LISA KINNITATUD Vastseliina Vallavolikogu 26.03.2014 määrusega nr 1-1.1/8

VASTSELIINA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2010-2018

TÄIENDATUD 2014 VASTSELIINA 2010

SISUKORD

SISSEJUHATUS...... 6

1.ÜLDANDMED ...... 7

1.1 Pindala ...... 7

1.2 Rahvaarv ...... 8 1.2.1 Rahvaarv Vastseliina vallas seisuga 01.01. aastatel 2004-2014 ...... 8 1.2.2 Maakonna rahvaarvu muutus (arvestades rännet) võrreldes 2000.aastaga ...... 8 1.2.3 Maakonna omavalitsuste rahvaarvu muutus 2000-2012...... 9 1.2.4 Eesti rahvaarvu muutus võrreldes 2000.aastaga ...... 9 1.3 Rahvastiku soo- ja vanusejaotus ...... 10 1.3.1 Rahvastiku soo- ja vanusejaotus Vastseliina vallas 2004-2013 ...... 10 1.3.2 Vastseliina valla rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2013 ...... 11 1.4 Asustustihedus...... 11 1.4.1 Asustustihedus Eestis, Võrumaal ja Vastseliina vallas (inimeste arv ruutkilomeetrile) ...... 12 1.5 Elussünnid ...... 12 1.5.1 Elussünnid Vastseliina vallas 2000-2013 ...... 12 1.6 Surmad ...... 13 1.6.1 Vastseliina valla surmad 2000-2013 ...... 13 1.7 Loomulik iive ...... 14 1.7.1 Loomulik iive Vastseliina vallas 2000-2013 ...... 14 1.7.2 Loomulik iive Eestis 2000-2012 aastate lõikes ...... 15 1.7.3 Loomuliku iibe kordaja Eestis ja Võrumaal aastatel 2000-2012 ...... 15 1.8 Ränne ...... 16 1.8.1 Ränne Vastseliina vallas 2004-2012 ...... 16 1.9 Rahvastiku koosseis Võru maakonnas ...... 16

1.10 Haridustase ...... 17 1.10.1 Eestimaa elanike haridustase aastal 2011 ...... 17 1.10.2 Võrumaa elanike haridustase aastal 2011 ...... 17 1.11 Tervisevaldkonna eest vastutavad inimesed ja tervisemeeskonna olemasolu vallas ...... 18

1.12 Haldusvõimekuse indeks ...... 18

2. RAHVASTIKU TERVISESEISUND ...... 21

2.1. Tervisekaotus, haiguskaotus, suremuskaotus ...... 21 2.1.1 Tervise-, suremus- ja haiguskaotus Vastseliina vallas ...... 21 2.1.2 Tervisekaotus Eestis ja Võrumaal ...... 21 2.2 Varajaste surmade osakaal kõikidest surmadest % ...... 22

2.3 Õnnetussurmade osakaal kõikidest surmadest % ...... 22

2 2.4 Alkoholisurmade osakaal kõikidest surmadest % ...... 23

2.5 Suremuskordaja vereringeelundkonna haigustesse ...... 23

2.6 Pahaloomulised kasvajad ...... 24

2.7 Nakkushaigused ...... 24

2.8 Igapäevaelu piiratus ...... 25

2.9 Kohalik terviseinfo ...... 26

3. TÖÖTURU SITUATSIOON ...... 27

3.1 Palgad, eelarve, maksumaksjad ...... 27 3.1.1 Keskmine brutopalk Eestis ja Võrumaal ...... 27 3.1.2 Keskmine brutopalk Eestis, Võrumaal ja Vastseliina vallas ...... 28 3.1.3 Maksumaksjad ...... 28 3.1.4 Kohaliku omavalitsuse eelarve ...... 28 3.1.5 Tulumaksu laekumine Vastseliina valla eelarvesse ...... 29 3.2 Tööturg ...... 29 3.2.1 Majanduslikult aktiivsed ettevõtted Vastseliina vallas ...... 29 3.2.2 Tööhõive määr Eesti ja Võrumaa ...... 30 3.2.3 Ülalpeetavate määr Eesti ja Võrumaa...... 30 3.2.4 Suhtelise vaesuse määr Eesti ja Võrumaa ...... 31 3.2.5 Registreeritud töötuse määr Eesti ja Võrumaa ...... 32 3.2.6 Registreeritud töötud Vastseliina vallas ...... 33 4. TOIMETULEK ...... 33

4.1 Ravikindlustusega kaetud ...... 33

4.2 Sihtgrupid ...... 34 4.2.1 Puuetega inimesed ...... 34 4.2.2 Muud riskigrupid: ...... 34 4.3 Toimetulekutoetused ...... 35

4.4 Sotsiaaltoetused ...... 35

4.5 Sotsiaalteenused ...... 37

5 KAASTATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE ...... 37

5.1 Kogukonna motivaatorid ...... 37

5.2 Elanike kaasamine, kodanikeühendused ...... 38

5.3 Kultuurielus osalemise ja kultuuritarbimise võimalus ...... 39 5.3.1 Vastseliina vallas on järgmised kultuuriedendamise kohad ja kultuuriobjektid: ...... 39 5.3.2 Vastseliina Rahvamaja ringid ja üritused 2008, 2009, 2010 ja 2013 ...... 39 6. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG ...... 41

6.1 Õpilaste arv haridusasutustes ...... 41 6.1.1 Vastseliina gümnaasium ...... 41 6.1.2 Vastseliina Lasteaed ...... 41 6.1.3 Vastseliina Muusikakool ...... 42

3 6.2 Koolikohustuse täitmine ...... 42

6.3 Laste arv ...... 42 6.3.1 Laste arv Võru maakonnas ...... 42 6.3.2 Maakonna laste vanuseline jaotus ...... 43 6.3.3 Võru maakonna laste arv haridusasutustes ...... 43 6.4 Tervist edendavate haridusasutuste arv Võru maakonnas ...... 44

6.5 Ennetustegevus ...... 44

6.6 Organiseerimata noorte kogunemiskohad ...... 45

6.7 Alaealiste komisjon ...... 45

6.8 Noorte süüteod ...... 46 6.8.1 Alaealiste kuritegevus Eestis ...... 46 6.8.2 Alaealiste poolt Võru maakonnas toime pandud väärteod ja kuriteod ...... 46 6.8.3 Alaealiste poolt toime pandud kuritegude ja väärtegude arv Võru politseijaoskonna teeninduspiirkonnas 2005-2009 aastal valdade lõikes ...... 47 6.9 Laste vigastused ...... 48 6.9.1 Vigastuste esmajuhtude arv Võru maakonna lastel ...... 48 6.9.2 Koolivigastused toimumiskoha järgi Võrumaal ...... 49 6.10 Laste tervis ...... 50 6.10.1 Oma terviste heaks või üsna heaks hinnanud õpilaste osakaal kõigist õpilastest ...... 50 6.10.2 Õpilaste osakaal, kes nädalas vähemalt viis korda on vähemalt 300 minutit kehaliselt aktiivsed .... 50 6.11 Laste surmad Võru maakonnas ...... 51

6.12 Laste ja noortega tegelevad asutused ...... 51

6.13 Laste ohutu elu- ja õpikeskkond ...... 52

6.14 Kooli- ja lasteaia terviseteenuse olemasolu ...... 52

6.15 Kohaliku omavalitsuse initsiatiiv ja toetused tagamaks teenuste kättesaadavust . 53

7.TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND ...... 54

7.1 Huvitegevuse ja vaba aja veetmise kohad ...... 54

7.2 Üldkasutatavad spordirajatised ja terviserajad ...... 55

7.3 Transport ja teedevõrk ...... 56

7.4 Keskkonnamõjurid ...... 57 7.4.1 Vesi...... 57 7.4.2 Õhk ...... 58 7.4.3 Jäätmed ja jäätmekäitlus ...... 58 7.5 Kuriteod ...... 59 7.5.1 Kuritegevus Eestis ...... 59 7.5.2 Kuritegevus Võru maakonnas ...... 59 .7.5.3 Kuritegevus Võru maakonna omavalitsustes 2008-2013 ...... 60 7.5.4 Kuritegude koosseis Võru maakonnas aastatel 2007-2013...... 60 7.5.5 Kuritegude arv maakonniti ...... 61

4 7.6 Liikluskuriteod ja -õnnetused ...... 62 7.6.1 Inimkannatanutega liiklusõnnetused Võrumaal...... 62 7.6.2 Liiklusõnnetustes vigastatuid ja hukkunuid Võrumaal ...... 63 7.6.3 Joobes sõidukijuhtimise süütegude arv Eestis 2008–2011 kuude kaupa ...... 63 7.6.4 Joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetused ja tabatud joobes juhid Võrumaal ...... 64 7.7 Registreeritud perevägivalla juhtumid Võrumaal ...... 64

7.8 Uppumised Võrumaal ...... 65

7.9 Tulekahjud ja neis hukkunute arv ...... 65 7.9.1 Tulekahjudes hukkunud 2014 ...... 65 7.9.2 Tulekahjud ja neis hukkunud Võrumaal ...... 66 7.9.3 Päästeteenistuse registreeritud sündmused Eestis ja Võrumaal ...... 66 7.10 Tööõnnetused Võrumaal ...... 67

7.11 Alkoholi müüvad kauplused ...... 67

7.12 Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika ...... 67

8. TERVISLIK ELUVIIS ...... 67

8.1 Tervisealase teabe kättesaadavus ja toetavad üritused ...... 67

8.2 Tervist mõjutavad tegurid ...... 68 8.2.1 Oma tervist heaks või üsna heaks hinnanud tööealiste inimeste osakaal ...... 68 8.2.2 Vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi tarvitavate tööealiste elanike osakaal soo lõikes ...... 69 8.2.3 Igapäevaste suitsetajate osakaal tööealisest elanikkonnast ...... 69 8.2.4 Raseduse ajal suitsetanud naiste osakaal kõigist sünnitanutest ...... 70 8.2.5 Peaaegu alati helkuri kandjate osakaal tööealisest elanikkonnast ...... 70 8.3 Toitumine ...... 71 8.3.1 Ülekaaluliste ja rasvunud tööealiste meeste osakaal kõigist meestest ...... 71 8.3.2 Ülekaaluliste ja rasvunud tööealiste naiste osakaal kõigist naistest ...... 72 8.3.3 Tööealiste osakaal, kes teevad tervisesporti vähemalt kaks korda nädalas ...... 72 8.3.4 Tööealiste osakaal, kes vähemalt kuuel päeval nädalas söövad värsket juurvilja ...... 73 8.3.5 Tööealiste osakaal, kes vähemalt kuuel päeval nädalas söövad värskeid marju või puuvilju ...... 73 8.4 Peaaegu alati turvavööd kandvate tööealiste osakaal Võrumaal ...... 74

8.5 Peaaegu alati helkurit kandvate tööealiste osakaal Võrumaal ...... 74

9.TERVISHOIUTEENUSED ...... 75

9.1 Tervishoiuteenuste kättesaadavus ...... 75

9.2 Nõustamisteenused ...... 75

9.3 Kuni 2.a.laste hõlmatus immuniseerimisega ...... 75

10.Võru maakonna tervisenõukogu hinnangud maakonna indikaatoritele ...... 76

KOKKUVÕTE ...... 78

TEGEVUSKAVA ...... 80

5

SISSEJUHATUS

Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele, tervisekäitumisele, tervislikele eluviisidele ja tervise säilitamisele pöörata suurt tähelepanu. Inimese elukvaliteeti mõjutavad paljud tegurid - töötus, mitteaktiivsus, süvenevad terviseprobleemid, sotsiaalne tõrjutus, langev töömotivatsioon, ebaõnnestumised. Aitamiseks on hädavajalik saada teada tegurid, mis enim mõjutavad teatud piirkonna inimeste elu ja tegevust ning seetõttu ohustavad nende tervist.

Terviseprofiil on valla elanike tervise ja seda mõjutavate tegurite kaardistamine. Vastseliina vallas on moodustatud tervisenõukogu, mille liikmed on erinevate eluvaldkondade esindajad. Nõukogu esmane ülesanne oli koostada valla terviseprofiil, et saada teada valla inimeste tervist mõjutavad tegurid ja võimalikud ohud. Terviseprofiil on koostatud erinevatest allikatest (Statistikaamet. Haigekassa, Tervise Arengu Instituut, Politsei- ja Päästeamet, Töötukassa, Maksu- ja Tolliamet, Võru Maavalitsus, KOV) saadud info alusel. Profiilis kirjeldatakse nii teksti kujul kui ka graafiliselt piirkonna ja kogukonna erinevaid statistilisi andmeid ja inimeste tervisenäitajaid, millised on aluseks profiili analüüsimisel ja olukorra objektiivsel hindamisel. Profiil on aluseks tervise edendamise tegevuskava koostamisele, milles püstitatakse konkreetsed eesmärgid tervisetulemite parandamiseks ning määratakse nende saavutamiseks vajalikud tegevused, ressursid ja vastutajad.

Terviseprofiili koostamise eesmärk on juhtida tähelepanu omavalitsuses tehtavate otsuste mõjust elanike tervisele, lisada tervise arendamise temaatika omavalitsuse arengukavasse, anda terviseküsimustele laiem kõlapind nii elanike kui otsusetegijate hulgas, aktiveerida kogukonna liikmeid tegutsema paremate tervisetulemite saavutamiseks ning luua eeldused vallarahva tervise parandamiseks.

Terviseprofiili koostamise tulemusena loodame pöörata tähelepanu elanike teadlikkusele tervislike eluviiside ja tervisliku toitumise osas, parandada ja täiendada tervisealast teenindamist, tegeleda projektipõhiselt tegevustega, mis aitavad parandada vallaelanike tervist, elu- ja töökvaliteeti ning turvatunde ja usalduse suurenemist seoses valla juhtimisega, mis omakorda soodustab elanikkonna püsimajäämist ja rahulolu.

Terviseprofiil on koostatud enamasti mitmete eelnevate aastate statistiliste andmete põhjal, sellepärast on vajalik seda aeg-ajalt täiendada ja korrigeerida.

Käesolev terviseprofiil on uuendatud 2014.aasta veebruaris-märtsis.

6

1.ÜLDANDMED

Vastseliina vald asub Võru maakonna kaguosas, Piusa jõe ülemjooksu suures käärus Venemaa ja Läti piiri lähedal. Piirinaabriteks on Misso, Meremäe, Orava, Lasva, Võru ja Haanja vald. Valla keskuseks on samanimeline alev, mille kaugus Tallinnast on 285 km, Võrust 24 km, Pihkvast 75 km ja Riiast 250 km. Vastseliinat läbib Tallinn-Luhamaa maantee. Loodust kujundavad Haanja kuppelmaastik ja maaliline Piusa jõgi. Värvikas orus asub 1206 hektari suurusel alal Piusa ürgoru maastikukaitseala ja matkarada, mis rajati 1965.aastal Piusa jõe paremkalda ülemdevoni (u 405-350 mln aastat tagasi) liivakivipaljandite kaitseks. Suurim paljand on 150 m pikkune Härma mägi. Vastseliina ja Misso valla piirialal asub Kirikumäe järve maastikukaitseala. Kirikumäe järv asub Vastseliina alevikust 6 km edelas ja pakub mõnusat puhke- ja matkavõimalust. Ümber Kirikumäe järve on rajatud matkarada. Vastseliina ajaloos on olnud kaks samanimelist asulat.1342 ehitatud muinaskeskuse piiskopilinnus asub kohas, kus Meeksi oja suubub Piusasse.18. sajandil linnuse hävitamise järel rajati praegune valla keskus. Muinaskeskus kannab praegu Vana-Vastseliina nime. 14.-18.sajandini on Vastseliina piirialana olnud sõdade tallermaa ja vaheldumisi venelaste, rootslaste ja poolakate hallata. Eesti Vabariigi algul oli Vastseliina kihelkonnas viis valda: Lasva, Loosi, Misso, Orava ja Vastseliina vald. 601 km2 suuruses kihelkonnas elas 10 668 inimest. Kihelkond kadus vormiliselt Eesti iseseisvumisega.

1.1 Pindala

Vastseliina valla territoorium on 222,78 ruutkilomeetrit. Külasid on kokku 46, neist suurema territooriumiga Loosi, Vana-Vastseliina ja Viitka küla, tihedama asustusega Vastseliina alevik, Vana- Vastseliina ja Viitka.

7 1.2 Rahvaarv

1.2.1 Rahvaarv Vastseliina vallas seisuga 01.01. aastatel 2004-2014 Vanuserühmad kokku 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Vastseliina Mehed 2255 2225 2219 2178 2165 2181 2170 2123 2125 2129 2076 vald ja naised Allikas: Rahvastikuregister

Vastseliina valla elanike arv 2300 2250 2200 2150 2100

elanike elanike arv 2050 2000 1950 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Vanuserühmad kokku aasta

Allikas: Rahvastikuregister

Ülaltoodud tabelist ja diagrammist on näha, kuidas rahvaarv Vastseliina vallas järjepidevalt väheneb, eriti aastal 2013. Kümne aastaga on rahvaarv vähenenud 179 inimese võrra. Olulisim tegur rahvaarvu vähenemises on ilmselt elukoha vahetus paremate sissetulekute otsinguil.

1.2.2 Maakonna rahvaarvu muutus (arvestades rännet) võrreldes 2000.aastaga

Aastad Allikas: Statistikaamet

8 1.2.3 Maakonna omavalitsuste rahvaarvu muutus 2000-2012

2000 2012 Rahva arvu % vähenemine

Võrumaa 40003 34764 -5239 13% Võru linn 14913 12942 -1971 13% Antsla 4469 3545 -924 21% Haanja 1285 1044 -241 19% Lasva 1809 1614 -195 11% Meremäe 1307 976 -331 25% Misso 898 656 -242 27% Mõniste 1084 884 -200 18% Rõuge 2189 2061 -128 6% Sõmerpalu 1979 1822 -157 8% Urvaste 1498 1235 -263 18% Varstu 1361 1102 -259 19% Vastseliina 2293 2020 -273 12% Võru vald 4918 4863 -55 1%

Allikas: Statistikaamet

Tabelist on näha, kuidas vähenes Võrumaa omavalitsustes elanikkond kaheteistkümne aasta jooksul. Enim tühjenesid ääremaad (Misso, Meremäe, Mõniste, Varstu), ka Antsla. Vähem liikus rahvast ära valdadest, kus on suured ja püsivad tööstusettevõtted (Võru vald, Sõmerpalu, Rõuge, Lasva). Maakonnas vähenes keskmiselt rahvaarv 13%, Vastseliina vallas 12%, seega oleme napilt üle maakonna keskmise. Sellest tabelist saab veel kinnitust tõsiasjale, et elanikkonna liikumine ja töökohtade olemasolu on omavahel seotud. Kuna Võru linnas ja vallas on töökohti, otsivad pered elukohta linna lähedale maale.

1.2.4 Eesti rahvaarvu muutus võrreldes 2000.aastaga

Allikas: Statistikaamet

9 1.3 Rahvastiku soo- ja vanusejaotus

1.3.1 Rahvastiku soo- ja vanusejaotus Vastseliina vallas 2004-2013

RV0282: RAHVAARV, 1. JAANUAR --- Haldusüksus või asustusüksuse liik, Aasta, Sugu ning Vanuserühm 0- 5- 10- 15- 20- 25- 30- 35- 40- 45- 50- 55- 60- 65- 70- 75- 80- 85 ja 4 9 14 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84 vanemad ..Vastseliina vald 2004 Mehed 40 55 88 95 62 34 62 60 76 81 73 45 59 52 55 46 16 16 Naised 32 46 89 93 44 37 57 69 85 64 41 60 57 75 105 86 59 33 2005 Mehed 45 44 83 90 71 38 55 56 79 80 72 51 50 53 47 53 18 17 Naised 30 43 75 106 43 37 48 66 82 74 39 63 53 73 91 106 54 32 2006 Mehed 49 32 79 98 79 37 50 57 74 77 75 51 49 52 45 52 19 15 Naised 33 46 67 101 58 36 36 71 82 75 39 54 60 65 89 101 66 30 2007 Mehed 43 32 73 97 88 41 39 59 65 77 76 61 48 43 49 40 30 15 Naised 37 41 52 102 72 30 33 69 72 79 54 46 60 61 86 86 76 33 2008 Mehed 45 32 66 99 88 53 37 55 67 72 78 63 46 39 48 41 31 16 Naised 37 33 45 108 72 32 36 61 74 86 58 42 63 55 76 94 65 43 2009 Mehed 38 42 57 91 91 68 37 60 54 79 80 67 44 40 46 41 32 18 Naised 46 31 50 96 87 40 33 59 71 88 66 39 61 52 67 85 66 54 2010 Mehed 40 45 46 83 95 70 45 52 54 74 85 69 49 38 47 35 35 20 Naised 52 29 44 84 103 38 32 49 71 88 75 37 62 50 67 75 80 48 2011 Mehed 38 46 33 83 98 76 41 52 53 72 80 76 49 39 43 30 30 21 Naised 49 31 45 71 98 47 30 42 74 83 76 39 54 55 61 73 74 55 2012 Mehed 43 43 40 69 69 55 48 54 60 75 77 72 57 36 41 27 25 15 Naised 45 40 42 50 39 38 38 48 70 72 79 53 47 51 59 71 63 54 2013 Mehed 48 46 46 65 72 53 55 54 54 75 72 77 61 37 35 33 23 17 Naised 45 41 36 54 45 38 39 48 62 73 82 57 44 54 55 60 66 57 Allikas. Statistikaamet

Suurenevad vanusegrupid 45-49, 50-54, 55-59 ja 60-64 Indikaator võimaldab hinnata sihtgruppide suurust ja nende muutusi ajas, annab võimaluse analüüsida muutuste põhjusi ja planeerida sobivaid tegevusi sihtgruppide tervise parandamiseks. Samuti loob see võimalusi uute tervisetegevuste kavandamiseks ja pikema perspektiivi prognooside tegemiseks.

