Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 10 (278) NOVEMBER 2017 TASUTA Ole koos meiega: facebook Koalitsioonileping aastateks 2017-2021 Vallavolikogu esimehena on sõlmitud jätkab Ene Preem

Eesti Reformierakond, VL Meie Pandi- Eesti Reformierakonna esindaja Ind- rammides kajastatud mõtteid. Kõigi 14. novembril toimus Väike-Maarja omavalitsuse korralduse seaduse ja vere, Eesti Keskerakond ning Erakond rek Kesküla ütles, et koalitsioonilepin- koalitsiooni kuuluvate volikogu liik- seltsimajas Väike-Maarja vallavolikogu valla põhimääruse järgi väga selgelt Isamaa ja Res Publica Liit sõlmisid gu koostamise protsess oli igati avatud mete poolt allkirjastatud lepe on valla istung. Osales 18 volikogu liiget. paika pandud. Volikogu esimees kor- koalitsioonileppe ühiseks tegutsemi- ja mõistlik, sest ühisosa neljal nime- erinevaid piirkondi arvestav ja piisavalt Esimese punktina oli päevakorras raldab volikogu tööd – kutsub kokku ja seks Väike-Maarja vallas aastatel 2017- kirjal on piisavalt suur. Lisaks saavad ambitsioonikas.“ volikogu esimehe valimine. Vallavanem juhatab volikogu istungeid ning korral- 2021. osapooled väga hästi aru – et olla edu- Eesti Keskerakonna esindaja Siret Indrek Kesküla esitas koalitsiooni poolt dab nende ettevalmistamist; korraldab Koalitsioonilepinguga on võimalik kas, tuleb teada vajadusi, hinnata nii Stoltseni sõnul on koalitsioonileping kandidaadiks senise vallavolikogu esi- volikogu komisjonide tööjaotust; kir- tutvuda valla kodulehel: Valla juhtimi- tulusid kui ka kulusid ning kujundada koostöö ja väljakutse. „Et elu maal mehe Ene Preemi. Rohkem kandidaate jutab alla volikogu poolt vastuvõetud ne / Vallavolikogu / Koalitsioonilepe omavalitsust kui ühtset tervikut. „Meil oleks elamisväärne, tuleb jõuda valla ei esitatud. Ene Preemi jätkamist voli- määrustele, otsustele ja teistele voliko- 2017-2021. tuleb tegutseda selle nimel, et valla kõikidesse piirkondadesse ja kõikide kogu esimehena toetas 15 ja vastu oli 3 gu dokumentidele; esindab volikogu ja Koalitsioonilepingu koostamisel elanikud tunneksid sidet koduvallaga. inimesteni,“ ütles Stoltsen. volikogu liiget. Väike-Maarja valda; täidab muid talle osalesid Eesti Reformierakonna, VL Loomulikult ei ole see saavutatav liht- Isamaa ja Respublika Liidu esinda- End tutvustades ütles Ene Preem, et seaduse alusel või volikogu poolt an- Meie Pandivere, Eesti Keskerakonna sa näpunipsuga, vaid hea koostööga ja Reet Reimann: „Eesmärgiks on valla tunneb kõiki volikogu liikmeid. Rakkes tud ülesandeid. ning Erakonna Isamaa ja Res Publica ning erinevate huvipooltega parimaid inimeste parem toimetulek ja elukesk- sündinu ja koolis käinuna ning pikalt Volikogu aseesimehe kohale esitati Liit nimekirjades kandideerinud liik- lahendusi otsides. Tunnen heameelt, et kond, mitte ainult keskuses, vaid ka val- Väike-Maarja vallas elanud ja tegutse- samuti üks kandidaat – keskerakonna med. meil õnnestus neljakesi üksmeel leida la äärealadel. Soovime sellist omavalit- nud inimesena on mõlemad piirkonnad nimekirjas volikokku kandideerinud Koalitsioonilepingus on välja too- ning loodan, et see on oluline alus ees- sust, kus tööealistel on võimalus tööl talle hästi tuttavad. Paljud teavad-tun- Hans Kruusamägi, kes aastatel 2005- dud ühise tegutsemise alused ning seisvate küllalt keeruliste väljakutsete- käia, lastel turvaline kasvada, õppida ja nevad teda ka kui vabaühenduste eest- 2009 oli ka Väike-Maarja vallavolikogu olulisemad prioriteedid juhtumis-, elu- ga toimetulemiseks,“ ütles Kesküla. areneda ning eakatel pensionäripõlve vedajat ja projektide kirjutajat. Kõlava- esimees. Tema poolt hääletasid kõik 18 keskkonna-, hariduse-, kultuuri- ja sot- Valimisliidu Meie Pandivere esinda- nautida. Selle nimel oleme valmis te- tele sõnadele eelistab ta tegusid, os- kohal olnud volikogu liiget. siaalvaldkonnas järgneva nelja aasta ja Ene Preem: „Läbirääkimised koalit- gema koostööd kõigi meie mõttekaas- kust kaugemale vaadata ja laiemat pilti Päevakorras oli ka Väike-Maarja ja jooksul. Lepingus on toodud ka inves- sioonipartneritega kulgesid konstruk- lastega, olenemata erakondlikust kuu- näha. Tähtis on näha liitunud valda kui Rakke vallavalitsuste lahkumispalve är- teeringud, mida kavatsetakse teostada tiivses õhkkonnas ning sõlmitud lepe luvusest.“ ühtset tervikut. akuulamine. alanud valimisperioodil. kajastab nelja osapoole valimisprog- Volikogu esimehe töö on kohaliku

Koalitsioonileppe allkirjastasid: (vasakult) Mart Pruul, Tarmo Rebane, Hans Kruusamägi, Siret Stoltsen, Reet Reimann, Ene Preem, Indrek Kesküla

Vallavolikogu esimees Ene Preem. Vallavolikogu ootab ettepanekuid valla Foto: Ilve Tobreluts Aasta tegija 2017 selgitamiseks Tulge kõik tähistama valla 26. aastapäeva Ettepanekuid valla Aasta tegija 2017 vallavolikogu esimehe nimele märgu- ter, Paavo Kivine, Marju Metsman, Väike-Maarja seltsimajas väljaselgitamiseks ootab Väike-Maarja sõna all “Aasta tegija auhind” hiljemalt Vaido Rego, Kadri Kopso, Kaja Laar vallavolikogu 31. detsembriks. 31. detsembriks. Ettepanekuid võivad ja Jaak Läänemets. 8. detsembril kell 19 Valla Aasta tegija nimetus antakse teha kõik: iga vallas elav isik, iga vallas Kes pälvib tunnustuse tänavu, jär- tunnustusena üksikisikule, kelle töö, tegutsev asutus, ettevõte, mittetulun- jekorras juba viieteistkümnendana? • Teeme aastast kokkuvõtte. tegevus ja isiklik eeskuju majanduse-, dusühing jne. Vaadakem endi ümber, mõelgem aasta • Tunnustame Kauni Kodu konkursi võitjaid. kultuuri-, hariduse-, spordi-, sotsiaal- Valla Aasta tegija auhinda antak- jooksul toimunule ja tehtule, märga- või mõnes muus valdkonnas on aasta se välja 2003. aastast alates. Seni kem tegusamaid ja andkem neist mär- • Esinevad tantsutrupp Maarjake, Väike-Maarja lasteaia mudi- jooksul eriliselt silma paistnud ja aida- on selle tunnustuse osaliseks saanud ku! lased ja muusikakooli õpilased. nud kaasa valla arengule. Lembit Keerus, Avo Part, Endel Mäe- Aasta tegija tunnistus ja auhind an- Ettepanekud koos põhjendusega sepp, Egne Liivalaid, Jaanus Kull, takse üle veebruarikuus vabariigi aasta- Väike-Maarja vallavalitsus ja -volikogu esitatakse kirjalikult valla kantseleisse Ene Preem, Vallo Taar, Lembit Kal- päeva aktusel. 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2017.a. Vallavanema kuu

Käesoleva aasta seinakalendris on veel ges Eestis samal ajal 5,2 protsendini. ritud ning saime võimaluse valida: kas paar lehte alles jäänud ning kohe-kohe Inimeste tööturul osalemise määr on jõuda vabatahtlikult ühinemislepin- oleme jõudmas advendiaega. Ootame praegu läbi aegade kõrgeim. Ehk uute guni või ühendatakse meid Vabariigi huviga, mitu kuuske Rakvere linna sel- töötajate leidmisega võivad tööandja- Valitsuse algatusel. Nüüd tuleb meil lel aastal kerkib ning kas kõige rohkem tel olla tõsised raskused. Samas annab üheskoos uues olukorras nii riiklikul, kajastatud teema Eesti omavalitsuste käesoleva hetke tööjõuturu situatsioon maakondlikul kui ka kohalikul tasandil koalitsioonilepingutes jõuab lõpuks töötajatele kindlust palgaläbirääkimis- hakkama saada ning edasi areneda. ikkagi mõistliku tulemuseni ning toob teks või ka uute töökohtade otsingul. Kuidas? Eks kohaliku tasandi ühele omapärase jõulukuuse meie maakonna Kõrge tööhõivemäär on toonud ka osale sellest võib vastuse saada kui lu- keskusesse. Olen viimasel ajal mitme keskvalitsusele 5,6 % võrra suuremat geda Eesti Reformierakonna, VL Meie hea tuttavaga rääkinud ajaratta keer- maksutulu võrreldes 2016. aastaga. Ko- Pandivere, Eesti Keskerakonna ja IRL-i lemiskiirusest ning paljudel aktiivsetel haliku omavalitsuse suurim maksutulu esindajate vahel sõlmitud koalitsiooni- inimestel toimub ajaga kaasa jooksmi- tuleneb üksikisiku tulumaksust (ÜTM). lepingut. Kõik osapooled on ühel mee- ne üha tempokamalt. Selline tunne on, Väike-Maarja vallal on võrreldes möö- lel, et partnerlus ja vallaelanike huvi- et enam kiiremini „sõita“ ei saa, kuid dunud aastaga ÜTM-i kasv olnud sa- dega arvestamine on väga oluline, sest järgmisel nädalal uute teemadega te- mas suurusjärgus nagu keskvalitsusel meie valla suurimaks rikkuseks on siin geledes selgub, et tegelikult õnnestub ehk 5,82% (10 kuud). Kuna eelarves oli- elavad inimesed. Lepiti kokku, et te- veel veidi tugevamalt „pedaalile“ vaju- me planeerinud kasvuks 3%, siis oleme gutseda tuleb selle nimel, et kõik valla tada ning veelgi kiiremini ajaga kaasa heas seisus. elanikud tunneksid sidet koduvallaga joosta. Kas mäletate ühe ajalehe pealkir- ning tuleb kasutada kõiki võimalusi, et Täpselt üks aasta on möödunud Va- ja, kus presidendiks kandideeriv Mai- arendada Väike-Maarja valda kui ühtset Vallavanem Indrek Kesküla Väike-Maarja Õppekeskuse 55. aastapäeval bariigi Valitsuse vahetusest, mil Eesti lis Reps iseloomustas kohaliku oma- tervikut. Koalitsioonileping on kõigile koos kooli kahe varasema direktori Ants Rikbergi ja Raili Sirgmetsaga. Keskerakond vahetas valitsustüüri juu- valitsuste reformi, kui olukorda, kus kättesaadav ka valla koduleheküljel. Foto: Liina Bork rest välja Eesti Reformierakonna. Uue „viimane kustutab tule“. Tõenäoliselt Minul on hea meel, et volikogu usaldas tumine ja erinevate valikute vahel kõi- bakinnas, mis kaitseb ja hoiab, kus on valitsuses üks suur lubadus oli: teeme oligi pealkirjas sees veidi kampaania- volikogu esimehe rolli Ene Preemile. ge mõistlikuma tee valimine ning selle nii traditsioone kui ka uusi mustreid. suuri asju ning riigi peenhäälestamise- likku planeerimist. Mul on hea meel, Palju jõudu talle! Teades, millised on põhjendamine läbi tagasiside. Soovitan külastada näitust Väike-Maar- ga ei ole mõtet tegeleda. Eks meil kõi- et haldusreformi ei peatatud ning ka väljakutsed lähiajal, siis läheb hea ko- Koalitsioonilepingus on ka kogu- ja muuseumis „Võta näpust“, kus on gil on oma arvamus, kas see aasta on Mailis Reps olles nüüdseks juba Vaba- haliku volikogu juhtimiskogemusega kondasid puudutavad teemad, näiteks kaunis kindakuusk kohalike inimeste olnud suurte tegude rohke või pigem riigi Valitsuse liige, viis kindlalt lõpule ning tegudeinimest Väike-Maarja val- külade ümarlaua tegevuse jätkumine. kirikinnastest, näituspinnad Anu Kotli vastupidi. Kindlasti on võimalik leida omavalitsuste territoriaalse ümberkor- lal hädasti vaja. Pealegi on volikogu Esimene ühine nn külade ümarlaud kiriloomadest ja tekstiilikunstnik Anu olukordi, kus heita negatiivseid noote raldamise. Täpselt aasta tagasi pida- esimees tuttav paljude inimestega ka koos Rakke külaesindajate ja ka mit- Raua nöörvaipadest. Lisaks saad sealt valitsuse aadressil, kuid samas on üks sime Rakke vallavalitsusega aktiivselt Rakke vallast ning omab kümneaastast tetulundusühingute esindajatega on soetada endale järgmiseks aastaks sei- aasta tegelikult väga lühike aeg riigi läbirääkimisi, et jõuda ühisele kokku- kogemust mittetulundussektoris ning juba toimunud. Seekord tulid sädeini- nakalendri „Georg Lurich. Atleet“. Pane valitsemises. Arvestades, et valitsu- leppele ning ühinemislepinguni enne ka ettevõtluses. Volikogu aseesimeheks mesed kokku Eipri külas ning järgmist see kalender kodus seinale ning jälgi, sevahetus toimus ajal, kui riigieelarve 1. jaanuari 2017. Rakke vallavalitsus valitud Hans Kruusamägi on ka juba kokkusaamist (pärast 2018. aasta eel- kas külla tulevatel sõpradel, kes ka- 2017 oli peaaegu valmis ning seega oli tegi siis otsuse, mis on täna tagasi vaa- kogenud vallavolikogu juht ning oskab arve kinnitamist) planeeritakse Lahu lendrit kasvõi korrakski näevad, läheb uue valitsuse muutuse mõju reaalselt dates ikka täiesti totter. Oleme kaota- aidata omavalitsuse ja ettevõtlusesek- külla. Meil toimub nii palju huvitavat rüht paremaks ning õlad ei ole enam väiksem. Vaatame seisu järgmise aas- nud ligikaudu 750 000 eurot, Rakke on tori valdkonnas. Loodan, et meil õn- ning küladel on võimalik omavahel nii longus. ta lõpus. Tänaste riigijuhtidega läheb maksnud suures summas kohtukulu- nestub hoida piisavalt üksmeelt ning toimiva võrgustikuna toimivaid häid Soovitan lasta silme eest läbi käes- meie riigi majanduses igatahes seni sid ning reaalselt oleme samas kohas, keskenduda olulisele. Ärgem kartkem näiteid ka teistes külades rakendada. oleva aasta sündmused ning leia just hästi. Statistikaameti tööjõu-uuringu kuhu Väike-Maarja vallavolikogu ning sõnu Exceli tabel või ka peenhääles- Mõnes külas korraldatakse huvitavaid Sulle see kõige-kõige, keda saad esita- andmetel kasvas töötajate arv 2017. ka osa Rakke vallavolikogust (ettenä- tamist, kindlasti ei tähenda see nende koolitusi, mõnes külapäevi, mõnes ai- da valla Aasta tegija 2017 auhinna kan- aasta kolmandas kvartalis aastataguse- gelikum, kuid kahjuks siis veel väiksem sõnadega ka ülepingutamist. Üldista- tab külavanem hoopis korstnapühkija didaadiks. ga võrreldes 13,3 tuhande ehk 2 prot- osa) soovis jõuda. Võib ju oponeerida, des on vaja leida toimivad lahendused teenuse tellimisega. Meie inimesed ei Kordaminekuid kõigile! sendi võrra 666,6 tuhande inimeseni et see on tagantjärele tarkus. Tegelikult ka üksikjuhtumitele ning vahel on see ole üks „hall mass“, vaid pigem on see Indrek Kesküla (hea arv meeldejätmiseks). Töötus lan- ei ole. Olime kõik sarnaselt informee- üpris keeruline. Oluline on avatud suh- nagu üks kirju ja südamega kootud la- vallavanem

- Nõustuti kahe arukase mahavõtmi- annete täitmiseks. Vallavalitsuse materjalid (18.10, 25.10, 01.11, 08.11 vallavalitsuse istungid) sega Väike-Maarja alevikus Lõuna tn 9 Avaliku ürituse luba kinnistul. - Anti OÜ-le Reinpaul luba korralda- Maaküsimused lisatsioonisüsteemi kasutamiseks Pike- maal“ raames. Koolivaheaegade kehtestamine da 5. novembril Reinpaul OÜ XV maas- - Moodustati Kurtna külas Mihkli vere külas Mäemõisa kinnistul. Vallavara otsustuskorras võõran- - Kehtestati Simuna kooli 2017/2018. tikujooks Ebavere terviseradadel. katastriüksuse jagamise tulemusena - Väljastati kasutusluba OÜ-le Uue- damine õppeaasta koolivaheajad järgmiselt: Hoolekogu koosseisu kinnitamine uued katastriüksused järgmiselt: 2665 toa talu teraviljakuivati-lao kasutami- - Otsustati müüa Simuna alevikus 21. oktoober - 29. oktoober 2017; 23. - Kinnitati Väike-Maarja lasteaia m2 suurune Mihkli katastriüksus siht- seks Avispea külas Rohukopli kinnistul. Allee tn 9 asuv korteriomand senisele detsember 2017 - 07. jaanuar 2018; 17. hoolekogu koosseis: Kerstin Sõber, otstarbega elamuma ja 1526 m2 suuru- - Väljastati kasutusluba AS-le Vireen üürnikule. märts - 25. märts 2018; 05. juuni - 31. lastevanemate esindaja; Pille Vilimaa, ne Kuivati katastriüksus sihtotstarbega PVC kattega laohoone kasutamiseks Hajaasustuse programm august 2018. lastevanemate esindaja; Madis Leist, tootmismaa. Ebavere külas Andimäe kinnistul. - Kiideti heaks Määri külas Lilleoru Valla esindaja määramine lastevanemate esindaja; Liina Bork, Projekteerimistingimused Pakkumise edukaks tunnistamine kinnistule joogiveesüsteemi rajamise - Otsustati määrata mittetulundus- lastevanemate esindaja; Teele Leetma, - Määrati projekteerimistingimused - Kinnitati küttepuude tarne Vao kat- projekti aruanne. Projekti kogumak- ühingutes, kus vald osaleb liikmena, lastevanemate esindaja; Taive Kallas, üksikelamu projekteerimiseks Kännu- lamajja (450 tm) edukaks pakkumiseks sumuseks on 3402 eurot, millest 2268 vallapoolseks esindajaks vallavanem lastevanemate esindaja; Gudrun Rein- küla külla Rukkiräägu kinnistule. OÜ Reinpaul Agro pakkumus. eurot on toetus ja 1134 eurot projekti ning volitada teda teostama valla liik- mets, lastevanemate esindaja; Ann Re- - Määrati projekteerimistingimused Sotsiaaltoetused omafi nantseering. meõigusi MTÜ-s ja selle liikmete üld- bane, lastevanemate esindaja; Jaanika sidekanalisatsiooni osa projekteerimi- - Nõustuti täiendava sotsiaaltoetuse - Kiideti heaks Avanduse külas Kopli koosolekul. Vallavanemal on õigus vo- Ojala, õpetajate esindaja; Aare Treial, seks Väike-Maarja alevikus Pikk tn 3 maksmisega valla eelarve vahenditest kinnistule joogiveesüsteemi rajamise litada teisi isikuid eelnimetatud üles- vallavalitsuse esindaja. territooriumil. viiele taotlejale kokku summas 730 eurot. projekti aruanne. Projekti kogumak- Detailplaneeringud - Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eralda- sumuseks on 3532 eurot, millest 2354 - Algatati detailplaneering Ebavere misega ühele taotlejale. eurot on toetus ja 1178 eurot projekti külas asuvate Parginurga, Kaarma tee - Nõustuti ühele õpilasele Väi- omafi nantseering. Keskerakonna ja Töökoja tee katastriüksuste maa-alal ke-Maarja õppekeskuse õpilaskodu ko- - Kiideti heaks Triigi külas Kulno kin- nimekirjas kogupinnaga ligikaudu 0,85 ha. Detail- hatasu kompenseerimisega perioodil nistule joogiveesüsteemi rajamise pro- planeeringu koostamise eesmärk on 01.11.-31.12.2017. jekti aruanne. vallavolikogusse tootmishoonete rajamine. - Nõustuti toetuse eraldamisega Projekti kogumaksumus on 4008 kandideerinud - Kinnitati Ebavere külas asuvate Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Ko- eurot, millest 2672 eurot on toetus ja Parginurga, Kaarma tee ja Töökoja tee jale summas 300 eurot. 1336 eurot projekti omafi nantseering. tänavad katastriüksuste maa-alal koostatava Hooldekodu kohatasu kehtesta- - Kiideti heaks Liivaküla külas detailplaneeringu lähteseisukohad. mine Keskvälja kinnistule joogiveesüsteemi oma valijaid. Ehitusload - Kehtestati Väike-Maarja Hoolde- rajamise projekti aruanne. Projekti ko- - Väljastati ehitusluba OÜ-le BeilRa kodu kohatasuks alates 2018. aasta jaa- gumaksumuseks 1714,80 eurot, millest teraviljakuivati püstitamiseks Pikevere nuarist 550 eurot kuus. 1143 eurot on toetus ja 571,80 eurot külas Veskimäe kinnistul. Sotsiaalkorteri üürile andmine projekti omafi nantseering. Elanike arv Väike-Maarja vallas - Väljastati ehitusluba Sisekaitsea- - Eraldati taotlejale sotsiaalkorter Puurkaevu asukoha kooskõlasta- kadeemiale garaaž-varjualuse püstita- Kiltsi alevikus Liiduri tänaval tähtajaga mine 2017. aastal miseks Ebavere külla Päästekooli õp- kuni 31.12.2018. - Nõustuti puurkaevu rajamisega peväljakule. - Eraldati taotlejale sotsiaalkorter Kalda tn 3 kinnistule Kiltsi alevikus ma- 1. oktoobril – 4439 - Väljastati ehitusluba vallavalit- Kiltsi alevikus Pikal tänaval tähtajaga jandus- ja joogivee tarbeks. Oktoobrikuus oli saabunuid 8 ja lahkunuid 22. susele istumisala püstitamiseks Väi- kuni 14.11.2018. Isikliku kasutusõiguse seadmine ke-Maarja alevikku Pikk 7a kinnistule. Koduteenuse osutamine - Otsustati seada tähtajatu isiklik ka- - Väljastati ehitusluba mittetulun- - Määrati perioodil 08.11.2017- sutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks Kiltsi 31. oktoobril – 4425 dusühingule Triigi Mõis spordihoone 30.04.2019 kahele isikule koduteenus, alevikus Veski, Jaama ja Rahvamaja tä- rekonstrueerimiseks Triigi külas. mida rahastab EL Euroopa Sotsiaal- navatel Väike-Maarja vallale kuuluvate- 16. novembril oli Väike-Maarja ja Rakke ühend- Kasutusload fond projekti „Erivajadustega inimeste le kinnistutele. valla elanike arv 6014. - Väljastati kasutusluba reoveekana- tugiteenuste parendamine Lääne-Viru- Raieloa andmine November 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3

