DOCSLIB.ORG

Parmu Ökokülän Kasva Tõdas Idamaa Siini

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Parmu Ökokülän Kasva Tõdas Idamaa Siini Hainakuu 30. päiv 2020 Nummõr 15 (468) Leht mass 0,50 € UMV A N A A– VÕ R O M A A R A H V LA U M A EN K E E L E N L EHT H T Raju Eliisabet luut, et Võro­ Plado Helen pidä katõn keelen 50 aastat kaonu olnu maast saa mahhe maa kudamisõ veebipäivikut kuldsõrmus tull´ vällä Kae lk 2 Kae lk 2 Kae lk 3 Regio vahtsõ reisi- juhiga Võromaad kaema Hainakuu alostusõn sai valmis Regio ­­reisijuht «Matkame Ees- tis», kon lövvüs suur kokko võtõ kõiki Eestimaa kantõ matka- ratust. Päält tuu jaetas mitmit nõvvuandit, kuis olõs kõgõ pa- rõmb ja huvitavamb rännädä. Raamatun om neli jako. Edi- mält omma inemise kirotanu matkamisviisest, midä nä esi omma perrä pruuvnu. Näütüses õkva juunt piten müüdä kaar- ti minek, geohiitmine, müüdä õ-tähe piiri matk, saan järven tsuklõminõ vai Eesti viirmidsi punktõ matk. Lõuna-Eestist ja Vanalt Võromaalt om vällä tuudu kaardirakõnduisi, kultuuri- hulga matkaratu. Siin kandin mälestiisi registrit, kost midä om vast rohkõmbki esieräliid- hääd süvvä saa ja midä tetä si paiku ku põâa puul, a palïo näütüses sõs, ku trehvät matkal paiga olõ-õi inemisile viil väe- erämaa pääle. ga tutva. Mõnõ paiga kottalõ Sääne paprõ pääle trükit löüd egält puult hulga teedüst, reisi juht om hää, ku tahat min- näütüses Taivaskoda, Verijär- nä sääntsehe paika, kohe inter- ve matkarada, Meenikunnu, neti abiga interneti puudusõ Luha suu ja Paganamaa opi- peräst peräle ei jõvva, ja mi rada, a hulga om ka noid paiku, kandin om säändsit paiku midä inemise saava esi avasta- palïo. Kimmähe võis egäüts ma minnä, olla tuu man kõgõ timahavatsõl suvõl kävvü är edimädse ja esi tuust raamatu- mõnõn kodolähküdsen paigan, FASTRÕ MARIKO PILT he mano kirota. kohe viil kunagi saanu ei olõ. Möldri Jandra ja Raudsepä Kalev saisva viil likku veemäldä pakkõ man. Raamatust löüd viil nõvvu- andit, kuis pruuki erinevit SAARÕ HIPP lõuna eestläisi laulõl. Laan- Hummõn nakkas Parmu ökokülän kasva­ pere Helle kõnõlõs, kuis om Mooste Elohelü läbi ao ilokirändüsen kujotõt 31. hainakuul ja 1. põimukuul Võro keskliina. Muusikat tege saa huu sisse eesti rahvamuusiga Kusla puu Kaisa. tõdas idamaa siini tüütlüisi festival Mooste Elohelü. SAARÕ HIPP huviliidsilõ lahkõlõ häid nippe. vähä vasta. Vastapite palïodõ- om joba hulga käen, katsõtasõ Festivali teema om saaja (pul- Kaikal tulõ Tuusjaos, et seene kõrraga val- lõ tõisilõ siinile täütvä shiita- kogukunna naasõ ekämuudu, ma). Tuuperäst tutvustasõ Kaa- Taheva mõisan Tsirgumäel mis saassi, tulõ seenepaku 24 ke-seene ka häste kõttu. Väi- määndsit vahtsit süüke võisi siku Liisa ja Ahto uman tüütarõn regilaulupido omma Parmu ökokülä ine- 6. põimkuu pääväl kell 18 pee- tunnis vii ala uputa, päält tuud kust peotävvest omleti seen saa shiitake’st viil tetä, kõnõï Möld- vannu eesti pulmakombit; võro- mise naanu kasvatama täs Nargenfestivali ütte kont- lätt umbõs nätäl ja seenekihä joba kõtu täüs. ri Jandra. Seenesupp om sõski kõsõ ja seto laulva ja mängvä esieräliidsi shiitake-siini. sõrti Karulan Kaikamäel. Tuu kasussõ joba suurõs. Päält saagi- Seenekasvatusõ tõnõ iist- kõgõ parõmb, a miihi soovil vannu viise ja võistlõja säädvä Timahavatsõl suvõl kand- nimi om