VÄIKE-MAARJA VALLA Väike-Maarja Valla Infoleht internetis INFOLEHT www.v-maarja.ee Nr 7 (286) AUGUST 2018 TASUTA Ole koos meiega: facebook

Veel silmanurgast säratab Kuus naaberküla võtsid mõõtu kümnevõistlusel september kollast päikest. „Nüüd kooli! Kooli!“ äratab Külade päev tõi 4. augustil Eiprisse ta iga suurt ja väikest. kokku Väike-Maarja valla kuus naaber- küla – Avispea, Eipri, Pandivere, Raekü- Ellen Niit la, Rastla ja Triigi. Rändkarikaga „kuue küla kangeim“ läks tänavu koju kõige Õppeaasta avaaktused edukam ja häälekam Raeküla. Sarnane kuue küla päev leidis Eip- ris aset ka kaks aastat tagasi, tookord Väike-Maarja gümnaasium – 1. septembril kell 10.00 seltsimajas võttis karika enda kätte hoiule Rastla. Osalejate arv jäi kaheaastatagusega Kiltsi Põhikool – 3. septembril kell 9.00 võrreldes samale tasemele ehk 130 piirimaile. Küll aga oli seekord tunda Rakke Kool – 3. septembril kell 9.00 enam võistlushoogu ning näha rohkem kaasatud ja panustavaid osalejaid, iga Simuna Kool – 3. septembril kell 10.00 rahvamajas küla seltskonda ühendamas oma värvi särgid. Väike-Maarja Muusikakool – 3. septembril kell 18.00 seltsimajas Proovile oli end võimalus panna Huvitavat, rõõmsat ja tegusat õppeaastat! eelmise korra kuue ala asemel hoopis kümnevõistlusel. Samuti olid seekord võistlusreeglid pisut nõudlikumad ja enamikel aladel tuli võistkonnal välja Toore muna viskamisega on ametis võõrustajaküla Eipri võistkond. panna kuueliikmeline esindus, kuhu kuuluks kindlasti ka kuni 16aastane laps/nooruk ja vähemalt kaks naissoost osalejat. Mõne võistkonna jaoks pol- nud ülesanne kergete killast, sest ainus sobiv laps oligi 7aastane, kes pidi rinda pistma endast vanematega, kuid kõik võistkonnad said väljakutsega hakka- ma. Ja eks olegi saavutatud edu magu- sam, kui selleks ka vaeva nähtud on. Häälekaima küla väljaselgitamiseks kõlas külade 10liikmeliste võistkonda- de suust üksteise võidu „Eesti“, mobii- lirakenduse abil mõõdeti valjemaiks Raeküla hääletugevus 85 detsibelli. Lisaks pakkusid elevust veel mitmed meelelahutuslikud alad: kummiku vise, võistkondlik naelalöömine ja noole- mäng, toore muna vise, ALIAS sõna- seletusmäng (kehakeeles), linabingo, kuldvillaku-stiilis mälumäng, veetassi- mine kopsikuga pea kohal ja lauamäng lastele “Reis ümber külade”. Külade päeva korraldas Eipri Küla- selts. Nagu möödunud korralgi, panus- Kuue küla kümnevõistluse võitjakarika viis kaasa Raeküla võistkond. tasid ürituse kordaminekusse kõik osa- Foto: 2 x Heili Tammus lenud kuus küla, kohapeal aktiivse osa- lemisega, aga esialgu läbi oma esin- ja Kai Eiprist. Tänu koos läbitud toredatele võistlus- dajate, kes eelnevalt kokku tulid, oma Projekti rahastati kohaliku omaal- tele tuntakse üksteist ning see suuren- ideid välja pakkusid ja kogu päeva läbi gatuse programmi vahenditest ja seda dab kogukonnatunnet. Kohtume Rae- arutasid, aitasid külades infot levita- toetas Väike-Maarja vallavalitsus. külas? da ja esindusmeeskonnad välja panid. Külade päev pakkus tegutsemisrõõ- Aitäh eestvedajatele – Indrek Rastlast, mu ja head seltskonda ning innustas Heili Tammus Kati Raekülast, Raul Avispealt, Kulno ja ühiselt piirkonda arendama ja küla- Külade päeva Eipris projektijuht Edgar Triigist, Katrin Pandiverest, Mart de siseselt rohkem koostööd tegema.

Pikalt kestnud mahukate ehitustööde käigus on Väike-Maarja aleviku Väike-Maarja tervisekeskuse hoone on sisustuse ja sissekolimise ootel. keskosa ja tiikide ümbrus saanud uue ja nägusa ilme. Foto: 2 x Ilve Tobreluts 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2018.a.

dust vajavaid olukordi. Näiteks ehitati ajalooga ettevõtted: YIT ja Lemmikäi- da ka jalgratast, mis võiks ju muutuda Vallavanema suvi uuesti ümber ohutussaared Vägeva-Si- nen ühinesid. See tõi kaasa ka perso- aleviku ja selle lähiümbruse elanikele muna maantee ristmikul. Seal tekkis nalimuutused, kuid õnneks segadused tavapäraseks liiklusvahendiks autode Tehtud. Hurraa. Lõpuks ometi valmis. vate teenusteni. suurtel veokitel ja ka ühistranspordi lii- ei kestnud kaua ning olulisi ehituspau- asemel. Juba enne haldusreformi pikalt plaa- Tööde teostajaks oli ehitusfi rma ne sõitvatel bussidel probleeme, kuna se ei tekkinud. Eriti meeldiv on see, et Päris oluline omavalitsuse panus on nitud ja alustatud kaks suurt ja olulist EVIKO, ehitusjärelvalvet teostas OÜ neil oli väga raske pöördeid sooritades avaliku ruumi projekt on toonud kaasa Rakke raamatukogu ehitustööde teos- projekti on saanud ehitusprotsessi Pikksilm. Objekti ülevaatusel tulid ikka sõiduteele ära mahtuda ning kõnnitee ka ümbritsevate kinnistute omanike tamine. Juurdeehitatav raamatukogu mõttes ajalooks ning sellesse panus- välja mõned pisemad paranda- soovi investeerida: eel- osa on võrreldes vana raamatukogu tanud mitmete inimeste ja ettevõtete mist vajavad vaegtööd, kuid ehi- misel aastal avati Kon- ruumidega oluline muutus. Suve algu- koostöö on jõudnud lõpptulemuseni. taja käekirjaga saab olla täiesti sum, nüüd sai kasutuse- ses õnnestus Väike-Maarja vallavalit- Väike-Maarja valla uue tervisekesku- rahul. Hoone valmimiseks oli ta seisnud endine Am- susel taotleda toetust ka Simuna rah- se projektiga on üks vana ja auväärne ülioluline koostöö Sotsiaalminis- memäe kauplushoone vamaja soojustamiseks ning need tööd hoone (endine Vao vallamaja, ehitus- teeriumiga, sest investeeringuid kinnistu heakorrastatud. peavad lõpetatud olema käesoleva ajaks tsaariaeg 19. sajandi lõpp) saa- teostati lisaks omavalitsuse eel- Igatahes on tänaseks aasta novembris. Kui siia juurde lisada nud ehitusrätsepadelt värske kuue ning arvele Euroopa Regionaalarengu meie noored keskväljaku väiksemad remondid: muuseumi katus, isegi sisu. Juhul kui mööblivalmistajad fondi toel. Esmatasandi tervi- istumisala juba kenasti gümnaasiumi õppelabor, lasteaiad ja ka kiiresti oma tööd teevad, siis saame sekeskusesse on perearstide ja omaks võtnud ning ka tii- koolide ruumid, siis võib öelda, et sel- kõik külastada perearste renoveeritud -õdede ülekolimine planeeritud kide ääres olev lauaten- lel suvel oli meil tõeline ehitus-„olüm- majas ja kaasaaegsetes ruumides. Te- septembri alguses. Isiklikult loo- niselaud on saanud pink- pia“ ning meie abivallavanem Kaarel gemist on olulise sündmusega kõigi dan, et kõige olulisem eesmärk sipalli põrgatada. Selleks Moisal ja ehitusnõunik Villo Müürsepal elanike jaoks. Väike-Maarja omavalit- – stabiilse ja kvaliteetse pere- need ju ehitatud ongi. tohutu tempoga tööaasta. sus lähtus seda tellides pelgalt kohaliku arstiteenuse osutamine toimub Loodan, et kõigil jätkub Selle kõige kõrvalt tuleb aega leida omavalitsuse korraldamise seadusest, selles hoones veel järgmised 100 piisavalt arusaamist, et ka puhkamiseks ja taastumiseks. Meie sest tegelikult ei ole ju arstiabi korral- aastat ning lisaks perearstidele avaliku ruumi korrashoid vallas toimub ju piisavalt mõnusalt damine antud kohaliku omavalitsuse osutatakse seal ka teisi esmata- on meie kõigi ülesanne põnevaid üritusi, kus saad sõpradega pädevusse. Samas oleme saanud oma sandi tervishoiuteenuseid: äm- ning taskus üleliigsena koos olla ja „akud“ jälle täis laadida. valla elanikelt piisavalt tagasisidet, et maemanda, füsioterapeudi, ko- tunduv praht leiab tee Jaanituled, Pandivere rattaralli, Rakke just esmatasandi arstiabiteenuste kät- duõe ja psühholoogi teenuseid. prügikastidesse. rattamaraton, külade kokkutulekud, tesaadavus ja kvaliteet on väga oluline Kui me sellel kevadel avasi- Avaliku ruumi pro- Ebavere Kange triatlon, kontserdid. ning vahel ka noortele peredele eluko- me üheskoos eestlaste suurkuju jekt sai teoks täiendava Aga ka lihtsalt mõnusas ja kuumas su- ha otsingul määrava tähtsusega. Loo- – Lurichi monumendi, siis tuli toetusega piirkondliku veleitsakus puhtasse järve sulpsata või Vallavanem Indrek Kesküla Eesti omavalitsuste suvemän- mulikult ei seisne tervishoiuteenuste meil seista veel keskväljaku liiva- konkurentsi tugevdami- õhtul pisike grill süüdata. gudel kavas olnud juhtide võistluse SUP-lauasõidul. se meetmest. Suur tänu Kohe saabub september. Kooliuksed kvaliteet hoones ning seda pakuvad sel pinnal ning vaid vaimusilmas Foto: Eestimaa Spordiliit Jõud ikka meie tublid perearstid ja pereõed. võisime ette kujutada, milliseks Ettevõtluse Arendamise saavad meie rõõmsad õpilased endas- Kuid uue tervisekeskuse ehitusega on kogu monumendi ja tiikide ümbrus äärekivid said kannatada. Eks neid ras- Sihtasutusele, kelle abil sai võimali- se neelata, et siis nendega suveseiklus- loodud head eeldused, et siin tegut- muutub. Nüüd, augusti lõpus nagu keid kohti oli üsna mitmeid, kus Väi- kuks avaliku ruumi ümberehituseks test rääkida. Olgem siis tarkusepäeval sevatel perearstidel oleks kaasaegsed enam ei mäletagi seda porist aega ja ke-Maarja valla esindajad ja YIT Eesti vajalike investeeringute teostamine. ja selle järgselt veidi liikluses tähelepa- töötingimused ning nad saavad pühen- juurdepääsude segadust, mis sellise AS pidid leidma kompromisse, et saa- Koostöös vallavalitsusega teostas ehi- nelikumad, et särasilmseid noori vähe- duda põhitööle, mitte tegeleda jooksva ehitusega ikka kaasas käib. Seni on küll vutada parim võimalik lahendus. tusjärelevalvet Sweco Projekt AS. maks ei jääks. remondi või muude olmetingimuste veel meeles, kuidas ehitustööde ajal Kuna ka Adven Eesti rekonstrueeris Igatahes tule ise koos sõpradega Tarku mõtteid meile kõigile! parandamisega. Eesmärk oli ehitada kogu maapind vibreeris ning seda oli ka kaugküttevõrgu trasse just samal kin- ja perega aleviku keskossa jalutama hoone energiasäästlikuks. Renoveeri- läheduses paiknevates hoonetes hästi nistul, siis oli tarvilik ehitustegevuse ja kindlasti avamisüritusele, laupäe- Indrek Kesküla tud hoones on kütteallikana kasutu- tunda. Vahel tuli ka koosolekute ajal hea koordineerimine. Kui ehitustööde- val 1. septembril. Julgesti saad kasuta- sel maaküte ning lisaks on ka katusel häält tõsta, kui ehitusmüra õuest läbi ga ka veidi probleeme oli, siis on see ik- päikesepaneelid. Viimase (peaaegu, et lahtise akna tuppa tungis. Väike-Maarja kagi tunduvalt parem variant võrreldes Tagaküla tee 1 detailplaneeringu tähtaeg troopilise) suve temperatuure silmas aleviku avaliku ruumi renoveerimispro- sellega, kui Adven Eesti oleks hakanud pidades on oluline, et kõik tööruumid jekti ehitustööd on õnnelikult lõpule järgmisel aastal trasse rekonstrueeri- Väike-Maarja Vallavalitsuse 13.06.2018 korraldusega nr 367 määrati Väi- on kaetud konditsioneeriga, mis või- jõudnud ning väga oluline osa olulisest ma ning oleks pidanud tiikide ümbruse ke-Maarja alevikus Tagaküla tee 1 asuva katastriüksuse (katastritunnus maldab kuumadel suvepäevadel töö- avalikust ruumist on saanud uue välja- uuesti lahti kaevama. Lisaks toimusid 92702:002:0242) maa-alale koostatava detailplaneeringu kehtestamise täht- tada meeldivalt jahedates ruumides. nägemise. Eks tähelepanelikult ehituse muutused ka lepingu osapooltega. Esi- ajaks 30.06.2019. Auväärsesse majja on paigaldatud ka kulgu jälgiv elanik võis küll vahel üllatu- algne ehitustööde hankeleping kirjutati Detailplaneeringu koostamise eesmärk on politsei- ja päästehoone raja- lift, mis aitab erivajadustega inimestel da, sest nii suure ehitustegevuse vältel alla Lemmikäinen Eesti AS poolt, käes- mine. liikuda lihtsalt teisel korrusel osutata- tuleb ikka ette ootamatusi ning lahen- oleva aasta alguses aga üle 100 aastase Korraldusega on võimalik tutvuda Väike-Maarja valla veebileheküljel http://www.v-maarja.ee/index.php?part=html&id=337 ja tööpäevadel valla- kantseleis (Pikk tn 7 Väike-Maarja alevik). valla heakorrakonkursi „Kaunis kodu“ Volikogu materjalid läbiviimise kord.

Kokkuvõte 28. juuni vallavolikogu is- 4. Väike-Maarja valla üldplanee- 6. Projekti omafi nantseeringu ja tungil arutatust ringute ülevaatamine püsikulude katmise garanteerimine Istungil osales 17 volikogu liiget. Ette kandis maanõunik Diana Seep- Ette kandis keskkonnanõunik Leie Puudusid: Anti Pällo ja Enno Eilo ter. Nõmmiste. Tulenevalt asjaolust, et haldus- Väike-Maarja valla Rakke piirkonna 1. Rakke valla 2017. aasta majan- territoriaalse korralduse tulemusena liigiti kogutavate jäätmete asupaigaks dusaasta aruande kinnitamine muutus Väike-Maarja valla halduster- on praegu Räitsvere külas Siili kin- Valgustatud bussijaamad aitavad Ette kandis pearaamatupidaja Meri- ritoorium, ei ole võimalik endise Väi- nistul asuv jäätmejaam. Jäätmejaam parandada liiklusohutust li Veelmaa. ke-Maarja valla ning endise Rakke valla asub endise Rakke prügila territooriu- Vallavolikogu revisjonikomisjoni haldusterritooriumi kohta koostatud mil, mis asub Rakke alevikust ca 3 ki- Suvel paigaldati üheksasse Väike-Maarja val- esimees Priit Kõlu luges ette volikogu üldplaneeringute alusel valla terviklik lomeetri kaugusel, vähekasutatava tee la territooriumil asuvasse bussipeatusse päi- revisjonikomisjoni akti. ja tasakaalustatud areng. Seetõttu tu- ääres. Olemasolev jäätmejaam ei vasta kesepaneeli ja akuga varustatud ledvalgustid. Valla mitmed bussipeatused asuvad tiheda Otsustati kinnitada Rakke valla leb üle vaadata ja kujundada haldus- kaasaegsetele jäätmejaama nõuetele, 2017. aasta majandusaasta aruanne. territoriaalse korralduse muutmise tu- st puudub maa-ala vajalikule kontei- liiklusega riigimaanteede ääres ning valgusti- lemusena moodustunud Väike-Maarja nerpargile ning seega ei ole võimalik te paigaldamine aitab kaasa liiklusohutuse ja turvalisuse tagamisele bussijaamades. 2. Väike-Maarja valla 2018. aasta valla ruumilised arengusuundumused, jäätmejaamas vastu võtta kõiki nõutud Valgustid said Vao (2 valgustit), Liivaküla, I lisaeelarve vastuvõtmine alustada Väike-Maarja valla uue üld- jäätmeliike. Lisaks asub Siili kinnistu Ette kandis rahandusosakonna ju- planeeringu koostamise algatamise Rakke alevikust liiga kaugel. Rakke jäät- Pikevere, Varangu, Pandivere, Koonu, Avan- hataja Maie Tiits. ettevalmistamisega ning välja töötada mejaam on kavas rajada Rakke aleviku duse, Määri ja Kurtna külade bussipeatused. Väike-Maarja valla 2018. aasta I lis- uus üldplaneeringu lahendus. Mäe tn 7b tootmisterritooriumile (ca Projekti „Autonoomsete ledvalgustite 2 paigaldamine Väike-Maarja valla bussipea- aeelarve koostamine on tingitud vaja- Otsustati kinnitada Väike-Maarja 5000 m ), mis on munitsipaalmaa. Pro- dusest kajastada eelarves 2018. aastal valla üldplaneeringute ülevaatamise jekti kogumaksumus on 133 896 eurot, tustesse“ kogumaksumus oli 27 792 eurot, laekunud kavandamata tulud ja siht- tulemused. sellest toetus 100 422 eurot ning oma- 14 000 eurot sellest oli PRIA toetus, 13 792 otstarbelised toetused ning nende ar- fi nantseering 33 474 eurot. eurot valla omaosalus. Projekt sisaldas lisaks valgustite paigaldamisele ka teepeenarde tu- velt tehtavad kulud vastavalt tegelikele 5. Heakorrakonkursi „Kaunis Otsustati garanteerida projekti Päikesepaneelid aitavad gevdamist ja heakorratöid. Töid teostas KEK laekumistele ja tegelikele kuludele. kodu“ läbiviimise korra kehtestami- „Rakke jäätmejaama rajamine“ omafi - bussipeatustesse valgust Elekter OÜ. Foto: Ilve Tobreluts Otsustati võtta vastu Väike-Maarja ne nantseering summas kuni 33 500 eurot tuua. valla 2018. aasta I lisaeelarve, põhite- Ette kandis keskkonnanõunik Leie ja nõustuda Rakke jäätmejaama toimi- gevuse tulud summas 244 181 eurot, Nõmmiste. miseks vajalike püsikulude katmisega. põhitegevuse kulud summas 172 556 Alates 1997. aastast on Väike-Maar- eurot, investeerimistegevus summas ja vallas läbi viidud heakorrakonkurssi 7. Arupärimisele vastamine Elanike arv Väike-Maarja vallas 30 442 eurot. „Kaunis kodu“. Heakorrakonkursi ees- Vallavanem Indrek Kesküla vastas 2018. aastal märk on innustada omanikke korras- eelmisel istungil Sven Kesleri poolt 3. Peremehetu ehitise arvelevõt- tama oma kinnistuid ja selle kaudu esitatud arupärimisele seoses volikogu mine aitama kaasa keskkonna kaunimaks esimees Ene Preemile füüsilisest isi- 1. juunil – 5975 Ette kandis maanõunik Diana Seep- kujundamisele. Uus heakorrakonkursi kust ettevõtjana, tema, tema abikaasa Juuni- ja juulikuus oli saabunuid 35 ja lahkunuid ter. läbiviimise kord hakkab kehtima kogu ja lähisugulaste osalusega või seotud Otsustati võtta peremehetu ehitise- Väike-Maarja valla haldusterritooriu- ettevõtetele vallavalitsuse poolt ajava- 42. na arvele Varangu külas Nirgil asuvas mil. hemikul 2013 kuni 2017 tasutud tööde 31. juulil – 5968 korterelamus korter nr 2. Otsustati kehtestada Väike-Maarja ja teenuste kohta. August 2018.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3

