Hainakuu 30. päiv 2020 Nummõr 15 (468)

Leht mass 0,50 € UMV A N A A– VÕ R O M A A R A H V LA U M A EN K E E L E N L EHT H T

Raju Eliisabet luut, et Võro­ Plado Helen pidä katõn keelen 50 aastat kaonu olnu maast saa mahhe maa kudamisõ veebipäivikut kuldsõrmus tull´ vällä Kae lk 2 Kae lk 2 Kae lk 3

Regio vahtsõ reisi- juhiga Võromaad ­ kaema Hainakuu alostusõn sai valmis Regio ­­reisijuht «Matkame Ees- tis», kon lövvüs suur kokko­võtõ kõiki Eestimaa kantõ matka­ ratust. Päält tuu jaetas mitmit nõvvuandit, kuis olõs kõgõ pa- rõmb ja huvitavamb rännädä. Raamatun om neli jako. Edi- mält omma inemise kirotanu matkamisviisest, midä nä esi omma perrä pruuvnu. Näütüses õkva juunt piten müüdä kaar- ti minek, geohiitmine, müüdä õ-tähe piiri matk, saan järven tsuklõminõ vai Eesti viirmidsi punktõ matk. Lõuna-Eestist ja Vanalt Võromaalt om vällä tuudu kaardirakõnduisi, kultuuri­ hulga matkaratu. Siin kandin mälestiisi registrit, kost midä om vast rohkõmbki esieräliid- hääd süvvä saa ja midä tetä si paiku ku põâa puul, a palïo näütüses sõs, ku trehvät matkal paiga olõ-õi inemisile viil väe- erämaa pääle. ga tutva. Mõnõ paiga kottalõ Sääne paprõ pääle trükit löüd egält puult hulga teedüst, reisi­juht om hää, ku tahat min- näütüses Taivaskoda, Verijär- nä sääntsehe paika, kohe inter­ ve matkarada, Meenikunnu, neti abiga interneti­puudusõ Luha­suu ja Paganamaa opi­ peräst peräle ei jõvva, ja mi rada, a hulga om ka noid paiku, kandin om säändsit paiku midä inemise saava esi avasta- palïo. Kimmähe võis egäüts ma minnä, olla tuu man kõgõ timahavatsõl suvõl kävvü är edimädse ja esi tuust raamatu- mõnõn kodolähküdsen paigan, FASTRÕ MARIKO PILT he mano kirota. kohe viil kunagi saanu ei olõ. Möldri Jandra ja Raudsepä Kalev saisva viil likku veemäldä pakkõ man. Raamatust löüd viil nõvvu­ andit, kuis pruuki erinevit SAARÕ HIPP

lõuna­eestläisi laulõl. Laan- Hummõn nakkas Parmu ökokülän kasva­ pere Helle kõnõlõs, kuis om Mooste Elohelü läbi ao ilokirändüsen kujotõt 31. hainakuul ja 1. põimukuul Võro keskliina. Muusikat tege saa huu sisse eesti rahvamuusiga Kusla­puu Kaisa. tõdas idamaa siini tüütlüisi festival Mooste Elohelü. SAARÕ HIPP huviliidsilõ lahkõlõ häid nippe. vähä vasta. Vastapite palïodõ- om joba hulga käen, katsõtasõ Festivali teema om saaja (pul- Kaikal tulõ Tuusjaos, et seene kõrraga val- lõ tõisilõ siinile täütvä shiita- kogukunna naasõ ekämuudu, ma). Tuuperäst tutvustasõ Kaa- Taheva mõisan Tsirgumäel mis saassi, tulõ seenepaku 24 ke-seene ka häste kõttu. Väi- määndsit vahtsit süüke võisi siku Liisa ja Ahto uman tüütarõn regilaulupido­ omma Parmu ökokülä ine- 6. põimkuu pääväl kell 18 pee- tunnis vii ala uputa, päält tuud kust peotävvest omleti seen saa shiitake’st viil tetä, kõnõï Möld- vannu eesti pulmakombit; võro- mise naanu kasvatama täs Nargenfestivali ütte kont- lätt umbõs nätäl ja seenekihä joba kõtu täüs. ri Jandra. Seenesupp om sõski kõsõ ja seto laulva ja mängvä esieräliidsi shiitake-siini. sõrti Karulan Kaikamäel. Tuu kasussõ joba suurõs. Päält saagi­ Seenekasvatusõ tõnõ iist- kõgõ parõmb, a miihi soovil vannu viise ja võistlõja säädvä Timahavatsõl suvõl kand- nimi om rahvalaulupido «Lau- korjamist lastas pakõl veidü pu- vidäjä Möldri Jandra seleç, et proovitas järgmädses tetä ka pääkontsõrdil Põlva kihlkunnast va seenepaku joba tõist lu Tormis». Kokko tulõ hulga hada ja uputõdas sõs vahtsõst, siini või süvvä tuuralt, sala- seeneletšot. Ku kõik häste õn- peri mõrsja- ja peiupoolitsõ hõi- muusikit ja kõrralaulutundjit, aastat nii hääd saaki, et et vahtsõt saaki saia. Eestimaal ti seen, praati vai tetä suppi. nistus, sõs saa seenesuppi mait- mu kaasitusõ vahtsõhe vormi. näütüses Roose Celia ja Roose siini jakkus ka müügis. vällän kasvatõn saa niimuudu Esieränis hääd maitsõt tulõ sa ja värskit siini osta Harglõst Riina, Orase Janika, Kanni Tuu- suvõ joosul kolm saaki. kuivatõduist siinist, ku noid Kotussõ Umalt üülaadalt. Kotussõ uma üülaat le, Kalla Urmas, Õunapuu Lau- Parmu ökokülän kasvatõdas Seenekasvatusõn ei tulõ külmä vii seen leota. Seenejala Raudsepä Kalev arvaú lõ- 1. põimukuu pääväl peetäs Harg- ri ja tõsõ. Pito kõrraldasõ MTÜ siini lepäpakkõ pääl vällän, midägi ilma tüüldä. Et tuhat omma niisama süümises kõva, põtusõs, et periselt om näide lõ kooli man pedäjämõtsa all joba Kaikamäe ja keskkunnaammõt, mitte kongi huunõn seen. pakku kasuma panda, tegevä a noist või tetä jahhu, mis kõl- seenekasvatusõst viil varra tõist kõrda üülaata. Laada iist- sissepäsemine om prii. Tuu aúaolo tege seene roh- viis inemist tubli nädäli tüüd: bas häste supi sisse maigus. Ja kõnõlda, selle et ei tiiä, kas vidäjä omma Harglõ kandi ine- kõmb luudusõga umas. Paku üts puur mulkõ, kats laskva do- noist võidas pia pruuvi ka kos- tuust midägi suurõmbat kah mise. Kotusõ märgi all (Kotus.ee) omma seeneeossidõ müt- saatoriga mütseeli ja kats vaha- meetigakaupa tetä. vällä tulõ. A kolmõ-nelä aas- tetäs tutvas Taheva, Mõnistõ ja Suvõülikooli matka- seeliga nakatõdu joba 2017. tasõ mulkõ, et satika ja tsirgu Nüüt, ku pruuni kübäräga siini ta peräst om sõs nätä. Karula kanti ja sündmüisi. Koha- päiv Mõnistõ kandin aastal, a paar edimäst aastat manu es päsenü. Uputamisõ ligu käsitüükraamiga kaupmehe 8. põimukuu pääväl kell 10 saa siini säält viil hulga kaupa man om käsitüüd vähendet tuu- uutva inemiisi kelläst katsast õda- Mõnistõ muusõumi man Kaika koëada es saa. ga, et paku lastas ütekõrraga gu, pakutas ka paiklikku söögi- ja suvõülikooli raamõn kullõlda Nakataminõ näkù Taheval raudraamõ seen vette ja nõs- joogikraami. Õdaguhämärüsen kolmõ loengut: Harglõ kihl- vällä niimuudu, et paku sis- tõtas ka vällä taliga. Basseinis saa kullõlda viil Sadama Mareki kunna jõõnimmist, ristipuiõst se puuriti mulgu, sinnä panti om maa sisse kaivõt merekon- kontsõrti ja võtta ossa Harglõ ke- ja vanal aol olnust kadsust. mütseel üten purus hõõrudu teiner. Pakkõ vaihõlõ omma rigu üüteenistüsest. Päält tuud mindäs matkama nisu vai hirsiga, sõs panti mul- säetü püünisse sitikile, et nuu Eesti lõunõtipu lähküle. Matk gu vaha-pigi seguga kinni. es lännü siinile kurja tegemä. om 5 km pikk. Ku matk läbi, Seenekasvandusõ iistvidäjä Shiitake-seene omma üle Raamadukogo jakkus kultuuriprogramm Raudsepä Kalev kõnõï, et timä ilma tunnõdu tuu poolõst, et liinasüämen muusõumi man. Täpsempä sai shiitake-istandusõ mõttõ omma täüs egäsugutsit tarvi- 4. põimukuu pääväl saa Võ- kavva saa kaia internetist lehe- üte Läti seenekasvataja käest, likkõ vitamiine; avitasõ näütü- rol Keskliina pargin kullõlda küle voroselts.ee päält. kiä mõistsõ tuust väega häste ses korgõ vererõhu ja dia­beedi Sommeri Laurit kõnõlõman, MÖLDRI JANDRA PILT kõnõlda. Lätläne opaú kõigilõ vasta; mõnõ uskva, et esiki Shiitake-seene kasusõ paku külen. midä ütist om indiaanlaisi ja UL 2 Uma Leht, hainakuu 30. päiv 2020 M Ä R G O T U S

Hüvvi sõnnu Saa arru, et siin Võrumaal om iks kõgõ ilusamb luudus, Inemise omma eläjä ja läävä egä keväjä viilgi ullimbas, nigu kõnõ- lõsõ laulusõna. Seo kevväi olï sääne, et võisõ inemise peris pääst hulga ruumi ja ei piä inemiisiga pää-jala kuun elämä. segi aia, ja lämmi suvõ edimäne puul käändse viil vunki mano. Tuugi poolõst saa-ai laskõ käest võimalust olla siiämaani kõgõ targõmb inemiseliik (Homo sapiens sapiens) maakerä pääl. Üts- Kiil, perimüs ja puhas luudus tõsõlõ kallalõ kargaminõ ja tsuskminõ olõ-õi targa inemise muu- du. Egäüts eläs kimmähe õnnõ esihindä iist, a kõkkõ saa-ai tetä ja võisi nuuri hoita Võrumaal üldä niimuudu, et tõisi elo är tsurgit. «A mis värk teil on selle võru Karm reaalsus om ka tuu, et Inemise võissi pruuki hüvvi sõnnu ka sõs, ku nimä tuust õkvalt keele ja meelega, millest kee- palïu noorõ tahtva är minnä kassu ei saa. Teedä om tuu, et ku näütüses rallirahvas tuu Eesti gi aru ei saa?» küsüse mitmõ ja sõs ei lääki võru kiilt-kul- ettevõtjilõ kümnit tuhandit eurosid, sõs olõ-õi vahet, ku kavvõst mu mittevõrukõisist sõbra tuuri vaia. Parõmba meelega nä tulõva ja midä üten toova. A ku külälise tulõva kavvõst, arvada Põâa-Eestist. Seo küsümüs opitas inglüse ja hiina kiilt, et väega palïo rahha taha kanti maaha jättä ei taha, omma veidükese pand minnu alasi mõtlõma tulõvikun vällämaal hää elo tõistsugutsõmba ku kohaligu, sõs kaesõ inemise õkva kõõrdu ja võru keele-meele pääle ja pääle saia. Ma olõ esi nuur nägevä ohtu. Olkõ, et mi inemise pelgäse uma tervüse peräst, taht- võru­kõsõs olõmisõ üle. ja saa tävveste ka säändsest va tõsõ tuugi poolõst olla rõõmsa. Ma arva, et seo kiil, midä mõttõviiest arru. Täämbädse Ma arva, et tan kotsil ei olõ lahendus kõiki võrdnõ sõimami- mõistva võrukõsõ kõnõlda, ao nuuril om rohkõmb võima- nõ, a hoobis hüvvi sõnnu jagaminõ, esieränis noilõ, kiä omma omgi kõgõ ilusamb asi võru­ luisi opmisõs ja ilma nägemi- mi kandin vahtsõ. Tulõ alla neeldä tahtminõ kõik kõgõ iist läbi kõsõs olõmisõ man. Seo