DOCSLIB.ORG

1 Pärna Holiday House Taevere Küla, Suure-Jaani Vald, +372

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
1 Pärna Holiday House Taevere Küla, Suure-Jaani Vald, +372 EN Tips and advices: RU Рекомендации: From Navesti you can travel annually, reaching По реке Навести можно ездить круглый год; за Vanaõue in 4–5 hours or Pärnu, through Soomaa 4–5 часов можно добраться до Ванаыуе, до Пяр- National Park, in about 5 days. ну через национальный парк Соомаа можно Up to Kaansoo, Navesti Rives is rather rapid and доплыть примерно за 5 дней. До Каансоо река slow, from there it becomes deeper and slower. Навести сравнительно мелкая и стремитель- Old mill dams can form smaller obstacles, there ная, а дальше она становится глубже, а ее те- used to be a mill on River Navesti and Pärnu after чение – медленней. Помехи поездкам создают every 5 km. The river drops for 60.2 m. маленькие плотины мельниц, когда-то на реках The best way for getting a true picture about Навести и Пярну через каждые 5 км были мель- the extent of high water is to use a boat, canoe ницы. Общий уклон реки составляет 60,2 м. or other water vehicle for traveling. Considering Чтобы лучше ощутить размах половодья, нуж- the access options, the easiest is to start and fin- но использовать лодку или каноэ или другое ish your trip is from one of the many highway плавучее средство. Учитывая возможности до- bridges. During bigger floods, the trip can also ступа к реке, поездку проще всего начинать и start right next to the highway. Travellers can just заканчивать у мостов на шоссе. Путешествен- circle the meadow or drive from one spot to an- ники там же могут покататься по пойме или other but the trip will be most interesting when плыть туда и обратно, от конечного пункта до taken downstream. In such case a pick-up point начального пункта, но самым интересным бу- for the boats should be organized. дет длинный спуск вниз по течению. В этом слу- As flooded Soomaa rivers, meadows and forests чае надо обязательно выяснить, в какой место are located in protected areas, using a motorboat можно по шоссе отправляться за лодками. is forbidden. If there is more than one water ve- Поскольку разливающиеся реки, поймы и леса hicle, travellers must register themselves at the Соомаа находятся в охраняемых зонах, пере- Soomaa Nature Centre at Kõrtsi-Tõramaa. There движение по этим территориям на моторных you can also rent canoes and order a tour from лодках запрещено. Если вы отправляетесь guides who have the license to organize trips by в поездку на более чем на одном плавучем water in protected areas. транспортном средстве, тогда нужно регистри- роваться в центре природы Кыртси-Тырамаа. During a spring or winter flood it is important to Здесь вы можете взять напрокат лодки и зака- make sure if the ice allows moving on water. It зать гида у организаторов путешествий, у кото- often happens that the river cannot be used for рых есть разрешение на организацию водных boating due to ice. Flooded meadows and forests путешествий в охраняемых зонах. are also accessible only when cold temperatures Во время весеннего или зимнего половодья haven’t yet frozen the whole field of water. The очень важно выяснить, позволяет ли лед пере- curvy nature of rivers and trees-bushes sur- двигаться по воде. При планировании поездки rounding them keep the ice from melting until желательно принимать во внимание продол- the flood has retracted. During high water the жительность того дня, когда отправляетесь в landscape is cardinally different and navigating поездку, потому что солнце заходит и становит- more complicated than usual. We recommend ся темно, а если стоит мороз, на воде может бы- to consider the length of the day when planning стро образоваться слой льда, и это значительно a trip – when the sun goes down and tempera- затруднит передвижение, и