ter Maanteekarikasarja 5. etapi/Pandi- Vallavalitsuse materjalid vere 28. Rattaralli korraldamiseks 14. Juulil, Ebavere Kange triatloni korralda- (06.06, 13.06, 20.06, 27.06, 04.07, 11.07, 01.08 ja 08.08 vallavalitsuse istungid) miseks 28.-29. juulil ja Tapa rahvaralli 2018 korraldamiseks 11. augustil. Maaküsimused suurune Rebase katastriüksus sihtots- tamiseks Tammiku külla, Jürtsi kinnis- - Otsustati anda taotlejale üürile - Moodustati Lahu külas Treieri ka- tarbega maatulundusmaa; 5,80 ha suu- tule. Rakke alevikus F. R. Faehlmanni teel Õpilaste tunnustamine - Otsustati tunnustada haridustoe- tastriüksuste jagamise tulemusena rune Jänku katastriüksus sihtotstarbega asuv korter. uued katastriüksused järgmiselt: 15,29 mäetööstusmaa ja 3,75 ha suurune Kit- Kasutusload tusega Rakke Kooli 11 õpilast kokku summas 205 eurot, Simuna Kooli 26 ha suurune Treieripõllu katastriüksus se katastriüksus sihtotstarbega maatu- - Väljastati kasutusluba Väike-Maar- Üürilepingu sõlmimine õpilast kokku summas 535 eurot, Kiltsi sihtotstarbega maatulundusmaa; 2,96 lundusmaa. ja Vallavalitsusele Simuna multifunkt- - Otsustati sõlmida Carlton Grupp Põhikooli 10 õpilast kokku summas 315 ha suurune Kiilu katastriüksus sihtots- - Moodustati Hirla Kaskede katastri- sionaalse palliväljaku kasutamiseks OÜga tähtajatu üürileping ühe ruumi eurot, Väike-Maarja Gümnaasiumi 83 tarbega maatulundusmaa; 11 140 m2 üksuse jagamise tulemusena uued ka- Simuna alevikus Lai tn 11 kinnistul. kasutamiseks Väike-Maarja alevikus õpilast kokku summas 2045 eurot. suurune Lauda katastriüksus, sihtots- tastriüksused järgmiselt: 7,95 ha suuru- - Väljastati kasutusluba Sisekaitse- Simuna mnt 9 (saun) maniküüri-, pe- tarbega tootmismaa; 19 988 m2 suuru- ne Kaskede katastriüksus sihtotstarbe- akadeemiale tulekahjusimulaatori ka- diküüri- ja massaažiteenuse osutami- ne Treieri katastriüksus, sihtotstarbega ga maatulundusmaa ja 3,88 ha suurune sutamiseks Ebavere külas Päästekooli seks. Projekti „500 kodu korda“ majapi- maatulundusmaa ja 28 270 m2 suurune Kasepõllu katastriüksus sihtotstarbega õppeväljakul. damiste nimekiri - Kinnitati projekti „500 kodu korda“ Parmu katastriüksus, sihtotstarbega maatulundusmaa; - Väljastati kasutusluba Adven Ees- Isikliku kasutusõiguse seadmine raames Väike-Maarja vallas tuleohu- maatulundusmaa. - Moodustati Hirla külas Laaneste ti AS-le katlamaja kasutamiseks Väi- - Otsustati seada tähtajatu isiklik tumaks muudetavate majapidamiste - Moodustati Eipri külas Kruusimäe katastriüksuse jagamise tulemusena ke-Maarja alevikus Pikk 2a kinnistul. kasutusõigus Telia Eesti AS kasuks Väi- nimekiri. katastriüksuse jagamise tulemusena uued katastriüksused järgmiselt: 2,42 ke-Maarja alevikus vallale kuuluvale uued katastriüksused järgmiselt: 2,53 ha suurune Laaneste katastriüksus Hanked Aia tänava lõik 2 kinnistule. Huvitegevuse ja huvihariduse ra- ha suurune Kruusimäe katastriüksus sihtotstarbega maatulundusmaa ja - Kinnitati lihtmenetlusega riigihan- hastamine sihtotstarbega maatulundusmaa ja 3,89 ha suurune Laanepõllu katastriük- ke „Väike-Maarja valla teede rekonst- Arvamus jäätmeloa muutmise - Otsustati rahastada 2018. aastal 3,52 ha suurune Karstiaugu katastriük- sus sihtotstarbega maatulundusmaa. rueerimine 2018-2“ edukaks pakkujaks taotlusele riigieelarves Väike-Maarja vallale et- sus sihtotstarbega maatulundusmaa. - Moodustati Hirla külas katast- AS Tariston. - Nõustuti mittetulundusühingu tenähtud toetusest huviharidust ja - Moodustati Hirla küla Laaneste riüksuse jagamise tulemusena uued - Kinnitati Päästeameti projekti „500 Lääne-Viru Jäätmekeskus jäätmeloa huvitegevust järgmiselt: maadluslaag- katastriüksuse jagamise tulemusena katastriüksused järgmiselt: 9928 m2 kodu korda“ raames korraldatud maja- muutmise taotlusega. ris osalemise kuludeks 158 eurot, Väi- uued katastriüksused järgmiselt: 11 suurune Vaino katastriüksus sihtots- pidamiste elektrisüsteemide renoveeri- ke-Maarja gümnaasiumi kergejõustiku- 083 m2 suurune Laaneste katastriük- tarbega maatulundusmaa ja 11 528 m2 mise hanke edukaks pakkujaks OÜ Hek- Arvamus kompleksloa muutmise ringile laagrites ja võistlustel osalemi- sus sihtotstarbega maatulundusmaa ja suurune Vainopõllu katastriüksus siht- tali; majapidamiste küttesüsteemide taotlusele seks 990 eurot. 3,47 ha suurune Laanepõllu katastriük- otstarbega maatulundusmaa. renoveerimise hanke edukateks pakku- - Nõustuti osaühing SF Pandivere sus sihtotstarbega maatulundusmaa. - Moodustati Hirla külas katast- jateks OÜ Küttesalong (6 objekti) ja OÜ keskkonnakompleksloa vee erikasutuse - Moodustati Hirla külas Kolga ka- riüksuse jagamise tulemusena uued Leino Aasmets (4 objekti). osas kavandatavate muudatustega. tastriüksuse jagamise tulemusena katastriüksused järgmiselt: 17 048 m2 - Kinnitati hanke „Väike-Maarja uued katastriüksused järgmiselt: 13,09 suurune Vaino katastriüksus sihtots- Gümnaasiumi labori vahendite tarne“ Nõusolek laskepaiga rajamiseks ha suurune Kolga katastriüksus siht- tarbega maatulundusmaa ja 19 371 m2 edukaks pakkujaks OÜ Totaledu. - Nõustuti Jahindusühistu GUN&S- otstarbega maatulundusmaa ja 5 781 suurune Vainopõllu katastriüksus siht- - Kuulutati välja riigihange „Simu- HOT laskepaiga rajamisega Sandimet- m2 suurune Kolgaaia katastriüksus otstarbega maatulundusmaa. na rahvamaja soojustamine“, kinnitati sa külas asuvale Lilleoru kinnistule. sihtotstarbega elamumaa. - Moodustati Hirla külas katast- hanke alusdokumendid ja moodustati - Moodustati Hirla külas Põllu ka- riüksuse jagamise tulemusena uued hanke läbiviimise komisjon. Raieluba Hüvasti, tastriüksuse jagamise tulemusena katastriüksused järgmiselt: 11 105 m2 - Kinnitati hanke „Väike-Maarja valla - Nõustuti ühe lehise mahavõtmise- uued katastriüksused järgmiselt: 10 678 suurune Väljataga katastriüksus siht- investeerimislaen 2018“ edukaks pak- ga Väike-Maarja alevikus Uus tn 3 kin- RAIMO PIRILÄ! m2 suurune Põllu katastriüksus sihtots- otstarbega maatulundusmaa ja 9 693 kujaks AS SEB Pank. nistul. tarbega maatulundusmaa ja 5 726 m2 m2 suurune Väljapõllu katastriüksus, - Kinnitati riigihanke „Simuna rahva- Saime sõprusvallast Sonkajär- suurune Sooääre katastriüksus sihtots- sihtotstarbega: maatulundusmaa. maja soojustamine“ edukaks pakkujaks Puurkaevu asukoha kooskõlasta- vilt kurva teate, et on lahkunud tarbega: maatulundusmaa. - Moodustati Hirla külas katastriük- ühispakkujad Building Grupp OÜ ja OÜ mine kunagine Sonkajärvi koolijuht - Moodustati Hirla külas katastriük- suse jagamise tulemusena uued katast- ZILAIR-K. - Nõustuti majandus- ja joogivee Raimo Pirilä. suse jagamise tulemusena uued katast- riüksused järgmiselt: 4,54 ha suurune - Kinnitati hanke „Väike-Maarja ter- tarbeks puurkaevu rajamisega Avispea Raimo Pirilä oli aktiivne ja riüksused järgmiselt: 4 406 m2 suurune Väljataga katastriüksus sihtotstarbega visekeskuse mööbli tarne“ edukaks külla Abrami kinnistule. tegus Väike-Maarja ja Sonka- Kaskede katastriüksus sihtotstarbega maatulundusmaa ja 8731 m2 suurune pakkujaks Basic Kontorimööbel OÜ. järvi paikkondade ning koolide maatulundusmaa ja 2,14 ha suurune Väljapõllu katastriüksus sihtotstarbega Heakorrakonkursi hindamisko- vahelise koostöö kujundami- Kasepõllu katastriüksus sihtotstarbega maatulundusmaa. Sotsiaaltoetused misjon sel sõprussuhete tekkimise al- maatulundusmaa. - Määrati OÜ-le Pandivere Vesi - Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu- - Moodustati Väike-Maarja valla gusajal. - Moodustati Hirla külas katast- kuuluvate ehitiste teenindamiseks se eraldamisega valla eelarve vahen- heakorrakonkursi „Kaunis kodu“ hin- Jääme Raimo Pirilät mee- riüksuse jagamise tulemusena uued vajalikud maa-alad, katastriüksuste ditest üheksateistkümnele taotlejale damiskomisjon järgmises koosseisus: nutama sõbraliku kaaslase ja katastriüksused järgmiselt: 14 852 m2 koht-aadressid j sihtotstarbed. kokku summas 3 139,46 eurot. esimees Leie Nõmmiste, liikmed: Mary väga hea koostööpartnerina. suurune Kaskede katastriüksus siht- - Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral- Tammet, Meeli Veia, Aet Reiss ja Piret otstarbega maatulundusmaa ja 2,23 ha Detailplaneeringud damisega kahele taotlejale. Lükk. Puude ladvus tasa nutvas tuules suurune Kasepõllu katastriüksus siht- - Määrati Väike-Maarja alevikus Ta- me vaikses leinas langetame pea… otstarbega maatulundusmaa. gaküla tee 1 asuva maa-ala detailpla- Puuetega inimeste eluaseme füü- Hajaasustuse programm - Moodustati Hirla külas Kaskede neeringu kehtestamise tähtajaks hilje- siline kohandamine - Kiideti heaks Kännuküla külas katastriüksuse jagamise tulemusena malt 30.06.2019. - Kinnitati Euroopa Regionaalaren- Tornimäe kinnistule veesüsteemi (ka- uued katastriüksused järgmiselt: 5,09 gu Fondist toetatava projekti „Puuete- nalisatsioon ja vesi) rajamise projekti ha suurune Kaskede katastriüksus siht- Ehitusload ga inimeste eluaseme füüsiline kohan- aruanne, kinnitati projekti kogumaksu- Toetus esma- otstarbega maatulundusmaa ja 14,62 - Väljastati ehitusluba Energiapart- damine“ raames toetuse saajate nime- museks 6 360 eurot, millest 4 240 eu- kordselt esi- ha suurune Kasepõllu katastriüksus ner OÜ-le päikeseelektrijaama rajami- kiri (7 isikut). rot on toetus ja 2 120 eurot on projekti sihtotstarbega maatulundusmaa. seks Ärina külla Rahula kinnistule. omafi nantseering. messe klassi - Moodustati Hirla külas katastriük- - Väljastati ehitusluba RP Autore- Sotsiaalteenus suse jagamise tulemusena uued katast- mont OÜ-le hoone rekonstrueerimi- - Otsustati kompenseerida ühe lap- Raha eraldamine reservfondist õppima asuva- riüksused järgmiselt: 4 664 m2 suurune seks Müüriku külas Arli kinnistul. se suvelaagri osalustasu maksumusega - Eeraldati reservfondist 23 779 eu- tele lastele Laitse katastriüksus sihtotstarbega: - Väljastati ehitusluba Marksi Maja 150 eurot. rot Simuna rahvamaja soojustamiseks. maatulundusmaa ja 7044 m2 suurune OÜ-le abihoone püstitamiseks Ebavere - Nõustuti sotsiaalteenuse arve ta- Kõigile Väike-Maarja vallas Laitsepõllu katastriüksus sihtotstarbe- külla Suurekivi kinnistule. sumisega summas 500 eurot vastavalt Projektitoetus asuvate koolide esimesse ga maatulundusmaa. - Väljastati ehitusluba Väike-Maar- MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi - Eraldati MTÜ Nelikand projekti- klassi esmakordselt õppima - Moodustati Hirla külas katastriük- ja Vallavalitsusele Simuna rahvamaja poolt osutatavale teenusele. le „Kogukonnateenuse parendamine asuvatele lastele makstakse, suse jagamise tulemusena uued katast- hoone rekonstrueerimiseks Simuna Kurtna külamajas“ projektitoetust sum- olenemata nende elukohast, 2 riüksused järgmiselt: 8 733 m suurune alevikus Lai tn 5 kinnistul. Sotsiaalkorterid mas 110 eurot. toetust 50 eurot koolitarvete Laitse katastriüksus sihtotstarbega: - Väljastati ehitusluba OÜ-le Uuetoa - Kinnitati sotsiaalkorteriks Väi- - Eraldati Eipri Külaseltsi projektile ostmiseks. maatulundusmaa ja 10 673 m2 suurune talu hoone täielikuks lammutamiseks ke-Maarja alevikus Pikk tn 11 korter 1. „Kuue küla kümnevõistlus“ projektitoe- Eelduseks on, et laps on Laitsepõllu katastriüksus sihtotstarbe- Väike-Maarja alevikus Pikk tn 5 kinnis- - Eraldati taotlejale sotsiaalkorter tust summas 149 eurot. registreeritud Väike-Maarja, ga maatulundusmaa. tul. Väike-Maarja alevikus Pikal tänaval aja- Kiltsi, Simuna või Rakke kooli - Moodustati Hirla külas katastri- - Väljastati ehitusluba Marksi Maja vahemikuks 14.06.2018 - 14.06.2019. Tegevustoetus üksuse jagamise tulemusena uued ka- OÜ-le elamu laiendamiseks Ebavere - Eraldati taotlejale sotsiaalkorterT- - Eraldati mittetulundusühingule esimese klassi õpilaseks. tastriüksused järgmiselt: 2,08 ha suuru- külas Suurekivi kinnistul. riigi külas Mesitaru tänaval ajavahemi- Triigi Mõis sihtotstarbelist tegevustoe- Vallavalitsus väljastab 50 ne Laitse katastriüksus sihtotstarbega - Väljastati ehitusluba Väike-Maarja kuks 18.06.2018 -18.06.2019. tust summas 24 360 eurot. euro suuruse kinkekaardi, mil- maatulundusmaa ja 2,36 ha suurune Vallavalitsusele mänguväljaku rajami- lega saab koolitarbeid osta Laitsepõllu katastriüksus sihtotstarbe- seks Kiltsi alevikku Jaama tn 7 kinnis- Vallavara müük Ühekordne toetus Väike-Maarja koolitarvete ga maatulundusmaa. tule. - Otsustati müüa otsustuskorras - Eraldati Vao Ratsaklubi projektile kauplusest (Simuna mnt 4). - Moodustati Vao külas Mäeotsa - Väljastati ehitusluba Väike-Maarja Triigi külas Rähni kinnistul asuvad kaks „Vao Karikas 2018“ ühekordset toetust Kinkekaarte väljastab katastriüksuse jagamise tulemusena Vallavalitsusele mänguväljaku rekonst- vallale kuuluvat korteriomandit korte- summas 500 eurot. vallavalitsuse lastekaitses- uued katastriüksused järgmiselt: 17,51 rueerimiseks Triigi külas Mängu kinnis- relamu ühepereelamuks ehitamiseks. petsialist Tiia Kaselo, tel 329 ha suurune Karu katastriüksus siht- tul. Avaliku ürituse luba 5762. otstarbega maatulundusmaa; 8,03 ha - Väljastati ehitusluba sauna püsti- Korteri üürile andmine - Väljastati avaliku ürituse load Fil- 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2018.a. SA Lääne-Viru Ettevõtlus- ja Erametsakonsulent Aadu Raudla Konkurss Arenduskeskus pakub tasuta vastuvõtuajad Väike-Maarjas noorsootöötaja nõustamisteenuseid Erametsakonsulent Aadu Raudla võtab metsaomanikke vastu Väike-Maarja ametikohale Lääne-Viru Ettevõtlus- ja Arenduskes- kogemuste omandamiseks, misläbi vallamajas (II korrusel, suures nõupidamiste ruumis) üle nädala neljapäeviti kell 10-12. Väike-Maarja Vallavalitsus kuulu- kus tegutseb Rakveres, endises maa- luuakse eeldused uute lahendustega Vastuvõtupäevad: tab konkursi Väike-Maarja Valla valitsuse hoones. Meil on ametis ette- toodete/teenuste tekkeks ja ettevõtte - 23. august - 6. ja 20. september Noortekeskuse noorsootöötaja võtluskonsultant Epp Orgmets, noorte innovatsiooni-, tootearendus-, ekspor- - 4. ja 18. oktoober - 1., 15. ja 29. november ametikoha täitmiseks. ettevõtlikkuse programmi juht Anu Oja, di- ja turundusvõimekuse kasvuks ning - 13 detsember Avaldus, CV ja motivatsioonikiri ettevõtluse arendamise programmi töökohtade lisandväärtuse suurenemi- Oodatud on kõik metsaomanikud metsandust puudutavate probleemide- esitada 28. augustiks 2018. a Väi- juht Merle Vallner, investorkonsultant seks; ga (metsa uuendamine, hooldamine, raied, erametsaomanikele makstavad ke-Maarja Vallavalitsusele aadres- Sven Ratnik ja MTÜ konsultant Kaoke * investeeringutest ja ekspordist toetused). sil Pikk 7, 46202 Väike-Maarja või Kärdi. Keskuse tegevust juhib Heli Eigi. huvitatud ettevõtjatele – kuidas tu- Erametsaomanike nõustamine on riigi poolt toetatav. Kuni kolmetunnise e-posti teel [email protected]. Pakume järgmiseid teenuseid: lemuslike väärtuspakkumistega tuua nõustamise eest ei pea metsaomanik maksma (v.a transpordikulud, juhul, kui on vaja käia metsas). * ettevõtjatele – kuidas alustada et- piirkonda välisinvestoreid. Investo- Tel 524 8963, e-post: [email protected] Info: tel 506 5421, haridusnõunik tevõtlusega, koostada fi nantsprognoo- rinformatsiooni vahendamine toimub Telefoni ja meili teel võib pöörduda teile sobival ajal. Aare Treial si ja turundusplaani; aitame analüüsi- koostöös EAS-iga; da äriideed; * mittetulundusühingutele – tugi- * noortele ja haridusasutustele – tegevused kogu organisatsiooni aren- Edu Eesti rukkile, jätku rukkileivale! oleme noorte ettevõtlikkuse ja innovat- gutsükli ulatuses, asutamine, juhtimi- sioonivõimekuse suurendamisel toeks ne, tegevuste rahastamine, projektide 8. juunil korraldasid Eesti Rukki Selts maakonnad ning algselt loodetud 100 haridusasutustele, õpilastele ja õpeta- nõustamine, tegevusvõimekuse kasva- ja Simuna Ivax ajaloopäeva „Rukkikas- rukkipõllu asemel külvasid põllume- jatele, õpilasfi rmadele ja nende juhen- tamine. vatuse ajaloost Pandiveremail“. hed, nii tava- kui mahetootjad, koguni dajatele läbi erinevate ettevõtluspäde- Lisainformatsioon: Ajaloopäeva käigus avati pidulikult 134 rukkipõldu, kokku 2526 hektarit. vusi tõstvate koolituste, õppevisiitide * kodulehelt: http://www.arendus- mälestuskivi Simuna Ivaxi rukkipõllul Hans Kruusamägi sai 179 hektarile ja sündmuste korraldamise; keskus.ee Määri külas, kuhu rukkikuningas Hans külvatud rukkipõllult keskmiselt saa- * – * e-post: [email protected] Kruusamägi oli külvanud Eesti Vabarii- giks 7,5 tonni hektari kohta. 90% saagist tegutsevatele ettevõtjatele Tekst juubelileiva rukkipõllu pakume võimalusi uute teadmiste ja * telefon +372 325 8028 gi 100. juubeli puhul algatatud ülerii- läks leivaviljaks ja 10% Moe Peenviina- gilise ettevõtmise „100 rukkipõldu ja vabrikusse juubeliviina tegemiseks. mälestustahvlil. miljon juubelileiba Eestile!” esimese Eesti Rukki Seltsi president Vahur valmisküpsetamise eest ning avaldas rukkipõllu ja lõiganud sealt esimesena Kukk tänas ajaloopäeval kõiki rukki- lootust, et rukkileib on ikka iga Eesti ka saagi. kasvatajaid, aga ka Tartu Milli rukkist pere laual. Juubeliaktsiooniga liitusid kõik Eesti jahu valmistamise ja Leiburit leibade

Pidulik mälestuskivi avamine Simuna Ivaxi rukkipõllul Määri külas. Foto: 2 x Erakogu Lääne-Viru Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse töötajad. Foto: Erakogu V Pandivere peretalude päev