rahvalaulupido «Lau- korjamist lastas pakõl veidü pu- vidäjä Möldri Jandra seleç, et proovitas järgmädses tetä ka pääkontsõrdil Põlva kihlkunnast va seenepaku joba tõist lu Tormis». Kokko tulõ hulga hada ja uputõdas sõs vahtsõst, siini või süvvä tuuralt, sala- seeneletšot. Ku kõik häste õn- peri mõrsja- ja peiupoolitsõ hõi- muusikit ja kõrralaulutundjit, aastat nii hääd saaki, et et vahtsõt saaki saia. Eestimaal ti seen, praati vai tetä suppi. nistus, sõs saa seenesuppi mait- mu kaasitusõ vahtsõhe vormi. näütüses Roose Celia ja Roose siini jakkus ka müügis. vällän kasvatõn saa niimuudu Esieränis hääd maitsõt tulõ sa ja värskit siini osta Harglõst Riina, Orase Janika, Kanni Tuu- suvõ joosul kolm saaki. kuivatõduist siinist, ku noid Kotussõ Umalt üülaadalt. Kotussõ uma üülaat le, Kalla Urmas, Õunapuu Lau- Parmu ökokülän kasvatõdas Seenekasvatusõn ei tulõ külmä vii seen leota. Seenejala Raudsepä Kalev arvaú lõ- 1. põimukuu pääväl peetäs Harg- ri ja tõsõ. Pito kõrraldasõ MTÜ siini lepäpakkõ pääl vällän, midägi ilma tüüldä. Et tuhat omma niisama süümises kõva, põtusõs, et periselt om näide lõ kooli man pedäjämõtsa all joba Kaikamäe ja keskkunnaammõt, mitte kongi huunõn seen. pakku kasuma panda, tegevä a noist või tetä jahhu, mis kõl- seenekasvatusõst viil varra tõist kõrda üülaata. Laada iist- sissepäsemine om prii. Tuu aúaolo tege seene roh- viis inemist tubli nädäli tüüd: bas häste supi sisse maigus. Ja kõnõlda, selle et ei tiiä, kas vidäjä omma Harglõ kandi ine- kõmb luudusõga umas. Paku üts puur mulkõ, kats laskva do- noist võidas pia pruuvi ka kos- tuust midägi suurõmbat kah mise. Kotusõ märgi all (Kotus.ee) omma seeneeossidõ müt- saatoriga mütseeli ja kats vaha- meetigakaupa tetä. vällä tulõ. A kolmõ-nelä aas- tetäs tutvas Taheva, Mõnistõ ja Suvõülikooli matka- seeliga nakatõdu joba 2017. tasõ mulkõ, et satika ja tsirgu Nüüt, ku pruuni kübäräga siini ta peräst om sõs nätä. Karula kanti ja sündmüisi. Koha- päiv Mõnistõ kandin aastal, a paar edimäst aastat manu es päsenü. Uputamisõ ligu käsitüükraamiga kaupmehe 8. põimukuu pääväl kell 10 saa siini säält viil hulga kaupa man om käsitüüd vähendet tuu- uutva inemiisi kelläst katsast õda- Mõnistõ muusõumi man Kaika koëada es saa. ga, et paku lastas ütekõrraga gu, pakutas ka paiklikku söögi- ja suvõülikooli raamõn kullõlda Nakataminõ näkù Taheval raudraamõ seen vette ja nõs- joogikraami. Õdaguhämärüsen kolmõ loengut: Harglõ kihl- vällä niimuudu, et paku sis- tõtas ka vällä taliga. Basseinis saa kullõlda viil Sadama Mareki kunna jõõnimmist, ristipuiõst se puuriti mulgu, sinnä panti om maa sisse kaivõt merekon- kontsõrti ja võtta ossa Harglõ ke- ja vanal aol olnust kadsust. mütseel üten purus hõõrudu teiner. Pakkõ vaihõlõ omma rigu üüteenistüsest. Päält tuud mindäs matkama nisu vai hirsiga, sõs panti mul- säetü püünisse sitikile, et nuu Eesti lõunõtipu lähküle. Matk gu vaha-pigi seguga kinni. es lännü siinile kurja tegemä. om 5 km pikk. Ku matk läbi, Seenekasvandusõ iistvidäjä Shiitake-seene omma üle Raamadukogo jakkus kultuuriprogramm Raudsepä Kalev kõnõï, et timä ilma tunnõdu tuu poolõst, et liinasüämen muusõumi man. Täpsempä sai shiitake-istandusõ mõttõ omma täüs egäsugutsit tarvi- 4. põimukuu pääväl saa Võ- kavva saa kaia internetist lehe- üte Läti seenekasvataja käest, likkõ vitamiine; avitasõ näütü- rol Keskliina pargin kullõlda küle voroselts.ee päält. kiä mõistsõ tuust väega häste ses korgõ vererõhu ja dia beedi Sommeri Laurit kõnõlõman, MÖLDRI JANDRA PILT kõnõlda. Lätläne opaú kõigilõ vasta; mõnõ uskva, et esiki Shiitake-seene kasusõ paku külen. midä ütist om indiaanlaisi ja UL 2 Uma Leht, hainakuu 30. päiv 2020 M Ä R G O T U S Hüvvi sõnnu Saa arru, et siin Võrumaal om iks kõgõ ilusamb luudus, Inemise omma eläjä ja läävä egä keväjä viilgi ullimbas, nigu kõnõ- lõsõ laulusõna. Seo kevväi olï sääne, et võisõ inemise peris pääst hulga ruumi ja ei piä inemiisiga pää-jala kuun elämä. segi aia, ja lämmi suvõ edimäne puul käändse viil vunki mano. Tuugi poolõst saa-ai laskõ käest võimalust olla siiämaani kõgõ targõmb inemiseliik (Homo sapiens sapiens) maakerä pääl. Üts- Kiil, perimüs ja puhas luudus tõsõlõ kallalõ kargaminõ ja tsuskminõ olõ-õi targa inemise muu- du. Egäüts eläs kimmähe õnnõ esihindä iist, a kõkkõ saa-ai tetä ja võisi nuuri hoita Võrumaal üldä niimuudu, et tõisi elo är tsurgit. «A mis värk teil on selle võru Karm reaalsus om ka tuu, et Inemise võissi pruuki hüvvi sõnnu ka sõs, ku nimä tuust õkvalt keele ja meelega, millest kee- palïu noorõ tahtva är minnä kassu ei saa. Teedä om tuu, et ku näütüses rallirahvas tuu Eesti gi aru ei saa?» küsüse mitmõ ja sõs ei lääki võru kiilt-kul- ettevõtjilõ kümnit tuhandit eurosid, sõs olõ-õi vahet, ku kavvõst mu mittevõrukõisist sõbra tuuri vaia. Parõmba meelega nä tulõva ja midä üten toova. A ku külälise tulõva kavvõst, arvada Põâa-Eestist. Seo küsümüs opitas inglüse ja hiina kiilt, et väega palïo rahha taha kanti maaha jättä ei taha, omma veidükese pand minnu alasi mõtlõma tulõvikun vällämaal hää elo tõistsugutsõmba ku kohaligu, sõs kaesõ inemise õkva kõõrdu ja võru keele-meele pääle ja pääle saia. Ma olõ esi nuur nägevä ohtu. Olkõ, et mi inemise pelgäse uma tervüse peräst, taht- võru kõsõs olõmisõ üle. ja saa tävveste ka säändsest va tõsõ tuugi poolõst olla rõõmsa. Ma arva, et seo kiil, midä mõttõviiest arru. Täämbädse Ma arva, et tan kotsil ei olõ lahendus kõiki võrdnõ sõimami- mõistva võrukõsõ kõnõlda, ao nuuril om rohkõmb võima- nõ, a hoobis hüvvi sõnnu jagaminõ, esieränis noilõ, kiä omma omgi kõgõ ilusamb asi võru- luisi opmisõs ja ilma nägemi- mi kandin vahtsõ. Tulõ alla neeldä tahtminõ kõik kõgõ iist läbi kõsõs olõmisõ man. Seo ses. Mis meid sõs võisi viil om sääne kodunõ tunnõ, ku siin väikul maal kinni hoita? sõimada. Inämb saldmist avitas parõmbat ello ellä nii meil lövvät tõsõ noorõga ütidse Mille piäsi noorõ tundma hindäl ku mi keelel. keele. Mõnikõrd om peris võru kiilt ja ummi juuri? SAARÕ HIPP, ummamuudu kõnõlda tõisi Üts om kimmäs – nii veidü- Uma Lehe suvõtoimõndaja hindäiäliidsiga võru kiilt, ku kene, ku ma olõ maailma olõt harinu seod kiilt kõnõlõ- nännü, saa arru, et siin Võ- ma õnnõ vannu inemiisiga. A rumaal om iks kõgõ ilusamb ku mi tahami kiilt hoita avvu luudus, hulga ruumi ja ei piä seen, tulõs kõnõlda võrdsõlt inemiisiga pää-jala kuun elä- kõigiga. mä. Piaaigu egän kotun om UMA LEHT Kurvas tege tuu, et nuuri uma savvusann ja keldri, täüs Tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä. siän olõ-õi võru kiil inämb hääd-parõmbat. Et inemise Toimõndusõ aadrõs: Tartu 48, 65609, Võro liin popp. Tuu tulõ tuust, et siiä jääsi ja tulõsi ka tagasi, E-post: [email protected], tel 78 222 21 vanõm ba ei kõnõlõ latsiga pidänü mu meelest kuulutama Kodoleht: umaleht.ee võru kiilt.
