VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2014 - 2025

Lisa 1 Maakonna sotsiaalmajanduslik analüüs

Võrumaa Oktoober 2014

1 Sisukord

LISA 1. MAAKONNA SOTSIAALMAJANDUSLIK ANALÜÜS ...... 4

1 RAHVASTIK ...... 4 1.1 Senised arengud ...... 4 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused ...... 9

2 MAJANDUSVALDKOND ...... 10 2.1 Maakonna majanduse üldiseloomustus ...... 10 2.2 Ettevõtluse tugistruktuurid ...... 17 2.3 Ettevõtlusalad maakonnas ...... 18 2.4 Turism ...... 20 2.5 Tööalane pendelränne ...... 25 2.6 Omavalitsuste finantsid ...... 26 2.7 Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused ...... 29

3 HARIDUSVALDKOND ...... 32 3.1 Alusharidus ...... 32 3.2 Üldharidus ...... 34 3.3 Huviharidus...... 38 3.4 Kutseharidus ...... 39 3.5 Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused ...... 39

4 SOTSIAAL- JA TERVISHOIU VALDKOND ...... 41 4.1 Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus ...... 41 4.3 Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused...... 46

5 KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA ...... 48 5.1 Kodanikuühiskonna areng ...... 48 5.2 Sport ...... 51 5.3 Kultuur ja eripära ...... 52 5.4 Peamised kodanikuühiskonna, kultuuri, spordi ja eripära valdkonna analüüsist tulenevad järeldused ...... 55

6 HORISONTAALSED VALDKONNAD ...... 58 6.1 Ühendused...... 58 6.2 Keskkond ...... 59 6.3 Halduskorraldus ...... 61

2 6.4 Koostöö ...... 65 6.5 Riiklikud struktuurid ...... 66

LISA 1.1 RAHVASTIKU DÜNAAMIKA PERIOODIL 2005-2014 – TÄIENDAVAD TABELID ...... 67

LISA 1.2 SÜNNID, SURMAD JA LOOMULIK IIVE PERIOODIL 2005-2013 – TÄIENDAV TABEL .... 70

LISA 1.3 TÖÖTUS PERIOODIL 2005-2014 – TÄIENDAV TABEL ...... 71

LISA 1.4 STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED AASTAL 2013 – TÄIENDAV TABEL ...... 72

3 Lisa 1. Maakonna sotsiaalmajanduslik analüüs

1 Rahvastik

1.1 Senised arengud

Viimase kümne aasta jooksul on Võrumaa elanike arv järjepanu kahanenud (vt joonis 1 ja lisa 1.1). Aastal 2005 elas maakonnas 39 797 inimest, aastaks 2014 oli see kahanenud 35 649 inimeseni (10,4%). Seejuures on elanike arvu vähenemine olnud maapiirkondades tervikuna kiirem kui Võru linnas. Rahvastiku kahanemise protsess on maakonnas kiirenenud aastast 2008, Võru linnas on täheldatav teatav viiteaeg – elanikkond on kiiremini vähenema hakanud alles alates 2011. aastast. Seega on maakonna rahvastiku kahanemine olnud maapiirkonna ja keskuse võrdluses olnud veidi erinev. 45 000 40 000 35 000 30 000 25 000 Võru linn 20 000 Maakond kokku 15 000 10 000 5 000 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonis 1. Võru maakonna rahvastiku viimase 10 aasta dünaamika1

Vaadeldes maakonna elanike arvu muutust omavalitsuseti, ilmnevad nende vahel märkimisväärsed erinevused (vt tabel 1). Kõige kiiremini on kahanenud vald (19,1% ehk 164 inimest), kõige aeglasemalt aga Võru vald (4,9% ehk 248 inimest). Veel lisaks seitsmes vallas on kahanemise tempo ületanud 10%, edumeelsemad on Rõuge (-5,1% ehk 199 inimest), (-6,6% ehk 146 inimest) ja Lasva vald (-6,7% ehk 122 inimest). Võru linna elanike arv on kahanenud maakonna keskmisest tempost pisut aeglasemalt (- 9,5%). Seega võib öelda, et Võru maakond on kahaneva elanikkonnaga piirkond, mille inimeste arvu vähenemise tempo ületab Eesti keskmist.

Tabel 1. Võru maakonna rahvastiku muutus viimase 10 aasta jooksul2

KOV 2005 2014 Muutus Võru linn 14 552 13 171 -1381 / -9,5% Antsla vald 4 263 3 517 -746 / -17,5% vald 1 278 1 136 -142 / -11,1% Lasva vald 1 826 1 704 -122 / -6,7% Meremäe vald 1 315 1 119 -196 / -14,9% Misso vald 857 693 -164 / -19,1% Mõniste vald 1 088 921 -167 / -15,3% Rõuge vald 2 338 2 219 -119 / -5,1%

1 Rahvastikuregister, 2014 2 Ibid

4 Sõmerpalu vald 2 060 1 843 -217 / -10,5% Urvaste vald 1 589 1 314 -275 / -17,3% vald 1 353 1 128 -225 / -16,6% Vastseliina vald 2 221 2 075 -146 / -6,6% Võru vald 5 057 4 809 -248 / -4,9% Maakond kokku 39 797 35 649 -4148 / -10,4% Eesti kokku 1 370 224 1 354 670 -15554 / -1,1%

Kõik neli peamist vanusegruppi on viimase kümne aasta jooksul Võrumaal kahanenud (vt joonis 2 ja lisa 1.1). Nimelt on Eestis keskmiselt kahanenud kooliealiste (7-18) ning kasvanud vanemaealiste (65+) grupid, Võrumaal on aga ka nende arvukus väiksemaks muutunud. Kõige enam on kahanenud kooliealiste hulk (-38,5%), kõige vähem vanusegrupp 0-6 (-4,4%). 25 000 23 317 23 383 23 160 23 063 23 097 23 079 23 005 22 972 22 607 22 082 20 000

15 000

10 000

7 381 7 393 7 412 7 427 7 400 7 321 7 226 7 219 7 188 7 164 6 733 6 431 6 078 5 701 5 000 5 365 5 021 4 735 4 448 4 250 4 142 2 366 2 383 2 396 2 394 2 380 2 365 2 422 2 416 2 358 2 261 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

0-6 7-18 19-64 65+

Joonis 2. Peamiste vanusegruppide viimase 10 aasta dünaamika3

Vanusegruppide kohta saab välja tuua järgmist:  vanusegrupp 0-6 on viimase kümne aasta jooksul kahanenud keskmiselt 4,4% ehk 105 lapse võrra. Eestis keskmiselt on aga antud grupi arvukus märkimisväärselt kasvanud (18,7% ehk 16 580 lapse võrra). Vanusegrupi arvukus on kahanenud kõikides Võrumaa omavalitsustes, va Vastseliina (kasv 24,8% ehk 25 lapse võrra), Rõuge (10,9% ehk 15 lapse võrra) ja Võru linn (kasv 8,2% ehk 75 lapse võrra). Arvestades järgnevate põlvede vähest pealekasvu, kiireneb lasteaiaealiste grupi kahanemine, viies perspektiivis olukorrani kus lasteaiakohtade täitmisega on raskusi;  vanusegrupp 7-18 on viimase kümne aasta jooksul kahanenud keskmiselt 38,5% ehk 2591 lapse ja noore võrra. Ka Eestis keskmiselt on antud grupi arvukus kahanenud, kuid seda siiski veidi vähem (26,2% ehk 54 536 lapse ja noore võrra). Kahanemine on toimunud kõikides Võrumaa omavalitsustes. Seejuures on see olnud drastilisim Missos (61% ehk 75 inimese võrra), Varstus (50% ehk 118 inimese võrra) ja Haanjas (47,5% ehk 94 inimese võrra), kuid ka kõikides teistes omavalitsustes ületab kahanemine 30%. See võib tähendada vajadust koolivõrgu korrastamise järgi, kui üha kahaneva õpilaste arvu valguses ei suuda omavalitsused enam koole üleval pidada;

3 Rahvastikuregister, 2014

5  vanusegrupp 19-64 on viimase kümne aasta jooksul kahanenud keskmiselt 5,3% ehk 1235 inimese võrra. Eesti keskmine näitaja on aga samal perioodil veidi tõusnud (0,6% ehk 4827 inimest). Tööealine elanikkond on kahanenud kõikides Võrumaa omavalitsustes, va Vastseliina (kasv 7,1% ehk 86 inimest), Sõmerpalu (kasv 0,8% ehk 9 inimest) ja Rõuge (kasv 2,8% ehk 38 inimest). Kokkuvõtvalt tähendab selline olukord, et maksumaksjate hulk on kahanenud, mis avaldab mõju omavalitsuste tulubaasile;  vanusegrupp 65+ on viimase kümne aasta jooksul erinevalt Eesti keskmisest samuti kahanenud. Samas on kahanemine võrreldes teiste gruppidega olnud tagasihoidlikum – 2,9% ehk 217 inimese võrra. Eestis on samal ajal antud grupi arvukus tõusnud 7,8% ehk 17 575 inimese võrra. Võrumaa omavalitsustest on vanemaealise grupi arvukus kasvanud vaid Võru linnas (3,1% ehk 81 inimese võrra), Lasva vallas (6,5% ehk 20 inimese võrra) ja Võru vallas (14,9% ehk 113 inimese võrra). Võttes arvesse üldisi rahvastikuprotsesse, võib eeldada elanikkonna vananemist ja seega ka vanemaealise elanikkonna osakaalu tähtsustumist Võrumaal. Samas võib eeldada, et vastavate teenuste mahtudele on antud grupi arvukuse muutuse mõju tagasihoidlik.

2011. aastal toimus üleriigiline rahva- ja eluruumide loendus. Seega on Statistikaameti ja Rahvastikuregistri andmete võrdlemine siinkohal asjakohane. Erinevate allikate kõrvutamine näitab, millistes omavalitsustes on suurem Rahvastikuregistris registreeritute arv (vahe < 0) ja millistes rahvaloenduse arv (vahe > 0).

Tabelist 2 ilmneb, et summaarselt elab “tegelikkuses” (rahvaloendus arvestas inimeste reaalset elukohta) Võrumaal inimesi vähem, kui sinna on sisse kirjutatud (võrdlus on maakonna peale kokku 6,2% Rahvastikuregistri kasuks). Ainsana maakonna omavalitsustest elab registreeritud elanikest enam inimesi Võru vallas (1,5% ehk 74 inimest). See tähendab, et enam kui 2200 inimese maksutulu laekub Võru maakonda, kuigi nad ise vähemalt aastaringselt tingimata seal ei ela ning teenuseid ei tarbi. Samuti tuleb seega arvestada, et tegelikkuses on kohaliku tööjõu pakkumine väiksem ning suuremate ettevõtmiste jaoks võib inimestest vajaka jääda.

Tabel 2. Rahvastikuregistri ja Statistikaameti andmete erinevus 2014. a4

Rahvastikuregister KOV Statistikaamet 1.01.2014 Erinevus 1.01.2014 Võru linn 12 571 13 171 -600 / -4,6% Antsla vald 3 293 3 517 -224 / -6,4% Haanja vald 990 1 136 -146 / -12,9% Lasva vald 1 599 1 704 -105 / -6,2% Meremäe vald 945 1 119 -174 / -15,5% Misso vald 604 693 -89 / -12,8% Mõniste vald 818 921 -103 / -11,2% Rõuge vald 1 948 2 219 -271 / -12,2% Sõmerpalu vald 1 745 1 843 -98 / -5,3% Urvaste vald 1 150 1 314 -164 / -12,5% Varstu vald 1 022 1 128 -106 / -9,4% Vastseliina vald 1 858 2 075 -217 / -10,5% Võru vald 4 883 4 809 74 / 1,5% Maakond kokku 33 426 35 649 -2223 / -6,2% Eesti kokku 1 315 819 1 354 670 -38851 / -2,9%

4 Rahvastikuregister, 2014, Statistikaamet, 2014

6 Perioodil 2005-2013 on loomulik iive olnud maakonnas negatiivne (vt joonis 3 ja lisa 1.2). Aastakeskmiselt on Võrumaa elanike arv vähenenud loomulikust iibest tulenevalt 193 inimese võrra. Sündivuse kõrghetkeks võib lugeda aastat 2007, mil sündis 378 last. Samas ei erine see oluliselt keskmisest – 345 sündi aastas. Kõige enam surmasid registreeriti samuti 2007. aastal (585). Aastakeskmine surmade arv maakonna kohta on vaadeldaval perioodil olnud 539. Seega ületab surmade arv oluliselt sündide oma, kajastudes läbivalt negatiivses keskmises iibes.

Keskmiselt on kõige kiiremini kahanenud Võru linna (-46 inimest aastas) elanikkond, kõige vähem aga Lasva vallas (-4 inimest aastas). Murettekitavaks on seejuures asjaolu, et viimastel aastatel on sündivus veelgi langenud. 700 600 572 581 585 577 526 538 534 500 494 446 400 378 377 366 367 339 339 339 338 300 Sünnid 266 200 Surmad 100 Loomulik iive 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 -100 -107 -200 -187 -196 -206 -214 -207 -199 -200 -228 -300

Joonis 3. Sünnid, surmad ja loomulik iive perioodil 2005-20135

Lisaks negatiivsele loomulikule iibele on Võru maakonna elanike arvu kahandanud ka väljaränne (vt tabel 3). Eraldi väärib tähelepanu juhtimis asjaolu, et väljaränne on viimastel aastatel hoogustunud, ulatudes 2013. aastal 526 inimeseni. Keskmiselt on maakond rände tagajärjel kaotanud 267 inimest aastas. Seega koos negatiivse loomuliku iibega on maakonna elanikkonna arv perioodil 2005-2013 keskmiselt vähenenud 460 inimese võrra aastas (enam kui 1%), mis piirkonna väiksust arvestades on oluline kaotus.

Kõige enam on inimesi välja rännanud Võru linnast (keskmiselt 108 inimest aastas, viimasel paaril aastal aga oluliselt üle 200), kõige vähem Vastseliinast, kuigi ka sealt on väljaränne hoogustunud, mis kehtib ühtlasi pea kõikide maakonna omavalitsuste kohta.

Tabel 3. Ränne perioodil 2005-20136

KOV 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Keskmine Võru linn -35 -73 -97 -58 -82 16 -103 -267 -269 -108 Antsla vald -17 -86 -68 -62 -57 -50 -16 -65 -75 -55 Haanja vald 4 -9 2 -15 -14 -15 6 -12 -1 -6 Lasva vald 3 -5 -10 10 -32 -19 -36 15 -13 -10 Meremäe vald 10 -16 -9 -4 -26 -11 -8 19 0 -5 Misso vald -5 -4 -10 -7 1 -8 -25 -16 22 -6 Mõniste vald -2 4 -9 -19 -11 -22 1 -6 -9 -8 Rõuge vald 19 -15 3 -6 11 -24 -14 27 -12 -1

5 Statistikaamet, 2014 6 Ibid

7 Sõmerpalu vald -5 -1 -4 -7 -6 -11 -22 -33 -34 -14 Urvaste vald -36 -22 -27 -8 -29 -14 -19 -32 -6 -21 Varstu vald 20 -47 -14 -13 -9 -29 -26 -38 -2 -18 Vastseliina vald 7 -14 14 35 -5 -17 6 11 -38 0 Võru vald 36 -42 -25 -2 2 6 30 -59 -89 -16 Maakond kokku -1 -330 -254 -156 -257 -198 -226 -456 -526 -267

Demograafiline tööturusurveindeks7 on Võrumaa omavalitsuste hulgas läbivalt kahanenud, jäädes enamasti (va Lasva, Sõmerpalu, Urvaste ja Võru vald) Eesti keskmisele alla (vt tabel 4). Selgelt eristuvad Misso, Meremäe ja Mõniste vallad, kus indeksi väärtus jääb alla 0,6. Seejuures on Misso valla näitaja väga madal (0,42). Pisut jätkusuutlikuma vanusstruktuuriga on Urvaste (0,97), Sõmerpalu (0,90) Lasva (0,88) ja Võru (0,86) vallad, kuigi ka nende puhul ei taga elanikkonna vanuseline koosseis jätkusuutlikkust. Kokkuvõtvalt viitab omavalitsuste tööturusurveindeksi väärtus üha suurenevale survele tööealisele elanikkonnale.

Tabel 4. Demograafiline tööturusurveindeks8

Muutus KOV 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2004- 2012 Võru linn 1,21 1,17 1,11 1,07 1,00 0,96 0,91 0,87 0,85 0,75 -0,36 Antsla 1,14 1,05 0,98 0,97 0,93 0,85 0,79 0,75 0,75 0,68 -0,39 Haanja 0,96 0,87 0,90 0,84 0,82 0,69 0,66 0,66 0,65 0,64 -0,31 Lasva 1,18 1,05 0,89 0,93 0,85 0,87 0,81 0,77 0,80 0,88 -0,38 Meremäe 0,76 0,66 0,64 0,63 0,57 0,60 0,52 0,58 0,60 0,56 -0,16 Misso 0,88 0,73 0,62 0,63 0,64 0,61 0,59 0,49 0,41 0,42 -0,47 Mõniste 1,23 1,05 0,98 0,91 0,86 0,72 0,64 0,65 0,66 0,59 -0,57 Rõuge 1,07 1,02 1,02 0,94 0,89 0,83 0,82 0,80 0,69 0,66 -0,38 Sõmer- 1,50 1,43 1,41 1,38 1,26 1,15 1,10 1,07 1,02 0,90 -0,48 palu Urvaste 1,61 1,51 1,45 1,33 1,15 1,08 1,02 0,99 0,91 0,97 -0,70 Varstu 1,26 1,05 1,01 0,89 0,79 0,70 0,72 0,62 0,59 0,61 -0,67 Vastse- 1,26 1,13 1,05 0,92 0,82 0,85 0,76 0,71 0,69 0,67 -0,57 liina Võru 1,01 0,91 0,86 0,82 0,82 0,80 0,78 0,76 0,79 0,86 -0,22 Maakond 1,16 1,08 1,02 0,98 0,92 0,88 0,83 0,80 0,79 0,74 -0,38 Eesti 1,02 0,96 0,91 0,88 0,84 0,81 0,79 0,77 0,76 0,76 -0,26

Statistikaameti 2014. a maakondade ja suuremate linnade kohta koostatud rahvastikuprognoosist ilmneb, et nii Võru linna kui ka maakonna elanike arv jätkab järgnevatel aastatel eeldatavasti suhteliselt kiiret kahanemist (vt joonis 4). Aastaks 2040 prognoositakse maakonna elanike arvuks ligikaudu 24 000 inimest, mis tähendab rahvastiku arvu vähenemist u 9 500 inimese võrra9. Maakonna keskuse elanike arvuks prognoositakse aga ligikaudu 9000 inimest, mis on tänasest u 3800 võrra väiksem 10. Siit tulenevalt on maakonna suurimaks väljakutseks ühelt poolt väheneva rahvaarvu tingimustes vajalike teenuste pakkumine ning teiselt töökohtade loomine, pidurdamaks elanikkonna vähenemist.

7 Demograafiline tööturusurveindeks näitab 5-14-aastaste vanuserühma suhet 55-64-aastaste vanuserühma, kirjeldades tööturule saabujate osatähtsust võrreldes tööturult lahkujatega (näide: kui indeksi väärtus on 1,5, tähendab see, et 3 inimest saabub tööturule ning 2 lahkub). 8 Statistikaamet, 2014 9 Tegemist on hinnanguga Statistikaameti andmetele tuginedes, mille järgi elab praegu maakonnas 33 426 inimest. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on see arv mõnevõrra suurem (35 649). 10 Hinnang tugineb Statistikaameti andmetele, mille järgi elab praegu Võru linnas 12 571 inimest. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on see arv mõnevõrra suurem (13 171).

8 40000 35000 30000 25000 20000 Maakond 15000 Linn 10000 5000

0

2036 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2037 2038 2039 2040 2014 Joonis 4. Võru maakonna ja linna rahvastikuprognoos aastani 204011

1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused

Alljärgnevalt on kokkuvõtvalt välja toodud peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused Võrumaa osas.  Võrumaal elab Rahvastikuregistri andmetel u 2,6% kogu Eesti rahvastikust (ligi 36 tuhat inimest). Võrreldes omavahel Rahvastikuregistri ja Statistikaameti andmeid, võib täheldada, et tegelikkuses elab Võrumaal u 2200 inimest vähem, kui sinna on registreeritud. See tähendab, et reaalsuses on veidi väiksem nii pidevalt teenuseid tarbivate inimeste arv kui ka kohaliku tööjõu pakkumine.  Viimase kümne aasta jooksul on maakonna elanike arv järjepanu vähenenud (kokku 10,4% ehk 4148 elaniku võrra), keskmiseks kahanemistempoks on olnud 460 inimest aastas, millest väljaränne moodustab keskmiselt 267 ja negatiivne iive 193 inimest. Seejuures on iive keskmiselt olnud negatiivne kogu perioodi 2005-2013 vältel.  Erinevalt Eesti keskmisest, kus viimase kümne aasta jooksul on kasvanud vanusegrupid 0-6 ja 65+, on Võrumaal kõikide gruppide puhul täheldatav langustendents. Enim on kahanenud kooliealiste (7-18) grupp –38,5% võrra. Lasteaia- (vähenemine 105 lapse ehk 4,4% võrra) ja kooliealiste vanusegruppide kahanemine toovad endaga kaasa väheneva nõudluse lasteaia- ning koolikohtade järele. See tähendab, et persepektiivis peavad omavalitsused tühjaks jäävatele majadele leidma uut rakendust. Samuti tingib selline olukord vajaduse koolivõrgu ümberhindamiseks. Maksumaksjate hulga vähenemine (1235 inimese ehk 5,3% võrra) toob endaga kaasa raskused avalike teenuste pakkumisel, kuna omavalitsuste tulubaas kahaneb. Teisalt on vähenenud ka vanemaealiste grupp (217 inimese ehk 2,9% võrra), mis tähendab, et ka neile mõeldud teenuste nõudluses pole siiani kasvu olnud.  Kõikide Võrumaa omavalitsuste vanusstruktuuri jätkusuutlikkus on küsitav, kuna kogu maakonnas jääb demograafilise tööturusurveindeksi väärtus alla 1. Kõige madalam on indeksi väärtus Misso vallas (0,42), Urvaste, Sõmerpalu, Lasva ja Võru vallad on siiski veidi enam jätkusuutlikumad, ületades ka Eesti keskmist näitajat (0,76).  Statistikaameti prognoosi kohaselt jätkab maakonna elanike arv kahanemist, jõudes aastaks 2040 u 24 000 inimeseni. Seega on Võrumaa suurimaks väljakutseks tulla toime ühelt poolt avalike teenuste pakkumise ning teiselt uute töökohtade loomisega, pidurdamaks elanikkonna vähenemist.

11 Statistikaamet, 2014

9 2 Majandusvaldkond

2.1 Maakonna majanduse üldiseloomustus

Majanduse mahu peamiseks üldistavaks näitajaks on regionaaline sisemajanduse kogutoodang (RSKT)12. Võrumaa RSKT oli 2012. aastal 252 miljonit eurot jooksevhindades, moodustades 1,4% kogu Eesti majandustoodangust (vt tabel 5). SKT elaniku kohta oli perioodil 2005-2011 keskmiselt 5707 eurot, olles seega Eesti keskmisest ligikaudu poole väiksem. Seega võib öelda, et Võrumaa majandus on riigis väga väikese osakaaluga. RSKT ajalises dünaamikas võib sarnaselt ülejäänud Eestiga näha järsku langust aastatel 2008-2009 ning sellele järgnevat tõusu.

Tabel 5. Võrumaa RSKT perioodil 2005-201213

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 SKT jooksev- hindades, 11 182 13 391 16 069 16 235 13 970 14 371 16 216 17 415 Kogu miljonit eurot Eesti SKT elaniku 8 307 9 967 11 977 12 110 10 423 10 723 12 102 13 007 kohta, eurot SKT jooksev- hindades, 164 187 251 247 213 215 240 252 miljonit eurot Osatähtsus riigi 1,5 1,4 1,6 1,5 1,5 1,5 1,5 1,4 Võru- SKTs, % maa SKT elaniku 4 239 4 872 6 569 6 493 5 629 5 732 6 416 kohta, eurot SKT elaniku kohta, % Eesti 51,0 48,9 54,8 53,6 54,0 53,5 53,0

keskmisest

Vaadeldes sisemajanduse kogutoodangut elaniku kohta, tuleb tõdeda, et Võrumaa jääb maakondade võrdluses tagantpoolt viiendaks (vt joonis 5). Suurima SKTga elaniku kohta on ootuspäraselt Harju maakond (18 551 eurot inimese kohta), Võrumaa näitaja jääb sellele 12 135 euroga alla (moodustades viimasest vaid 34,6%). Selline näitaja viitab suhteliselt madalale lisandväärtusele töötaja kohta, mille tõstmine on üheks oluliseks väljakutseks Võrumaa majanduses.

12 RSKT võtab kokku kindlal perioodil antud territooriumil kaupade ja teenuste tootmisel loodud uue väärtuse. Selleks arvatakse kaupade ja teenuste lõpptoodangu väärtusest maha vahetarbimine – tootmissisenditeks on ostetud kaupade ja teenuste väärtus. RSKT arvutamisel võetakse arvesse kõigis majanduse osades – ettevõtluses, avalikus ja mittetulundussektoris ning ka majapidamistes toodetu. Seega on RSKT palju keerukam ja üldistavam majandusnäitaja kui maakonna äriühingute ja asutuste müügitulu. Viimasest pole vahetarbimist maha arvestatud ja see hõlmab ainult turule toodetud tooteid ja teenuseid. 13 Statistikaamet, 2014

10 Harju maakond 18551 Kogu Eesti 12102 Tartu maakond 10556 Pärnu maakond 8146 Lääne-Viru maakond 8126 Ida-Viru maakond 7939 Saare maakond 7829 Lääne maakond 7214 Viljandi maakond 7054 Järva maakond 7029 Hiiu maakond 6813 Võru maakond 6416 Valga maakond 6094 Rapla maakond 5961 Põlva maakond 5698 Jõgeva maakond 5610 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 16000 18000 20000

Joonis 5. SKT elaniku kohta maakondades aastal 201114

Võrumaa majanduses nagu ka ülejäänud Eestis on ülekaalus teenused ehk tertsiaarsektor (vt tabel 6). Sektor annab nii riigis kui ka maakonnas üle poole SKTst. Siiski on siinkohal täheldatav küllaltki suur erinevus – kui Eesti puhul andis aastal 2012 teenuste sektor ligikaudu 67% loodavast lisandväärtusest, siis Võrumaa puhul oli see u 53%. Viimase puhul on märgatavalt kõrgem primaarsektori (põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük) osatähtsus, samuti annavad olulisema osa tööstus ja ehitus.