7. juulil toimus Väike-Maarja Põllu- meeste Seltsi eestvõttel V Pandivere Peretalude päev. Väravad avasid Väike-Maarja valla KIK avas keskkonnaprogrammi 12 peretalu ja külastuskohta: Kaarli talu Ärina külas, Kruusiaugu talu Eba- taotlusvooru vere külas, Palmi talu Pudivere külas, Uuetoa talu Avispea külas, Pärt-Jaa- SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas siseriikliku keskkonnaprog- gu kamatalu Salla külas, Salla seltsi- rammi 2018. aasta II taotlusvooru 6. augustil 2018. Taotlusi saab esitada kuni maja, Tõrvaaugu talu Kaavare külas, 17. septembrini 2018. Toomihkli talu ja Emumäe muuseum Taotlusvoorust saab toetust taotleda kaheksas valdkonnas (atmosfääriõhu Emumäe külas, Vaasi hobutalu Mõisa- kaitse, kalandus, keskkonnateadlikkus, looduskaitse, merekeskkond, metsan- maa külas, Emumägi ja Väike-Maarja dus, ringmajandus ja veemajandus) kindlatele tegevustele. Täpsemalt leiab taluturg (Simuna mnt 11, oli peretalu- infot KIKi kodulehelt. de päeval ka infopunkt), „Kuigi toetust saab taotleda valitud tegevustele, loodame, et praegusel Euroopa kultuuripärandi aastal ava- Huvilised said rohkem teada ma- osta koju kaasa kohalikke tooteid. suvisel ajal jõuab taotlusvooru info võimalikult paljude huvigruppideni ning nesid Pandivere kõrgustiku peretaludes aelust: teha tutvust loomade ja põl- Muusikalist meeleolu lõi Väi- nad tulevad keskkonnaprojektidele toetust taotlema,” sõnas KIKi toetuste ük- siinsed traditsioonid ja kombed, juur- lumajandustehnikaga, osaleda töötu- ke-Maarja Pasunakoor Vallo Taari juh- suse juht Koit Kaskel, jätkates, et taotlema on oodatud näiteks nii kohalikud dunud oskused ja teadmised ning päri- bades ja ekskursioonidel, lõõgastuda timisel Pärt-Jaagu kamatalus, Avispea omavalitsused, mittetulundus- ja äriühingud, sihtasutused, vee-ettevõtjad, musel põhinev looming. looduses, maitsta ehtsat talutoitu ning külas Kassiorus ja Kruusiaugu talus. ülikoolid ja keskkonnakaitsega tegelevad asutused. Taotlusvooru eelarvest 6,5 miljonit suunatakse veemajanduse programmi ja üks miljon eurot ringmajandusse. Merekeskkonna projektid saavad 800 tu- Väike-Maarja muuseumi juhatajana asus tööle Edgar Tammus hat eurot, metsandusse läheb 600 tuhat eurot, atmosfääriõhu kaitsesse 550 tuhat eurot ja looduskaitsesse 500 tuhat eurot. Keskkonnateadlikkusele on Alates 2. juulist alustas Ajalugu on minu kirg ning loo eriala ning täiendanud end kooli- mõeldud 450 tuhat eurot ja kalandusele 400 tuhat eurot. Väike-Maarja muuseumi parim koht selle väljaela- tusprogrammis „21. sajandi muuseum“. Projektide esitamine toimub andmesüsteemi KIKAS kaudu. Rahastusotsu- juhatajana tööd Edgar miseks on muuseum. Sa- Hiljem on ta tõstnud oma kompetentsi se saanud projektid selguvad käesoleva aasta detsembris. Tammus. Töötanud vii- mas jätkan tööd ka koolis, pedagoogiliste koolitustega Tartu Üli- KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laeku- mased kolm aastat Väi- seda vähendatud mahus,“ koolis. ke-Maarja gümnaasiumis rääkis Edgar Tammus. Lisaks oma ajaloohuvi toitmisele vast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondi- dest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonna- ajaloo ja geograafi a õpe- Tammus on pikaaegse osaleb Edgar Tammus ka tantsuseltsi projektide elluviimiseks. Kaheksateistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toeta- tajana otsustas ta naasta muuseumitöö kogemuse- Tarapita tegemistes, on aktiivne mälu- nud ligi 20 tuhandet keskkonnaprojekti. muuseumiradadele. ga, mille sai töötades SA mängur ning vähemaktiivne sulgpallur. Lisainfo: KIKi looduse ja keskkonnateadlikkuse valdkonnajuht Ulvi Tuisk Millest selline otsus? Haapsalu ja Läänemaa Edgar Tammusega saab kontakti ([email protected], 627 4180), veemajanduse valdkonnajuht Kai Eisenberg „Olen siitkandist pärit Muuseumites teadur-pe- võtta Väike-Maarja muuseumi telefonil ([email protected], 627 4115) või energeetika valdkonnajuht Eduard Sizov ja pikalt äraolnuna tun- dagoogina. Ta on oman- 326 1625 ja e-posti aadressil edgar.tam- ([email protected], 627 4189). nen, et tahan sellele pai- danud Tallinna Pedagoo- [email protected] gale midagi tagasi anda. gikaülikoolis kultuuriaja- August 2018.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Väike-Maarjat külastasid Peterburis jäädvustati Krusensterni mälestust kunagiste Väike-Maarja pastorite 27. juulil tähistati Peterburis maail- Krusenstern (1770-1846) Kiltsi mõisa, lühikesed! Peterburis võib sõita 80 makuulsa meresõitja Adam Johann kus elas ja töötas kuni surmani. Kiltsi km/h! Knüpfferite järeltulijad von Krusensterni juhitud ümbermaa- kooli direktori Lembit Keeruse eest- ilmareisi (1803-1806) 215. aastapäeva. vedamisel alustati Krusensterni-loo Siret: Põnev, oli vaja esitleda meid 30. juulist kuni 2. augustini olid Väi- pus: pastoraadist, kirikust, sugulastest, Kell 12 mürtsus Peeter-Pauli kindlu- sügavuti uurimist ja jäädvustamist inimestele, kellega olin kirjavahetu- ke-Maarjas külas kunagiste mitme Väike-Maarja ümberkaudsetest mõisni- se suurtükkidest võimas aupauk, kell ning sidemete loomist admirali järel- ses olnud ja guugeldanud selleks, et põlvkonna Väike-Maarja kirikuõpetaja- kest ja nende elust. Raamatu esitlusele 12.40 asetati lilled tema mälestussam- tulijatega. Tänaseks on mõisast saanud neid ära tunda. Ja Peterburg kogu oma te Knüpfferite järeltulijad Saksamaalt ootavad nad osalema ka mõnd siinset ba jalamile ning kell 13.30 toimus pi- kaardiloss. ilus, pidupäev, ... võimas aupauk ja ja Hispaaniast. Väike-Maarjasse tulid ajaloohuvilist, et paremini avada ühist dulik tseremoonia mälestuskivi avami- selle kaja, mälestussammas ja auval- Knüpfferid Peterburi kaudu, kus nad ajalugu, baltisaksa perede eluolu Eesti- seks tulevase Krusens- ve, prospekti avamisel osalesid Adam Johann von Krusens- maal, eriti Knüpfferite ja Krusensterni- terni prospekti alguses. puhkpilliorkester valges terni prospekti pidulikul avamisel ja de perekondadega seonduvat. Päeva korraldasid üle- ja kursandid mustas sealsetel suurejoonelistel mereväe pi- Väike-Maarja endine pastor Carl maailmne peterburg- vormis marssimas. Pi- dustustel. Theodor Knüpffer (1823–1871) on Väi- laste ühing ja Aleksei dulikult, meeldejäävalt Knüpfferite otsene järeltulija Klaus ke-Maarja kihelkonnakooli mõtte alga- Krusenstern – üks 180 ja minutilise täpsusega Knüpffer on Väike-Maarjas käinud juba taja ja maja ehitaja (praegune muuseu- praegu elavast admirali korraldatud suurejoo- mitmel korral, aga ülejäänud viis see- mimaja). Tema pidas ka 1869. aasta I järeltulijast. neline sündmus, kus kordse reisiseltskonna liiget olid Väi- laulupeo jutluse Tartus. Carl Theodori Lasku oli kindluse osalesid Krusensterni ke-Maarjas esmakordselt. vennast Otto Rudolfi st (1831–1900), hoovile vaatama-kuula- järeltulijad erinevatest Külastati Väike-Maarja kirikut ja ki- kes samuti Väike-Maarjas üles kasvas, ma tulnud sadu turis- riikidest. Olen osalenud rikaeda, kus on ka kunagiste pastorite sai Tallinnas baltisaksa arhitekt. Nen- te, kuid korraldajatele ka 2014. aastal Tallinnas Knüpfferite hauaplatsid, käidi Simuna de isa Georg Magnus Knüpffer (1785– ja külalistele oli ette pidulikul Krusensterni kirikus ja tutvuti ümbruskonnaga, suurt 1863) oli Väike-Maarjas pastoriks aas- nähtud koht müüril, 20 väljaku ja bareljeefi ava- huvi tunti Kiltsi meetrit kahest suurtü- misel, paljud neist osa- kaardilossi vas- kist, mis keskpäeval kor- lesid ka Tallinna avami- tu, uudistati Vao raga tulistades panid sel. Ma arvan, et me ei tornlinnust, saa- vibreerima pea, kõrvad, suuda hoomata kõike di tuttavamaks … jalgealuse. seda, mida Krusenstern Struve meridiaa- Kindlusest sõidutati tolle aja kohta tegi. Ja nikaare ja Võive- seltskond Neeva äärde kui raske ja kui tähtis re tuulikusse ra- Leitnant Šmidti kalda- see kõik tegelikult oli ja jatava muuseu- pealsele, kus admiral on praegugi. Siinkohal miga, külastati A. J. von Krusensterni kutsun meie valla ini- Hanno Tamme ausamba juurde asetati mesi tutvuma rariteetse talumuuseumi, suur pärg ning krüsan- Kiltsi lossiga, kus elas Vistla memo- teemi-. ja nelgiõied kõi- ja töötas legendaarne riaali ja Porkunit kide osalejate poolt. meresõitja ja admiral ning tutvuti ruk- Järgnes pikk bussi- Aare Treial, Siret Stoltsen ja Agnes Leemets Krsusensterni prospek- Krusenstern. kikuningas Hans sõit linnas Vassili saa- ti avamisel Peterburis. Mälestuskivi tekst selgitab, et prospekti idee Kruusamägi et- re lääneossa. Läbisime elluviijaks on ülemaailmne peterburglaste ühing. Foto: Erakogu Agnes: Krusensterni tevõtmistega. nii kehvemas seisukorras kui ka uhkeid Väike-Maarja valda esindasid Pe- prospekti avamine oli täis pidulikkust. Vallavanem tööstus- ja elamurajoone. Krusensterni terburis A. J. Krusensterni nimelise Raske on ülehinnata antud päeva olu- Indrek Kesküla prospekti algusest on valmis mõnisada MTÜ liikmed, Kiltsi kooli õpetajad Siret lisust ja suurejoonelisust – valges pi- andis külalistele meetrit, valmides saab sellest saare Stoltsen ja Agnes Leemets ning valla- dulikus mundris puhkpilliorkester, vas- põhjaliku üle- pikim. Ootel olid kaks rühma kadette, valitsuse haridusnõunik Aare Treial. tandina üleni musta riietatud mereväe- vaate nii vallava- lippurid ja puhkpilliorkester. Peeti kõ- lased marssimas kuumas suvepäikeses litsuse tegemis- nesid, toimus paraadmarss, avati mä- Mis meelde jäi? admiral Krusensterni auks. Samuti kõ- test kui tutvustas lestuskivi. Aare: Palavus, kuumus! 27. juuli nelesid üle Neeva kanali lastud kahuri- valda ja siinset Sündmuse olulisust Venemaa, Ees- kohta välja antud pressiteates nimeta- paugud tänutundest ja lugupidamisest elu ka laiemalt. Väike-Maarjat külastanud Knüpfferid koos vallavanem Ind- ti ja Kiltsi kooli jaoks näitab 29. juulil ti A. J. Krusensterni Venemaa ja Eesti admirali ja tema aegumatute tegude Suurt huvi pak- rek Keskülaga Lurichi ausamba juures. Foto: Ilve Tobreluts saabunud kiri, mis tõlkes oleks: „Kallis, suureks pojaks. Vähemalt siinkohas eest kauges minevikus. Oli suur au kõi- kus külalistele Lembit, kallid, eestlased!!! Suur tänu ajalugu ei muudeta! gest ise osa saada ja tunda seotust Kilt- Väike-Maarja muuseum, mille kogudes tail 1812–1852. Tema tõlkes ilmus 1837. kõige eest, mida Te teete ajaloo jaoks!!! Sündmuste korraldajana jäi silma, si kooli ja Krusensterniga. on ka Knüpfferitega seotud materjale. aastal «Õppetusse ramat Saksama lam- Teie Krusenstern“. et fotod kolmest sündmusest olid tel- Kuna Klaus Knüpffer on usin jalg- ba-karjastele», mis on üks esimesi ees- 1815. aastal ostis Adam Johann von litud ühelt fotograafi lt ning kõned olid Aare Treial rattur, võttis kogu grupp osa ümbrus- tikeelseid zootehnika käsiraamatuid. konnaga seotud tutvumiskäike ette Tema vend Arnold Friedrich Knüpffer jalgratastel. Võiveres Struve-teemaga (1777–1843), kes oli pastoriks Kadrinas Väike-Maarja Pasunakoori toimetamistest tutvudes tekkis neil aga mõte korralda- 1800–1843, on kogunud eesti rahvalau- da edaspidi jalgrattamatk, mille käigus le, avaldanud eesti keele ja mütoloogia Sel aastal on pasunakoor olnud toi- õhtu-kontsert värvikirevate lillede kes- Väike-Maarja Pasunakoor võttis muu- püüda läbida osa erinevates riikides ning Eesti ajaloo käsitlusi, rajanud ees- mekas, nagu alati. On esinetud EV 100 kel ja tänuliku publiku ees. Mida pare- sikaga vastu jõe-laevade paraadi Ema- asuvaid Struve kaare punkte. ti keele tuletusõpetuse, luules soovita- üritustel, G. Lurichi samba avamisel, mat võiks üks lihtne muusikakollektiiv jõel. Loodan, et publiku hulgas oli ka Paari-kolme aasta pärast toimuvaks nud kasutada regivärssi. Mõlema Väi- osaletud Pandivere päeva programmis veel soovida?! Väike-Maarja inimesi. oma suguvõsa järgmiseks kokkutule- ke-Maarjas tegutsenud pastori perede ja käidud abiks naabritel Tamsalus. Üri- Rahvusvaheline puhkpillifestival Küllap tuleb sel aastal esinemisi tei- kuks plaanivad nad anda välja raama- kalmud asuvad Väike-Maarja kirikaias. tusi võib veelgi nimetada, neist meel- „Mürtsub pill“ on selline üritus, millel sigi. Oma mõtetes ja plaanides oleme tu Georg Martin Knüpfferi (1850–1901) dejäävamateks peaksin nelja: kirja pandud mälestustega Väike-Maar- Ilve Tobreluts • ühiskontserti Tallinna Tule- ja eluolust ülemöödunud sajandi lõ- tõrjeühingu Puhkpilliorkestriga 14. aprillil; • peretalude päeva juulis; • esinemist II Rahvusvahelis- tel Floksipäevadel augusti algul; • osalemist rahvusvahelisel puhkpillifestivalil „Mürtsub pill“ Tartus Ühiskontsert Tallinna Tuletõr- jeühingu orkestriga pani meid tõeliselt pingutama. Sellise vana ja traditsioonidega kollektiiviga koosmäng on alati edasiviiv ja kosutav. Peretalude päeval osalemine oli jätk eelmise aasta program- mile. Tore üritus, mis võiks jät- kuda. Vabas õhus kõlab puhk- Väike-Maarja pasunakoor Tartu puhkpillifestivalil. Foto: Erakogu pillimuusika kuidagi eriti ehedalt ning on au esineda. Orkester „Tartu“ ja tema aga kindlasti juba 2019. aasta EV Üld- publikuga suhtlemine on vahetu ja tubli dirigendi Margus Kasemaa mees- laulupeo lainel. vaba. Suured tänud Pärt-Jaagu kamata- konna poolt korraldatud suurepärane Väike-Maarja Pasunakoor soovib lu toimekale perele, Avispea küla rah- festival on üks suve suuremaid puhk- kõigile päikeselist suve lõppu ja te- vale ja Kruusiaugu talu perenaistele! pillimuusika pidusid. Sel aastal toimus gusat uut kooliaastat! Kõikjal oli soe vastuvõtt ja palju kuu- üritus Tartus Raekoja platsil kahel laval lajaid. kolm päeva, kulminatsiooniks orkestri- Vallo Taar Esinemine „Floksipäevadel“ tuli te paraad. Esines ühisorkester ja palju Dirigent meile endalegi üllatuseks. Kaunis suve- kollektiive nii Eestist kui kaugemalt. 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2018.a. Gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Mona Sepperni Muusikakool Väike-Maarja gümnaasium ja Liisa Siiraku mõtteid võtab vastu tähistab sügisel 145. aastapäeva 21. juunil lõpetas Väike-Maarja güm- disid matemaatika ja geograafi a, sest uusi õpilasi Väike-Maarja gümnaasiumi vilistlased ja koolipere tähistavad kooli 145. naasiumi 95. lend. Lõpetanute seas need on elulised ained ning nõuavad aastapäeva laupäeval, 13. oktoobril 2018. a. oli tänavu ka kaks kuldmedalisti: loogilist mõtlemist. Rohkem tuli pingu- Väike-Maarja Muusikakool tada humanitaarainetes, sest lugemine Piletite hinnad: 01.06 – 30.09.2018 – 15€ Mona Seppern ja Liisa Siirak. võtab täiendavalt vastu uusi Abituriente saatsid õnnitluskõnede- ja kirjutamine ei ole minu lemmikud. alates 1. oktoobrist ja aastapäeva päeval kohapeal 20€ õpilasi järgmistele erialadele: ga teele direktor Marje Eelmaa, klassi- 3. Millise huvitegevuse jaoks Sa Kuni 1961. aastani (kaasa arvatud) Väike-Maarja kooli lõpetanud vilistla- • akordion, juhataja Ivi Vainjärv, vallavanem Indrek kõige enam aega leidsid? sed kokkutulekul osalemiseks piletiraha maksma ei pea. • fl ööt, Kesküla, õpilasesinduse president Ke- Mona Seppern: Kõige rohkem aega Osalustasu saab kanda Väike-Maarja Gümnaasiumi Vilistlaskogu arvel- neli Pohlak, õpeta- pühendasin just • vaskpuhkpillid (trompet, dusarvele EE591010502017067003 (SEB), selgitusse märkida „Juubel, nimi, lõ- jad Ants Rikberg ja viimasel aastal metsasarv, tromboon). Egne Liivalaid, 11. kunstiringile, sest petamise aasta“. Piletid on müügil ka Väike-Maarja gümnaasiumi kantseleis, klassi nimel Janel- see meeldis mulle Katsed toimuvad püha- Väike-Maarja lillepoes Maarjalill ja Väike-Maarja muuseumis. le Laukse ja Krete väga. Eelnevatel päeval, 26. augustil kell 15. Info Väike-Maarja gümnaasiumi kantseleist ja telefonil 327 0910, Väi- Hurt. Lõpetajate aastatel tegelesin ke-Maarja gümnaasiumi kodulehelt http://www.vmg.v-maarja.ee/ ja Facebooki nimel võttis sõna rohkem koorilaulu Helista: tel 503 1910; 326 1177 lehelt www.facebook.com/VaikeMaarjaGumnaasiumiVilistlased. Cristijanne Manni- ja rahvatantsuga. nen. Liisa Siirak: Lisaks güm- Gümnaasiumi naasiumi lõputun- esimesel aastal Rakke noorte reisist Valgevenesse nistusele sai iga alustasin rahva- lõpetaja tänukirja tantsuga, millega just talle omaste tegelesin kõik kolm tugevuste koolis aastat. Lisaks koo- kasutamise eest. lirühmale osalesin Mona Sep- viimasel poolaas- pern – autasus- tal ka B-segarüh- tatud kuldmeda- ma trennides, et liga, tänukirjaga koos Eestit Rootsis eduka osalemise esindamas käia. eest õpilaste aja- Rahvatantsust sai looalaste uurimis- Mona Seppern. huvitegevus, mida tööde võistlusel Foto: Erakogu jään kindlasti igat- Eesti Vabariigi sema. presidendi auhindadele, õpilasesindu- 4. Millise pilguga vaatad nüüd se juhtimise eest, aktiivse osalemise oma kooliteele tagasi? Mis on Sulle eest rahvatantsus, Kaitseministeeriu- kooliajast eriti hästi meelde jäänud? mi poolt hõbedase rinnamärgiga riigi- Mona Seppern: Vaatan tagasi ra- kaitseõpetuse läbimise eest ning kooli huloluga, sest olen õnnelik, et osalesin Laagrilised enne lahkumist tehtud ühispildil. Foto: Hanna Sammel nii paljudes projektides ja ringides, mis esindamise eest Euroopa Noorte parla- 8.-14. juuli toimus Valgevenes laager, on andnud mulle enam ettevõtlikkust mendi Eesti 18. Riiklikul sessioonil. kus osalesid 6 Rakke noort koos kahe ja julgust. Samuti arvan, et sain güm- Liisa Siirak – autasustatud kuld- saatjaga, kelleks olid Tatjana Tihhono- naasiumist piisavalt hea hariduse jät- medaliga, tänukirjaga eduka osalemise va ja Gennadi Augervald. Väljasõit oli kamaks õpinguid endale valitud erialal. eest õpilaste ajalooalaste uurimistöö- Tallinnast 8. juulil kell 18.00 ning Mins- Hea meel on, et valisin de võistlusel Eesti Vabariigi presidendi Liisa Siirak: kisse jõudsime 9. juulil kell 7.30. Seal just Väike-Maarja Gümnaasiumi, sest auhindadele, aktiivse osalemise eest olid meil võõrustajad vastas ja sõit lisaks kodulähe- õpilasesinduse te- laagrisse kestis veel neli tundi. dusele andis see gevuses ja rahva- Kohale jõudes tutvustati meid val- ka hea hariduse. tantsus, Kaitsemi- gevene noortele, keda oli laagris 30, Meelde on jäänud nisteeriumi poolt ja juhatati oma tubadesse. Esimesel klassireisid ning hõbedase rinna- päeval veetsime aega valgevenelastega ühised koosolemi- märgiga riigikaitse- palli mängides ja kohaliku eluga tutvu- sed ja ettevõtmi- õpetuse läbimise des. Õhtu lõpuks toimus disko. Teisel sed. eest, kooli esinda- päeval tutvustati meile kohalikku küla mise eest Euroopa 5. Millised ja sealseid huvitavamaid kohti. Kuna Noorte parlamendi on Sinu edasi- õues oli väga palav ja päike põletas, Eesti 18. Riiklikul sed plaanid? Kas siis lõppes matk ühise poes käiguga. sessioonil ning näed oma tulevi- Õhtul toimusid võistkonnamängud. näitlejameister- kutegevusi seotu- Meie võistkonna nimeks sai Eesti. likkuse eest Paula na ka kodukandi- Kolmas päev algas hommikuvõimle- Brehmina fi lmili- ga? misega, millele järgnes hommikusöök nal. Mona Seppern: ja ekskursioon Mostõsse, kus osalesid Alates sügisest Allpool kuld- ainult eestlased. Mostõs külastasime õpin Maaülikoolis medaliga lõpeta- kolme muuseumi, kohalikku staadio- keskkonnaplanee- nute mõtteid ja nit ning rippsilda üle Nemani jõe. Veel rimist ja maastiku- meenutusi kooli- käisime me kohalikus sööklas söömas kujundust. See on ajast. ning ostsime suveniire. eriala mis ühendab 1. Kas medali Neljas ja viimane päev algas päike- Liisa Siirak. mulle kaks olulist nimel tuli kõvasti setõusuga, pärast mida kõik oma tu- Foto: Erakogu valdkonda - loodu- pingutada või oli badesse magama suundusid. Kell 8.30 se ja kunsti. Enne veel aga üritan võtta see lihtsalt Sinu hoolsa õppimise loo- toimus hommikuvõimlemine, millele suvest viimast ja käia paljudes uutes mulik tulemus? järgnes hommikusöök. Lõuna ajal võt- Emumäe Etturi maleturniiri võitis paikades. Hetkel olengi vabatahtlikuna Mona Seppern: Medali nimel ma tis kohalik ajaleht meilt intervjuu. Õh- Itaalias, kus osalen ühes keskkonnaga eriliselt ei pingutanud. Pigem tuli kuld- tupoole toimus grillimine, mille käigus Vello Madissoon seotud projektis. Tulevikuks ma kindlat medal mulle endalegi üllatusena, sest andsime üle oma lahkumiskingitused. plaani küll veel seadnud ei ole, kuid see tundus alati nii kättesaamatu asja- Ka nemad kinkisid meile kohalikke su- 27. juulil toimus Emumäe vaatetor- arvan, et olen ka edaspidi kodukohaga na ja gümnaasiumiaastate jooksul ma veniire mälestuseks. Õhtul toimus dis- ni juures järjekorras juba 13. Emu- kuidagi seotud. Sinna tagasi elama mi- sellele eriti ei mõelnud. ko, kus lasime ka eesti muusikat. Õues mäe Etturi maleturniir. nemises ma nii kindel ei ole. Liisa Siirak: Olen harjunud vaeva möllas korralik äike ja sadas vihma, aga Omanäolise võistluse hing on Sügisest alustan õpin- nägema ja koolitöid õigeaegselt ära Liisa Siirak: meie meeleolu see ei rikkunud. See dis- Tõnu Joost ja võistlusele kutsutak- guid Tartu Ülikoolis majanduse erialal. tegema, seega ei nõudnud medal eriti ko oli lahkumispeo eest. se kutsetega kuni 10 piirkonna ma- Kuna matemaatika ja rahandus on alati suuri pingutusi. Järele mõeldes oli see Viiendal päeval lahkusime laagrist, lesõpra. huvi pakkunud, tundus see igati hea ja üsna loomulik tulemus nähtud vaeva kõigil pisarad silmis. Valgevenelased Tänavuse turniiri märksõnaks, loogiline valik. Tuleviku kohta on vara eest. olid väga sõbralikud ja külalislahked. nagu paljudel teistelgi selle suve veel plaane teha ja lubadusi anda. 2. Millised olid koolis Sinu meeli- Me leidsime sealt palju sõpru ning jää- üritustel, oli lausa troopiline ilm. Paar aastat tagasi kibelesin väga Väi- sained ja millega tuli rohkem vaeva me neid ühiseid retki ja koosviibimisi Kuigi male pole väga füüsiline spor- ke-Maarjast ära, kuid viimasel ajal olen näha? kauaks mäletama! diala, valati uute omanäoliste kari- mõelnud ka siia naasmisele. Aeg näi- Mona Seppern: Meelisaineteks olid Täname kõiki, kes aitasid selle laagri kate pärast ikkagi palju higi. tab, kuhu ma jõuan. kirjandus, geograafi a ja kunst. Vahel toimumisele kaasa. Aitäh! Võidukarika viis koju Vello Ma- tuli parima tulemuse nimel pinguta- dissoon, kellele järgnesid Toomas da matemaatikas, kuid ka see aine oli Küsis Hanna Sammel Kütt ja Raivo Aun. Raivo Aun, Vello Madissoon ja Toomas minu jaoks põnev. Ilve Tobreluts Rakke noortekeskuse noor Kütt uhkete Emumäe vaatetorni kujuta- Liisa Siirak: Kõige rohkem meel- Enno Eilo vate auhindadega. Foto: Erakogu August 2018.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Ballaad „Pandivere kõrgustiku jalamil…“ Tühi Männisalu küla ühendas taas inimesi 30. juunil Rakvere Rahvaaias toi- meistriteoseks, mis ilmekalt avab munud Lääne-Virumaa omava- meie kodukandi sisu ja rikkused. Kord aastas, traditsiooniliselt juuli viima- litsuste kultuuripeol „Viru Värk“ Sama teksti baasil on Janar sel laupäeval, tulevad põldude-metsade esitati valda tutvustava kava Rückenberg pannud kokku ka pil- vahel mälestuskivi juures kokku inimesed, taustaks Janar Rückenbergi bal- diliselt illustreeritud kokkuvõtte, kes on selles kunagises Männisalu külas laad “Pandivere kõrgustiku ja- mida saab vaadata internetis aad- elanud või nende järeltulijad. Nii ka see- lamil...”. ressil: https://www.youtube.com/ kord – 28. juulil toimus Männisalu küla Seda võib nimetada lausa watch?v=gwpI-4MOlwo&t=7s kokkutulek, küll viimaste aastate tagasi- hoidlikema osalejate arvuga, kuid nende Pandivere kõrgustiku jalamil… seas oli taas ka uusi tulijaid. Janar Rückenberg (veebruar/märts 2018) Nagu tavaks saanud, püstitati alustu- seks lipumast, heisati Männisalu hümni Virumaa kaardil üks pruunikas laik, saatel lipp, meenutati möödunud kok- siin asubki meite kaunis kodupaik. kutulekut, kraamiti välja piknikuasjad ja märkamatult möödus paar tundi juteldes. Väike-Maarja vald, vanade külade võrgustik, Nagu eelmisel aastal välja pakuti, toimus asukohaks tuntud Pandivere kõrgustik. seekord väike viktoriin Männisalu ajalooga seotud faktidest, et meelde tuletada lugu, Kokkutulekust osavõtnud Männisalu küla mälestuskivi juures. Foto: Edgar Tammus Ja kui riigikohtus löödi lokku, mis igal aastal kokku toob, ning Männisalu Aitäh osalejatele ja kokkutulekuni 2019. ja paikkonnaga seotud olulisi inimesi. aasta juuli viimasel laupäeval. ka Rakke Maarjaga lõpuks liidetigi kokku. Heili Tammus