даже можно при- ture falls, a thin ice crust forming on the water мерзнуть ко льду. Половодье в основном насту- can make moving remarkably more difficult. This пает в холодную и дождливую погоду, поэтому means that it’s not recommended to stay on river и одежда должна быть теплой и водонепрони- after dark. Floods usually happen during cold цаемой, а также с собой нужно брать сменную and rainy seasons, which is why travellers should одежду, потому что часто бывают случаи, когда wear warm and water resistant clothes and take человек оказывается в воде. И будет просто за- an extra pair for changing. You should wear rub- мечательно, если на ногах будут резиновые са- ber boots. It is not uncommon to have to step out поги. Довольно часто приходится вылезать из of the boat for crossing spots low of water where лодки или переходить через затопленное шос- a canoe could get stuck. It is also possible to get се, где лодка из-за низкого уровня воды может lost during high water season. When moving on застрять. На низменных территориях, особенно PÄRNA HOLIDAY HOUSE B Tamme Outcrop Lepakose erratic boulder 1 6 flatter grounds, especially on the meadow of Hal- перемещаясь по пойме реки Халлисте, можно RU / Песчаник Тамме RU / Валун Лепакосе liste River, you can become confused about the сбиться с пути, потому что непонятно, где на- location of the river. In such case a compass or ходится сама река, и куда движется вся масса Taevere küla, Suure-Jaani vald, B 4 ENERGIA ECOFARM 7 JÕEMETSA HOUSE GPS will help, if they are not used, you can navi- воды. В таком случае очень бы пригодился +372 5373 9333, parnapuhkekyla.ee gate by forest areas surrounding the meadows. компас или GPS-навигатор, а если этого нет, то When driving in a forest it is important to avoid как ориентир можно использовать огибающие OLD POSTHOUSE going too far and getting lost. The flood also af- пойму леса. Во время поездки на лодке через 2 Vihi küla, Suure-Jaani vald, +372 553 0643, +372 510 6193, 518 5151, http://pystkojamatkad.ee/ fects wild animals who are a more common site лес заблудиться можно так же легко, как во +372 5223028 on the roads during that period. время прогулки пешком. Половодье не обходит www.energiatalu.ee www.hot.ee/vanapostimaja стороной и лесных зверей, которых в Соомаа в Car rental. RU / Прокат автомашин. D Kootsi bridge In addition to viewing you can also listen to the это время можно встретить на своем пути чаще, C Vihi bridge RU / Мост Коотси high water! After flood ice falling between trees чем обычно. Оттого, что движущийся лед натал- Suure-JAANI GUESTHOUSE RU / Мост Вихи can cause strong banging and crackling sounds. кивается на деревья, раздается очень сильный 3 8 Mart Saare Home Museum Floods at Soomaa are usual but unique. Despite треск и скрежет. AND CAFE 5 VANAÕUE RECREATION CENTER Open on advance booking. the risks connected to hiking, the flood gives an Половодье в Соомаа – обычное дело, но в то же www.sjk.ee, impressive and memorable experience. время уникальное явление природы. +372 434 0035, 5305 8600 Karjasoo küla, Suure-Jaani vald, +372 435 7141, 521 6675 Vihi küla, Suure-Jaani vald Information about the arrival of high water and Информацию о наступлении и масштабах по- A Jälevere bridge +372 521 2148, www.vanaoue.ee RU / Дом-музей Марта Саара its extent can be acquired from Soomaa Nature ловодья можно получить в центре природы Открыт по предварительному заказу. Centre, the homepage of the National Park and Соомаа, а также на домашней странице нацио- RU / Мост Йялевере homepages of canoe rentals. нального парка и организаторов поездок. Boat rent / Прокат лодок SAARISOO FARM EN Legend / обозначения 9 Kaansoo cemetery and boat 11 Navesti River is the longest and affluent launching spot E tributary of River Pärnu. Its total length is 100 km, Canoe / Каноэ distance to the river