10 1.3.2 Vastseliina valla rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2013

Allikas: Statistikaamet

Oluliselt väheneb meeste arv võrreldes naistega 65-69 eluaastate vahel. Indikaator näitab sihtgruppide suurust vanusegruppide lõikes ja aitab tulevikus planeerida sobivaid tervisealaseid tegevusi või sekkumisi. Vastseliina valla „kuusk“ on tugevalt ülaosas paremale, seega tuleb selgitada üle 65.aastaste meeste surmade põhjusi ja vastavalt sellele rakendada abinõusid meeste eluea pikendamiseks õige tervisekäitumise läbi.

1.4 Asustustihedus

Vastseliina valla pindala on 222,78 ruutkilomeetrit. Elanike arv seisuga 01.01.2014 oli 2076. Valla keskmine asustustihedus praegu on 9,3 inimest ruutkilomeetri kohta. Aastast 2004 on asustustihedus vähenenud koos rahvaarvu langemisega. Külade arv vallas on küllaltki suur (46 küla), keskmine küla suurus on 4,84 ruutkilomeetrit. Asustustihedus külades on väga erinev, olenedes asukohast, logistikast – infrastruktuur on määrav, elukoha valikul arvestatakse lasteaias ja koolis käimise võimalusega, arstiabi ja muude teenuste kättesaadavusega. Seetõttu on enam soovitud elamispind alevikus või selle lähedal. Vastseliina alevik on vallas tihedaima asustusega piirkond, siin elab 35 % valla elanikest Suurema rahvaarvuga on veel Vana-Vastseliina, Viitka ja Loosi küla. Mitmes väikeses külas on rahvaarv alla 10: Käpa külas on 1 elanik, Kornitsa külas 2 elanikku, Halla külas 8 elanikku, Vaarkali ja Savioja külas 6 elanikku, Raadi külas 4 elanikku, Mäe-Kõokülas 7 elanikku, Mutsu külas 8 elanikku.

11 1.4.1 Asustustihedus Eestis, Võrumaal ja Vastseliina vallas (inimeste arv ruutkilomeetrile)

Asustustihedus, elanikku km² kohta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kogu 31,50 31,30 31,10 30,90 30,80 30,80 30,70 30,60 30,50 30,40 Eesti Võrumaa 16,60 16,30 16,10 15,90 15,60 15,50 15,20 15 14,80 14,70 Vastseliina 9,8 9,7 9,6 9,5 9,4 9,3 9,3 9 8,40 8,40

Allikas. Statistikaamet

Asustustiheduse andmed erinevad Rahvastikuregistri ja Statistikaameti andmebaaside vahel, sest Statistikaametist saadav valla elanike arv erineb tegelikust valla elanike arvust. Eestimaa ja Võrumaa elanike kohta ei saa vald arvestust pidada, seepärast peame kasutama ka Statistikaameti andmebaasi.

Asustustihedus Eestis, Võrumaal ja Vastseliina vallas

35,00

30,00

25,00

20,00 Kogu Eesti 15,00 Võrumaa Vastseliina 10,00

5,00

0,00 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Asustustihedus, elanikku km² kohta

Allikas: Statistikaamet

1.5 Elussünnid

1.5.1 Elussünnid Vastseliina vallas 2000-2013 Vastseliina valla elussünnid 2000-2013 aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 sünde 13 16 11 18 10 26 16 14 15 27 17 23 20 18 Alus: KOV, Rahvastikuregister

12 Vastseliina valla sünnid 30

25

20

Sündide arv 15

10

5

0 20002001200220032004200520062007200820092010201120122013 aastad

Allikas: Rahvastikuregister

Vastseliina vallas sünnib aastas 10 kuni 30 last. Paraku ei jää kõik vallas sündinud lapsed valda elama. Mõnel juhul ei ole ema ja laps kunagi reaalselt Vastseliina vallas elanudki. Aastas on mitmeid juhtumeid, kus ema koos lapsega kirjutab end kohe teise omavalitusse (reaalsesse elukohta), kui on sünnitoetuse teise osa Vastseliina vallast kätte saanud. Samas on valda juurde kolinud ka väikeste lastega peresid.

Elussündide arv on oluline tulevikus vallakodanikele erinevate teenuste pakkumiseks-lasteaia- ja koolikohtade planeerimiseks. Ka näitab sündide suurenemine piirkonna elujõulisust ja noortele peredele motiveerivaid põhjusi Vastseliina valda oma kodu rajada.

1.6 Surmad

1.6.1 Vastseliina valla surmad 2000-2013 Vastseliina valla surmad 2000-2013 aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 surmasid 41 41 40 53 34 37 44 38 34 33 47 27 27 35 Allikas: KOV, Rahvastikuregister

Surmade arv on aastate lõikes loogiliselt ettearvamatu, on olnud väga ootamatult halbu aastaid (2003, 2006, 2010) ja rahulikumaid nagu 2011 ja 2012.

13

Allikas. Rahvastikuregister

1.7 Loomulik iive

1.7.1 Loomulik iive Vastseliina vallas 2000-2013 VastseliinaLoomulik iive valla Vastseliina surmad 2000-2013 vallas 2000-2013 aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 iive -28 -25 -29 -35 -24 -11 -28 -24 -19 -6 -30 -4 -7 -17 Allikas: KOV, Rahvastikuregister

Eestis tervikuna hakkas loomulik iive positiivsemaks muutuma aastast 2004, hakates langema taas aastast 2011. Vastseliina valla loomulik iive on viimastel aastatel olnud küll languses, kuid see pole arvuliselt oluliselt suurenenud.

14 1.7.2 Loomulik iive Eestis 2000-2012 aastate lõikes

Allikas. Statistikaamet Antud graafikus on näha negatiivse iibe näitajad Eestis 2000.aastast aastani 2012.

1.7.3 Loomuliku iibe kordaja Eestis ja Võrumaal aastatel 2000-2012

Allikas: Statistikaamet

Loomulik iive näitab piirkonna rahvaarvu muutust kindla ajavahemiku (aasta) jooksul, mis moodustub sünni- ja surmajuhtude arvu vahena. Loomuliku iibe kordaja on aasta elussündide ja surmajuhtude arvu vahe 1000 elaniku kohta.

15

1.8 Ränne 1.8.1 Ränne Vastseliina vallas 2004-2012

RÄNNE Mehed ja naised Rändesaldo Siseränne Välisränne Vastseliina vald 2004 -2 -4 2005 -5 -2 2006 -6 0 2007 16 -1 2008 37 2 2009 0 -4 2010 -14 -5 2011 10 -3 2012 18 -9 Allikas: Statistikaamet Rändesaldo näitab piirkonna rahvaarvu muutust sisse- ja väljarände tagajärjel kindla ajavahemiku (aasta) jooksul. Rändesaldo kordaja on sisse- ja väljarännanute vahe 100 000 elaniku kohta. Siseränne näitab inimeste liikumist riigi sees, välisränne on liikumine Eestist välisriikidesse ja välisriikidest Eestisse.

1.9 Rahvastiku koosseis Võru maakonnas

Allikas: Statistikaamet

Sektordiagrammist on näha, et peale eestlaste elab Võrumaal arvestatavalt ka vene rahvusest kodanikke. Ebavõrdsus tervises võib olla seotud rahvusega. Antud indikaator aitab kavandada ja planeerida tervisesekkumisi või teenuseid, arvestades kultuurilist eripära, keeleoskust ja sotsiaalset integreeritust.

16

1.10 Haridustase

1.10.1 Eestimaa elanike haridustase aastal 2011

1.10.2 Võrumaa elanike haridustase aastal 2011

Võrumaal on rohkem algharidusega ja põhiharidusega elanikkonda, vähem kõrgharidusega elanikkonda, kui Eestimaal. Madal haridustase on oluline tervisemõjur, soodustades sageli tööpuudust ja vaesust. Omades läbilõiget elanike haridustasemest, saame analüüsida paikkonna vajadust erinevate töökohtade järele (mis on oluline investeeringute planeerimisel) ning aidata ennetada ja/või vähendada tööpuudust. Haridustase mõjutab ka tervisealast teadlikkust.

17 1.11 Tervisevaldkonna eest vastutavad inimesed ja tervisemeeskonna olemasolu vallas Vastseliina vallas tegutseb tervisenõukogu alates 2009.aastast. Nõukogusse kuulub 9 aktiivset inimest tervishoiu, kultuuri, kodanikeühenduste ja vallakodanike hulgast. Tervisenõukogu istub koos vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui kaks korda aastas. Tervisenõukogu eestvõtmisel siiani toimunud üritused: 2011 ja 2012-ujumiskursused Väimelas. Osa võttis kokku 67 vallakodanikku. 2012 aprillis liikumispäev Vastseliinas „Sinu sammud loevad“ Osa võttis 23 kodanikku. 2012 septembris turu- ja tervisepäev. Osa võttis hinnanguliselt 150 inimese ringis. 2012 oktoobris loeng tervislikust toitumisest „Tark toitumine“. Osavõtjaid 32. 2013 aprillis matk Piusa Ürgoru matkarajal koos Meremäe rahvaga. Vallarahvast oli 35. 2013 oktoobris loeng ja degusteerimine „Parem suutäis värsket, kui maotäis soolast“ . Päev oli ESF „Tervislikke valikuid toetavad meetmed“ raames. Osavõtjaid 28

1.12 Haldusvõimekuse indeks

KOV-i haldusvõimakuse indeks arvutatakse järgmiste indikaatorite alusel: 1) Rahvastikuregistris registreeritud elanike arv 2) Ülalpeetavate määr 3) Rahvastiku taastootmispotentsiaal 4) Maa summaarne maksustamishind 5) Majandusüksuste arv 15-64.aastaste elanike kohta 6) Tööandjate poolt loodud töökohad 15-64.aastaste elanike kohta 7) Töökoha keskmine väärtus 8) Majanduse mitmekesisus 9) Elanikkonna keskmised tulud elaniku kohta 10) Töökohtade arv 15-64 aastaste elanike kohta 11) Registreeritud töötute osakaal 15-64 aastastest elanikest 12) Toimetulekutoetuste maht elaniku kohta 13) Kohalikel valimistel osalemise aktiivsus 14) Kohalikel valimistel kandideerimise aktiivsus 15) Linna- ja vallavalitsuste ametiasutuste ja hallatavate asutuste koosseis 16) Munitsipaalosalusega eraõiguslike ühingute arv kohalikus omavalitsuses 17) Puhastatud linna- või vallaeelarve maht elaniku kohta 18) Linna või valla võlakoormus 17) Linna või valla põhivara elaniku kohta 18) Põhivara soetus elaniku kohta 19) Omafinantseerimise võimakus 20) Haridusasutuste olemasolu 21) Hariduskulud 0-19 aastaste elanike kohta 22) Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste mitmekesisus 23) Sotsiaalse kaitse kulud elaniku kohta 24) Vaba aja teenuseid pakkuvate asutuste olemasolu 25) Vaba aja kulud elaniku kohta 26) Majanduse ja keskkonnakaitse asutuste ning eraõiguslike ühingute arv 27) Majanduse ja keskkonnakaitse kulud elaniku kohta

18 Üksikute KOV-võimekuse komponentide lõikes näitavad KOV-üksused erinevaid tulemusi. Rahvastiku ja maa esikümnesse kuulub lisaks pealinnaregiooni omavalitsusüksustele veel Kuressaare linn ja Kehtna vald. Esikohal on Maardu linn. Kohaliku majanduse edetabelit juhib Tallinn. Pealinnalähedaste valdade kõrval on esikümnes ka viis maakonnakeskust – lisaks Tallinnale ka Tartu, Kuressaare ja Pärnu linnad ja Jõhvi vald. Elanikkonna heaolu esikümme koosneb peamiselt Harjumaa omavalitsusüksustest. Parimat tulemust teistest maakondadest omab Vihula vald ja Nõva vald. Need vallad on pingereas esikümne hulgas tänu ennekõike kõrgele tööhõivele ja tagasihoidlikule toimetulekutoetuste mahule. Kohaliku omavalitsuse organisatsiooniga seotud võimekus on suurim Viimsi vallal. Esikümnesse kuuluvad väga erinevates Eesti piirkondades asuvad linnad ja vallad

Tabel 17. KOV võimekuse TOP-10 komponendis „KOV teenused“ 2008-2010 Koht KOV üksus Järgupunktid 1 PÕLVA LINN 82,3 2 VASTSELIINA VALD 81,7 3 PÕLTSAMAA LINN 80 4 JÕHVI VALD 79,8 5 PAIDE LINN 79 6 PÄRNU LINN 79 7 TALLINN LINN 78,4 8 JÄRVAKANDI VALD 77,3 9 TARTU LINN 77 KOHTLA-JÄRVE 10 76,5 LINN Allikas: Siseministeerium KOV teenuste osutamise võime esikümnes on kuus maakonnakeskust, Põltsamaa ja Kohtla- Järve linnad ning Vastseliina ja Järvakandi vallad. Parimat tulemust näitab Põlva linn.

Tabel 16. KOV-võimekuse TOP 10 komponendis „KOV finantsolukord“2008-2010 Koht Kov üksus Järgupunktid MÄETAGUSE 1 VALD 99,6 2 ILLUKA VALD 99,5 3 MAIDLA VALD 93,2 4 RUHNU VALD 89,6 5 RAE VALD 86,6 6 KIHNU VALD 85,9 NOAROOTSI 7 VALD 84,7 8 TOILA VALD 83,8 VASTSELIINA 9 VALD 82,5 KOHTLA- 10 NÕMME VALD 82,4 Allikas. Siseministeerium

19 Kohaliku omavalitsuse finantsolukorra edetabeli eesotsas asuvad põlevkivipiirkonna vallad, mille eelarve tulude poolt suurendab olulisel määral eelarvesse laekuv ressursimaks. Esikohal on Mäetaguse vald. Parima linnana on 18. kohal Põlva linn. Ruhnu ja Kihnu vallad on pingereas kõrgetel kohtadel, kuna puhastatud eelarve maht elaniku kohta on neis KOV- üksustes märkimisväärselt suur ja võlakoormus madal.

Vastseliina vald asub haldusvõimekuselt vabariigi 226 valla seas 64.kohal.

Võru maakonna omavalitsused haldussuutlikkuse tabelis

Kokku Koht Kokku Koht 2008- 2008- 2007- 2007- OMAVALITSUS 2011 2011 2010 2010 ANTSLA VALD 47,5 142 47,5 141 HAANJA VALD 49,5 127 49,1 128 LASVA VALD 43,9 159 44,3 158 MEREMÄE VALD 40,9 182 40,6 181 MISSO VALD 38,7 198 38,8 195 MÕNISTE VALD 40,1 185 36,9 199 RÕUGE VALD 50,8 117 52,5 104 SÕMERPALU VALD 45,7 150 44,6 156 URVASTE VALD 38,7 197 35,9 204 VARSTU VALD 43 169 44,2 160 VASTSELIINA VALD 56,8 64 56,6 66 VÕRU VALD 58,6 58 57,4 61 VÕRU LINN 61,7 38 63,1 36 Allikas: Siseministeerium

20 2. RAHVASTIKU TERVISESEISUND

2.1. Tervisekaotus, haiguskaotus, suremuskaotus

Tervisekaotus ehk vaevuste tõttu kaotatud eluaastad 1000 elaniku kohta. Näitab terviselõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel, kasutades selleks enneaegsete surmade ja haigestumiste tõttu kaotatud eluaastaid. Tervisekaotus on seega aeg, mida üksikindiviidid ja rahvastik tervikuna oleks saanud kasutada, kui haigusi ega enneaegseid surmasid ei oleks esinenud. Haiguskaotus 1000 elaniku kohta näitab haiguste ning vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid. Haiguskaotus on aeg, mida üksikindiviidid ja rahvastik tervikuna oleks saanud kasutada, kui haigusi ei oleks esinenud. Suremuskaotus 1000 elaniku kohta näitab enneaegsetest surmadest tingitud eluaastate kaotust. Suremuskaotus on aeg, mida üksikindiviidid ja rahvastik tervikuna oleks saanud kasutada, kui enneaegseid surmasid ei oleks esinenud. Surm loetakse enneaegseks, kui see saabub enne vanuserühma eeldatava eluea lõppu. Seega, mida nooremas eas surrakse, seda suurem on eluaastate kaotus.

2.1.1 Tervise-, suremus- ja haiguskaotus Vastseliina vallas Tervisekaotus (suremus- ja haiguskaotus) kohalike omavalitsuste lõikes Kordaja 1000 elaniku kohta Tervisekaotus ..Suremuskaotus ..Haiguskaotus 2006 Vastseliina vald 430,9 245,1 185,7 Allikas: Tervise Arengu Instituut

2.1.2 Tervisekaotus Eestis ja Võrumaal

Allikas: Tervise Arengu Instituut Indikaator aitab hinnata maakondlikku muutust ajas – kas olukord on paranemas või halvenemas.

21 2.2 Varajaste surmade osakaal kõikidest surmadest %

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Varajaseks surmaks nime3tatakse surma enne 65.eluaastat. Graafikus on välja toodud varajaste surmade osakaal Eestis ja Võrumaal protsendina kõikidest surmadest.

2.3 Õnnetussurmade osakaal kõikidest surmadest %

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Indikaator näitab, kui suur hulk inimesi hukkub erinevatest õnnetuste tagajärjel. Õnnetussurmad tabavad enamasti nooremas eas inimesi ning seega suurendavad oluliselt üldist tervisekaotust. Õigeaegsete ja efektiivsete sekkumismeetmetega on õnnetussurmad mõneti ennetatavad.

22 2.4 Alkoholisurmade osakaal kõikidest surmadest %

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Alkoholist põhjustatud surmade osakaal, sh haigused ja välispõhjused. Alkoholi liigtarvitamine toob kaasa suuri tervise- ja sotsiaalalaseid kahjusid mitte ainult liigtarvitajale endale vaid kogu ühiskonnale (sh lähedastele). Graafikus on nähtav Võrumaa meeste ja naiste alkoholisurmade tugevat vähenemistendents alates 2011.aastast.

2.5 Suremuskordaja vereringeelundkonna haigustesse

Allikas. Tervise Arengu Instituut

Vereringeelundite haigustesse surnud inimeste arv 100 000 elaniku kohta. Suremuskordaja on suhtarv, mis võimaldab võrdlust teiste maakondade ja kogu Eesti vastava näitajaga. Indikaator aitab hinnata maakondlikku muutust ajas (kas olukord on paranemas või halvenemas) ning kavandada vajalikke sekkumisi.