Vallavolikogu liikme mõtteid Hüvasti, Valimised on selleks korraks möödas. kelaste toetushäältega. Ju siis nii sobib tuses kui ametiasutuses. Volikogu on Mihkel Mänd Valimiste käigus toimus kaks debatti. neile. Ennustan, et rakkelaste juhtimi- oma valikutes vaba ja peab komisjone Seal kuuldu pani mind mõtlema, et sest kõrvale jäämine tekitab tulevikus moodustades jälgima, et nende te- 29.05.1951 – 30.10.2017 omavalitsuse juhtimise korraldamise volikogus pingeid. gevus ja otsustatu oleks objektiivne, kohta oleks vaja lahti kirjutada olu- Teiseks. Tervelt 41,6 % valijaid ei käi- erapooletu ja avalikes ehk üldistes hu- 30. oktoobril lahkus manalateele lisemad teemad ja sündmused ning nud valimas. Kindlasti ei saa väita, et vides. Lisaks seab seadusandja voliko- Mihkel Mänd. analüüsida nende mõju valla arengule. neid ei huvita kohalik elu või ei olnud gule kohustuse komisjonide moodus- Alustasin mõtete kirjapanemist juba sobivat kandidaati, keda valida. Pigem tamisel arvestada proportsionaalsust Mihkel Mänd oli aastatel 1989- valimiste ajal ja neid saab lugeda meie usun, et valimised ei kõneta paljusid. vastavalt volikogus esindatud erakon- 1992 Väike-Maarja gümnaasiumi valimisliidu FB grupis „Terve vald”. Nad ei näe ennast rollis, mis mõjutaks dade ja valimisliitude osakaalule. Väi- (keskkooli) direktor. 1992. aasta Tahan kõigepealt tänada kõiki, kes vallas asjade käiku. Siit jõuame oluli- ke-Maarjas toimunud valimisdebatil valimas käisid ja eriti meie toetajaid! se märksõnani – kaasamiseni. Võib ka hakkas silma, kuidas MP esindaja kiitis juulikuust kuni 1996. aasta mai- Tulime uue ja tervendava jõuna vali- öelda, et peaaegu pooled valijad jäid hariduskomisjoni töökorraldust. Ana- kuuni töötas ta Väike-Maarja val- mismaastikule. Ettenägematu oli, et valimistele kaasamata. Oi kui palju lüüsime siis seda. lavalitsuses haridusnõunikuna Mihkel Mändi jäädakse mäle- meid isegi läbirääkimistesse ei kaasa- olen vallajuhtide suust kuulnud ava- Komisjoni liikmeid oli viimases ning oli aastatel 1989-1993 esi- tud. Pakkusime oma programmis mit- like arutelude kohta ütlust – „oleme koosseisus koos esimehega kokku 10, tama kui väga head õpetajat ning meid uuenduslikke ideid ja mõtteid kõik seadusest tulenevad teavitamise kellest 5 on allasutuste juhid – Simu- mese Väike-Maarja vallavolikogu – aga püüame ka opositsioonis olles ja avalikustamise nõuded täitnud, kuid na, Kiltsi, Väike-Maarja ühendkoolide, liige. alati vastutulelikku ja abivalmis anda endast parima. Saades Virumaa ikka ei tule keegi kohale”. Ühest küljest muusikakooli direktorid ja Väike-Maar- Väga hea keelteoskajana oli kolleegi. Teatajast teada, kes koalitsiooni moo- on võimul õigus – teatasime – teie va- ja lasteaia juhataja. Komisjoni esimees dustavad, jäime kannatlikult ootama lik. Teisest küljest jäi võib-olla sisu lah- oli kuni 2015. aastani Väike-Maarja õp- Mihkel Mänd valla algusaastatel peamine suhete algataja, hoidja volikogu esimehe kandidaadi avalikus- ti rääkimata – miks just see või teine pekeskuse ja gümnaasiumi, suurima Üle elu käis surmatuul vinge, tamist. Selgus, et see on nii salajane, et planeeringu punkt mõjutab meie elu haridusasutuse, direktor!? Tuletagem ja arendaja sõprusvaldade Haus- meelde, et volikogu alaline komisjon Sinu ajast sai ajatu tee, lausa vaikimisvanne lasub 15 volikogu või toob kaasa just sellised tagajärjed. järvi ja Sonkajärviga Soomes liikmel! Eks sinna vaikimisvandesse Inimestes on vaja huvi tekitada ja siis arutab valla eelarve, arengukava, asu- aga mälestus alles jääb hinge – sumbus ka esimene volikogu istung, inimesed tulevad. tuste struktuuri, juhtimise, palgakorral- ning Heikendorfi vallaga Saksa- mida koalitsioon üksmeelselt eiras. Hea algus kaasamiseks on volikogu duse jm olulisi üldisi ja üksikküsimusi. maal. Oma panuse andis ta ka meie päevades helendab see, Selles kontekstis, kui pooled ko- Saime üle Eesti „kuulsaks”. Teisel voli- istungite live´s edastamine, mis viima- Lääne-Virumaa ja Saksamaa Plö- heites ühele tõele valgust: kogu istungil selgus ka vaikimisvande sel istungil meie valimisliidu initsiatii- misjoni liikmed on asutuste juhid, kes põhjus. Tõenäoliselt kardeti üksmeele vil teoks sai. Vajalik on veel vallalehes peaksid saama volikogult ja komisjoni- ni kreisi vaheliste suhete arenda- TEHTUD HEA JÄÄB ALATI lagunemist hääletusel. Jah, ei ole kerge seda tutvustada, et inimesed teaksid ja delt suuniseid muuhulgas ka oma asu- misse. Väike-Maarjas said saksa HEAKS… vallakodanikele ausalt silma vaadata ja vaataksid. Tõsiselt tuleks kaaluda meie tuste töö korraldamiseks, teevad seda keele huvilised mitmel aastal selgitada, miks selline valik. Vastvalitud valimisliidu ettepanekut paigaldada ise (tegelikult ei otsusta, sest seda teeb Leinas lohutus usume algust – tema väga hästi juhendatud volikogu esimees tuleb asendusliik- keskväljakule elektrooniline infotahvel, volikogu, kuid kujundavad otsuse sisu mullast sünnid kord meeles- mete seast. Meie Pandivere (edaspidi mis haakuks käimasoleva projektiga. küll!). Samas olen seda meelt, et asu- keelekursustel oma keeleoskust MP) potentsiaalsed volikogu esimehe Teeme lähiajal volikogus vastava ette- tuste juhid peaksid kindlasti olema täiendada. peaks… (Virve Osila) kandidaadid, volikogu liikmed, „ostsid” paneku. komisjoni kaasatud ekspertidena ja kõrvale astudes ja Ene Preemi toetades Pärast vallavanema valimist ja valla- arvamuse andjatena, kuid seda mitte end volikogu esimehe ametist priiks. valitsuse kinnitamist moodustab voli- liikmetena (juhul kui nad ei ole voliko- Arvan, et pikemas perspektiivis on te- kogu komisjonid. gu liikmed). Mis teie arvate – kas selli- gemist valearvestusega. Ka valijad and- Volikogu võib moodustada alalisi ja se koosseisuga komisjon saab haridu- Kaitsevägi teavitab sid Ene Preemile oma hinnangu, mis ajutisi komisjone. Tavapärane on moo- sasutuste töökorraldusse puutuvat ob- on sama meeskonna vallavanema tu- dustada vastavalt eluvaldkonniti alalisi jektiivselt kaaluda ja otsustada? Minu väljaõppest lemusega võrreldes hävitav! Kirjutasin komisjone ja ajutistena nn probleem- hinnangul ei saa. Ene Preemile kui volikogu esimehele komisjone. Seadus seab ainsaks tingi- Kuidas siis valida komisjoni liik- 2016. aasta veebruaris vallalehes avali- museks, et nii esimees kui aseesimees meid? Kindlasti peaks otsima tasakaalu Kaitsevägi annab teada 1. jalaväebrigaadi allüksuse väliharjutustest Tapa, ku kirja, miks ta minu arvates volikogu peavad olema valitud volikogu liikmete esmalt poliitiliste jõudude ja kogukon- Väike-Maarja ja Järva valla ning Paide linna territooriumil. esimeheks ei sobi ja tegin ettepaneku hulgast. Erandiks on revisjonikomis- dade esindatuse järgi, seadust arves- Allüksus harjutab masinatel erinevaid liikumisviise ja rännakutüüpe, tagasi astuda. Ene Preem oma vastuses jon, mille kõik liikmed peavad olema tades. Ja kindlasti arvestama liikmete kattes selle käigus suurt maa-ala. Allüksus kasutab madalama koormusega samas lehes lubas avalikustada kuu aja volikogu liikmed. Hea tava kohaselt kompetentsust vastavas valdkonnas ja tavakasutuses olevaid teid ja väldib võimalusel eramaid. Kui maastik ja tee- pärast kõik enda ja seotud ettevõtetega kuulub revisjonikomisjoni esimehe elukogemust. Komisjonide esimehed perv lubavad, kasutatakse teeääri ka peatuskohtadena. vallalt saadud sissetulekud ning lisas koht opositsioonile. Täpsem komis- moodustavad koos volikogu esimehe samas, et tal ei ole midagi varjata. Tä- jonide töökorraldus on seadusandja ja aseesimehega volikogu juhatuse, kes Ajavahemikul 27.–30. november 2017 toimuva väliharjutuse maa-ala- naseni ei ole vastust saanud. Loodan, poolt jäetud valla põhimääruse, ehk koos otsustavad volikogu päevakorra ja le jäävad Väike-Maarja vallast järgmised külad ja alevikud: et uuesti volikogu esimehe kohale asu- kogukonna otsustada. Üks olulisemaid muid pädevusse kuuluvaid küsimusi. Kännuküla, Aburi, Koonu, Ärina, Väike-Maarja, Ebavere, Vao, Kiltsi, Rai- des täidab Ene Preem oma lubaduse. õiguslikke printsiipe omavalitsuste kor- Juhatus on küll volikogu esimehe nõu- gu, Aavere, Vorsti, Pikevere, Varangu, Nõmme, Liivaküla, Sandimetsa, Äntu, Rohkem teeb aga muret kaks asja. ralduses on võimude lahusus. Näiteks andja, kuid liikmete autoriteeti arves- Padaküla, Liigvalla, Ao, Räitsvere, Kamariku, Suure-Rakke, Lammasküla ja Esiteks. Rakke sai volikogus kokku 8 kui volikogu liige osutub valituks valla- tades, oluline nõuandja. Minu arvates Rakke. kohta. RE-st valitud volikogu 7-st liik- vanemaks või valitsuse liikmeks, peatu- on ja peaks juhatus olema kohaks, kus mest 4 on Rakkest. Tänaseks on sel- vad tema volitused volikogus. Nii ütleb leitakse otsustamiseks vajalik tasakaa- Ajavahemikul 4.–7. detsember 2017 toimuva väliharjutuse maa-alale gunud, et jätkatakse endiste juhtidega seadus. Üheselt. Samas ei ütle seadus lupunkt. Kuidas meil läheb, näitab lä- jäävad Väike-Maarja vallast järgmised külad ja alevikud: Väike-Maarjast. Ka volikogu aseesime- midagi asutuste juhtide kohta. Võimu- hitulevik. Aburi, Koonu, Pandivere, Raeküla, Ärina, Eipri, Müüriku, Triigi, Avispea, he koht läks Väike-Maarjale. Kas sama- de lahususe printsiibist lähtudes on ka Ebavere, Sandimetsa, Äntu, Rastla, Pudivere, Määri, Nadalama, Kurtna, Kär- moodi jätkatakse ka komisjonide esi- nemad täitevvõimu esindajad, selles ei Sven Kesler sa, Võivere, Liivaküla, Nõmme, Kamariku, Hirla, Avanduse , Simuna ja Väi- meeste valimisega? Kuidas Rakke saab ole mingit kahtlust. Ainuke erisus on Valimisliidu „Terve vald” volitatud ke-Maarja. väljundi oma huvide esindamiseks? siin, et nad ei ole avalikud teenistujad esindaja Info: Kaitsevägi Samas on kõik otsused läbi viidud rak- ega tööta töölepingu alusel vallavali-

