Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 10 (222) NOVEMBER 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Väike-Maarja Põllumeeste Selts Simuna pälvis „Sädeinimese”tunnuskirja Kihelkonna

14. novembril Sõmerul toimunud Lää- noortele; 29. septembril sisuka talu- Muinsuskaitse ne-Virumaa kodanikeühenduste kon- toidupäeva ja mihklilaadaga, mille raa- Mittetulundusühing PAIK teatab verentsil autasustati tunnuskirjaga mes peeti ka maakonna hoidiste mess; Selts jätkab „Sädeinimene 2012” Väike-Maarja Põl- 18. oktoobril kinopäevaga; 17. novemb- Põllumajandusministri 21. septembri Toetatavad tegevused: uuringud lumeeste Seltsi. ril stiilipeoga „1912” ning kulmineerub 2012 määruse nr 75 ja tootearendus. tegevust Väike-Maarja Põllumeeste Selts sai 22. detsembril aastasajaballiga seltsi- „Kohaliku tegevusgrupiga haldusle- Investeeringud masinatesse, sead- tunnustuse kui paikkonna seltsielu maja avamispäeval, täpselt 100 aastat pingu sõlmimise taotlemise ja taotluse metesse ja mootorsõiduki ostmine, Üle hulga aja said kokku Simuna Kihel- edendaja ja vaimsuse kandja, kelle hiljem. menetlemise kord, nõuded kohaliku te- mille sihtotstarbeks on PAIKi piirkon- konna Muinsuskaitse Seltsi liikmed ja eestvõttel on toimunud palju kogukon- Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi gevusgrupi kohta ning Leader-meetme nas elanikele teenuse osutamine. arutasid, mis saab seltsist ning kas ja da kaasavaid ettevõtmisi. kõrval valiti nominentide seast tun- raames antava kohaliku tegevusgru- Taotleja ei tohi olle maksuvõlgne- kuidas peaks edasi minema. Tänavu möödub 100 aastat Väike- nuskirja saajateks välja Mare Vassiljev pi toetuse ja projektitoetuse saamise vustega, tema suhtes ei tohi olla al- Seltsi tegevus oli vahepeal peata- Maarja põllumeeste seltsimaja ehita- Juhan Kunderi Seltsist ja Vinni Vallava- nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse gatud likvideerimismenetlust, ta peab tud. Seltsi aktiivsem tegevus jäi küm- misest. See auväärne hoone, mis omal litsus. menetlemise täpsem kord“ kohaselt on olema jätkusuutlik. nekonna aasta taha. Seltsi liikmed aru- ajal oli suurim kivist maaseltsimaja Kolmes kategoorais kokku esitati 16 mittetulundusühingu PAIK 2013. aasta Toetuse minimaalne suurus on 1 tasid, kas oleks vaja tegevust jätkata. Eestis, on 100 aastat kandnud paikkon- nominenti. Nende seas meie vallast rakenduskava alusel jagatava projekti- 500 ja maksimaalne suurus 20 000 Üles tõusis ka küsimus seltsi likvideeri- na virget vaimu ja tugevat elujõudu. Marju Metsman, Liivika Harjo ja Väike- toetuste vastuvõtu ajad alljärgnevad: eurot. misest. Praegune seltsi esimees Guido Väike-Maarja Põllumeeste Selts kavan- Maarja Vallavalitsus. Meetme nimetus: Ettevõtlik Pan- Projektitoetuste taotlusi võetakse Ploompuu soovis ameti maha panna. das, tihedas koostöös Väike-Maarja Sädeinimest valiti esimest korda, divere vastu mittetulundusühingu PAIK kon- Rein Rääk, seltsi esimene esimees üt- muuseumi, rahvamaja, noortekeskuse, seda korraldas Lääne-Viru Arenduskes- Taotluse vastuvõtuajad: 10.-14. toris, Tehnika 1a Tamsalu. Täiendav les, et selts peaks kindlasti edasi tegut- vallavalitsuse ja tantsuseltsiga Tarapi- kus. detsember 2012 kell 9-16 info www.pandivere.eu. sema. ta, terve ürituste sarja, mis toob esile Tunnuskiri „Sädeinimene” on asuta- Käesoleva meetme raames oodatak- Informatsiooni saamiseks palun he- Ühise arutelu käigus otsustati, et nii seltsielu kui ka sajandi seltsielu sü- tud, et tunnustada kodanikke, kodani- se Laekvere, Rakke, Tamsalu või Väike- listada tel 322 8449, saata e-kiri paik@ selts jätkab tegevust. Koosolekul vali- dames olnud hoone olulisuse. keühendusi, omavalitsusi, ettevõtteid Maarja kohalike omavalitsuste territoo- pandivere.eu või pöörduda aadressil ti uus juhatus ja esimees. Uueks selt- Ürituste sari algas juunikuu alguses ning organisatsioone silmapaistva te- riumil tegutsevate ettevõtete taotlusi. Tehnika 1a Tamsalu. Pandivere päeval sümboolse nurgaki- gevuse eest kodanikuühiskonna aren- si esimeheks sai Matti Preem. Edasi vi panekuga seltsimaja hoonele ning damisel. Tunnuskiri nimetusega „Sä- arutati, mida saaks ja võiks teha seltsi jätkus 6. juulil suveõhturetkega Väike- deinimene” antakse ka organisatsioo- Väike-Maarja vallavalitsus ja -volikogu kutsuvad kõiki eestvedamisel ja algatusel. Võimalusi Maarja piirkonna veskitesse; 20. sep- nidele, sest koosnevad ju tunnustust tähistama valla 21. aastapäeva Simuna rahvamajas on palju, näiteks jäädvustada kihel- tembril konverentsiga „Seltsitegevuse väärivad organisatsioonidki tegusatest 7. detsembril kell 19 konna ajalugu, tutvustada noortele aastasada“ ja seltsimaja ajalooraamatu inimestest – sädeinimestest. kodulugu, hooldada kohalikke mäles- - Teeme aastast kokkuvõtte „Sajand seltsielu südames“ esitluse- tusmärke, organiseerida loenguid ning ga; 28. septembril suvelõpuüritusega Ilve Tobreluts - Tunnustame Kauni Kodu konkursi võitjaid mälestuste kogumist, et säilitada ja Esinevad Simuna Kapell ja muusikaõpilased, Simuna, Kiltsi ja Väike- tugevdada ajaloolist mälu, samuti ka Maarja koolide õpilased. kultuuri järjepidevuse hoidmist. Kui vajate transporti, helistage enne 4. detsembrit vallavalitsuse te- lefonil 329 5750, teatage sõidu alustamise koht ja oma kontakttelefon. Riina Tülli seltsi liige Indrek Mägi lõpetas hooaja spordipäevaga Ebaveres

Valla eelmise aasta parim meessport- läbiti jooksudistants ja veedeti aega Energiat ja tegutsemistahet Indre- lane Indrek Mägi lõpetas oma hooaja teistelgi aladel jõudu katsudes. kul jätkub. Jääb loota, et toetajaskond 17. novembril spordipäevaga Ebavere Indrekul on sihid tulevaks aastaks kasvab veelgi ning seatud sihid reali- tervisespordikeskuses. selged – ikka edasi, osaleda maailma- seeruvad. Tänuüritusel oli kohal palju toeta- meistrivõistluste etappidel ja võimali- jaid ja sõpru, teiste seas ka Londoni kult paljudel teistel suurematel võist- Ilve Tobreluts olümpiapronks Gerd Kanter. Ühiselt lustel.

Kaks põllumeeste seltsi esimeest erinevatest aegadest – Mart Lepik ja Jaak Läänemets Väike-Maarja rahvamajas toimunud stiilipeol „1912“. Foto: Ilve Tobreluts.

Lugupeetud Advendiküünla vallakodanik! Oled oodatud vallaametnike süütamine avalikele kohtumistele. Simuna rahvamajas 2. detsembril 30. novembril kell 18.00 Vao päevakeskuses kell 13.30 5. detsembril kell 18.00 Simuna rahvamaja ees Valla aastapäeval, 12. detsemb- ril on Väike-Maarja Vallavalitsu- ses kell 14.00-16.00 kell 15.30 lahtiste uste tunnid. Väike-Maarjas Räägime valla tänastest tegevus- Jakob Liivi pargis, test, 2013. aasta eelarvest ja teistest teemadest. järgneb pasunakoori Kaks visa ja kanget spordimeest: Väino Stoltsen ja Londoni olüm- Noored siitkandist sirgunud ja maailmaklassi Proovime leida vastuseid kontsert seltsimajas. piapronks Gerd Kanter Indrek Mägilt mälestuseks saadud piltide- jõudnud motosportlased Indrek Mägi ja Harri esitatavatele küsimustele. ga. Foto: Ilve Tobreluts. Kullas Ebavere tervisespordikeskuses. Foto: Ilve Tobreluts. 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2012.a. Vallavanema kuu Kas: Väike-Maarja vald + Tamsalu vald = rahulolu tõus?

Esimene valge lumi on testinud meie ne. Olulisim valdkond, milles tehtavad piirkonnas on üheks võtmeteguriks. Vii- siaaltoetuste hulka ja mitmekesisust valmisolekut järjekordseks talveks ning Majandusvaldkonnas on võimalik otsused mõjutavad piirkonda väga pika masel aastal on riiklikul tasandil üldha- ning hallata ühiselt hooldekodusid. Li- suures plaanis võiks isegi nostalgitse- korraldada ühiselt riduses kavandata- savõimalus professionaalsuse ja teenu- des mõelda pidevast kordumisest loo- teedevõrgu halda- vatest reformidest sekvaliteedi tõusuks on OÜ Pandivere duses: sompus hommikud, kaanetatud mist, osaleda suu- palju juttu olnud Vesi ja AS Tamsalu Vesi ühendamisel. veesilmad või üha madalamalt liikuv remates arendus- ning igal volikogul Kas soojusettevõte (AS Tamsalu Ka- päike. Kuid igas hetkes saab näha kor- projektides ning tuleb sellest läh- lor) jätkab eraldi aktsiaseltsina, vajab dumatut. On just see hetk, just need vajalikke hankeid tuvalt hinnata, kui analüüsi. Lisaks peavad täna mõlemad koosmõjud, just need inimesed või just ei ole vaja topelt palju ta soovib oma omavalitsused sooritama sarnaseid need sündmused. Vahel võib tunduda, koostada (näiteks vallaelanike rahalis- ning osalt dubleerivaid ülesandeid. Siia et mõne tegevuse jaoks ei ole veel õi- lumetõrje vallatee- te vahendite arvelt alla võib liigitada eeskirjade ja arengu- get hetke tulnud. Vahel võib tunduda, del). Isiklikult pean haridusele peale kavade koostamised, üldplaneeringud et õige hetk lasti mööda. Väike-Maarja olulisimaks meie maksta. Maakonna- ja erinevad aruanded. Ka see tegevus vallavolikogu langetas viimasel istungil piirkonna arengu- keskustesse looda- võib tuua kaasa ressursside paremat olulise otsuse meie valla tulevikku sil- teguriks piirkonnas vad riiklikud güm- kasutamist. Täna on meil toimiv ja hea mas pidades. Otsustati teha ettepanek olevate töökohtade naasiumid panevad koostöö Tamsalu vallaga, kuid kas val- Tamsalu vallavolikogule läbirääkimiste hulka. Ühiselt taris- niigi õpilastevae- lad asuvad ühinemisläbirääkimistesse alustamiseks ühise omavalitsuse moo- tusse panustades ja guses olevad Tam- sõltub Tamsalu vallavolikogust. dustamiseks. Kas see oli õige aeg, eks ettevõtlusvõimalusi salu ja Väike-Maar- Loomulikult on võimalus oodata seda näitab tulevik, kuid analüüsigem koos turundades, ja gümnaasiumi „valget laeva“ ehk keskvalitsuse poolt veidi olukorda, miks suurem omavalit- on suurem võima- veelgi hapramale omavalitsustele suunatavate rahaliste susüksus võib meie vallaelanikele ka- lus meelitada siia jääle. Hetkel püsib vahendite suurendamist. Regionaalmi- sulikum olla. uusi ettevõtjaid või võimalus, et riikli- nister on tuuritamas mööda Eestit eri- Meie vald on juba korra ühinenud pakkuda tänastele ku haridustoetuse nevate haldusreformi ideede tutvusta- Avanduse vallaga ning sama on teinud ettevõtjatele kind- mudelit muudetak- misel. Kuid sellelt pinnalt loota, et on ka Tamsalu linn ja vald (2005. a). See- lust ning tuge oma se oluliselt munit- olemas lihtsad lahendused, mis kõigile ga omavad mõlemad omavalitsused ettevõtete laienda- sipaalgümnaasiu- õnne õuele toovad, on pehmelt öeldes reaalset kogemust. Kui jagada omava- misel. Ka turism kui mide rahastamise pessimistlik. litsused vastavalt tegevusaladele, siis valdkond vajab ellu- kahjuks. Seega Hiljuti külastasid Väike-Maarja on võimalik analüüsida nendest igaüht jäämiseks suuremat võime küll olla valda ja Simuna osavalda Läänemaa eraldi. koostööd, sest eri- rõõmsad, et Väike- omavalitsusjuhid, et saada otsest taga- Alustades üldjuhtimisest, siis saab nevate piirkondade Maarja ja Tamsalu sisidet, kas Avanduse ja Väike-Maarja väita, et üldjuhtimiskulude osakaal vahel toimub väga gümnaasium on valdade ühinemine on olnud kasulik. eelarves alati langeb, tulenedes ühine- tugev konkurents mõlemad värskelt Ka Läänemaa omavalitsused mõtlevad misest. Seda tõestab regionaalministri (Lahemaa, Pandi- renoveeritud, aga halduskorralduse muutuste üle, sest poolt käesoleval aastal tellitud uuring. vere Paeriik, saared, ega see veel iseene- kogu ühiskonnas toimuvad muudatu- See uuring tõi välja, et vaatluse all ol- Lõuna-Eesti jms). sest lisaraha ei too, sed elanike arvudes vajavad kohanda- nud 22 ühinemisest (alates 1996. aas- Kultuurivaldkon- pigem tuleb võetud tud halduskorraldust. tast) oli valitsuskulude langusega tege- nas on oluline oma- laene tagasi maks- Kokkuvõtteks võib öelda, et piirkon- mist kõikidel juhtudel. Väike-Maarja ja valitsuse suutlikkus ta. Laenukoormus nas toimiv haldusjuhtimine peab ole- Avanduse valla puhul andis ühinemine toetada raamatuko- on Väike-Maarja ma võimalikult efektiivne. Külades ja üldvalitsemiskuludes kokkuhoidu 39%, gude, seltsitegevu- vallal madalam kui alevikes on oluline, et eluks vajalikud Tamsalu linna ja valla puhul 12,1%. se, noortekeskuste, Tamsalu vallal, kuid teenused oleksid kvaliteetsed ja kätte- Seega, juhul kui kahe valla ühinemisel spordiringide jms õnneks ei ole kumb- saadavad ning see, kust seda koordi- on uues omavalitsuses valitsemisku- tegevust. Ühise ki omavalitsus en- neeritakse, on teisejärguline. Me saa- lud madalamad, on võimalik kasutada omavalitsusena on Tervitussõnad Väike-Maarja Õppekeskuse 50. aastapäeval. nast lõhki laenanud me igaüks olla ise vallaelu rikastajaks, vabanenud vahendeid muudes tege- võimalik paremini ning Euribori madal olgu selleks kooli pidžaamaõhtu, sajan- vusalades. Uuringu kohaselt kadusid majandada Tamsalu ujulat või ka näi- aja jooksul, on haridus. Kuna haridus- tase ei tekita hetkel ülejõu käivaid int- di stiilipidu, kultuurirühma või ajalooli- piirkonnast dubleeritavad ametikohad, teks Väike-Maarja muusikakooli. Mõist- valdkonna kulud moodustavad tüüpi- ressikulusid. se asutuse sünnipäeva tähistamine. ametnike spetsialiseeritus kasvas ning lik on välja anda ja koostada ühist in- lises omavalitsuses üle 50%, siis just Sotsiaalvaldkonnas on võimalus toimus infotehnoloogia kaasajastami- folehte. haridusvõrgu mõistlik korraldamine ühiselt tegutsedes suurendada sot- Indrek Kesküla

