Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruande Eelnõu

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruande Eelnõu Versioon 2 7 .0 5 .202 1 / / / TÖÖ NR 1 8003 218 Tartu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Töö nr 18003218 Tartu 2021 Jaak Järvekülg KSH juhtekspert Tartu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Eelnõu. 3 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 5 1. ÜLDPLANEERINGU JA KSH EESMÄRK JA METOODILISED ALUSED ............. 6 1.1. Üldplaneeringu ala paiknemine ................................................................... 6 1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärk ja alused............................................. 7 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ...................................................................... 8 1.4. KSH eesmärk, korraldus ja metoodilised alused........................................... 9 2. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE JA SEOSED ASJAKOHASTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................... 12 2.1. Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse ning jätkusuutliku arengu eesmärkidele ...................................................................................................... 12 2.2. Üldplaneeringu seosed asjakohaste planeerimisdokumentidega ................. 15 3. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID ............................................... 23 3.1. Tõenäoline areng juhul, kui strateegilist arengudokumenti ellu ei viida ....... 23 4. PLANEERINGULAHENDUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU24 4.1. Mõju looduskeskkonnale ........................................................................... 24 4.1.1. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele ....................................................................................................... 24 4.1.1.1. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................. 24 4.1.1.2. Natura 2000 ................................................................................. 28 4.1.1.3. Roheline võrgustik ........................................................................ 41 4.1.2. Pinnas ja maastikud ........................................................................... 46 4.1.3. Maavarad ........................................................................................... 48 4.1.4. Põhja- ja pinnavesi............................................................................. 54 4.1.4.1. Põhjavesi ..................................................................................... 54 4.1.4.2. Pinnavesi ..................................................................................... 58 4.1.4.3. Emajõe kõrgveepiir ja üleujutusohuga alad ................................... 66 4.1.4.4. Ehituskeeluvööndi vähendamine ................................................... 67 4.2. Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale .................................................... 71 4.2.1. Puhkealade kättesaadavus ................................................................. 71 4.2.2. Teenuste kättesaadavus .................................................................... 73 4.2.3. Ettevõtluskeskkond ja tööhõive .......................................................... 82 4.2.4. Inimeste vara ..................................................................................... 85 4.3. Mõju kultuurilisele keskkonnale ................................................................. 86 4.4. Mõju inimese tervisele .............................................................................. 88 4.4.1. Müra ja vibratsioon............................................................................. 88 Tartu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Eelnõu. 4 4.4.2. Välisõhu kvaliteet ............................................................................... 98 4.4.3. Valgusreostus ................................................................................... 101 4.4.4. Ohtlikud ettevõtted ............................................................................ 102 4.4.5. Radoon ............................................................................................. 103 4.5. Kliimamuutusega kaasnevad mõjud ......................................................... 105 4.6. Taastuvenergeetika ................................................................................ 107 4.7. Jäätmekäitlus ......................................................................................... 110 4.8. Mõju riigikaitselistele objektidele ............................................................. 110 5. KOKKUVÕTE (JA ETTEPANEKUD PLANEERINGU TÄIENDAMISEKS) .......... 112 VIIDATUD ALLIKAD ............................................................................................. 121 LISAD Lisa 1 KSH väljatöötamise kavatsus Tartu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Eelnõu. 5 SISSEJUHATUS Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) teostatakse Tartu valla üldplaneeringule lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). Tartu valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Tartu vallavolikogu 22. veebruari 2018 otsusega nr 15. Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on Tartu valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine. Üldplaneeringuga lahendatakse lähtuvalt valla ruumilistest vajadustest planeerimisseaduse § 75 toodud ülesanded – maa-alade kasutus- ja ehitustingimused, transpordivõrgustiku ja muu taristu üldised asukohad jt valla arenguks olulised teemad. Vastavalt KeHJS § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, taga da kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määratakse vajadusel keskkonnameetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. KSH aruanne on üles ehitatud võttes arvesse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §40 esitatud nõudeid. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldab olulisemate sisuliste osadena järgnevat: - ülevaadet üldplaneeringu ja KSH eesmärkidest ja metoodilistest alustest; - ülevaadet vastavustest keskkonnaeesmärkidele ja kõrgematele arengudokumentidele; - planeeringuga eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hindamist ning ettepanekuid ebasoodsate mõjude vähendamiseks teemade kaupa. Käesoleva KSH protsessi käigus on hinnatud eeldatavaid keskkonnamõjusid (ning vormistatud KSH aruande eelnõu) esmalt märts 2020 seisuga planeeringulahenduse eelnõu kohta. Peale planeeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamist on viidud KSH aruandesse sisse jooksvalt täiendusi, vastavalt protsessi osapooltelt saadud ettepanekutele ning vastavalt muudatustele planeeringu lahenduses. Vajadusel on lisatud asjakohased täpsustused vastavate alapeatükkide juurde. Tartu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Eelnõu. 6 1. ÜLDPLANEERINGU JA KSH EESMÄRK JA METOODILISED ALUSED 1.1. ÜLDPLANEERINGU ALA PAIKNEMINE Tartu vald moodustus 24. oktoobril 2017 Tartu, Tabivere, Laeva ja Piirissaar e valla ühinemise teel. Suurem osa Tartu valla territooriumist paikneb Tartu maakonna põhjaosas, Piirisaare saar aga Peipsi järve lõunaosas (joonis 1.1.1). Tartu vallal on maismaapiir Elva, Viljandi, Põltsamaa, Jõgeva, Mustvee, Peipsiääre ja Luunja vallaga ning Tartu linnaga. Valla territoorium on üle 700 km². Joonis 1.1.1 Tartu valla paiknemine Tartu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Eelnõu. 7 ÜP ja KSH algatamise ning koostamise ajal kehtiva jaotuse järgi jaguneb valla territoorium 71 külaks ja 6 alevikuks (Kõrveküla, Lähte, Tabivere, Vahi, Vasula ja Äksi).1 Valla halduskeskuseks on Kõrveküla alevik. Asustustihedus on suurem valla keskosas - Tartu linna lähistel (Tila küla ning Vahi ja Kõrveküla alevik) ning Tartu põhja suunas (Vasula, Lähte, Äksi ja Tabivere alevikud). Valla ida- ja läänepoolsemad alad on hõredamalt asustatud (joonis 1.1.2). Joonis 1.1.2 Tartu valla asustustihedus. Allikas: Statistikaamet 2017 1.2. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on Tartu valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine. Üldplaneeringuga lahendatakse lähtuvalt valla ruumilistest vajadustest planeerimisseaduse § 75 toodud ülesanded – maa-alade kasutus- ja ehitustingimused, transpordivõrgustiku ja muu taristu üldised asukohad jt valla arenguks olulised teemad. Tartu valla ruumilise arengu vajadused lähtuvad kohalike keskkonnaväärtuste ja mitmekesise looduskeskkonna säilitamise, inimsõbraliku elu- ja ettevõtluskeskkonna loomise ning eriilmeliste piirkondade jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest. Olulisemateks ruumilisteks vajadusteks on: - säilitada ja jätkusuutlikult edasi arendada väljakujunenud asustusmustrit; - anda täpsem ruumilahendus Tartu linnaga piirneval alal (linna lähialal); - soodustada ettevõtluse teket ja elamuehitust valla erinevates piirkondades; - kujundada kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond kooskõlas looduskeskkonnaga 1 Samaaegselt üldplaneeringu
Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • Eraettevõtjate Roll Ja Panus Turvalisuse Loomisel Tartu Valla Territooriumil
    Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledž Anti Peiponen ERAETTEVÕTJATE ROLL JA PANUS TURVALISUSE LOOMISEL TARTU VALLA TERRITOORIUMIL Lõputöö Juhendaja: Ivar Dubolazov Tallinn 2010 LÕPUTÖÖ ANNOTATSIOON Kolledž: Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Kuu ja aasta: Mai 2010 piirivalvekolledž Töö pealkiri: „ Eraettevõtjate roll ja panus turvalisuse loomisel Tartu valla territooriumil” Töö autor: Anti Peiponen Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Lõputöö maht koos lisadega on 62 lehekülge. Töö põhiosa moodustab 53 lehte ja selles on 1 tabel ning 11 joonist. Töö on kirjutatud eesti keeles. Kasutatud kirjanduse ja muude allikate loetellu kuulub 20 nimetust. Töö vormistamisel on aluseks võetud „Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend”, kinnitatud rektori 22.10.2009 käskkirjaga nr 6.1-6/212. Töö uurimuse objektiks on eraettevõtjate roll ja panus turvalisuse tagamisel kohaliku omavalitsuse territooriumil ja aines on eraettevõtjad turvalisuse tagamisel. Eesmärgiga v älja selgitada eraettevõtjate roll ja panus turvalisuse tagamisel kohaliku omavalitsuse territooriumil turvalisuse tagamisel. Eesmärgist lähtuvalt on töös püstitatud 2 hüpoteesi. Eraettevõtjad Tartu valla territooriumil: 1) Eraettevõtjad ei panusta vajalikul määral turvalisuse tagamisele Tartu valla territooriumil. 2) Eraettevõtjate roll kogukonna keskel turvalisuse tagamisel ei ole turvalisuse tagamiseks piisav. Hüpoteeside kontrollimiseks kasutas autor statistilist analüüsi ja struktureeritud anketeerimist.