Majandustõusu ajal näitas primaarsektor teataval määral langust, suurendades seeläbi sekundaarsektori osatähtsust. Teenuste sektori osakaal tõusis aastaks 2008 samuti Eesti keskmisele tasemele lähedale, hakates seejärel taas langema. Seega tuleb arengut planeerides arvestada, et Võrumaa majandusstruktuur on Eesti keskmisest enam põllumajandusele ning tööstusele orienteeritud. Eesti keskmist mõjutavad aga olulisel määral Harju ja Tartu maakonnad. Võrreldes Võrumaa majandusstruktuuri teiste maakondadega, on näha, et paljudes maakondades (nt Viljandi, Valga, Põlva, Rapla) on primaarsektori osatähtsus veelgi suurem.

Tabel 6. Maakondade majandusstruktuur 2005-2012 (% SKTst)15

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Põllumajandus, metsamajandus ja 3,5 3,1 3,5 2,8 2,5 3,3 4,0 4,1 Kogu kalapüük Eesti Tööstus ja ehitus 29,7 30,8 31,1 30,1 27,2 28,4 29,1 28,9 Teenused 66,8 66,1 65,4 67,1 70,3 68,3 66,9 66,9 Põllumajandus, Harju metsamajandus ja 1,0 0,8 1,0 0,8 0,7 1,0 1,1 1,2 maakond kalapüük

14 Statistikaamet, 2014. Joonisel on toodud 2011. a andmed, kuna hilisemate aastate kohta ei ole need veel kättesaadavad. 15 Statistikaamet, 2014

11 Tööstus ja ehitus 25,5 26,4 26,8 25,4 23,3 23,0 23,9 23,5 Teenused 73,4 72,7 72,2 73,8 76,1 76,0 75,0 75,3 Põllumajandus, metsamajandus ja 18,6 13,6 16,2 14,8 17,2 17,7 14,9 15,5 Hiiu kalapüük maakond Tööstus ja ehitus 26,2 32,1 30,1 30,6 31,0 30,3 35,4 34,1 Teenused 55,2 54,3 53,7 54,6 51,8 52,0 49,7 50,4 Põllumajandus, metsamajandus ja 1,7 1,5 2,0 1,6 1,3 1,6 2,3 2,3 Ida-Viru kalapüük maakond Tööstus ja ehitus 51,9 51,9 50,9 52,8 45,7 54,1 55,8 56,8 Teenused 46,3 46,6 47,1 45,6 53,0 44,3 41,9 40,9 Põllumajandus, metsamajandus ja 20,4 19,5 19,0 16,0 16,7 19,6 24,1 24,6 Jõgeva kalapüük maakond Tööstus ja ehitus 22,4 26,7 27,1 26,9 26,8 26,2 27,3 27,1 Teenused 57,2 53,8 53,9 57,1 56,4 54,2 48,6 48,3 Põllumajandus, metsamajandus ja 16,6 12,8 13,4 12,4 10,4 12,0 14,4 15,2 Järva kalapüük maakond Tööstus ja ehitus 38,5 38,5 41,6 38,3 34,3 38,1 35,9 35,8 Teenused 44,9 48,6 45,0 49,2 55,4 49,9 49,7 49,0 Põllumajandus, metsamajandus ja 7,5 6,3 7,8 7,7 6,4 8,0 8,4 8,9 Lääne kalapüük maakond Tööstus ja ehitus 32,5 35,2 35,7 32,6 32,3 36,7 35,7 35,3 Teenused 60,0 58,4 56,5 59,7 61,3 55,3 55,9 55,7 Põllumajandus, Lääne- metsamajandus ja 9,8 9,8 10,6 8,4 7,9 9,6 11,0 11,6 Viru kalapüük maakond Tööstus ja ehitus 38,8 42,6 44,3 42,9 38,6 41,6 41,1 41,4 Teenused 51,5 47,5 45,1 48,7 53,5 48,7 47,8 47,0 Põllumajandus, metsamajandus ja 16,4 17,3 19,0 14,2 12,4 16,4 17,4 18,5 Põlva kalapüük maakond Tööstus ja ehitus 28,1 29,4 30,8 32,9 29,9 29,8 33,5 32,4 Teenused 55,5 53,3 50,2 52,9 57,7 53,8 49,1 49,1 Põllumajandus, metsamajandus ja 6,7 6,1 7,0 5,9 5,6 7,3 9,0 9,0 Pärnu kalapüük maakond Tööstus ja ehitus 33,7 35,6 35,1 33,1 30,8 31,8 33,8 33,2 Teenused 59,6 58,3 57,9 61,0 63,6 60,9 57,2 57,8 Põllumajandus, metsamajandus ja 12,1 12,6 11,3 8,7 7,8 10,8 14,2 14,7 Rapla kalapüük maakond Tööstus ja ehitus 33,0 36,0 38,1 35,3 32,7 33,7 28,3 28,6 Teenused 54,9 51,4 50,5 56,0 59,5 55,5 57,5 56,7 Põllumajandus, metsamajandus ja 6,5 6,7 6,7 5,3 5,4 6,1 7,5 7,7 Saare kalapüük maakond Tööstus ja ehitus 28,0 32,2 34,5 32,7 35,4 33,4 39,2 39,5 Teenused 65,5 61,1 58,8 62,0 59,2 60,5 53,3 52,7

12 Põllumajandus, metsamajandus ja 3,3 2,9 3,0 2,3 2,2 3,1 4,4 4,6 Tartu kalapüük maakond Tööstus ja ehitus 29,8 30,8 29,6 28,7 24,4 25,9 26,2 26,3 Teenused 66,9 66,2 67,3 69,0 73,4 71,0 69,3 69,1 Põllumajandus, metsamajandus ja 10,4 9,7 12,1 9,4 8,3 10,6 13,1 13,6 Valga kalapüük maakond Tööstus ja ehitus 32,7 33,5 32,5 33,4 31,3 31,9 36,2 36,4 Teenused 56,9 56,7 55,3 57,3 60,5 57,4 50,7 50,0 Põllumajandus, metsamajandus ja 11,9 12,5 13,8 10,9 9,1 13,1 16,3 16,6 Viljandi kalapüük maakond Tööstus ja ehitus 35,5 36,6 36,8 36,4 36,6 35,1 32,7 32,1 Teenused 52,6 50,9 49,4 52,7 54,3 51,9 51,0 51,3 Põllumajandus, metsamajandus ja 9,8 9,7 9,5 7,2 6,4 8,6 10,9 10,6 Võru kalapüük maakond Tööstus ja ehitus 30,9 33,7 33,0 31,6 33,0 35,3 36,9 36,8 Teenused 59,3 56,6 57,5 61,2 60,6 56,1 52,2 52,6

Võrumaalt eksporditavate kaupade ja teenuste maht moodustab kogu Eesti omast keskmiselt 1% (vt tabel 7). Ekspordi maht on ajas muutunud vastavalt majandustsüklile – kuni aastani 2008 võis täheldada kasvu, mille järel toimus järsk langus, mis iseloomustab ka kogu riigi eksporti. Aastast 2010 hakkas ekspordi maht taas kasvama, ületades 2013. aastaks kriisieelset taset. Siiski tuleb tõdeda, et Võrumaa ettevõtete ekspordimahu kasv on olnud väiksem kui Eestis keskmiselt. Seega on üheks maakonna väljakutseks ka ekspordimahu suurendamise toetamine.

Tabel 7. Eksport 2005-2013 miljonites eurodes

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kogu Eesti 6 202 7 719 8 034 8 470 6 487 8 743 12 003 12 521 12 275 Võru maakond 70 80 100 109 87 104 109 117 116 Võrumaa ekspordi 1,1% 1,0% 1,2% 1,3% 1,3% 1,2% 0,9% 0,9% 0,9% osatähtsus

Võrumaa keskmine brutokuupalk on Eesti keskmisest enam kui 100 euro võrra madalam (vt tabel 8). Kõrgeimat palka teenisid 2013. a Sõmerpalu (815 eurot) ja Haanja (813 eurot) valdade elanikud, madalaimat Mõniste (720 eurot) omad. Viimase üheksa aastaga on keskmine palk tõusnud veidi enam kui 80%. Siiski on Võrumaa väljakutseks keskmise palgataseme kasvatamine.

Tabel 8. Võrumaa palgatöötaja keskmine brutotulu 2005-201216

KOV 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Muutus Võru linn 429 498 606 688 662 657 680 715 773 344 / 80,1% Antsla vald 432 498 597 665 627 635 659 692 731 300 / 69,5% Haanja vald 398 479 603 686 647 648 682 746 813 416 / 104,5% Lasva vald 379 443 542 642 618 629 643 695 730 351 / 92,8%

16 Statistikaamet, 2014

13 Meremäe 395 435 514 599 557 571 631 689 753 358 / 90,8% vald Misso vald 404 464 605 704 654 630 642 713 739 335 / 82,9% Mõniste vald 378 424 519 620 600 603 634 663 720 341 / 90,3% Rõuge vald 391 475 592 692 653 665 687 716 776 385 / 98,4% Sõmerpalu 434 508 601 707 706 706 724 741 815 381 / 87,7% vald Urvaste vald 437 491 589 681 660 636 657 698 748 311 / 71,1% Varstu vald 438 511 611 730 713 716 759 777 780 342 / 78,2% Vastseliina 441 516 605 685 669 678 700 717 758 318 / 72,1% vald Võru vald 430 501 609 708 671 676 704 740 789 359 / 83,5% Maakond 423 492 597 685 657 657 682 717 769 346 / 81,6% kokku Eesti kokku 502 582 705 806 771 767 798 844 900 398 / 79,4%

Hinnates Võrumaa majandusolukorda töötute osakaalu põhjal, on täheldatav sarnane muster omavalitsuste ja Eesti lõikes (vt joonis 6 ja lisa 1.3). Alates 2009. aastast suurenes töötute osakaal tööealise elanikkonna hulgas märgatavalt, saavutades tipu 2010. aastal, alustades seejärel järk-järgulist vähenemist. Kõige enam tabas tööpuudus Misso valda (2010. a oli 15,4% tööealisest elanikkonnast töötud), kõige vähem Meremäe (6,1%) ja Mõniste valda (9,4%). Keskmiselt on maakonna töötute osakaal ületanud Eesti keskmist.

Absoluutnumbrites oli maakonnas 2014. a alguses kokku 1176 töötut, sh Võru linnas 426. Seega võib üldistatult väita, et vaba kohapealset tööjõudu on vähe, võttes mh arvesse ka asjaolu, et tegelikkuses elab maakonnas vähem inimesi, kui on sinna registreeritud. 13

11

9 Võru linn 7 Maakond kokku 5 Eesti kokku

3

1 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonis 6. Töötute osakaal tööjõust17

Võrumaal on esindatud kõik statistilisse profiili kuuluvad tegevusalad (vt joonis 7 ja lisa 1.4). Suurim osa ettevõtetest tegutseb põllumajandussektoris (880 ettevõtet), suuruselt teisel kohal asub hulgi- ja jaekaubandus (320) ning kolmandal ehitus (236).

17 Töötukassa (andmed on toodud aprilli lõpu seisuga, võrdlemaks neid kõige uuemate saadaolevate andmetega), Rahvastikuregister, 2014

14 Muud teenindavad Kunst, meelelahutus ja tegevused; 179 Tervishoid ja vaba aeg; 56 sotsiaalhoolekanne; 51 Haridus; 22 Haldus- ja abitegevused; 87 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; 154 Põllumajandus, Kinnisvaraalane metsamajandus ja tegevus; 78 kalapüük; 880 Finants- ja kindlustustegevus; 7 Info ja side; 47

Majutus ja toitlustus; 100

Veondus ja laondus; 114 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite Töötlev Mäetööstus; 6 ja mootorrataste tööstus; 242 remont; 320 Elektrienergia, gaasi, auru Ehitus; 236 ja konditsioneeritud Veevarustus; õhuga varustamine; 7 kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus; 10 Joonis 7. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted Võrumaal 201318

Valdavas osas on Võrumaal levinud mikroettevõtted (vähem kui 10 töötajat), suurettevõtteid (töötajaid 250 ja enam) on maakonnas üksainus (vt tabel 9). Maakonnas tõuseb ootuspäraselt esile Võru linn, kus on kõige enam keskmise suurusega ettevõtteid (töötajaid 50-249). Suuremaid ettevõtteid leidub ka veel Antsla, Sõmerpalu ja Võru vallas, viimases paikneb ka maakonna ainus suurettevõte.

Tabel 9. Ettevõtted töötajate arvu alusel 201319

KOV Kokku Vähem kui 10 10-49 50-249 250 ja enam Kogu Eesti 112 760 105 659 5 793 1 126 182 Võru maakond 2 596 2 470 101 24 1 Võru linn 901 824 65 12 0 Antsla vald 278 265 10 3 0 Haanja vald 102 100 2 0 0 Lasva vald 121 119 2 0 0 Meremäe vald 101 101 0 0 0 Misso vald 66 65 1 0 0 Mõniste vald 85 84 1 0 0 Rõuge vald 180 179 1 0 0 Sõmerpalu vald 116 108 6 2 0 Urvaste vald 114 113 1 0 0 Varstu vald 97 97 0 0 0 Vastseliina vald 153 149 3 1 0 Võru vald 282 266 9 6 1

18 Statistikaamet, 2014. Statistiline profiil on majanduslikult aktiivsete üksuste (äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtjate, asutuste, mittetulundusühingute) kogum, mida Statistikaamet kasutab majandusstatistika üldkogumina. 19 Statistikaamet, 2014

15 Nii Eestis kui ka Võrumaal on majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv perioodil 2005-2012 kasvanud, seejuures ei langenud ettevõtete arv ka majanduskriisi ajal (vt tabel 10). Suurimat aktiivsuse kasvu võib täheldada Lasva ja Varstu vallas (enam kui 2,5 korda), kuid ka mujal on tõus olnud märkimisväärne, ületades maakonna keskmise näitajaga Eestit. Siiski tuleb tõdeda, et mitmes omavalitsuses on majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv hoolimata kasvust väike (Haanja, Meremäe, Misso, Mõniste, Urvaste, Varstu). Seega on maakonna väljakutseks reaalselt tegutsevate ettevõtete arvu suurenemise toetamine.

Tabel 10. Majanduslikult aktiivsed ettevõtted 201220

KOV 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Muutus Kogu Eesti 44 840 50 705 56 139 58 895 59 677 61 863 65 032 69 733 24893 / 55,5% Võru 642 737 842 889 915 946 991 1 030 388 / 60,4% maakond Võru linn 367 420 475 491 506 519 536 536 169 / 46% Antsla vald 53 64 73 75 74 76 81 87 34 / 64,2% Haanja vald 17 17 20 22 23 23 25 24 7 / 41,2% Lasva vald 12 15 20 25 27 23 29 32 20 / 166,7% Meremäe vald 6 8 10 10 13 12 12 14 8 / 133,3% Misso vald 10 12 13 13 15 13 16 20 10 / 100% Mõniste vald 7 6 5 7 9 10 13 12 5 / 71,4% Rõuge vald 36 41 44 43 46 48 53 60 24 / 66,7% Sõmerpalu 18 18 22 21 21 25 33 31 13 / 72,2% vald Urvaste vald 14 17 18 19 22 21 21 21 7 / 50% Varstu vald 6 10 13 15 16 14 13 16 10 / 166,7% Vastseliina 23 26 31 36 34 40 39 44 21 / 91,3% vald Võru vald 73 83 98 112 109 122 120 133 60 / 82,2%

Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 1000 elaniku kohta oli 2012. a enim Võru linnas (vt joonis 8). Oluline on aga täheldada, et kõik maakonna omavalitsused jäävad Eesti keskmisele näitajale (51 majanduslikult aktiivset ettevõtet 1000 elaniku kohta) märkimisväärselt alla. Seega on üheks maakonna väljakutseks üldise ettevõtlusaktiivsuse suurendamine.

Eesti kokku 51 Võru linn 39 Misso vald 28 Maakond kokku 28 Rõuge vald 27 Võru vald 27 Antsla vald 23 Vastseliina vald 21 Haanja vald 20 Lasva vald 19 Sõmerpalu vald 16 Urvaste vald 15 Varstu vald 14 Meremäe vald 12 Mõniste vald 12 0 10 20 30 40 50 60

Joonis 8. Majanduslikult aktiivsed ettevõtted 1000 elaniku kohta aastal 201221

20 Statistikaamet, 2014. Ettevõtted, kel toimub majandustegevus (töötajate ja käibe olemasolu).

16 2.2 Ettevõtluse tugistruktuurid

Maakonna üheks olulisemaks ettevõtluse tugistruktuuriks on Võrumaa Arenguagentuur22, mis kuulub üleriigilisse maakondlike arenduskeskuste võrgustikku. Agentuuri missiooniks on toetada maakonna ettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi ning kodanikuühendusi piirkonna ettevõtluskeskkonda ja elukvaliteeti parandavate projektide teostamisel. Samuti propageerib organisatsioon ettevõtlusaktiivsust. Maakonna arendamisel mängib Arenguagentuur olulist rolli, toetades tööstus- ja logistikaalade välja arendamist, koordineerides turismiteenuste arendamist ning arendades kogukondlikke koostöövõrgustikke.

Lisaks Arenguagentuurile toetavad ettevõtlust ka kohalikud Leader-tegevusgrupid – Võrumaa Partnerluskogu 23 ja Piiriveere Liider 24 . Tegevusgrupid toetavad maaettevõtjaid rahaliselt läbi vastavate meetmete, samuti viivad ka ise proaktiivselt ellu ettevõtlust toetavaid tegevusi, nt ühisturundus.

Võru Maavalitsus veab aktiivselt eest maakonna ettevõtlusalade väljaarendamist, olles selleks palganud eraldi töötaja. Eesmärgiks on välja arendada ettevõtlus- ja logistikaalad kuues Võrumaa omavalitsuses (vt ka ptk 2.3). Täiendavalt on maavalitsuse initsiatiivil koostatud Võru maakonna energiamajanduse strateegia, mille eesmärgiks on suurenda kohalikul ressursil baseeruva energiamajanduse osakaalu märkismiväärselt.

2005. a käivitas Võru Maavalitsus projekti “Kagu-Eesti Puiduklaster”, mis keskendus edasistele koolitustele ning välikogemuse tundmaõppimisele. 2009. a lõpus koondus Võrumaa Tehnoloogiainkubaatoriga koostöös piirkonna 12 puiduettevõtjat, et kutsuda ellu reaalselt toimiv klastriorganisatsioon. Klaster on toimiv tänaseni ning liikmete vahel on tekkinud arvestatav majanduslik koostöö, seda ennekõike ekspordi suunal Saksamaa ja Skandinaavia turgudel.

Puidusektoris on oluliseks tugistruktuuriks Võrumaa Kutsehariduskeskuse juures tegutsev puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus 25 , mille missiooniks on kaasaegse teadmuse arendamine puidutöötlejate ning mööblitootjate konkurentsivõime kasvatamiseks. Tegemist on ühega Eesti regionaalsetest kompetentsikeskustest, mille eesmärgiks on kujundada väljaspool Harju ja Tartu maakondi välja piirkondlikud keskused, mis omavad potentsiaali kujuneda perspektiivselt vähemalt ühel valdkondlikult piiritletud suunal rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja seeläbi tõstavad piirkonna konkurentsivõimet tervikuna.

Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus on avalikku sektorit, puidutöötlemise ja mööblitootmise ettevõtteid, haridus- ning teadus- ja arendusasutusi, teiste sektorite ettevõtteid ühendav võrgustik, millel on teadmised ja oskused materjalides, tehnoloogiates, tootmise juhtimise ja tootearenduse valdkonnas.

Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse eesmärgiks on Eesti puidutöötlemise valdkonnas tegutsevate ettevõtete toodete konkurentsivõime, st kõrgema lisandväärtuse

21 Arvutused Statistikaameti andmete põhjal. 2012. aastast uuemad andmed ei olnud arengukava koostamise hetkel kättesaadavad. 22 www.vaa.ee 23 www.voruleader.ee 24 www.piiriveere.ee 25 www.pmkk.vhkh.ee, 3.07.2014

17 saavutamine, toetades oma toodete ja brändide loomist ning selle tulemusena Eesti puidusektori liikumist tulusamatesse väärtusahela osadesse. Kompetentsikeskuse tegevus on suunatud puidu vääristusastme suurendamiseks ning oskusteabe pakkumiseks, et luua tingimused ettevõtete innovatsiooniks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks.

Puidutöötlemise tehnoloogia ja tootearenduse kompetentsikeskuse pädevusvaldkonnad on:  puidu töötlemise uurimine ja eksperimenteerimine (viimistlus ja mehhatroonika);  tootearendus ja disain;  tootmise juhtmine;  koolitus, nõustamine;  puidu- ja mööblialased infobaasid;  rahvusvaheline koostöö;  koostöövõrgustiku väljaarendamine.

Arengukava koostamise hetkeks ei ole kompetentsikeskus veel täiel määral tööle rakendunud, kuid sellel on tugev potentsiaal kohaliku ettevõtluskeskkonna tugevdamisel. Samuti meelitab see perspektiivis Võrumaale vastava eriala spetsialiste.

Turismiarendusega tegelevad SA Lõuna-Eesti Turism ning Võrumaa Turismiliit26. Esimene tegeleb turismiarendusega laiemalt, Turismiliit ühendab aga 75 organisatsiooni eesmärgiga arendada liikmetevahelist koostööd ja tutvustada erinevaid turismivõimalusi.

Tugistruktuuridena vajavad märkimist veel ka Setomaa Valdade Liit, mis viib ellu setumaa arendusprojekte koostöös Venemaaga, ja MTÜ Setomaa Turism, mis tegeleb turismiarendusega.

Seega võib ettevõtluse tugistruktuure lugeda maakonnas piisavaks, oluline on enam tähelepanu pöörata omavahelisele koostööle ning ülesannete kokku leppimisele, vältimaks dubleerimist.

2.3 Ettevõtlusalad maakonnas27

Era- ja avaliku sektori huvi tööstusparkide loomise vastu on viimasel kümnendil märkimisväärselt tõusnud. Mitmes piirkonnas on ettevalmistustööd käimas ning kohati on ka juba jõutud väljaarenduseni, nagu näiteks Jõhvis, Tartus, Pärnus, Tamsalus, Viljandis ning Järvamaa valdades.

Lõuna-Eesti regiooni eeliseks võib pidada suurt teadus- ja arenduspotentsiaali, kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust ning olemasolevaid ettevõtlusalasid.

Vaadates Võru maakonda, siis piirkonnas asuvad üksikud tugevad ettevõtted või väiksemate äriühingute kooslused. Maakonnas asub mitmeid tööstuspiirkondi, kus ettevõtetele pakutakse erinevaid tootmise alustamist või laienemist soodustavaid võimalusi. Tööstuspiirkonnad asuvad üle maakonna hajali ning kujutavad endast peamiselt nõukogude ajal tekkinud ning peale Eesti Vabariigi taastamist osaliselt kasutusele võetud tööstuspiirkondasid. Mitmed

26 www.visitvoru.ee 27 Koostatud “Võrumaa ettevõtlusalade Misso, Väimela, Võrusoo, Kobela, Vastseliina ja Rõuge väljaarendamise teostatavus-tasuvusanalüüsi ning turundusplaani” andmetele tuginedes.

18 ettevõtted on asunud tegutsema endistesse kolhoosikompleksidesse ja mahajäänud tootmishoonetesse.

Võru Maavalitsus veab eest kuue Võrumaa ettevõtlusala kogupindalaga 112 ha – Misso, Väimela, Võrusoo, Kobela, Vastseliina ja Rõuge – väljaarendamist (vt joonis 9).

Joonis 9. Võrumaa ettevõtlusalad

Misso ettevõtlusala asub Misso vallas, Võru maakonna kaguservas Luhamaa piiripunktist 5 km kaugusel. Esimeses etapis arendatava ettevõtlusala suuruseks on 27 ha. Ettevõtlusala moodustavad kinnistud kuuluvad Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Väimela ettevõtlusala asub Võru vallas, Võru linnast ca 5 km kaugusel asuvas Väimela alevikus. Perspektiivse ettevõtlusala suuruseks on kokku 25,7 ha.

Võrusoo ettevõtlusala asub Võru linna kaguosas, olemasoleva Pika ja Roopa tänava tööstuspiirkonna lähedal. Arendatava Võrusoo ettevõtlusala pindalaks on 39,4 ha. Ettevõtlusala paikneb maakatastris registreerimata, riigi omandis oleval maal.

Kobela ettevõtlusala asub Antsla vallas, Kobelas. Kobela on Võru maakonna idaserva jääv väike alevik, mis asub Võrust 38 km kaugusel. Lähimaks asulaks Kobelale on Antsla vallasisene linn (4 km). Kobela aleviku perspektiivse ettevõtlusala pindalaks on 6,7 ha.

19 Vastseliina ettevõtlusala asub Vastseliina vallas, Vastseliina alevikus. Vastseliina alevik jääb Võru linnast ca 22-24 km kagusse Võru-Luhamaa maantee äärde. Alevikus asuv planeeritav ettevõtlusala on 10,2 ha suurune, maakatastris registreerimata riigi omandis olev maa.

Rõuge ettevõtlusala asub Rõuge alevikus, mis on Võru maakonna keskmes paiknev enam kui 400 elanikuga väike asula. Piirkond jääb Võru linnast ca 15 km lõunasse ning on Võru maakonna kuue tugimaantee ristumispaigaks. Rõuge kavandatava ettevõtlusala suuruseks on 3,9 ha.

Käesoleval hetkel on töös aladele detailplaneeringute tegemine ning infrastruktuuri projekteerimine.