Sotsiaaltoetuse eraldamisest - Otsustati anda nõusolek Eesti üürile Väike-Maarjas Pikk 7 asuv büroo- Vallavalitsuse materjalid keeldumine Keskkonnateenused AS jäätmeloa taot- ruum üldpindalaga 39 m² ja sõlmida - Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral- lusele olme- ja ohtlike jäätmete kogu- AS-ga Eesti Post üürileping kehtivuse- damisega kahele taotlejale. miseks ja veoks Väike-Maarja vallas. ga kuni 31.12.2014. a. Maaküsimused - Eesti Energia Võrguehitus AS-ile Hooldajatoetused Tugiisiku määramine - Otsustati anda AS-le Telora-E üü- - Nõustuti Imukvere külas asuva liitumispunkti peakaitsme suurenda- - Nõustuti hooldajatoetuse maksmi- - Määrati tugiisiku teenuse osutajad rile Väike-Maarjas Pikk 7 asuv büroo- katastriüksuse jagamisega, mille tule- mise ehitusprojekti koostamiseks Koo- sega kahe isiku hooldamise eest. kahele perele. ruum üldpindalaga 15,0 m² ja sõlmida musena tekivad uued katastriüksused nu külas. Sotsiaalkorter Gümnaasiumi hoolekogu AS-ga Telora-E üürileping kehtivusega Kadaka, Liivaaugu ja Arovälja. - Kaire Kislovile ehitusprojekti koos- - Otsustati kinnitada sotsiaalkorte- - Kinnitati Väike-Maarja gümnaasiu- kuni 31.05.2013. a. Väljastati ehitusluba tamiseks üksikelamu ehitamiseks ning riks Kiltsi alevikus Kalda 3-5 asuv elu- mi hoolekogu koosseisus: Meeli Veia, Vallavara tasuta kasutusse andmi- - Elektrilevi OÜ-le elektrivarustuse abihoonete rajamiseks Rastla külas. ruum. Maie Ründva, Kalle Kivipõld, Heli Rei- ne rekonstrueerimiseks Müüriku külas ja - AS-le Starman sideposti ja side- Eluruumi üürile andmine nart, Helve Noorlind, Külli Urbas, Olev - Otsustati anda mittetulundusühin- Liivakülas. õhuliini projekteerimiseks Väike-Maar- - Nõustuti Väike-Maarja alevikus Liblikmann, Johannes-Richard Sep- gule Eesti Automudelispordi Klubi ta- - Elektrilevi OÜ-le elektrivarustuse ja alevikus. Kesk 1-5 asuva eluruumi üürile andmi- ping. suta kasutusse Väike-Maarjas alevikus rajamiseks Simuna alevikus. - AS-le Starman sidekanali projek- sega. Väike-Maarja Lasteaia hoolekogu asuv kinnistu suurusega 2032 m2 ja Väljastati kasutusluba teerimiseks Väike-Maarja alevikus. Toetuste eraldamine - Kinnitati Väike-Maarja Lasteaia sõlmida mittetulundusühinguga Ees- - Elektrilevi OÜ-le elektrivarustuse Hanked - Eraldati Eipri Külaseltsile projekti- hoolekogu koosseisus Margit Vaarma, ti Automudelispordi Klubi vara tasuta kasutamiseks Ebavere külas; - Kinnitati hanke „Triigi varisemis- põhist toetust summas 500 eurot. Ivi Vainjärv, Taive Pedor, Allan Alt, Kers- kasutamise leping kehtivusega kuni - Elion Ettevõtted AS-le sidekaab- ohtlike hoonete lammutamine” edu- Avaliku ürituse luba ti Hurt, Anu Eenpuu, Teet Paju, Reelika 31.12.2013. livõrgu kasutamiseks Ebavere külas ja kaks pakkujaks Aspen Grupp OÜ. - Anti luba OÜ-le Reinpaul sügis- Möldre, Jaanika Ojala, Aare Treial. Vallavara tasuta võõrandamine Kiltsi alevikus; - Kuulutati välja avatud pakkumis- jooksu korraldamiseks Ebavere tervi- Simuna Kooli hoolekogu - Otsustati võõrandada tasuta Elekt- - Äntu Mõis OÜ-le põllumajandus- menetluse korras riigihange „Väike- sespordikeskuses 4. novembril 2012. - Kinnitati Simuna Kooli hoolekogu rilevi OÜ-le elektrivälisvõrk - Käru Ves- tehnika hoiukuuri ja vilja töötlemise Maarja valla koristusteenus 2013”. Puude mahavõtmine koosseisus Hans Kruusamägi, Margit ki alajaamast väljuv F-1 0,4 kV õhuliin, hoone kasutamiseks Äntu külas; Sotsiaaltoetuste maksmine - Ei nõustutud kahe vahtra maha- Kurim, Siiri Kanarbik, Mary Tammet, pikkus ca 435m. - Väike-Maarja Vallavalitsusele män- - Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu- võtmisega Väike-Maarja alevikus Pikk Birgit Tellinen, Raili Vahter, Priit Belja- Seati tähtajatu isiklik kasutusõi- guväljaku kasutamiseks Väike-Maarja se maksmisega eelarve vahenditest 21 tn 28. jev, Gustav Põldmaa, Katrin Murulaid. gus alevikus. taotlejale kokku summas 1586 eurot. - Nõustuti ühe saare mahavõtmise- Kaubandustegevuse nõusolek - Elion Ettevõtted AS kasuks Väike- - Väike-Maarja Vallavalitsusele hoo- - Nõustuti kooli toiduraha 1,28 eurot ga Väike-Maarja alevikus Georg Lurchi - Nõustuti Iris Partners OÜ kala ja Maarja valla omandis olevale Kergliik- ne (hooldekodu osaline renoveerimine) päevas kompenseerimisega ühele õpi- pargis. kalasaaduste müügiga Väike-Maarja lustee katastriüksusele Ebavere külas renoveerimisjärgseks kasutamiseks. lasele ajavahemikul 1.10.-31.12.2012 - Nõustuti ühe kase mahavõtmisega vallas. (liinirajatis pikkusega 14 m) ja Tervises- - Väike-Maarja Vallavalitsusele teh- - Nõustuti Väike-Maarja lasteaia toi- Väike-Maarja alevikus Simuna mnt 8. Vallavara üürile andmine pordi kinnistule Ebavere külas (liinira- nosüsteemi (õppekeskuse küttesüs- duraha 1,02 eurot päevas ja kohatasu Korraldatud jäätmevedu - Otsustati anda OÜ-le Pandivere jatis pikkusega 36 m). teem) renoveerimisjärgseks kasutami- 12,14 eurot kuus kompenseerimisega - Otsustati mitte rahuldada jäät- Vesi üürile Väike-Maarjas Pikk 7 asuv - Elektrilevi OÜ kasuks seoses maa- seks. kahele lapsele ajavahemikul 1.10.- mevaldaja AS OG Elektra avaldust kin- bürooruum üldpindalaga 21,5 m²; kaabelliinide ja 10/0,4kV komplektala- Anti kirjalik nõusolek 31.12.2012 ja kahele lapsele ajavahemi- nistu, aadressiga Pikk 9, Väike-Maarja - Otsustati anda FIE-le Helmuth jaama projekteerimisega. - Raimo Birnbaumile väikeehitise kul 1.11.-31.12.2012. alevik, korraldatud jäätmeveoga mitte- Põdra üürile veoauto GAZ 53-12. Sõl- Väike-Maarja Seltsimaja nõukogu püstitamiseks Käru külas. - Nõustuti sotsiaalabi vajava isiku liitunuks lugemise kohta. mida FIE-ga Helmuth Põdra üürileping - Kehtestati Väike-Maarja Seltsimaja Väljastati projekteerimistingimu- korteri elektrisüsteemi renoveerimise Jäätmeloa taotlusele arvamuse kehtivusega 1.10.2012 kuni 1.11.2013. nõukogu moodustamine ja töökord. sed kulu katmisega summas 914,70 eurot. andmine - Otsustati anda AS-le Eesti Post November 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3 Volikogu materjalid Väike-Maarjasse paigaldati elektriautode kiirlaadimispunkt 27. septembri volikogus arutatust tamine Ette kandis maanõunik Diana Seep- Väike-Maarja keskväljaku serva paigal- piirkonda. Istungist võttis osa 19 volikogu liiget ter. dati elektriautode kiirlaadimispunkt. KredEx-i turundusspetsialisti Mar- Laadimispunkti olemasolu hõlbustab ge Kato sõnul on Väike-Maarja laadijat 1. Haldusterritoriaalse korraldu- Otsustati algatada asustusjaotuse tunduvalt elektriautode kasutamist. selle kasutuses oleku 20 päeva jooksul se muutmise ettepaneku esitamine muutmine Väike-Maarja vallas Sandi- Väike-Maarja valla sotsiaalosakon- (19. novembri seisuga) kasutatud nelja- Tamsalu Vallavolikogule metsa küla ennistamiseks. nas on kaks elektriautot. Need soetati teistkümnel päeval. Ette kandsid volikogu esimees Olev juba juunikuus. Ühega neist teenindab „Väike Maarja kiirlaadija abiga on auto akusse 8 kWh, kokku on laetud 170 Liblikmann ja vallavanem Indrek Kes- 5. Peremehetu vara hõivamine Maris Prits Väike-Maarja – Triigi piir- sooritatud 22 laadimissessiooni. Kesk- kWh-i,“ iseloomustas Marge Kato kiir- küla. Ette kandis jurist-nõunik Peeter konda, teisega Riina Rajaste Simuna miselt on Väike-Maarja laadijast laetud laadimispunkti senist kasutust. Ettepaneku eesmärgiks on ühine- Rahnik. misläbirääkimiste alustamine ja jõud- mine ühiste arutelude kaudu ühine- Otsustati tuvastada elektrivälisvõr- mislepingu allakirjutamiseni ning ühi- gu (Käru Veski alajaamast väljuv F-1 Kallid vallakodanikud! nenud omavalitsusüksuse tekkimiseni. 0,4 kV õhuliin raudbetoonmastidel juhtmega 4xA-35, pikkus ca 295m ja Taas on teravalt päevakorda tulnud üles äärmisele ettevaatlikkusele, liiku- vallavalitsusele kindlasti teada andma, Otsustati teha Tamsalu Vallavoli- F-3 0,4kV õhuliin raudbetoonmastidel lahtiste kaevude teema. Meie vallas ei des mööda tundmatuid kohti. Iial ei et saaksime kasutusele võtta vajalikud kogule ettepanek haldusterritoriaalse juhtmega 4xA-16, pikkus ca 435m) pe- ole õnneks veel tõsiseid õnnetusi juh- või teada, mis seal lumevaiba all pei- meetmed. korralduse muutmiseks Tamsalu valla remehetus ja võtta nimetatud ehitis ar- tunud, kuid parem karta kui kahetseda. dus on. Õnnetus ei hüüa tulles! Loo- Infot lahtiste ja ohtlike kaevude koh- ja Väike-Maarja valla ühinemise teel. vele Väike-Maarja valla omandina. Mõningad lahtiste kaevude omani- dan siiski, et meie valla kodanikud on ta ootame vallavalitsuses kas kirja teel kud ei suvatse reageerida, kuid asi on terved ja oskavad õnnetustest eemale (Pikk 7, 46202 Väike-Maarja), telefonil 2. Detailplaneeringu kehtestami- 6. Hoolekandeasutusse hooldami- tõsine ja vajab kiiret tegutsemist. Ko- hoida. Hooligem üksteisest! 5340 8850 Egle Ott, järelevalveinspek- ne sele suunamise kord putan kõigi nende maaomanike süda- Püüame teha nii, et sellel aastal tor või e-posti teel egle.ott@pandivere. Ette kandis maanõunik Diana Seep- Ette kandis sotsiaalosakonna juha- mele, kelle valdustel on lahtised sur- saaksid ikka kõik lapsed, lapsevanemad eu. ter. taja Ene Kinks. malõksud – palun likvideerige need! ja loomad kodus peatset saabuvat jõu- Detailplaneeringu koostamise ees- Kord reguleerib rahvastikuregistri Kui õnnetus käes, on juba hilja, ja see lurahu nautida ning tunda rõõmu selle Jään lootma meeldivale koostööle! märk on rajada turismitaluna vaba aja andmetel Väike-Maarja valla elanikuna raske koorem jääb Teie hinge peale. üle, et neil on elu ja hoolivad ligime- veetmise kompleks. registreeritud eakate ja/või puudega Kuna talv on saabumas ning kõik sed. Egle Ott ohtlik ja ohutu mattub peagi kauni lu- Kutsun üles kõiki, kes on avastanud inimeste, kes ei ole suutelised iseseis- Järelevalveinspektor mevaiba alla, kutsun vallakodanikke lahtised ja ohtlikud kaevud, nendest Otsustati kehtestada Imukvere külas valt elama ja kelle toimetulekut ei ole asuvale Kõrvelaane kinnistu ligikaudu võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste 2,3 ha suurusele maa-alale Tallinna või muu abi osutamisega, hooldeko- Ehitus OÜ poolt koostatud detailpla- dusse suunamist. neering. Vallavolikogu ootab ettepanekuid Otsustati vastu võtta hoolekan- 3. Detailplaneeringute vastuvõt- deasutusse hooldamisele suunamise valla Aasta tegija 2012 selgitamiseks mine kord. Ettepanekuid valla Aasta tegija 2012 esitatakse kirjalikult valla kantseleisse Ene Preem 2008. a Ette kandis maanõunik Diana Seep- väljaselgitamiseks ootab Väike-Maarja vallavolikogu esimehe nimele märgu- Vallo Taar 2009. a ter. 7. Väike-Maarja Seltsimaja põhi- vallavolikogu 31. detsembriks. sõna all “Aasta tegija auhind” hiljemalt Lembit Kalter 2010. a 1. Detailplaneeringu koostamise määruse kinnitamine Valla Aasta tegija nimetus antakse 31. detsembriks. Ettepanekuid võivad Paavo Kivine 2011. a eesmärk on ühe ca 1,8 MW võimsuse- Ette kandis haridus- ja kultuuriosa- tunnustusena üksikisikule, kelle töö, teha kõik: iga vallas elav isik, iga vallas ga elektrituuliku rajamine. Detailpla- konna juhataja Aare Treial. tegevus ja isiklik eeskuju majanduse-, tegutsev asutus, ettevõte, mittetulun- Kes pälvib selle tunnustuse tänavu? neeringuga kavandatakse Aburi külas Põhimäärusega muudeti senine kultuuri-, hariduse-, spordi-, sotsiaal- dusühing jne. Vaadakem endi ümber, mõelgem aasta asuva Raja katastriüksuse jagamist, Väike-Maarja rahvamaja nimetus selt- või mõnes muus valdkonnas on aasta Valla Aasta tegija auhinda antakse jooksul toimunule, märgakem tegusa- jagamise tulemusena moodustatavale simajaks. jooksul eriliselt silma paistnud ja aida- välja 2003. aastast alates. Seni on selle maid ja andkem nendest märku! katastriüksusele ühe ca 1,8 MW võim- nud kaasa valla arengule. tunnustuse osaliseks saanud: Aasta tegija tunnistus ja auhind susega elektrituuliku paigaldamist, Otsustati kehtestada Väike-Maarja Valla Aasta Tegija statuudiga saab Lembit Keerus 2003. a (kunstnik Riho Hüti teemakohane klaa- kaabelliini rajamist Raja ja Liivaku ka- Seltsimaja põhimäärus. lähemalt tutvuda valla kodulehel Inter- Avo Part 2004. a simaal) antakse üle veebruarikuus va- tastriüksustele ning tuulikuni juurde- netis: www.v-maarja.ee Üldinfo – Aasta Endel Mäesepp 2005. a bariigi aastapäeva tähistataval üritusel. pääsutee rajamist Liivaku katastriük- 8. Valla valimiskomisjoni koossei- tegija. Egne Liivalaid 2006. a suse maa-alale Rakvere – Väike-Maarja su muutmine Ettepanekud koos põhjendusega Jaanus Kull 2007. a – Vägeva maanteelt. Ette kandis vallasekretär Maris Kõrgmäe. Otsustati võtta vastu detailplanee- ring Aburi külas asuvate Raja ja Liivaku Otsustati vabastada Liina Viikberg Kandidaatide esitamisest kinnistute ligikaudu 26 ha suurusele Väike-Maarja valla valimiskomisjoni maa-alale OÜ Hendrikson & Ko poolt liikme kohustustest. Valla Aukodaniku nimetusele koostatud detailplaneering. Info Statuudi järgi on Valla Aukodaniku Ettepanekuid Valla Aukodaniku ni- üle veebruarikuus vabariigi aastapäeva 2. Detailplaneeringu koostamise Vallavanem Indrek Kesküla andis nimetuse eesmärk avaldada avalikku metuse kandidaatide kohta võib teha tähistataval üritusel. eesmärgiks on olemasolevale graanuli- infot: tunnustust isikule, kes pikema perioodi iga Väike-Maarja vallas elav isik ning tootmisele soojuse ja elektri tootmise - vallasekretäri (ajutiselt äraoleva vältel on oma tööalase või ühiskond- iga vallas tegutsev asutus, ettevõte Seni on Valla Aukodanikuks nime- lisamiseks soojuse ja elektri koostoot- ametniku asendamiseks) konkursist; liku tegevusega silma paistnud valla ja mittetulundusühing. Ettepanekud tatud: misjaama rajamine koos sinna juurde - elektriautode laadimispunkti val- arendamisel, tõstnud valla mainet ja koos põhjendustega, millest nähtub, 1997. a Boris Gavronski (1934-1999) kuuluvate abihoonete ja rajatistega. mimisest; toonud paikkonnale tuntust. milliste konkreetsete teenete eest isik 1997. a Håkon Rissmann-Bredesen (1942) - Kiltsi mõisa kontseptsiooni koos- Valla Aukodaniku nimetus antakse aukodaniku kandidaadiks üles seatak- 1997. a Arno Kasemaa (1915-1999) Otsustati võtta vastu Väike-Maarja tamisest; vallapoolse erilise austusavaldusena se, esitatakse kirjalikult vallavolikogu 1997. a Eduard Leppik (1924-2008) vallas Ebavere külas Tehase, Paemur- - haridusrahadest; üksikisikule, kelle töö, tegevus ja isiklik esimehe nimele märgusõna all “Valla 1999. a Ain Eenmaa (1909-2001) ru, Alajaama ja Lõuna katastriüksuste - elektri- ja soojahinna tõusust; eeskuju majanduse-, kultuuri-, haridu- Aukodanik” hiljemalt 31. detsembriks. 2001. a Heldor Aarla (1923-2011) ligikaudu 10 ha suurusele maa-alale - OÜ Pandivere Vesi vee- ja kanali- se-, spordi-, sotsiaal- või mõnes muus Tähtajaliselt mittesaabunud ettepa- 2003. a Aino Lukman (1937) valdkonnas on pikema perioodi vältel nekuid ei arvestata. Vallavolikogu esi- OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud satsiooni hinnatõusust. 2004. a Laine Pruunsild (1924-2005) silma paistnud erilise tulemuslikkuse- mees edastab ettepanekud volikogu detailplaneering. 2004. a Rein Rääk (1931) ga ja kes on mõjutanud oluliselt Väike- juhatusele. Järgmine vallavolikogu istung toi- 2011. a Lembit Keerus (1942) Maarja valla arengut. Valla Aukodaniku tunnistus antakse 4. Asustusjaotuse muutmise alga- mub 29. novembril.