Puhmust Pikeverre, sealt otse Kiltsi ja Vaoni, Ebaverest Maarja, läbi Avispea Simunast Rakke ja tagasi Aoni. Leia Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist

Provints nelja aleviku ja kümnete külade perega, kandvad tooted müügilettidel üheteistkümne lõpp on sõnastatud “verega”. Meie piirkonna toidutootjad ja toitlusta- meaia teesid, Vahva Maiuse pastilaad, Ko- Tohime pajatada vanade kihelkondade väärikat lugu, jad Kuusalust Kundani ja Lahemaast Rak- dust Mett või Lahemaa mett ja muud. sest oleme taludest võrsunud muistne sugu. keni on koondunud Põhja-Eesti kohaliku Kohalik väiketootja, kui soovid samuti toidu võrgustikku. Toetame väiketootjaid müügiletil esindatud olla, taotle toidu- Haritluse ja kooliõpetajate viljakas taimelava, ja -toitlustajaid ning aitame kohalikku, märgist veebis kohaliktoit.arenduskoda. vaimsus on meie traditsioon, stiil ja tava. puhast ja südamega tehtud toitu väär- ee! tustaval tarbijal nendeni jõuda. Tegu on Hea toiduhuviline – oled oodatud Põh- Pakume ohtralt kirjanikke, luuletajaid, mitut meresõitjat, Leader-gruppide Arenduskoda, Ida-Harju ja-Eesti kohalike toidutoodetega tutvuma! aga tunnete ka ju kõikide maadlusvõistluste võitjat. Koostöökogu, Partnerid ja PAIK ühisalga- tusega. Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist Letid on avatud: Siinne rahvas on tõsiste tegijate killast, kannab tänaseks juba 34 ettevõtet. - Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi ta- Jäneda mõisa käsitööpoes. kes poleks kuulnud Lurichi maadleja sillast. Väike-Maarja Taluturul avati 10. mail luturg: Väike-Maarja bussijaamas Simuna Foto: Kadri Kopso pidulikult esimene Põhja-Eesti kohaliku mnt 11, avatud reedel ja laupäeval 10.00- Terve maailm rääkis sellest mehest, toidu müügilett. Tänaseks on letid olemas 15.00 - Tapal saab tutvuda meie letil paku- Georgist sai lugeda igast Euroopa lehest. ka Vaksali Trahteris, Kolga mõisa galeriis, - Kolga mõisa galeriis Kuusalu vallas: tavate toodetega Vaksali Trahteris, mis Jäneda mõisa käsitöökeskuses ja Viinistu neljapäev – pühapäev 10.00 - 20.00 hetkel avatud tellimisel: vaksalitrahter@ Samal ajal üks Rakke mees äriplaane seadis, restoranis. - Jäneda mõisa käsitööpoes: Musta gmail.com et jõukus peitub paekivides, Karl Kadak hästi teadis. Lettidelt leiab meie märgisekandjate Täku Talli teisel korrusel, neljapäev – pü- põnevaid ja tervislikke tooteid. Osta saab hapäev 11.00 – 18.00 Katrin Kull Kahju, et tema ajal suurt rattamaratoni polnud, Kaarli Talu tooteid, Pärt-Jaagu kama, Re- - Viinistu Restoranis avati lett 1. juulil Põhja-Eesti kohalik toit / MTÜ Arendus- Lubjakuningas oleks kindlasti suurtoetaja olnud. base Talu õunakrõpse, Karepa Ravimtai- koos teatrihooaja avamisega. koda

Ent, nimekad tiitlid ei jää üksnes aegade taha, sest üks äntulane külvab siin koguaeg palju vilja maha. MTÜ Kotli Maja kutsub osalema:

Kesk-Eesti on rammusate muldade kants, 25. august kell 11-14 seda tõestab järjekindlalt Rukkikuningas Hans. Eesti Taimekasvatuse Instituudi speltatoitude õpituba Kotli majas. Kes on Karl Ernst von Baer, kas teate, Osalemine tasuta, vajalik eelregistreerimine tel 525 kui ei, siis Eesti kahekroonist meenutama peate. 8087, Reine 26. august kell 11-13 Ta polnud põllumees ega teatrilavastaja, Avatud maja. Arhitekt Alar Kotli 114. sünniaastapäev. vaid maailmakuulus teadlane ja munaraku avastaja. Astu meie juurde Kotli majja sisse, näitame oma uut kööki ja pakume kooki ka! Kiltsi ammustel aegadel on erinevaid admirale huvitanud, Sügis 2018 Krusenstern elas ja Pitka on siin lausa suvitanud. Õpituba: Kogukonnaruumide koristamine. Juhendab Helge Alt, Puhastusekspert. Kuupäev ja koht Ja isegi kui teid ei eruta Struve geodeetiline kaar, täpsustamisel. vaevalt, et apaatseks jätab Väike-Maarja pasunakoori repertuaar. Osavõtutasu 7 eurot. Eelregistreerimine 30. septembrini või kohtade täitumi- Ükskõik millist lugu peaksite vajama seni tel 523 6582, Kadri see kooslus on valmis pillid alati pöördesse ajama. 12. jaanuar 2019 Disainiõpituba 1: Vabaühenduse visuaalse identiteedi Tõsiasi, mis toetub selgetele faktidele, kujundamine. arvukad avadefi leed loodavad meie pasunakoori vapratele taktidele. 19. jaanuar 2019 Disainiõpituba 2: Reklaamtoote idee ja maketeerimine. Aga tööd ja raskusi selle valla rahvas ei pelga Juhendab graafi line disainer ja EKA õppejõud Maris lisaks kätele on siin naisi vahelduseks võetud ka selga. Lindoja, Lindoja Disain. Väike-Maarja raamatukogus. Osavõtutasu 10 eurot (kaks Suisa vägevaid võistlusi on peetud, õpituba). kus õrnemat sugu võidu peale seljas veetud. Eelregistreerimine 30. oktoobrini või kohtade täitumiseni tel 523 6582, Kadri. Kevad 2019 Juba vaarvanemad teadsid, et alandlik pilk vahest taeva, Praktilised koolitused: Esmaabi ja ohutus kodus. see aitab leevendada hingevaeva. Juhendavad Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna liikmed. Kotli majas. Kuupäevad täpsustamisel. Iidsed kirikud viitavad meelekindlasse nõusse, et uskuda tasub kõrgemasse jõusse. Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi Jumala armu kahe pühakoja kaudu tagatakse, lootust mitme koguduse abil meie kandis jagatakse. taaskasutuskeskus TALUTURG R, L 10-15 Põhja-Eesti kõrgeim tipp, ka see kuulub ju meile, Tamsalu mnt 1 Väike-Maarja bussijaamas sõitke läbi ja veenduge ise, soovitan teile.

Hoomamaks Isade maa traditsioonide aadet, Müügil kohalike tootjate köögivili, piima- tuleb kindlasti kogeda Emumäe võimast vaadet. on avatud laupäeviti kell 10-13. ja teraviljatooted, hoidised, mesi, käsitöö. Jah, Virumaa kaardil üks pruunikas laik, Info: tel 5656 4959 (Tiia) Info: tel 526 0283 siin asubki meite kaunis kodupaik. 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2018.a.

Tammsaare aasta viis Tallinnasse 16. septembril 2018 kell 10.00 Väike-Maarja valla raamatukogud võt- de alla. TALUTOIDUPÄEV sid huvilised kaasa ja lõpetasid tegusa- Reisipäeva lõpetasime KUMUs, HOIDISTEKONKURSS JA SÜGISLAAT ma tööperioodi 29. juunil väljasõiduga kus külastasime suurejoonelist näi- Väike-Maarja seltsimajas ja seltsimaja taga pealinna. Uudis- tust Eestist pärit tasime Eesti Rah- maalikunstnikust PÄEVA JUHIVAD JA MEELELAHUTUST PAKUVAD LAHEDAD MUTID LAHEDALT vusraamatukogu Michel Sittowist 10.00 SÜGISLAAT maja, kuulsime (u 1469–1525), 11.00 Hoidistekonkurss selle saamislugu kellest sai 15. ja Selgitame välja parima magusa, soolase ja uurisime veidi 16. sajandi va- ja ahhaa!-elamust pakkuva hoidise. ka hoopis suu- hetusel Euroopa Konkursil osalemiseks too kell 10.00-11.00 rema kogu töö- õukondades nõu- kaks purki/pudelit vähemalt 0,5l hoidist koos retseptiga poolt. tud ja kõrgesti seltsimajja korraldajate kätte. Tammsaare hinnatud kunst- Kauplema ja oma tooteid näitama on oodatud kõik, kes korter-muuseu- nik. Maalide kõr- müüvad talutoitu, põllumajandus-, aia- ja metsasaadu- mis võttis meid val oli ka audiovi- vastu rõõmsa- suaalne osa, mis si, talutehnikat, käsitööd, vanavara ja muudki meelne noor giid, tutvustas suur- vajalikku tööstuskaupa. kes tegi seltskon- kuju eluaega ja nale väga põh- ühiskonda. Giid Info ja kauplejate registreerimine jaliku ülevaate tegi seltskonna- Tel: 326 1837; 53024 437 kirjaniku elust ja le kiire ülevaate e-mail: [email protected] ka ajastust, mil eesti kunstist bal- mees tegutses. Raamatukogude reisiseltskond tisaksa aadlikest Külastuskoha va- suundumas Kadrioru parki. kuni tänapäevani. likule sai otsus- Foto: Anu Laumets Tagasiteel tavaks just mullu kevadel uuenenud tõdes seltskond, et päev oli küll tem- Käsi valgeks! EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT KUTSUB: ekspositsioon. Interaktiivne väljapanek pokas, aga huvitav. Kõlama jäi Michel Tammsaare elust ja loomepärandist on Sittowi näituse imetlus ja seega soo- Algavast sügisest saab Väike- SPELTATOITUDE ÕPITUBA püütud esitada justkui läbi kirjaniku vitame veel KUMUs ära käia, kes kaasa Maarja raamatukogus hoo sisse VÄIKE-MAARJAS silmade, kuidas tema ise nägi inime- tulla ei saanud. Suur tänu, aga tublile erinevate õpitubade sari nimega si ja ühiskonda ning kõrvuti esitatud reisiseltskonnale huvitava päeva eest! „Käsi valgeks.“ Igas kuus korra toi- tema enda perekonna lugu. Tore on midagi ühiselt ette võtta väl- Kotli maja kogukonnaköögis muvates töötubades on osalejail Pärastlõunal külastasime sel hetkel jaspool oma raamatukogu. Pikk tn 20 võimalus tutvuda erinevate ma- veel suure juubeli ettevalmistussagi- Uus hooaeg saab alguse taas- terjalide, tegevuste või oskustega, 25. augustil kell 11.00 - 14.00 nas Kadrioru parki. Seltskond otsustas kord muusikakohvikuga teisipäeval, mida soovi korral hiljem isesei- uudistada jaapani aeda. Teema on küll 11. septembril kell 18 Väike-Maarja savlt veel proovida. Oodatud on Osavõtt tasuta. idamaine, kuid kujundaja on näiteks ki- raamatukogu saalis. See on ühtlasi nii pered, sõpruskonnad kui ük- videga proovinud järele aimata Tallin- ka sündmuse Eestimaa laul 30. aas- Osalejate arv piiratud! sikhuvilised. na vanalinna torne ning kohalik loodus tapäev. Neid sündmusi meenutamegi Registreerumine kuni otsustas ka taimede valiku. Jaapani aed ja muusikaline tervitus on Kelli Pär- 22. augustini tel 52 58 087, Reine Käesoleva aasta töötoad: toetub fi losoofi ale ja elu ringkäigule, naste õpilaste poolt. september – poognaköites see on mõeldud vaiksema pargi osa- Kohtumiseni raamatukogus! märkmikud; Õpetajateks on Kadri Kopso ja na, kus külastajalt palutakse rahu ning oktoober – loovkirjutamine; sportimine pole lubatud. Meidki sundis Raamatukogupere Triin Kaljuvee-O'Brock. november – fi mo massi võima- alanud vihm peituma koos giidiga puu- lused; detsember – süüterooside Spelta on nisu alamliik, mis võrreldes tavalise saianisuga on meisterdamine suurema toiteväärtusega ja kergemini seeditav. Speltanisu kasvatatakse põhiliselt maheviljeluses. Sarja avasündmus toimub Õppepäeva toimumist toetab EL projekt "Tervislikud vähele- teisipäeval, 25. septembril kell vinud teraviljad" 17 Väike-Maarja raamatukogu saalis. Kohtumiseni raamatukogus! Väike-Maarja seltsimaja otsib Väike-Maarja seltsimaja täis- rõõmsameelset ja teotahtelist kasvanute teatritrupp ootab Kristel Lehtme perenaist. oma koosseisu uusi näitlejaid. Valla raamatukogu direktor CV saata hiljemalt 05.09.2018 e-mai- Kõigil huvilistel võtta ühendust tele- lile: [email protected] fonidel: 326 1837, 5302 4437 või kirjuta- Info: Kalev Pärtelpoeg da [email protected] Väike-Maarja seltsimaja juhataja Kalev Pärtelpoeg Tel: 326 1837; 5302 4437 Väike-Maarja seltsimaja juhataja Sündmuste kalender

25. augustil kell 11.00 VIII matk aega, muusikaline tervitus Kelli Pär- Etteregistreerimine telefonidel 5666 VANAVANEMATE PÄEVA PIDU Struve kaarel. Info: Liivika Harjo, tel naste õpilastelt. Kontsert on osalejale 4959 ja 501 6825 5668 8178 tasuta, kuid põsepistet saab osta raa- Väike-Maarja Seltsimajas matukogu kohvikust. Info: Kristel Leht- 25. septembril kell 17.00 Väike- pühapäeval, 9. septembril algusega kell 13.00 2. septembril kell 12.00 valla me, tel 5304 1150 Maarja raamatukogu saalis töötubade meistrivõistlused discgolfi s Rakke staa- sarja „Käsi valgeks!“ I õpituba. Meister- dionil. Info: Enno Eilo, tel 515 3228 12. septembril kell 17.00 kultuuri dame poognaköites märkmikke. Info: Ühine tordi ja teetegu. ÜMARLAUD Rakkes. Rakke piirkonna Kristel Lehtme, tel 5304 1150 Muusikaline kingitus Väike-Maarja seltsimaja noortebändilt (juhendaja 4. septembril kell 19.00 Rakke ürituste korraldajad panevad paika uue Taavi Taar) ja perekond Arakutelt kontserdiga „Valss vanaisale.“ naiskoor alustab kultuurikeskuses uut aasta plaani. Info: Rene Põllumaa, tel 29. septembril kell 18.00 Tant- hooaega. Info: Rene Põllumaa, tel 5569 5569 2792 suselts Tarapita 30. sünnipäev Väi- Tule koos perega, võta kaasa hea tuju ja soovi korral piknikukorv! 2792 ke-Maarja seltsimajas. Info: Egne Liiva- Sündmus on tasuta. 16. septembril kell 10.00 sügislaat laid, tel 5648 7949 9. septembril kell 13.00 vanava- ja talutoidupäev Väike-Maarjas. Va- Info: Väike- Maarja Seltsimaja, [email protected], nemate päeva kontsert Simuna rahva- navara- ja sügislaat, talutoidupäev ja 30. septembril kell 13.00 eakate telefon 326 1837 või 5302 4437 majas. Esinevad: Oliver Kuusik (tenor), hoidistekonkurss. Selgitame välja pari- pidupäev Rakke kultuurikeskuses. Koh- Ralf Taal (klaver). Info: Auli Kadastik, tel ma magusa, soolase ja ahhaa!-elamust vilaud. Külalised Hiiumaalt, Pärsama 5558 3566 pakkuva hoidise. Kauplema ja oma kultuurimaja väärikate laulu-, tantsu-ja tooteid tutvustama on oodatud kõik, pillirühm MUIGUD. Info: Rene Põllu- 9. septembril kell 13.00 vanavane- kes müüvad talutoitu, põllumajandus-, maa, tel 5569 2792 matepäeva pidu Väike- Maarja seltsi- aia- ja metsasaadusi, talutehnikat, kä- majas. Ühine tordi- ja teetegu, muusi- sitööd, vanavara ja muudki vajalikku 8. oktoobril kell 10.00 Rakke kul- kaline kingitus Väike-Maarja seltsimaja tööstuskaupa. Info: Väike-Maarja selt- tuurikeskuses Hindpere Optika silmade noortebändilt (juh Taavi Taar) ja pere- simaja, tel 326 1837, 5302 4437 kontroll ja prillide müük. Etteregistree- “Ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta...” kond Arakutelt kontserdiga „Valss vana- rimine telefonil 5323 2454 Rakke naiskoor alustab uut hooaega. isale.” Tule koos perega, võta kaasa hea 16. septembril kell 17.00 fi lmipü- Algab ettevalmistus 2019. aasta laulupeoks. tuju ja soovi korral piknikukorv! Info: hapäev Rakke kultuurikeskuses. Info: 13. oktoobril Väike-Maarja güm- Ootame endaga kaasa laulma – Kalev Pärtelpoeg, tel 5302 4437 Rene Põllumaa, tel 5569 2792 naasiumi 145. aastapäeva tähistami- esimene lauluharjutus toimub ne ja vilistlaste kokkutulek. Info: Väi- 4. septembril kell 19.00 Rakke kultuurikeskuses. 11. septembril kell 18.00 muusi- 17. septembril kell 10.00 Väi- ke-Maarja gümnaasiumi kantseleist ja Info: tel 5569 2792, Rene Põllumaa kakohvik Väike- Maarja raamatukogus. ke-Maarja hooldekodus Hindpere Op- tel 327 0910 Meenutame sündmuse Eestimaa laul tika silmade kontroll ja prillide müük. August 2018.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Külas käis endise Rakke Külaskäik Lätti sõprusvalla Pomarkku Juunikuu viimase päeva varahommi- revees märjaks kul alustas Rakke Valla Hariduse Seltsi kasta. Ülejäänud delegatsioon pere küllasõitu kauaaegsele sõprus- piirdusid jalu- seltsile – Läti Eesti Seltsile. tuskäiguga sageli Väike-Maarja vallas käisid külalised Nüüd, 2. augustil, pärast mitmeid Kohtusime Riias Läti Eesti Seltsi Läänemere Rivie- endisest Rakke valla sõprusvallast Po- aastaid käisid pomarkkulased suure de- majas. Pärast majaga tutvumist kuu- raks kutsutud Jur- markkust Soomes. legatsiooniga Eestis huvireisil. Külas- lasime seltsi raamatukogus Läti Eesti mala muljetaval- Suhted Pomarkku vallaga tekkisid tati ka Väike-Maarja valda. Enne külas- Seltsi esimehe Toomas Kalda põhja- dava puitarhitek- Rakkel 1995. aastal, Eesti omavalitsus- käiku võtsid Pomarkku valla esindajad likku ülevaadet 110-aastase seltsi te- tuuriga piirneval liku elukorralduse kujunemise ajajär- Heino Aasaga ühendust. Heino Aasa ja gemistest. Rakke Valla Hariduse Seltsi peatänaval. gul. vallavanem Indrek Kesküla võtsid küla- trükised jäid täiendama nende seltsi ja Koduteel kü- Üheks oluliseks Rakke-poolseks lised vastu Lurichi väljakul. Georgi söö- Riia Eesti Kooli raamatukogude fonde. lastasime Riia kontaktisikuks suhtlemisel Pomarkku gitoas ühise lõunasöögi lõpus tutvus- Teel Riiga tutvusime Gauja jõe kal- Keskturgu, mis vallaga oli Heino Aasa. Tema sõnul tas Indrek Kesküla Väike-Maarja valda lastel asuva kauni Valmiera linnaga. on üks vanemaid Reisiseltskond Läti Vabadussamba jalamil. toimis koostöö algselt väga tihedasti, ja lähiaja väljakutseid. Meeldejäävaks kujunes Turaida Lossi ja ja suuremaid tur- vahetati delegatsioone ning Pomark- Edasi sõideti külaliste bussiga Rak- Sigulda külastamine. Riias asuvas Läti ge Euroopas. ku vald toetas Rakke vallavalitsust ja kesse, kus tehti bussituur Rakke alevi- Riiklikus Ajaloomuuseumis vaatasime Kogu reisi- koole ka majanduslikult: meenuvad kus. Üheskoos sõideti Emumäele ning Läti Vabariigi 100. sünnipäevale pühen- seltskonnalt sii- telefon-faksiaparaat, projektsioonia- roniti vaatetorni. Õhtul jätkas Pomark- datud unikaalset näitust „Läti läbi aas- rad tänusõnad paraat, õppevahendid jm. Toimusid ku valla rahvas reisi Tartusse. tasaja”. Sellel väljapanekul tutvustavad suurepärasele ühised noortelaagrid nii Pomarkkus Heino Aasa ettepanekul otsustati 68 Läti muuseumi üle 1500 ainulaadse giidile Toomas kui ka Rakkes ning ühised kultuuriprog- kokkusaamise käigus, et võiks proovi- museaali kaudu läti rahva, maa ja riigi Kaldale! rammid – Rakke naisrahvatantsurühm da piirkondade vahelisi suhteid uuesti ajalugu. Põnev oli tutvuda Riia vanalin- Meie seltsi- esines Irich festivalil Pomarkkus jne. üles soojendada. Suhtlus võiks toimi- na ja seal asuvate eestlastega seotud rahva külaskäiku Siis vajusid suhted päris pikaks ajaks da eeskätt näiteks kultuuri- ja haridus- paikadega. Asetasime mälestusküünla Lätti kajastati 3. madalseisu. valdkonnas. Läti Vabadussamba jalamile. juulil Läti Raadio Käik Läänemere kaldal asuvasse eestikeelses otse- suurimasse kuurortlinna Jurmalasse saates. jäi pilvise taeva ja tugeva tuule tõttu Läti Eesti Seltsil külas. Foto: 2 x Erakogu planeeritust lühemaks. Mõned vaprad Aime Kinnep meie seast julgesid siiski jalad me- Rakke Valla Hariduse Selts Muljeid suvesõidult Vormsi saarele ja Pandivere peretalude päevast

Rakke eakate laulu- ja tantsurühm Ka- gasristide kogu, mis on valmistatud Juba teist aastat järjest on meie dakane on võtnud suvisteks väljasõitu- talupoegade endi poolt. Käisime Püha laulu- ja tantsumemmedel võimalus deks ette Eesti saared. Eelmisel aastal Olevi kiriku juures, mis on omapärane osa saada toredast ettevõtmisest Pan- käisime Kihnus, tänavu otsustasime selle poolest, et tal puudub torn. Kes- divere mail. Olime valmistanud väikse minna Vormsile. kuses Hullo käisime koolimajas ja las- kontsertkava ning esinesime Emumäe

Külalised Pomarkku vallast Väike-Maarjas Georg Lurichi ausamba juures. Foto: Erakogu Oli meeldejääv suvepäev!