Taliteenistuse korraldamine Väike-Maarja vallas

2017/2018 talveperioodil Väike-Maarja vallas OÜ Müüriku Farmer, Endel Mäesepp, tel 503 FIE Kalle Adrat, Kalle Adrat, tel 5664 9730 Rakke aleviku tänavad, Edru, Suu- Väike-Maarja – Tamsalu taliteenistust korraldavate ettevõtete ja tööde 3750 re-Rakke külas Keramäe ja Umba tee, Si- Ebavere – Järva-Jaani eest vastutajate loetelu. Kiltsi, Liivaküla, Nõmme, Vorsti muna tee 10 töökodade vastas asuv Lam- Pikevere – Puhmu Triigi, osa Avispeast, Pudivere, Eipri, FIE Kalle Adrat, Kalle Adrat, tel 5664 9730 masküla tee Raigu – Vajangu VALLATEED: Rastla FIE Kalle Adrat, Kalle Adrat, tel 5664 9730 Koonu – Pandivere – Kadila Väike-Maarja aleviku tänavad OÜ Müüriku Farmer, Endel Mäesepp, tel 503 Pikevere, Aavere, Varangu, Raigu Väike-Maarja – Simuna FIE Kalle Adrat, tel 5664 9730 3750 OÜ Pikevere, Margit Vaarma, tel 527 8452 Suure-Rakke, Tammiku, Väike-Tammi- Ebavere – Simuna ku, Salla, Mäiste, Lasinurme, Sootaguse, Äntu – Määri Väike-Maarja aleviku kõnni- ja jalgrat- Osa Avispeast, Määri, Avanduse, Orguse Käru Olju, Emumäe, Koila, Kadiküla, Jäätma, Simuna – Laekvere tateed, platsid OÜ Triigi Farmer, Arvo Kaare, tel 505 0807 OÜ Kerro Farmer, Raimo Birnbaum, tel 506 Kaavere Simuna – Käru Väike-Maarja valla majandusosakond, Heigo 0173 Isotalo OÜ, Jüri Kirss, tel 5336 3813; Antti Simuna – Rakke Masing, tel 521 1262 Äntu, Kaarma, Kaarma tagaküla, Nada- Isotalo, tel 527 8804 lama, Kärsa Kamariku, Lammasküla, Räitsvere, Ao, Avanduse – Rahkla Ärina, osa Koonust, Aburi, Kännuküla, Greengrow OÜ, Rait Luha, tel 5349 9719 Lahu, Liigvalla, Piibe, Kõpsta, Nõmmküla, Üldine vastutus vallateede osas: Käru – Salla Mõisamaa, Sandimetsa Koluvere Kaarel Moisa, tel 505 3558 Kapu – Rakke – Paasvere Väike-Maarja valla majandusosakond, Kaarel Simuna aleviku tänavad, Kurtna, Võive- OÜ Reinpaul Agro, Rein Möldre, tel 505 3093 Olju – Salla Moisa, tel 505 3558 re, Hirla RIIGITEED: Tammiku – Salla – Käru OÜ Äntu Mõis, Jüri Sild, tel 5664 3112 Rakke aleviku kõnniteed ja platsid AS Eesti Teed Virumaa piirkond, infotelefon Tartu – Jõgeva – Aravete Osa Koonust, Vesioru, Pandivere, Rae- OÜ KETTEK, Toomas Karu, tel 5038 830, 524 1510 Piibe – Preedi – Koeru küla, Müüriku Vao, Uuemõisa, Risu, Mätliku, Ilmandu 2028 Rakvere – Vägeva Ao – Vahuküla 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2017.a. Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 Isadepäeva fotojahi võitis Liis Niinemets 2018. aasta toob suurele osale inimes- · elatisabi (sh kohtumenetlusaegne Tulud, mida ei arvata aastatulu test kaasa maksuleevenduse, kui mak- ja täitemenetlusaegne elatisabi) hulka suvaba tulu määr ühes kuus kerkib 500 · puuetega inimeste sotsiaalteenu- · maksuvabad toetused, hüvitised Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskon- Parimate tööde autoreid tunnustati euroni. Madalama ja keskmise palgaga sed (sh puudega lapse toetus, puudega (toimetuleku toetus, töövõime toetus, na ja kohaliku valla koostöös toimunud Põhjakeskuse kinkekaartide ja Jess Foto inimesed võidavad selle tulemusel iga tööealise inimese toetus, puudega va- isikliku sõiduauto töösõitudeks kasuta- isadepäeva fotojahi „Paps ja laps“ või- auhindadega Väike-Maarja gümnaasiu- kuu 64 eurot. Samas kaasnevad muu- naduspensioniealise toetus, puudega mise hüvitis jms) tis Liis Niinemets fotoga „Alati abiks!“. mi poolt korraldataval isadepäeva üri- datusega mitmed tingimused, millega vanema toetus, õppetoetus, täiendus- · maksuvabad stipendiumid (tulu- Žürii seas on vaja arvestada ja millega mitte kur- koolitustoetus) maksusoodustusega MTÜ või SA poolt vaieldamatu poo- sis olemine võib tuua kaasa hoopis tu- · represseeritu toetus makstav ja nõuetele vastav stipen- lehoiu võitnud ja lumaksu juurde maksmise 2019. aastal. · olümpiavõitja riiklik toetus dium); konkursi parima Uuest aastas kaob aga ära täiendav · tagasipöörduja toetus · maksuvabad tulud seoses vara foto teinud Liis maksuvaba tulu pensionidele ja kah- · kuriteoohvri riiklikud kahjuhüvi- müügiga (nt eluaseme või isiklikus tar- Niinemets kom- juhüvitistele. Tulumaksumäär jääb sa- sed bimises oleva vallasasja müügist saa- menteeris, et üks maks – 20%. · sotsiaalse rehabilitatsiooni tee- dav kasu); pilt ütleb rohkem, nused (sh sõidukulude hüvitamine, eri- · erisoodustused, mida maksusta- kui tuhat sõna. Tulumaksuvab astuse määrad hoolekande teenus, abivahendid) takse tööandja tasemel. „Tänapäeval, kus Alates järgmisest aastast jaguneb · psühholoogilise abi kulude hüvi- Loetelu ei ole lõplik. Rohkem infot hetkede püüdmi- saadava maksuvabastuse suurus kolme tamine (ohvriabi) saad maksu- ja tolliameti kodulehelt. ne piltidele on peamisesse gruppi. muutunud teh- · Kui sinu aastane tulu on kuni Sotsiaalkindlustusameti poolt Töötav pensionär noloogiliselt nii 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis makstavad hüvitised, mis kuuluvad Töötav pensionär peab otsustama, käepäraseks ja on sul võimalik kasutada maksimaal- tulumaksuga maksustamisele kas esitab tulumaksuvabastuse aval- lihtsaks, on meil set maksuvabastust, mis on 6000 eurot · Pension duse tööandjale või sotsiaalkindlustu- kõigil ka neid kin- aastas ehk 500 eurot kuus. · Kahjuhüvitis sametile. Kui täna on pensionär esita- ni püütud hetki · Kui sinu kuine sissetulek on vahe- · Vanemahüvitis (sh vanemahüviti- nud tulumaksuvabastuse avalduse sot- rohkem kui kuna- mikus 1200–2100 eurot (aastane tulu se ja sünnitushüvitise vahe) siaalkindlustusametile ja soovib, et ka gi varem,“ tõdes 14 400–25 200 eurot), siis hakkab mak- edaspidi rakendataks tema pensionist Niinemets. „Fo- suvaba tulu suurus 500 eurost vähene- Sotsiaalkindlustusametist maksta- tulumaksuvabastust, siis uut avaldust tojahile pilte va- ma ning mida lähemal see on 2100 eu- vad hüvitised liidetakse kokku ta esitama ei pea. lides oli rõõm tõ- role, seda väiksem maksuvaba tulu on. 2018. aastast ei ole pension, kah- Pensionäril tuleb arvestada, et kui deda, et raske on · Üle 2100 euro (aastas üle 25 200 juhüvitis, vanemahüvitis enam eraldi ta saab tulu mitmest kohast (pension, teha valikut, mida euro) teenides on aga kogu tulu tulu- vaadatavad hüvitised, mille vahel ini- töötasu, või muu tulu), mis ületavad siis ikkagi konkur- maksuga maksustatav ja maksuvaba mene peab valima, kui soovis hüvitiselt 1200 eurot kuus, siis ei pruugi anda iga- sile saata. Olen tulu suurus on 0 eurot. Kõrgema sis- maksuvabastust kasutada. kuine maksuarvestus sama tulemust, õnnelik, et meie setulekuga inimeste igakuine tulu vä- Hüvitisi vaadatakse sotsiaalkindlus- mis aastapõhine maksuarvestus. pere pildialbumis heneb muudatuse mõjul seega maksi- tusameti poolt makstavate tulumak- on veel palju tun- maalselt 36 euro võrra. suga maksustavate hüvitistena. See Maksuvaba tulu avaldus nustamata papsi I koht: Alati abiks! Kuna maksuvaba tulu arvutamiseks tähendab, et kui inimesel on õigus nii Maksuvaba tulu saab kasutada ai- ja lapse hetki,” Foto: Liis Niinemets on vaja teada, millisesse tuluvahemik- pensionile kui vanemahüvitisele ning nult ühelt sissetulekult – kas palgalt, lisas kolme lapse ku sa kuulud, siis soovitame juba vara- tal on esitatud (või esitab) tulumaksu- pensionilt, toetuselt vms. Selle ar- ema. tusel gümnaasiumi peahoones. kult mõelda selle peale, milliseks ku- vabastuse avalduse sotsiaalkindlustu- vestamiseks on iga inimene esitanud Konkursi parima foto autori sõnul Naiskodukaitse Väike-Maarja jaos- juneb sinu aastane tulu kokku. Kui sa sametile, siis kehtib see avaldus kõigi avalduse kas tööandjale, sotsiaalkind- ei pööra me igapäevastes tegemistes konna ja Väike-Maarja vallavalitsuse ei ole aasta alguses arvestanud näiteks sotsiaalkindlustusameti väljamaksete lustusametile, töötukassale või muule sageli ekstra tähelepanu loomulikele poolt korraldatav fotojaht „Paps ja mõne täiendava tuluga (nt korteri välja osas. väljamakse tegijale. Kui on mitu välja- rollidele meie üürimisest saadud tulu või preemia), makse tegijat siis peab inimene valima eludes, nagu näi- siis võib olla aasta jooksul arvestatud Tulud, mis arvatakse aastatulu ühe neist. Ilma avalduseta ei saa välja- teks lapsevane- maksuvabastus olla liiga suur ja tekita- hulka makse tegija maksuvaba tulu konkreet- maks olemine. da sellega tulumaksu juurde maksmise · tulumaksuga maksustatav tulu se väljamakse suhtes rakendada. Kui te „Naiskodukaitse kohustuse 2019. aasta alguses. (sh välismaalt saadud tulu) vanemahü- olete juba tulumaksuvabastuse aval- üleskutse jaga- · Maksuvaba tulu kuus arvutatak- vitis, kahjuhüvitis, töötasu, puhkuseta- duse sotsiaalkindlustusametile kunagi da oma papsi ja se valemi järgi 500–500/900*(välja- su, haigushüvitis, sünnitushüvitis jne) esitanud, siis uut avaldust esitama ei lapse hetki, aitab makse – 1200). Maksuvaba tulu aasta · välismaal saadud töötasu ja muu pea. Teie senine tulumaksuvabastuse tunnustada isaks kohta arvutatakse valemi järgi 6000 tasu ning dividend, mida Eestis tulu- avaldus arvestatakse ümber õiges sum- olemist ja avab – 6000/10800* (aastatulu summa – maksuga ei maksustata mas. Kui olete saanud rahvapensioni laiemale publiku- 14400). · Eesti äriühingult saadud dividend või pension on jäänud alla 300 euro le vahvaid kodu- · Õiges summas tulumaksuvabas- või omakapitali väljamakse, mis on äri- siis peate esitama tulumaksuvabastuse sed kinni püütud tuse välja arvutamiseks kasuta kalku- ühingu tasandil maksustatud avalduse. hetki,“ kiitis Nii- laatorit kodulehel www.tulumaks.ee · ettevõtlustulu lihtsustatud mak- Seda, kas teil on sotsiaalkindlustu- nemets. sustamise seaduse alusel maksustatud sametile avaldus esitatud saate kont- Teise auhin- Sotsiaalkindlustusameti poolt summa, mida on vähendatud ettevõt- rollida alates 1. detsembrist www.eesti. nalise koha sai makstavad hüvitised, mis ei kuulu tu- lustulu maksu sotsiaalmaksu võrra ee keskkonnas. konkursil foto lumaksuga maksustamisele · pensioni väljamaksed II, III sam- Tulumaksuvabastuse teemadel ning „Kui üksi ei saa, · üksi elava pensionäri toetus bast (vt lähemalt www.pensionikeskus. selle kohta, kas avaldus on varem esi- siis kahekesi ikka · peretoetused (sh lapsetoetus, ee) tatud või mitte, saab infot sotsiaalkind- saab“, mille au- lapsehooldustasu, sünnitoetus, ük- Antud loetelu ei ole lõplik. Rohkem lustusameti telefonilt 661 0551. toriks Andreas sikvanema lapse toetus, lasterikka pere infot saad maksu- ja tolliameti kodule- Infot Sotsiaalkindlustusameti ko- Preisfreund ja toetus, ajateenija või asendusteenistu- helt. dulehelt refereeris sotsiaalosakonna kolmas väärikas ja lapsetoetus, eestkostetava või hool- Tulu summana arvestatakse bruto- juhataja koht läks Kristii- datava lapse toetus, lapsendamistoe- töötasu, millelt peetakse kinni tulu- ne Pardile kaad- tus, elluastumistoetus) maks, töötuskindlustus- ja kogumis- Ene Kinks risse püütud foto · kahjuhüvitise lisakulutuse hüvitis pensioni makse. Samuti arvestatakse eest „Koos olemi- (sh proteesidele, abivahenditele, ret- tulu summana muud brutotasud, mis se rõõm – nägu septiravimitele, taastusravile, sõidu- maksustatakse tulumaksu kinnipidami- nalja täis“. Pub- kulud raviasutusse, kannatanu hoolda- se teel. liku lemmikuks miskulud) kuulutati Margo Kivivare tehtud foto „Selfi e – koos on lahe“. Valla külade ümarlaud sai kokku Eipri külamajas Konkursile laekunud fotosid 15. novembri õhtul toimus Eipri küla- likogu liikmed Ene Preem, Enno Eilo, vuti üksteise tegevuste ja plaanidega. hindasid Rakve- majas järjekordne külade ümarlaud, Hando Kuntro, Reet Reimann, Riina Edaspidi otsustati koguneda vas- re Põhjakesku- kuhu olid oodatud tänaseks suurene- Gull ja Siret Stoltsen, Eipri külavanem tavalt vajadusele. Järgmise ümarlaua se turundusjuht nud valla kõigi külade ja mittetulun- Heili Nõgene ja külamaja perenaine osas jäi kõlama ettepanek korraldada Marilys Pruul, Publiku lemmik: Selfi e – koos on lahe. dusühingute esindajaid. Koos korral- Kai Tomingas tutvustasid Eipri küla- see Lahus 2018. aastal pärast vallaeel- Jess foto omanik Foto: Margo Kivivare dajate ja esinejatega kogunes osalejaid maja ja külaseltsi tegevust. Naaberküla arve kinnitamist. Kõik, kes ei ole siiani ja fotograaf Kai- üle kolmekümne, nende hulgas tervelt elanik Edgar Tammus jagas inspirat- külade ümarlaua infot enda e-postile ri Juhkam, Väike-Maarja vallavalitsuse laps“ vältas 16.-31. oktoobrini. Osaleda seitse ühel või teisel moel külaliiku- sioonipäeval „EV100 igas külas“ saadud saanud, kuid sooviksid, andke endast sotisaalosakonna juhataja Ene Kinks ja võisid kõik Väike-Maarja valla elanikud, mise või MTÜ-de tegevusega seotud teavet ning mitmes ühenduses tegut- palun teada valla arendusnõunikule Lääne-Viru maavalitsuse avalike suhe- kes tundsid, et isa ja lapse ühishetked volikogu liiget. Hetkel nii vallavanema sev Väike-Maarja muuseumi juhataja e-posti aadressil katrin.selbak@v-maar- te spetsialist Kristel Kitsing. Esitatud väärivad jäädvustamist. kui volikogu liikme rollis olev Indrek Marju Metsman tutvustas muuseumi, ja.ee fotode puhul hinnati väljendusrikkust Kesküla tutvustas koalitsioonilepingut raamatukogu ja noortekeskuse ühis- ja emotsionaalsust, kunstilist taset Kristel Kitsing ning oma vaadet kogukonna kaasamis- töös loodud Väike-Maarja valla „MEIE Katrin Selbak ning headest pildistamise tavadest kin- Naiskodukaitse Väike-Maarja jaos- se jagasid ka teised kohal viibinud vo- 100“ veebilehte. Ühistes aruteludes tut- arendusnõunik ni pidamist. kond November 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Kogukonnapäev „Erilised inimesed. Näitus „Võta näpust!“ kutsub vaatama Eriline aeg“ Mardipäeval avati Väike-Maarja muu- Väike-Maarja muuseum tähistas möö- Tammetit, kelle visuaalse loominguta seumis kaunis käsitöönäitus akadee- dunud aastal 30. aastapäeva konve- ei toimu siinkandis ükski suurem sünd- mik Anu Raua nöörvaipadest, arhitekt rentsiga “Erilised inimesed”. Tookordse mus. Kohaletulnuid sütitas erilise en- Anu Kotli kiriloomadest ja kohalike ini- südamest tulnud lugude õhustikus jät- tusiasmi ja ellusuhtumisega sporditõr- meste kootud kirikinnastest. kasime sel aastal kogu- vik Väino Stoltsen. Erili- Arhitekt Anu Kotli alustas kudumist konnapäevana. sest ajast Eesti riigi loo- kuueaastaselt vanaema õpetuse jär- Läinud aastal muu- misel ja Väike-Maarja gi. Kirimustriliste loomade tegemine seumi aastapäeva ette Kaitseliidu tegevusest on talle heaks võimaluseks ühendada valmistades olime muu- kõneles siitkandi juur- mänguliste võtetega kudumisoskus ja seumisõprade seltsiga tega eriline ajalooen- Eesti rahvuslikud mustrid, arendades dilemma ees – kas kut- tusiast Viimsi keskkooli üheaegselt nii fantaasiat, värvitaju kui suda rääkima muuseu- õpilane ja Eesti Sõja- näputöövõtteid. Erinevalt kindakudu- mi loojad, ettekandjad muuseumi giid Ran- misest seisneb kiriloomade võlu selles, teistest muuseumitest, no Sõnum. Erilisest et igaühte võib teha ainult ühe ja see et teada saada, kuhu ajast, millest kasvas on kordumatu. Kogukonnapäeval tutvuti muuseumis ka näituse „Võta näpust!“ väljapaneku- meie muuseum Eesti välja Eesti omariiklus, Tekstiilikunstnik, akadeemik Anu tega. Paremal kindapuu. Foto: Ilve Tobreluts mõttes paigutub. Aga rääkis Hanno Tamm. Raud on kogu elu tegelenud Eesti rah- kindaid, on neid, mis just selle näituse Lukmann, Tiiu Maran, Alice Ojas, Elvi siis taipasime, et täna Käesoleva loo kirjutaja vakunstipärandiga, saades sellest ins- jaoks kootud ja täiesti kandmata. Mõ- Rivimets, Lii Savisto, Merike Schü- vajame pärandi hoid- Mary Tammet esinemas rääkis aga mehest, kes piratsiooni õpetaja-, vaibakunstniku-, nel kindal on olnud õnne elada edasi ka mers-Paas, Anne Soom ja Alma Ur- mise ja edasikandmise kogukonnapäeval Väi- laiemale avalikkusele kirjaniku-, muuseumilooja- ja talupida- pärast seda kui paariline kaotsi läinud bas. seisukohast juba teist- ke-Maarja muuseumis. on jäänud tundmatuks jatööks. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia või pöial päris ära kulunud, elada edasi Oma või pereliikmete kindaid töid sugust lähenemist. Kui Foto: Ilve Tobreluts – Väike-Maarja erilisest ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna kindaloomana. näitusele Helge Alt, Terje Hiietamm, 30 aastat tagasi oli muuseum mõnede boheemlashingest Karl Albert Krahest. on Anu Raud juurte juurde juhata- On nii kohaliku kui kaugema kandi Jana Külmallik, Ene Laev, Leelo Paas üksikute ülientusiastlike kodu-uurijate Pärast vastvalminud 2018. aasta ka- nud sadu kunsti- ja käsitöötudengeid. kirimustreid, mida peres põlvest-põlve ja Aivo Urbas. kõrval ainus koht, mis pärandit talletas, lendri “Georg Lurich. Atleet” esitlust Nöörvaibad on Anu Raua loodud vaiba- edasi antud, üles kirjutatud vanadelt Näituse „Võta näpust!“ korralda- kogus ja tutvustas, siis 30 aastat hiljem tutvustas Kadri Kopso huvilistele ka tehnika, nn mulgikuue-graafi ka. kinnastelt, võetud käsitööajakirjade ja ja MTÜ Kotli Maja on vabaühendus, oleme üks paljudest. Meie kogukonnas eelmisel õhtul avatud näitust „Võta nä- Autorite aastakümnete pikkuses raamatute mustrilehtedelt või loodud mis tutvustab arhitekt Alar Kotli (1906- on taastunud 1940. aastal nõukogu- pust!“ koostöös on loodud ERMi Heimtali kudujate endi poolt. 1961) ja tema pereliikmete tööd, erine- de võimu tulekuga katkenud seltsielu, Kogukonnapäeval kuuldud lood on Muuseumi kiriloomaväljapanek, an- On suuri ja väikeseid kindaid. On pi- vaid andeid ja oskusi nii kohalikus ko- teadvustatud on erinevate pärandiob- ühendavad lood. Jõudu, motivatsioo- tud välja käsitööraamatuid ning viidud sikeste laste ja suurte meeste omi. Ja gukonnas kui kogu Eestis. Näitusteks ja jektide olulisust nii Eesti kui maailma ni, eneseusku ja -usaldust sisendavad läbi meistriklasse Eestis ja kaugemalgi. on ka jõuluvana enda kindapaar. koos tegutsemiseks tehakse korda Kot- mõistes. Viimase 20 aasta jooksul on lood. Need on head liidetavad, mille „Võta näpust!“ on nende esimene ühis- Igal kindal on oma lugu. Mõni õige lite kodumaja Väike-Maarjas Pikk tn 20. siinsed kogukonnaühendused hoogsalt summaks on elamisväärne ja väärtus- näitus. lühike. Mõni pikk, sügava sisuga ja hin- Näituse valmimist ja väljapanekut edasi liikunud ja hoog kasvab. Meie tav kogukond. Kohtumiseni järgmisel Kindapuusse on koondatud roh- gekriipiv. toetasid Eesti Kultuurkapital ja Väi- seas on rohkelt inimesi, kelle tegudel korral, taas pealkirja „Erilised inime- kesti kirimustreid Näitusel olevad kindad kudusid Sil- ke-Maarja vald. on eriline tähtsus, väärtus ja mõju. Li- sed“ all! Kindapuu on Väike-Maarjaga seotud vi Aasumets, Marje Eelmaa, Maret Näitust saab muuseumis külasta- saks erilistele inimestele mõtlesime tä- inimeste ühislooming, meie oma käsi- Haiba, Kersti Hurt, Elsa Kaljumäe, da kuni kolmekuningapäevani. navu seoses Eesti Vabariigi juubeliaas- Marju Metsman tööhõnguline kingitus Eesti Vabariigi Laine Klaas, Meeli Koovit, Kadri taga ka erilisele ajale. muuseumi juhataja 100. sünnipäevaks. Kopso, Virve Laatsarus, Vaike Laev, Kadri Kopso Tänavu oli võimalus kuulata Mary On vanu, nõelutud ja läbikantud Vilvi Liivand, Laine Lillepõld, Riina MTÜ Kotli Maja Harry Veldi imelik töö Ilmunud on 2018. aasta Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi Õh- kuid eelkõige on väärtus kuulda neid tukooli esimene tund 3. novembril oli lugusid elavas esituses. Just selliste kalender „Georg tosin aastat omaaegses Väike-Maarja aktsentidega, mis on omane vaid ini- Lurich. Atleet“ kultuurimajas kunstik-dekoraatorina ja mesele omase hääle ja maneeri välja- ühtekokku 55 aastat kultuu- ritööl olnud Harry Veldi pä- ralt. Teemakajastus „Kuidas Väike-Maarjas nõukaajal kultuuri tehti“ ja Harry Vel- di interpretatsioon tõid nii mõnegi seiga meenutusel pisara silma. Harry räägitu- na kohase huumoripisara. Kunstlik aeg täis kunsti: plakatikunsti, vaibale kut- sumise kunsti, kunsttükke. Harry maalis silma ette pildi omaaegsest Väike-Maarjast ja kultuurimajast. Kõlasid ka juba Harry raamatute Harry Veldi (paremal) õhtukoolis oma mälestusi Marju Metsman kogukonnapäeval vahendusel legendiks saa- Väike-Maarja kultuuriloost rääkimas. kalendrit „Georg Lurich. Atleet“ Foto: Erakogu nud lood 120 meetri punase esitlemas. Foto: Ilve Tobreluts sitsi ja 80 meetri bembergi äramahuta- toodule. Elavale legendile. Väike-Maarja muuseumis esitleti misest Väike-Maarja Kultuurimaja lava- Viis aastat tagasi valmis ka Harry 11. novembril toimunud kogukon- le, mille mõõtmed 7x5 ja plakatikunsti Veldi mälestusteraamat „Minu Haljala napäeval Väike-Maarja Muuseumi- meistritükk „Umbne siga“, lood Porkuni lugu. Imelik töö?“, mille pealkiri pä- sõprade Seltsi väljaandena 2018. laulupäevadest ja kultuurimaja kütte rineb tema ema, kunagise suure talu aasta kalendrit „Georg Lurich. At- mahalaadimisaktsioonidest Kiltsi jaa- perenaiselt. Kui Harry Veldi oli juba leet“. Lurichi mälestuse jäädvusta- mas. kunstilise juhi ja metoodikuna kultuu- misele kohaselt väärikas A2 formaat Õhtukoolist osasaanute silme ees rimajas töötanud, oli ema talle kord ja sisu. Kalendri kasutusaja aegu- jooksid fi lmina kaadrid Väike-Maarja öelnud, et mis töö see selline on, kogu misel on fotosid võimalik raamida. kultuurimaja omaaegsest elust, sõna see sinu töö on üks imelik töö … Ime- Kalendri idee autor on muuseu- otseses mõttes elust, sest töötajad ka lik või mitte, aga see on siinne kultuu- misõber Marge Loo, kujundaja Vir- elasid samas majas. Aeg oli kitsas ja rilugu. Ja Haljalas sealne kultuurilugu. ge Loo ning teksti autoriteks Paavo ruumid olid kitsad. Aga punast sitsi oli Harry Veldi lugu. Aastast 1957. „Parim Kivine ja Marju Metsman. Kalendri meetrites. Harry on nii Väike-Maarjas enne“ ei ole möödas. fotod pärinevad Eesti Spordi- ja töötamise aja kui Haljalas kultuuripõl- Olümpiamuuseumi ning Väi- lu kündmise sättinud kaante vahele, Marju Metsman ke-Maarja muuseumi kogust. Väike-Maarja õhtukool kutsub Väike-Maarjas on kalendrit või- malus osta kauplusest Maarjalill, Õpituba Väike-Maarja muuseumis 13. detsembril kell 18.00 Väike-Maarja muuseumi. Väike-Maarja muuseumist ja Väi- Õhtukooli külaliseks on strateegilise kommunikatsiooni ja meedia ke-Maarja raamatukogust. Kalender õpetab Kadripäeval, 25. novembril Õpituba toimub Väike-Maarja ekspert RAUL REBANE. on leitav ka Apollo ja Rahva Raama- Eesti maalammaste kasvatusega tege- . Osalemi- muuseumis ja algab kell 11 Õhtu teemaks on tu poodidest. leva Sae talu perenaine Imbi Jäetma seks on soovitav registreeruda telefonil LINNAPILK MAAELULE JA MIDA SELLEGA TEHA ANNAB? Tiraaž ei ole suur ja juba sulab, koera- ja lambavillast lõnga ketramist. 523 6582 või [email protected], oma- Sissepääs prii. Tule ja võta sõber ka kaasa! kiirustage, huvilised! Soovi korral, võib oma koeravilla osalus 5 eurot. Lisainfo: Sven Kesler, tel 505 3340, [email protected] Info: Marju Metsman, tel 526 kaasa võtta. Töövahendid ja muu vaja- Väike-Maarja Põllumeeste Selts 3831 lik on õpetaja poolt. 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2017.a. Tantsurühm Maarjakelluke ja Aino Lukman Maarjakellukese tantsijate mõtteid tähistasid sünnipäevi Maarjakellukese tantsurühma liik- tantsuõhtutel niisama jalga keeruta- mete mõtteid rahvatantsust, tant- mas ja head muusikat nautimas. Siis 21. oktoobril tähistati kontserdiga Väi- Esimestest alustajatest täna õpeta- talle väga südamelähedane ning tant- surühmast ja juhendajast – miks nad aga, täiesti juhuslikult 2002. aasta sü- ke-Maarja seltsimajas Maarjakellukese jate tantsurühmas enam kedagi küll ei sutundi minek annab põhjuse kodust tantsivad, kuidas tantsima sattusid, gisel, küsis armastatud tantsuõpetaja 35. sünnipäeva ja tantsujuhi, valla au- ole, aga nii mõnelgi neist on tantsuaas- välja tulekuks. Oluline ja motiveeriv on mida see neile annab, mis tundeid Aino Lukman, et kas ma ei tahaks tant- kodaniku Aino Lukmani suurt juubelit taid kogunenud juba kolmekümne rin- Aino jaoks ka Maarjakellukese naiste tekitab... sima tulla. Mõtlemiseks palju aega ei – 80. sünnipäeva. gis. On aga ka alles hiljuti tantsimisega pakutav seltskond: nad on sõbralikud Diana Seepter: „Tantsima hakkasin läinud, sest otsust oli väga kerge teha. Seltsimaja saal pakatas lumma- alustanuid ja rühmaga liitunuid. Kõik ja rõõmsameelsed, alati üksteisega 2016. aasta alguses. Mind kutsuti n-ö Tantsida on mulle kogu aeg meeldinud, vast rahvatantsust. Hardusega jälgiti nad on aga juba paraja tantsuhoo sisse arvestavad ning heatahtlikud ja abival- asendustantsijaks. Algul pelgasin, kas lihtsalt oli vaja ühte sellist võtmete- naisrahvatantsurühma Maarjakelluke saanud ja tundub, et ka tantsupisikuga mid, aga mis peamine – nad tahavad saan hakkama, kuid teised tantsijad gurit-innustajat. Siinkohal minu suur esinemist. Milline kergus ja milline nakatunud. tantsida. on nii abivalmis ja sõbralikud ning ei lugupidamine ja tänu talle, et ta mind graatsia – harjutamine teeb tõepoolest Esimesed veerandsada aastat tunti Sünnipäevakontserdil esitatud kü- pahanda, kui eksitakse, vaid aitavad ja uuesti tantsu juurde tagasi tõi. Sellest meistriks! rühma Väike-Maarja õpetajate naisrüh- simusele, et kust ta küll selle tohutu juhendavad. Ootan iganädalast tantsu- ajast alates tantsin ma õpetajate nais- Maarjakellukese tantsurühma algus- ma nime all. Kuna rühmaga on ajapikku energia võtab, vastas Aino lühidalt ja proovi alati. Maarjakellukeses osalemi- rühmas, mis täna kannab Maarjakel- lugu ulatub 1982. aastasse, kui suvel liitunud ka päris palju n-ö mitte-õpeta- konkreetselt: „See on eneseusaldus. Ma ne on seni tekitanud minus ainult po- lukese nime ning tunnen sellest suurt Tallinnas koolinoorte tantsupeol Väi- jaid, valiti kümmekond aastat tagasi usun, et ma suudan ja ma suudangi.“ sitiivseid emotsioone. Meie kollektiiv rõõmu ja naudingut. ke-Maarja noorterühmi saatnud õpe- rühmale uueks nimeks Maarjakelluke. Aino Lukman on oma tantsurühma- koosneb eripalgelistest toredatest isi- Minu töö on enamjaolt tubane, tajad otsustasid moodustada õpetaja- Oma 57 aasta pikkusele tantsujuhi de tegemised kuni aastani 2009 koon- kutest, kellega lähemalt tuttavaks saa- istuva iseloomuga, täpsust nõudev, test ja kooli töötajatest naisrahvatant- teekonnale tagasi vaadates saab Aino danud raamatusse “Meie Aino”, aga mise üle on mul väga hea meel. Tant- küllaltki pingeline, silmi väsitav, palju surühma. Ja nii läkski! Esimest korda Lukman tõdeda, et üldtantsupidudel statistikatihedaks tantsukroonikaks on simine tekitab minus emotsionaalselt arvutit ja numbreid. Maarjakellukeses hea enesetunde, annab veidi füüsilist tantsimine viib aga hoopis teisele lai- koormust ning treenib ka mälu. nele, teeb meele rõõmsaks, maandab Imetlen meie juhendajat, Aino Luk- pingeid ja loob hea enesetunde. Kuigi mani, kes ei ole väsinud meile tantsu- tantsides saab päris korraliku kehali- samme, pöördeid ja hüpakuid ette näi- se pingutuse, on minu jaoks olulisem tamast. Olen tänulik, et mul on võima- hoopis midagi enamat – toredate ini- lus Maarjakellukeses tantsida.“ mestega koos olemine, suhtlemine, Helle-Mall Niinemets: „Rahvatant- ühine liikumine, hea muusika, tunded, suga tegelemine on minu elu üks osa, emotsioonid. Seda ei anna millegi sest olen mõningate pausidega kokku muuga võrrelda, seda ei oska ka kir- selle sees olnud pea 50 aastat. Alus- jeldada, seda peab lihtsalt ise koge- tasin esimesest klassist Aino Lukma- ma. Kui sul on vaid tahe, valmisolek ja ni käe all mudilas- ja lasterühmades, otsus minna, siis lähed tantsutrenni, keskkooli ajal neidude rühmas ning pä- hoolimata tervisemuredest või enese- rast kooli lõpetamist jätkus tantsutee tundest.“ Aino poolt kokku kutsutud vilistlaste Aivi Rotka: „Alustasin rahvatantsu- segarühmas, millest kasvas välja tant- ga Väike-Maarjas 1985. aasta sügisel. suselts Tarapita. Tantsida meeldib, sest rahvamuusika Nüüd olen ringiga tagasi jõudnud on väga südamelähedane ning lõõgas- Aino juhendatavasse tantsurühma tav. Samuti on toredad erineva reper- Naisrühm Maarjakelluke oma 35. sünnipäeva kontserdil. Maarjakelluke, millega liitusin 2015. tuaariga tantsupeod. aasta sügisel. Rahvatants on parim rohi haiguste, Tantsimine on minu maailma ää- väsimuse ja argirutiini vastu.“ retult palju avardanud ja rikastanud, Merle Kiigemaa: „Sattusin rahva- pannud mind pingutama nii vaimselt tantsurühma Maarjakelluke peaaegu kui füüsiliselt, nõudnud teistega ar- 10 aastat tagasi. Tegelikult on rahva- vestamist ja kaaslastest lugupidamist, tants mind paelunud juba noorukieast on toonud minu ellu palju südamlikke alates, kuid minu väikeses kodukülas ei emotsioone ning vahvaid üritusi, kohtu- olnud võimalik sellega kohapeal tege- misi, reise, pidusid jpm, mida ma kau- leda. Koolis pakuti peotantsu kursustel geltki muidu ei oleks kogeda saanud.“ osalemise võimalust ja seal siis ma ka Katrin Selbak: „Tantsimise juurde usinalt käisin. Õppekeskusesse töö- jõudsin kooliajal, kui värske huviju- le asudes tegi minu hea kolleeg Mare hi aeroobikatrennis nagu muuseas ka Laane mulle ettepaneku õpetajate tantsusammud ja -kombinatsioonid tantsurühmaga liitumiseks. Loomuli- selgeks said. Siis ühtäkki leidsime end kult olin kohe nõus. Eks aeg-ajalt on kooliballil showtantsu esitamas, järg- saanud ikka naljaga öelda, et lihtsam misel hetkel Koolitantsu festivalil ja oleks ujumas käia, eriti just nendel het- noorte tantsupeo ülevaatusel. Nii see kedel kui tuleb valmistuda ülevaatus- tantsupisik külge jäi ja ära ei ole läinud. teks või suuremateks esinemisteks. Maarjakellukesse sattusin Lea kut- Tantsimine on mulle eelkõige and- sel alles sel sügisel ning kohe hoog- nud väga meeldiva seltskonna. Olen sasse juubeliettevalmistusse. Naudin tänu tantsule ja paljudele väljasõitude- Maarjakellukese naiste head selts- le leidnud palju uusi ning samas koha- Tantsujuht Aino Lukman võtmas vastu õnnitlusi ja tänusõnu rahvakultuurispetsialist Pilvi Lepiksoolt. konda ning tantsutrennide sõbralikku nud vanu tuttavaid. Olen saanud osa- Foto: 2x Heili Nõgene koostööõhkkonda töö- ja kodumurede leda paljudel pidudel, tunda pisarateni kogunes õpetajate tantsurühm proovi on ta käinud kokku 48 tantsurühmaga. talletatud ka kõik järgnevad aastad, mis vahel. Imetlen Aino oskust kogu seda liigutavat ühtekuuluvustunnet suurtel 18. novembril 35 aastat tagasi ja seda Rahvatants on Aino ja tema juhenda- on veel raamatusse kirjutamise ootel. aeg-ajalt ühekorraga ja läbisegi üks- tantsupidudel, tutvustada meie rahva- päeva peetakse rühma sünnipäevaks. tud tantsurühmad viinud mitmel korral Aitäh ilusa sünnipäevakontserdi teist õpetavat ning pöördesuuna või tantsu Europeadel ning elada aktiivset Tantsuõpetajaks oli kohe meelsas- Soome, aga ka Norrasse, Saksamaale ja eest, Maarjakelluke ja Aino Lukman, liikumisjärjekorra üle vaidlevat kampa seltsielu. ti nõus hakkama Aino Lukman, kelle Ungarisse. Soome sõprusvallas Sonka- ning ikka kerget jalga teile tantsu- vajadusel kindlakäeliselt suunata ja Miks ma ikka veel tantsin? Jälgides käe all osales tookordsel suurel noorte järvil sai Aino päris pikalt oma tantsu- kaarel! koos hoida. Lisaks füüsilisele koormu- proovides meie tantsuõpetaja Aino tantsupeol neli rühma. Õpetajate nais- oskusi ka sealsetele tantsuhuvilistele Öeldakse, et rahvatants on nagu sele saavad igas proovis tantsusam- suurepärast liikuvust ja kadestades rühm oli Ainol esimene täiskasvanute jagada. Tänutäheks tõi juubelikontser- umbrohi, mis iialgi ei hävine. On tore, mude ja -mustrite meelespidamise tema eksimatut mälu, siis olen ikka ja rühm juhendada, seni oli ta juhenda- dil Ainole sonkjajärvilaste poolt tervi- et see nii on! See annab lootust, et Väi- ning enda jaoks süsteemi seadmisega jälle nalja visanud, et käin tantsimas, nud õpilasrühmi. tusi Maisa Juntunen. ke-Maarjas jätkub nii tantsuvankri ve- korraliku trenni mälu- ja loogikalihased sest mingite uuringute põhjal on väi- Aino juhendamisel hakkas rühm Lasterühmade juhendamise andis dajaid kui ka lükkajaid ning meie tant- ning iga ikka ja jälle tekkiv segadus- või detud, et rahvatantsijatel on väiksem kohe hoogsalt tantsimist harjutama Aino Lukman 2007. aastal küll oma õpi- sutraditsioonid kestavad. vaidlushetk treenib ka suhtlemis- ja tõenäosus Alzheimeri tõppe haigestu- ning 1985. aastal jõuti juba tantsupeo- lasele Egne Liivalaidile üle, aga Maar- koostööoskusi, huumorimeelt ja nae- da. On see siis tõeline põhjus või mitte, le. Sealt alates on osaletud kõigil tant- jakellukesega ta jätkab ja jätkab rõõ- Ilve Tobreluts rulihaseid. aga hetkel ajan ma kord nädalas ennast supidudel, vahele jäi ainult 2009. aasta. muga. Aino enda sõnul on rahvatants Olen tänulik ja rõõmus, et saan sel- kodust välja, et minna ja tantsida.“ Aino ise oli oma esimesed juhenda- les kõiges osaleda koos Maarjakelluke- Merike Tammus: „Rahvatants hak- ja-tarkused omandanud Maie Oravalt, se kogenud ja toetavate naistega.“ kas mulle meeldima juba lasteaias. kelle käe all ta koos abikaasa Meinar- Tänu Marje Veedler: „Öeldakse, et tant- Koolis sai algklassides tantsitud rah- tiga juba 1960. aastast Väike-Maarja On mälestuste laegas aardeid täis, supisik on igas inimeses olemas. Millal vatantsu õpetaja Aino Lukmani käe all. kultuurimaja B-segarühmas tantsimist neist igaüks on võltsimatu, ehe... see nakkus külge hakkab ja millise väl- Kui jätkasin õpinguid ülikoolis, siis sai alustas. Hiljem sai tantsujuhi tarkusi ja aastatega, nõnda sulle näib, jundi leiab, on juba omaette küsimus ja ka seal osaleda rahvatantsurühmas. kõrva taha pandud teisteltki tantsu- veel justkui säravamaks muutub iga ehe. kõigile ei pruugigi üldse sobida. Naisrühmaga Maarjakelluke liitusin õpetajatelt ja paljudelt täienduskooli- Virve Osila Mina tegin tantsimisega algust las- 2004. aastal. Tore on esineda erinevatel tustelt. Nüüdseks on Aino tantsujuhi teaia päevil, nii nagu vist enamus lapsi, üritustel ja pidudel, kord või kaks näda- tõrvikut kandnud juba 57 aastat. Maarjakelluke ja Aino Lukman tänavad kõiki, kes abistasid sünnipäeva ja 1972. aastal olin juba esimest korda las õhtuti kodusest rutiinist välja saa- Aino on öelnud, et tarvitseb tantsule korraldamisel ja austasid meid kontserdist osavõtuga. suurel koolinoorte laulu- ja tantsupeol da ning meeldiva seltskonnaga tantse anda vaid varvas, kui oledki sellest juba Tallinnas. Pärast keskkooli lõppu tuli harjutada. Oleme õnnelikud, et meil on sõltuvuses. Ja paistab, et see tõepoo- Ilusat jõuluootust! tantsimisse küll paus, ent tantsupisik Aino Lukmani näol selline särav, nõud- lest nii ongi. pesitses minu sees endiselt. Sai käidud lik ja jätkuvalt entusiastlik juhendaja.“ November 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Väike-Maarja 9. Muusikafestival Tarapita teel Vabariigi juubelile