Väike-Maarja Vallavolikogu 25. Detailplaneeringu avalik väljapa- 2,3 ha suurusele maa-alale (katastri- Detailplaneeringutest 10.2012 otsusega nr 28 võeti vas- nek toimus 09.11 – 23.11.2012 Väi- tunnus 16102:001:0171) koostatud de- tu Väike-Maarja vallas Ebavere kü- ke-Maarja raamatukogus (Lõuna tn 10 tailplaneering. las asuvate Tehase (katastritunnus Väike-Maarja), Kaarma tanklas (Eba- Detailplaneeringu koostamise ees- Väike-Maarja Vallavolikogu 25.10. 2012 Detailplaneeringu avalik väljapanek 92702:004:1510), Paemurru (katastri- vere küla), Väike-Maarja valla veebile- märk on rajada turismitaluna vaba aja otsusega nr 27 võeti vastu Väike-Maar- toimus 09.11 – 23.11.2012 Väike- tunnus 92702:004:1421), Alajaama (ka- hel www.v-maarja.ee ja vallakantseleis veetmise kompleks. ja vallas Aburi külas asuvate Raja (ka- Maarja raamatukogus (Lõuna tn 10 Väi- tastritunnus 92702:004:1432) ja Lõuna (Pikk tn 7 Väike-Maarja). tastritunnus 92702:001:0018) ja Liivaku ke-Maarja), Väike-Maarja valla veebile- (katastritunnus 92702:004:0121) ka- Detailplaneeringu avalik välja- (katastritunnus 92702:001:0011) kinnis- hel www.v-maarja.ee ja vallakantseleis tastriüksuste ligikaudu 10 ha suurusele Detailplaneeringu avalik arutelu toi- panek toimus ajavahemikul 24.09 – tute ligikaudu 26 ha suurusele maa-ala- (Pikk tn 7 Väike-Maarja). maa-alale koostatud detailplaneering. mub 27.11.2012 algusega kell 16.00 07.10.2012. Avaliku väljapaneku ajal ei le koostatud detailplaneering. Väike-Maarja raamatukogus (Lõuna tn esitatud planeeringu kohta ettepane- Detailplaneeringu avalik arutelu toi- Detailplaneeringu koostamise ees- 10 Väike-Maarja alevik). kuid ja vastuväiteid. Detailplaneeringu koostamise ees- mub 26.11.2012 algusega kell 16.00 märgiks on soojuse ja elektri koostoot- Väike-Maarja Vallavolikogu märk on ühe ca 1,8 MW võimsusega Väike-Maarja raamatukogus (Lõuna tn misjaama rajamine. Detailplaneering 25.10.2010 otsusega nr 26 kehtesta- Diana Seepter elektrituuliku rajamine. Detailplanee- 10 Väike-Maarja). vastab kehtivale üldplaneeringule. ti Väike-Maarja vallas Imukvere külas maanõunik ring vastab kehtivale üldplaneeringule. asuvale Kõrvelaane kinnistu ligikaudu 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2012.a. Väike-Maarja hooldekodu Uus teenus Lääne-Viru Teeme ennast sai tänavu uue ilme nii seest õppenõustamiskeskuses nähtavaks! Maanteeamet tuletab veelkord inimes- kui väljast Lääne-Viru Õppenõustamiskeskus laarset logopeedilist, eripedagoogilist tele meelde, et nad kindlasti kasutaksid (ÕNK) on Lääne-Viru Omavalitsuste ja psühholoogilist tööd lapsega. ÕNK pimeda ajal asulavälisel teel liigeldes Väike-Maarja hooldekodu läbis tä- nevõrra keerukamaks see, et hoolealu- Liidu (edaspidi VIROL) koosseisuväline poolt teenuste osutamise eesmärk on navu põhjaliku uuenduskuuri. Lisaks sed elasid tööde teostamise ajal hoo- struktuuriüksus alates keskuse tekkest logopeedilise, eripedagoogilise, psüh- märgatavust tagavat varustust – olgu välisfassaadi soojustamisele ja uuele nes sees. Seetõttu olid tööd jagatud aprillis 2009 ning asub aadressil Fr. R. holoogilise ja erineva õpiabi ning ko- selleks helkur, ohutusriietus, tasku- rõõmsatoonilisele välisilmele toimusid mitmeks etapiks. Iga etapi lõpus tuli Kreutzwaldi 5 C korpus, Rakveres. ÕNK duõppe võimaluste kättesaadavuse lamp või mõni muu valgusallikas. Pa- põhjalikud renoveerimistööd ka hool- osa hoolealuseid ümber paigutada. tegeleb 2-18 aastaste hariduslike või parandamine maakonnas. Teenus on rema valgusallika puudumisel olgu dekodu siseruumides. Valla ehitusnõunik Kristiine Adam- arenguliste erivajadustega lastega ja mõeldud toetama eelkõige neid lapsi, selleks kasvõi mobiiltelefoni helendav Renoveerimistööde käigus vahetati son kiitis hooldekodu töötajate suurt nendega seotud täiskasvanutega. Õp- kelle lasteaias või koolis puudub vastav ekraan. välja kõik vanad siseuksed, lammutati vastutulelikkust: „Imetlen hooldekodu penõustamiskeskus osutab II tasandi tugispetsialist ning kes seetõttu jäävad Sügise- ja talvekuud on varastel töötajate rahulikku nõustamisteenust. Õppenõustamise II õigel ajal ilma vajalikust abist. Ka lap- õhtutundidel saabuva ja suure osa öö- meelt ja head organi- tasand tähendab konsulteerimist, ju- sevanemad ise võivad keskuse poole päevast katva pimeda aja tõttu liikluses seerimisoskust.“ Tänu hendamist, raskemate juhtumite nõus- pöörduda, kui nad soovivad, et nende osalevatele jalakäijatele ja jalgratturi- sellele laabus kõik su- tamist ja arutelusid, laste vaatlust ja laps saaks mõnda neist teenustest roh- tele endiselt kõige riskantsemad. Vaa- juvalt. testimist ning vanemate, haridusasu- kem kui koolis või lasteaias võimalik. Nüüd on Väike tuste ja kohalike omavalitsuste spet- tamata sellele, et jalakäija näeb tulede- -Maarja hooldekodus sialistide nõustamist. Keskuse spetsialistid osutavad ga autot juba kaugelt, eraldab autojuht elavale 52-le hoole- Oma senise 3,5 aastase tegutsemis- teenust õppenõustamiskeskuses Rak- ilma helkuri või muu valgusallikata ja- alusele ja asutuse aja jooksul on keskuse spetsialistid veres, aadressil Fr. R. Kreutzwaldi 5 C lakäijat lähitulede valgusvihus alles 30 töötajatele tagatud näinud vajadust ka I tasandi teenuste korpus. meetri kauguselt. 90 km/h liikuva auto igati nõuetele vasta- järele, kuna maakonna kõikides hari- peatumisteekond on aga vähemalt kaks vad elamis- ja töötin- dusasutustes ei ole tugispetsialiste, Teenus on tasuline, vajalikud doku- korda pikem ja sellepärast ei suuda gimused. Hooldekodu kes vajalikku teenust osutaksid (2012. mendid - Lääne-Viru Õppenõustamis- juht ootamatult nähtavale ilmunud ja- juhataja Asta Peri on a alguse seisuga puudusid vastavad keskuse tasuliste teenuste osutamise lakäijale otsasõitu vältida. Korralik hel- sellel aastal tehtud spetsialistid 10 lasteaias ja 10 koolis). I tingimused ja kord, teenuste hinnakiri, kur on auto lähitulede valguses nähtav tööde üle väga rõõ- tasand on vahetu, regulaarne töö lapse seletuskiri, koostöölepingu vorm - on juba 130 – 150 meetri kauguselt ning mus. „Hooldekodu sai või noorukiga. Saades ÕNK-s nõusta- avaldatud Lääne-Viru Omavalitsuste kaunimaks nii seest mist ja konsultatsiooni, jääb kahjuks Liidu kodulehel õppenõustamiskesku- annab autojuhile piisavalt aega, et sõi- kui väljast. Praegust sageli teenuse I tasand ehk vahetu töö se lingi all dokumentide loetelus aad- tu aeglustada ja mööduda jalakäijast seisu ei anna varase- lapsega kohapeal – koolis, lasteaias ressil http://www.virumaa.info/oppe- ohutult. Kui helkur mingil põhjusel maga võrreldagi. Põh- – tegemata, sest tugispetsialist kas noustamiskeskus/dokumendid puudub või on kaduma läinud, peab ja- just rahuloluks on nii puudub üldse või on ülekoormatud. Infot saab küsida ka keskuse koordi- lakäija arvestama, et valgustamata teel meie elanikel kui töö- Näiteks siiani on ÕNK suunanud lapsi naatorilt. pole ta autojuhile nähtav ja tegema tajatel. Loodame, et I tasandi logopeedilise abi saamiseks kõik endast oleneva, et õnnetust väl- välisseinte soojustus maakonna ainsa eralogopeedi juurde. Lääne-Viru Õppenõustamiskeskuse tida – kõndima sõidukiliiklusele vastu, aitab talvel kokku hoi- Käesolevast õppeaastast pakub õp- koordinaator nagu liiklusreegel ette näeb, sõiduki lä- da ka küttekulusid,“ penõustamiskeskus võimalust saada ka Monica Jaanimets henedes hoiduma võimalikult sõidutee rääkis Asta Peri. I tasandi teenust ehk siis vahetut, regu- Tel 325 8064, 534 54359 äärde ning jälgima sõiduki möödumist. Välisfassaadi tööd algasid juba kevadel ja neid tegi AS Antaa- Helkurit on soovitav kanda sõiduki res. Sisetöödega alus- Taliteenistuse korraldamine tuledega samal kõrgusel, ehk umbes vanad põrandad ja paigaldati uus PVC tati pärast jaanipäeva, neid teostas OÜ 50-80 cm maapinnast. Kui kantakse põrandakate. Sanitaartehnilisi töid Supra Ehitus. Väike-Maarja vallas ainult üht helkurit, tuleb see kinnitada teostati köögis, söögitoas ja tualett- Väike-Maarja hooldekodu renovee- keha sõiduteepoolsele küljele. Tähtis ruumides. rimist toetas regionaalsete investeerin- Avaldame 2012/2013 talveperioodil Väi- davate ettevõtete ja tööde eest vastuta- on, et rippuv helkur jope või mantli all- Kavandatuga võrreldes lisandus gutoetuste andmise programm 38 348 ke-Maarja vallas taliteenistust korral- jate loetelu koos kontakttelefonidega. serva alt välja ulatuks ning oleks nähtav uusi, peamiselt värvimis- ja sanitaar- euroga, valla eelarvest lisandus projek- võimalikult mitmest küljest. Meeles tu- tehnilisi töid, mis oli mõistlik remondi ti omafi nantseeringuks 14 500 eurot. leks pidada, et helkur on vajalik ka lin- käigus ära teha. Seetõttu läks remont VALLATEED natänaval, kus tänavavalgustus ei ole ka kallimaks. Ene Preem Väike-Maarja aleviku tänavad OÜ Sepatalu, Jaan Sepp, tel 513 7239 Hooldekodu remonditöid tegi mõ- arendus-ettevõtlusnõunik OÜ Müüriku Farmer, Endel Mäe- sugugi kõikjal piisav. sepp, tel 505 3750 Vao, Uuemõisa, Risu, Ilmandu, Mätliku Aastal 2011 hukkus pimeda ajal lii- Väike-Maarja aleviku kõnni- ja AS Vao Agro, Meelis Robam, tel 517 geldes kokku 16 jalakäijat ja 3 jalgrattu- jalgrattateed, platsid 2214 rit. Neist asulavälisel teel pimeda ajal Väike-Maarja valla majandusosa- liigeldes hukkus 9 ja sai vigastada 14 ja- kond, Heigo Masing, tel 521 1262 Kiltsi, Liivaküla, Nõmme, Vorsti lakäijat. Käesoleval aastal on esimese OÜ Reinpaul Agro, Rein Möldre, tel 9 kuu jooksul asulavälisel teel pimeda Ärina, Koonu, Aburi, Kännuküla, 505 3093 ajal liigeldes hukkunud juba 8 jalakäijat Mõisamaa ja 2 jalgratturit ning vigastada on saa- Väike-Maarja valla majandusosa- Pikevere, Aavere, Varangu, Raigu kond, Kaarel Moisa, tel 505 3558 OÜ Pikevere, Margit Vaarma, tel 527 nud 9 jalakäijat ja 2 jalgratturit. 8452 Eipri, Pandivere, Raeküla, Vesioru Sel sügistalvisel hooajal on Maan- OÜ Müüriku Farmer, Endel Mäe- Simuna, Orguse Avanduse, Määri teeamet liiklusõnnetuste ennetamiseks sepp, tel 505 3750 OÜ K&G Saarelt, Gustav Põldmaa, eraldanud Politsei- ja Piirivalveametile tel 502 3148 112 000 helkurit, mida jagatakse liiklus- Triigi, Avispea, Pudivere järelevalve korras politsei patrullauto- OÜ Triigi Farmer, Arvo Kaare, tel 505 Käru dest pimeda ajal asulavälisel teel ohu- 0807 OÜ Kerro Farmer, Raimo Birnbaum, situatsioonis olevatele jalakäijatele. tel 506 0173 Lisaks läheb Maanteeameti regiooni- Äntu, Rastla, Sandimetsa, Kaar- de spetsialistide ja politsei ennetuss- ma, Kaarma tagaküla Üldine vastutus vallateede osas: OÜ Äntu Mõis, Jüri Sild, tel 5664 - endise Väike-Maarja valla piirides, petsialistide koostöös korraldatavate 3112 Kaarel Moisa, tel 505 3558 koolituste ja teabetegevuse kaudu jao- - endise Avanduse valla piirides, tusesse veel 39 000 helkurit, mida jao- Nadalama, Kärsa, Kurtna, Võive- Mart Pruul, tel 528 0898 tatakse läbi helkuri koolituste eelkõige re, Hirla II kooliastme õpilastele ning eakatele liiklejatele. Jalgratturite ohutuse paran- RIIGITEED damiseks jaotatakse maapiirkondades ja asulavälistel teedel liiklejatele 5000 AS Eesti Teed Virumaa piirkond, Koonu – Pandivere – Kadila ohutusvesti ja 10 000 komplekti koda- Hardi Kalm, tel 506 1085: Väike-Maarja – Simuna rahelkureid. Rakvere – Vägeva Ebavere – Simuna Väike-Maarja – Tamsalu Äntu – Määri Ebavere – Järva-Jaani Simuna – Laekvere Lisainformatsioon: Pikevere – Puhmu Simuna – Käru Urve Sellenberg Raigu – Vajangu Simuna – Rakke Liikluskasvatuse talituse juhataja Avanduse – Rahkla Maanteeamet AS Eesti Teed Virumaa piirkond, Käru – Salla tel 504 06 02 Arnold Müürissepp, tel 528 2671: e-post: [email protected] November 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Huvitegevusvõimalused vallas Kiltsi koolis Ringi nimi / tegevus Aeg Juhendaja Kontakt Simuna rahvamajas Puutööring Ringi nimi Kellele Aeg Juhendaja Kontakt 1.-5. kl. õpilastele K 12.50 Egon Leemets [email protected] 6.-9. kl. õpilastele K 13.45 Mudilasring 3-7a lastele E 11.00 Angela Raik 5560 1915 [email protected] Loomering T 13.45 Liisu Tähe [email protected] Laste lauluansambel (noorem aste) 1.-3. klassi õpilastele E 12.45 Angela Raik 5560 1915 [email protected] Koorilaul N 11.55 Rene Põllumaa [email protected] Naisrahvatantsurühm nii noortele kui soliidsemas eas naistele E 18.30 Auli Kadastik 55583566 [email protected] Naisrahvatantsurühm Tüdrukud eakamatele daamidele T 12.00 Auli Kadastik 5558 3566 [email protected] Tantsuring 1.-4. kl õpilastele E 11.55 Liisu Tähe [email protected] Simuna Kapell igas eas rahva muusikutele T 18.00 Eve Sarnet 501 1327 5.-9. kl õpilastele E13.45

T 18.30 5647 1100 [email protected] Lauluring E 14.40 Rene Põllumaa [email protected] Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi näitering igas eas huvilistele N 18.30 Maie Rand Robootika E 13.45 Õnnela Kuusemäe [email protected] Segarahvatantsu rühm Simuna Segased noorematele ja keskealistele tantsuhuvilistele T 20.00 Auli Kadastik 5558 3566 [email protected] N 20.00 Pilliõpe N 12.50 Rene Põllumaa [email protected] Laulusolistid koolieelikutele ja põhikooli õpilastele K 14.45 Angela Raik 5560 1915 [email protected] Näitering Naisansambel Laulurõõm igas eas laulusõpradele K 17.00 Eve Põldmaa 5565 1326 [email protected] 1.-4. kl õpilastele E12.50 Kati Hiir [email protected] 6.-9. kl õpilastele E 14.40 Line-tantsuring noortele ja keskealistele naistele K 18.30 Tiia Lepp 5598 1651 [email protected] Laste lauluansambel (vanem aste) 4.-7. klassi õpilastele N 15.45 Angela Raik 5560 1915 [email protected] Simuna koolis Naisteklubi igas eas naistele Reet Maadla 523 5544 [email protected] Ringi nimi Aeg Juhendaja Kontakt Eakate klubi Elurõõm kõigile eakatele Jüri Kalvet 323 7362 [email protected] Kunstiring T 12.00 Elle Alber 5845 3574 Väike-Maarja seltsimajas Spordiring E T K N R 15.00 Hillar Kasu 524 8658 Ringi nimi Kellele Aeg Juhendaja Kontakt Arvutiring K 12.00 Viljar Pipenberg 325 1400 Segakoor Helin lauluhuvilistele E 19.30 Valve Libene 5678 4556 Kaitse end ja aita teisi ei ole kindlat aega Siiri Kanarbik 5647 8905 Härmalõnga lauluansambel eakamatele daamidele T 12.00 Valve Libene 5678 4556 Muusikaring K 13.50 Eve Põldmaa 5565 1326 Väike-Maarja pasunakoor puhkpillihuvilistele N 19.00 Vallo Taar 503 1910 Matemaatikaring T 13.50 Tiina Tilk 5648 2583 Kõhutantsuring edasijõudnutele E 18.00 Epp Kaljos 5563 8128 [email protected] Mängu ja tantsuring K 12.00 Tiia Lepp 5598 1651 Idamaine tantsuring tütarlastele Kerli Võrno 523 9774 Seeniortantsuring eakamatele daamidele T 13.00 Ilme Sein 326 1222 Väike-Maarja Gümnaasiumis Saksa keel T ja N Ene Nurmsoo 5697 4500 Huviring Toimumise aeg Juhendaja Noorte teatriring K 17.00 Tiina Rumm 1. klass Esmaspäev, 12:00 õp Geidi Kruusmann Näitering täiskasvanutele K 18.00 Tiit Alte 326 1837 Sportmängud Kunstiring lastele E Maie Lepik 2. - 4. klass Esmaspäev, 13:00 – 13:45 õp Geidi Kruusmann Kunstiring täiskasvanutele Maie Lepik Lauamängud 1. - 4. klassile Neljapäev, 14:00 – 15:30 õp Helve Noorlind Laste tantsuring Lastele N Ivi Lõomets Vigurivänt 3. - 7. klassile alustab II poolaastal õp Egne Liivalaid tel 5663 8851 [email protected] Mudilaskoor (1. - 4. klass) Reede, 5. - 6. tund õp Kaia Klaan Line-tants alustajatele line-tantsuhuvilistele E 18.30 Sirje Orro www.taff os.pri.ee Ansambel, solistid (1. - 4. klass) Kokkuleppel. õp Kaia Klaan Väike-Maarja lasteaias Loovusring 1. - 4. klassile Esmaspäev, 6. - 7. tund õp Ele-Riin Vend Ringi nimi / tegevus Kellele Aeg Juhendaja Kontakt 1. - 2. klass Neljapäev, 5. tund õp Egne Liivalaid 520 0387 ja 325 5037 (lasteaia 3. - 4. klass Kolmapäev, 6. tund õp Egne Liivalaid Beebide ujumine kodustele koolieelikutele K 12.30 Aet Aksel direktor); [email protected] Rahvatants 5. - 6. klass Kolmapäev, 7. tund õp Egne Liivalaid T 18.45 5663 8851 [email protected] Line-tants igas eas tantsu-huvilistele N 19.00 Sirje Orro www.taff os.pri.ee C-segarühm Neljapäev, 8. tund õp Egne Liivalaid Kapell Sirili igas eas rahva muusikutele E T 13.00 Sirje Sõnum 5648 0612 Ujumine, 2. klass Teisipäev, 6. - 7. tund treener Mare Järv Jooga-võimlemine kõigile võimlemishuvilistele T 19.00 Tiia Liivalaid 5340 1839 Ajalehering „Mikud & Mannid“ õp Helve Noorlind Laskering (õppekeskuse all lasketiirus) Esmaspäev, 18.30 õp Ants Rikberg Väike-Maarja spordihoones Kunstiring 1. - 4. klassile Esmaspäev, 14.00 – 15.30 Maie Lepik Ringi nimi Kellele Aeg Juhendaja Kontakt Kolmapäev, 15.30 – 17.00 Korvpalli-treeningud 1. klasside õpilased (tüdrukud ja poisid koos) E, K, R 12.00 -13.00 Vaido Rego 529 4106 Saalihoki õp Geidi Kruusmann Neljapäev, 15.00 – 17.00 Korvpalli-treeningud 2.-4. klasside õpilased (poisid) E, K, N 13.00 -14.30 ja Vaido Rego 529 4106 R 13.00 -14.00 Kolmapäev, 15.30 Robootika õp Velle Taraste E, T, R 17.30 -19.00 Neljapäev, 14.30 Korvpalli-treeningud 5.-9. klasside õpilased (poisid) N 17.30 -19.00 Vaido Rego 529 4106 Loodusring Neljapäev, 7. - 8. tund õp Ivi Vainjärv Korvpalli-treeningud Tüdrukute rühm K 17.30 -18.30 Vaido Rego 529 4106 R 14.00 -15.00 Meisterdamisring Teisipäev, 13.50 – 15.30 õp Eda Erras E 17.30 -20.15 Maadlus-treeningud Maadlushuvilistele lastele K 17.30 -20.15 Lembit Kalter 5344 6074 Lastekoor Esmaspäev, 16.30 – 18.00 õp Ly Ipsberg R 17.30 -20.15 Esmaspäev, 6. tund Step-aeroobika Aeroobikahuvilistele T 19.00-20.15 Ivi Lõomets 528 6641 Õpioskused, 5. klass õp Karin Kiik Reede, 6. tund Tantsuring 10-14a tüdrukutele N 15.30 Ivi Lõomets 528 6641 Dance& Aeroobikahuvilistele N 19.00 -20.15 Ivi Lõomets 528 6641 Triigi spordihoones Yoga Fit Aeroobikahuvilistele P 16.30 -17.40 Ivi Lõomets 528 6641 Ringi nimi Kellele Aeg Juhendaja Kontakt Tantsutrenn Poistele E 16.00 Anneli Kalamäe 5196 2668 tel 5663 8851 [email protected] Tantsutrenn 10-13a lastele E 17.00 Anneli Kalamäe 5196 2668 Line-tants Alustajatele line-tantsuhuvilistele N 17.20 Sirje Orro www.taff os.pri.ee Show tants Neidudele E 18.00 Anneli Kalamäe 5196 2668 Jump Fit Kõigile huvilistele E 19.00 - 20.00 Anneli Kalamäe 5196 2668 Ebavere tervisespordikeskuses Tantsutrenn 10-13a lastele K 17.00 Anneli Kalamäe 5196 2668 Ringi nimi Kellele Aeg Juhendaja Kontakt Show tants Neidudele K 18.00 Anneli Kalamäe 5196 2668 Suusatreening Suusahuvilistele õpilastele E, T, N 17.00 -18.30 Urmas Kullas 515 3239 Step-Aeroobika Kõigile huvilistele K 19.00 -20.00 Anneli Kalamäe 5196 2668 Kergejõustiku treening huvilistele õpilastele T K N 16.00 – 17.30 Tauno Tihti 329 0710 Kiltsi rahvamajas Saalihokitreening huvilistele õpilastele T N 15.30 – 17.00 Geidi Kruusmann 329 0710 Zumba Kõigile huvilistele R 19.30 Silvia Chiselita Rumeenia 5660 2915 Ringi nimi / tegevus Kellele Aeg Juhendaja Kontakt Lasketreening kõigile laskehuvilistele E 18.30 – 20.00 Jaanus Raidlo 527 3846 Memmede tantsuansambel eakamatele tantsuhuvilistele daamidele E Merike Hövelson 524 6198 Lauatennisetreening kõigile lauaten nise huvilistele K 17.30 –19.30 Väino Stoltsen 5698 2661 Memmede lauluansambel eakamatele lauluhuvilistele daamidele N Merike Hövelson 524 6198 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2012.a. Juubelijuttu Lembit Keerusest ja Lembit Keerusega

Tänavune aasta on mitme valla auko- perekonna esindajaid, teiste seas ad- Lembit Keerus muretses alati, et Kiltsi mõisa restaureerimistööde õnnestunud saada,” tunneb Lembit daniku juubeliaasta. Maikuus tähis- mirali otsene järeltulija 6. põlvest Kat- rahvusvaheliste konverentside ajal ei käigus selgus igal sammul midagi uut Keerus siirast rõõmu õnnestunud res- tas 70. sünnipäeva Norras elav endine harina von Schnehen Saksamaalt. jäetud kunagi käimata admirali haua- ja põnevat: avastati uskumatult pal- taureerimise üle ning rahulolu, et tema sõprusvalla Sirdali vallavanem Håkon monumendi juures Tallinna Toomkiri- ju maalinguid, leiti Eestis unikaalne aastatepikkune pühendunud tegevus Rissmann-Bredesen, oktoobrikuus oli 2002. aastal toimus konverents kus ja mitmel korral käidi ka admirali keskaegne krohvi-grafi ti – krohvi sisse on vilja kandnud ja eesmärgile viinud. 75. sünnipäev tantsuõpetaja Aino Luk- „Eestimaalastest ümbermaailmasõit- sünnikohas Raplamaal Hagudi mõisas. tehtud kahe mehe profi ilijoonised ja Tõepoolest ei jätnud Lembit Keerus ku- manil. jad”, 2003. aastal aga taas rahvusvahe- Malta rist, admiral Adam Johann von nagi ühtegi juhust kasutamata ning igal line konverents, millega tähistati 200 Admiral A. J. von Krusensterni 240. Krusensterni kunagisest raamatukogu- pool, kus sellest vähegi tulu võis tõus- Nüüd hiljuti tähistas oma 70. sün- aasta möödumist admiral Krusensterni sünniaastapäeva tähistamine 2010. ruumist leiti ajaloolised kaardid, mõi- ta, rääkis ta Kiltsi mõisa väärtustest ja nipäeva valla aukodanik, A. J. von Kru- juhitud I Vene ümbermaailmareisi al- aastal jättis osalejatele erakordse mul- sa all kaevati välja keskaegsed ruumid, selle restaureerimise vajalikkusest. sensterni nimelise MTÜ asutaja ja selle gusest. Kohal olid Krusensternide esin- je, sest Kiltsi mõis oli selleks ajaks lä- taastati Krusensterni rõdu. eestvedaja Lembit Keerus. Juubelisün- dajad Rootsist, Saksamaalt, Venemaalt binud tõhusa restaureerimisperioodi Lembit Keerus oli 2008. aasta no- nipäev annab põhjust Lembit Keeruse ja USA-st. 2005. aastal toimus ajaloo- ning võttis külalisi vastu uhke ja suur- Ajalooliselt olulise hoone restau- vembris valminud admiral Adam Jo- tegemisi meelde tuletada ja neist taas hann von Krusensterni elukäigust kõ- põhjalikumalt juttu teha. neleva dokumentaalfi lmi „Spe fretus – lootusele tuginedes” idee autor ja Tunneme Lembit Keerust kui õpeta- initsiaator. Admirali elust, tööst ja ku- jat, kauaaegset koolidirektorit ja selt- junemisest kõnelev 70 minutiline hariv sielu edendajat, aga oma olemuselt on ja silmaringi laiendav ajalooline doku- ta eelkõige ajaloolane. mentaalfi lm annab hea ülevaate mitme sajandi elu-olust ning avab Krusenster- Ajaloohuvi on võimaldanud talle ni elu erinevaid tahke. Lembit Keerusel palju unustamatuid hetki ja kohtumisi, kui A. J. von Krusensterni nimelise MTÜ aga see on toonud kaasa ka palju ko- esimehel on fi lmi valmimisse hinda- hustusi, nõudnud energiat, järjekindlat matu panus. Tema ajaloohuvi, järje- tegutsemist ja pühendumist. kindlus ja tegutsemistahe aitasid fi lmi valmistanud OÜ-l Maurum jõuda igati Ligi neli aastakümmet tagasi, 1973. kiiduväärt tulemuseni. aastal Kiltsi kooli tööle asudes oskas ta märgata ja hinnata nii Kiltsi koolihoone Lembit Keeruse eestvedamisel il- ajaloolist kui arhitektuurilist väärtust. mus Ants Heina monograafi a “Kiltsi Koolijuhtimisega käsikäes kogunes jär- mõis”. Koostamise idee autori ja selle jest rohkem ja rohkem teadmisi ja fakte teostamise initsiaatori Lembit Keeru- nii mõisa kui selle omanike kohta. se, monograafi a autori Ants Heina ning fotode autori ja teose kujundaja Avo Uus ärkamisaeg Eestis eelmise Seidelbergi koostöös valminud suu- sajandi lõpupoole tõi endaga kaasa rejooneline raamat annab põhjaliku laiema ja üldisema huvi tõusu ajaloo ülevaate Kiltsi mõisa ajaloost ja selle vastu – nii lähiajaloo kui kaugema aja omanikest läbi aastasadade - mõisa teod vaadati uue ja värskema pilguga rajamisest 15.-16. sajandil kuni ula- üle. Lembit Keeruse eestvedamisel är- tusliku ja põhjaliku restaureerimise- kas uuele elule ka Kiltsi mõisa endiste ni 2010. aastal, mil tööde käigus tuli omanike Krusensternide pere lugu. Lembit Keerus Krusensternide perekonnalt kingiks saadud Otto von Krusensterni uurimisretke teekonda kajastava aja- muu hulgas ilmsiks ka väga haruldasi loolise kaardiga. Paremal Krusensternide suguvõsa esindaja Helene von Schilling Saksamaalt. Foto: Merje Leemets. seinamaalinguid. Benckendorffi de va- Sealt alates on Kiltsi mõisas elanud litsemisajal 18. sajandi lõpul noobliks Krusensternide ja nende teadustöö- konverents ja Kiltsi lossi postmargi sugusena. Kaks ja pool aastat kestnud reerimine oli vastutusrikas ülesanne. aadlipaleeks kujundatud Kiltsi mõisa dega seonduv olnud aastaid Lembit esitlemine. 2006. a rahvusvaheline restaureerimistööde käigus oli Kiltsi Sellega saadi edukalt hakkama ning kõige nimekam omanik oli aga esimese Keeruse kui sügava missioonitundega konverents „Krusenstern ja tema aeg”, mõisast saanud tõeline pärl, seda nii nüüd pakub Kiltsi mõis huvilistele va- Vene ümbermaailmareisi juht, kuulus inimese südameasjaks. Tasapisi tekki- mis märkis 200 aasta möödumist I Vene arhitektuurilises kui ajaloolises mõttes. rasemast tunduvalt enam avastamis- meresõitja ja teadlane, Lõunamere at- sid kontaktid ja arenesid sidemed Kru- ümbermaailmareisi lõpust. rõõmu. lase koostaja admiral Adam Johann von sensternide perekonna esindajatega eri Aastaid on Lembit Keerus võidelnud Krusenstern, kelle valduses oli mõis riikides. Senine üritustejada tipnes 15.-16 mõisakoolide püsimajäämise nimel. Restaureerimistööd said võimali- 1816. a alates. oktoobril 2010. aastal, kui rahvusvahe- Ta on üks Virumaa ja hiljem ka Eesti kuks tänu EMP ja Norra fi nantsmeh- Iseenesest ei teki ega arene aga lise ajalookonverentsiga “Kiltsi mõis ja mõisakoolide ühenduse loomise init- hanismi rahastamisele, tööde kogu- Lembit Keeruse pikki aastaid kest- midagi. Suhete loomise ja nende selle omanikud” tähistati Adam Johann siaatoreid. Kiltsi kooli püsimine Kiltsi maksumus oli 21,3 mil jonit krooni, 18,1 nud ja sügavast missioonitundest kan- hoidmise taga on Lembit Keeruse isik von Krusensterni 240. sünniaastapäe- mõisas on olnud tema tegevuse üks miljonit krooni saadi toetusena, 3,2 tud tegevust kroonib tema nimetamine – eelkõige arusaam nende sidemete valla aukodanikuks. olulisusest ja tahe siduda tänapäeva Kiltsi mõis kuulsa meresõitja, mõisa Praeguseks on Lembit Keerus Kru- endise omaniku admiral Adam Joahnn sensterni nimelise MTÜ ja Kiltsi kooli von Krusensterni suguvõsa ja järeltu- tegevusest küll mõneti eemale tõmbu- lijatega. „Suurt abi Krusensternidega nud, kuid elab kõigele ikka südamest suhete loomisel ja nende hoidmisel on kaasa. „Loodan, et Tanel Kümnik ja osutanud kooli vilistlane, kodu-uurija Merje Leemets viivad A. J. von Kru- Janis Tobreluts. Tema vahendusel jõud- sensterni nimelise MTÜ tegevust eda- sid Krusensterni mälestustuppa ka nii si ning teevad kõik selleks, et Kiltsit ja mõnedki admirali ja tema tegevusega Krusensterni üha laiemalt teataks ja seotud rariteetsed esemed,“ meenutab tuntaks ning side Krusensternide pe- Lembit Keerus. rekonnaga püsiks,” on Lembit Keerus edasise suhtes optimistlik. Lembit Keeruse eestvedamisel asu- tati 1993. aastal Kiltsi Põhikooli õpeta- „Mul on heameel, et vallavanem Ind- jate poolt admiral A. J. von Krusenster- rek Kesküla on võtnud ka Kiltsi mõisa ni nimeline mittetulundusühing. Ühing tulevikuküsimused oma südameasjaks. on tegelenud admiral A. J. von Krusens- Ta osales koos mõisakoolide ühendu- terni mälestuse jäädvustamise, Kru- sega Peterburi turismimessil ning koh- sensterni järeltulijatega sidemete ot- tus ja tutvus seal Peterburi Krusenster- simise, sõlmimise ja säilitamisega eri nidega. Arvatavasti aitab see kõik kaasa riikides ning Kiltsi lossi kui ajaloo- ja Kiltsi mõisa senisest laiemale avane- arhitektuurimälestise restaureerimise, misele ka Peterburi suunalt tulevatele tutvustamise, reklaamimise ja tuntuks turistidele,“ on Lembit Keerus edasise tegemisega nii Eestis kui välismaal. suhtes lootusrikas.

Lembit Keeruse juhtimisel on Kiltsis Moskva režissööril Olga Petrakoval Lembit Keerus tutvustab Kiltsi mõisat ühele noorematest Krusensternidest, korraldatud terve rida rahvusvahelisi valmis hiljuti fi lm „Krusensterni pur- admirali otsesele järeltulijale Aleksandr Pritšepovile. Foto: Hilje Pakkanen. konverentse ja teisi suuremaid üritusi. jed“. Sellegi fi lmi võtete tegemisel oli va. Nagu kõigil suurematel Kiltsi sünd- tähtsamaid eesmärke. miljonit krooni oli valla omaosalus. Lembit Keerusel oma osa. Film „Kru- Pikk sündmuste jada sai alguse mustel, olid seegi kord osalejate seas sensterni purjed“ linastub peatselt, 1995. aastal suurejoonelise rahvusva- Krusensternide perekonna eri liinide „Kiltsi kool ja mõis - need mõisted „On üsna tõenäoline, et ilma A. J. veel sellel aastal, Kiltsi mõisas. helise konverentsi ja Krusensterni mä- esindajad Saksamaalt, Rootsist, Amee- kattuvad minu arusaamises, toetavad von Krusensterni mälestuse jäädvus- lestustoa avamisega, millega tähistati rika Ühendriikidest, Venemaalt ja Uk- teineteist ja neid tuleb vaadelda käsi- tamiseks tehtud pingutusteta ja admi- Ilve Tobreluts admiral Adam Johann von Krusensterni rainast. Külaliste seas oli ka Saksamaa käes. Tõenäoliselt poleks ühte ilma tei- rali tegevuse tutvustamise kaudu Kilt- 225. sünniaastapäeva. Sellel sündmu- suursaadik Eestis. seta,” tõdeb Lembit Keerus. si mõisa laiemalt tuntuks tegemiseta sel osales ka mitmeid Krusensternide poleks Norra rahastust Kiltsi mõisale November 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Sirje Sõnum - neli Maarjakelluke - 30 aastakümmet osalemist Tantsi, tantsi, neitsikene, Luuletusi, mõtteteri naistest ja tant- de vahele näidati koos põhjalike kom- tantsi, tantsi, ma vaatan, sust, ka tantsijate endi poolt värsivor- mentaaridega õhtujuhilt fotomeenu- Väike-Maarja muusikaelus kas sinu lina libiseb, mi seatud lugusid, loeti sellel õhtul tusi tantsurühma tegemistest kodus ja kas sinu tanu taganeb veel mitmeid. 14 imeilusates rahvariie- kaugemal. Maarjakelluke on esinenud Hiljuti oma 60. juubelit tähistanud maseks suureks üldlaulupeoks 2009. ja sinu põlle põikadelleb? tes tantsijat esitasid juhendaja Aino tantsupidudel ja festivalidel Eestis, Väike-Maarja lasteaia muusikaõpetaja aastal ette valmistada, pärast seda on Ei minu lina libise, Lukmani poolt kokku pandud kavas üle Soomes ja Ungaris, kaasa löönud võis- Sirje Sõnum osaleb aktiivselt Väike- ta aga koori tegemistest kõrvale tõm- ei minu tanu tagane, kümne tantsu. Naiste samm oli erk ja tutantsimistel, pakkunud kaasaelamis- Maarja valla kultuurielus. Ta on tegus ja bunud. ei minu põlle põikadelle. kindel, tantsukujundid täpsed ja kau- lusti üritustel Eesti erinevais paigus. väga laialdaste muusika- ja kultuurihu- See-eest pühendub ta nüüd suure- nid. Kindlasti oli kontserdi ettevalmis- Kontserdi lõpul tulid tantsijad ra- videga. Nüüdseks on Sirje Väike-Maarja ma energiaga rahvapilliansamblile Siri- muusikaelu kujundamises kaasa rääki- li. Sirili tegutseb Väike-Maarja lasteaia nud juba neli aastakümmet. juures ja tema tase on aastatega aina 1972. aastal asus ta pärast õpinguid paremaks läinud. Sirilil on mahukas re- Tartu pedagoogilises koolis noorukese pertuaar ja ta on oodatud esineja üle- laulmisõpetajana tööle tollasesse Väi- vallalistel kultuuriüritustel. ke-Maarja keskkooli. Sirje Sõnumi juhendamisel esine- Keskkoolile järgnesid tööaastad vad Väike-Maarja lasteaialapsed tihti muusikaõpetajana Triigi lasteaias, Trii- vallas toimuvatel erinevatel sündmus- tel nagu Pan- divere päevad, beebide peod, jõulupeod, ea- kate peod, valla aastapäev jt. Ka iga-aastasel las- te Popp-Tipp-Tä- pi lauluvõistlu- sel on Sirje lau- lulapsed edukad esinejad. Ta on olnud tegev ka kiriku- muusikuna, nii Väike-Maarjas kui Tamsalus. Oma musi- Sirje Sõnum lasteaialt kingiks saadud vihmavarjuga. kaalsuse ja muu- Foto: Ilve Tobreluts. sikaarmastuse gi lasteaed-algkoolis, Väike-Maarja las- on Sirje saanud suuresti juba geenide- teaias, ja 1996. aastast alates ka Väike- ga suguvõsalt kaasa. Sirje enda sõnul Maarja muusikakoolis, kus ta õpetab tema isa-ema küll eriti musikaalseid ei muusika ajalugu. olnud, aga Sirje vanaema vend oli muu- Sirje enda sõnul on ta alati sattunud sik Jaan Pakk, Rakvere muusikakooli tööle väga meeldivate inimeste keske- asutaja ja selle esimene direktor. Sealt Tänusõnu ütleb Maarjakellukese tantsujuht Aino Lukman. Foto: Aare Treial. le. Eranditult igal pool on ta saanud siis muusikalised anded. oma tööd teha rõõmuga, on nautinud Sirje Sõnumi mitmekülgne tegevus Selle, Väike-Maarjast 1889. aastast tuseks kulunud kümneid trennitunde. hulolevate ja õnnelikena saali, algasid seda. Tema käe all on laulmist harjuta- Väike-Maarja kandi kultuurielus on pärit rahvaluulega algas 3. novembril Tantsunaised said hinge tõmmata õnnitlused ja tervitused. nud ja muusikalisi tarkusi omandanud märgatav ja tuntav. Lisaks musikaal- Maarjakellukese sünnipäevakontsert. kui esines lasteaia kapell Sirili. Tantsu- Vallavalitsuse tänukaardi said Mare juba kolm põlvkonda väikemaarjalasi. susele on ta ääretult sõbralik ja vastu- Laane, Aivi Rotka, Liina Maasik, Ivi „Tunnen päris paljude tänaste lasteaia- tulelik. Tema tugi ja kaasa löömine on Vainjärv, Luule Klaats, Tiia Uutsalu, laste vanemaid ja vanavanemaidki ning oluline paljude kultuuriürituste korral- Marje Veedler, Anne Pau, Merike Tam- oskan juba aimata, millise pere lastel damisel. mus, Jaanika Puusta, Merle Kiigemaa, võiks head lauluhääled olla,“ rääkis Sir- Väike-Maarja lasteaia juhatajal Tiia Anu Tammus, Raili Sirgmets ja Helina je oma pikale laulmisõpetaja kogemu- Männil jätkub Sirje Sõnumi jaoks pal- Lükk. Aino Lukmanile anti üle vallavo- sele tuginedes. ju kiidusõnu: „Sirje on meie lasteaiale likogu ja vallavalitsuse tänukiri. Lisaks õpetajaametile on Sirje väga väga oluline inimene. Ilma temata ei Maarjakellukest tervitasid vallava- palju panustanud ka siinsesse laulu- oska kujutada ühtegi lasteaia suuremat nem Indrek Kesküla, Lääne-Virumaa koori ja rahvapilliansamblisse. 1988. ettevõtmist. Lisaks oma muusikalistele rahvakultuuri spetsialist Pilvi Lepiksoo, aastal alustas ta Arno Kasemaa kõrval võimetele on ta väga hea töökaaslane. põllumeeste selts, pasunakoor, tantsu- segakoori Helin abidirigendina. Arno Oleme rõõmsad, et ta meil olemas on.“ selts Tarapita, segakoor Helin ja veel Kasemaaga koos töötamisest on Sirje- Oma tasasel moel on Sirje väga paljud. le jäänud väga head mälestused. „Arno hästi sulandunud igasse kollektiivi, Sünnipäevapidu jätkus tantsu- ga, muusikat tegi ühemeheansambel SASS. Kõik väikemaarjalased soovivad tantsurühmale järgmisteks aastaküm- neteks energiat harjutamiseks ja särtsu esinemisteks!

Tantsunaised said hinge tõmmata kui esines lasteaia kapell Sirili (juhendaja Aare Treial Sirje Sõnum). Foto: Aare Treial.

Maarjakelluke tänab

Igaüks, kes aitab ja hoolib ja toetab, oma südant raashaaval laiali poetab; need killud ei kulu, ei kao jäljetult ära - Lasteaia 4. rühma lapsed laulmas oma muusikaõpetajale Sirje Sõnumile. andmiserõõmust sünnib andja sära.... Foto: Ilve Tobreluts. käe all õppisin päris palju juurde, sain kus ta on töötanud. „Minu ümber on Naisrühm Maarjakelluke tänab kõiki, kes abistasid meie sünnipäevaõhtu korraldamisel. rohkesti kogemusi ja kindlust,“ meenu- alati olnud mõistvad ja kenad inime- Suur tänu kõigile, kes leidsid aega meiega koos lustida. tab Sirje. sed. Olen tänulik kõigile, kes on minu Soovime valla rahvale tervist, rõõmu ja häid sõpru! Pärast valla aukodaniku Arno Kase- õpetussõnad ja tarkused vastu võtnud maa lahkumist jätkas Sirje segakoori ja võimaldanud mul seda meelepärast Meenugu Teile Virve Osila luuleread: Helin juhendamist, siis asus tema kõr- tööd teha,“ pöördub Sirje Sõnum kõigi Elu on ilus, kui elad avasilmi, vale teiseks dirigendiks Valve Libene. poole, kellega ta on oma muusiku- ja südamesoojust jagad teistele, Sirje on aidanud segakoori ette valmis- õpetajateel kokku puutunud. näha päikest ka süngemais pilvis, tada erinevateks laulupidudeks ja tema käia lõpuni oma valitud teel. juhendamisel on segakoor esinenud Ilve Tobreluts kontsertidega paljudel teistel kultuu- Maarjakelluke ja Aino Lukman riüritustel. Sirje aitas segakoori ka vii- 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2012.a. Kinopäev

18. oktoobril leidis seltsimaja juu- osalesid Väike-Maarja gümnaasiumi täie vaatajaid, taas pea 250 inimest. belisündmusena aset kinopäev koos- ja Väike-Maarja õppekeskuse noored, töös MTÜga Kinobuss ja MTÜga Väi- kokku 12 õpilast. Samal õhtul toimus Väike-Maarja ke-Maarja Muuseumisõprade Selts gümnaasiumi algklasside majas ööbi- Kohaliku Omaalgatuse Programmi ra- Kell 18.00 algas õhtune fi lmiprog- mine ja õhtul vaatas terve algklasside- hastamisel. ramm Rahvakultuuri Keskuse poolt tel- maja koolipere fi lmi “Ühe rahvamaja litud 2007. aasta fi lmiga “Ühe rahvama- lugu”. Vaatajaid kokku 212. Kell 9.00-13.00 asusid kaksküm- ja lugu”, mis kajastab Väike-Maarja kul- mend õpilast animatsiooni töötoas tuurielu. Tunni sisse mahtus veel 1979. Kinopäeva võib lugeda igati korda- multifi lme meisterdama. aastal vändatud ülevaatefi lm Väike- läinuks, sest kinovaatajaid ning töötu- Maarja kolhoosist – “Saame tuttavaks” bades osalejaid leidus sel päeval üle Kell 11.00-12.30 näitas Kinobuss ja Väike-Maarja kolhoosi kinokroonika 600 inimese, lisaks sai kinopäeva fi l- Ürituste sari fi lmi “Lotte ja kuukivi saladus”. Filmi- kaadreid 1978. aastast Jaan Mere peal- mist osa veel 212 algklasside õpilast, vaatajaid oli Väike-Maarja lasteaiast, elugemisega. Vaatajaid üle 50 inimese. kokku oli fi lmide vaatajaid kinopäeval „Väike-Maarja Kiltsi põhikoolist, Simuna koolist ja üle 800. Väike-Maarja gümnaasiumist, lisaks Kell 19.00 jätkus kinopäev mängufi l- Seltsimaja 100“ mudilased koos emade-isadega, kokku miga “Georg”, vaatajaid pea 30 inimest. Marju Metsman pea 250 inimest. kinopäeva korraldaja Õhtu lõpetas kell 21.00 alanud fi lm 02.06 – Pandivere päeval pandi selt- se kategooriates. Õpitubades karaski Kell 13.30 algas fi lmi töötuba, kus “Puhastus”, mis meelitas kohale saali- simajale sümboolne nurgakivi. küpsetamine, loeng kartulikasvatusest, tegevused lastele. Keldrikohvik. Koha- 06.07 – Toimus suveõhturetk Väike- likud piimatooted, koduleib, hoidised Maarja piirkonna veskitesse. ja palju-palju muud maitsvat. Kartuli- toitude degusteerimine. Mihklilaadal 20.09 – Toimus konverents „Selt- kaubeldi valdavalt eheda kodumaise sitegevuse aastasada“. Ettekanded toidukauba ja käsitööga. ühistegevuse algusest ja arenemisest Eestis, seltsimajade rajamisest ja ar- 18.10 – Toimus kinopäev. Kohal oli hitektuurist, Väike-Maarja Seltsimaja kinobuss. Filmid nii suurtele kui väi- ajaloost Eesti Rahva Muuseumilt, Ees- kestele. Tegutsesid töötoad. Näha sai ti Põllumajandusmuuseumilt, Eesti põnevaid ja nostalgilisi ajaloolisi kaad- Vabaõhumuuseumilt, Väike-Maarja reid Väike-Maarja kandi elu-olust. Põllumeeste Seltsilt ning Väike-Maar- ja Gümnaasiumilt. Peaesineja Peeter 17.11 – Stiilipeoga „1912“ tehti rän- Olesk. Seltsimaja ajalooraamatu “Sa- nak seltsimaja rajamisaastasse. Peeti jand seltsielu südames” esmaesitlus. tolleaegsete traditsioonide kohane pidu näitemängu ja tantsuga. Kohal 28.09 – Toimus suvelõpusündmus oli päevapiltnik. Töötas puhvet. Enne noortele. Sisukas ülevaade erinevatest suurt stiilipidu korraldas Tantsuselts vaba-aja veetmise võimalustest vallas. Tarapita sajanditaguste seltskonna- Nahahoolduse, kosmeetika ja meigi tantsude õpitubasid valla eri paigus. õpitoad. Osalesid sõbrad naabervalda- de noortekeskustest. Päeva lõpetuseks 22.12 – Aastasajaball meeletu tantsuõhtu. Külas olid Liina Juubeliaasta säravaim sündmus Vahter ja Luisa Värk, DJ Aare Laanmets. seltsimaja avamispäeval, täpselt 100 aastat hiljem. 29.09 – Toimusid talutoidupäev, Mihklilaat ja hoidiste mess. Lääne-Vi- Tantsuks bigbänd. Kõrgetasemeli- rumaa hoidisevalmistajate mõõduvõt- sed üllatusesinejad. Hetk Seltsimaja-100 stiilipeolt „1912“. Käimas on Toomas Suumani näitemäng „Voolukatkestus“ mine magusa, soolase ja üllatushoidi- (lavastaja Margus Grosnõi). Vasakul Jakob Liiv (Jaanus Kangur), paremal Kaarel Krimm (Kalev Pärtelpoeg), taamal laulukoor (dirigent Marju Metsman). Foto: Ilve Tobreluts. Seltsimaja – seos mineviku ja oleviku vahel