Lisaks nimetatud kuuele alale paikneb Võru linnas Võrukivi tööstuspark, mis on eraomandis ning mille infrastruktuur on juba välja arendatud. Tööstuspargi kogupindala on 9,2 ha (14 krunti).

2.4 Turism

Võru maakonna loodus on järvede, metsade ja sooderohke. Maakonna lõunaosa hõlmab Eesti kõrgeim ja järvederohkeim Haanja kõrgustik, kus asub Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi. Suurimateks järvedeks on (518,7 ha) ja Ähijärv (176,2 ha), suurimateks soodeks Keretu (5545 ha) ja Kaugjärve (1816 ha) sood. Järvede kõrval on piirkonnas ka hulgaliselt jõgesid, neist pikimad, mis maakonda läbivad, on Võhandu jõgi (162 km) ja Pedetsi (159 km).

Viimase üheksa aasta jooksul on majutatud turistide arv nii Eestis tervikuna kui ka Võrumaal märkimisväärselt kasvanud (vt tabel 11). Seejuures on majutatute arvu kasv (47% võrra) olnud Võrumaal mõnevõrra Eesti keskmisest (44% võrra) kiirem. Oluline nihe on tekkinud Soome ja Venemaa turistide võrdluses. Kui 2005. aastal olid kõige suuremaks majutujate grupiks soomlased (2442 inimest), siis 2013. aastaks oli nende arv kahanenud 20% ehk 494 inimese võrra. Samal ajal on Venemaalt pärit turistide arv kasvanud enam kui 4,5 korda.

Võrreldes Võrumaad teistega, on näha, et majutatute arvu kasv jääb nendega samasse suurusjärku, va Valgamaa, kus kasv on olnud väga väike (5%).

2013. aastal moodustasid kõikidest majutatutest (89 045 majutust) suurema osa (u 51%) ööbimised puhkuse eesmärgil (45 715 majutust). Tööga seotud ööbimisi oli 17 459 ja muid 25 870. Seega võib öelda, et Võrumaa on esmajoones puhkusereiside sihtkoht, seejuures moodustavad suurima huviliste grupi siseturistid. Välisriikidest suurima osa moodustavad Venemaalt pärit turistid.

Tabel 11. Majutatud turistid perioodil 2005-201328

2005 2013 Muutus Elukohariigid kokku 2 072 586 2 980 865 908279 / 44% Läti 51 558 105 480 53922 / 105% Kogu Eesti Rootsi 108 234 74 313 -33921 / -31% Soome 799 139 894 504 95365 / 12% Venemaa 53 427 304 644 251217 / 470%

28 Statistikaamet, 2014

20 Elukohariigid kokku 22 472 37 889 15417 / 69% Läti 349 985 636 / 182% Põlva maakond Rootsi 120 80 -40 / -33% Soome 1 174 1 152 -22 / -2% Venemaa 460 4 780 4320 / 939% Elukohariigid kokku 123 471 218 179 94708 / 77% Läti 3 367 16 283 12916 / 384% Tartu maakond Rootsi 4 748 3 388 -1360 / -29% Soome 33 272 34 331 1059 / 3% Venemaa 2 143 17 842 15699 / 733% Elukohariigid kokku 77 649 81 609 3960 / 5% Läti 1 267 1 890 623 / 49% Valga maakond Rootsi 1 259 1 159 -100 / -8% Soome 5 794 5 532 -262 / -5% Venemaa 776 5 437 4661 / 601% Elukohariigid kokku 27 185 44 734 17549 / 65% Läti 343 964 621 / 181% Viljandi maakond Rootsi 679 552 -127 / -19% Soome 4 437 3 893 -544 / -12% Venemaa 91 316 225 / 247% Elukohariigid kokku 31 728 46 485 14757 / 47% Läti 986 1 661 675 / 68% Võru maakond Rootsi 311 125 -186 / -60% Soome 2 442 1 948 -494 / -20% Venemaa 494 2 307 1813 / 367%

Turismiportaali www.visitestonia.com andmetel on 2014. a juulikuu seisuga 29 Võrumaal kokku 79 majutus- ja 28 toitlustusteenust pakkuvat asutust. Võru linnas asub neist 13 majutus- ja 12 toitlustusasutust. On mõistlik eeldada, et kõik teenusepakkujad ei ole portaalis kajastatud, kuid üldiseks ülevaateks olemasolevatest andmetest piisab. Tabelist 12 nähtub, et majutusasutusi leidub pea igas Võrumaa omavalitsuses (va Mõniste ja Varstu). Nii mitmeski vallas (Rõuge, Võru, Haanja) on majutusasutusi enam kui 10, mis osundab heale teenusega kaetusele. Toitlustusasutustega on maakond hõredamalt kaetud, viies omavalitsuses portaali andmetel asutus puudub.

Tabel 12. Võrumaa majutus- ja toitlustuskohad

KOV Majutusasutused Toitlustusasutused 1. Tamula hotell 1. Mõisa Ait Pubi 2. Kubija hotell-loodusspaa 2. Kubija restoran 3. Hermese Külalistemaja 3. Jaagumäe Toidukeskus 4. Sviit nr 7 külaliskorter Võrus 4. Võru Peetri Pizza 5. Ränduri külalistemaja 5. Katariina Kohvik 6. Kubija puhkemajad 6. Kohvik Ex Võru linn 7. Kesklinna Apartement 7. Spring Cafe 8. Villa Margit 8. Pubi Õlle 17 9. UMA KUUP külaliskorter 9. Ränduri pubi 10. Helini Apartement 10. Võrumaa Toidukeskus 11. Mõisa Ait külalistemaja 11. Võru kohvik 12. Kagu hostel 12. Kohvik Muffin 13. Karikakra kodumajutus 1. Veski Pubi Antsla 1. Veski Külalistemaja 2. Kohvik Kindel Koht vald 2. Järvenukka puhkemaja 3. Piljardi Pubi

29 2.07.2014

21 1. Kavadi Turismitalu 2. Vaskna Turismitalu 3. Jaanimäe turismitalu 4. Haanjamehe talu 5. Vällamäe talu puhkemaja 1. Rogosi Mõisa Köök 6. Mi Sann 2. Suure Munamäe vaatetorni kohvik Haanja 7. Suhka turismitalu 3. Pubi Finiš vald 8. Kaldemäe hostel 4. Haanja Milla Köök 9. Rogosi Mõisa Külalistemaja 5. Suure Muna kohvik 10. Lodge 11. Orelimeister Kriisa Puhkemaja 12. Hurda talu 13. Haanja Küla Puhkemaja 14. Jõeniidu puhkemaja 1. Võhandu Puhkekeskus Lasva vald - 2. Kalijärve Puhkemaja 1. Setomaa Turismitalo, Võsa Nulk Meremäe 1. Taarka Tarõ Köögikõnõ 2. Setomaa Turismitalo, Tiigi Nulk vald 2. Setomaa Turismitalo Seto rESTo 3. Ürgoru Puhkekompleks 1. Pullijärve puhkeküla 2. Vetevana Turismitalu 1. Piiri kohvik Misso vald 3. Ülenurme Turismitalu 2. Romelina kohvik 4. Metsamaja 3. Pööni kõrts-külalistemaja 5. Pööni kõrts-külalistemaja Mõniste - - vald 1. Puhkemaja 2. Tamme puhkemajad Haanjamaal 3. Ala-Rõuge Külalistemaja 4. Kanarbiku turismitalu 5. Viira puhkemaja 6. Nogo turismitalu 7. Lätte turismitalu 8. Eha talu Rõuge 9. Ööbikuoru Villa 1. Ala Rõuge Külalistemaja kohvik vald 10. Seedri puhketalu 2. Kohvik Andreas 11. Veski puhkemaja 12. turismitalu 13. Rõuge Suurjärve Külalistemaja 14. Ööbikuoru Puhkekeskus 15. Tindioru Turismitalu 16. Mäe Talu 17. Koke Külalistemaja 18. Kurgjärve spordibaas 1. Roosu talu Sõmerpalu 2. Suitsusauna Talu 1. Varese Külalistemaja kohvik vald 3. Mäe- turismitalu 4. Varese Külalistemaja Urvaste 1. Uhtjärve Ürgoru Nõiariik - vald Varstu - - vald 1. Tabina Puhkemaja 2. Jõeveere talu Vastseliina 3. Vasekoja Puhkekeskus - vald 4. Kerepäälse Turismitalu 5. Kirikumäe matkamaja ja kämpingud 1. Arossa Turismitalu 1. Väimela Bistroo Võru vald 2. Oksa puhkemaja 2. Hämsa Kõrts 3. Karikakra kodumajutus

22 4. Kütioru Puhkekeskus 5. Hostel 6. Puhkemaja 7. Side Suvila 8. Hämsaare Puhkemaja 9. Räpo Turismitalu 10. Kuningatalu 11. Järvekalda talu

Portaali andmetel on Võrumaal 50 aktiivse puhkuse teenuse pakkujat, kaetud on lai tegevuste spekter. Turismiobjekte on maakonnas 115, neist olulisemad on ära toodud tabelis 13.

Tabel 13. Võrumaa peamised turismiobjektid

KOV Turismiobjektid 1. Kreutzwaldi mälestussammas ja park 2. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum 3. Roosisaare sild 4. Võru Ekaterina kirik 5. Vana-Võromaa kultuurikoda 6. Tamula järv Võru linn 7. Parvlaev katastroofis hukkunute mälestusmärk 8. Kunstisalong Avatud Ateljee 9. Võru Linnagalerii 10. Võru Jekateriina kirik ja pühakirja panoraam 11. Tamula rannapromenaad 12. Maalingud majadel (Navitrolla) 13. Katariina allee 1. Karula Rahvuspark 2. Vana-Antsla mõisakompleks ja park Antsla vald 3. Metsamoori Perepark 4. Kraavi kirik 5. Karula Rahvuspargi külastuskeskus Ähijärvel 1. Vabadussõja Mälestussammas Suure Munamäe jalamil 2. Kunderi kivi Suurel Munamäel 3. Kavadi järv, park ja Häälimägi 4. Mustahamba tamm 5. Haanja Looduspark 6. Plaani kirik 7. Vällamägi Haanja vald 8. Mooska talu suitsusaun 9. Uue-Saaluse mõisa varemed 10. Haanja rahvamaja 11. Rogosi Kastellmõis Ruusmäel 12. Suure Munamäe vaatetorn 13. Rogosi Mõisa Koduloomuuseum 14. Vaskna järv 15. Kaldemäe hosteli mootorrataste näitus 1. Lasva veetorni galerii 2. Jaaniraotu linnupark Lasva vald 3. Pindi kirik 4. Reinu kadakas 1. Meeksi kirik, Jaanikivi ja Silmaallikas 2. Seto Ateljee-Galerii 3. Obinitsa kalmistu Meremäe vald 4. Meremäe vaatetorn 5. Härma müürid Piusa jõe ürgorus 6. Tobrova Tsässon 7. Seto Lauluema monument

23 8. Piusa Ürgoru puhkekompleksi suitsusaun 9. Setomaa Turismitalo suitsusaun 10. Obinitsa kirik 11. Obinitsa Seto Muuseumitarõ 1. Pältre Lühterkuusk 2. Kisejärve kaitseala 3. Vabadussõja Mälestussammas Missos 4. Hino maastikukaitseala Misso vald 5. Nopri talumeierei 6. Luhamaa Pühavaimu kirik 7. Linamuuseum 8. Andri- kitsefarm 1. Mõniste mõisa park 2. Peetri jõe maastikukaitseala Mõniste vald 3. Metsavenna Talu 4. Alaveski loomapark 5. Mõniste muuseum 1. Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskus 2. mõis 3. Vesioinad Tindiorus 4. Hinni Kanjon 5. Ööbikuorg ja Rõuge järved 6. Sänna kultuurimõis 7. Tindioru Turismitalu jaanalinnufarm 8. Kaarnakivi Rõuge pargis 9. Saunamaa Rõuge vald 10. Rõuge Maarja kirik 11. Magasiait Nursis 12. Orelimeistrid Kriisad 13. Ööbikuoru Hüdrotöökoda-muuseum 14. Luhasoo maastikukaitseala 15. Rõuge linnamägi ja muinasasula 16. Sepa talu 17. Rõuge Suurjärv 18. Eesti Ema monument 19. Vabadussõja Mälestussammas Rõuges 1. Tuti talu 2. Vagula järv Sõmerpalu vald 3. Pühajõe vastuhaku mälestuskivi 4. Soe kõrtsihoone 5. Järvere mõis 1. Liikluslinn 2. Uhtjärv Urvaste Ürgorus 3. Tamme-Lauri tamm Urvaste vald 4. M. Heibergi mälestsussammas 5. Urvaste kirik 6. Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi suitsusaun 7. Mäe-Lõhtsuu tamm 1. maastikukaitseala 2. Mõniste Ritsiku kirik Varstu vald 3. RMK Pähni looduskeskus 4. Roosa Jakobi kirik 1. Liphartdite hauakabel 2. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala 3. Vastseliina kirik 4. Neuhauseni peamaja Vastseliina Piiskopilinnuses Vastseliina vald 5. Vabadussõja Mälestussammas Vastseliinas 6. Vastseliina Piiskopilinnuse varemed 7. kääpad 8. Kirikumäe maastikukaitseala

24 1. Kirumpää linnuse varemed 2. Lõõtsameister Augut Teppo mälestuskivi 3. Mälestuskivi Friedebert Tuglasele Puigal 4. Verijärve maastikukaitseala Võru vald 5. Hämsaare Puhketalu saunad 6. Kütiorg 7. Jaan ja Anfissa Räppo mälestuskivi 8. Väimela mõisakompleks ja park

Kokkuvõtvalt võib öelda, et turismialaselt on Võrumaal suur potentsiaal tänu olemasolevatele teenustele, mitmekesisele loodusele, rohketele huviobjektidele ja piiriäärsele asukohale (Pihkva lähedus). Väljakutseks on neis peituvate võimaluste maksimaalne rakendamine.

2.5 Tööalane pendelränne

Tööalane pendelränne on tänapäeval elanike seisukohast tavaliseks muutunud, omavalitsusi mõjutab see aga erinevates transpordi ja teedega seonduvates küsimustes, samuti maksulaekumise osas.

Pendelrännet uurides on võimalik mobiilpositsioneerimise abil määrata elukoha ja tööaja ankurpunktide arvud, nagu seda tehti regionaalses pendelrändeuuringus30. Reeglina on tööaja ankurpunktid (punktid, mis hõlmavad kõiki regulaarseid päevaseid tegevusi, sh kooliskäimist) ülekaalus linnades ja elukoha punktid maalistes piirkondades.

Uuringu tulemused näitavad, et enamasti on Võrumaa omavalitsustes ülekaalus elukoha ankurpunktid, va Vastseliina vald ning Võru linn, kus domineerivad töökoha punktid (vt joonis 10).

30 Ankurpunktide mudeli arvutamise lähtekoht on, et inimese viibimine mingis kohas annab sellele kohale tähenduse tema tegevusruumis. Teisisõnu, mida olulisem on koht, seda rohkem inimene selles kohas aega veedab. Seega igapäeva ankurpunktides (elukoht, töökoht/kool) veedetakse summaarselt kõige rohkem aega. Teine lähtekoht ankurpunktide mudelis on, et inimese viibitav aeg mingis kohas on otseselt seotud tema poolt teoreetiliselt tehtavate kõnetoimingute arvuga selles kohas. Teisisõnu, mida rohkem inimene selles kohas viibib, seda rohkem sooritab ta seal tõenäoliselt kõnetoiminguid. Neid kahte lähtekohta aluseks võttes on mudelis eeldatud, et igapäeva ankurpunktides tehakse kõige rohkem ja juhuslikes kohtades kõige vähem kõnetoiminguid. Ankurpunktide mudel võimaldab määrata igale inimesele iga kuu kohta eraldi regulaarselt külastatavad kohad ning nendest eristada elukoha, tööaja ning vaba aja ankurpunktid (Ahas et al 2010).

25

Joonis 10. Inimeste arvu erinevus Eesti omavalitsustes lähtuvalt elukoha ja tööaja ankurpunktide ülekaalust31

2.6 Omavalitsuste finantsid

Tulumaksu laekumine elaniku kohta on Võrumaa omavalitsustes järjepanu kasvanud, va majanduslanguse perioodil aastatel 2009-2010, mil maksulaekumine vähenes märgatavalt (vt joonis 11). Laekumise tipphetk jäi reeglina aastasse 2008, 2013. aastaks oli majanduslanguse eelse perioodi tase peaaegu taastunud.

Suurima tulumaksu laekumisega elaniku kohta (üle 400 euro aastal 2013) oli Võru vald, enam-vähem samal tasemel olid ka Võru linn ja Sõmerpalu vald. Kõikide ülejäänud omavalitsuste puhul jäi tulumaksu laekumine alla 400 euro elaniku kohta aastas. Kõige väiksem oli laekumine Meremäe valla puhul (veidi üle 300 euro elaniku kohta aastas). Suurema osa omavalitsuste puhul jäi see aga vahemikku 340-400 eurot. Seega on Võrumaa omavalitsused küllaltki sarnase tulubaasiga, jäädes aga Eesti keskmisele (533 eurot elaniku kohta aastas) enam kui 100 euro võrra alla.

31 Ahas et al, 2010

26 600

533

500

418 413 405 396 388 397 393 400 386 360 366 363 345 346 317 300

200

100

0 Mere- Mõnis- Sõmer- Vastse- Maa- Võru l Antsla Haanja Lasva Misso Rõuge Urvaste Varstu Võru Eesti mäe te palu liina kond 2005 232 188 162 165 116 151 146 163 173 159 173 183 203 196 296 2006 285 236 226 216 147 202 177 229 242 202 242 234 293 253 367 2007 357 291 304 272 195 275 236 310 292 262 298 297 358 319 462 2008 415 343 352 324 247 333 309 380 367 323 374 369 418 380 539 2009 362 287 310 294 246 294 271 322 323 282 327 334 368 333 465 2010 340 284 307 292 265 279 255 301 307 268 313 322 334 315 428 2011 351 306 336 306 281 299 286 315 333 292 354 337 359 334 453 2012 375 329 381 332 314 339 296 350 355 331 370 362 384 360 488 2013 413 345 396 360 317 366 346 388 405 363 386 397 418 393 533

Joonis 11. Tulumaksu laekumine elaniku kohta 2005-201332

Kui võrrelda 2013. a Võrumaa omavalitsuste tulumaksu laekumist elaniku kohta Eesti keskmisega, tuleb tõdeda, et kõik jäävad sellest allapoole (vt joonis 12). Kõige suurem on lõhe Meremäe valla (40% Eesti keskmisest allpool), väikseim Võru valla (22% Eesti keskmisest allpool) vahel. Seega võib järeldada, et võrreldes Eesti keskmisega on Võrumaa omavalitsuste tulubaas küllaltki väike.

32 Rahvastikuregister, Rahandusministeerium, 2013

27 Eesti kokku 100 Võru vald 78 Võru linn 78 Sõmerpalu vald 76 Vastseliina vald 75 Haanja vald 74 Maakond kokku 74 Rõuge vald 73 Varstu vald 72 Misso vald 69 Urvaste vald 68 Lasva vald 68 Mõniste vald 65 Antsla vald 65 Meremäe vald 60 0 20 40 60 80 100 120

Joonis 12. Tulumaksu laekumine elaniku kohta võrreldes Eesti keskmisega (%) aastal 2013; Eesti keskmine=100%33

Võrumaa omavalitsuste netovõlakoormus on varieeruv: Mõniste (aastal 2012 oli see 107%) oli oma laenuvõimekuse 2012. a seisuga ammendanud, kolmel omavalitsusel (Lasva, Meremäe ja Urvaste) võlgu ei olnud (vt tabel 14). Ülejäänutel jäi see alla lubatud 60% piirmäära. Seega võib öelda, et enamikul maakonna omavalitsustest on täiendavate laenude võtmiseks teatud võimekus olemas, kuid see pole reeglina suur, arvestades muuhulgas ka nende keskmisest madalamat tulubaasi.

Tabel 14. Võrumaa omavalitsuste netovõlakoormus 2005-201234

KOV 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Võru linn 59% 69% 64% 71% 73% 72% 64% 26% Antsla vald 0% 4% 0% 0% 15% 11% 8% 10% Haanja vald 31% 28% 28% 42% 37% 35% 35% 24% Lasva vald 8% 7% 0% 0% 0% 0% 0% 0% Meremäe vald 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% Misso vald 0% 2% 0% 0% 0% 0% 0% 7% Mõniste vald 2% 0% 0% 91% 110% 96% 109% 107% Rõuge vald 22% 13% 10% 41% 48% 50% 54% 41% Sõmerpalu vald 0% 0% 0% 1% 30% 27% 28% 26% Urvaste vald 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% Varstu vald 0% 0% 41% 38% 42% 42% 41% 46% Vastseliina vald 7% 8% 5% 22% 14% 10% 12% 7% Võru vald 0% 0% 0% 0% 2% 6% 0% 27% Maakond kokku 25% 28% 27% 36% 41% 40% 36% 24%

33 Rahvastikuregister, Rahandusministeerium, 2013 34 Rahandusministeerium, 2013

28 2.7 Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused

Alljärgnevalt on kokkuvõtvalt välja toodud peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused Võrumaa osas.  Võrumaa regionaalne sisemajanduse kogutoodang moodustas 2012. aastal vaid 1,4% kogu Eesti SKTst, mis tähendab, et maakonna majanduse osatähtsus riigis on väga väike. SKT võrdluses elaniku kohta positsioneerub Võrumaa maakondade pingereas tagantpoolt viiendaks, moodustades Harjumaa näitajast vaid 34,6%. Seega on tõsiseks väljakutseks töötajate poolt loodava lisandväärtuse tõstmisele kaasa aitamine.  Maakonna majanduses on küll ülekaalus tertsiaarsektor, kuid eripärana saab välja tuua põllumajanduse suhteliselt suurema olulisuse (10,6% RSKTst aastal 2012; Eestis oli sama näitaja 4,1%).  Võrumaalt eksporditavate kaupade ja teenuste maht moodustab kogu Eesti omast keskmiselt 1%. Seega on maakonna väljakutseks ekspordimahu suurendamise toetamine.  Keskmine brutokuupalk jäi hoolimata 80protsendilisest tõusust viimase 9 aasta jooksul 2012. aastal igas omavalitsuses alla Eesti keskmist (900 eurot kuus). Seega on maakonna väljakutseks palgataseme ühtlustamine Eesti keskmisega.  Absoluutnumbrites oli maakonnas 2014. a alguses 1176 töötut. Seega võib üldistatult väita, et vaba tööjõu ressurss on väga väike, arvestades, et tegelikkuses elab maakonnas vähem inimesi, kui on sinna registreeritud.  Valdavas osas on Võrumaal levinud mikroettevõtted. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv on küll perioodil 2005-2012 tõusnud, kuid siiski jääb nende arv 1000 elaniku kohta alla Eesti keskmisele näitajale. Seega on maakonna väljakutseks üldise ettevõtlusaktiivsuse suurendamine.  Suurt potentsiaali omavad Võru Maavalitsuse eestvedamisel välja arendatavad ettevõtlusalad Missos, Väimelas, Võrusoos, Kobelas, Vastseliinas ja Rõuges. Potentsiaali rakendamiseks on aga tarvis teha ühiseid jõupingutusi kõikide maakonna ettevõtluse tugistruktuuride poolt.  Perspektiivis on potentsiaalseks arengu veduriks Võrumaa Kompetentsikeskus. Oluline on aga selle täielik väljaarendamine.  Oluline maakonna potentsiaal peitub turismisektoris. Suurem osa maakonnast on kaetud majutusettevõtetega, regioonis leidub palju vaatamisväärsusi. Samuti on kasvanud majutatute arv, seda eeskätt Venemaalt pärit turistide osas. Enam kui pooled ööbimistest on toimunud puhkuse eesmärgil. Seega on maakonna väljakutseks neis peituvate võimaluste maksimaalne rakendamine.  Võrumaa omavalitsused on elanikele pigem elu- kui töökohaks. Töökoha ankurpunktide ülekaal valitseb vaid Võru linnas ja Vastseliina vallas.  Võrumaal on tulumaksu laekumine elaniku kohta tervikuna Eesti keskmisest märkimisväärselt madalam (enam kui 100 euro võrra), seejuures on omavalitsused küllaltki sarnased. Omavalitsuste netovõlakoormus on varieeruv: Mõniste vald oli 2012. a seisuga oma laenuvõimekuse ammendanud, kolmel omavalitsusel aga võlgu polnud. Siiski on nende võimekus täiendavate laenude võtmiseks tõenäoliselt küllaltki väike, arvestades tulumaksu laekumist.

Alljärgnevalt on välja toodud majandusvaldkonna SWOT-analüüs.