ÜLLATAB ja ÜHENDAB Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel on Tantsuselts Tarapita sattunud kuning- Väike-Maarja 9. Muusikafestival ülla- pidada klavessiiniõpetuse rajajaks Ees- liku karusselli peale. Alles see oli, kui tab ja ühendab tänavu 26. novembrist tis, alates 1991. aastast töötab ta Eesti tantsisime Rukkikuninga kõrrepõllul 3. detsembrini. Suurepärased kontser- Muusika- ja Teatriakadeemias klaves- – kolm kuud tagasi, 15. augustil, ruk- did toimuvad Kiltsi lossis, Väike-Maar- siini- ja basso continuo õppejõuna. Tea- kimaarjapäeval. Nüüd oleme tantsu- ja seltsimajas ja Simuna rahvamajas. des Kiltsi lossi saali akustikat, kujuneb teel Rootsi kuningliku silmapaari ette. Väike-Maarja Muusikafestivali eesmärk sellest kontserdist tõeline barokkmuu- Nimelt, kolme kuu pärast tantsivad on tuua maapiirkonda Eesti parimat sika elamus. tarapitalased Eest Vabariigi sünnipäe- professionaalset klassikalist muusikat Reedest pühapäevani ehk 1.-3. det- va auks Stockholmis korraldataval vä- ning on alguse saanud Väike-Maarjast sembrini on Väike-Maarjas ja Simunas liseestlaste rahvatantsukontserdil ja pärit tenor Vello Jürna mälestusest. võimalus kuulata tõelist Eesti ooperi- Stockholmi Raekojas Estival Galal. Tänavuse festivaliga koos on üleval ja operetimaailma paremikku. Reedel, Saabuva aasta 15. veebruaril saab ka kaks paikkonnaga seotud muusiku- 1. detsembri kontserdil Väike-Maarjas toimuma Rootsis Estival Folk ja sellele te näitust. Eesti esimese oratooriumi- astuvad lavale Rahvusooper Estonia järgnev simman. 17.v eebruaril korral- laulja Paula Brehmi 140. sünniaasta- solist sopran Heli Veskus ja Vanemuise dab välis-Eesti kogukond suurejoone- päevale pühendatud „Sest ilmaneitsist Teatri bass Märt Jakobson, neid saadab lise ürituse Estival Gala 2018, kuhu on ilusast“ ja Väike-Maarjast pärit laulja klaveril Jaanika Rand-Sirp. lubanud saabuda ka Rootsi kuningas Vello Jürna näitus „O sole mio“. Laupäeval, 2. detsembril on lava Pil- Carl XVI Gustaf abikaasaga. Seekordne festival ühendab nii õp- le Lille Muusikute Toetusfondi muusi- Rukis, must leib ja Eesti – on ajaloo- pivaid noori muusikuid kui Eesti pari- kute päralt – Väike-Maarja seltsimajas liselt tihedalt läbi põimunud. Saabuv 17. novembril Eesti Rahva Muuseumis toimunud Põllumajandus-Kaubandus- maid professionaale. Festivali nädalas- esinevad bariton Atlan Karp ja trompe- Eesti Vabariigi sünnipäev inspireeris koja lõikuspeol lõigati rukkikuningas Hans Kruusamägi osalusel pidulikult se toob elevust nii Väike-Maarja muusi- tist Neeme Ots, klaveril Ralf Taal. Püha- aktiivseid kodanikke algatama värs- lahti esimene miljonist juubelileivast – ühe meetri pikkune, hullutavalt lõhnav kakooli õpilaste kontsert kui juba mit- päev, 3. detsember toob Simunasse ad- ke-leiva-lõhnalisi ettevõtmisi, süven- ja ehe uudseleib. Foto: Erakogu mendat aastat muusikalist külakosti vendimeeleolud Rahvusooper Estonia damaks kaasmaalastes teadmisi meie suurpõllupidaja. holmi 2018. aasta veebruaris. Pandive- Väike-Maarjasse toov Eesti Muusika- ja metsosopran Helen Lokuta ja pianisti põhitoiduse raskest teest toidulauale. Ilus numbrimaagia sai teoks – Ees- re päevade moto „Mina jään…“ kõlas Teatriakadeemia üliõpilaste kontsert. Ralf Taaliga. Rukis – meie leivavili, kasvab siinsa- ti Vabariigi 100. sünnipäevaks valmib välis- (ja välismaale kolinud) -eestlaste Festivali avakontsert toob tänavu Väike-Maarja seltsimajas on festiva- mas Eestis, meie mustal mullal. enam kui 100 rukkipõllu leivaviljast suust:“…eestlaseks!“, mis andis meile Kiltsi lossis kuuldavale barokilikud likontsertide õhtutel avatud kohvik. Leib – „Austa rukist – meie leivavil- miljon rukkileiba. Esimene, ühe meet- meelekindlust külastamaks Rootsi pea- kõlad. Kontsert „Pidulik barokk“ tuleb Sündmus on prii sissepääsuga. ja!“: mõtet aitab edasi kanda Rukkiku- ri pikkune, hullutavalt lõhnav ja ehe linna Vabariigi sünnipäeva eel. Eesti ühe hinnatuma vanamuusika in- Festivali toetavad Leader-programm, ningas Hans Kruusamägi. uudseleib lõigati pidulikult lahti Põl- Vundament eestlaste kokkusaami- terpreedi, klavessinisti, kammermuu- eraannetajad, Väike-Maarja vald, Väi- Eesti – meie oma, musta mullaga lumajandus-Kaubanduskoja lõikus- seks egiidi all „Läänemeri ühendab“, sai siku ja pedagoogi Imbi Tarumi (klaves- ke-Maarja Muusikaselts. Info: Marju maa. Samas see maa on ka enam kui peol, 17. novembril Eesti Rahva Muu- laotud ühises esimeses tantsulaagris siinil) ja Raivo Tarumi (barokktrompetil Metsman, tel 526 3831 miljoni eestlase kodu. seumis. Lõikuspeol austati põllumehi septembri lõpus Rootsis, Väggo Kom- ja tsingil) ansamblis. Imbi Tarumit võib Tarapitalased on olnud teel rah- – meie leivakultuuri harijaid. Nimelt, munis. Kodu-Eestit esindasid Tarapita vakultuuri edasikandmisel juba pea neidsamu 100+ rukkipõllu omanikke tantsujuht Egne Liivalaid ja allakirju- 30 aastat. 2014. aasta kevadest ole- saab auga nimetada „leivakultuuri ha- tanu. Kahe päeva ja öö tegemistesse me kaasteelised rukkikasvataja Hans rijateks“. Kasvatades rukkivilja, hoiavad mahtus palju tantsu, projekti etteval- Kruusamägiga ning rukkileivaküpsetaja nad au sees rukist, musta leiba ja lei- mistamist ning suhtlemist. Tagasiteel Kadri Kopsoga, kui vedasime rukkilei- vakultuuri. puges sisse meeldiv rahutus – oleme va- ja rahvakultuuri projekti „Jätku lei- Eesti 100 – kokku saavad, meie oma teel… Teel selleks, et Läänemeri ühen- ba!“. Koos ühisüritusi tehes, oleme ko- rukkijahust küpsetatud miljon rukkilei- daks 100 toredat inimest, kelle kanda genud – rukis viljakultuurina ning leib ba ja enam kui miljon eestlast, nii siin- on üks ja ühine kultuur – eesti rahva- toidukultuuris vajab tutvustamist, eriti kui-sealpool piiri. muusika ning rahvatants. 15. veebruaril laste ja noorte seas. Tantsuselts Tarapita kingitus Vaba- Årsta Folkets Hus`s, Stockholmis, saab “Rukki kasvatamine seostub tänases riigi juubeliks – viime kokku ühtsesse kokku ligi 100 eestlast Läänemere ümb- Eestis rohkem patriotismi ja traditsioo- kultuuriruumi kodu-eestlased ja vä- rusest: „Virvel“ ja „Ragöborna“ Rootsist, nidega kui majanduslikult tulusa ette- lismaal elavad eestlased. Projektile „Viikingid“ Norrast, „Vingerpussid“ Soo- MUUSIKAFESTIVALI KAVA võtmisega,” tõdeb Kruusamägi. “Millal „Läänemeri ühendab“ sai käed löödud mest ning „Tarapita“ kodu-Eestist, tant- siis veel, kui mitte meie riigi suure juu- XXX Pandivere päevade järelpeol, Ta- sides Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva Pühapäeval, 26. novembril kell 15.00 beli puhul teadvustada endale aastasa- rapita-Virveli ühises tantsuõpitoas, 3. auks korraldataval Estival Folk`il. kontsert Kiltsi lossis “Pidulik barokk” dade jooksul siinmail austatud tavasid juunil k.a. „Georgi Söögitoas“. Ürituse Imbi Tarum (klavessiin), Raivo Tarum (barokktrompet, tsink) ja rahva elujõu allikaid. Rukkileival on lõppedes kutsusid Stockholmi Eesti Head teed, kodumaa juubeli poole! Kolmapäeval, 29. novembril kell 18.00 siin asendamatu koht,” rõhutab Rukki- Rahvatantsurühma „Virvel“ esindajad Aivar Liivalaid kontsert Väike-Maarja seltsimajas kuningas, meie oma, Väike-Maarja valla tarapitalasi vastukülaskäigule Stock- Tarapitalane Väike-Maarja muusikakooli õpilased Neljapäeval, 30. novembril kell 19.00 Hingedepäeval viidi koju valgust ja tuulutati mõtteid kontsert Väike-Maarja seltsimajas “Sügisõhtu ooperi- ja operetimuusikaga” Tänavuse hingedepäeva tegemisi jagus igaühel meist on oma ala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulueriala üliõpilased: Grete Oolberg, Siiri üle Väike-Maarja. Hommikumõtisklu- või tuleb see leida, et mitte Johanson, Merilin Taul, Anneliis Volmer, Karis Trass ja Erki Lillemets, klaveril Ene sel muuseumis vaatasime hämaras hu- jääda alatuks (raamat „Ilma- basuses tööle ja kooli minejate ruttu. silmaja“). Rindesalu Päev sai tempot juurde päeval laste- Koduteed aitasid leida Kavas: Händel, Mozart, Verdi, Flotow, Tšaikovski, Lorzing, Strauss, Kalman ja aia mudilastega küünlalaternaid meis- taaskord laternad, kuid sel- Barber. terdades. Vanade purkide ja nööride leks ajaks avitas meid juba Reedel, 1. detsembril ning paberite taaskasutamine sai veel- ka kuu või oli silm selleks kell 9.00 Simuna rahvamajas, kord küünlavalgel särama. ajaks harjunud. Mäelt alla- kell 10.50 Väike-Maarja seltsimajas Õhtupoolikul tuli veel täiskasva- tulek tõi järjest lähemale nuidki hulka ja kõik osalenud nobenä- teel sõitvate autode müri- kell 12.30 Kiltsi lossis pud said omale valgust koju tuppa või nale. See tuletas meelde, et Estonian Dixieland Band õuele viia. Kes aga väga koju ei kippu- meilgi on veel rutt toimeta- Reedel, 1. detsembril kell 19.00 nud, tulid kaasa Punamäe laternamat- mistele enne päeva lõppe- kontsert Väike-Maarja seltsimajas kale. nuks lugemist. “Aariad ja romansid” Selleks ajaks oli õues juba päris Loodan, et tragidel mat- Heli Veskus (sopran), Märt Jakobson (bass), Jaanika Rand-Sirp (klaver) pime. Retkel mäe otsa olid abiks pal- kajatel jäi veel kodus aega jud inimeste enda tehtud laternad, mis laternasse taaskord küünal Laupäeval, 2. detsembril kell 19.00 järgmise tuleni juhatasid – lõkkeplatsil süüdata ja hingekesi koju kontsert Väike-Maarja seltsimajas lõke ja tee juba ootasid tulijate soojen- oodata. Aitäh kõigile osale- “Jõulumeeleolu” damiseks. Ja mõtted kaasamõtlejaid, jatele toreda päeva eest! Atlan Karp (bariton), Neeme Ots (trompet), Ralf Taal (klaver) laulud kaasalauljaid... Pühapäeval, 3. detsembril kell 16.00 Õhtumõtisklusel rääkisimegi nii Väike-Maarja raamatu- Jaanika Ojala lasteaia 3. rühma mudilastega kontsert Simuna rahvamajas, advenditulede süütamine otsimise kui leidmise lugusid inspi- kogu ja muuseumi pere raamatukogus küünlalaternaid meisterdamas. reerituna Mikk Sarve mõttelennust, et Foto: Sirje Orro “Jõuluootus” Helen Lokuta (metsosopran), Ralf Taal (klaver) Pühapäeval, 3. detsembril kell 18.00 Rõõmsaks lauldud-tantsitud pühapäev advenditulede süütamine Väike-Maarjas Jakob Liivi pargis. 5. novembri hallivõitu pühapäeva kesk- kaunite ja tuntuks lauldud meloodiate Tänud peo korraldajatele – klubi Järgneb jõuluootuse kohvik-kontsert Väike-Maarja seltsimajas päev. Väike-Maarja seltsimaja ette on endiselt särav esitaja, vaid ka suurepä- Härmalõng presidendile ja liikmetele. Maarjakelluke ja külalised. Meeskvartett HaLeMaJa hulgaliselt pargitud autosid. See lubab rane peojuht. Boris Lehtlaane vahetu Jätkuvalt jõudu järgmisteks ettevõtmis- oletada klubi Härmalõng poolt korral- suhtlemisoskus kaasas saalis viibinud teks! datavale peole rohkearvulist osavõttu. publiku. Ja nii see oli. Külalisesineja Boris Hea muusika, laulude ja tantsu saa- Juta Haasma Lehtlaan. Tuntud laulja, mitte ainult tel möödusid tunnid lennul. 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2017.a. Gümnaasiumi õpilastel oli võimalus osaleda Euroopa Õhinat tulvil isadepäev Noorteparlamendi Eesti 18. Riiklikul Sessioonil