ses. Mis meid sõs võisi viil om sääne kodunõ tunnõ, ku siin väikul maal kinni hoita? sõimada. Inämb saldmist avitas parõmbat ello ellä nii meil lövvät tõsõ noorõga ütidse Mille piäsi noorõ tundma hindäl ku mi keelel. keele. Mõnikõrd om peris võru kiilt ja ummi juuri? SAARÕ HIPP, ummamuudu kõnõlda tõisi Üts om kimmäs – nii veidü- Uma Lehe suvõtoimõndaja hindäiäliidsiga võru kiilt, ku kene, ku ma olõ maailma olõt harinu seod kiilt kõnõlõ- nännü, saa arru, et siin Võ- ma õnnõ vannu inemiisiga. A rumaal om iks kõgõ ilusamb ku mi tahami kiilt hoita avvu luudus, hulga ruumi ja ei piä seen, tulõs kõnõlda võrdsõlt inemiisiga pää-jala kuun elä- kõigiga. mä. Piaaigu egän kotun om UMA LEHT Kurvas tege tuu, et nuuri uma savvusann ja keldri, täüs Tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä. siän olõ-õi võru kiil inämb hääd-parõmbat. Et inemise Toimõndusõ aadrõs: Tartu 48, 65609, Võro liin popp. Tuu tulõ tuust, et siiä jääsi ja tulõsi ka tagasi, E-post: [email protected], tel 78 222 21 vanõm­ba ei kõnõlõ latsiga pidänü mu meelest kuulutama Kodoleht: umaleht.ee võru kiilt. Innembi tahetas Võrumaa mahedas maas, kon Mol’ovihk: facebook.com/umaleht kõnõlda estonglishit. Mu kihvtipritsil ja mõtsamassi- meelest võinu sis joba kõ- nal olõ-i kotust. Prügü olõs nõlda puul eesti ja puul võru sorteeritü ja kraavi puhta. Päätoimõndaja: Jan Rahman, tel 56 922 841 kiilt, selle et mõnõ võrukiilse Inemise ehitänü tan luudu- [email protected] lausõ vai sõna andva jutulõ sõga kuunkõlan hindäle tarri Abitoimõndaja: Kaile Kabun, [email protected] õkvalt vunki mano. Võissi ni kõiki inemiisi võetu säänt- Keeletoimõndaja: Laivi Org, [email protected] pruuvi inglüse keele sõnnu ja selt, nigu nä omma. Mõtsa Latsinuka toimõndaja: Mariko Faster, ütlemiisi ka võru kiilde säädi. RAJU ELIISABET, seen maja man olõs maad, et [email protected] Usu, et noorõ nakkasõ noid Võrumaa nuur ummi aiavilju kasvata ja kas- pruukma ja võiolla lätt võru kaemis- ja turismikotussist. Kalkuna Mari om Võrumaad vai pääliina sõprulõ müv­vä. Uma Lehe toimõndusõ kolleegium: kiil niimuudu jälki muudu. Võrumaal om hää võimalus laulnu palïu suurõmbas ja Sääntsele Võrumaalõ taht- Tiia Allas, Külli Eichenbaum, Võrumaal om küländ lihtsä oppi ka mi perimüs­kultuuri. rikkambas. Ku inemisel om va kõik jäiä, sääntsele Võru­ Aapo Ilves, Kaido Kama, saia ka võõra inemisega jutu­ Näütüses rahvapille mäng- millegi vasta nii suur huvi maale tulõ nuur egä kell taga­ Ülle Kauksi, Rainer Kuuba, soonõ pääle. Ja mi piässimi mä. Meil om võimalus selges ja tahtminõ umma juunt aia, si ja sääntsele Võrumaale tuu üle uhkõ olõma, et meil sõs jõutas uma värgiga väe- tulõsi uudistama ja elamä ka Evar Saar. oppi vannu aoluuliidsi Võru­ om midägi tõistmuudu ku maa pillilukõ, kirota juttõ ga kavvõndahe. Ku om hää vällämaalasõ, kiä tahtva lar- muial. Mu meelest om võru vai luulõta uman keelen. huvi­haridus, sõs lää-i joht mist ja kiirusõst puhada puh- Välläandja: SA Kultuurileht, kl.ee keelen hää kõnõlda Võru­ Tuu poolõst omma mi kandi kiäki alõvigu pääle ulïuisi tan luudusõn ilusidõ inemiisi Tellmine: Express Post AS, tellimine.ee, tel 617 7717 maa muusikist, laulõst vai noorõ külh hää elu pääl. Ka tegemä. keskel. Plado Helen: ülikoolih eesti kiilt oppõh sai ma arvo, ku perädü suurõ rikkusõ olõ vanaltesält perändüses saanu Plado Helen (39) om eesti keele tahtva inemise tuud kõnõlda, a le grammatikat. Meil om tah pruugitas mitmõst võimalusõst oppaja Helsingi ülikoolin, lisas ku ei olõ, sis naatas kõnõlõma tüürühm, kellega mi arota läbi just tuud ütte, om viil kõgõ uur võro ja seto kiilt nii Tarto hoobis säänest kiilt, millest saa taa, mille ma kirja olõ pandnu. põnõvamb. Näütüses uurimi ülikoolin ku ka Võro instituu- vast rohkõmb kassu (näütüses parla Tarto ülikooli tiidläisi din. A suvõs om tä iks tulnu tuuperäst kõnõlõsõ palïo Vin- Kas Helsingi ülikooli tudõngi Lindströmi Liina ja Pilviku uma kododsõ Valgjärve viirde nemaa soomõugrilasõ ummi opva hää meelega võro kiilt? Maarja-Liisaga taad, kuimuu- Kosõlõ, et tan tsipakõsõ Võro- latsiga hoobis vinne kiilt). Mu Mille? du pruugitas Võro- ja Setomaal maa õhku hingädä, inne ku jälki jaos om võro keele prestiiþ kõik Paistus jah, et opva hää mee- eitusvormõ, kas üldäs: «Ma ei suurtõ liina tagasi piät minemä. aig korgõ olnu – taa om mu lega. Mul olï külh edimäst lää täämbä tüühü», «Ma lää-i Heleni katõn keelen kudamisõ vanaesä kiil ja mu