DOCSLIB.ORG

Võru Maakonna Arengustrateegia 2014 - 2025

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2014 - 2025 Lisa 1 Maakonna sotsiaalmajanduslik analüüs Võrumaa Oktoober 2014 1 Sisukord LISA 1. MAAKONNA SOTSIAALMAJANDUSLIK ANALÜÜS ..................................... 4 1 RAHVASTIK .......................................................................................................................... 4 1.1 Senised arengud ........................................................................................................... 4 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused ................................................ 9 2 MAJANDUSVALDKOND ....................................................................................................... 10 2.1 Maakonna majanduse üldiseloomustus ..................................................................... 10 2.2 Ettevõtluse tugistruktuurid ......................................................................................... 17 2.3 Ettevõtlusalad maakonnas ......................................................................................... 18 2.4 Turism ........................................................................................................................ 20 2.5 Tööalane pendelränne ............................................................................................... 25 2.6 Omavalitsuste finantsid .............................................................................................. 26 2.7 Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused ............................... 29 3 HARIDUSVALDKOND .......................................................................................................... 32 3.1 Alusharidus ................................................................................................................ 32 3.2 Üldharidus ................................................................................................................. 34 3.3 Huviharidus................................................................................................................ 38 3.4 Kutseharidus .............................................................................................................. 39 3.5 Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused .................................. 39 4 SOTSIAAL- JA TERVISHOIU VALDKOND ............................................................................... 41 4.1 Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus ........................................................... 41 4.3 Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused........... 46 5 KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA ......................................................... 48 5.1 Kodanikuühiskonna areng ......................................................................................... 48 5.2 Sport ........................................................................................................................... 51 5.3 Kultuur ja eripära ...................................................................................................... 52 5.4 Peamised kodanikuühiskonna, kultuuri, spordi ja eripära valdkonna analüüsist tulenevad järeldused ........................................................................................................ 55 6 HORISONTAALSED VALDKONNAD ...................................................................................... 58 6.1 Ühendused.................................................................................................................. 58 6.2 Keskkond .................................................................................................................... 59 6.3 Halduskorraldus ........................................................................................................ 61 2 6.4 Koostöö ...................................................................................................................... 65 6.5 Riiklikud struktuurid .................................................................................................. 66 LISA 1.1 RAHVASTIKU DÜNAAMIKA PERIOODIL 2005-2014 – TÄIENDAVAD TABELID ........... 67 LISA 1.2 SÜNNID, SURMAD JA LOOMULIK IIVE PERIOODIL 2005-2013 – TÄIENDAV TABEL .... 70 LISA 1.3 TÖÖTUS PERIOODIL 2005-2014 – TÄIENDAV TABEL ................................................ 71 LISA 1.4 STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED AASTAL 2013 – TÄIENDAV TABEL .............................................................................................................................................. 