29 Tabel 15. Majandusvaldkonna SWOT-analüüs

Tugevused Nõrkused  Olemas erakapitalil põhinevad tööstusalad ja algatused  Asukoht oluliste kaubakoridoride ääres (suur  Puudub usk tööstusalade väljaarendamise potentsiaal, piiriäärsus) võimalikusesse  Olemas maaressurss (riigi omandis)  Kaugus Tallinnast ja Riia sadamatest  Veel olemasolev vene keele oskus ja vene  Vähene inimressurss ja usk/motivatsioon kultuuri ning muu eripära tundmine  Kokkulepete puudumine konkreetsete  Puiduressursi rohkus, puhas (mahe) arendussuundade osas põllumaa  Turunduskompetentsi ja kogemuste vähesus  Ajalooliselt tugevad ettevõtted (nt Valio,  Paiknemine väärtusahela madalal Cristella, Abris, Wermo) positsioonil  Toodetele ja teenustele lisandväärtust andev  Vedurite puudumine väikeettevõtluses kultuuripärand  Vähene oskusteave, koostöö ja usaldus  Puhas ja eripärane loodus  Madal tootlikkus  Turismiettevõtjate rohkus  Uuendusmeelsuse ja riskivalmiduse vähesus  – selgelt välja joonistunud aastaajad  Vähene kaubandusturismi võimalus  Väga tugev kohalik identiteet (võru, setu)  Nõrgal tasemel teenindusvaldkond  Kaugtöö tegemise võimaluse olemasolu  Kehv sideühendus maakonnas (nt Danpower, Haanja, Urvaste)  Kiire transport  Tugev nõudlus – inimesed tahavad maakonnas elada (ja mujal töötada, st  Investeeringute killustatus rohkem teenida)  Vähene arusaam kaugtööst ja valmisolek  Suur kaitseressurs (Piirivalve, Kaitsevägi) seda teha  Kutsehariduskeskuse olemasolu  Mõttelaad – vähene ettevõtlikkus (infotehnoloogia, puidutöötlus, turism)  Võimalused Ohud  Seadusandlusest tulenevad piirangud, mis  Riigiasutuste toomine piirkonda, kaugtöö pärsivad väikeste toimimist ja erilisust kasutamine  Linnade suurem konkurentsivõime  Viisavabadus Venemaaga (perspektiivne tööstusalade arendamisel turg)  Piirkond ei ole riigi jaoks perspektiivne  ELi värav (geograafilise asukoha (ääremaa staatus; investeeringuraha) kasutamine; Võrumaal on turvalisem  Täna olemasoleva eripära kadumine ettevõtluskeskkond kui Venemaal) (massikultuuri segav või domineeriv mõju)  Vene ettevõtete jaoks atraktiivne keskkond  Kutsehariduse õppevõimaluste kahanemine (made in EU) piirkonnas  Vaba riigimaa olemasolu – võimalus  Riigi suhted Venemaaga munitsipaliseerimiseks  Liigne bürokratiseerumine (nt maa  Elukeskkonna ära kasutamine (kaugtöö, taotlemine KOVi valdusesse) turism)  Nõrk levi, teedevõrk, taristud ja nende  Puidu kui ressursi suurem väärindamine arendamine  Uus ELi programmperiood ja riiklikud  Puidusektori domineerimine tööstusalade toetused arendamisel  Piirkondliku maksupoliitika muutmine  Kohalike ressursside piiratus ja kallinemine  Tartu lennuvälja võimaluste kasutamine  Soovimatus teha oskustööd/lihtsamat  Koostöö ühise eesmärgi nimel füüsilist tööd  Töötajate kaasamine Lätist  Julgeolek  Demograafilised muutused

Kokkuvõtvalt nähakse oluliste tugevustena asukohta, looduskeskkonda, kohalikku ressurssi, kultuuripärandit ja –ruumi. Seega saab majandusvaldkonna fookusesse tõsta kohaliku ressursi väärindamise ja turismiteenuste arendamise. Täiendavalt nähakse vajadust tööstus- ja logistikaalade arendamise järele, mida toetab ka maakonna geograafiline asend. Eelnevalt on

30 aga tarvis suurendada ettevõtjate ja elanikkonna usku nende väljaarendamise võimalikkusesse.

Tugevuste realiseerimiseks on vajalik maakonnasiseselt ühiste kokkulepete sõlmimine ning investeeringute (sh uued ELi vahendid) sihipärane kasutamine.

31 3 Haridusvaldkond

3.1 Alusharidus

2014/2015 õppeaastal käib Võru maakonna koolieelsetes lasteasutustes (lasteaedades) kokku 1529 last (vt tabel 16). 20 lasteaiast 19 pidajaks on omavalitsusus, ühe Võru vallas asuva lasteaia puhul on selleks mittetulundusühing. Noorema vanusegrupi (0-6) suuruseks on 2261 last. Igas Võrumaa omavalitsuses on lasteaed olemas, seega on teenus igal pool kättesaadav.

Tabel 16. Alushariduse kättesaadavus õppeaastal 2014/201535

Vanusegrupi 0-6 KOV Lapsi munitsipaallasteaedades Lasteaedade arv suurus Võru linn 989 754 4 Antsla vald 170 114 1 Haanja vald 57 30 1 Lasva vald 124 50 1 Meremäe vald 44 24 2 Misso vald 26 12 1 Mõniste vald 38 26 1 Rõuge vald 152 91 1 Sõmerpalu vald 98 51 1 Urvaste vald 82 52 1 Varstu vald 59 35 1 Vastseliina vald 126 66 1 Võru vald 296 22436 437 Maakond kokku 2 261 1 529 20

12 munitsipaallasteaias on kvalifitseeritud pedagoogide osakaal lasteaedade grupi keskmisest 38 kõrgem (vt tabel 17). Eesmärgiks on aga, et kõikide pedagoogide kvalifikatsioon vastaks nõuetele. Selliseid lasteaedu on maakonnas kaks (Obinitsa ja Haanja), nõutud tasemele lähedal on ka Mõniste Kool ja Rõuge lasteaed. Kuues lasteaias jääb nõutava kvalifikatsiooniga pedagoogide osakaal grupi keskmisele alla. Seega on üheks alusharidust puudutavaks väljakutseks pedagoogide professionaalse arengu toetamine.

Kõige suurem osa Võrumaa lasteaedade pedagoogidest on vanuses 40-49 eluaastat, kellele järgneb osakaalu poolest vanusegrupp 50-59. Viies lasteaias on üle 60aastaste pedagoogide osakaal grupi keskmisest kõrgem, mujal madalam. Seitsmes lasteaias on vanusegrupi 50-59 osakaal grupi keskmisest kõrgem, mujal madalam. Nii Võrumaal kui ka grupis keskmiselt on kuni 29aastaste pedagoogide osakaal madal. Veidi enam on pedagooge vanuses 30-39 (Võrumaal on nende osakaal grupi keskmisest kõrgem). Seega on koolieelsete lasteasutuste pedagoogid pigem vanemaealised ning siit tulenevalt on keskpikas perspektiivis väljakutseks nooremapoolsete pedagoogide palkamine. Selleks on tarvis personalijuhtimise valdkonnas tegeleda värbamise ja motiveerimisega, samuti täienduskoolituste korraldamisega, lähtudes lasteaia eripärast ning eesmärkidest.

35 www.haridussilm.ee andmetel, 25.09.2014 36 Ei sisalda eralasteaias käivate laste arvu. 37 Neist üks on eralasteaed. 38 Grupi all peetakse silmas Eesti Hariduse Infosüsteemi klassifikatsiooni. Antud juhul on tegemist lasteaedade grupiga.

32 Tabel 17. Õpetajate vanus ja kvalifikatsioon õppeaastal 2012/201339

Nõutava Pedagoogide vanuseline koosseis / grupi keskmine, kvalifikatsiooniga % KOV Lasteaed pedagoogide osakaal / grupi kuni 29 30-39 40-49 50-59 üle 60 keskmine, % 23,8 / 47,5 / 7,9 / 20,8 / Okasroosike 76,2 / 83,4 0 / 11,8 17,7 29,6 30,2 10,7 7,2 / 10,8 Punamütsike 89,2 / 82,3 19,8 / 17 26,1 / 31 36 /28,8 Võru linn 11,7 /11,5 Sõleke 76 / 82,3 28 / 11,7 7 / 17 44 / 31 12 /28,8 9 / 11,5 12,8 / 21,3 / 8,5 / Päkapikk 83 / 82,3 21,3 / 17 36,2 / 31 11,7 28,8 11,5 Lusti 9,4 / 6,2 / 42,2 / 29,7 / 12,5 / Antsla vald 96 / 83,4 lasteaed 11,8 17,7 26,6 30,2 10,7 8,3 / 33,3 / 41,7 / 16,7 / Haanja vald Haanja Kool 100 / 83,4 0 / 4,8 14,5 36,3 36,2 8,2 62,5 / Lasva vald Pargihaldjas 87,5 / 80,1 0 / 11,5 25 / 18,4 12,5 / 31 0 / 8,7 30,4 Meremäe Obinitsa 100 / 100 / 78,9 0 / 8,4 0 / 17,5 0 / 31,8 0 / 9,8 vald lasteaed 32,4 Misso vald Misso Kool 50 / 83,4 20 / 4,8 40 / 14,5 0 / 36,3 40 / 36,2 0 / 8,2 Mõniste 27,8 / 6,9 / 65,3 / Mõniste vald 97,2 / 83,4 0 / 4,8 0 / 8,2 Kool 14,5 36,3 36,2 Rõuge 9,2 / 41,3 / Rõuge vald 90,8 / 80,1 22 / 18,4 27,5 / 31 0 / 8,7 lasteaed 11,5 30,4 Sõmerpalu 17,2 / 10,1 / 47,5 / 15,2 / Lepatriinu 65,7 / 80,1 10,1 / 31 vald 11,5 18,4 30,4 8,7 30,8 / 69,2 / Urvaste vald Kuldre Kool 84,6 / 83,4 0 / 4,8 0 / 36,3 0 / 8,2 14,5 36,2 Varstu 4,8 / 95,2 / Varstu vald 76,2 / 78,9 0 / 8,4 0 / 17,5 0 / 9,8 lasteaed 32,4 31,8 Vastseliina Vastseliina 13,3 / 53,3 / 13,3 / 73,3 / 80,1 0 / 18,4 20 / 31 vald lasteaed 11,5 30,4 8,7 11,4 / 45,5 / 34,1 / lasteaed 88,6 / 80,1 9,1 / 31 0 / 8,7 11,5 18,4 30,4 Siilike Võru vald Parksepa 11,2 / 24,7 / 50,6 / 88,8 / 80,1 11,2 / 31 2,2 / 8,7 lasteaed 11,5 18,4 30,4 Väimela 7,4 / 7,4 / 40,7 / 92,6 / 80,1 44,4 / 31 0 / 8,7 lasteaed 11,5 18,4 30,4 Maakonna keskmine 8,2 17,8 37,3 30,7 6,1

Võru linna arengukavas on ette nähtud kõigi nelja lasteaia rekonstrueerimine, samuti mänguväljakute täiustamine. Antsla valla arengukavas on märgitud, et lasteaed on võrreldes teiste objektidega saanud suhteliselt vähem investeeringuid. Haanja valla arengukavas on ette nähtud Ruusmäel asuva lasteaia ruumide soojustamine. Lasva valla arengukavas on märgitud, et probleemiks on lasteaiateenuse kättesaadavus seoses korralike ruumide puudumisega. Meremäe valla arengukavas on öeldud, et lasteaed on kaasajastatud, kuid mänguväljak vajab korrastamist. Vastseliina valla arengukavas on lahendamist vajava probleemina üles märgitud lasteaia hoone remont, samuti on vajadus uute mänguvahendite järele õues. Võru valla arengukavas on prioriteedina välja toodud lasteaedade

39 Eesti Hariduse Infosüsteemi (www.ehis.ee) andmetel, 15.07.2014. Hilisemad andmed ei ole kättesaadavad.

33 kaasajastamine. Seega vajab kaheksas omavalitsuses lasteaedade füüsiline õpi- ja kasvukeskkond parendamist.

3.2 Üldharidus

2014/2015 õppeaastal õpib Võrumaa 24 koolis kokku 3589 õpilast (vt tabel 18). Maakonna koolides käib 86% vanusegruppi 7-18 kuuluvatest lastest ja noortest. Võru linn on eelkõige gümnaasiumihariduse osas tagamaa omavalitsuste jaoks selgeks tõmbekeskuseks.

Võrreldes omavahel õpilaste arvusid õppeaastatel 2005/2006 ja 2014/2015, on täheldatav väga suur langus, mis on ka üldist rahvastiku dünaamikat arvesse võttes arusaadav (vanusegrupp 7-18 kahanes 38,5% võrra). Kui õppeaastal 2005/2006 oli Võrumaa koolides 6078 õpilast, siis õppeaastaks 2014/2015 oli see kahanenud 2509 õpilase (41%) võrra. Koolide arv on samal perioodil vähenenud 3 võrra (2014. a on Võrumaal 24 kooli, sh 2 kooli hariduslike erivajadustega õpilastele (HEV-kooli): Võru Järve Kool ja Urvaste Kool).

Perioodil on suletud Võru Vene Põhikool, Lepistu Põhikool, Lusti Lasteaed-Algkool ja Algkool. Alates 2014. a sügisest liideti Vastseliina Internaatkool (HEV) Kaagvere Erikooliga. Samuti on Võru Kesklinna Gümnaasiumis suletud gümnaasiumiosa – koolist on saanud Võru Kesklinna Kool, ja ka Missos on gümnaasiumiosa suletud. Siiski on koolide arv võrreldes õpilaste arvuga kahanenud enam kui poole aeglasemas tempos. Lisaks on uue koolina Sännas avatud Leiutajate külakool.

Siit tulenevalt on maakonna väljakutseks võimaluste loomine igale õpilasele võimetekohase ja kvaliteetse hariduse omandamiseks, mis võib tingida ka vajaduse koolivõrgu ümber korraldamiseks.

34 Tabel 18. Üldhariduse olukord õppeaastal 2014/201540

Vanusegrupi Põhikool Gümnaasium Kokku Kokku Õpilaste arvu Koolide Koolide arv KOV Kool 7-18 suurus 2005/ 2014/ 2005/ 2014/ 2005/2006 2014/2015 vähenemine arv 2005 2014 2014. a 2006 2015 2006 2015 Võru I Põhikool 637 152 637 152 -485

Võru Kreutzwaldi 600 543 384 263 984 806 -178 Gümnaasium Võru Järve Kool (HEV) 39 29 39 29 -10

Võru linn Võru Täiskasvanute 1 545 6 5 46 19 179 116 225 135 -90 Gümnaasium Võru Kesklinna Kool 504 431 175 679 431 -248

Võru Vene Põhikool 65 29 94 0 -94 (suletud) Antsla Gümnaasium 351 241 116 61 467 302 -165 Lepistu Põhikool 77 77 0 -77 Antsla vald (suletud) 390 3 1 Lusti-Lasteaed-Algkool 52 52 0 -52 (kooliosa suletud) Haanja Haanja Kool 104 122 66 122 66 -56 1 1 vald Kääpa Põhikool 139 136 139 136 -3

Lasva vald Kool 228 2 2 60 26 60 26 -34 (erakool) Meremäe Meremäe Kool 101 103 43 103 43 -60 1 1 vald Misso vald Misso Kool 48 57 37 29 86 37 -49 1 1

Mõniste Mõniste Kool 101 113 66 113 66 -47 1 1 vald Rõuge Põhikool 204 148 204 148 -56

Rõuge vald Leiutajate külakool 237 1 2 8 Sännas

40 Eesti Hariduse Infosüsteemi (www.ehis.ee) andmetel, 25.09.2014

35 Sõmerpalu Sõmerpalu Põhikool 115 69 115 69 -46 254 2 2 vald Põhikool 146 97 146 97 -49

Kuldre Kool 172 107 172 107 -65 Urvaste Urvaste Kool (HEV; 178 2 2 vald 105 53 105 53 -52 riigikool) Varstu Krabi Kool (erakool) 107 67 107 67 -40 118 2 2 vald Varstu Keskkool 118 82 68 28 186 110 -76 Vastseliina Gümnaasium 256 170 108 45 364 215 -149 Vastseliina Internaatkool Vastseliina (HEV; riigikool; 221 93 93 0 -93 3 2 vald ühendatud Kaagvere Erikooliga) Viitka Algkool (suletud) 7 7 0 -7

Parksepa Keskkool 264 200 286 114 550 314 -236 Võru vald 617 2 2 Puiga Põhikool 172 172 172 172 0

Maakond 4 142 4 724 2 962 1 374 627 6 098 3 589 -2 509 27 24 kokku

Võrumaa koolides ei ole kõik pedagoogid nõutava kvalifikatsiooniga (vt tabel 19). 1.-3. klassi puhul on keskmiselt 93,1 protsendil õpetajatest nõuetele vastav kvalifikatsioon, 4.-6. klassi puhul on näitajaks 88,5% ja 7.-9. klassi puhul 88,6%. Gümnaasiumides vastab keskmiselt 87,9% pedagoogide kvalifikatsioon nõuetele. Seega on üheks väljakutseks õpetajatele kaasaegse tasemeõppe ja täienduskoolituse võimaldamine.

Kõige suurem osa Võrumaa koolide pedagoogidest on vanuses 40-49 eluaastat (keskmiselt 38,6% õpetajatest), kellele järgneb osakaalu poolest vanusegrupp 50-59 (vt tabel 18). Nooremaealiste (vanusegrupid kuni 29 ja 30-39 eluaastat) õpetajate osakaal on väike: keskmiselt vastavalt 7,5% ja 16,2%. Üle 60aastaseid pedagooge on Võrumaal keskmiselt 11,6%. Seega on maakonna pedagoogid pigem vanemaealised ning siit tulenevalt on keskpikas perspektiivis väljakutseks nooremapoolsete pedagoogide palkamine.

36 Tabel 19. Õpetajate vanus ja kvalifikatsioon õppeaastal 2012/201341

Nõutava kvalifikatsiooniga pedagoogide osakaal Pedagoogide vanuseline koosseis / grupi keskmine, % KOV Kool 1.-3. klass 4.-6. klass 7.-9. klass Gümnaasium kuni 29 30-39 40-49 50-59 üle 60 Võru I Põhikool 100 100 100 0 / 7,3 10 / 19,3 46,7 / 33,5 26,7 / 27,4 16,7 / 12,5

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium 94,1 93,1 92,8 93,5 4,2 / 9 12,5 / 18,8 34,7 / 27,4 40,3 / 30 8,3 / 14,9 Võru linn Võru Järve Kool (HEV) 100 95,6 96,3 0 / 8,2 30 / 21,6 70 / 27,8 0 / 23,5 0 / 18,9

Võru Täiskasvanute Gümnaasium 100 0 / 6,8 0 / 15,3 42,9 / 26,2 28,6 / 32,5 28,6 / 19,1

Võru Kesklinna Kool 93,2 68,5 79,2 78,3 2,5 / 9 17,5 / 18,8 32,5 / 27,4 42,5 / 30 5 / 14,9 Antsla Antsla Gümnaasium 96,6 95,9 97,4 94,2 2,3 / 9 6,8 / 18,8 52,3 / 27,4 34,1 / 30 4,5 / 14,9 vald Haanja Haanja Kool 88 86,3 84,2 6,7 / 7,6 13,3 / 16,2 46,7 / 33 20 / 30,2 13,3 / 13,1 vald Kääpa Põhikool 100 100 82,2 5,6 / 10,9 16,7 / 17,9 50 / 31,7 16,7 / 28,1 11,1 / 11,4 Lasva vald Pikakannu Kool 66,7 72,7 33,3 / 33,3 / 33,3 /

Meremäe Meremäe Kool 90,4 92,1 91,4 0 / 7,8 15,4 / 17,8 46,2 / 29 23,1 / 30,2 15,4 / 15,2 vald Misso vald Misso Kool 82,1 92,1 100 0 / 7,8 23,1 / 17,8 23,1 / 29 15,4 / 30,2 38,5 / 15,2

Mõniste Mõniste Kool 95,7 89,8 66,1 16,7 / 7,6 8,3 / 16,2 33,3 / 33 33,3 / 30,2 8,3 / 13,1 vald Rõuge Rõuge Põhikool 98,6 99 99,2 6,2 / 10,9 12,5 / 17,9 43,8 / 31,7 37,5 / 28,1 0 / 11,4 vald Sõmerpalu Sõmerpalu Põhikool 100 100 100 7,7 / 7,6 23,1 / 16,2 38,5 / 33 23,1 / 30,2 7,7 / 13,1

vald Osula Põhikool 100 95,9 100 16,7 / 10,9 16,7 / 17,9 22,2 / 31,7 38,9 / 28,1 5,6 / 11,4

Urvaste Kuldre Kool 81,9 79,3 87,9 12,5 / 10,9 18,8 / 17,9 43,8 / 31,7 25 / 28,1 0 / 11,4

vald Urvaste Kool (HEV) 92,6 64 78,9 0 / 8,2 15,4 / 21,6 23,1 / 27,8 38,5 / 23,5 23,1 / 18,9

Varstu Krabi Põhikool 93,8 86,4 72 0 / 7,6 7,7 / 16,2 61,5 / 33 15,4 / 30,2 15,4 / 13,1

vald Varstu Keskkool 100 83,7 70,1 61,9 0 / 6,8 25 / 15,3 35 / 26,2 20 / 32,5 20 / 19,1 Vastseliina Vastseliina Gümnaasium 85,4 94,4 89,3 90,6 12,5 / 9 4,2 / 18,8 25 / 27,4 41,7 / 30 16,7 / 14,9 vald Vastseliina Internaatkool (HEV) 69,6 86,6 0 / 8,2 40 / 21,6 30 / 27,8 30 / 23,5 0 / 18,9

Parksepa Keskkool 95,4 91,4 94,1 97,1 5,9 / 9 26,5 / 18,8 32,4 / 27,4 23,5 / 30 11,8 / 14,9 Võru vald Puiga Põhikool 100 97 92,2 5,3 / 10,9 15,8 / 17,9 31,6 / 31,7 36,8 / 28,1 10,5 / 11,4

Maakonna keskmine 93,1 88,5 88,6 87,9 4,8 17,1 39,1 28 11,8

41 Eesti Hariduse Infosüsteemi (www.ehis.ee) andmetel, 16.07.2014. Hilisemad andmed ei ole kättesaadavad.

37 2012. aastal on koostatud Võrumaa munitsipaalkoolide arengustrateegia 2011-2019 (Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Võru Maavalitsus), mis käsitleb lisaks õpilaste arvudele ning füüsilisele õpikeskkonnale põhjalikult hariduse sisulisi küsimusi (õpitulemused, tugiteenused, hariduse kättesaadavust toetavad teenused, ressursid). Strateegia koostamisel osalesid nii munitsipaal- kui ka riigikoolid, kohalikud omavalitsused koolide pidajatena ning koolide hoolekogud. Strateegia koostamise töörühma tegevustesse kaasati ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja. Seega on tegemist laiapõhjaliselt koostatud dokumendiga.

Strateegias on analüüsitud senist koolikorraldust (periood 2006-2010), sh personali, õpilaste ja õpitulemustega seotud näitajaid jms. Analüüsist ilmnes, et maakonna munitsipaalkoolides vajavad arendamist järgmised kooli pädevuses olevad valdkonnad: personali arendamine, valikainete ja õppesuundade rakendamine, õpilaste edasijõudmine, karjäärinõustamine, töö andekate õpilastega ja huvitegevuse mitmekesistamine. Omavalituste pädevuses olevatest valdkondadest vajavad arendamist: põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste koolivalik, raha tegelik kasutamine põhi- ja üldkeskhariduse teenuse osutamiseks, kooli huvitegevuse korraldamine, õpilastranspordi korraldamine ja kooli pidamise otstarbekus.

Strateegias on püstitatud visioon aastaks 2019:  Võru maakonnas on igal õppijal võimalus omandada turvalistes tingimustes võimetekohane haridus ja sotsiaalsed oskused, mis on tagatud kohaliku otsustustasandi vastutusel professionaalse hariduskorralduse ja huvigruppide aktiivse koostöö kaudu, järgides maakondlikke kokkuleppeid ja riiklikke prioriteete.

Poliitikauuringute Keskus Praxis on 2014. a alguses Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel koostanud “Eesti põhikooli ja gümnaasiumivõrgu analüüsi aastaks 2020”. Maakondliku baasstsenaariumi järgi (täituvus 70%, koolitee pikkus 5 km) peaks Võrumaal 2020. aastaks 19 üldhariduskoolist (võtmata arvesse kolme HEV-kooli ja täiskasvanute gümnaasiumit) alles jääma 14. Vaadeldes eraldi gümnaasiume, peaks senise viie kooli asemel alles jääma kaks (kui käsitleda maakonda ja keskust eraldi) või isegi üks (kui käsitleda maakonda keskusega koos). Seega on üheks oluliseks väljakutseks üldhariduse valdkonnas koolivõrgu osas maakondliku kokkuleppe saavutamine.

3.3 Huviharidus

Õppeaastal 2012/2013 oli Võrumaal kokku 16 huvikooli, kus õppis 1804 õppurit 92 õppekaval (vt tabel 20). Suurem osa huvikoole on selgelt koondunud maakonna keskusesse, 8 omavalitsuses huvikoole registreeritud ei ole. Seega on noorte mitmekülgse vaba aja sisustamisel oluline roll kohalikel kogukondadel. Võrumaa noorteinfo andmetel 42 on maakonnas mitmeid sportimisvõimalusi, mida koordineerivad erinevad organisatsioonid.

Tabel 20. Huvihariduse pakkumine omavalitsustes õppeaastal 2012/201343

KOV Huvikoolide arv Õpilaste arv Õppekavade arv Võru linn 1244 1536 55 Antsla vald 1 56 14

42 www.vorumaanoor.ee, 3.07.2014 43 www.haridussilm.ee andmetel, 3.07.2014. Võib eeldada, et huvitegevuse võimalusi on omavalitsustes rohkem, kuna antud tabel kajastab vaid ametlikult huvikoolina registreeritud asutusi. 44 Neist 3 on munitsipaalhuvikoolid.

38 Lasva vald 1 70 11 Vastseliina vald 1 66 8 Võru vald 1 76 4 Maakond kokku 16 1804 92

3.4 Kutseharidus

Võru maakonna haridusmaastikul on oluline roll Võrumaa Kutsehariduskeskusel45, kus on võimalik õppida kaubandust, kodumajandust, lapsehoidjaks, turismi ja majutust, äri, ehitust, infotehnoloogiat, mehhatroonikat, metalli- ning puidutöötlust. Õppeaastal 2013/2014 õppis kutsehariduskeskuses 484 õpilast. Möödunud õppeaastaga võrreldes on seda mõnevõrra vähem (2012/2013 õppis seal 513 õpilast). Kutsehariduskeskuse olemasolu võimaldab Võrumaa noortel omandada haridust maakonnas, vähendades seeläbi veidi õppimisega seotud väljarännet.

Kutsehariduskeskuse koolituskeskus võimaldab ka töötutele ümber- ja täienduskoolituste pakkumist piirkonnas.