расстояние до реки RU / Кладбище Каансоо и место +372 506 1896, www.soomaa.com and it has a large fanlike catchment basin – hotel, guest house отель, гостевой дом Kayak / Каяк спуска лодок на воду 3000 km². Headwaters run on the Middle- hostel хостел Sea kayak / Морской каяк 12 RITSU FARM Estonian Plain, the river crosses through three 10 Toonoja hiking trail counties – Latvia, Viljandi and Pärnu Count. Riv- farm, holiday house сельский дом, дом отдыха The access to the hiking track leading erbanks are mainly boggy, covered with forests camping кемпинг or fields, scarcely populated. As there is a high- to Toonoja bog island is on the left bank resting area место стоянки way running right next to the river, it is easily Jõemetsa tare of the river. Old Täkussaare farm spot, no +372 534 84025, www.veelaager.com parking автостоянка accessible. Of bigger settlements, Pilisvere set- number of sleeping количество +372 55 30643, http://pystkojamatkad.ee/ buildings left. 13 PÕNKA HOLIDAY HOUSE 1,5 km tlement, Imavere, Jälevere and Kaansoo village accommodations спальных мест RU / Туристская тропа Тоонья are located on the shores of Navesti River. sauna баня Доступ к туристской тропе, ведущей на 13 km from its estuary, Halliste River conjoins the catering питание Jõesuu Jõematkad остров болота Тоонья, есть на краю ле- +372 522 6909, 517 8288 Navesti River, highwaters bring about big floods. pitches места для палаток +372 50 71 445, www.joematkad.ee Navesti River flows into Pärnu River at Jõesuu. вого берега реки. Место бывшего хутора www.ponkaland.com sports grounds спортивные площадки Тякуссааре, постройки не сохранились. canoe rentals прокат лодок 14 VILLA RIVER ROSE GUESTHOUSE Ritsu talu free of charge бесплатно +372 53 48 4025, www.veelaager.com F Border of Tori and Vändra fee-based платно municipality rowboat / весельные лодки picnic tables, столы, скамейки benches для пикника RU / границa волостей Тори и Вяндра +372 5650 9715 www.riverrose.eu Soomaa.com bonfire place место для костра +372 506 1896, www.soomaa.com H dry WC (DC) сухой туалет (DC) Riisa bog trail 15 JÕESUU JÕEMATKAD G potable water питьевая вода RU / Тропа болоти Рииса electricity электричество Vanaõue Puhkekeskus +372 507 1445, www.joematkad.ee shed навес +372 521 2148, www.vanaoue.ee store магазин gas filling station заправочная станция RU Навести является самым протяженным cafe кафе и полноводным притоком реки Пярну.
Load more

Recommended publications
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvastik
    SOOMAA RAHVASTIK Mihkel Servinski (Statistikaamet) Urmas Kase (Pärnu Maavalitsus) 1 Ülevaade kirjeldab Soomaa rahvastiku senist arengut ja mõtiskleb, milline võiks olla Soomaa rahvastiku edaspidine areng. Ülevaade on koostatud Soomaa teemaplaneeringu tarbeks Viljandi Maavalitsuse tellimusel. Ülevaate koostajad on Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ja Pärnu Maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase. Ülevaade on kirjutatud septembris 2013. SISUKORD Soomaast üldiselt - Soomaa hüpoteetilise vallana - Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis - Ettevõtlus Soomaal - Soomaa väravad Rahvaarv muutus Sünnid, surmad ja loomulik iive Soovanuskoosseis Soomaa rahvastikuarengu stsenaariumid - Kasvamine - Kahanemine - Kohanemine Kokkuvõte Mõisted. Metoodilised märkused Lisad. Soomaa külade rahvastikupassid Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2000 Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2011 Soomaa külade rahvastik vanuskoosseis valitud vanuserühmades, 1989, 2000, 2011. SOOMAAST ÜLDISELT Soomaa hüpoteetilise vallana Soomaad tuntakse Eestis eelkõige rahvuspargina. Käesoleva ülevaate kontekstis vaatleme Soomaad kahekümnest külast koosneva piirkonnana, mis asub viie valla (Kõpu, Pärsti (alates 5. novembrist 2013 on Pärsti vald osa Viljandi vallast, mis tekkis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitumisel), Suure-Jaani, Tori ja Vändra) ning kahe maakonna (Viljandi ja Pärnu) 2 territooriumil. Soomaa külad on Aesoo (Tori), Iia (Kõpu), Ivaski (Suure-Jaani), Kaansoo (Vändra), Karjaküla