11. juuli oli selle suve parimaid päevi Kloostrielu tutvustas meile nunn ekskursiooni korraldamiseks – ei olnud Maie. Ta jutustas huvitavalt ja kaasakis- kuumust ja lõõmavat päikest, oli meel- kuvalt, kuidas kloostris elatakse. Kah- divalt soe. juks jäi aga meie kloostris oleku aeg Päev algas varakult, kella seitsmest. lühikeseks ja kõik, kes oleks soovinud Kui reisiseltskond oli koos, algas sõit terviseallikale minna, seda ei jõudnud. Varnja palvemaja Rakke eakate laulu- ja tantsurühm Kadakane esinemas Peretalude päeval Emumäel. poole. Meid võttis Pandivere peretalude päeval Emumäe muuseumi juures. Foto: 2 x Erakogu seal vastu vapus- Plaanid ja praamipiletid ammu pai- teaias. Julgemad ronisid ka tuletorni muuseumi juures ja Toomihkli talu tav vanamemm. ka pandud, giidki tellitud, läks vara- otsa. õuel. Nautisime ka Väike-Maarja pasu- Saime palju tea- hommikul sõiduks lahti. Kuigi giid kao- Väga huvitavad olid bussipeatused, nakoori toredat kontserti Salla kamata- da vanausuliste tas meid kohe algul ära, jäime temaga kus iga küla oli oma lahenduse leidnud: lus ja mekutasime palava ilmaga maits- kommetest, sest väga rahule, isegi lõuna valmistas ta kes teinud raamatukogu, kes toonud vat kama. Emumäe torni juures oli põ- ega me enne pal- meile oma talus ise. Kuna saar on kül- välja erinevad kellad, kes riputanud nev proovida ja kaasa osta erimaitselisi ju nende usust ei lalt väike, sattusime mõnda kohta ka üles vaibad jne. veinisorte. teadnud. Edasi topelt, aga ikka oli giidil midagi põne- Kuna oli ilus ilm ja seltskond tore, Tänud Margotile, kes selle esinemis- läks sõit Juhan Lii- vat ja omamehelikku öelda. julgen arvata, et jäime kõik reisiga ra- võimaluse meie jaoks juba teist aastat vi sünnikohta. Ka Päris ümber jutustada Vormsi reisi hule. võimalikuks tegi. Aitäh ka Margusele ja seal saime meie pole vast mõtet, sest kindlasti enamik Kohtumiseni uuel aastal järgmisel Sassile transpordi-abi eest! luuletaja eluloost eestlasi on seda saart külastanud ja saarel! nii mõndagi tea- mõned veel mitu korda. Pandivere peretalude päeval osale- Jutukese panid kirja da, mida varem ei Külastasime muidugi Vormsi kal- sid kontsertkavaga Rakke laulu- ja tant- Elle Kuresson ja Rene Põllumaa olnud avaldatud. mistut, kus asub maailma suurim rõn- sumemmed. Äärmiselt hu- vitav oli ka va- nausuliste kodu- muuseum. Kes Maria Liis Alt esines edukalt on nende usust huvitatud, peavad Tartu Milli lastetriatlonil ise kohale sõitma, sest nende usu- Alatskivi loss oli tänavuse Väike-Maarja kandi Tartus toimusid juulikuus Tartu Mill Lisaks Euroopa meistrivõistlusele kommete kirjelda- eakate suvise huvireisi üks sihtpunkte. Foto: Erakogu triatloni Euroopa meistrivõistlused ja toimus Tartu Mill igamehetriatlon (21. mine läheks väga lisasündmused, mis pakkusid sporti- juulil) ja lastetriatlon (22. juulil). pikale! Aga kõik need teadmised annavad ehk misvõimalusi 2000 osalejale enam kui Lastetriatlonil esines edukalt nooru- Pikem peatus oli Alatskivi lossis. meile edaspidiseks elujõudu ka ilma 30 riigist. Tegemist oli Eesti kõigi aega- ke Väike-Maarja triatlonineiu Maria Liis Loss on väga hästi restaureeritud. allikaveeta! de suurima triatlonifestivaliga. Alt, kes saavutas C-vanuseklassis tüd- Kahjuks oli päris algset mööblit vähe, Koju jõudes olime päris väsinud, „Tegemist on triatlonifestivaliga, rukute arvestuses kindla võidu. Tüdru- ainult mõned toolid ja diivan ja needki aga uutest teadmistest tulvil. mis pakub tiitlivõistluste taset, toob kutest oli temast kiirem vaid B-vanuse- olid Saksamaalt rendiks saadud. Aitäh sõidu korraldajatele – oli tore kokku erineval tasemel triatloniharras- rühmas esikoha saanud Alina Sinevich. Fotol on Maria Liis Alt Otepää Iron- Kogu see sõit ja uued teadmised päev! tajad üle Euroopa ning pakub sporti- Igamehetriatlonil tegi kaasa ka Mar- kids võistlusel koos Tanja Salteriga olid teinud kõhud tühjaks. Sõime kõ- misvõimalusi, kaasaelamist ja kultuu- ti Alt, kes enam kui saja lõpetanu seas (Inglismaa), kes on aidanud Marti ja hud täis toredas restoranis ja sõitsime Tiiu Vain riprogrammi kõigile huvilistele,“ ütles saavutas tubli kaheksanda koha. Maria Liisi ujumistehnikat korrasta- edasi Kuremäe kloostrisse. Kiltsist peakorraldaja Ain-Alar Juhanson. da. Foto: Helge Alt 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2018.a. Naisekandmise MM 2018 Sonkajärvil Janno ja Anu Sild osalesid

Reedel, 6. juuli varahommikul võtsime nud soomlaste võistkond Team Serti, tatepikku võistlejad ja korraldajate tiim 23. naisekandmise MM-võistlustel suuna taas Sonkajärvi poole. Ees ootas eesotsas Joni Juntuneniga. moodustasid hea seltskonna. järjekordne MM-võistlus naisekandmi- Laadaplatsile oli sisse seatud nai- Laupäeval, 7. juulil kell 15.55 toimus 6.-7. juulil peeti Väike-Maarja valla sõp- MM-võistluste avakõneks. Janno Sild ses. Helsingist edasi sõites oli ilm som- sekandmise temaatiline restoranitelk. naisekandmise maailmameistrivõist- rusvallas Soomes Sonkajärvil 23. naise- tegi seda suurepärases soome keeles ja bune ja jahe, aga mõnikümmend kilo- Teatavasti käib naisekandmise võistlu- luste ametlik avamine ja rongkäik, kõik kandmise maailmameistrivõistlused. pälvis publikult tugeva aplausi. meetrit enne Sonkajärvile jõudmist ilm sega kaasas legend naise röövimisest. võistlejad olid rivistunud oma riigilipu Eestit esindasid seal ka sel aastal vil- Päris mitmel aastal on Janno ja Anu muutus ning oli ilus, päikeseline ja soe. Selles telgis oli peategelaseks röövli- taha. Nagu varasematelgi aastatel, oli jandlased Janno ja Anu Sild, kelle jaoks Sild naasnud Soomest medalite ja au- Teekond möödus sujuvalt. seekordki võistlejaid väga oli see juba 21. naisekandmisvõistlus. hindadega. Seekord medalit küll ei tul- Sonkajärvile jõudes nägime erinevatest riikidest: Austria, Nemad olid ainus paar, kes võttis nud, aga põhivõistlusel seenioride seas tuttavaid paiku ja inimesi. USA, Poola, Leedu, Vene- osa kõigist kuueteistkümnest, aastatel saavutatud 5. koht on igati tubli ja mär- Taaskohtumise rõõm oli mõ- maa, Prantsusmaa, Holland, 1998-2013 Väike-Maarjas peetud Eesti kimisväärne ning näitab nende jätkuvat lemapoolne. Austraalia ja mujaltki. Koha- esivõistlustest naisekandmises. Pä- püsimist naisekandmise lainel. Jõudu Õhtul kell 19 seisime juba like pritsumeeste puhkpil- rast seda on nad igal aastal osalenud ja tahtmist neile naisekandmisvõistlus- sprindijooksu stardijoone liorkestri saatel tegime ringi MM-võistlustel Sonkajärvil. Selline tel osalemiseks ka edaspidi! taga. Tänavust sprinti jooksis pealtvaatajate ees ja seejärel väärikas võistlusajalugu pakkus neile 12 paari. Meie sprindijooksu suundusime ootama oma näiteks eelmisel aastal, nende 20. nai- Ilve Tobreluts aeg 49,9 sekundit tõi mei- stardijärjekorda. sekandmisvõistluste puhul võimaluse le üheksanda koha. Esikoht Nagu eelnevatel aastatel, läks Šveitsi ajaga 40,77 se- olid meil ka seekord tehtud kundit, teine koht Poola, kol- T-särgid, millel on Estonia, mas koht jäi Soome. Väike-Maarja ja Sonkajärvi Ööbimiseks oli meile eral- kirjad. Meie järjekorranum- datud looduskaunis kohas ber oli 5, mistõttu ei tulnud Sonkakoski lähedal suvema- Anu ja Janno Sild. Foto: Erakogu oma starti pikalt oodata. Igas jake, mis asus kärestikulise jõe kaldal. pealik Rosvo, kes võõrustas oma kaa- stardis oli rajal 3 paari. Rada oli vara- Laupäevane ilm tõotas väga ilusat saga kutsutud külalisi. Telgi peremees sematest aastatest tuttav sisaldades võistluspäeva, oli soe ja kuiv ning väl- ja perenaine kostitasid tulijaid kerge veetakistust ja kahte poomi. Jätkuvalt jas 22 kraadi sooja. Meie ööbimiskoht söögi ja kodukaljaga. Ka meie saime on meil naisekandmise stiiliks kantav asus võistluspaigast umbes 16 kilo- kutse sinna telki ja sattusime istuma risti üle kandja turja – selliselt alustasi- meetri kaugusel, võistluspaika suundu- ühte lauda koos röövlipealik Rosvo ja me 21 aastat tagasi ja jätkame tänase- sime keskpäevaks. Päevakava nägi ette, tuntud Saksa blogija ning kirjanikuga. ni. Veetakistus oli, nagu alati, ehmatav, et kell 15.55 toimub võistluse avamine Sakslane küsitles Rosvot ja uuris nai- kuid sooja ilma tõttu üsna nauditav. ja rongkäik. Meil oli mitu tundi aega lii- sekandmise tausta, intervjuu lõppedes Kuna möödunud aasta kukkumistrau- kuda ringi laada- ja võistlusplatsil ning küsitles ka meid ning tahtis kuulda ma annab tänini tunda, siis sai rada kohtuda tuttavate võistluskaaslastega, meie lugu naisekandmise kohta. läbitud teatud ettevaatlikkusega. ürituse korraldajatega ja Sonkajärvi Naisekandmise võistluste algusaas- Põhivõistluse võitja, Leedu paar, vallavanemaga. Võistluspaigas kohtu- tatel, kui me alustasime võistlemist tegi gladiaatorliku jooksu ja võitis sime juba varasemalt tuttavate Iisalmi Väike-Maarjas, olime seal võõrad, kuid ülekaalukalt eelnevate aastate maail- raadiomeestega, kes tulid lahkesti juttu aastatepikku võeti meid seal vastu väga mameistri Taisto Miettineni ees ajaga rääkima. Rahva seas liikudes kuulsime sõbralikult ja soojalt. Nüüd, aasataid 1,05. Teise koha võitnud soomlaste aeg hüütavat oma nime, ümber pöördudes hiljem, käies Sonkajärvil, on sama soe oli 1,08, kolmas koht läks šveitslastele nägime Venemaa naisekandmispaari, ja sõbralik vastuvõtt võistluse korral- ajaga 1,10. Meie võistlustulemus 1,35 kellega oli vastastikune rõõm kohtuda. dajate ja kaasvõistlejate poolt. Tulles tagas seeniorklassis viienda koha. Kell 14 algavale võistkondlikule pika maa tagant võõrasse keskkonda ja Selleaastase võistlusega jäime väga jooksule oli registreerunud 7 võistkon- leides eest vanu häid tuttavaid on ala- rahule ning täname Väike-Maarja valla- da. Võistkondliku kolmanda koha võitis ti meeldiv ja soe tunne nendega taas valitsust toetuse ja heade soovide eest. kohalik võistkond Eversti Sandelsi tiim, kohtuda. Kogu see seltskond moodus- teise koha sai võistkond Team British tab ühe sõbraliku pere. Samasugune Anu ja Janno Sild Alps ja esikoha võitis varasemaltki võit- oli olukord ka Väike-Maarjas, kus aas- Indrek Kesküla võitis Eesti omavalitsusjuhtide suvise Väike-Maarja vald osales Eesti omavalitsuste mitmevõistluse rändkarika suvemängudel 25.-26. juulil peeti Väike-Maarjas Ees- tas teiseks tulnud Väike-Maarja valla- 7.-8. juulil peeti Haapsalus 43. Eesti timaa Spordiliidu Jõud eestvõttel 23. vanemat Indrek Kesküla ühe punktiga. omavalitsuste suvemängud. Eesti omavalitsusjuhtide suvine mit- Kolmanda koha saavutanud endine Suvemängude üldkokkuvõttes sel- mevõistlus. Nõo vallavolikogu esimees Jaanus Jär- gitati välja parimad linnad ja parimad Kahel võistluspäeval osalesid 18 veoja kogus teiseks tulnud Indrek Kes- vallad kahes grupis: üle 8 000 elaniku ja meest ja 2 naist kümnel erineval spor- külaga võrdselt punkte, kuid paremuse kuni 8 000 elanikku. dialal: sulgpallis, rulluisuslaalomis, määramisel sai otsustavaks enamate Võisteldi 11 spordialal: kergejõus- FAT-bike aeglussõidus, automudelis- alavõitude arv ning rändkarikas kuulub tik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, pordis, jalgrattaorienteerumises, noo- Indrek Keskülale. jalgrattakross, orienteerumine, petank, leviskes, mälumängus, laskmises, kuu- Naistest saavutas esikoha endine mälumäng, tennis, köievedu, discgolf lijännis ja „naisekandmises“. Sauga vallavolikogu esimees Kandela ja juhtide võistlus. Võistkondliku arves- Omavalitsusjuhid olid jaotatud Õun endise Rapla vallavanema Ilvi Pere tusse läks nimetatutest 6 ala ning juh- kahte võistlusklassi – praegu ametis ees. tide võistlus. olevad juhid ja eksjuhid, ehk endised Maakondade arvestuses tuli võitjaks Väike-Maarja vald oli seekord väljas vallavanemad, linnapead ja volikogu Lääne-Virumaa, teiseks tuli Põlvamaa väiksema võistkonnaga ning osales viiel esimehed. võistkond ning kolmandat kohta jäid alal: kergejõustikus, juhtide võistluses, Üldvõitjaks tuli endine Elva linnavo- jagama Harjumaa ja Järvamaa. discgolfi s, köieveos ja jalgrattakrossis. likogu esimees Meelis Karro, kes edas- Meie väikeses võistkonnas andis igaüks väärika panuse punktitabelisse ning Väike-Maarja valla köieveovõistkond esines ka tänavu kokkuvõttes tuli Väike-Maarja vald II oma teada-tuntud headuses. Foto: Eestimaa Spordiliit Jõud. grupis (kuni 8 000 elanikku) 9. kohale. Juhtide võistluses, kus aladeks see- Andri Part, Rivo Täheste, Kristo Saage Väga hästi läks köieveos, kus valla kord automudelism, SUP-laua sõit ning ja Ants Rouhijainen, kes suutis kõige võistkond saavutas kokkuvõttes II koha. vehklemine, tuli vallavanem Indrek täpsem olla ning platseerus indivi- Võistlus oli lõpuni pingeline, kus või- Kesküla juhtide võistluse üldvõitjaks. duaalselt M klassis 49. kohale. du peale sikutamine käis Rapla, Vinni, Discgolfi s esindasid Väike-Maarjat Rattakrossis läksid valla eest tulle Tartu ning Väike-Maarja võistkondade kolm vaprat ratturit – Tõnis Saar, Maris vahel. Kui esikoha pretendendid olid Kaarjärv ja varasemalt edukas köieveo enam-vähem ette teada, siis ülejäänud meeskonnas kaasa löönud Kalle Piirio- kohtade väljamängimine pani mehed ja. Tasuks kenad kohad – Maris N 35+ tõsiselt proovile – võistkonnad olid 1. koht, Tõnis M 3. koht ja Kalle M 40+ üsna tasavägised. Köieveo meeskonda 13. koht. Võistkondlikus arvestuses 14. kuulusid: Argo Aonurm, Jüri Kaskema, koht (arvesse läks 5 ratturit). Sten Karro, Priit Beljaev, Kalev Õim, Suvemängud korraldas Eestimaa Andres Kruusamägi ja kapten Aare Spordiliit Jõud koostöös Haapsalu Lin- Prants. navalitsuse ja Lääne Maakonna Spordi- Kergejõustikus võitlesid end pjedes- liiduga Läänela. taalile Indrek Kesküla (odavise, 2 koht) ning Sirly Tiik (odavise 1. koht; ketta- Maris Kaarjärv rattasõidurajal. Jane Kool Omavalitsusjuhtide suvemängudel osalenud mängude heide 1. koht). Foto: Kadi Saviir Spordikeskuse juhataja lõpetamisel Georgi söögitoas. Foto: Priit Karjane August 2018.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Tarapita ootab mihklipäeval peole Motiveeri ennast liikuma läbi teemanädalate... Mihklipäeval, 29. septembril saab läbi 3 tundi korraga. See tähendas ka, et vaja head vanaemade võrgustikku. Meil karjatamishooaeg ning vanarahva kom- esinemised olid topelt, vahel tulin ühe oli see olemas ja suurt pausi ei tekki- Olen aastatega hakanud mõistma, kohustate. Näiteks 5 päeva, 7 päeva, be kohaselt on aeg pidudeks ja koos- rühmaga lavalt ning hüppasin kohe tei- nud. Kui lapsed olid juba suuremad, et paljude inimeste edu või ebaedu aga võib-olla hoopis 10 päeva või 2 nä- käimisteks. Väike-Maarja kandis on se rühmaga lavale tagasi. Oli väga tore käisid nad tihti meiega koos koolima- algab juba sellest, kuivõrd osatakse dalat järjest. pidutsemiseks veel üks põhjus – rahva- tantsuline aeg.“ jas trennis, neile väga meeldis meiega endale eesmärke seada ja iseennast Ma ise jõudsin sellise ettevõtmi- tantsuseltsi Tarapita 30. sünnipäev. Külli Urbas (Kaarma KT pearaama- kaasas käia ja neil oli väga põnev tegut- motiveerida. seni, kui kuulsin meie ultratriatlonisti Tantsuselts Tarapita ootab kõiki tupidaja): seda koolimajas, nii et kui nad lõpuks Hea viis mobiliseerimaks end sport- Rait Ratasepa tegemistest, kes teeb peole laupäeval, 29. septembril kell „Minu tantsimise staaž on tänaseks kooli läksid, oli see maja neile juba likele tegudele on nõndanimetatud teadupärast võistlusi, kus tehakse isegi 18 Väike-Maarja seltsimajja. üle 40 aasta, sellest Tarapitas 29 aas- tuttav. Meie tantsurühma ajaloos on teemanädalad. Teemanädalate all pean kuni kümnel päeval järjest iga päev läbi üks aasta, kus me silmas seda, et esitage endale pisikene triatlon (3,8 km ujumist, 180 km ratta- pidasime pausi ja aktiivsuse väljakutse ja proovige terve sõitu ja 42,2 km jooksu). Iga päev ku- ei käinud trennis, nädala vältel see eesmärgiks seatud lus tal selleks keskmiselt kuni 11 tundi aga meie lastele vabalt valitud füüsiline tegevus ära (kümnekordne ultratriatlon). Hakkasin see pausiaasta ei teostada. Selliselt seitse päeva jär- mõtlema, et kui inimolend on võimeli- meeldinud ja me jest. Praegu, suveperioodil, on selliste ne midagi sellist tegema, siis prooviks saime selle eest asjadega väga hea aeg tegeleda, isegi alustuseks seitsmel päeval järjest ko- nende käest riiel- hoolimata sellest, kas teil on puhkus hustetundlikult igal päeval lihtsalt mi- da, see näitab, või mitte. Päevad on pikalt valged ja dagi jõukohastki teha. Ja uskuge mind, kui väga neile ennast liigutada jõuab vabalt ka pärast isegi seda 20 kilomeetrit ei olegi nii meeldis meiega tööd. Minu viimase teemanädala tege- lihtne päris igal päeval sõitma minna. kaasas käia tant- vus oli jalgrattasõit. Võtsin eesmärgiks, Kui veel sellest ultratriatlonist rääki- sutrennis. Vahel et nädalasel perioodil, seitse päeva jär- da, siis olles jõusaalis ka ise erinevaid õppisid nad meie jest sõidan iga päev rattaga 20-25 km. väljakutseid ette võtnud, siis, ausalt kõrval ka mõned Sõltumata sellest, kas on vaba päev, öeldes, ikkagi ei suuda ette kujutada, tantsusammud trennipäev, tööpäev, valimata aega (kas et kuidas on võimalik läbida 10 päe- Estival Folk 2018 Stockholmis: Tarapita tantsijad ja muusikud. Foto: Erakogu ära ja kui raadiost hommik, õhtu või lõuna) pean sõitma va järjest igal päeval täispikk triatlon? Egne Liivalaid (Väike-Maarja Güm- tat. 1989. aasta sügisel, kohe peale EPA või televiisorist tuli tuttav muusika, igal päeval ühe korraga (vähemalt) 20 Müstika. Müts maha mehe ees! naasiumi õpetaja, Tantsuselts Tarapita lõpetamist ja raamatupidajana tööle läks kodus tantsuks. Koolipoistena on km. Loomulikult ei ole see distants Aga alustame meie, lihtsurelikud, tantsuõpetaja): asumist tegi Aivar mulle ettepaneku meie lapsed mõlemad ka ise rahva- pikk, kuid siiski, katsugem mingil pe- siis „maisematest asjadest“. Niisiis, „1988. aasta septembrikuus said tulla tantsima. Tantsisime pühapäeviti, tantsurühmas tantsinud ja on olnud ka rioodil järjepidevalt see „tühine tege- proovi omale valitud perioodil iga päev kokku endised tantsijad-vilistlased, sest paljudel meist olid selleks hetkeks tantsupidusid, kus kogu meie pere on vus“ iga päev kohusetundlikult ära teha, (alla 5 päeva ei tasu ilmselt siiski ha- kes otsustasid Väike-Maarja Keskkoo- veel koolid lõpetamata. Järgmisel suvel olnud koos tantsuväljakul. 4.-5. päeval ei olegi võib-olla enam nii- kata üldse mängima) teha enam-vähem li 115. aastapäeval esineda. Õpetaja saime me tantsupeole – oli hirmus pa- Täna on meie noortel tantsijatel jäl- sama lihtne. Eelmine teemanädal enne jõukohast tegevust. Näiteks nädal aega Aino Lukmani käe all õpiti selgeks kaks lav ja me kõrbesime ikka korralikult ära, le väikesed lapsed, kes kaasas käivad, rattasõitu seisnes selles, et pidin tõm- järjest iga päev 5-6 km kõndida, sõita tantsu ja esineti kontserdil. Sellest aga tunne, mis sel korral peol oli, oli nii et on aeg trenniaegseks laste män- bama iga päev, seitsmel päeval järjest, rulluiskudel 10 km, tõmmata sõudeer- sai alguse Väike-Maarja Keskkooli vi- eriline ja ülev, sest sel peol oli esimest gutoaks! sõudeergomeetril 5000 m. Ka see sai gomeetril 5000-10000 m või sõita jalg- listlaste segarühm, hiljem rahvamaja korda kõik sini-must-valge ja tants Põh- Rahvatantsu iseloomustab hea teostatud, vahel peale jõutrenni teh- rattaga 15-25 km. Võib ka kombineeri- B-segarühm, praegune Tantsuselts Ta- jamaa, Eesti kaart väljakul – midagi sel- seltskond ja meeskonnatöö – tantsi- tuna, aga vahel läksin ka spetsiaalselt da: esimesel päeval 5000 m sõudeer- rapita segarühm. Tegutsetud aastates- list ei ole ma tundnud ei enne ega hil- mine on see, kui me kõik koos anname vabal päeval ainult seda tegema. Jälle- gomeetril sõuda, teisel päeval kõndida se mahub sadu tunde higiseid trenne, jem. (Peaaegu sama võimas tunne oli oma panuse, oma plaane tehes peab gi, 5000 m, ühekordselt võetuna tühine (sörkida) 10 000 m, kolmandal päeval põnevaid esinemisi, ühiseid mälestusi, sel talvel Stockholmi raekojas Estival alati arvestama ka ülejäänud rühmaga tegevus (20-25 minutit), kuid katsuge 7 rulluiskudel 15 000 m ja neljandal päe- Tuljakuga paaritantsimisi ja kahjuks ka galal, kui kõlas Tõnis Mäe „Koit“.) Sellel ehk meie puhul siis seitsme-kaheksa päeva järjest iga päev see asi ära teha val rattasõit 20 000 m ning seejärel kaaslaste lahkumisi. Tantsijate ridades peol vaatas minu tulevane tantsupart- paariga. Ei saa olla nii, et ma täna ei ja ei pruugigi nii lihtne olla. Aga kasu- tsükkel algusest peale. Lihtsalt mõte. on ka tänasel päeval neid, kes alustasid ner Aivo mind pingilt ja imestas, miks lähe ja teisi alt vean, kõik ülejäänud ju tegur on arvestatav, sõudmise puhul Loomulikult kombineerib igaüks ise va- kolmkümmend aastat tagasi ja on sa- küll suured inimesed niimoodi mööda kannatavad seoses minu puudumisega. nädalaga 35 000 m ja rattasõidu korral litud perioodile endale teostatava te- mas ka VMG vilistlased. Traditsioonid väljakut jooksevad ja mida nad sellest Tantsimine on meie jaoks maailmavaa- nädalaga 140 km, mida on jõusaalime- gevustiku. Oluline on valida alustuseks ja ajalugu, ühtekuuluvus ja järjepide- saavad, kuid järgmisest sügisest oli ta de ja eluviis, see lihtsalt käib meiega hele või tervisespordi harrastajale pä- tegevused (distantsid) ja ajaperiood, vus! See on see, mida õpetas viisteist minu tantsupartner ja sellest hetkest kaasas.” ris parajalt. Ja kui veel põhitreening on mille suudate enam-vähem täie kindlu- aastat õpetaja Aino ja mis jätkab triibu- on meil ühine tantsustaaž. all ka, siis on kokkuvõttes tagajärjeks sega ära teha. Kui algus tehtud, siis on mustrit meie lennukaarel edasi.” Et jätkata ühiselt tantsimist koos Heili Tammus päeva peale suurepärane summaarne märk maas ja saate sellest lähtudes en- Raimo Maasik (Kadrina Keskkooli väikeste lastega, kes meil Aivoga mõ- Tantsuselts Tarapita liige kulutus. nast edaspidi ületama hakata. Ja väga õpetaja, info- ja projektijuht): neaastase vahega sündisid, selleks on Aktiivsuse teemanädalaid ei pea hea on teha selliseid teemanädalaid „Mäletan, kuidas mind 10. klassis tegema järjest, et kui üks nädal ratta- kellegagi koos! (1987/88) tantsima kutsuti – et suvel on sõiduga lõpeb, siis järgmine nädal uue Niisiis, plaanid paika ja tegude- tulemas tantsupidu ja poisse on vaja. tegevusega kohe algab. Ei. Samuti või- le... Mäletan selgelt, et ühel reedel sai pä- te omale tegevused ise valida, aga ka rast tunde võimlasse susse sahistama perioodi, mille vältel ennast tegevusele Janar Rückenberg mindud ja natuke järele õpitud seda, mida teised juba oskasid. Ja nii see asi pihta hakkas, siis oli see C-rühm vist. Sügisel 1988 oli koolijuubel ja seal sai ka esinetud. Kas seal esines eraldi ka vilistlasrühm, seda ma ei mäleta või olimegi kõik üks rühm. Igatahes sega- ne on mulle see, millal sai minust vi- listlasrühma liige. Igatahes tants läks sujuvalt edasi ka pärast keskkooli lõpe- tamist. Minu mäletamise järgi tegime proove pühapäeviti, siis kui üliõpilased said. Aga miks ma üldse tantsin? Vahel tunnen, et see toimub ainult suurest inertsist ja ei taha enam lihtsalt lõpe- tada, kui juba nii kaua tehtud. Aga siis jälle tuleb üks mõnus proov ja on nii hea ning tore olla. Ja siis on kusagil mingi esinemine, mis annab taas tahet ja jõudu.” Heli Vettik (Väike-Maarja valla raa- matupidaja): „Liitusin segarahvatantsurühmaga 1992. aastal. Hetkel ma aktiivne tantsuliige ei ole, aga olen seltsi juhatuses ja hingelt ikka tarapitalane. Minu vastutusel on väik- semad projektid ja nende aruanded. Koos Külliga on meie ülesandeks näi- teks ka tantsupäevade loterii korralda- mine. Tantsisin 90ndate esimeses poo- les vahepeal kahes rühmas korraga, nii nais- kui ka segarühmas. Proovid Viimati Ammemäe poena väikemaarjalastele meelde jäänud hoone, mille toimusid kaks korda nädalas üksteise kivivoodri alt tuli lammutuse käigus välja puithoone, on nüüdseks saanud järel, nii et tegin topeltproovid, kokku ajalooks. Foto: Ilve Tobreluts 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2018.a.