3.5 Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused

Alljärgnevalt on kokkuvõtvalt välja toodud peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused Võrumaa osas, tuginedes SWOT-analüüsile (vt tabel 26) ning eelnevalt välja toodud statistilistele andmetele.  Võrumaal on 20 lasteaeda, kus õppeaastal 2014/2015 käib 1529 last. Igas omavalitsuses on olemas lasteaed, seega on teenus maakonnas kättesaadav. Pigem on probleemiks olemasolevate lasteaedade füüsiline õpikeskkond.  Viimase kümne aasta jooksul on vanusegrupi 7-18 suurus (38,5%) vähenenud, mis kajastub ka õpilaste arvudes. Kui õppeaastal 2005/2006 õppis Võrumaa koolides 6078 õpilast, siis õppeaastaks 2014/2015 oli see kahanenud 3589 õpilaseni (vähenemine 2509 õpilase võrra). Samas ei ole koolide arvu vähenemine toimunud samas proportsioonis õpilaste arvuga (2005. aastal oli maakonnas kokku 27 kooli, käesolevaks hetkeks on toimunud vähenemine 23 koolini). Õpilaste arv jätkab kahanemist, millest tulenevalt on maakonna väljakutseks võimaluste loomine igale õpilasele võimetekohase ja kvaliteetse hariduse omandamiseks, mis võib tingida ka vajaduse koolivõrgu ümber korraldamiseks (Praxise analüüsile tuginedes võiks aastaks 2020 olla Võru maakonnas 14 üldhariduskooli).  Väljakutseks on ka nooremapoolsete pedagoogide palkamine keskpikas perspektiivis nii alus- kui ka üldhariduses, kuivõrd suurem osa õpetajaskonnast on vanemaealine. Haridusasutuste juhtidel tuleb koostöös kooli pidajatega tegeleda töötajate värbamise ja motiveerimisega ning täienduskoolituste korraldamisega, lähtudes asutuse eesmärkidest.  Huviharidus on peamiselt koondunud Võru linna, mistõttu on noortele mitmekesiste vaba aja võimaluste pakkumisel oluline roll ka kohalikel kogukondadel.

45 www.vkhk.ee, 3.07.2014

39 Tabel 21. Haridusvaldkonna SWOT-analüüs

Tugevused Nõrkused  Vähene koostöövõime kokkulepete  Maakonna munitsipaalkoolide arengustrateegia saavutamisel 2011-2019 olemasolu – selge plaan  Kutsehariduses paikutavate erialade  Lasteaedade ja põhikoolide, gümnaasiumite, vähesus, vähene atraktiivsus, sidusus VKHK (väga hea füüsiline keskkond ja hariduse praktikaga ja maine sisu), õpilaskodude, HEV-koolide olemasolu ja  Õpilaste arvu vähenemine missioonitundega õpetajate olemasolu  Õpetaja rolli vähene väärtustamine  Haridusasutuste füüsiline õpikeskkond on  Rahaliste vahendite vähesus, sh keskmiselt hea õpetajate koolitusrahad  Hea koostöö ettevõtjatega  Õpetajaskonna vanenemine  Mitmekesine võrgustik organisatsioonidest, kes  Keskusest kaugemal on vähem pakuvad õppekava täiendavaid tegevusi (nt võimalusi võimekatele ja andekatele osalemine õuesõppes)  Võru hariduse kehv maine  Kohaliku identiteedi olemasolu ja selle  Lasteaedade kehv füüsiline keskkond tunnetamine (nt võru keele tunnid ja pärimusõpe vanade oskuste väärtustamiseks, Võru Instituut ja  Ühendusvõimalused setu initsiatiiv)  Innovatiivsete juhtide ja õpetajate vähesus Võimalused Ohud  Riigigümnaasiumi loomine  Inimkapitali arendamine läbi ELi toetusrahade  Õpetaja loomepuhkus (veerand või aasta vabaks)  Hariduspoliitika muutlikkus, sh  Riiklikud programmid oma keele ja kultuuri rahastus õpetamiseks, sh ka kutsehariduses ja  Terviklikkuse puudumine gümnaasiumis  Projektipõhius – jätkusuutlikkuse  Haridusliku mitmekesisuse toetamine puudumine  Põhihariduses kutshariduse materiaaltehnilise  Piirkonnale ebasobiva baasi kasutamine regionaalpoliitika rakendamine  Ettevõtlikkusõpe (nt õpilasfirmad  Vähene paindlikkus õppekavades haridusasutustes)  Elanikkonna vähenemine ja  Kutsehariduse võimaluste kasutamine vananemine huvihariduses  Väljaränne mujale õppima  Keeleõppe võimalused (koostöö Petseri ja siirdumiseks Pihkvaga)  Väike riiklik tellimus eripedagoogide  ELi vahendite kasutamine töökohtade loomiseks järele ja haridusasutuste füüsilise keskkonna  Õpetajaameti maine parandamiseks  Haridusfookuse kaugenemine  Koostöö ettevõtjatega (praktikud tundides või Võrumaast kooli juhtimas)  Haldusreform (vähem killustatust)

Peamiste tugevustena on maakonnas võimalik välja tuua haridusasutuste võrgustiku olemasolu. Ühtlasi võib paljude asutuste füüsilist õpi- ja kasvukeskkonda heaks pidada. Samuti tuleb rõhutada kohalikku identiteeti ning head koostööd ettevõtjatega. Nõrkustena saab välja tuua õpetajaameti vähest väärtustamist, Võrumaal saadava hariduse mainet ning omavalitsuste vähest koostöövõimet. Olemasolevat olukorda ja võimalusi arvesse võttes saab haridusvaldkonna fookusesse tõsta haridusvõrgu korrastamise küsimuse, kutsehariduse väärtustamise ja rakendamise teistes haridusvaldkondades, õpetajate väärtustamise ning kohaliku identiteedi ja põhiväärtustega tegelemise.

40 4 Sotsiaal- ja tervishoiu valdkond

4.1 Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus46

Sotsiaalvaldkonnas saab määratleda 12 spetsiifilist teenust: lastekaitse, sotsiaalnõustamine, koduteenused, eluasemeteenused, hooldamine perekonnas, asenduskoduteenus, hooldamine hoolekandeasutuses, laste hoolekanne, puuetega isikute sotsiaalhoolekanne, eakate sotsiaalhoolekanne, vältimatu sotsiaalabi korraldamine ja täisealise isiku hooldus.

Võru linna sotsiaaltöös ja -teenustes on kesksel kohal eakatele ning erivajadusega lastele pakutavad teenused. Nende kõrval on olemas ka lastele ja noortele, samuti töötutele suunatud teenused. Sotsiaalhoolekandealast tööd linnas korraldab Sotsiaaltööosakond. Osakonna ülesanneteks on Võru linna elanike toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine; sotsiaalsete erivajadustega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine; sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine; sotsiaalnõustamine; eestkosteasutuse töö korraldamine; hoolduse korraldamine ning laste hoolekandealane tegevus.

Võru linna otsesel või osalisel rahastamisel tegutseb kaks hoolekandeasutust: Nöörimaa Tugikodu ja SA Võru Pensionäride Päevakeskus. Nöörimaa Tugikodu osutab järgmisi sotsiaalteenuseid: sotsiaalnõustamine, avahooldusteenus, ajutine eluase vältimatu sotsiaalabi korras, päevakeskuse teenus, töötute rehabilitatsiooniteenus, võlanõustamine, isikliku abistaja teenus, pesupesemise- ja duši kasutamise võimalus ning invatranspordi teenus. Samuti osutatakse turvakoduteenuseid vanemliku hoolitsuseta ja perevägivalla all kannatavatele alaealistele ja/või peredele ning eluasemeteenust.

SA Võru Pensionäride Päevakeskuses on võimalik lugeda ajalehti ja raamatuid, kasutada internetti, mõõta vererõhku ja osaleda keskuse korraldatavates tegevustes.

Linna prioriteediks on eakate, riskirühmade ja puuetega inimeste eest hoolitsemine ja neile ühiskonnaelus sidususe kindlustamine. Erivajadusega lastele pakutakse tugiisiku ja isikliku abistaja teenust. Samuti korraldab Võru linn maakonna erivajadustega laste transporti Tartu linna Hiie ja Emajõe Kooli.

Seoses rahvastiku vananemisega ja elanike toimetuleku toetamisega peetakse oluliseks vahendite suunamist teenuse osutamise kvaliteedi parandamisele ja teenuste mahu suurendamisele: Nöörimaa Tugikodu hoone renoveerimine, Noortekeskuse tingimuste parandamine ning võimalusel pansionaadi/hooldekodu ehitamine.

Antsla vallas on tervise ja sotsiaalse kaitse parandamiseks ja puuduvate sotsiaalteenuste arendamiseks ning perearstide töötingimuste parandamiseks tarvis leida võimalusi MTÜ Antsla Tervisekeskuse juurdeehituse finantseerimiseks. Lisaks nähakse vajadust noorte perede nõustamise, pesuköögi rajamist, erivajadustega inimestele sotsiaalkorteri sisustamise, vanurite päevakeskuse ning tervisekeskuse teenuseliikide laiendamise järele. Pakutakse üldhooldekodu teenust, igapäevaelu toetamise teenust, toetatud elamise teenust, vanurite päevahoiu teenust, kirik pakub erinevaid sotsiaalhoolekande teenuseid, osad pakutavad

46 Ülevaade on koostatud, tuginedes omavalitsuste kodulehtedele ja arengukavadele.

41 shkteenused on koostöös naaberomavalitsustega, korraldatud on toiduabi jagamine puudust kannatavatele peredele.

Haanja vallas on tagatud hoolekandeteenus, samuti on avahooldusteenus tagatud vajaduspõhiselt kõigile abivajajatele. Haanjas on remonditud sotsiaalkorterid. Vaimse ja füüsilise puudega inimestele on võimaldatud tugiisiku või isikliku hooldaja teenus. Vähekindlustatud sihtrühmadele on välja töötatud täiendavad sotsiaaltoetused, pakutakse pesupesemise ja sotsiaaltranspordi võimalust. Haanjas ja Ruusmäel on tagatud esmatasandi arstiabi ja esmatasandi uuringute võimalus ning perearsti vastuvõtupunktides on korraldatud ravimimüügi teenuse pakkumine. Vajadust nähakse sotsiaalmaja väljaehitamiseks Ruusmäele (koos turvakorteriga), täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise, koostöö tihendamise ja vajaliku infrastruktuuri renoveerimise järele.

Lasva valla poolt pakutakse elanikele sotsiaalnõustamist, lapsehoiuteenust, koduteenuseid, eluasemeteenust, hooldamist hoolekandeasutuses, kohandatud eluruumi teenust, tugiisiku teenust ja sotsiaaltransporti. Lisaks ostab vald sisse mitmeid teisi sotsiaalteenuseid: perekonnas hooldamine, asenduskodu, võlanõustamine, perelepitus, varjupaik ja turvakodu.

Arengukavaga on seatud ülesanneteks erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste tagamine avalikele teenustele juurdepääsuks, teenuste spektri laiendamine (turvakodu teenuse pakkumine), Kääpa sotsiaalkeskuse poolt pakutavate teenuste laiendamine ja kohtade arvu suurendamine keskuses.

Meremäe vallas pakutakse elanikele sotsiaalnõustamist, eluasemeteenust, hooldamist hoolekandeasutuses, koduteenust, tugiisikuteenust, isikliku abistaja teenust ja sotsiaaltransporti. Vajadust nähakse sotsiaalkorterite renoveerimise, lastekaitsespetsialisti, erihooldusteenuste võimaluste ning avahooldusteenuste pakkumise järele.

Misso vallas on peamiseks teenuste pakkujaks sotsiaalkeskus, mille ülesandeks on tagada eluasemeteenuse, koduteenuse ning muude toimetulekut soodustavate teenuste olemasolu, pakutakse pesu pesemise ja pesemise teenust. Lisaks on Misso vallas alates 2013. a lõpust tööl avahooldustöötaja ning pakutakse ka sotsiaaltransporditeenust. Vajadust nähakse keskuse teenuste laiendamise järele, pakkumaks eakatele ja puuetega inimestele vajalikke ning mitmekülgseid teenuseid kompleksselt: hooldamine hoolekandeasutuses, sotsiaaltransport, pesupesemine, teenused omastehooldajatele, eakate päevakeskus. Selleks on vajalik kõigile tingimustele vastava hoone projekteerimine ja ehitamine. Sotsiaalvaldkonna arendamise osas on oluline roll ka sotsiaalse ettevõtluse toetamisel, uute teenuste käivitamisel nagu tugiisikuteenus ning sotsiaaleluruumiteenuse võimaluste laiendamisel.

Mõniste vallas osutatakse eluasemeteenust, eluruumi kohandamise teenust, hooldaja teenust, sotsiaalnõustamist, koduõenduse teenust ning vastavalt võimalustele sotsiaaltransporti. Vajadust nähakse elanikele vajalike tugiteenuste (pere tugiisik, avahooldustöötaja) ja puuetega inimeste hoolduse parendamise järele. Hetkel taotletakse erihoolekandeteenuste tegevusluba, Mõniste sotsiaal- ja tervishoiukeskuse ruumides hakatakse osutama igapäevaelu toetamise ja toetatud elamise teenust. Eesmärk on arendada koduhooldusteenuseid ja tõsta olemasolevate teenuste kvaliteeti.

Rõuge vallas nähakse peamiste probleemidena vähest võimalust noorte perede toetamiseks, sotsiaalkorterite vähesust, kvalifitseeritud tööjõu vähesust ja eakate päevakeskuste

42 puudumist. Teenustest pakutakse sotsiaalnõustamist, hooldamist hoolekandeasutuses, hooldamist perekonnas, transporditeenust, eluasemeteenust ja avahooldusteenust. Samuti pakutakse tugiisiku teenust nii lastele kui peredele. Võimalik on pesu pesta, on sauna ja duši kasutamise võimalus. Ligipääs avalikesse asutustesse on tagatud. Erivajadusega inimesed saavad valla toetusel osaleda Võrus PIK Päevakeskuse tegevustes ja Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse toetatud elu ja toetatud töötamise teenusel. Projekteerimisel on Rõuge hooldekeskuse uus hoone, detailplaneering on valmis. Kui uus hoone valmib, koondub sinna ka erinevaid teenuseid, alustades näiteks sotsiaalkorterist.

Sõmerpalu vallas pakutakse järgmisi sotsiaalteenuseid: sotsiaalnõustamine, hooldamine hoolekandeasutuses, hooldamine perekonnas, transporditeenus, eluasemeteenus ja avahooldusteenus. Sotsiaalhoolekande prioriteedina nähakse vajadust parandada vallas pakutavate teenuste kättesaadavust ja nende kvaliteeti ning pakkuda uusi teenuseid.

Urvaste vallas pakutakse elanikele avahooldust, eluasemeteenust ning erinevaid huvitegevuse võimalusi eakatele. Samuti on vallal olemas invabuss. Teenustest pakutakse hästi toimivat koduteenust, nõustamisteenuseid pakutakse projektipõhiselt, mitmed teenused ostetakse sisse naabervaldadelt. Plaanis on rajada sotsiaalmaja-hooldekodu, laiendada noortekeskust, paigaldada kaldtee perearstikeskusesse, renoveerida sotsiaalkorterid, hakata laenutama abivahendeid-invatarbeid.

Varstu vallas pakutakse elanikele eluasemeteenust, eluruumi kohandamise teenust, tugiisiku teenust, hooldaja teenust, hooldekodu teenust, erihoolduse teenust, eestkostja määramist, sotsiaalnõustamist ja asenduskodu teenust. Vajadust nähakse koostöövõrgustiku parendamise haridusasutuste ja erinevate spetsialistide vahel, sotsiaal- ja munitsipaaleluruumide remondi, maakondliku laste asenduskodu ja sotsiaalkeskuse (päeva- ja aktiviseerimiskeskus, turvatuba) rajamise järele.

Vastseliina vallas on olemas sotsiaalmaja ja hooldekodu. Sotsiaalkorterite arv on piisav. Puudega ja teiste abivajavate isikute hooldamine on viidud avahoolduse tasemele, teenus on tasuline. Sügava ja vaimupuudega isikutel on võimalus kasutada individuaalset hooldajateenust, mis kaetakse vallaeelarvest. Probleemseks on hooldekodu, mille teenindav pind ei võimalda nõudlusele vastavat teenuse pakkumist isikutele teistest omavalitsustest.

Võru vallas pakutakse sotsiaalnõustamist, eluasemeteenust, asenduskoduteenust, koduteenuseid (sh üksikvanuritele sooja toidu kojuviimine), isikliku abistaja teenust, tugiisiku teenust, sotsiaaltransporti, hooldamist hoolekandeasutuses ja vanemliku hoolitsuseta laste hooldusteenust. Avahooldusteenus laieneb ja areneb. Puudega inimestele võimaldatakse vajadusel sotsiaalpind, toimib invaabivahendite laenutus, korterite ümberkohandamine vastavalt vajadusele, eakatel on võimalik käia tasuta võimlemas ja vesivõimlemises.

Kokkuvõtvalt, kõikides omavalitsustes on vajadus sotsiaalteenuste laiendamise (nt päevakeskused, pesuköögid, noorte perede nõustamine) ning nende kvaliteedi parendamise järgi. Samuti on mitmel pool välja toodud vajadus tehnilise infrastruktuuri renoveerimise osas, sh erivajadustega inimestele ligipääsu tagamiseks avalikesse asutustesse.

Igas omavalitsuses on olemas üks või mitu sotsiaaltöötajat, samuti on peaaegu (va Mõniste ja Varstu) kõikjal olemas hooldustöötajad (vt tabel 22).

43 Tabel 22. Sotsiaal- ja hooldustöötajad maakonnas47

KOV Sotsiaaltöötajad Avahooldustöötajad Võru linn 6 8 Antsla vald 2 2 Haanja vald 2 1 Lasva vald 2 2 Meremäe vald 1 1 Misso vald 1 1 Mõniste vald 1 Teenus puudub Rõuge vald 2 1 Sõmerpalu vald 2 1 Urvaste vald 2 1 Varstu vald 1 Teenus puudub Vastseliina vald 2 2 Võru vald 2 2 Võru Maavalitsus 2 Lõuna-Eesti Haigla 3 Võrumaa Omavalitsuste Liit 1 Kokku 32 22

Maakonna elanike tervisega seotud probleemidest on olulisemad kõrge haigestumus ja suremus südame- ja veresoonkonna haigustesse, vaimse tervise häirete kasv, sõltuvusainete liigne tarvitamine, puuetega inimeste suur osakaal maakonna elanikkonnas.

Tervishoiuga seonduvatest probleemidest on olulisemad perearstide leidmise keerukus, kohalike omavalitsuste ressursside puudus, toetamaks perearstipraksiseid ruumide ja aparatuuriga. Samuti puuduvad vahendid perearstikeskuste renoveerimiseks, sh juurdepääsude rajamiseks puuetega inimestele.

Tabelist 23 ilmneb, et igas Võrumaa omavalitsuses on olemas vähemalt perearst, kaheksas omavalitsuses on olemas ka hooldekodu. Maakonna jaoks tuleb kahtlemata oluliseks pidada Võrus asuvat Lõuna-Eesti Haiglat48. Haiglas on olemas kirurgia-anestesioloogia, sisehaiguste ja psühhiaatriakliinik, diagnostika teenistus, õendusabikeskus ja hoolekodu (sh koduõendusteenus ja eakate päevahoid) ning taastusravi keskus. Lisaks tegutseb Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus, mis pakub erihooldus- ja rehabilitatsiooniteenuseid täiskasvanud psüühilise erivajadustega inimestele. Teenustest pakutakse erihooldust, toetatud elamist ja töötamist, igapäevaelu toetamist, tugiisikuteenust, rehabilitatsiooniteenust, intervallhooldust ja teenuseid eakatele (sh ööpäevaringne hooldus, päevahoiuteenus). Keskuse juures tegutseb ka päevakeskus-klubi Mosaiik, mis on mõeldud puuetega inimestele vaba aja sisustamiseks. Samuti on keskusega seotud Võrumaa Töökeskus (Tartu tn 23, Võru), mis pakub igapäevaelu toetamise teenust.

Tabel 23. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumine omavalitsustes49

KOV Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna asutused  Võru Järve Kool (HEV-laste kool, kuhu on kavas rajada ka laste Võru linn rehabilitatsioonikeskus)  Apteegid

47 Võrumaa Omavalitsuste Liidu koduleht, www.vorumaa.ee, 17.07.2014. Andmed kajastavad seisu 15.01.2014. 48 www.leh.ee 49 Omavalitsuste kodulehed ja arengukavad

44  Perearstid  Hambaarstid  Nöörimaa Tugikodu  Võru Pensionäride Päevakeskus ja tema allorganisatsioonid  Võrumaa naiste tugikeskus  Laste- ja pereabikeskus (Rajaleidja)  MTÜ Toetuskeskus Meiela  Noortekeskus  MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste keskuse Töökeskus  Puuetega Inimeste Koda ja tema allorganisatsioonid  Perearstid  Apteek  Hambaarst Antsla vald  Antslas ja Tsoorus noorte ja eakate kooskäimisevõimalused  Koduõendus  Antsla Tervisekeskus (üldhooldekodu teenus; 35 kohta)  Kiirabi Haanja vald  Perearst (Haanjas teenindab Rõuge ja Ruusmäel Misso perearst)  Perearstikeskus Lasva vald  Kääpa Sotsiaalkeskus (üldhooldus)  MTÜ Pikakannu Kooli Areng (lapsehoiuteenus)  Perearstikeskus Meremäe vald  Meremäe Hooldekodu (üldhooldus; 12 kohta)  Perearst Misso vald  Apteek  Sotsiaalkeskus (14 kohta)  Perearstikeskus Mõniste vald  Hooldekodu Pihlakobar  Sotsiaal ja tervishoiukeskus (intervallhooldus ja päevahooldus eakatele)  Perearstikeskus  Hambaravi  Massaaš Rõuge vald  Noortetoad 4  Noortekeskus 1  Apteek  Hooldekodu (üldhooldus; 25 kohta)  Perearstid Sõmerpalu vald  Hooldekodu (üldhooldekodu teenus)  Perearstikeskus Urvaste vald  Noortekeskus Kuldres  Perearst Varstu vald  Apteek  Perearst  Hambaravi Vastseliina vald  Apteek  Hooldekodu (üldhooldus; 23 kohta)  Perearstid  Apteegid  Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus (üldhooldekodu teenus)  Lõuna-Eesti Haigla  Laste ja noorte vaimse tervise kabinet Võru vald  Haigla  Apteek  Noortekeskus(osalus 50%)  /noortetoad  Päevakeskused

45 4.3 Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused

Alljärgnevalt on kokkuvõtvalt välja toodud peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused Võrumaa osas, tuginedes SWOT-analüüsile (vt tabel 24) ning eelnevalt välja toodud statistilistele andmetele.  Vajadus on teenuste edasise arendamise ja nende kvaliteedi parendamise järele, sh on aktuaalne esmatasandi tervisekeskuste arendamine.

Tabel 24. Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna SWOT-analüüs

Tugevused Nõrkused  Palgaliste terviseedendajate puudumine KOVides  Projektipõhisus  Lastekaitsetöötajate vähesus (13  Kättesaadav perearstiteenus omavalitsuse peale on 2,5 töökohta)  Tihe koostöö TÜ Kliinikumiga  KOVide omavahelise koostöö  Haigla olemasolu, sh psühhiaatria kui LE vähesus/puudumine sotsiaalhoolekandes haigla eripära, ja kogemus  Kvalifitseeritud tööjõu puudus meditsiiniteenuste müügil  Teenused piiratud ressursside tõttu osaliselt  Tugisüsteemide kättesaadavus katmata haridusasutuste juures  Toetusorganisatsioonide killustatus ja  Kvalifitseeritud sotsiaaltöötajad koostöö puudumine/vähesus  Koostöö teenuste pakkumisel  Hoolekandeteenuste pikad järjekorrad ja  Baasid ja spetsialistid hariduslike kallidus erivajadustega inimestega töötamiseks  Perearstide ja valdkondlike spetsialistide  Hästi toimiv pensionäride päevakeskus puudus ja nende suur koormus Võrus  Sotsiaalteenuste nõrk kvaliteet  Geograafiline asukoht teenuste ekspordiks  Elanikkonna vähesus ja vananemine  Järjest suurenev Vene turistide vool  Pereväärtused – ei tähtsustata liikumist ja maakonda (ekspordituru suurenemine) tervislikku toitumist (lapsevanematel/elanikel üritustel osalemiseks vähe aega)  Rahaliste võimaluste puudus Võimalused Ohud  Erinevate raviteenuste pakkumine ühes  Riik – omavalitsuste väike tulubaas, keskuses (perearst, analüüsid, eriarstid) vahendite nappus ja vähene toetus, väiksem sotsiaalmaksu laekumine,  Eriarstiteenuse laiem pakkumine Lõuna- tervishoiuteenustesse panustamine Eesti haiglas koostöös TÜ Kliinikumiga raskendatud (Haigekassa  Eakate organisatsioonide koostöö rahastamissüsteem) laiendamine erinevate spetsialistidega  Spetsialistide väljavool – kvalifitseeritud  Meiela küla väljaehitamine Nõnovale tööjõud liigub mujale  Viisarežiimi lihtsustumine Venemaaga  Õigusruum, poliitiline tahe – prioriteetide  Uus ELi programmperiood, mis toetab seadmine, järjepidevuse puudumine, komplekslahenduste väljaarendamist tegevuskavade muutumine võimu  Infotehnoloogilised lahendused, mis vahetumisel, haiglavõrgu kava laiendavad teenust mitterakendamine  Vanurite hooldekodud kui ekspordiartikkel  Koostöö naaberriikidega – Venemaa  Teenuste müügiks koostöö teiste riikidega bürokraatia, viisa, ELi direktiivi jõustumine (poliitiline toetus) pärsib näiteks Läti patsientide liikumist  Riiklike toetavate asutuste, mis pakuvad Eestisse, Venemaa ühiskondlik olukord erihooldust, erivajadustega laste õpet jms,  Teenuse kõrge turuhind, mis vajab riiklikku toomine Võrumaale toetust  Sotsiaalse ettevõtluse toetamine (toetused  Demograafilised muutused ettevõtjatele ja kodanikuühendustele)  Projektipõhisusest tulenev jätkusuutmatus  Riiklik tegevustoetus piirkondlikele  Regionaalpoliitika puudumine

46 tervisekeskustele  Erisoodustusmaks – ettevõtted soovivad  Tervise Arengu Instituut jt riiklikud tervist toetada töötajate terviseteadlikkuse kasvu, edendavad institutsioonid maksupoliitika on aga pärssiv  Ühtne arusaam, et esmatasandi arstiabi peab  Majanduslangus – piirkonna elanike olema toimiv ja kättesaadav madalad sissetulekud, sotsiaalse ja  Koostöö osapoolte vahel (patsient, KOV, majandusliku turvalisuse vähesus ei Haigekassa, Sotsiaalministeerium) võimalda terviseteadlikku käitumist

Peamiste tugevustena on maakonnas võimalik välja tuua haigla, samuti kättesaadava perearstiteenuse. Nõrkustena saab välja tuua vähest koostööd, ressursinappust (nii omavalitsustel teenuste pakkumiseks kui ka hoolekandeteenuste ostmiseks), spetsialistide puudust ja nende suurt koormust. Eraldi võib veel välja tervisliku elustiili vähese tähtsustamise.

