Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 6 (229) JUUNI 2013 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Meie korvpallipoisid tulid Eesti meistriks!

Jõhvis toimunud PC1 vanuseklassi (sünd 1999. a ja hiljem) Eesti meistriks tuli Virumaa Pallimängude Kool (treener Vaido Rego).

Virumaa Pallimängude Kool võitis põ- palli tase kõrgem kui suurlinnakooli- nevas fi naalmängus Erkmaa Korvpalli- des. Võistkonna treeneriks on Vaido kooli (treener Aivo Erkmaa) tulemusega Rego, kelle aastatepikkune töö on vii- 72:64. Võitjate resultatiivseim oli enda nud meie korvpallipoisid nii Eesti kui võistkonna parimaks valitud Kristofer ka Euroopa omavanuste tipptegijate Veismann 21 punktiga, Martin Ojamaa hulka. tõi 16 ja Sten Saaremäel 13 silma. Poolfi naalis võitis Virumaa PK Korv- Väike-Maarja gümnaasiumi 7. klassi palliklubi Viimsit 82:64 (Talu 23, Saa- poisse oli võidukas võistkonnas kogu- remäel 20 – Vainola 25). Teises poolfi - nisti 8 – Sten Saaremäel, Ander Talu, naalis alistas Erkmaa KK Salva/Rock I Marti Alt, Remo Murumaa, Henri Mati- võistkonna 98:46. kainen, Kerdo Kivivare, Martin Ojamaa Rohkem infot: www.basket.ee ja Jaagop Janson. Seega võib öelda, et Väike-Maarja gümnaasiumis on korv- Ilve Tobreluts

1. juunil peeti Väike-Maarjas XXVI Pandivere päeva. Tänavune moto: „Pärand on pärijate hoida“. Avo Seidelbergi foto. Pandivere päeva peotuli peatus presidendi tamme juures

Kui eelmisel aastal 25. Pandivere tamm. Minu okstest punutud pärgade- mille kollektsioonile pani aluse presi- päevade avamisel pöörduti südam- ga pärjati kuulsaid olümpiasangareid, dent Lennart Meri kursusekaaslane Tar- like sõnadega Jakob Liivi kui Väi- laulupidude juhte ja istutati vastsündi- tu Ülikoolist, Väike-Maarja aukodanik, ke-Maarja kultuuriloo ühe alustala nutele nimipuuks. Wiedemanni keeleauhinna 1997. a lau- poole, siis tänavu peatus peotule tee- 25 aastat tagasi algatati tava, et reaat Eduard Leppik, kelle istutatud kond kirikust peoplatsile suundudes Wiedemanni keeleauhinna võitja istu- nimipuu sirgub samuti keeletammikus. muuseumi ees ning kuulati, mida on tab omanimelise tamme. Tänaseks on Siin lähedal oli õpetaja ja luuletaja seal sirguval president Lennart Meri sellest Väike-Maarjas saanud juba kau- Jakob Liivi teemaja ja lugemistuba. nimipuul siinsele rahvale öelda. nis keeletammik. Olen sümboliks – nii Veidi paremal asub arhitekt Alar Kotli kaua kui kestab tamme eluiga, püsib sünnikodu, praegune Georgi söögi- “Mina, tammepuu, tuba. Veel kaugemal Korvpallipoisid Eesti meistrisärkide ja võidukarikaga. keda te hellitavalt 100-aastane seltsi- „presidendi tammeks“ maja, Georg Lurichi kutsute, tervitan teid, mälestuskivi, Jakob väikemaarjalased, 26. Liivi ausammas, Va- Pandivere päeval! badussõja monu- Kogutakse infot Mul on suur au ment, Väike-Maarja tähtsal päeval teid kõ- kirik, surnuaed palju- reoveekäitlusssüsteemide netada. Mäletan hästi de nimekate inimeste seda aega, kui mind haudadega. Palju jäi kohta hajaasustuses 1995. a paljude teiste veel nimetamata... hulgast välja valiti ja President Lennart AS Infragate Eesti viib Eesti Vabariigi objekti inventariseerimist konsultandi Väike-Maarjasse toodi, Merit austavad väike- Keskkonnaministeeriumi tellimusel poolt. Kui kohapealset inventariseeri- kus president Lennart maarjalased ja tant- läbi uuringut, milles hinnatakse haja- mist Teie objektil ei teostata, võite soo- Meri mu Väike-Maarja suselts Tarapita iga asustuspiirkondades paiknevate erine- vi korral täita küsitlusankeedi. muuseumi ette maa- aasta 29. märtsil – pre- vate objektide – elumajad, koolid, ko- Ankeedi küsimustele vastamisega mulda istutas. See sidendi sünnipäeval, haliku omavalitsuse sotsiaalobjektid, on Teil võimalus lisada enda valduses oli väga tähenduslik, Ebavere mäel Suure turismitalud jne – reoveekäitlussüstee- olev objekt koostatavasse andmebaasi, et just meie austatud Lennutee lõkkega ja mide seisukorda. milles olevatele objektidele võidakse president sel aastal ühisüritusega, tähista- Läbiviidava uuringu põhjal koosta- tulevikus pakkuda reoveekäitlussüs- Wiedemanni keele- maks tuleteekonnaga takse objektidest andmebaas ning ko- teemide rekonstrueerimiseks riiklikku auhinna pälvis ja just Peotuli koos saatjatega on jõudnud muuseumi ette. Jaanus Kangur Kaarmalt Kaarmale gutud andmeid kasutatakse hinnangu- toetust. mind selleks nimi- esitab tamme pöördumist väikemaarjalaste poole. Ellu Moisa foto. Kaali meteoriidi süm- te tegemiseks kogu Eesti kohta. Ankeedi saate täita veebikeskkon- puuks välja valiti. Eks 18 aastaga olen kindlalt ka meie emakeel. boolset lennukaart. Suure Lennu Kaa- Uuringu läbiviimiseks kasutatakse nas aadressil: http://infragate.ankeet. ma hea hoolitsuse abil laiust ja pikkust Seda paika, kus me praegu asume, re legend on Lennart Meri raamatus nii küsitlusmeetodit kui ka kohapealset ee/forms/view/2 juurde saanud ja nüüd näen ikka väga võib nimetada Väike-Maarja kultuuri „Hõbevalge“ kirja pandud, toites väike- kena välja! keskuseks, sest on ju siit vaid kiviviske se rahva igatsust iseolemiseks. Maailma rahvaste hulgas on tamm kaugusel mitmed olulised kultuuriob- Tänan, et mind austasite! Head igal pool väga austatud ja hinnatud jektid. jätkuvat Pandivere päeva! Mul on au puu olnud kogu inimajaloo vältel. Mul- Me asume vana kihelkonnakoo- väikemaarjalaste tegemisi jälgida veel Süütame jaanilõkked le on omistatud jõudu ja väge, olen li ees, kuhu tuldi õppima lähedalt ja sadu aastaid!“ austatud hiiepuu ja ka tugev tarbepuu. kaugelt, kus õpetaja ja luuletaja Jakob Enne tuleteekonna jätkumist tänati võidutulest! Minu eluiga küünib kahe tuhande Tamm õpetas tulevast kirjanikku Anton tammepuud sügava kummardusega. aastani! Siinses kliimas vast viie-kuue- Hansen Tammsaaret ning koos Jakob 23. juunil kell 17.00 jagab vallava- traditsioonilist võidutuld jaanitule- saja aastani. Liivi ja teiste ärksate loovisikutega Väi- Tamme jutu koostas Irma Raatma, nem Indrek Kesküla Väike-Maarja de süütamiseks külades ja kodudes. Paljudel rahvastel on tavaks täht- ke-Maarja luuleparnassi asutas. Prae- selle vahendas kodukandipäeva peo- keskväljakul vallamaja ees soovijaile sate sündmuste mälestuseks istutada gu asub siin Väike-Maarja muuseum, tule saatjateni Jaanus Kangur. 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2013.a. Vallavanema kuu

Tahtsin väga loota, et Pandivere päeva- tegevusi. Kindlasti on ka selliseid, vald kuulub del kogetud inimeste rõõm ja soe ilm kellele meeldib kõige rohkem õppida. Lääne-Viru- on meie saatjateks vähemalt kogu sel- Kuid taiplikul noorel on ka suvel väl- maa oma- lel suvel. Kahjuks satub rõõmsate päe- japääs: raamatukogud, Internet, sa- valitsusliitu vade vahele ka kurbi sündmuseid. Meie made huvidega sõbrad. Meie üldhari- ning otsus- hulgast lahkus valla aukodanik Håkon duskoolide lõpuklasside õpilastele on tas koos Rissmann-Bredesen, kelle üheks tee- viimane koolikell märguandeks, et üks maakonna neks on sõprussilla ja tihedate sideme- oluline etapp on edukalt lõpule viidud teiste oma- te loomine Väike-Maarja valla ja Norras ning nüüd tuleb otsustada, milline on valitsuste- asuva Sirdali kommuuni vahel. Kindlas- järgmine samm. Teeb rõõmu, kui meie ga osaleda ti on Håkon Rissmann-Bredesen jätnud gümnasistide seas on nii tugevaid maakond- palju jälgi meie inimeste südametesse õppureid, kes väärivad kuldmedaliga like tõm- ning meie valla kujunemisse. Ta oskas lõpetamist. Palju õnne, Kätlin Kaare! bekeskuste oma humoorika ja vahetu suhtlemise- Head hinded lõputunnistusel hoiavad analüüsil. ga leida alati soovitusi ja nõuandeid, lahti peaaegu kõik valikud. Samas va- See tähen- kuidas saaksime oma valla ülesehitust likuid tuleb lõpuklassides teha kõigil. dab, et ana- otstarbekamalt korraldada. Tänu tema Kas jätkata haridusteed ning kui jah, lüüsitakse tööle õnnestus Väike-Maarja vallal saa- siis millise kooli kasuks otsustada? Kui tänast olu- da Norra riigilt mitmesugust toetust ei, siis kas proovida jõudu tööjõuturul, korda ja ning abi. kuid millises ametis või millises maa- selle alusel Nagu ühest saatuselöögist vähe ilma nurgas? Loodan, et ka meie õp- koostatak- oleks. Meiega vallaga sõprussuhtes pekeskuse lõpetajad leiavad soovi kor- se ettepa- oleva Kaarma valla vallavanema Mar- ral jõudu edasi õppida või siis sobiva nek regio- gus Mägi traagiline hukkumine Abruka töökoha, et teoreetilistele teadmistele naalminist- regatil on selline sündmus, mis tundub lisaks ka kogemusi omandada. Kõigile rile Lääne- uskumatu. Me ei mõtle ju iga päev, mis meie lõpetajatele soovitan ikka julgelt Virumaa võib juhtuda. Elame, töötame, rõõmus- ning püstipäi edasi astuda, otsida ise võimalikust Publik ETV saate „Lauluga maale“ salvestusel. Ilve Tobrelutsu foto. tame, tegeleme oma hobidega ja äkki.... sobivaid lahendusi kerkinud küsimus- haldusterri- Kui õnnetu juhuse kokkulangemisel tele, toetuda senisele elukogemusele, toriaalsest ümberkujundamisest. seda järgnevatel aastatel rakendama. Mälestuskirikust alguse saanud võidu- lahkub jäädavalt noor ja tegus inimene, teadmistele, sõpradele ja oma vane- Maikuus on Väike-Maarja vallava- Päevapikkuse lähenemine maksimu- tule ja selles sisalduva võluväe oma ko- siis see on tohutu kaotus. Margus Mägi matele. litsus koos vallavolikogu komisjoni- mile, annab märku lähenevast jaani- duaeda või küla jaanitulele, siis palun hukkumine on korvamatu kaotus tema Kohalike omavalitsuse jaoks he- dega läbi arutanud Väike-Maarja valla päevast. Meil on võimalus jaaniusside võta kaasa latern ning tule 23. juunil perekonnale, tema lähedastele, tema listab „koolikella“ (ma arvan, et mitte arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu kuma paistel otsida oma sõnajalaõit, kell 17.00 Väike-Maarja vallamaja ette. sõpradele, aga kindlasti ka Kaarma val- viimast) ja suunab kiireid valikuid lan- aastateks 2014-2017. Juhul, kui vallavo- tunda rõõmu perekonnast, sõpradest, Soovin meeldejäävat jaanipäeva ja lale. Seiskem koos leinas ning jagagem getama regionaalminister Siim-Valmar likogu sellega ka nõus on, siis on või- traditsioonilistest jaanipäeva jõukatsu- kaunist suve kõigile, hoiame oma vaba- kaastunnet Håkon Rissmann-Bredese- Kiisler. Niinimetatud tõmbekeskuste malus kõigil vallakodanikel juulikuus ja mistest ja maitsvatest roogadest. Tori duse tuld hoolikalt, olgu see meie hin- ni ja Margus Mägi lähedastega. Eesti näib olevat ministeeriumi iga- augusti alguses sellega tutvuda. Soovi- Sõjameeste Mälestuskirikus süüda- ges kodukülas kiigel kiikudes või maa- Traditsiooniliselt on kuulda meie päevasel töölaual. Minu andmetel pea- tan kõigil seda olulist tegevuskava vä- takse traditsiooniline võidutuli, mida ilmaotsa samme seades. Sellisel juhul koolides lõpukellade helinaid. Mõel- vad kõik maavalitsused juba 2. juuliks hemalt lugeda ning vajadusel just en- tublid mehed ja naised kannavad laiale on võimalik seda vabadust ka edasi gem, kui palju on neid noori õpilasi, saatma ministeeriumile maavalitsuste dale õigeid muutmisettepanekuid teha. üle kogu Eestimaa. See on kummardus pärandada. Meie kodukandipäevade kes on oodanud suvevaheaega kuulu- seisukohad maakondade võimalikest Planeeritud on arengukava ja eelarvest- vapratele eestlastele, kes on panusta- moto ju oli: „Pärand on pärijate hoida“. tavat koolikella. See ju tähendab õpi- tõmbekeskustest. Sama saavad teha rateegia kinnitamine käesoleva aasta nud ja võidelnud selle nimel, et meil lastele võimalust puhata, nautida ja ka maakondlikud omavalitsusliidud, septembrisse ning sobivusel hakkab oleks võimalus nautida vaba Eesti riiki. Indrek Kesküla teha just endale kõige meeldivamaid juhul kui nad soovivad. Väike-Maarja sügisel valitav vallavolikogu koosseis Kui soovid kanda Tori Sõjameeste Vallavalitsuse materjalid (15.05, 20.05, 22.05, 29.05, 31.05 ja 05.06 vallavalitsuse istungid) Maaküsimused miseks Nadalama külas. konstrueerimiseks ja tehnosüsteemide Sotsiaaltoetuse eraldamine jäätmeloa taotlusele. - Nõustuti Eipri külas 3932 m2 suu- - Väljastati ehitusluba AS-le Hoo- muutmiseks Ebavere külas. - Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu- ruse maa-ala ja Kurtna külas asuva 2,21 lekandeteenused korterelamu rekonst- - Määrati projekteerimistingimused se maksmisega üheteistkümnele isiku- Projektitoetuse eraldamine ha suuruse maa-ala ostueesõigusega rueerimiseks (hoone soojustamine ja ehitusprojekti koostamiseks üksike- le kokku summas 955,45 eurot. - Eraldati Mittetulundusühingule erastamisega, määrati moodustatavate välisviimistlus, välisuste vahetamine lamule piirdeaia rajamiseks Pikevere Emumäe Arenduskeskus toetust sum- katastriüksuste koha-aadressid, siht- ning õhk-vesi soojuspumpade paigal- külas. Sotsiaaltoetuse eraldamisest mas 150 eurot. otstarve ja kinnitati maa maksustamis- damine) Vao külas. keeldumine hind. - Väljastati ehitusluba AS-le Vireen Kasutusloa väljastamine - Otsustati mitte eraldada ühele isi- Sihtotstarbelise tegevustoetuse - Määrati Ärina külas asuva 9-kor- autokaalu aluse rajamiseks Ebavere - Väljastati kasutusluba Baltic Log kule sotsiaaltoetust. eraldamine terilise elamu aluse ja teenindamiseks külas. Cabins OÜ-le viilhalli kasutamiseks - Eraldati Väike-Maarja Põllumeeste vajaliku maa suurus, määrati koha-aad- - Väljastati ehitusluba AS-le Star- Ebavere külas (Palkmaja). Lapsehoiuteenuse rahaliste va- Seltsile sihtotstarbelist tegevustoetust ress, maa sihtotstarve elamumaa ning man kaitsetorus koaksiaalkaabli paigal- - Väljastati kasutusluba Vao Agro hendite kasutamine summas 5 000 eurot. korteri omanike taotlusel teenindus- damiseks Väike-Maarja alevikus Aasa AS-le silohoidla kasutamiseks Vao kü- - Nõustuti lapsehoiuteenuse raha- maad. tänaval. las Veski farmis. liste vahendite ülejäägi kasutamisega Tee sulgemine - Määrati kahele isikule maa ostu- - Väljastati ehitusluba AS-le Star- - Väljastati kasutusluba Elektrilevi sotsiaalteenuse osutamiseks ühele isi- - Anti seoses kanalisatsioonitras- eesõigusega erastamiseks katastriük- man sidekanalisatsiooni ja sidekapi OÜ-le elektrivarustuse kasutamiseks kule. si ehitustöödega nõusolek AS-le An- suse moodustamise toimiku esitamise paigaldamiseks Väike-Maarja alevikus Koonu külas (Jaagupi,Teeääre, Jaani ja taares Kaarma farmi tee sulgemiseks tähtpäev. Ravi tn 7b, Ravi tn 8, Ravi tänava lõik Otsa). Puurkaevu asukoha kooskõlasta- ajavahemikul 15.05-07.06.2013.a tingi- - Nõustuti Kärsa külas 28 535 m2 2, Lõuna tänava lõik 2 ja Lõuna tn 11. - Väljastati kasutusluba Vao Agro mine musel, et elanikel oleks tagatud vaba suuruse maa ostueesõigusega erasta- - Väljastati ehitusluba Elektrilevi AS-le veiselauda kasutamiseks Vao kü- - Kooskõlastati Raigu külas Tude läbipääs oma kinnistutele. misega vastavalt katastriüksuse plaa- OÜ-le elektrivarustuse (reoveepumpla las Veski farmis. kinnistule rajatava puurkaevu asukoht. nile. RVP-3 liitumine) rajamiseks Ebavere Koormuspiirangu kehtestamine ja - Nõustuti Kiltsi alevikus 5782 m2 külas Kaarma farmi teel. Kirjaliku nõusoleku andmine Simuna sauna kasutusse andmine liikluskiiruse piiramine suuruse maa ostueesõigusega erasta- - Väljastati ehitusluba Elektrilevi - Anti kirjalik nõusolek Väike-Maarja - Otsustati vormistada ümber And- - Nõustuti koormuspiiranguga 8T miseks katastriüksuse moodustamise- OÜ-le elektrivarustuse (reoveepumpla Vallavalitsusele jäätmemaja püstitami- res Morozoviga sõlmitud leping ja anda kohalikel teedel: Mõisamaa-Vao-Ilman- ga. RVP-4 liitumine) rajamiseks Ebavere seks Väike-Maarja alevikus, Lõuna tä- Pargiveere Kultuurisõprade Seltsile ta- du, Väike-Maarja-Mõisamaa ja Ärina- - Nõustuti Jaagupi katastriüksuse ja- külas, Mäelille. nava lõik 2 ja Pikk tn 7. suta kasutusse Simuna alevikus Allee Mõisamaa. gamisega, mille tulemusena moodus- - Väljastati ehitusluba Väike-Maarja - Anti kirjalik nõusolek väikeehitise tn 1a asuv saun. Sõlmida Pargiveere - Nõustuti liikluskiiruse piiramisega tuvad katastriüksused pindalaga 19,64 Vallavalitsusele muuseumi rekonst- (puurkaev) püstitamiseks Raigu külas. Kultuurisõprade Seltsiga vara tasuta 30 km/h kohalikel teedel: Mõisamaa- ha, 11 271 m2 ja 6021 m2, määrati nende rueerimiseks ja tehnosüsteemide kasutamise leping kehtivusega kuni Vao-Ilmandu ja Väike-Maarja-Mõisa- koha-aadressid ja maa sihtotstarve. muutmiseks Väike-Maarja alevikus Pikk Hanked 23.04.2014. maa. - Nõustuti Aru katastriüksuse jaga- tn 3. - Kinnitati lihtmenetlusega hanke misega Võivere külas, mille tulemuse- „Murutraktori ost ” edukaks pakkujaks Avaliku ürituse luba Väike-Maarja valla õpilaste ja na moodustuvad katastriüksused pind- Ehituslubade korralduste kehte- AS Mecro. - Otsustati lubada MTÜ-l Kolhoos nende juhendajate tunnustamise alaga 15663 m2,11,69 ha ja 20290 m2, tuks tunnistamine - Kinnitati riigihanke „Väike-Maar- korraldada 09.06.2013. a Väike-Maarja kord määrati nende koha-aadressid ja maa - Tunnistati kehtetuks Väike-Maarja ja valla teede ja tänavate asfalditööd vallas Ebavere lauluväljakul teatrieten- - Kehtestati Väike-Maarja valla õpi- sihtotstarve. Vallavalitsuse 9. oktoobri 2007. a kor- 2013” edukaks pakkumuseks kõikidele dus „Tiina Tauraite traktor“. laste ja nende juhendajate tunnusta- raldus nr 458 ja Avanduse Vallavalit- hanke osadele AS TREF pakkumus. - Otsustati lubada MTÜ-l AVMotors mise kord. Ehitusloa väljastamine suse 8. septembri 2005. a korraldus nr - Kinnitati lihtmenetlusega hanke korraldada 02.06.2013. a Müüriku kros- - Väljastati ehitusluba Väike-Maarja 134. „Väike-Maarja valla investeerimislaen sirajal Eesti noorte meistrivõistlused ja Õpilaste tunnustamine Vallavalitsusele Simuna rahvamaja abi- 2013/1” edukaks pakkujaks AS SEB. karikavõistlused motokrossis, II etapp. - Otsustati tunnustada Väike-Maarja hoone (puukuur) püstitamiseks Simu- Projekteerimistingimuste määra- - Kinnitati lihtmenetlusega hanke valla õpilasi haridustoetusega. na alevikus Lai tn 5. mine „Väike-Maarja muuseumi küttesüstee- Jäätmeloa taotlusele arvamuse - Väljastati ehitusluba abihoone - Määrati projekteerimistingimused mi rekonstrueerimine” edukaks pakku- andmine (viilhall/hoiu- ja masinakuur) püstita- Baltic Log Cabins OÜ-le olmehoone re- jaks Emekan OÜ. - Anti nõusolek AS Väätsa Prügila Juuni 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3 Volikogu materjalid Jätame hüvasti valla aukodaniku Kokkuvõte 30. mai volikogu istungil 1.4 teede: Kalmistu – Karuvälja arutatust (nr 1610012) ja Karuvälja laudatee (nr Håkon Rissmann-Bredeseniga Volikogu liige Aare Kalson esitas 1610201) liitmise tulemusena moo- (28.05.1942 - 07.06.2013) arupärimise volikogu esimehele Olev dustada tee: Karuvälja tee, teeregistri Liblikmannile. numbriga 1610012 ja pikkusega 1443m; Aegade teedel meist keegi ei tea, Kiltsi mõisa ekspositsioonikont- 1.5 määrata Triigi – Karutiigi tee (nr kuidas peab seadma sammu, teeline kunagi ette ei tea, septsiooni ning teostavus- ja tasu- 9270046) uueks pikkuseks 3122 m; kuniks veel minekuks rammu... vusanalüüsi ja visuaalse identiteedi 1.6 määrata Avispea – Võnnuvere tutvustamine tee (nr 9270043) uueks pikkuseks 3132 7. juunil lahkus meie hulgast igavikuteele Norras elanud Ander Ojandu (OÜ Advisio) tutvus- m ja uueks nimeks Avispea – Võnnus- Väike-Maarja valla aukodanik Håkon Rissmann-Bredesen. tas Kiltsi mõisa ekspositsioonikont- vere tee; septsiooni ning teostavus- ja tasuvus- 1.7 määrata Avanduse vana külatee Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 2 anti hr Håkon Rissmann- analüüsi. Kiltsi mõisakompleks hoiab (nr 1610031) uueks pikkuseks 347 m; Bredesenile üle 9. mail 1997. aastal. Norras asuva Sirdali kommuuni valla- Kiltsi mõisa ajaloo-, kultuuri- ja arhi- 1.8 Kustutada kohalike teede ni- vanemana (kuni 01.11.96) olid tal suured teened selles, et Sirdali kommuu- tektuuripärandit, tehes seda mõisakoo- mekirjast teed numbriga 1610201, ni kaudu sai Väike-Maarja vald Norra riigilt (1995. a) ulatuslikku majandus- li ja turismiobjekti unikaalse sidumise 1610007, 9270042, 1610247, 9270130; likku abi ning et Sirdali kommuuni ja Väike-Maarja valla vahelised sõprus- abil. Kiltsi mõisakompleks võiks tulevi- ja koostöösidemed arenesid tihedaiks väga erinevates eluvaldkondades. Håkon Rissmann-Bredeseni nimetamine Väike-Maarja valla aukodanikuks kus olla enamat kui turismiobjekt, mis Maa munitsipaalomandisse taot- Håkon oli alati naerusuine ja sõbralik. Foto- pakub meeldejäävat külastuselamust oli ühtlasi sümboolseks sillaks kahe piirkonna – Väike-Maarja ja Sirdali – lemine vaheliste sõprussidemete jätkumisele. mälestus 2009. aasta üldlaulu- ja tantsupeo läbi kartograafi a ja admiral Krusens- Ette kandis maanõunik Diana Seep- Kolmel korral õnnestus Håkonil osaleda Tallinnas Eesti üldlaulu- ja rongkäigust. terni tutvustuse, vaid ka haridust ja ter. Diana Seepter andis infot OÜ Simu- tantsupidudel. Iga kord marssis ta koos meie isetegevuslastega pidupäevarongkäigus ning nautis nii laulu- kui tantsupeo turismi unikaalselt siduv külastuskes- na Remox poolt esitatud vaide kohta. kontserte. Esimesel korral oli ta laulupeost väga üllatunud. Kui ikka üle saja tuhande inimese laulab üheskoos riigihümni, on kus. OÜ Velvet esindaja tutvustas Kiltsi Otsustati taotleda munitsipaal- see väga võimas ja muljetavaldav tunne! Tema sõnul olid need ta elu ühed helgemad hetked. mõisa visuaalset identiteeti. omandisse Väike-Maarja vallas Simu- Alati energiast pakatanud, heatujulisel ja naerusuisel Håkonil oli Väike-Maarjas palju sõpru ja tuttavaid. Ta külastas Väike- na alevikus asuva Väike-Maarja vallale Maarjat oma 25-30 korda, viimati 2011. aasta lõpus. Tema hinnangul on Väike-Maarjas Eesti taasiseseisvumisaja jooksul palju Arupärimisele vastamine kuuluva rajatise (ehitisregistri kood ette võetud ja siin on palju muutusi toimunud. Ta rõõmustas alati koos meiega. Indrek Kesküla vastas volikogu liik- 220677620) alune ja teenindamiseks me Aare Kalsoni arupärimisele. Hüvasti, Håkon Rissmann-Bredesen! Mälestus Sinust jääb alatiseks väikemaarjalaste südameisse. vajalik maa.