17. novembril Väike-Maarja seltsimaja 100. aastapäeva stiilipeol esietendus Toomas Suumani näitemäng „Voolu- katkestus“. Etenduse lavastas Margus Grosnõi Rakvere Teatrist. Voolukatkestus Toomas Suumani kirjutatud näitemängu avaminuteil viis vaatajad kohtuma sajanditaguste suur- kujude, Väike-Maarja parnassi liikmete Jakob Liivi, Jakob Tamme, Kaarel Krim- mi, Märt Meose ja Peeter Jakobsoniga. Tänapäeva Väike-Maarja tütarlapse Tiiuga peetud mõttevahetuste kaudu avanes sajanditagune maailm, tekkisid seosed tänapäevaga ja selginesid aru- saamadki. Südantsoojendav oli kuulda kui Ja- kob Liiv ütles Märt Meosele seltsima- jale osutades: „Vaata, Märt, 100 aastat, aga maja elab!” Olid nad ju mõlemad olnud ühed peamised eestvedajad selt- simaja ehitamisloos. Etenduses mängisid Jaanus Kangur (Jakob Liiv), Tiit Alte (Jakob Tamm), Ala- ri Preis (Märt Meos), Kalev Pärtelpoeg Nurgake stiilipeoks üles seatud näituselt „1912“. Foto: Ilve Tobreluts. (Kaarel Krimm), Hillar Vimberg (Peeter Jakobson) ja Kätlin Kaare (Tiiu). Näitemängus lõi kaasa ka laulukoor ditsiooniline pidu näitemängu ja tantsuga. Selleks puhuks Marju Metsmani juhendamisel. Koori avati seltsimajas ka näitus “1912”. Tantsuks mängisid Väi- lauldud isamaalised-rahvalikud laulud ke-Maarja pasunakoor ja ansambel Untsakad. Tantsuselts sidusid etenduse tervikuks ja teeni- Tarapita esitas sajandialguse seltskonnatantse. sid parnassiliikmetelt kiitva hinnangu: Näidendi käsikirja koostamist ja stiilipeo korraldamist „Laulavad küll.” Põllumeeste seltsi esimees Jaak Läänemets ja stiilipeo toetas ELi Leader-programm. Stiilipidu “1912” oli rännak seltsi- üks peakorraldajaid Egne Liivalaid peomelus. maja rajamisaastasse, tolleaegne tra- Foto: Ilve Tobreluts. Ilve Tobreluts November 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Isadepäev Kiltsi Põhikoolis Intervjuu Kiltsi kooli uue Isadepäevanädala neljapäeval toimus Headest emotsioonidest tulvil, lii- Kiltsi Põhikoolis traditsiooniline isa- guti pärast ametliku osa lõppemist ajalooõpetajaga depäeva üritus. Osavõtt oli nii rohkear- allkorrusele, kuhu oli üles seatud isa- vuline, et saal jäi soovijaile isegi pisut portreede ja 6.-7. klassi poiste valmis- Liisu Tähe on kitsaks. tatud kaunite nahkmärkmike näitus. ilus ja särav noor Õhtu juhatas sisse kooli huvijuht Traditsiooniliselt oli avatud ka kohvik. naine, kes asus Kati Hiir. Lühikesele sõnavõtule järgne- Õppeköögi esisele olid üles seatud sellest sügisest sid laste lustakad etteasted. Noorema pingid ja lauad, millel helklesid õdusat ajaloo- ja ühis- kooliastme õpilased astusid üles luu- valgust andvad küünlad. Taustaks män- konnaõpetajana letustega õpetajate Ene Kruve ja Marje giva muusika saatel osteti mõnusas tööle Kiltsi Põ- Kerti juhendamisel ning õpetaja Rene kohvikuõhkkonnas kannatlikult pikas hikoolis. Lisaks Põllumaa juhendamisel kandsid kooli järjekorras oodates ära peaaegu kõik põhitööle jätkub väiksemad ja suuremad ette arvukalt kohvikus pakutav. Ehkki oli õhtune aeg, tal energiat ju- toredaid laule. 4. klassi lapsed nõudsid joodi ära ka 2 termosetäit kohvi ning hendada õpilas- müüjatel olid käed-jalad nii tööd täis, oma juhendajalt õpetaja Liisu Tähelt te tantsuringi. ka tantsu ettevalmistamist, mis ka edu- et kui nad lõpuks said mahti ise maha Teda intervjueeris emakeeleõpeta- kalt pealtvaatajatele esitati. istuda ja kohvikusööki maitsta, oli suu- jast kolleeg Mari-Vivian Laht. Õhtu naelaks kujunes aga mäng rem osa kooke juba ammu otsas. Tänu Kuidas sattusid tööle Kiltsi Põhi- „Minu isa suudab“, kus omavahel võist- abiliste rohkusele lõppes koristamine kooli? lesid kolme lapse meespereliikmed. üsna kiiresti. Kõige suurema tänu koh- Lugesin kuulutust, kandideerisin, Võistlusaladest sooritati ainsana edu- viku korralduse eest on ära teeninud 7. mind kutsuti vestlusele. Mõis ja kogu kalt ahelsilmuse heegeldamine aja klassi aktiivsed õpilased koos õpetaja- keskkond jätsid sügava mulje ja nii ma peale. Ülejäänud võistlusalade puhul tega. siia jõudsin. olid lapsed oma isade võimeid hinna- Suur tänu ka lapsevanematele ja va- Räägi sellest sügavast muljest! tes liiga optimistlikud, ehkki mõnigi navanematele, kes nii rohkearvuliselt Mõisas on tunda ajaloo hõngu, see ebaõnnestumine oli väga napp. Aja leidsid aega pimedal novembriõhtul on väärikas. Lisaks saab kogu mõisa peale pandi kokku puslet ja ehitati kohale tulla. Ilma nendeta ei oleks isa- keskkonda kasutada õppetöö mitmeke- kaardimaja, samuti pidi teadma fi lme, depäev kindlasti olnud nii tähendusri- sistamiseks. Lahkusin siit hea tundega. milles on mänginud näitleja Tõnu Kark kas ja meeleolukas. Räägi natuke oma taustast: kes (laps pidi pakkuma, mitut fi lmi isa os- oled, kust tuled! kab nimetada). Ülesandeid oli ette Emakeeleõpetaja Olen pärit Lõuna-Eestist, Võru lin- valmistatud rohkemgi, kuid isad olid Mari-Vivian Laht nast. Oma lapsepõlve veetsin seal. võistlemise osas väga tagasihoidlikud. Omandasin Tartu Ülikoolis bakalau- Võistluse tulemusena selgus, et kõige reusekraadi museoloogia ja muinsus- paremini tunneb oma isa võimeid 3. kaitse erialal. Teadmisi, mis sai sellel klassi õpilane Urmeko Andres Aal. Pilt isaportreede näituselt. Foto: Merje Leemets. ajal kogutud, saab nüüd ka rakendada Kiltsi mõisas Krusensterni mälestust säilitades ja tutvustades. Eelmisel aas- tal lõpetasin ka magistriõppe ajaloo- ja Silver Sepp esines Valmis Kiltsi kooli logo ühiskonnaõpetuse erialal. Mida meie koolist arvad? fantaasiapillidega Kiltsi kooli hoolekogu algatusel ning te esinemiste tarbeks. Must särk, millel Õpilased on toredad ja viisakad. õpilaste ja õpetajate ühise mõttetöö logo eriti efektselt välja joonistub, on Mulle meeldib, et jõuan tunnis tegelda 18. oktoobril toimus meie koolis elava Laval oli samaaegselt jalgrattatrumm, tulemusena on valminud kooli logo, igapäevaseks kasutamiseks koolis. kõigi õpilastega. Näiteks on võimalik muusika kontsert. Seekord oli meil kü- – viiul ning – keerdkannel, muusikat mida on võimalik tikkida T-särgile, ko- Õpilaste hulgas on valminud näi- arutlustesse kaasata kõiki õpilasi ning las Silver Sepp ja tema fantaasiapillid. tegid puupakk, võrguhark, naelapill, ka- tile, fl iisile või mõnele muule tekstiili- diste nägemine elavat huvi tekitanud. kuulata nende arvamusi koos põhjen- TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias nalisatsiooni- ning kaablitorud. Rütmi le. Logo kujundajaks on kooli direktor Näidiseid tutvustati ka lastevanemate dustega. pop-džässlaulu õppinud ja Norra Tele- löödi pahtlilabidate ja ehituskelludega. Merje Leemets. Autor on embleemile üldkoosolekul, pildid on lisatud kooli Kollektiiv on toetav ja kokkuhoidev. marki ülikoolis traditsiooniliste kuns- Lisaks kõigele liikumine ja elektroonika nutikalt peitnud numbrid 4 ja 5, ise kodulehele. Särke on plaanis vastavalt Probleemidele püütakse koos lahendu- tide magistrikraadi omandanud Silver – elamus oli kordumatu. naerab, et „Kiltsi 4-5-liste kool!“. Sär- tellimusele realiseerida vaid Kiltsi koo- si leida. jutustab enda kontsertidest nii: „Koo- Esialgu võlus Silver fantaasiapil- gid on kavandatud valged ja mustad, li õpilastele, õpetajatele ja soovi korral Kas sa oma lapsed tooksid siia likontsertide kuulajad on kõige ausam lidest välja helisid ja siis kutsuti ka tikandid vastavalt musta ja punasega ka vilistlastele. kooli? publik, keda tean. Kui kavas on mõni pealtvaatajad muusikat tegema. 1. või siis valge ja punasega. Valge va- Tooksin küll, kuna õpilased saavad nõrgem koht, siis hakkab saal kohe klassi Urmas ja Janek rokkisid kaabli- riant on mõeldud pidulikumaks juhuks Reet Reimann siin tähelepanu ja toetust õppimisel. sumisema ja halastust ei anta. Fantaa- pillidega, suuremad õpilased mängisid – kooli esindamiseks olümpiaadidel, Kiltsi kooli hoolekogu liige Samuti pakub Kiltsi kool võimalust käia siapillidega sünnib muusika, mida ei vurripilli ja lõid kanalisatsioonitorudel viktoriinidel, võistlustel, ka koolisises- erinevates huviringides, näiteks roboo- piiritle ettekirjutatud normid ja kam- rütmi. Pillidest tulid välja väga omapä- tikas, tantsuringis, puutööringis, arvu- mitsad. Enamasti ei ole laval ühtegi rased helid, mis kokku moodustasid – tiringis jne. Kool on väike, aga võimas! varem teadaolevat pilli ning suur osa uskumatu küll – muusika. Milline oled õpetajana? muusikast luuakse kohapeal“. Seda peaks küsima minu õpilaste Silveri pillid on valmistatud igapäe- Minna Joor käest. vastest asjadest - argisest kila-kolast Kiltsi Põhikooli Küsime siis nii: kuidas õpetad? on tehtud ebatavalised, kuid sugugi 8. klassi õpilane Ma püüan tekitada lastes huvi ja os- mitte alaväärtuslikud muusikariistad. kust analüüsida, arutleda, põhjendada. Ma ei ole kindlasti selline õpetaja, kes laseks tuimalt fakte pähe õppida, vaid sooviksin panna nad kaasa mõtlema ja arutlema. Kas arvad, et mõtlemisoskus tuleb neil elus rohkem kasuks kui fakti- teadmine? Kui inimesel on oskus kaasa mõel- da, analüüsida ja julgus tegutseda, siis tal on võimalik ka midagi muuta. Suured muutused saavad alguse meist endist. Siiski on ajaloo puhul ja teistegi ai- nete puhul äärmiselt olulised ka fakti- teadmised, nendeta ei suuda õpilane sündmusi, nende põhjusi ega ka taga- järgi mõista. Arvamuse kujundamisel ja otsuste langetamisel on eelteadmised hädavajalikud. See kehtib kõikides elu- valdkondades. Nagu öeldakse: „Kes ei mäleta mine- vikku, elab tulevikuta.“ Elad Jõgeval, kuidas jaksad tööl käia? Kas meie valda ei plaani koli- da? Jaksan ikka, rongid käivad! Ei me ette tea, mis elu toob. Võib- Silver Sepp esinemas Kiltsi mõisa saalis. olla tõesti elan ühel päeval Väike-Maar- Foto Merje Leemets ja vallas. 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2012.a. Sügis Simuna Koolis

12. septembril osalesid meie kooli alg- 5. oktoober - õpetajatepäeva tä- hetkel, kui kõlas laul, ilmus ka päike mistama õudusloo oma kodupaigast ja tekogu. klasside õpilased maakondlikul kerge- histamine. 8. ja 9. klassi õpilased said korraks pilveserva tagant välja. Simuna selle siis laagris esitama. Südaöö paiku Loodetavasti jäi kõlama arusaami- jõustikuvõistlusel, juhendaja õpetaja kätt proovida õpetajaametis. Õpetajad kooli õpetajatepäeva tähistamine lõp- toimus etendus, mis kajastas võitlust ne, et laps on partner, mitte koheldav, Hillar Kasu. nautisid samal ajal õpilaste poolt ette pes kihelkonnakoolide õpetajate ühise hea ja kurja vahel. Kui Vikatimees küü- tal on täiskasvanutega sarnased õigu- 14. septembril toimus ülekoolili- valmistatud eeskava, kuulasid vallavo- toreda peoga Venevere seltsimajas, kus naldega ehitud rõdult saali tormas, oli sed ja kohustused, ja mida nooremalt ne spordipäev. Võitsid kõik – osalevad likogu esimehe Olev Liblikmani poolt peo korraldas Laekvere kool. päris õudne… Toimus ka natuke vähem harjub õpilane oma õigusi kasutama õpilased, õpetajad ja sport. Kes ei pää- lausutud tunnustavaid sõnu õpeta- 8.-12. oktoobril oli „Puhhide“ rüh- hirmsaid võistlusi ja viktoriine. Öörahu ja kohustusi täitma, seda lihtsam on senud kolme esimese hulka, sai ikka jaameti ja Simuna Kooli kohta ning mas näitus „Sügisannid metsas“. Üht- kuulutati välja kell 3.00 öösel. Öörahu tal täiskasvanueas olla täisväärtuslik liikuda värskes õhus, nautida viimasel maiustasid vallvalitsuse poolt saade- lasi tähistati ka leivanädalat. oli õpetajate jaoks piisavalt õudne, kodanik. ajal harvaesinevat päikesepaistet ja tud tordiga. Kui tunnid antud, uurisid 9. oktoobril käis lasteaialastel külas sest lapsed ei tahtnud sugugi magada. tunnetada sügisvärvide ilu, mida jagus pärisõpetajad noorte kolleegide käest, rukkikuningas Hans Kruusamägi. See tähendas aga seda, et õpetajad ei 9. novembril toimus juba kolman- tol hetkel küllaga. Rõõmu tegi see, et et millisena siis õpetajaamet tundub? 10. oktoobril külastasid algklassi- saanud sugugi magada. See-eest olid dat korda lugemiskonkurss „Simuna spordipäevast „viilijaid“ on jäänud tun- Ja vastus kostus kui ühest suust: „See de õpilased ja „Kiisude“ rühma lapsed aga hommikul bussiga kodu poole sõi- Sohva“. „Simuna Sohvale“ pääses läbi duvalt vähemaks kui varasematel aas- on ikka hirmus raske! Need lapsed ei Rakvere Teatrit ja vaatasid etendust tes lapsed väga vaiksed, kohe nii vaik- klassivooru. Igast klassist oli võimalik tatel. taha ju üldse sõna kuulata!“ Pärast „Naksitrallid“. sed, et tekkis kahtlus: „Nüüd on nad osaleda kahel õpilasel. Konkursil näi- 17.-21. septembrini toimus „Puhhi“ seda kui koolibuss oli õpilased kodu- 17. oktoobril külastas Simuna Kooli vist ikkagi väsinud“. tas lugemisoskust seitseteist õpilast, rühmas näitus „Sügisvärvid“ vaasis. desse viinud, läksid õpetajad, hoolima- Sussiteater etendusega „Suss-sepad“. 8. novembril olid Simuna Koolis kes pidid ette lugema tänavu ilmumis- 20. septembril toimus „Kiisude“ rüh- ta vihmasest ilmast, Emumäe vastava- 17.-19. oktoobril tähistati etteluge- külas Eesti Vabariigi õiguskantsleri bü- juubelit tähistavast raamatust katkendi ma lastevanemate koosolek. tud „Skulptuurirajale“ matkama. Matka- mispäeva. Lasteaialastele lugesid jutte roo töötajad - laste õiguste osakonna ning kohapeal loosiga võetud luuletu- 21. septembril tähistasid „Kiisude“ juhiks oli Hando Kuntro, kes tutvustas ette raamatukogutädi Riina ja kokatädi juhataja ja õiguskantsleri nõunik And- se. Õpilaste lugemisoskust, emotsio- ja „Puhhide“ rühma lapsed sügise al- rajal olevaid lustlikke kännuskulptuure, Eneli. res Aru, õiguskantsleri vanemnõunik naalsust ning võimet teksti edasi anda gust „Sügise sünnipäeva” mängupeoga. mis igaüks valminud mõne kohali- 19. oktoobril korrastas Simuna koo- Margit Sarv ja õiguskantsleri nõunik hindas žürii koosseisus: Auli Kadastik, Külalisteks olid 3. klassi õpilased, kes ku ühingu või seltsi eestvedamisel ja lipere koolimaja ümbrust. Kokku said Andra Reinomägi. Küllakutsumise põh- Maie Rand, Riina Tülli. lugesid luuletusi ning kinkisid lasteaia- auks. Emumäe vaatetornist avanes hin- riisutud langenud lehed ja üles kor- juseks oli loengute pidamine Simuna Laureaadiks pärjati Ronald Priks 2. lastele enda valmistatud vahvad män- gemattev vaade – nimelt olid õpetajad jatud praht, mis kellegi kurjade käte Kooli õpilastele ja töötajatele teemal klassist ning Mariann Põldra 8. klassist. guasjad. tõusnud seekord pilvedestki kõrgema- poolt meie aeda ja majaümbrusesse „Lapse õigused ja kohustused“ ning Eriauhinna siira esituse eest said Kai- 24.-28. september oli ülekooliline le – uduvihmapilved olid allpool torni loobitud. tutvustada Lasteombudsmani institut- di Ohno ja Renita Priks 1. klassist ning ja traditsiooniline „Nunnunäitus“. Kõik tippu. Samal ajal saabusid Emumäele 2. november. Kihelkonnakoolide öö- siooni. Õpilastele peetud loengud olid Mona Seppern 7. klassist. Õpilasi val- osalejad said kiidukirja. ka Jõgevamaa õpetajad, kellega Simu- laagri korraldas seekord Muuga Põhi- mängulised ning pakkusid õpilastele mistasid konkursiks ette õpetajad Liivi- 27. septembri muutis lasteaialaste na omad kiiresti segunema kippusid. kool. Laagri teemaks oli „Õuduste öö“. võimaluse kaasa rääkida ja oma arva- ka Harjo,Tiia Lepp, Eda Veskilt ja Siiri jaoks põnevaks tädi Kaja Väike-Maarja Matkajuht kutsus aga kohalikud peagi Muuga Põhikool asub vanas ja väärikas must avaldada. Arutlusele võeti õpilasi Kanarbik. lasteaiast. Koos tädi Kajaga meister- korrale ja edasi kõnniti soojas ja som- Muuga mõisahäärberis. Laagri tarvis igapäevaselt puudutavad olukorrad ja 12. novembril tähistasime isadepäe- dati sel päeval palju põnevat. Samal buses sügispäevas mööda metsarada oli lõigatud kõrvitsatest hulk õudust- küsimused. Nii arutati näiteks võima- va. Lasteaias toimus isadepäeva kont- päeval osalesid koolilapsed Rakkes ki- „Päikesetõusumajakese“ poole. Matka tekitavaid nägusid, mille sees põlesid lusi koolitranspordi paremaks korral- sert ja koolilaste isadele oli korraldatud helkonnakoolide jooksukrossil. lõpp-punktis ootas õpetaid piknikulaud küünlad. Ruumid olid salapäraselt hä- damiseks ning kuidas ja kuhu teatada mälumäng “Nutikas isa“. Kuna enamas- 2. oktoobril külastasid lasteaeda ning matkajuht üllatas kitarrimängu ja marad, söögisaali nurgast kostus kõik- väärkohtlemise juhtumitest. Koolitöö- ti on isad ka magusaarmastajad, siis Väike-Maarja päästekomando pääst- lauluga. Muusikal on imetabane võim võimalikke kummalisi hääli – alates tajatele peetud loeng kujunes samuti pakuti ka kohvi ja kooki. jad, kes tutvustasid lastele oma ametit inimese meelolu üle – see võib muuta lammaste määgimisest ja lõpetades aruteluks. Nii arutleti võimaluste üle ning rääkisid tuleohutusest. Mängiti meele rõõmsaks, või nukraks, kindel on titenutuga. Õpetajad olid riietanud end kuidas õpilasi rohkem kaasata otsuste Simuna koolipere nimel läbi olukord, kuidas suitsu täis toast see, et ükskõikseks ei jäta kedagi. Ise- musta, ajanud juuksed püsti pähe ja tegemisse nii kooli kui ka kogukonna Kaja Põldmaa välja tulla, uudistati tuletõrjuja täisva- gi mitte päikest. Kuigi terve päeva oli meikinud end ohtralt musta ja punase tasandil. Näiteks võimalust moodusta- rustust ja tuletõrjeautot. ilm pilves ja ladistas vihma, siis sellel värviga. Õpilased pidid kodus ette val- da kohaliku omavalitsuse juurde noor-