23 2.6 Pahaloomulised kasvajad Esmashaigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse (100 000 el.kohta)

Allikas. Tervise Arengu Instituut

Esmashaigestumine näitab haiguse tekkimise kiirust rahvastikus. Esmashaigestumuskordaja väljendab uute haigusjuhtude arvu rahvaarvu suhtes mingil kindlal ajavahemikul. Antud indikaatoritest on näha, et Võrumaa pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumine meeste osas on suurem Eesti keskmisest. Meeste puhul domineerivad kuse- ja suguelundkonna ja seedeelundite kasvajad, naiste puhul luude, liigeste, naha ja pehmete kudede kasvajad, järgnevad seedeelundkonna kasvajad. Järelikult on siinkohal vaja maakonnas tervikuna pöörata tähelepanu preventiivsete tegevuste rakendamisele eelkõige meeste osas (süstemaatilised tervisekontrollid, teavitamised, tervisliku toitumise propageerimine jm.).

2.7 Nakkushaigused

TB40: Tuberkuloosi haigestumus ja haigestumuskordajad 100 000 inimese kohta maakonna Harju Hiiu Ida- Jõgeva Järva Lääne Lääne-Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru maa maa Viru maako maako maako Viru maa maak maak maako maak maak maako maak kond kond maa nd nd nd maak kond ond ond nd ond ond nd ond kond ond

.. 2004 183 1 79 9 11 8 34 7 11 9 13 53 7 8 10 E 2005 173 2 64 3 9 1 33 6 18 8 15 35 15 18 5 s 2006 155 0 64 5 8 7 19 11 16 7 7 25 7 18 10 m a 2007 132 1 67 16 4 3 27 12 21 9 9 32 18 23 8 sj 2008 133 0 70 7 7 3 19 5 15 8 9 34 8 16 9 u 2009 140 1 63 5 11 4 17 1 3 8 7 16 10 13 6 h 2010 90 0 44 4 11 1 23 4 11 7 8 15 7 6 5 u d 2011 113 0 44 3 9 3 15 6 12 8 9 18 7 5 4 2012 92 0 54 6 3 5 11 3 6 5 3 20 5 9 8 Allikas: Statistikaamet Võrumaal on 2012 aastal ohumärk, kus taas on haigusjuhtude arv tõusnud.

24 2.8 Igapäevaelu piiratus

16-AASTASTE JA VANEMATE TERVISEST TINGITUD IGAPÄEVATEGEVUSE PIIRATUS ( % elanikkonnast ) Suurel määral piiratud Mõningal määral Ei ole piiratud piiratud Võru 2004 22,1 20.0 56.3 maakond 2005 20,5 24,60 55.0 2006 15,4 33.2 51.4 2007 15,7 37.0 47.3 2008 15,8 36.9 47.3 2009 12,8 33.3 53.9 2010 11,9 36.1 52.0 2011 16,9 33.0 50.1 2012 18.0 31.4 50.6 2013 16,3 33.4 50.3

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Tervisest tingitud igapäevategevuste piirangutega inimeste osakaal kogu elanikkonnast. Arvesse on võetud elanikud vanuses 16 ja vanemad.

Tervisest tingitud igapäevaelu piiratus

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Indikaator näitab kroonilisi haigusi põdevate elanike osakaalu, kes vajavad igapäevaseks toimetulekuks täiendavat abi (nt majapidamistööd, riietumine, pesemine). Siia alla kuuluvad inimesed, kellel on liikumisraskusi või nägemis- või kuulmispiiranguid või muid tervisealaseid takistusi. Näeme, et abivajavate inimeste arv on tõusuteel aastast 2010. Töövõimekaotusega ja puudega inimesi on Võrumaal Eesti keskmisest enam, aga igapäevaelus vajatakse abi ligi 2 korda vähem.

25 2.9 Kohalik terviseinfo Dr Aune OÜ nimistu statistika 2013-Haigestumine, vigastused, mürgitused NAISED 0-14 aastased 15 + aastased kõik juhud neist esmajuhud kõik juhud neist esmajuhud 15-34 35-44 45-54 55-64 65+ KOKKU 158 124 2274 796 145 99 129 104 319 nakkus-ja parasiithaigused 18 13 69 39 13 6 4 4 12 toitumis- ja ainevahetushäired 3 0 116 10 2 0 1 2 5 suhkrutõbi 0 0 36 0 0 0 0 0 0 psüühika- ja käitumishäired 3 0 109 20 0 2 8 4 6 sh.alkoholisõltuvus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 närvisüsteemihaigused 0 0 140 27 5 2 2 6 12 silmahaigused 4 4 40 13 2 1 2 0 8 vereringeelundite haigused 1 0 564 59 2 3 8 10 36 hüpertooniatõbi 1 0 274 14 2 2 4 4 2 südame rütmihäired 0 0 66 11 0 1 0 3 7 peaajuveresoonte haigused 0 0 30 7 0 0 0 0 7 hingamiselundite haigused 61 52 216 183 49 25 35 28 46 seedeelundite haigused 0 0 135 34 3 2 9 5 15 maksa alkoholitõbi 0 0 0 0 0 0 0 0 0 nahahaigused 7 5 69 40 11 4 6 2 17 lihasluukonna-ja sidekoe haigused 2 2 447 114 10 23 20 16 45 dorsopaatiad 0 0 176 36 4 8 3 8 13 kuse-suguelundite haigused 8 8 122 97 17 5 12 10 53 vigastused, mürgitused,välispõhjused 9 9 56 47 1 10 6 7 23 Naiste haigestumistest on esikohal vereringeelundite haigused, järgnevad lihas-luukonna ja sidekoe ning hüpertooniatõbi. Tähelepanu tuleb pöörata psüühika- ja närvisüsteemihaigustele. Dr Aune OÜ nimistu statistika 2013-Haigestumine, vigastused, mürgitused MEHED 0-14 aastased 15 + aastased kõik juhud neist esmajuhud kõik juhud neist esmajuhud 15-34 35-44 45-54 55-64 65+ KOKKU 173 143 1360 505 139 79 100 91 96 nakkus-ja parasiithaigused 24 19 34 25 9 4 6 5 1 toitumis- ja ainevahetushäired 0 0 54 2 0 1 1 0 0 suhkrutõbi 0 0 28 0 0 0 0 0 0 psüühika- ja käitumishäired 1 0 45 15 2 4 3 3 3 sh.alkoholisõltuvus 0 0 2 1 0 0 0 1 0 närvisüsteemihaigused 3 0 76 15 2 2 6 5 0 silmahaigused 7 6 20 10 2 0 3 1 4 vereringeelundite haigused 2 1 381 46 5 5 9 9 18 hüpertooniatõbi 0 0 189 19 4 2 7 2 4 südame rütmihäired 1 0 28 2 0 0 0 1 1 peaajuveresoonte haigused 0 0 13 5 0 1 0 2 2 hingamiselundite haigused 86 76 176 144 54 31 26 18 15 seedeelundite haigused 4 4 68 25 5 2 3 7 8 maksa alkoholitõbi 0 0 1 0 0 0 0 0 0 nahahaigused 13 8 54 28 8 3 4 6 7 lihasluukonna-ja sidekoe haigused 1 0 217 65 16 11 16 17 5 dorsopaatiad 0 0 101 20 7 5 4 2 2 kuse-suguelundite haigused 4 3 76 19 0 0 6 4 5 vigastused, mürgitused,välispõhjused 11 10 68 52 20 7 9 6 10 Allikas. Dr Aune OÜ Meeste seas on järjestus sama, mis naistel. Meeste puhul väärib tähelepanu vigastuste suur arv alates 15+.

26

3. TÖÖTURU SITUATSIOON

3.1 Palgad, eelarve, maksumaksjad

3.1.1 Keskmine brutopalk Eestis ja Võrumaal

Allikas. Statistikaamet Näeme keskmise brutokuupalga vaikset tõusu viimastel aastatel.

Näitaja kirjeldab Eesti ja Võru maakonna suhtelist jõukust ning elanike keskmist maksujõulisust. Sissetuleku suurus on oluline tervisemõjur, kuna mõjutab oluliselt elanike võimalusi tervist toetavate valikute tegemisel.

27 3.1.2 Keskmine brutopalk Eestis, Võrumaal ja Vastseliina vallas Keskmine brutokuupalk Eestis, Võrumaal ja Vastseliina vallas Aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Eesti 466 516 601 725 825 784 792 839 887 Võrumaa 345 402 459 554 683 647 628 650 654 Vastsel. 374 440 516 605 685 669 678 699 717 Allikas: Statistikaamet Vastseliina valla inimeste keskmine brutopalk on veidi suurem Võrumaa keskmisest.

3.1.3 Maksumaksjad Maksumaksjad Vastseliina vallas Aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 MM arv 561 625 653 703 745 700 659 673 675 Allikas: Statistikaamet Näeme, et maksumaksjate arv on pärast 2008.aasta langust taas tasapisi tõusma hakanud.

3.1.4 Kohaliku omavalitsuse eelarve aasta 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2011 2012 2013 eelarve 571332 962847 1136914 1693917 3383613 3123158 2166544 1607151 1781392 1 el.kohta 255 431 522 791 1620 1439 1020 756 837 Allikas: KOV

Vastseliina valla eelarve kasvas2000 aastast 2008 aastani 5,9%, langedes siis tagasi. Suurim eelarve oli aastal 2008, 2009.aastast kahanes eelarve järsult seoses majanduslangusega. Uus vaikne eelarve tõus algas 2013.aastal Põhilise osa valla sissetulekust moodustavad riigi poolt KOV-ile antavad sihtotstarbelised toetused, tulumaks ja maamaks. Allikas: Statistikaamet

Vastseliina valla eelarve 4000000 e 3500000 e 3000000 l 2500000 a 2000000 r 1500000 v 1000000 e 500000 0 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2011 2012 2013 aasta

Allikas: KOV

Antud indikaator näitab Vastseliina valla võimalusi oma elanike elukvaliteedi tõstmisel. Vaadeldaval perioodil 2000-2008 aasta on rahaliste vahendite suurus ühe elaniku kohta kasvanud 6,3 korda, aastast 2009 langenud seoses majandusraskustega, uus tõus hakkas aastast 2013.

28 3.1.5 Tulumaksu laekumine Vastseliina valla eelarvesse Füüsilise isiku tulumaksu laekumine Vastseliina valla eelarvesse (tuh.eurot)

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 ..Vastselii 346.23 406.39 519.17 645.33 798.15 728.80 698.91 715.25 769.93 na vald Allikas: Statistikaamet Tulumaksu laekumine on hakanud taas suurenema 2011.aastast

3.2 Tööturg

3.2.1 Majanduslikult aktiivsed ettevõtted Vastseliina vallas Vastseliina valla ettevõtted 2004-2012

Kokku Vähem 10-49 50-249 250 ja kui 10 enam aastad 2004 59 53 5 1 0 2005 64 58 5 1 0 2006 77 70 6 1 0 2007 82 74 7 1 0 2008 86 80 5 1 0 2009 86 83 2 1 0 2010 141 138 2 1 0 2011 148 145 2 1 0 2012 153 149 3 1 0 Allikas: Statistikaamet

01.01.2014 seisuga oli Vastseliina vallas 1 AS, 83 OÜ-d, 29 MTÜ-d, 1 SA ja 114 FIE-t. Allikas: KOV Näitaja kirjeldab potentsiaalseid töökohti kogukonnas. Ettevõtete arvu kasv näitab, et vallas on ettevõtluse arenguks piisavalt perspektiivi. Andmete põhjal saab vaadata, kas piirkonnas on palju ettevõtlike inimesi, kes eelistavad olla ise ettevõtjad (suur arv väikese töötajate arvuga ettevõtteid) või eelistavad piirkonna inimesed olla palgatöötajad (väike arv väikese töötajate arvuga ettevõtted). Majanduslikult aktiivsed ettevõtted näitavad potentsiaalseid töökohti vallas. Ettevõtte suuruse (töötajate arvu) järgi on näha, kas piirkonnas on palju ettevõtlikke inimesi või eelistatakse olla palgatöötaja. Olulisemad tööstusettevõtted tööandjatena on seotud metsa- ja puidutööstusega. Suuremad tööandjad selles sfääris on Scan Production OÜ (50-249 töötajat), Förmann NT AS (10-49 töötajat), veel P.N.K.Grupp OÜ, Vipson Projekt ja H.A.K.S. OÜ. Metallitöödega ja mehhanismide remondiga tegeleb vallas Umaraud OÜja MetalSpec OÜ, liiva eeltöötlemise, kruusa kaevandamise, ehitus- ja klaasitöödega Kiviliiv OÜ. Armo Teenused OÜ teeb rajatisi, teid, trasse, kaevetöid, planeerib pinnast ja tegeleb ka elektritöödega. Reisijatevedu teostab OÜ Asunduse. Väiksematest ettevõtetest tegutsevad veel OÜ Arminto, Ots Puutöökoda, kaks lillepoodi, kohvik. Põllumajanduses tegutseb ainukese ühistuna OÜ Külaoru Vili, kes pakub teraviljakasvaatajatele viljakuivatamis- ja ladustamisteenust. Turul on ka veel kaks veisekasvatustalu (Külmoja ja Rein Aimu talu). Vähem, kui 10 töötajaga ettevõtetest domineerivad väikesed saekaatrid, palkmajaehitus, turismitalud, põllumajandusega tegelevad talud ja ettevõtjad- FIE-d.

29 3.2.2 Tööhõive määr Eesti ja Võrumaa

Allikas: Statistikaamet

Töökoha olemasolu on oluline tervisemõjur. Tööhõive määrast on näha ka tööealistest töö või muu eelnimetatud tegevusega mittehõivatute osakaal piirkonnas. Näidatud on hõivatute % tööealisest (15-64) elanikkonnast.

3.2.3 Ülalpeetavate määr Eesti ja Võrumaa

Allikas: Statistikaamet

Ülalpeetavate määr on mittetööealiste ehk kuni 14-aastaste ja üle 65-aastaste elanike arv 100 tööealise (15-64-aastased) elaniku kohta. Näitaja iseloomustab rahvastiku vanuskoosseisu. Sisuliselt näitab see indikaator, mitu mittetööeas inimest tuleb 100 tööealise inimese kohta ehk mitut inimest peab ülal pidama 100 tööealist inimest. Kui ülalpeetavate määr on 50, tähendab see, et 100 tööealise elaniku kohta on 50 ülalpeetavat, st iga kahe tööealise elaniku kohta üks ülalpeetav. Mida väiksem on see suhe, seda väiksem on koormus töötajatel. Ülalpeetavate määr on väga oluline indikaator eelkõige eelarvepoliitika seisukohalt, sest kohalike omavalitsuste eelarve tulude pool sõltub tööhõivest, kuid kulude pool laste ja eakate inimeste osakaalust ning sellega kaasnevatest haridus-, tervishoiu- ja pensionikuludest..

30

3.2.4 Suhtelise vaesuse määr Eesti ja Võrumaa

Allikas: Statistikaamet Suhtelise vaesuse määr näitab isikute osakaalu, kelle leibkonna sissetulek jagatuna leibkonnaliikme tarbimiskaalude summaga on suhtelise vaesuse piirist madalam (s.o 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist).

Ekvivalentnetosissetuleku arvutamisel summeeritakse kõikide leibkonnaliikmete netosissetulekud kõikide sissetulekuallikate põhjal ja jagatakse leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Leibkonna ekvivalentsuuruse leidmisel antakse leibkonnale tarbimiskaalud olenevalt sellest, kui palju on leibkonnas lapsi ja täiskasvanuid. Sealjuures tuginetakse OECD modifitseeritud skaalale, kus esimene täiskasvanu saab kaaluks 1, iga järgmine vähemalt 14-aastane leibkonnaliige 0,5 ja alla 14-aastased lapsed 0,3. Tarbimiskaalude abil püütakse arvesse võtta leibkondade ühistarbimist, ehk siis seda, et leibkonnas on ühised kulutused. Näiteks iga leibkonnaliige ei pea omama isiklikku külmikut, pesumasinat, pliiti jms, vaid neid kasutatakse leibkonnas ühiselt. Samuti tasutakse ühiselt eluasemekulud. Üheliikmeline leibkond peab kõik kulutused katma üksi, kuid mitmeliikmeline leibkond saab ühiskulutused omavahel ära jagada ning neil kulub ühiste kulude katmiseks vähem sissetulekut. Ekvivalentnetosissetuleku leidmiseks jagatakse kõikide leibkonnaliikmete summeeritud netosissetulek kõigi leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Ühe leibkonna liikmete ekvivalentnetosissetulekud on võrdsed.

Suhtelise vaesuse määr 35 30 25 20 % elanikest 15 2010 10 5 2011 0 2012

maakond

Allikas: Statistikaamet

Indikaator aitab välja tuua maakondlikud erinevused sissetulekutes. Näitab suhtelises vaesuses elavate elanike osakaalu maakonna rahvastikust.

31 Statistikaameti andmetel elas 2012. aastal suhtelises vaesuses 18,7% Eesti elanikkonnast ehk 247 700 inimest ja absoluutses vaesuses 7,3% elanikkonnast ehk 97 500 inimest.

2012. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 329 eurot (2011. aastal 299 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 196 eurot (2011. aastal 186 eurot). Võrreldes 2011. aastaga elanike sissetulekud suurenesid, ent suurenes ka sissetulekute ebavõrdsus. 2012. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,5 korda.

Vaesusest on rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. 2012. aastal elas iga teine töötu suhtelises vaesuses ja iga kolmas töötu absoluutses vaesuses. Vaatamata sellele, et püsiv töökoht vähendab vaesusesse langemise ohtu kõige enam, tuleb vaesust kogeda ka paljudel palgatöötajatel. Eestis oli 2012. aastal 6% palgatöötajaid, kes elasid suhtelises vaesuses hoolimata sellest, et neil oli püsiv töökoht, 1% isegi absoluutses vaesuses.

3.2.5 Registreeritud töötuse määr Eesti ja Võrumaa

Allikas: Töötukassa

Eesti maakondlikus töötukassas registreeritud töötute arv. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr näitab töötute osatähtsust tööjõus.

Töötus on oluline terviserisk, kuna tõstab nii individuaalset kui perekonna vaesusriski. Andmetele tuginedes on võimalik maakonnas planeerida ja käivitada eriprogramme töötusega kaasnevate sotsiaal- ja terviseriskide maandamiseks (näiteks erinevad kursused, nõustamisteenused, koolitused, töökohtade loomine, terviseteenuste tagamine tervisekindlustuseta isikutele jne).

32 3.2.6 Registreeritud töötud Vastseliina vallas Registreeritud töötute arv seisuga 01.01.

Vastseliina vald 2005 30 2006 15 2007 27 2008 41 2009 77 2010 128 2011 114 2012 87 2013 76 2014 67

Allikas: Statistikaamet

Töötute arv Vastseliina vallas oli kõrgeim aastatel 2009 ja 2010, hakates siis langema.

4. TOIMETULEK

4.1 Ravikindlustusega kaetud

Allikas: Eesti Haigekassa Näitaja kirjeldab ravikindlustusega kaetud elanike osakaalu kogu rahvastikust, mis võimaldab planeerida võimalikke ja vajalikke sotsiaal- , tervishoiu- ja muid teenuseid.

Dr Aune OÜ nimistu piirsuurus 2000 Nimistu suurus 07.02.2014 seisuga 1551 Vabade kohtade arv 449

Kindlustatuid 1401 Kindlustamata 150 Dr Aune OÜ nimistus ravikindlustatud isikuid 01.01.2014 seisuga 90,3%, kellest valdav enamus Vastseliina valla rahvas.

33

Allikas. Haigekassa Ravikindlustatute arv on langenud. Meie vallas võib olla põhjus Töötukassa range töö, mistõttu seni seal ravikindlustatuse pärast käinud inimesed loobuvad, otsivad musta tööd ja jäävad ravikindlustuseta. Samas pole siin arvestatud mujal Euroopa Liidus kindlustatuid!

4.2 Sihtgrupid 4.2.1 Puuetega inimesed KOGU EESTI V Õ R U M A A V A S T S E L I I N A Arv % Arv % arv % 2004 97140 7,2 7542 19,4 2005 103807 7,7 7745 20 2006 113009 8,4 8282 21,5 2007 115354 8,6 8148 21,3 385 17,7 2008 117646 8,8 7928 20,8 380 17,6 2009 118367 8,8 7655 20,2 353 16,2 2010 120432 9 7484 19,9 366 16,9 2011 128129 9,6 7521 20,1 361 17 2012 133847 10 7588 20,3 374 17,6 2013 137710 10,7 7529 23 370 17,4 2014 370 17,8 Allikas: Statistikaamet ja X-tee portaal Tabel näitab puuetega inimeste arvu aastate lõikes Eestis, Võrumaal ja Vastseliina vallas ning % kogu vastava ala elanikkonnast.

