ee www.danskebank.ee Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,51 1,55 1,53 5,71 1,02 8,96 3,78 9,54 3 551 949 Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,76 0,78 0,77 2,56 0,73 1,95 2,59 244 635 Maaklerifirmad Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee. COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, tel 680 2500, faks 680 2501 väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@manda- faks 610 3010 [email protected], DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, tumlife.ee, ERGO Funds 17.02 www.compensalife.ee tel 630 2104 www.mandatumlife.ee ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, faks 680 0402 tel 665 6622, faks 665 6802 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,93 0,94 0,94 1,62 1,06 1,74 2,95 4,05 8 748 314,89 ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,15 1,16 1,16 3,90 0,54 5,77 1,30 8,80 47 673 213,91 ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,66 0,67 0,67 5,39 0,24 7,83 -0,02 - 1 766 378,12 ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,89 0,91 0,90 4,33 0,81 7,18 2,33 - 445 905,18 ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,93 0,95 0,94 5,86 -0,69 6,78 1,30 - 349 176,23 ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,90 0,92 0,91 7,58 -0,40 9,29 -1,67 - 333 504,80

LHV Varahaldus 17.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pensionifond L, EUR 1,42 1,44 1,44 3,51 1,51 4,49 2,63 10,34 227 275 342 Pensionifond M, EUR 1,13 1,14 1,14 2,42 1,35 3,55 3,53 9,32 33 767 421 Pensionifond S, EUR 1,19 1,20 1,20 1,86 0,86 1,55 3,56 7,59 43 006 541 Pensionifond XL, EUR 1,24 1,25 1,25 4,33 1,67 6,75 3,02 11,06 53 562 847 Pensionifond XS, EUR 1,10 1,11 1,11 1,74 0,94 1,62 3,80 7,56 9 314 316 Täiendav Pensionifond, EUR 1,38 1,39 1,39 4,68 1,58 7,39 3,19 11,56 5 729 576

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 13,40 13,54 13,54 12,77 10,36 49,97 22,47 23,70 - LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 8,56 8,65 8,65 12,83 10,36 49,97 22,46 23,69 35 720 731 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,84 8,93 8,93 13,33 2,48 8,40 -1,09 8,85 - LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,65 5,71 5,71 13,32 2,48 8,40 -1,10 8,84 1 653 835

Mandatum Life 17.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Investeeringute haldusteenus: Turvaline, EUR 117,57 116,99 116,99 - 0,62 3,04 3,61 - - Konservatiivne, EUR 116,00 114,85 114,85 - 0,63 4,01 1,30 - - Tasakaalustatud, EUR 116,03 114,32 114,32 - 0,67 4,81 0,01 - - Progressiivne, EUR 110,95 108,78 108,78 - 0,64 5,60 -1,97 - - Agressiivne, EUR 116,25 113,97 113,97 - 0,66 6,37 -1,93 - - Investeerimisportfellid: Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 143,35 142,64 142,64 - 0,61 2,62 3,80 6,79 - Mandatum Life Global Food Abs, EUR 117,11 114,82 114,82 - 0,01 -4,05 -4,87 2,80 - Mandatum Life Emerging Opportunities Abs, EUR 105,28 103,22 103,22 - -0,50 -1,10 -6,58 - - Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR 148,08 145,18 145,18 - 1,40 1,54 -6,80 7,71 - Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 160,62 157,47 157,47 - 0,37 5,83 -0,22 9,51 -

Nordea Pensions Estonia 17.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Nordea Pensionifond A, EUR 0,97 0,98 0,98 5,66 0,44 5,69 3,76 8,4 65 838 710,15 Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,80 0,81 0,81 6,91 0,26 6,78 3,61 7 698 760,54 Nordea Pensionifond B, EUR 0,90 0,91 0,91 4,21 0,49 2,57 3,32 6,75 13 358 173,57 Nordea Pensionifond C, EUR 0,82 0,83 0,83 2,73 1,34 1,28 2,86 4,76 2 378 940,31 Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,21 1,24 1,22 9,50 0 9,63 4,17 12,76 4 585 132,88 Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,71 0,73 0,72 3,99 0,95 1,83 657 486,52