22.-26. oktoobril toimus Tallinnas Eu- ne kogemus delegaadina foorumil oli kultuur, keel ja kombed olid erinevad, roopa Noorteparlamendi Eesti 18. Riik- palju meeldejäävam, huvipakkuvam ja sujus koos töö meil kõigil vägagi hästi. lik Sessioon. Tänavuse foorumi teema meeleolukam, kui ma olin osanud oo- Erinevused lisasid vürtsi. Ma osalesin oli „Noorte pühendumus inimõigustes- data. Esimestel päevadel oli võimalus komitees nimega SEDE. Seal arutasi- se ja arusaam rahvusvahelistest väär- läbi meeskonnamängude õppida tund- me, kuidas ja kas Euroopa Liit peaks tustest”. ma erinevatest Euroopa riikidest pärit kasutama enda poliitilisi ja majandus- Kokku kutsuti 50 noort Eestist ja 50 tiimikaaslasi, kellega järgnevatel päe- likke võimalusi, et tegeleda konfl iktide- mujalt Euroopast, et arutada võimalu- vadel tuli koostööd teha. Minu komi- ga, mis puudutavad liitu tervikuna. si, kuidas noored saavad mõjutada nii teeks oli CULT (kultuur ja haridus), mis Henrik Villem Sepping (10. klass): ühiskonna kui ka enda tulevikku ning tegeles pagulasprobleemidega – kuidas Sessioon algas lõbustustega. Tervelt lahata aktuaalseid teemasid inimõi- vähendada ksenofoobiat ja islamofoo- kaks päeva mängisime mänge, et saa- guste valdkonnas. Sessioon oli rahvus- biat meie ühiskonnas. Kõik noored olid da tuttavaks oma grupiliikmetega ja vaheline ning toimus inglise keeles. väga avatud suhtlemisele ja motivee- et tulevane koostöö paremini välja tu- Meie kooli esindas 5-liik- leks. Võõras seltskonnas oli meline delegatsioon: Mona neid vägagi nauditav teha. Seppern, Liisa Siirak, Indrek Kolmas ja neljas päev olid Niinemets, Henrik Villem kõige raskemad. Pidev kaa- Sepping ja Timo Seppern. sa mõtlemine ja aktiivne Foto: Väike-Maarja gümnaasium Delegatsiooni kokku pane- tegutsemine hommikust õh- Väike-Maarja gümnaasiumi isadepäev Lisaks töötubadele said osalejad mine osutus üsnagi keeru- tuni. Ei olnud aega puhata toimus neljapäeval, 9. novembril algu- näha ja kuulda algklassiõpilaste „Tim- kaks, kuna sessioon kestis ega lõõgastuda. Kuid viies sega kell 18. Korraldajateks olid ürituse bu-Limbu hommikutantsu“ ja laulu viis päeva koolivaheajast ja ehk viimane päev oli minu oma loovtööks valinud 8. klassi õpila- „Lõbus rändaja“. Ning 5. klassi õpila- nõudis õpilasepoolset val- lemmik. Toimus debatt, kus sed Eikki, Reno ja Karel. sed esitasid lõbusa omaloomingulise midust suhelda inglise kee- kõik said oma hääle anda Meie peamised ülesanded oli õhtu loo „Minu isa“. les ühiskondlikel teemadel ja sellega oma seisukohta ette valmistada, läbi viia ning jäädvus- Sellel õhtul andis Väike-Maarja rahvusvahelises seltskon- väljendada. Ühtlasi esitati tada. Huvitavaid tegevusi oli nii isade- Naiskodukaitse üle ka fotovõistluse nas. Õnneks oli gümnasisti- tehtud töid komiteedes ning le, vanaisadele kui ka lastele. „Paps ja laps“ võitjatele auhinnad ning de seas julgeid, kes leidsid tehti kokkuvõtted. Mina ise Töötubades sai tutvuda esmaabiga, kõiki fotosid sai vaadata esimese korru- motivatsiooni osalemiseks olin komitee SEDE liige, mis raadiosaatjatega sidepidamisega ja se koridori televiisorist. ja haarasid võimalusest kin- keskendus Euroopa Liidu relvade ja laskmisega, päästetöötajate Meie arust läks isadepäev sujuvalt ni. kaitsele. Sellest sessioonist varustusega ning oma tööd tutvustasid ja andis meile korraldamise osas hea Järgnevalt toovad dele- osavõtt parendas minu koos- politseikoerad. Külla olid tulnud Rak- kogemuse. Täname abistajaid – Timo gaadid välja oma mõtteid töö-, argumenteerimis- ja vere politseijaoskonnast Tarmo Nukka Kalter, Ants Rikberg, Andres Tomingas, kogetust. suhtlemisoskusi ning kind- ja Reimo Nõmme oma neljajalgsete Ando Vainjärv abilistega päästekolled- Timo Seppern (10. klass): lasti laienes ka minu inglise sõpradega. žist, Jaanus Raidlo, Õnne-Liisi Viidas, Sessioonil arendasin oma keele sõnavara. Ma olin osa- Meile meeldisid kõik töötoad, kuna õpetajad Ly Ipsberg, Kaia Klaan ja Egne inglise keele oskust, sain võtu suhtes esialgu üsnagi Foto: 18th Estonian National Forum of EYP Estonia kõik olid omamoodi toredad. Liivalaid. juurde enesekindlust ning skeptiline, eriliste ootusteta, Kohale oli tulnud päris palju vane- tutvusin uute inimestega erinevatest ritud leidmaks edasiviivaid lahendu- kuid nüüd olen väga rahul, et sellisest maid ja lapsi. Ringi liikudes ja pilte te- Eikki Eikkinen riikidest. Alguses oli veidi hirmus, kuid si. Foorumi õhtuid sisustasid mitmed rahvusvahelisest sessioonist osa võtsin hes, paistis, et kõik olid õhinaga tegut- Reno Kiisküla pärast kaht päeva teambuilding’ut ehk ühistegevused nagu kontsert, Ted Talk ja tänu sellele uusi kogemusi ning tut- semas ja nautisid isaga või vanaisaga Karel King meeskonnatöö treeningut, tundsin end Evening ning tervitus- ja lahkumispidu. tavaid sain. Loodan, et selliseid võima- ühist õhtut. juba mugavalt teiste komiteekaaslaste Tänu foorumile sain praktiseerida oma lusi ja väljakutseid tuleb mulle veel. seas ning olin valmis tööd alustama. inglise keele oskust, suhelda erineva Noorteparlamendi 18. riiklikku ses- Töötasin FEMM komitees, mis käsitles kultuurilise taustaga inimestega ning siooni korraldas MTÜ Tegusad Eesti naiste õiguseid ja soolist võrdõigus- kaasa rääkida aktuaalsetel teemadel. Noored (TEN), mis on Euroopa Noor- Meie kooli kunstnikud olid edukad likkust. Algas kolm päeva rasket tööd, Koju sõites tundsin siirast rõõmu, et teparlamendi ametlik esindaja Eestis. mis väsitas ära, kuid tundsin siiski, et olin otsustanud osa võtta antud või- 10. novembril toimus Tamsalus Lää- Erinevatest maakonna paikadest asi oli seda väärt. Viimasel päeval toi- malusest, sest lisaks kõigele eelnevalt Kristi Põdra ne-Virumaa koolide võistujoonistamise tulid kokku noored, kellel on kunstian- munud üldkogu oli väga huvitav, sest mainitule oli see äärmiselt silmaringi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonna- võistlus, mis oli Väike-Maarja gümnaa- net. Konkursi teemaks oli „Kodu on seal esitleti avalikult komiteedes päe- arendav kogemus. Tulevikus võtaksin õpetuse õpetaja siumi noortele ja juhendaja Eda Erra- nii imeline tavaline paik“ ja osalejatel vade jooksul tehtud tööd ning kõigil oli võimaluse korral kindlasti uuesti osa sele väga edukas. tuli maalida akrüülvärvide või guašiga võimalus avaldada arvamust erinevatel foorumist ning soovitaksin seda ka pilt, mis sümboliseeriks kodu, alates teemadel ning tehti kokkuvõtteid. Ül- teistele, sest need päevad olid väga üksikust detailist, mis loob kodutunde, diselt jäin rahule. Ainus, mida oleksin mälestusväärsed. kuni laienedes Eestile ning kodumaa- rohkem soovinud, on vaba aeg. Päevad Indrek Niinemets (10. klass): Tänu tundele üldiselt. olid töiselt pikad ja sisutihedad. sessioonile sain mina isiklikult juurde Väike-Maarja gümnaasiumit olid Mona Seppern (12. klass): Kui pü- eelkõige uusi tuttavaid ja sõpru Euroo- esindamas kolm õpilast: Kassandra hapäeva hommikul Merivälja kooli- pa erinevatest nurkadest. Kogesin ja Elbre 6.A klassist, Sandra Salumäe 7. majja jõudsime, olid ootused ürituse nautisin kultuuride erinevusi. Osalejad klassist ja Kristel Kortin 10. klassist. suhtes üsna madalad – eelnevalt olime olid pärit erinevatest Euroopa Liidu rii- Kassandra ja Sandra pälvisid eripree- saanud suhteliselt üldistavat infor- kidest oma tõekspidamiste, religiooni miad ning 10.-12. klasside arvestuses matsiooni foorumi kohta ja enamusel ja käitumistavade ja harjumustega. Ing- oli laureaadiks Kristel Kortin. Kas- meist puudus ka eelnev rahvusvaheli- lise keelele lisaks kuulsin mitmeid eri- sandra kujutas oma pildil kodutunnet ne kogemus. Õnneks juba pärast esi- nevaid keeli. Samas, hoolimata erine- maakodu, lapselast hoidva vanaema, mest tutvumismängu tundsin, et olen vustest, tõdesin koostöö võimalikkust. kahe kassi ja sinimustvalge vaibakese- ümbritsetud avatud ja motiveeritud Nagu on loomulik teiste kultuuride ga. Sandra andis oma töös kodutunnet noortest. Mina kuulusin meist viiest puhul, olid nad meist vägagi erinevad. edasi läbi isafi guuri ja selle sees sisal- ainsana ENVI (keskkonna-, rahvatervise Näiteks ei olnud osa osalejatest val- duvate erinevate aspektidega kodust. ja toiduohutuse) komiteesse ja tööta- mis sööma hernesuppi, mida servee- sin oma grupiga läbi toidu raiskamise riti meile üheks lõunaks. Väga vähesed Keneli Pohlak ja jätkusuutliku tootmise teemat. Kõik sõid seda, kuna see oli nii erinev nen- Väike-Maarja gümnaasium viis päeva möödusid kui linnulennul ja de söögist. Paraku tekitas see „mul on iga päev oli täis hetki, kus olin siiralt tä- kõht tühi” probleemi. Muidugi forssee- nulik, et mulle on selline võimalus ava- ris asja üle seik, kus ühele proovijale nenud. Ületasin end mitmeid kordi nii tekitas toit korralikuma tervisehäire. komiteetöös kui ka üldkogul oma ko- Toit osutus liiga äkiliseks. Tagantjärgi mitee lahendusi kaitstes. Kuulates üld- tarkusega oleks korraldaja võinud pak- kogu ajal erinevaid ettepanekuid, mis kuda toite, mida kõik oleksid saanud vastu võeti, sain rõõmuga tõdeda, et süüa ja pakkuda võimalusena proovida, noored eurooplased on väga sallivad, kui delegaat soovis, eestimaiseid toite. vabad ja avatud kõigele uuele. Erine- Kultuurset erinevust oli eredalt näha vatest riikidest noortega koos töötades kontserdi toimumise ajal. Peale esine- arenesid kindlasti nii esinemisjulgus mist tõusid enamus välismaalasi püsti kui ka väitlemis- ja keeleoskus. Soovi- valjult juubeldades ja vilistades, samal tan kõigil tulevikus haarata sellistest ajal eestlased istusid vaikselt ja plaksu- võimalustest kinni – kes teab, kus ja tasid. Erinevusi oli näha ka energia har- millal võivad need kogemused kasuks jutustest osavõtmises, mida me tegime tulla. Selleks, et neid kogemusi aga esimestel päevadel, et ennast tööks saada, tuleb aegajalt mugavustsoonist valmis seada. Seal mängisid enamus välja astuda, olla avatud uutele võima- välismaalastest ikka täie hinge ja ma- Kristel Kortini võidupilt kujutas ko- lustele ning pingutada. huga kaasa, mina koos kaasmaalastega dutunnet läbi koju saabuva kaitse- Liisa Siirak (12. klass): Viiepäeva- olime pigem vaoshoitud. Kuigi meie väelase. Foto: Eda Erras November 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Novembrikuu Simuna koolis Rakke Kool – 230

November on aasta kõige pimedam 9. novembril käisid 8. ja 9. klass Sellel sügisel saab Rakke kool 230. aas- naks robootika. Oleme kuu. Värvid on loodusest kadunud. Al- karjääriretkel Tartu linnas. Külastati A. taseks. teist aastat olnud Robo- les on jäänud vaid pruun ja hall. Pä- Le Coq´i tehast, Greif OÜd ja Eesti lei- Rakke kooliharidus sai alguse 1787. texil kui kõige suurema rast talveajale üleminekut näitab päike vatööstust. Õppekäik andis tulevastele aastal Sepa Hansu koolitoast. Rakkes robotite arvuga osale- oma elustavat valgust ainult läbi halli tööinimestele hulgaliselt mõtteainet. asutati külakool 1859. aastal. Kroonika nud kool – selle tunnis- pilvefi ltri ja sedagi väga lühidalt. Vana- Samal päeval osalesid Joel Hen- kohaselt kestis õppetöö 15. oktoobrist tuseks on aktiivsuska- rahvas arvas, et sel pimedal ajal käivad ry ja Jonete Visnapuu Virumaa noorte kuni 15. aprillini. Õppeaineteks olid rikas. Hitsa tunnustas siitilmast lahkunud esivanemate hin- kodu-uurijate konverentsil. Joel Henry usuõpetus, kirjutamine, rehkendamine kooli tegemisi kõige ged kodus käimas – kaemas, kas nende esines ettekandega. ja laulmine. Rehkendamise juures ka- kõrgema tunnustusega järeltulevate põlvedega on kõik hästi. 10. novembril ootas Simuna kool sutati saksa keelest juurutatud termi- – viie tärniga. Pimeduse peletamiseks ja esivane- külla isasid. Neid saabus traditsioonili- neid: addeerimine, substraheerimine, Õpilastel on võima- mate mälestuseks süütame novembris selt ohtrasti. Koos lastega veedeti aega multiplitseerimine ja divideerimine. lus osaleda veel teistes- kalmuaial ja kodudes küünlaid. On aeg töötubades, kus meisterdati, lennuta- Aastast 1917 tegutseb Rakke Hariduse ki huviringides, igaüks võtta aega. Astuda välja igapäeva torm- ti paberlennukeid, tehti kunsti, püüti Selts. saab valida talle just Rakke Kool. Foto: Erakogu lemisest, istuda perega küdeva ahju kala, ehitati ja kasutati oma nägemis- 1918. aastal nimetati kool Rakke kõige meelepärasema. Koolis tegutse- suurte kogemustega õpetajaskond. ees, unustada mõneks õhtuks nutimaa- ja kompimismeelt jpm. Hiljem söödi 6-kl. Kooliks. vad: Lugeda On Mõnus, KEAT, Globe, Õpitulemused on aastast aastasse ol- ilm ja rääkida lugusid – tõestisündi- kooki ja joodi morssi. Lapsed tundsid 1924/1925. õppeaastal oli koolis 219 laste- ja mudilaskoor, rahvatantsu- ja nud stabiilselt head ja pigem tõusva nuid või väljamõelduid ja tasapisi ha- uhkust isade üle ja isad rõõmustasid õpilast. showtantsuring, erinevad spordiringid, trendiga. Eestile kuulsust toonud Pisa kata ootama jõule ning aastavahetust. oma armsate laste pärast. Õpetajad, 1944. aastal nimetati kool Rakke paberitöö-, liiklus-, pilli-, puutöö- ja testi tulemused olid Eesti keskmisest Unistada valgest pehmest lumest ning kokad, koristajad olid küll väsinud, aga 7-kl. Kooliks. lauluring. kõrgemad. kusagil eemal silmapiiril terendavast õnnelikud, sest meie kooli õpilastel on Aastal 1957 asutati Rakke Keskkool, Kindlasti ei saa märkimata jätta Oleme saavutanud palju ja võime kevadestki… väga toredad isad. mis nimetati Rakke Gümnaasiumiks 1. meie kooli õpilaste tublit osalemist olla uhked oma kooli üle. Meie kõigi Mida siis Simuna õpilased ja õpe- 15. novembril osales Simuna kooli oktoobril 1996. aastal. spordis, olümpiaadidel ja konkurssi- kohus on saavutatut hoida ja omalt tajad sel pimedal ajal teevad? Kõige võistkond Muuga mõisas toimunud ki- Viimase aja suurim muudatus oli del, oleme koju toonud nii mitmedki poolt kooli arengule kaasa aidata. rohkem pannakse praegu ikka rõhku helkonnakoolide mälumängus. kevadel 2016, kui lõpetas gümnaasiu- esikohad. Ilusat kooli sünnipäeva kõigile! õppimisele ja õpetamisele, kuid on 16. novembril õppisid minifi rmade mi viimane lend ja 1. septembrist 2016 Koolil on pikaajaline koostöö teis- mõningaid halli argipäeva ilmestavaid osanikud müügitööd Rakveres. tegutseb kool põhikoolina. Koolis õpib te Simuna kihelkonna koolidega, hea Igmar Matto tegevusi ka: Kohtumiseni järgmise vallalehe le- 126 õpilast. koostööpartner on Nordkalk. Rakke kooli direktor 8. novembril põrutasid 5. ja 6. klass hekülgedel! Kindlasti on meie kooli võtmesõ- Meie koolil on kvalifi tseeritud ja koos klassijuhatajatega pealinna ja uu- Simuna kooli direktor distasid sealset lennusadamat. Muu- semutunni raames tutvuti Eesti ainsa Kaja Põldmaa allveelaevaga. Mis on MONO?

Mobiilse noorsootöö (MoNo) eesmärk miseks eesmärgiks internetis olnud fotoalbumites ebasündsate piltide tee- on parendada noorte elu ja soodustada info jagamine ja nõustamine. Interne- mal sõnavõtud, mittesobiva või solvava arengut, aidates noortel püstitada ees- ti-põhise mobiilse noorsootöö kaudu sisu teemal teavitamine, kommentaa- märke ning kasutada nende saavutami- on parim viis aidata noortel mõista, riumite modereerimine jne; seks noores endas peituvaid ressursse. millised ohud on internetis. • noorte jaoks olemas olemine. MoNo rakendamisel saame kesken- Noorsootöötaja peab olema pädev Noorsootöö teenuse tagamine tei- duda põhiliselt kahele tegevussuunale: jagama õiget ja asjakohast infot, olema ses piirkonnas keskendub ümbrus- töö internetis ja noorsootöö teenuse informeeritud viimastest infotehno- kaudsete alevite noortele noortekes- tagamine teises piirkonnas. loogilistest lahendustest, trendidest, kuse teenuse n-ö „kohaleviimises“. Mobiilset noorsootööd internetis võimalustest ning oskama nende osas Noorsootöötaja võtab kaasa erinevaid on võimalik teha mitmel erineval viisil. kaasa rääkida. Internetis kasutatavad vahendeid, toimub nii temaatilisi te- Kas siis noortega, keda juba tuntakse meetodid on järgmised: gevusi kui ka lihtsalt vaba aja veetmist. või uute noortega. Noorsootöötaja, kes • suhtlemine noorega – vahetu suht- Noored on tavaliselt teadlikud tegevu- plaanib internetis rakendada MoNo, luse kanaleid kasutades või siis fooru- se toimumisest. Tegevuste läbiviimi- peab olema kursis viimaste trendidega mites, vastates noorte murekirjadele; seks kasutatakse näiteks koolide, selt- ja noorte poolt kasutatavate keskkon- • noore tegevusele kaasa aitamine – simajade, külaseltside ja kultuurimaja- dadega. Tööks sobivad nii sotsiaalmee- noorte poolt jagatud info levitamisele de ruume. Isadepäeva kontsert Simuna koolis. dia, foorumid kui ka vahetut suhtlust kaasa aitamine, veebimängudes abis- Foto: Triinu Pohlak võimaldavad programmid. tamine jne; Marge Loo Eestis on mobiilse noorsootöö pea- • interneti sisu administreerimine – Noortekeskuse juhataja MONO Kiltsis

24. oktoobril käisime Anuga mono Suur tänu raa- (mobiilset noorsootööd) tegemas Kilt- matukogule meel- sis, et anda ka Kiltsi noortele võimalus diva koostöö eest! meiega tutvuda ning mõnusasti aega veeta. Saime kasutada Kiltsi raamatu- Egle Pent kogu poolt väikest ja hubast ruumikest, mobiilne noor- kuhu ennast sisse seadsime. sootöötaja Valisime esimese tegevusena vahv- lite küpsetamise, kuna masinad saime *** ise noortekeskusest kaasa haarata ning Mul on siiralt taigna valmistamiseks ei läinud samu- hea meel noor- ti vaja muud kui toorainet ja mikserit. tekeskuse toime- Noori tuli kohale küll vähevõitu, aga ka kollektiivi üle! samas olime me ikkagi väga positiivselt Ükskõik kas nende Esimese MoNo tubase teisipäeva mängulauas üllatunud, sest olime ju Kiltsis alles juurde minna ta- Kiltsi raamatukogus. Foto: Egle Pent esimest korda. masseri või vahvliraudade ideega, la- Küll ajapikku settib lastes teadmine Kokkama tulnud poisid segasid kok- henduse leiame alati. Kiltsi Tubased heast võimalusest teisipäeviti raamatu- ku taigna ning neiud küpsetasid sel- teisipäevad on jälle ettevõtmine, kus kogus kokku saada ja kuuleme edaspidi lest mõnusad, ühtaegu krõbedad, aga mõlema osapoole mõtted kokku pan- ka neilt endilt ideid, mida ette võtta. samas siiski seest pehmed, vahvlid. dud – noortekeskus soovis kohta tege- Valmis vahvleid serveerisime mõnusalt vusteks, raamatukogu lastele regulaar- Kristel Lehtme koheva vahukooremütsiga. set tegevust. valla raamatukogu direktor Õhtu jätkuks mängisime ka mõned Meie vallal on mobiilse noorsootöö lauamängud ja märkamatult oligi meie näol harukordne võimalus ning oma- Tegevuste elluviimist toetab riiklikest ja Eu- aeg Kiltsis läbi saanud. Loodame, et korda Anu Looritsa ja Egle Pendi näol roopa Sotsiaalfondi vahenditest Eesti Noorsoo- kohale tulnud noortele meeldis meie ettevõtlik ja innustav meeskond noor- töö Keskus. Tegevusi rahastatakse haridus- ja seltskond ja läbi viidud tegevus. teni jõudmiseks. teadusministri kinnitatud ning Eesti Noor- Edasi meisterdasime Kiltsi raamatu- Esimene kuu näitas, et intervall sootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaas- kogus 7. novembril koos Maryga helku- MONO, meisterdamine, raamatuko- rahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte reid, 14. novembril oli koos Anu ja Eg- gu peab paika ja nii saame mitme- kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse paran- lega Pipi pannkoogiõhtu, 21. novembril külgsemaid toimetamisi katsetada. damine“ kirjeldatud tegevuste raames. viis raamatukogu läbi viktoriiniõhtu ja sõnamängu ning 28. novembril on taaskord meisterdamine koos Maryga. Ootame noori Kiltsi raamatukogus igal teisipäeval kell 16.00. 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2017.a. Esimene projektikohtumine Kiltsi kooli algklassides avati näitus „Kool vanal ajal“