Vallavolikogu nimetas rahvamaja ümber seltsimajaks

Väike-Maarja rahvamaja hoone ehitati põlvkonna aktiivsel tegutsemisel. Ümb- Kaitseliidu 94. aastapäeva puhul toimunud KL Viru Maleva tublimate vastuvõtt Muuga mõisas. Meie vallast said Andres 1912. aastal Väike-Maaja Põllumeeste ruskonna asutustele ja ühingutele ava- Morozov, Vladimir Tertõtsnõi ja Kaido Metus Kaitseliidu III klassi teenete medali. Osalema olid palutud Jaanus Raidlo, Seltsi majana. tud maja täidab eesmärki tänaseni.“ Ilmar Leemets, Laine Metus, Moonika Kukk, Ellen Sepp, Inna Läll. Foto: Hannes Reinomägi. Rahvamaja nõukogu ja Väike-Maaja Vallavolikogu 25. oktoobri istungil Põllumeeste Selts tegid vallavalitsuse- kinnitati meie rahvamaja uus põhi- le ja -volikogule ettepaneku ajalooline määrus – Väike-Maarja Seltsimaja põ- nimi uuesti kasutusele võtta. himäärus. See tähendab, et ajalooline Põllumeeste seltsi kirjast: „2012. nimi on taastatud. Vallavolikogu algatas aastal täitub stiilsel ja auväärsel hoo- Detsembri lõpuks uuendatakse veel nel sajand seltsielu südames. Ajalooli- dokumente (seltsimaja nõukogu te- Sandimetsa küla ne Väike-Maarja seltsimaja on ausam- gutsemise kord, töölepingud), viiakse mas meie esivanemate sihikindlusele, sisse muudatused vastavatesse regist- ennistamise töökusele ja usaldusele, kandes endas ritesse (kultuurimälestiste registris on paikkonna virget vaimu ja tugevat elu- hoone kogu aeg olnud seltsimaja!) ja Endise Sandimetsa küla territooriumil käesoleval ajal elavate elanike taotluse alusel algatas Väike-Maarja Vallavolikogu jõudu. vahetatakse hoonel asuv silt. 25.10.2012 otsusega nr 29 Väike-Maarja vallas asustusjaotuse muutmise Sandimetsa küla ennistamiseks. Paikkonna kultuurilises kujunemis- Kõnealusel territooriumil elavatel alalistel elanikel või kinnisasja omanikel on õigus esitada nimetatud eelnõu kohta loos kandvat rolli mänginud maja ehi- Aare Treial kirjalikult ettepanekuid, arvamusi ja proteste kuni 02.12.2012. tati tulevikku vaatavate ja sirgeselgsete haridus- ja kultuuriosakonna juha- esimestest eestlastest koolmeistrite taja November 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Väike-Maarja Gümnaasiumi Esimese veerandi lõpp gümnaasiumi algkoolimajas Esimese veerandi lõppu hakkavad 2.- piamängude raames Tartus muuseumi meid. tüdrukute tantsupidu 4. klasside õpilased ootama juba pea- eksponaatidega tutvumas, nüüd oli Toimusid veel erinevad lahedad aegu esimestest koolipäevadest. Ka meil tore võimalus muuseum endale teatevõistlused ning kõige lõpuks mä- toimub 5. detsembril kell 18.00 esimese klassi lapsed saavad suurtelt külla kutsuda. lumäng. Preemiaks olid kommid, jalg- Väike-Maarja seltsimajas. kaaslastelt kuulda, et millalgi magatak- Kõigepealt toimus tutvustav loeng – pallid ja uued teadmised. se koolis! Terve veerand ootamist ning mis muuseum on spordimuuseum, kus Tund aega sai ka pidžaamapeol tant- jälle on koolimaja ümber madratsite see asub ja mida seal hoitakse. Avatud sida. Öörahu saabudes oli klassidest Pilet 0,50 eurot. ja magamiskottidega varustatud pered oli mitu töötuba, kus tutvustati erine- kuulda ettelugemist ja fi lmide vaata- tunglemas. vate olümpiamängude maskotte, kuul- mist. Hommik jätkus võimlemise, fi lmi Sellel aastal külastasid meie alg- suste sporditarbeid. Oma silmaga sai vaatamise ja tunnistuste jagamisega. Olete oodatud! klasside õpilasi ööbimisel neli Eesti näha Markko Märtini kiivrit, Gert Kul- Spordimuuseumi teadurit. Mõned aas- lamäe särki, Svetlana Tširkova mõõka, Egne Liivalaid tad tagasi käis algkoolipere kooliolüm- Gerd Kanteri kuldmedalit ja teisi ese- Gümnaasium kutsub jõululaadale Fotopäev Metsamõisas

Tule osta erinevad jõulukingid meilt! 18. oktoobril toimus Väike-Marja güm- tuleb pildistada ja pärast väikest juttu Fotograafi apäeval tehtud piltidest naasiumis fotograafi apäev. Väljasõidul läksime väiksele jalutuskäigule, kus koostati näitus, mis hetkel on üleval Gümnaasiumi algklassidemaja ootab kõiki huvilisi neljapäeval, Metsamõisa osales ligi 60 põhikooli saime pildistada kõike, mis ette juh- gümnaasiumi 3. korruse stendil. Usun, 13. detsembril kell 18.00 jõululaadale. õpilast, kõigil fotoaparaadid kaasas – tus. Tiina Gill näitas meile enda tehtud et saime fotograafi a alal kindlasti tar- kellel uhke peegelkaamera, kellel uh- pilte ja oma uhket peegelkaamerat. Iga gemaks ja väärtuslike kogemuste võrra Kui on soovi oma tooteid müüa, palun võtta ühendust kem või natuke tagasihoidlikum nutite- pildi juurde oli tal rääkida oma jutt rikkam aks. Aitäh juhendajatele põneva algkooli huvijuhi Egne Liivalaidiga (tel 5648 7949) lefon, kellel tahvelarvuti. sellest, kuidas ja kus see pilt tehtud päeva eest! Metsamõisas jaotati meid kolme sai jne. Priit Adler aga viis meid metsa rühma, igal rühmal oli üks juhendaja. matkama ja näitas meile sealseid kars- Anet Veia Iga 45 minuti tagant vahetus juhenda- te, metssigade kümbluskohta ja palju Väike-Maarja gümnaasiumi Väike-Maarja lasteaias muutub ja. Peeter Vissak rääkis meile, kuidas muud põnevat. 9.b klassi õpilane toidupäev hind

Koolieelse lasteasutuse seaduses on seb ning tõenäoliselt suureneb märga- kirjas, et lapse toidukulu päevamaksu- tavalt eelarveline toidupäeva hind. Kui muse otsustab hoolekogu ja kinnitab praegu ei oleks tehtud otsust tõsta toi- direktor. Lasteaia hoolekogu sellise ot- dupäeva hinda ligi 30%, oleks järgmisel suse 29. oktoobril ka tegi ning direktor aastal vanematel suuremat hinnatõusu kinnitas käskkirjaga uueks hinnaks ala- raskem vastu võtta. tes 1. jaanuarist 2013. a 1.30 eurot. Simuna Koolis on lasteaialapse Seni oli toidupäeva hinnaks lapseva- toidupäeva hinnaks 1.30 eurot alates nemale 1.02 eurot, tegelikuks hinnaks 2011. aasta jaanuarist. 1.66 eurot. See tähendab, et valla eel- arvest maksti lisaks 64 senti. Järgmisel Aare Treial aastal toiduainete ja elektri hind tõu- Väike-Maarja Õppekeskus 50

Hiljuti tähistas Väike-Maarja Õppekes- mälestused maakutsekooli, kutsekesk- kus oma 50. aastapäeva. Kooli aasta- kooli, põllutöökooli ja õppekeskusega. päeva tähistati 10. novembril vilistlaste Esimestel aastatel koolitati siin ja nii endiste kui praeguste õpetajate- elektrimontööre, maaparanduse meh- töötajate kokkutulekuga. hanisaatoreid ja elektriliste majapida- Fotomatka teekond on algamas. Foto: Priit Adler. Aastapäeva puhul andis kool välja mistarvete remondi lukkseppi. Aastal kogumiku, mis kajastab kooli tegevust 1979 tekkis vajadus laia profi iliga trak- kõigi nende 50 aasta jooksul. Kogu- toristide järele ja aastast 1982 said tüd- mikus on ülevaade kooli asutamisest rukud omandada laomajanduse ope- ja selle arenemisest, kooli hoonetest, raatori ametit. masinapargist, erinevatel aegadel õpe- Iseseisva riigi taastamisega saadi tatud erialadest, kooli juhtidest, õpeta- 90ndatel uuesti omanikeks, inimestele jatest ja lõpetajatest. Kogumik on va- tagastati maad ja metsad. Meil hakati rustatud ka pildimaterjaliga. koolitama põldur-talupidajaid ja talu- Kogumiku koostas Ellen Lossi. Abiks olid peremehe abisid. Üheksakümnendate Raili Sirgmets, Elvi Kiisküla, Helve Leemets, keskel lisandus kodumajanduse eriala, Olavi Lossi ja Velle Taraste. Korrigeerisid ja mis oli aluseks sellistele teeninduseri- parandasid 10. novembril vilistaspeol osale- alade nagu kokk, kondiiter, puhastus- nud vilistlased ja endised töötajad. Fotod on teenindaja ja kokaabi. Aastal 2000 avati pärit kooli arhiivist ning neid töötlesid arvuti ja müüja eriala ja aasta hiljem sai õppida arvutivõrkude eriala III ja IV kursuse õpilased. juba arvutiteenindust. Kaane kujunduse autor on Kalev Kodzis. Praegu korraldatava koolituse alu- seks on 2007. aastal rakendunud au- Kogumiku saatesõnades kirjutab totehniku, arvutite- ja arvutivõrkude, Noored direktor Raili Sirgmets: müüja, koka ja puhastusteeninduse fotograafi d on „Väike-Maarja kutsehariduse lugu õppekavad. pildistamise- on poole sajandi vanune. Juba 50 aas- Kogumik on kooli ajaloo kohta ga usinasti tat on möödunud ajast kui maakutse- ja tuttavad vilistlaste ning töötajate ametis. kool nr 27 võttis vastu oma esimesed nimed aitavad tuua lähemale Väike- õpilased. Selle lühikese aja jooksul on Maarjas veedetud aega.” Foto: Priit koolil olnud neli nime. Vilistlasi seovad Adler. Fotograafi aprojekt viis lapsed loodusele lähemale

18. oktoobril toimus fotograafi aprojekti arendada mitmekülgsete huvidega isik- juhendamist. Oluline on arendada las- võimalikke eetilisi konfl ikte, mis loo- programmides kasutamise võimalusi. raames looduspäev kuuekümnele Väi- susi. Projekt aitab kinnistada koolis tes loovust ja emotsionaalset intelli- duses tegutsemisel igapäevaselt üles Konkreetne tulem on ühiselt loodud ke-Maarja gümnaasiumi põhikooliosa õpitut praktilise tegevuse abil, aren- gentsust, mille kujundamine on hõlpus kerkivad, samuti nende vältimise või- multimeediakava. õpilasele. Sündmuse viis läbi Kumari dada iseseisva töö oskust ja otsustus- ka lihtsate igapäevaste abivahendite malusi. Reisid ja see toimus nii Väike-Maarja võimet, kasutada ära fotograafi at kui abil, kui eesmärgid ja nende saavuta- Projekti konkreetne eesmärk on õpe- Priit Adler kui Tamsalu vallas. uut kommunikatsioonivahendit ehk mise teed on metodoloogiliselt läbi tada lastele loodusfoto ja komposit- projektijuht Projekti eesmärk on kasutada ära visuaalse suhtlemise keelt. Igapäevase mõeldud, põhjendatud ja lastele lahti siooni algtõdesid, tutvustada kodupai- laste loomupärast uudishimu ja loo- tavafotograafi a juurest on lühike samm seletatud. ga olulisemaid maastikke ja liike ning dushuvi, suunates nad mõtestatud kujutava ja dokumentaalkunsti juurde, Looduses liikumise ja looduse pil- tutvustada fotomaterjali salvestamise, tegevuse juurde, sisustada vaba aega, milleks on vaja pisut professionaalset distamise juures saab lastele seletada toimetamise, töötlemise ja erinevates 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2012.a. Kiltsi raamatukogu Raamatukogu tähistas Karl Ristikivi muudab ilmet 100. sünniaastapäeva

Kiltsi raamatukogus on viimase poole rõõmu tunda igast pisiasjast, mis viib aasta jooksul toimunud palju muutusi. paremuse poole. Olen väga tänulik iga- Kui selgus, et raamatukogu kuhugi uu- le inimesele, kes kuidagi raamatukogu tesse ruumidesse ei koli, otsustas Kiltsi aitas remontida või mõne vajaliku asja rahvas ise käed külge panna ja oma ko- annetas. Seda kõike ikka selleks, et duraamatukogu remontida. meie raaamtukogu püsiks alles ja ini- MTÜ Meie Kiltsi agarad remondime- mestel oleks seal mugav ja hubane vii- hed võtsid ära raamatukogu lasteruu- bida. Olen tänulik ka kõigile neile, kel mi vaheseina ja said selle ruumi kohe on jätkunud meile head sõna ja arusaa- kaks korda suuremaks. Vahetati aknad, mist raamatukogu vajalikkusest. tapeediti seinad ja värviti laed ning põ- Erilise tänu on ära teeninud Kiltsi randad. Ka esikus värskendati värvi ja MTÜ eesotsas Siret Stoltseniga, aga tapeeti. Lasteruumis vahetati välja ka veel väärivad suure töö eest tänusõnu vanad elektrijutmed ja paigaldati uued Väino Stoltsen, Eha Stoltsen, Anneli päevavalguslambid. Valla vahenditest Võso, Hindrek Rääk, Rita Õiglane, Mar- Ettekandega esineb Rutt Hinrikus. muretseti lasteruumi akende ette uued gus Arulaan, Kalle Piirioja, Argo Stal- Foto: Ilve Tobreluts. rulood, raamatukogu põrandatele vai- berg, Pilvi Suviste, Teele Kannisto ja 8. novembril koguneti Väike-Maarja bad, lillepostament, riidenagi ja muid kõik teised, kes appi tulid. raamatukokku tähistama Eesti kirjan- pisiasju. Suur tänu veelkord! duse ühe suurkuju Karl Ristikivi (1912- Sügisel vahetati välja ka vana arvuti 1977) 100. sünniaastapäeva. uue vastu ja saadi printer-koopiamasin. Riina Tali Raamatukogu direktor Irma Raat- Hetk Karl Ristikivi meenutusõhtult. Foto: Ilve Tobreluts. Meie raamatukogu külastaja oskab raamatukoguhoidja ma andis ülevaate kirjaniku elukäigust – Läänemaalt pärit kirjamehe elu- ja Hinrikus. Ristikivi oli kõva rännumees. „Karl Ristikivi teekonnad. 86 postkaatri kujunemisteest. Kehvades oludes alus- Reisid viisid teda Rootsist väga palju- reisidelt.” tatuna jõudis ta Tartu Ülikooli geograa- desse teistesse riikidesse ja erinevate Raamatukogus oli üleval ülevaatlik fi at õppima. Sõjakeeris viis aga Ristikivi kultuuride juurde. Reisidelt sai ta ins- näitus Ristikivi loomingust. 1943. aastal Eestist Soome ja sealt aas- piratsiooni ja tema looming on tehtud Karl Ristikivi luulet luges Juta Haas- ta pärast edasi Rootsi. reisidega tihedas seoses. ma. Karl Ristikivi loomingust oli rää- Lisaks temalt ilmunud teostele saab kimas Eesti Kirjandusmuuseumi tea- reisidest ülevaate ka Karl Ristikivi 100. Ilve Tobreluts dur, Karl Ristikivi Seltsi esindaja Rutt sünniaastapäevaks ilmunud raamatust Muuseumisõprade õhtul räägiti Väike-Maarja valla monumentidest

Väike-Maarja muuseumis toimunud 1. Paljud monumendid on tänaseks Heiki Koov on suutnud nende aas- muuseumisõprade õhtul rääkis Ees- lihtsalt kivid, sammaldunud ja täiesti tatega koguda ulatusliku andmebaasi. ti monumentide e-kataloogi koostaja unustusse vajunud. Koos saame muuta Kindlasti on aga veel palju materjali: Heiki Koov Väike-Maarja ja Eesti mo- nad elavaks. fotosid sammaste, kivide jne avamiselt, numentidest. 2. Sarnaselt monumentidele on ka hiljem nende juures tehtud fotosid, Lääne-Viru maakonnas asub kokku unustusse vajunud ka arhiivides, muu- ajaleheartikleid jms, mis pole Heiki Mudilased kuulavad põnevusega raamatukoguhoidja Riina Tali ettelugemist umbes 300 monumenti, Väike-Maarja seumides, raamatukogudes ja ka erako- Koovini veel jõudnud. vallas paikneb neist 40. Kogu Eesti pea- gudes asuvad monumenditeemalised Kõigil on võimalik selle olulise vara- le ulatub see number aga pea nelja tu- infomaterjalid. Miks mitte panna neid mu täienemisele kaasa aidata. Tutvuge Triigis tähistati handeni. Monumentide hulka on lisaks Internetti kõigile koduloohuvilistele monumentide e-kataloogiga ja vaada- ausammastele arvatud ka mälestus- vaatamiseks? ke oma kodused materjalid üle. Äkki raamatukogu 60. aastapäeva tahvlid, mälestuskivid, bareljeefi d jne. Internetis saab seni monumenti- on just teil olemas midagi sellist, mida Heiki Koov on monumentide kohta de kohta kogutud materjaliga tutvuda kataloogi ühe või teise monumendi andmete kogumisega tegelenud 2005. aadressil www.monument.ee juurde lisada. Kuus aastakümmet on Triigi raamatu- matukogu.“ aastast alates. Kõigil on sellelt aadressilt võimalik kogule nii mõndagi kaasa toonud - on Valla raamatukogu direktor Irma Internetikataloogi koostamiseks on uurida, milline materjal juba on monu- Ilve Tobreluts paiknetud neljas erinevas kohas. Prae- Raatma kiitis Triigi raamatukogu meel- Heiki Koovi sõnul kaks põhjust: mentide kohta kogunenud. gune asukoht endise lasteaed-algkooli divat õhkkonda, häid lugejaid ja raa- saalis on raamatukogule igati kohane, matukoguhoidjat Tiiu Grünthali kui kena ja valgusküllane. väga head suhtlejat, kes suudab sellise Raamatukoguhoidja Tiiu Grünthal mõnusa õhkkonna luua. Ta soovis raa- vaatas põgusalt tagasi käidud teele, kii- matukogule pikka iga, raamatukogu- tis tublisid lugejaid ja rõõmustas, et on hoidjale aga tarmukust ja helget meelt: suudetud ka rasked ajad üle elada ning “Soovin, et Sul ka edaspidi jätkuks raamatukogu tegevuse jätkamiseks on oskust ja tahtmist lugejate jaoks pare- ikka vajalikke vahendeid leitud. maid palasid välja valida ja neid soo- Valla haridus- ja kultuuriosakonna vitada. See on väga oluline oskus, mis juhataja Aare Treial andis edasi valla- liidab lugejaid raamatukoguga,” rääkis volikogu ja -valitsuse tervitused ning Irma Raatma. kinkis raamatukogule juurde mõned Kokkusaamist ilmestasid Väike- huvitavad raamatud, mis kogust seni Maarja lasteaia õpetajad Kaja Teder puudusid, teiste seas ka tänavu Johan ja Inge Lehtlaan, kes kandsid ette kaks Pitka 140. sünniaastapäevaks välja an- Arno Kasemaa lustlikku ja meeleolukat tud esindusliku elulooraamatu. Aare kolhoositeemalist sketši. Treial avaldas lootust Triigi raamatu- kogu püsimisele: „Kui jätkub lugejaid, Ilve Tobreluts siis leitakse ka raamatud ja püsib raa-