Trigon Funds 17.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 84,25 86,82 85,97 17,55 3,57 -7,45 -23,43 1 221 212 Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 163,22 168,22 166,55 13,66 -3,94 -6,58 -4,50 4 175 476 Balti Fond, EUR 14,02 14,51 14,23 11,47 1,96 10,80 -4,93 11,62 1 770 017 Uus Euroopa Fond, EUR 25,25 26,15 25,64 10,46 2,06 24,68 11,10 25,91 60 048 889 Venemaa Top Picks Fond, EUR 17,12 17,73 17,39 16,82 -8,17 -16,80 -12,03 19,00 6 656 814 TEGIJA TURUL OMX TALLINN Äripäev Maailma kullanõukogu: Nõudlus kul- 52 nädalat Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi. Nr 34 (4928) 19.02.2014 la järele Hiinas tegi märkimisväärse 828,56 +0,65%  rekordi. 900

850

800

750

700 02 1210080604 Hiina nõudlus kullast ehete, müntide ja kullakangide järele kasvas eelmisel aastal 32 protsenti, rekordilise 1066 tonnini. India nõudlus perioodi kõrgeim 855,25 oli eelmisel aastal 975 tonni, mis on 13% rohkem kui 2012. aastal. perioodi madalaim 748,83

TÕUSJAD AUTOD LANGEJAD Bundesbank hoiatab Perifeeria veab kinnisvaramulli eest Euroopa automüüki Sony Jaanuaris kasvas autode müük Euroopas Coca-Cola RAINER SAAD 1780,00 JPY aksamaa keskpank Bundesbank [email protected] viiendat kuud järjest, suurim automüügi kasv 37,50 USD hoiatas eile, et eurotsooni suurima tuli Euroopa perifeeriariikidest. majanduse Saksamaa kinnisvara- Võrreldes eelmise aasta sama kuuga regist- +3,61% hinnad on 25% ülehinnatud. Kin- reeriti ELis aasta esimesel kuul uusi sõiduautosid -3,67% nisvarahinnad on kiiresti tõusnud 5,5% rohkem. RBS S riigi 125 linnas. Alles hiljuti abipaketist väljunud Iirimaal Valmieras Stikla 361,10 GBp Keskpank teatas, et välisinvestorite nõud- müüdi möödunud kuul uusi autosid 22 913, mis lus koos rekordmadalate laenukuludega on too- on võrreldes eelmise aasta jaanuariga 33 prot- 2,15 EUR nud kaasa suure nõudluse eluasemete järele. Lin- senti rohkem. Portugali automüük kasvas sama +2,64% nas asuvate elamute hinnad on nüüd 10–20 prot- ajaga 32%, 9255ni, selgub Euroopa autotootjate -2,27% senti üle hinnatud ning suurtes linnades ülatub Eluasemehinnad on ühingu ACEA andmetest. Tesla Motor see protsent isegi kuni 25ni. Lisaks on keskpanga tõusnud kiiremini, Euroopa Liidu suurimad turud näitasid samu- Nutreco 203,21 USD teatel korterite hinnad seitsmes Saksamaa suuri- ti müügikasvu. Saksamaa müük kasvas 7,2%, 205 mas linnas 9 protsenti tõusnud. kui majanduslikud 996 autoni, Hispaania müük suurenes 7,6%, 53 31,71 EUR Bundesbank hoiatas ka eelmise aasta oktoob- ja demograafilised 436 autoni, Suurbritannias samuti 7,6%, 154 562 +2,51% ris eluasemehindade suure tõusu eest. Eilne hoia- fundamentaalnäita- autoni. tus kõlas aga palju tõsisemalt. “Eluasemehinnad Suurimad langejad olid Austria ja Küpros, kus -2,04% on tõusnud kiiremini, kui majanduslikud ja de- jad seda võimalda- müük langes vastavalt 13,6% ja 10,1%. Neste Oil Hennes & Mauritz B 15,27 EUR mograafilised fundamentaalnäitajad seda või- vad. Ka Eesti oli jaanuaris miinuspoolel. Võrreldes maldavad,” tõdes keskpank. eelmise aastaga vähenes uute sõiduautode müük 287,40 SEK Kuna Euroopa Keskpanga intressimäärad pü- Saksamaa keskpank Bun- 1712-lt 1638ni ehk 4,3%. +2,48% sivad rekordmadalal, muretseb Saksamaa, et liht- desbank Lätis ja Leedus kasvas müük vastavalt 24,7% ja sad laenuvõimalused võivad igapäevaste toodete 17,8%. Kogu Euroopa Liidus müüdi jaanuaris 935 -1,74% ja teenuste hinnad väga kõrgeks ajada. 