2013. aasta valla I lisaeelarve Väike-Maarja Hooldekodu põhi- Ette kandis vanemökonomist Piret määrus Nurmetalu. Jäätmete kodus põletamine on kahjulik Ette kandis sotsiaalosakonna juha- Otsustati võtta vastu Väike-Maarja taja Ene Kinks. inimese tervisele ja keskkonnale valla 2013. aasta I lisaeelarve, põhite- Otsustati kehtestada Väike-Maarja gevuse tulud kogumahus 34 610 eurot Hooldekodu põhimäärus. ning põhitegevuse kulud kogumahus Kindlasti olete kuulnud kedagi väit- õhku paiskuda, kui ühest prügipõle- lube omavas jäätmepõletustehases. 24 110 eurot. Põhitegevuse tulemiks on mas, et tal jäätmeid ei teki. Paljudel tustehasest paljude aastate jooksul. Vanaõli põletamisel, nagu ka muude ei teki jäätmeid just seetõttu, et nad Kahju on ka sellepärast suur, et kodu- jäätmete põletamisel, eraldub palju 10 500 eurot. Kinnitada investeerimis- Väike-Maarja valla kalmistute tegelikult põletavad jäätmed lihtsalt de korstnad ei ulatu teab kui kõrgele kahjulikke aineid, mis jäätmepõletus- tegevuse kuludeks 10 500 eurot. andmekogu Ette kandis jurist-nõunik Peeter koduahjus või õues lõkkes ära. See ja seetõttu langevad kahjulikud ained tehastes fi ltrite abil kinni püütakse. saastab keskkonda, on kahjulik tervi- kõik oma koduaeda või naabruskon- Samuti ei saa inimene veendunud Kohalike teede nimekirja muutmi- Rahnik. sele ning seetõttu ei ole seadusega da. Ja me hingame ja sööme selle ise olla, et vanaõli ei sisalda ka muid ne Otsustati asutada Väike-Maarja val- lubatud. sisse. Iga aednik teab, et tuhk on hea põlevaid vedelikke. Kui vanaõli on Otsuse eelnõu on volikogu liikmete- la kalmistute andmekogu ja kehtestada kalmistute andmekogu põhimäärus. Koduses küttekoldes või lõkkes väetis ja kahjurite tõrjuja ning rapu- näiteks segatud bensiiniga, siis sel- le eelnevalt saadetud e-posti teel. tohib põletada ainult töötlemata pui- tab aeg-ajalt seda puude ja põõsaste lise vedelikuga kasutamine võib olla Ette kandis maanõunik Diana Seep- tu, kiletamata paberit ja pappi. Isegi alla, aga kui seal on sees ka kahjuli- plahvatusohtlik. Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja ter. selliseid kilekotte, millel on märk “PE” kud ained, mis pärinevad plastikutest Jäätmete põletamisel kodustes -kanalisatsiooni arengukava Otsustati teha riiklikus teeregistris või “PP” või tekst “võib põletada” ei või kahtlase väärtusega puidust, siis tingimustes tekib hulgaliselt ohtlikke Otsustati kinnitada Väike-Maarja Väike-Maarja valla kohalike teede ni- tohi kodus ise põletada, sest ka nen- ei ole see enam hea. aineid, mis kahjustavad nii inimeste mekirjas järgmised muudatused: valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni de põletamine nõuab eritingimusi, Lisaks keskkonna saastamisele ja tervist kui keskkonda. Tekkivad ained 1.1 liikluspindade: Kolde (nr arengukava aastateks 2013-2024. mida kodus olevates ahjudes ja kami- tervise rikkumisele kahjustab jäätme- võivad inimestel tekitada mürgistu- 9270106) ja Kolde I (nr 9270130) liit- nates on raske saavutada. te põletamine küttekoldeid ja korst- si ja kahjustada erinevaid organeid, mise tulemusena moodustada liiklus- Georg Lurichi väljaku kontsept- Jäätmete põletamisel koduahjus naid, mis võib lõppeda tõsise õnnetu- paljud neist ainetest on ka vähkite- pind: Kolde tänav, teeregistri numbriga sioon või lahtises lõkkes eraldub hulk kah- sega. Seega siit-sealt kokku kogutud kitavad. Seega oma ja ümbritsevate 9270106 ja pikkusega 1337 m; Vallavanem Indrek Kesküla tutvus- julikke aineid, sest temperatuur ei töödeldud puitmaterjali ja muude inimeste tervise huvides tasub põle- 1.2 teede: Kurtna - Uhe (nr 1610205) tas Väike-Maarja aleviku keskväljaku tõuse piisavalt kõrgele, et plastiku ja jäätmete ahjus põletamine ei olegi tamise asemel jäätmed sorteerida ja ja Uhe - Hirla (nr 1610247) liitmise tule- kontseptsiooni. muude jäätmete põletamisel põleks enam kulude kokkuhoid. viia nii palju kui võimalik taaskasu- musena moodustada tee: Kärsa – Uhe ohtlikud ained ära. Samuti ei ole sel- Viimasel ajal on probleemiks tusse pakendikonteinerite ja jäätme- tee, teeregistri numbriga 1610205 ja Info listes kodustes tingimustes võimalik tõusnud ka vanaõlide põletamine ko- jaamade kaudu, sest ainult nii saab pikkusega 3668 m; Vallavanem Indrek Kesküla andis in- ohtlikke aineid kinni püüda, nagu te- dustes õliküttekolletes. Poodides ja kindel olla, et need jäätmed ei tekita 1.3 teede: Simuna – Orguse – Pudi- fot Vao Soojatarbijate Ühistu problee- hakse seda spetsiaalsetes põletuste- internetis müüakse isegi vanaõlipõ- meile ja keskkonnale kahju. vere tee (nr 1610007) ja Orguse tee (nr midest. hastes fi ltrite abil. leteid, kuid Eestis neid vanaõlide põ- 1610104) liitmise tulemusena moodus- Mõõtmised näitavad, et kodude letamiseks kasutada ei tohi. Vanaõlid Kaire Kikas korstnatest võib lühikese aja jooksul on ohtlikud jäätmed ning neid tohib Keskkonnaministeeriumi jäätme- tada tee: Orguse tee, teeregistri numb- Järgmine vallavolikogu istung toi- kordi rohkem ohtlikke saasteained põletada ainult vastavaid keskkonna- osakonna peaspetsialist riga 1610104 ja pikkusega 4885m; mub 27. juunil.

Tänavune Kauni Kodu Vallavalitsus Töötute arv konkurss keskendub kutsub elanikke Väike-Maarja korterelamute ja tähelepanelikkusele vallas tootmishoonete ümbrusele Viimase poole aasta jooksul on anda, helistades telefonil 110 või Väike-Maarja vallas toimunud eri- teatades kohaliku konstaablijaos- 31. jaanuaril – 164 Kauni Kodu konkursi hindamiskomis- külas, mis oli läbinud tõsise heakorras- nevaid põlenguid, mille tekkepõh- konna piirkonnavanemale Jaanus jon pöörab sel aastal tähelepanu kor- tuskuuri – murupinnad olid hooldatud, jused on hetkel ebaselged. Mitmed Mätasele (tel 529 4242). terelamute ning asutuste ja ettevõtete kontori ette oli istutatud ilupuid ja tuleõnnetused on olnud seotud Kodumajapidamise turvalise- 28. veebruaril – 153 ümbrusele. -põõsaid ning oli korrastatud hoonet ümbritsevaid teid. sõiduvahenditega (autod, traktorid maks muutmiseks soovitame või- Kui viimastel aastatel on esile too- jms). malusel paigaldada turvakaamerad. 31. märtsil – 154 dud peamiselt kauneid koduaedu, siis Küllap on teisedki fi rmad oma ümb- Kutsume kõiki vallaelanikke ole- Samas soovitame kontrollida ela- tänavu on komisjonil plaanis külastada ruse korrastamisse panustanud ning ma tähelepanelikud inimeste eba- mute ja olulisema vallasvara kind- ja hinnata kortermaju ning tootmis- konkursikomisjonil seisab ees toredaid tavaliste liikumiste ja kahtlust teki- lustuspoliiside kehtivust. 30. aprillil – 152 hooneid. avastusretki. tavate olukordade suhtes. Vajadusel palume kahtlastest isikutest teada Väike-Maarja Vallavalitsus 31. mail –131 Eelmisel aastal jäi komisjonile sil- Leie Nõmmiste ma AS Baltic Agro territoorium Ebavere 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2013.a.

nide otse välja. Sellisest metalltorust tud ohutuid kaugusi põlevmaterjali- Seaduslik küttesüsteem on ohutum eralduv soojuskiirgus süütab varem või dest. Näiteks metallist kütteseadmete hiljem põlevmaterjalist ehituskonst- osad, mis kuumenevad kütmisel kuni ruktsioonid. Sageli tuuakse eelnimeta- hõõgumiseni, peavad asuma põlev- Head kaaskodanikud! Enam kui viie pean vajalikuks peatuda ehitusseadu- miseks, kuid ka ohutuma elukeskkonna tud olukordade põhjenduseks, et tege- materjalidest külgsuunas vähemalt päästeasutuses töötatud aasta jooksul sega ehitamisele ja ehitise kasutusele- kujundamiseks palju laiemas mõttes. mist on ajutise lahendusega. Piltlikult ühe meetri kaugusel, kui ei kasutata olen kontrollinud ehitiste tuleohutus- võtmisele pandud nõuetel. Ehitussea- Ida- ja Lääne-Virumaal tegeleb ehi- võiks sellist olukorda võrrelda ajutiselt vastavaid kaitseekraane. Vale paigalda- nõuetele vastavust, selgitanud välja tu- duse järgi loetakse ehitamiseks ehitise tusprojektide ja ehitiste valmimisjärg- ilma turvanöörita mägironimisega. mise alla liigitub ka isoleermaterjalide lekahjude tekkepõhjuseid ja tulekahju püstitamist, laiendamist, rekonstruee- se tuleohutusnõuetele vastavuse kont- Ohutuma metallist korstna paigalda- (kivivill, klaasvill) vale paigaldus. Pai- tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid rimist ja ehitise tehnosüsteemi või rollimisega Päästeameti Ida päästekes- miseks tuleb paigaldatavaks korstnaks galdatakse ebapiisava paksusega, eba- õigusrikkumisi. Möödunud küttepe- selle osa muutmist või tehnosüsteemi kuse insenertehniline büroo, hoonete valida nõuetele vastav moodulkorsten. piisava tihedusega või paigaldatakse rioodil puutusin sageli kokku olukorra- terviklikku asendamist. Kuivõrd kütte- jooksva kontrolliga tuleohutuskontrolli Vale materjali kasutatakse ka kütte- see ebapüsivalt. Viimase näiteks võib ga, kus tulekahju tekkis küttesüsteemi süsteem on tehnosüsteem, siis on ehi- büroo ning tulekahjujärgse kontrolliga süsteemi metallist osade põlevmater- tuua tulekahjud, mis on alguse saanud kasutamisest. Enamus neist küttesüs- tamine ka küttesüsteemi või selle osa menetlusbüroo. Kui insenertehniline jalist isoleerimiseks. Sageli kasutatakse uhiuute, poest ostetud komplektsete teemidest olid ehitatud või paigal- muutmine või terviklik asendamine. büroo sekkub küttesüsteemide ehi- metallist suitsulõõri põlevmaterjalist ja nõuetelevastavate, kuid valesti pai- datud ebaseaduslikult. Taas on kätte Selleks, et üldse võiks küttesüsteemi tamisel nende seaduslikkusele vasta- isoleerimiseks villa. Villa kasutamist galdatud kütteseadmete kasutamisest. jõudnud ehitushooaeg, mil on asutud ehitamisega alustada, peab olema ko- vuse tagamiseks juba projekteerimise põhjendatakse sellega, et villa pakil on Tulekahju tekkimiseks piisab ühest ek- aktiivsemalt ehitatama või paigaldama haliku omavalitsuse luba, antud juhul staadiumis, siis tuleohutuskontrolli- ja tähis A1. Ükskõik, kas tegu on klaas- või simusest. muuhulgas ka küttesüsteeme. Kuidas kirjalik nõusolek või ehitusluba. Vasta- menetlusbüroo tuvastab üldjuhul juba kivivillaga, kannavad neist paljud tähist Näited levinumatest ohutusnõuete ehitada küttesüsteem seaduslikult, valt tuleohutuse seadusele võib koha- toimepandud õigusrikkumised. Kahe A1. Tähis A1 tähendab, et materjal ei rikkumistest küttesüsteemide ehita- luues sellega eeldused ka küttesüstee- lik omavalitsus ehitusseaduses sätes- viimase tegevuse ajal, kui on tuvas- ole tuletundlik, mis omakorda tähen- misel illustreerivad, mida kõike peab mi ohutumaks kasutamiseks tulevikus? tatud kirjaliku nõusoleku ja ehitusloa tatud valesti ehitatud ja ohtlik kütte- dab, et materjal ei põle, ei soodusta tu- teadma ühe küttesüsteemi ehitamisel. On teada tuntud vanasõna – õnne- anda, kui Päästeamet on ehitusprojekti seade, saavadki alguse kütteseadmete lekahju tekkimist ega levikut, on tules On ilmselge, et kõiki nõudeid ei saa tus ei hüüa tulles! Kui ehitatakse ko- kirjalikult heaks kiitnud ehitise kohta, omanikule ebamugavust tekitavad olu- passiivne. Tuletundlikkus aga ei tähen- ega peagi tavakodanik teadma. Tead- haliku omavalitsuse loata, projektita mille suhtes on õigusaktiga kehtesta- korrad. Ebamugav on hakata vastval- da seda, et isoleermaterjal takistab pii- ma peab, et kui küttesüsteem ehitada ning vajalike kooskõlastuste ja heaks- tud tuleohutusnõuded. Tahkekütusel minud küttesüsteemi ümber ehitama, savalt ja lõputult soojuskiirguse ja/või seaduslikult, siis on tagatud selle tule- kiitudeta, siis piltlikult öeldes see ongi töötava küttesüsteemi võib tuleohu- ebamugav on saada karistatud raha- leegi jõudmist põlevmaterjalist konst- ohutusnõuetele vastavus ja on loodud sageli õnnetuse esimene hüüd. Pean tuse seaduse kohaselt ehitada või trahviga ja leebelt öeldes ebamugav ruktsioonideni. Seega ei piisa teadmi- eeldused kütteseadme ohutuks kasuta- siinkohal silmas nii tuleohutusjärele- paigaldada vaid pottsepp, kes omab on ka tulekahju. Seejuures tuleb arves- sest, et kasutatav vill kannab tähist A1. miseks. Seadusliku ehitamise esime- valve inspektori avastatud ehituslike pottsepa kutsetunnistust. Erandiks on tada, et ka kindlustusseltsid pööravad Kütteseadmete metallist osade isolee- seks sammuks, nagu öeldud, on koha- tuleohutusnõuete likvideerimisel tek- vaid üksikelamu, suvila, aiamaja, ta- korrektsele asjaajamisele märkimis- rimiseks sobiva villa kindlaks tegemi- liku omavalitsuse poole pöördumine. kivaid lisakulutusi kui ka reaalset kah- luhoone ja väikeehitis, kus võib enda väärset tähelepanu. seks on vaja kontrollida selle mahukaa- Kogenud tuleohutusjärelevalve amet- ju tulekahju või muu õnnetuse korral. tarbeks küttesüsteemi ehitada või pai- Järgnevalt toon mõned näited lu ja paakumistemperatuuri. Mahukaal nikelt saab soovitusi ka üksikproblee- Ehitusseaduse rikkumisest tingituna galdada ka pottsepa kutsetunnistuseta enamlevinud tulekahju tekitanud eksi- peab olema vähemalt 100 kg/m³ ning midele, mille lahendamiseks õigusak- ehk nn salaja ehitamisega rikutakse ka isik, järgides seejuures küttesüsteemi mustest küttesüsteemi ehitamisel. paakumistemperatuur vähemalt 900 tidest ja tehnilistest normidest ei piisa. tuleohutuse seadust, milles ette näh- ehitamise nõudeid. Seega mitmepere Levinuimaks küttesüsteemist alguse °C, kui põlemisgaaside maksimaaltem- Päästeameti missiooniks on ohutu tud heakskiitmise etappi vahele jättes elamus (korterelamus) ei tohi pottsepa saanud tulekahju tekkepõhjuseks on peratuur ei ületa 350 °C. Enne isoleer- elukeskkonna kujundamine. Ehitades jääb ehitatava ehitise või selle osa tu- kutsetunnistuseta isik küttesüsteemi valede materjalide kasutamine. Peami- materjali hankimist tuleb tutvuda selle seaduslikult, aitate kujundada ohutu- leohutusnõuetele vastavus ja ohutus ehitada ega paigaldada. seks ebasobivaks materjaliks korstna tootja andmetega. mat elukeskkonda endale ja oma lähe- kontrollimata, samuti tõendamata. Ai- Esmapilgul võib kirjeldatud regu- ehitamisel on tavaline metallist toru, Teiseks levinud eksimuseks on küt- dastele ka Teie! nuüksi ehitusluba ja sellega kaasnevad latsioonide eesmärk tunduda selguse- mis leiab sageli kasutust sauna kütte- tesüsteemi vale paigaldamine. Valesti dokumendid ei garanteeri sajaprotsen- tuna ja kehtivate nõueterakendamine süsteemi ehitamisel ja paigaldamisel. paigaldatakse küttesüsteemi erinevaid Tanel Sepajõe dilist ohutust, kuid kindlasti on need liigse bürokraatiana, kuid lisaks palju- Kütteseade ühendatakse korstnaks osi (kütteseade, ühenduslõõr, korsten) Menetlusbüroo peainspektor eeldusteks ohtude vältimisel ja kahju dele muudele eesmärkidele, on selliste mitte ette nähtud metalltoruga, mis kui ka isoleermaterjale. On äärmiselt Ida päästekeskus minimeerimisel. protseduurireeglite järgimine äärmiselt juhitakse läbi põlevmaterjalidest vahe- oluline, et kütteseadme paigaldamisel Päästeamet Selgitamaks probleemi olemust, oluline ohutuma küttesüsteemi ehita- seinte, -lagede ja katusekonstruktsioo- jälgitaks küttesüsteemi osale ettenäh- Kodutehnikat saab äikesekahjude Pandivere piirkonna atesteeritud eest ise kaitsta giidide kontaktid Paikkonnaga tutvumisel ja selle tutvustamisel oma külalistele saavad abiks olla Alanud äikesehooaeg põhjustab palju- küljes olevaid kaableid ei ole kindlas- ning võib pikselöögi tõttu muutuda ajalugu, loodust, elu-olu ja kõike muudki hästi tundvad giidid. dele eestimaalastele muret nii ruute- ti tarvis lahti võtta. Oluline on majja kasutuskõlbmatuks. Kahju võib tekkida Kõik allpool toodud giidid on läbinud PAIK´i projekti raames koolitusprogram- rite, digibokside kui ka telerite pärast. sisenevad ehk Elioni võrgust tulevad ka siis kui äike tabab elektri- või tele- mi ja kohaliku atestatsiooni, mille on heaks kiitnud ka Eesti Giidide Liit - ehk siis, Tõde on see, et iga inimene saab oma juhtmed oma seadmete küljest lahti foniliine kodust paari kilomeetri kaugu- nad on võimelised oskuslikult rääkima kogu piirkonnast. koduseid seadmeid äikesekahjude eest võtta,“ rõhutab Soosaar ning lisab, et sel. Ülepingest ja äikesest kahjustatud ise kaitsta. juhtmeid ja kaableid pistikutest eemal- seadmetele tootja garantii ei kehti ning „Äikese ajaks tuleb nii ruuter, di- dades on oluline meelde jätta, kuhu uued seadmed tuleb kasutajal ise osta. Liivika Harjo giboks, teler kui ka muud seadmed mingi juhe läks, et hiljem oleks lihtsam Kuuldes ilmateadet või nähes äikese- +372 566 88 178 Ella Vikk tõmmata välja nii elektri- kui ka kaabli- neid ka tagasi ühendada. Pärast äikest pilvi saab iga inimene oma koduste [email protected] +372 514 4836 võrgust,“ paneb Elioni klienditoe vald- tuleks aga varuda veidi kannatust – äi- seadmete eest hoolitseda nii, et nen- [email protected] konnajuht Kaili Soosaar inimestele sü- kese möödudes ja siis kui elekter on dega midagi ei juhtuks. damele. See tähendab juhtmete lahti- tagasi tulnud, saab seadmed voolu- ja • Videoõpetus, kuidas kaitsta teh- Kadri Kopso Hando Kuntro ühendamist nii tavalisest toitestepslist internetivõrku tagasi ühendada. „Kui nikat äikese eest: http://www.youtube. +372 523 6582 +372 526 4952 kui ka Elioni telefoni- ja internetivõr- telefon on tumm, teler ei näita pilti või com/watch?v=gntVlUhNMGU [email protected] gust. Kui ruuter, digiboks, teler, telefon internetti pole, soovitame oodata um- • Lisainfo: www.elion.ee/aike [email protected] ja arvutid on vooluvõrgust eemaldatud, bes 30 minutit, et ühendus jõuaks ise- tuleks eemaldada ruuteri küljest kas seisvalt taastuda,“ lisab Soosaar. Annelis Rum Tiiu Maran Svetlana Laidsalu punane või hall juhe; või kui võrgukaa- Kogu kodune tehnika, muuhulgas Elion Ettevõtted AS +372 519 92 559 +372 535 86 714 bel tuleb seinast, siis piisab selle juht- telefon, teler, arvuti, digiboks, ruuter, Avalike suhete juht [email protected] me lahtivõtmisest. kodukinosüsteem ja muu säärane on [email protected] „Maja sisevõrku ega kõiki seadmete äikesest tingitud ülepingele tundlik Ulvi Mehiste Vesta Rahuoja +372 505 3560 +372 516 1065 Meeldetuletus vanemapensioni [email protected] [email protected] taotlemiseks