see ei heidutanud ja ta tegi nad mõle- Helge Alt asunud triatloniga tegelema. Ebavere Kange 2018 võitjateks krooniti mad vapralt läbi. Ebavere Kangel tahtis „Nii on ja ma olen selle üle ütlemata ta kindlasti võita oma vanuseklassi, aga rõõmus! Arengud on põnevad – ma Ivar Vaab ja Maria Liis Alt et tuli lausa naiste seas parim tulemus, pole kunagi osanud krooli ujuda, pole oli talle endalegi üllatuseks. enne tänavust jaanuarikuud sel sajan- 28. juulil toimus üks Väike-Maarja valla Tundus, et Ivar Vaabile tugev tuul ja Harjumatult soojad ilmad ei ole dil pead vee alla pannud, pole maasti- suviseid spordi tippsündmusi – triatlon jooksurada sobisid ning ta suutis rajal Maria Liisi võistlushoogu raugema kujalgrattaga enne tänavust aprilli mit- Ebavere Kange 2018. Palavad suveil- enam kui minuti teistest kiirem olla. pannud ning ta ise ütles, et soojade te kunagi varem sõitnud, samuti sain mad on Äntu paisjärve korralikult soo- Ivar tuli ka 2016. aastal Ebavere Kange ilmadega on tal võistlustel alati hästi rattakingad elus esimest korda jalga,“ jaks kütnud ning rajale kogunes kokku triatloni võitjaks, aga üldiselt ei ole ta läinud. rääkis Helge Alt, kes Ebavere Kange 124 spordisõpra. Lisaks soojale järve- kodutriatlonil väga sage osaleja olnud, 12-aastane sel sügisel Väike-Maar- triatlonil tuli oma vanuseklassis 3. ko- veele kostitas osavõtjaid korralik tuul, sest pea alati on tal sel ajal mõni teine ja gümnaasiumi seitsmendasse klassi hale. Ka Maria Liisi vend Marti Alt on mis tegi jalgrattadistantsi algusosa pii- oluline võistlus ees olnud. minev Maria Liis Alt tegeleb triatloni, sage triatlonitel osaleja. savalt väljakutsuvaks. Samas aitas tuul Naistel oli ujumisdistants meestest duatloni, jooksmise ja suusatamisega. Aitäh korraldusmeeskonnale – Jaa- raja teises pooles jalgrattaspidomeetri- lühem. Naiste üldvõtjaks tuli tegelikult Suvi on võistluste poolest väga rikas, nus Valk, Urmo Väizanen, Andri Part – tele korralikke kiirusnumbreid kuvada. neidude klassi esimene Maria Liis Alt võistlusi on tal pea igal nädalavahetu- ning pealehakkamist ja jõudu Ebavere Jooksudistants pakkus ka üllatust, sest ajaga 46,59, olles sellega parim nii oma sel. Ja tal läheb hästi – häid kohti on Kange traditsiooni jätkamiseks! korraldusmeeskond (Jaanus Valk, Urmo vanuseklassis kui ka kõikide naiste hul- tulnud igalt alalt ja paljudelt võistlus- Väizanen, Andri Part) oli traditsioonilist gas. Naisteklassi esikoht läks seekord telt! Ilve Tobreluts jooksurada muutnud ja seekord oli vaja Janne-Eliise Kondile ajaga 48,00, teine Maria Liisi uhal on ka tema ema ühe pikema ringi asemel joosta kaks lü- oli Maret Mets (49,11) ja kolmas Geidi hemat, aga mägisemat jooksuringi. Kruusmann (49,16). Üldvõitjana ja meeste arvestuse Maria Liis Alt osales Ebavere Kangel Gert Jõeäär võitis esimesena lõpetas tänavuse triatloni esimest korda ja kohe tuli võit. Nagu tuntud maastikurattur Ivar Vaab, aeg kirjutas Merly Raudla Virumaa Teata- Filter Pandivere Rattaralli 41,48 minutit. Teise koha saavutas mit- jas, tegi Ebavere võidupiiga soojendu- Maria Liis Alt koos ema Helgega, mekordne Ebavere Kange võitja Madis seks Eesti meistrivõistlused triatlonis. kes Maria Liisi uhal on samuti triat- 14. juulil sõideti Väike-Maarja valla tee- Keskülale usaldasid. Tervisesõitjatel Rouhijainen ajaga 42,50 ja kolmas oli Tõepoolest juhtus ühele päevale kaks lonipisikuga nakatunud ja osaleb del Filter Maanteekarikasarja 5. etapp, oli võimalik lisaks mõnusas tempos Mikk Mets ajaga 43,02. väga olulist võistlust, aga Maria Liisi usinalt võistlustel. Foto: Erakogu 28. Pandivere rattaralli. Sellesuvises kulgemisele omavalitsusjuhiga pea mõnusas raskes tuuletus leitsakus lõ- pooleteise tunni jooksul diskuteerida petas pikal distantsil 93,9 km (3 rin- kõiksuguste „põletavate“ teemade üle. gi: 34,9 km + 24,1 km + 34,9 km) 113 Lastesõitudel osales 48 kuni 11-aas- ratturit ja lühikesel distantsil 45,7 km tast ratturit. Kaks kõige nooremat osa- (1 ring: 45,7 km) 133 ratturit. Kokku fi - lejat olid sündinud aastal 2016, seega nišeerus rattarallil 299 ratturit. siis saanud või alles saamas kaheaas- Esikoha saavutas endine profi rat- taseks. Osalejad jagunesid nelja vanu- tur Gert Jõeäär (CFC spordiklubi) lä- seklassi vahel, 5- ja 7-aastased läbisid bides 94 km pikkuse distantsi 2 tunni vastavalt 200 m ja 400 m ning suure- 10 minuti ja 20 sekundiga, talle sekun- mad, 9- ja 11-aastased, juba medaleid deerisid Oskar Nisu (Cycling Tartu) ja jahtivad ratturid vastavalt 1 km ja 2 km Tarmo Kopli (Hawaii Express Team). pikkuse distantsi. Piloodina näitas rat- Gert on võitnud Pandivere rattaralli ka turitele teed meie maastikurattur Ivar 2016. aastal. Olgu nii muuseas öeldud, Vaab. et Gerdil sellest tiitlist ilmselt veel ei NU 11 vanuseklassis saavutas Väi- piisanud, sest juba järgmisel päeval ke-Maarja piiga Jete Kriit 3. koha. tuiskas ta rattaga 27 kraadises leitsakus Kui sel aastal olime Väike-Maarjas mööda Rakke künkaid ja mättaid, tulles toimuvate erinevate ehitustööde tõt- Škoda Laagri 18. Rakke rattamaratonil tu sunnitud taas sõitma lauget ja ehk kõrgele teisele kohale. mitte nii põnevat rada Simuna suunas, Poole lühemal võistlusmaal, 46 ki- siis peatselt valmivad teed ja ehitused lomeetri distantsil, saavutas esikoha annavad lootust, et järgmisel aastal Kardo Aia (Püha Loomaaed) ajaga saame taas kulgeda endisel, Tamsalu 1.08.24. poole suunduval rajal. Rattaralli raames startis ka tervi- sesõidu stardigrupp, mille juhenda- Jane Kool Triatlonil Ebavere Kange 2018 osalejad traditsioonilisel ühispildil. Foto: Liane Adamson mise korraldajad vallavanem Indrek Väike-Maarja spordikeskus Triatloni EBAVERE KANGE 2018 tulemused

MEHED 15. Gennadi Dimitriev*, 01:01:22 küla, 01:03:39; 20. Key Paju, 01:03:56; 1. Ivar Vaab, 00:41:48; 2. Madis 21. Marit Leist, 01:04:26; 22. Kirsti Vask, Rouhijainen, 00:42:50; 3. Mikk Mets, POISID kuni 14a 01:04:27; 23. Kristiine Kond, 01:04:32; 00:43:02; 4. Ragnar Lepp, 00:46:07; 5. 1. Marten Mööl, 00:52:17; 2. Pär- 24. Signe Pruul, 01:04:41; 25. Külli Rivo Täheste, 00:47:14; 6. Andero Põl- tel Kruusamägi, 00:54:16; 3. Thristan Reinfeld, 01:08:41; 26. Pirjo Eelmaa *, lu, 00:47:18; 7. Janis Jüriso, 00:48:29; Paju, 00:57:28; 4. Joel Henry Visnapuu, 00:47:45 8. Teet Paju, 00:49:39; 9. Taavi Eesalu, 00:57:50; 5. Henri Oraver, 00:58:30; 6. 00:50:31; 10. Peeter Ilves, 00:50:35; 11. Kaarel Moorits, 01:00:12; 7. Robin Niko- NAISED vanem Urmet Kesküla, 00:50:52; 12. Kaspar lajev, 01:00:34; 8. Arthur Part, 01:01:59; 1. Mare Mändla, 00:51:16; 2. Kris- Bork, 00:51:10; 13. Miiko Peris, 00:51:24; 9. Kasper Saaremets, 01:03:22; 10. Th- tel Prikko, 00:54:04; 3. Helge Alt, 14. Andres Aksel, 00:52:11; 15. Jorma risto Paju, 01:03:55; 11. Martin Eelmaa, 00:54:22; 4. Sille Hurt, 00:55:15; 5. Sir- Liivalaid, 00:52:59; 16. Kent Oraver, 01:05:39; 12. Mihkel Ilves, 01:08:32; le Aosaar*, 00:57:38; 6. Kristel Jallai, 00:53:09; 17. Tarvi Kivipõld, 00:53:40; 18. 13. Oskar Eelmaa, 01:18:44; 14. Mat- 01:00:21; 7. Egne Liivalaid, 01:01:20; Aaro Kruve, 00:53:54; 19. Indrek Aksel, tias Ojasaar, 01:20:29; 15. Martti Pruul, 8. Kaja Põldmaa, 01:08:21; 9. Leie 00:54:45; 20. Rasmus Rikken, 00:55:25; 01:23:30; 16. Iker Tõiv Llorente Eel- Nõmmiste, 01:08:35; 10. Pille Kelgo*, 21. Marko Õmmik, 00:55:29; 22. Ma- maa*, 00:47:39 00:54:14 Kohe-kohe on kõlamas Pandivere rattaralli stardipauk. dis Kull, 00:56:01; 23. Taavi Aruvainu, 00:57:13; 24. Silver Sillamaa, 00:57:17; POISID 15-17a TÜDRUKUD kuni 14a 25. Ants Rouhijainen, 00:59:20; 26. Rait 1. Herman Nikolajev, 00:45:38; 2. 1. Maria Liis Alt, 00:46:59; 2. Get- Oraver, 00:59:52; 27. Magnus Aasumets, Lehar Madis Metsallik, 00:46:22; 3. rin Raudsepp, 00:49:50; 3. Demi Pet- 01:00:48; 28. Erki Põldmaa, 01:01:36; 29. Pert-Erik Purge, 00:50:45; 4. Tanel Oja- ra Ilves, 00:51:18; 4. Annabel Kruup, Kristo Saage, 01:02:03; 30. Raivo Pruul, saar, 00:52:26 00:59:32; 5. Mia Karolina Rouhijainen, 01:05:28; 31. Aimar Türbsal, 01:11:06; 01:03:37; 6. Merit Nõmmiste, 01:05:41 32. Janar Eelmaa, 01:18:47; 33. Andres NAISED Tambi, 01:18:58; 34. Raimo Nikolajev*, 1. Janne-Eliise Kond, 00:48:00; 2. TÜDRUKUD 15-17a 01:00:34 Maret Mets, 00:49:11; 3. Geidi Kruus- 1. Kate Smochelvik, 00:52:29; 2. mann, 00:49:16; 4. Hele Väizanen, Helena Mööl, 00:57:47; 3. Jonete Vis- MEHED vanem 00:50:16; 5. Katarina Tuulik, 00:52:28; 6. napuu, 00:59:10; 4. Maris Nõmmiste, 1. Kuido Kond, 00:47:11; 2. Indrek Birgit Villo, 00:54:32; 7. Triin Kivipõld, 01:01:37; 5. Merilin Pruul, 01:05:28; 6. Kesküla, 00:48:18; 3. Jaanus Toiger, 00:54:45; 8. Aigi Lamus, 00:56:22; 9. Laura-Sandra Luha*, 00:57:34 00:50:37; 4. Kalle Piirioja, 00:51:07; Nele Kuusma, 00:57:11; 10. Aire Või- 5. Aivar Põldmaa, 00:51:11; 6. Kalev dula, 00:57:23; 11. Signe Liblikmann, TOETUSKLUBI paremik Õmmik, 00:52:39; 7. Tauno Ojasaar, 00:57:26; 12. Sigrid Stoltsen, 00:58:38; 1. Mart Nael, 00:43:08; 2. Anneli 00:52:41; 8. Teet Fimberg, 00:52:58; 13. Margit Vaarma, 00:58:38; 14. Kristii- Metsamaa, 00:47:43; 3. Urmas Piir- 9. Tiit Sinisalu, 00:55:55; 10. Ain Pärs, ne Part, 01:00:06; 15. Maris Adamson, soo, 00:52:00; 4. Stewe Mets, 00:55:43; 00:56:33; 11. Anti Ehatamm, 00:59:01; 01:00:31; 16. Nelli Lusmägi, 01:00:59; 5. Roman Kuzma, 00:56:06; 6. Raul Ba- 12. Jarno Mööl, 01:00:14; 13. Mait Villo, 17. Gerda Rouhijainen, 01:02:19; 18. umann, 00:59:09; 7. Kalev Saaremets, Väikesed ratturid asjalikult ja keskendunult rattaralli stardijoonel. 01:04:24; 14. Väino Stoltsen*, 00:56:15; Kertu Noorlind, 01:02:19; 19. Helen Alt- 01:04:56 Foto: 2 x Aerobike August 2018.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 Škoda Laagri 18. Rakke Rattamaraton Rakke rattamaratoni kiireima