Keila sõp- kõrda Helsingih võro keele täämbä tüühü» vai kogoni «Ma blogi kõlbas kaia ka sis, ku sääl ru jaos olï taa midägi niipalïo kursus, a inne minno omma ei lää täämbä tüühü ei». värskembit asju viil olõki ei. erilist, et tuu nõstsõ võro keele taad sääl opanu ka Saarõ Evar, prestiiþi mu jaos viil inämb. Jüvä Sullõv ja Junttila Santeri. Sa piät nii eesti ku ka võro Olõt kasunu Põâa-Eestin Kõigilõ om iks opjit ka tulnu. keelen kudamisõ blogi. Kuis Keilan, a ummõtõgi kõnõlõt Määnest tulõvikku sa võro Ütsjago opjist omma nuu­sama, sääne mõtõ tulï? ja uurit võro kiilt. Kuis tuu keelel näet? LINDSTRÖMI LIINA PILT kiä omma opnu eesti kiilt ja Kudaminõ om sääne asi, mis Plado Helen Hollandin Friisimaal Leeuwardeni liinan. niimuudu om trehvänü? Tähtsä om, et latsõvanõm- kellel om Eesti vasta suur om väega juuriga köüdet, ja mu Mu juurõ omma Võromaal ba andva keele ummilõ latsilõ Kas sul om mõni illos vai unistama jäi ja unõhti är tuld huvi, a opjidõ siäh om olnu ka juurõ omma Võromaal. Päält ja kõik suvõ olõ Võromaal uma edesi, et inemise pidävä umma naïakas mälehtüs võro kee- säädi. Sis üteï tä mullõ: «Tuli säändsit, kiä eesti kiilt opnu ei tuud tahtsõ näüdätä, et ka võro vanaesä man olnu. Ja es naka kiilt tähtsäs ja ei häbendä taa lega köüdüssen? Kas sul om ei taha tuhñakut tegijät, lats olõ. A näid huvitasõ jäl (vä- keeleh või tetä säänest moodu- vanaesä latsõ peräst eesti kiilt kõnõlõmist. Lisäs toolõ om tõi- mõni sõna vai ütlemine, miä laiska hoitjat.» No pruugi taad hembä) soomõ-ugri keele vai asja ku pitä bloki. A kaâos om kõnõlõma, iks kõnõï umah si kiili päält nätä, et häste lätt sullõ esieränis miildüs? iks esi kah. sis ülepää esi keele. Helsingih viimätsel aol blogipidämine imäkeeleh. Et vanaesä olï mu säändsil väikuil kiilil, mille Midägi väega naïakat tulõki-i om võro keele vasta peris suur veidükene soiku jäänü. umbõ hää sõbõr ja mullõ väe- kõnõlõja mõistva olla väega kõrraga päähä, a võlssi arvo- Sa tüütät parhilla nii Helsin- huvi. Lisäs võro keele kursusõ- ga tähtsä, sai mu jaos tähtsäs häätahtlidsõ ja lepjä inemiisi- saamist om külh olnu. Ma olli gi ku ka Tarto ülikoolin ja viil lõ olõ käünü jo kats aastakka Täämbädsel aol arvatas, et ka võro kiil. Viil ildampa, ku ga, kes ei olõ harinu kõik aig algklassõh, ku kõrra anti meile ka Võro instituudin. Midä sa ütel tõsõl kursusõl võro keele egäl inemisel võissi päält uma ma jo ülikoolih opma naksi, sai väikut kiilt kõnõlõma ja tege- koolin mürret piimä. Ma lätsi noin paigun täpsembähe tiit? olokõrrast kõnõlõmah. päämädse tüü olla ka vä- arvo, ku perädü suurõ rikkusõ vä viko. Kiil, midä pruugitas, tuud tüütäjile ütlemä ja panni Jah, mu päämäne tüükotus hämbält üts hobi. Miä omma ni ku põnõva keele olõ vanalt­ iks muutus. Mi piät muutuisi- väega imes, ku nuu saa-s arvo, om parla Helsingi ülikuul, koh Hariligulõ inemisele tundus su hobi? esält perändüses saanu. ga lepmä. Ka säändside muu- midä ma üldä taha. No muidoki ma oppa eesti kiilt, a timahav- grammatika üts väega hirm- Mullõ miildüs väega lukõ ja No, ku ma esi kiili uuri, mõis- tuisiga, mis tulõva üteh vaht- ütligi ma sääl, et piim on mürre. va olï mul ka võro keele kur- sa asi. Mille sa naksit tuud käsitüüd tetä, päämädselt kuta. ta parõmbahe arvo saia, mille sidõ kõnõlõjidõga, ja ei tohe Säänest eesti sõnna nigu tilgas- sus. Nii Tarto ülikoolih ku ka uurma? Mõlõmbalõ ei jää kaâos aigu, ma võro kiilt kõnõlõ. Kiili ja är hiidütä näid, kes võro kiilt tanud ma es tiiä, a tõsõ sääl jäl- Võro instituudih om mul tsipa- Päämädselt tuuperäst, et nii et ku kua inämb, sis loe esieränis säändside väikuide kõnõlda tahassi, a väega häste kinä es tiiä, mis mürre om. kõnõ tiidrükotust, Tartuh uuri mullõ om kõik aig tundunu veidemb, ja vastapiteh. Sporti kiili puhul, nigu om võro kiil, ei mõista. Niimuudu jääs kiil Ütlemiisist om mullõ väega ma eesti ja võro keele gramma- grammatika üts perädü põn- proovi ka iks tetä. om väega tähtsä keele prestiiþ. alalõ. Muidoki om lisäs vajja jäänü miilde tuu, midä vanaesä tikat ni Võrol om mu päämäd- nõv asi. Ja tuu, kuimuudu Ku keelel om korgõ prestiiþ, sis ka säädüse ja riigi tukõ. iks üteï, ku ma pliidi mano ses ülesandõs kirota võro kee- grammatika muutus vai mille Küsse SAARÕ HIPP Uma Leht, hainakuu 30. päiv 2020 3 E L O Pulga Jaani 50 aastat kaossin olnu mõtõlus Kedä vai midä pellädä ´ Viimätse ao meediauudissõ sõrmus tull vällä lahksasõ ütsi, kuimuudu Uk- SAARÕ EVAR rainast erilennukiga võõrtüü­ lisi tuuas ja mis näist Eestin «Naksi kapstit istutama saa. Muiduki nimmatas är, et ja mõtli, et võta sitaunigu ilma ei saa, ei tulõ vällä. Umil mant pehmembät maad ollõv soeluu kõtun – ei painu hargiga. Kõrraga oll´ sõr- kummardama. mus silmi iin. Ma hiitü, Midägi vahtsõt tollõn jutun ei et nüüd om mul sõrmus olõ: vinne aigu tuudi kah karja- sõrmõst lännü, a sõs näi, naisi idast. Vahe om, et tuukõrd et sõrmõn läük kah kuld tuudi Tsiberist eestläisi esiesäde ja maa pääl niisamatõ,» maalõ tagasi ja kimmä tiidmi- kõnõl´ Möldre Luule (76) sega, et siiä nimä jääse. Mee- Liina­mäelt Urvastõ kihl- lega mõista, et sekkä trehväú kunnast. mõni vinläne, volgasakslanõ, ukrainlanõ jne. Nuu olli kõik Abielusõrmussõ olï är kao- vindsõ tüüinemise, paksust ja tanu imä Möldre Emma vedeläst läbi tullu. Kui tulï Ees- (kutsuti Emmi) 1969. aas- ti Vabariik, es olõ nimä sukugi taga suvõl. Õigõdõ olï tä nurisõjiide iinotsan, kuigi elu jätnü tuu tarrõ piigli pääle, olï tuukõrd pehmelt üldä vilets. a vaest sõs tuudaigu kolmõ­ Mul om meelen, kuis ma sai üte aastanõ pojapoig Tõnis paduvinläsest karjamehe käest võtsõ sõrmussõ säält mäng- nuumi, ku tsipa nurina muudu mises ja kaoç aida är. Perän hellü tei. Miis käräç mullõ: mis es julgu kõnõlda ja suurõst ti sis mõtlidi, et uma riigi tege- pääst muiduki inämb ei mä- mine käü niisama laulu ja ring- letä, et midägi säänest juh- mänguga. Et näide põlvkund tu, arvaú Luule. lätú hummugu kell 4 tühü ja hääl «Imä es kanna sõrmust juhul saie kell 11 õdagu koikudõ tüü man. Pelläú, et kulus hiitä. Üteï, et mõnõ õks usksõva, är. Võtsõ kõik aig sõrmõst et hillä-tassa lätt elu parembas, är ja hoitsõ kapi pääl. Tuud­ ja näe imet – lätúki. Ma tiise, et aigu panti sõrmus sõrmõ miis kõnõlõs tõtõjuttu. iks sõs, ku liina minti. Näü- Lätú nii, et kongi pingutõdi tämises. Usuti jo, et abielu­ parembasminekiga üle. Kui

inemine om iks nigu inämb SAARÕ EVARI PILDI tüüline ots kõik aig ammõtit, väärt,» tulõç Luule miilde Möldre Luule näütäs, kost tä imä 51 aastat tagasi kaonu Möldre Emmil olõs üles löütüst abielusõrmussõst hää miil kon põhitüü om nupuvaotami- ja jakaú: «Taad sõrmust om ne, sis om asi selgelt üle võlli. sõrmussõ trehvämise pääle vällä kaibsõ. saanu. nüüd kats kõrda löütü joba. Joba sis kõnõldi stiimuliide Edimäne kõrd löüdse min- hinge pääl, et sõrmus är kat- üteï latsilõ: no ku ti midä kin- küländ kavva kanda, eluiäs sõrmust Luule. Imä vahtsõnõ kriisist. Tuukõrd käve tuu jutt ni Helle 1967. aastal peedi- tõ. Ku tä nakaú 90 aastat va- ki tahati, sõs ostkõ mullõ üts anti kokku 98 ja puul aastak- sõrmus ollegi täl sõrmõn ka küll päämiselt ülemuisi kotsi- virkse vahelt.» nas saama (miis Möldre Alïa abielusõrmus. Sünnüpääväs ka (1912–2011). tuul pääväl, ku vana sõrmus lõ, lihttüülist loodõti õks raha- Möldre Emmil olï iks olï joba ammu koolnu), sõs saadut sõrmust sai imä viil Parhilla kand tuud vahtsõt vällä tulï. ga kinni massa. Eräsektori lehmäpidämine lõppi selle, et «lehmäga olõt väega kinni». Osalt om tuu Priinime lugu jutt jama, kuna ega tegevusõ- Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest. ga olõt kinni, kui sa piat asja iist vastutust kandma. Niisama võit üldä, et eluga ülepää olõt vastõn Liinamäe mõisan om väega kinni. Om tegünü ime- Hollo Holïa talu, Sangastõn Tagu- Tävvendüses perekunnanime Ragas lik arusaamine, et vahepääl lan Olïa talu. kotsilõ. Juhtu lugõma 16. hainakuu Umma Lehte, kos oll´ kah Saarõ Eva- piat kiäki tõnõ su ellu elämä Seo om üts nimi noidõ hulgast, Kuigi sõnna hoïo (pikemb ri lugu perekunnanime Hain kotsilõ. ja midägi ei tohe hukka minnä minka kottalõ ma ku priinim- varjants hoïop < vinne холо́ п Hainaga om kõik selge, a ma ei olõ tuu aoga. Vai sis koolõt mõnõs mist kirotaja ei tiiä, määne ’perisori, ori’) kirotõdi vana rahul jutuga, mis tävvendäs Kanepi aos är ja heränet jäl ellu, ku olï alguperäne välläütlemine. kiräviie aigu õkva samma- Haina nimme. Taa perekunnanime kõik hää om. Nimel Hollo om Eestin 143 muudu, ei olõs kummalõgi sai Sõrõstõ mõisah Praxi Andres – tuu om õigõ. A edesi om sääl ka kiro- Om ilmselge, et inemiisi olõs kandjat ja tegüsi taa katõn taluperemiihhi suguvõsa- tõt, et Andrõsõ kasupoig sai nimes vaia naada ümbre kasvatama. mõisan Võromaal. Väimälä lõ sõimusõnna nimes pant. Raggus. Vanajumala sällä takan Vinne aigu olï üldiselt teedä, et mõisa Raistõ külän saiva seo Innemb om priinime takan