Load more

Recommended publications
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Parmu Looduskaitseala (Parmu Loodusala Ja Misso Linnuala Osa) Kaitsekorralduskava (Edaspidi KKK) Eesmärk On
    Parmu looduskaitseala (Parmu loodusala ja Misso linnuala osa) kaitsekorralduskava 2016-2025 Keskkonnaamet 2015 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................5 1.1 Ala iseloomustus ...............................................................................................................5 1.2 Maakasutus ........................................................................................................................6 1.3 Huvigrupid.........................................................................................................................9 1.4 Kaitsekord..........................................................................................................................9 1.5 Uuritus .............................................................................................................................10 1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud..........................................................................10 1.5.2 Riiklik seire ..............................................................................................................11 1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................11 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ....................................................................13 2.1 Elustik ..............................................................................................................................13 2.1.1 Linnud
    [Show full text]
  • Die Häufigsten Namenelemente Der Toponymie Von Võrumaa Im Südestnischen Sprachgebiet
    SUSA/JSFOu 92, 2009 Evar SAAR (Võru) Die häufigsten Namenelemente der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet 1. Einleitung Das historische Võrumaa (deutsch Werroland1) oder der Altkreis Võru (hier so benannt zur Unterscheidung von dem heutigen Kreis Võru, estnisch Võrumaa oder Võru maakond) ist das Kerngebiet des Südestnischen. Seit Ferdinand Johann Wiedemann diese ostseefinnische Varietät im Jahre 1863 mit seinem „Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt“ (Wiedemann 2002) als Werroestnisch bestimmte, hat das ländliche Gebrauchsareal des Südestnischen sich wesentlich verkleinert und reicht heute nur archipelartig über die Nordwestgrenze des Werrolandes, des histori- schen (1783–1920) Kreises Võru (deutsch Werro)2, hinaus. Die Ortsnamen des sich östlich anschließenden südestnischen Gebiets Setomaa müssen wegen des mächtigen russischen Superstrats, das dort seinen Niederschlag gefunden hat, getrennt behan- delt werden. Die von Wiedemann als „werroehstnischer Dialekt“ beschriebene süd- estnische Varietät, für die sich noch kein moderner deutscher Terminus eingebür- gert hat, wird im Folgenden Võruisch genannt. Võruisch, Setoisch, das in Tartumaa gesprochene Tartuisch (deutsch früher auch Dörptsch oder Dörptsch-Estnisch) sowie die im südlichen Viljandimaa gesprochene Mulgi-Sprache konstituieren gemeinsam das Südestnische. (Vgl. auch Pajusalu 1996: 1–4.) Es soll nachstehend eine synchron orientierte Übersicht über die gebräuchlich- sten Elemente der võruischen Toponymie dargeboten werden. Das will heißen, dass die häufigsten