25.-30. oktoobrini võõrustas Kiltsi põ- mi ja varbaid soojendama Kaarli talu Kes poleks kuulnud lauluridu „Inime- aritmeetikat ja katekismust. hikool Erasmus+ projektipartnereid sooja leivatuppa, kus Kadri Kopso tut- ne õpib kogu elu“? Ehkki õppimine ei Õpilased said palju uut ja huvitavat Bulgaariast, Hispaaniast, Itaaliast ja vustas leiva küpsetamist ja ka külalised piirdu vaid kooliseinte vahel toimu- teada nii oma vanemate kui kogu kooli- Portugalist. Esimesele kohtumisele said seda ka ise proovida. Elevust ja vaga, on kool siiski iseenesest miski, korralduse kohta üldiselt. Nii mõnedki saabusid „Richness by diversity“ pro- võiks öelda, et lausa lärmi oli küllaga, mis meid kõiki puudutab. Kool on oma faktid hämmastasid lapsi ja tundusid jekti koordinaatorid, õpetajad ja koo- sest kõik meie partnerid on lõunamaise ajastu ja inimeste nägu. Oktoobrikuu neile uskumatutena, kuid oli ka ära- lide direktorid. Juba lennujaamas oli temperamendiga. lõpus seadsid Kiltsi kooli 2. klassi õpi- tundmisrõõmu. Elevust tekitasid ka elevust palju, sest saabujaid tervitas Pühapäev oli linna päev ning hom- lased koos klassijuhatajaga tänapäe- tollased koolivormid: tüdrukutel tume- esimene lumi. mikupooliku veetsime Rakvere linnu- vase õpikeskkonna kõrvale aga püsti sinine pihikseelik ja sinine pikkade var- Projektikohtumise kõige olulisem ses, kus toreda giidi juhendamisel tut- näituse möödunud aegade koolist ehk rukatega pluus algkoolis ja ruudulised päev oli reede, kus ühise laua taga täp- vusime selle ajalooga. Mõõgavõitlus, oma retrokoolinurgakese. seelikud põhikoolis ning poiste tume sustati projekti eesmärke, räägiti läbi püssirohu valmistamine, vibu laskmine Koduloo tunnis said 2. klassi õpila- ülikond. Pidulike sündmuste puhul Vana aja koolipink. Foto: Merje Leemets kodused ülesanded ning tehti plaane ja põrgu külastamine olid ühed mee- sed ülesande uurida, kuidas ja millises tohtis sinise pluusi valge vastu vaheta- projekti tulemuste levitamise kohta. leolukamad hetked sellest päevast. tingimustes õppisid nende vanemad da. Kõigil olid ka sinised koolimütsid, igasuguseid toredaid asju. Muidugi oli Ühiselt lepiti kokku veel sel õppeaas- Külalised jõudsid omapäi üles leida ka ja vanavanemad. Kel oli võimalik, tõi mis olid poistel ja tüdrukutel erinevad. ka palju sellist, mis lastele ei meeldi- tal Itaalias ja Portugalis toimuvate Kunda mereäärse, mis päädis libeda- kaasa mõne eseme või foto möödunud Ehted olid koolis keelatud, samuti ka nud, näiteks rivivõistlused. projektikohtumiste kuupäevad. Pärast tel kividel „talisuplusega“. Meie tegusa kooliaegadest. Ülesanne tundus laste- kosmeetika ja keemilised lokid. Teema kokkuvõtteks jõudsime jä- tulist arutelu kinnitati keha ja suun- päeva lõpetas ühine õhtusöök. le, aga ka teistele algklassiõpetajatele Vanasti tähistati sünnipäevi samuti reldusele, et kuigi vanasti ei olnud ar- duti tutvuma Vao Varjupaigataotlejate Projektikohtumise viimasel päeval nii tore, et ettevõtmine haaras kaasa nagu tänapäevalgi. Sünnipäevalaps tõi vuteid ja telekast polnud suurt midagi Majutuskeskusega. Sealsest tööst an- oli külalistel eesti keele tund ja nad kogu algkoolipere. kooli kommi ja temalgi oli õigus sel- vaadata, ei olnud laste elu igav. Nad dis ülevaate keskuse juhataja Jana Se- said ennast asetada korraks uussis- Peagi täitus klass fotode, õpikute, ga panna valge pluus. Selle järgi said lugesid palju rohkem raamatuid ja neil lesneva. Päeva lõpus kogunesime veel serändajate laste rolli. Lisaks osaleti tunnistuste ja muude koolitarvetega. teised juba kaugelt aru, et tegemist on oli palju rohkem hobisid, millega te- Kiltsi mõisas ja panime paika järgmiste vaatlejatena erinevates ainetundides. Käe pani alla ka koolijuht ning tööõpe- sünnipäevalapsega. gelda. Vanal ajal polnud elu üldsegi nii päevade plaanid. Enne projektipartnerite lahkumist ko- tuseõpetaja aitas koridorinurka kohale Vahetundide ajal võis klassis olla hull, kui võiks arvata! Nädalavahetuse pühendasime ko- gunesime veelkord, et jagada külalis- tassida vanaaegsed klapiga koolipin- ainult korrapidaja, kes pühkis puhtaks Eriline tänu näitusele kaasa aita- haliku elu tutvustamisele. Matkasime tele Eesti „passid“ ja anda kaasa head gid, mis sobisid eksponaatide poodiu- tahvli ja vaatas, et klass oleks korras. mise eest kuulub direktor Merjele, lumises Endla rabas ja imetlesime vaa- soovid pikale koduteele. Sellel õppe- miks kui valatult. Nii sündiski tore näi- Teised jalutasid koridoris, lihtsalt vastu õpetaja Marjele, Sörenile, Robertile, det Emumäe tornist. Ilm oli mõnusalt aastal toimuvad veel projektikohtumi- tus „Kool vanal ajal“. seina toetada ei tohtinud. Algklassides Helena-Lisettele, Pavelile, Laurale, Li- talvine ning meeled olid rõõmsad. Li- sed Itaalias ja Portugalis ning siis on Näituse antiikseimaks pärliks on oli hästi populaarne mängida ringmän- nellile, Mattiasele ja Marleenile. Näitu- saks projektijuttudele vahetasime mõt- kaasatud ka õpilased. Helena-Lisette Lätti vanavanavanaisa ge. sega saab Kiltsi põhikooli algklasside teid ka õpetajatööst erinevate riikide koolitunnistus, mis pärineb 1910. aas- Lapsed võisid hakata oktoobrilas- koridoris tutvuda 1. detsembrini. näidetel. Keha kinnitasime kauni Sini- Kati Kümnik tast. Tolleaegseteks hinneteks polnud teks ja peale seda pioneerideks. Pio- järve kaldal. Seejärel kiirustasime sõr- Projekti koordinaator mitte numbrid, nagu praegu, vaid hin- neer võis olla kuni neljateistkümneaas- Agnes Leemets nangud „hää“, „väga hää“ ja „rahuldav“ taseks saamiseni. Nad mängisid män- Kiltsi põhikooli algklasside õpetaja ning tavapäraste matemaatika ja kodu- ge, korraldasid matku, klassiõhtuid ja loo asemel õpiti hoopiski geomeetriat, viktoriine – see tähendab, et nad tegid Osaluskohvik 2017 Rakveres

10. novembril toimus Rakveres, Aqva teha?! ja Rakkest võitis lausa 6 noort. Meile konverentsikeskuses „Osaluskohvik Rakke koolist osales Osaluskohvikus meeldis selline üritus väga ja soovime 2017“. Osaluskohvikuid korraldatakse 13 noort. Osaluskohvik pakkus meile tänada Lääne-Virumaa Noortekogu sel- Eesti igas maakonnas. Osaluskohvi- kute eesmärgiks on kutsuda ühe laua taha õpetajad, koolinoored, poliitikud, koolijuhid ja nii maakonna kui ka rii- gi tasandil relevantsed otsustajad, et arutada ja leida üheskoos lahendusi päevakajalistele teemadele. Lääne-Vi- Erasmus+ projektipartnerid Bulgaariast, Hispaaniast, rumaal korraldas osaluskohvikut Lää- Itaaliast ja Portugalist Kiltsi koolis. Foto: Erakogu ne-Virumaa Noortekogu. Arutelulaudu oli viis ja iga õpilane sai valida endale neli sobivat laudkonda, milline teema teda kõnetas ning huvitas. Seekordsed arutelulaudade teemad olid: • „Guugelda enne kui postitad“ on uus „mõtle enne kui ütled“; • „Noorena tööta, et õppida, mitte teenida“ R. Gyosaki; Osaluskohvikut külastanud Rakke õpilased. Foto: Erakogu • Uue sajandi noored, ehk kes peab väga palju uusi ideid erinevatel teema- lise ürituse korraldamise eest. järgmist juubelit?; del ja andis kindlasti palju mõtlemisai- • Noored liikluses; net nii tuleviku kui ka praeguse elu suh- Hanna Sammel • Lääne-Virumaal pole midagi tes. Lõpploosimises oli meil palju õnne Rakke kooli 8. klassi õpilane

ei õnnestunud, kuna need olid hetkel Reis Ämari lennubaasi treeninglendudel ja veetsid vähe aega maapinnal. 4.-6. septembril toimus Rakke koolis nii langevarju hüpetel, kui ka metsa- Päeva lõpuks näidati meile ka pääs- lennundusnädal, millega seoses pa- tulekahjude kustutamistel. Üks lennuk te- ja tuletõrjetehnikat, mida kasuta- kuti meie koolile võimalust külastada oli küll õhus, kui me angaari jõudsi- takse peamiselt lennuväljal toimunud Ämari lennubaasi. Väljasõit 6.-9. klas- me, aga nägime ka selle maandumist õnnetuste puhul. Tagasi jõudsime sile toimus 19. oktoobril ja kooli juu- ja õhku tõusu. Hävitajaid meil näha Rakkesse 17.30 paiku. Seda lennubaa- rest lahkuti kell 10.45. si külastada oli suur Ämarisse jõudsime kell privileeg, kuna tavaini- 13.00. Kuna tegemist mene niisama lihtsalt on kinnise ja kaitstud sinna sisse ei pääse. alaga, siis kontrolliti See päev oli väga tore kõigi nimed enne vära- ja sündmusterohke. vast sisse laskmist üle. Soovime tänada Rangetele turvareegli- Eesti Kaitseväe noo- tele viidates ei lubatud remleitnanti Kadi Kan- territooriumi õuealal gurit, kes oli Ämaris ka pildistada, õnneks meie giid ja tema tegi lubati siseruumides meie koolile selle ah- paar klõpsu teha. vatleva pakkumise kü- Alguses näidati lastada Ämari lennu- meile kopterit R-44, baasi. mida kasutatakse pea- miselt vaatlus- ja ot- Hanna Sammel ja singulendudel. Veel Eleriin Kangur näidati meile lennukit Rakke kooli 8. klass An-2, mida kasutatakse Rakke kooli õpilased Ämari lennubaasis. Foto: Erakogu November 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Georg Lurich tagasi koju! Ebavere radadel joosti 15. korda Reinpaul OÜ auhindadele

Jooksjad XV Reinpauli sügisjooksu stardis. 5. novembril toimus 2,5 km distant- Asko Valdmann (aeg 25:36,6), 2. Maido Ebaveres XV Rein- sil oli osalejaid 45. Hermsalu, 3. Timur-Daniel Lagod, 4. pauli sügisjooks – Meestest oli kiireim Sander Osvet, 5. Marti Alt, 6. Herman maasikujooks Rein- Martti Pilli (aeg Nikolajev; naistest oli kiireim Jolanta paul OÜ auhindade- 11:32,8), 2. Ken Hurt, Liepina (aeg 25:20,7), 2. Moonika Pilli, le. Tänavuse sügis- 3. Marius Kaarjärv, 4. 3. Mairis Õispuu, 4. Geidi Kruusmann, 22. aprill 2018 plaanime avada Väi- lõppenud maksumaksja viimase ma- jooksu starti asus 138 Bert Joosep, 5. Niko- 5. Gert Sillavee, 6. Kristel Prikko. ke-Maarja keskväljakul monumendi jandusaasta kasumist. jooksusõpra. las Lahne, 6. Kristo meie rahvuslikule suurkujule Georg Lisainfo: vallavanem Indrek Keskü- Jooksupäeva juha- Prinken; naistest oli 10 km distantsil läks starti 33 jooks- Lurichile. la, tel 510 7460 tas sisse 15 mudilast. kiireim Brigitte Pan- jat. Kiireim mees oli Elar Vulla (aeg Läbi aegade on eestlaste meeltes Poistest olid kolm ker (aeg 12:51,8), 2. 0:43:28,9), 2. Dimitri Aristov, 3. Andrus mõlkunud mõte Lurichile monumendi Kui igaüks meist toetab seda ül- väledamat Robret Za- Meelika Toom, 3. Lein, 4. Allan Männi, 5. Rauno Reinart, püstitamisest. Ka skulptor Amandus last ettevõtmist oma jõu kohaselt, vadskis, Oliver Raud- Getrin Raudsepp, 4. 6. Meelis Veiberg; kiireim naine oli Lu- Adamson kavandas sadakond aastat põlistame üheskoos Eesti rahvusliku sik ja Kermo Ander Maris Nõmmiste, 5. na-Aleksandra Lagoda (aeg 0:48:57,8), tagasi Lurichist suure skulptuuri loo- suurmehe mälestuse ja püstitame Kivipõld, tüdrukutest Lisette Lein, 6. Ma- 2. Kelly Nevolihhin, 3. Ela Vulla, 4. Ma- mist. tema sünnikohta Väike-Maarjasse Demi Petra Ilves, rian Pilli. ria Mällas, 5. Epp Holts See ammune soov on plaanitud Georg Lurichi ausamba. Doris Talvik ja Katrin 5 km distantsil oli Võistluse peakohtunik oli Ants teoks teha 22. aprillil 2018 ja avada Osvet. Leie Nõmmiste ja Väino Stoltsen osalejaid samuti 45. Einsalu, ajavõtmist korraldas Urmas Väike-Maarja keskväljakul meie rahvus- Avame uuesti ka Lurichi fenomeni jooksurajal. Foto: 2x Riho Lüüs Meestest oli kiireim Paejärv (ANTROTSENTER OÜ). likule suurkujule väärikas monument – GEORG LURICH (1876 Väike-Maar- 2,5 m kõrgune pronksi valatud Lurichi ja – 1920 Armavir) on meile tänaseks kuju seisab graniidist maakeral (Ø 170 sümbol, legend, müüt. Jakob Hurda, Väike-Maarja mudelihalli mudeliring kutsub osalema cm), mis omakorda toetub sümbool- Carl Robert Jakobsoni, Lydia Koidula, sele graniitplaatidest maadlusmatile Paul Kerese ja teiste meie rahvuslike Mudeliring on mõeldud kõikidele noor- 19.00. VMRC mudeliringi juhenda- mudeliringi töös osalemist kolma- (6,4x6,4x0,5m). Monumendi aluseks suurkujude kõrval. Lurich oli jõumees tele tehnikahuvilistele, kes tahavad jaks on Bruno Vaher. päeviti kell 17-19 on Amandus Adamsoni poolt loodud ja maadleja, lisaks paistis ta silma ma- osata ise asju teha ja saada aru, mis Ringi ülesehitus: Esimestel korda- VMRC klubimudeli kasutamist rin- kuulsaim skulptuur Lurichist – 1903. lemängus, mängis klaverit, oli hinna- põhimõtetel tehnikaasjad töötavad, et del keskendutakse sõitmisele ja sellele, gitöös (1/18 mõõtkavas offroad mudel) aastal valminud “Tšempion”. tud kõnemees, sattus esimese eestla- neid siis tulevikus ise ehitada. vajalike tööriistade ja töö- sena fi lmilinale, oli esimene maailmas Mudeliringis omandavad vahendite kasutamist Toeta mälestussammast! laialt tuntud eestlane. Teda austati noored algteadmised ja osku- Mudeliringi toetab hoo- Väike-Maarja Vallavolikogu on al- kui erakordselt väljapaistvat isiksust, sed, mis on vajalikud mudelis- ajal 2017/18 riiklik huvite- gatanud annetuste kogumise Georg sporditeoreetikut, ettevõtjat, moralisti, porti ning tegelikult ka kõiki- gevuse rahastamise prog- Lurichi mälestussamba püstitamiseks publitsisti, polüglotti. Legendid Luric- desse teistesse tehnikaspordi ramm. Väike-Maarja keskväljakule. Vallava- hi jõust, võitudest maailma tugevama- aladesse sisenemiseks. Eel- kõige saavad nad rakendada Bruno Vaher litsus on avanud eraldi arvelduskonto te meeste üle ning tema keha ilust ja füüsikatunnis õpitut. Lisaks Väike-Maarja mudelihall Lurichi mälestussamba toetussumma- vaimu teravusest liikusid suust suhu… õpitakse märkama detaile, vmrc.ee de kogumiseks. Toetussummade kogu- Ta oli meie rahvuskultuuri üks oluli- nende olulisust ning omanda- misel on abiks ka Eesti Rahvuskultuuri semaid alustalasid – meie rahvusluse takse reaalsed oskused mista- Võistlused mudelihallis: Fond. sümboleid. hes tehniliste probleemidega 9.12.2017 – EMV 3.etapp, Monumendi avamispäeval avame toimetulekuks. VMRC Raceway Annetusi saab teha: uuesti ka Lurichi fenomeni ning too- Lisaks mudelauto juhtimis- 13.01.2018 – EMV 4.etapp, 1. Väike-Maarja Vallavalit- me erinevate tegevuste kaudu esile võtete ja võistlusstrateegiate VMRC Raceway suse arvelduskontole number tema mitmekülgse isiksuse erinevad omandamisele räägitakse mu- Edukas treeningpäev VMRC Raceway`l. Foto: Erakogu 3.02.2018 – EMV 5.etapp, EE481010502017649007 SEB Pangas. tahud: maadlus, tõstmine, malemäng, deliringis auto ehitusest ja selle hool- mis mudelisport endast kujutab. See- VMRC Raceway 2. Sihtasutuse Eesti Rahvuskul- spordiklubide asutamine, klaverimäng, duse põhimõtetest. Õpitakse tundma järel sukeldutakse töölaudade taha ja 3.03.2018 – EMV 6.etapp, VMRC tuuri Fond arvelduskontole number karskusliikumine, tervisliku käitumise ja kasutama vajalikke tööriistu ning vaheldumisi sõitmisega õpime ka oma Raceway EE672200221001101347 Swedbankis. propageerimine. Lurich valdas palju- hooldusvahendeid. mudelid hooldama. 24.03.2018 – EMV 7.etapp, VMRC Selgituseks: Sihtotstarbeline anne- sid keeli ning 22. aprillil 2018. aastal Selleks, et veelgi informatiivsem Maksumus: Tehnikaspordialad on Raceway tus Georg Lurichi monumendi püstita- saame Lurichi vaimse suuruse ja kõ- ning põnevam oleks, kutsume külla ka paraku natukene kallimad kui näiteks Koos Bagide EMV etappidega toi- miseks Väike-Maarjasse. nekunsti oskuse ühitada rahvusva- oma alade spetsialiste, kes näitavad, male või laulmine, aga oleme oma muvad Väike-Maarja mudelihallis ka helise konverentsi „Emakeelne Eesti, kuidas autosid ette valmistada ja sea- mitmeaastase kogemusega jõudnud Juunior-liiga võistlused. emakeelne Euroopa III“ alguse, Wie- distada, et rajal kiirem olla ning õpeta- lahenduseni, kus kunagiste tuhandete Noortele suunatud võistlussari Juu- INFOT ANNETAJATELE demanni keelepäeva ja Eesti Vabariigi vad, kuidas erinevates võistlussituat- eurode asemel on läbi targa tehnika- nior-liiga on kutsutud ellu eesmärgi- Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri 100. sünnipäevaga ning istutada Väi- sioonides käituda. valiku investeering kordades väiksem. ga populariseerida automudelisporti Fond on kantud tulumaksusoodustu- ke-Maarja keeletammikusse tamme- Ringi tegevus on planeeritud läbi Selguse huvides kirjutame selle lahti noorte ja täiskasvanute hulgas. sega mittetulundusühingute, sihtasu- puu ka hea kõnemehe ja keelekasutaja kogu õppeaasta novembrist aprilli lõ- komponentidena, et vältida võimalik- „Juunior“ ei tähista siin mudeliklas- tuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Georg Lurichi auks. puni. Ringiga saab liituda ka pärast õp- ke üllatusi. Samuti oleme lahendanud sis sünniaastat, vaid pigem spordialaga Georg Lurichi monument kui Eesti petöö algust. olukorra, kus huvide muutus ei jäta tegelemise aega. Mudelid, millega siin Füüsiline isik saab annetused maha Spordi Kuju on kingitus Eestile 100. Mudeliringis ootame osalema kõi- suure raha eest soetatud väärt tehnikat klassis sõita saab, maksavad jaemüügis arvata oma maksustatavast tulust vas- ki tehnikahuvilisi vanuses 10-21 aas- tolmu koguma. kõik alla 200 euro ja on seega kindlas- sünnipäevaks! tavalt tulumaksuseaduses kehtestatud tat. Ringi maksumus on 5€/kuu ning Ringi kuutasu on 5 eurot, mis sisal- ti väga heaks võimaluseks teha tutvust piirmääradele. Kalendriaastal nimekir- ring toimub kolmapäeviti kell 17.00- dab: selle tehnikaspordi alaga. Ilve Tobreluts jas olevale ühingule tehtud annetused on füüsilisel isikul võimalik deklareeri- da oma tuludeklaratsioonis, mis esita- Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased tähistasid halloween’i takse igal aastal 31. märtsiks. 31. oktoobril, halloween’i õhtul, hirmuäratavate kostüümide nimel jäid peoga väga rahule ning me toimus seltsimajas Väike-Maarja rohkelt vaeva näinud ning kaht julgustame ka vanemaid õpilasi Juriidilistel isikutel on võimalik gümnaasiumi õpilastele mõeldud parimat oli väga raske välja kuu- sellistest üritustest rohkem osa teha nimekirja kantud ühingutele kin- halloween’i pidu. Kohale oli tulnud lutada. võtma. gitusi ja annetusi teatud piires maksu- väga palju lapsi ning märkasime, Õpilasesinduse liikmed korral- vabalt. Maksuvabastuse piirmääradeks et halloween’i meeldib tähistada dasid õhtu jooksul palju lõbusaid Gerttu Kuntro ja Mona Sep- on: enam just noorematele õpilastele. mänge ning toimus ka disko. 12. pern • 3% kalendriaasta algusest kasva- Iga kostüümis osaleja sai tunnus- klassi õpilane Gerttu tegi kõigile Väike-Maarja gümnaasiumi valt isikustatud sotsiaalmaksuga välja- tatud pisikese maiustusega ning soovijatele vahvad näomaalin- õpilasesinduse liikmed maksete summast või žürii valis ka kaks kõige ägedama gud, mis kujunesid peoliste hul- • 10% kalendriaasta 1. jaanuariks kostüümi kandjat. Paljud olid oma gas väga populaarseteks. Õpilased Foto: Helina Lükk 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2017.a.