2013. a jõustunud nn vanemapensioni- alates seaduse jõustumise päevast ehk se eest juurde. Nemad juba ka saavad le omavad õigust teiste hulgas ka need 1. jaanuarist 2013 üksnes juhul, kui sellevõrra suuremat pensioni ning neil praegused pensionärid, kes ei jõudnud avaldus on esitatud 6 kuu jooksul arva- ei ole vaja seoses laste kasvatamisega oma lapsi 1998. aasta lõpuks vähemalt tes seaduse jõustumisest. Sotsiaalkindlustusametilt praegu mi- kaheksa aastat kasvatada ja seetõttu ei Kui kuus kuud on mööda lastud ja dagi taotleda. ole nende pensionistaaži hulka arvatud taotletakse hiljem, siis lapse kasvata- Sotsiaalkindlustusameti klienditee- kahte lisa-aastat iga lapse kohta. mise eest makstav pensionilisa määra- ninduse kontaktandmed üle Eesti on Alates selle aasta algusest on ni- takse alates taotluse esitamise päevast. kodulehel http://www.ensib.ee/klien- metatud pensionäridel õigus taotleda Vanemapensioni õigust saab kasu- diteenindused/ , infotelefon 16106 või pensionilisa kahe pensioni aastahinde tada ainult üks vanematest või vanema +372 612 1360. väärtuses iga lapse kohta, keda ta on abikaasa või eestkostja või hooldaja, kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. mistõttu tuleb esitada ka teise vanema Elve Tonts Juhime tähelepanu, kes veel ei ole nõusolek. SKA kommunikatsiooninõunik jõudnud pensionilisa taotlust Sotsiaal- Neil pensionäridel, kes jõudsid oma 640 8123; 5342 0280 kindlustusametile esitada, et seda tu- lapsi 1998. a lõpuks vähemalt kaheksa www.ensib.ee leks teha juunikuu jooksul. Seda see- aastat kasvatada, on pensionistaaži Meenutus turismimessilt Tourest 2013. Paremalt: giidid Kadri Kopso, Liivika tõttu, et pension arvutatakse ümber hulka juba arvatud kaks aastat iga lap- Harjo ja Ella Vikk koos PAIKi esindajate Elle Alliku ja Aivar Niinemägiga. Juuni 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Pandivere päeva külakonverentsid jõudsid Imukvere ja Turvaline Äntu külla suvi on On tavaks, et Pandivere päevade raa- diga esinema tulnud segakoor mes külastatakse igal aastal kaht valla Helin end ära mahutas. Ja peab meie kõigi küla, viiakse sinna kaasa killuke kodu- ütlema, et laulud kõlasid selles kandipäevade kontsertidest ja tutvu- kitsukeses ruumis päris kaunilt. kätes takse nende küladega lähemalt – kui- Marju Metsman andis põhja- das seal elatakse, millega tegeletakse liku ülevaate elust Äntu külas va- Suur suvi kõigi oma ahvatlus- ning millised on sealse elu rõõmud ja rasematel aegadel ning pererah- tega on kohe-kohe algamas … mured. Külaelanikud saavad vallajuh- vas täiendas seda muuseumiva- Suverõõmude ja vabadu- tidele esitada oma ettepanekuid, küsi- ramus seni puuduvate faktidega. se nautimisega ei tohiks aga musi ja mõtteid. Näiteks oli küll teada, et Äntu unustada tervet mõistust ja külakool alustas tegevust 1848. ohutut käitumistava vältimaks Imukvere külakonverents aastal, aga sulgemisaasta kohta õnnetusi - seda nii veekogu ää- res ujudes, paadiga sõites või Tänavused Pandivere päevad juha- muuseumis infot polnud. Nüüd muul viisil meelt lahutades. tas sisse Imukvere külakonverents 28. selgus, et kool lõpetas tegevuse Iga-aastane uppumissurmade mail. Imukvere on väike, 17 elanikuga 1969. aastal. statistika on karm – Eestis uppus küla valla äärealal, Käru küla naabru- Oli kena kuulda, et ka Äntu 2011. aastal 55 ja 2012. aastal ses. külas ollakse teede olukorraga kaotas veeõnnetustes oma elu ning talvise teede lahtilükkami- 54 inimest. Sel aastal on uppu- Külakonverentsiks koguneti Kõr- sega väga rahul. See on teema, nuid juba 13. Kõige sagedasem velaane tallu. Tegemist on turismin- mis nii mõnelgi aastal, eriti suu- Hetk Pandivere päevad sisse juhatanud Imukvere külakonverentsilt. Muuseumi uppumissurmade põhjus on dusele suunatud taluga, kuhu mõned remate tuiskude ajal, on külaela- seotud alkoholiga ja riskirühma aastad tagasi Tallinnast maale asunud nikes rahulolematust tekitanud. juhataja Marju Metsman (vasakul) sai külaelanikelt muuseumi tarvis nii mõnegi kõ- neka fakti. Ilve Tobrelutsu foto. kuuluvad eeskätt noored mehed. noor ja tegus pererahvas on kavan- Tore tõdeda, et sellega paremu- danud erinevaid tegevusvõimalusi: se suunas on liigutud. Lihtne reegel – kui jood, majutus, toitlustus, laagrid, üritused, Külarahvas kurtis, et Äntu ära uju! mänguväljakud jpm. Tänaseks ollak- külaelu on viimasel ajal kuida- se kavandatud plaanidest jõutud juba gi soiku jäänud, kõik tõmbuvad Ujuma tohib minna vaid kai- väga palju ära teha, kuid ka eesseisev omaette ja tegutsevad isekeskis, ne peaga, samuti tuleb hoolitse- töömaa paistab seal väga laialdane. külaselts on oma tegevuse lõpe- da ka selle eest, et sõbrad pärast Aga, mis peamine – pererahval jätkub tanud. alkoholi tarvitamist vette ei lä- optimismi ja teotahet, küllap see viib Häirivana märgiti, et ümber- heks. Alkoholi mõjul kaob ohu- alustatut edasi. kaudsed metsaalused on pärast tunne ja joobes minnakse tihti Suviselt ilusa ilmaga saadi kokku paari aasta tagust tormi käest end veekogusse värskendama, pererahva poolt rajatud tiigi kaldal. ära, omanikud ei ole suutnud ujuma või siis võimeid proovile Osalejaid oli 23, neist külaelanikke 7. neid korrastada. panema. Alkoholijoobest tule- Väikese, aga meeleoluka kontser- Veel kurdeti mesilaste mürgi- nevatele koordinatsioonihäire- diga esines naisansambel Laulurõõm. tamist põlluharijate poolt. Eel- tele lisaks põhjustab uppumise Väike-Maarja muuseumi juhataja Mar- misel aastal toimunud Orguse ka ebapiisav ujumisoskus ning ju Metsman esitas päris põhjaliku üle- külakonverentsil selgus, et see madal veetemperatuur. vaate elust Imukvere külas erinevatel on hoopis laiem probleem, mis aegadel, mida külarahvas omalt poolt pidavat iseloomulik olema kogu Kus on vesi, seal on ka täiendas. Näiteks ilmatu suur kivi, mis praegusele Eesti põllumajan- lapsed. praegu Kõrvelaane talu tee otsas sei- dusele. Nimelt ei hoolivat põl- Seega erilise hoolega tuleb sab, tuli 1970.ndail aastail välja maa- lumehed, eriti rapsi kasvatajad, Naisansambel Laulurõõm esinemas Imukvere külas. Ilve Tobrelutsu foto. silma peal hoida lastel, kellel parandustööde käigus. mesilastest ning mürgitavad üldjuhul veega kokkupuude puu- Arutelu käigus tuli kõne alla mit- põlde just sellistel kellaaegadel, tub. Vastutus lapse elu ja tervise meid teemasid. Näiteks tehti ettepa- mil mesilased liikvel. Seetõttu eest lasub just lapsevanemal. nek, et äkki oleks valla poolt aeg-ajalt on väga palju mesilasi otsa saa- Lapsed on püsimatud ja uudis- võimalik naaberkülas Kärus olevas nud ja mesinikel muret jätkub. himulikud ning ei tunneta ohte. seltsimajas mõnd üritust korraldada Maanteede ääres ei ole kusa- Vette sattunud lapse jaoks või- – kasvõi luuleõhtut, kus ümberkaudne gil Äntu küla silti. Nii ei ole mär- vad olud ootamatud olla – nii rahvas saaks osaleda. Kuna asutakse gata, kus küla algab ja kus lõpeb, näiteks ei pruugi laps olla harju- suurematest kohtadest – Simunast ja ning möödasõitjad ei teagi, mis nud lainetuse, vee temperatuuri Väike-Maarjast – suhteliselt kaugel, külaga tegu. Kuna tegemist on või sügavusega. Meeles tuleks peab sinna jõudmiseks peres kindlas- riigiteega, lubas vallavalitsus pidada, et lastel ei pruugi olla ti auto olema ning transpordile tuleb selles küsimuses maanteeameti piisavalt teadmisi, et osata käi- teha suhteliselt palju kulutusi. poole pöörduda. tuda õnnetuse korral. Kuldne Kauplusbuss teenindab ka Imukvere reegel on: kui laps on vees, olgu küla. Aga ainult sellega läbi ei aja, sest Vibukütirada ootab kasuta- ka lapsevanem vees! Ka abista- kaup on seal suhteliselt kallis ja valik jaid vad ujumisvahendid – rõngad, üsna piiratud – kuigi hakkama saab. Härma talu, mis seekord madratsid, kätised üksi ei päästa Kord nädalas käib külas kalaauto, seal külakonverentsi võõrustas, on olukorda ja kunagi ei tohi ainult saab pangakaardiga maksta. tegelikult turismitalu, kuhu on nendele lootma jääda. Oldi rõõmsad, et Simunas on pan- rajatud väga huvitav vibuküti gaautomaat olemas, seda peeti väga rada „Uguri nool“. Mida aga teha, kui õnne- oluliseks. Tegemist on 1 km pikkuse ra- Äntu külakonverentsil uuritakse parasjagu vanadelt kaartidelt ning tuletatakse tus juhtunud? Talvise teede lahtilükkamisega oldi jaga, millel on 14 laskmiskohta. meelde ja võrreldakse külade endisi ja praegusi piire. Ilve Tobrelutsu foto. väga rahul, kuigi teed on väga pikad, Külastajatele on laenutamiseks Kui inimene on uppumas, pole lumevangi jäädud. olemas vibuvarustus, on har- tuleb kiirelt reageerida. Paraku Juttu tuli ka arstiabist, millega on jutustiir, kus saab enne rajale pole uppujat lihtne märgata, sest paanikas hädasolija ei kar- aeg-ajalt probleeme mujalgi, nii suu- suundumist kätt proovida, on ju reeglina appi, vaid püüab end remates kui väiksemates kohtades. Põ- puhkekohad, telkimisvõimalus, kõigest väest vee peal hoida ja gusalt räägiti haldusreformist ja Väike- saun, grill. Pererahvas kutsub õhku ahmida. Päästma minnes Maarjast kui Lääne-Virumaa lõunaosa kõiki suvekuudel loodusesse, peab meeles pidama ka enda võimalikust tõmbekeskusest. seda head võimalust kasutama ohutust. Kui ikka jalad põhja ei ning kätt ja silma harjutama. ulatu, siis ilma abivahendita ei Äntu külakonverents 2001. aastal Triigi ja Nõmme maksa minna, sest surmahirmus Äntu külas saadi kokku 30. mail. külades alguse saanud Pandive- uppuja klammerdub päästja kül- Äntus elab 48 inimest, konverentsile re päevade külakonverentsid on ge nii kõvasti, et uppujaks võib osalema tuli neist 7. Nii hullusti tuge- kolmeteistkümne aastaga teinud osutada ka päästja ise. Kohe tu- vat vihma- ja rahevalingut, kui poole vallale juba peaaegu tiiru peale. leb kutsuda abi, helistades häda- tunni jooksul täpselt enne Äntu kü- Senini pole veel jõutud Vorsti (7 abinumbril 112. lakonverentsi algust, pole kaua aega elanikku), Uuemõisa (20), Rastla näha-kuulda olnud. Küllap segas see (32), Pudivere (39), Võivere (43) Suvesooja turvalist nautimist! nii mõnegi külaelaniku osalemisplaani ja alles hiljuti taasmoodustunud ära, aga Härma tallu tuli kokku siiski 36 Sandimetsa (11) külla. Vallas on Merit Kaljus huvilist. kokku 34 küla ja 3 alevikku. Ida päästekeskuse pressiesin- Pererahvas andis külaliste kasutus- Segakoor Helin mahutas end Härma talu varjualusesse kenasti ära ja laul kõlas daja se kena varjualuse, kuhu ka kontser- Ilve Tobreluts kitsukestes oludes uskumatult kenasti. Ilve Tobrelutsu foto. 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2013.a. Paistrios suurel teatrite sõpruspeol Pasunakoor Saaremaal

25. mai varajasel hommikutunnil kogu- leedukad ise: Rokiškise Kultuurikes- kiitmist ei leia. Eriti nutikas on siin Saaremaa 50. juubelilaulupidu 8. lossihoovil, seal sõime laulupeosuppi. nes Väike-Maarja näitetrupp seltsimaja kuse Rahvateater etendusega „Väike- kunstnikutöö. Metallkarkassi külge kin- juunil kandis nimetust “Saagu, saagu Iga laulupeo oluliseks osaks on juurde, et alustada sõitu Leetu, Paist- mees“ . Etendus räägib raskest ajast ja nitatud kummipaelte ümberpaigutami- üks saar” ja millega tähistati 150 aasta rongkäik. Seal andsid orkestrid oma riosse, rahvusvahelisele teatrifestiva- tõsistest asjadest, ajast, mil Leedu oli sega luuakse 24 mängukohta. möödumist esimesest, Sõrves peetud parima, et meeleolu oleks ülev ja pidu- lile. Trupi jaoks on see esimene kord vast oku- Saaremaa laulupäevast ning 450 aasta lised marsiksid ikka ühte jalga. osaleda rahvusvahelisel üritusel. Tänu peeritud, möödumist Kuressaarele linnaõiguse Päev oli päikseline ja kontsert va- tänapäevastele kuivamaa navigatsioo- küüdita- andmisest. heldusrikas. Üles astusid lastekoorid, niseadmetele peatume keskpäeval täp- mised, Peol kõlasid ainult saartega seotud noortekoorid, naiskoorid, meeskoorid, selt Paistrio Kultuurikeskuse ees. Saa- sõda, laulud ja ka uued, just selleks peoks ühendkoorid ja orkestrid. Osales ka me kohe aru, et oleme õigesse kohta üksteisest valminud koorilaulud. Saarlaste peol Kuressaare kammerorkester. Laulu ja jõudnud: maja ees heisatud kolme osa- lahutatud oli lauljaid kokku üle kahe tuhande muusikat oli igale maitsele. Õhtu veetis võtva maa riigilipud tähistavad festivali perekon- igast Saaremaa nurgast ja külalisi tuli meie orkester Roomassare sadamas. avamispaika. nad, ar- ka kaugemalt. Nende hulgas sellised Pühapäeval, 9. juunil andis Väike- Paistrio on väike, kõigest 1000 ela- mastus, tuntud koorid nagu TTÜ Akadeemiline Maarja Pasunakoor kontserdi Astes, nikuga külake Leedu põhjaosas, Pane- jõhkrus, Meeskoor, Inseneride Meeskoor, Mees- mis asub meie sõprusvallas Kaarmal. vežise lähedal. Teatrifestival „Sillad“ truudus, koor „Rakvere“ ja paljud teised. Mand- Oli kuulajaid, oli päikest … Oli soe vas- toimub siin juba 13. korda. Neli viimast vaatama- Väike-Maarja seltsimaja näitetrupp festivalil. Vasakult: Heiki rilt oli kutsutud ka Tapa Linnaorkester tuvõtt. festivali on olnud rahvusvahelised. ta rah- Pärnamägi, Ülle Püvi, Riina Kink, Lilian Rikken, Jaanus Kangur, ja Väike-Maarja Pasunakoor. Oli tore reis, mida veel kaua meenu- Sellel festivalil ei võistelda, siia sõida- vusele ja lavastaja Tiit Alte, Jaanus Toiger, Anti Aosaar. Peale kuuetunnist bussi- ja praa- tada. vad kokku kolme Balti riigi teatrid, et sotsiaalsele positsioonile, armastus ja Järgneb kontsert, kus Rokiskišest pä- misõitu jõudsime Kuressaare Muusi- omavahel suhelda, üksteise lavastusi kaastunne võidavad ikkagi. Näitlejad rit kaks tüdrukut imelisi laule laulavad, kakooli, mis oli meie majutuspaigaks. Aare Treial vaadata, kogemusi vahetada ja jõudu on meisterlikud, keskendunud, kunst- enne seda aga kõned ametiisikutelt Peagi algas puhkpilliorkestrite proov kogunult edasi töötada. nikutöö põnev – tulemuseks tõeline ja sponsorite tänamine. Teatritegijaid Avamine. Kõik 8 osaleva trupi lavas- teatrielamus ja tasuks kuum aplaus. on tulnud tervitama maavanem, val- tajat kutsutakse kultuurikeskuse ees Siis astub üles Paistrio enda teater. lavanem, maakonna kultuuriosakonna asuval platsil improviseeritud lavale, Tegemist on gümnaasiumiealiste koo- juhataja ja palju teisi ametimehi, üks me laseme lendu 8 valget õhupalli. See liteatriga, kes suure lusti ja on nagu teatriski, kui oled proovipe- grotesksete võtetega jutus- rioodi lõpetanud, alustab lavastus oma tavad suure perekonna loo. teed, tõuseb lendu, või langeb laperda- Perekonna unistuseks on des alla. Täna lendavad kõik õhupallid osalemine spartakiaadil ja et- kõrgustesse, hoolimata tibutavast vih- tevalmistuste ajaks on papa mast. Mängib kultuurikeskuse puhkpil- sunnitud haiglast põgenema, liorkester, tantsivad seeniorid ja koo- et perele abiks olla. Sponsori- litüdrukud. Ja meenub tahtmatult, et te otsimine, spordivahendite külas elab vaid 1000 inimest. hankimine, sõit ja võistlused Festival algab. Siin on nagu festivali- võimaldavad anda tänapäe- del ikka, harjumatu mängukoht, kõik on va elust satiirilise pildi, mida teisiti kui kodus, aega proovimiseks ja leedukad ise täiel rinnal nau- sättimiseks pole, 20 minutit lava üles- divad. Osa Väike-Maarja näitetrupi liimeid koos bus- seadmiseks ja etendus algab. Alustavad Ja tulebki meil lavale astu- sijuht Aimar Türbsaliga Leedus. da. Etenduse eelne sagin ei vaibu veel, neist püüab eesti keeles öelda tere õh- kui juba on alustamise aeg käes. Eten- tust, aga salakaval õ täht, saab ületama- Väike-Maarja Pasunakoor Kuressaare pidustuste rongkäigus. Marinile dus algab. Kõik sujub, vaatamata pikale tuks takistuseks. Lõpuks palub ta meil, Raili Auela foto. sõidule ja harjumatule olukorrale, suu- endale ette öelda, kuidas see kõlab ja Meil kõigil on oma tee. repäraselt, dialoog on elav, sissetule- kordab seda siis võidukalt. Meil kõigil on oma rada. kud täpsed, etendus elab ja publik elab Esimese festivalipäeva lõpetab ban- Me teeme otsuseid ja valikuid. kaasa. Teatrikeel on universaalne, siin kett, kus laual ohtralt Leedu rahvustoi- Alati pole need õiged ja me teeme haiget. ei peagi igast sõnast aru saama. „Pila te, kus ansambli saatel tantsitakse ja Me saame haiget. Peetri testament“ teenib publikult, kes üksteisele omi laule lauldakse. Meil kõigil on oma tee. ju keelt ei mõista, palava aplausi ja sü- See oli tõepoolest vahva ja kodu- Meil kõigil on oma rada. damest tulevad tänusõnad. se atmosfääriga festival, kus sündisid Me elame siin, et olla. Pärast meid astub publiku ette Läti, uued sidemed, sõlmiti sõprust ja uuriti Me oleme siin, et armastada. Limbaži rahvateater. Nende näidendi üksteise tegemiste kohta. Leedu kodu- Me elame siin, et õppida. on kirjutanud Ameerikas elav lätlane leiva maitse ja kohaliku kooli poiste Õppida hoidma, Anšlava Egliša. Kolm põlvkonda, kolm tehtud rahvusmustrites rätikuhoidja õppida mõistma ja andestama. erinevat ellusuhtumist, noorte tuimus jäävad meile seda festivali meenutama. Looja on andnud meile mõtted, ja ükskõiksus, keskealiste kasuahnus ja Festivali, kus Väike-Maarja teatritrupp tarkuse ja armastuse. utilitarism ning pensionäride elulust, esindas Eesti harrastusteatrit. Looja on andnud meile kõik, seiklushimu ja elurõõm. Naudinguga mida me vajame. võib jälgida kolme pensionieas mehe Tiit Alte Lilled, rohu, päikese, elulustilisi ettevõtmisi, mis iga kord ei Väike-Maarja näitetrupi juhendaja, sinise taeva, linnulaulu, peres ega vahel ka ühiskonnas heaks- lavastaja Pasunakoor mängimas sõprusvallas Kaarmal, Aste pargis. Raili Auela foto. värske mulla lõhna ja sooja kevadtuule. Õppigem hoidma seda, mis on, VIII koolinoorte rahvatantsufestival toimus Väike-Maarjas ja armastagem inimesi, kes on kallid. Jumal saadab meile ka inimesed, 17. mail kell 12 kogunes Väike-Maarja – seltsimajas toimus showtantsu töö- tati rinnamärke ja mängiti lauamänge. kaudu kõigile-kõigile-kõigile, kes selle et me õpiksime ja leiaksime oma tee. gümnaasiumi juurde festivali avamise- tuba, aga seltsimaja juures oli ka või- Ilus ilm ja huvitav tegevus andis toreda ürituse õnnestumisele kaasa Hoidkem neid, kes kallid. le tuhatkond noort rahvatantsijat üle malus tutvuda politsei mootorrattaga. noortele jõudu esinemisteks laupäeval aitasid! Meil kõigil on oma tee. Eesti. Tänavune festival oli järjekorras Õppekeskuse tiikide juures õpiti vetel- spordihoones ja pühapäeval Ebavere Meil kõigil on oma rada. kaheksas. päästjate töövõtteid ja mootorpumba laululaval. Aare Treial Me vajame armastust, Esimesel päeval pakkusid korralda- tekitatud veejoaga püüti tabada siht- Rahvatantsufestivali Väike-Maarja me vajame head sõna ja lohutust, jad n-ö mitte (rahva)tantsulist tegevust märki. Kooli juures näitasid oma töörii- poolne peakorraldaja oli tantsuõpeta- me oleme inimesed ja me vajame armastust. erinevates töötubades. Tantsiti siiski ka deid päästjad. Noortekeskuses valmis- ja Egne Liivalaid. Aitäh Egnele ja tema Meil kõigil on oma tee ja oma rada. Ja me elame sel kaunil maal, et käia väärikalt oma rada. Me vajame armastust, päikest, tuult ja mõistmist. Me elame kaunil maal. Meil kõigil on oma tee, meil kõigil on oma rada.