Periselt es olõ tollõ kasupoja nimi tuud saat tetä, nika nuur kesk- priinime Kangro Ado (sündü- iks määnegi edevanõmba mitte Raggus, a Raggas. Tuul kasu- pojal – Raggasõ Aadamil – (Adam, koraana iist paon koolin käü. Meil aga omma nü umbõs 1717) kolmõ poja, nimi. Üts võimalus, et tuu FASTRÕ MARIKO dä noidõ asjuga, mis hingele sündünü 1800), olli imä, esä ja egasugudse õiguslasõ ega- Juhani, Jüri ja Piitre perrätulõ- om väega vana germaani- hää omma. Kaâus pidi pini­kese katõssa­ velle-sõsarat ja tä sai uma sugutsõlõ latsi tüüle­panõkile ja. Kangro talu om Nooli ehk peräne edenimi, midä võidi esä Sikka Andrese Jakobi perekunna­ Võrumaa juuriga Schneideri aasta algul viimä Floridalõ ta- rinnaga vasta: «Nu, streljai!» Runda talu kõrval alalõ par- Eestin tunda keskaol ja miä nime Raggas. Määndselgi põhjusõl Kirchi Kerlil ja Ameeriga juu- gasi ämmä-äiä hoita, selle et ´ Laskma näid kiäki muiduki ei hillaki, 1996 üteldi mullõ taa om kotussõnime andnu näü- anti Aadam joba paariaastadsõlt riga Schneideri Jordanil oll timäle sääne talvinõ-keväjä- kasupojas­ Praksi Andrõsõlõ. Viil nakka, vähämbält Euroopan, nimme Holïo talo. tüses Soomõ Hollola vallalõ päält vahtsõaastakuun latsõ ne ilm mitte sukugi es passi. 1803. aastal sündü Andrõsõ ainus aga nii edesi majandada kah Vahtsõliina mõisan sai õkva (paigapäälsen pruugin kah lats, poig Märt Hain. Aadamist sai saamist plaan minnä Miami Muidu käve floridalasõst pini ei saa. Mõtõlgõ esi: varsti om sama priinime Hollo suur pehmele: Holïola). Sõrõstõ mõisa tallipoiss, a uma poig pääväpaistõ ala, a koroona hää meelega välän jalutaman, ´ Ukraina kah nupulõvaotajiide sugu­võsa Saika külän, Ram- Tõnõ võimalus om, et ine- Märt oll vähämbält 1824 Sõrõstõ segäsi vaihõlõ. Tuuperäst a Eesti talvõilma tä peris vihaú. küläkuulmeistre.­ valitsusõ all, kauas näil sis viil mukil ja Suukülän. Genin misenime juurõ omma 17. tull´ näil jäiä Vahtsõ-Ruusa. Nüüt piät tä sääl uutma ja perrel Adam Raggasõ esä Jakkob Rag- tuud tüühimmu alalõ hoitus. tettü sugupuu küünüsse 1720. aastasaan, ku Roodsi nime ´ om tedä väega hallõ. gas oll õnnõ 45 aastat vana, kui tä Mis sis meil üle jääs? Mos- aastidõni, a kõikil näil ei olõki Olaf ~ Olof varjantsõst sai- oll´ matnu joba uma kats naist ja üt- Taa es olõ abielupaari jaos Eesti elu om ameeriklasõlõ lemi? Ristiusu häötüs om sis ütist esiessä. Võimalik, et tuus va Oolop, Oolo, Olli ja tõsõ. säst latsõst katõsa. Ello jäigi tollõst määnegi lõks, a olï nigu vaba­ Jordanilõ peris miilt piten. Täl- käega kumbada. Mitte et mul olï 17. aastasaa lõpu peremiis Võissi jo arvada, et Võro- perrest õnnõ tuu Haina (Praksi) And- dus, selle et latsõkäruga olï le miildüs, et koroonaviirus om rõsõlõ kasulatsõs antu poig Adam timäst väega kahju olõsi, ma jo Saika Thomas. Vahtsõliina maal panti muudsalõ edeni- Võrumaa mõtsu vaihõl eski siin maal häste tagasi tõmmanu, Raggas. ristmäldä. Aga umma eluviisi Masing olïgi erilidselt huulsa mele h- ette, nii et muu Eesti Kuis ma taad kõkkõ tiiä? A tuupe- koroona tippaol hää ringi käru­ a om veidikese kurb, et suvõ­ tahtnu küll alalõ hoita. Tollõn keriguopõtaja, kiä uursõ inne Oolop ja Olo naksi nalïaga räst, et ma olõ pall´o aigu kulutanu ta. A nüüt om viilgi parõmb, festivaali är jäeti. Eesti süükest mõttõn ei olõ ukrainlaisi va- priinime pandmist suguvõssa poolõs meenutama hoïopit Raggase (Ragase) suguvõsa uur- selle et või ilma suurõmba hir- miildüs tälle kõgõ inämb kohu- misõlõ, selle et tuu Sõrõstõ Adam riant viil sukugi kõgõ hullõmb, mitmit põlvi tagasi. ja holïo. mulda ummi egäpäävätsit toi- piim ja tuu miildü ka pinile. Raggas om üts mino edevanõmb. seenis ku näil tüühimu alalõ. Sarnanõ priinimi, midä pan- Juhul ku Hollo om tõtõst ´ mõnduisi jakada. Miami liinan Jordan löüdse Ameeri- Tä oll mino imä Ragasõ Salmõ esä- Ukrainlaisi pellädä ei tasu, ti, olï Holla Võro mõisa Navi Olavi võromainõ varjants, puulnõ vanavanaesä. Adam Raggase Florida osariigin, kon om näi- gamaal hindäle vahtsõ tüü­ näide eluviis om mi umaga külän, täämbädses kas vällä om hää maini, et eelä, 29. esä Sikka Jakkob om edimäne meile de korter, om tuu parhilla iks kotussõ ja piät tüü peräst tagasi väega üttemuudu. Pellädä ta- koolnu vai osalidsõlt levi- hainakuu pääväl olï olavi- teedä ollõv Ragas. viil pia võimalda. minemä augusti keskel. Kerli Põlva kihlkunnah läts´ viimäne sus tegelikult umma rahvast: nümbäs Hollo-nimes muutunu. päiv, Norra kuninga