18. detsembril kell 18.00 Väi- Simunas tähistati simunapäeva Sündmuste kalender ke-Maarja gümnaasiumi jõulukontsert Väike-Maarja seltsimajas. Info: tel 327 Rahvakalender ütleb simunapäeva Silveri kohvitopsist tehtud rütmi- 25. novembril kell 15.00 jõulu- de teema – kingitused Eestile. Pilet 1 0910 kohta, et Siim teeb sillad. Simun sillad pilli saatel, saime kuulda ka Kristiina pärgade meisterdamise töötuba Eipri euro. Info: tel 327 0910 18. detsembril kell 18.30 valla ehitäb mardile maale tulla, (põhjaran- esitatud räppi „Aasta ema“. Ja muidu- külamajas. Juhendaja Lea Kurvits. Osa- 8. detsembril kell 19.00 Väi- nikul) märkides fenoloogilise talve tu- gi mõjuvad autori enda sulnil häälel lustasu 5 eurot + tasu materjali eest ke-Maarja valla 26. aastapäev Väi- meistrivõistlused laskmises, I etapp, lekut. oma paljudest ilmunud luulekogudest (materjal kohapeal olemas). Registree- ke-Maarja seltsimajas. Teeme aastast lamades laskmine õppekeskuse laske- Kirikukalendri tähtpäeva ülevõtmine loetud salmid täiesti erilisel-maagilisel rumine 20. novembriks: Heili, tel 5340 kokkuvõtte, tunnustame Kauni Kodu tiirus. Info: Jaanus Raidlo, tel 527 3846 eesti rahvakalendrisse toimus hingede- viisil. Meile, kohvikukülastajatele, sai 5718 konkursi võitjaid. Esinevad tantsutrupp 19. detsembril kell 11.00 Simuna aja uskumuste raames ning traditsioo- osaks unustamatu, hingekosutav eten- 25. novembril kell 11.00 näituse Maarjake, Väike-Maarja lasteaia mudi- piirkonna koduste laste jõulupidu Si- nikandjad on ka ise seda simuna silda dus. „Võta näpust!“ õpituba Väike-Maarja lased ja muusikakooli õpilased. Info: muna rahvamajas. Info: Auli Kadastik, tajunud kui ühendust elavate ja surnu- Aitäh Kristiinale ja Silverile! muuseumis. Eesti maalammaste kas- Aare Treial 596 5421 tel 5558 3566 te maailma vahel. Simunapäeva eelõh- vatusega tegeleva Sae talu perenaine 9. detsembril kell 9.00-16.00 jõu- 19. detsembril kell 16.00 Rakke tul on hingedele toitu välja pandud. Imbi Jäetma õpetab koera- ja lambavil- lulaat Rakke kultuurikeskuses. Ootame 28. oktoobril tähistasime simuna- last lõnga ketramist. Soovi korral, võib kauplejaid erineva kaubaga üle Eesti. lasteaia Tirtsude rühma jõulupidu, kell päeva naisteklubi keskpäevakohvikus. oma koeravilla kaasa võtta. Töövahen- Toimuvad laadakontserdid – esinevad 17.00 Pääsude rühma jõulupidu. Info: Külalisteks mitme proosateose ja did ja muu vajalik on õpetaja poolt, lapsed, kultuurikeskuse ringid, Väi- Elve Kull, tel 329 1372, 551 3871 luulekogu, sealhulgas 2003. avalda- omaosalus 5 eurot. Osalemiseks regist- ke-Maarja pasunakoor. Töötab naiskoo- 19. detsembril kell 16.00 Tubane tud „Simunapäev“ autor, mitmete luu- reeruda telefonil 523 6582 või kadri@ ri kodukohvik. Info: Rene Põllumaa, tel teisipäev Kiltsi raamatukogus. Info: lepreemiate ja kirjandusauhinnaga (nii kaarlitalu.ee 5569 2792 Noortekeskus, tel 323 7237; 325 5038 Eestis kui välismaal) pärjatud, Valge- 26. novembril kell 13.00 Väi- 10. detsembril kell 11.00 Simuna 21. detsembril kell 18.00 Simuna tähe IV klassi teenetemärgi omanik ke-Maarja seltsimajas perepidu „Mägra perepäev Simuna rahvamajas. Info: Lii- kooli jõulupidu Simuna rahvamajas. Kristiina Ehin. Ka lauljana kuulsust ko- maja“. Teeme onni, räägime talveootu- vika Harjo, tel 5668 8178; Auli Kadastik, gunud Kristiina loomingut on tõlgitud sest, meisterdame unenäopüüdjaid ja tel 323 7217, 5558 3566 Info: Kaja Põldmaa, tel 5564 5414 soome, rootsi, inglise, iiri, makedoonia lapitekki. Avatud kohvik. Pääse 2 eurot, 10. detsembril kell 17.00 Väi- 22. detsembril kell 19.00 Simuna ja ungari keelde. Muusikaliseks maius- perepilet 5 eurot. Info: seltsimaja, tel ke-Maarja pasunakoori jõulukontsert rahvamajas isetegevuslaste jõulupidu Kristiina Ehin ja Silver Sepp palaks kohvikukülastajatele oli tuntud 326 1837, 5302 4437 Väike-Maarja seltsimajas. Tasuta. Info: ansambliga Mesipuu. Oodata on jõu- ja armastatud trubaduur, laulja, fantaa- simunapäeval Simunas. 26. novembril kell 13.00 kogupere- Vallo Taar, tel 503 1910 luvana. Huvilistele sissepääs 5 eurot. siapillimängija Silver Sepp. Foto: Mary Tammet fi lm „Kasper ja Emma lähevad matkale“ 11.-15. detsembril JÕULUMAA Pääsmete eelmüük ja laudade tellimi- Abielupaar tutvustas äsja ilmaval- Järgnev luuletus K. Ehini uuest luu- Simuna rahvamajas. Sooduspilet 2 eu- Rakke lasteaias koostöös MTÜga Hea ne rahvamajas 20. detsembrini. Info: gust näinud Kristiina luulekogu „Koh- lekogust “Kohtumised”, autori ettekan- rot, tavapilet 3 eurot. Info: Auli Kadas- Algus. Avatud erinevad töötoad, kus sa- tumised“ ja Silveri plaati „Rohtumised“. tuna, liigutas publikut eriti ja kutsus tik, tel 5558 3566. givad aktiivsed Päkapikud, kellega koos Auli Kadastik, tel 323 7217, 5558 3566 Täiesti eriskummalistelt naelapilli- kaunist kirjanikku lausa kallistama. Hil- 26. novembril kell 15.00 mängu- saab laulda, tantsida ja meisterdada. Ei 22. detsembril Väike-Maarja selt- delt välja võlutud muusikapalad paita- jem ütles Kristiina, et seda pole enne fi lm „Pihtimus“ Simuna rahvamajas. puudu ka Jõuluvana. Info: Rene Põllu- simaja 105. aastapäeva pidu. Uksed sid kõrvu. Kohe esimese lauluga „Kikas temaga juhtunud. Aga selline ongi si- Sooduspilet 3 eurot, tavapilet 4 eurot. maa, tel 5569 2792 avatud kell 19.00, programm kell 20.00. kireja“ pani maailma parim naelapilli- munapäev Simunas. Info: Auli Kadastik, tel 5558 3566. 12. detsembril kell 12.00 Väi- Külla tulevad Gaute Kivistik ja Margo mängija rahva kaasa laulma. 27. novembril kell 18.00 valla ke-Maarja, Kiltsi ja Triigi piirkonna Mitt. Õhtu jooksul esinevad Rohke De- meistrivõistlused mälumängus, III koduste laste jõulupidu Väike-Maarja belakk ja humoorikas ansambel Minu Eesti viimast külmunud kartulit välja tuhnimas etapp Väike-Maarja muuseumis. Info: seltsimajas. Info: seltsimaja, tel 326 Isa Oli Ausus Ise. Tantsuks ansambel kust on su geenid ja kolisevad lootsikud Üle maa müta-mäta Jane Kool, tel 518 4071 1837, 5302 4437 noodad ja nooled üle soo sipa-sopa 29. novembril kell 18.00 IX Väi- 12. detsembril kell 16.00 Tubane Vinegar. Avatud kohvik. Piletid eelmüü- põletatud paadid ja pudedad põhjaõnged? Kadri küüned külmetavad ke-Maarja Muusikafestivali kontsert teisipäev Kiltsi raamatukogus. Info: gis: 15. detsembrini 6 eurot, kuni 21. Eesti teel viie rikkama riigi hulka Väike-Maarja seltsimajas. Jõuluootu- Noortekeskus, tel 323 7237; 325 5038 detsembrini 8 eurot, samal päeval 10 su keel on liiga liistule tõmmatud – se kontserdiga esinevad Väike-Maar- 12. detsembril kell 18.00 valla las- eurot. Info ja laudade broneerimine: tel näri seda nagu saepuru Puhka Eestis! ja muusikakooli õpilased. Info: Marju te jõulupidu Väike-Maarja seltsimajas. Puhka Eestist! 326 1837, 5302 4437 Metsman, tel 526 3831 Viljandi Laste- ja Noorteteater REKY Ümbrikute või ümbrikkude? Mu lapsepõlve “ Mõmmi ja aabits” kuulutati 25. detsembril kell 12.00 igame- 1. detsembril kell 19.00 kohtuvad etendus „Väike Nõid“. Info: tel 326 Kontsertide või kontserdite? maailma kõige jubedamaks lastesaateks – he ja -naise jõulu mitmevõistlus Väi- Väike-Maarja spordihoones Lääne-Vi- 1837, 5302 4437 Ahiküte või ahjuküte? kurjasilmsed loomanahkades sarimõrvarid ke-Maarja spordihoones. Info: Jane rumaa Kossuliiga meistriliigas Ilves 13. detsembril kell 13.00 valla ea- nubludele ilusat emakeelt õpetamas Transport ja SK Rakke. Info: Jane Kool, kate jõulupidu Väike-Maarja seltsima- Kool, tel 518 4071 Su keel ei maitse enam tel 518 4071 jas. Esinevad Mare ja Vallo. Info: tel 326 29. detsembril kell 20.00 AASTA- Ta on liiga targutav ja kipitab keele peal Ahaa-ahaa mul selge on A süttivad 1837, 5302 4437 LÕPUPIDU Rakke kultuurikeskuses. Kui katus on A 3. detsembril kell 16.00 tuled Rakke aleviku kuusepuul. Info: kodus- Positiivne! Situatsioon! Emotsioon! kuhu varjuda! 14. detsembril kell 11.00 Mustkunstnik, tantsutrupp Danzet, Sümbol! Paradigma ja diskursus! Reaktsioon! Rene Põllumaa, tel 5569 2792 te laste jõuluhommik Rakke lasteaias ansambel Tänatehtu. Pääs peole no- IX Väi- Leevike. NB! Kui sa ei saa osaleda, Eesti! 3. detsembril kell 16.00 vembris 10 eurot, detsembris 12 eurot, ke-Maarja Muusikafestivali kontsert Si- saad kommipaki kätte kui helistad tel Ken-Kevinid ja Pamela-Pilleriinid Viie kõige tuberkuloosi- ja aidsirikkama samal päeval 15 eurot. Info ja laudade hoiavad kõvasti käest kinni Euroopa riigi hulgas muna rahvamajas. Esinevad Helen Lo- 326 0870. kuta (metsosopran, RO Estonia) ja Ralf 14. detsembril kell 18.00 jõululaat broneerimine: Rene Põllumaa, tel 5569 ja ajavad varakevadisel tänaval siiski suhteliselt turvaline ja terrorivaene 2792 tasakaaluliikuritega Sõrmeotsatäis helesinist planeeti Taal (klaver). Advenditulede süütami- Väike-Maarja gümnaasiumi algklasside Pokemoni taga kiladi-koladi ne. Info: Marju Metsman, tel 526 3831 majas. Info: tel 327 0910 1. jaanuaril kell 00.00-04.00 Uue mööda auklikku külavaheteed 3. detsembril kell 18.00 advendi- 16. detsembril kell 11-14 Eipri jõu- aasta tantsupidu Väike-Maarja selt- Eesti! tühjadest kirikutest tulede süütamine Väike-Maarjas Jakob lulaat Eipri külamajas. Info: Heili Nõge- simajas. Kõlavad parimad 70ndate, Näpuotsatäis maad helesinisel planeedil kinnipandud koolidest mööda Liivi pargis. Järgneb jõuluootuse koh- ne, tel 5340 5718. 80ndate, 90ndate tantsuhitid. Avatud vik-kontsert Väike-Maarja seltsimajas, 17. detsembril kell 13.00 eakate Kaks grämmit pool tosinat olümpiakulda pungil täis kaubamaja poole seltsimaja kohvik. Pilet 5 eurot. Info esinevad Maarjakelluke ja külalised. jõululõuna Rakke kultuurikeskuses. nokatäis nõgest poepapagoi puuris Kuuest hiiest traktoriga läbi ja laudade broneerimine: tel 326 1837, Info: Marju Metsman, tel 526 3831 Muusikalist külakosti pakuvad laulu- Kanamunast kapid viie rikkama riigi hulka 5302 4437 tedremunast trepid Läbi laane lipa-lapa 4. detsembril kell 19.00 ja 21.00 ansambel Viisikera Tartumaalt, Sirje ja terve dekaad tiigrihüpet Mardi varbad valutavad fi lmiõhtu Väike-Maarja seltsimajas. Rein Kurg. Oma tulekust ja transpor- 1. jaanuaril kell 00.30 Tantsuga Õhtumaa loojangust Mängufi lm „Keti Lõpp“, režissöör: Priit disoovist anna palun teada 11. det- uude aastasse! Rakke kultuurikeskuses. Veerand sajandit pimedas polaaröös hommikumaa tarkadest ja hulludest mööda Pääsuke. Pilet 4 eurot, sooduspilet 3 sembriks tel 326 0870, 5569 2792 Uksed avatakse kell 00.30. Tantsumuu- oma nokiat otsimas õielt õiele eurot. Info: seltsimaja tel 326 1837, 18. detsembril kell 11.00 Simuna sikat teeb Taavi Taar. Pääse 5 eurot. metsseapere põlluveeres mesipuu poole 5302 4437 rahvamajas jõulufi lm Pettson ja Findus Info: Rene Põllumaa, tel 5569 2792 5. detsembril kell 16.00 Tubane „Maailma parimad jõulud“. Prii pääse. 6. jaanuaril kell 17 kolmekuninga- Üritus sai teoks projekti Kultuuriline Suur tänu Kalevile Väike-Maarja teisipäev Kiltsi raamatukogus. Info: Info: Auli Kadastik, tel 323 7217, 5558 päeva tantsutuba Eipri külamajas. Esi- kooskõla MTÜ PAIK toel. seltsimajast. Noortekeskus, tel 323 7237; 325 5038 3566 Aitäh Simuna naisteklubi liikmetele, 6. detsembril kell 18.00 gümnaa- 18. detsembril kell 17.00 Rakke neb ja ühistantse õpetab tantsuselts kes katsid meie kohvikulaua suurepä- Simuna naisteklubi siumi 5.-12. klasside tüdrukute tantsu- lasteaia Lepatriinude rühma jõulupidu. Tarapita. Info: Heili Nõgene, tel 5340 raste hõrgutistega. Mary Tammet pidu Väike-Maarja seltsimajas. Tantsu- Info: Elve Kull, tel 329 1372, 551 3871 5718

Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi taaskasutuskeskus TALUTURG JÕULUTURG R, L 10-15 Tamsalu mnt 1 19.-21. detsembril 11-14 Väike-Maarja bussijaamas 22.-23. detsembril 10-15 on avatud Müügil kohalike tootjate köögivili, laupäeviti Aasta viimasel nädalal piima-, leiva- ja teravilja-tooted, on turg suletud. kell 10-13. mesi, hoidised, käsitöö. Kohtume taas 5. jaanuaril 2018 Alates detsembrist Info: tel 526 0283 Info: tel 5656 4959 (Tiia) laiendatud kaubavalik. November 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13

„Keti lõpu“ maailma esilinastus toimus prominent- detsembrini 8 eurot, samal päeval 10. eurot. Info ja lau- Simuna kutsub taas perepäevale se 52. Karlovy Vary fi lmifestivali «East of the West» dade broneerimine: tel 326 1837, 5302 4437, e-post: võistlusprogrammis 5. juulil 2017 Tšehhis. [email protected] Simunas juba viiel suvel ja kahel talvel toimunud pere- BER etendusega „Hunt lambanahas“. päev saab jätku 10. detsembril, kui Simuna rahvama- Muusikakooli ja rahvamaja laululaste kont- Seltsimaja aastapäevapidu Uue aasta tantsupidu ja ja mittetulundusühingu Võivere Tuuleveski koostöös sert algab kell 13 ja Simuna rahvamaja isetege- 22. detsembril Väike-Maarja seltsimaja 105. 1. jaanuaril kell 00.00 – 04.00 uue aasta tant- Väike-Maarja seltsimajas aastapäeva pidu. Uksed avatud kell 19.00, prog- supidu Väike-Maarja seltsimajas. toimub Simuna rahvamajas taas Simuna Perepäev. vuslased tervitavad külalisi kell 14 algava program- ramm algab kell 20.00. Külla tulevad Gaute Kivistik Kõlavad parimad 70ndate, 80ndate, 90ndate tant- Päev algab kell 11 kohalike meistrite käsitöö- ja miga. Filmiõhtu ja Margo Mitt. Õhtu jooksul esinevad Rohke Debelakk ja suhitid. Avatud seltsimaja kohvik. Pilet 5 eurot. talukaubalaada avamisega. Erinevalt eelmistest kor- Perepäeva lõpetab kell 15 Eeva ja Villu Talsi 4. detsembril kell 19.00 ja 21.00 humoorikas ansambel Minu Isa Oli Ausus Ise. Tantsuks Info ja laudade broneer imine: tel 326 1837, 5302 dadest kauplevad seekord laadal ainult meie ja meie kontsert. Mängufi lm „Keti Lõpp“, draama, komöödia ansambel Vinegar. Avatud kohvik. 4437, e-post: [email protected] naabervaldade käsitöölised ja talukauba pakkujad. Nii nagu ikka, toimetatakse ka sellel aastal töötoas, Režissöör: Priit Pääsuke Piletid eelmüügis 15 detsembrini 6 eurot, kuni 21 Lastele pakub rõõmu kell 11.30 lasteteater SÕ- kus seekord meisterdatakse Mary Tammeti abiga jõu- Pilet 4 eurot, sooduspilet 3 eurot Paavo Piigi auhinnatud näidendil põhineva Priit luehe. Pääsukese nüansirikka ja peenekoelise situatsiooni- Traditsiooniliselt koomikaga vürtsitatud debüütmängufi lmi „Keti lõpp” töötab ka kohvik Simu- tegevus hargneb linna serval asuvas burgerirestoranis na naisseltsilt. Kett, mis toimib minimudelina maailmast. Peategela- Perepäeva korralda- ne, ettekandja (Maiken Schmidt) on terane neiu, kes mist rahastab rahandus- oma energiat ilmetusse kiirsöögikohta mattes on jõud- ministeerium kohaliku nud elus surnud punkti. Ühel sombusel hommikul saab omaalgatuse program- ettekandja telefonikõne – Kett pannakse kinni ning mi vahenditest, Simuna see on tema viimane tööpäev. Üksteise järel hakkavad rahvamaja ja mittetu- Ketti ilmuma viimase päeva külastajad. Lõpuks liituvad ettekandjaga tööd otsiv noormees (Hendrik Toompere lundusühing Võivere jr) – akadeemilise maailma imelaps, ja kuulus heliloo- Tuuleveski. ja, kes oskab selles kohas näha midagi ilusat ja erilist. Rohkem infot tele- Ühest küljest on “Keti lõpp” ehe kaasaegne Eesti fonidelt 5668 8178 (Lii- materjal, teisest küljest tegeleb see humoorikas võt- vika) ja 5558 3566 (Auli). mes universaalsete ja väga ajakohaste teemadega. Filmi arvukates kõrvalosades näeme säramas Evelin Liivika Harjo Võigemasti, Ott Aardamit, Ester Kuntut, Tiit Lilleorgu, Mittetulundusühing Ilja Nartovit, Piret Krummi, Katariina Tamme, Henrik Võivere Tuuleveski Kalmetit, Priit Piusi ja Mattias Naani.

PÄKAPIKUAEG ON KÄES! 11–15. DETSEMBER JÕULUMAA RAKKE LASTEAIAS

Jõulumaa külastamine: ette tellides tel 329 2372 (lasteaed), 5569 2792 (kultuurikeskus) 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2017.a. Huvitegevusvõimalusi vallas 2017/2018 Väike-Maarja seltsimajas Kiltsi koolis Ringi nimi/tegevus Aeg Juhendaja Kontakt Esmaspäev 5. tund Raamatukogutund Mari-Vivian Ellam Tantsurühm Kuremarjad K 13.00 Ilme Sein 326 1837, 5302 4437 [email protected] 6. tund Tantsuring Liia Alling 6.tund Raamatukoguring Mari-Vivian Ellam Härmalõnga naisansambel T 12.00 Valve Libene Tel 326 1837, 5302 4437 [email protected] 8. tund Nuputa Tanel Kümnik Näitering K 18.30 Erik Ruus 326 1837, 5302 4437 [email protected] Teisipäev 6. tund Spordiring Helis Manninen Kunstiring täiskasvanutele (gümnaasiumis) T 18.00 Maie Lepik 326 1837, 5302 4437 [email protected] 18.30 – 20.00 Judo koolirühm Raul Pakler Kolmapäev 5. tund Keraamika Õnnela Kuusemäe Kunstiring õpilastele (gümnaasiumis) N 18.00 Maie Lepik 326 1837, 5302 4437 [email protected] 6. tund Orkester Eve Põldmaa Tantsutrupp Maarjake mudilased (spordihoones) E 17.00 Anneli Kalamäe 5196 2668 6. tund Spordiring Helis Manninen 6. tund Näitering Kati Kümnik Tantsutrupp Maarjake (spordihoones) E 18.00 Anneli Kalamäe 5196 2668 7. tund Suured laululinnud Eve Põldmaa Tantsutrupp Maarjake tüdrukud 8-10 a. (spordihoones) K 17.00 Anneli Kalamäe 5196 2668 Neljapäev 5. tund Mudilaskoor Eve Põldmaa Tantsutrupp Maarjake poisid (spordihoones) K 18.00 Anneli Kalamäe 5196 2668 6. tund Kokkamine Kati Kümnik 6. tund Muinasjutumaa Mari-Vivian Ellam Tantsustuudio Alima idamaise tantsu ring täiskasvanutele N 17.30 Epp Kaljos 5563 8128 [email protected] 6. tund Ansambel Eve Põldmaa Kord nädalas Kiltsi laulu- ja tantsuring Merike Hövelson 326 1837, 5302 4437 [email protected] 7. tund Spordiring Helis Manninen kokkuleppel 7. tund Robootika Tanel Kümnik Kord kuus Klubi Härmalõng Anne-Liis Talu 326 1837, 5302 4437 [email protected] 7. tund HUMAKEFÜ kabinett Kati Kümnik P 13.00 15.00-16.00 Judo lasteaiarühm Raul Pakler Daamide liikumisring N 12.00 Anneli Kalamäe 326 1837, 5302 4437 [email protected] 8. tund HUMAKEFÜ kabinett Kati ja Tanel Kümnik MTÜ Väike-Maarja Pasunakoor N 19.00 Vallo Taar 503 1910 [email protected], [email protected] 16.00-17.30 Judo koolirühm Raul Pakler Reede 5. tund Lugemiskoer Kailash Õnnela Kuusemäe Simuna rahvamajas 6. tund Väikesed laululinnud Eve Põldmaa Ringi nimi/tegevus Aeg Juhendaja Kontakt 6.tund Puutöö Egon Leemets T 11.45 6. tund Õpi- ja mängutuba Siret Stoltsen Laulusolistid (koolieelikud ja põhikooli õpilased) Angela Raik 5560 1915 [email protected] N 15.00 7. tund Õpi- ja mängutuba Siret Stoltsen 7. tund Puutöö Egon Leemets Naisrahvatantsurühm Simone E 19.00 Auli Kadastik 5558 3566 [email protected] Laste lauluansambel (vanem aste) E 14.45 Angela Raik 5560 1915 [email protected] Simuna Kapell T 18.00 Eve Sarnet 501 1327 Simuna koolis Ringi nimi/tegevus Aeg Juhendaja Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi näitering „Vesi Peale“ N 17.00 Maie Rand 5647 1100 [email protected] Kunstiring R 13.50 Tiina Larionov Mudilaste lauluansambel K 11.00 Angela Raik 5560 1915 [email protected] Spordiring/korvpall (spordihoones) E, N 14.45 Hillar Kasu Line-tantsurühm LustiLine K 19.00 Tiia Lepp 5598 1651 [email protected] Spordiring 1.- 4. klass (spordihoones) E 12.55 Anna-Liisa Sammel Spordiring lasteaialapsed (spordihoones) K 16.00-16.30 Anna-Liisa Sammel Eakate naisrahvatantsurühm Tüdrukud K 12.00 Auli Kadastik 5558 3566 [email protected] Kaitse end ja aita teisi kokkuleppel Siiri Kanarbik Laste lauluansambel (noorem aste) K 13.45 Angela Raik 5560 1915 [email protected] Mudilaskoor E 12.00 Kaia Klaan Segarahvatantsurühm Simuna Segased P 19.00 Auli Kadastik 5558 3566 [email protected] Jalgpall lasteaialapsed (spordihoones) N11.45 Dmitri Baikov Tantsuring N 12.55 (lapsed) R 13.50 (neiud) Tiia Lepp Naisteklubi Mary Tammet 514 3011 [email protected] Robootika R 14.00 Velle Taraste Eakate klubi Elurõõm Jüri Kalvet 323 7362 [email protected] Puutööring K 13.50 Argo Veskilt

Väike-Maarja lasteaias Väike-Maarja spordihoones Ringi nimi/ tegevus Aeg Juhendaja Kontakt Ringi nimi/ tegevus Aeg Juhendaja Kontakt Beebide ujumine (kodused lapsed) K 12.30 Aet Aksel 520 0387 ja 325 5037 [email protected] Kergejõustik T, N 16.30-18.00 Tauno Tihti 5364 6323 Muusikaring (6-7a lapsed) individuaal-tunnid Sirje Sõnum 5648 0612 [email protected] Korvpall 1. klass, poisid E, K, N 12.00-13.00 Vaido Rego 529 4106 Lauluring individuaal-tunnid Sirje Sõnum 5648 0612 [email protected] E, T, K, N, 13.00-14.30 Korvpall 2. klass, poisid Vaido Rego 529 4106 Jalgpallitreening T 16.00-16.30 Dimitri Baikov 53334351 [email protected] R 12.00-13.30 E, T, K, N, 14.30-16.00 Kapell Sirili E 13.00 Sirje Sõnum 5648 0612 Korvpall 3.-6. klass, poisid Vaido Rego 529 4106 R 13.30-15.00 Line-tants Jalgpall T, N 17.00-18.30 Dimitri Baikov 5333 4351 *algajad, jätkajad T 18.30 Sirje Orro 5663 8851 [email protected], www.taff os.pri.ee *edasijõudnud T 19.30/N 19.00 Maadlus E, K, R 17.30-20.30 Lembit Kalter 5344 6074 Taekwondo T, N 17.30-19.30 Magnus Lehesoo 513 3618 Väike-Maarja gümnaasiumis 1.-4. klass E, K 17.00-18.30 Ebaveres, Huviring Toimumise aeg Juhendaja Suusaklubi treeningud T Ujumine, 16.30 väljasõit Rakkest, Maris Kaarjärv 528 1769 Lauamängud 1.-4. klass Teisipäev kell 14.00-15.45 Helve Noorlind R 17.00-18.30 VM spordihoones Ajaleht Mikud ja Mannid Kokkuleppel Helve Noorlind Aerofatburn T 18.45-20.00 Ivi Lõomets 528 6641 Mudilaskoor 1.-4. klass Reede 5.-6. tund Kaia Klaan Step-aeroobika N 18.45-20.00 Ivi Lõomets 528 6641 Meisterdamine 1.-4. klass Kolmapäev 14.30-15.30 Ele-Riin Vend Jooga P 16.00-17.30 Ivi Lõomets 528 6641 Ansambel ja solistid 1.-4. klass Kokkuleppel Kaia Klaan Rühmatreening (selg, kõht, tuhar) E 19.00-20.00 Anneli Kalamäe 5196 2668 1.-2. klass rahvatants Esmaspäev 5. tund Egne Liivalaid Batuut K 19.00-20.00 Anneli Kalamäe 5196 2668 3.-4. klass rahvatants Neljapäeva 6. tund Egne Liivalaid Meeste jooga K 20.00-21.00 Anneli Kalamäe 5196 2668