Olemasolevat olukorda ja võimalusi arvesse võttes saab sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna fookusesse tõsta tervislike eluviiside kui ennetustegevuse propageerimise, esmatasandi tervisekeskuste (sh perearstiteenuse kättesaadavus ja kvaliteet, kodune õendusabi, füsioteraapia, ämmaemandusabi, hambaravi jm) arendamise, eriarstiabi kättesaadaavuse Lõuna-Eesti Haigla baasil, sotsiaalhoolekande teenuste arendamise ja kättesaadavuse ning teenuste ekspordi.

47 5 Kodanikuühiskond, kultuur, sport ja eripära

5.1 Kodanikuühiskonna areng

Kogukonna aktiivsust saab kaudselt hinnata kolmanda sektori organisatsioonide arvukuse järgi. Kodanikuliikumise aktiivsus on oluline näitaja seoses võimekusega pakkuda (tulevikus) kohalikke avalikke teenuseid kolmanda sektori organisatsioonide kaudu.

Valdkonna tugevustena saab markeerida ühiste kogukondlike huvide ja aktiivsete eestvedajate olemasolu, nõrkustena aga elanike vähest valmisolekut erinevatesse võrgustikesse oma aja ja rahaga panustada. Samuti pole eestvedajaid siiski mitte alati piisavalt, mistõttu mõnedes valdkondades ka võrgustikud puuduvad. Edasiste arendusvõimalustena saab välja tuua koostöö teistes piirkondades tegutsevate organisatsioonidega, samuti kohalike võrgustike tegevuse selgema eesmärgistamise ja koordineerimise.

Kodanikuliikumise tugistruktuuridest on Võrumaal olulisemad külaliikumine Kodukant (viimasel ajal küll väheaktiivne), samuti edendavad mittetulundussektori tegevust Võrumaa Partnerluskogu (kohalik Leader-tegevusgrupp), Piiriveere Liider (kohalik Leader- tegevusgrupp, mis Võrumaalt hõlmab Meremäe ja Misso valda) ja Võrumaa Arenguagentuur (maakondlik arenduskeskus). Koostööd on näha aina rohkem, mis on kindlasti tingitud ka vajadusest, kuna materiaalsed võimalused on piiratud.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste arv on võrreldes 2005. aastaga nii maakonnas kui ka Eestis keskmiselt tõusnud (vt tabel 25). Siiski jääb kasv maakonnas (28,1%) Eesti keskmisele (29%) pisut alla. Omavalitsuste lõikes valitsevad aga siiski küllaltki suured erinevused. Nii näiteks on kolmanda sektori organisatsioonide arv Võru linnas hoopis veidi kahanenud, samal ajal aga Misso vallas kolmekordistunud. Loomulikult tuleb siinkohal vaadata ka organisatsioonide absoluutnumbreid, kuna suuremates omavalitsustes on neid märksa enam ja väiksemates vähem. Seega mõjutab ainuüksi 1-2 MTÜ või SA lisandumine oluliselt protsentuaalset muutust.

2013. aasta seisuga oli Võrumaal registreeritud 729 kolmanda sektori organisatsiooni, neist 262 Võru linnas. Külaliikumine on aastast aastasse aktiviseerunud, mitmed seltsid etendavad kohaliku elu arendamisel olulist rolli. Seega võib öelda, et seltsitegevus toimub rohkemal või vähemal määral kõikides Võrumaa omavalitsustes.

Tabel 25. MTÜde ja SAde arvu dünaamika 2005-201350

KOV 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Muutus -36 / - Võru linn 298 305 324 290 280 291 296 280 262 12,1% 27 / Antsla vald 20 29 31 34 39 41 45 45 47 135% 16 / Haanja vald 18 20 21 25 29 30 36 36 34 88,9% 11 / Lasva vald 18 17 18 23 29 31 36 33 29 61,1% Meremäe 25 / 15 20 22 25 28 32 39 39 40 vald 166,7%

50 Statistikaamet, 2014

48 18 / Misso vald 8 8 9 11 13 17 22 24 26 225% 8 / Mõniste vald 9 9 10 11 13 16 19 18 17 88,9% 38 / Rõuge vald 25 27 30 34 46 53 60 61 63 152% Sõmerpalu 14 / 17 17 21 23 26 28 29 30 31 vald 82,4% 7 / Urvaste vald 22 21 21 22 26 29 30 30 29 31,8% 10 / Varstu vald 12 13 16 18 19 21 22 22 22 83,3% Vastseliina 10 / 19 20 22 20 23 23 26 24 29 vald 52,6% 24 / Võru vald 76 80 84 86 91 99 104 100 100 31,6% Maakond 160 / 569 586 629 622 662 711 764 742 729 kokku 28,1% 6557 / Eesti kokku 22 576 23 484 24 956 25 598 27 458 29 086 30 298 29 016 29 133 29%

Võrreldes mittetulundusühingute ja sihtasutuste arvu elanike arvuga, siis on näha, et aktiivseim on Misso vald (vt joonis 13). Maakonna keskmine aktiivsus (20 MTÜd/SAd 1000 elaniku kohta) jääb pisut Eesti keskmisele (21) alla. Ligikaudu pooled maakonna omavalitsused ületavad Eesti keskmist, pooled jäävad alla. Vahe aktiivseima (Misso) ning kõige vähem aktiivse (Antsla) omavalitsuse vahel on ligi kolmekordne.

Antsla vald 13 Vastseliina vald 14 Sõmerpalu vald 16 Lasva vald 17 Mõniste vald 18 Varstu vald 19 Võru linn 19 Maakond kokku 20 Võru vald 20 Eesti kokku 21 Urvaste vald 22 Rõuge vald 28 Haanja vald 30 Meremäe vald 35 Misso vald 38 0 5 10 15 20 25 30 35 40

Joonis 13. MTÜde ja SAde koguarv 1000 elaniku kohta aastal 201351

Maakonna omavalitsustes on mitmeid seltsi- või rahvamajasid, samuti tegutsevad neis mitmesugused külaseltsid ja ringid (vt tabel 26). Vastavaid hooneid ning nende sisustust on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt edasi arendatud. Paljud kolmanda sektori asutused on saanud oma tegevusele ka erinevaid toetusi, sh Leader-meetmest. Samas on elanikkonna vähenemisest tulenevalt suurenenud surve hoonetega seotud püsikulude katmiseks.

51 Statistikaamet, 2014

49 Nii muuseumid ja näiteringid kui ka rahvaraamatukogud on olulised maakonna elukeskkonna kvaliteedi osadena ning piirkondlike, ennekõike võru keele ja kultuuri, väärtuste hoidjate ja edasikandjatena.

Tabel 26. Võrumaa omavalitsuste kultuuriasutused52

KOV Kultuuriasutused  SA Võru Kannel  Võrumaa Keskraamatukogu  Vana-Võromaa Kultuurikoda Võru linn  Dr. Fr. R. Kreutzwaldi muuseum  Orelimuuseum  Võro Instituut53  Kultuuri- ja Spordikeskus  Tsooru Rahvamaja  Linda Rahvamaja  Kaika seltsimaja Antsla vald  Antsla Linnaraamatukogu  Linda Raamatukogu  Tsooru Raamatukogu  Haabsaare Raamatukogu  Haanja valla rahvamajad (Haanjas ja Ruusmäel)  Haanja Raamatukogu Haanja vald  Ruusmäe Raamatukogu  Raamatukogu  Lasva Raamatukogu  Raamatukogu  Kääpa Raamatukogu Lasva vald  Raamatukogu  Lasva Rahvamaja  Tsolgo Rahvamaja  Meremäe Raamatukogu  Obinitsa Raamatukogu Meremäe vald  Obinitsa Muuseum  Obinitsa Külakeskus  Misso Rahvamaja Misso vald  Misso Raamatukogu  Mõniste Rahvamaja  Mõniste Raamatukogu Mõniste vald  Raamatukogu  Mõniste Muuseum  Rõuge Raamatukogu  Nursi Raamatukogu Rõuge vald  Viitina Raamatukogu  Sänna Raamatukogu  Rõuge Rahvamaja Sõmerpalu vald  Sõmerpalu Raamatukogu

52 Omavalitsuste kodulehed ja arengukavad 53 Alates 1.01.2015 jätkab Võro Instituut Kultuuriministeeriumi poolt hallatava teadus- ja arendusasutusena. Lisaks luuakse instituudi juurde muuseumiosakond, mis koosneb Vana-Võrumaa kultuuriruumi muuseumide võrgustikust. Osakonda hakkavad kuuluma Põlva Talurahvamuuseum, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum (arengukava koostamise hetkel koosneb kolmest struktuuriüksusest: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi muuseum, Mõniste muuseum ja Vana-Võromaa kultuurikoda. Seega muutub Võro Instituut piirkonna kultuuripärandit tervikuna käsitlevaks asutuseks. Vana-Võrumaa muuseumide ühismissiooniks saab olema ajaloolise Võrumaa esemete ja suulise pärimuse kogumine ning tutvustamine.

50  Osula Raamatukogu  Kuldre Raamatukogu  Urvaste Raamatukogu Urvaste vald  Vaabina Raamatukogu  Uue-Antsla Rahvamaja  Urvaste Seltsimaja  Varstu Kultuurikeskus Varstu vald  Krabi Raamatukogu  Varstu Raamatukogu  Vastseliina Rahvamaja  Vastseliina Raamatukogu Vastseliina vald  Raamatukogu  Vana-Vastseliina Raamatukogu  Puiga Raamatukogu  Parksepa Raamatukogu  Kirepi Raamatukogu Võru vald  Väimela Kutsehariduskeskuse raamatukogu  Parksepa Rahvamaja  Puiga Rahvamaja

Võrumaal tegutseb noorteinfo portaali andmetel 10 noortekeskust: Antsla Noorteklubi, LaVaNo (Lasva valla noored), Meremäe valla Noortekeskus, Misso Avatud Noorteklubi, Rõuge Avatud Noortekeskus, Sõmerpalu valla noored, Urvaste valla noored, MTÜ Vana- Antsla Noored, Vastseliina Noortekeskus ja Võru Noortekeskus (linna ja valla ühine). Haanja vallas on avatud noortetoad Haanjas ja Ruusmäel. Lisaks pakub SA Innove allasutus Rajaleidja keskus tasuta nõustamisteenust lastele ja nende vanematele, õpilastele ja õpetajatele, tugispetsialistidele ja noorsootöötajatele, haridus- ja omavalitsusjuhtidele.

Noortevolikogud on olemas Haanjas, Rõuges, Sõmerpalus, Antslas, Lasvas ja Võrus. Lisaks tegutseb ülemaakonnaline Võrumaa Noortekogu, pakkudes noortele võimalust kaasa rääkida olulistes nende elu puudutavates küsimustes.

Noorte valdkonna puhul on tugevuseks aktiivsete ja maailma näinud noorte olemasolu. Samuti on maakonnas loodud võimalused mitmekesiseks huvihariduseks. Soovi noortega koostööd teha võib lugeda kõrgeks. Negatiivsete aspektidena saab välja tuua huvihariduse ja noorsootöö vähese toetamise väiksemate omavalitsuste poolt. Ka ei ole poiste võimalused hobi- ja huvitegevuseks kuigi suured. Kolmanda nõrkusena saab välja tuua noorte vähesed võimalused seadusloomes (eeskätt riigi tasandil) kaasa rääkimiseks.

Noortele mitmekesiste arenguvõimaluste parendamist toetavad erinevad noorteprogrammid, sh välisreise võimaldavad. Samuti võiks noorte pealehakkamist ja isetegevust soodustada programmis “Ettevõtlik kool”54 osalemine.

5.2 Sport

Võrumaal on loodud soodsad tingimused, tegelemaks mitmete erinevate spordivaldkondadega. Eriti on levinud talispordialad.

Võrus asub spordikeskus, kus asuvad 200meetrine kergejõustikumaneež, sportmängude väljakud, judo- ja jõusaal. Maakonnas on nelja rajaga 25meetrine siseujula, 4 täismõõtmetega

54 www.evkool.ee

51 staadionit. Võrumaal on 3 suusaradadega suusakeskust Haanjas (seal on ainsana maakonnas võimalik läbi viia ka rahvusvahelisi võistlusi), Kubijal ja Vastseliinas, lisaks on Vastseliinas ja Haanjas laskesuusatiirud ning Andsumäel renoveeritud rajakattega suusahüppetrampliin. Maakonnas on 52 välisväljakut, kus saab mängida korv-, võrk- ja jalgpalli ning tennist. Maakonnas on 32 erinevat liikumis- ja matkarada jooksmiseks, tervise-ja kepikõnniks, rulluisutamiseks ja rattasõiduks, neist kõige uuemad on Lasva-Kääpa, Võru-Parksepa, Haanja-Kurgjärve ja Kubija liikumisrajad. Sõmerpalu vallas asub rahvusvahelistele nõuetele vastav staadionikrossirada. Täismõõtmetega võimlad asuvad Kääpa, Puiga, Rõuge ja Kuldre Põhikoolis, Varstu Keskkoolis, Parksepa Keskkoolis ning Krabi Koolis. Normaalmõõtmetega võimlad on Võru Spordikoolis, Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis, Vastseliina ja Antsla gümnaasiumis ning Krabi, Osula ja Sõmerpalu Põhikoolis. Maakonnas on kaks siselasketiiru Antslas ja Vastseliinas. Seega on sportimiseks vajalik tehniline infrastruktuur maakonnas olemas.

Välja on kujunenud mitmed suured traditsioonilised spordisündmused, nagu näiteks Haanja maraton, Eduard Pütsepa mälestusturniir kreeka-rooma maadluses, rahvusvaheline judoturniir Võru Kevad, jooks ümber Tamula järve, Võhandu maraton, rannajalgpalliturniir, Gutmani võrkpalliturniir, Jaanus Kala viievõistlus Antsla staadionil jpm.

Probleemseks võib lugeda sporditöö koordinaatorite puudumist omavalitsustes, sporditöötajate omavahelise koostöö passiivsust ning valgustatud ja tähistatud liikumisradade vähesuse.

5.3 Kultuur ja eripära

Võru maakond kuulub võru kultuuripiirkonda. Ajalooline Võrumaa koosneb kaheksast osast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkonnast. Need kihelkonnad on põline võru keele ala. Nii hõlmab ajalooline Võrumaa praeguste Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade osi, samuti osi Põhja-Lätis. Võru kultuuriruum on seotud inimestega ja nende mõttemaailmaga. See on määratud inimestega, kes ise kannavad võru keelt ja kultuuri, aga ka nendega, kes selle vastu huvi tunnevad, olemata ise keele ja kultuuri kandjad. Vana-Võrumaa põlise rahvakultuuri kujunemisel mängisid olulist rolli kaugus keskustest ja sidemed idapoolsete aladega, kuid erinevalt Eesti muudest piirkondadest on põliskultuur säilinud suhteliselt elujõulisena.

Võrumaa omavalitsustes räägitakse suuremal või vähemal määral võru keelt. Võru keel on vana Lõun-Eesti hõimukeele üks järeltulija ja suhteliselt laialt kasutatav vaatamata sellele, et Eestis seda ametlikult eraldi keeleks ei tunnistata. Võrukesed ei pea ennast rahvusvähemuseks, küll aga keelevähemuseks. Võru keele aktiivseid ja passiivseid kasutajaid on 2011. a rahvaloenduse andmetel umbes 70 000. Piirkonna eripäraks ongi võru ja setu keele kõnelemine, mis on ka elanike identiteedi peamiseks aluseks. Peale selle arvestab piirkonna maarahvas paljuski veel külakogukonna arvamuse ja tavadega, ka linnas elavatele võrukestele on oma suguvõsa küllaltki tähtis. Võrukestel on alles palju iidseid kombeid, nagu näiteks ristipuude austamine ja sõirategu. Võrumaa vana rahvakultuur on silmapaistev rikkus kogu Eesti jaoks.

52 Viimastel aastatel on alguse saanud mitmeid algatusi, mis põhinevad võru kultuuriruumi mõjul. Tänaseks on küllalt laia tuntuse saanud Uma bränd, mis märgib kultuuriruumiüleseid ettevõtmisi. Brändi tekkimise aluseks on Uma Leht55, mis kasutas esimesena mõistet Uma.

Olulisimaks märgilise tähendusega brändiks on Uma Mekk56 kui kohalik kvaliteedimärk, mis tähistab Vana-Võrumaal kasvatatud toorainet ja toodetud toitu. Uma Mekk märgi ümber on tekkinud ka aktiivne toidutootjate võrgustik, samuti on märk motiveerinud tunnustuse, koolituste ja nõuannete kohalike tootjaid ja innustanud uusi tegijaid kasvatama ning tootma. Üheks tuntumaks tegevuseks Uma Mekk raames on saanud Uma Mekk suurlaat, mis on toimunud iga-aastaselt alates 2009. aastast ning kujunenud tootjate ja külastajate jaoks oluliseks laadaks.

Teiseks suureks ühisürituseks võru kultuuriruumis on olnud Uma Pido 57 korraldamine. Tegemist on võrukeelse laulu- ja rahvapeoga, mis on toimunud nüüdseks juba kolmel korral – 2008, 2010 ja 2013. Järjekorranumbrit neli kandev pidu on kavandatud aastasse 2016. Sündmuse eesmärgiks on tõmmata tähelepanu Võrumaa kihelkondade keelele ja kultuurile. Uma Pido võib nimetada ka ülemaailmseks võrukeste kokkutulekuks ja selle eesmärk on tugevdada paikkondlikku ühtekuuluvustunnet ja identiteeti võru kultuuri- ja keeleruumis.

Mõlemad suurüritused (Uma Mekk suurlaat ja Uma Pido) on olnud edukad ühisettevõtmised, mis jätkuvad ka tulevikus. Uma Mekk’i algatuse juures on vedajaks ja toetajaks olnud Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkond ja selle organisatsioon. Uma Pido on toimunud Võru Seltsi ja Võru Instituudi eestvedamisel, Võrumaa Partnerluskogu on olnud toetajaks.

Võrumaal on veel teisigi Uma kaubamärki kandvaid ettevõtmisi. Võrumaa Arenguagentuur korraldas omanäoliste meenete konkursi Uma Meelüs58.

Võrumaa keele ja kultuuriruumi piirkondliku eripära ja ühtsuse toetajate ning hoidjatena toimetavad Võro Instituut ja MTÜ Võro Selts VKKF. Võro Instituut on 1995. aastal Kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus. Instituudi tegevuse põhieesmärk on edendada teadus- ja arendustegevust eelkõige ajaloolisele Võrumaale eriomastes küsimustes, keskendudes keelelise ja kultuurilise eripära uurimisele ja säilitamisele. Uuritakse nii võru keelt ennast kui ka kultuuriprotsessi ja identiteeti. Tulemuseks on keele elavas kasutuses püsimist toetavad abinõud (sõnavara, grammatikad, õppemetoodikad ja –materjalid; käimas on keeletõlke masina loomine). Instituut koordineerib keelepesa tegevust (lasteaedades ja koolides võrukeelse õppe edendamine), korraldab konkursse, tegeleb koostöö edendamise ning infovahetusega. 2010. aastal alustati koostöös Vana-Võrumaa kohalike omavalitsustega kultuuripiirkonna eripäral põhineva majandusliku arengu programmi (Uma programm) kavandamist: põlistele traditsioonidele tuginev tootearendus, kohaliku identiteedi tugevdamine, omapära eksponeerimine. Arengukava koostamise hetkeks ei ole programmi loodud, kuid Siseministeerium on viimasel kahel aastal toetanud piirkonna jaoks oluliste arendusprojektide ettevalmistamist. Kavas on programmi loomise taotlemisega jätkamine.

55 www.umaleht.ee. Lehe väljaandmist toetab Vana-Võrumaa kultuuriprogramm, leht on inimestele tasuta – jagatakse teiste tellitud ajalehtede vahel. 56 www.voruleader.ee/uma-mekk 57 www.umapido.ee 58 http://voru.maavalitsus.ee/documents/181637/0/uma+meelus+2013.pdf/3f0e6d8b-29b4-411e-8fcf- df8072093373

53 Võro Instituut plaanib ka edaspidi olla Vana-Võrumaa piirkonna kultuurilise eripära kompetentsikeskuseks. 2015. aastast lisanduvad instituudi struktuuri piirkonna muuseumid, millest oli juttu juba eespool. Arendustegevuste seisukohalt on olulised järgmised eesmärgid:  kogukonnale ideede andmine võru keele kasutusvõimalusteks;  paikkonna põliste kultuuritavade enam nähtavale toomine;  Vana-Võrumaa kultuuripärandi võimaluste (keel, kombestik) kasutamine piirkonna mainekujundusel ja ettevõtluses: mainekujundusürituste initsieerimine, kultuuripärandi nähtuste tutvustamine ja esitlemine eri vormides (tekstiline tutvustamine, visualiseerimine);  koostöös võrukestest loomeinimestega (muusikud, kirjanikud, kunstnikud, näitlejad) võro kultuuri pidev propageerimine;  võru keele keskkondade loomine ennekõike lastele ja noortele: lasteaias keelepesad, koolides keele-kultuuri õpe, lastelaagrite korraldamine koostöös kogukonna organisatsioonidega ja võrukeelsete raamatute välja andamine.  koostöö ja infovahetuse korraldamine nii toimuva kui kavandatava osas: infolist ummamuudu, võrokõisi tsõõriklaud oluliste teemade aruteluks, meediasse uudiste koostamine ja edastamine (võrukeelsed raadiouudised, koostöö ERR Võrumaa korrespondendiga, info kohalikesse ajalehtedesse, sh Uma Lehte)

Võro Selts tegutseb samuti võru keele ja kultuuri elujõu säilimise nimel, andes välja kohalikku tähtraamatut, ajalehte, korraldades regulaarselt ühiseid kokkusaamisi kõigis kihelkondades ja Uma Pido, viies läbi iga-aastast Kaika suveülikooli ning tutvustades suitsusaunapärandit.

Lisaks võru kultuuriruumile on esindatud ka setu oma, mille uurimise ja säilitamisega tegeleb Seto Instituut. Sihtasutus Seto Instituut on 2010. aasta kevadel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida ja edendada Setumaa ja setu kultuuri alast teadustööd ning tutvustada teadustööde tulemusi laiemale avalikkusele. Seto Instituut avaldab trükiseid (sh kirjastab setukeelseid raamatuid), korraldab teadusteemalisi üritusi ja setu kultuuri alast õpet, tehes koostööd teiste Setumaa asutuste ja inimestega. Organisatsiooni väljakutseks on püsirahastuse puudumine, millest tulenevalt toimuvad tegevused suures osas projektipõhiselt.

Setumaa arengu seisukohalt on oluline ka MTÜ Setomaa Valdade Liit (ühendab Meremäe, Mikitamäe, Misso ja Värska valda)59, mille eesmärkideks on:  setu etnilise kultuuri säilitamine, edendamine ja tutvustamine, kultuuripärandi väärtustamine;  Setumaa sotsiaalse ja majandusliku arengu toetamine ning ühiskondlik heaolu parendamine;  Setumaa elukeskkonna väärtustamine, õppimis- ja ettevõtlusvõimaluste arendamine;  Setumaa elanike ühishuvide esindamine ja kaitsmine kõigis eluvaldkondades, sellealase koostöö arendamine.

Originaalne on ka Seto Külavüü 60 , mis on soovituslik turismimarsruut koos piirkonna huvipakkuvate peatuskohtadega.

Seto Kuningriigi Kroonikogo annab välja kvaliteedimärki Seto Kimmäs, mis on toote/teenuse kvaliteedi märk, mille kasutamise õigus antakse konkreetse toote või teenuse jaoks, millele

59 www.setomaa.ee 60 http://www.visitsetomaa.ee/kylavyy-kaart

54 seda taotletakse. Kvaliteedimärgiga Seto Kimmäs saab tähistada Setumaa kultuurile omaseid tooteid ja -teenuseid. Märk teavitab ostjat, et kaup on ehe ja kvaliteetne ning valmistatud suuremas osas käsitsitööna.

5.4 Peamised kodanikuühiskonna, kultuuri, spordi ja eripära valdkonna analüüsist tulenevad järeldused

Alljärgnevalt on kokkuvõtvalt välja toodud peamised kodanikuühiskonna, kultuuri, spordi ja eripära valdkonna analüüsist tulenevad järeldused Võrumaa osas, tuginedes SWOT- analüüsile (vt tabel 27) ning eelnevalt välja toodud statistilistele andmetele.  Kodanikuühenduste arv on järjepidevalt kasvanud. Pooltes Võrumaa omavalitsustes on kolmanda sektori organisatsioonide koguarv 1000 elaniku kohta Eesti keskmisest kõrgem, pooltes madalam. Mittetulundussektori arenguid võib üldjoontes lugeda positiivseteks. Organisatsioonide omavahelist koostööd võib lugeda heaks, mõnes valdkonnas on aga eestvedajatest puudus.  Kõigis piirkonna omavalitsustes on olemas seltsi- või rahvamajad, samuti tegutsevad neis mitmesugused külaseltsid. Seega on enamjaolt hoonete näol loodud ka võimalused tegevuste läbiviimiseks.  Väljakutseks on seltside võimekuse kasvatamine ning seeläbi nende majandusliku toimetuleku suurendamine. See on oluline, kuna ka omavalitsuste tugi sektorile ei ole enamasti suurenev.  Positiivseks võib lugeda suurt noortekeskuste hulka (Võrumaa 13 omavalitsusest on noortekeskus kümnes olemas). Keskused on olulised, pakkumaks noortele kooli- ja huviringidevälist vaba aja veetmise võimalust. Samuti on noortekeskused sageli võimaluseks kohaliku elu arendamisel läbi erinevate projektide kaasa rääkida. Väljakutseks on mitmekesiste vaba aja veetmise võimaluste edasine arendamine, samuti on puudus poistele suunatud huviringidest ja tegevustest täisealistele noortele.  Võrumaal on palju spordirajatisi, samuti pakub mitmekesine maastik võimalust tegeleda erinevate talispordialadega. Arendamist vajab sporditöötajate omavaheline koostöö.  Võru ja setu kultuur on elujõulised. Viimastel aastatel on alguse saanud mitmeid algatusi, mis põhinevad võru kultuuriruumi mõjul. Peamiseks piirkonna kultuuri uurijaks, ühtsuse ja eripära toetajaks on Kultuuriministeeriumi allasutus Võru Instituut. Peamised väljakutsed on seotud võru kultuuri, sh keele sagedasema kasutamisega igapäevaelus.