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Parmu Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Parmu looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja kaitsekorda. Kaitseala asub Võru maakonnas Rõuge vallas Kiviora, Muraski, Parmu, Pupli ja Ritsiko külas. Parmu looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2006. a määrusega nr 155 „Parmu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ. Parmu looduskaitseala kaitse alla võtmise ettepanek tehti Taani-Eesti koostööprojekti „Eesti metsakaitsealade võrgustikˮ lõpparuandes. Selle järgi moodustati kaitseala piirkonna maastikule iseloomulike sooviku- ja soometsade ning I kategooria kaitsealuste liikide kaitseks. Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 13 lõike 1 alusel olemasoleva looduskaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja tsoneeringut. Muudatuse on tinginud vajadus vaadata kaitsekord üle seoses õigusaktide muutustega, samuti on põhjuseks uuenenud teadmised ala väärtuste kohta ja muutunud looduskaitsepraktika. Samuti on vaja üle vaadata kaitseala välispiir seoses Eesti-Vene riigipiiri väljaehitamisega ning tsoneering seoses laanemetsade range kaitse tagamisega. Kaitseala hõlmab Natura võrgustikku kuuluva Parmu loodusala ja on osa Misso linnualast. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise
    [Show full text]
  • Amtlicher Anzeiger Ametlik Teataja Iii
    U-'' •' \ i ei ul r n u <- *-•x v PE7473 H»<w AMTLICHER ANZEIGER AMETLIK TEATAJA III. TEIL III OSA Toimetus ja talitus Tasumäärad avaldiste eest: Eesti Trükikoda, end. Riigi Trükikoda 1 mm-rida ühel veerul . 10 riigipeani Kaotatud dokumendi kehtetuks Tallinn, Suurtüki 22-5 tunnustamine........................... 80 Nr. 13 18. aprillil 1944 Sisu: Teadaanne osa Järvamaast marute ve-piirkonnaks ja osa Järva- ning Viljandimaast miarutõveohtlikuks piirkiononaiks kniuilutamisesit. Kuulutused. Teadaanne koertemaru- Koerad ja kassid, keda käesoleva korralduse alusel marutõve-piirkonnas ei taudi kohta. surmata, samuti koerad, keda marutõve- ohtlikus piirkonnas kinni ei peeta, või Täienduseks minu poolt 3i0i. 'märtsil kassid, keda ei ole surmatud, hukatakse 1944 avaldatud teadaandele marutõve- politseiametnike poolt ja nende omani­ ohtliku piirkonna kohta, Loomatau- kud, pidajad või valdajad võetakse vas­ dide vastu võitlemise seaduse (RT 1923, tutusele ja karistatakse vangimajaga ja 60, 73) § 2i7 ja määruse (RT 1934, 42, rahatrahviga või ühega neist karistu­ 373) § 77—80 ning Marutaudi vastu sist Amtsblattes 1943, 3 avaldatud mää­ võitlemise määruse (ABL 1942, 3, 57) ruse § 9 alusel. § 2 ja 3 alusel kuulutan marutõve-piir­ Käesoleva korralduse alla ei kuulu konnaks : Koigi vallast: Aru, Väike- ABL 1942, 3 avaldatud määruse § 6-as Kareda ja Keri asundused ja Keri küla; tähendatud koerad marutõve ohtlikus Kareda vallast: Müüsleri asunduse ja piirkonnas. küla. MarutõveoMlikuiks piirkonnaks: Paide linna ta admin.-piires; Väinjärve Paides 11. aprillil 1944. vallast: Koeru aleviku, Aruküla asun­ Harju-Järva abiprefekt J. R e i o. duse, Visusti, Abaja ja Küti külad. Administratiivala juhataja Viljandi maakonnast: Imavere val­ politsei-leitnant R. Oja m a a. last: Suureküla küla, Tamme küla, Uue- ja Vana Käsukonna as., Laimetsa as.