Olav Kukki koroona peräst jäi Jor- väiku Leo-poisiga jääse viil nime Ragas kandja igävigutiile 1994. mis meist saama nakkas, ku Tuu perrä om nime saanu Hola II Haraldssoni Pühä surma- aastal. Virumaal om täämbädsel aol dan umast tüüst ilma, olï siin Võrumaalõ vanajumala sällä umal jõul inämb majanda ja talu Võrol Räpinä maantii vee- päiv aastast 1030. viil mõni Raggas olõmah. hää tetä vahtsit tüülevõtmisõ takka. A ku olukõrd lupa, lää- ren. l- om ütekõrdnõ, vaest taotluisi. Viirusõlainõ andsõ ka vä nimä kah talvõs pääväpaistõ riiki üllen pitä ei suta. PINTSAARÕ ASTA üteldi ka pehmele – Hoïa? Ur- SAARÕ EVAR võimalusõ ao maha võtta, tegel­ ala, selle et pinikene jo uut. PULGA JAAN 4 Uma Leht, hainakuu 30. päiv 2020 P E R Ä M Ä N E K Ü L G Parm tsuskas Nal´apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Pikse kõnõlus Rõugõ Rebäse külä miis VARUSTINI ANDRES, tunnõt ka nimega PARM. VÄLJANDU ELLEN

Tuu pilt sais mu silmi iin täämbädseni: tummõrohili- nõ kapstalehesupp, kesken munakõllanõ, äkki pimmes lännü küük, nuu hirmhiitünü näo tsõõrih ümbre pikä söögi- lavva... ilmahtuma kõmahk. Sinnä saa päält 60 aastaga. Olï suinõ aig, ku kapstalehe jo tuuvõrra kasunu, et naist andsõ värskit supiliimi kiitä. Nii istimigi maal hulgakõisi söögilavvan, taldregu rohilist suppi täüs nõstõtu. Tsõdsõ olï midägi maaha unõhtanu ni juussõ kõrras tarrõ. Seimi, suurõ kõnõliva ummi juttõ. Välän kuuldu piksepilv tulõman, kõmistõli õigõ kõvva. Ütekõrraga tõmmaú köögi iks nii pimmes, et kõtun võtsõ kõhevilõ. Sis ilma ette kuuluh- tamada käve sääne kõva raksa­ hus, et aknõklaasi klirisivä ni REIMANNI HILDEGARDI TSEHKENDÜS majasainaki värisivä. Kõigil tennäs­simi Taivaessä. Tsõd- maailmahtu vägevä patareiga, sängü, miä otsapiteh tarõ jäie luidsaski poolõ tii pääle. sõ kõnõï, et tä olï uman tarõn nigu parhilla 2–3kilonõ mõsu- nukah saisõ, kavvõmbalõ. Vanaimä üteï, et jessukõ- olnu, ku tuu kõmahk käve. Ten- pulbripakk. Kõik tuu kupahtus Sis paistu kätte, et katõl nõ, taa nigu suurõtükü pauk nü ussõ vallalõ, et küüki tulla, saisõ pikä puupingi pääl. Raa- sainapuulsõl sängüjalal kah ilmasõa aigu, nüüd leie külh nännü, et tulõkerä juusù liuhka dio es tii kõssugi, päälegi olï tükü otsast olliva ku kirvõga kohegi sisse. Sis lätú tarõuss üle tõõsõ tarõ põrmandu. hummoguvalgõn nätä, et pin- lüüdü. vallalõ, tsõdsõ saisõ ussõ­ Edimält löönü kipõlt uma gi mõlõmbast otsast suur kilt Kaeh, kost tuu kerä väl- paku pääl, näost lubivalgõ ni ussõ kinni, vet ollegi parõmb. külest om tsäksähtü. Selge pilt, lä võisõ juuskõ. Viil kõrd kogõli: kerävälk. Kullõlnu, et kõik vakka, julgu- säält tuu kerävälk läbi kävegi. tennäs­simi, et tä nii imelikku Mi summan joosimi tarri nu vahtsõst ussõ vallalõ lüvvä Mehe hirnsõva, et Vinne tiid pite mõistsõ kaoda ja mi pite lakja kaema, kas kongi ni küüki tulla. välk, saaki-ei inämb varguisi kallist koto maaha es paloda. palas vai om purus. Õnnõs, Joodõti tsõdsõlõ tsukruvett Ameeriga unno kullõlda. Aro- Raadiolõ ostõti muidogi süäme kergendüses, es olõ ni arotõdi, et iks väega häste tõdi viil, kost tuu kerä vällä vahtsõ patarei ja saie kullõlda tuld ei pilpit lindaman, tarõ lätú. Järgmädse hummogu naaú võisõ kävvü. Lätú kipõn aigu avaligult propagandauudissit Tossu Tilda pajatus luhvt tundu õnnõ esimuudu. lell umma raadiot krutma. Tuu viil, ku lellänaanõ suurõm­bat ni varguisi läbi räginä-unda- Tullimi küüki tagasi ni olï toona sääne kobahk katõ kraammist tekse ni nihoç laja misõ tuud kavvõ maa «unno». Viieaastadsõlt tüü- Järgmine päiv uutsõ poiss värte man, kunas uno Paavel kotus olõman! üte tõõsõ mehega jutu är lõpõ­ Ku mu kodoküllä võimalik olla – tuu olï latsi jaos bäs minemä, jõudsõmi imä nõutu kõrraga pikäle maaha, lei uma suur mõistatus. Seletedi, et nigu kodotöiega valmis ja säädsemigi põlvõ purus, a sai kipõlt pistü ja Viieaastanõ Oskar eläs üten tas. Ku tuu vabas sai, küsse jõudsõ telekas kino, a pilt väikumb ja omma minekile. Lea veli külh üteï, et padavai vallu tundmalda tagasi vanõm­bidõ ja noorõmbidõ väiku Oskar peris julgõlt, kas Vanast, ku viil lats olli, elli inäm- inemise umah tarõh. Ku mi küllä sääl elämise man, mis um är lao- kodo poolõ, nii et kundsa käve vele­keisiga maal. Näide kodo saa tüükotta tüüle. «Muidoki büs maainemiisi eelektrildä. Ku jõudsõ edimäne telekas, lätú tuu tõt, ollõv vaimu. Naarimi mõlõm- kukruhe. Elo olï tuul momendil man om tüükoda. Sääl miildüs saat. A inne piät sa