Juba 18. korda seadis suur hulk maas- saanud, lükkasid rattad joonele noorte- fi nišijoonel võidu märgiks käed tõsta. naise Greete Steinburgi mõtteid tikurattureid Rakke staadionilt suuna ja matkasõidul osalejad. Selle distantsi Sama distantsi kiirema naise tiitel jäi Emumäe poole, et maha pidada tra- pikkuseks kujunes 20 km ja tulemuslik- ka meie maakonda ja see au kuulus maratonist ja tänavusest hooajast ditsiooniks saanud võidukihutamine. ku arvestust peetakse kuni 14-aastaste- Anet Sirvelile, kes lõpetas üldarvestu- Nimitoetaja järgi oli tegemist Škoda le poistele ja kuni 16-aastastele tüdru- ses neljandana. Samal distantsil jõud- 1. Kuidas tänavune Rakke ratta- tamas on? Laagri 18. Rakke Rattamaratoniga ja kutele. Vanematele sõitjatele on kerge sid poodiumile veel Mairit Kaarjärv ja maraton neis eriliselt soojades olu- Võistluskalender on olnud väga tihe. Karolina Kull N12 vanuseklassis vas- des läks, kas need võistluse käiku ka Hooaeg algas juba märtsi keskel Portu- tavalt teise ja kolmandana ning Eliise mõjutasid ja kui kergelt/raskelt võit galis ning sisuliselt on igal nädalava- Kivistu N14 klassis kolmanda kohaga. üldse tuli? hetusel mõni võistlus olnud või koguni Naiskondade võit jäi ka koju, Rakke/ Võistlus läks hästi, kuum ilm minu kaks. Hooaja keskel võistlesin edukalt Purustaja naiskond on olnud tänavu sõitu kindlas- võitmatu ja on ka kindlustanud sarja ti negatiivselt arvestuses naiskondliku üldvõidu. ei mõjutanud. Enne Bosch Eesti Maastikurattasar- Pigem – mulle ja viimast etappi juhivad omas arvestu- meeldib pala- ses sarja kaks valla ratturit – noorte- ja va ilmaga sõita. matkasõidu liidrisärk on Joosep Veel- Võitmise tegi maal ja naiste põhidistantsi liidrisärk raskemaks see, Maris Kaarjärvel. Meestest on parima- et juba esimes- na tabelis Tõnis Saar, kes asub 26. po- tel kilomeetritel sitsioonil. sain aru, et minu jalgratta käigu- vahetus ei toimi nii nagu peab. S.t kergemaid käike kasutada ei saa- nud. 15 km enne lõppu olin sunni- tud jääma seisma Rakke rattamaratoni stardis. ja vahetama sel- ühtlasi Bosch Eesti Maastikurattasarja rada sellel distantsil mõeldud rohkem letõttu oma ratta kuuenda etapiga. nautimiseks ja mõnusaks pingutuseks. tagumise jooksu Läbi aastate on maraton kandnud Põhisõidu 20. kilomeetril kiirendas varujooksu vastu. nimitoetaja järgi erinevaid nimesid ja liidrite pundist noor talendikas sõit- Samas tundsin toimunud erinevatel radadel, aga alati ja Markus Pajur ja ette ta jäigi lõpu- ennast kindlalt ja Itaalias Pinzolos sõidetud Dolomitica Brenta Bike Marat- on võistluskeskus olnud Rakke linna- ni, noppides Emumäel ka vahefi niši teadsin, et olen honil võitis Eesti parim naisrattur Greete Steinburg esime- mäe staadionil ning suund on võetud võidu ja lisapunktid maratonidesarja vaatamata eba- se koha eliitnaiste arvestuses. Foto: Erakogu Emumäele. Nii oli ka tänavu juulikuu arvestuses. Võidumees kulutas koha- õnnele ikkagi võimeline sõidu võitma. ka Itaalias ja käisin tiitlivõistluste ra- kolmandal pühapäeval ja üle 30 kraa- ti päris tehnilise raja läbimiseks aega jaga tutvumas. Lisaks mõned sõidud dises leitsakus oli võistluskeskusesse ainukesena alla kahe tunni. Sarja üld- Aimar Türbsal on Roland Toome 2. Mitmes kord see Sul Rakke rat- Lätis ja kodused meistrivõistlused. Sel stardiootele kogunenud 606 ratturit, liider Gert Jõeäär pidi Rakkes leppima kõrval üks kahest Rakke rattamara- tamaratonil osaleda oli ja kuidas va- hooajal on jäänud mõned Eesti mara- tonil osalenust, kes on läbinud kõik rem on läinud? tonid, et kahes Eesti rattamaratonide maratonid. Foto: 3 x Erakogu Võistlejana olen Rakke rattamara- sarjas – Bosch Eesti Maastikurattasari tonil osalenud 10 korda, 9 korda olen ja Hawaii Express Estonian Cup – oma Sarja viimane etapp peetakse Rõu- sõitnud end poodiumiile ja 6 korda eelmiste hooaegade võitu kaitsta. ges 19. augustil ja siis selguvad, kes lõ- olen võitnud. 2010. Aastal, kui marato- Augusti lõpus lendan paariks nä- puks võidukarikad koju viivad. ni raames toimusid Eesti meistrivõist- dalaks Portugali, et valmistuda hooaja Škoda Laagri 18. Rakke Rattamara- lused maastikurattamaratonis, sain olulisimaks sõiduks, 15. septembril toi- toni korraldustoimkonna nimel tänan hõbeda. Olen sisuliselt koos Rakke muvateks maailmameistrivõistlusteks kõiki sarja toetajaid, kelle panus oli rattamaratoniga üles kasvanud. Kui ise maastikurattamaratonis. Seejärel teen oluline võistluse õnnestumisel. Tänan veel ei sõitnud, olin ikkagi abiks korral- veel mõned sõidud Euroopas, hooaja maaomanikke mõistva suhtumise eest damisel. lõpetan tõenäoliselt oktoobris. ja suurt hulka pealtvaatajad, kes ikka ja jälle kogunevad võistlusraja äärde, an- 3. Kui tihe Sinu võistluskalender Küsis Ilve Tobreluts des võistlusele enese teadmata suure- sel suvel on olnud ja mis veel ees oo- pärase õhkkonna – tänud kõigile! ******* Alo Ling ja Tarmo Järvamägi olid Rakke/Purustaja naiskond on tänavu olnud võitmatu ja on juba kindlustanud Rattasõitudest veel edukad jahilaskmises maratonide sarja arvestuses naiskondliku üldvõidu. Valla ratturid on võistlustules prakti- kes hakkasid omavahel selgitama pari- kaheminutilise kaotuse ja teise koha- liselt igal nädalavahetusel ja usinamad 4. augustil selgitati Elvas Eestimaa klassis. maid ja selle päeva kiiremaid. ga. Kolmandana oli fi nišijoonel Mirko leiavad võistlusvõimaluse ka nädala Spordiliidu Jõud meistrid jahilaskmi- Nemad aitasid kaasa ka Lääne-Vi- Tänavuse võistlusraja pikkuseks ku- Põldma, tuues sellega poodiumikoha sees. Kõigi nende suurepäraste tule- ses. Alo Ling tuli esikohale veteranide rumaa võistkondlikule hõbemedalivõi- junes lõpuks 50 km ja, nagu alati, oli Lääne-Virumaale. muste ülestähendamine läheks väga klassis, Tarmo Järvamägi aga juunioride dule. rajal võistlejatele uusi ning huvitavaid Naiste arvestuses jättis võidu koju pikale ja piirdugem siis hooaja keskel lõike pakutud. Põhisõidu ning noorte- Greete Steinburg, kes edestas Janelle teadmisega, et meiekandi ratturid on ja matkasõidu startide vahel „madis- Uibokanda ja koduradadel hinnata- suures pildis kindlalt sees. Veidi pike- tas“ võistluskeskuses üle saja lapse, va kolmanda koha saavutanud Maris malt rattasõitudest vallalehes siis kui kes ihkavad täna samastuda meie tipp- Kaarjärve. Kuue autasustatava nai- jalgrattahooaeg saab läbi. tegijatega ja loodetavasti jäävad tule- se hulka jõudis veel ka Mairis Õispuu vikus suurelt osalt rattasõiduharrastu- viienda kohaga. Rattamaratoni korraldaja sele truuks. Kui kõik lõpetanud lapsed Noorte- ja matkasõidul näitas kodu- Enno Eilo olid oma medalid ja maiustused kätte radadel võimu Joosep Veelmaa ja sai Laskespordis järjekordne medal tiitlivõistlustelt!

6.-8. juulini peeti Elvas Eesti meistri- tut – järgmise kahekümne viie lasuga võistlused laskmises nii juunioridele lisandus veel ainult neliteist miinust, kui ka täiskasvanutele. Kokkuvõttes kokku seega 275 silma, mis tagas har- võitis Väike-Maarja gümnaasiumi neiu jutuse teise poole võidu. Õnne-Liisi Viidas hõbemedali juunio- Kuna tervikharjutus koosneb kahest ride arvestuses. poolest, siis kogusumma tagaski hõbe- Võistlus ise kulges küllaltki dramaa- medali juunioride arvestuses. Vanuse tiliselt, sest pärast harjutuse esimest poolest kuulub Õnne-Liisi ise aga alles poolt (30 lasku spordipüstolist) oli Õn- noorteklassi. ne-Liisi alles kaheksas. Võistluse teine pool (30 lasku ilmuvasse märki) algas Jaanus Raidlo ka alla rahuldavat taset, esimese viiela- Juhendaja sulise seeriaga tuli juba üksteist mii- Õnne-Liisi Viidas Eesti MV juuniori- Autasustamispoodiumil vasakult teine Alo Ling ja kolmas Tarmo Järvamägi. nust. Siis aga toimus midagi uskuma- de klassi hõbemedaliga. Foto: Erakogu Foto: Eestimaa Spordiliit Jõud 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2018.a. KÜLADE LOOD: Sandimetsa Äntu-Tagakülasse. Mina teda ei mäleta. lepea. See oli minu jaoks tõeline ime! Pähklimäel elas August Jõuli vend 1939. aastal läksid Harped Saksamaale. Oskar Jõul. Mäletan, et lõi laineid see Meie isa ostis nende käest (või Triigi Sandimetsa küla ja Ebavere uudis, et ta võttis noore naise. Ükskord mõisast?) vana klaveri, kirjutuslaua, nägin neid kartuleid noppimas. See oli raamatukapi ja isegi kalessi. Küllap ta Ega ma ei teagi, millal meie kodu- malus olemas. Kopli peal oli neil suit- töötas maalermeister, tõmbasin ma vist päris lõbus töö – noppisid ja siis sai need odavalt. Kaless jäi küll tarbe- kandile selline omapärane nimi anti, susaun. Lepiksoni peres oli kaks tütart, tema tagant mitu paberossi. Läksime muudkui musitasid. Oskar müüs oma tult seisma, isa ei tihanud sellega rahva aga mulle on ta väga armas. Kui sain Õie ja Piia, mõlemad minust vanemad. Üloga Andile ja hakkasime neid seal metsa maha (Ebavere poole minnes silme all sõita. Sai tehtud vist üks sõit nõukogude ajal viimase passi, siis ei Lapsepõlves olid nad meie Virve män- palgivirna otsas suitsetama. Mul läks vasakut kätt). Veoauto vedas ära suu- Avispeale, sedagi õhtul pimedas. olnud selles minu sünniküla nime mär- gukaaslased. Üle kümne aasta hiljem sellest süda üsna pahaks. Ehk seetõttu ri palgikoormaid. Lõpuks müüs Oskar Ebaverest umbes üks kilomeeter gitud. Ma pidasin selle äramärkimist sündis veel poeg Eino. Tema oli aga ei saanudki minust suitsumeest. Kooli- meie isale terve oma talu ära. Vao poole olid Eesti tuntud riigite- aga nii tähtsaks, et läksin passilauda ja minu jaoks liiga noor, ta mängis roh- ajast peale mul Üloga enam kokkupuu- Sandimetsa meeste kõige lähem gelase Johan Pitka ja tema rentniku nõudsin Sandimetsa nime lisamist. Ja kem meie Reeda ja Mariga. teid pole olnud, tema õppis kuskil mu- naaber oli Võrno Mihkel. Kirjade järgi Treepuse majad. Pitkaga seoses on saingi oma tahtmise! Mäletan, et 1940. aastal oli Äntu jal. 1940. aastal sai Aja Eedi meie talu kuulus tema talu Kaarma küla alla, aga mul mitu mälestust. Mäletan, et Pitka Enne 1919. aasta maareformi oli mõisas üks suurtükiväeosa. Kaks ohvit- uusmaasaajaks. Eks see oli vist vana rehepeks ja piimavedu käisid ikka San- sõitis Väike-Maarjasse vedruvankriga. Sandimetsa maadel Äntu mõisa karja- seri olid Õie talus korteris. Kuna peres Otto kaval plaan oma valdusi laienda- dimetsaga koos. Talus oli kolm poissi See oli tegelikult veovanker, millele mõis. Tootmishoonetest olid seal suur oli kaks tütart, siis oli lõbu laialt. Ühe- da. Aja pere asus elama Pähklimäele - kõige vanem Raimond, minu klassi- käis peale seljatoega iste. Hiljem Pitka maakivist karjalaut, kus peeti nuuma- ga neist, nimega Kuris, Õie saksa ajal ja nad elasid seal sakslaste tulekuni ja vend Erich ja temast noorem Joel. Va- müüs vankri meie isale ja see teenis pulle ja kaks palkseintega heinaküüni. abielluski. Mäletan seda pulmapidu. pärast sõda uuesti. Nende perel kulges nemate poistega mängisin tihti koos. meid veel nõukogude ajalgi. Käisin Pit- Mõisatööliste jaoks oli kaks moonaka- Õie ja Piia läksid sakslaste taganemise elu edaspidi aga õnnetult. Nõukogude Võrnost edasi minnes olid Liivaman, ka pool mitu korda. Mäletan, et vana- maja. Ebavere pool küljes veel kaks või ajal välismaale. Kui Eino naise võttis, ajal hoidis Eedi ennast sõjaväest kõr- Reitam ja Tiigimägi. härra istus aias ja luges ajalehti, proua kolm väikest maja. Ehk sellest tulenes siis läks ta elama Äntu mõisa lähedale, vale. Ta vangistati ja 1949. aastal viidi Sandimetsast Äntu poole elasid ja nende tütar toimetasid toas. Panin küla nimi. kodus elu isaga ei klappinud. Eedi elu Elfriide kolme lapsega Siberisse. Nii et Tammjärv (Helmut Aljam), Aru, Peil, väga imeks, et tütrel olid varbaküü- Maareformi käigus moodustati neli lõpuaastatel oli ta elukaaslaseks Ida, uusmaasaaja viidi Siberisse, suurtalu Tombak, kellel olid poisid Kalju ja Uno. ned värvitud. Eks ta oli peen pealinna asundustalu: Õie, Lilleoru, Tominga ja kes oli kunagi Õie talu teenijaks. omanik jäi aga alles. Volli ja Aino las- Metsa äärt mööda Äntu mõisa poole preili! 1940. aasta suvel käis Pitka oma Raja. Varem olid vist olemas Andi ja Kalbergi Otto naabritega suurt läbi test mul mälestusi ei ole, nendest tea- minnes elasid kaks Kirssi, Sannikas, prouaga meil külas. See oli vist meie Pähklimäe väiketalud. ei käinud, hoidis omaette. Sama joont vad meie Reet ja Mari. Tillikas, Tiigivee, Laanoja, Karl Aljam. Virve 15. sünnipäeva puhul. Igatahes Õie talu omanikuks said Eduard ajas ka tema naine Anna. Meie isal ei Jõuli Augusti ja Liisiga oli meie isal Meie isal oli kõige rohkem läbikäimist (Eedi) ja Adele (Teele) Le- Kirsi Volliga. Volli käis meil proua tõi suure tordi, mis oli mitme- pikson, Lilleoru tallu Lem- abiks raskematel töödel. Vo- kihiline ja väga maitsev. Tort oli välja bit (Lembi) Reitel, Tominga lliga aeti ka viina koos. Vollil pandud suure toa kummuti peale. Pitka tallu Otto ja Anna Kalberg oli tütar Laine, kes abiellus jalutas meie isaga põllu äärt mööda ja ning Raja tallu August ja Tombaki Kaljuga. mina nende sabas. Millest nad rääki- Lispet (Liisi) Jõul. Andi väi- Ebaveres oli kõige lähem sid, seda võin ainult arvata. Meie isa oli ketalus elas Liiver ja Pähkli- naaber Aleksander Vaher- Vabadussõjas soomusrongil nr. 2, Pitka mäe talus Oskar Jõul. maa, kes oli vallavanem ja aga oli soomusrongi looja. Ajaloost Asundustalude saamisel kaitseliitlane. Tema poeg tean, et sama aasta suvel pääses Pit- arvestati teatavasti Vaba- Hillar oli minu mängukaas- ka Riia kaudu Soome. See kodumaalt dussõjast osavõttu. Meie lane. Minu lapsepõlves lahkumine pidi siis toimuma pärast isa oli Eesti vabaduse eest oli Vahermaa maja uus ja meie kodu külastamist. 1941. aasta tal- sõdinud ja sõjas haavata moodne, hästi sisustatud. vel saadeti mind hobuse ja reega Pitka saanud. Arvatavasti sellepä- Pereisa arreteeriti ja las- poole, et prouat meile külla tuua. Meie rast sai tema talumaa koos ti Venemaa vanglas maha, peres oli sündinud Mari ja proua Pit- karjalauda ja kolmetoalise pere viidi Siberisse. Hil- ka tuli teda vaatama. Proua kinkis sel majaga. Õie talu sai ühe lar elas pensionärina oma puhul mulle Knut Hamsuni raamatu „ suure heinaküüni ja Tomin- kodus ja suri 2006. aastal. Maa õnnistus“. See raamat on mul siia- ga talu teise küüni. Minu ettekujutuse järgi pidi ni alles. Selles on pühendus „Andresele Meie isa alustas talupi- Vahermaa maja kohal või hea sõidu eest“. Pärast Soomest tagasi- damist poissmehena, kuid selle lähedal vanasti olema tulekut 1944. aasta kevadel oli Pitka ka 1924. aastal tõi ta tallu Ebavere kõrts. Isa rääkis Ebaveres. Mäletan, et meie ema ja isa perenaiseks Helene ja siis seoses kõrtsiga järgmise käisid mai lõpus Pitka pool külas. sai elamine täie hoo sisse. loo: „Istusid talumehed 1945. aasta talvel olid Pitka majas Perre sündisid lapsed Virve kõrtsis, suupisted ja viina- korteris vene sõdurid. Nende käes läks (1925), Andres (1930), Reet kortlid laual. Laual oli ka maja põlema ja põles maani maha. Pit- (1938) ja Mari (1941). üks uus toiduaine – sinep. ka rentnik Treepus elas väikses majas. Nüüd veidi naabritest. Meeste tegemist jälgis kü- Tema tütar Elsa käis meie talus tihti Lepiksoni Eedi oli külas Sandimetsa oli Äntu mõisa küla (Ludwig August Mellini 1798. aasta kaardil Santimets) lapoiss ja oli huvitatud si- abiks talutöid tegemas. väga silmapaistev tegelane. Tal olid nepist, küsis meeste käest, 1944. aastal tuli Pähklimäele elama olnud nende perega nii head klappi kui ja emal päris hea läbisaamine. Kahjuks toredad vuntsid, seepärast hüüti teda et mis see on. Üks meestest andis poi- perekond Piik – sõjapõgenikud Nar- Õie talu pererahvaga. Sakslaste ajal August suri varakult. Minu mälestuse ka „Vunts“. Pealagi oli paljas. Ta oli ja- sile lusikatäie, et proovi. Poiss pistiski va kandist. Nende tütar Oote lõpetas juhtus järgmine lugu. Meie isal oli va- järgi põdes ta tuberkuloosi. Uue maja himees. Mäletan, kuidas ta talvel koos lusikatäie sinepit suhu, tegi siis hirmsa 1946. aastal Väike-Maarja Keskkooli. rutud üks vaat petrooli. See oli sõja ajal jõudis ta siiski valmis ehitada. Liisi koeraga jänesejahti pidas ja tihtipea- näo ja jooksis kõrtsist välja. Meestel Hiljem töötas TRÜ marksismi-leninis- muidugi väga hinnaline kraam. Seda oli päris kräbe perenaine. Neil oli kaks le ka jänese kätte sai. Eedi oli külas naeru kui palju!“ mi kateedris ja Tallinnas poliitharidus- hoidsime sealaudas. Ühel päeval sel- last. Poeg Heinrich suri 1945. aasta seatapja ja kuldilõikaja. Ta oli ka nap- Vahermaa majast natuke Kiltsi poole majas, oli vist kommunist. Olen tema- simees. Tihti tuli Väike-Maarjast hea gus, et vaat on kadunud. Varastaja võis suvel samuti tuberkuloosi. Tütar Her- oli metsavahi talu. Seal elas metsavaht ga hiljem paar korda kohtunud. sõiduga koju, ise vankris külili. Teelele olla inimene, kes seda vaati oli näinud. milde lõpetas Väike-Maarja Keskkooli Sirp, kes oli hästi pikk ja range mees. Mul on meeles, et meie naabri see muidugi ei meeldinud. Mäletan, et Õie talu peal kahtlust ei olnud, küll minust kolm aastat varem. Lapsepõl- Meie isal oli temaga hea läbisaamine. Tammjärve kohta rääkis isa, et see mees vahel passis meie teeotsas, millal Eedi aga Tominga talu meeste peal. Isa asus ves oli ta tihti minu mängukaaslane. Väike-Maarja poole minnes oli Salt- elas oma talus väga kokkuhoidlikult. Ta tuleb. Teelel oli pikk malakas käes, sel- asja hoolega uurima, käis isegi ühe sel- Mäletan, et nad elasid siis veel vanas si talu. Talu kuulus Inglistile, kes oli ei ostnud ühtegi uut põllutöömasinat, lega lootis ta meest karistada. Aga Eedi geltnägija juures. See oli isale mõista majas. Kui ma sinna läksin, siis võttis Nõmme vesiveski omanik. Mäletan, et vaid pani raha panka, et ükskord selle nägi selle ära, tõmbas hobusele ohja- andnud, et vaat on peidetud kuskil lä- Liisi mind alati lahkelt vastu. Hermil- Saltsis oli ilus rahvapeo plats, majast rahaga oma vanaduspäevi hästi möö- dega hea siraka ja sõitis mööda nagu hedal, seda kohta võivat isegi aknast de abiellus Aleksander Rajamäega, kes Ebavere poole. Ükskord jaanipäeva da saata. Siis aga tuli Vene aeg ja raha tuul. Hiljem oli naabrite poolt kuulda näha. Otsimisel asus appi ka Lepiksoni lõpetas keskkooli temast kaks aastat ajal tuli Väike- Maarjast Saltsi terve nulliti ära. Tuli jälle otsast alata. Isa ar- kõva sõnavahetust. Eedi oli ägeda loo- Eedi. Koos leidsidki nad petroolivaadi varem. Ma olin nende pulmas. Pul- rongikäik lauljaid ja tantsijaid orkestri vates oli see õpetlik lugu – raha ei tohi muga ja Teele jälle paras tänitaja, sel- Tominga talu karjamaalt haohunnikust. ma peeti vist 1946. aasta varasügisel. saatel. Platsi ühes ääres oli kiik, teises lest need riiud ja leppimised juhtusid Varguse uurimine läks politsei kätte ja Pulmalaud oli kaetud õue peal olevas ääres teiba otsas jaanituli ja selle kõr- koguda, vaid seda peab millessegi in- kaunis tihti. naaber jäi süüdlaseks, sai selle eest ka- katusealuses. Peomeeleolus ratsutas val maas võidutuli. Rahvast oli palju. vesteerima. Eedi oli tubli põllumees, tema põl- ristada. üks pulmaline hobusega laudade vahel Väike-Maarja poole minnes paremat lud olid alati õigel ajal küntud ja kül- Ottol ja Annal oli kaks last. Tütar El- ringi. Meie poistega hankisime pudeli kätt oli Saltsi tiik. See oli Kaarma ja Andres Reitalu vatud, künnivaod hästi sirged. Ühe friide oli abielus Aja Eduardiga. Poeg veini ja jõime selle noorpaari auks sa- Väike-Maarja poiste jaoks populaarne (2.01.1930 - 30.04.2016) hobuse nimi oli Maara. Kui Eedi põl- Voldemar oli kodune, ta abiellus Äntu laja metsa vahel ära. See oli minu poolt supluskoht, paremat veekogu ju lähe- lul töötas, siis oli alalõpmata kuulda külast pärit Kolga Ainoga ja hakkas pä- esimene tõsisem alkoholipruukimine. duses ei olnud. Vesi oli pruunivõitu, *** ta häält: „Maara, kurat!“. Eedi oskas rast isa surma talu pidama. Kolhoosi Märt Meos oli ka pulmas. Hermilde aga mingit häda sellest polnud. Mina Sandimetsa karjamõisa ja varase- ka süüa teha. Pani suure tüki seapekki ajal oli Volli põllundusbrigadir. Minul oli keskkooli ajal Meose pool korteris. jooksin sinna suplema otse läbi metsa. mate saunakohtade asemele tekkis patta keema, hiljem lisas kartulid, kaa- neist erilisi mälestusi ei ole, sest minu Järgmine päev vene keele tunnis proo- Nüüd on see koht soostunud ja Kaarma 1920. aastatel asundus, 1940. aastatest likad ja porgandid. Tuli välja väga hea lapsepõlves olid nad juba täiskasva- vis Meos minuga vene keeles pulma heitvetega saastatud. küla. 1977. a liideti Väike-Maarja küla- pajatoit. Leiba küpsetas perenaine. See nud inimesed. Heaks mängukaaslaseks teemal vestelda. Mina ei saanud selle- Maareformiga jagati mõisamaad nõukogus 30 asulat, sealhulgas Sandi- oli minu arvates alati parem kui meie oli aga Elfriide poeg Aja Ülo, kes elas ga hakkama ja siis ta rääkis klassile ise, asundustaludeks, mõisasüdamed jäid metsa. Ajaloolise külanime taastamise ema küpsetatud. Teele aiatööd olid ala- sel ajal vanaisa pool. Meil olid Üloga mis kõik pulmas toimus. Noor abielu- aga mõisnikule alles või kingiti riigi protsess algas 2012. aastal küla elanike ti korras. Eedi mängis veel kannelt, tal ühesugused kelgud, sellised ree moo- mees sai varsti kahjuks õnnetult surma, poolt mõnele eriti teenekale Vabadus- taotluse laekumisega vallavolikogule. olid oma kindlad lood selgeks õpitud. di ja punaseks värvitud. Liugu lasksime puude saagimisel tabas teda surmavalt sõja juhile. Äntu mõisa süda jäi mõis- Küla taastati 14. märtsil 2013. Vintis peaga jooksis tal jutt hästi, vahel lumehangedelt ja Tominga talu lauda üks puukild. Hiljem Hermilde abiellus nikule, kelleks oli Harpe. Mina mäletan Märge Eesti kohanimeraamatust: kõneles kodu poole minnes omaette ja taga. Kui Triigi mõisa mehed oma pal- uuesti Saarsooga, kes oli mingi rajooni nii vana Harpet kui tema poega, nad Pialt Ruotsi sõda on leitud siit üks saun. kõva häälega. giveo vooriga meilt mööda läksid, siis parteitegelane. sõitsid vahel oma kalessiga meie ma- Selles saunas eland üks vana inime. Siis Lepiksonid ehitasid suure elumaja – seisime tee ääres ja tervitasime igaühte Andi talus elas Liiveri nimeline jast mööda. Mäletan, et noor Harpe akatud seie neid saunasi asutama. Saunades kolm tuba ja köök. Teine korrus jäi välja kõva häälega, nemad teretasid lahkelt mees, kes müüs oma talu 1935. aasta käis ükskord meie kodus mingile pa- elasivad mõisakuuendikud, käisivad mõisas, ehitamata, kuigi plaani järgi oli see või- vastu. Ükskord, kui meie uues majas paiku meie isale maha ja läks elama berile allkirja andmas. Tal oli täitesu- tegivad päivi (1951). August 2018.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15 Piibe maantee – tee läbi looduse ja ajaloo Kogugem loodusrekordeid!