4.2.2 Muud riskigrupid:

01.01.2014 seisuga Vastseliina vallas: 4- ja enamlapselisi peresid 5. Puudega isikuid vallas kokku 369, neist tööealisi (18-64.a.) 201. Puudega lapsi kokku 14 (2 sügava, 6 raske ja 6 keskmise puudega). Keskmine vanaduspensioni suurus 307 eurot, (pensionid vahemikus 140,81 kuni 610,89). Vanaduspensioni eas rahvapensioni saajaid 12(140,81 eurot). Toitjakaotuspensioni saajaid 14. Vanemahüvitise saajaid 24, (summad vahemikus 278,02 kuni 1881,22).

34 4.3 Toimetulekutoetused

Toimetulekutoetust saanud perede arv aastas ajavahemikus 2004-2014 TOIMETULEKUTOETUST SAANUD PEREKONDADE ARV 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2011 2012 Kogu Eesti Kokku 33 232 26 752 19 229 12 972 11 391 20 149 24 332 21 585 Võru maakond Kokku 1 601 1 221 892 652 552 870 951 802 Vastseliina vald Kokku 96 92 73 49 42 52 57 46

Allikas: Statistikaamet Seisuga 01.01.2014 taotles Vastseliina vallas toimetulekutoetust 21 peret, mis on viimaste aastate madalaim. Suuremad arvud statistikaameti tabelis näitavad konkreetsel aastal taotlenud perede arvu, sinna kuuluvad ka need, kes korraks taotlevad.

4.4 Sotsiaaltoetused

Vastseliina vallas on kujunenud välja traditsioonilised sotsiaaltoetused, mis ei sõltu sissetulekust ja ühekordsed sotsiaaltoetused, kus üldjuhul on määrav kuusissetulek pereliikme kohta. Sotsiaaltoetused, mis ei sõltu sissetulekust: 1. Sünnitoetus 320 eurot sündinud lapse kohta 2. Matusetoetus 100 eurot juhtumi kohta 3. Küttetoetus üle 70.a.üksikutele eakatele 64eurot aastas 4. Koolilõpu toetus 20 eurot põhikooli lõpetajale 45 eurot gümnaasiumi või ametikooli lõpetajale 5. Ranitsatoetus 32 eurot koolimineva lapse kohta 6. Jõulutoetus- pakkidena kõigile koolieelikutele ja üle 70.a. vanustele üksikutele.

Sotsiaaltoetused, mis sõltuvad perekonna sissetulekust: 1. Hoolekandeasutustes viibivate isikute toetus seadusjärgsete ülalpidajateta isikutele 2. Toidurahatoetus lasteaias ja koolides õppivatele lastele toidu osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks 3. Ühekordne sotsiaaltoetus majanduslikult raskes olukorras olevale perele 4. Erakorraline toetus elu-või tervist ohustavas olukorras olevale isikule/perele Allikas: KOV

Makstud sotsiaaltoetused Vastseliina vallas: 2007-2013

2013 aastal makstud sotsiaaltoetuste summa on vähenenud võrreldes 2007.aastaga, ka on vähenenud taotlejate arv. Valla pingelisest eelarvest tingitult karmistus toetuse saamise tingimused ja kord.

35 Vastseliina valla makstud sotsiaaltoetused kokku, saajate arv ja summa saaja kohta aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 makstud 24 818 19799 17371 18790 20073 20278 20160 saajad 555 370 409 398 351 372 348 saajale 44,7 53,5 42,5 47,2 57,2 54,5 57,9 Allikas. KOV

Aastal 2007 oli valla eelarves vahendeid sotsiaaltoetuste maksmiseks piisavalt, sellest suur toetuse saajate arv ja summa suurus taotleja kohta. Alates 2008 aastast on sotsiaaltoetuste eelarve osakaal valla eelarves proportsionaalselt valla eelarvega vähenenud. 2009 aasta sotsiaaltoetuse taotlejate arvu suurenemine ja toetuse summa taotleja kohta vähenemine näitab valla püüdu toetada võimalikult paljusid abivajajaid oma võimaluste kohaselt.2011 aastast oli võimalus taas suurendada sotsiaaltoetusteks makstavat summat. Taotlejate arvu vähenemine võib näidata inimeste elatustaseme mõningast tõusu, sest taotlusi ühekordsetele toetustele ja toidutoetusele esitatakse vähem, kui eelmistel aastatel.

„Eakate“ alla kuuluvad üksikute eakate küttetoetus ja jõulupakid ning eakate jõulupidu, „lapsed“ all on kooliminekutoetus, koolilõputoetus ja Päikesepäev, „toit“ all kooli ja lasteaiatoidu maksumuse kompenseerimine, „muu“ all ühekordsed toetused vallakodanikele, arvestades nende sissetulekut ja abivajaduse põhjendatust.

36 4.5 Sotsiaalteenused

1) Vastseliina vallal puudub varjupaigateenus ja siiani pole ka vajadust olnud. Võru linn, mis asub Vastseliina vallakeskusest 22 km kaugusel, pakub turvakoduteenust täiskasvanutele ning kui tekib vajadus laste paigutamiseks, on kokkulepped olemas kohaliku hooldekoduga ja potentsiaalse lastehoiuteenuse pakkujaga. 2) Munitsipaaleluruume on vallas 15, kõik on korterid. Hetkel tühje munitsipaalkortereid 2. Sotsiaalpind asub sotsiaalmajas, kus asub 3 korterit ja 6 ühisköögiga tuba Esialgu on sotsiaalpindadest tühjad 2 korterit ja 1 tuba. Munitsipaaleluruumidest vajavad remonti 2 eluruumi, sotsiaalpindadest üks korter ja üks tuba. 3) Avalik saun teenindab Vastseliina alevikus soovijaid kahel päeval kuus, kuna tihedam nõudlus puudub. Teistes suuremates piirkondades ühiskasutusega avalikud saunad puuduvad. 4) Supiköök praegu vallal puudub, objektiivset vajadust praegu hinnata ei oska. 5) Erivajadusega inimestele kohapeal teenust pole, senini on teenust sisse ostetud ja abivajajale hiljem kompenseeritud. 6) Vallas töötab avahooldus kahe avahooldajaga, 2014 01.jaanuari seisuga oli hooldatavaid 10. Sügava puudega ja raske vaimupuudega isikutel on võimalik kasutada isikliku hooldaja teenust, mida vähesel määral finantseerib vallavalitsus. 7) Vald ostab Võru Päevakeskuse MTÜ-lt toetatud elamise teenust ühele puudega inimesele. 8) Rahvamajas tegutseb eakate päevakeskus. 9) Vallal on oma isemajandav 23 kohaline hooldekodu, kus pakutakse ööpäevaringse hooldamise teenust oma valla abivajajatele ja kohtade piisavuse korral ka teiste omavalitsuste inimestele. 10) Avatud on ruum – taaskasutustuba -, kuhu soovijad toovad endale mittevajalikke riide- ja tarbeesemeid ning vajajad saavad neid sealt tasuta võtta. Kodanikualgatuse korras on vabatahtlikult korraldajaks aktiivne pensionär. 11) Võru Tarbijate Ühistu sulges Vana-Vastseliina kaupluse, seetõttu on organiseeritud igal reedel selle kandi inimeste transport Vastseliina alevikku ja tagasi, et nad saaksid käia poes, perearstikeskuses, sidejaoskonnas, vallamajas. 12) Elektriautoga pakutakse vallaelanikele 2013.aasta oktoobrist saatjateenust tervise- või muude hädavajalike toimingute teostamiseks. Teenus muutub üha populaarsemaks. 13) Kolmandat aastat on vallas tööl tugiisik, kes pakub pidevat abi puudega alaealisele, puudega täiskasvanule ja nende perele ning vajadusel puudega lapsevanemale ja tema lapsele. Allikas. KOV

5 KAASTATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE

5.1 Kogukonna motivaatorid

Suurim tunnustus on valla aukodaniku tiitel, mis antakse vastavalt olukorrale või isiku esilekerkimisele. Vastseliina vallal on praeguseks kaks aukodanikku. * Igal aastal veebruaris toimub Vastseliina Rahvamajas pidulik Eesti Vabariigi aastapäeva aktus, kus jagatakse valla au- ja tänukirjad oma töö või tegevusega vallaelu arendamisel ja edendamisel silmapaistnud vallakodanikele. * Samal üritusel kuulutatakse välja Vastseliina valla aasta tegu ja aasta ettevõtja. * Parimatele valla sportlastele või spordikollektiividele jagatakse igal hooajal spordistipendiume

37 * Õppurite vahel, kelle uurimustöö või koostööprojekt on seotud Vastseliina vallaga, jagatakse kord aastas õppestipendium. * Igal kevadel toimub volikogu esimehe ja vallavanema pidulik vastuvõtt valla parimatele õppuritele koos vanematega. Gümnaasiumi esitatud nimekirjas on 7. kuni 11. klasside õpilased, kes on näidanud häid tulemusi kas õppetöös, spordis, huvi- või ühiskondlikus tegevuses. * Iga-aastaselt toimub ka Kauni Kodu konkurss. Külaseltsidele jt kodanikualgatuse-MTÜdele tasutakse valla eelarvest projektipõhiste tegevuste omaosaluskulusid. Allikas: KOV

5.2 Elanike kaasamine, kodanikeühendused

Vastseliina Vallavolikogus on moodustatud alatise komisjonina Külaelu- ja heakorrakomisjon, mille ülesandeks on külaliikumise arendamine. Ühistegevuse arendamiseks ja vaba aja meeldiva veetmise eesmärgil on moodustunud mitmeid ühendusi: MTÜ Siksali Arendusselts tegeleb külakultuuri hoidmise ja külaelu arengu edendamisega. Vastseliina Käsitööselts- tegusad ja ettevõtlikud käsitööhuvilised käivad koos vaipu kudumas, telgedel kudumist õppimas, uusi käsitöötehnikaid õppimas ja kogemusi vahetamas Vana-Vastseliina Külaselts – koos korraldatakse rahvalikke üritusi (vastlapäev, jaanipäev) tähistatakse sünnipäevi, tehakse heakorratöid- Vastseliina Külade Ühendus – koordineerib külavanemate tööd, koos käiakse kord kuus. Tegutseb 11 külavanemat, kelle tegevuse eesmärk on kodanikualgatuse motiveerimine, külasiseste ürituste organiseerimine, vajadusel külaelanike murede ja probleemide vahendamine vallaametnikeni, info levitamine jne. Vana-Vastseliina Raamatukogu Selts – korraldab Vana-Vastseliina Raamatukogus kultuurialaseid üritusi, uute raamatute esitlusi, kirjanikega kohtumisi, luuleõhtuid, teemapäevi. Vastseliina Ajalooklubi – koosneb tegusatest ja ajaloohuvilistest inimestest, kes uurivad kodukandi ajalugu, eriti Vabadussõjaga seonduvat, hoiavad ja kaitsevad ajaloomälestisi, kogutud seotud militaarseid esemeid. Vastseliina Spordiklubi – koosneb aktiivsetest sportlikest inimestest, kus treeneri eestvedamisel tegeldakse suusatamise ja laskesuusatamisega, liikmeid on kooliealistest lastest pensionärideni. Kündja Kotus – külavanema eestvedamisel tekkinud ühekandi inimeste grupp, kes korraldab piirkonnas rahvuslikke üritusi, tunneb huvi kogukonnaliikmete toimetuleku ja informeerituse eest, säilitab küla ühtsustunnet ja korraldab koostegemisi. Kapera Kandi Ühing – renoveeriti endine külakoolimaja, kuhu tekitati kooskäimiskoht piirkonna inimestele. Korraldatakse koosviibimisi, tähistatakse rahvuspühasid. MTÜ Viitka – aktiivselt tegutsev selts, kes rajas samuti kooskäimiskoha suletud Viitka Algkooli hoonesse, muutes selle seltsimajaks. Koos tähistatakse sündmusi, pühasid, jätkatakse kohalikke traditsioone, vahetatakse infot. Loosi Maanaiste Seltsing – piirkonnas kujunenud tragide maanaiste ühendus. Koos käiakse Loosi Rahvamajas, mida ümbritsevat parki koristatakse kevadel ja sügisel, hooldatakse suvel. Rahvamajas korraldatakse pidusid, koosolemisi, tähtpäevi, kutsutakse külalisesinejaid. Voki Külakeskus – korraldatakse külaüritusi, peetakse meeles juubilare ,külakeskuses peetakse koosviibimisi ja hoolitakse üksteisest ning naabritest. Teisipäevaklubi- heategevuse ja piirkonna arenguideedega tegelev tegusate meeste klubi , kes koguneb üle nädala teisipäeviti. Koos mõeldakse valla arengule, tehakse koos peredega heakorratöid ja igal aastal üllatatakse toekate jõulu(toidu)pakkidega seda vajavaid peresid.

38 MTÜ Vastseliina Vabaharidusselts – MTÜ Vastseliina Vabaharidusselts on Vastseliina Gümnaasiumi juures tegutsev ühing. See on registreeritud 02. juunil 1995 aastal. Vastavalt põhikirjale on Vastseliina Vabaharidusselts isikute vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks on ümber- ja täiendõppe organiseerimine ning vabahariduse võimaldamine. Allikas: KOV

5.3 Kultuurielus osalemise ja kultuuritarbimise võimalus

5.3.1 Vastseliina vallas on järgmised kultuuriedendamise kohad ja kultuuriobjektid: Vastseliina Rahvamaja Seltsimaja Loosis Raamatukogud Vastseliinas, Vana-Vastseliinas ja Loosis Muusikakool Vastseliinas Vana-Vastseliina I-punkt Külakeskuste ruumid Viitkal, Vana-Vastseliinas, Kaperas. Loosis, Hallal. Eakate päevakeskus Vastseliinas Vastseliina Piiskopilinnus Kirikumäe järve matkarada Piusa ürgoru maastikukaitseala Vana-Vastseliina laululava EELK Vastseliina Katariina Koguduse kirik Liphardi kabel Elsa Maasiku mälestuskivi

5.3.2 Vastseliina Rahvamaja ringid ja üritused 2008, 2009, 2010 ja 2013 Ringid Osalejad Osalejad Osalejaid 2008/09 2009/2010 2013 Laste rahvatantsurühm Mikud- Mannid 16 - Noorte näitetrupp 10 10 10 Segarahvatantsurühm Tave 12 12 10 Muinasjututuba - 3 kuni 10 Vastseliina kammerkoor 20 17 14 Heldela klubi võimlejad ja kepikõnd 11 11 18 Heldela klubi tantsijad 14 14 14 Heldela klubi lauljad 12 12 10 Segarahvatantsurühm Kullerid 16 16 16 Aeroobika 12 12 7 Šõutantsurühm Exit 8 8 6 Tantsurühm Etskae 16 Puhkpilliklubi 7 Regilaul 6 Kõhutantsijad 6

39 2013.a.üritused Vastseliina Rahvamajas

Tantsuõhtu "Sõmerpalu eri" 100 Vastlad 45 EV 95.aastapäev 200 Age Juurikase kontsert 34 Valter Ojakäär 90 89 Näitus "Ajastu hõng" 300 Suitsusauna näitus 253 Tantsuõhtu "Mina oskan" 35 Miksteatri etendus lastele 46 Päikesepäev 17 Eesti Lasteteater "Aga meil käib see nii" 71 Lasva Rahvamaja kontsert 50 Heidy Tamme kontsert 54 Teatrietendus Prah 26 Tantsuõhtu 40 Klassikatähed 90 Vana aasta õhtu 120 Eakate jõulupidu 100 Laste jõulupidu 80 Vastseliina rahvatants 75 250 Orelikontsert 17 Kaitseväe Puhkpilliorkestri kontsert 80 Võru Muusikakooli keelpilliorkestri kontsert 75 Kino 43 korda 901 Fotonäitus "Pildid klaasidelt" 400 Idamaise tantsu tantsuetendus 15 Tantsuklubi Maarja tantsuetendus 50 Taaskasutus vs uuskasutus 15 Läämi laulma 40 Näitus "Noored loojad 100 KOKKU osavõtjaid 3690

Rahvamaja üritustest võttis 2008 aastal osa hinnanguliselt 4000 inimest, 2009.aastal umbes 2000 inimest, 2013 aastal umbes 3700 inimest. Kolmes raamatukogus on lugejate arv kokku aastate lõikes püsinud keskmiselt 1200-1300 Vastseliina vallas on kujunenud välja traditsioonilised iga-aastased üritused: Vastseliina Maarahva Laat Vana Aja Päev Lindora Laat Tulede öö Kõiki neid üritusi korraldab Vastseliina Piiskopilinnus SA koostöös Rahvamajaga. Allikas: KOV

40 6. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG

6.1 Õpilaste arv haridusasutustes 6.1.1 Vastseliina gümnaasium

Allikas: Vastseliina Gümnaasium, KOV Vastseliina Gümnaasium on maakonna üks tugevamaid koole, kui arvestada läbi aastate keskmisi abiturientide riigieksamite tulemusi. Koolis tegutsevad mitmed huvialaringid, tugisüsteemid õpilastele, tugev on noorkotkaste ja kodutütarde liikumine. Koolil on pikaajaline uuriva õppe kogemus ja toimib täiskasvanute õpe.

6.1.2 Vastseliina Lasteaed

Allikas: Vastseliina Lasteaed, KOV

Lasteaias on 2014.aastaks renoveeritud keldrikorrus, kavas on teostada projektipõhiselt kogu lasteaia remont ja kaasajastamine

41

6.1.3 Vastseliina Muusikakool Vastseliina Muusikakoolis õpib igal õppeaastal 60-70 õpilast. Õpetatakse lisaks keel-, klahv- ja puhkpillidele solfedžot ja muusikaajalugu, õppida saavad ka täiskasvanud. Muusikakool asub samas hoones gümnaasiumiga, mis on muusikahuvilistele lastele turvaline ja mugav. Muusikakool on laste hulgas populaarne ka seal toimuvate vahvate kontsertide tõttu. Kaks korda nädalas- esmaspäeviti ja kolmapäeviti toimub muusikakooli ruumides beebikool, kuhu saavad vanemad minna lastega laulma ja liikuma alates 4.elukuust. Allikas. Muusikakool, KOV

6.2 Koolikohustuse täitmine

Õppeaastatel 2005/6 kuni 2013/14 Vastseliina vallas koolikohustuse mittetäitjaid ei ole. Kindlasti on koolikohustuse korralikku täitmist mõjutanud tugisüsteemide olemasolu koolis. Allikas: EHIS

6.3 Laste arv 6.3.1 Laste arv Võru maakonnas

Allikas: Statistikaamet Vasakul pool vertikaalteljel laste arv vanusegruppide lõikes, paremal laste arv kokku.

42 6.3.2 Maakonna laste vanuseline jaotus

Allikas: Statistikaamet

Diagramm näitab, millises vanuses lapsi on maakonnas vähem, millises vanuses rohkem. See annab teavet vajalikeks investeeringuteks lähemas ja kaugemas perspektiivis.

6.3.3 Võru maakonna laste arv haridusasutustes

Allikas: Võru Maavalitsus Indikaator on vajalik lastele ja noortele mõeldud haridusteenuste ja teiste arendavate tegevuste (sh koolivälised tegevused, huviringid jt) planeerimiseks.

43

Allikas. Statistikaamet

6.4 Tervist edendavate haridusasutuste arv Võru maakonnas

Allikas: Tervise Arengu Instituut TEL- tervist edendavad lasteaiad, TEK-tervist edendavad koolid. Võrumaal on 12 põhikooli (TEK), 7 gümnaasiumi/keskkooli (TEK) ja 17 lasteaeda (TEL).

6.5 Ennetustegevus

Vastseliina vallas on gümnaasiumis läbitud alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamise kahjulikkuste teemat nii inimeseõpetuse tundides, klassijuhataja tundides kui ka vajadusel individuaalsetel vestlustel õpilastega. Näidatud on õppematerjale ja videosid. Koolis on käinud rääkimas spetsialistid noorsoopolitseist, õppenõustamiskeskusest, liikluspolitseist, päästeametist. Koolis kontrollitakse pidevalt lastel helkurite olemasolu ja viiakse läbi liiklusteemalisi õpinguid ja vestlusi. Noortekeskuses on läbi viidud erinevaid ennetustöö vorme.