    [Show full text]
  • Misso Valla ARENGUKAVA 2014-2025
    Misso valla ARENGUKAVA 2014-2025 MISSO VALLA ARENGUKAVA 2014-2025 uus redaktsioon Misso Vallavalitsus 2014 1 Misso valla ARENGUKAVA 2014-2025 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................................... 4 MISSO VALLA ÜLDISELOOMUSTUS .................................................................. 6 MISSO VALLA SÜMBOOLIKA ............................................................................... 7 VISIOON – MISSO VALD 2025 ................................................................................ 8 1. ELU- JA LOODUSKESKKOND ........................................................................... 8 1.1. RAHVASTIK .......................................................................................................... 8 1.1.1. Rahvaarv ...................................................................................................... 8 1.1.2 Sooline jaotus ................................................................................................ 9 1.1.3. Sünnid, surmad ja loomulik iive................................................................... 9 1.1.4. Ränne ......................................................................................................... 10 1.1.5. Vanuseline jaotus ....................................................................................... 10 1.1.6. Rahvastikuprognoos ................................................................................... 11 1.2. ELUKESKKOND ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede
    [Show full text]
  • Vallasiseste Linnade, Alevite, Alevike Ja Külade Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.10.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.03.2006 Avaldamismärge: Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine Vastu võetud 18.12.1997 nr 244 RT I 1997, 95, 1577 jõustumine 01.01.1998 Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 23. 12. 1997 nr 248 (RT I 1997, 99, 1604) 1. 01. 1998 11. 06. 1998 nr 133 (RT I 1998, 56, 842) 19. 06. 1998 30. 06. 1998 nr 139 (RT I 1998, 60, 955) 7. 07. 1998 22. 10. 1998 nr 235 (RT I 1998, 96, 1516) 30. 10. 1998 16. 12. 1998 nr 283 (RT I 1998, 112, 1853) 1. 01. 1999 23. 02. 1999 nr 69 (RT I 1999, 22, 345) 6. 03. 1999 17. 03. 1999 nr 100 (RT I 1999, 31, 427) jõustus Otepää Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 13. 05. 1999 nr 151 (RT I 1999, 45, 522) jõustus Lihula Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 8. 06. 1999 nr 180 (RT I 1999, 52, 564) jõustus Vihula Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 8. 06. 1999 nr 184 (RT I 1999, 52, 568) jõustus Karksi Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 15. 06. 1999 nr 195 (RT I 1999, 53, 579) jõustus Kaarma Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 29. 06. 1999 nr 208 (RT I 1999, 57, 606) jõustus Antsla Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 30. 11. 2000 nr 396 (RT I 2000, 91, 596) 1.
