Koiva Vesikond on Moodustatud Osa Võru- Ja Valgamaa Veemajanduse Korraldamiseks

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Koiva Vesikond on Moodustatud Osa Võru- Ja Valgamaa Veemajanduse Korraldamiseks Maaeluministri 15. juuli 2016. a käskkirja nr 119 „Maaparandushoiukavade kinnitamine” Lisa 3 Põllumajandusameti Võru keskus Põllumajandusameti Valga keskus Põllumajandusameti maaparanduse osakond Koiva vesikonna maaparandushoiukava Tallinn 2016 SISUKORD Seletuskiri .................................................................................................................................. 4 1. Üldosa .................................................................................................................................... 7 2. Ülevaade Koiva vesikonnast .............................................................................................. 10 2.1. Üldandmed ....................................................................................................................... 10 2.2. Kasutatud andmestikud, tehtud uurimistööd ja seire ................................................. 10 2.2.1. Kasutatud andmed .................................................................................................... 10 2.2.2. Uurimistööd .............................................................................................................. 10 2.2.3. Seire .......................................................................................................................... 11 2.3. Koiva vesikonna valgala hüdrograafia .......................................................................... 11 2.4. Looduslikud tingimused ja maakasutus ........................................................................ 12 2.5. Koiva vesikonna hoiukava piirkond .............................................................................. 13 2.6. Maaparandussüsteemide üldandmed ............................................................................ 14 2.6.1. Kuivendussüsteemide üldandmed ............................................................................ 14 2.6.2. Poldrite andmed ........................................................................................................ 15 2.6.3. Niisutus- ja veerežiimi kahepoolse reguleerimise süsteemide andmed ................... 15 2.7. Koiva vesikonna olulisemad probleemid ....................................................................... 15 2.7.1. Eesvoolude hooldatus ............................................................................................... 15 2.7.2. Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu seisund ................................................ 16 2.7.3. Eesvoolu hoidu mõjutavad inimtegevused ............................................................... 17 2.7.4. Põllumajanduslikust kasutusest väljajäänud kuivendatud maa ja selle kasutussobivus .................................................................................................................... 18 2.7.5. Koprapaisud maaparandussüsteemidel .................................................................... 18 2.7.6. Üleujutusoht maaparandussüsteemidel .................................................................... 19 2.7.7. Riigieesvoolude ökoloogiline seisund ...................................................................... 20 2.7.8. Põllumajandusliku hajukoormuse vähendamise võimalused maaparandussüsteemidel .................................................................................................... 21 2.7.9. Maaparandushoidu mõjutavad kaitsealused objektid ............................................... 22 2.8. Ühistegevus maaparandushoiul ..................................................................................... 23 2.8.1. Maaparandusühistute andmed .................................................................................. 23 2.8.2. Ühistute tegevusest ................................................................................................... 26 2.8.3. Uute ühistute moodustamise vajadus ....................................................................... 26 3. Ülevaade Koiva vesikonna Mustjõe piirkonnast ............................................................. 28 3.1. Mustjõe piirkonna valgala .............................................................................................. 