Lõuna Prefektuuri korraldatavad ennetustöö projektid: Projekt„Ennetus“ Eesmärk: Alaealiste kuritegevuse vähendamine korduvsüütegude ennetamise kaudu. Sihtgrupid: noored vanuses 13-18 aastat, kes on kohtu poolt tingimisi karistatud, sooritanud

44 kuriteo ja on kohtuootel, alaealiste komisjoni poolt suunatud, riskirühma noored. Neli korda aastas viiakse sihtgrupi noortele läbi ahelüritus, mille käigus korraldatakse külastused Lõuna prefektuuri, Tartu Maakohtu kohtuistungile, Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonda, Lõuna prefektuuri Tartu Arestimajja, Tartu Vanglasse. Vajadusel ka Kaagvere Erikooli. Lisaks viiakse noortele läbi erinevaid loenguid (psühholoog, narkoloog, meedikud, prokurör, jm) ja vaadatakse teemakohaseid filme. Projekti alguses ja lõpus viiakse lastele läbi õigusalasel teemal küsitlus/viktoriin, et saaks võrrelda noorte teadmisi enne projekti algust ja projektis osalemise järgselt.

PROJEKT“FÖÖNIKS“ Eesmärk: Alaealiste (korduv) õigusrikkumist vähendamine väärtegusid toimepannud noortele kasvatuslike meetmete rakendamise ja positiivsete prosotsiaalste eeskujude loomise kaudu. Sihtrühm: 15- kuni 17- aastased süütegusid toimepannud noormehed Lõuna-Eesti regioonis. Laager viiakse läbi Kaitseväe Logistikakeskuse Nursipalu harjustusväljakul Võrumaal. Koostöös Lõuna Politseiprefektuuri osakondade konstaablite, maakondlike alaealiste komisjonide ja kriminaalhooldajatega koostatakse maakondlikud nimekirjad (ca 18 noort igast maakonnast). Sõjaväelaagris viiakse läbi ellujäämisretk, maastikumäng, taktikaline õppus, orienteerumine, relvaõpe, esmaabi, spordivõistlused, EV militaarajaloo õpe, kunstiteraapia „Viha juhtimine“, tagasiside ankeetide täitmine. Sõjaväelaagris osalenud rühmajuhid annavad kirjalikult hinnangu noorte käitumisele ja individuaalsele arengule laagri jooksul. Hinnang edastatakse kriminaalhooldusametnikele, alaealiste komisjonidele ja noortele isiklikult.

6.6 Organiseerimata noorte kogunemiskohad

Vastseliina alevikus on põhiline probleem kauplus Konsumi esisele platsile koguneva seltskonnaga. Teatud aegadel ja sündmuste puhul (palgapäevad, kohalikud sündmused, reede ja laupäeva õhtud, välismaalt üle pika aja tagasitulekud jms.) kogunevad noored enamasti autodega Konsumi esisele platsile. Lisaks tavalisele öörahu rikkumisele seoses alkoholi tarvitamisega, tehakse autodega kiirenduskatseid, ohustades sellega nii enda kui liiklejate elu ja tervist. Sageli on sekkunud noorte lärmakasse olengusse politsei. Indikaator aitab kaardistada piirkonnad, kus noorte riskikäitumine võib aset leida või alguse saada ning seeläbi aitab planeerida tegevusi riskikäitumise ennetamiseks. Teisalt on need kogunemiskohad ka väga hea võimalus noorteni jõudmiseks - kogunemiskohti saab arendada tervist toetavateks. Tähelepanu tuleks pöörata tõsiasjale, et suveõhtuti polegi noortel Vastseliina vallas kuskil organiseeritult olla. Kohvik ja noortekeskus on peale 20.00 suletud, aga noored vajavad suhtlemist ja koosolemist.

6.7 Alaealiste komisjon

Lähiminevikus on Vastseliina valla alaealistest olnud tõsine alaealiste komisjoni klient Tilsi Lastekodus viibinud poiss, kes 2013.aasta jooksul käis komisjonis 2 korral kokku kaheksa kriminaalsüüdistusega. 2013.aasta novembris paigutati nimetatud poiss Tapa Erikooli. Teisi korduvkutsumisi alaealiste komisjoni Vastseliina valla alaealistel pole viie viimase aasta jooksul olnud.

45

6.8 Noorte süüteod

6.8.1 Alaealiste kuritegevus Eestis

2013. aastal pani kuriteo toime 1372 alaealist (14–17-aastast). Võrreldes 2012. aastaga oli neid 114 võrra ehk 7,7% vähem. Alaealiste kurjategijate suhtarv samaealisest elanikkonnast on vähenenud: kui 2011. aastal oli 10 000 alaealise kohta 304 sama vana kurjategijat ja 2012. aastal 301, siis 2013. aastal oli see näitaja 289. 2013. aastal registreeriti 1644 alaealiste kuritegu. Võrreldes 2012. aastaga oli neid 163 võrra (9%) vähem. Keskmine kuritegude arv ühe alaealise kurjategija kohta on jäänud 2012. aastaga võrreldes täpselt samaks (1,2). Võrreldes 2009. aastaga on alaealiste kuritegude arv vähenenud ligi viiendiku (18,6%, N = 380) ja võrreldes 2006. Aastaga poole võrra (50,4%, N = 1669). Viimased neli aastat on alaealiste kuritegude tase püsinud enam-vähem sama, suurem langus oli 2009. aastal, kui see vähenes veidi üle kolmandiku. Alaealiste kuritegusid avastati kõige enam Harju- (502), Ida-Viru- (271), Tartu- (158) ja Lääne-Virumaal (155). Kõige vähem avastati neid Saaremaal (7) ja Hiiumaal (15). Suurema kuritegude suhtarvu poolest 10 000 samaealise elaniku kohta paistsid 2013. aastal silma Põlva- (563), Võru- (533), ja Lääne-Virumaa (581), mis ühtib 2012. aasta andmetega. Kuritegude jaotus oli nendes maakondades sama mis alaealiste kuritegevuse puhul keskmiselt: ligikaudu 50% moodustavad vargused, 35–40% kehalise väärkohtlemise kuriteod. Kõige väiksem oli alaealiste kuritegevus Saaremaal: 7 alaealiste kuritegu 10 000 14–17-aastase elaniku kohta. Allikas. Justiitsministeerium

6.8.2 Alaealiste poolt Võru maakonnas toime pandud väärteod ja kuriteod

2004 2005 2006 2007 2008 Väärteod 656 828 784 1027 1263 Kuriteod 128 117 85 113 82 Kokku 784 945 859 1140 1345 Allikas. Võru maakonna alaealiste komisjon

Võru maakonnas on alaealiste komisjon arutanud enam 12-13 aastaste laste süütegusid, selles vanusegrupis on ka kõige rohkem korduvjuhtumeid. Vastseliina valla noortest on riskigrupp 15.aastased noored, korduvjuhte vaadeldud perioodil esinenud pole. Väärtegude arv on aasta-aastalt kasvanud, kuritegude arv kõigub.

46

Alaealiste komisjoni andmed Võru maakonna kohta Vanus 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Esmasjuhud 1 4 4 3 10 10 16 17 12 10 2 Korduvjuhud 2 1 2 1 6 2004 Kokku 1 4 4 3 10 10 18 18 14 11 2 95 Esmasjuhud 2 3 5 4 6 10 11 17 24 4 Korduvjuhud 1 2 1 3 2 9 2005 Kokku 0 2 3 5 5 8 11 11 20 26 4 95 Esmasjuhud 3 3 2 1 4 9 22 12 18 20 5 Korduvjuhud 1 1 3 5 2 5 1 18 2006 Kokku 4 4 2 1 4 12 27 14 23 21 5 116 Esmasjuhud 4 8 8 2 7 22 7 6 4 2 Korduvjuhud 3 1 2 4 4 2 2 18 2007 Kokku 0 7 9 8 2 9 26 11 8 6 2 88 Esmasjuhud 1 3 2 6 16 23 13 13 7 2 Korduvjuhud 1 1 5 7 2 6 4 1 27 2008 Kokku 0 1 3 3 7 21 30 15 19 11 3 113 kokku 5 18 21 20 28 120 112 69 84 75 14 Allikas: Võru maakonna alaealiste komisjon

6.8.3 Alaealiste poolt toime pandud kuritegude ja väärtegude arv Võru politseijaoskonna teeninduspiirkonnas 2005-2009 aastal valdade lõikes

Muutus Muutus 2005 2006 2007 2008 2009 eelmise % Kuriteod aastaga Võru linn 425 447 424 455 430 -25 -5,49 Antsla vald 90 74 79 73 66 -7 -9,58 Haanja vald 12 16 15 13 21 8 61,53 Lasva vald 23 32 31 52 22 -30 -57,69 Meremäe vald 17 32 12 24 24 0 0 Misso vald 16 20 17 24 23 -1 -4,16 Mõniste vald 18 10 26 22 7 -15 -68,18 Rõuge vald 38 26 36 50 41 -9 -18 Sõmerpalu 49 58 vald 51 48 53 9 18,36 Urvaste vald 33 32 43 37 35 -2 -5,4 Varstu vald 25 20 33 16 28 12 75 Vastseliina 56 40 vald 46 48 45 -16 -28,57 Võru vald 126 161 95 98 85 -13 -13,26 Kokku Võru 969 880 PJ 920 966 909 -89 -9,18 Allikas: Võru Politseijaoskond Ülaltoodud tabelist on näha, et tervikuna maakonnas on noorte kuritegevus 2009 aastal oluliselt vähenenud võrreldes 2008.aastaga.

47 6.9 Laste vigastused 6.9.1 Vigastuste esmajuhtude arv Võru maakonna lastel Vigastuste esmajuhtude arv Võru maakonnas 0-14 aastastel poistel ja tüdrukutel 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Juhuvigastused kokku I Mehed 174 686 702 517 636 586 Naised 95 415 443 419 433 388 ..Sõidukiõnnetus Mehed 6 40 60 62 42 43 Naised 5 13 25 20 16 20 ..Kukkumine III Mehed 108 313 323 214 292 290 Naised 51 223 225 210 207 195 ..Mehhaanilise jõu toime Mehed 45 265 261 192 263 213 Naised 31 152 166 156 166 138 ..Uppumine Mehed 0 0 0 0 0 0 Naised 0 0 0 0 0 0 ..Suitsu, tule ja leekide toime Mehed 1 4 2 4 4 3 Naised 0 2 1 0 1 0 ..Tuliste ainete ja esemete toime Mehed 5 25 29 15 17 17 Naised 3 7 7 13 11 8 ..Juhuslik mürgistus Mehed 0 3 0 2 1 0 Naised 0 0 1 1 3 1 ..Loodusjõudude toime Mehed 0 0 0 0 0 1 Naised 0 0 0 1 4 1 ..Muud õnnetusjuhtumid 2007-2011.a Mehed 9 36 27 28 17 19 Naised 5 18 18 18 25 25 ..Muud õnnetusjuhtumid II Mehed 168 646 642 455 594 543 Naised 90 402 418 399 417 368 Tahtlik enesekahjustamine Mehed 0 0 0 0 0 0 Naised 1 0 0 4 1 0 Rünne Mehed 2 16 10 11 9 13 Naised 1 4 6 1 0 6 Ebaselge tahtlus Mehed 2 11 1 0 3 0 Naised 4 5 1 0 1 0 Allikas: Tervise Arengi Instituut

Indikaator näitab, kuidas Võrumaal on olukord laste turvalisusega. Enim juhtub lastel juhuvigastusi, järgnevad muud õnnetusjuhtumid, kukkumised ja traumad mehhaanilise jõu toimel. Poistega juhtub õnnetusi üle poole korra rohkem, kui tüdrukutel. Palju maakonna lapsi on saanud vigastada sõidukiõnnetustes. Alahinnata ei saa tuliste ainete ja esemete toimel tekkinud õnnetuste arvu. Kõik see näitab laste ohustatust hooletuse ja tähelepanematuse tõttu. Koolil mänguväljak puudub, lasteaial on olemas piiratud nõuetekohane mänguplats. Alevis rohkem laste mänguväljakuid pole, on vana lasteaiahoone juurde on jäänud eraomandis olev pooleldi amortiseerunud karussell, mis võib olla kasutajatele ohtlik. Paneelelamute juures on väike turnimisala liivakastiga Kooli- ja lasteaiamööbel vastab nõuetele. Valla avalik suplusrand on Kirikumäe järve ääres, kus on olemas ujumissild, vetelpäästerõngas ja objekti teenindavad hooned. Avalikud supluskohad on veel Tabina, Külaoru, Plessi järve ja Rauba paisjärve ääres. Alevist voolab läbi Piusa jõgi, kus on kaks jalakäijate silda ja maanteesild. Olemas on kergliiklusteed, jalakäijate ülekäigurajad on nõuetekohaselt märgistatud. Koolimaja juurest on eemaldatud väga kõrged turnimispuud, mis kujutasid endast lastele tõelist ohtu. Allikas: KOV

48

Allikas: Tervise Arengu Instituut

6.9.2 Koolivigastused toimumiskoha järgi Võrumaal

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Koolivigastus on kooli territooriumil toimunud raskem vigastus või mürgistus, mis on registreeritud kooliõe poolt ja registreeritud õpilase tervisekaarti. Traumad registreeritakse, kui: - vigastuse korral on vaja kutsuda kiirabi; - vigastuse korral on vaja pöörduda haigla erakorralise meditsiini osakonda või eriarsti juurde (nt silmavigastus, hambaarsti poole vm); - vigastuse korral õpilane puudub koolist vähemalt ühe koolipäeva. Koolivigastuste andmed tuginevad koolitervishoiu aruannetele, mida täidavad kooliõed. Indikaator aitab kaardistada võimalikud ohukohad koolides ning planeerida vigastuste ennetamiseks vajalikke sekkumisi. Samuti annab see võimaluse hinnata seniste vigastuste ennetusalaste sekkumistegevuste mõju.

49 6.10 Laste tervis

6.10.1 Oma terviste heaks või üsna heaks hinnanud õpilaste osakaal kõigist õpilastest

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Oma tervist heaks ja üsna heaks hinnanud laste (11-, 13- ja 15-aastased) osakaal kõigistst küsitletud lastest. Tervise enesehinnang on üldist tervise olukorda kajastav näitaja, misis peegeldab ühtaegu nii lapse subjektiivset kui ka objektiivset tervist. Indikaator näitab laste isiklikku hinnangut oma tervisele ja aitab seeläbi mõõta laste tervisese parandamisele suunatud tegevuste tulemuslikkust.

6.10.2 Õpilaste osakaal, kes nädalas vähemalt viis korda on vähemalt 300 minutit kehaliselt aktiivsed

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Näeme, kui vähesed lapsed on tegelikult kehaliselt aktiivsed.

Indikaatori abil saab hinnata maakonna vajadust erinevate liikumisharrastust edendavate sekkumiste järele. Samuti annab see võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõjuju kooliõpilastele. Indikaator on oluline ka varajaste terviseriskide kaardistamiseks.

50 6.11 Laste surmad Võru maakonnas

Allikas: Tervise Arengu Instituut Graafikus on näidatud laste surmad vanusegruppide kaupa libisevalt kolme aasta jooksul. Indikaator näitab lapsevanematele suunatud ennetustöö tõhusust ja vajadust maakonnas ning laste turvalise elukeskkonna tagamist. Kui on olemas andmeid laste surmade põhjuste kohta, siis tuleb neid kindlasti analüüsida ja selle abil kavandada tegevusi (nt laste õnnetuste ja vigastuste ennetamine - lastevanemate koolitused, haridusprogrammid koolides jne).

6.12 Laste ja noortega tegelevad asutused

Asenduskodu Vastseliina vallas puudub ja vajadusel oleme saanud paigutada lapsed asenduskoduteenusele. Hetkel kasutab nimetatud teenust üks laps Imastu Koolkodus ja üks laps Tilsi Lastekodus.

Päeva- ja lastehoiuteenust pakub Vastseliina Lasteaed igal tööpäeval. Lasteaias tegutseb üks sõime- ja kaks aiarühma. Lasteaia kohtade arv on alati täitunud, püsides 60-70 vahel, moodustunud on järjekord. Lähiajal on kavas avada lisaks veel aiarühm, et teenust saaksid kasutada kõik soovivad valla lapsevanemad.

Huviringid tegutsevad nii gümnaasiumis kui rahvamajas. Gümnaasiumis saab õppida lilleseadet, käsitööd, käia näpustuudios, klaasiringis, muusikakoolis, robootikas, laulda mudilas- või lastekooris, õppida võro kiilt, tegeleda aeroobikaga, sportmängudega (jalgpall, võrkpall, rahvastepall). Kergejõustiku treeninguks saab kasutada kooli võimlat ja staadioni, suusatreeninguteks on spordibaas koos oma spordiplatsiga. Olemas on nii sise- kui välilasketiir. Rahvamajas tegutsevad aeroobika, näitering, tantsuklubi, muinasjuturing, rahvatantsuring. Nüüdseks on olemas valgustatud kergliiklusteed, kus soovijad saavad jalutada, jalgrattaga sõita või rulluisutada.

Tegutseb noortekeskus, kus toimuvad tihedalt noortele mõeldud üritused, tegutsevad huviringid noored saavad sisukalt ja huvitavalt aega veeta.

Turvakoduteenus vallal puudub, hädavajadusel kasutame kohaliku hooldekodu ajutisi võimalusi ja kokkulepe äkkvajadusel teenuse kasutamise kohta on ka lapsehoiuteenuse pakkujaga.

Kunstikooli teenus on kättesaadav Võrus ja seda ka huvilised kasutavad.

51 EELK Vastseliina Katariina Kogudus korraldab lastele pühapäevakooli ja leeri.

Kõikides eelpoolnimetatud õppeasutustes ja huviringides toimub suhtlemine eesti keeles. Allikas. KOV

6.13 Laste ohutu elu- ja õpikeskkond

Vastseliina alevikus on välja ehitatud korralikud valgustatud kergliiklusteed, mida mööda lapsed saavad ohutult kooli ja lasteaeda minna. Ülekäigurajad on tähistatud kohtades, kus toimub suurem jalakäijate liikumine (alevi keskel, kooli viival teel, kaupluse juures jne.). Alevi pargi juures asuv ülekäigurada kujutab endast potentsiaalset ohtu väikestele jalakäijatele, kuna teerada „sebrani“ kulgeb pargist ülespoole ja autojuhi nähtavust piirab ka pargi hekk. Ohtlik on laste äkiline ilmumine heki tagant sõiduteele. Lasteaed on ümbritsetud aiaga, mänguväljaku atraktsioonid on kontrollitud ja ohutud. Lasteaed paikneb rahulikul kõrvaltänaval, kus ei sõida suured kaubaautod ega raskeveokid. Gümnaasium on kaks aastat tagasi renoveeritud, trepid on laiad ja turvalised, paigaldatud on uued ohutud trepikäsipuud. Klasside valgustus on hea, samuti õhutusvõimalused. Õppeklasside mööbel on korralik.

6.14 Kooli- ja lasteaia terviseteenuse olemasolu

Vastseliina vallas asuvad lasteaed, gümnaasium ja riigi hallatav internaatkool. Lasteaed asub perearstikeskusele väga lähedal ja vajadusel on teenus kohe käepärast võtta. Kord aastas käivad sõimelapsed koos ema või isaga, aialapsed koos kasvatajatega perearstikeskuses profülaktilisel läbivaatusel kus lastega tegeleb perearst, õde ja hambaarst. Logopeedi teenus on lasteaias 3 korda nädalas. Vajadusel on kutsutud lasteaeda vanemate nõustamiseks psühholoog või psühhiaater. Lasteaia õppekavas on eakohased tunnid hügieenist, enesekorrastusest, tualeti kasutamisest ja tervislikust toitumisest. Lasteaia köök valmistab kõik toidud kohapeal, arvestades kaloraaži, toiduainete mitmekesisust ja tervislikkust. Gümnaasiumis võtab vastu perearsti õde iga päev kella 9.00 kuni11.00. Kohapeal toimuvad laste esmased tervisekontrollid (mõõtmised, kaalumised, nägemise kontroll, kaitsesüstid). Vajadusel saavad abivajavad õpilased pöörduda perearstikeskusesse, sest see asub kooli lähedal. Logopeed on koolis igal tööpäeval, ametlik vastuvõtt teisipäeviti. Koolil on olemas sotsiaalpedagoog, vajadusel kasutatakse psühholoogi ja psühhiaatri teenust ning suunatakse peresid Võru Õppenõustamisekeskusse abi saama. Kooli söökla toidab lapsi kolmel korral päevas kahe erineva menüüga. Menüü koostamisel arvestatakse kaloraaži ja tervislikkust, igapäevaselt on sööklas olemas puuviljad. Kolm korda nädalas pakutakse prae kõrvale toorsalateid. Vastseliina Gümnaasium ega Vastseliina Lasteaed ei ole liitunud tervist edendava kooli/lasteaia liikumisega Vastseliina Internaatkoolis, kus õpivad käitumis- ja sotsiaalsete probleemidega lapsed, osutab HEV laste koolitervishoiuteenust OÜ Dr Aune. Koolis töötavad psühholoog ja sotsiaalpedagoog. Koolil on õpilaskodu ja oma söökla. Allikas. Vastseliina Perearstikeskus, KOV

52

6.15 Kohaliku omavalitsuse initsiatiiv ja toetused tagamaks teenuste kättesaadavust

Koolitoit Üks koolitoit on põhikooli õpilastele riigi poolt tasuta. Teist toitu on Vastseliina vald tasunud lapsevanematele, kes on raskes majanduslikus olukorras, aastaid. Samuti tasutakse täielikult või osaliselt raskes majanduslikus olukorras olevate lasteaialaste vanemate eest lasteaia toidupäeva maksumus. Vastseliina Gümnaasiumi õpilastele, olenemata elukohast, on Vastseliina vald võimaldanud tasuta koolilõunaid riigi rahastatavast toidurahast tekkiva ülejäägi korral seda kasutades.2012/13.õppeaasta III ja IV veerandil olid neil täielikud vabastused, 2013/14 on tasuta koolilõuna septembris, oktoobris, novembris, märtsis, aprillis, mais ja juunis 5 esimest päeva. Eeltoodu näitab vallavalitsuse huvi õpilaste korrapärase ja tervisliku toitumise tagamiseks.