12.06.2013. a Vao külas Margit Karro

P.S Selle luuletuse soovin pühendada sot- siaaltöötaja Marinile. Aitäh talle kõige eest! Ta on väga kallis. Soovin talle kõi- ke head ja ilusat suve. Kõigile teistele Festivalil osalenutele pakuti tantsimise kõrval muidki huvitavaid tegevusi. soovin ka ilusat suve, palju päikest ja Õppekeskuse tiikide juures õpiti vetelpäästjate töövõtteid ja mootorpumba armastust! tekitatud veejoaga püüti tabada sihtmärki. Aare Treiali foto. Festivalil osalejad tantsuhoos Väike-Maarja spordihoones. Aare Treiali foto. Juuni 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Tänavune naisekandmisvõistlus pakkus Projekt „Tervisedendus pinevust ja traagikat läbi kogukonnamudeli – 1. juunil koguneti Väike-Maarjas naise kaotamise eest varasema Uus Tervis“ XVI Eesti esivõistlustele naise- 15 trahvisekundi asemel vaid 5 kandmises. Harukordselt ilus ilm sekundit lisaaega, oli konkurents Väike-Maarjas toimus projekti Uus Tervis raames neli ettevõtmist. Huvilisi soosis nii võistlejaid kui publikut. nii tihe, et see võimaldas Kristjan jätkus ja tagasisidelehtedelt oli näha, et selliseid tervistedendavaid kokku- Kui varasemalt on naisekandmist Karul ja Kärol Männikul ning Ahti tulemisi on vaja jätkata. Meie kogukonnas oli tervise edenemine paremuse tihtipeale saatnud vilu ilm ja vih- Männikul ja Moonika Orusalul poole meeste seas. masabinad, siis seekordse ilusa soomlastest mööduda ja jõuda Ilusat suve! ilmaga oli näiteks veetakistuse lä- esikolmikusse. Kaja Kruup bimine võistlejaile pigem meeldiv Ainsa paarina kõigil senistel võimalus kui ränk katsumus. naisekandmisvõistlustel osale- Kas kogukondlik tervisedendus aitab meil tervemalt elada? Kohal oli aastatega juba tutta- nud Janno ja Anu Sild olid selgi Võistkonnavõistluses on pinev moment: kummal, vaks saanud naisekandmisvõist- korral reipalt võistlusrajal, ikka Kogukondliku tervisedenduse abil suudavad inimesed ise oma tervi- kas Väike-Maarja või Tamsalu valla võistlejal, õn- lustel osalejaid, aga oli ka uusi rõõmsad ja mõnusad. Päris palju se eest suuremat vastutust võtta, ühiselt tegutsedes saada teadlikumaks nestub 0,33 l gaasita vee pudel kiiremini tühjaks proovijaid. kordi on osalend ka Margus Kõiv oma võimalustest ja muuta oma eluviisi reaalselt tervislikumaks, näitas juua, et järgmine vahetus saaks startida. Kaarel projekti Uus Tervis esimene tegutsemisaasta ja selle raames läbiviidud Eesti naisekandjatele oli kon- ja Agnes Lõssova, kes on publi- Moisa foto. uuring. kurentsi pakkumas ka kolm kule meelde jäänud sellega, et Soome võistlejat – mitmekord- Agnes võtab sitke naisena ka Eelmisel aastal alguse saanud kogukondliku tervisedenduse projekti „Ter- sed maailmameistrid Taisto ise Marguse kukile ja kannab ta visedendusmudel läbi kogukonna - Uus Tervis“ raames koolitati välja 24 ter- Miettinen ja Kristina Haapanan fi nišisse välja. Nii ka seekord, visetoetajat, kes seejärel on asunud oma kogukondades läbi viima praktilise ning Mikko Hakala. Varemgi sprindidistantsil. suunitlusega, inimeste tervisekäitumise parandamist motiveerivaid tervi- Väike-Maarjas võistelnud valit- Väike-Maarja valla esindaja- sesündmusi. sevatel maailmameistritel see- tena pakkusid konkurentsi sa- kord siiski võita ei õnnestunud. muti juba teenekad naisekand- 2013. aasta esimesel poolaastal viidi Uue Tervise tervisesündmustel osale- Pingelises võistluses tuli neil misvõistlustel osalejad – Hans jate hulgas läbi uuring, kus osales üle 500 inimese. Eesti parimatele alla vanduda. Kruusamägi ja Siret Kotka. Ne- Esimesena anti start naise- mad suhtuvad võistlusesse ala- Projekti peamiseks järelduseks on kogukondliku tervisedenduse viisi tõ- Vallavanem Indrek Keskülal on veetakistusel õnnestu- husus – kasutati esmapilgul lihtsat, kuid siiani mitte väga laialt levinud mee- kandmise võistkonnavõistluse- ti väga rahulikult ja muhedalt, nud Reformierakonna võistkond Raul Veiast ja Kesk- todit – sihipäraseid, isikliku treeningu meetodil (coaching) läbi viidud väikese le. Võistlema asus 5 neljaliik- on kostümeeritud ja pakuvad erakonnast ette viia. Kaarel Moisa foto. grupi kogunemisi, mille käigus said osalejad infot, vahetasid kogemusi ning melist võistkonda. Kohe esimeses publikule meelelahutust. mis kõige tähtsam - tegid motiveeriva intervjuu meetodi abil otsuseid oma stardis said kokku juba põlised Vabastiili paremusjärjestus: eluviisi tervislikumaks muutmiseks. rivaalid – Väike-Maarja ja Tamsalu 1. Alar Voogla – Kristi Viltrop valla võistkonnad. Tamsalu oli välja 2. Kristjan Karu – Kärol Män- Uuringu vastanute arvates saavad nii kogukond kui omavalitsus ja riik ter- pannud noored kergejõustiklased, nik visedendusele ühiselt õla alla panna. Vastutus peaks olema mõlemapoolne kelle nobedusele seekord mõnuga 3. Ahti Männik – Moonika Oru- – kogukonnaliikmed ja eestvedajad on algataja ning oma tervise eest võistlust võtnud Väike-Maarja vas- salu vastutusevõtja rollis, omavalitsus ja riik saavad aidata tervisesündmuste tu ei saanud. 4. Taisto Miettinen – Kristina ruumide, lektoritasude ja tunnustava suhtumisega. Reformierakonna ja Keskera- Haapanen Projekti eestvedajad soovitavad järgmisena läbi viia 2-3 aastase kõiki konna duellis jäi peale Reformiera- 5. Margus Kõiv – Agnes Lõssova maakondi hõlmava kogukondliku tervisedenduse põhjaliku projekti, mil- le tulemuste selgudes saab otsustada, kas kogukondlik tervisedendus võiks kond. Vallavanem Indrek Keskülal 6. Janno Sild – Anu Sild saada oluliseks osaks ka üleriigilises rahvatervise edendamise strateegias. õnnestus esimeses vahetuses vee- 7. Hans Kruusamägi – Siret Kot- takistus edukalt läbida ja kindlu- ka Projekti ja uuringu taustast tada sellega piisav edumaa, mida Sprindirajale asus 4 paari. Alar Projekt „Tervisedendus läbi kogukonnamudeli – Uus Tervis“, mille viis ellu suudeti lõpuni hoida. Keskerakon- Vooglal, Kristi Viltrpolil õnnestus MTÜ Terve Maailm koos külaliikumisega Kodukant, uuris läbi praktiliste te- na viimases vahetuses võistlusraja- Taisto Miettinen, Kristina Haapanen siingi teistest nobedamad olla ja gevuste ning osalejate seas läbi viidud küsitluse, kuidas inimesed ühiselt le asunud Hans Kruusamägi kandis ja Alar Voogla pärast dramaatilist fi nišit. tulla esikohale. kogukondade ja väikeste gruppidena saavad teadlikumaks tervisedenduse juba tuntuks saanud Ninasarviku Kaarel Moisa foto. 1. Alar Voogla – Kristi Viltrop võimalustest ning muudavad oma eluviisi reaalselt tervislikumaks. Projekti kostüümi ning Siret Kotkal jätkus 2. Taisto Miettinen – Kristina käigus koolitati välja 24 tervisetoetajat, kes seejärel viisid oma kogukondades aega publikut kommidegagi kosti- Haapanen läbi kokku ligi 60 tervisesündmust umbes 600 osalejaga. 48 tervisesündmusel tada. Tore, et võistkonnavõistluses 3. Mikko Hakala – Kristina Ha- täitis kokku 503 osalenut küsitluslehe. Uuringu läbiviijateks olid Kristel Uibo osales ka Väike-Maarja gümnaasiu- apanen ja Toomas Trapido. mi võistkond, kellel jagus kiirust ja 4. Margus Kõiv – Agnes Lõssova Projekti toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, lisaks on projektile õla alla vastupidavust küllaga, aga veepu- Maratonidistants nõuab võistle- pannud Tartu Loomemajanduskeskus, ökoapteek Eliksiir ja Europark. deli tühjendamine tahab veel har- jailt teistest alaldest suuremat vas- jutamist. tupidavust. Kolm paari siiski otsus- Lisainfo: 1. Tamsalu vald – Eiko Laine, tas selle katsumuse ette võtta. Siin Toomas Trapido Kristjan Nurmsalu, Karel Eesmaa, õnnestus kõik väga hästi põhivõist- [email protected] Marleen Kippar luse kolmanda kohaga lõpetanud tel 5557 0010 2. Väike-Maarja vald – Raul Ahti Männikul ja Moonika Orusalul Veia, Ants Einsalu, Raimo Maasik, ning neile tuli teenitult esikoht. Aule Rebane Hans Kruusamägil ja Siret Kotkal, 3. Reformierakond – Indrek kellel see oli juba kolmas start, jät- Kultuuripärandi aasta raames Kesküla, Raivo Kuusemägi, Mehis Pilk põhivõistluse autasustamispoodiumile. kus vaprust lõpuni ning tulemuseks korraldab Tartu Laulupeomuuseum Lepa, Elis Lahesalu Kaarel Moisa foto. teine koht. Kolmas vapper paar oli 4. Maarja Gümnaasium – Thomas Janek Zavatski ja Agnes Männik, kellel laulu- ja tantsupeomälestuste Tammus, Rauno Kuusemets, Argo Met- naisekandmisvõistlustel osalemine kogumise salu, Gerda Palmits uus kogemus. 5. Keskerakond – Raul Veia, Lauri 1. Ahti Männik – Moonika Orusalu Laulu- ja tantsupeod on Eesti kultuuri- gale mälestustele. Selleks oleme koos- pärandis väga olulisel kohal. Kahtlema- tanud küsimustiku, mis annab ülevaate Laasi, Hans Kruusamägi, Siret Kotka 2. Hans Kruusamägi – Siret Kotka ta on aga laulu- ja tantsupidude mõte erinevatest laulu- ning tantsupeoga Vabastiilis asus võistlusrajale 7 paa- 3. Janek Zavatski – Agnes Männik aja jooksul muutunud. On väga oluline seotud traditsioonidest, lauludest, ri. Esikoha eest kulges võistlus äärmi- Õiguse esindada Eestit Soomes kaardistada just selle arenguprotsessi mis on enim meelde jäänud ning nen- selt pingeliselt kuni fi nišijooneni välja. Sonkajärvil 5.-6. juulil toimuvatel nai- muutumist läbi erinevate põlvkondade de ürituste tähendusest. Küsimustiku Oli ka traagikat, sest mõlemad peafa- sekandmise maailmameistrivõistlustel mälestuste kogumise. Seda nii mine- leiate Tartu Laulupeomuuseumi kodu- voriitideks olnud paarid kukkusid lõpu- said vabastiili parimad Alar Voogla ja viku, oleviku kui tuleviku seisukohast. lehelt, aadressil http://linnamuuseum. sentimeetreil. Seekord oli rohkem õnne Kristi Viltrop ning Tamsalu valla võist- Mälestuste kogumine mõtestab laulu- tartu.ee/?m=3&page=43. Kui soovite Alar Vooglal ja Kristi Viltropil ning neil kond Eiko Laine, Kristjan Nurmsalu, pidude 150. ja tantsupidude 85. juu- küsimustele paberkandjal vastata, siis õnnestus napsata võit ning jätta põhi- Karel Eesmaa, Marleen Kippar. beli eel traditsioonide senist arengut võib pöörduda Tartu Laulupeomuuseu- võistluse esikoht üle mitme aasta taas Hoiame pöialt, et nad seal maailma ja tähendust ning on samas ka suure- mi poole (e-post: laulupeomuuseum@ päraseks eelhäälestuseks 2014. aastal katarina.ee või telefonid 746 1020, 5301 Eestisse. Valitsevatele maailmameist- parimaile naisekandjaile edukalt vastu toimuvale XXVI laulu- ning XIX tantsu- 4821) ning saame kokku leppida, kui- ritele Taisto Miettinenile ja Kristina astuksid ja püüaksid ka maailmameist- peole “Aja puudutus. Puudutuse aeg!”. das küsimustiku kätte saate. Haapanenile lisas kukkumine ka veel Ninasarviku kostüümis Hans ritiitli üle mitme aasta Eestisse tagasi 5 trahvisekundit, mis jättis nad kokku- Kruusamägil ja Siret Kotkal jätkus tuua! Siinkohal palume kõikide inimeste Meeldivat koostööd oodates võttes esikolmikust välja. Kuigi juhendi rajal olles aega ja tähelepanu ka abi. Muutuste kaardistamiseks on väga järgi lisati tänavu kukkumise, õigemini publikule. Kaarel Moisa foto. Ilve Tobreluts oluline ligipääs võimalikult suurele hul- Karoliina Kalda 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2013.a. 26. Pandivere päevad sõnas ja pildis

üritus väga. Saadi teada, mida tähen- Saate „Lauluga maale“ … dab telesaate salvestamine. Oli võima- lus palju laulda ja käed olid plaksuta- misest valusad! … salvestus toimus 1. juunil seltsimaja palju. Selgus aga, et saade oli leidnud dar, laulja Grete Paia toimetaja Piret päeva muljetest nii: „Richard esines Kui saade ETV eetrisse jõuab, saame taga platsil. rahastuse ja kõik selle aasta salvestus- Jürman, muusikatoimetaja Reet Linna, esimest korda suurel laval, kui ta oli teada, keda intervjueeris samal päeva Koostöö projektijuht Valdur Sepa- kohad saavad selle tasuta. Tuleb ainult režissöör Jaanus Nõgisto, … tehnilised nelja aastane. See oli kohalik laste lau- Jüri Aarma. ga algas juba aprilli algul. Oli teada, et toitlustada saategruppi. töötajad, kelle nimesid näeme saate luvõistlus Pop Tipp Täpp. Pakkumise „Lauluga maale“ Väike-Maarja sal- selle saate nö maaletoomine maksab Saabusid laulev saatejuht Gerli Pa- lõputiitrites, ehitasid võtteplatsi üles “Lauluga maale” saates osaleda tegi vestus on teleekraanil 29. juuni õhtul. kahe tunniga. Samal ajal laulis Grete õpetaja Ly Ipsberg. Talle tundus, et Paia seltsimaja tegelastetoas häält lah- Richard vastab saatemeeskonna poolt Lauluga maale repertuaariaruan- ti. etteantud soovitustele, kus otsiti just ne Eesti Autorite Ühingule Saateansamblis mängisid vennad poissi, kelle laul poleks aeglane, kõlaks 1. “Suvi”, Barry/K. Kikerpuu Kalle ja Indrek Tetsmann ning Ivo ja rõõmsalt jne. Richard oli muidugi kohe 2. “Moonika“, A. Valkonen/L. Tungal Toomas Vanem. Gerli ja Reet õpeta- nõus kui sellist pakkumist kuulis, sest 3. “Maiasmoka tša-tš-tša“, R. sid publiku plaksutama ja kaasa laul- nii pääses ju televisiooni esinema. Kui Pajusaar/R. Pajusaar ma ning koos hakkasid laulud kõlama. õpetaja küsis, kas närv peab ikka vastu, 4. “Jaanipäev“, V. Toomemets/H. Mõnda laulu harjutati mitmeid kordi, siis Richard arvas, et peab küll, ta ju en- Runnel enne kui linti saadi. negi (kodu)publikule esinenud. Võtte- 5. „Päästke noored hinged“, S. Ilus ilm tõi kohale rohkesti lau- platsil olid kõik väga sõbralikud ja Reet Lõhmus/S. Lõhmus lusõpru ja saatefänne lähedalt ning Linna ise jagas soovitusi ning pühkis 6. „Viisteist magamata ööd“, H. Sal- kaugemalt. Publiku väikeses ringis, kõi- vahepeal Richardil higi. Päikeselõõsas Saller, J. Eespere/H. Sal-Saller ge lähemal lauljatele ja kaameratele, esinemist oodata oli paras katsumus. 7. „Kui on meri hülgehall“, Ü. istusid väiksed laulusõbrad, kes laulsid Kui ma ise kartsin, et kas laul ikka välja Vinter/E. Vetemaa innukalt kaasa nii Gerli ja eriti Gretega. tuleb ja sassi ei lähe, siis Richard arvas, 8. “Sõit pilvelaeval“, V. Ojakäär/L. Tuntud solistide kõrval astus mikrofoni et sõnad küll sassi ei lähe, sest ta on Tungal ette ka meie oma laulupoiss Richard seda laulu juba nii palju esitanud. Ric- 9. “Skandaal perekonnas“, H. Do- Veelaid. Samal ajal kui Richard laulis, hardi arvates oli ikka lahe küll profi st naldson, S. H. Brown/H. Karmo seisin kolme tüdruku kõrval. kes aruta- pillimeestega koos esineda ja tal oli 10. “Aeg ei peatu“, T. Aare/O. Arder sid: „kuidas Richard saab küll nii rahu- hea meel telesaatesse saada. Mälestu- lik olla? Ikkagi televisioon ju!“ seks päevast kingiti talle laulik, kuhu ta Aare Treial Laulupoiss Richard Veelaid koos Gerli Padari ja ema Eve Veelaidiga. Foto: Richardi ema Eve Veelaid kirjutas saatetegijatelt autogrammid sai.“ Raivo Tasso Delfi /Eesti Ajalehed. minu palvel poja lauljateest ja selle Publikule meeldis selline kogupere

Pandivere päeva kontsert

Laadamelu kõrvale oli üles seatud lava, kus valla isetegevuslastel oli võimalus suuremale rahvahulgale esitada valikut aasta jooksul omandatud esinemis- numbritest. Kontserti alustasid Väike-Maarja laululapsed Sirje Sõnumi juhendami- sel. Rõõmus ja päikeseline laste laul meelitas kontserdi alguseks rohkear- vulise publiku müügilettide vahelt end kuulama-vaatama. Väike-Maarja isetegevuslastest oli Naisrahvatantsurühm Maarjakelluke. Ellu Moisa foto. Rahvapilliansambel Sirili. Ellu Moisa foto. võimalus veel nautida naisrahvatantsu- rühma Maarjakelluke, eakate klubi Här- malõng lauljaid ja seeniortantsu rüh- ma, tantsuseltsi Tarapita tantsukava. Laulu ja muusikaga rõõmustasid kõrva segakoor Helin ja kapell Sirili. Eksoo- tilisi tantsunumbreid pakkusid Väike- Maarja seltsimaja tütarlaste idamaise tantsu trupp ja naiste kõhutantsutrupp. Lavatantsunumbreid sai nautida Väike- Maarja seltsimaja tütarlaste tantsurin- gi ja tantsutrupp Maarjakese esituses. Eriliselt rõõmustasid silma Anne- li Kalamäe loodud ja väga võimekate väikeste tantsijate esitatud Maarjake- se tantsulis-akrobaatilised numbrid. Julgen arvata, et taoline akrobaatiliste sugemetega tantsustiil on maakonnas Simuna Kapell. Ellu Moisa foto. Simuna naisrahvatantsurühm. Ellu Moisa foto. ainulaadne, mistõttu väärib igati esile- tõstmist. Pikka isetegevuslaste kontserti poo- litasid noored Kiltsi ja Väike-Maarja vo- kalistid. Seejärel oli publikul võimalus vaadata Simuna rahvamaja sisuliselt terviklikku ja visuaalselt nauditavat isetegevuslaste programmi, millesse oli rahvamaja juhataja Auli Kadastiku poolt põimitud kogu Simuna isetege- vuse paremik. Kontserdi lõpetas Väike-Maarja pa- sunakoor. Kahjuks oli küll see Väike- Maarja vaieldamatult professionaal- seim kollektiiv sunnitud piirduma vaid paari looga. Kontserti juhtisid Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased Egle Treffner ja Johannes Sepping.

Tiina Rumm Sirje Sõnum ja Väike-Maarja lasteaia laululapsed. Avo Seidelbergi foto. Tantsuselts Tarapita. Avo Seidelbergi foto. Juuni 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 26. Pandivere päevad sõnas ja pildis

Simuna linetantsurühm. Ellu Moisa foto. Laadal oli rohkesti müüjaid ja jätkus ka uudistajaid. Ellu Moisa foto.