28 3.2. Koiva vesikonna Mustjõe piirkonna maaparandussüsteemide üldnäitajad .............. 28 3.3. Riigieesvoolude voolusängi püsivus ............................................................................... 29 3.4. Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu seisund ................................................... 29 3.5. Riigieesvoolude hoiutööde vajadus ................................................................................ 30 3.6. Muudel maaparandussüsteemi osadel hoiutööde ja rekonstrueerimise vajadus ...... 31 3.7. Ülevaade Mustjõe piirkonna maaparandussüsteemi maa-ala maakasutusest .......... 32 3.8. Riigieesvooludel ökoloogilise seisundi parandamise vajadus ...................................... 36 3.9. Maaparandussüsteemide kaudu põllumajanduse hajukoormuse leviku oht ............ 37 3.10. Mustjõe piirkonna riigieesvoolude pikiprofiilid ......................................................... 37 3.11. Mustjõe piirkonna eesvoolude kaitselõigud suublal .................................................. 37 4. Koiva vesikonna maaparandushoiu kokkuvõte .............................................................. 38 4.1. Riigieesvoolu maaparandushoiu prioriteedid ............................................................... 38 4.1.1. 2015-2017 Koiva vesikonnas teostatavate uuendustööde plaan .............................. 38 4.2. Riigieesvoolude hoiuks vajalikud vahendid .................................................................. 38 4.3. Riigieesvoolude ökoloogilise seisundi parandamine..................................................... 39 4.4. Kavandatud meetmed ..................................................................................................... 39 4.4.1. Maaparandushoiuks kavandatud keskkonnameetmete ja olemasolevate keskkonnarajatiste hoiutööde maksumus ........................................................................... 39 4.4.2. Hoiukavas püstitatud ülesannete uurimistöödeks vajalikud vahendid ..................... 39 4.5. Muude maaparandussüsteemi osade hoiuks vajalikud vahendid............................... 40 5. Hoiukava Koiva vesikonna kooskõlastused ..................................................................... 40 LISAD ...................................................................................................................................... 41 Lisa 1. Riigieesvooludel tehtud uurimistööd ........................................................................ 41 Lisa 2. Koiva vesikonna üldkaart ......................................................................................... 42 Lisa 3. Koiva vesikonna riigieesvoolude ökoloogilise seisundi kaart................................. 43 Lisa 4. Koiva vesikonna maaparandusalase ühistegevuse kaart ....................................... 44 Lisa 5. Mustjõe piirkonna maaparandussüsteemide kaart ................................................ 45 Lisa 6. Mustjõe piirkonna maaparandussüsteemidega seotud kaitstavate loodusobjektide kaart ............................................................................................................ 46 Lisa 7. Mustjõe piirkonna eesvoolude veekaitse kaart ....................................................... 47 Seletuskiri Maaparandushoiukava (edaspidi hoiukava) on maaparandussüsteemide hoiutöö sihipäraseks korraldamiseks ja maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste (edaspidi keskkonnarajatis) kavandamiseks koostatud planeerimisdokument. Esimesed alamvesikondade hoiukavad perioodiks 2011-2014 kinnitati põllumajandusministri 07. veebruari 2012. a käskkirjaga nr 19 „Maaparandushoiukavade kinnitamine” ja esimesed vesikondade hoiukavad kinnitati Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2012. a korraldusega nr 308 „Vesikondade maaparandushoiukavade kinnitamine”. Käesolev ajakohastatud Koiva vesikonna hoiukava on koostatud järgmiseks perioodiks ehk aastateks 2015-2020. Suures osas jäävad kehtima vana Koiva vesikonna hoiukava põhimõtted ja -alused. Vajaduse hoiukavade täiendamiseks tingib eelkõige riigieesvoolude rahastamise muutunud kord ja põllumajandustootjate õiguslikel alusel hallatavate kuivendatud maade maakasutuse dünaamika. Põllumajanduspoliitika eesmärgid ei ole eelneva hoiukava rakendusperioodi vältel muutunud. Eestis kasutusel olevast põllumajandusmaast (980 000 ha) on kuivendatud u 55%, kuivendatud