    [Show full text]
  • Turundusmaterjalide Roll Lõuna-Eesti Turismisihtkoha Kujundamisel
    Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel Merli Ilves Juhendaja: MSc Janika Raun Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2017 Annotatsioon Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millised on Lõuna-Eesti turismi tuumikalad turundusmaterjalide ja välisturistide külastuste põhjal. Turundusmaterjalidest kuulusid uurimise alla SA Lõuna-Eesti Turismi välja antud trükised ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostatud veebimarsruudid. Empiirilises analüüsis uuriti, millised Lõuna-Eesti kohalikud omavalitsused ja atraktsioonid on turundusmaterjalides enim esindatud. Lisaks kasutati passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid välisturistide külastustest Lõuna-Eestisse ajavahemikus 2011–2016. Uurimistöö teema on oluline turismiasutuste turundustegevuse efektiivsemaks koordineerimiseks. Märksõnad: turismigeograafia, turism, Lõuna-Eesti, sihtkoht, turundus CERCS kood: S230 Sotsiaalne geograafia Annotation The role of promotional materials in forming South-Estonian tourism destination. Current thesis studies what are the tourism core areas in South-Estonian tourism destination according to promotional materials and foreign visitors’ data. Data from promotional materials was collected from brochures published by Foundation South-Estonian Tourism and self-guided tours from website www.visitestonia.com published
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne 2015
    TARTU VALLAVALITSUS Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus 01.01.2015 Aruandeaasta lõpp 31.12.2015 Nimi Tartu Vallavalitsus Aadress Haava 6, Kõrveküla, Tartu vald, 60512 Tartu maakond Registrikood: 75006486; Tehingupartneri kood 447101 Sidevahendid telefon: +372 733 7750 faks: +372 733 7751 e-post: [email protected]; interneti kodulehekülg: www.tartuvv.ee Vallavanem Aivar Soop Audiitor BDO Eesti AS Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja eelarve täitmise aruandest. Majandusaasta aruandele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruandele. 2 Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 SISUKORD TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................................................... 4 KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 16 Konsolideeritud bilanss ................................................................................................................................ 16 Konsolideeritud tulemiaruanne ..................................................................................................................... 17 Konsolideeritud rahavoogude aruanne .........................................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Nsv Teataja Ведомости Эстонской
    ENSV Riiklik Avalik Raamatukese Fr. R. Kreutzwaldi nim, i Eesti USV Riisik Raamatukogu EESTI NSV TEATAJA ВЕДОМОСТИ ЭСТОНСКОЙ ССР Eesti NSV seaduste, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste, Eesti NSV Ministrite Nõukogu määruste ja korralduste, Eesti NSV ministrite käskkirjade ja juhendite kogu. Собрание законов Эстонской ССР, указов Президиума Верховного Совета Эстонской ССР, постановлений и распоряжений Совета Министров Эстонской ССР, приказов и инструкций министров Эстонской ССР. Nr. 1 10. märtsil — 10 марта 1951 L ■ „8 1 1. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 1. Указ Президиума Верховного Совета Эстон­ Eesti NSV Ülemnõukogu valimisringkon­ ской ССР об избирательных округах по dade kohta. выборам в Верховный Совет Эстонской ССР. 1. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1. Указ seadlus Президиума Верховного Совета Эстонской ССР Eesti NSV Ülemnõukogu valimisringkondade об избирательных округах по выборам в Верхов­ kohta. ный Совет Эстонской ССР. Eesti NSV Konstitutsiooni paragrahvi 21 ja На основании ст. 21 Конституции Эстонской „Eesti NSV Ülemnõukogu valimiste määrustiku" ССР и ст. ст. 25 и 26 «Положения о выборах в paragrahvide 25 ja 26 alusel moodustada järgmi­ Верховный Совет Эстонской ССР» образовать sed Eesti NSV Ülemnõukogu valimisringkonnad: следующие избирательные округа по выборам в Верховный Совет Эстонской ССР: Tallinn. город Таллин. Kalinini rajoon. Калининский район. Tallinna valimisringkond nr. 1 Таллинский избирательный округ № 1 (keskus — Põhja pst. 21, Masinaehitustehas (центр — Пыхья пуйесте 21, Машиностроитель­ „Ilmarine"). ный завод «Ильмарине»). Maa-ala, mille piir läheb mööda Põhja puiesteed Территория, граница которой проходит вдоль alates Kalinini ja Mererajooni piirist kuni Suur- Пыхья пуйесте, начиная от границы Калининского Rannavärava teeni, mööda Suur-Rannavärava teed и Морского районов до Суур Раннавярава тее, ja Pikka tän„ Pikalt tän.