72 3 Lisa 1. Maakonna sotsiaalmajanduslik analüüs 1 Rahvastik 1.1 Senised arengud Viimase kümne aasta jooksul on Võrumaa elanike arv järjepanu kahanenud (vt joonis 1 ja lisa 1.1). Aastal 2005 elas maakonnas 39 797 inimest, aastaks 2014 oli see kahanenud 35 649 inimeseni (10,4%). Seejuures on elanike arvu vähenemine olnud maapiirkondades tervikuna kiirem kui Võru linnas. Rahvastiku kahanemise protsess on maakonnas kiirenenud aastast 2008, Võru linnas on täheldatav teatav viiteaeg – elanikkond on kiiremini vähenema hakanud alles alates 2011. aastast. Seega on maakonna rahvastiku kahanemine olnud maapiirkonna ja keskuse võrdluses olnud veidi erinev. 45 000 40 000 35 000 30 000 25 000 Võru linn 20 000 Maakond kokku 15 000 10 000 5 000 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Joonis 1. Võru maakonna rahvastiku viimase 10 aasta dünaamika1 Vaadeldes maakonna elanike arvu muutust omavalitsuseti, ilmnevad nende vahel märkimisväärsed erinevused (vt tabel 1). Kõige kiiremini on kahanenud Misso vald (19,1% ehk 164 inimest), kõige aeglasemalt aga Võru vald (4,9% ehk 248 inimest). Veel lisaks seitsmes vallas on kahanemise tempo ületanud 10%, edumeelsemad on Rõuge (-5,1% ehk 199 inimest), Vastseliina (-6,6% ehk 146 inimest) ja Lasva vald (-6,7% ehk 122 inimest). Võru linna elanike arv on kahanenud maakonna keskmisest tempost pisut aeglasemalt (- 9,5%). Seega võib öelda, et Võru maakond on kahaneva elanikkonnaga piirkond, mille inimeste arvu vähenemise tempo ületab Eesti keskmist. Tabel 1. Võru maakonna rahvastiku muutus viimase 10 aasta jooksul2 KOV 2005 2014 Muutus Võru linn 14 552 13 171 -1381 / -9,5% Antsla vald 4 263 3 517 -746 / -17,5% Haanja vald 1 278 1 136 -142 / -11,1% Lasva vald 1 826 1 704 -122 / -6,7% Meremäe vald 1 315 1 119 -196 / -14,9% Misso vald 857 693 -164 / -19,1% Mõniste vald 1 088 921 -167 / -15,3% Rõuge vald 2 338 2 219 -119 / -5,1% 1 Rahvastikuregister, 2014 2 Ibid 4 Sõmerpalu vald 2 060 1 843 -217 / -10,5% Urvaste vald 1 589 1 314 -275 / -17,3% Varstu vald 1 353 1 128 -225 / -16,6% Vastseliina vald 2 221 2 075 -146 / -6,6% Võru vald 5 057 4 809 -248 / -4,9% Maakond kokku 39 797 35 649 -4148 / -10,4% Eesti kokku 1 370 224 1 354 670 -15554 / -1,1% Kõik neli peamist vanusegruppi on viimase kümne aasta jooksul Võrumaal kahanenud (vt joonis 2 ja lisa 1.1). Nimelt on Eestis keskmiselt kahanenud kooliealiste (7-18) ning kasvanud vanemaealiste (65+) grupid, Võrumaal on aga ka nende arvukus väiksemaks muutunud. Kõige enam on kahanenud kooliealiste hulk (-38,5%), kõige vähem vanusegrupp 0-6 (-4,4%). 25 000 23 317 23 383 23 160 23 063 23 097 23 079 23 005 22 972 22 607 22 082 20 000 15 000 10 000 7 381 7 393 7 412 7 427 7 400 7 321 7 226 7 219 7 188 7 164 6 733 6 431 6 078 5 701 5 000 5 365 5 021 4 735 4 448 4 250 4 142 2 366 2 383 2 396 2 394 2 380 2 365 2 422 2 416 2 358 2 261 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 0-6 7-18 19-64 65+ Joonis 2. Peamiste vanusegruppide viimase 10 aasta dünaamika3 Vanusegruppide kohta saab välja tuua järgmist: vanusegrupp 0-6 on viimase kümne aasta jooksul kahanenud keskmiselt 4,4% ehk 105 lapse võrra. Eestis keskmiselt on aga antud grupi arvukus märkimisväärselt kasvanud (18,7% ehk 16 580 lapse võrra). Vanusegrupi arvukus on kahanenud kõikides Võrumaa omavalitsustes, va Vastseliina (kasv 24,8% ehk 25 lapse võrra), Rõuge (10,9% ehk 15 lapse võrra) ja Võru linn (kasv 8,2% ehk 75 lapse võrra). Arvestades järgnevate põlvede vähest pealekasvu, kiireneb lasteaiaealiste grupi kahanemine, viies perspektiivis olukorrani kus lasteaiakohtade täitmisega on raskusi; vanusegrupp 7-18 on viimase kümne aasta jooksul kahanenud keskmiselt 38,5% ehk 2591 lapse ja noore võrra. Ka Eestis keskmiselt on antud grupi arvukus kahanenud, kuid seda siiski veidi vähem (26,2% ehk 54 536 lapse ja noore võrra). Kahanemine on toimunud kõikides Võrumaa omavalitsustes. Seejuures on see olnud drastilisim Missos (61% ehk 75 inimese võrra), Varstus (50% ehk 118 inimese võrra) ja Haanjas (47,5% ehk 94 inimese võrra), kuid ka kõikides teistes omavalitsustes ületab kahanemine 30%. See võib tähendada vajadust koolivõrgu korrastamise järgi, kui üha kahaneva õpilaste arvu valguses ei suuda omavalitsused enam koole üleval pidada; 3 Rahvastikuregister, 2014 5 vanusegrupp 19-64 on viimase kümne aasta jooksul kahanenud keskmiselt 5,3% ehk 1235 inimese võrra. Eesti keskmine näitaja on aga samal perioodil veidi tõusnud (0,6% ehk 4827 inimest). Tööealine elanikkond on kahanenud kõikides Võrumaa omavalitsustes, va Vastseliina (kasv 7,1% ehk 86 inimest), Sõmerpalu (kasv 0,8% ehk 9 inimest) ja Rõuge (kasv 2,8% ehk 38 inimest). Kokkuvõtvalt tähendab selline olukord, et maksumaksjate hulk on kahanenud, mis avaldab mõju omavalitsuste tulubaasile; vanusegrupp 65+ on viimase kümne aasta jooksul erinevalt Eesti keskmisest samuti kahanenud. Samas on kahanemine võrreldes teiste gruppidega olnud tagasihoidlikum – 2,9% ehk 217 inimese võrra. Eestis on samal ajal antud grupi arvukus tõusnud 7,8% ehk 17 575
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On

    Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On

    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
  • Võru Valla Arengukava Aastateks 2004

    Võru Valla Arengukava Aastateks 2004

    Lisa Võru Vallavolikogu 09.10.2013.a. määrusele nr 89 VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013- 2018 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG..........................................................................................3 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED.......................................................................3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG........................................................................................4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA...............4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND..........................................................................................................4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS...................................................................................................5 1. 3 VALLA OMAPÄRA................................................................................................................5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA.......................................................................................................8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID.................................................................................................9 3. 1 ALUSHARIDUSE INFRASTUKTUUR ................................................................................9
  • Esita Oma Ettepanek Rõuge Valla Kaasavasse Eelarvesse! Veel 27

    Esita Oma Ettepanek Rõuge Valla Kaasavasse Eelarvesse! Veel 27

    NR 16 10. DETSEMBER 2020 Esita oma ettepanek Rõuge valla kaasavasse eelarvesse! Veel 27. detsembrini saab esitada ettepanekuid Rõuge valla kaasavasse eelarvesse. Idee peab olema teostatav 2021. aasta jooksul ja ühe idee maksimaalne rahastus on 15 000 eurot. Ettepanekute esitamine Ettepanekud tuleb esitada vallavalitsusele Kas sinu ideed on sama kaasahaaravad allkirjastatult paberil või e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 27. detsembril 2020. Ettepanekuid võib esitada igaüks. kui sügisene tuuleiil Mary Poppinsi vihmavarju all? Kaasava eelarve objekt peab olema meie vallaga seotud, pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning sellest ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele. Kaasava eelarve objektiks ei sobi investeeringud, mille Esita oma ettepanek Rõuge valla realiseerimine tooks kellelegi otseselt ärilist kasu või võimaldaks kellelgi enda kohustusi vähendada. kaasavasse eelarvesse! Ettepanek peab sisaldama järgmist: Investeerime 2 x 15 000 eurot • esitaja nimi, kontakttelefon ja e-posti aadress; rahvahääletusel kõige enam hääli saanud ideedesse. • ettepaneku nimetus (lühike fraas, mis iseloomustab ettepaneku sisu); • idee kirjeldus, planeeritav asukoht, Esita ettepanek hiljemalt 27. detsembril 2020! eesmärk ja olulisus (lühike kirjeldus, millisele Rõuge valla vajadusele ettepanek vastab, millise probleemi lahendab või Rohkem infot: [email protected], 520 6945 millise uue võimaluse avab; mis on ettepaneku eesmärk; miks on ettepaneku Ettepaneku esitamise vorm kodulehel: rauge.ee/kaasav-eelarve
  • Kaika Kuur Käve Umal Pidol Aasta 2017 Kävevä Jutu, Et Jälki Om Tulõman Uma Pido

    Kaika Kuur Käve Umal Pidol Aasta 2017 Kävevä Jutu, Et Jälki Om Tulõman Uma Pido

    KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 68 SUVI 2018 Kaika kuur pidorõivin Uma Pido pääl. Foto: juhuslik müüdäkäüjä Kaika kuur käve Umal Pidol Aasta 2017 kävevä jutu, et jälki om tulõman Uma Pido. Mis sinnä iks niisama kaema minnä, tulõ tetä uma kuur. Märgütedü-tettü. Mõtteid 25-aastasest Karula Tulõvasõ koori juht Roose Celia kullõl maad ja inemiisi. Tälle rahvuspargist paistu, et materjali, millest vuuli, piässi jaguma. Pantigi kuur 30. Kaika suvõülikuul Karula kandi inemiisist kokko. Sai pia 30 hellü, jakku egäle helürühmäle.Nimes sai Kaika Kuur. Pruuvi tetti kõrda pite ja Noorte looduskaitsjate suvine laager pästigi Umalõ Pidolõ. Tulti tagasi kah. Parhilla om tunnõ nii hää, Kaitsekorralduskava koostamisest et vahtsõnõ tsiht om tulõva aasta üld-laulupido. Ja sis joba RMK külastuskorralduse plaanidest Eestist vällä, maailma vallutama, näütüses lauluga üle suurõ Ähijärvelt algab RMK ühismatk lumbi, väliseestläisi mano... Karula külastuskeskuse teabejuht Koorivanemb Puksingu Marko Härmä talost Ähijärve Külalistemaja Hundi toitumine sigade Aafrika katku Kaika koor 1936. a. perioodil Meenutused Vahtse-Hauka talust Rõõmu talu kevad Kaika rattamaraton 4. augustil Hauka laada rattamaraton 1 Tarupettäi küsis Karula rahvuspargi 25. juubeli puhul väikest tagasi- ja edasivaadet Karulaga seotud inimestelt. Mida ootasid ja lootsid Karula rahvuspargi suund, et Lahemaa kõrvale teha veel mõned loomise ajal 25 aastat tagasi? rahvuspargid. Karula ja Soomaa sobitusid selle Pille Tomson (Karula Rahvuspargi direktor ideega ülihästi. 1993-2005 ja kohalik elanik): Nõukogude ajal olid meil loodud „mehitatud“ kaitsealad- Leelo Kukk (pärit Karulast ja elab suviti siin, Nigula, Matsalu, Lahemaa jt. Küllap arvasin Keskkonnaameti peadirektori asetäitja): 25 Karulas midagi samasugust kujunevat: tugev aastat tagasi ei teadvustanud ma kindlasti järelvalve, teadustöö, praktikabaas jms.
  • Lasva Valla Üldplaneering