Tabel 27. Kultuuri, spordi ja eripära valdkonna SWOT-analüüs

Tugevused Nõrkused  Missioonitundega inimesed  Põlvkondliku järjepidevuse nõrgenemine  Võro Instituudi ja Seto Instituudi olemasolu  Võrukesed ei tunne enam ära oma kultuuri ning tegevus kultuuriruumi säilitajatena eripära, ei väärtusta oma (kartus valesti  Võrumaa positiivne kuvand ja identiteet teha)  “Uma” asjad: leht, pido, mekk, Meelüs  Mõnetine eestvedajate väsimine, noorte  Kvaliteedimärk Seto Kimmäs vähesus  Eripärased spordiüritused (Võhandu maraton,  Pidev sisendus, et kuskil mujal on parem Haanja maraton, Lõuna-Eesti ralli,  Piirkonna vaesus rattamaratonid, mägijalgpall, Võrumaa  Koostöö nõrkus, usaldamatus mängud)  Vähene ettevõtlikkus ja riskivalmidus  Suitsusaun ja Teppo lõõts  Projektipõhisus, kindluse puudumine  Kandlemeistrid  Vastuseis (nt maaomaniku) – ühise  Setu leelo ja savusanna püüdlus UNESCO eesmärgi nimel tegutsemine raske

55 kultuuripärandi nimistusse saada  Suhtumine ja harjumused kohalikesse  Suitsuliha küpsetamise traditsioon üritustesse  Tugevad kultuuriüritused (Võru  Konkureerivad üritused folkloorifestival, Seto Kuningriigi Päev, lisaks  Inimeste väljavool vähesus piirkondade omanäolised üritused)  Ebapiisav sideühendus  Laadad (Vastseliina, Hauka, Lindora,  Üritustel osalejate vähesus külalaadad)  Palgaliste terviseedendajate puudumine  Puhas traditsiooniline söök ja jook KOVides  Selge maakonnakeskuse olemasolu  Projektipõhisus  Kultuuri arengut toetav taust (erinevad  Pereväärtused – ei tähtsustata liikumist ja kodanukualgatused, pärimusmuusika tervislikku toitumist koduõpe, Setu- ja Võrumaa (lapsevanematel/elanikel üritustel arenguprogrammid, hea piiriülene koostöö, osalemiseks vähe aega) eestvedajate olemasolu, tugevad külaseltsid,  Rahaliste võimaluste puudus säilinud käsitööoskused, eriline  Hajaasustus ja sellest tulenevate puitarhitektuur) liikumisvõimaluste vähesus (keskusest  Siirad ja sooja südamega inimesed kaugel elavad inimesed ei saa alati trenni)  Palju tuntud loomeinimesi  Looduskaitse piirangud vee- ja motospordi  Rahvapärane õigeusukiriku kultuur tegemiseks  Kirikupühade suur tähistamine  Toimiv sporditegevus  Baasid, rajad, loodus  Palju häid eeskujusid sporditegevuses  Missioonitundega korraldajad  Järjest suurenev Vene turistide vool maakonda Võimalused Ohud  Haridusreform – kui paindlik hakkab olema õppekavade ülesehitus koolides, suured koolid on vähese omanäolisusega  Demograafilised muutused  Kapitali koondumine inimeste kätte, kes seda ei kasuta  Võru ja setu keelekultuuri tuntuse suurendamine nii Eestis kui ka lähivälismaal  Teiste võõrkeelte pealetung, globaliseerumine  ELi uus programmperiood ja sellest tulenevad  Regionaalpoliitika puudumine, sh toetused – võimalus ülemaailmseks tuntuseks haldusreform, mis ei arenda eripära läbi UNESCO (setu leelo, suitsusaun)  Massikultuuri pealetung ja kättesaadavus  Eestisisesed programmid kultuuri toetuseks: läbi sotsiaalmeedia Vana-Võrumaa, Setu kultuuri- ja arenguprogramm  Teiste omapärade esilekerkimine (saarlased, mulgid)  Riigipoolne toetus tasuta kultuuriviisale  Majanduslangus – väike ostujõud, vähene  Loomevaldkonna inimeste jaoks atraktiivne ettevõtlikkus elukoht  Riiklik turismiturundus – ei kaasata  Oma tootebrändi edasine arendamine piisavalt Kagu-Eestit  Tarbija teadlikkuse ja nõudluse kasv  Rahastuse puudumine spordi arendamiseks  Välisturistide suurem vool piirkonda  Projektipõhine rahastus kultuuris ja  Omapära on aluseks uute huvitavate toodete spordis väljaarendamiseks  Üldine trend noorte hulgas, et maal elada  Loomeinimeste tuntus väljaspool Võrumaad ei ole äge ega perspektiivne ja selle kasutamine turunduses  Aktiivsete ja haritud inimeste väljavool  Koostöövõimalused teiste maakondadega (nt  Erisoodustusmaks – ettevõtted soovivad spordiüritused) toetada töötajate terviseteadlikkuse kasvu,  Riigiasutuste toomine maakonda maksupoliitika on aga pärssiv  Majanduslangus – piirkonna elanike madalad sissetulekud, sotsiaalse ja majandusliku turvalisuse vähesus ei võimalda terviseteadlikku käitumist  Ühiskonna väärtushinnangud – edukultus

56 alates lapseeast

Piirkonna peamiste tugevustena on võimalik välja tuua kultuuriline eripära ning mitmekesisus. Samuti on oluline eestvedajate ning tuntust koguvate brändide olemasolu, mis aitavad maakonda laiemalt tutvustada. Tähtis on ka mitmete traditsiooniliste suurürituste korraldamine aastast aastasse.

Peamise nõrkusena saab välja tuua omavahelise koostöö killustatuse ning eestvedajate väsimise. Samuti seab finantsolukord tegevustele teatavad piirid.

Olemasolevat olukorda ja võimalusi arvesse võttes saab kultuuri ja eripära fookusesse tõsta omanäoliste võru ja setu kultuuri säilitamise, arendamise ja tutvustamise, tootebrändide edasise arendamise ja levitamise ning aastaringsete kultuuri- ja spordiürituste korraldamise. Samuti on oluline noortele mitmekesiste arenguvõimaluste loomine ja kogukondlike koostöövõrgustike arendamine.

57 6 Horisontaalsed valdkonnad

6.1 Ühendused

Võrumaad läbib Eesti pikim maantee, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa mnt ning rahvusvahelised transpordikoridorid Via Estica, Riia-Pihkva maantee ning Riia-Sankt Peterburg raudtee. Võru maakonnas Luhamaal asub Eesti-Venemaa piiripunkt. Maakonda läbivad trassid tagavad hea ühenduse nii Eesti oluliste keskustega kui ka piirinaabritega.

Maakonda katab Kagu-Eestile omane tihe teedevõrk, mis on suures osas kruusakattega. Riigimaanteed on heas seisukorras. Võru maakonnas on riigimaanteid kokku 1254 km ulatuses, millest põhimaanteed moodustavad 71 km, tugimaanteed 120 km ja kõrvalmaanteed 1063 km. Riigimaanteede võrgust on tolmuvaba kattega 47%. Riigiteedel on 72 silda pikkusega 2658 m. Avalikke teid ja tänavaid on maakonnas kokku 1 702 km.

Rahvusvahelised maanteed ja raudtee on loonud head eeldused transpordi- ja logistikasektori arenguks. Maakonda läbib lääne-ida suunas Valga-Petseri laiarööpmeline raudtee (pikkus Võru maakonnas on 51 km), mis moodustab 5,3% Eesti raudteevõrgust. Raudtee tehniline seisukord on rahuldav. Kauba laadimine toimub Võru ja Antsla raudteejaamades, kusjuures laadimismaht on näidanud kasvutrendi (puit).

Seega võib tõdeda, et üldiselt on transpordiga seotud eeldused maakonna, sh ettevõtluse arenguks head. Mõnevõrra problemaatiline on kruusakattega teede väga suur osakaal (u 50%). Tegeleda tuleb kohalike omavalitsuste omandis olevate teedega, samuti ligipääsudega potentsiaalsetele ettevõtlusaladele (vt ka ptk 2.3). Ettevõtluse arendamise seisukohalt on oluline Riia-Pihkva maantee rekonstrueerimine, mistõttu tuleks see lisada vabariigi teehoiukavasse.

Maakonna ühistransporti planeerib ja organiseerib Võru maavalitsus. Sõlmitud on kolm bussiliiniveo avaliku teenindamise lepinguid. Toimiv raudteetransport reisijateveoks maakonnas puudub.

Valdkonna SWOT-analüüsist selgub, et peamisteks tugevusteks on optimaalne teedevõrk, Pihkva-Riia ja Tallinn-Luhamaa mnt olemasolu. Positiivseks peetakse ka jala ja rattaga liikumise populaarsuse kasvu. Kergliiklusteed on olemas Võru linnas, samuti teelõigud Haanja keskuse ja Kurgjärve spordibaasi ning Võru ja Parksepa vahel. Kokku on Võrumaal kergliiklusteid u 35 km ulatuses61, sh ka matkarajad. Arvestades aga üha kasvavat huvi, on kergteede edasine arendamine aktuaalne.

Nõrkustena saab välja tuua kiire internetiühenduse puudumise mõnedes paikades, elektrivõrgu halva seisukorra ning sellega liitumise kõrged tasud. Samuti on probleemiks kergliiklusteede sidususe ja terviklikkuse puudumine maakonna piires. Koolide ümbruses ja teenuskeskuste lähedal puudub paljudes kohtades võimalus ohutult liigelda. Sageli tuleb kergliiklejatel kasutada suure liikluskoormusega (maan)teid.

Võimalustena saab välja tuua Vene välisturistide huvi, mis kasvataks nõudlust, suurendades seeläbi transpordivaldkonda tehtavaid investeeringuid. Samuti on võimaluseks raudteeühenduse taastamine reisijateveoks, mis suurendaks ligipääsetavust piirkonnale.

61 Teemaplaneering “Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad”

58 Kergliikluse edendamise seisukohalt on võimaluseks struktuurivahendite kasutamine võrgustiku terviklikkuse ja liiklusohutuse suurendamiseks. Kergteede arendamine edendab ühtlasi keskkonnasäästlikkust ning tervislikke eluviise.

Ohtudena on võimalik defineerida rahaliste vahendite vähenemist teede korrashoiuks, samuti ühistranspordi toetuse vähenemist.

6.2 Keskkond

Energiamajandus

Võru maakonna 2010. aasta kogu energiakasutus oli 769 973 MWh. Umbes neljandiku Võru maakonna energiakasutusest moodustavad mootorikütused ja 57% puitkütused (taastuv energiaallikas). 19,5% kogu soojusest tarbiti kaugüttevõrkude vahendusel. Kaugküttevõrgud on säilinud kuues omavalitsuses. Maakonna kogu CO2 emisioon oli 2010. aasta kütuste 62 tarbimisest lähtuvalt 196 450 tonni CO2 aastas .

Võru maakonna taastuvatest energiaressurssidest oleksid tehnilis-majanduslikult kasutatavad biomass (puit, rohtsed energiakultuurid, biojäätmed), vooluvesi, päikesekiirgus (sh keskkonnasoojus) ja tuul. Viimase kolme osakaal kogu kasutatavatest ressurssidest oleks marginaalne ja rohkem väikerakenduste tasemel. Päikesekiirguse osakaal võib tulevikus kasvada.

Võru maakonna pindalast moodustab metsamaa 109 700 ha ehk ligikaudu 47,6%. Võru maakonna metsades oleva biomassi koguseks on Keskkonnateabe keskuse andmetel hinnatud 26 478 000 m3 puitu ehk keskmiselt 241m3/ha (2009). Võrumaa metsade aastane juurdekasv on keskmiselt 570 000 m3. 2010. aastal teostatud raiete maht oli Eesti Statistikaameti andmetel 675 179 m3, sh erametsadest 315 796 m3. Ametliku statistika kohane raiemaht juba ületab iga-aastast juurdekasvu. Reaalne juurdekasv mida saab kasutada, on veelgi väiksem, sest osa metsast on kaitsealune mets.

Võru maakonna tänapäeval kasutatava biomassi energiapotentsiaal on 810 058 MWh aastas, mis on 5,2% rohkem kui tarbiti 2010. aastal – 769 973 MWh. Arvestades ressursist maha muundamise kaod ja juurde teiste potentsiaalsete taastuvate allikate kasutuspotentsiaali võib Võru maakonda pidada potentsiaalselt energeetiliselt iseseisvaks. Metsast saadav energeetiline biomass (küttepuud, raiejäätmed, kännud) ja puidutööstuse jäätmed kataksid (virtuaalselt) ära maakonna soojuse ja elektri tootmiseks vajatava primaarenergia (kütuse) koguse.

Võrumaa suudaks katta kogu oma soojusvajaduse taastuvate energiaallikate abil, samas on elektrienergia ja mootorikütuste tootmine käesoleval hetkel maakonnas peaaegu olematu. Vaid 65 MWh hüdroelektrijaamade toodangust, mis on müüdud maakonna tootjate poolt võrku, võib arvestada maakonna taastuvenergia toodanguks. See moodustab 0,04% maakonna tarbimisest. Arvestades taastuvate energiaallikate ressursi olemasolu, oleks kindlasti võimalik toota maakonnas nii elektrienergiat kui ka mootorikütuseid nende baasil märksa rohkem.

62 Võrumaa energiamajanduse strateegia 2012-2030, Võru Maavalitsus, 2012

59 Looduskeskkond

Võrumaa vaheldusrikas ja mitmeid eestimaiseid loodusrekordeid pakkuv maastik omab kõrget rekreatiivset väärtust. Võru maakonnas asuvad järgmised kaitsealad: Karula rahvuspark, Haanja Looduspark, Paganamaa Maastikukaitseala (MKA), Kirikumäe MKA, Väike-Palkna MKA, Hino MKA, Peetri jõe MKA, Piusa jõe ürgoru MKA, Kisejärve MKA, Luhasoo MKA ja Verijärve MKA, Andsu järve MKA, Mõisamõtsa Looduskaitseala (LKA), Pähni LKA, Timmase LKA, LKA, lisaks 20 hoiuala, arvukalt kaitstavaid üksikobjekte, püsielupaiku ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid objekte.

Üheks maakonna olulisemaks loodusvaraks võib lugeda metsa, mida on võimalik käsitleda nii tarbitava ressursi kui ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vahendina. Ligi pool Võrumaa pindalast on kaetud metsaga.

Võrumaal on keskkonnaregistri andmetel 699 veekogu, millest 129 on avalikult kasutatavad järved, 31 avalikult kasutatavad paisjärved ja 33 avalikult kasutatavad vooluveekogud. Eestis on 10 üle 100 km pikkust jõge. Neist kaks asub Võrumaal: Võhandu jõgi (162 km, Eesti pikim jõgi) ja Piusa jõgi (109 km), mis on ühtlasi Eesti suurima langusega – lathe ja suudme kõrguse vahe on 207,9 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti järvederikkamaid alasid (järvede tihedus – kuni kolm järve 10 km2 kohta). Võrumaa järved on valdavalt väikesed. Rõuges asub Eesti sügavaim järv – Rõuge Suurjärv (38 m).

Maakonna suurimad järved Vagula ja Tamula paiknevad Võru orundis, mõlemad veekogud kuuluvad hoiualadena Natura 2000 võrgustikku. Võru maakonna järvede ja jõgede seisundit võib pidada üldiselt heaks. Maakonna üldiseks probleemiks on järvede kinnikasvamine ning taimestiku vohamine jõgedes, mis mõnel juhul on ka looduslik protsess ehk veekogu vananemine.

Põhjaveevarud on Võru maakonnas piisavad. Põhjavesi on looduslikult hästi kaitstud.

Võrumaal on kõikides suuremates asulates olemas ühiskanalisatsioon. Heitvee ärajuhtimine toimub läbi puhastusseadmete. Mitmed puhastid vajavad rekonstrueerimist. Tõsisem probleem on vee ja kanalisatsioonitrasside uuendamine, mida tuleks teha enne puhastusseadme ehitust või rekonstrueerimist. Nii mõnegi uue puhasti mittenõuetekohase töö põhjuseks on amortiseerunud kanalisatsioonitrassid.

Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus on viimasel ajal oluliselt arenenud: suletud ja korrastatud on väikeprügilad; jäätmejaamad on rajatud Rõuges, Vastseliinas, Antslas ja Võru linnas ning jäätmepunkt Haanjas; ohtlike jäätmete kogumispunktid on 10 omavalitsuses; hajaasustuses korraldatakse ohtlike jäätmete kogumisringe; olmejäätmeid kogutakse liigiti; eriliigiliste jäätmete taaskasutamise korraldamiseks ja tootjavastutuse printsiibi rakendamiseks on loodud taaskasutusorganisatsioonid; joogipakendite taaskasutamiseks on kasutusele võetud tagatisraha.

Valdkonna SWOT-analüüsist selgub, et peamisteks tugevusteks on puhas ja eripärane looduskeskkond ja taastuvenergia kasutamise võimaluste olemasolu. Nõrkustena saab välja tuua amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, infrastruktuuri, mis toetaks alternatiivseid liikumisviise, puudulikkus ning eramaade suure osakaalu kaitsealadel.

60 Valdkonna arendamise võimalusena saab välja tuua Euroopa Liidu programmide kasutamise, ohuna maaressursi koondumise võõrkapitali kätte.

6.3 Halduskorraldus

Eesti kohalike omavalitsuse üksuste võimekuse mõõtmiseks kasutatakse indeksit, mille komponentideks on 1) rahvastik ja maa, 2) kohalik majandus, 3) elanikkonna heaolu, 4) kohaliku omavalitsuse organisatsioon, 5) kohaliku omavalitsuse finantsolukord ning 6) teenused. Võimekuse all mõistetakse indeksi koostamisel mõõtu, mis näitab subjekti võimete summat (potentsiaali) midagi ära teha63.

Tabelist 28 on näha, et kaheksa omavalitsust on pingereas tõusnud ja viis langenud. Siinkohal on oluline välja tuua, et suurem osa paikneb pingerea teises osas, mis viitab valdade suhteliselt vähesele võimekusele. Selline tulemus iseloomustab olukorda, kus on:  väike rahvastiku taastootmispotenisaal (madal 15-49aastaste naiste osakaal);  väike elanike arv;  suur ülalpeetavate määr;  väike territoorium (väike maa summaarne maksustamishind);  tööandjate poolt on vähe loodud töökohti 15-64aastaste elanike kohta;  kõrge registreeritud töötute osakaal 15-16aastaste elanike hulgas;  valimistel osalemise ja kandideerimise aktiivsus;  väike ametnikkond ja vähe munitsipaalosalusega ühinguid;  väikesed valla põhitegevuse tulud elaniku kohta;  väike sotsiaal- ja tervishoiuteenuste mitmekesisus;  madalad sotsiaalkaitse ning vaba aja kulud elaniku kohta;  madal majanduse ja keskkonna asutuste ning eraõiguslike ühingute arv ning väikesed majanduse ja keskkonna kaitse valdkonna kulud elaniku kohta.

Tabel 28. Võrumaa kohalike omavalitsuste võimekuse indeks

KOV Koht 2009-2012 Koht 2005-2008 Koht 2012 Võru l 47 25 44 Antsla 141 121 134 Haanja 121 126 131 Lasva 154 175 140 Meremäe 166 201 195 Misso 188 190 154 Mõniste 175 213 150 Rõuge 113 97 114 Sõmerpalu 145 158 122 Urvaste 190 192 155 Varstu 177 160 165 Vastseliina 67 83 98 Võru v 64 79 74

Oluline on täheldada, et nimetatud võimekuse hindamise mudel ei ole iga omavalitsuse puhul täiesti adekvaatne, kuid mõned mainitud kitsaskohad toob see siiski välja. Indeksikohaselt toimub riigisiseselt loode-kagu-suunaline omavalitsuste võimekuse polariseerumine, seejuures on ülekaalukalt kõrgema indeksi väärtusega KOVid Harjumaal. Üldjuhul väheneb omavalitsuste võimekus tulenevalt selle ääremaastumise tasemest.

63 Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks, Geomedia, 2013

61 Tabel 29. Võrumaa kohalike omavalitsuste ametnikud64

KOV Haridus ja Kantselei ja (töötajate Valitsus Rahandus Majandus ja planeerimine Sotsiaal ja tervishoid Arendus kultuur haldus arv) Majanduse osakonna juhataja Linnasekretär Juhataja asetäitja Referent Arhitekt-planeerija Referent- Linnapea Planeerimisspetsialist Osakonna juhataja arhivaar Abilinnapea (2) Ehitusjärelevalve spetsialist Pearaamatupidaja- Kantselei Peaarhitekt Maakorraldaja-geodeet juhataja asetäitja vanem- Avalike suhete Keskkonna- ja Osakonna juhataja Arendus- Pearaamatupidaja Osakonna juhataja spetsialist spetsialist järelevalvespetsialist Juhataja asetäitja nõunik Võru l (50) asetäitja Haridusspetsialist Avaliku teabe Haljastuse ja linnakujunduse Sotsiaaltöö spetsialist (3) Arendus- Vanem- Kultuurispetsialist spetsialist Juriidilise spetsialist Lastekaitsespetsialist spetsialist raamatupidaja Registripidaja osakonna juhataja Linnavarade Raamatupidaja (5) Info- Jurist-nõunik vanemspetsialist Ökonomist tehnoloogia Sisekontrolör Majandusspetsialist spetsialist Kalmistu järelevalve Volikogu spetsialist referent Linnahoolduse vanemspetsialist Vanem- Maakorraldaja Kultuuri- ja Vallasekretär Vallavanem Sotsiaaltöö peaspetsialist Arengu- Antsla (14) raamatupidaja Ehitus- ja keskkonna noorsootöö Sekretär- Jurist Sotsiaaltöötaja spetsialist Raamatupidaja spetsialist spetsialist asjaajaja Pearaamatupidaja Sotsiaaltöö spetsialist Haanja Vallavanem Vanem-maakorraldaja Asjaajaja- Kassapidaja- Sotsiaal-hooldustöötaja (10) Abivallavanem Majandustöötaja-rajameister registripidaja raamatupidaja (0,5) Pearaamatupidaja Maa- ja arendusspetsialist Sotsiaalosakonna Noorsootöö ja Vallasekretär Vallavanem Lasva (11) Vanem- Turismiinfokeskuse juhataja juhataja hariduse Sekretär- Abivallavanem raamatupidaja Majandusosakonna juhataja Sotsiaaltöö spetsialist spetsialist registripidaja Vallasekretär Meremäe Vallavanem Finantsnõunik Maanõunik Referent Sotsiaalnõunik (10) Abivallavanem Raamatupidaja Majandusnõunik Arhiivitöötaja- koristaja

64 Omavalituste kodulehed, 26.09.2014

62 Pearaamatupidaja Haldusjuht Vallasekretär Misso (8) Vallavanem Raamatupidaja- Sotsiaaltöö spetsialist Maa- ja ehitusspetsialist Sekretär kassapidaja Mõniste Maakorraldaja Vallasekretär Vallavanem Raamatupidaja Sotsiaaltöö spetsialist (7) Majandusspetsialist Registripidaja Sotsiaalnõunik Vallasekretär Vallavanem Finantsjuht Maa- ja ehitusnõunik Lastekaitse spetsialist Haridusnõunik- Arendus- Kantselei Rõuge (15) Abivallavanem Raamatupidaja Keskkonnaspetsialist Avahooldustöötaja raamatupidaja nõunik peaspetsialist Noorsootöö spetsialist Arhivaar Registripidaja- sotsiaaltöötaja Haridus- ja Sõmerpalu Pearaamatupidaja Vallavanem Maakorralduse spetsialist Sotsiaaltöö ja lastekaitse kultuuritöö Vallasekretär (9) Raamatupidaja spetsialist spetsialist Noorsootöö korraldaja Sotsiaalnõunik Vallavanem Maanõunik Urvaste (8) Pearaamatupidaja Raamatupidaja- Vallasekretär Abivallavanem Ehitusnõunik sotsiaaltöötaja Vallasekretär Arengus- Spetsialist Pearaamatupidaja Maakorraldaja petsialist Varstu (9) Vallavanem Sotsiaaltöö spetsialist (valdkonda Raamatupidaja Majandusspetsialist (töökoht pole täitmata) täpsustatud) Vallasekretär Finantsjuht Vastseliina Majandusnõunik Sotsiaalnõunik Sekretär- Vallavanem Vanem- (11) Keskkonna- ja ehitusnõunik Sotsiaaltöötaja asjaajaja raamatupidaja (2) IT-nõunik Keskkonnaspetsialist Pearaamatupidaja Sotsiaaltöö peaspetsialist Arendus- Maanõunik Hariduse ja Vallasekretär Võru v Vallavanem Vanem- Sotsiaaltoetuste ja Ehitusküsimuste infonõunik kultuuri Sekretär- (17) Abivallavanem raamatupidaja spetsialist ettevõtlus Majandusspetsialist (teed) peaspetsialist asjaajaja Raamatupidaja Avahoolduse spetsialist nõunik Metsanduse spetsialist

63 Vaadeldes Võrumaa omavalitsuste isikkoosseise, on näha, et kõik valdkonnad ei ole igal pool kaetud (vt tabel 29). Teistest eristuvad lisaks Võru linnale Rõuge ja Võru vald, kus töötab rohkem amentikke. Ülejäänud omavalitsustes jäävad koosseisud 8-11 töötaja juurde. See tähendab, et kõikides omavalitsustes ei ole avalikud teenused ühtviisi kättesaadavad, näiteks on vähe lastekaitse spetsialiste, haridustöötajaid ja arendusnõunikke. Samuti on tõenäoline, et väiksemate valdade osad ametnikud on aeg-ajalt alakoormatud. Seega on maakonna väljakutseks halduse efektiivistamine.