kuuli mine- es olõ tsähvüst, sis olï kõik aig elo uudis ruttu lakja. Imemassina ba taa jutu pääle! nii maru kallis, et es julgu eski poiskõsõlõ olla. mä ja kooli är lõpõtama,» üteï sääne, nigu meil peräst suurt tor- umanigu es olõ sukugi uhkõ ja Ku jõudsõmi lahudu maja taadõpoolõ kaia. Hindä meelest om tä küländ lahkõ uno Paavel. Poiskõnõ olï mi, ku ei olõ vuulu. Raadio soovi­ lubasiva külä­rahval tuud kaema mano, lei süäme alt nigu külmäs, Peräst tulï iks vällä kah, kiä tuu suur, et massinidõ värgist arvu lõpmalda õnnõlik. kontsõrtõ ja kuuldõmängõ käve tulla. Latsõ kah lätsivä ja ma kah. es julgõ inämp ütstõõsõlõ häste vaim olï – Lea veli, kes olï haardnu saia. Ütskõrd kuulsõ Oskar Perän kododsõ aroti asja. tuudaigu naabridõ poolõ kullõma Tarõ olï rahvast puupistü täüs. Ma otsa kaia ega midägi üldä. Püm- sängüst valgõ lina ja juusknu pääle miihi arotaman, et tüükotta om Vanaimä, kes olï külän, arvaú, – no nuu päävä olli mu jaos oodõ- trehvsi istma kõgõ perämäste rit- mes olï kah lännü ja tuu panè mi ärminekit tulistjutti tarõst vällä. vaia tüümiist. Niimuudu olï et nii häste ei käü egäüte käsi. du nigu pidopäävä. Pümmembäl ta ja es näe muud ku tõisi sälgi ja meid joba esihindäst pelgämä. Lätú kõrda meile sulli tetä! kuulutanu vallaleht. Oskar küs- «Koolin käümine ei olõ alanu- aol sai petrooleumilambi valgõl päid. Näide kõnõlõmisõ peräst es Kõrraga – oh sa taivaesäkene, Ei mälehtägi, et viil kohki se esä käest, kas tä võinu sinnä gi, ku tüükotus joba olõman. päämidselt immä avitõdus, raa- kuulõ kah toda, mis jutt telekast midä mi silmä rõbahtiva! Valgõ umast kotost viisorit kaemah tüüle minnä. Midä ütlese nuu mehe, kes matit loetus, koolitükke opitus, tulï. A miilde um jäänü tuu uhkõ vaim hõïosi mi poolõ, esi rehù käve, a häste ummava miilde jää- A esä arvaú, et poig piäs uno tüüldä omma ja poodi takan tsehkendedüs ja käsitüüd tettüs. tunnõ, kuimuudu sai koolih tõisi- ummi väega pikki kässiga ja tä nü Tartu kooliao «Horoskoobi» Paaveliga esi kõnõlõma. Uno pasva,» märgoç timä. Es olõ elol vika midägi ja kiäki lõ kittä, et ma näi telekat. sälä takah olõs nigu pälgähüse- õdagu, ku ollimi hulgani üteh Paavel om tüükua umanik ja TOSSU TILDA es mõista parõmbat tahtagi. Um- Ütskõrd sügüsedsel aol olï meil valgust hilganu. Taa ei saa külh väikuh tarõkõsõh, kõigil silmä pääleki Oskari suur sõbõr. mõhtõ naati ütel aol kõnõlõma naabri Leaga iso viil kõrd telekat inemine olla, jõudsõ kõrraga mei- õnnõlidsõlt ja herevällä naglutõdu telekast ku imemassinast, mis kaema minnä, a tõistõ paika, mis le mõlõmbalõ peräle, ja kaksõmi telekaekraani külge. näütävät kasti seeh nii pilti ku ka olï kavvõmbal, kohe meid kooli- ullimuudu rüükeh tultut tiid piteh Muda Mari pajatus kõnõlõvat samal aol. Kuis tuu saa sõsara kutsiva. Ku naaú tinnem­ tagasi. Jala ku kanal paklih, käve LIIVA AASA Kas jakkus inemiisi? minnä, läävä sinnä kergembä elo pääle. Maatüü om jo palïo Otsi’ taast tabõlist vällä naa’ sõna’. Ku olõt kõik üles löüdnü, jääs üle Ma kuuli raadiost, et keväjä rassõ, lihtsämb om istu ja uuta, Latsilõ katõssa kruudukõist. Noist tulõ kokko üte päävä nimi. Miä tuu om? koroonakriisi aigu tulï meil kuna vaia riiki kaitsa. inemiisi puudus. Es jakku Inne tulõ muidoki oppusõ Vastus saada’ polit­seid, es piirikaitsjit. Sel- läbi tetä, ega tuu kah miilak- üte nädäli joosul aid meiliaadrõssi­ pääle le tetäski nüüd vahtsõnõ riigi minõ olõ-i. Ku uma inemise angõrpist kaitsmisõ ütsüs. kaitsõrühmä minnä ei taha, sõs [email protected] hain vai postiga: Tuust es saa ma külh arvo, om kõgõ võimalus vällämaalt hernes kost sinnä inemise võetas, ku tahtjit tuvva. Puul aastat võiva Uma Leht, hõrak Tartu 48, näid muialõgi es jakku. Vast nä tah är istu ja sõs tulõva lin- kardok nuu tüüldätüülise, kiä es taha nukiga vahtsõ. 65609 Võro. kürvits põllu pääle maaskit korjama MUDA MARI Vastussõ mano panõ’ liblik kirja uma nimi, vannus maasik ja kimmähe ka molohk postiaadrõs. nakri päävälill Telli Uma Leht! Vastajidõ vaihõl rügä 6 kuud – 6 €, 12 kuud – 12 €, loositas vällä siin võrokeelitsit sitik e-arvõ püsimassuleping 0.85 € kuun. latsiraamatit vai plaatõ. tii Latsinukka tugõva’ uba Võro instituut uibu ja Võro selts VKKF. vavvõrn Telli saa ExpressPostist: Minevä kõrra vastus: tellimine.ee/umaleht kuuvalgõl, viirde, hää, perrä, eläjit, tulï, tahtsõ’, hüpäú, jüräsi, vaoç, seen, nägo, rohi, söönü. tel 617 7717 Avvohinna saa LEBEDEVA GERTI-LY (7) Laatrõst.