Lasteaiakohad Eelnevalt nägime, et lasteaialaste arv viimasel viiel aastal on kasvanud. Rohkem soovijaid, kui kohti, on kõigil viimastel aastatel. Ilmselt võib olla põhjuseks ka see, et perekonna parema äraelamise nimel on emad sunnitud tööle naasma võimalikult ruttu. Kohad lasteaias võimaldatakse eelkõige järgmisel aastal kooli minevatele lastele ja töötavate vanemate lastele.

Pikapäevarühmad Pikapäevarühm tegutseb Vastseliina Gümnaasiumis tundide lõpust koolibussi väljumiseni 1-5 klasside õpilastele. Pikapäevarühmas tööd korraldavad vastavalt vajadusele kolm kasvatajat, pikapäevarühm on väga vajalik ja kõik soovijad on rühma ka saanud. Pikapäevarühmas on võimalik teha koduseid ülesandeid ning vaikseid tubaseid tegevusi.

Õpilasmalevad Õpilasmalev tegutses 2007 aastal 15 õpilasega, 2008 aastal 20 õpilasega. 2009 aastal ei olnud piisavalt tööandjaid, mille tõttu jäi laager olemata. 2010 aastast laagrit enam ei toimunud. Laagris tegid lapsed peamiselt heakorratöid- koristasid Vana-Vastseliina mõisaparki , matkarada, maastikukaitseala.

Õppekava välised tegevused Vastseliina Gümnaasiumis on tugev kodukaitse liikumine, noorkotkad ja kodutütred käivad erinevatel üritustel, võtavad osa võistlustest ja korraldavad igasuguseid laagreid. Samuti tegutseb Võro keele ring, kes võtab osa näitemängupäevadest ja astub oma esinemistega üles ka mujal valla üritustel. Jõuliselt toimib noortekeskus, korraldades piisavalt erisuguseid üritusi erinevatele huvigruppidele ja võimaldades noortel sisukalt ja huvitavalt vaba aega veeta.

Allikas. KOV

53 7.TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND 7.1 Huvitegevuse ja vaba aja veetmise kohad

Vastseliina Rahvamaja huviringid 2014  Noorte näitetrupp  Segarahvatantsurühm Tave  Muinasjututuba  Vastseliina Kammerkoor  Heldela klubi võimlejad ja kepikõndijad  Heldela klubi tantsijad  Heldela klubi lauljad  Segarahvatantsurühm Kullerid  Aeroobikaring  Šõutantsurühm Exit  Tantsurühm Etskae

Vastseliina Muusikakoolis õpitavad erialad ja osalemisvõimalused 2010  Akordion  Klaver  Viiul  Puhkpillid  Kitarr  Akordionistide ansambel  Puhkpillide ansambel  Kitarristide ansambel

Vastseliina Gümnaasiumi spordisaal ja spordiväljak  Kergejõustikutreeningud  Korvpall  Võrkpall  Rahvastepall  Jalgpall

Vastseliina Gümnaasiumi huviringid:  Klaasikoda  Taimeseade  Näpustuudio  Kehaline ettevalmistus  Kergejõustik  Orienteerumine  Korvpall  Laskmine  Võrkpall  Lauluansambel  Mudilaskoor

54  Lastekoor  Robootika

Vastseliina Suusabaas  Suusalaagrite korraldamine kohapeal ja mujal  Suusatreeningud  Laskesuusatamise treeningud  Talvised suusarajad Kirikumäe järve äärde

Vastseliina käsitööselts  Näputöö  Telgedel kudumine  Lapitekkide valmistamine

Noortekeskus  Jõusaal  Internetikohvik  Lelula  Peo- ja spordisaal  Huviruum  Fotostuudio  Tehnoruum  Vaba aja ruum  Piljardisaal  Õppeklass  Olmeruumid ja pesemisvõimalused  Köök

7.2 Üldkasutatavad spordirajatised ja terviserajad

Vastseliina Gümnaasiumi staadion Kasutavad põhiliselt gümnaasiumi õpilased kehalise kasvatuse tundides, spordipäevadel. Talvel suusarada noorematele õpilastele, uisuväljak kõigile. Suvel mängivad alevi lapsed seal jalgpalli. Kasutajate arv aastas 280-300.

Vastseliina Gümnaasiumi võimla Kasutavad õpilased kehalise kasvatuse tundide, lapsed ja täiskasvanud treeningute ja huviringide läbiviimiseks. Talvel kasutus intensiivne, kasutajaid aastas 300-360

Vastseliina Suusabaas Kasutavad lapsed ja täiskasvanud suusatreeningute, laskesuusatreeningute ja orienteerumistreeningute läbiviimiseks. Kasutajaid aastas 30-50

55 Kepikõnni- ja suusarajad Paiknevad gümnaasiumi kõrval männimetsas, talvel peamiselt suusaradadena kasutuses, suvel kepikõndijate valduses. Kasutajaid aastas 300-350 Suvel radade hooldamine puudub, talvel hooldab suusaradasid gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja. Samuti kasutavad tervisesportlased alevi kergliiklusteid.

Talvine suusarada Vastseliinast Kirikumäele Kasutavad kõik, kelle jõud käib üle 8 km pikkuse raja läbimisest. Kasutajaid aastas 280-300. Rada on valgustamata, seega piirab kasutust napp valge aeg. .Suusaraja hooldamist toetab vald oma eelarvest.

Kirikumäe järve matkarada Umbes 5 km pikkune matkarada ümber Kirikumäe järve. Matkavad kooliõpilased, vallaelanikud, suvel turistid. Kasutajaid aastas 100-150

Piusa Ürgoru maastikukaitseala matkarada Peamiselt turistide maiuspala, ilusa mägise looduse keskel asuval matkarajal saab nautida Piusa jõe omapära ja Härmal kõrguvaid liivapaljandikke. Kasutajaid aastas 50-100

7.3 Transport ja teedevõrk

Võimaldab hinnata elanikele vajalike teenuste ligipääsetavust, kaardistada transpordi- ja teedevõrgustikust tulenevad riskid ning seeläbi aitab planeerida vajalikke sekkumisi olukorra parandamiseks. Näiteks jala käimist soodustav planeerimine vähendab suure tõenäosusega ka kuritegevust (ja kasvatab turvatunnet), kuna tänavatel liigub rohkem inimesi. Täienevalt parandab ka see liikumisaktiivsust. Vastseliina alevikul on väga hea bussiühendus maakonnakeskus Võruga. Päevas väljub Vastseliina-Võrru 21 bussi, neist otse saab Võrru 11 bussiga. Esimene buss väljub 5.45, viimane 18.30. Võrust tagasi Vastseliina saab 17 korral, neist otse 8 korral. Esimene buss Võrust Vastseliina väljub Võrust 6.25, viimane 19.45. Tartusse saab otse sõita korra päevas, ümberistumisega Võrus 8 korral päevas. Tartust tagasi saab otse samuti ühel korral päevas, ümberistumisega Võrus 3 korral päevas. Esimene võimalus Tartusse on Vastseliinast väljumisega 5.45 , viimane 17.15 Tagasi saab Tartust kõige varem 10.00, viimane võimalus 18.30 Vastseliinast Tallinnasse väljub buss hommikul 5.45, Vastseliina tagasi väljub sama buss Tallinnast 15.45. Ühistranspordi liikumine Vastseliina ja rahvale olulisemate punktide (Võru, Tartu, Tallinn) vahel on rahuldav. Igast valla suuremast piirkonnast saab päeva jooksul Vastseliina ja tagasi. Tihedam transport on aleviku ja Vana-Vastseliina, Loosi ning Viitka külakeskustega (vähemalt 5 korral päevas). Kesine on transport kaugemate küladega. Rahva soovil ja vajajate hulga tõttu rahastab vald iga-reedest Vana-Vastseliina ja Vastseliina vahelist marsruuti, et selle kandi elanikud saaksid hommikul Vastseliina ja lõuna ajal koju tagasi. Vastseliina valda läbib Tallinn-Luhamaa maantee, enamus valla teedevõrgustikust on riigi hallatavad ja kõvakattega. Alevikus asub neist kolm tänavat. Valla teede pikkus on 118 km, enamus kruusakattega. Valla teedest on pinnatud alevi tänavad kokku 4,5 km ja lühikesed teeosad Vana-Vastseliinas ja Viitkal.

56 Rohealad/rekreatsioonialad moodustavad 20% valla kogupinnast, umbes 50% valla territooriumist on metsamaa. Tänavavalgustusega on valla poolt kaetud Vastseliina alevik ja osaliselt Vana-Vastseliina küla. Teistes külakeskustes väljaehitatud tänavavalgustus puudub.

7.4 Keskkonnamõjurid

Keskkonnamõjurid on olulisemad piirkondlikud füüsilisest loodus- ja tehiskeskkonnast tingitud tervisemõjurid, sh vesi, õhk, jäätmed jms.

7.4.1 Vesi Joogivee kvaliteet Joogivee kvaliteedi kontroll on vee-ettevõtjale kord aastas kohustuslik. Vee-ettevõtjana Vastseliina vallas tegutseb OÜ Vaks, kelle andmetel praegu, 2014 kevadel tehakse alevis ja Vana-Vastseliinas joogivee süvaanalüüs, kus uuritakse umbes 20 näitajat. Vastseliina Gümnaasiumi vesi tuleb samuti alevi veevõrgust. Varasematel aastatel probleeme põhjustanud sadevete kandumine biotiikidesse on praeguseks suures osas lahendatud sadevete mujale juhtimisega. Aeg-ajalt esineb veel väikseis probleeme Vana-Vastseliina joogivee kvaliteediga enne filtreerimisi, pärast on kvaliteet normis. Valla üheks teravaks probleemiks oli hajaasustusel asuvates majapidamistes kaevude puudumine või väga halb olukord. Hajaasustuse veeprogrammi raames on valla elanike poolt 2008 ja 2009 aastal esitatud 33 projekti nii šaht- kui puurkaevude rajamise toetamiseks. Aastal 2013 finantseeris vald osaliselt sama programmi raames 12. kuni 18.aastaste lastega peret, kes vastavalt vajadusele paigaldasid vee või ehitasid kanalisatsiooni. 2014.aastal on kavas Vana-Vastseliinas pumpla ja biopuhasti rekonstrueerimine.

Avalike randade ja supluskohtade turvalisus Vastseliina vallas on viis avalikku supluskohta: Plessi, Rauba, Külaoru, Tabina ja Kirikumäe. Nendest ainult üks - Kirikumäe järv- on supelranna nime all, kus on olemas valla rajatud piirdeala- sild, puhkenurk grillimisvõimalusega, riietuskabiin ja käimla. Samuti on Kirikumäe järve ääres olemas vetelpäästerõngas.

Pinnaveekogusse juhitud puhastamist vajav vee reostuskoormus Vastseliina vallas asub kaks biopuhastustiiki- Vastseliina alevikus ja Vana- Vastseliina külas. Alevis imbub puhastusseadmed läbinud heitvesi Piusa jõkke., Vana-Vastseliinas Mustojja. Seetõttu kontrollitakse kord kvartalis heitvee jääkide olemasolu ja kahjulike ainete sisaldust Piusa jõe vetes.

Heitvee puhastamine. Vastseliina kahes reoveepuhastis toimub bioloogiline reovee puhastamine. Väljuvast heitveest on mõlemates puhastites aegajalt esinenud lubatust kõrgema üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldust. See on tingitud sadevete liigsest sattumisest kanalisatsiooni-biopuhasti bakter jääb „nälga“. Liigne biogeenide kogus jões võib tulevikus põhjustada kinnikasvamisohtu (eutrofeerumist).

57 7.4.2 Õhk Siseõhk Üldkasutatavates hoonetes (rahvamaja, raamatukogud, kauplus) ja haridusasutustes (gümnaasium, muusikakool, internaatkool) on olemas korralikud ventilatsioonisüsteemid ja tuulutusvõimalused. Lasteaia ruumide tuulutamine toimub siiani loomulikul teel, akende kaudu. Üldkasutatavates hoonetes on kaug- või elektriküte. Avalikes hoonetes ei suitsetata.

Välisõhk Vastseliina alevi tööstusalal on vajalik õhusaasteluba olemasolu tingitult katelde võimsusest ja korstna pikkusest kahel ettevõttel : soojatootja OÜ Vaks katlamajal ja puidutöötlemisettevõttel AS Förmann. Aeg-ajalt on tunda, et erasektor põletab küttekolletes selleks mitte ette nähtud jäätmeid, rikkudes sellega oma küttekoldeid ja levitades õhku põlemisjääkidest tingitud haisu.

7.4.3 Jäätmed ja jäätmekäitlus Vastseliina vallal puudub prügila. Korraldatud veoga kogutavad jäätmed viiakse Torma prügilasse. Jäätmehoolduseeskiri on vastu võetud.

Jäätmekäitluse korraldamine Vastseliina vallas tegeleb korraldatud olmejäätmete veoga AS Ragn-Sells kes vastavalt sõlmitud lepingutele tühjendab prügikaste märgitud tihedusega. Nimetatud ettevõttega kehtib prügiveoleping kuni 30.06.2014. Võrumaa omavalitsustel on plaanis teha ühishange korraldatud jäätmeveo parima pakkuja leidmiseks. Kõikidel valla territooriumil asuvatel asutustel, ettevõtetel ja individuaalsektoril peavad olema sõlmitud kehtivad prügiveolepingud. Erandkorras on vabastatud vallakodanikud, kes kasutavad pidevalt jäätmejaama teenust või ei ela enamus aastast kohapeal.

Vastseliina alevikus asub jäätmejaam, mis töötab teisipäeviti ja neljapäeviti 8-18, laupäeviti 10-14. Jäätmejaamas on pakendi- ja segapakendikonteinerid, samuti ohtlike jäätmete (klaas, värvid, kummid, akud jne. üleandmise võimalus).

Pakendikonteinerid asuvad alevikus peale jäätmejaama veel Rahu tänava korrusmajade juures, gümnaasiumi ja kaupluse juures. Suuremates külades – Vana-Vastseliina, Viitka, Loosi, Voki- on samuti olemas pakendikonteinerid. Kord aastas kogutakse hajaasustuses elavalt elanikkonnalt ohtlikke jäätmeid ja vana eterniiti.

Muud mõjud Suurim müratekitaja on kindlasti valda läbiv Tallinn-Luhamaa maantee. Alevi kõrvalt mööduv intensiivse liiklusega tee annab piisavat müra ööpäevaringselt. Müra tekitavad ka saetööstuste töötavad mehhanismid ja tööstusalalt läbi alevi sõitvad suured kaubaveoautod. Suviti häirib kruusateede lähedal elavaid inimesi tolm, eriti karjääridest kruusa vedamise ajal. Vibratsiooni tekitajad on seotud rasketranspordi liikumisega, pidev vibratsioon puudub. Kiirgusallikaid vallas pole. Ohtlikeks objektideks on hinnatud AS Mahta Kütus tankla alevis ja võimalike ohtlike veostega tekkida võiv avariiolukord Tallinn-Luhamaa maanteel. Erakorraliste olukordade ja kriisisituatsioonide lahendamiseks on vallas moodustatud kriisikomisjon, mida juhib vallavanem.

58 7.5 Kuriteod 7.5.1 Kuritegevus Eestis

Allikas: Statistikaamet

Graafik näitab kuritegevuse ja turvalisuse taset vabariigis tervikuna ja viimaste aastate suundumusi.

7.5.2 Kuritegevus Võru maakonnas

Allikas: Statistikaamet

Graafik näitab kuritegevuse ja turvalisuse taset piirkonnas tervikuna ja viimaste aastate suundumusi.

59 .7.5.3 Kuritegevus Võru maakonna omavalitsustes 2008-2013

Linn/vald 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Muutus Antsla vald 76 68 52 73 52 67 15 Haanja vald 16 13 11 17 20 23 3 Lasva vald 54 23 36 27 36 30 -6 Meremäe vald 35 29 18 33 41 51 10 Misso vald 40 48 80 59 60 48 -12 Mõniste vald 22 9 11 18 12 23 11 Rõuge vald 51 42 46 41 38 41 3 Sõmerpalu vald 50 63 52 44 34 50 16 Urvaste vald 37 36 30 35 49 42 -7 Varstu vald 16 29 17 29 21 26 5 Vastseliina vald 52 40 47 43 38 43 5 Võru linn 468 448 516 384 388 390 2 Võru vald 102 80 106 102 93 86 -7 Allikas: Justiitsministeerium Kuritegude arv valdades aastate lõikes ja muutus võrreldes aastaid 2012 ja 2013.

7.5.4 Kuritegude koosseis Võru maakonnas aastatel 2007-2013.

Võrumaa 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kuriteod kokku: 990 1026 935 1031 911 900 937 I raskusaste: 14 23 16 16 20 35 7 II raskusaste: 976 1003 919 1015 891 865 930 Isikuvastased kuriteod 196 199 157 129 148 156 160 Tapmised 2 1 1 1 2 0 0

Kehaline väärkohtlemine 169 160 122 108 131 128 112

Süüteod perekonna ja alaealiste vastu 17 11 10 8 7 4 5 Rahvatervisevastased kuriteod (enamik 6 10 7 6 4 24 8 narkokuriteod) Varavastased kuriteod 418 406 424 503 434 416 437 Vargus 284 284 276 315 349 356 300 Röövimine 3 5 4 2 6 2 1 Omastamine 16 21 14 8 21 11 10 Kelmused 86 73 107 161 36 30 109 Väljapressimine 0 1 2 0 0 0 0

Asja omavoliline kasutamine 14 14 7 8 8 8 5

Intellektuaalse omandi vastased kuriteod 1 1 1 1 0 0 1 Avaliku rahu vastased kuriteod 93 69 94 69 73 97 84

Avaliku korra raske rikkumine 18 23 29 27 26 10 7

60 Omavoliline sissetung 64 35 47 34 29 41 25

Ametialased kuriteod 0 2 1 4 5 0 0 Õigusemõistmisevastased kuriteod 47 72 27 23 14 7 12 Avaliku usalduse vastased kuriteod 15 21 16 44 17 3 14 Keskkonnavastased kuriteod 5 0 2 1 2 1 0 Majandusalased kuriteod 7 49 27 66 33 36 20 Üldohtlikud kuriteod 8 9 24 9 7 10 7 Liikluskuriteod 171 177 136 164 162 142 185

Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis 167 176 130 162 159 137 180

Kaitseteenistusalased kuriteod 6 0 9 4 3 2 2 Allikas: Justiitsministeerium

Kehaline väärkohtlemine on isikuvastaste kuritegude levinuim liik. Isikuvastased kuriteod on suunatud inimese (elu ja tervise ohustamine) ja tema isikuvabaduse vastu, sh tapmised, mõrvad, kehaline väärkohtlemine, piinamine, vägistamine jne

7.5.5 Kuritegude arv maakonniti

Allikas: Justiitsministeerium

Valged maakonnad-kuritegude arv on enam-vähem stabiilne. Rohelised maakonnad-kuritegude arv on langenud. Punased maakonnad - kuritegude arv on tõusnud.