on ka 698 000 ha (33%) metsamaad. Seega ei ole maaparandushoiu tähtsus põllumajandustootmise baasi kindlustamisel langenud. Vabariigi Valitsuse poolt 22.05.2014 heaks kiidetud Eesti Maaelu Arengukava (MAK) aastateks 2014-2020 uue perioodi sihiks on keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik põllu- ja metsamajandus ning jätkusuutlik põllumajandustootja. Riiklikult on teadvustatud mõiste „kõrge väärtusega põllumajandusmaa” mille kaitse vajadust ühiskond tunnetab. Ekstensiivsete püsirohumaade pinna laienemine ja rendimaade suur osakaal ei soodusta ressursimahukasse maaparandushoidu panustamist. Kiiret tulu ettevõttele maaparandus ei anna, küll aga nõuab rakendamisel kombineeritud inseneritehnilisi oskusi ja keskkonnaalaseid teadmisi. Maatulundusmaa sihtotstarbelise kasutamise tagamisele aitab kaasa MAK-i meede „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid”. Programmis on ette nähtud toetada maaparandusinvesteeringuid aastatel 2015-2020 49 milj. euro ulatuses. Muudatused hoiukavas Hoiukavas on aluseks võetud Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2012. a korraldusega
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Koiva-Mustjõe Maastikukaitseala Ja Koiva-Mustjõe Luha Hoiuala
    Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2019 Keskkonnaamet, 2015 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1 Üldosa ...................................................................................................................... 5 1.1 Kaitseala ja hoiuala asend, kirjeldus ja looduslikud tingimused .......................... 5 1.2 Seotud dokumendid ja õigusaktid, kaitseala staatus, kehtivad kaitsenõuded ...... 6 1.3 Kaitse-eesmärgid ................................................................................................ 12 1.4 Koiva-Mustjõe MKA ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala maaomand ..................... 13 2 Kaitseala ja hoiuala väärtused ning neid mõjutavad tegurid.................................. 14 2.1 Elupaigad ............................................................................................................ 14 2.1.1 Jõed ja ojad (3210) ......................................................................................... 14 2.1.2 Poollooduslikud kooslused ............................................................................. 16 2.1.3 Metsad ............................................................................................................ 20 2.2 Elustik ................................................................................................................. 22 2.2.1 Seened, samblad, samblikud ..........................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Ruusmäe Rahvamaja Põhimääruse Kinnitamine
    Väljaandja: Haanja Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2000, 53, 805 Ruusmäe rahvamaja põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 19.05.2000 nr 12 Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; RT I 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 34, Haanja Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Ruusmäe rahvamaja põhimäärus (lisatud). 2.Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3.Määrus jõustub 25. mail 2000. a. Volikogu esimees Vahur ZUPPUR Kinnitatud Haanja Vallavolikogu 19. mai 2000. a määrusega nr 12 RUUSMÄE RAHVAMAJA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.Ruusmäe rahvamaja on kohaliku omavalitsuse hallatav asutus ja tema ametlik nimetus on Ruusmäe rahvamaja. Ruusmäe rahvamaja dokumendid kannavad tema ametlikku nimetust. 2.Ruusmäe rahvamaja postiaadress on Ruusmäe Ruusmäe sjk, 65102 Võrumaa. 3.Ruusmäe rahvamaja kõrgemalseisev organ on Haanja Vallavalitsus. 4.Ruusmäe rahvamaja juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, vallavolikogu määrustest, otsustest, korraldustest ning käesolevast põhimäärusest. 5.Ruusmäe rahvamaja ei taotle oma tegevusega majanduslikku tulu, ta kasutab oma tulusid üksnes põhimääruses toodud eesmärkide saavutamiseks. 6.Rahvamaja teeninduspiirkonna moodustavad Ala-Palo, Ala-Suhka, Ala-Tilga, Andsumäe, Haanja, Haavistu, Hanija, Hulaku, Hurda, Holdi, Horoski, Hämkoti, Ihatsi, Jaanimäe, Kaaratautsa, Kaldemäe, Kallaste, Kaloga, Kergatsi, Kilomani, Kirbu, Kotka, Kriguli, Kuiandi, Kuklase, Kuura, Käänu, Kääraku, Külma, Kõomäe, Leoski,
    [Show full text]