    [Show full text]
  • Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub
    Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsuse otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart koos Piirissaarega (googlemaps). Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere
    [Show full text]
  • OTSUS 07.11.2018 Nr 9-3/2018-006 AS Emajõe Veevärk Veeteenuse
    OTSUS 07.11.2018 nr 9-3/2018-006 AS Emajõe Veevärk veeteenuse hinna kooskõlastamine 1. Hinnamenetluse alustamine 18.10.2018 registreeriti Konkurentsiametis AS-i Emajõe Veevärk taotlus veeteenuse hinna kooskõlastamiseks koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse1 (edaspidi ÜVVKS) § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind): 1) tasu võetud vee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 4) abonenttasu. ÜVVKS 14 lg 6 sätestab, et vee-ettevõtja, kes osutab veeteenust mitmel erineval reoveekogumisalal, võib kõigi piirkondade osas kehtestada ühise veeteenuse hinna, arvestades ÜVVKS § 14 lg 2 nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid. ÜVVKS § 141 lg 3 tulenevalt kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust nii üle kui ka alla 2000 inimekvivalendi (edaspidi ie) suuruse reostuskoormusega reoveekogumisalal, kuid soovib hinnataotluse alusel kehtestada nende piirkondade jaoks ühesuuruse veeteenuse hinna summaarsete kulutuste alusel, esitab ta kõiki reoveekogumisalasid hõlmava hinnataotluse kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. AS Emajõe Veevärk osutab veeteenust järgmistes piirkondades ja reoveekogumisaladel2: Reovee- Reostus- Piirkond Registrikood kogumisala koormus (ie) Kambja valla Õssu küla ning Tartu linna
    [Show full text]
  • Tartu Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 3 Väljatöötamise Kavatsus
    Versioon 1 7 .0 6 . 201 9 /// TÖÖ NR 18003218 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 18003218 Tartu 2019 Jaak Järvekülg KSH juhtekspert Marika Pärn Üldplaneeringu projektijuht Martin Ruul KSH projektijuht Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 3 väljatöötamise kavatsus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ......................................... 5 2.1. Tartu valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .................................................... 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ........................................................... 5 2.3. Väärtustepõhine lähenemine valla üldplaneeringu koostamisel .............................. 9 2.4. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ................................................................... 9 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ..................................................................................... 10 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .................................. 10 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja KSH käigus käsitletavad keskkonnamõjud ..... 10 3.2.1. Planeeringuala asukoht ............................................................................... 10 3.2.2. Rahvastik ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Leader Tartumaal Tartumaa Hingab Emajõe Rütmis