    [Show full text]
  • Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California
    Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California State University, Fullerton [email protected] MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET Consolidating the Past, Initiating the Future Vance D. Wolverton art Saar (1882-1963) was one of the most important Estonian Mcomposers of art music, espe- cially choral music, of the late nineteenth to mid-twentieth century. He lived and composed through a period of exponential political changes in Estonia—not altogether unlike the upheaval accompanying the collapse of the Soviet Union in 1990/91—including the fi rst period of independence (1918-1939), the fi rst period of Soviet occupation (1939-1941), the Nazi occupation (1941-1944), and nearly half of the second period of Soviet occupation (1944- 1991). It is common knowledge that the Soviets strongly discouraged participation in religious observations and activities, including the com- position of sacred music. It is also clear that such signifi cant disruptions to the political fabric of the nation were bound to infl uence all aspects of society, including music. Mart Saar lived and composed through these momentous times, and his compositions are refl ective of them. CHORAL JOURNAL Volume 57 Number 5 41 MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET The Musical and Poetic Voice organist. He also edited the music journal “Muusikaleht.” of a Generation From 1943 to 1956, Saar was a professor of composition Along with his contemporary, Cyrillus Kreek (1889- at the Tallinn Conservatory. 1962), Mart Saar is considered one of the founders of Estonian professional music and its national style, espe- cially in the fi eld of choral music.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Nr Planeeringu Nimetus Kehtestatud 1 Päraküla Roosiaia Suure-Jaani
    Nr Planeeringu nimetus Kehtestatud 1 Päraküla Roosiaia Suure-Jaani Vallavolikogu 20.10.1998 otsus 2 Suure-Jaani linn Lai tn 19 Suure-Jaani Linnavalitsuse 31.05.1999 korraldus 89 3 Suure-Jaani linn Tallinna tn 24 Suure-Jaani Linnnavalitsuse 11.05.1999 korraldus 67 4 Suure-Jaani linn Köleri 6, Järve 3, 3a Suure-Jaani linnavolikogu 22.02.2000 otsus 5 5 Päraküla tootmistsoon kvartal 37, 38 Suure-Jaani Linnavolikogu 27.01.2000 määrus 3 6 Sürgavere küla keskasula Suure-Jaani Vallavolikogu 28.02.2000 otsus 33 7 Navesti küla mõisaõue osaplaneering Suure-Jaani Vallavolikogu 28.02.2000 otsus 32 8 Munsi küla detailplaneering Suure-Jaani Vallavolikogu 28.02.2000 otsus 34 9 Suure-Jaani linn Ringpuiestee 13a Suure-Jaani Linnavolikogu 27.04.2000 otsus 38 10 Suure-Jaani linn Köleri tn 30 Suure-Jaani Linnavalitsuse 11.06.1996 korraldus 431 11 Suure-Jaani linn Jaama tn 7a Suure-Jaani Linnavalitsuse 26.04.1999 korraldus 61 12 Suure-Jaani linn Lembitu pst 19b, 19c Suure-Jaani Linnavolikogu 27.04.2000 otsus 38 13 Suure-Jaani linn Välja tn 7 Suure-Jaani Linnavolikogu 07.05.1998 otsus 102 14 Suure-Jaani linn Välja tn piirkond Suure-Jaani Linnavolikogu 29.08.1996 otsus 213 15 Suure-Jaani kesklinn Suure-Jaani Linnavolikogu 27.08.1998 määrus 19 16 Suure-Jaani linn Pärnu tn 19 Suure-Jaani Linnavalitsuse 11.06.1996 korraldus 431 17 Suure-Jaani linn Tallinna tn 8 Suure-Jaani Linnavolikogu 23.05.1996 otsus 203 18 Suure-Jaani linn Jaama tn 31, Männiku 4 Suure-Jaani Linnavolikogu 13.05.1999 otsus 16 19 Vihi küla Vanaõue Suure-Jaani Vallavolikogu 28.12.2006 otsus 124
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspark Soomaa National Park Национальный Парк Соомаа