    [Show full text]
  • Misso Valla Põhimäärus
    Väljaandja: Misso Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.03.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 20.10.2017 Avaldamismärge: RT IV, 02.03.2014, 5 Misso valla põhimäärus Vastu võetud 16.06.2011 nr 11 RT IV, 16.04.2013, 56 jõustumine 01.07.2011 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.03.2013 RT IV, 16.04.2013, 1 19.04.2013 20.02.2014 RT IV, 02.03.2014, 2 05.03.2014 Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse reguleerimisala Valla põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus; 3) valla ametiasutuse moodustamise kord; 4) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 5) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 6) valla sümbolid ja nende kasutamise kord. § 2. Omavalitsusorganid (1) Misso valla omavalitsuse esinduskoguks on Misso Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel Misso valla hääleõiguslike elanike poolt. (2) Misso valla omavalitsuse täitevorganiks on Misso Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt. § 3. Valla elanik Misso valla elanik on isik, kellel Eesti rahvastikuregistri järgi on elukohaks Misso vald. § 4. Valla piir ja haldusjaotus (1) Valla piir määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. (2) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (3) Valla halduskeskus asub Misso alevikus. Valla haldusekeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu, kusjuures otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
    [Show full text]
  • Kust on Tulnud Vana Võrumaa Külanimed?
    Evar Saar Võru instituudi teadur, kes uurib kohanimesid Kust on tulnud Vana Võrumaa külanimed? Hajatalude ja väikeste külade maastikul Lõuna- ning Lääne-Võrumaal pärineb külanimede enamik inimeste nimedest – kunagistest talu- poegade lisanimedest. Põhja-Võrumaa (praeguse Põlvamaa) külad on suuremad ja vanemad. Nende nimed on tekkinud nii ammusel ajal, et kirjalikud allikad seda aega otseselt ei valgusta. Ometi ei sõltu tähen- duselt läbipaistva ja hämara materjali suhe Võrumaa külanimedes külade suurusest ja külaks olemise east. Ka hiljuti talunimest küla nimeks saanud nimede hulgas leidub palju naaberkeelte isikunimesid ja palju selliseid nimesid, mille päritolu jääbki tundmatuks. Artikkel põhineb aastatel 2009–2014 Eesti kohanimeraamatu (EKNR) jaoks tehtud uurimistööl ja annab põgusa, tutvustust ning eelreklaami pakkuva ülevaate sellest, mida lähimas tulevikus saab Eesti kohanime- raamatust just ajaloolise Võrumaa külanimede kohta lugeda. Sellel alal uuris Mariko Faster Hargla kihelkonda ja on kirjutanud põhiosa nendest märksõnaartiklitest. Evar Saar uuris ülejäänud seitset vana Võrumaa kihel- konda. Tööd tehti põhiliselt arhiiviallikatele ja revisjonide publitseeritud materjalidele toetudes. Esimene eesmärk oli saada ülevaade asustusajaloost mõisate ja põlis- külade (XVI saj allikates külaks peetud üksuste) kaupa. Nimede arengu jälgimine oli kindlamaks aluseks tõlgendusele, mille juures sai kasutada varasemaid piirkondlikke uurimusi (Valdek Pall Põhja-Tartumaast1, Marja 1 Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. OMA KEEL 1/2015 19 Kallasmaa Saaremaast2 ja Hiiumaast3, Jaak Simm Võnnu kihelkonnast4), läänemeresoome kohanimede alast kirjandust, Eesti, Soome, Vene, Saksa, Läti isikunimeraamatuid ja teisi allikaid. Etümoloogiates püüti hoiduda pelgalt sõnavaralistest võrdlustest. Püüti pakkuda vaid selliseid nime päritolu seletusi, mis oleksid vähemalt tõenäolised paigapealse kohanime- süsteemi toimimise vaatevinklist, isegi siis, kui nime tegelikku ajaloolist tagapõhja pole suudetud kindlaks teha.