  • 17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf
    NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Comenius Antsla Gümnaasiumis
    Jälgi meid ka sotsiaalmeedias: http://www.facebook.com/Antslavald Nr 6 (40) DETSEMBER 2012 • www.antsla.ee/vallaleht Comenius Antsla Kätte on jõudnud talv ning mahasadanud lumi või- Gümnaasiumis maldab kõigil soovijatel Sel õppeaastal algas tega koolitöös. Õpetajad ana- Antsla Terviserajal suusa- Antsla Gümnaasiumis taas lüüsisid tehtut ning arutasid Comeniuse koostööprojekt, tulevikuplaane. Pärast kooli- mõnusid nautida. Suusarada foto: JANEK JOAB on valgustatud iga päev kella mille rahvusvahelises mees- lõunat ja tunnikest vaba aega 21-ni ja ootab kõiki tervise- konnas osalevad 10 kooli valmistuti esinemisteks. sportlasi. Neil, kes soovivad üheksast erinevast Euroopa Sportlaste plakatitest sai mul- rajal kõndida, palume seda riigist: Saksamaa, Poola, jetavaldav näitus. Fuajeesse teha raja välimises servas. Leedu, Rumeenia, Ungari, püstitatud laval tervitasid Suusaraja hooldamine Itaalia, Hispaania, Eesti, projektis osalejaid kõigepealt nõuab spetsiaalseid raja- Türgi. Projekti teema on kohalikud võimuesindajad. seadmeid. Siiani oleme püüd- “Tervislikud eluviisid teis- Seejärel tutvustasid õpilased nud rada hooldada ja hoida meliste seas erinevates Eu- põgusalt oma riiki ja kooli sõidetavana käepäraste va- roopa riikides”. Kahe aasta ning valitud sportlasi. Järg- henditega. Seoses sellega tegevuste sisse mahub muu- neva õhtuse koosviibimise kutsume kõiki suusaspordi hulgas kuus projektikoos- käigus tekitas näitus nii huvilisi üles toetama spet- olekut, neist esimene toimus mõnegi diskussiooni, üks- siaalse rajatallaja soetamist, 5.-8. novembril Saksamaal teise väljapanekuid uuriti millega suusarada paremini Viersenis. Meie koolist osa- huviga. ette valmistada ja hooldada. lesid selles kolm õpetajat Kolmas päev algas kooli Seade maksab 920 €, seni on (Aive Trummal, Kalle Sama- kokandushuviliste valmis- kogunenud 520 eurot 17 toe- rüütel ja Merle Paat) ja kaks tatud tervisliku hommiku- tajalt. Kui soovid samuti oma Aastas on kolm suurt usu- üldse, Luukas alustab Ristija Jumala armastusest.
    [Show full text]
  • Parmu Looduskaitseala (Parmu Loodusala Ja Misso Linnuala Osa) Kaitsekorralduskava (Edaspidi KKK) Eesmärk On
    Parmu looduskaitseala (Parmu loodusala ja Misso linnuala osa) kaitsekorralduskava 2016-2025 Keskkonnaamet 2015 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................5 1.1 Ala iseloomustus ...............................................................................................................5 1.2 Maakasutus ........................................................................................................................6 1.3 Huvigrupid.........................................................................................................................9 1.4 Kaitsekord..........................................................................................................................9 1.5 Uuritus .............................................................................................................................10 1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud..........................................................................10 1.5.2 Riiklik seire ..............................................................................................................11 1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................11 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ....................................................................13 2.1 Elustik ..............................................................................................................................13 2.1.1 Linnud
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Kaitsekorralduskava