Pandivere päeva eelõhtul avati Raamatulaadalt leidis nii Maie Lepiku kunstiringi tööde näitus mõnigi täiendust oma

31. mai õhtul koguneti Väike-Maarja sus portreteeritavatega oli lausa häm- õpilaste tulemuseks olla ainult väga kodusele raamaturiiulile seltsimaja jalutussaali Maie Lepiku mastav, näituselt vaatasid vastu tutta- kõrge tase ja head oskused. kunstiringi tööde näituse avamisele. vad näod - kõik kujutatud olid kergesti Usina harjutamise, pühendumuse Tasuta raamatu- Seekordne näitus oli kaks aastat tegut- äratuntavad. ja õpetaja oskusliku suunamise abil on laat om saanud senud kunstiringile juba neljas. Tööde autoriteks olid nii õpilased jõutud väga heade tulemusteni. Kuns- Pandivere päe- Kõik näitusele üles seatud tööd kui täiskasvanud ning seekordsel näi- tiringi liikmetega rääkides kiirgus neist va osaks. See köitsid vaatajate pilke, olid viimistle- tusel astus oma töödega üles ka Maie sisemist sära, oli tunda vaimustust ja on igaühele hea tud, kaunid ja meeleolukad. Seekord oli Lepik ise. Tema töid silmitsedes tekib rahulolu tulemustega, aga kohati ka ül- võimalus oma välja tuldud ka portreemaalidega, ühe paratamatult mõte, et niisuguste os- latunud küsimust – kas tõesti mina, kes koduse raamatu- keerukama maalikunsti liigiga. Sarna- kustega õpetaja juhendamisel saabki ma aasta-paari eest polnud maalimise- riiuli sisu uuen- ga veel eriti kokku puutunudki, suutsin damiseks. Kõigil seda? on võimalus ko- Kunstiõpetaja Maie Lepiku mõt- dus kasutuseta teid oma töödest ja õpetamise me- seisma jäänud toodikast: raamatud ära „Pind ja laik, joon ja löök, kujund tuua ja laadalt ja tunnetus mõtestatakse lahti oma omale neid raa- pildi loomisel. Minu siin väljapandud matuid, mis huvi tööd on näidised, mis on valminud pakuvad, vastu koos õpilastega maalitundides. Leian, saada. et näpunäiteid tuleb anda kohe, kui „Huvi raama- käsitletakse uut teemat, arusaadavalt tute vastu oli ja Nii mõnigi leidis raamatulaadalt omale ja abistades. Sellise õppetöö vormiga raamatuid sirviti meelepärase lugemisvara. omandatakse kompositsioonivõtted, päris hoolega. Ellu Moisa foto. erinevad tehnikad, maalimisviisid, ras- Küllap nii mõ- ked ülesanded kergelt ja kiirelt. Selline nigi avastas enda jaoks sealt ka päris tõstke teile mittevajalikuna tunduvad metoodika on tänuväärne ja edukas. põnevat lugemisvara,“ tõdes raamatu- juba aegsasti kõrvale, et need siis Pan- Tänan kõiki oma töökaid, rõõmsameel- kogu direktor Irma Raatma, kelle pilgu divere päeva eelõhtul teistele uudista- seid ja heatahtlikke õpilasi.“ all raamatulaada tegevus on igal aastal miseks tuua. Need raamatud, mis teil kulgenud. Ta leidis, et tänavu oli huvi on seisma jäänud ja mille vastu te ise Näitusel osalevad raamatute vastu varasemast vahest enam huvi ei tunne, võivad mõnele tei- mõneti suuremgi. sele suurt rõõmu valmistada. Täiskasvanud Vaadake varakult enne järgmist Pan- Kunstiõpetaja Maie Lepik näitusele välja pandud tema enda tööde juures. Inge Lehtlaan, Urve Salumäe, Maret divere päeva oma raamaturiiulid üle ja Ilve Tobreluts Malle Tamme foto. Haiba, Terje Ruuben, Vella Lilleberg, Eve Tiigimäe, Tiiu Ahi, Laine Kadak, Laura Inno Pandivere päeva Õpilased, 2. - 4. kl Marili Kiisk, Johanna Kuddi, Rayan mõistatusest kumas läbi Veia, Krislyn Kitsing, Siret Aleksa, Me- rily Tambik pärandiaasta

Kunstiõpetaja Tänavuse Pandivere päeva moto „Pä- dusmonumendid“, Pandivere Ehituse Maie Lepik rand on pärijate hoida“ lähtus päran- kinkekaardid 25 euro väärtuses ning diaastast. See oli ka Pandivere päeva Maarjalille poe välja pandud kaunis ja Näituse avamisele lisas pidulikkust ristsõnamõistatuse peamiseks sisuks. praktiline kohvitasside komplekt. Lembit Kopso mängitud mõnus mee- Ristsõna ongi aidanud igal aastal päe- Auhindade omanikeks said Eda Oks, leolumuusika. Pandivere päeval said va motot lahti mõtestada. Nii selgi kor- Marina Markelova, Mari-Anne Ojasalu, väga paljud sellest näitusest osa. Kes ral. Ester Mäe, Tiiu Tamberg ja Liili Heinla. aga sel ajal seltsimajja ei juhtunud, Õigeid lahendusi tagastati 37. La- Palju tänu auhindade väljapanijate! saab kunstiringi tööde näitust külasta- hendanute vahel loositi välja 6 auhin- Aiäh kõigile lahendajatele! da kuni 2. juulini. da. Kodukanditeemalist mõistatust on Näitusel ülespandud töödega on Auhindadeks olid aprillikuus trükist olnud võimalik lahendada viiendast võimalik tutvuda ka Väike-Maarja valla ilmunud ja Väike-Maarja keelekonve- Pandivere päevast peale. Kõigi nende koduleheküljel: Pildigalerii – Sündmu- rentsil esitletud 2 raamatut: kogumik mõistatuste autor on seni olnud siinset sed 2013 – Maie Lepiku kunstiringide „Ferdinand Johann Wiedemanni kee- kultuurilugu väga hästi tundev Irene näituse avamise 31.05 leuahind 25“ ja Jüri Valge „Kas siis sel- Kaldma. Palju tänu ja jõudu järgmiste le maa keel...?“, esinduslik teos „Eesti mõistatuste kokkupanekuks! Huvilised kunstinäituse avamisel. Ilve Tobreluts Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur“, Martin Ilve Tobrelutsu foto. Suuroja ja Kalle suuroja „Virumaa loo- Ilve Tobreluts 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2013.a. Suvekontsert Sündmuste kalender Väike-Maarja kirikus Jassi Zahharov ja Maria Listra 6. juulil Väike-Maarja kirikus 22. juunil kell 11.00 – Simuna kal- gib eraldi mälestamiseks. Lahkunute mistupüha mälestamise sooviga pöörduda surnu- TANGO 1953. aastal sündisid kaks Eesti muu- Ruja koosseisus on musitseerinud. 22. juunil kell 13.00 – Vabadussõ- aiapüha hommikul kell 10-11.30 kirju- sikamaailmas kuulsust kogunud meest. Kontsert “Vihmade taga” on suu- jas langenute mälestamine Simuna tajate lauda. Info tel 517 6965 Nende ühistegevuse kirjeldamiseks pii- repärane meenutus kahe erineva elu- ausamba juures. Pärast seda orelipool- 21. juulil kell 20.00 – ALEN INGLISAMMUL sab ainult ühest nimest – Ruja. Nii Rein saatusega muusikakirjutaja heliloo- tund Simuna kirikus. Orelit mängib TÜ VEZIKO suvekontsert “Ei ole öel- 20. juulil kell 18.00 Rannapi kui ka Urmas Alenderi sünnist mingusse. Muude vapustavate palade Viljandi Kultuuriakadeemia oreliõppe- dud tuulde” Väike-Maarja kirikus. möödub käesoleval sügisel 60 aastat. hulgas tulevad esitusele ka “Vaiki, kui Ines Maidre – orel jõud Aaro Tetsmann Piletid eelmüügist 12 eurot Piletile- Urmas Alenderi mälestamiseks ja võid”, “Kui mind enam ei ole” ning ka Ingmar Simson-Valtin – viiul 22. juunil kell 15.00 – Simuna prii- vi ja Piletimaailma müügipunktides Rein Rannapi juubeli tähistamiseks “Nii vaikseks kõik on jäänud“. tahtlike pritsimeeste näiteringi „Vesi üle Eesti, kontserdipäeval 14 eurot. toimub sellel suvel Maria Listra ja Jassi Pileteid on võimalik soetada Pileti- Peale“ etendus „Mammut“ Simuna rah- Osta pilet: www.kontsertkorraldus.ee Ettekandele tulev kava on ühtaegu tradit- Zahharovi kontserttuur “Vihmade taga”. levist või soodushinnaga www.kontsert. vamajas Info tel 505 9625 siooniline, originaalne ja piiriületav: kõrvuti Laupäeval, 6. juulil kell ee koduleheküljelt. Kohapealt ostes ja 22. juunil kell 16.00 Lastetund Si- 21. juulil kell 20.00 – suur suvetuur varajase orelimuusikaga kõlavad nende 20.00 jõutakse järjega Väike- Piletilevist on piletihind 14 eur, kodule- muna rahvamaja juures. Seiklused me- „Peegelpildid“ jõuab järjega Ebavere lugude ”taassünnid” Guy Bovet kogust Maarja kirikusse, kus esita- he sooduspilet 12 eur. reröövlitüdruk Arabellaga. laululavale. Esinevad Laura Põldvere ”Tangos ecclesiasticos”. Kiriklike tangode takse igihaljast rokkmuusika Meeldivaid kontserdielamusi Väike- 22. juunil kell 18.00 Peterburi muu- & Raivo Tafenau ja Jürmo Eespere. Info ”prototüübina” saab kuulda G.Frescobaldi, klassikat. Maarja kirikus! sikute kontsert Väike-Maarja kirikus. Kalev Pärtelpoeg, tel 5302 4437 J.K.Kerlli, J.S.Bachi muusikat. Oreli partne- Duot saadavad Eesti üks tuntumaid Tasuta 27. juulil kell 13.00 toimub Väi- riks selles kavas on viiul, kelle soleerimisel kitarriste Jaanus Nõgisto ja klaverivir- Jaanus Lahe 22. juunil kell 21.00 – Suvesimman ke-Maarja vallas asuva Männisalu ehk tulevad esitusele kunsttangod Pablo Sarasa- tuoos Margus Kappel, kes üheskoos ka Tartu Kontsert tantsu ja pillimänguga Simunas, kell endise Naraka küla kokkutulek küla 21.45 –jaanilõkke süütamine. Tantsuks mälestuskivi juures. Info telefonil 5340 te ja Astor Piazolla loomingust. mängib ansambel „Ah Sa Raks!“ Võist- 5718. Männisalus peetakse kokkutulekut lused suurtele ja väikestele. Toitlustab 27. juulil kell 16.00 antakse Äntu • Johann K. Kerll (1627-1693) - Batalla, • Guy Robi Pubi Info Auli Kadastik, te 323 tehisjärve ääres start suve suurimale Bovet (1942) - Tango de sesto tono, de batal- Väike-Maarja vallas asuva Männisalu iga-aastaselt vähemalt 20-30 inimest 7217 kohalikule spordiüritusele – Ebavere la, • Astor Piazolla (1921-1992) - Milonga sin ehk endise Naraka küla kokkutulek ning lisandub uusi huvilisi ja järeltuli- 23. juunil kell 11.30 tähistatakse Kange triatlonile. Pärast ujumist suun- Palabras viiulile ja orelile, • Girolamo Fresco- toimub laupäeval, 27. juulil kell 13 jaid. Kontakti hoiavad ja kokkutulekute Väike-Maarjas Vabadussõja mälestus- dutakse jalgrattal Äntust Ebaverre, baldi (1583 -1643) - Toccata quarta, • Per küla mälestuskivi juures. vastu tunnevad huvi nii mööda Eestit samba juures Võidupüha. Esineb Väi- jooksudistants läbitakse Ebavere rada- Juubelihõngulisel ehk järjekorras kui üle maailma laiali pillutud endised l’organo da sonarsi alla levatione (Libro 2), juba 30. kokkutulekul esitletakse Män- külaelanikud. Männisalu omanäoline ke-Maarja Pasunakoor. Info Aare Treial, del. Info Andri Part, tel 526 3010 • Guy Bovet - Tango de 4 tono de falsas, per tel 506 5421 3. augustil kell 12.00 toimub XXIII nisalu küla ajaloo raamatut. lugu on otsustatud kirjalikult jäädvus- l’Elevazione, • Astor Piazolla (1921-1992) - Männisalu ehk Naraka küla asus tada ja tulemustega saab seekordsel 23. juunil kell 21.00 – Ebaveres Pandivere rattaralli koos Filter Eesti Milonga del Angel viiulile ja orelile Väike-Maarja jaaniõhtu. Jõukatsumi- Maanteekarikasarja etapiga. Start Väi- kümne kilomeetri kaugusel Väike- kokkusaamisel tutvuda. sed täiskasvanutele, mängud lastele. ke-Maarja keskväljakul. Info Ants Rik- • Pablo Bruna (1611-1769) - Tiento de 1 tono Maarjast, männimetsade vahel. Küla, Traditsioonilisele juuli viimasel Avatud kohvik. Peo ja tantsu tõmbab berg, tel 529 0745 de mano derecha, • Guy Bovet - Tango del mida esmamainiti 1284. aastal Naren- laupäeval toimuvale kokkutulekule on käima SULO, DJ Ringo Saar. Tulele pu- 3. augustil kell 13.00 algab Raekü- Undecimo Tono a modo de bossanova, • Pab- kayve nime all ja kus Eesti Vabariigi oodatud endise Männisalu küla elani- hub jõudu juurde Tantsuselts Tarapita. la küla kokkutulek. Hea meeleolu loob lo Sarasate (1844-1908) - Habanera viiulile algusaastail asus 21 talu, on elanikest kud, nende järeltulijad ja kõik, kes end Tasuta. Info Kalev Pärtelpoeg, tel 326 rahvapilliansambel Sirili. Info telefonil ja orelile, • Johann Sebastian Bach (1685- tühi. 1980. aastal lahkus viimanegi kü- Männisaluga seotuna tunnevad. Kaasa 1837, 5302 4437 520 3886 1750) - Praeludium und Fuge C-Dur BWV laelanik ning praeguseks pole alles üh- võtta piknikukorv. 29.-30. juunil osaleb valla spordi- 9.-11. augustini toimub Väike- 545, • Guy Bovet - El tango de los tangos tegi maja. Info telefonil 5340 5718. rahvas Eesti valdade XIX suvemängu- Maarjas XIII Eesti külateatrite festival. Ka enam kui 30 aastat pärast küla del Karksi-Nuias. Info Ants Rikberg, tel Kolme päeva jooksul astub vaatajate Tasuta! tühjaksjooksmist osaleb kokkutulekutel Heili Nõgene 529 0745 ette 20 külateatrit üle Eesti.Tasuta! Info 2. juulil kell 18.00 – heinamaar- Kalev Pärtelpoeg, tel 326 1837, 5302 Simunas peetakse perepäeva japäeva suvekontsert „Kujutlustiib“ 4437 Väike-Maarja kirikus. Kavas kõrgbaroki 10. augustil kell 11.00 – Väike- 20. juulil toimub Simunas perepäev, Kell 15.00 – esineb telesarjast tuttav heliloojate Händeli, Vivaldi, Buxtehude Maarja seltsimaja taga valla MV ran- mille raames on mitmeid ettevõtmisi pereansambel „Tiia ja tütred“ ja Bachi vaimulikud teosed. Esinejad navõrkpallis. Info Ants Rikberg, tel 529 Simuna allika ümbruses. Kõik, kes soovivad tulla laadale Marju Riisikamp (orel, klavikord), Kai 0745 Päev algab kell 11.00 käsitöölaada kauplema, on igati teretulnud. Kallastu (sopran), Helen Ott (tšello), 10. augustil kell 13.00 - Eipri Küla avamisega. Kaia Tambi (tšello), Julia Lurye (Ve- Maja pidulik avamine. Kõik asjaosali- Oodatud on käsitöö, vanavara ja ta- Terve päeva töötab kohvik Simuna nemaa, viiul), Margarita Swarczewska sed, endised külaelanikud ning teised lukaup! naisseltsilt. (Itaalia, sopran) jpt. huvilised on oodatud majaga tutvuma. Info ja laadale kauplejate regist- 6. juulil kell 20.00 – kontsert „Vih- Lisainfo: Kai Tomingas, tel 526 0283. Avatud on Simuna kiriku uksed ja reerimine: telefonil 5668 8178 või aad- made taga“ Väike-Maarja kirikus. Esi- 15. augustil kell 18.00 – rukkimaar- võimalik on minna kiriku torni kaunist ressil [email protected], nevad Jassi Zahharov, Maria Listra, japäeva suvekontsert „Kujutlustiib“ vaadet nautima. Liivika. Margus Kappel, Jaanus Nõgisto. Piletid Väike-Maarja kirikus. Kavas kõrgbaroki eelmüügist Piletilevi kaudu 13 eurot, heliloojate Händeli, Vivaldi, Buxtehude pensionär 12 eurot (kohapeal ja suve- ja Bachi vaimulikud teosed. kuul piletihind kallim) 17. augustil kell 11.00 – Müürikul Laura Põldvere & 20. juulil toimub Simunas perepäev, valla MV tennises, III etapp. Info Ants mille raames on mitmeid ettevõtmisi Rikberg, tel 529 0745 Raivo Tafenau ja Simuna allika ümbruses. 11.00 käsi- 24. augustil kell 10.00 – Valla Jürmo Eespere töölaat, terve päeva töötab kohvik Si- meistrivõistlused jalgpallis Triigis. Info Ebavere laululaval muna Naisseltsilt. Avatud on Simuna Ants Rikberg, tel 529 0745 kiriku uksed, võimalik on minna kiriku 24. augustil kell 11.00 algab III torni nautima kaunist vaadet. Info Lii- matk Struve kaarel. Suundutakse Kolm muusikut, kolm mõttemaailma. vika Harju, tel 5668 8178 UNESCO maailmakultuuripärandisse Muusikud piiluvad hetkeks iseendas- 20. juulil kell 18.00 – suvekontsert kuuluva Struve meridiaanikaare Si- se, et peegeldada sealt publikusse TANGO INGLISAMMUL Väike-Maarja muna-Võivere baasjoone Simuna ots- kõike kaunist, mida meloodia, rütm ja kirikus Ines Maidre – orel; Ingmar Sim- punkti juurest Võivere otspunkti juur- harmoonia võivad esile kutsuda. Sen- son-Valtin – viiul. Tasuta de. Matkajail võimalus tutvuda Võivere sitiivne vokaal, malbelt improviseeriv 21. juulil kell 12.00 surnuaiapüha tuuliku restaureerimisega, millest kuju- saksofon ning kõike seda koos hoidev Väike-Maarjas vanal kalmistul. Kaasa neb Struve-Tenneri muuseum. Info Ilve impulsiivne klaver loovad soojal suve- teenib pasunakoor, soovi korral män- Tobreluts, tel 329 5759 õhtul tõeliselt õdusa atmosfääri koos mitmepalgeliste muusikaliste piltidega loodusest, armastusest ja kõigest sel- lest, mis meie olemisele mõtte annab. Jaanipäevasündmused Simunas Rohkete auhindade ja saavutustega pärjatud Laura Põldvere on ilmselt üks Laupäeval, 22. juunil Eesti talendikam noor muusik, keda Kell 11.00 – Simuna kalmistupüha ootab muusikamaailmas edukas tule- Kell 13.00 – Vabadussõjas langenute mälestamine ausamba juures vik. Suur suvetuur „Peegelpildid“ Orelipooltund Simuna kirikus. Orelit mängib TÜ Viljandi Kultuuriakadee- jõuab 21. juulil kell 20.00 järjega mia oreliõppejõud Aaro Tetsmann Ebavere laululavale. Kell 15.00 – Simuna priitahtlike pritsimeeste näiteringi „Vesi Peale“ eten- Pileteid on võimalik soetada pileti- dus „Mammut“ rahvamajas levist või soodushinnaga www.kontsert. Kell 16.00-17.00 – Lastetund. Seiklused mereröövlitüdruk Arabellaga. Tule ee koduleheküljelt. Kohapealt ostes on aita varandus üles otsida!!! Rahvamaja juures piletihind 15 eurot, kodulehe soodus- Kell 21.00 – Suvesimman tantsu ja pillimänguga pilet 13 eurot. Kell 21.45 – süütame jaanilõkke Meeldivat kontserdielamust ja Tantsuks mängib ansambel „Ah Sa Raks!“ kohtume 21. juulil kell 20.00 Ebavere Võistlused suurtele ja väikestele laululaval! Toitlustab Robi Pubi Jaanus Lahe, Tartu Kontsert Juuni 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Õppeaasta Väike-Maarja Gümnaasiumis ja Õppekeskuses