    V õ i n i o Tamme Mõrdama 10 Kiisa Kootsi Vanaõue raba € i Hanko j Vändra 13 km g Navesti mka a õ 19 j r Vihtra Ust-Luga r LAHEMAA RPNP d НП ЛАХЕМАА a Loksa Narva- n a S Lõhavere o KOHTLA- Jõesuu ä Lepakose Lepakose Vihi ЭстонияEstoniaEesti MAARDU JÄRVE V Soopõhja rändrahn TALLINN Kunda Sillamäe € Navesti j Paldiski Kehra SoomaaНациональный Rääka JÕHVI NARVA Kaansoo 22 Keila RAKVERE Saue Tapa Sikana Lahmuse Slantsõ Kalevipoja Lahmuse Tamsalu vestitasku kivi ehk kivi rahvusparkNationalпарк Соомаа Park Viie valla piirikivi Vormsi € Kärdla Tootsi Alt- Põhjaka HAAPSALU Rapla o Massu i Veneoja Lahmuse Hiiumaa 3 PAIDE Mustvee e r MATSALUНП МАТСАЛУ NPRP Soone b Jüriõue Karjasoo Mähkküla park i Viljandi 25 km Türi Jõgeva Gdov Rahnoja S Muhu Võhma Kallaste Sagessaare Lihula Põltsamaa НПVILSANDI ВИЛЬСАНДИ RPNP € Suure-JaaniMannare SOOMAA RPNP 9 Ojaküla Päraküla Saaremaa НП СООМАА RUSSIA 13 PÄRNU Leetva € VENEMAA Sindi TARTU РОССИЯ VILJANDI Abja- Elva KURESSAARE Kihnu Paluoja Karksi- Räpina Leetva raba Lehtsaare Nuia Labida Kilingi- Piiri j a SUURE-JAANI Nõmme o A Otepää Põlva e lka r Kaessoo n 10 ja Tõrva e 17 d Muti Rûjiena Piistaoja Kavasoo V i Antsla 5 Labidakivi o Ruhnu LATVIAЛАТВИЯLÄTI Valka VALGA VÕRU Petseri 11 Salacgrîva НПKARULA КАРУЛА RPNP Ängi 0 25 km Hüpassaare € Valmiera Rabaküla Limbaþi Tahkuse Epra Türi 55 km € € Arjadi Aesoo Võlli Epra 6 Jõulu Viidika soo 5 Selja Muraka 2 Tohera 22 Juurika Tori € o 2 Kibaru Pärnu j j Tani i j € s t e € Päästala 12 e t o a v s Toonoja Lituvere N i Kuresoo skv Levi l 1 l (Liiduvere) a s 7 € gi 3 Riisa
    [Show full text]
  • Muusade Templid Ajaloolisel Viljandimaal Hea Lugeja! Sõna Muuseum Tuleneb Kreekakeelsest Sõnast Museion, Mis Tähendab Muusade Asupaika
    muusade templid ajaloolisel viljandimaal Hea lugeja! Sõna muuseum tuleneb kreekakeelsest sõnast museion, mis tähendab muusade asupaika. Muusad olid kunstide, teaduste ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad, Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Muusadele pühendatud templites toi- musid näitused, kunstnike ja rahva kohtumised. Peale asjade hoitaksegi muuseumis vaimseid väärtusi. Käesolev trükis annab põgusa ülevaate ajaloolisel Viljandimaal asuvatest muuseumidest ja paikadest, mis avavad võimalusi inspireerivateks kohtumisteks ajaloo ja loominguga ning loodetavasti ilmub seal teie ette ka kohavaim. Kohtumisteni muusa puudutusega paikades! Viljandi muuseum MMXII Viljandimaa ajaloolised kihelkonnad Ajalooline Viljandimaa koosneb Mulgimaast ning ��������� Põhja-Viljandimaast, mis ���������� paikneb Põhja- ja Lõuna- Eesti üleminekuvööndis. ����������� ������ ����� �������� ���� ������ �������� �������� ������ ����� Piirkonna keskne muuseum on Viljandi muuseum, mis korraldab museoloo- gilist tegevust nii tänapäevases Viljandi maakonnas kui ka muuseumi kogumis- piirkonda jäävas Helme ja Põltsamaa kihelkonnas. 2 Viljandi linn ja kihelkond Viljandi on hansalinn, mille õigusi ja kodanikke on esimest korda mainitud 1283. aastal. Eesti kultuuriloos on see linnake oluline ja omanäoline – üks eesti rahvusliku liikumise keskusi ja ärkamisaja tugipunkte. See on olnud Eesti tiku- tööstuse keskus ja tänapäeval asub siin Tartu ülikooli kultuuriakadeemia. Siin toimub pärimusmuusika festival, mis on Balti- ja Põhjamaade suuremaid. Viljandi muuseumid ja galeriid kaardil Viljandi muuseum, Johan Laidoneri pl 10 Vana veetorn ning kaalude ja mõõtude püsinäitus, Johan Laidoneri pl 5 Kondase keskus, Pikk t 8 Viljandi ordulinnuse kapiteelid Eesti pärimusmuusika keskuse väikeses saalis, Tasuja pst 6. Jaan Lattiku muuseumituba Viljandi Pauluse kirikus, Kiriku t 3 Linnagalerii Viljandi linnaraamatukogus, Tallinna t 11/1 3 Viljandi muuseum Näitusemaja on avatud maist augusti- ni E–P 11–18; septembrist detsembrini ja aprillis T–L 10–17; jaanuarist märtsi- ni on sissepääs eelneval kokkuleppel.