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303 MUUDETUD Keskkonnaameti peadirektori 05.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/25 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 10 1.1 ALA ISELOOMUSTUS......................................................................................................................................... 10 1.1.1 HAANJA LOODUSPARGI ASUKOHT JA KAITSE ALLA VÕTMISE AEG ...................................................................................... 10 1.1.2 HAANJA LOODUSPARGI KAITSE-EESMÄRGID .................................................................................................................. 11 1.1.3 HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE ISELOOMUSTUS .................................................................................................. 12 1.1.4 HAANJA LOODUSPARGI BIOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................... 15 1.1.5 HAANJA LOODUSPARGI RAHVUSVAHELINE STAATUS ....................................................................................................... 21 1.2 MAAKASUTUS .................................................................................................................................................. 22 1.3 HUVIGRUPID ...................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Die Häufigsten Namenelemente Der Toponymie Von Võrumaa Im Südestnischen Sprachgebiet
    SUSA/JSFOu 92, 2009 Evar SAAR (Võru) Die häufigsten Namenelemente der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet 1. Einleitung Das historische Võrumaa (deutsch Werroland1) oder der Altkreis Võru (hier so benannt zur Unterscheidung von dem heutigen Kreis Võru, estnisch Võrumaa oder Võru maakond) ist das Kerngebiet des Südestnischen. Seit Ferdinand Johann Wiedemann diese ostseefinnische Varietät im Jahre 1863 mit seinem „Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt“ (Wiedemann 2002) als Werroestnisch bestimmte, hat das ländliche Gebrauchsareal des Südestnischen sich wesentlich verkleinert und reicht heute nur archipelartig über die Nordwestgrenze des Werrolandes, des histori- schen (1783–1920) Kreises Võru (deutsch Werro)2, hinaus. Die Ortsnamen des sich östlich anschließenden südestnischen Gebiets Setomaa müssen wegen des mächtigen russischen Superstrats, das dort seinen Niederschlag gefunden hat, getrennt behan- delt werden. Die von Wiedemann als „werroehstnischer Dialekt“ beschriebene süd- estnische Varietät, für die sich noch kein moderner deutscher Terminus eingebür- gert hat, wird im Folgenden Võruisch genannt. Võruisch, Setoisch, das in Tartumaa gesprochene Tartuisch (deutsch früher auch Dörptsch oder Dörptsch-Estnisch) sowie die im südlichen Viljandimaa gesprochene Mulgi-Sprache konstituieren gemeinsam das Südestnische. (Vgl. auch Pajusalu 1996: 1–4.) Es soll nachstehend eine synchron orientierte Übersicht über die gebräuchlich- sten Elemente der võruischen Toponymie dargeboten werden. Das will heißen, dass die häufigsten
    [Show full text]
  • JUULI 2017 • • • Villike Ootab
    TÄNA LEHES • Haldusreform lõpusirgel • Eterniit jäätmejaama • Südamest südamesse • Nõme lugu • Kaika rattamaraton Antsla Valla Leht • 100 aastase riide uus elu Nr 7 (77) JUULI 2017 • www.antsla.ee/vallaleht • www.facebook.com/Antslavald • Villike ootab meie, täiskasvanud rääkides, suunates, nõu andes, aga veelgi Antsla valla enam, oma valikute ja käitu- misega lastele olulisi väärtusi rikkus on meie MinaMina jään!jään! näidates. Laulu ja tantsupidu on üks osa meie juurtest, mille inimesed tähenduse sügavamaks mõist- Aeg liigub kiiresti, suvi hakkab miseks on oluline oma isiklik juba poole peale jõudma. Sellel kogemus – laulja, tantsija, pilli- aastal on ilmataat meile suvist mängija või pealtvaatajana. õhusooja väga napilt pakkunud, Tänan juhendajaid, dirigente juuli alguses oli mõnel pool lausa ja kõiki teisi, kes aitasid kaasa, et öökülmaoht. Maailm on hukas ja Antsla kandi laste ja noorte side kliima soojenemine on Eestimaa oma juurtega sai läbi laulu ja suve viinud hoopis jahenemiseni. tantsupeol osalemise tugevdatud! Meie tegemised käivad aga Tänan juhendajaid ja dirigente oma rada ja ilmast me ennast järjepideva ja pühendunud töö heidutada ei lase. eest, mida Antsla laste ja noortega Juuni lõpus algas Tallinnas tehakse peole eelnevate aastate suur laulu- ja tantsupidu, mis jooksul! Tantsuselts Pärliine seekord oli laste ja noorte päralt. juhendajale Leili Väisale oli täna- Oleme uhked, et meil on nii tubli foto: KALEV JOAB vuaastane pidu kui juubelipidu. järelkasv! Uskuge lapsevanemad, Osales ta juhendajana oma esi- sellist tunnet, mida kogeb osaleja Selle suve üheks tippsünd- vasid Tallinna koolimajades oma maa, kultuuri ja vanema mesel peol juba 1987. aastal, ehk suurel staadionil või laulukaare museks on olnud XII noorte Kaitseliidu Antsla üksikkompanii põlvkonnaga annavad tänastele 30 aasta tagasi.
    [Show full text]