Suvi on kohale jõudnud ja õppeaasta ki, Kelly Olvi, Mark Vainomaa, Karl-Os- tiku E vanuseklassi võistlustelt saavu- on lõpusirgel ning aeg on kokkuvõtteid kar Õun, Riko Tobreluts. Robootikaringi tasid algklasside õpilased palju häid teha. juhendab õpetaja Velle Taraste. tulemusi. Esimese kolme hulgas, sh Väike-Maarja gümnaasiumis õppis Algklassiõpilaste võistlusmängus mitmel alal olid Getrin Raudsepp, Oli- sellel õppeaastal 343 õpilast. Ainult „Sirguvad tähekesed“ tehti parim esit- ver Tein, Karl Kasekamp ja Victoria Ado- hindele „väga hea“ õppis 66 õpilast ja lus. Esitluse tegid Anete Tomingas, nov. Piirkondlikul saalihoki võistlustel heade õpitulemustega lõpetas õppe- Koit Soodla, Mia Sandra Taur ja Mikk saavutas meie kooli võistkond I koha. aasta 103 õpilast. See tähendab, et pea Kivivare õpetaja Egne Liivalaiu juhen- Võistkonda kuulusid Andreas Preisfre- poolte õpilaste õpitulemused on põhi- damisel. Õpetaja Egne juhendamisel und, Kuldar Kangur, Robert Põldmaa, kooliastmes ja gümnaasiumis head või kirjutati ka Euroscola projekt ja mai- Egert Kruberg, Rauno Ojasalu, Indrek väga head. kuus osales meie koolist 24 õpilast Basmanov ja Kaspar Bork. Õpilasi tree- Õppekeskuses õppis sellel õppeaas- Strasbourgis. Projekti aitasid kokku nis õpetaja Geidi Kruusmann. Korvpal- tal 147 õppijat. Veebruarikuus lõpeta- panna 11. klassi õpilased Thomas Tam- lipoisid tõid EKSL võistlustelt vabarii- sid arvutid ja arvutivõrkude, autoteh- mus, Johannes Richard Sepping ja Rain gist samuti I koha. Võistkonda kuulusid niku ja koka eriala õppurid, kokku 24 Vink. Ander Talu, Henri Matikainen, Sten lõpetajat 21. juunil lõpetab põhikooli Rahvusvahelises projektis – Ohutu Saaremäel, Martin Ojamaa, Remo Mu- 44 õpilast, kellest 6 on põhihariduse liiklemine kõigile – osaleti viie parima rumaa, Jaagop Janson, Tanel Ojasaar omandanud mittestatsionaarses õp- hulgas fi naalis. Võistkonnas olid Alek- ja Kerdo Kivivare. Võistkonda treenis pes. Gümnaasiumi lõpetab meil sellel sander Kopso, Alice Veedla, Ege-Ly Pe- treener Vaido Rego. aastal ainult 6 õpilast ja õppekeskuses termann, Eliis Mätas, Hendrik Villem Õppekeskuse õpilased osalevad eri- on 22 lõpetajat. Kutsehariduse poolelt Sepping, Kaisa Tšakirov, Keneli Pohlak, alastel kutsevõistlustel ja sellel aastal lähevad tööturule suurköögikoka, pu- Lehar Madis Metsallik, Rayan Veia ja saavutas autoerialade III kursuse õpi- hastusteenindaja ja autohooldaja eri- Richard Veelaid. Maakondlikult jalgrat- laste kutsevõistlustel meie õpilane ala lõpetajad. tavõitluselt Vigurivänt toodi selle aas- Martin Reiman II koha. Ta esindas koos Juba päris õppeaasta alguses, sep- tal I koht. Võistkonnas olid Eneli Kroll, Valgamaa Kutseõppekeskuse õpilasega tembrikuus osales 6.b klassi Eestit Riias ja koos saavutati II õpilane Kirke Tobreluts Paide koht. Arvuti ja arvutivõrkude Ühisgümnaasiumis J. Käisi selt- eriala õpilane Arti Zirk tõi Noor si poolt korraldatud üle-eestili- Meistrilt parima Linuxi spetsia- se 3.-6. klasside õpilaste kodu- listi III koha. uurimustööde võistlusel. Kirke Sellel õppeaastal sai ka päris oli üks võidutöö sooritajatest. palju projekte kirjutatud. Nagu Töö teemaks oli „Mäng on väi- projektidega ikka, ei saanud kõik Tänusõnad Triigi laste kese inimese töö“. Töö juhenda- rahastatud, aga fi nantseeritud jaks oli õpetaja Helve Noorlind. projektid on oluliseks toeks koo- mänguväljaku uue ilme eest! Põhikool ja gümnaasium li eelarvele ja sisulisele tööle. osales aineolümpiaadidel ning Tiigrihüppe projektist toeta- „Teeme ära“ Triigis 4. mail sai Triigi laste mänguväljak uue rõõmsa ilme. esimese kümne hulka tuldi maa- ti sügisel robootikavahendite Teoks sai see tänu kolmele suure südamega inimesele, kes annetasid mängu- konnas 27 korral, sellest esime- soetamist ja nüüd saime toe- väljaku jaoks värve. sed kolm kohta saavutati kolmel tust tahvelarvutite soetamiseks Tänan Teid ja kõiki, kes olid abiks värvimisel! korral. Üle hulga aja sai meie algkoolimajja. Hea koostööpart- Viimase koolipäeva aktus. Direktor Raili Sirgmets ja õpilane vabariiklikule olümpiaa- ner on meile KIK. Nende toel volikogu esimees Olev Liblikmann tänavad 11. klassi Jaanika Kõrts dile, Kaspar Bork esindas kooli toimus fotograafi apäev ja loo- õpilast Thomas Tammust. Ly Ipsbergi foto. vabariiklikul ühiskonnaõpetuse dusõppepäevad. Tänu õpetaja olümpiaadil. Hannamari Soidla saa- Anete Tomingas, Kristjan Kilk, Robin Ivi Vainjärve aktiivsele tegutsemisele Aitäh Tarmo Kiigele! vutas maakonnas III koha ning Rait Ruukel. Robin saavutas individuaalselt saime õpilased viia tasuta väljasõidule Täname Teid, Tarmo Kiik, kes Te valmistasite Triigi laste mänguväljakule AITÄH Läänemets 4. koha. Ühiskonnaõpetu- II koha. Regionaalselt võistluselt too- looduõpperadadele. eest toreda pingi! se olümpiaadiks valmistas õpilasi ette di 4. koht ja Robin saavutas seal indi- Jätkus SA Innove karjääriprojekt, sel- õpetaja Kristi Põdra. viduaalselt III koha. Õpilasi juhendas le raames toetatakse karjääriõpet põhi- Tänavad väikeste põnnide vanemad ja Jaanika Kõige aktiivsemalt löödi kaasa ma- õpetaja Egne Liivalaid. koolis. Koostöös terviseametiga osale- temaatika olümpiaadil, 4.-9. klassini Vabariiklikul koolinoorte mälumän- me WHO European Environment and saavutas koha esikümnes 13 õpilast. gu meistrivõistlustel esindas meie Health Department poolt kolmes Balti Kolmanda koha saavutas 7. klasside kooli võistkond sellel aastal Virumaad, riigis käivitatud koolide sisekeskkonna Õpilaste tunnustamisest arvestuses Karl-Oskar Õun, teda juhen- koosseisus Johannes Richard Sepping, kvaliteedi uuringus. das õpetaja Kadri Paberits. Samuti saa- Kevin Hövelson, Kätlin Kaare ja Tho- 6. klassid osalesid projektis Kaitse Õpilaste tunnustamise korra kinnitas Tänavu arvestasime ka koolispordi- vutasid 7. klassi õpilased Katre Reinart, mas Tammus. Mälumängurite juhenda- end ja aita teist, mis lõppes juunikuu vallavalitsus eelmise aasta aprillis, alaseid tulemusi. Rahaliselt premeeri- Liisa Siirak ja Karl-Oskar Õun III koha ja on õpetaja Tauno Tihti. alguses laagriga. selle aasta mais seda täpsustati. Kõik ti (õpilasi kokku 115, raha kokku 2345 matemaatikavõistlusel Nuputa. Õpilasi Nii 3. klasside kui ka 5. klasside ar- 9. aprillil toimus väljasõit Olustvere valla koolid tunnustavad oma õpilasi eurot) tublimaid ainetundjaid, eduka- valmistasid ette õpetaja Kadri Paberits vestuses toodi sellel aastal õpioskuste Maamajanduskooli ja 50 põhikooli õpi- vastavuses nende endi tunnustamise maid sportlasi, sealhulgas ka Euroopa ja Heli Reinart. Kui edasi minna ma- olümpiaadilt neljas koht. Kolmanda last osales projektis Maal on mõnus. korrale. meistreid korvpallis ja gümnaasiumi temaatikaga, siis on hea märkida, et klassi õpilasi Kevin-Kermo Pambergi, Õpetaja Egne Liivalaid esitas maantee- 2012. a sai vallavalitsuse tänukaardi kuldmedaliga lõpetajat. Ainult tänu- pranglimises saavutas gümnaasiumi- Koit Soodlat ja Alice Veedlat valmistas ametile projekti Liikle targalt. Sealt sai- kokku 236 õpilast, neist 39 said rahalise kaardi said veel 134 õppurit. arvestuses Tarvi Kivipõld maakonnas I ette õpetaja Siret Mätas. Viienda klassi me toetust uue jalgratta soetamiseks. preemia summas 800 eurot. Tänukaart Võrreldes kahe aasta tulemusi, jääb koha. võistkonda koosseisus Indrek Niine- Iga-aastaselt oleme 9. klassidega osa- antakse õpilastele, kelle tunnistusel silma n-ö edukuse kasv, käesoleval aas- Õpetaja Ülle Lääne juhendamisel mets, Karmen King, Katariina Pops ja lenud projektis Minu Riik. on ainult viied või neljad ja viied. Panga- tal oli rohkem 1.-6. koha tulemusi. saavutas Johanna Põldmaa eesti keele Keneli Pohlak juhendas Karin Kiik. Eesti Olümpiaakadeemia toel toi- arvele lisandus raha nendel õpilastel, Tunnustamise kaudu soovib valla- olümpiaadil 4. koha ja maakondlikul Jaanus Raidlo ja Ants Rikbergi ju- musid kooli olümpiamängud. Osalesi- kes saavutasid silmapaistvaid tulemusi valitsus suunata õpilasi oma võimeid kirjandivõistluselt „Kirjutaja 2013“ tõi hendamisel saavutas meie kooli 10. me kampaanias Pandipakendite kogu- konkurssidel, võistlustel, olümpiaadi- arendama ja proovile panema. Kersti Vettik ergutusauhinna ning Mar- klassi võistkond sellel aastal laske- mine Eesti üldhariduskoolides. Selle del, (v.a sportlased) või lõpetasid güm- kus Tiigimäe huumoripreemia. Õpetaja võistlustel Gustav Lokotari auhinna- projekti raames saime õpilastele kesk- naasiumi kuldmedaliga, õppekeskuse Aare Treial Tuuli Saksa juhendamisel toodi inglise le I koha. Kooli võistkonnas olid Gert konnateadlikkuse loenguid. Projekti kiitusega. keele olümpiaadilt kolm kohta esiküm- Raidla, Annika Kroll, Kädli Kiipus, Ma- Teater maale toetusel sai kokku 100 nes, vabariiklikul inglise kultuuri olüm- ria Olonen, Marianne Kümnik, Rasmus õpilast käia Tallinnas teatris, vaadati piaadil tuldi gümnaasiumite arvestuses Rikken, Reelika Krumm ja Tõnis Saar. Estonia ja Nukuteatri etendusi. 18 hulgas seitsmendaks ning 10. klassi Ka sporditegemine on meil au sees. Tänan õpilasi ja õpetajaid töö ning õpilane Rasmus Rikken sai rahvusvahe- Koolispordi liidu võistlustelt saavutati rõõmu eest! liselt õigekirja ja loodusteaduse võist- auhinnalisi kohti kergejõustikus, saali- Tänan lapsevanemaid hea koostöö luselt kaks hõbemedalit. hokis, korvpallis ja jalgpallis. Nii korv- eest! Robootikahuvilised saavutasid Ro- pallimeeskonnas kui individuaalselt Kaunist suve! bootika FLL Põhja-Eesti eelvoorus II kergejõustikus on väga häid tulemusi koha ja said edasi fi naali. Võistkonnas saavutanud Ander Talu ja Henri Mati- Raili Sirgmets osalesid Kaili Zirk, Arti Zirk, Aare Zilins- kainen. Lääne-Virumaa MV kergejõus- Eipri kutsub Raekülas tuleb küla kokkutulek Raeküla küla kokkutulek toimub külamaja avamisele augustikuu esimesel laupäeval, Laupäeval, 10. augustil kell 13 toimub 3. augustil kell 13.00. Eipri Küla Maja pidulik avamine. Hea meeleolu loob Kõik asjaosalised, endised külaelanikud ning teised huvilised on oodatud meiega rõõmu jagama ja majaga tutvuma. rahvapilliansambel Sirili. Lisainfo: Kai Tomingas, tel 526 0283 Info telefonil 520 3886. Tunnustuse osaliseks saanud Kiltsi kooli õpilased. Merje Leemetsa foto. 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2013.a. Simuna Kooli kevad KEAT laager pakkus põnevust ja Projekt „Kuula näkki“ ...Puud annavad käest kätte tuult Olümpiaadidel ja konkurssidel ning uusi väljakutseid ja inimpõlved teatepulka. võistlustel osalesid edukalt: Andri 31. mai hommikupoolikul kogunes sa- Kes väike, tarkust kogub truult, Pent, Martin Alton, Kristjan Jaago, Ka- õpilased esinesid lauluga „KEAT“. dakond Laekvere, Simuna, Vajangu ja see sobib varsti suurte hulka... tre Linnas, Kaidi Ohno, Mia Lota Maa- 1. Me ise alles noored oleme - Kiltsi kooli 1.-4. kl õpilast Äntu paisjär- (Lehte Hainsalu) sik, Karel Nõmmiste, Joonas Palmisto, kuuendas klassis alles käime veel. ve äärde, et saada osa Emumäe Aren- Rasmus Kaasik, Reno Tikka, Kristina Aasta õppinud oleme, duskeskuse korraldatavast veeohutus- Jälle on lõppenud üks töine õppe- Kaasik, Andra Rajaste, Tony Priks, Ma- iseennast, teisi kaitsta oskame. alasest õppepäevast. aasta. Simuna Kooli jaoks oli see veidi ris Nõmmiste, Remo Ojaste, Rasmus Ref: Õnnetus kui juhtub, Sündmuse eestvedajaks oli Kaur teistsugune kui eelmised, sest direktori Leino, Timo Seppern, Andris Pent, siis me eal ei lahku, Salus, kes jagas lapsed koolide kaupa ametis oli Kaja Põldmaa, matemaati- Mona Seppern, Joonas Aru, Kermo ära ei kohku, gruppideks. Kõik lapsed osalesid neljas kaõpetaja sai oma esimesed õpetaja- Ojaste, Marian Luht, Andreas Ahlberg, kokku ei kuku. tegevuses. Väike-Maarja rahvamaja juha- töö „ristsed“ just meie koolis, 1. klassi Mariann Põldra, Kaspar Kukk, Geido 2. Vees on suvel olla kohutavalt hea, taja Kalevi eestvedamisel mängisime to- „juntsudel“ sai otsa päris esimene koo- Kägu, Gaidre Kägu, Erkki Sillamaa, Vir- nii hea, et võid seal möllutades kaotada pea. redaid tähelepanu ja kiiret reageerimist liaasta. Oli imelisi hetki, toredaid pidu- ko Tammemägi, Tiit Beljajev, Kirsti Me- Väike-Maarja Gümnaasiumi 6. klasside Kui kuskil põleb maja, mets või maa, nõudvaid lustlikke mänge. Giid Svetaga sid, oli probleeme ja eneseületamist. tus, Kaisa Martõnova. õpilased võtavad traditsiooniliselt osa siis kohale tormab me päästetöö brigaad. käisime külas hülgepoisil, uudistasime Saime tunda võidujoovastust konkurs- Sellel õppeaastal valiti ka “Aasta te- juba 5. korda üleriigilisest projektist Ref: kalu ja saime teadmisi Äntu kalakasvatu- sidel, aga pidime üle elama ka kaotuse- gija” viies kategoorias. „Kaitse end ja aita teist“ (KEAT). Pro- 3. Politseinik-politseinik abiline hea, sest. Ujumistreener Mare tuletas lastele kibedust, kui kõik ei laabunud just nii, Aasta õpilane – Mona Seppern jekti eesmärk on järjepidevalt õpetada sinu telefoninumber alati mul peas. meelde, mida peab silmas pidama ja nagu soovisime. Simuna koolipere sai Aasta sportlane – Kaspar Kukk noortele eluks vajalikke ohutusalaseid Kurikael kui ründab, politsei sind aitab, kuidas käituma, minnes veekogu äärde hakkama ja võib uhkusega suvepuhku- Aasta lapsevanem – Anneli Pent teadmisi, kuidas ohtusid ette näha liiklusküsimusi lahendada oskab. aega veetma. Samuti rääkis ta, kuidas ja sele vastu minna. Aasta töötaja – Riina Visnapuu ning kuidas hakkama saada erinevates Ref: kes võib vees hädasolijale appi minna. Suur tänu vanematele, kelle lapsed Aasta õpetaja – Siiri Kanarbik hädaolukordades. 4. Meie iseennast hoiame, Kaur ja tuukririietuses Meelis tutvustasid õppisid väga headele ja headele hinne- Lasteaias peeti lõpupidu. Kooli- Projekti käigus viidi koolis läbi õp- meie teisi ikka aitame, kanuu- ja paadisõidu algtõdesid. Lastel tele, vanematele, kes alati nõu ja jõuga küpseks kasvasid Sereena Birnbaum, peaasta jooksul koolitus 6. klasside siis kui esmaabi anda on vaja oli võimalus ka ise veesõidukitega jär- meie tegemistes abiks olid. Janette Mattisen, Raneli Orman, Mat- õpilastele teemadel: esmaabi, häda- kas siis kui lihtsalt 112 helistada. vel liikumist katsetada. Pärast saiakeste Ainult hindele „väga hea“ õppisid: tias Hinno, Kaarel Gustav Põldmaa ja olukordades tegutsemine, liikluskasva- Ref: söömist ja teejoomist nägime, kuidas Renita Priks, Andry Pent, Henry Hiire, Andero Siim. tus, vetelpääste, tuleohutus. Järgmisel päeval ootas õpilasi ka- päästjad ümber läinud kanuust inimest Kristjan Jaago, Mia Lota Maasik, Karel Oli sisukas ja töine õppeaasta. Suur Projekt lõpeb igal õppeaastal võist- russellvõistlus, kus võisteldi seekord päästavad. Nõmmiste, Joonas Palmisto, Ronald aitäh lastele, vanematele, vallavalitsu- lusmänguga, kus projektis osalenud teadmistes: erinevad viktoriinid, üles- Aitäh PAIKile, Emumäe Arenduskes- Priks, Kristina Kaasik, Jonete Visnapuu, sele, hoolekogule, kõikidele headele koolid panevad välja kuni 10-liikmelise anded. Kõige toredam oli laste jaoks kusele ja Päästeametile, kes meile selle Andra Rajaste, Hanna Mälton, Maris inimestele. Imelisi hetki meie ettearva- esindusvõistkonna ning läbitakse teo- kanuuvõistlus. Eraldi kiidusõnu sai toreda ja õpetliku kevadpäeva korralda- Nõmmiste, Timo Seppern, Mona Sep- matus suves ning rõõmsat meelt ning reetilistest ja praktilistest harjutustest Sandro Palmits osavõtlikkuse ja asjali- sid. pern. koostöövalmis hetki uuel õppeaastal. koosnevad võistlused. ku esmaabi andmise oskuse eest ning Hindele „neli“ ja „viis“ õppisid: Mar- Käesoleva õppeaasta võistluslik Marko Braust oli II koha vääriline rat- Tiia Lepp tin Alton, Indrek Beljaev, Joel Henry ...Puud annavad käest kätte tuult, Lääne-Virumaa piirkonna lõpulaager taga vigursõidus. Anette Kasemets kui Visnapuu, Katre Linnas, Kaidi Ohno, käest kätte, ladvast latva tuult. „Kaitse Rasmus Kaasik, Teet Beljaev, Birgit To- Ja põlvest põlve kestab see- end ja aita ming, Adrian Parko, Remo Ojaste, Ras- koolirõõm ja koolitee. teist“ viidi mus Leino, Kailiki Siim, Andris Pent, (Lehte Hainsalu) läbi Kait- Holger Toots, Joonas Aru, Andreas Ahl- seväe kesk- berg, Greete Ojasaar. Siiri Kanarbik polügoonil Läsnas 5-7. juunini. Väi- ke-Maar- Laagrilised veesõidukitega järvel ja Güm- liikumist katsetamas. Tiia Lepa foto. naasiumi esindasid järgmised 6. klasside Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased laagri avamisel. õpilased: Heili Nõgene foto. Berta Viikberg, Jete Hendrika Lood, tuletõrjuja tütar oskas oskuslikult kasu- Krete Hurt, Anette Kasemets, Sandro tada vahtkustutit. Õhtu lõppes diskoga. Palmits, Renee Aava, Mairo Kivipõld, Öösel kajas üle laagriplatsi aga ööhäire Marek Tealane, Edward Heldur Kurim sireen. Õpetaja nägi väga suurt vaeva, ja Marko Braust. et õpilased telkidest sügavast unest Simuna õpilased tähelepanu ja kii- Pilt Simuna lasteaia lõpupeolt. Gertu Põldmaa foto. Telkimine, soe suveilm, ujumine, üles äratada. Kõik õpilased said üles ret reageerimist harjutamas. hea söök, suurepärane seltskond, kau- rivistatud ning jälgida põnevat tuletõr- Tiia Lepa foto. nis loodus, huvitav laagri toimumise jujate demonstratsiooni. koht, põnev programm – kõik see muu- Laagri viimane päev lõppes põneva- Aegviidu tis need laagripäevad sisukaks ja huvi- te demonstratsioonidega. Laagrilistele tavaks. Esimesel laagripäeval võistlesid tutvustati kaasaegseid tulekustutusva- seikluspargis õpilased orienteerumises, kus lisaks hendeid, kaitseväelaste relvi ja polit- Simuna kooli 2. ja 3. klass käisid Aegvii- suurepärasele orienteerumisoskusele seikoeri. Demonstratsioonid lõpetas du seikluspargis. pidi rakendama ka koolitustel saadud põnev tempokas Maie ja Valduri vahis- Aegviitu läksime rongiga. Kui me teadmisi. Õpetajate ja juhendajate sek- tamislugu, kuhu olid kaasatud ka polit- kohale jõudsime, pidime natuke jalgsi kumine polnud lubatud. Sellega oleks seikoerad. kõndima, et seiklusparki jõuda. Kui me kool teenitud hoopis miinuspunkte. Laager lõppes piduliku rivistuse ja seiklusparki kohale jõudsime, pidime Meie kooli õpilased orienteerusid maa- osavõtjate tänamisega ning üldvõitja läbi lugema ühe sildi. Seal olid hoiatu- gilisele 13. kohale. Õhtul esinesid 21 väljakuulutamisega. Järgmisel aastal sed ja nõuanded. Kui kõik oli läbi loe- kooli omapoolse koduse tööga – isete- on meil taas uus võimalus sellest pro- tud, siis viskasid kõik lapsed joped ja gevuskavaga. Teemaks oli „Kaitse end jektist osa võtta. kotid nurka ja läksid turnima ja ronima. ja aita teist“. Ainsaks piiranguks oli Pärast turnimist läksime piknikule, esinemisaeg (3-5 minutit). Meie kooli Kristi Põdra Simuna kooli lõpuaktus 16. juunil. siis turnisime edasi. Me turnisime oma turnimised ära ja läksime poodi. Pärast poeskäiku oli veel aega ronida, turnida. Lõpuks tuligi aeg rongile minna ja sõitsime Rakkesse. Sealt edasi autode- ga Simunasse. Oli tore päev!