Huvilised Heiki Koovi ettekannet kuulamas. Foto: Ilve Tobreluts. Ebavere tervisespordikeskuse varustus täienes võimendusega

Ebavere tervisespordikeskus sai projek- Osa uuest varustusest paigutatakse Sellega paranevad projektiga saadud tiga oma varustusele arvestatavat lisa. statsionaarselt Ebaverre ja selle abil uute seadmete abil tunduvalt ka Väike- Nimelt saadi juurde uus võimendus saab teenindada väljas toimuvaid üri- Maarja rahvamaja helitehnilised või- (kõlarid, mikserpult, erinevad mikrofo- tusi, osa on aga kasutatav ka mujal. malused. nide komplektid jne), mis võimaldab Uue tehnika kasutamiseks on sõlmi- Tervitussõnad Tiiu Grünthale ja Triigi raamatukogule valla haridus- ja kultuu- seal kõigil varasemast tunduvalt muga- misel leping Ebavere tervisespordikes- Ilve Tobreluts riosakonna juhatajalt Aare Treialilt. Foto: Ilve Tobreluts. vamalt üritusi läbi viia. kuse ja Väike-Maarja rahvamaja vahel. November 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13

tega Simuna rahvamajas. Info Liivika Maarja Muusikafestivali kontsert Kiltsi Sündmuste kalender Harjo, tel 5668 8178 mõisas Esinevad Kristina Vähi (sop- Simuna 17. detsembril kell 16.00 lasteaia- ran), Olari Viikholm (bariton), Piret Ha- laste jõulupidu Simuna rahvamajas. bak (klaver). rahvamajas 24. novembril kell 12-16 toimub 4. detsembril kell 19.30 kohtuvad Info Auli Kadastik, tel 323 7217 22. detsembril toimub Väike-Maar- Väike-Maarja muuseumis õppepäeva- Väike-Maarja spordihoones Lääne-Vi- 17. detsembril kell 18.00 toimuvad ja seltsimajas ürituste sarja “Seltsima- de sarja “Viru pael ja pastel” õppepäev rumaa korvpallimeistrivõistluste sarjas 28. novembril kell 18.30 Väike-Marja spordihoones valla meist- ja 100” fi naal - seltsimaja aastasajaball. teemal “ Villa ketramine kedervarrega, Väike-Maarja ReinPaul ja RLV Massive. Simuna rahvamaja väikeses saa- rivõistlused biljardis, I etapp. Info Ants Juubeliaasta säravaim sündmus seltsi- II”. Juhendaja Annika Michelson. Osa- Info Ants Rikberg, tel 529 0745 lis taimeseadekursus, teema: jõu- Rikberg, tel 529 0745 maja avamispäeval, 100 aastat hiljem. lustasu on 3 eurot. Registreerumine 5. detsembril kell 18.00 toimub luseaded. Juhendab Mary Tammet 18. detsembril kell 11.00 Simuna Tantsuks bigbänd Tartu. Esineb RAMM veebilehe vmps.weebly.com kaudu või Väike-Maarja seltsimajas Väike-Maarja (täpsem info tel 514 3011). piirkonna koduste laste jõulupidu ja Rakvere akadeemiline meeskoor mees- telefonil 526 3831 (Marju Metsman) gümnaasiumi tüdrukute tantsupidu Pi- kell 15.00 Simuna muusikakooli jõu- koor. Pilet eelmüügist 6 eurot, 22. det- 25. novembril kell 12-16 toimub let 0,50 eurot. lupidu Simuna rahvamajas. Info Auli sembril 8 eurot. Info Kalev Pärtelpoeg, Jõulukuu Väike-Maarja muuseumis õppepäeva- 7. detsembril kell 19.00 Väike- Kadastik, tel 323 7217 tel 5302 4437 de sarja “Viru pael ja pastel” õppepäev Maarja valla 21. aastapäeva tähistami- 2. detsembril kell 12.00 20. detsembril kell 18.00 Simuna 23. detsembril kell 13.00 IV Väi- teemal “Villa ketramine vokiga, vanade ne Simuna rahvamajas. Info Auli Ka- Naisteklubi keskpäevakohvik Kooli jõulupidu Simuna rahvamaas ke-Maarja Muusikafestivali kontsert vokkide “ülevaatus”, uued vokid, voki- dastik, tel 323 7217 Esineb naisansambel Laulu- 21. detsembril kell 13.11 tervita- Väike-Maarja kirikus. Esinevad Pille Lill nööri tegemine”. Juhendajad Imbi Jäet- 7. detsembril kell 19.00 kohtuvad rõõm, juhendab Eve Põldmaa. Kell takse Simunas talve saabumist. Laste- (sopran), Tiia Tenno (orel). Info Kalev ma ja Annika Michelson. Osalustasu Väike-Maarja spordihoones Lääne-Vi- 13.30 süütame advendiküünlad rah- muusikali „Saabastega kass“ esieten- Pärtelpoeg, tel 5302 4437 on 3 eurot. Registreerumine veebilehe rumaa korvpallimeistrivõistluste sarjas vamaja ees oleval kuusel. dus. Info Auli Kadastik, tel 323 7217 27. detsembril kell 18.00 toimuvad vmps.weebly.com kaudu või telefonil Balti Betoon ja Simuna Ivax. Info Ants tervitame talve saabumist, kell 19.00 Väike-Maarja õppekeskuse all lasketii- 526 3831 (Marju Metsman) Rikberg, tel 529 0745 7. detsembril kell 19.00 minitalvetantsupidu rahvamaja juures rus valla meistrivõistlused laskmises, I 25. novembril kell 13.00 klubi Här- 8. detsembril kell 10.00 Simuna Väike-Maarja valla 21. aastapäe- väljas, kell 19.30 jõulupidu rahvama- etapp. Info Ants Rikberg, tel 529 0745 malõng pidu Väike-Maarja seltsimajas. spordihoones valla meistrivõistlused va tähistamine. jas. Info Auli Kadastik, tel 323 7217 31. detsembril kell 21.00 on Väike- Pilet 2 eurot. Info Kalev Pärtelpoeg, tel võrkpallis. Info Ants Rikberg, tel 529 21. detsembril kell 19.00 IV Väike- Maarja seltsimajas aastavahetuse pidu. 326 1837 0745 Laupäeval, 8. detsembril kell 15. detsember kell 11.00 Maarja Muusikafestivali kontsert Väi- Meeleolu hoiavad üleval staarid helesi- 28. novembril kell 18.00 muusika- 19.00 kohtuvad Simuna spordihoones Jõululaat koos mitmete töötuba- ke-Maarja seltsimaja saalis. Esinevad niselt ekraanilt, retrodisko, tantsuan- kooli kontsert Jõuluootus Väike-Maarja Lääne-Virumaa korvpallimeistrivõist- de ja esinemistega: Tallinna Ülikooli Meeskoor ja Politsei- sambel TAAS. Laudade katmine alates seltsimajas. Info Kalev Pärtelpoeg, tel luste II liigas Määri küla ja Muuga. Info - esinevad rahvamaja väikesed ja ja Piirivalveameti puhkpilliorkester. kella 20.00-st. Piletite eelmüük talve 326 1837 Hillar Kasu, tel 524 8658 suured isetegevuslased Kontserdi pilet 3 eurot. Info Kalev Pär- alguseni 5 eurot. Info Kalev Pärtelpoeg, 28. novembril kell 18.30 Simuna 10. detsembril kell 11.00 Väike- - Heino Seljamaa astub üles telpoeg, tel 5302 4437 tel 5302 4437 rahvamaja väikeses saalis taimeseade- Maarja, Kiltsi ja Triigi piirkondade ko- KOHVRITEATRIGA 22. detsembril kell 16.00 IV Väike- kursus, teema jõuluseaded. Juhendab duste laste jõulupidu Väike-Maarja - lava vallutab Kait Tamra Mary Tammet, tel 514 3011 seltsimajas. Info Kalev Pärtelpoeg, tel - väikeses saalis töötab kohvik 1. detsembril kell 15.00 kohtuvad 5302 4437. Transpordisoovist anda tea- Täpsem info hiljem Väike-Maarja Simuna spordihoones Lääne-Virumaa da telefonil 329 5762 (Tiia Kaselo) valla kodulehel ja kuulutustel. korvpallimeistrivõistluste II liigas Si- 10. detsembril kell 18.00 Simuna Kauplema on oodatud müüjad muna IVAX II ja Marberg Kinnisvara/ rahvamajas valla meistrivõistlused mä- ainult isetehtud ja eestimaise kau- Seesam Kindlustus. Info Hillar Kasu, lumängus, II etapp. Info Ants Rikberg, baga. tel 524 8658 tel 529 0745 Kindlasti on vajalik eelnev regist- 1. detsembril kell 17.00 kohtuvad 10. detsembril kell 18.00 toimuvad reerimine, sest müügikohtade arv Simuna spordihoones Lääne-Virumaa Simuna rahvamajas valla meistrivõist- on piiratud. Palume registreerida korvpallimeistrivõistluste II liigas Mää- lused mälumängus, II etapp. Info Ants hiljemalt 10. detsembriks telefonil ri küla ja Rakvere Ametikool. Info Hillar Rikberg, tel 529 0745 56688178, Liivika Harjo, või voive- Kasu, tel 524 8658 12. detsembril kell16.00 valla [email protected]. Infot saab 2. detsembril kell 12.00 Naisteklu- suurte perede jõulupidu Väike-Maarja ka rahvamajast tel 323 7217. bi keskpäevakohvik Simuna rahvama- seltsimajas. Info Kalev Pärtelpoeg, tel jas, esineb naisansambel Laulurõõm, 5302 4437. Transpordisoovist anda tea- 17. detsembril kell 16.00 kell 13.30 süüdatakse advendiküünlad da telefonil 329 5762 (Tiia Kaselo) lasteaialaste jõulupidu. rahvamaja ees oleval kuusel Info Auli 14. detsembril kell 14.00 Väike- Kadastik, tel 323 7217 Maarja, Kiltsi ja Triigi piirkondade 18. detsembril 2. detsembril kell 15.30 süüda- pensionäride jõulupidu Väike-Maarja kell 11.00 Simuna piirkonna ko- takse advendiküünlad Väike-Maarja seltsimajas. Info Kalev Pärtelpoeg, tel duste laste jõulupidu. aleviku jõulukuusel. Pärast seda Väike- 5302 4437. Transpordisoovist anda tea- kell 15.00 Simuna muusikakooli Maarja pasunakoori kontsert seltsima- da telefonil 329 5761 (Ene Kinks) jõulupidu. jas. Info Kalev Pärtelpoeg, tel 5302 4437 15. detsembril kell 10.00 alga- 4. detsembril kell 12.00 Tallinna vad Väike-Maarja spordihoones valla 20. detsembril kell 18.00 lasteteatri Lepatriinu etendus „Reis meistrivõistlused tennises, I etapp. Simuna Kooli jõulupidu. ümber maakera“ Väike-Maarja seltsi- Info Ants Rikberg, tel 529 0745 majas. Pilet 2 eurot. Info Kalev Pärtel- 15. detsember kell 11.00 Jõululaat 21. detsembril kell 13.11 poeg, tel 5302 4437 koos mitmete töötubade ja esinemis- Tervitame talve saabumist. Kaari Sillamaa lastemuusikali „Saabastega kass“ esietendus. Muu- sikalis osalevad Simuna rahvamaja Väike-Maarja seltsimajas laululapsed, juhendaja Angela Raik. 25. novembril kell 13.00 Kontserdi pilet 3 eurot. kell 19.00 – minitalvetantsupidu Klubi Härmalõng pidu. 22. detsembril kell 18.00 (rahvamaja juures). Pilet 2 eurot. - AASTASAJA BALL. Tantsivad talve talveks rahvama- 28. novembril kell 18.00 - BIG BAND TARTU ja kõik tantsurühmad. Muusikakooli kontsert Jõuluootus. - RAMM Rakvere akadeemiline kell 19.30 – jõulupidu rahvama- 2. detsembril kell 16.00 meeskoor. jas: • talvetervitus Simuna kapellilt Pasunakoori advendikontsert. Pilet eelmüügist 6 eurot, 22. det- ja lauljatelt, • jalakeerutust an- 4. detsembril kell 12.00 sembril 8 eurot. samblilt KalevBand, • silmailu tant- Tallinna lasteteatri Lepatriinu eten- 31. detsembril kell 21.00 sutrupilt „Flamente“, • kui on saalis dus „Reis ümber maakera“. Aastavahetuse pidu. palju häid lapsi, siis külastab meid Pilet 2 eurot. Meeleolu hoiavad üleval: ehk jõuluvanagi! 10. detsembril kell 11.00 - staarid helesiniselt ekraanilt Pääse eelmüügist 5 eurot (eel- Koduste laste jõulupidu. - retrodisko müük Simuna rahvamajas 3. det- 12. detsembril kell16.00 - tantsuansambel TAAS sembrist–18. detsembrini). Suurte perede jõulupidu. Laudade katmine alates kella 20.00-st. 7 eurot (19. detsembrist alates) 14. detsembril kell 14.00 Piletite eelmüük talve alguseni 5 eurot. Pidu laudadega, vajalik eelnev Pensionäride jõulupidu. kohtade broneerimine. 21. detsembril kell 19.00 Infot rahvamajast või telefonidel 326 Esinevad Tallinna Ülikooli Meeskoor 1837 ja 5302 4437, Kalev Pärtelpoeg. Info rahvamajast või tel 323 7217, ja Politsei- ja Piirivalveameti puhkpilli- Uus e-posti aadress: seltsimaja@v- Auli Kadastik orkester. maarja.ee IV Väike-Maarja Muusikafestivali kontserdid

Reedel, 21. detsembril kell 19.00 Laupäeval, 22. detsembril kell Pühapäeval, 23. detsembril kell Väike-Maarja seltsimaja saalis 16.00 Kiltsi mõisas 13.00 Väike-Maarja kirikus Esinevad Tallinna Ülikooli Meeskoor Kristina Vähi (sopran) Pille Lill (sopran) ja Politsei-ja Piirivalveameti puhkpilli- Olari Viikholm (bariton) Tiia Tenno (orel) orkester. Piret Habak (klaver) Kontsert on tasuta. Kontserdi pilet 3 eurot. Kontsert on tasuta. Festival toimub koostöös Pille Lille Muusikute Toetusfondiga. 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2012.a.

Aru eestlaulmisel. Seeniortantsuga „Seltsimaja 100“ tähistamas Korraldati õnneloos – Ilme Sein, Leili Olvi, Kelli Olvi, Anne-Liis Talu. Õun on tervislik, sõime seda ühes- oli soov tunnustada aktiivseid seeniore kusaamisest oli kasu – Aare Treial; juhendaja Ilme Sein). koos – õunad Anne-Liis Talu ja Imbi meie endi hulgast. Tunnustust pälvisid - musklijõud ja oskused – töömees- Kulpase koduaiast. Ilmi Silla, Ilse Püss, Gerda Vesk, Aili te meeskond Heigo Masing ja Raivo Kuna Kuninga pere oli ainuke se- Tantsutruudust mõõdeti aastatega Leemets, Helju Veermäe, Õie Ehastu ja Veermets; gapaaridega rühm, väärivad nad kõi- ja tulemuseks saadi 1056 aastat, tant- Johannes Ehastu. Lisaks Aare Treiali ja - puhastusteenused – Anne Jander; kide tantsijate nimelist esitlemist: sijaid 71, rühmi 6. Pajusti rühma ja ju- Kalev Pärtelpoja tugevale käepigistuse- - dekoraator Mary Tammet Simu- *Heli Vettik – *Kaarel Moisa, Kristiine hendajate tantsuaastad jäid lugemata. Adamson – Aare Treial, Merike Adam- Pidu toetasid Vaike Palmiste Väike- son – *Hans Kruusamägi, Luule Matrov Maarja apteek, ettevõtja Aivo Roos, – *Indrek Kesküla (tärnike märgib osa- Leili Allikalt Leili pood, Anne-Liis Talu võttu ka I seeniortantsupäevast). Härmalõnga klubi, sõber Harry Veldi, Tantsupäeval osalejad tantsisid rüh- Väike-Maarja rahvamaja, juhataja Kalev matantse Bohnenpott, Hulkuri valss, Pärtelpoeg. Oh, Johny, Milanovo Kolo, Räägi mi- Aitäh kõigile, olge rõõmsad ja ter- nuga, Hääletaja, Meenutus, Fridolin ja ved!

Seeniortantsupäevade peakorralda- ja Ilme Sen. Foto: Ilve Tobreluts.

Sellest reklaamimata lausest saigi al- guse tegutsemine, mis tipnes 21. ok- toobril seeniortantsupäevaga. Meie, seeniorid, teeme seda, mida me hästi oskame. Osaleme tegevustes ja kohtades, kus me endid hästi tunne- me, kus tunneme rõõmu teiste toeta- Esinemisjärg on Härmalõnga tantsurühma käes. Foto: Ilve Tobreluts. vast kohalolekust. Ma olen nii kaua elanud, et rahva- le said tunnustatud seeniorid mälestu- nast; majas tegutsemise aastaid sai täis 50. seks ka valla tänukirja ja Väike-Maarja - laudade katmise toimkond Anne- Siit edasi tuli mõte tantsutruudusest. apteegi kinkekaardi. Liis Talu, Ilse Püss, Ester Mäe, Mall Kui palju on teistel osavõtjatel tantsu- Pidu õnnestus meie kõigi ühisel Türbsal, Leili Olvi; aastaid seni elatud elu jooksul? Algaski meelel ja jõul ja siit me tuleme: - helitehnik Ain Kõiv; tagasivaatamine ja arvutamine. - peo algataja ja eestvedaja - Ilme - fotograaf Ilve Tobreluts; Siis tulid kokkulepped oluliste ini- Sein, I seeniortantsupeo läbiviimi- - tantsurühmad ja nende juhenda- Ühistantsud tõid pea terve saalitäie osalejaid tantsuringi kokku. mestega: rahvamaja juhataja Kalev se kogemusega tandemis Heli-Liivia jad – Väike-Maarja (juhendaja Ilme Foto: Ilve Tobreluts. Pärtelpoja, klubi Härmalõng presidendi Kombiga aastal 2011; Sein), Kiltsi (juhendaja Merike Hövel- Anne-Liis Talu ning Pajusti klubi tande- - tantsujalad ja seljatugi – Härma- son), Rakvere Lille tn (juhendaja Ene seitse ühistantsu. Härmalõnga tantsurühma juhenda- mi Ene Saaberi ja Reet Aruga. lõnga tantsurühma 10 liiget, rahvamaja Mentai), Simuna (juhendaja Auli Ka- Vaadati Pajusti klubi tantsurühma ja Kuna käesolev aasta on nimetatud juhataja Kalev Pärtelpoeg, klubi Här- dastik), Helin (rühma vanem Valve Li- etendust Inglise XVII sajandi tantsu- Ilme Sein aktiivse vananemise ja põlvkondade malõng president Anne-Liis Talu; bene, juhendaja Ilme Sein), Kuninga dest ja muusikast. Rühma juhendaja vahelise solidaarsuse Euroopa aastaks, - toetav tegevus lõpusirgel, ehk kok- pere (rühma moodustaja Ilve Tobreluts, Ene Saaber. Lauldi tantsulaule Reet Tagasivaade rahvamaja B-segarühma OÜ Pandivere Vesi kontor tantsuaastasse 1982/83 kolis vallamaja (Pikk tn 7 Väike-Maar- ja) I korruselt II korrusele ja asub nüüd Maarja kolhoo- ruumis nr 206. si mehhani- saator ja fi lmi- mees). Väike-Maarja Rahvamaja postkontor juhtisid sel ajal laiendas oma ruume ning võttis oma Vallo Taar ja kasutusse ka vallamaja (Pikk tn 7 Väike- Mare Sipelgas Maarja) I korrusel seni AS-ile Pandivere (Taar). Vesi kuulunud ruumid. See mee- nutus sai kirja 100-aastase juubeli auks. Härmalõnga Tore oli mee- nutada minul, õdus äratundmis- rõõmu teile! õhtupoolik Tantsutruu tantsudega Ilme Sein Väike-Maar- 21. oktoobril kuuldus Väike-Maarja rah- ja rahvamajast vamajas muusikahelisid, tantsusam- Rahvamaja 70. aastapäevapeo simmanil osalenud. Foto: Ilme Seina erakogu. me ja lõbusaid repliike – Härmalõnga seekordne kokkusaamine keskendus Tantsuõpetaja – Ilme Sein surühmale olid kohal: neidude seeniortantsule. Esinesid oma valla Pillimees – Heino Sein rühm (A. Lukman), noorte sega- tantsurühmad Simunast, Kiltsist ja Väi- Rühma koosseis: rühm (A. Lukman), rahvamaja ke- Maarjast ning külalised Rakverest ja Ahti Kaskema – Helve Noorlind segakoori Helin kuueliikmeline Vinnist. Elevust tekitas vallavalitsuse Hillar Oolmaa – Ilmi Silla laulurühm koosseisus Ellu Moi- ja volikogu trupp “Kuningapere”, kus Kalle Selberg – Maie Jakobson sa, Milvi Selberg, Ella Uuspõld, lõid uljalt tantsu Indrek Kesküla, Hans Toomas Kalvet – Helgi Tealane Marve Krunks, Helgi Selgmäe, Kruusamägi, Aare Treial jt. “Vägesid Arvo Vallaots – Mare Laane Tiia Kelgo. juhatas” humoorikalt tantsuentusiast Vahur Allikalt – Maria Arike Vahetekstid kirjutas Erich Ilme Sein. Oma rühmas kõige kauem Peeter Vungo – Malve Vahtna Meerja (Väike-Maarja raama- tantsinutele ulatati lilleõiega koos ka … – Riina Dementjeva tukogu), näit: „Tulge kokku väike meene. Plaanisime simmanit rahvamaja külarahvas, kes te keskea kün- Algul “joonistasid” tantsumustreid 70. juubeliks. Suure suu- ja sõrataudi nisel või vanaduse väraval…“ sellel alal kogenud tegijad, seejärel puhanguga kehtestati aga 1982. a det- Vahetekste luges Helgi Raidma keerutasid jalga Ene Saaberi juhenda- sembris karantiin. Pidu toimus 1983. a (endine kultuurimaja direktor, misel kõik peolised. 12. veebruaril. laulja segakooris, osaleja näite- Ühised lauluviisid võttis üles Reet Seda pidu meenutas foto oktoobri- mängudes) Aru. kuu valla infolehes tekstiga „Naisrühm Pillirühm – Hulja rahvapil- Aitäh kõigile korraldajatele – muu- 1983. aastal“. Lisan siia juurde selle liansambel. sika saatel liikumine virgutas meeli ja simmanipeo kaks fotot. Kohal oli Rakvere rajooni sütitas teotahet! Lisaks mainitud Aino Lukmani juhi- kultuuriosakonna juhataja Vai- tud 30-aastase staažiga õpetajate nais- ke Sein. Õhtut meenutas rühmale ja rahvamaja B-segarahvatant- Fotod tegi Jaan Mere (Väike- Meenutus rahvamaja 70. aastapäeva tähistamiselt. Foto: Ilme Seina erakogu. Vaike Sinisalu November 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15 Korvpallipoisid mängisid X maastikujooks Reinpaul OÜ rändkarikale