    [Show full text]
  • Põhja-Sakala Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-007 Asukoht (L-Est’97) X 6489881 Y 585667 Põhja-Sakala valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Objekti aadress: VILJANDIMAA, PÕHJA-SAKALA VALD Tellija: PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf-planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA Mai 2020 TARTU Põhja-Sakala valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Põhja-Sakala valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Viljandimaa, Põhja-Sakala vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Viljandimaa Põhja-Sakala vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Põhja-Sakala Vallavalitsus Lembitu pst 42, Suure-Jaani 71502 Põhja-Sakala vald Viljandi maakond Kontaktisik: Kaja Notta Planeeringuspetsialist Tel 435 5431 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-007
    [Show full text]
  • Täistekst (1.091Mb)
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa,
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Suure-Jaani Suveprogramm Voldikuna Eelinfo 2017
    31. juuli - 04. august SEIKLUSLAAGER koos sõprusvalla Suvelgi ootavad teid vastavalt oma programmidele Jokioise noortega • Suure-Jaani Noortekeskus koos VABAAJAVÄLJAKUTEGA Suure-Jaani valla laste ja noorte Igavuse alternatiiv on seiklus! Seikluslaager toimub Sürgavere • mitmed eelpool nimetamata üritused - jälgige reklaami! Spordihoones. Programm sisaldab seiklusi ja põnevaid ette- SUVEPROGRAMM võtmisi (paintballi turniir, seiklusmängud, seikluspargi külastus ÜLDINFO Türil, vibulahing, väljasõidud ja mõnedki üllatused). Laagritesse võetakse paraku vaid teatud hulk noori. Õpikud ei köida enam, Osalustasu 50 €. Soovitavalt vanusele 12-16 a. Kehtib reegel - kes ees, see sees! sõbrad õues ootavad. Laagri programmijuht Mati Adamson (tel 503 9071). 2017 Päike kõrgel, ilm on kena, Kogu info Suure-Jaani valla spordi- ja noorsootöö kohta suvelaagrid kutsuvad! 4. - 6. august Suure-Jaani valla KODUKANDIPÄEVAD leiate aadressilt: http://noortekas.suure-jaani.ee Suure-Jaani Vallavalitsus soovib juba kuueteistkümnendat korda 4. august kell 18 Lehola-Lembitu mängude JALGPALLI- LAAGRITESSE REGISTREERIMINE kõigile valla lastele ja noortele pakkuda sisukat suvise vaheaja TURNIIR Suure-Jaani kooli staadionil. (v.a kunstilaager) alates 29. maist kell 8. veetmise programmi. Käesoleval suvel pakume registrijärgselt REGISTREERIMINE TOIMUB AINULT meie vallas elavatele lastele juba toreda traditsioonina võimalust 5. august kell 8-11 Lehola-Lembitu mängude KALAPÜÜK SUURE-JAANI VALLAVALITSUSES, osaleda erinevates laagrites, kultuuri-, spordi- ja noorsooüritus- Suure-Jaani järvel. Registreerimine järve ääres kell 7 - 8. helistades telefonil 43 55 444 või 43 55 436. tel. Valla koolides õppivad lapsed teistest omavalitsustest saavad osaleda, kui jääb vabu kohti. Erinevaid sündmusi on rohkelt ja Laagrist osavõtumaks on võimalik tasuda valik on teie – loodetavasti leiab igaüks enda jaoks meelepärase 5. august XXX VANAD OLÜMPIAALAD S-Jaani staadionil Suure-Jaani Vallavalitsuse arvelduskontodele: suveürituse või laagri, milles osaleda.
    [Show full text]