    Leader Tartumaal Tartumaa hingab Emajõe rütmis Kui soovid minna kiiresti, siis mine üksi. Kui soovid jõuda kaugele, siis minge koos. Waen Buff TARTUMAA hingab Emajõe rütmis Tartumaa. Legend Tartumaa sümboli – Emajõe – Tartumaad ühendab Emajõgi Võrtsjärvest Peipsini sünnist pajatab loo muistsest ajast, mil Vanemuine kui võimas veetee – otsekui Eestimaa Amazonas, mis õpetanud loomad ja linnud koostööd tegema. Ni- seob selle rikka ja puutumatu loodusega paiga ning melt vihastanud vanataat metsarahva peale, et nad siinsed kogukonnad ühtseks tervikuks. Tartumaa elust rõõmu tundmise asemel omavahel kisklevad. kogukonnad loovad ja hoiavad väärtusi, tehes Ta otsustas määrata loomadele kuninga ning käskis koostööd jätkusuutlike lahenduste juurutamiseks ja kaevata kuninga vastuvõtuks ilusa ja sügava jõe, tutvustamiseks ka huvilistele kaugemalt. Tartumaal mille kallastel pidi olema künkaid ja orge, varjurik- võib teadmisi ja tarkust ammutada erinevatest muu- kaid puudesalusid ja rohuniite, et kuningale rõõmu seumitest, teiste seas Eesti Põllumajandusmuuseu- valmistada. Kui loomad lõpuks ühise tööga valmis mist, Lennundusmuuseumist ning tähti ja galaktikaid said, kallas Vanemuine kuldse kulbiga jõesängi vee uurivast TartuObservatooriumist Tõraveres. ja andis voolule suuna. Nii oligi sündinud Emajõgi. Tartumaa mitmekülgsust saab kogeda erinevaid mõisnik parun Nikolai von Essen. Oma silmaga üle- piirkondi külastades. Põhja-Tartumaal Peipsi järve kaemist väärib nii Eesti esimene metsakaitseala, ehe kaldal lookleb Sibulatee, mis on võtnud oma lipu- ning peaaegu sada aastat inimkätest puutumata kirjaks „Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri!“: Järvselja ürgmets kui ka enam kui kuuekümne põimuvad siin ju mõisa-, talupoja- ja vene vanausu- erineva puu- ja põõsaliigiga arboreetum. Järvselja liste kultuur. Tartumaa edelaosas ehk Elva puhke- metsadeni jõuab ka mööda Emajõge tulles. piirkonnas võib elamuste jahil end sootuks unus- tada: ratsutades, matkates, lasketiirus kätt proo- Tartumaa rahvas – justkui Emajõe sünnilegendi vides või kalepurjekaga Võrtsjärvel seilates.
    [Show full text]
  • Eesti Nsv Ajaloo Küsimusi Вопросы Истории Эстонской Сср
    TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА ALUSTATUD 1893. 1 . VIHIK № 8 7 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в 1893 г. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI ВОПРОСЫ ИСТОРИИ ЭСТОНСКОЙ ССР I ТАРТУ 1960 TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА ALUSTATUD 1893. а. VIHIK 87 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в 1893 г. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI ВОПРОСЫ ИСТОРИИ ЭСТОНСКОЙ ССР I TARTU 1960 Redaktsioonikolleegium: К. Siilivask (vastutav toimetaja), H. Moosberg, V. Reiman, L. Roots, J. Silvet E. Uuspõld, A. Pravdin (sekretärid) Редакционная коллегия: К- Сийливаск (ответств. редактор), X. Мосберг, В. Рейман, J1. Роотс, И. Сильвет Э. Ууспыльд, А. Правдин (секретари) SLAAVI-VENE ELEMENDID KAGU-EESTI MATERIAALSES KULTUURIS (KUNI XIII SAJANDI ALGUSENI) Ajalootead. kand. V. Trummal NSV Liidu ajaloo kateeder Slaavi ja eesti hõimude vastastikuste suhete suurest vanusest tunnistavad nii keelelised kui arheoloogilised allikad. Eesti keele andmeil arvab P Ariste võivat väita, et esimesed eesti hõimude kokkupuuted slaavlastega on alanud juba viimaseil sajandeil e. m. a.1 Arheoloogia andmed näitavad, et idaslaavlased polnud selleks ajaks veel jõudnud eestlaste naabrusse.2 Järelikult pidid esimesed kokkupuuted toimuma eestlaste ja lääneslaavlaste vahel, nagu ongi veenvalt näidanud viimased arheoloogia- ja keeleala­ sed uurimused.3 Nagu P Ariste oma eespool mainitud töödes mär­ gib, on keele andmeil eestlaste suhted idaslaavlastega, s. o. kri- vitšite ja Novgorodi sloveenidega, pidanud tekkima veidi hilje­ mini, kuid
    [Show full text]