Peterburi-etapil täiseduga 4. novembril toimus Ebavere tervises- – Annalisa Kesküla, Mairit Kaarjärv, Si- da Väike-Maarja valla kodulehel. pordikeskuses X juubelimaastikujooks ret Kaasik, Jette Kriit; poisid – Rander Veel. Meie valla spordisaalidesse on Euroopa Noorte Korvpalliliiga (EYBL) Rock`i võistkonnast - Ander Peiponen OÜ Reinpaul auhindadele. Möldre, Janar Ervin, Arthur Part, Oliver jõudnud kaks uut sõudeergomeetrit ja U14 vanuseklassi 1. grupi esimene ja Robin Kivi. Erinevalt eelnevatest aastatest pi- Part. varsti on esimesed selle hooaja üritu- etapp toimus Peterburis. Virumaa Pal- Etapi parima mängija (MVP) auhin- dime seekord valima trassiks suusara- Põhijook- limängude Kooli võistkond võitis kõik na sai Väike-Maarja noormees Ander ja ringi, kuna sügisvihmad olid kitsad sul said osale- 5 kohtumist ja saavutas etapil esikoha. Talu. jooksu- ja matkarajad väga libedaks ja jad valida, kas Võistkonnas mängisid: Kerdo Kivi- Tulemused ja statistika on üleval In- kohati lausa vigastusohtlikuks muut- ühe suusaringi vare, Marti Alt, Sten Saaremäel, Martin ternetis: www.eybl.lv nud. Samuti saabus ettekirjutus kesk- või kaks. Ojamaa, Ander Talu ja Henri Matikai- Järgmine etapp toimub 31.01.- konnaametist, õigemini keeld juba Meie val- nen Väike-Maarjast, Kristofer Veismann 03.02.13.a. Tallinnas. sügaval stagnaajal sisse tallatud met- last jõudis ja Ranno Lauri Rakverest (Virumaa PK) saradade kasutamise kohta. Põhjen- auhinnalisele ning lisaks on EYBL turniiril osalevas Vaido Rego duseks – tallame liialt metsaalust. Aga kohale joosta võistkonnas abiks kaks poissi Tartu treener me ei korralda ju orienteerumisvõist- Maris Adam- lusi! Põhilise tõuke selleks keskkonna- son, naiste 10 ameti keeluks andsid nn „hiiekaitsjad”, km-s II koht. kes aga ise, hoolimata rangest keelust Selleks olid looduskaitsealal suvalistes kohtades suutelised ka lõket teha, eirasid seda nõuet 28. ok- meie valla fi r- toobril. Hea, et need kaks tehtud lõket mades tööta- suuremaks ei läinud – seda tänu kesk- vad Ulvar Pav- konnainspektorite kiirele sekkumisele. lov ja Meelis Loodetavasti tehakse sellest õiged jä- Veilberg. Ära reldused ning ka ametlikult selgitatak- tuleks kindlas- Foto: Rixratas, Riho Lüüs. se välja keelust üleastujad. ti märkida veel Jooksust ka – osavõtjaid seekord alla väga kiire arengu teinud Madis Rouhi- sed – kui kellelgi on huvi selle vastu, saja. Eks oma osa selles oli ka niiskel jaineni jooksu, kes osales väga edukalt võtke julgelt ühendust. ilmal, kuigi pärast fi nišit näitas korraks ka Tallinna maratonil. Ilusat peatselt saabuvat suusatalve päikestki. Päeva lõpus ootasid kõiki kuum tee, kõigile! Kõige väiksemate, eelkooliealiste suupisted, saun ja üllatusauhinnad. jooksus lõpetati järjekorras: tüdrukud Võistluse protokollidega saab tutvu- Ants Einsalu

Foto on tehtud Peterburis Talvepalee juures. 1. koht Jevgeni Hamidžanov Maadlusuudiseid 2. koht Andris Pent Võitluskunstihuvilised tutvusid 2. koht Karel Nõmmiste 20.-21. oktoobril toimusid Jõge- 10. novembril osalesid Väike-Maar- 2. koht Joel Visnapuu maasvõitlusega val Vooremaa 33. auhinnavõistlused ja rahvaspordiklubi noormaadlejad 4. koht Holger Toots maadluses. rahvusvahelistel Aleksander Abergi mä- 4. koht Argo Metsaru Möödunud kevadel kuulutas Tallinnas Tema õpilasteks loeb end suur hulk Ühel Eesti tugevamal noortevõist- lestusvõistlustel klassikalises maadlu- 5. koht Romel Seemann tegutsev spordiklubi 3D Treening välja Eesti MMA võitlejaid. lusel selgitati laupäeval 5. koht Kristjan Jaago tasuta treeningpäevad, mille raames Treeningpäev Väike-Maarjas koos- tugevamad maadlejad 8. koht Kuldar Kangur pakuti võimalust teha esmatutvust nes kahest kahetunnisest tutvustavast klassikalises maadlu- 14. koht Karl Siimer maasvõitluse ja brasiilia jiu-jitsuga. Ka treeningust, mille käigus õpiti pal- ses ja pühapäeval vaba- meie haarasime pakkumisest kinni ning ju tehnilisi võtteid nii teoorias kui ka maadluses. Meie noor- 17. novembril võistle- laupäeval, 6. oktoobril külastasidki Väi- praktikas. Treeningute eesmärk on po- maadlejad olid esin- sid noormaadlejad Põlt- ke-Maarjat 3D Treeningu peatreener pulariseerida maasvõitlust, millest üld- datud mõlemal päeval samaal toimunud vaba- Priit Mihkelson ja kolm tema õpilast, juhul paljudel teadmised puuduvad. ja saavutati järgmised maadlusvõistlustel. Saa- kes tutvustasid kohalikele võitluskuns- Usun, et saime võitluskunstide alal kohad: vutati järgmised kohad: tihuvilistele maasvõitlust ning brasiilia kindlasti targemaks ja väärtuslike ko- Klassikaline maad- 1. koht Liis Järvamägi jiu-jitsut. gemuste võrra rikkamaks. Aitäh Priit lus 2. koht Anni Pent 3D Treening on oma ala parim klubi Mihkelsonile ja tema abilistele põneva 2. koht Holger Toots 2. koht Maris Nõmmis- Eestis, mis pakub nii vabavõitluse kui päeva eest. 3. koht Joel Visnapuu te ka maasvõitluse treeninguid. Õpilasi 5. koht Romel 3. koht Jonete Visna- treeninud Priit Mihkelson on klubi 3D Argo Metsaru Seemann puu Treening üks asutajatest, samuti jagab Väike-Maarja Gümnaasium, 10. 8. koht Karl Siimer 3. koht Kristjan Jaago ta näpunäiteid ka mujal klubides. Prii- klass 9. koht Karel Nõm- 3. koht Holger Toots tu on nimetatud ka “Eesti MMA isaks”. miste 5. koht Joel Visnapuu 10. koht Kuldar Kan- 5. koht Rasmus Kaasik gur 9. koht Karel Nõmmis- Noormaadlejad Aleksander Abergi mälestusvõistlustel 16. koht Kristjan Jaa- te Kallaveres. Foto: Lembit Kalter go 7. koht Kuldar Kangur ses Kallaveres. Eesti tugevamate noor- 8. koht Karl Siimer Vabamaadlus maadlejate kõrval oli rohkearvuliselt 9. koht Richard Veelaid 2. koht Jonete Visnapuu võistlejaid Lätist, Leedust ja Soomest. 3. koht Maris Nõmmiste Meie noormaadlejad esinesid kõik Lembit Kalter 8. koht Joel Visnapuu vastavalt võimetele ja oli ka üllatajaid. maadlustreener Saavutasime järgmised kohad:

III etapp toimus novembri algul, Lauatenniseuudiseid osalejaid oli 23, Mihkel Niinemets sai nende seas III koha. 28. septembril toimusid Koerus Järva- seklassis 60+. maa lahtised meistrivõistlused laua- Lehtse lauatenniseturniiri 2012. Väino Stoltsen Harjuta Terviseks! tennises. Väino Stoltsen saavutas seal aasta I etapil osales 33 sportlast. Mih- kaks III kohta: paarismängus ning vanu- kel Niinemets saavutas seal 4. koha. Punktiseis 15. novembri seisuga: 1. Heino Külanurk (Väike-Maarja) 1048 osaluskorda, 104 boonuspunkti. 2. Urve Tobreluts (Väike-Maarja) 921 ok, 92 bp. 3. Kalle Tobreluts (Väike-Maarja) 895 ok, 89 bp. 4. Aino VALLA MEISTRIVÕISTLUSED Saaremäel (Väike-Maarja) 842 ok, 84 bp. 5. Viivi Kahr (pääste- kool) 736 ok, 73 bp. 6. Halar Klaas (Väike-Maarja) 478 ok, 47 bp. 7. KOROONA ses jagasid 1.-3. kohta Väino Stoltsen, läbi 10.12.12 Si- Heino Lambing (Väike-Maarja) 432 ok, 43 bp. 8. Õie Lambing (Väike-Maarja) 430 Koroona esimesest etapist võttis Tarmo Rebane ja Andreas Preisfreund. muna rahvama- ok, 43 bp. 9. Mare Soovik (Maiximar) 388 ok, 38 bp. 10. Viia Kiik (Väike-Maarja) 323 osa seitse täiskasvanut ja kaks poissi. Laste vanemas grupis võitis Andreas jas. ok, 32 bp. 11. Mall Lepiksoo (Väike-Maarja) 250 ok, 25 bp. 12. Malle Kask (Väike- Poisid Preisfreund ja nooremas grupis Mattias Maarja) 230 ok, 23 bp. 13. Riina Jalast (VMG) 227 ok, 22 bp. 14. Reet Soidla (Väike- Geijo Savolainen Preisfreund. Järgmine etapp toimub SULGPALL Maarja) 227 ok, 22 bp. 15. Urve Kalda (Väike-Maarja) 188 ok, 18 bp. 16. Kessu Sulev Robert Saage 12.01.13 kell 12.00 Triigi spordihoones. Sulgpalli esimesest voorust võttis (Simuna) 165 ok, 16 bp. 17. Annela Laidre (Väike-Maarja) 158 ok, 15 bp. 18. Ele Mehed osa 4 võistlejat. Kivisaar (Väike-Maarja) 146 ok, 14 bp. 19. Siiri Bork (Väike-Maarja) 144 ok, 14 bp. Ain Pentjärv MÄLUMÄNG Eerek Preisfreund 20. Kätlin Timuska (Väike-Maarja) 125 ok, 12 bp. 21. Kadri Dieves (Väike-Maarja) Mihkel Reiss Esimeses voorus tuli kohale kuus Väino Stoltsen 116 ok, 11 bp. 22. Airi Einsalu (Maarjalill) 114 ok, 11 bp. 23. Sirle-Inga Kuldväli Aivar Põldmaa võistkonda. Esimeseks tuli Avanduse Tarmo Rebane (Väike-Maarja) 113 ok, 11 bp. 24. Rita Soidla (Väike-Maarja) 106 ok, 10 bp. 25. Ma- võistkond (Madis Maadla, Ain Leino, Järgmine voor toimub 12.03.13 Triigi rina Rüütel (Joosand) 95 ok, 9 bp. 26. Ene Aabo (Väike-Maarja) 83 ok, 8 bp. 27. Ira LAUATENNIS Aivar Vimberg) teiseks võistkond „Viis spordihoones. Münter (Ilmandu) 70 ok, 7 bp. 28. Peeter Kahr (Väike-Maarja) 65 ok, 6 bp. 29. Mona Lauatennises võttis esimesest voo- Miinus“ ja kolmandaks võistkond Sikkar (Triigi) 61 ok, 6 bp. 30. Heete Ausmeel (Väike-Maarja) 60 ok, 6 bp. rust osa 6 võistlejat. Meeste arvestu- „Pähklipureja“. Järgmine etapp viiakse Ants Rikberg 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT November 2012.a. Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Toidukartul Simunast! Aeg, ära nii meeletult rutta, Erinevad sordid. täna hetkeks peatu sa teel. Täna luba mul naerda ja nutta, Kontakt tel 515 7741 hinges noorena tunda end veel … Detsember Koguduste teated MTÜ Nelikand 90 Õie Leihter – 24. detsembril 83 Berta Salumäe – 19. detsembril pakub Kurtna külamaja 89 Georgi Laar – 2. detsembril 83 Raisa Juhaste – 22. detsembril Väike-Maarja koguduses Jumalatee- Väike-Maarja koguduses ruume koolituste, seminaride, 89 Laine Voolmaa – 2. detsembril 81 Voldemar Lehtla – 6. detsembril nistused pühapäeviti kell 12.00 89 Aleksander Arro – 20. detsembril 80 Maimo Tõnissoo – 1. detsembril Kogudust teenib hooldajaõpetajana konverentside, koosolekute, 88 Elfi Sirel – 24. detsembril 80 Viktor Abassov – 20. detsembril Enn Salveste. Tel 5345 3967, vastuvõttude ja muude 88 Valve Kümnik – 25. detsembril 80 Lembit Solba – 30. detsembril e-post: [email protected] koosviibimiste korraldami- 87 Aili Leemets – 17. detsembril 75 Aime Karu – 1. detsembril EELK Väike-Maarja koguduse aadress: seks ning matusetalituste 85 Valdek Esinurm – 5. detsembril 75 Elvira Kirpu – 5. detsembril Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, interne- läbiviimiseks. 85 Heino Sein – 30. detsembril 75 Mart Tiidor – 17. detsembril tis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/. Külamajas on olemas WiFi, 84 Lille Kask – 5. detsembril 75 Vahur Allikalt – 19. detsembril Koguduse veebil saab Facebookis lii- 84 Tatjana Kutuzova – 5. detsembril 75 Kaarli Nurkma – 19. detsembril tuda grupiga “Taastame Väike-Maarja dataprojektor, sülearvuti, 84 Virve Alas – 13. detsembril 70 Meeta-Marie Rull – 18. detsembril kiriku!” pabertahvel ja ekraan. 84 Leida Kalvik – 14. detsembril 70 Jaak Kivila – 18. detsembril Toitlustamine kokkuleppel. 84 Asta Niinemets – 25. detsembril 70 Vilvi Liivand – 18. detsembril Täpsem info külamaja renti- 83 Zinovi Stets – 14. detsembril 70 Helmi Kauts – 21. detsembril misvõimaluste kohta: Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti kell 10.30. Ene Preem, tel 523 9550 Soovime õnne ja tugevat tervist! Koguduse vaimulik on või e-posti aadressil Väike-Maarja Vallavalitsus Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. [email protected] NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, Koguduse veebileht: teatada sellest toimetajale tel 329 5759. http://avispea.edicypages.com/et Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, kokkusaamine toimub igal teisi- Õnnitleme noorimaid vallakodanikke päeval kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. Georgi Söögituba Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti Ott Nirgi – 9. oktoobril Pikk 18, Väike-Maarja – 7. novembril kell 14.00. korraldab Teie Breneli Meidla Koguduse õpetaja on Enn Salveste. ettevõtte töötajatele Karoliina Pullõnen – 7. novembril EELK Simuna koguduse aadress: JÕULUPEOLAUA Allika 3, 46401 Simuna Jõulumenüü Olge rõõmsad, terved ja tublid! Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, Abistame ansambli tellimisel **************** e-post: [email protected] Georgi Kauplus Pikk 16, Väike-Maarja Valmistame ettevõtete, Mälestame asutuste tellimisel JÕULUPAKID Lastele maiustustega Jelena Dementjeva 05.10.1925 – 28.10.2012 Täiskasvanutele kinkekotid - Lea Krumm 15.11.1949 – 08.11.2012 Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- kvaliteetveini ja väärisjuustuga Eduard Harmants 09.07.1932 – 11.11 2012 nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga Kontakt: Aivar - 5345 6273, Alma Org 16.03.1922 – 05.11.2012 võimalik kohtuda teistel aegadel. [email protected] Margus Möldre 02.11.1969 – 09.11.2012 Valev Lepp 30.10.1948 – 17.11.2012 Kalmistumeistrite kontaktandmed: EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Lauri Raitšuk 06.10.1991 – 16.11.2012 Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 nr 221050284862 Swedpangas, Aleksander Arro 20.12.1923 – 20.11.2012 Simunas – Helvi Vahter, tel 524 7944 kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks. Kohalik Elust, ilust igaveseks, põllumees ära päriseks … Tulge meisterdama! võtab Marie Under

Laupäeval, 8. detsembril kell 12.00 rendile Toatäis päikesekiiri, toimub Simuna koguduse leerimajas või ostab sületäis sooje sõnu, peotäis kauneid lilli! jõulueelne meisterdamine. põllumaid. Tere tulemast! Headel Kallis Sirje Sõnum! tingimustel Soovime Sulle palju õnne juubeli puhul! Kollektsionäär ostab hea hind. münte, märke, marke, Soovi korral Väike-Maarja lasteaia pere medaleid, ordeneid, ettemaks. kiivreid, pandlaid, Kohalik põllumajandusettevõte postkaarte, maale, pudeleid, Kontakt erinevat vanavara jne. rendib ja ostab põllumaid. Sobivad ka telefonil 5392 6640 nõukogudeaegsed esemed. Pakume head hinda. Kojukutsed tasuta. Tel 5801 6368 või 529 8037 Kõik pakkumised on oodatud! Telefon: 5665 5551 Väike-Maarja Hooldekodu Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: [email protected], (Ravi 1, II korrus) Ostame kasvavat metsa Väike-Maarja Vallavalitsus, tel 329 5759. päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. Toimetus ei ja metsakinnistuid hin- URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: tel 329 5750, www.v-maarja.ee vastuta reklaamide sisu eest. Toimetaja: Trükitud: naga kuni 10 000 eurot/ • naha- ja haavahooldusvahendid, Ilve Tobreluts Trükikoda TRÜKIS AS, • imavad aluslinad, Toimetuse kolleegium: ha. Kinnistud võivad olla Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Olev Liblikmann, tehtud raietega või aset- • mähkmed jm. Krista Ustav, Ellu Moisa, Ilmub kord kuus, Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. kuu lõpunädalal. seda piiranguvööndis. Tellitud tooted tuuakse kohale 12. detsembril kell 9.00. Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5. Tiraaž 1000 eksemplari. Tel 55 40 150 kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: Tasuline 0,20 eurot Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959