61

7.5.6 Eesti inimeste mure kuritegevuse pärast

Allikas. Justiitsministeerium Sügisese Eurobaromeetri küsitluse kohaselt püsib Eesti inimeste mure kuritegevuse pärast jätkuvalt madal. Kuritegevust pidas sügisel peamiseks riigi ees seisvaks mureks 7% Eesti elanikest (EL keskmine 11%). Kõige enam muretseti sügisel hinnatõusu, majandusolukorra ja töötuse pärast; mure kuritegevuse pärast oli Eestis seitsmendal positsioonil. Aastatel 2004- 2007 pidasid Eesti inimesed kuritegevust peamiseks riigi ees seisvaks mureks

7.6 Liikluskuriteod ja -õnnetused

7.6.1 Inimkannatanutega liiklusõnnetused Võrumaal

Allikas: Tervise Arengu Instituut Indikaator on oluline liiklusturvalisuse ja riskikäitumise näitaja. Maanteeameti andmete põhjal on võimalik kaardistada kõik õnnetuskohad maakonnas ja seeläbi tuua välja, millised on kõige probleemsemad teelõigud ning millised on plaanid nende teelõikude turvalisemaks muutmisega. Juhtumianalüüsid annavad ülevaate õnnetuste põhjustest ning aitavad valida kõige efektiivsemad sekkumismeetmed.

62

7.6.2 Liiklusõnnetustes vigastatuid ja hukkunuid Võrumaal

Allikas: Tervise Arengu Instituut

7.6.3 Joobes sõidukijuhtimise süütegude arv Eestis 2008–2011 kuude kaupa

Allikas: Justiitsministeerium Joobes juhtimise süütegude arv on kasvanud. 2012. aasta I poolaastal registreeriti 3336 joobes sõidukijuhtimise süütegu (joove vähemalt 0,5-promilli), mis on 10% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Päevas tabati keskmiselt 18 joobes juhti, mis on vaid väike osa (hinnanguliselt vähem kui kümnendik) kõigist joobes juhtidest (vähemalt 0,2 promilli on veres alkoholi keskmiselt 0,5–1,0% juhtidel); seetõttu on raske hinnata, kas kasv on tingitud muudatustest politsei töös või on joobes juhte liikluses ka reaalselt rohkem. Juhul kui kasv on olnud reaalne, on selle taga ilmselt alkoholitarbimise kasv (käesoleva aasta andmed veel puuduvad, kuid alkoholitarbimise kasvu hüpoteesi toetab majandusolukorra jätkuv paranemine.

63

7.6.4 Joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetused ja tabatud joobes juhid Võrumaal

Allikas. Tervise Arengu Instituut Indikaator kirjeldab liiklusturvalisuse tagamist maakonnas, sh alkoholi tarvitamisest tingitud kahjusid maakonnas. Joobeseisundis sõidukijuhtimine on oluline probleem ja riskifaktor liiklusõnnetusteks.

7.7 Registreeritud perevägivalla juhtumid Võrumaal

Allikas: Tervise Arengu Instituut Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine. Palju aitab perevägivallale kaasa alkoholi tarvitamine. Graafik näitab turvalisuse tagamist sh alkoholi tarvitamisest tingitud kahjusid maakonnas.

64 7.8 Uppumised Võrumaal

Allikas: Tervise Arengu Instituut Indikaator kirjeldab veeturvalisuse tagamist maakonnas, sh alkoholi tarvitamisest tingitud kahjud maakonnas. Andmetele tuginedes on võimalik hinnata maakonna vajadust uppumist ennetavate sekkumiste järele. Samuti annab see võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõju.

7.9 Tulekahjud ja neis hukkunute arv

7.9.1 Tulekahjudes hukkunud 2014 Maakond 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku Harjumaa 4 1 5

Hiiumaa Ida-Virumaa 2 2 Jõgevamaa

Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa 2 1 3 Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa 1 1

Tartumaa 1 1 Valgamaa Viljandimaa Võrumaa 4 4

6 10 16 Allikas: Päästeamet Käesoleval aastal on Eestis tulekahjudes hukkunuid rohkem, kui eelmistel aastatel samal perioodil.

65 7.9.2 Tulekahjud ja neis hukkunud Võrumaal

Allikas: TAI Andmebaas

Surmad tule ja suitsu tõttu on üks ennetatavate surmade liik. Indikaator kajastab tuleohutusnõuete täitmist maakonnas ja inimeste ohuteadlikkust.

7.9.3 Päästeteenistuse registreeritud sündmused Eestis ja Võrumaal Päästeteenistuste registreeritud sündmused Eestis ja Võrumaal Tuleka Radioak Kemik Naftas Loodusjõ Lõh Mu Pom Väljas Len Rau Õnn Gaa Kom Elekt Töö- Toot Tea Hädas Ekslik Teen hju tiivne aalide aadust ududest kek u miä õit nuõ dtee etus siav mun rivõr või mis dlik olev väljak us saastu ga ega põhjustat eha pla hvar liiklusõ nnet avari veek arii aala gu olme avar ult loom utse mine saast saastu ud plah hva dus nnetus us i ogul varii avari trau ii val või lind umine mine sündmus vatu tus e paika i ma e s välj aku tse

2006 Eesti 14 900 2 30 562 497 6 3 30 757 1 2 79 53 17 5 3 0 0 .. 1 548 106 Võrumaa 399 0 0 6 9 0 1 0 43 0 0 0 4 0 1 1 0 0 .. 20 2 2007 Eesti 10 400 6 35 651 423 6 1 33 848 1 3 98 54 3 14 6 2 0 .. 452 44 Võrumaa 213 0 0 10 18 0 0 0 24 0 0 5 1 0 0 0 0 0 .. 3 0 2008 Eesti 10 052 8 62 627 1 184 6 5 20 816 3 3 99 86 6 60 1 1 0 .. 108 18 Võrumaa 235 0 1 12 42 0 0 0 19 0 0 1 3 0 3 0 0 0 .. 5 1 2009 Eesti 8 421 5 56 559 630 14 7 37 616 0 2 94 94 14 60 0 0 .. 1 087 1 285 10 Võrumaa 142 0 0 7 26 0 0 1 17 0 0 2 7 0 5 0 0 .. 8 16 0 2010 Eesti 6 439 7 47 520 1 824 10 11 29 875 2 11 170 150 19 165 0 0 .. 1 500 2 813 5 Võrumaa 167 0 1 9 60 0 0 0 20 0 0 4 4 0 13 0 0 .. 12 59 1 2011 Eesti 6 321 11 49 462 1 753 15 3 27 1 158 4 13 154 253 43 385 0 0 .. 1 248 2 478 4 Võrumaa 139 0 0 7 63 0 0 0 53 0 0 4 2 0 13 0 0 .. 15 55 0 2012 Eesti 4 973 8 70 405 730 1 7 24 1 236 1 4 137 288 61 240 0 0 .. 947 2 225 0 Võrumaa 124 0 2 10 36 0 0 2 53 0 0 5 7 1 8 0 0 .. 12 52 0 Allikas: Statistikaamet

66 7.10 Tööõnnetused Võrumaal

Allikas: Tervise Arengu Instituut Maakonnas registreeritud tööandja juures juhtunud tööõnnetused. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja poolt antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

7.11 Alkoholi müüvad kauplused

Alkoholi müügiluba omavate kaupluste arv Vastseliina vallas.

2014 aastal omavad Vastseliina valla haldusterritooriumil alkoholimüügiluba Võru TÜ kauplus Konsum, Tamara kohvik ja AS Mahta Kütus Vastseliina alevikus ning Viitka erakauplus ja SA Ordulinnus. Alkoholi müüki vallas reguleerib riiklik regulatsioon.

7.12 Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika

Vastseliina vallal puudub oma alkoholipoliitika. Suurürituste korral (Maarahva Laat, Lindora Laat, Vana Aja Päev, Tulede Öö) on kehtestatud valla poolt üritusel alkoholimüüjatele piirang kange alkoholi müügi suhtes- müüa võib kuni 22 mahuprotsendilist alkoholi. Vastseliina valla asukoht Venemaa piiri ja Luhamaa piiripunkti läheduses soosib Venemaa kaubamärgiga alkoholi tarbimist vallas. Palju vallakodanikke käivad maksimaalselt üle piiri, tuues koos bensiiniga ka alkoholi ja tubakatooteid, põhjuseks odavam hind võrreldes Eestiga. Kindlasti mõjutab see aga vallas alkoholitarbimist ja riigi alkoholipoliitika seaduste eiramist (müük kellaajaliselt). Alkoholi kättesaamise aja ja kohaga pole seega soovijal Vastseliina vallas muret. Murettekitav on ka külade keskustes ja alevi keskuses suveõhtuti kogunevad noored, kes veedavad aega alkoholi tarbides. Seoses sellega tekib tülisid ja kehalist väärkohtlemist.

8. TERVISLIK ELUVIIS

8.1 Tervisealase teabe kättesaadavus ja toetavad üritused Terviseinfo levib Vastseliina vallas vallalehe, teadetetahvlite, külavanemate, perearstikeskuse, infovoldikute kaudu. Igal aastal on vald korraldanus tervisepäevi, mille raames saab suuremates külakeskustes mõõta vererõhku ja luutihedust, saab teada kolesteroolisisalduse ja

67 veresuhkru taseme ning kindlasti nõustamist tervisliku eluviisi ja toitumise teemadel, Vastseliina Rahvamajas on esinenud Punase Risti töötaja, kes on soovijatele – põhiliselt küll pensioniealistele – tutvustanud esmaseid esmaabivõtteid ja esmaabi. Rahvamajas on esinenud ka tervisliku toitumise spetsialiste ja tervisevõimlemise propageerijaid paraku on olnud enamus kuulajaid vanemas eas inimesed. Perearstikeskuses on olemas infovoldikud väga mitmekesise teabega. Vallas toimib juba mitu aastat kepikõnniklubi, mille alalised liikmed on kõik vanemaealised. Tööealised ja nooremad inimesed käivad organiseeritult koos aeroobikaringis. Päeval jalutab kergliiklusteel lastega emasid ja pensionäre, õhtuti näeb regulaarselt jalutamas 8-12 tööealist, samapalju on koeraga jalutajaid. Suvel liigub rahvast jalgratastega tööle, poodi. Tervisenõukogu organiseerimisel toimub igal aastal kevadel ja sügisel tervisespordialane üritus või loeng tervislikest eluviisidest ja toitumisest.

8.2 Tervist mõjutavad tegurid

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus kogutud andmed lubavad teha järeldusi elanikkonna üldise füüsilise aktiivsuse kohta, millest omakorda selguvad riskitegurid mitmetesse ennetatavatesse haigustesse haigestumisel (nt südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet jt). Sellest tulenevalt saab kavandada terviseteadlikkuse tõstmisele ja positiivse tervisekäitumise kujundamisele suunatud sekkumisi. Tegevusplaani osas on mõttekas vaadata koos teiste tervisekäitumist mõjutavate faktoritega (toitumine, alkoholi tarbimine, suitsetamine).

8.2.1 Oma tervist heaks või üsna heaks hinnanud tööealiste inimeste osakaal

Allikas. Tervise Arengu Instituut

Tervise subjektiivne enesehinnang annab võimaluse edasise haigestumuse ja suremuse prognoosimiseks, mis omakorda aitab varakult kavandada sekkumisi, mis suunatud positiivse(ma) tervisekäitumise saavutamisele ja samuti haiguste ennetamisele.Samuti annab see võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõju.

68 8.2.2 Vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi tarvitavate tööealiste elanike osakaal soo lõikes

Allikas. Tervise Arengu Instituut Alkoholi erineva sagedusega tarvitavate tööealiste (16-64) inimeste osakaal: * vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi tarbinute osakaal, * vähemalt 1 kord kuus korraga kuus või rohkem alkoholiannust tarbinute osakaal (üks alkoholiannus on kas pudel õlut (0,5 l) või klaas veini (100 g) või pits kanget alkoholi (30g)) Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus kogutud andmed lubavad teha järeldusi paikkonna olukorrast, mis võib korreleeruda mitmete teiste paikkonna indikaatoritega/tulemustega, nt haigestumised ennetatavatesse haigustesse, vigastustesse, kuid samuti võivad ilmneda seosed kogukonna üldise toimetulekuga, tööhõive ja/või töötusega. Näeme, et Lõuna-Eesti mehed ja naised tarvitavad rohkem alkoholi, kui üldiselt Eestis mehed ja naised.

8.2.3 Igapäevaste suitsetajate osakaal tööealisest elanikkonnast

Allikas. Tervise Arengu Instituut

69 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus kogutud andmed annavad ülevaate võimalikust riskist haigestuda lähemas ja/või kaugemas tulevikus südame- ja veresoonkonnahaigustesse, kopsuhaigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse, mis õige tervisekäitumisega oleksid palju suurema tõenäosusega ennetatavad. Võimaldab hinnata vajadust suitsetamisest loobumise nõustamise teenuse järele.

8.2.4 Raseduse ajal suitsetanud naiste osakaal kõigist sünnitanutest

Allikas. Tervise Arengu Instituut

Indikaator aitab hinnata vajadust rasedatele ja emadele suunatud sekkumiste järele. Samuti annavad andmed võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõju. Suitsetamine raseduse ajal suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnituse ohtu ning surnult sündivuse riski. Suitsetavate naiste beebidel on kõrgem oht kaasasündinud arenguhäireteks, madalaks sünnikaaluks ja väikelapse äkksurmaks. Beebid, kelle emad suitsetavad enne ja pärast sünnitust on 3-4 korda enam ohustatud väikelapse äkksurmast. Raseduse ajal suitsetanud emade lastel esineb lapsepõlves suhtlemise- ja õppimishäireid, nõrka enesekontrolli või hüperaktiivsust.

8.2.5 Peaaegu alati helkuri kandjate osakaal tööealisest elanikkonnast

Allikas: Tervise Arengu Instituut Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus kogutud andmed annavad ülevaate liiklusturvalisusele suunatud tegevuste vajalikkusest ja/või senise sekkumiste tulemuslikkusest. Helkuri kasutamine on oluline liiklusõnnetuste ja -vigastuste ennetamiseks ning vigastushaigestumuse ja -suremuse vähendamiseks.

70 Näeme, et teadlikkus helkuri tähtsusest tõuseb elanikkonna seas, eriti enamuses valgustamata Lõuna-Eesti teedel.

8.3 Toitumine

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus kogutud andmed lubavad teha järeldusi elanikkonna toitumusharjumuste ja toiduvalikute kohta, millest omakorda selguvad riskitegurid mitmetesse ennetatavatesse haigustesse haigestumisel (nt südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet, pahaloomulised kasvajad jt). Sellest tulenevalt saab kavandada terviseteadlikkuse tõstmisele ja positiivse tervisekäitumise kujundamisele suunatud sekkumisi. Tegevusplaani osas on mõttekas vaadata koos teiste terviskäitumist mõjutavate faktoritega (füüsiline aktiivsus, liikumine, alkoholi tarbimine, suitsetamine). Samuti annavad andmed võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõju. Inimese optimaalne kehakaal sõltub paljudest faktoritest, nagu pikkus, lihaste ja luude mass, vanus, sugu. Kuid olulisem kui kaal, on rasvkoe osa selles. Ülekaalulisuse näitajatena peetakse käesoleval ajal usaldusväärseks Quetelet’ indeksi e. kehamassiindeksi (KMI) määramist. Tulemused näitavad, kas, milliseid ja millisele sihtgrupile oleks vaja kavandada vastavaid sekkumisi, kuna ülekaal on suureks riskiteguriks südame- ja veresoonkonna haigustesse, diabeeti jt haigustesse haigestumisel. Tegevusplaani osas on mõttekas vaadata koos teiste terviskäitumist mõjutavate faktoritega (füüsiline aktiivsus, liikumine, alkoholi tarbimine, suitsetamine). Samuti annavad andmed võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõju.

8.3.1 Ülekaaluliste ja rasvunud tööealiste meeste osakaal kõigist meestest

Allikas: Tervise Arengu Instituut Lõuna –Eesti ülekaaluliste meeste suhtarv ei erine Eesti keskmisest.

Ülekaaluliste ja/või rasvunud inimeste osakaal tööealisest (16-64) elanikkonnast. Ülekaaluliste inimeste kehamassiindeks (KMI) on 25-30 ja rasvunutel üle 30.

Kehakaal (kg)

Kehamassi indeks = ------

Pikkus (m) x pikkus (m)

71 8.3.2 Ülekaaluliste ja rasvunud tööealiste naiste osakaal kõigist naistest

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Nii nagu ka mehed, on ka naistel probleemid ülekaalulisusega nii Lõuna-Eestis kui Eestis tervikuna.

8.3.3 Tööealiste osakaal, kes teevad tervisesporti vähemalt kaks korda nädalas

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus kogutud andmed lubavad teha järeldusi elanikkonna üldise füüsilise aktiivsuse kohta, millest omakorda selguvad riskitegurid mitmetesse ennetatavatesse haigustesse haigestumisel (nt südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet jt). Sellest tulenevalt saab kavandada terviseteadlikkuse tõstmisele ja positiivse tervisekäitumise kujundamisele suunatud sekkumisi. Tegevusplaani osas on mõttekas vaadata koos teiste tervisekäitumist mõjutavate faktoritega (toitumine, alkoholi tarbimine, suitsetamine). Samuti annab see võimaluse hinnata elluviidud sekkumistegevuste mõju.

72

8.3.4 Tööealiste osakaal, kes vähemalt kuuel päeval nädalas söövad värsket juurvilja

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Tervisliku toitumise peamisteks näitajateks on: - vähemalt kuuel päeval nädalas värsket juurvilja söönute osakaal - vähemalt kuuel päeval nädalas värskeid puuvilju või marju söönute osakaal - Inimeste osakaal, kes enamasti söövad hommikust

8.3.5 Tööealiste osakaal, kes vähemalt kuuel päeval nädalas söövad värskeid marju või puuvilju

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Arvatavalt on värskete marjade ja puuviljade söömine talvel seotud ka inimeste sissetulekute suurusega. Lõuna-Eesti inimeste sissetulekud on väiksemad, kui Eestis tervikuna, seetõttu võib arvata, et kui suvel saab marju ka koduaiast, siis talvel poest puuviljade ostmiseks piisavalt raha ei ole.

73 8.4 Peaaegu alati turvavööd kandvate tööealiste osakaal Võrumaal

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus kogutud andmed annavad ülevaate maakonna elanike tervise- ja turvalisuseteadlikkust nii enda kui teiste suhtes. Turvavöö kasutamine on oluline viis ennetada raskeid ja surmaga lõppevaid vigastusi liikluses. Andmed annavad ülevaate ka liiklusturvalisusele suunatud tegevuste vajalikkusest ja/või senise sekkumiste tulemuslikkusest.

8.5 Peaaegu alati helkurit kandvate tööealiste osakaal Võrumaal

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus kogutud andmed annavad ülevaate liiklusturvalisusele suunatud tegevuste vajalikkusest ja/või senise sekkumiste tulemuslikkusest. Helkuri kasutamine on oluline liiklusõnnetuste ja -vigastuste ennetamiseks ning vigastushaigestumuse ja -suremuse vähendamiseks.

74 9.TERVISHOIUTEENUSED

9.1 Tervishoiuteenuste kättesaadavus

Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Lähim haigla, Lõuna-Eesti Haigla MTÜ, kust on võimalik saada erakorralist arstiabi, eriarstide teenuseid ja hooldusraviteenust, asub Vastseliinast 25 km kaugusel Võru vallas Meegomäel. Vallakeskuses asub ambulatoorium, kus paikneb perearstikeskus ja hambaarst. Perearstikeskuses töötavad täiskoormusega perearst ja kaks perearsti õde. Vastuvõtt on viis päeva nädalas ja kohapeal saab teha kõik hädavajalikud esmased uuringud. Samas hoones töötab ka hambaarst koos õega. Perearstikeskuses pakutakse massaažiteenust, olemas on massaažitool. Saab kasutada infrapunasauna ja dušši. Vastseliina valda teenindab 2012.aastast koduõde Ühendus küladest vallakeskuse- Vastseliina alevikuga on rahuldav. Kui tekib probleeme arsti juurde saamisega, on vallas 2013.aasta sügisest rakendatud saatjateenus, mida aktiivselt kasutatakse arsti juures käimiseks. Palju käiakse oma transpordiga, hooldajad ja avahooldustöötajad hoolitsevad oma hooldatavatele tervishoiuteenuste kättesaadavuse eest. Seega esmatasandi tervishoiuteenus on Vastseliina valla elanikul kvaliteetne ja kättesaadav. Gümnaasiumis on tööpäevadel kooliajal igapäevaselt kohal kooliõde, kes korraldab iga aastaselt õpilaste profülaktilisi läbivaatusi, kaitsesüstimisi ja vanuseastmete kaupa esmaabikursusi. Kord aastas käivad kõik õpilased organiseeritult hambaarsti läbivaatusel. Internaatkoolis on samuti olemas meditsiinitöötaja. Lasteaed asub perearstikeskusele väga lähedal, vajadusel on arstiabi kohe kättesaadav. Vastseliinas on apteek, mis tegutseb kuuel päeval nädalas, toimib ka digiretseptiteenus.