Andra Rajaste Simuna Kool, 3. klass

30. mail avati Simunas külmkui- vatamisetehas, kus hakatakse külmkuivatama marju, õunu, see- ni ja maitsetaimi. Arvet Mägi foto. Simuna õpilased seikluspargis. Tiia Lepa foto. Juuni 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 Kiltsi kooliaasta oli tegutsemisrohke Kiltsi kool ETV-s

Tore ja tegutsemisrohke õppeaasta teks võib pidada keemia- ja geograa- üritustele – kolmele spordipäevale, Viimasel koolinädalal, 29. mail sõitsid kaardilt näitab, kuidas mikrofoni kasu- on jälle otsakorral. Enamik õpilasi on fi aolümpiaadidel võistlemist. Kadri mille tulemusena punktiarvestuse alu- kõik edukad õpilased Tallinna ekskur- tada ja ennast kaamera taga hästi tun- aasta jooksul oma tööülesannetesse Reimann ja Margo Danilov proovisid sel antakse välja parima sporditüd- sioonile. Esimesena külastati Eesti Te- da. Lõpuks õnnestus lastel Anu Välbalt tõsiselt suhtunud ning võivad nüüd su- jõudu emakeeleolümpiaadil. Virtuaal- ruku ja -poisi karikas (sel aastal Eneli levisiooni, kus lapsi tervitasid lastesaa- autogrammi võtta. verõõmusid nautima asuda. sel käsitöönäitusel osalesid Andra Aru- Mägi, Minna Joor, Kristjan Baiduža ja dete tegelased. Teise poole ekskursioonist moodus- Meie õpilased on sel õppeaastal mäe, Carl Zibo, Joosep Joor ja Kristjan Carl Zibo), menukale võimlemispeole, Giid Mai Mikiver tutvustas õpilas- tas vanalinnas asuva Martsipanigalerii agaralt osalenud erinevatel viktoriini- Baiduža. Eesti Tööõpetajate Selts valis kahele edukate ekskursioonile, mee- tele erinevaid ruume, kus tehakse te- külastamine. Väga põnev koht! Näitus del ning konkurssidel – kodanikupäeva seitsme parima hulka Joosepi male, leolukale jõulupeole, isadepäeva ja levisioonisaateid: AK uudiste ruumi, martsipanist valmistatud asjadest ajas viktoriinil saavutati maakonnas 2. koht sama töö sai ka Tiigrihüppe SA eri- emadepäeva tähistamisele, „Teeme Terevisioon stuudiot, sporditoimetust, silmad kirjuks. Esmalt tutvustati, kui- preemia (viie parima hulgas). Näitust ära“ talgutele – on kujunemas ka uusi lastetuba jt. Õpilased said palju pare- das martsipani tehakse ja siis sai juba on kõigil huvilistel ma ettekujutuse, kuidas saateid tehak- iga õpilane endale vahva kujukese voo- võimalik vaadata se ja milline töö on saadete ettevalmis- lida ja toiduvärvidega kaunistada. aadressil www.vir- tamine. Kõigil oli võimalus ronida ka Olevite tuaalnaitus.ee. Väga Televisioonimuuseumi külastus oli kiriku torni. Sealt avanevas vaates oli heade tulemusteni eriti põnev noorematele õpilastele. peaaegu kogu Tallinn näha. jõudsid õpilased Lapsed said nuputada, millistest lavas- Õpilased jäid ekskursiooniga väga tänu õpetajate Kati tustest tegelased pärit on ja meeldetu- rahule. Kõik said juurde teadmisi ja põ- Hiire, Tanel Kümni- letuseks sai vaadata televiisorist lavas- nevaid elamusi. ku, Marje Kerdi, Lii- tusi. Edasi oli erineva tehnika tuba, kus su Tähe, Mari-Vivian sai uurida, kuidas ilmateadustaja ilma Marje Kert Lahe, Mall Võhandu ja Egon Leemetsa tööle. Uhkust saab tunda ka sportlike 1. klassi prügielukas. Merje Leemetsa foto. tulemuste üle: 3. koht Lääne-Viru alg- traditsioone. Eriti osavõturohke oli sel klasside esivõistlustel suusatamises, 2. aastal lemmikloomapäev, alustades Sagadi Looduskooli koht koolinoorte murdmaasuusatami- Crystal Speli akvaariumikalast, lõpeta- viktoriini võitjad. se meistrivõistlustel, 3. koht tüdrukute des Marise hobusega, vahele mitmes Merje Leemetsa foto. B-klassi suusatamise teatevõistlusel, suuruses kasse-koeri-küülikuid. Põne- (8. klassi arvestuses lausa 1.), füüsika- 1. koht põhikoolide neljavõistlusel. vust tekitab komöödiateatripäev, kus viktoriinil Kajakas üleriigiline 13. koht, Individuaalselt saavutas Anu Reimann iga klass saab esitada oma versiooni 1961 osalejaga informaatikaviktoriinil 2. koha murdmaasuusatamise meist- ühest tuntud muinasjutust. Vanematel Kobras 383. koht, Sagadi Looduskooli rivõistlustel, Kaarel Andres Kelgo 3. klassidel on fantaasialendu tavaliselt koha C- ja D-klassi rohkem, sel aastal oli lausa raskusi mitmevõistluses, muinasjutu äratundmisega. Emade- Joosep Joor 3. koha päevale pühendatud kõnevõistlus ning C- ja D-klassi mit- isamaaliste luuletuste konkurss on pal- mevõistluses, Ro- judele lastele võimalus esitada oma- bin Baiduža oma loomingut. Ühistes ettevõtmistes osa- vanuseklassis 3. levad ja saavad esineda kõik õpilased. koha neljavõistlu- Mitmendat korda toimus teadmistel sel, Nikolai Tšur- ja laial silmaringil põhinev geograafi a bakov 2. koha nel- põrandamäng. Sel aastal oli see lausa javõistlusel ning koolidevaheline, sest oma võistkonna Kristjan Baiduža 3. oli kohale toimetanud ka Simuna kool. koha neljavõistlu- Esmakordselt toimus lumememmede Edukad ETV-s. Merje Leemetsa foto. Laululinnud. Merje Leemetsa foto. sel. Suur tänu las- ja prügiloomade ehitamise võistlus. loodusajakirjade viktoriinil 1. koht – tele, õpetaja Helis Manninenile ning Õpilaste hulgas olid väga menukad Minna Joor, Reelika Vinogradov, Brigit- treener Urmas Kullasele. heavy-metali ja 80ndate aastate stiili- Rahvusvaheline konkurss ta Luik, Rohelise Maakonna mälumän- Eespool kirjutatut kokku võttes võib pidu, milleks valmistuti nii kunstitun- gusarjas 4. koht – Minna Joor, Reelika Kiltsi kooli kohta öelda, et vaatamata dides kui ka kodus ema-isa riidekapis oli Kiltsi õpilastele edukas Vinogradov ja Carl Zibo – ning 8. koht väiksusele on tegemist tubli, tarmuka tuhnides. – Brigitta Luik, Eneli Mägi ja Kevin Tob- ja tugeva põhikooliga! Huvitava ja kasuliku kogemuse sai reluts. Nuputamisvõistlusel Känguru Lisaks ainealastele ettevõtmiste- koolipere osaledes projektis „Rööpad Kiltsi koolist osales rahvusvahelisel juuli alguses 5-päevane reis Sankt Pe- le on kolmel korral viivad pärandini“. Võõrustada teiste loomekonkursil “Morskoi venok slavõ“ terburgi. kooli esindanud koolide erinevas vanuses õpilasi, orga- kaks õpilast luuletustega admiral A. J. Kiltsi kooli 5. klassi õpilane Joosep õpetaja Kati Hiire niseerida neile koolipäev ühtaegu nii von Krusensterni teemal. 8. klassi õpi- Joor pälvis tehnoloogiatunnis valmista- juhendatud näite- traditsioonilises kui ka meelelahutusli- lane Minna Joor saavutas 1. koha ning tud male eest vabariikliku tunnustuse ringid. Mõisakoolide kus võtmes oli paras nuputamine, mis 7. klassi õpilane Brigitta Luik saavutas Tiigrihüppe Sihtasutuselt ja Eesti Töö- teatrifestivalil Tõs- andis häid kogemusi ja julgust edas- laueraaditiitli. Minnat ootab auhinnaks õpetajate Seltsilt. tamaal paistis meie pidisteks sarnasteks ettevõtmisteks. näitetrupp silma Tänu väärivad nii osalejad kui ka abili- hästi välja mängi- sed ja pöidlahoidjad. tud noorte suhte- Kiltsi lasteaiarühma tänu probleeme kajastava Väike-Maarja lasteaia Kiltsi rühma lapsed ja õpetajad tänavad lapsevanemaid: etendusega. Samuti on õpetaja Rene Põl- REIN ja REELIKA MÖLDRET, lumaa kahe aastaga KATRIN JÄRVAMÄGI; pannud meie tüdru- kute hääled hõbeda- ÕNNELA KUUSEMÄED, selt helisema ja vor- Käesurumine olümpiamängudel. Merje Leemetsa foto. bussijuht URMAS KULLAST, minud neist tõelised osales 17 õpilast ning Metsaviktoriinilt laululinnud, mille tulemusel tõid sobiv tädi VIRVET Liivakülast tõi meie kool 23 auhinda. Siinkohal tä- lauluvalik ja tõhus töö valla lauluvõist- ja soovivad kõigile päikselist suve! nan õpilasi ja juhendajaõpetajaid Kati luselt „Popp Tipp Täpp“ Janely ja Birgit Hiirt, Liisu Tähet, Tanel Kümnikut, Ene Miadzielecile esikohad. Õpetaja Liia Kruvet ja Marje Kerti. Allingu tantsutundides õpetatud lap- Aineolümpiaadidest sai Kiltsi „käe si oli jõulupeol ja emadepäeval lausa Kiltsi kutsub valgeks“ üle pika aja 5. klassi õpioskus- lust vaadata, laste nägudelt võis luge- teolümpiaadil. Väga hästi läks bioloo- da rõõmu tantsimisest. Parimad võõr- Lemmikloomapäev. loomelaagrisse giaolümpiaadil – Minna Jooril 2. koht keeleoskajad osalesid õpetaja Siret Merje Leemetsa foto. ja füüsikaolümpiaadil – Richard Lättil Stoltseni eestvedamisel maakondlikul 2.-3. koht. Ka Reelika Vinogradovi 6. vene keele päeval. Üle mitme aasta te- Hoolekogu poolt korraldatud ra- Huvilistel on võimalus osaleda augustikuus Kiltsi käsitööalases loomelaagris. koht füüsikaolümpiaadil on väga hea gutses koolis õpetaja Reeva Johansoni huloluküsitlusest selgus, et õpilastele tulemus. 10 õpilast osales matemaati- juhendamisel inglise keele ring, kus meeldib meie kool, lapsevanemad on 5.-10. augustil töötab XXXIV loomelaager kaolümpiaadil, parim oli Richard Lätti suurimaks ettevõtmiseks oli ingliskeel- rahul õpetamise tasemega ja õpetaja- - maal 7. koht (4. tulemus). Virumaa mate- se „Monopoli“ disainimine. Esimest tele meeldib nende töö. Ja mida ena- maatikavõistlusel suutsime 8. ja 9. aastat töötas koolis eripedagoog Riinu mat oskab üks koolijuht soovida! - kamee-ehe klassi võistkonna välja panna. Ei läinud Mälk, kes oli nõuga abiks nii õpilastele Ilusat suve! - puutöö küll kõige paremini, kuid õpilastel on kui õpetajatele. Tänu kõigile õpetajate- - siidimaal nüüd tarkust ja kogemust juures. Es- le ja ringijuhtidele! Kiltsi Põhikooli direktor makordselt osales ühiskonnaõpetuse Ka ürituste osas on mööduv aas- Merje Leemets Täpsem info: http://www.v-maarja.ee/loomelaager/info.htm olümpiaadil Carl Zibo, traditsioonilis- ta olnud rikkalik. Lisaks iga-aastatele 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2013.a. Juunikuu, jaanikuu, esimene tõeline suvekuu