Tallinnast autoga startides algab Pii- Valdo Praust. „Ka Tartumaa põhjaosas et hiljem astuski ta merekooli ja temast 2013. aasta Postimehe Arteri jõulu- lauset pikk ja nii hea jutujooksuga, et be maantee Jägalast. Sinnani viib ilus – muinasaegse Vaiga ehk Vaiamaa sai Eesti tuntumaid laevakapteneid. numbris esitlesin oma 25 loodusrekor- võib otse raamatusse minna. Rekordi neljarealine Peterburi maantee. 26. ulatuses – erines Piibe maantee suvi- Piibe maanteel on liigelnud paljud dit. Seal siis igasugust põnevat: küll nimi peab kajastuma saadetava faili km keera maanteelt Aegviidu poole ja ne trass praegusest. Muinasaegne tee kuulsused. Soome eepose autor Elias 134 aastane ebapärlikarp, küll 35 aastat nimes, näiteks: Majakivi_metsisemäng. oledki Piibe maanteel, mis loogeldes kulges Kärdest tõenäoliselt üle Ripu- Lönnrot on kirjutanud oma mälestus- puus püsinud hiireviu pesa, küll maa- Soovituslik on foto, kus rekordi nimi läbi imelise Eestimaa viib lõpuks Tar- ka muinaslinnuse ning sealt edasi üle tes, kuidas ta 1844. aastal jala mööda ilma ilusaim metsisemäng Majakivil, 7 peab kajastuma faili nimes, näiteks Le- tusse välja. Piibe maanteed saab mui- Laiuse, Palamuse ja Luua, suundudes Piibet Tartusse Kreutzwaldile külla läks. kilomeetrine käik kivilt-kivile Juminda tipea_Ehalkivi. Ja kohustuslik on kaas- dugi läbida ka startides Tartust, siis meieni tuntud trassile Nava kohal. Kindlasti sõitis mööda Piibet ka 1934. poolsaare läänerannas ehk Eesti pikim töö autori nimi, kes läheb raamatusse tuleb võtta suund Salvestist mööda ja Üheksa suurema muudatuse tulemu- a maailmakuulus kirjanik H. G. Wells, kividega rannalõik, Eesti pikim, 14 kilo- kui kaasautor. Jõgeva poole. Tee on sama, ainult mets sena – arvatavasti seitse neist keskajal, kes külastas Jäneda mõisaprouat, kel- meetrit pikk Neeruti-Porkuni oosistik Saadetavad loodusrekordid palun on tee ääres teistpidi. kaks aga rootsi ajal – tekkinud 210 km lel oli Kalijärve ääres suvemaja. Piibe või muud väga erilist ehk kus mida- vormistada Wordis, doc või docx faili- Piibe maantee nimi on kaunis vana pikkune Piibe maantee trass jäi praktili- maanteega on tihedalt seotud paljud gi-kedagi rekordihõngulist kirjas. formaadis ja saata need allakirjutanule ja nime päritolu pole seetõttu teada. selt muutumatuks kuni 20. sajandi tei- Eesti kultuuri- ja avaliku elu tegela- Nüüd olen tulnud mõttele, hakata aadressil: [email protected] „Ajaloolistes ürikutes on Piibe maan- se poole õgvendusteni. Tollane tee üh- sed. Kahekordse olümpiavõitja Kristjan sarnaseid loodusest leitud rekordeid Kõik rekordid, mis on ka tegelikult teed nimetatud niiviisi juba 1686. aas- tis muinasaegse suvise teega vaid 14% Palusalu presidendilt kingiks saadud koguma üle Eesti, mille lõpptulemu- rekordid, pääsevad raamatusse! NB! tal ning see nimi tähistas tollal üle lõikudel – Tallinna Lasnamäe klindiser- Pillapalus asuv talu on vaid 100 m kau- seks võiks olla teos „Meie Loodusrekor- Telefoni teel rekordeid vastu ei võeta! Albu, mitte aga üle Aegviidu–Jäneda val 3,5 km ulatuses, Järva-Jaanist Koeru gusel Piibe maanteest. Kes ei mäletaks did”. Seega, kel on põnevaid loodusest kulgevat teed, mis on hilisem.“ avab suunas (Kargu lahknemiskohani) 11,3 ütlemist „Palusalu anna valu, siis saad leitud rekordeid, võiks need üles tä- Marek Vahula Valdo Praust maantee nime ajaloolist km ulatuses, Piibe–Kärde lõigul 13,8 Pillapalus talu …“. Aegviidu kalmistul hendada ja ära vormistada. Ühe rekor- tausta. Arvatakse, et tee sai nime tee km ulatuses ning Tartu Puiestee täna- puhkab Eesti rahvatantsuema Anna di täpne kirjeldus võiks olla 10 kuni 20 ääres asuva Piibe mõisa järgi või siis va ristmikust vanalinna 800 m ulatuses. Raudkats. Siinsamas viibis sõja ajal tee ääres laiuvate piibelehtede järgi, Muudel lõikudel on tee ajavahemikul pikalt Raimond Valgre oma korpusega, kuid minul on hoopis kolmas versioon 13.-17. sajandini oma kulgemissihti kes kirjutas sellel ajal „Aegviidu valsi“. ja olen kindel, et see võib olla neist muutunud. Sealhulgas muutus rootsi Ega saanud oma kodukanti Vargamäel kõige tõesem. Nimelt tähendab pii- ajal suvise tee siht koguni 63% ulatu- teisiti kui Piibe maanteed mööda rah- be tartu murdes oksa ehk piibe tee on ses.“ vakirjanik A. H. Tammsaare. Jõgeva on okstest tee. Aastasadu tagasi kasutasid Kui keskajal läbis tee kindlasti mõi- Betti Alveri ja Alo Mattiiseni sünnilinn. 17. septembril alates 10.00 tee-ehitajad tee tugevdamiseks peh- sasüdameid ja kihelkonnakeskusi, siis Maanteed mööda liikudes võib seega memates kohtades just oksi. Nii haka- nõukogude ajal hakati teed asulatest jutustada terve Eesti kultuuriloo taus- tigi okstest ehk piibetest teed kutsuma mööda viima. Nõukogude perioodi al- taks needsamad metsamassiivid, mis VÄIKE-MAARJA HOOLDEKODUS Piibe teeks. gul oli maantee kohati nii halvas sei- on inspiratsiooniks olnud paljudele. „Tallinna ja Tartu vaheliste liik- sus, et muutus kevadeti läbimatuks. Nii Tänasel päeval on seoses suurema Etteregistreerimine lemisteede kirevast arenguloost on meenutavad paljud Järva-Jaani elani- liikluse suunamisega Tartu maantee- tel 5656 4959, 501 6825

Pearaamat OÜ Raamatupidamisteenus ettevõtetele ja korteriühistutele. Algdokumentide korrastamisest majandusaasta aruande koostamiseni. Tel: 5190 1120 e-post: [email protected] www.pearaamat.eu

Emumäe vaatetorn. Foto: Meelis Meilbaum enamik olnud tänaseni varjatud. 17. kud, et 1950ndatel ja hiljemgi oli tee nii le saanud Piibe maanteest väga heas sajandi lõpu seis, mil koostati vara- halvas korras, et asulast välja sai ainult korras tee, mis läbib maalilisi väikseid seimad meieni säilinud täpsed kaar- rongiga, sest teed polnud liikluseks Eesti asulaid (Aegviidu, Järva-Jaani, did ja kirjeldused, sarnanes tänasega võimalik kasutada. Teeuuendustega Tabivere, Jõgeva, Lähte) ja imelist loo- – olid olemas nii Piibe maantee kui ka muudeti olemasolevat teed ja valmisid dust. Tee ääres asuvad mitmed kiri- üle Mäo kulgev tee, mis jäid samadele uued lõigud mööda Aravetest ja Koe- kud (Jõelähtme, Järva-Jaani, Ambla, trassidele kuni 20. sajandi keskpaigani rust. Samuti sai alles nõukogude aja Koeru, Äksi), mõisad (Anija, Jäneda, (autostumiseni). Vaid nende rollid on lõpul viimane Piibe maantee lõik Jär- Albu, Kurisoo, Orina, Aruküla) muu- vahetunud – erinevalt tänasest oli tol- va-Jaani ja Koeru vahel asfaltkatte. Jälgi seumid (Rebala, Kehra Raudteejaam, lal tähtsam Piibe maantee. Põnevaim ajaloolisest teest võib teadlik silm lei- Järva-Jaani muuseumid, Vanatehnika betoon on kohal! areng toimus enne 17. sajandi teist da loodusest tänagi. Küll on keset met- Varjupaik, Jäneda, Pommiauk Jõgeval, poolt, mil tee muutis mitmetel lõikudel sarada korraga uhke sild või ääristavad Tabivere, Jää-aja Keskus), mis ootavad UUS tapa tehas on avatud ja aegadel oma trasse. Meie hävituste- teed betoonpostid. Kõige lihtsam on ajaloohuvilisi külastajaid. Eriti ooda- rohke ajaloo tõttu pole sellest säilinud seda märgata Kõrvemaa Matka- ja suu- takse Piibe maanteele loodushuvilisi, Tellimuste otseseid ürikuid, vaid üksnes mitmeid sakeskuse taga. näiteks on võimalus ronida Emumäel lühinumber 1501 laiali pillutatud kaudseid märke“ jutus- Maanteel liikudes on põnev viia torni tippu ja kaunist vaadet nautida. tab Piibe maantee ajaloost teedeuurija ennast mõtetes aega 100 ja rohkem Maantee äärest saavad alguse paljud Valdo Praust. Ajaloolised liikumisteed aastat tagasi, kui maanteel liiguti pea- tähistatud matkarajad, mida saab lä- ei olnud nii üheselt maha märgitud miselt jala või hobusega. Tundmatust bida koos pere või sõpradega. Teid oo- nagu tänapäeval. Eristada tuli taliteid, varjav mets pressis mõlemalt poolt tavad ka looduskeskused (Kõrvemaa, suveteid ja ka ratsateid, kus vankriga teele. Metsast võisid välja tulla rööv- Aegviidu, Elistvere, Kassinurme). Kelle sõitmine polnud võimalik. Looduses lid või murdjad loomad. Igal juhul oli sõit venib Piibe maanteel pikemaks, jalutades võib tänaseni leida märke eri- liiklemine seotud hoopis teistsuguste see leiab mugavaid ööbimisvõimalu- nevatest teedest. ohtudega kui tänapäeval. Maanteel liik- si kogu maantee ulatuses (Kõrvemaa, Kuidas veel saada ettekujutust endi- lemist on oma mälestustes meenuta- Nelijärve, Jäneda, Järva-Jaani, Jõgeva, seaegsest teekohast? Hobusega liiku- nud paljud Piibe maantee ääres elanud Äksi). Paljud põnevad paigad on külas- misel oli oma loogika, mida järgides ja inimesed. Järva-Jaani külje alt pärit ad- tajatele avatud tasuta ja nende külas- vanu kaarte aluseks võttes on võimalik miral Johan Pitka meenutab, kuidas ta tamiseks on vaja vaid head tahet (Äksi saada ettekujutus, kuidas tee kulges. esimest korda isaga Tallinnasse sõitis. kiigepark, Kassinurme mäed, Vanateh- Mäest ja soost mindi ümber, jõest min- Teele asuti varavalgel ja esimene pea- nika Varjupaik). Võta aega, peata auto di üle koolmekohas. Lisaks pidi tee tus tehti Aravete kõrtsis. Aravete kõrts ja tee hinge rõõmustav jalutuskäik. Pii- ühendama kõrtse, mõisaid, kirikuid jne. asus praeguse kultuurimaja vastas üle be maantee ootab suviseid liiklejaid, „Piibe maantee Tallinnast Järvamaa- tee, mis hiljem mõisaproua poolt ko- kellel on aega tutvuda Eesti kultuuri ja le viiv osa kulges muinasajal ning vara- halikele seltsidele seltsimajaks kingiti. loodusega. keskajal tõenäoliselt mitte üle Soodla, Tänaseks pole hoone säilinud. Admiral Aegviidu ja Jäneda, vaid üle Saha, Ki- Pitka jätkas teed kuni Iru mäe otsast Arlet Palmiste Betoonimeister AS Tapa tehas viloo, Voose ja Albu; praegusele sihile avanes lõpuks vaade merele ja Tallin- MTÜ Piibe Maantee Arendus juhatu- Karja põik 8, tel 504 6109. [email protected] jõudis ta Järva-Jaani lähistel“, jätkab nale. Meri lummas noormeest nõnda, se liige 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT August 2018.a. Koguduste teated Õnnitleme Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Jumalateenistused toimuvad kaks noorimaid Astu reipana edasi eluteel, Väike-Maarja koguduses olgu tervist ja õnne Sul veel ja veel … korda kuus. vallakodanikke Kogudust teenib hooldajaõpetajana Ralf Alasoo. Tel 5850 5772, September e-post: [email protected] Kaks pisikest kätt 97 Selma Kalapüüdja – 4. septembril 83 Tõnu Joost – 20. septembril EELK Väike-Maarja koguduse aadress: pea püüdmas on 97 Leida Raimla – 21. septembril 83 Emmi Alber – 25. septembril Tamme 3 (postiaadress Jaama 2-15), päikest, 96 Ruti Laur – 22. septembril 83 Elvi Kruustok – 28. septembril 46202 Väike-Maarja, internetis: http:// pea algamas teed 94 Ermina Dikovitš – 15. septembril 82 Ants Kiigemägi – 2. septembril www.eelk.ee/vaike-maarja/. 90 Veera Kaldjärv – 13. septembril 82 Laine Ambo – 16. septembril Koguduse veebil saab Facebookis lii- kaks jalga nii väi- 90 Gerta Vesk – 22. septembril 81 Mall Tamm – 1. septembril tuda grupiga „Taastame Väike-Maarja kest … 89 Elfride Leiten – 9. septembril 81 Aime Kabral – 9. septembril kiriku!“. 89 Linda Lehtsaar – 14. septembril 81 Olga Märtsin – 15. septembril EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Oleg Peetsmann – 4. juunil 89 Erich Hunt – 28. septembril 81 Vilho Tammi – 17. septembril nr Swedbankis on EE652200001120247658. Emily Lainemaa – 12. juunil 89 Laine Konts – 30. septembril 81 Meinart Lukman – 25. septembril Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti Karmen Paluoja – 19. juunil 88 Salme Beilmann – 4. septembril 75 Maie Ots – 15. septembril kell 10.30. Artur Vaimel – 19. juunil 88 Laine Õmmik – 30. septembril 75 Maimu Karuks – 23. septembril Koguduse vaimulik on Renate Konts – 21. juulil 87 Linda Kaunis – 3. septembril 75 Villem Kesküla – 25. septembril Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. Andreas Kell – 22. juunil 87 Linda Kirsipuu – 15. septembril 70 Robert Pakkonen – 4. septembril Koguduse veebileht: 87 Helga Krikmann – 24. septembril 70 Tiia Järv – 9. septembril http://avispea.edicypages.com/et Mairon Möldre – 22. juulil 87 Jakob Harend – 27. septembril 70 Einar Pihlak – 14. septembril Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, Mia Sink – 29. juulil 85 Ellenoore Vall – 8. septembril 70 Jüri Kuusmann – 20. septembril kokkusaamine toimub igal neljapäeval 85 Aadu Korjas – 14. septembril 70 Tiia Poolakese – 20. septembril kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. Olge rõõmsad, 83 Mati Remmet – 3. septembril 70 Nadežda Samolovova – 24. septembril terved ja tublid! 83 Aino Kiigemägi – 11. septembril 70 Ulvi Tanila – 26. septembril Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti kell 11.00. Koguduse õpetaja on Enn Salveste. Anda ÜÜRILE Soovime õnne ja tugevat tervist! EELK Simuna koguduse aadress: ühetoaline korter (32 m²) Väike-Maarja Vallavalitsus Allika 3, 46401 Simuna Rakke alevikus Tähe tn 4-26. NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, Hind kokkuleppel. teatada sellest toimetajale tel 329 5759. e-post: [email protected] EELK Simuna ja Juuda koguduse arvel- duskonto annetuste tarvis on: Swed- Kontakt: tel 5645 4988 bank IBAN: EE852200001120184054. Mälestame MÜÜA heas seisukorras, Igale meist on antud aeg – ahiküttega, möbleeritud aeg tulla, olla ja minna … Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- ühetoaline korter nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga Väike-Maarjas Jaama tn 19. Ants Poolakese 19.11.1946 – 15.05.2018 võimalik kohtuda teistel aegadel. Elli Soe 27.11.1930 – 12.06.2018 Rakke koguduses Kontakt: tel 5598 0035 Reeni Lehtmets 04.04.1932 – 13.06.2018 Jumalateenistused pühapäeviti kell 14.30. Mart Tiidor 17.12.1937 – 17.06.2018 EEKBKL Rakke koguduse aadress: Oru 1-1, 46301 Rakke Anda ÜÜRILE Helge-Irina Hinrikus 04.10.1921 – 18.06.2018 Kogudust juhatab diakoniss Tiina Teppo. kahetoaline ahiküttega Mihkel Kütt 25.09.1949 – 21.06.2018 Tel 5623 1313, e-post [email protected] Enn Jõesaar 03.10.1946 – 22.06.2018 Koguduse veebileht: http://rakkekogudus.weebly.com/ KORTER Väike-Maarjas. Vladimir Stalberg 07.01.1937 – 25.06.2018 Kalmistumeistrite kontaktandmed: Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 Ira Võhmaste 19.08.1938 – 28.06.2018 Simunas – Mirjam Kesküla, tel 524 7944 Ao kalmistu hooldaja – Aili Uustalu, tel 524 6501 Kontakt: tel 5344 4841 Vilja Kull 30.03.1958 – 02.07.2018 Marje Sirelpuu 27.11.1944 – 06.07.2018 OSTAN vanu MÜÜA Ina Naudi 02.09.1931 – 07.07.2018 MÜÜN Rakkes Õilme Reinlo 20.03.1926 – 09.07.2018 tsaariaegseid kahetoaline ahiküttega Tähe tänaval Veera Hea 15.09.1956 – 16.07.2018 ja esimese KORTER Väike-Maarjas Jaama 3-11 Oskar Augervald 17.06.1948 – 22.07.2018 kolmetoalise Eesti Vabariigi (korter tühi, kaasa Viktor Münter 22.09.1929 – 23.07.2018 möbleeritud aegseid (kuni 1945. a) ca 5m³ talvepuid). Rodion Meisner 01.01.1935 – 29.07.2018 korteri. postkaarte ja fotosid. Peeter Lillak 26.08.1939 – 01.08.2018 Eha Jõgi 23.08.1928 – 02.08.2018 Lisainfo telefonil: 5348 9609 Lehti Bärengrub 03.01.1937 – 03.08.2018 Tulen ise järele. Info: tel 5566 4511 Ermina Augervald 01.02.1937 – 04.08.2018 Kontakt: tel 5812 8287 OSTAN nõukaaegseid mänguasju ja portselanist kujukesi. OÜ ESTEST PR OSTAB metsa- ja põllumaad. Kontakt tel: 5590 6683 Tel: 504 5215, 514 5215, [email protected] MÜÜA soodsalt heas sõidu- korras, hästi hooldatud ja hoitud AUDI 80 B4, Väike-Maarja Hooldekodu 2,0 L ja 85 KW (Ravi 1, I korrus) (väljalaskeaasta 1993). päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid Auto asub Rakke alevikus F.R.Faehlmanni tee 28 hoovis. URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: Info telefonil 5647 5393. • naha- ja haavahooldusvahendid, Tehniline ülevaatus • imavad aluslinad, • mähkmed jm. ja kindlustus puuduvad. Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Tellitud tooted tuuakse kohale 11. septembril kell 9.00 – 12.00. Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959 Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: 5. kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. Simuna spordihoones (I korrusel, osavalla ruumis) Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. saab tellitud tooted kätte 11. septembril kell 13.00 tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Tellimiseks ja infoks helistada tel 5343 9837; e-post: [email protected] Toimetaja: Ilve Tobreluts Trükitud: Toimetuse kolleegium: Trükikoda TRÜKIS AS, Rakkes, Simuna tee 10 Hans Kruusamägi, Reet Eesmäe, Heili Nõgene, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. saab tellitud tooted kätte 11. septembril kell 14.00 Tellimiseks ja infoks helistada; tel 5343 9837; e-post: [email protected] Siiri Kanarbik, Kristel Kitsing, Ivika Aman. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt Tiraaž 2750 eksemplari. NB! Abivahendi soovist etteteatamine vähemalt 5 tööpäeva varem!