640 sõiduautot. Toyota Motor Sandvik 5932,00 JPY Saksamaa leppigu inflatsiooniga.Majandus- 88,05 SEK liku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD TOIT hoiatas esmaspäeval Saksamaad, et see peab lep- +2,40% pima suurema inflatsiooniga, vastasel korral võib Maisi hind tõusis -1,68% suur osa eurotsoonist jääda deflatsioonilõksu ja Canon see võib kogu eurotsooni ohustada. nelja kuu tippu ArcelorMittal 3070 JPY Eile avaldati Saksamaa majanduse väljavaa- 12,08 EUR det kajastav ZEW indeks, mis valmistas analüü- Maisi hind tõusis kõrgeima tasemeni pärast tikutele pettumuse. Investorite ja analüütikute eelmise aasta septembrit, kuna kardetakse, et +2,39% ootust kajastav indeks langes jaanuari 61,7 punk- kuiv ilm maailma suuruselt teises eksportijas -1,51% tilt sel kuul 55,7 punktile. Detsembris oli indeks Brasiilias võib maisisaaki kahjustada. Briti pank HSBC soo- seitsme kuu tipus 62 punktil. Analüütikud oota- Mai tähtajaga maisifutuur tõusis eile Chica- Kehv ilm teeb halba. vitab osta areneva- sid indeksi suuruseks 61,5 punkti. go kaubabörsil 0,4%, 4,525 dollarini buššel. See Kakao hind on Indo- te turgude valuuta- “Saksamaa ZEW raport oli pettumus,” üt- on kõrgeim hind pärast septembrit. Kümne aas- neesia suurte vihma- sid. Panga hinnangul on hil- les Pariisis asuva fondi Montaigne Capital juht ta suurim kuumalaine Brasiilias on lisaks maisile de tõttu tõusnud 29 kuu tip- jutine paanika möödas ning Arnaud Scarpaci Bloombergile. kahjustanud ka kohvi, suhkru ja sojaubade saaki, pu. Brasiilia kuivade ilmade nüüd võiksid investorid taas Oktoobris teatas Bundesbank, et ei näe elu- kirjutas Bloomberg. tõttu on maisi hind tõusnud kord oma pilgud arenevate asemehindade tõusus finantsstabiilsusele oh- “Kuivad tingimused, mis kahjustavad soja ube, nelja kuu kõrgeimale tase- turgude poole pöörata. HSBC tu. Keskpanga hinnangul on Saksamaal hüpo- avaldavad mõju ka maisile,” teatas uuringu firma mele. Lisaks on põhjustanud prognoosib arenevate turgu- teekide saamise tingimused palju karmimad kui Agroconsult. lumetormid USAs ja Jaapanis de valuutadele rallit. Ameerika Ühendriikides ja teistes Euroopa piir- Ka riskifondide juhid on panustamas maisi ja segadust suurlinnades. kondades. Sama väitis keskpank ka lühiajaliste sojaubade hinna tõusule, tehes seda esimest kor- laenude kohta. da pärast eelmise aasta juunit.

MEESKONNA COACHING’U KOOL UUS LEND Meeskonna arendav juhtimine coaching’u meetodil Arenguprogrammi teemad: alustab t.FFTLPOOBBSFOEBNJOF tCoaching’u ABC 12. märtsil t+VIJNÜKVKÜVE t&GFLUJJWOFLPNNVOJLBUTJPPO Info ja registreerimine t.PUJWBUTJPPOJMPPNJOFKBIPJENJOF telefonil 667 0100, Koolitusprogrammi SOODUSHINDD t4BBWVUBNJOFNFFTLPOOBT elektronposti aadressil 1649 eurot (km-ga 1978,8 eurot) t1SPCMFFNJMBIFOEVTKBÜQQJNJOFNFFTLPOOBT [email protected] kehtib 3. märtsini. ,PPMJUBKBEPO*4$*LPPMJUBKBE või koduleheküljel Tavahind 1899 eurot (km-ga 2278,8 eurot). KAUPO SAUE ja SIGNE VESSO Täpsem programm aadressil akadeemia.aripaev.ee akadeemia.aripaev.ee