    [Show full text]
  • Hr Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Mustamäe Tee 33 10.05.2011 Nr 12-15/3640-1 10616 Tallinn
    Hr Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Mustamäe tee 33 10.05.2011 nr 12-15/3640-1 10616 Tallinn Keskkonnaregistri veekogude nimistu täiendamine Austatud härra Karoles Keskkonnaregistri seaduse § 4 lg 1 alusel keskkonnaregistri vastutava töötlejana palun kanda keskkonnaregistri seaduse § 39 lg 3 alusel keskkonnaregistri veekogude nimistusse käesoleva kirja lisas loetletud veekogud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Harry Liiv Asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa: Veekogude nimekiri Irja Truumaa 626 2899; [email protected] 1 Lisa 10.05.2011 kirjale nr 12-15/3640. Veekogude nimekiri Vooluveekogud Jrk nr Registrikood Veekogu nimi Tüüp 1 VEE1000202 Savioja Oja 2 VEE1000203 Piiroja Oja 3 VEE1000204 Kõrvõ oja Oja 4 VEE1000205 Süväoro oja Oja 5 VEE1000206 Leoski oja Oja 6 VEE1000207 Piiroja Oja 7 VEE1000208 Matsuri oja Kraav 8 VEE1000209 Saabolda oja Oja 9 VEE1000210 Praakmani oja Oja 10 VEE1000211 Veremäe oja (Mustoja) Oja 11 VEE1000212 Julga oja Oja Avimehe oja (Tõiva oja (alamjooksul), 12 VEE1000300 Korla oja (ülemjooksul)) Oja 13 VEE1000301 Jordani oja Oja 14 VEE1000302 Lapistu oja Oja 15 VEE1000400 Surja oja Oja 16 VEE1000500 Vana-Saaluse oja Oja 17 VEE1000600 Rauba oja Oja 18 VEE1000700 Vastseliina oja Oja 19 VEE1000701 Illimäe peakraav Peakraav 20 VEE1000702 Ronkuse oja Oja 21 VEE1000800 Raudoja Oja 22 VEE1000900 Kivioja Oja 23 VEE1001000 Mustoja Oja 24 VEE1001100 Meeksi oja Oja 25 VEE1001200 Korgõsilla oja (Raagsilla oja) Oja 26 VEE1001202 Alasilla Oja Oja 27 VEE1001203 Kungioja Oja 28 VEE1001204 Kalsaoja Oja 29 VEE1001205
    [Show full text]
  • Innovation South Estonia
    Sustainable Tartu Visitors Centre Raekoja plats 1A (Town Hall Square), Tar tu Solutions +372 744 2111 [email protected] www.visittartu.com www.visitsouthestonia.com Jõgevamaa Tourist Information Centre and Innovation Suur St. 3, Jõgeva +372 776 8520 [email protected] www.visitjogeva.com In natural building, the energy sphere, creative Võrumaa Tourist Information Centre industry – everywhere where creative ideas, Jüri St. 12, Võru technological knowledge, professional know-how and +372 782 1881 modern technology can be joined, one can feel the [email protected] taste of innovation. www.visitvoru.ee An innovative chicken coop. Põlvamaa Tourist Information Centre The ve chicken living here At least this is how it is in South Estonia where there Kooli St. 1, Räpina, Räpina rural probably don't know that the The joy of self-activity of people who took part in trainings and communal workdays can be seen Chips are ying. A bagpipe maker from the younger generation, On the forefront of product development. Mistress of the Nopri dairy, municipality, Põlva County solar panels (2.8 kW) placed are many clever entrepreneurs who have managed in the summer kitchen in Tuderna, which was made using different clay techniques under Andrus Taul, working very hard at Torupillitalu. July 2014, Valga County. Vilve Niilo, trying out a new product, goat cheese. July 2014, Võru County. +372 799 5001 on their roof provide the watchful eye of natural builder Jaanus Viese. July 2014, Põlva County. [email protected] electricity for their master's to join the old and new to contribute into offering www.visitpolva.ee 50 m² clay house all year more sustainable products and services as well as Wood and Handicraft LÄÄNE- VIRU IDA- VIRU www.visitsetomaa.ee round.
    [Show full text]