Valdkonna SWOT-analüüsidest, mis on koostatud halduskorralduse, hajaasustuse ja piirkonna tõmbekeskuse arendamise võtmes, selgub, et peamisteks tugevusteks on  halduskorralduse osas: o tugeva maakonnakeskuse olemasolu; o oma identiteediga vallad ja linn;  hajaasustuse osas: o avatud ja personaalse suhtlemisviisiga inimeste olemasolu; o Lõuna-Eesti ja Võrumaa elukeskkonna väga hea maine;  tõmbekeskuse osas: o Tamula järve ja promenaadi olemasolu; o hea ligipääs maantee kaudu; o tööstusalade olemasolu.

Peamisteks nõrkusteks on:  halduskorralduse osas: o vähene koostöö omavalitsuste ning omavalitsuste ja riigi vahel;  hajaasustuse osas: o tööpuudus; o teenuste asumine kaugel; o puudulik ühistransport;  tõmbekeskuse osas: o innovatsiooni vähesus; o heade palkadega töökohtade vähesus; o linna südame/keskuse puudumine.

Peamisteks võimalusteks on:  halduskorralduse osas: o haldussuutlikkuse tõstmine; o maakondlike ja piirkondlike kokkulepete sõlmimine;  hajaasustuse osas: o hajaasustuse programm; o finantsinstrumendi loomine noortele peredele, et neil oleks võimalik maale elama kolida;  tõmbekeskuse osas: o omavalitsuse ja riigi toetus innovaatilise ettevõtluse arendamiseks; o linna investorite meelitamine.

Peamisteks ohtudeks on:  halduskorralduse osas: o riigipoolne otsustamatus halduskorralduse küsimuses;  hajaasustuse osas: o üldise regionaalpoliitika nõrkus;

64 o riiklike toetusprogrammide lõppemine;  tõmbekeskuse osas: o linna ja valdade vastandumine; o riiklik poliitika – töökohtade kadumine; o Venemaa negatiivne mõju majandusele.

6.4 Koostöö

Koostööd on eelnevalt kirjeldatud hetkeolukorra analüüsi erinevates osades (vt ptk 2 “Majandusvaldkond” ja ptk 5 “Kodanikuühiskond, kultuur, sport ja eripära”). Alljärgnevalt käsitletakse valdkonna peamisi tugevusi, nõrkusi, võimalusi ning ohte (vt tabel 30).

Tabel 30. Koostöö valdkonna SWOT-analüüs

Tugevused Nõrkused  Kagu-Eesti ja Lõuna-Eesti maakondade vaheline koostöö ning projektid (Maale elama, SA Lõuna-  Pikad vahemaad Eesti Turism, ühishanked)  Aja- ja rahakulu koostöö arendamisel  Valdadevahelised ühishanked ja projektid  Võrgustike killustatus ja paljusus  Tugev omavalitsusliit (rollid jaotamata)  Pikaajaline kogemus piiriüleses koostöös ja  Madal kompromissivalmidus välissuhtluses  Koostöökokkulepete vähesus  Isiklikud kontaktid ja suhtlus Venemaaga  Keelteoskuse nõrk tase  Rahvusvahelistesse gruppidesse kuuluvate  “Aigu om” ettevõtete olemasolu  Lühinägelikkus  Setumaa Valdade Liidu liikmete koostöö  Kasusaajate vähesus projektide puhul  Tugev piirkondlik identiteet ja eripära Võimalused Ohud  Koostööpartnerite tasemete/mentaliteedi erinevus  Välispoliitika – pärsib piirkondlikke  Ühisprojektid suhteid  Ühisametnikud, VOLIS  Suurenev bürokraatia  ELi vahendid  Koostöö mitte väärtustamine riigi  Teiste riikide partnerite huvi koostööks tasemel  Rollijaotuses kokku leppimine  Poliitikute võõrandumine tegelikust elust  Nõrk regionaalpoliitika

Peamiste tugevustena saab välja tuua laiapõhjalise koostöö olemasolu maakondade ja omavalitsuste vahel. Samuti on positiivseks pikaajaline koostöökogemus Läti ja Venemaaga, seda nii valdade kui ka maakonna tasandil. Koostööd pärssivateks teguriteks on olemasolevate võrgustike killustatus (jaotamata rollid) ning mõnetine madal kompromissivalmidus.

Võimalused koostöö edendamiseks seisnevad peamiselt ühisprojektides, ühiste ametnike kasutamises ning erinevate toetusvõimaluste rakendamises. Peamised ohud peituvad bürokraatias, koostöö väheses väärtustamises riigi tasemel ja nõrgas regionaalpoliitikas.

65 6.5 Riiklikud struktuurid

Võru maakonnas paiknevad mitmed riiklikud struktuurid, mille kohaolu on oluline nii julgeoleku kui ka majandusarengu seisukohalt (suurte riiklike tööandjate olemasolu, kohaliku ettevõtluse edendamine). Olulisemad struktuurid on: 1. Eesti Kaitsevägi. Võrumaal paikneb Kuperjanovi jalaväe pataljon (rajatud on kaasaegne kompleks), samuti asuvad harjutusväljakud Nursipalus ja Tsiatsungõlmaal; 2. Politsei- ja Piirivalveamet. Võrumaal asuvad Piusa kordon, Luhamaa maanteepiiripunkt ja kordon. Võru linnas paiknevad lisaks Lõuna prefektuuri teenindus ja Võru politseijaoskond; 3. Keskkonnaamet. Võrus paikneb Põlva-Valga-Võru regiooni kontor, samuti paikneb maakonnas Karula rahvuspark külastuskeskusega Antslas, mis kuulub ameti jurisdiktsiooni alla; 4. Riigimetsa Majandamise Keskus – Võrumaa metskond; 5. Keskkonnainspektsioon – Võrumaa büroo.

Lisaks tegutseb maakonnas Kaitseliidu Võrumaa malev.

Peamised tugevused (vt tabel 31), mis aitavad riiklikke struktuure piirkonnas hoida, on välja ehitatud taristu olemasolu, hea koostöö erinevate asutuste vahel ning kogukonnaga. Nõrkustena saab välja tuua kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja selgusetuse riigi plaanides.

Võimalusteks on ressursside ristkasutus, piiriülene koostöö ja otsuste delegeerimine kohalikule tasandile. Ohtudena saab välja tuua toetavate tegevuste tsentraliseerimise (liiguvad piirkonnast välja) ning riiklike struktuuride pideva reformimise.

Tabel 31. Riiklike struktuuride kohalolekut mõjutavad tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud

Tugevused Nõrkused  Kvalifitseeritud tööjõu puudus  Halb ühistranspordi korraldus kohalikul tasandil  Välja ehitatud taristu  Suurema pildi mitte nägemine kohalikul  Koostöö erinevate asutuste vahel tasandil  Hea koostöö kogukonnaga  Selgusetus riigi plaanides  Halb suhtlus kohalikega piiril  Riigi ja kogukonna huvide põrkumine Võimalused Ohud  Toetavate teenuste tsentraliseeimine  Ressursside ristkasutus  Koostöövõrgustiku lagunemine  Ennetus- ja teavitustöö  Kogukondade nõrgenemine  Piiriülene koostöö  Kuritegevuse suurenemine  Usalduse suurenemine, andmaks otsuste  Riiklike struktuuride pidev reformimine tegemist kohalikule tasandile  Seadustest tulenevad muudatused

66 Lisa 1.1 Rahvastiku dünaamika perioodil 2005-2014 – täiendavad tabelid

Tabel 32. Võrumaa rahvastiku dünaamika perioodil 2005-2014

KOV 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Muutus Võru linn 14 552 14 461 14 355 14 201 14 099 13 967 13 918 13 790 13 483 13 171 -1381 / -9,5% Antsla 4 263 4 219 4 114 4 003 3 911 3 832 3 753 3 724 3 623 3 517 -746 / -17,5% Haanja 1 278 1 274 1 247 1 237 1 215 1 182 1 173 1 175 1 147 1 136 -142 / -11,1% vald Lasva 1 826 1 824 1 807 1 803 1 805 1 774 1 748 1 708 1 718 1 704 -122 / -6,7% Meremäe 1 315 1 316 1 295 1 259 1 229 1 179 1 151 1 131 1 134 1 119 -196 / -14,9% Misso 857 837 828 811 786 779 748 719 691 693 -164 / -19,1% Mõniste 1 088 1 081 1 081 1 067 1 042 1 021 982 973 952 921 -167 / -15,3% Rõuge 2 338 2 331 2 283 2 286 2 282 2 284 2 253 2 234 2 253 2 219 -119 / -5,1% Sõmer- 2 060 2 039 2 020 2 003 1 986 1 968 1 962 1 929 1 890 1 843 -217 / -10,5% palu Urvaste 1 589 1 539 1 505 1 468 1 459 1 411 1 397 1 370 1 329 1 314 -275 / -17,3% Varstu 1 353 1 360 1 309 1 284 1 263 1 251 1 214 1 182 1 139 1 128 -225 / -16,6% Vastse- 2 221 2 217 2 175 2 165 2 181 2 170 2 123 2 125 2 129 2 075 -146 / -6,6% liina Võru vald 5 057 5 092 5 027 4 998 4 984 4 968 4 966 4 995 4 915 4 809 -248 / -4,9% Maakond 39 797 39 590 39 046 38 585 38 242 37 786 37 388 37 055 36 403 35 649 -4148 / -10,4% Eesti 1 370 224 1 371 433 1 360 748 1 363 210 1 364 265 1 365 327 1 365 463 1 364 001 1 358 336 1 354 670 -15554 / -1,1%

Tabel 33. Vanusegrupi 0-6 dünaamika perioodil 2005-2014

KOV 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Muutus Võru linn 914 906 932 957 1 003 998 1 035 1 046 1 042 989 75 / 8,2% Antsla 217 216 212 212 192 191 194 198 191 170 -47 / -21,7% Haanja 74 66 64 57 58 50 54 55 53 57 -17 / -23% Lasva 125 136 144 151 141 127 124 114 122 124 -1 / -0,8% Meremäe 50 66 65 65 59 55 49 56 52 44 -6 / -12% Misso 32 26 30 33 22 23 23 23 22 26 -6 / -18,8% Mõniste 62 59 65 59 55 52 44 46 42 38 -24 / -38,7% Rõuge 137 151 136 137 149 149 164 149 152 152 15 / 10,9% Sõmer- 138 127 132 125 121 122 131 120 105 98 -40 / -29%

67 palu Urvaste 115 106 104 96 94 84 97 94 82 82 -33 / -28,7% Varstu 69 72 72 62 62 74 71 56 46 59 -10 / -14,5% Vastse- 101 111 112 110 115 120 119 128 131 126 25 / 24,8% liina Võru vald 332 341 328 330 309 320 317 331 318 296 -36 / -10,8% Maakond 2 366 2 383 2 396 2 394 2 380 2 365 2 422 2 416 2 358 2 261 -105 / -4,4% Eesti 88 481 91 915 93 484 96 665 100 610 103 626 106 209 106 977 106 306 105 061 16580 / 18,7%

Tabel 34. Vanusegrupi 7-18 dünaamika perioodil 2005-2014

KOV 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Muutus Võru 2 415 2 292 2 204 2 078 1 939 1 828 1 772 1 655 1 570 1 545 -870 / -36% Antsla 728 678 637 595 552 515 455 422 408 390 -338 / -46,4% Haanja 198 187 176 170 148 139 123 124 110 104 -94 / -47,5% Lasva 326 303 279 265 261 254 252 232 225 228 -98 / -30,1% Meremäe 174 170 152 141 130 119 113 96 98 101 -73 / -42% Misso 123 114 102 88 83 71 63 52 44 48 -75 / -61% Mõniste 191 181 169 157 145 139 126 119 113 101 -90 / -47,1% Rõuge 362 341 322 307 284 278 256 241 244 237 -125 / -34,5% Sõmer- 402 399 372 354 343 309 283 270 263 254 -148 / -36,8% palu Urvaste 299 276 263 245 236 225 207 191 179 178 -121 / -40,5% Varstu 236 242 217 204 182 161 139 127 119 118 -118 / -50% Vastse- 392 375 361 320 303 272 250 239 234 221 -171 / -43,6% liina Võru vald 887 873 824 777 759 711 696 680 643 617 -270 / -30,4% Maakond 6 733 6 431 6 078 5 701 5 365 5 021 4 735 4 448 4 250 4 142 -2591 / -38,5% Eesti 207 928 199 031 187 061 178 080 169 107 161 885 157 147 153 839 152 882 153 392 -54536 / -26,2%

Tabel 35. Vanusegrupi 19-64 dünaamika perioodil 2005-2014

KOV 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Muutus Võru 8 591 8 599 8 503 8 427 8 423 8 410 8 430 8 379 8 180 7 924 -667 / -7,8% Antsla 2 514 2 520 2 449 2 401 2 377 2 339 2 319 2 322 2 253 2 191 -323 / -12,8% Haanja 749 758 745 747 748 745 741 749 736 733 -16 / -2,1%

68 Lasva 1 066 1 080 1 085 1 096 1 105 1 087 1 068 1 048 1 053 1 023 -43 / -4% Meremäe 780 773 768 760 748 735 716 705 715 709 -71 / -9,1% Misso 483 479 489 478 475 482 474 460 447 457 -26 / -5,4% Mõniste 612 624 627 631 629 614 600 610 605 595 -17 / -2,8% Rõuge 1 380 1 397 1 394 1 401 1 414 1 427 1 415 1 424 1 439 1 418 38 / 2,8% Sõmer- 1 168 1 165 1 173 1 188 1 189 1 215 1 225 1 218 1 206 1 177 9 / 0,8% palu Urvaste 877 869 861 853 855 839 833 828 809 802 -75 / -8,6% Varstu 802 799 772 762 765 771 766 769 745 727 -75 / -9,4% Vastse- 1 215 1 228 1 214 1 259 1 293 1 314 1 309 1 316 1 321 1 301 86 / 7,1% liina Võru vald 3 080 3 092 3 080 3 060 3 076 3 101 3 109 3 144 3 098 3 025 -55 / -1,8% Maakond 23 317 23 383 23 160 23 063 23 097 23 079 23 005 22 972 22 607 22 082 -1235 / -5,3% Eesti 848 503 852 205 847 835 854 332 861 160 866 693 869 287 867 557 860 021 853 330 4827 / 0,6%

Tabel 36. Vanusegrupi 65+ dünaamika perioodil 2005-2014

KOV 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Muutus Võru linn 2 632 2 664 2 716 2 739 2 734 2 731 2 681 2 710 2 691 2 713 81 / 3,1% Antsla 804 805 816 795 790 787 785 782 771 766 -38 / -4,7% Haanja 257 263 262 263 261 248 255 247 248 242 -15 / -5,8% Lasva 309 305 299 291 298 306 304 314 318 329 20 / 6,5% Meremäe 311 307 310 293 292 270 273 274 269 265 -46 / -14,8% Misso 219 218 207 212 206 203 188 184 178 162 -57 / -26% Mõniste 223 217 220 220 213 216 212 198 192 187 -36 / -16,1% Rõuge 459 442 431 441 435 430 418 420 418 412 -47 / -10,2% Sõmer- 352 348 343 336 333 322 323 321 316 314 -38 / -10,8% palu Urvaste 298 288 277 274 274 263 260 257 259 252 -46 / -15,4% Varstu 246 247 248 256 254 245 238 230 229 224 -22 / -8,9% Vastse- 513 503 488 476 470 464 445 442 443 427 -86 / -16,8% liina Võru vald 758 786 795 831 840 836 844 840 856 871 113 / 14,9% Maakond 7 381 7 393 7 412 7 427 7 400 7 321 7 226 7 219 7 188 7 164 -217 / -2,9% Eesti 225 312 228 282 232 368 234 133 233 388 233 123 232 820 235 628 239 127 242 887 17575 / 7,8%

69 Lisa 1.2 Sünnid, surmad ja loomulik iive perioodil 2005-2013 – täiendav tabel

Tabel 37. Sünnid, surmad ja loomulik iive perioodil 2005-201365

KOV 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Keskmine 119 / 175 / 139 / 172 / 137 / 194 / 128 / 172 / 115 / 165 / 141 / 206 / 131 / 156 / 136 / 176 / 114 / 157 / 129 / 175 / Võru linn -56 -33 -57 -44 -50 -65 -25 -40 -43 -46 36 / 63 / - 40 / 59 / - 37 / 80 / - 27 / 57 / - 39 / 61 / - 25 / 54 / - 30 / 43 / - 31 / 67 / - 22 / 53 / - 32 / 60 / - Antsla vald 27 19 43 30 22 29 13 36 31 28 13 / 25 / - 10 / 20 / - Haanja vald 12 / 20 / -8 6 / 24 / -18 14 / 21 / -7 7 / 26 / -19 17 / 11 / 6 12 / 16 / -4 6 / 22 / -16 7 / 17 / -10 12 10 21 / 33 / - Lasva vald 22 / 27 / -5 31 / 25 / 6 19 / 27 / -8 20 / 19 / 1 24 / 31 / -7 18 / 22 / -4 14 / 19 / -5 18 / 19 / -1 21 / 25 / -4 12 10 / 37 / - 11 / 23 / - 10 / 26 / - Meremäe vald 18 / 27 / -9 12 / 17 / -5 2 / 28 / -26 7 / 31 / -24 3 / 20 / -17 1 / 16 / -15 8 / 25 / -17 27 12 16 Misso vald 4 / 19 / -15 9 / 14 / -5 4 / 11 / -7 1 / 19 / -18 4 / 12 / -8 5 / 28 / -23 8 / 12 / -4 4 / 16 / -12 2 / 22 / -20 5 / 17 / -12 Mõniste vald 9 / 14 / -5 8 / 12 / -4 9 / 14 / -5 9 / 15 / -6 8 / 18 / -10 6 / 23 / -17 6 / 16 / -10 8 / 23 / -15 1 / 23 / -22 7 / 18 / -10 24 / 50 / - 20 / 53 / - 12 / 34 / - 24 / 36 / - Rõuge vald 23 / 23 / 0 32 / 30 / 2 25 / 34 / -9 33 / 40 / -7 20 / 25 / -5 24 / 32 / -8 26 33 22 12 15 / 31 / - 20 / 38 / - 23 / 36 / - 19 / 29 / - 21 / 33 / - 16 / 27 / - 13 / 26 / - 19 / 29 / - Sõmerpalu vald 23 / 18 / 5 17 / 23 / -6 16 18 13 10 12 11 13 10 17 / 31 / - 17 / 29 / - 17 / 27 / - Urvaste vald 15 / 16 / -1 7 / 26 / -19 19 / 19 / 0 11 / 19 / -8 12 / 21 / -9 8 / 17 / -9 14 / 23 / -9 14 12 10 13 / 26 / - Varstu vald 16 / 20 / -4 8 / 19 / -11 13 / 21 / -8 12 / 15 / -3 12 / 20 / -8 8 / 14 / -6 10 / 15 / -5 11 / 20 / -9 11 / 19 / -7 13 26 / 37 / - 16 / 44 / - 14 / 38 / - 15 / 34 / - 17 / 47 / - 18 / 34 / - 20 / 36 / - Vastseliina vald 27 / 33 / -6 23 / 27 / -4 20 / 27 / -7 11 28 24 19 30 16 16 43 / 66 / - 45 / 57 / - 47 / 65 / - 46 / 67 / - 39 / 56 / - 47 / 58 / - Võru vald 51 / 52 / -1 52 / 56 / -4 52 / 60 / -8 45 / 46 / -1 23 12 18 21 17 12 366 / 572 / 367 / 581 / 378 / 585 / 339 / 526 / 339 / 538 / 377 / 577 / 339 / 446 / 338 / 534 / 266 / 494 / 345 / 539 / Maakond kokku -206 -214 -207 -187 -199 -200 -107 -196 -228 -194

65 Esimene number tähistab sünde, teine surmasid ja kolmas loomulikku iivet.

70 Lisa 1.3 Töötus perioodil 2005-2014 – täiendav tabel

Tabel 38. Töötute absoluutarvud ja registreeritud töötute osakaal tööjõust aastatel 2005-201466

KOV 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Võru linn 376 / 4,4% 201 / 2,3% 199 / 2,3% 232 / 2,8% 781 / 9,3% 1019 / 12,1% 648 / 7,7% 529 / 6,3% 490 / 6% 426 / 5,4% Antsla vald 152 / 6% 109 / 4,3% 98 / 4% 95 / 4% 261 / 11% 297 / 12,7% 203 / 8,8% 170 / 7,3% 137 / 6,1% 113 / 5,2% Haanja vald 26 / 3,5% 22 / 2,9% 21 / 2,8% 31 / 4,1% 64 / 8,6% 99 / 13,3% 67 / 9% 51 / 6,8% 56 / 7,6% 54 / 7,4% Lasva vald 70 / 6,6% 35 / 3,2% 29 / 2,7% 27 / 2,5% 66 / 6% 102 / 9,4% 71 / 6,6% 59 / 5,6% 53 / 5% 49 / 4,8% Meremäe 21 / 2,7% 10 / 1,3% 16 / 2,1% 18 / 2,4% 45 / 6% 45 / 6,1% 51 / 7,1% 36 / 5,1% 43 / 6% 33 / 4,7% vald Misso vald 16 / 3,3% 11 / 2,3% 19 / 3,9% 36 / 7,5% 66 / 13,9% 74 / 15,4% 53 / 11,2% 55 / 12% 44 / 9,8% 34 / 7,4% Mõniste vald 58 / 9,5% 27 / 4,3% 24 / 3,8% 28 / 4,4% 53 / 8,4% 58 / 9,4% 35 / 5,8% 33 / 5,4% 21 / 3,5% 17 / 2,9% Rõuge vald 84 / 6,1% 50 / 3,6% 49 / 3,5% 42 / 3% 104 / 7,4% 190 / 13,3% 129 / 9,1% 101 / 7,1% 77 / 5,4% 82 / 5,8% Sõmerpalu 33 / 2,8% 18 / 1,5% 38 / 3,2% 49 / 4,1% 131 / 11% 150 / 12,3% 105 / 8,6% 60 / 4,9% 64 / 5,3% 52 / 4,4% vald Urvaste vald 79 / 9% 50 / 5,8% 35 / 4,1% 28 / 3,3% 88 / 10,3% 101 / 12% 74 / 8,9% 59 / 7,1% 62 / 7,7% 56 / 7% Varstu vald 70 / 8,7% 36 / 4,5% 31 / 4% 31 / 4,1% 74 / 9,7% 87 / 11,3% 61 / 8% 49 / 6,4% 48 / 6,4% 47 / 6,5% Vastseliina 30 / 2,5% 6 / 0,5% 31 / 2,6% 40 / 3,2% 99 / 7,7% 134 / 10,2% 103 / 7,9% 92 / 7% 69 / 5,2% 58 / 4,5% vald Võru vald 123 / 4% 76 / 2,5% 63 / 2% 79 / 2,6% 242 / 7,9% 364 / 11,7% 248 / 8% 188 / 6% 168 / 5,4% 155 / 5,1% Maakond 1138 / 4,9% 651 / 2,8% 653 / 2,8% 736 / 3,2% 2074 / 9% 2720 / 11,8% 1848 / 8% 1482 / 6,5% 1332 / 5,9% 1176 / 5,3% kokku 29453 / 17626 / 13690 / 17098 / 60712 / 91668 / 62009 / 47315 / 41800 / 32662 / Eesti kokku 3,5% 2,1% 1,6% 2% 7,1% 10,6% 7,1% 5,5% 4,9% 3,8%

66 Töötukassa (andmed on toodud aprilli lõpu seisuga, võrdlemaks neid kõige uuemate saadaolevate andmetega), Rahvastikuregister, 2014

71 Lisa 1.4 Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted aastal 2013 – täiendav tabel

Tabel 39. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted aastal 2013

Võru Mere- Sõmer- Vastse- Võru linn Antsla Haanja Lasva Misso Mõniste Rõuge Urvaste Varstu Võru maakond mäe palu liina Tegevusalad kokku 2596 901 278 102 121 101 66 85 180 116 114 97 153 282 Põllumajandus, metsamajandus 880 58 125 56 67 75 31 52 83 62 72 55 71 73 ja kalapüük Mäetööstus 6 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0 0 2 2 Töötlev tööstus 242 106 24 6 7 3 5 5 15 11 4 7 18 31 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga 7 1 1 0 0 0 0 0 2 0 0 0 1 2 varustamine Veevarustus; kanalisatsioon; 10 3 0 0 1 0 0 0 0 0 1 0 0 5 jäätme- ja saastekäitlus Ehitus 236 102 24 2 8 6 4 3 10 9 9 7 10 42 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja 320 171 33 5 11 5 3 4 16 8 7 5 16 36 mootorrataste remont Veondus ja laondus 114 51 16 2 9 0 1 0 4 6 4 8 2 11 Majutus ja toitlustus 100 26 11 13 0 4 7 1 16 2 2 1 8 9 Info ja side 47 26 1 2 4 1 1 3 2 2 1 0 2 2 Finants- ja kindlustustegevus 7 7 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kinnisvaraalane tegevus 78 49 8 0 1 0 1 0 5 0 0 2 3 9 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane 154 81 7 10 4 1 1 4 8 7 3 3 6 19 tegevus Haldus- ja abitegevused 87 34 9 1 2 1 6 6 6 4 2 1 1 14 Haridus 22 9 3 1 1 0 1 0 0 0 1 1 3 2 Tervishoid ja 51 28 4 1 1 1 1 3 2 1 2 1 4 2 sotsiaalhoolekanne Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 56 28 2 1 0 3 1 3 5 1 2 3 3 4 Muud teenindavad tegevused 179 121 10 2 5 1 3 1 5 2 4 3 3 19

72