Väike-Maarja gümnaasiumis 5.-12. klass Väike-Maarja mudelihallis Huviring Toimumise aeg Juhendaja Ringi nimi/ tegevus Aeg Juhendaja Kontakt C-sega rahvatantsurühm Esmaspäev 7. ja 8. tund ja kokkuleppel Egne Liivalaid Mudeliring K 17.00-19.00 Bruno Vaher 501 1508 Laskmine Esmaspäev 14.30 lasketiirus Jaanus Raidlo Lauluring Teisipäev 13.45-16.30 Ly Ipsberg Triigi spordihoones Kergejõustik Teisipäev 15.30, neljapäev 15.30, reede 14.00 (vajadusel ka kokkuleppel) Tauno Tihti Ringi nimi/ tegevus Aeg Juhendaja Kontakt Robootika Kolmapäev 14.45-17.00 Liina Kungla 5663 8851 Õpioskused (5. klass) kokkuleppel Edgar Tammus Line-tants K 17.30–18.30 Sirje Orro [email protected] www.taff os.pri.ee Ringtreening Reede 7. tund Geidi Kruusmann Line-tants, kordamistund N 17.30–18.30 Aule Rebane 5666 0404 Tantsuselts Tarapita B-segarahvatantsurühm E 19.00 Gümnaasiumi võimlas Egne Liivalaid, 5648 7949 Võrkpall E, K 19.00–21.00 MTÜ Maarjakelluke naisrahvatantsurühm T, N 18.00 Gümnaasiumi võimlas Aino Lukman, 522 9124 Sulgpall T 19.00–21.00 November 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15

nole tänulik olla. Sul on ikka olnud abi- oleme jätkuvalt alles ja kui tagasi vaa- Palju õnne Sulle, Rahvatants Väike-Maarjas! valmis käsi. Ühised tegemised seovad. tad, siis teie ka. Oleme mõlemad tantsinud Maie Orava Ühe D-segarühma foto leiate meie rühmas. Ja nagu sa kirjutad: tantsisin sünnipäevalehelt 2010, teise foto raa- I rahvatantsulugu 2017. aastal üldtantsupeol 1965 Maie Orava (Veldi) matust „Sajand seltsielu südames“, lk Tarvitseb tantsule anda varvas kui oled- Peale lasterühmade tahtsid tantsi- ei saa anda rohkem, kui anda endast rühmas, kultuurimaja segarühmas. 130. Olgu need fotod meile kõigile kin- ki sellest sõltuvuses. Maarjakelluke da õpetajad, said õpetuse algust 1982. parim. Tantsurühm, 12 naist, tuli lavale Kui Maarjakelluke 35 peol sind õn- gituseks hea tubli tantsu eest. 1974/75 on helisenud rahvatantsude rütmis 35 aastast, siis vilistlased, said segarühma ja sinna nad jäid tantsude ilu pakkuma nitleti, siis tänati ka sinu armast abi- nimetasid tantsijad endid hellitavalt aastat, rütmi hoidnud Aino Lukman 57 tantsud 1988. aastast. Ühel hetkel tuli pikaks ajaks. Kui ma nüüd vaatan nais- kaasat ja tantsupartnerit Meinartit. „sinu kargused“, st minu (Kai Leete aastat. (VT, 20. oktoober 2017, „Maarja- koormust vähendada… Aga õpetajate te arvu, siis näen, et esitatud tantsude Seda teen nüüd minagi, et uuendan tantsu „Kaie kargus“ järgi, mis oli eriti kellukse helistaja“, Inna Grünfeldt) naisrühm (tänane Maarjakelluke) tahtis arv on samuti 12. See paistab olevat tänu D-segarühmas tantsimise eest uudne). Mõne aasta pärast jätkasime Raamatust „Meie Aino“: jätkata Ainoga. taotluslik. Esimeses pooles oli riietus Väike-Maarja seltsimajas aastatel B-rühmana, ikka kraad kõrgem?! „Mind aga kästi, kutsu kokku, Ja täna ongi topelt põhjust juubel- rahvarõivalaadne, teises päris rahvarõi- 1974/75, 1975/76, 1976/77, 1977/78, Rahvatants on ikka südame asi. Aja- üteldi, et hüüa, hõiska, dada: rahvatantsurühma Maarjakellu- vas. Kõik tip-top! Pidulik ja väga meel- 1978/79, 1979/80, 1980/81. Rühma esi- kirjakirjanik ja rahvatantsija Tarvanpää linikuga lehvitie…“ ke 35. ja tantsuõpetaja Aino Lukmani div vaadata. mene koosseis: Toomas Kalvet, Helgi seltsist on kirja pannud – rahvatants Mart Raud 80. juubeli puhul kuulutati välja kont- Raamatust „Meie Aino“, Marko Po- Tealane; Arvi Guitor, Aita Guitor; Kaarli on kui üks isamaa iseolemise põllule sert-pidu 21. oktoobril 2017 kell 16 Väi- merants, Lääne-Viru maavanem, 15. Metsson, Ellu Metsson; Vahur Allikalt, tantsuväetise vedamine (ühe talguteo Mingi aegade aegadest päritud sa- ke-Maarja seltsimajas. oktoobril 2002, Rakvere: „Et nõnda uh- Maria Arike; Meinart Lukman, Aino puhul, mis oli üsna hiljuti, vist 2016. lasund peab see olema, mis niiviisi Olulisemad arvud lisaks alguses ked lõpuks said need peod, selles süüdi Lukman; Lembit Solba, Virve Sepp; Kal- aastal seoses Tarvanpää 70. juubeli ja hüüda, hõigata ja kokku kutsuda käsib, kirjutatule. „Üldtantsupidudel on mul Teie kultuurset laadi vägiteod. Tantsu- le Selberg, Leelo Paas. Tantsuijuht Ilme Maie Orava nimega). mis piigad ja poisid sirgeks ja virgeks, käinud 48 tantsurühma,“ mainib Aino juhil, koorijuhil roll on tähtis täita, sest Sein, pillimees Heino Sein. Ilusat elu teile, tubli Aino Lukman nende astumised nõtkeks ja tantsukaa- Lukman. Usina kroonikakirjutajana on ilma Teieta peotuld pole põhjust läita. Meie osalemine Tallinnas suurel ja naisrahvatantsurühm Maarjakelluke red kenasti kumeraks muudab. Mingi ta tantsurühmade tegemised koonda- Jätkugu Teil ikka pikka meelt, et Te jalg peol: XI tantsupeol 18.-20. juulil 1975 Väike-Maarjast! eriline inimene peab olema see õpeta- nud raamatusse „Meie Aino“. Valmimas kõrvale ei tahaks astuda selt teelt.“ See ja XII tantsupeol 3.-5. juulil 1981. Sel- ja, kes põhitöö – täiskoormusega alg- on järgmine statistikatihe kroonika. on viimane, kolmas salm pealkirjaga lel peol on tantsijaid vahetunud. Uued Ilme Sein, klassiõpetaja töö kõrval veab veel teist (VT, 20. oktoober 2017, lk 5, „Maarjakel- Aino Lukman (lk 43), selles jadas, kus nimed on: Maie Jakobson, Jüri Alavere, tantsusoolikaga aastast 1962, ka niisamasugust koormat 1960. aastatest lukese helistaja“, Inna Grünfeldt). teisedki tänuavaldused: aukiri, aukiri, Helve Lamus, Ahti Kaskema, Maria Vil- Väike-Maarjast alates. (1982, Eesti NSV Koolinoorte V Pidulisi tuli kokku üllatavalt roh- diplom, täname, tänukiri, kiituskiri… lemson, Arvi Laane, Mare Laane, Lem- Laulu- ja tantsupeo eel, Helgi Pajo) kesti. Esinemisel järgiti sõnumit: me On minulgi mitut sorti põhjust Ai- bit Tiigimäe, Ilmi Silla. Mina ja Heino

piirkonnas rahvatantsuga algust tehti. loopärand ja selle mõju kogukonnale“. Palju õnne Sulle, Rahvatants Väike-Maarjas! Täna võib kindlalt väita, et Väike-Maar- Kokku said tulla Marju Metsman, ja mail rahvatantsu õppimise alustami- Aare Treial, Kalev Pärtelpoeg, Ilme II rahvatantsulugu sest täitub sel sügisel (2015) vähemalt Sein, Katrin Selbak. Ei saanud tulla Ilve 86 aastat. Väike-Maarja muuseumi Tobreluts, Aino Lukman, Egne Liiva- Ehk kõik ei lähe nii hästi kui soovime… arhiivis on ÜENÜ (Ülemaaline Eesti laid. Elve Veldile esitasin suulise kutse, Noorsoo Ühendus) erinevate osakon- ta arvas, et tuleb, aga siis taandas end. Meil on üksainus leht, sünnipäevaleht ke-Maarja aegadest. See kõik on ka- vatants Väike-Maarja kandis 60 – 86“, I dade materjalidest leida palju siinse Jutud olid seekord asjalikumad, konk- „Rahvatants Väike-Maarjas 55“, 10. ap- jastust leidnud ajaleheväljalõigetes, lõik: „2010. aastal tähistati Väike-Maar- kandi rahvatantsu viljelemisega seotud reetsemad: millise formaadiga võiks rill 2010. fotodes, tänukirjades, kingitustes, sü- jas rahvatantsuga tegelemise alguse 55. andmeid, samuti on õnnestunud foto- raamat olla, mitme leheküljeline, mis Sealt: „Hoolimata sellest, et täna- dametes… Kuidas kajastada aastaid aastapäeva. 2014. aasta jaanuaris tegi sid ja teateid leida erakogudest.“ aastani (mina: ehk ikka 2016. aastani, sega saab see pidu otsa, ootame ikka 2011-2016, jätan kellegi teise hooleks, pr Ilme Sein mulle ettepaneku koostada Rühm inimesi on koos käinud kahel siis mahub sisse ka Maie Oravaga (75) meenutusi endistest tantsuaegadest, aga muudatusi oli palju. Väike-Maarja rahvatantsu lugu kajastav korral, kusjuures esimesel oli jutuks ka kokkusaamise pidu), missugust paberit sest 55-le järgneb ju 60!“ Usinasti kirjutab tantsurühma tege- terviklik raamat. Kuigi palju materjali rahvatantsupidu 60, millest ei saanud- valida, mis võiks maksma minna. Aga saime peo „Rõõmus kokkusaa- mistest Aino Lukman. „Meie Aino“ järel on juba koondatud, osa varasemast ka ki asja. Viimane kokkusaamine toimus Otsustati otsida oskaja, kes võtaks mine“ 20. augustil kell 12 aastal 2016, on valmimas järgmine statistiline kroo- trükis ilmunud, nõuab tervikust puu- 31. oktoobril 2017 kell 16 Väike-Maarja enda kanda koostaja ja keeletoimetaja täpsustatult: „Taasiseseisvumispäev ja nika (näha sai valminud fotosid, tekste, du olev osa olemasolevate kroonikate muuseumis, kusjuures inspiratsiooni rolli. Võib-olla kulub raamatu valmi- Väike-Maarja rahvatantsulugu. Külas tänusid ka peol Maarjakelluke 35, Aino toimetamist, lisamaterjali otsimist ja kokkukutsumiseks sain arendusnõunik miseks 2 aastat+? Ootame teateid, et on Maie Orav.“ Pidu sai eriline, selle Lukman 80, 21. okt 2017). tekstide loomist. Viimase aasta jooksul Katrin Selbaki artiklist (Infoleht, sept, alustada, et jõuaks ära oodata. põhjuseks või krooniks oli selle aas- Usinasti on toimetanud ka Marju on olnud võimalus teemasse oluliselt 2017) lk 3, pealkirja all „Järgmise kahe ta juubilar ja elutööpreemia laureaat Metsman, Väike-Maarja muuseumi ju- süveneda ning leida juurde materjali aasta Pandivere päevadega seotud Ilme Sein Maie Orav (75) ja õpilased tema Väi- hataja. Ta kirjutab pealkirja all „Rah- Eesti riigi alguskümnendite kohta kui sündmuste läbivaks teemaks on aja- 8. november 2017

Palju õnne Sulle, Rahvatants ja pillimäng!

III lugu algab kuulutusega: Väi- NB! ka kaks sildita tammepuud, tänupuud on olnud üle kümne aasta pausi.“ Harry ma? Ma mängisin ju puhkpillis – ma ke-Maarja Põllumeeste Seltsi õhtu- Käin välja ettepaneku, mis tuli kel- Maie Oravale ja Ilme Seinale. Veldi olin kõige pikem mängija! Tuli meel- kooli hooaja avaõhtu külaliseks on legi teise suust, aga minu toetusega: de?“ tunnustatud kultuurihoidja HARRY kujundada seltsimaja kõrval olev ala Ilme Sein, Ilus suvehommik. Kõnnin poe ees Mina: „Ei tulnud!“ VELDI. Õhtu teemaks on „Kuidas Väi- Rahvaaiaks, kus oleks ka pink kahele kes on tantsinud Harry pilli järgi edasi-tagasi. Elve on poes toitu too- Tema: „Paras sulle! Kui mina ka ei ke-Maarjas nõukaajal kultuuri tehti!” mas. Perearst taha, siis ei tule meelde. Aga see pole Kohtume Georgi söögitoas 3. novemb- ütles, et tuleb ilus! Nojah …Kuule, mis sa sellest klii- ril kell 18.00. Info: Sven Kesler kõndida. Nojah, ma soojenemisest arvad? Kuradi soo- Et sõbrad Harry Veldi ja Heino Sein ei sellise tervise jaks on läind.“ ole ammu kohtunud, eks ikka haigused terviseks tuleb Mina: „Mis mul arvata? Looduse ja aastad, siis Sven Kesleri kutse Harry- palju käia. Poe värk! Kas teie siis arutate seal trepi peal ga kohtuma tulla oli tõeliselt positiiv- trepil kolm kulu- neid asju?“ ne üllatus. Mina tunnen Harryt aastast nud kuju peadpi- Tema: „Tead, meie mälusahtlid on 1962, kui läksin Maie Veldi (Orava) tant- di koos. Nemad igasuguseid segaseid asju täis! Meil surühma tantsima, kus pilli mängimas päevast päeva käivad need mõttesähvatused.“ Harry Veldi. Järgnes perekonniti läbi- kaupluse esist Mina: „Et kuidas õlut saada?“ käimine. Meie saime igaks tähtpäevaks oma kohalole- Tema: „Näed sa?! Kohe naelapea kaunilt kirjutatud soovikaardid, oleme kuga „kaunista- pihta ütlesid…, aga, jah, meile ei meel- tänulikud fotode eest, näiteks „Viru mas“. Nad on… di selline kuumus. Viimane rasv su- säru“ 30+ aastat tagasi, segarahvatant- kuidas see moe- lab välja! Suurema osa päevast tuleb su vimpli kujundamise eest, meid kau- sõna ongi…? poe taga olla – sinna päike ei paista.“ nitesse kohtadesse sõidutamise eest Jätkusuutlikud!!! Mina: „Noh, olgegi siis seal vilus.“ jne. Viimati sai iga seeniortantsupeo Kõnnin veidi kau- Tema: „Vilus – vilus, aga see pole tantsurühma juhendaja aastal 2011 gemale, et mitte ilus. Meie ei näe rahvast! Ja rahvas ei Harry käsitsi kirjutatud tänuteksti. häirida nende näe meid! Et tuleks ja toetaks veidi Harryl läks hästi! Hea mäluga lippas „ümarlauda“. meid – seda Eestimaa ilu ja valu.“ mälestuste esitamine hindele 4+. Ega`s Vehitakse kätega Mina: „Kas nüüd jõuame poliitikas- alati 5+ peale ka kõike saa! – paistab prob- se?“ Sa kurtsid, et nii palju jäi rääkimata! leem olema. Ja Tema: „Ei jõua enam! Kell jõuab Pole hullu! Elu ongi pikalt ilus ja kõik seabki üks neist kümnesse! Nüüd hakatakse müüma ei mahugi kahe tunni sisse ära. Nüüd Harry Veldi poolt 2006. aastal Heino Seina sünnipäevaks kujundatud Väike-Maarja sammud minu neid joovastavaid toiduaineid! Kuule, ma annan sinu loata infolehte ühe väga taustaga kaunis õnnitluskaart, millel kirjas ka Erich Meerja luuleread. Foto: Erakogu poole… Tuleb ole hea mees, viska eurokas!“ väikeselt kirjutatud teksti, mis meile – ligi, vaatab otse Mina: „Mul pole raha!“ Ilmele ja Heinole – annetatud 8. juulil mehele, nimed: Harry Veldi ja Heino Harry Veldi suleproov 8. juulist silma sisse ja leiab tursunud näost üles Tema: „Kuidas? Endal naerunägu aastal 2014, ilusa Haljala pildi juurde, Sein. 2014: naeratuse… Kraaksatab: „Tere, noor- ees – ja pole raha?“ nagu sa kirjutad. P.S. Mina olin tant- Seal ees on juba tänutahvel 8. juu- „Selle ilusa Haljala pildi juurde üks mees!“ Mina: „Naine … on poes. Ja raha on surühmas Põlva Intsikurmus, Kärdlas, list 2009. aastal: vald tänab nimeliselt kole Haljala jutt. Tegin selle huumo- Mina: „Noh, ma juba kaheksaküm- tema käes.“ Jekavpilsis ei olnud, kahjuks. ringijuhte ja pillimehi tantsu- ja laulu- ri kirjutamise katsetuse Ilme ja Heino mend!“ Tema: (lööb käega) … Paras sulle! Kiidan Teid, Sven Kesler, hindamaks peolt. Ees on ka nimeline pöökpuu rah- pulma-aastapäevaks. Ma ju eluaeg sel- Tema: „See ei loe! Eesti mees on (ja marssis oma seltskonna juurde) Harry Veldi tegemisi Virumaal! vatantsujuht Aino Lukmanile; ees on liseid imelikke tekste vorpinud. Nüüd kõva. Kuule, sa peaksid mind küll tead- 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2017.a.

Koguduste teated Kui müüd või rendid Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Jumalateenistused toimuvad kaks põllumaad, Astu reipana edasi eluteel, Väike-Maarja koguduses olgu tervist ja õnne Sul veel ja veel … korda kuus. siis ikka kohalikule, Kogudust teenib hooldajaõpetajana Ralf Alasoo. Tel 5850 5772, teadlikule põllumehele! Detsember e-post: [email protected] EELK Väike-Maarja koguduse aadress: 94 Georgi Laar – 2. detsembril 82 Otto Sikmann – 3. detsembril Tamme 3 (postiaadress Jaama 2-15), Kontakt: tel 5194 2122 93 Valve Kümnik – 25. detsembril 81 Maimu Külanurk – 3. detsembril 46202 Väike-Maarja, internetis: http:// 92 Aili Leemets – 17. detsembril 80 Aime Karu – 1. detsembril www.eelk.ee/vaike-maarja/. 90 Heino Sein – 30. detsembril 80 Elvira Kirpu – 5. detsembril Koguduse veebil saab Facebookis lii- 89 Tatjana Kutuzova – 5. detsembril 80 Mart Tiidor – 17. detsembril tuda grupiga „Taastame Väike-Maarja MÜÜA 89 Lille Kask – 5. detsembril 80 Kaarli Nurkma – 19. detsembril kiriku!“. 89 Leida Kalvik – 14. detsembril 75 Asta-Malle Raam-Lett – kolmetoaline omanäoline korter 88 Zinovi Stets – 14. detsembril 17. detsembril Simunas Allee 11-2. 85 Viktor Abassov – 20. detsembril 75 Vilvi Liivand – 18. detsembril Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti Korteris ahi ja 85 Lembit Solba – 30. detsembril 75 Helmi Kauts – 21. detsembril kell 10.30. 84 Linda Kullamägi – 9. detsembril 70 Elsa Pissareva – 20. detsembril Koguduse vaimulik on korterisisene keskküte. 83 Piia Ever – 18. detsembril 70 Valdek Elvest – 27. detsembril Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. Koguduse veebileht: Kontakt: tel 504 1754 Soovime õnne ja tugevat tervist! http://avispea.edicypages.com/et Väike-Maarja Vallavalitsus Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, kokkusaamine toimub igal neljapäeval teatada sellest toimetajale tel 329 5759. kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. Soovin osta 1- või 2-toalise Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti korteri Triigi külas kell 11.00. Õnnitleme noorimaid vallakodanikke Koguduse õpetaja on Enn Salveste. või Väike-Maarja alevikus, EELK Simuna koguduse aadress: Kaks pisikest kätt pea püüdmas on päikest, Allika 3, 46401 Simuna soovitavalt ahiküttega. pea algamas teed kaks jalga nii väikest … Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, e-post: [email protected] Kõik pakkumised on oodatud: Hendry Kippel – 28. oktoobril EELK Simuna ja Juuda koguduse arvel- – 28. oktoobril duskonto annetuste tarvis on: Swed- telefonil 516 0424 (Kristo) Robin Kokk bank IBAN: EE852200001120184054. e-post: [email protected] Georg-Kasimir Vaarma – 29. oktoobril Mirell Raudsepp – 7. novembril Noora-Liisa Kaurson – 12. novembril Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- Elisabeth Alber – 13. novembril nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga Soovin osta 3-4 toalist Olge rõõmsad, terved ja tublid! võimalik kohtuda teistel aegadel. korterit Väike-Maarjas. Kalmistumeistrite kontaktandmed: EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 Korter võib vajada remonti. nr Swedbankis on EE652200001120247658. Mälestame Simunas – Mirjam Kesküla, tel 524 7944 Telefon 552 1753 Igale meist on antud aeg – aeg tulla, olla ja minna … MÜÜA Hans Dengo 17.07.1941 – 28.10.2017 Erich Metspõld 20.08.1929 – 09.11.2017 kolmetoaline Mart Mitt 06.07.1935 – 13.11.2017 möbleeritud korter Elvi Kurm 25.06.1933 – 16.11.2017 Väike-Maarjas Põhja tänaval. Kontakt: tel 5648 0612 Toatäis päikesekiiri, sületäis sooje sõnu, MÜÜA peotäis kauneid lilli! lõhutud küttepuid Kallis Sirje Sõnum! (pikkus vastavalt soovile, erinevad puuliigid). Soovime Sulle palju õnne juubeli puhul! Müüme ka kuiva Väike-Maarja lasteaia pere OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. ja 3m küttepuud. Info: tel 504 5215 ja 514 5215 Soovin anda uue elu kasutult seisvale Tel 507 4553 MANDOLIINILE Lembit Kopso, tel 520 8720, [email protected] RP Autoremont OÜ TELLI ootab Väike-Maarja Hooldekodu olemasolevaid ja uusi kliente uuel aadressil, Eesti lipud, vimplid, (Ravi 1, I korrus) Arli, Müüriku küla, vardad ja vardahoidjad Väike-Maarja vald 46220 päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid e-poest www.lipuvabrik.ee URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: Telefon 5348 6214 Kaup kätte ühe tööpäevaga! • naha- ja haavahooldusvahendid, E-mail: [email protected] • imavad aluslinad, • mähkmed jm. Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: 5. kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. Tellitud tooted tuuakse kohale 11. detsembril kell 9.00 – 12.00. Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959 tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Toimetaja: Ilve Tobreluts Trükitud: Simuna spordihoones (I korrusel, osavalla ruumis) Toimetuse kolleegium: Trükikoda TRÜKIS AS, saab tellitud tooted kätte 11. detsembril kell 13.00 Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Tellimiseks ja infoks helistada tel 5343 9837; e-post: [email protected] Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt Tiraaž 2700 eksemplari. NB! Abivahendi soovist etteteatamine vähemalt 5 tööpäeva varem!