Ka koolide lõpetamiste kuu, nii põhi-, lastatud dokumentide kogumiku, kust das koduküla põlema panna. Aga üks rem, lahingud toimusid 4. juulil Liiva- res). Kooliajast Rakveres on meeles, kesk- kui ametikoolides. selgub, kuidas Moskva emissarid ees- Väike-Maarja mees (kas oli Rosenbergi mäel ja Põltsamaal, 10. juulil ülestõus kui läksime Pagu soo peale metsa. See Esimene suvekuu algas Pandivere otsas A. Ždanovi ja V. Botškarjoviga ka- nimeline) tegigi nii (pani ka oma maja Tartus ja Emajõe lahingute algus, 6. oli pärast diktaator Stalini surma 1953. päevade pidustustega ja naisekand- vandasid Eesti riigi lammutamist. põlema). juulil Laiuse, 7. juulil Rannametsa ja 9. a. Järgmisel aastal oli juba lubatud ja misvõistlustega 1. juunil. Kalendrites Memento Liidu Teatajas 2008. a juulil Ulila lahing. toimus üks suurem jaanituli Vallimäel. on märge, et ka lastekaitsepäev on sa- juunis tehti ettepanek kaardistada kõik 1941. a juulikuu alguses põgenesid Taganemisel lasi Vene sõdur minu mal päeval. Jätaksin üksikasjalikuma 1941. a ja 1949. a küüditamiste koonda- Virumaale Lõuna-Eesti lahingutes met- kodukülas Võiveres maha Seppo pere- 15. juunil 1920. a võeti vastu Eesti (päev-päeva järel) loetelu seekord ära miskohad, hooned, kust sai alguse sõit savendade ja sakslaste poolt räsitud ema ja tütre ning Võivere tuuleveskis Vabariigi Põhiseadus. ja nimetaksin kõige tähtsamaid. Eks Siberisse ja CD-vormis põlistada järel- hävituspataljonlased ja miilitsad. Üsna (Pildi tol ajal) sai raskelt haavata naa- igal kalendrikoostajal ole ka omad ee- tulevatele põlvedele Lääne-Virumaalt ruttu (26. juulil) pärast sõja puhkemist berküla noor naine (suri hiljem – ilm- 26. juunil 1941. a kuulutas Soome listused. Enamusel peaks aga kõige Siberisse küüditatud eestlaste elulood oli Virumaal moodustatud ustavatest selt veremürgitus) – möödasõitev (ta- N. Liidule sõja (Jätkusõda), et võtta ta- tähtsamad olema ära märgitud. koos fotodega. partei- ja komsomoliliikmetest hävitus- ganev) tankett tulistas veski ukse pihta. gasi Talvesõjas kaotatud alad. Eesti rahvusvärvid on saanud algu- Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetu- pataljonid. Nad olid marodöörid, kes Varasematest juunikuu sündmus- se 29.09.1881. aastal kui sinimustvalge te I kongressil Triestis 22.-31.03.2005. röövisid (haarangutel) talusid, tapsid ja test on enamusele meist tuttav Pudi- 29. juunil – Peetripäev. võeti Eesti Üliõpilasseltsi värvideks. a võeti vastu deklaratsioon, kus rõhu- põletasid. Seda kinnitab ühe (küllap ka veres sündinud kirjanik Eduard Vilde Seltsi lipp pühitseti Otepää kiriklas tati kogu Teises Maailmasõjas ja selle teiste paikade mälestuste kogumikud) teos „Mahtra sõda“ – 14.06.1858. a 30. juunil 1632. a asutati Tartu Üli- 04.06.1884. a. Esimest korda esineti järgselt tehtud ülekohtu tunnistamise, miilitsa mälestuste raamat (või kaust). sündmuste kajastamine. Tsaariarmee kool (Rootsi aeg). selle lipuga kui rahvuslipuga Enne heinateo algust toimu- 01.11.1905. a. Riigilipuks kuulu- sid talude ajal sõnnikuveo tal- tati sinimustvalge 27.06.1922. a. gud. Ühest sellisest talgust on Landeswehri sõda (vt EE V, meeles, kui viimase voori järel lk 395), osa Eesti Vabadussõjast algas võiduajamine, et mitte si- – Eesti sõjaväe (s.h Läti brigaa- takiiniks (viimane kojujõudja) di) võitlus 05-06 – 03.07.1919 jääda. Jõudsin endast veidi va- baltisaksa Landeswehri (Saksa nemast tüdrukust ennem kodu- maakaitsevägi) ja seda toeta- õue ja tema muidugi lasi pisara- vate Saksa vabatahtlike vastu. tel voolata. Läti tegelik valitseja oli Saksa Enne jaanipäeva tehti tava- kindral krahv R. von der Goltz, liselt koduõlut. Selleks idandati kes oli 22. mail 1919 vallutanud teravili (harilikult oder, aga ka Riia. Eesti väed koos lätlastega rukis ja nisu). Idandati 48-80 olid puhastanud Põhja-Läti Pu- tundi vees leotatud teri (umbes naarmee väeosadest. Sakslased 12-15°C) 6-10 päeva. Leotatud aga nõudsid, et Eesti lõpetaks terad olid meil kodus tagatoa Põhja-Läti okupeerimise. Kok- põrandal ja neid kasteti aeg- kupõrge vallandus 5. juunil. Esi- ajalt ning keerati ringi. Järgnes algu eestlased taandusid ja loo- läbi pressi terade laskmine ja vutasid Cesise. Läbirääkimised siis segati veel jahuga, pan- Antandi riikide vahendusel nur- di kerkima (nagu leivateol) ja jusid ja algas Võnnu (Cesise) la- plekkpannidega leivaahju. Kui hing, mis kestis 19.-22. juunini. taigen oli küps, siis valati pan- Rauddiviisil võitles 6000 nidest tünni, kuhu olid varem meest ja relvastus – 350 kuulipil- kuumutatud restid ja puhtad dujat ja 64 kuulipildujat ja mii- õled laotud ning vesi peale. Kui nipildujat. Eesti vägedes 8000 õllevaat (tünn) sai tühjemaks, meest ning 250 kuulipildujat ja valati jälle kaevust vett peale ja 37 suurtükki. Eestlased murdsid siis juba kalja joodi heinaajal (ja Saksa rindest järk-järgult läbi ja võimalik, et ka rukkilõikuseni au- ööl vastu 23.06. tunnistas R. von gustikuu algul välja). der Goltz lüüasaamist ja taan- Etteruttavalt ka juulikuu algu- dus. Eesti vägi läks 23.06 üld- Johannes Varese valitsus. Foto Mart Laari raamatust „Eesti Teises maailmasõjas“. se sündmustest. Järgmisel, 2014. pealetungile ja vallutas Võnnu aastal toimub üldlaulu- ja tant- (Cesis). Seda päeva – 23.06 hakati tä- heastamise ja hüvitamise nõuet. Ka Läti hävituspataljonlased ja miilit- sõdurid saadeti Mahtrasse talupoegi supidu just sel ajal. Ja paljudele jällegi histama Võidupühana – nii kuni 1940. Väga pikad ja põhjalikud nimekirjad samehed jätsid Virumaale oma veriseid rahustama, kuid käsikähmluse järel on tuttavaid laule – üks lauljate poolt aastani ja uuesti pärast taasiseseis- on kogumikus „Lääne-Virumaa elanik- jälgi (üsna tõene on Rägavere valla aeti sõjavägi (50 soldatit ja 2 ohvitse- armastatuim on „Ta lendab mesipuu vumist. Relvarahu saavutati Antandi konna kaotused okupatsiooniaastatel“ meeste mahalaskmine just nende “tee- ri) põgenema. Surma said 1 ohvitser ja poole“, „Hing, oh hing, sa raskel aal“. vahendusel 03.07 ja sakslased sunniti (Rakvere, 1996. a). Väike-Maarja vallas ne” – asi vajab täpsustamist). Pikemalt 7 talupoega, haavata 13 soldatit ja 14 Head jaanikuud, heinakuud ja loo- Lätist lahkuma. Eesti kaotas lahingu- (või ka kihelkonnas) arreteeriti 1940.- saab lugeda Herbert Lindmäe raama- talupoega (neist kolm surid). Lõpuks dame, et seitsmevennapäeval (10. juu- tes surnutena 310 ja haavatutena 1126 42. a 42 inimest (osa ka naised), paljud tust „Suvesõda Virumaal” .Samas raa- saadeti kohale ülestõusu mahasurumi- lil) ei saja, või kui, siis õige vähe. Va- meest ning sakslased vastavalt 400 ja (ligi pooled) hukati või surid vangilaag- matus on ka lugu Avanduse valla Täi- seks 1100 kohaliku garnisoni sõdurit. nasti öeldi, et kui saab hobuse selga 1500 meest. rites, oli tagasitulijaid, aga ka teadmata tevkomitee esimehe Hugo Vettiku sur- 41 talupoega karistati kadalipuga (50- hüpata kuiva nahaga, siis ei saja seitset Juuni algupoolel 1988. a algasid n-ö kadunuid. Eraldi nimekiri on metsa- mast. Viimane tahtis Kurtnal oma pere 1000 hoopi). Ülestõusu põhjus oli see, nädalat. öölaulupeod, mis lõpuks aitasid kaasa vendadena 1940.-41. a tegutsenutest, evakueerimiseks piimaühistu autot, et talupojad keeldusid abiteost. Eesti taasiseseisvumisele. (Isamaa ka- kelledest enamus pääses. 1941. a 14. mida ei saanud. Siis ähvardas Kurtna Jüri Kalvet lendris – 10.06.1988 – laulev revolut- juunil küüditati 26 (või 28), ka jälle ena- küla põlema panna (ühe vanema mehe 21. juuni 1940. a juunipöördele eel- sioon). mus naised, lapsed ja vanurid. Sund- jutu järgi pärast seda, kui talumehed nevalt paiskas N. Liit Eestisse tuhan- mobilisatsiooniga viidi 1941. a N. Liitu keeldusid hobuseid Punaarmeele and- deid sõdureid ja sõjatehnikat (juba 17. 14. juunil – leinapäev. Sellel päeval 65 meest, neist 30 tuli tagasi või pääses mast). Metsavennad said seda teada juunil – eelnevalt luba saamata). Kõik Kutsume mälestame ja leiname 1941. a läbi vii- Läände, ülejäänud, langesid, ei tulnud ja nende juht G. Vainola koos kahe see ja järgnevate päevade võimuvahe- dud suurküüditamise ohvreid, kõikide tagasi või jäid teadmata kadunuks. mehega (K. Lepiksaar ja Sillamaa) tus toimus ähvarduste ja valetamiste sündmuste küüditamiste ohvreid, hukkunud poliit- Ülejäänud nimekirjades: metsavennad sõitsid jalgratastega Simuna surnuaia õhkkonnas. Eestisse paisati rongkäi- vange ja kõiki Eesti vabaduse eest lan- 1944-50 (28 nime), arreteeriti alates juurde, kus avasid tule auto pihta, kus kudele Tallinnas ja mujal suurel hul- kalendri genud sangareid (E. Tarto sõnavõtust 1944. aastast 100 inimest ja küüdita- olid Vettik ja 2 miilitsat. Üks miilits ja gal venelasi Petserimaalt ja baasides 2007. a). Kokku viidi Venemaale (põhili- ti 173 inimest. Väike-Maarja valla (või Vettik said surma (mõnedel andmetel töötavaid mehi (seda oli pealtvaataja- koostamisele selt) üle 10 000 inimese. Ellujäänuid oli kihelkonna) nimekirjad koostas Ellu suri haavadesse). Taga sõitnud buss tele näha nende riietusest ja muustki). umbes 4000. Punavõimurite plaanis oli Moisa. hävituspataljonlastega pöördus tagasi. Võimule upitati J. Vares-Barbaruse nu- Teeme ettepaneku, et 2013/14. veelgi jätkata küüditamisi , kuid vahe- Avanduse valla kohta on nimekirju Olen kuulnud ka teistsugust lugu, kus kuvalitsus. Järgneval kuul viidi kiiruga hooaja ja 2014. aasta kultuu- le tuli sõda, mis algas 22. juunil 1941. vähem ja on ka vigu. nad olevat peale tunginud läbi surnu- läbi ,,vabad valimised“ – eelnevalt uute ri-, haridus- ja spordivaldkonna a. Küüditamisel ei halastatud lastele, Väga kurb pilt on aga Rägavere val- aia ja metsavennad põgenesid Kurtna võimumeeste poolt heakskiidetud kan- ühise sündmuste kalendri koos- naistele ja vanuritele. Mehed eraldati last, kus 1941. a (ja 1940. a) arreteeriti poole. Teine lugu on Bernard-August didaadid. tamine ja arutelu toimuks nõu- peredest ja rõhuv enamus neist huk- 22 meest ja kõik hukati või surid vang- Rosenbaumist, kes oli Vao valla sekre- pidamisel 5. septembril kell 18 kus (arvatavasti lasti maha nn troika las ning lisaks küüditati 2, kes jäid tär ja Rakvere Ringkonnakohtu esimees Jaanipäeva tähistame 24. juunil. Väike-Maarja seltsimajas. otsusega). Küüditamiste plaanid oli teadmata kadunuks. Mobilisatsiooniga (sünd 1913. a ja sakslased hukkasid ta Jaaniõhtul süüdatakse tuled, tantsup- Nõupidamisele on oodatud koostatud juba MRP lepingu järgselt ja viidi N. Liitu 40 meest ja kõigi nimede 23.08.1941. a). Kui õige on see lugu, et latsil tallatakse hein. Aastas kord see nimetatud valdkondade asutuste, pärast juunipööret (21. juunil 1940) al- järel on märge: teadmata kadunud. ta tegutses koos hävituspataljonlaste- õhtu ette tuleb, iga kord saab muser- klubide, ringide, seltside esinda- gasid arreteerimised (1940-41 arretee- Pikemalt peaks kirjutama hävituspa- ga Väike-Maarja põletamisel (ka enda datud hein. (Vanasti ikka niideti ja söö- jad ja kõik asjast huvitatud inime- riti umbes 8000 inimest). Seoses sõja taljonide tegevusest. Sinna värvati ka maja) – hea oleks, kui keegi kohalikest deti loomadele või varuti talveks, kuid sed. algusega ja juba varem varjasid paljud sundkorras ja metsavendade kätte sat- ja selle sündmuse pealtnägija oskaks nüüd on enamuses küladest suured Täiendav info augustikuu valla- (peamiselt mehed) end metsades ja tudes halastust polnud (armu ei antud) kirjutada ajalehe toimetusse või muu- loomad kadunud). lehes. haarasid relvad, et võidelda partisani- ja paljud süütud lasti ilma pikemalt seumile. Pärast Vabadussõda tähistati seda dena (metsavennad). arutamata lihtsalt maha. Naaberkülast Harjumaal on tuntud Kautla päeva üle Eesti juba varasematest Aare Treial Ligi 20 aastase töö tulemusena on Kurtnalt pärit mees läks kaasa juuni- lahing(ud), kus Erna rühm ja metsa- aegadest tuntud kohtades (enamasti Kalev Pärtelpoeg koostanud raamatu „Võimatu vaikida“ pöörajatega ja kõrgema võimu poolt vennad päästsid väga palju põgenikke. mõnel kõrgemal mäel või künkal, aga Auli Kadastik autor Hilda Sabbo väga ülevaatliku sa- korralduste mittetäitmise pärast ähvar- Lõuna-Eestisse jõudsid Saksa väed va- ka allikate või muude veekogude ää- Ilve Tobreluts Juuni 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15 B vanuseklassis jõudsid Maadlusklubi hooaeg oli edukas korvpallipoisid Eesti meistrivõistluste Väike-Maarja RSK maadlejad lõpetasid rias. 3. koht – Jörgen Kivila pronksmedalitele oma hooaja 4. juunil traditsiooniliselt Parim maadleja 5. koht – Jarko Visnapuu Georgi söögitoas üheskoos torti ja 1. Jevgeni Hamidžanov 6.-7. juunil toimusid Frankfurdis Eesti poiste B-vanuseklassi korvpalli- ner Vaido Rego juhendamisel Eesti kringlit süües. Võeti kokku möödunud 2. Holger Toots maailmameistrivõistlused Korea vöö- meistrivõistlustel läksid Virumaa PK poiste B-vanuseklassi meistrivõistlus- hooaja saavutused ja tunnustati tubli- 3. Andris Pent maadluses Ssierum. poisid pronksmedali peale peetud koh- telt pronksmedali võitnud Virumaa PK Parim naismaadleja Eesti oli esindatud nelja sportlase- tumises vastamisi Audentese SK võist- võistkonnas Sten Saaremäel, Ander 1. Liis Järvamägi ga. konnaga. Talu ja Henri Matikainen. 2. Anni Pent Naiste arvestuses esindasid Eestit Esimesel veerandajal tallinlaste juh- Pronksimeeskonda, kus enamik 3. Jonete Visnapuu Väike-Maarja rahvaspordiklubi noor- timisel kulgenud mängu saabus mur- mängijatest lubatust aasta või kahe Parim noormaadleja (poisid) maadlejad Liis Järvamägi (Tamsalu rang teisel veerandajal, mille Virumaa võrra nooremad, kuulusid lisaks väike- 1. Joel Visnapuu PK poisid võitsid 24:10. Saavutatud edu maarjalastele Ken Kuber, Sten Kuber, 2. Kristjan Jaago suudeti hoida lõpuvileni. Tulemuseks Fred Liivak, Randel Rainer Lille, Martin 3. Karel Nõmmiste virulaste võit skooriga 67:62 ja tasuks Metsis, Kristofer Veismann, Sten Küüs- Parim noormaadleja (tüdrukud) Eesti MV pronksmedalid. maa, Priit Laast ja Kenert Müür. 1. Jonete Visnapuu Väikemaarjalastest mängisid tree- Rohkem infot: http://www.basket.ee 2. Käroly Seemann Ühispilt maadlejate eduka hooaja 3. Maris Nõmmiste lõpuürituselt. Parim sumotaja (poisid) Vaido Rego tunnistati Eesti parimaks maid maadlejaid ning lapsevanemaid, 1. Romel Seemann kes on aidanud maadlusasja edendada. 2. Sven Zubarev poiste korvpallitreeneriks Hooaeg oli edukas. Osaleti 40 võist- 3. Jörgen Kivila Eesti korvpallihooaja lõpetamise käi- lusel: 18 võistlust klassikalises maad- Parim sumotaja (tüdrukud) Anni Pent ja Liis Järvamägi ssierumi gus tunnustati 2012./2013. hooaja sil- luses, 13 võistlust vabamaadluses, 7 1. Käroly Seemann MM-võistlustel. mapaistvamaid korvpallureid ja tree- võistlust sumos ja 1 korea maadluses. 2. Anni Pent Gümnaasium) ja Anni Pent (Rakvere nereid. Hooaja jooksul võttis võistlustest osa 3. Liis Järvamägi Reaalgümnaasium). Parimaks poiste treeneriks tun- 31 noormaadlejat, tulemuseks kokku 1. juunil toimus Tartus rahvusvahe- Kõvas konkurentsis jäid mõlemad nistati lõppenud hooajal Vaido Rego, 140 medalit. line G. Hackenschmidti mälestusvõist- tüdrukud jagama 5.-7. kohta. kelle juhendamisel jõudsid U14 va- Eesti meistrivõistlustelt toodi 42 lus kreeka-rooma maadluses. Väike- nuseklassi poisid tänavu Euroopa medalit. Maarja rahvaspordiklubi maadlejate Lembit Kalter tippu, tehes sellega ka Eesti korvpal- Hooajast kokkuvõtteid tehes kuulu- tulemused: maadlustreener li ajalugu. tati välja klubi parimad kuues kategoo- 1. koht – Liis Järvamägi Väike-Maarja ja Virumaa Pallimän- gude Kooli treenerina on Vaido viinud nii Eesti kui Euroopa eakaaslaste tipp- Gümnaasiumi 10. klassi riigikaitse laager mängijate hulka ka Väike-Maarja korv- pallipoisid. Väike-Maarja gümnaasiumi 10. klass kiiresti välja tulla ja kogunemiskohta Võime tunda siirast heameelt, et Vai- õpib juba aastaid riigikaitset, millest suunduda. Sellega saadi üllatavalt kii- do Rego aastatepikkust pühendumust esimene pool on teoreetiline ja teine resti hakkma. Meie kõhutäie eest hoo- ja tulemuslikku tegevust on märgatud pool praktiline, mis viiakse läbi laagris. litses Viru Maleva Naiskodukaitse. kaugemalgi ning oleme rõõmsad, et Vaido Rego pühendunud treenerina Lõppenud õppeaasta lõpus toimus sel- Teise päeva õhtul pärast sööki pani- meie õpilastel on võimalik treenida nii mängu käiku jälgimas ja vajadusel line laager Rutjal. me asjad kokku ja suundusime autoga hea tasemega treeneri juhendamisel. sekkumas. 4. juuni hommikul kogunesid õpila- Porkunisse, kuhu jäime teiseks ööks Palju õnne Sulle, Vaido, ja jätkuvat sed kooli juurde, et sõita bussiga Rak- laagrisse. Õhtuseks külaliseks oli meil tegutsemistahet! Ilve Tobreluts vere külje all olevasse Tõrmasse. Seal Hanno Tamm, kes rääkis õpilastele Por- asub Kaitseliidu Viru Maleva majan- kuni lahingust ja selle tagamaadest. dusosakond, kus õpilastele anti selga Õhtu lõppes lõkkeõhtu ja grillvors- kaitseväe vorm ja terve klass varustati tide söömisega. Mõlemal ööl oli meil Ants Rikbergi foto. Pandivere päeva võistlustest muu laagris vajamineva varustusega. välja pandud öövalve, kelle ülessanne Ürituse kordaminekule aitas kaasa Seejärel algas kaitseväe transpordiga oli valvata ülejäänute öörahu. Kolman- ka väga mõnus ilm. Suur tänu Margit Pandivere päeval toimusid ka erinevad Naised sõit Rutja poole. Laagris oleku päeva- da päeva hommikul pidime ise söögite- Vaarmale, Ilmar Leemetsale ja Jaanus 1. Ülle Nirk spordivõistlused. kavva mahtus kaitseväe taktika õppimi- gemisega hakkama saama. Kõigile õpi- Raidlole, kes laagri kordaminekule kaa- 2. Kaili Kalvik PAARISKORVPALL ne, püssist laskmine, maskeerumine, laste jagati välja kuivtoidu komplektid sa aitasid. 3. Maire Liivak Võistlusest võttis osa 6 võistkonda. üksikvõitleja liikumine maastikul ja ning nad pidid ise sellest piirituslambi Kolm parimat olid: orienteerumine. ja kateloki abil söögi valmis tegema. Ants Rikberg Mehed Põnevaks kujunes öine häire, kus Pärast seda panime laagri kokku ja al- gümnaasiumi riigikaitse õpetaja 1. Raul Veia 1. Terrokas oli vaja pärast signaali kõlamist telgist gas sõit kodu poole. 1. BC Kopli 2. Aare Treial 2. Jogort 3. Raul Oja Gümnaasium osales ööjooksul LASKEVÕISTLUS „Põdrajaht“. Osa- KÄESURUMINE les kokku 31 võistlejat. Osales 7 võistlejat. Kolm paremat: personali koguarvust. Osalejaid jagus kõigile kolmele kavas olnud distantsile Kolm paremat naist olid: Naised – 21,1 km, 10 km ja 5 km. 1. Maris Valtin 1. Maili Tammbaum 7. juunil toimus Rakveres juba kolman- Suur tänu M.K. Reis-X OÜ-le, kes 2. Jane Leemets 2. Gaide Ilves dat korda Eesti Ööjooks. Ööjooksu raa- toetas meie osalussoovi soodsa trans- 3. Janely Lõomets 3. Anne mes korraldatud Eesti Ööjooksu kooli- pordiga Ööjooksule. konkursil “Ööjooksu Tegija 3” saavutas Suur aitäh kõigile osalejatele. Koh- Mehed Mehed Väike-Maarja Gümnaasium keskmise tumiseni järgmisel Ööjooksul! 1. Kaido Osman 1. Raul Veia suurusega koolide kategoorias tubli 2. Gert Raidla 2. Kalle Piirioja teise tulemuse. Tuuli Saksa 3. Kalle Pohlak 3. Margus Kesler 7. juunil vallutas Rakvere tänavad 130 Väike-Maarja Gümnaasiumi õpi- Anet Veia ja Hannamari SAAPAVISKAMINE Ants Rikberg last ja töötajat, see on 32% õpilaste ja Soidla 9.b klassist. Osales 13 võistlejat. Parimad olid: Väike-Maarja Valla Rahvaspordiklu- bi juhatuse esimees Augustis on tulekul Struve kaare matk Harjuta Terviseks! 24. augustil kell 11.00 algab III matk Struve meridiaanikaare tähistamisel ruskonnale. 14. juuni seisuga on osaluskordi kogunenud 2795. Struve kaarel. Suundutakse UNESCO erinevates riikides. Struve kaare matkatraditsioon sai 1. Annela Laidre (Väike-Maarja) 185 ok, 18 bp. 2. Ene Aabo (Väike-Maarja) 181 maailmakultuuripärandisse kuuluva Pererahvas on valmisis matkajaile alguse 2010. aasta sügisel Võivere ots- ok, 18 bp. 3. Heino Lambing (Väike-Maarja) 171 ok, 17 bp. 4. Õie Lambing (Väi- Struve meridiaanikaare Simuna-Või- tutvustama tuuliku restaureerimistöö- punkti asukohas rohke osalejaskonna- ke-Maarja) 169 ok, 16 bp. 5. Geidi Kruusmann (VMG) 133 ok, 13 bp. 6. Viivi Kahr vere baasjoone Simuna otspunkti de käiku ja rääkima sinna plaanitavast ga toimunud tööpäeva käigus, kui Eesti (päästekool) 105 ok, 10 bp. 7. Viia Kiik (Väike-Maarja) 100 ok, 10 bp. 8. Mare Soovik (Katkutulba) juurest Võivere ots- Struve-Tenneri muuseumist. Geodeetide Ühingult tuli ettepanek (Maiximar) 94 ok, 9 bp. 9. Halar Klaas (Väike-Maarja) 92 ok, 9 bp. 10. Tuuli Saksa punkti juurde. Kaks esimest matka on käidud möö- kujundada mõne igal aastal toimuva ja (VMG) 81 ok, 8 bp. 11. Malle Kask (Väike-Maarja) 74 ok, 7 bp. 12. Aino Saaremäel Kui eelmise aasta matka ajal oli või- da teed Simunast Võiverre. Vahest mõlemaid otspunkte hõlmava ürituse (Väike-Maarja) 72 ok, 7 bp. 13. Mall Lepiksoo (Väike-Maarja) 66 ok, 6 bp. 14. Reet malik uudistada Võivere otspunkti uut õnnestub tänavu matka korraldajail traditsioon, kuhu kaasataks ka laiemat Soidla (Väike-Maarja) 65 ok, 6 bp. 15. Kessu Sulev (Simuna) 54 ok, 5 bp. 16. Riina uhket tähist - klaaspüramiidi, siis see- tähistada ka baasjoone punkte ja või- üldsust. See annaks põhjust UNESCO Jalast (VMG) 47 ok, 4 bp. 17. Marje Pomerants (Väike-Maarja) 40 ok, 4 bp. 18. Kert kord pakub vahest enim huvi püramiidi maldada matkajail jälgida baasjoone kultuuripärandisse kuuluvaid objekte Jurtom (Väike-Maarja) 38 ok, 3 bp. 19. Aino Aren (Väike-Maarja) 32 ok, 3 bp. 20. kõrval asuv Võivere tuulik, mis on vahe- kulgemise teekonda täpsemalt. See sagedamini laiemalt tutvustada ning Birgit Villo (Väike-Marja) 30 ok, 3 bp. 21. Lehte Tints (Väike-Maarja) 27 ok, 2 bp. 22. peal saanud väärika ilme. Tuulikule on muudaks matka huvitavamaks ja põne- Struve tegevusest ja selle olulisusest Sirle-Inga Kuldväli (Väike-Maarja) 27 ok, 2 bp. 23. Silva Salla (Väike-Maarja) 26 ok, paigaldatud pea ja tiivad ning see näeb vamaks ning rikastaks ka teadmisi. tihedamalt juttu teha. 2 bp. 24. Margus Salla (Avispea) 21 ok, 2 bp. 25. Terje Ruuben (FIE) 21 ok, 2 bp. 26. nüüd väga suursugune välja. Matk teeb peatuse Simuna kiriku Kõik huvilised on oodatud matka- Airi Einsalu (Maarjalill) 19 ok, 1 bp. 27. Olga Buht (Väike-Maarja) 19 ok, 1 bp. 28. Matkalised kuulevad fakte Struve te- juures, sest oli ka Struve mõõdistamis- le osalema! Raili Kööp (Väike-Maarja) 18 ok, 1 bp. 29. Ira Münter (Ilmandu) 18 ok, 1 bp. 30. Kaja gemiste kohta ning uutest arengutest aegadel kirikuga seotud. Soovijail on Salla (Avispea) 18 ok, 1 bp. Põhja-Jäämerelt kuni Izmailini kulgeva võimalus heita kirikutornist pilk ümb- Ilve Tobreluts 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2013.a.

Müüa kahetoaline korras, rõduga Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Ärgu aastad olgu vaevaks, korter Triigis II korrusel. hoopis aardeks eluteel. Aknad ja rõduuks vahetatud. Selge olgu õnnetaevas, Info tel 528 9502 rõõmus mälestustest meel …. 91 Michail Metelitsa -18. augustil Juuli 89 Anna Nirgi - 6. augustil 99 Lucie-Melitta Talvi - 16. juulil 88 Anna Pakkonen - 15. augustil Koguduste teated Müüme 94 Richard Pau - 20. juulil 86 Olga Metelitsa - 18. augustil 93 Erna Raidma - 17. juulil Väike-Maarja koguduses Jumalatee- 86 Ellen Kuntor - 21. augustil Väike-Maarja koguduses Kadila puidutööstuses 90 Selma Karming - 31. juulil nistused pühapäeviti kell 12.00 86 Helgi Meidla - 23. augustil 89 Leida Sirgmets - 18. juulil Kogudust teenib hooldajaõpetajana 85 Leida Kask - 21. augustil kütteklotse 88 Hilda Naggel - 13. juulil Enn Salveste. Tel 5345 3967, 85 Eha Jõgi - 23. augustil 87 Hildegard Võsumets - 12. juulil e-post: [email protected] 40l kott / 1 euro 84 Hans Kert - 22. augustil 85 Juline Kasepere - 4. juulil EELK Väike-Maarja koguduse aadress: 84 Erich Metspõld - 30. augustil 84 Uno Vildersen - 8. juulil Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, interne- Ostja transport. 83 Ingrid Tammus - 15. augustil 84 Ellen Mets - 28. juulil tis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/. 82 Valve Pärn - 6. augustil 83 Linda Maripuu - 6. juulil Koguduse veebil saab Facebookis lii- 82 Eldor Sirel - 6. augustil Info tel 5667 2675 83 Vambola Õmmik - 21. juulil tuda grupiga “Taastame Väike-Maarja 82 Juno Alliku - 14. augustil 82 Valve Ehatamm - 25. juulil kiriku!” 82 Õie Ehastu - 25. augustil 82 Ants Haasma - 30. Juulil 81 Kalju Janson - 11. augustil 81 Aime Mustasaar - 8. juulil Ostan 80 Heldur-Eugen Siim - 5. augustil 81 Helvi Aun - 9. juulil 80 Eha Sein - 08. augustil PARIMA HINNAGA 81 Juta Haasma - 13. juulil Jumalateenistused pühapäeviti 80 Miralda Uuli - 18. augustil Avispea koguduses seismajäänud kodumasi- 81 Luule Eelmaa - 16. juulil kell 10.30. 80 Veliida Sorgus - 26. augustil naid/elektroonikat, auto- 80 Susanne Esinurm - 17. juulil Koguduse vaimulik on 80 Lidia Lepiksaar - 28. augustil 75 Ülo Alber - 7. juulil Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. romusid, tsikleid, põllu- 75 Elvo Vambola - 3. augustil 75 Agnes Graff - 9. juulil Koguduse veebileht: tehnikat, rattaid, tööriistu, 75 Heinar Leon - 15. augustil 75 Raivo Pello - 29. juulil http://avispea.edicypages.com/et metalli jne. 75 Ira Võhmaste - 19. augustil 75 Maimo Enoja - 30. juulil Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina 75 Tamara Ruttu - 19. augustil Transport, äravedu, 70 Ulli-Elderite Linnaste - 5. juulil Tali, kokkusaamine toimub igal teisi- 75 Arnold Tealane - 24. augustil demontaaž TASUTA. 70 Reet Rohtmets - 10. juulil päeval kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. 75 Ago Kangur - 26. augustil Info tel 5894 7301 70 Endel Vaimel - 11. juulil 70 Anne-Liis Talu - 1. augustil Jumalateenistused pühapäeviti 70 Mare Soovik - 19. juulil Simuna koguduses 70 Laine Kadak - 5. augustil kell 14.00. 70 Karin Linnèa Tamm - 27. juulil 70 Vincent Altdorf-Altrov - 7. augustil Koguduse õpetaja on Enn Salveste. 70 Reet Kivistik - 8. augustil EELK Simuna koguduse aadress: August 94 Meta-Marie Põime - 5. augustil 70 Malle Kinkman - 8. augustil Allika 3, 46401 Simuna 91 Ellen Treial - 7. augustil Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, e-post: [email protected] Soovime õnne ja tugevat tervist! Väike-Maarja Vallavalitsus NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, teatada sellest toimetajale tel 329 5759.

Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- Õnnitleme noorimaid vallakodanikke nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga võimalik kohtuda teistel aegadel. Kevin Õim – 14. mail Elina King – 5. juunil Kalmistumeistrite kontaktandmed: EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Andri Talpsepp – 7. juunil Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 nr 221050284862 Swedpangas, Simunas – Helvi Vahter, tel 524 7944 kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks. Olge rõõmsad, terved ja tublid!

Surnuaiapühad 2013. aasta suvel Kohalik põllumees Mälestame sõprusvalla Kaarma vallavanemat. Avaldame sügavat kaastunnet 22. juunil kell 11.00 Simuna kalmistul. võtab 21. juulil kell 12.00 Väike-Maarja vanal kalmistul. Margus Mägi Kaasa teenib pasunakoor, soovi korral mängib eraldi mälestamiseks. Lah- rendile traagilise hukkumise puhul tema perekonnale, kunute mälestamise sooviga pöörduda surnuaiapüha hommikul kell 10-11.30 lähedastele, sõpradele ja Kaarma vallale. kirjutajate lauda. Info tel 517 6965 või ostab Seisame leinas koos Margus Mägi lähedastega. Kaastundega põllumaid. Väike-Maarja vallavolikogu ja vallavalitsus BORKHOLM EHITUS OÜ •Katusetööd •Fassaaditööd •Siseviimistlus •Üldehitus Headel Mälestame •Mü ü ritööd •Ehitusmaterjalid •Raamatupidamisteenus tingimustel hea hind. Tel. 51 82 940 Soovi korral Asta Leiter 03.11.1927 – 15.05.2013 [email protected] ettemaks. Antje-Brunhilde Kaasik 04.07.1925 – 24.05.2013 Vassili Madar 05.01.1948 – 02.06.1913 Pavel Urbanski 24.07.1944 – 03.06.2013 Kooli talu võtab MAARJAILU Kontakt Rein Miller Elina Poom 05.07.1925 – 04.06.2013 telefonil 5392 6640 Jaan Õigus 07.12.1954 – 10.06.2013 rendile või ostab UUS JUUKSURISALONG Väike-Maarjas, Ravi 1A Elust, ilust igaveseks, ära päriseks … põllumaad Marie Under Väike-Maarja vallas. avab uksed 1. juulil kell 12.00 Teid teenindab Priidik Preem, tel 5801 6368 juuksur Sandra Kullas Väike-Maarja Hooldekodu Matti Preem, tel 529 8037 Tel 5322 9228; 325 5636 (Ravi 1, II korrus) Ostame kasvavat metsa, päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: põllumaad ja metsakin- URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. nistuid hinnaga kuni Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. • naha- ja haavahooldusvahendid, 10 000 eurot/ha. tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. • imavad aluslinad, Kinnistud võivad olla Toimetaja: Ilve Tobreluts Trükitud: • mähkmed jm. Toimetuse kolleegium: Trükikoda TRÜKIS AS, tehtud raietega või aset- Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. seda piiranguvööndis. Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. Tellitud tooted tuuakse kohale 12. augustil kell 9.00-11.00. Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5. Tiraaž 1000 eksemplari. Tasuline 0,20 eurot Tel: 56 111 900 Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959