9.2 Nõustamisteenused

Nõustamisteenuse eesmärk on toetada isiku toimetulekut, arendades tema eneseteadlikkust ning toimetulekuoskusi. Hetkel on Eestis nõustamisteenuste osutamine piirkonniti ebaühtlane, erinevad lähenemised kohaliku omavalitsuse tasandil ei toeta kvaliteetse ja tulemusliku teenuse pakkumist. Vajaka on kvaliteetsest nõustamisteenuste süsteemist, samuti metoodilistest materjalidest ja spetsiaalse koolitusega nõustajatest.

Nõustamisteenuseid pakub Võrumaa Õppenõustamiskeskus, kus saab psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja logopeedi abi. Võlanõutamisteenust pakub kokkuleppel kliendiga Nöörimaa Tugikodu. Lihtsamaid ja erialaseid nõustamisi pakuvad vallas perearstikeskuse ja hambaravi meditsiinitöötajad, gümnaasiumi pedagoogiline kollektiiv, lasteaia õpetajad-kasvatajad, internaatkooli spetsialistid ja valla sotsiaaltöötajad.

9.3 Kuni 2.a.laste hõlmatus immuniseerimisega

OÜ Dr.Aune nimekirjas on Vastseliina valla 0-2.aastasi lapsi 28, kellest 8 on keeldunud vaktsineerimisest. Keeldunuid on üllatavalt palju - 28,6%. Meditsiinitöötajate hinnangul on selgitatud selgitatud keeldumise põhjust rohelise mõtteviisiga, pered on taimetoitlased.

75

10.Võru maakonna tervisenõukogu hinnangud maakonna indikaatoritele

Hinnang olukorrale Hinnang trendile Tervisenõukogu hinnangud maakonna 1 = olukord on halb 1 = olukord on halvenemas 2 = olukord on rahuldav 2 = olukord on stabiilne indikaatoritele 3 = olukord on hea 3 = olukord on paranemas

Olukord Trend ÜLDANDMED 1.0.3. Tervisevaldkonna korraldus: 2 2 1.0.3. sh maavalitsuses 2 2 1.0.3. sh kohalikes omavalitsustes 2 3 1.0.4. Kohalike omavalitsuste haldusvõimekus 2 2 RAHVASTIK 1.1.1. Rahvaarv 1 1 1.1.2. Rahvastiku soo-ja vanusjaotus 1 1 1.1.3. Loomulik iive 2 2 1.1.4. Demograafiline surve tööturule 2 2 1.1.5. Rahvastiku rahvuslik jaotus 3 3 1.1.6. Ränne 1 1 1.1.7. Elanikkonna haridustase 2 2 RAHVASTIKU TERVISESEISUND 1.2.1. Tervisekaotus 2 2 1.2.2. Haiguskaotus 2 2 1.2.3. Suremuskaotus 3 2 1.2.4. Varajased surmad 2 2 1.2.5. Õnnetussurmad 1 2 1.2.6. Alkoholisurmad 1 2 1.2.7. Suremus vereringeelundite haigustesse 2 3 1.2.8. Suremus pahaloomulistesse kasvajatesse 2 1 1.2.9. Haigestumus pahaloomulistesse kasvajatesse 2 1 1.2.10. Haigestumus nakkushaigustesse 3 2 1.2.11. Tervisest tingitud igapäevased piirangud 1 1 TÖÖTURU SITUATSIOON 2.1.1. Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted 2 1 2.1.2. Tööhõive 2 3 2.1.3. Keskmine brutopalk 1 2 2.1.4. Ülalpeetavad 2 2 2.1.5. Suhteline vaesus 1 2 2.1.6. Miinimumpalga saajad ? ? 2.1.7. Registreeritud töötus 2 3 TOIMETULEK 2.2.1. Ravikindlustusega kaetus 1 1 2.2.2. Sotsiaalteenuste ja –toetuste sihtgrupid 1 2 2.2.3. Sotsiaalteenused 2 3 2.2.4. Juhtumikorraldusskeemide olemasolu 2 2 ELANIKE KAASAMINE 2.3.1. Kogukonna motivaatorid 3 2 2.3.2. Kodanikeühendused 2 2 2.3.3. Naabrivalve 2 2

76 LASTE-NOORTE TERVIS JA TURVALISUS Laste arv 1 2 Laste arv haridusasutustes 1 1 Tervisedendamine haridusasutustes 2 2 Lastele ja noortele suunatud ennetustegevused 2 2 Organiseerimata noorte kogunemiskohad 2 2 Alaealiste komisjoni juhtumid 2 2 Alaealiste süüteod 2 1 Laste ja noortega tegelevad asutused 2 3 Kohalike omavalitsuste initsiatiiv laste heaolu 3 2 tagamisel Kooliõpilaste subjektiivne tervisehinnang 3 2 Kooliõpilaste kehaline aktiivsus 1 1 Kooliõpilaste kehakaal 2 2 Kooliõpilaste sõltuvusainete tarvitamine 1 2 Teismeliste rasedused 2 3 Koolivigastused ? ? Laste surmad 3 3 Laste vigastuste olukord 2 2 TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND Keskkonna mõjurid 3 2 Transport ja teedevõrk 1 2 Inimkannatanutega liiklusõnnetused 2 3 Liiklusõnnetustes hukkunud ja vigastatud 2 3 Joobes sõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetused 1 2 Uppumised 2 1 Kuritegevus 2 2 Kehaline väärkohtlemine 1 1 Perevägivald ? ? Vargused 2 12 Tulekahjud 2 3 Tulekahjudes hukkunud 2 3 Suitsuanduritega kodud 2 2 Ohukohtade kaardistus 2 2 Kriisireguleerimisskeemide olemasolu 2 2 Tööõnnetused 2 2 Tervist edendavad töökohad 2 2 Huvitegevuse ja vaba-aja veetmise võimalused 3 2 Täiskasvanute vigastuste olukord 2 2 TERVISLIK ELUVIIS Subjektiivne tervise enesehinnang 2 2 Füüsiline aktiivsus 2 3 Toitumine 2 3 Ülekaal ja rasvumine 1 2 Alkoholi tarvitamine 1 2 Suitsetamine 2 2 Suitsetamine raseduse ajal 1 1 Narkootiliste ainete tarvitamine 1 2 Kondoomi kasutamine 1 2 Helkuri kasutamine 3 3 Turvavöö kasutamine 3 31 Tervisealase teabe kättesaadavus 2 2 Olulisemad tervisedendus- ja ennetusprojektid 2 ? TERVISETEENUSED Tervishoiuteenuste kättesaadavus 2 2 Nõustamisteenuste kättesaadavus 1 2 Kuni 2-aastaste laste hõlmatus immuniseerimisega 3 2

77

KOKKUVÕTE

Tervisevaldkonna korraldus Vastseliina vallas on hinnanguliselt rahuldav, kohapeal on perearsti teenus, hambaravi, protseduurid ja osalised uuringud, apteek. Tegutseb tervisenõukogu, kes korraldab mitu korda aastas tervisedendlikke üritusi. Ravikindlustusega on kaetud 90,3% OÜ DR Aune nimistust.

Haldusvõimekuselt on Vastseliina vald arvestatav ja jätkusuutlik, vallast olenevad teenused elanikkonnale on olemas. Olemas on vajalikud sotsiaalteenused ja võimaluste piires toetab vald sotsiaaltoetustega. Valla eelarve on taas tõusuteel.

Valla rahvaarv langeb, nii nagu kogu Eestis. Soo-ja vanusejaotuselt on valla rahvastikukuusk alates 65.eluaastast tugevalt paremale kaldus. Järelikult on meestel suur risk haigestumistele ja enneaegsetele surmadele. Loomulik iive on olnud aastaid negatiivne. Siseränne on suurenenud, ilmselt otsivad noored pered parema palgaga töökohti. Suurenenud on ka välisränne, välismaale tööle suundutakse üksi, aga ka koos peredega.

Tervisenäitajaid on mõistlik arvestada Võrumaa kontekstis. Näeme, et tööealiste töövõimetuspensionäride hulk on suurenenud ja ka puudega inimeste arv ei vähene. Varajased surmad kimbutavad meessugu, suurenenud on haigestumus ja suremus pahaloomulistesse kasvajatesse , samuti on suurenemise teel tervisest tingitud igapäevaelu piiratus. Tulevikus võib see tähendada rohkem hooldamisega seotud pereliikmeid.

Vastseliina valla ettevõtted on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilsed, suurem koondamine toimus Internaatkooli sulgemisohu ja töötajate töökoormuse vähenemisega seoses. Töötute arv 2013.aasta lõpus oli Vastseliina vallas viimase viie aasta madalaim. Keskmine brutopalk tõuseb vaikselt ja on veidi suurem, kui Võrumaa keskmine. Arvatavalt tõstab keskmist ka pedagoogilise kaadri rohkus vallas.

Ülalpeetavate määr Võru maakonnas näitab, et 100 tööealist inimest peavad ülal pidama 56 inimest. Suhtelises vaesuses on kolm viimast aastat elanud 25 % Võrumaa elanikest, graafik näitab vähest tõusu.

Vastseliina vald motiveerib oma silmapaistvaid ja tublisid liikmeid alates koolieast. Toimivad kodanikeühendused külaseltside näol, mõnedes külades on hästi toimiv naabrivalve.

Sündide arv on küll stabiilne, aastas 10-20 sündi, kuid laste arv koolis langeb. Aastas on 5-6 juhtu, kus laps sünnib küll Vastseliina valda, kuid varsti kolib pere parema töökoha otsingul kaugemale. Lasteaias ja gümnaasiumis pakutakse kaloraaži arvestades tervislikke toite, eriti kiire areng on sel aastal toiminud gümnaasiumi toitlustamises, kus igapäevaselt pakutakse lisaks puuviljadele ka kahte toorsalatit. Ennetustöö ja –tegevustega lastele ja noortele tegeleb vastav personal nii lasteaias kui koolis.

Probleeme on organiseerimata noorte kogunemiskohtadega, kus alevi keskel öösel lärmav seltskond rikub kogukonna rahu ja tihti ka ühiskonna moraalitunnet.

78 Vastseliinas tegutseb piisavalt huviringe nii noortele kui vanadele ja toimub kultuuriüritusi. Tegutsevad külakeskused, kus toimuvad rahvalikud üritused. Tore, et Vastseliinas tegutseb edukalt ka muusikakool.

Kuritegevus Vastseliina vallas pole kasvanud.

Murelikuks teeb vähene laste kehaline aktiivsus, vaid 35-40% lastest on iga päev vähemalt 30 minutit kehaliselt aktiivsed.

Keskkonnategurid võivad mõjutada inimeste tervist olenevalt elupaigast müra ja tolmu näol, ohtlikke objekte valla territooriumil ei ole.

Lubamatult suur on Võrumaal tabatud joobes juhtide arv, kuigi politsei on sel alal tublit vaeva näinud.

Ülekaalulisust võib Vastseliina inimeste osas kindlasti võrrelda Eesti keskmisega, näitajad on siin päris kurvad. Ilmselt on peamiseks põhjuseks kaks tegurit-vähene liikumine ja ebatervislik toitumine.

Üllatav on lapsevanemate tõrjuv suhtumine laste vaktsineerimisse.

Tegevuskava koostamisel võib eelkõige arvestada tervislike eluviiside propageerimise ja kättesaadavamaks tegemisega.

79 TEGEVUSKAVA

Tegevus Eesmärk Oodatav tulemus Aeg Läbiviija Tegevus Lapsevanemate Lapsevanemate Lapsevanemad teavad, kus nende lapsed 2010-2015 Gümnaasium, Toimib nõustamine teadlikkuse ja viibivad, mida teevad ja nad ei häbene Igal aastal lasteaed, valla kohusetunde tõstmine mure korral nõu küsida, lapsed söövad tervisenõukogu laste tervisliku lasteaias kõiki toite ja toituvad ka kodus toitumise ja tervisliku tervislikult käitumise alal

Teavitustöö Alaealiste teadlikkuse Alaealised on teadlikud alko- narko- ja 2010-2015 Gümnaasium, Toimib tõstmine, ohtude tubakatoodete kahjulikust mõjust Igal aastal valla teadvustamine tervisele ja arengule tervisenõukogu, spetsialistid Küsitluse läbiviimine Saada teada inimeste Selguvad eri vanusegruppide lõikes 2011-2015 Tervisenõukogu, Vallavalitsus vallakodanike seas huvid, soovid, sotsiaalsed, kultuurilised jm. huvid, vallavalitsus, korraldab igal tervisedenduse vajadused, mured gümnaasium aastal võimalikud takistused valdkondade elanikkonnal ja rahulolu- oodatavad vajadused uuringuid

Põlvkondade sidususe Eri põlvkondade Perekonnad hoiavad kokku, on kursis 2011-2015 Tervisenõukogu, Toimib tugevdamine, vahelise sideme liikmete tegude, mureda ja rõõmudega, Igal aastal vallavalitsus, tervisealaste tugevdamine ja on toetavad, noored austavad ja hoolivad külade ühenduse perepäevade peresuhete vanadest liikmed, korraldamine, väärtustamine külavanemad, tähtpäevade alased aktivistid tegevused külakeskustes, valla üritused

80

Tegevus Eesmärk Oodatav tulemus Aeg Läbiviija Tegevus Tervisepäevade Võimaldada inimestele Võimalike terviseprobleemide 2011-2015 Tervisenõukogu, Toimib läbiviimine eri tervisekontrolli, ennetamine, inimeste teadlikkuse kasv Igal aastal rahvamaja, piirkondades, kindlate loenguid tervislikest tervislikest eluviisidest, alkoholi külavanemad, nädalapäevade eluviisidest ja liigtarbimise vähenemine kohalik aktiiv, kujundamine kindlateks toitumisest noortekeskus tegevusteks Laste mänguväljakute Tagada lastele Lapsed ei hulgu ja ei satu pahandustesse 2010- 2011 Tervisenõukogu, Tehtud (Rahu tn ja Vana- sportimise ja vaba aja politseiga, neil on koht kus ohutult vallavalitsus, Vastseliina) ja veetmise võimalus mängida, rattaga külavanemad kergliiklustee vajaduse ja sõita, rulluisutada paiknemise selgitamine, väljaehitamine, valgustus Tervise- ja matkaradade Korralikud ja Inimesed huvituvad rohkem looduses 2010-2015 Suusabaas, Toimib, mõni korrastamine, huvitavad võimalused liikumisest Pidev vallavalitsus, korrastatud ja väljaarendamine, liikumiseks Piiskopilinnuse mõnda valgustamine SA korrastatakse Info levitamine Tervisedenduse ja Inimesed on teadlikud toimuvatest 2010-2015 Tervisenõukogu, Pidev, toimib tervislike eluviiside üritustest ja nende vajalikkusest vallavalitsus, ning tervisega allasutused, seonduva info viimine kolmas sektor, võimalikult kõigi noortekeskus vallakodanikeni Vastavalt Supluskohad on Inimestel on koht, kus kultuurselt aega 2011-2015 Vallavalitsus Kirikumäe detailplaneeringule turvalised ja hooldatud veeta ja supelda, koos perega looduses koostöös RMK- tehtud avalike supluskohtade viibida ga, väljaehitamine ja vabatahtlikud vetelpääste järelevalve tagamine (Kirikumäe, Luhte, Plessi, Külaoru)

81

Tegevus Eesmärk Oodatav tulemus Aeg Läbiviija Tegevus Lasteaialaste vihmaste Kui lastel pole Lapsed on rõõmsad, aktiivne kehaline 2011-2015 Vallavalitsus, Tegemisel ilmade tubase tegevuse ilmastikuolude tõttu tegevus kompenseerib ärajäänud lasteaed organiseerimine võimalik õues õueskäigu ja rahuldab laste mängida, saavad nad liikumisvajaduse poksikottide, hüppepallide jms. abil oma energiat ka toas rakendada Tervisliku toiduleti Kooli puhvetis Inimesed pööravad suuremat tähelepanu 2012-2015 Vallavalitsus, Vajadus ja sisseviimine toitlustusse, tervislike salatite, oma toitumisharjumustele ja tarbitavale tervisenõukogu, võimalus tervisekohviku rajamine, mahla, puuviljade toidule, on huvitatud tervisliku toidu kolmas sektor, selgitamisel töökohtadel tervisliku müük, võimalikus valmistamisest gümnaasium toitumise kohvikus tervislike propageerimine toitude pakkumine ja valmistamise õpetamine Tervisliku toidu päevade Tõsta inimeste Inimesed valmistavad ise kodus 2012-2018 Tervisenõukogu, Toimib kaks korraldamine alevis teadlikkust tervislikust tervislikumat toitu kui seni, pööravad külavanemad, korda aastas ,lasteaias, koolis, toidust, õpetada rohkem tähelepanu toidu koostisele kohalik aktiiv, külakeskustes, vajadusel lihtsamaid retsepte, kolmas sektor supiköögi rajamine propageerida mahepõllumajandust ja kodumaiseid põllumajandussaadusi Rahva seas enamkasuta- Paljudel inimestel pole Inimesed ei pea tegema ise 2012-2018 Tervisenõukogu, Toimib, kasutus tavate spordivahendite materiaalset võimalust väljaminekuid sporditarvetele, nad pidev vallavalitsus, väike (kepid, suusad, rulluisud ise muretseda saavad proovida neile sobivaid tegevusi rahvamaja, jne) suuremas koguses sporditarbed. Anda ja neil on võimalus osaleda kolmas sektor hankimine inimestele tervisespordis. sponsoritena laenutamiseks. laenutamisvõimalus.

82

Tegevus Eesmärk Oodatav tulemus Aeg Läbiviija Tegevus Tasuta transpordi Parandada inimeste Huvilised saavad selgeks ujumise ja 2011-2018 Tervisenõukogu On toiminud ja organiseerimine ujumis- tervist läbi soovijad parandavad tervist „läbi vee“ ja vallavalitsus kindlasti toimib ja veeprotseduuride, veel vesivõimlemiskursustele ujumise algõpe Laste, noorte, tööealiste Motiveerida Tagada ringide korrapärane ja edukas 2014-2018 Tervisenõukogu, ja eakate huviringide ja juhendajaid töö vallavalitsus, sporditrennide gümnaasium, juhendajate toetamine rahvamaja Gümnaasiumi staadioni Korras ja kasutatav Lapsed ja huvilised saavad ohutult 2014-2018 Vallavalitsus korrastamine staadion sportida Parkide ja haljasalade Puhas, turvaline ja Silmailu ja soov olla looduses, nautida 2014-2018 Tervisenõukogu, korrastamine ja säästev keskkond loodust vallavalitsus, rekonstrueerimine, külade ühendus, külakeskuste aktivistid, ühisplatside hooldus, vabatahtlikud, Piusa jõeääre kolmas sektor puhastamine alevis Tervisedendlike Rahvas liikuma, koos Ühisprojektide kasulikkuse 2014-2018 Tervisenõukogu, kampaaniate on lõbusam, saame teadvustamine, rahva tervise ja vallavalitsus, organiseerimine ja tuttavaks ja liigume teadlikkuse tõstmine läbi tervisedenduse vallarahvas, projektide läbiviimine koos edasi projektide, sama ala tegijatega koostöö teiste valdade kas vallasiseselt või mitmes vallas samade koos naabervaldadega tegevuste esindajad Leida võimalusi Lapsevankriga ja/või Liikuvad ja terved pered 2014-2018 Tervisenõukogu, turvalistele väikeste jalgrattaga väikelapse vallavalitsus lastega ema on rahulik lapse jalutamiskohtadele turvalisuse suhtes

83