    Lasva Valla Üldplaneering

    Lõuna-Eesti Varahaldus OÜ LASVA VALLA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Juhtekspert: Kalev Sepp Tartu 2013 Lasva valla üldplaneeringu KSH aruanne SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA SISU ....................................................5 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA METOODIKA.6 4. PLANEERINGU SEOSED TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA..............................................................7 4.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid .............................................................7 4.2. Lasva valla arengudokumendid....................................................................................11 5. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS.................................................................12 5.1. Asukoht.........................................................................................................................12 5.2. Looduskeskkond...........................................................................................................12 5.2.1. Geoloogia ...............................................................................................................13 5.2.2. Põhja- ja pinnavesi .................................................................................................14 5.2.3. Maardlad.................................................................................................................16
  • Ruusmäe Rahvamaja Põhimääruse Kinnitamine

    Ruusmäe Rahvamaja Põhimääruse Kinnitamine

    Väljaandja: Haanja Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2000, 53, 805 Ruusmäe rahvamaja põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 19.05.2000 nr 12 Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; RT I 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 34, Haanja Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Ruusmäe rahvamaja põhimäärus (lisatud). 2.Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3.Määrus jõustub 25. mail 2000. a. Volikogu esimees Vahur ZUPPUR Kinnitatud Haanja Vallavolikogu 19. mai 2000. a määrusega nr 12 RUUSMÄE RAHVAMAJA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.Ruusmäe rahvamaja on kohaliku omavalitsuse hallatav asutus ja tema ametlik nimetus on Ruusmäe rahvamaja. Ruusmäe rahvamaja dokumendid kannavad tema ametlikku nimetust. 2.Ruusmäe rahvamaja postiaadress on Ruusmäe Ruusmäe sjk, 65102 Võrumaa. 3.Ruusmäe rahvamaja kõrgemalseisev organ on Haanja Vallavalitsus. 4.Ruusmäe rahvamaja juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, vallavolikogu määrustest, otsustest, korraldustest ning käesolevast põhimäärusest. 5.Ruusmäe rahvamaja ei taotle oma tegevusega majanduslikku tulu, ta kasutab oma tulusid üksnes põhimääruses toodud eesmärkide saavutamiseks. 6.Rahvamaja teeninduspiirkonna moodustavad Ala-Palo, Ala-Suhka, Ala-Tilga, Andsumäe, Haanja, Haavistu, Hanija, Hulaku, Hurda, Holdi, Horoski, Hämkoti, Ihatsi, Jaanimäe, Kaaratautsa, Kaldemäe, Kallaste, Kaloga, Kergatsi, Kilomani, Kirbu, Kotka, Kriguli, Kuiandi, Kuklase, Kuura, Käänu, Kääraku, Külma, Kõomäe, Leoski,
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog

    Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog

    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
  • Võru Maakonna Omavalitsuste Ühine Jäätmekava 2020-2025

    Võru Maakonna Omavalitsuste Ühine Jäätmekava 2020-2025

    Võru maakonna omavalitsuste ühine jäätmekava 2020-2025 Võru maakond 2020 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1. Võru maakonna üldine iseloomustus................................................................................................... 7 1.1. Asustus ja rahvastik ...................................................................................................................... 7 1.2. Omavalitsuste üldine iseloomustus .............................................................................................. 9 2. Jäätmehoolduse õiguslikud ning keskkonnapoliitilised alused ......................................................... 13 2.1. Riigi õigusaktid .......................................................................................................................... 13 2.1.1. Jäätmeseadus ....................................................................................................................... 13 2.1.2. Muud seadused .................................................................................................................... 16 2.1.3. Vabariigi Valitsuse määrused .............................................................................................. 18 2.1.4. Keskkonnaministri määrused .............................................................................................. 19 2.2. Riiklikud strateegilised dokumendid .........................................................................................
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade

    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade

    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS

    LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS

    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
  • Igal Kandil Oma Lugu

    Igal Kandil Oma Lugu

    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest

    Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest

    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.